RTK vaideotsus Tallinna Tehnikaülikooli vaide rahuldamiseks.

Tallinna Tehnikaülikool

[email protected]

Ehitajate tee 5

Tallinn

19086, Harju maakond

18.08.2025 nr 11.3-1/25/3880

VAIDEOTSUS

Tuginedes perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 32 lõikele 2 ning haldusmenetluse seaduse § 85 punktidele 1 ja 2 Riigi

Tugiteenuste Keskus

otsustab:

1) rahuldada Tallinna Tehnikaülikooli vaie ja tunnistada Riigi Tugiteenuste Keskuse

30.07.2025 haldusotsus nr 11.3-1/25/3591 taotluse rahuldamata jätmise kohta

kehtetuks;

2) viia Tallinna Tehnikaülikooli esitatud projektitaotluse nr 2021-2027.1.01.25-1036

„Plastifikaatorid teisesest toormest“ osas läbi uus hindamine.

Vaideotsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustiku § 47 lõike

2 kohaselt 30 päeva jooksul vaideotsuse teatavaks tegemisest.

1. Vaide läbivaatamise alus ning vaide esitaja taotlus

1.1. Haridus- ja teadusministri 21.08.2024 määruse nr 24 „Teadusuuringute mõju suurendamine

ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde suutlikkuse toetamine

(Astra+)“ (edaspidi Astra+ määrus) ja perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 32 lg 2 alusel vaatas

Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või vaide lahendaja) läbi Tallinna Tehnikaülikooli

07.08.2025 esitatud vaide.

1.2. Tallinna Tehnikaülikool taotleb vaides RTK 30.07.2025 haldusotsuse nr 11.3-1/25/3591

kehtetuks tunnistamist ja ettekirjutuse tegemist asja uueks otsustamiseks, st taotluse uueks

hindamiseks.

2. Asjaolud

2.1. RTK tegi Astra+ määrusega reguleeritud toetusmeetmes 30.07.2025 haldusotsuse nr 11.3-

1/25/3591 (edaspidi mitterahuldamise otsus), millega jättis rahuldamata Tallinna

Tehnikaülikooli 12.05.2025 esitatud toetuse taotluse projekti nr 2021-2027.1.01.25-1036

„Plastifikaatorid teisesest toormest“ rahastamiseks.

2.2. Mitterahuldamise otsuse tegemise ajendiks oli asjaolu, et taotleja Tallinna Tehnikaülikool

(edaspidi taotleja või vaide esitaja) 12.05.2025 esitatud taotluse summa ületas toetusmeetme

rahastamise eelarvet. Rahastamise eelarvet ei ületa taotlused, mille koondhinne on kõrgem kui

4,00 punkti. Vaide esitaja taotlus sai hindamise tulemusena valikukriteeriumite koondhindeks

3,98 punkti.

2.3. Taotleja esitas mitterahuldamise otsuse peale 07.08.2025 vaide. RTK juhtis vaide esitaja

tähelepanu vaides esinenud puudustele, mille järgselt esitas taotleja 13.08.2025 korrektse

vaide. Kokkuvõtvalt heidab taotleja vaides ette projektitaotlusele antud hindamistulemusi, mis

taotleja hinnangul olid kas puudulikult põhjendatud või põhjendused valikukriteeriumite sisu

arvestades asjakohatud.

2.4. Esmalt taotleb vaide esitaja selgitust, miks valikukriteeriumi nr 4 „Toetuse taotleja ja

partnerite suutlikkus projekti ellu viia (kaal 25%)“ hinnati skooriga 4,00, kui ekspertide

tagasiside oli eranditult positiivne: „Meeskond on kogenud ja sobib projekti elluviimiseks. On

varasem kogemus sarnaste projektidega. Noorteadlased on kaasatud.“ Taotleja arvates vastab

selline tagasiside hindamisjuhendi järgi maksimaalsele hindele (5,00), mistõttu ei ole selge,

millistel kaalutlustel skoori vähendati.

2.5. Taotleja ei nõustu osaliselt valikukriteeriumitele nr 2 ja 3 antud ekspertkomisjoni

hinnangutega, leides, et need ei ole kooskõlas projekti sisulise eesmärgi ega hindamis-

juhendiga.

2.6. Vaide esitaja selgitab, et valikukriteeriumi nr 2 „Projekti põhjendatus (kaal 30%)“ hindamisel

ei ole asjakohane ekspertkomisjoni seisukoht, et tootmissektori koostöö oleks pidanud olema

projekti algfaasis juba tagatud. Samuti ei ole hindamisjuhendi ega Astra+ tegevuse nr 3

valguses põhjendatud nõue, et ärimudel või tulevikuprognoos peaks olema detailideni

vormistatud taotluse esitamise hetkel, kui keskendutakse varasema küpsusastme tõstmisele.

Valikukriteeriumi nr 3 „Projekti kuluefektiivsus (kaal 15%)“ hinnangut vaidlustades ei nõustu

taotleja ekspertkomisjoni järgmise etteheitega: „Materjalide ja teenuste hindade kohta ei ole

eraldi kirjeldust. Hinnapakkumisi ega hinnatõusureservi pole.“ Kuna hindamisjuhend ei nõua

hinnapakkumiste esitamist ega hinnakõikumise mõju arvestamist, ei saa taotleja arvates

ekspertkomisjoni vastavasisulist kriitikat pidada põhjendatuks.

2.7. Ekspertkomisjon on koondhinnangus muu hulgas märkinud, et taotlusest ei tulnud välja,

kuidas materjalide tsiviilkasutus erineb militaarkasutusest. Vaide esitaja rõhutab, et taotlus

keskendus selgelt tsiviilkasutuses olevatele plastifikaatoritele ning vastav teave on esitatud nii

taotluse põhikirjelduses kui ka lisatud failis „Innovatsiooniküpsustasemete

selgitus_plastifikaatorid“, mistõttu on põhjendamatu oodata militaarkasutuses olevate

plastifikaatorite käsitlemist selles taotluses.

3. RTK seisukohad

3.1. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 83 lõikele 1 tuginedes kontrollitakse vaiet läbi vaadates

haldusakti andmise õiguspärasust ja otstarbekust. HMS § 54 kohaselt on haldusakt

õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel

ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. RTK

kontrollib mitterahuldamise otsuse õiguspärasust ja otstarbekust lähtudes taotleja poolt vaides

esitatud argumentidest ja vastuväidetest.

3.2. Tallinna Tehnikaülikooli 12.05.2025 esitatud taotluse jättis RTK rahuldamata Astra+ määruse

§ 18 lg 10 punktis 3 nimetatud põhjusel, et taotluse rahastamise summa ületas Astra+

toetusmeetmes tegevuse nr 3 eelarvet. Rahastamise summa ei ületa eelarvet taotlustel, mille

koondhinne on kõrgem kui 4,00 punkti. Hindamise tulemusena sai vaide esitaja taotlus

valikukriteeriumite koondhindeks 3,98 punkti, mis on madalam 4,00 punktisest

miinimummäärast, mille saavutamisel taotlus ei oleks ületanud tegevuse nr 3 rahastamise

eelarvet.

3.3. Astra+ määruse § 18 lg 7 alusel viiakse hindamine läbi rakendusüksuse kinnitatud

valikumetoodika järgi, mille rakendusüksus kooskõlastab enne kinnitamist rakendusasutusega

ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise päeval. Astra+

toetusmeetme tegevuses nr 3 on valikumetoodika kinnitatud sekkumise „Teadusuuringute

mõju suurendamine ning teadusasutuste ja kõrgkoolide institutsionaalse teadmussiirde

suutlikkuse toetamine (ASTRA+)“ ekspertkomisjoni hindamisjuhendis tegevuse 3 taotluste

hindamiseks (edaspidi hindamisjuhend).

3.4. Vastavalt Astra+ määruse §-le 18 ja lõike 7 alusel koostatud hindamisjuhendile hinnatakse

projekti järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) projekti kooskõla valdkondliku

arengukavaga, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele; 2)

projekti põhjendatus; 3) projekti kuluefektiivsus; 4) toetuse taotleja ja partnerite suutlikkus

projekti ellu viia; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja

sihtidega. Valikukriteeriumite lõikes hinnatakse projekte skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5

(suurepärane). Numbrilise skaala väärtushinnangud on järgmised: 1) „mitterahuldav“ (1) -

kriteeriumi tingimused pole täidetud; 2) „rahuldav“ (2) - kriteeriumi tingimustele vastavuses

on olulisi puudujääke, suurem osa kriteeriumitest pole täidetud; 3) „hea“ (3) - vastab osaliselt

kriteeriumi tingimustele, esineb puudujääke; 4) „väga hea“ (4) - vastab suures osas kriteeriumi

tingimustele, esineb üksikuid puudujääke; 5) „suurepärane“ (5) - vastab täielikult kriteeriumi

tingimustele. Hindamisprotsess on kahe-etapiline – esmalt taotluste individuaalne hindamine

ja seejärel ekspertkomisjoni koosolek – mille tulemusena koostatakse iga taotluse kohta

konsensuslik hindamisleht.

3.5. RTK märgib, et konsensuslikus hindamislehes toodud hinnangud on tehtud Astra+

ekspertkomisjoni poolt, kes on RTK-st sõltumatu ning tugineb oma tegevuses

hindamisjuhendile ja ekspertkomisjoni töökorrale. Ekspertkomisjoni kuulusid kooskõlastatult

Haridus- ja Teadusministeeriumiga sõltumatud eksperdid ja komisjoniliikmed, mistõttu ei ole

RTK pädev hindama ekspertkomisjoni poolt antud seisukohti, täpselt nagu ei ole RTK-l õigus

muuta ekspertkomisjoni poolt antud hindeid.

3.6. ÜSS § 12 sätestab, et kui projekti hinnatakse ja valitakse avalikustatud valikukriteeriumide ja

-korra kohaselt ning taotluse rahuldamata jätmise otsus põhineb koondhindel või

koondhinnangul, siis taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse motiveerimisel

projekti koondhinnet ega hindajate antud hinnanguid täiendavalt ei põhjendata. Eesti

õigusteoorias on välja kujunenud seisukoht, mille kohaselt ei saa kohtud ja täitevvõim hinnata

sõltumatute hindamiskomisjonide hinnangute sisulist põhjendatust ega otstarbekust, vaid

üksnes menetluskorra järgimist ja motiveerimiskohustuse täitmist. Riigikohtu

Halduskolleegium on 12.05.2008 kohtuotsuses nr 3-3-1-18-08 märkinud, et sisult

hinnanguliste otsustuste puhul on oluline küll motivatsiooni olemasolu, kuid selliste otsustuste

omapärast tingitult ei ole motiivid täitevvõimu või kohtu poolt sisuliselt kontrollitavad.

Motivatsioonist saab tuleneda otsustuse õigusvastasus vaid juhul, kui selgub, et lähtutud on

asjakohatutest ja täiesti sobimatutest kaalutlustest. Eeltoodud seisukohta on toetanud ka Tartu

Ringkonnakohus oma 24.10.2008 kohtuotsuses nr 3-08-310.

3.7. Käesoleva vaide rahuldamise saab seega kaasa tuua olukord, kus taotluse hindamisel

valikukriteeriumite nr 2, 3 ja/või 4 alusel on ekspertkomisjon lähtunud asjakohatutest ja täiesti

sobimatutest kaalutlustest või ei ole järginud hindamisjuhendis kehtestatud menetluskorda ja

motiveerimiskohustust.

3.8. Vaides ei ole esitatud tõendeid, mis annaks alust asuda seisukohale, et taotlust hinnanud

ekspertkomisjoni põhjendused valikukriteeriumite nr 2 ja 3 hindamisel on asjakohatud ja

täiesti sobimatud ning irduksid hindamiskriteeriumite sisust. Mitterahuldamise otsusele lisatud

konsensuslikust hindamislehest nähtuvalt on ekspertkomisjon toonud mõlema kriteeriumi

puhul välja piisavad põhjendused ühes selgitustega, viidates muu hulgas projektis esinevatele

vajakajäämistele ja puudustele. RTK rõhutab, et ekspertkomisjon teostas hindamise ühes

vastavasisuliste põhjenduste ja ettepanekuga taotluses esitatud andmetele tuginedes. RTK-l

puudub konkreetse projekti teadusliku sisu nõustamiseks valdkondlik kompetents, mistõttu

RTK kui vaideotsuse tegija ei saa ümber hinnata ekspertkomisjoni hinnangut, vaid ta saab

hinnata üksnes selle õiguspärasust. Konsensuslikust hindamislehest ei nähtu, et vaide esitaja

taotluse menetlemisel ja hindamisel on rikutud Astra+ määruses või hindamisjuhendis

kehtestatud menetluskorda ja kaalumisreegleid.

3.9. Küll aga nõustub RTK taotleja etteheidetega valikukriteeriumi nr 4 puuduliku põhjendamise

osas. Ekspertkomisjon on hinnanud projekti valikukriteeriumi nr 4 osas hindele 4,00 „väga

hea“, mis hindamisjuhendi kirjelduse järgi tähendab, et projekt vastab suures osas kriteeriumi

tingimustele, esineb üksikuid puudujääke. Konsensuslikus hindamislehest ei ole

ekspertkomisjon välja toonud aga ühtegi puudujääki, mistõttu ei ole jälgitav hinde kujunemine

vastavuses hindamisjuhendis etteantud numbrilise skaala väärtushinnanguga. RTK nõustub, et

konsensuslikus hindamislehes sisaldunud põhjendusele tuginedes oleks hindepunkt pidanud

olema kas kõrgem või hinde 4,00 põhjendus sisaldama maksimaalset hindepunkti välistava

puudujäägi esinemist taotluses.

3.10. Eeltoodud põhjusel leiab vaide lahendaja, et taotlusele omistatud hindepunkti andmisel

valikukriteeriumi nr 4 alusel ei ole ekspertkomisjon järginud hindamisjuhendis kehtestatud

menetluskorda ja motiveerimiskohustust. Arvestades, et taotluse koondhinnang oli 3,98 punkt

s.o kõigest 0,02 punkti madalam taotluse rahuldamist garanteerivast 4,00 punktist, võib

valikukriteeriumi nr 4 korrektse hindamise tulemusena muutuda taotluse koondhinne tervikuna

selliselt, et toob kaasa taotluse rahuldamiseks vajamineva 4,00 punktilise tulemuse. Seetõttu

tuleb vaidlustatud mitterahuldamise otsus kehtetuks tunnistada ning vaide esitaja

projektitaotluse osas viia läbi uus hindamine.

3.11. Vaide lahendaja selgitab, et uus hindamine tuleb läbi viia HMS põhimõtteid ja nõudeid

järgides – hinnangut tuleb igakülgselt põhjendada ja selgitada, kuidas hinnangus kajastatud

järeldusteni jõuti. Hinnangu andmine peab olema läbipaistev ja mõistetav eelkõige taotlejale,

aga ka hinnangu hilisemale kontrollijale näiteks vaide- või kohtumenetluses. Hinnangu

andmisel tuleb kinni pidada meetme määruse ja hindamisjuhendi nõuetest ning hinnata üksnes

neid aspekte, mida hindamiskriteeriumid ette näevad. Samuti peab ekspertkomisjon täpsemalt

selgitama, millised on taotluse puudujäägid ja miks tõid see kaasa madalama hinde andmise.

3.12. Taotluse uuesti hindamine ei tähenda automaatselt, et RTK teeb taotluse rahuldamise otsuse,

vaid seda, et taotlus läbib kogu hindamisprotsessi uuesti. Uue hindamise tulemusel võib

hindamistulemus võrreldes varasemaga muutuda või jääda samaks. Taotluse rahuldamine

sõltub Astra+ määruse § 18 lõikes 10 sätestatud eelduste täitmisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Pärt-Eo Rannap

peadirektor

Koostaja: Kari Treial