Kiri

Varemete maaüksuse abihoone, Tõugu küla, Haljala vald OÜ Winzet. Töö nr WNZ250808 Seletuskiri.

Lk 1 Tellija : Ivo Herm Koostas : Erik Keskküla

OÜ Winzet

Reg kood 16030664

EEP004476

Abihoone

EELPROJEKT

Ehitise asukoht: Varemete

Tõugu küla

Haljala vald

Lääne-Viru maakond 19001:001:0929

Tellija: Ivo Herm

Projekti koostas: Erik Keskküla

OÜ Winzet

[email protected] 56 60 58 61

08.08.2025

Varemete maaüksuse abihoone, Tõugu küla, Haljala vald OÜ Winzet. Töö nr WNZ250808 Seletuskiri.

Lk 2 Tellija : Ivo Herm Koostas : Erik Keskküla

SISUKORD

1.Üldandmed lk 2

2. Lähteandmed lk 2

3.Asendiplaani osa lk 3

4. Arhitektuuri osa lk 4

5. Konstruktsiooni osa lk 5

6. Küte ja ventilatsioon lk 6

7. Veevarustus ja kanalisatsioon lk 6

8. Elekter ja nõrkvool lk 6

9. Tuleohutus lk 7

10. Keskkonnakaitse lk 11

11. Energiatõhusus lk 11

12. Ehitamine ja dokumenteerimine lk 12

13. Hooldamine lk 12

Graafiline osa (M 1:100, A3)

Joonis 1 asendiplaan

Joonis 2 põhiplaan, lõige

Joonis 3 vaated

1 Üldandmed

Projekti koostamise eesmärk on uusehitise –abihoone- rajamine.

Ehitusloa taotluseks esitamiseks on projekt on koostatud eelprojekti mahus (EVS932:2017 (p3.2.5)

Nõuded ehitusprojektile § 13 lg 1 ja 2). Eelprojekt on projekti esimene staadium, milles esitatakse

ehitise projektlaheduse põhimõtted ja kvaliteedi üldine kirjeldus.

2 Lähteandmed

Projekteerimisel aluseks võetud ja projekteerimisel järgitud peamiste õigusaktide, tehniliste ja

projekteerimisnormide, standardite ning juhendmaterjalide loetelu: (alapunktides täiendatud)

Haljala Vallavalitsuse antud projekteerimistingimused nr 2511802/04165 04.04.2025, kooskõlastatud

Keskkonnameti 31.05.2025 ja Transpordiameti 26.03.2025 ning tellija soov konstruktsioonide,

ruumiprogrammi ja arhitektuuri osas(tellija eskiis).

Ehitusseadustik

Tuleohutuse seadus

Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile”

EVS932:2017

Siseministri määrus nr 17 „Ehitise esitatavad tuleohutusnõuded“ 03.01.2021

EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

EVS 812-3:2018/AC:2018- Ehitise tuleohutus. Osa 3:küttesüsteemid

Päästeamet, „Abimaterjal ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamiseks”.

Kliimaministri määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“, Lisa 1 ja Lisa 2

Varemete maaüksuse abihoone, Tõugu küla, Haljala vald OÜ Winzet. Töö nr WNZ250808 Seletuskiri.

Lk 3 Tellija : Ivo Herm Koostas : Erik Keskküla

3.Asendiplaani osa

Maaüksus, 100 % maatulundusmaa, on 12001,0 m2, millest loodulik rohumaa 11705,0 m2 ja muu maa

296.0 m2. Maaüksus paikneb kõrval-maantee 17178 Palmse-Vatku tee ääres. Maaüksus on tasase

pinnavormiga, kerge kaldega kagu suunas, keskmine kõrgusmärk 55,5 m. Maaüksusel paikneb

maakelder ja ehitamisel hoone, ehr kood 120535700, endise elamu varemetele (ehr 220519681)

püstitada lubatud majutushoone. (Majutushoone ideest on loobutud - majutushoone kavatsetakse

projekteeritakse ümber elamuks).

Maaüksusel kasvab üksikuid põõsaid ja puid, looduslikku kõrghaljastust ei muudeta.

Juurdepääs on 17178 Palmse –Vatku teelt ( 88701:001:2030).

Teekaitsevöönd on tulenevalt Ehitusseadustiku § 71 –st 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast-

kaitsevöönd on kantud asendiplaanile. Kavandatav hoone ei jää kaitsevööndisse, kaugus tee äärmisest

sõidurajast (33,6 m) on kantud asendiplaanile. Uut parklat ei rajata, kasutusse jääv olemasolev parkla

asub sõiduraja välimisest servast 14,7 m kaugusel. Manööverdamist ega parkimist riigimaantee maale

ei kavandata.

Olemasolev ristumiskoht riigi maanteega (km 6,28) riigi maa aluse pinna ulatuses (st katastriükuse

piirini) remonditakse- eemaldatakse kasvupinnas ning ristumiskoha kahjustunud osad ning

asendatakse kruusaga. (Tee ehitamise kvaliteedinõuded lisa 10 alusel segu Pos 5 või 6). Ristumiskoht

on riigimaanteega risti; risti oleva lõigu pikkus on 14+ meetrit.

Sadeveesüsteeme ei kavandata, immutamine toimub hoone kõrval pinnasesse, maaüksuse kalle on

maanteest eemale.

Nähtavuskolmnurgad: 3x180 m maa-ameti ortofotol.

Joonis 8 Lisast 2- nähtavusnurga asend tee telje suhtes.

Varemete maaüksuse abihoone, Tõugu küla, Haljala vald OÜ Winzet. Töö nr WNZ250808 Seletuskiri.

Lk 4 Tellija : Ivo Herm Koostas : Erik Keskküla

Nähtavuskolmnurkade mõõdud on Transpordiameti poolt PT kooskõlastamise määratud vastavalt

kliimaministri määrusele nr 71 „Tee projekteerimise normid“ , Lisa 1, Lisa 2.

Lookleva tee tõttu tuleb nähtavuse tagamiseks maha võtta võsa, elujõulise kõrghaljastuse puhul on

lubatud võra tõstmine 2,2 m kõrgusele. Peamiselt asub nähtavust piirav haljastus lõuna pool

katastriüksust riigimaantee sisekurvis. Nähtavuse tagamiseks teostatavad lõiketööd tuleb

kooskõlastada maaomanike ja kaitseala valitsejaga.

Käesolevas töös on lahendatu elamu abihoone: saun –garaash. Asukoht on valitud „muu maa“ ja

loodusliku rohumaa piirile, muu maa on antud kinnistul kasutatav õuemaana.

Kinnistul on kitsendused tulenevalt: (https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kitsendused)

- Elektri maakaabelliin (maaüksuse idanurk)- ei hõlma hoone ehitusala.

- Kaitseala piiranguvöönd, Lahemaa Rahvuspark, Ilumäe pv (kogu maaüksus)

- Avalikult kasutatava tee- (17178 Palmse –Vatku) kaitsevöönd –kantud asendiplaanile

- Kaitsmata põhjaveega ala- kogu maaüksus.

- Kõrge radoonioht- kogu maaüksus.

Kitsendused riigimaantee kaitsevööndist on kantud projekti asendiplaanile.

Käesolevas töös käsitletavad tegevused ei toimu tehnovõrkude kitsenduste alal, liitumispunktist algab

kinnistusisene elektripaigaldis.

Riigimaantee kaitsevööndis rajatakse: elektrikaabel liitumispunktist, vee ja kanalisatsioonitorustik.

Tegevus ei puuduta riigi maantee maad.

Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, on projekti koostamisel

arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, vibratsioon,

õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringutega on projekti koostamisel arvestatud- ruumide

paigutus- garaaš tee poole- ning seinte soojustus ka temperatuuritagamiseta hoone osas. (Soojustus on

samas heliisolatsioon).

Tee omanik (Transpordiamet) on projekti koostajat teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest

ega võta endale kohustusi riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga

käsitletaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.

4. Ehitise arhitektuurilahendus

Ühekorde viilkatusega hoone. Kivikatus, puitvooder (vertikaalvooder). Punakaspruun katusekivi,

tagasihoidlikus toonis kollased fassaadid.

Garaash 53,6 m2, lavaruum 5,5 m2, pesuruum 7,0 m2, riietus-ja puhkeruum 13 m2.

Varemete maaüksuse abihoone, Tõugu küla, Haljala vald OÜ Winzet. Töö nr WNZ250808 Seletuskiri.

Lk 5 Tellija : Ivo Herm Koostas : Erik Keskküla

Ehitusalune pind 90,0 m2, kõrgus maapinnast 6,2 m. Suletud netopind 79,1 m2 .

Ehitis loetakse EVS-EN 1990:2002 kohaselt kuuluvaks kasutusea kategooriasse 4, mille järgi on

planeeritav kasutusiga vähemalt 50 aastat.

Viimistlusmaterjalide, tehnosüsteemide, pinnakatete ja avatäidete eluiga vastavalt tootja

vastavusdeklaratsioonile.

5.Konstruktsiooni osa

Normatiivsed koormused:

Kasuskoormused: EVS-EN 1991-1-1:2002/AC:2009

Eluruumid,grupp A qk= 2.0 kN/m Qk=2.0 kN

Lumekoormus : Vastavalt EVS-EN 1991-1-3:2006

Maapinna lumekoormuse normsuurus qk=1.50 kN/m2 Lumekoormuse kujutegur 0.8

Avatustegur Ce 1.0

Soojustegur Ct 1.0

Tuulekoormus : määramise aluseks on standard EVS-EN-1991-1-4:2006.

Tuulekiiruse baasväärtus vref=21 m/s

Keskmine tuulerõhu baasväärtus tuulekiiruse 21m/s juures on 276 N/m2

Omakoormused /EVS-EN 1991-1-1:2002 Vastavalt konstruktsioonidele

Koormuste tähtsamad osavarutegurid /EVS-EN 1009:2002 Alalised koormused (ebasoodne mõju)

yG= 1.20

Muutuvad koormused(ebasoodne mõju) yG=1,5

Helisolatssioon sisepiirdel Rw =43 db

Uksed ja aknad Rw=27 db

Välispiided Rw= 55 db

Põhitarindid

Põhitarindid

Betoonist soojustatud plaatvundament, armeeritud. Radoonitõke, EPS, killustikalus.

L-kujulise vundamendiprofiili maapealne osa krohvitakse.

Laed ja katuslaed on puitkanduritel. Kasutatakse ristlõikeid 50x150 mm (sarikad, sõrestikseinad) ning

50x200 – laetalad. Samm 600 mm. Soojutuseks - kivivill.

Katusekatteks on katusekivi.

Seinad - puitsõrestik.

Välisvooder- püstlaudis. Soojustus puitkarkassil (soojustus: Paroc Ultra (tuleohutusklass A1),

tuuletõke Isover VKL (tuleohutusklass A2,A2-s1, d0 (NE 13501-1) või tuuletõkkekangas)

Viiluotsad, katuslagi – puitkarkass, soojustus Paroc Ultra.

Lavaruumis keriseahjuga külgnevad seinad- baurock poorbetoon, krohvitud.

Avatäited- pakettaknad.

I korruse lagede ja katuse kandev osa puit.

Üldised nõuded siseviimistlusele.

Põrandate viimistlus: garaash- tolmutõkkega töödeldud betoon. Lavaruum, pesuruum, puhkeruum-

keraamiline plaat.

Varemete maaüksuse abihoone, Tõugu küla, Haljala vald OÜ Winzet. Töö nr WNZ250808 Seletuskiri.

Lk 6 Tellija : Ivo Herm Koostas : Erik Keskküla

Siseseinad- märjad ruumid vee-ja niiskuskindlad materjalid , garaash- tuletõkkekips, vesialuseline

värv.

Lagede viimistlus garaash: värvitud kipsplaat, niisketes ruumides niiskuskindlad lahendused.

Lavaruumi seinad ja laed- puit v.a krohvitud kivisein puit.

6.Küte ja ventilatsioon CEN/TR 14788:2006 Elamute ventilatsioonisüsteemide projekteerimine ja dimensioneerimine (elamu on üheperesauna lähim sarnane kasutus)

Kütteallikas stabiilse külmumist vältiva pluss- temperatuuri tagamiseks sauna osas-

elektripõrandaküte. Puuküttega keris.

Jahutusüsteemid puuduvad.

Kohtäratõmme on pesuruumis. Õhuvahetuse ja kerise põlemisõhu tagamiseks freesitakse seintesse

värskeõhuklapid.

Lisatuulutus tagatakse akende kaudu õhutamise teel.

Vajalik õhuvahetus on:

Puhkeruum 0,5 l/s m2

Duširuum 15 l/s . Ainult äratõmbe korral uksed lävepakuta või siirdeõhurestiga.

Köögis elektripliidi kohal- õhupuhasti.

Õhuvahetus toimub akende tuulutusasendi ja akna avamise teel ning värskeõhuklappide kaudu

7.Veevarustus ja kanalisatsioon

EVS 848:2013 Väliskanalisatsioonivõrk.

EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon.

EVS 921:2014 Veevarustuse välisvõrk.

EVS 835:2014 Hoone veevärk.

Veeevarustus. Lokaalne. Põhihoones asub teadaolevalt eelmise sajandi esimeses pooles puuritud

puurkaev, töökorras, kuid ei kajastu andmebaasides. Olemasolev puurkaev tuleb vastava menetlusega

kanda registrisse või rajada maaüksuse (kirdeossa) uus puurkaev. Valdkonda reguleerib

Keskkonnaministri määrus nr 43 , 09.07.2015 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või

…..“ https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022013.

Uue puurkaevu asukoha valikul tuleb arvestada piirangute ja kitsendustega, soovitatav on asukoht

valida maaüksuse kirdeosas- mis võimaldab perspektiivselt kavandada kaguosasse heitveepuhasti

suubla.

Veevarustus toimub puurkaevust(veetõsteseadmega), reoveekäitluseks kasutatakse esialgu, elamu idee

realiseerimiseni) olemasolevat reoveemahutit (kantud asendiplaanile).

Veetorustiku polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-E12201.

Minimaalne surveklass PN 10.

Isevoolse kanalisatsiooni torustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama standardile

EVS-EN 1401.

Välisvõrgud teostatkse kanalisatsiooni muhvtorudest De-160 mm ühtlase kaldega 1-0.7 %.

Sisetorustikud moteeritakse torudest D 32-110 mm,varustatakse vajalike puhastusluukide ja korkidega

Vee-ja kanalisatsioonitorustike kavandatav kasutusiga: 50 aastat (klass D,

soojaveetorustikul 20 aastat (klass E). EPN 15.1, ET-1 0113-0189.

Varemete maaüksuse abihoone, Tõugu küla, Haljala vald OÜ Winzet. Töö nr WNZ250808 Seletuskiri.

Lk 7 Tellija : Ivo Herm Koostas : Erik Keskküla

8. Elektri- ja nõrkvoolupaigaldis

08.2015EVS-HD 384:2004 „Ehitiste elektripaigaldised“. EVS-HD 60364-1:2008+A11:2017. Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused,

üldiseloomustus, määratlused

EVS-EN 61439-3:2012/AC:2019. Madalpingelised aparaadikoosted. Osa 3: Jaotuskilbid, mida tohivad käsitada tavaisikud.

Elektrivarustus toimub võrgulepingu alusel.

Liitumispunktist- kinnitu läänepiiril asuvast elektrivõrgu liitumispunktist algab tarbijapaigaldis.

Abihooneni rajatakse maakaabel, abihoone rühmakeskus- garaashis. Peamised elektritarbijad on

elektripõrandaküte , elektripliit puhe-ja riietusruumis, elektriboler ja valgustus. Valgustuses kasutada

energiasäästlike lahendusi.

Elektritööd peab teostama ning dokumenteerima vastava pädevusega isik.

Valvesignalisatsioon teostatakse vajadusel.

9. Tuleohutus

Normdokumendid

1. Majandus-ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ § 22.

2. Tuleohutuse seadus;

3. Siseministri 01.03.2021 määrus nr 17 “ Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

4. Siseministri 07.04.2023 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise,

korrashoiu ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;

5. EVS 812-3:2018/AC:2018- Ehitise tuleohutus. Osa 3:küttesüsteemid;

6. EVS 812-2:2014 Ehitiste tuleohutus osa 2: ventilatsioonisüsteemid;

7. EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

8. Siseministri 02.09.2010 määrus nr 44 “ Põlevmaterjalide ja ohtlike ainete ladustamise

tuleohutusnõuded”;

9. Siseministri määrus 01.01.2023 nr 44 „Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele ning

nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule“;

10. Päästeamet „Abimaterjal ehitusprojekti tuleohutuse osa koostamiseks”.

Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala

Hoone tuleohutusklass: TP3

Hoone kuulub kasutusviisi klassi: I kasutusviis – elamu abihoone.

Hoone maapealsete korruste arv 1

Elamu kõrgus: 6,2 meetrit (maapinnast) )

Ehitusalune pind: 90 m2

Suletud netopind: 79,1m2

Maht 416 m3

Tuleohutuskujad

Vastavalt siseministri määruse nr 17“Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ” § 22 lg 2 kohaselt

hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit.

Varemete maaüksuse abihoone, Tõugu küla, Haljala vald OÜ Winzet. Töö nr WNZ250808 Seletuskiri.

Lk 8 Tellija : Ivo Herm Koostas : Erik Keskküla

Lähim hoone on samal maaüksusel asuv põhihoone (tulevikus elamu)- kaugus 11 m.

Lähim naaberkinnistul asuv hoone on 60 m kaugusel (Hansurahva). Projekteeritava hoone kaugus

maaüksuse piirist on üle 4 m.

Kandekonstruktsioonide tulepüsivus

Vastavalt siseministri määruse nr 17“Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ” lisa 3 kohaselt TP3 kuni

kahe korruselisele hoonele kandekonstruktsiooni tulepüsivuse nõudeid ei esitata.

Eripõlemiskoormus

Vastavalt siseministri määruse nr 17“Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” § 7 lg 3 p 3 kohaselt

eluhooned jagunevad eripõlemiskoormuse järgi alla 600 MJ/m2 kohta.

Tuletõkkesektsioonid ja tuletõkkekonstruktsioonide tulepüsivus

Vastavalt siseministri määruse nr 17“Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” lisa 4 kohaselt TP3

hoone tuletõkkesektsioonide ja avatäidete tulepüsivused peavad vastama EI30 tulepüsivusele.

Vastavalt siseministri määruse nr 17“Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” § 12 lg 6 p 3, p 6 ja p 14 ,

p 17 vastavalt peab omaette tuletõkkesektsiooni moodustama korterist, katlaruumist, kus

gaasikütteseadmete koguvõimsus on rohkem kui 35 kilovatti ning vedel- või tahkekütteseadmete

koguvõimsus on rohkem kui 25 kilovatti, keldrist ja pööningust- välja arvatud suvila ,aiamaja ja ühe

korteriga elamu.

Projekteeritav ehitis on elamu abihoone, puudub gaasiküte ja üle 25 kW võimsusega

tahkkütteseadmed. Tuletõkkesektsioone ei moodustata.

Tuletundlikkused:

Välisseina tuletundlikkus :

Soojustussüsteem D,d0

Välisseina välispind D,d2

Õhutuspilu välispind D,d2 (sisepinnale nõudeid ei esitata)

Katusekatte:

Katusekatte väline tuletundlikkus peab vastama Broof(t2-t4).

Hoone siseseinad ja laed D-s2,d2

Hoone siseseina, vahelae ja põranda soojustamisel kasutatakse üldjuhul soojustusmaterjali, mis vastab

vähemalt tuletundlikkusele B. Kui kasutatakse soojustusmaterjali, mille tuletundlikkus on vahemikus

C–E, tuleb see katta vähemalt A2 tuletundlikkusega ehitusmaterjali- või tootega.

Tehnoruum- puudub

Ventilatsioonisüsteemi rajamisel (kohtäratõmbed) kasutatakse materjale, mis vastavad vähemalt A2-

s1,d0 tuletundlikkusele. Elektrikaabli tuletundlikkus: Dca-s2;d2,a2põrandad evakuatsiooniteel Dfl-sl

(põrandad on betoon või keraamiline plaat)

Evakuatsioon

Vastavalt Siseministri määruse nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” § 44 on I kasutusviisiga

hoones nõutud üks evakuatsioonipääs. Lisaks peab olema ka hädaväljapääs. Hädaväljapääsuks

kasutatava valgusava kõrgus peab olema vähemalt 600 millimeetrit ja laius 500 millimeetrit ning

kõrguse ja laiuse summa vähemalt 1500 millimeetrit.

Tegemist on I kasutusviisiga, ning hoone kasutajate on üks leibkond.

I kasutusviisiga evakuatsioonipääs peab olema vähemalt 900 mm laiune ja evakuatsioonipääsuuste

kõrgused minimaalselt 2100 millimeetrit.

Määruse nr 17 §49 lg 1 kohaselt evakuatsioonipääsu uks peab olema varustatud

evakuatsioonisulusega (avatav ilma abivahenditeta, väändenupuga). sama § lg 7 kohaselt käesoleva

Varemete maaüksuse abihoone, Tõugu küla, Haljala vald OÜ Winzet. Töö nr WNZ250808 Seletuskiri.

Lk 9 Tellija : Ivo Herm Koostas : Erik Keskküla

paragrahvi lõigetes 1 ja 3–5 sätestatud nõudeid ei kohaldata I kasutusviisiga hoonele, välja arvatud

ühises kasutuses olevad uksed. Projekteerija soovitus on varustada uks evakuatsioonisulusega

(väändenupuga), kuigi määrus seda ei nõua.

Hoones on võimalik evakuatsiooniks kasutada põhisissepääsu.

Juurdepääs hoonele

Vastavalt siseministri määruse nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” § 50 kohaselt

päästetehnikaga peab pääsema hoone sissepääsude, hädaväljapääsude ja päästemeeskonna

sisenemistee vahetusse lähedusse.

Juurdepääs hoonele on tagatud avaliku kasutusega Palmse-Vatku teelt, maaüksus sees on hooneni

pääs 2,5 m kruusast ja killustikust kattega teed pidi.

Juurdepääs katusele ja pööningule

Korstnale juurdepääs tagatakse katusetrepiga , pööningule pääseb treppluugist garaašist (700x1200

mm); viilkatuse alused tühemikud pööningul puuduvad. Katusredelile pääseb teisaldatava redeliga

(räästa kõrgus maapinnast alla 3 m)

Suitsu eemaldamine

Vastavalt Siseministri määruse nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” § 38 lg 2 p 1 kohaselt

tuleb suitsu ja soojuse eemaldamine hoonest tagada ruumi ülemises kolmandikus paiknevate ning

põrandapinnast avatavate või ohutult purustatavate luukide, akende või uste kaudu, kusjuures ohutult

purustatavad aknad peavad asuma esimesel korrusel ja asuma põrandapinnast käeulatuses.

Hoonest on suitsueemaldamist võimalik teostada läbi avatavate akende.

Lahendusviis 1: kasutatakse ruumi ülemises kolmandikus paiknevaid ning põrandapinnast avatavaid

luuke, ukseavasid, aknaid ja ohutult purustatavaid aknaid.

Käivitustase 1: käsitsi.

Ventilatsiooniseadmete tuleohutus

Vastavalt Siseministri määruse nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded” § 27 lg 6 ja lg 7 kohaselt

eluhoone köögi väljatõmbekanal, mis ei ole rajatud šahti, peab olema tulepüsivusega vähemalt EI 15

ja tuletundlikkusega vähemalt A2-s1,d0. Õhupuhasti ja väljatõmbekanali ühendamiseks võib kasutada

painduvaid kanaleid. Võib kasutada D tuletundlikkusega väljatõmbekanalit ja painduvat kanalit või

lõõtstoru, välja arvatud köögi väljatõmbekanali puhul.

Kohtäratõmbe läbiviigud- Ventilatsioonisüsteemi rajamisel (kohtäratõmbed) kasutatakse materjale,

mis vastavad vähemalt A2-s1,d0 tuletundlikkusele.

Käesolevas etapis on kavandatud ventilatsioon loomulik. Pesuruum/WC-sse on planeeritud

väljatõmme.

Küttseadmete tuleohutus.

Kütteseadmed:

Peamine kütteallikas on sauna osas elektripõrandaküte, mis tagab ruumide pluustemperatuurid

väljaspool kasutuse aega.

Lisakütteks sauna k asutamisel on keris, väljundgaaside temperatuur kuni 600 ⁰ C.

Mittepõlev põrandakate kerise ees:

Uksega kolde puhul :

Varemete maaüksuse abihoone, Tõugu küla, Haljala vald OÜ Winzet. Töö nr WNZ250808 Seletuskiri.

Lk 10 Tellija : Ivo Herm Koostas : Erik Keskküla

 mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 100 mm kummalegi poole, arvestades ukseava

servast;

 mittepõlev põrandakate peab ukseavast ulatuma 400 mm eemale, arvestades kolde esiservast.

Kütteseadme ees peab olema vähemalt 1 m ja tahmaluukide ees 0,6 m vaba ruumi. Tahmaluugi

alumine serv peab põlevmaterjalist põrandast jääma vähemalt 50 mm kõrgemale.

Kerise puhul tuleb järgida kerisest põlevmaterjalideni ohutuskujasid-

Hõõguva pinnaga kütteseade või selle osa (350-600 kraad) – 1000 mm külgsuunas, 1200 mm üles ja

1000 mm alla.

Kui ohutuskuja ei ole võimalik tagada, siis tuleb kaitseekraani.

Kerge ühekordse kaitseekraani võib teha vähemalt 7 mm paksusest mittepõlevast kiududega

tugevdatud tsementplaadist või muust sarnaste omadustega materjalist või vähemalt 1 mm paksusest

metall-lehest, mis kinnitatakse tugevalt oma kohale.

Kaitseekraanina saab kasutada ka kaltsiumsilikaat- või vermikuliitplaate ning tellismüüritist.

Kahekordse kaitseekraani võib teha kahest ülalmainitud plaadist. 120 mm tellismüüritis vastab

kahekordsele kaitseekraanile.

Plaadid kinnitatakse aluspinnale ja vajaduse korral ka omavahel näiteks kruvidega. Kaitstava

pinna ja plaadi vahele jäetakse vähemalt 30 mm laiune tuulutuspilu, kasutades vahetugedena näiteks

toruhülsse.

Nii kaitseekraani ja põranda kui ka lae vahele peab jääma pilu. 55 mm paksune müüritis, mis on

äärtest avatud ja kaitstavast pinnast vähemalt 30 mm kaugusel, vastab ühekordsele kergele

kaitseekraanile. Kaitstavast pinnast sama palju eemal olev 120 mm paksune müüritis vastab

kahekordsele kergele kaitseekraanile.

Korsten

T 600 metallmoodulkorsten. (nt - T 600 , Vilpra , kaheseinaline DW25, tähis 1a

(korstna markeering EN 1856-1 T600-N1-W-Vm-L50XXX-G50 (1a) vm tootja nt Shiedel T600

kortsen)

Korstnate läbiviigud vahelaest ja katuslaest tuleb teostada lähtuvalt standardist EVS 812-

3:2018/AC:2018- Ehitiste tuleohutus. Osa 3:küttesüsteemid ning tootja juhistest.

Läbiviikude teostus tuleb dokumenteerida (fotod/teostusjoonised), kasutatud materjalide

deklaratsioonid.

Korstna puhastamiseks peab olema tagatud ohutu pääs korstnani- statsionaarne katuseredel. Saunas

kasutatavate halupuude ladustamine toimub kinnistul, hoonetest eemal puuriidas.

Tahkekütusel töötava ahju, kamina, pliidi või muu kütteseadme (edaspidi ahi, kamin või pliit) ning

korstna ja ühenduslõõri võib kutse- ja majandustegevusena ehitada või paigaldada pädev isik, kellel

on pottsepa kutsetunnistus.

Korstna peab vähemalt kord viie aasta jooksul pühkima kutseline korstnapühkija. Enne

kasutusteatise esitamist peab vastava kutsetasemega korstnapühkija teostama küttekollete

ülevaatuse ja andma hinnangu nende ohutusele.

Väline tulekustutusvesi

Varemete maaüksuse abihoone, Tõugu küla, Haljala vald OÜ Winzet. Töö nr WNZ250808 Seletuskiri.

Lk 11 Tellija : Ivo Herm Koostas : Erik Keskküla

Siseministri määrus 01.03.2021 nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ § 6 lg (51):

(51) Ehitise veevõtukohana võib käsitada lähimat nõuetele vastavat veevõtukohta juhul, kui täidetud

on vähemalt üks järgmistest tingimustest:

- erinevatel kinnistutel olevad esimese kasutusviisiga või nendega võrdsustatud hooned asuvad

üksteisest kaugemal kui 40 m (lähimad naaberkinnistu hooned on 60 m kaugusel).

Lähimad veevõtukohad asuvad Loksal, Tallinna ja Rohuaia tänavatel- 11,5 km kaugusel.

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/paasteamet_ohtvesi

Esmased tulekustutusvahendid, vingu -ja suitsuandurid

Vingugaasiandur ja suitsuandur tuleb paigaldada puhkeruumi, kuna leiliruumis ja pesuruumis on

seadmete töö häiritud.

Tulekustuti ei ole kohustuslik, soovitatav on vähemalt ühe tulekustuti paigaldamine, paigaldatud

tulekustuti peab olema taadeldud. Puhkeruumis pliidi juures on soovituslik tuletõkketeki olemasolu.

10.Keskkonnakaitse

Hoone ehitamisega kaasne keskkonna reostusohtu.

Ehitis ja selle sihtotstarbeline kasutamine ei emiteeri atmosfääri kahjulikke aineid. Hoone ehitamisel

ning hilisemal kasutamisel tekkiv prügi käideldakse vastavalt Jäätmeseadusele ja Haljala valla

jäätmehoolduseeskirjadele.

Ehitusjäätmete hulka kuuluvad ehitamisel tekkinud puidu, metalli, betooni, telliste, ehituskivide,

klaasi ja muude ehitusmaterjalide jäätmed, sh need, mis ohtlikke jäätmeid sisaldavad.

Ehitusjäätmete orienteeruvad kogused:

170201 puit 0,5 m3

170203 plastid , pakendid jms 0,3 m 3

170103 plaadid ja keraamikatooted 0,1 m3

Töötlemata puitu on lubatuid taaskasutada kütteks.

Ehitustööd ei tohi põhjustada keskkonnahäiringut naaberkinnistutele.

Kaevis. Kaevise äraveoks maaüksuselt on vajalik Keskkonnameti luba. Kaevise planeerimisel

maaüksusel ei tohi seda teha riigimaantee kaitsevööndis, planeerimisega ei tohi muuta pinnavee

nõrgumise suunda.

11.Energiatõhusus

Määrus „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ § 1 lg 3 määratleb kohaldamisala

mitteelamutele. Ühepere kasutuses olev saun- mida kasutatakse alla 25 % aastasest ajabilansist ja

kütteta graash ei ole kohaldamisalas.

Välispiirete U väärtused tulenevad ergonoomikast ja helipidavuse vajadusest (Transpordiameti

projekteerimistingimuste kooskõalastuse nõue).

Soojustäitega sõrestikud , katuslagi U=0,23 W/m2K (150 mm kivivilla)

Põrand U=0,36 W/m2K (100 mm EPS)

Aknad U=0,9-1,4 W/m2K

Varemete maaüksuse abihoone, Tõugu küla, Haljala vald OÜ Winzet. Töö nr WNZ250808 Seletuskiri.

Lk 12 Tellija : Ivo Herm Koostas : Erik Keskküla

Välisuks U=1,4 W/m2K

12 Ehitamine ja dokumenteerimine

Ehitusseadustiku § 15 sätestab nõuded ehitamise dokumenteerimisel ning § 19 omaniku kohustused

ehitamisel .

(https://www.riigiteataja.ee/akt/105032015001)

Enne ehitamise alustamist on vajalik esitada ehitamise alustamise teatis. Ehitusdokumendid on

eelkõige:

1) teostusjoonised;

2) ehituspäevik;

3) kaetud tööde akt;

4) töökoosolekute protokollid;

5) muud ehitamist iseloomustavad dokumendid, sealhulgas seadmete seadistus- ja katseprotokollid,

paigaldus-, hooldus- ja kasutusjuhendid, sertifikaadid, materjalide ja toodete vastavusdeklarastioonid

jms.

Ehitusdokumendid tuleb üle anda ehitisregistrile, kohaliku omavalitsuse üksusele või muule

õigusaktiga määratud pädevale asutusele. Eelistada tuleb dokumentide elektroonilist üleandmist.

Ehitusluba kehtib 5 aastat.

13. Hooldamine

Peale valmisehitamist tuleb ehitist hooldada, purunenud ja kulunud elemendid asendada. Fassaadid

vajavad regulaarset värvimist puidukahjustuste vältimiseks.

Vähemalt kord 10 päeva jooksul peab boileri veetemperatuur olema reguleeritud min 70 kraadini.

Aastaringselt kasutatavaid kütteseadmeid tuleb kaks korda aastas puhastada ning hooajaliselt

kasutatavaid seadmeid üks kord aastas. Eramajas võib korstent pühkida ise, kuid

kord viie aasta jooksul peab korstna pühkima kutseline korstnapühkija.

Tehnosüsteeme tuleb hooldada vastavalt hooldusjuhenditele.

Heitveemahutid tuleb regulaarselt tühjendada, vältimaks ületäitumisest tingitud keskkonnareostust,

teenuse osutaja peab tagama nõuetekohase purgimiskoha kasutamise. Kohalikul omavalitsusel on

õigus küsida reovee käitluse tõendust (arved, kviitungid, maksedokumendid).

Seletuskirja koostas

Erik Keskküla

m

m

1

2 4

3

Geaolus: töö nrE040, GENN-MK OÜ, 24 okt 2024

1/3

Winzet OÜ töö nr 250808WNZ Koostas: Erik Keskküla

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Haljala Vallavalitsus

[email protected]

Rakvere mnt 3

45301, Haljala alevik, Haljala vald,

Lääne-Viru maakond

Teie 12.08.2025 nr 505256

Meie 18.08.2025 nr 7.1-2/25/13444-2

Varemete kinnistu ehitusloa eelnõu

kooskõlastamine märkustega

Olete esitanud Transpordiametile kooskõlastamiseks Lääne-Viru maakonna Haljala valla Tõugu

küla Varemete kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 505256).

Kinnistu (katastritunnus 19101:001:0929) asub riigitee nr 17178 Palmse-Vatku tee (edaspidi

riigitee) km 6,19-6,29 kaitsevööndis.

Ehitusluba antakse garaaž-sauna (EHR kood 121437930) ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on OÜ

Winzet koostatud „Abihoone. Eelprojekt. Töö nr WNZ250808“.

Oleme esitanud ettepanekud projekteerimistingimuste eelnõule ja nõuded riigiteega ühendamiseks

26.03.2025 kirjaga nr 7.1-2/25/4631-2.

Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3 ja § 99 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname

nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks tingimusel, et eelnõud

täiendatakse kõrvaltingimusega haldusaktile: ristumiskoht peab olema remonditud enne hoonele

kasutusloa andmist.

Ehitamisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega.

1. Materjalide veod korraldada olemasoleva/remonditava juurdepääsutee kaudu riigitee km

6,28.

2. Vältida pinnase (muda, kruus jms) kandumist riigiteele. Vajadusel näha ette vastavaid

leevendavaid meetmeid, näiteks sõidukite puhastamine enne riigiteele sõitmist.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

4. Kooskõlastame ainult eelnõus (menetlus nr 505265) nimetatud ehitiste ehitusload. Teistele

projektis sisalduvatele ehitistele (sh tehnorajatised) kooskõlastus ei laiene.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks

välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: - Lisa 1. WNZ250808_EP_AA-0-02_seletuskiri - Lisa 2. WNZ250808_EP_AS-0-02_asendiplaan

Jana Prost

5792 4753, [email protected]