Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seadus

1

EELNÕU

15.08.2025

Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku

ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise

seadus

§ 1. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse teisel lausega järgmises sõnastuses: „Täitmisregistriga

liituda sooviv kasutaja peab enne täitmisregistriga liitumist liidestama enda infosüsteemi

tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta täitmisregistri kaudu

tehtud päringute kohta.“;

2) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Täitmisregistriga liitunud kasutaja peab tegema käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud

tehnilises lahenduses kättesaadavaks teabe krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete

kohta täitmisregistri kaudu päringute tegemise kohta, välja arvatud juhul, kui nimetatud teabe

suhtes on seadusega ette nähtud juurdepääsupiirangu alus või andmesubjekti õiguste piirang.”;

3) paragrahvi 63 lõiked 4, 9, 10 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 63 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Täitmisregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles

sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

6) konto avamise elektroonilise kontrollimise kord ja tehnilised nõuded;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

5) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Täitmisregistris töödeldakse isikuandmetest võlgniku, sissenõudja, kohtutäituri,

arestimisakti koostaja, volitatava ja päringu saatja üldandmeid.

(52) Täitmisregistris töödeldavaid andmeid säilitatakse kuni viis aastat menetluse

lõpetamisest.”;

6) paragrahvi 63 lõikes 11 asendatakse sõnad „Täitmisregistrist on” sõnadega „Elatise

võlgnevuse tasumisest kõrvalehoidumise vältimise eesmärgil on täitmisregistrist”;

7) paragrahvi 632 lõikes 1 asendatakse sõna „Koda” sõnadega „Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koda”;

2

8) paragrahvi 632 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemis töödeldakse järgmisi

isikuandmeid:

1) kohtutäituri ja tema määratud esindaja üldandmed;

2) sissenõudja ja tema esindaja üldandmed;

3) õigustatud ja kolmandate isikute üldandmed;

4) võlgniku üldandmed, esindaja olemasolu korral andmed võlgniku teovõime kohta ja esindaja

üldandmed ning andmed võlgniku töötamise, õppimise ja vara kohta;

5) võlgnikuga seotud isikute üldandmed ja andmed nende vara kohta;

6) enampakkumisel osaleja üldandmed, riikliku tausta olemasolu andmed, kutse- ja tegevusala

andmed ning tegeliku kasusaaja olemasolu korral tema üldandmed;

6) täitedokumendist tulenevalt süütegudega seotud isikuandmed.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemis töödeldavaid andmeid säilitatakse

kuni kümme aastat täitetoimiku lõpetamisest.

(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemi vastutav töötleja on Kohtutäiturite

ja Pankrotihaldurite Koda.

(24) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda asutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

infosüsteemi ning kehtestab selle põhimääruse, milles sätestatakse infosüsteemi pidamise kord,

sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsem andmekoosseis;

3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

6) muud korralduslikud küsimused.“.

§ 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse

muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust

täiendatakse §-ga 119 järgmises sõnastuses:

„§ 119. Täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 kohaldamine

Enne 2026. aasta 23. veebruari täitmisregistriga liitunud kasutajad ja täitemenetluse seadustiku

§-s 632 ette nähtud infosüsteem peavad vastama täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2

nimetatud tingimusele.”.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 2 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 23. veebruaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ......................2025

3

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ............................ 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku

ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kõnesoleva eelnõuga kavandatud muudatused suurendavad täitmisregistri kaudu tehtavate

päringute läbipaistvust, võimaldades isikutel saada senisest parem ülevaate nende kohta tehtud

päringutest.

Praegu puudub inimestel võimalus näha, millised avaliku võimu asutused või seaduses

nimetatud muud isikud on nende kohta teinud päringuid täitmisregistri kaudu pankadele ja

makseasutustele. Täitmisregister toimib üksnes infovahenduskanalina ega salvesta päringute

sisu. Kuigi seadus annab inimestele õiguse teada, kuidas nende isikuandmeid kasutatakse,

puudub tehniline lahendus, mis võimaldaks seda teavet lihtsalt kuvada.

Selleks nähakse eelnõuga ette kohustus, et täitmisregistriga liituvad asutused või isikud,

sealhulgas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (koda) kohtutäiturite tööks vajalik

infosüsteem, peavad enne registriga liitumist liituma ka tehnilise lahendusega, mis võimaldab

kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta, ning tegema kättesaadavaks teabe

tehtud päringute kohta. Erandiks on juhtumid, kus päringu tegija võib seaduses ette nähtud

juhtudel edastada andmesubjektile teavet andmete töötlemise kohta hiljem, piirata selle

esitamist või keelduda selle väljastamisest.

Muudatus suurendab täitmisregistriga liitunud asutuste töökoormust, kuna tuleb arendada ja

juurutada tehniline lahendus päringute kuvamiseks ning uuendada andmekaitseprotseduure.

Inimestel, kelle kohta täitmisregistri kaudu päringuid tehakse, seevastu halduskoormus

väheneb, sest oma andmete kasutamist on soovi korral lihtsam jälgida – vajalik teave on

koondatud ühte kohta ja kättesaadav elektrooniliselt, mis suurendab läbipaistvust, aitab

avastada ning vaidlustada ebaseaduslikke päringuid ja vähendab andmete väärkasutuse riski.

Eelnõuga ajakohastatakse täitemenetluse seadustikus õigusselguse huvides ka andmekogude

regulatsioone, tuues seaduse tasandil välja andmekogudes töödeldavate isikuandmete

kategooriad, andmete säilitamise maksimaalse tähtaja ning põhimääruse kehtestamise

volitusnormi selgemad raamid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiits- ja Digiministeeriumi vabakutsete talituse

nõunik Aleksandr Logussov ([email protected]) ja andmekaitseõiguse talituse

nõunik Helen Uustalu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2

Eelnõu on seotud Vabariigi Valituse tegevusprogrammiga, mille kohaselt on digiriigi

valdkonna eesmärk järgmine: kohustuslikuks muudetud andmejälgija abi suurendame inimeste

kontrolli oma andmete kasutamise üle.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:

1) täitemenetluse seadustik, RT I, 03.06.2025, 17;

2) tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus, RT

I, 03.06.2025, 16.

2. Seaduse eesmärk

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 63 lõike 1 punkt 4 näeb ette, et täitmisregister tagab

infovahetuskanalina muu hulgas krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta

päringute tegemise seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Avaliku võimu kandja, kellel on

vaja täitmisregistrit kasutada seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, võib süsteemiga liituda

juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus. Sisuliselt pakub täitmisregister avaliku võimu

kandjatele ja muudele krediidiasutuste seaduse § 88 lõikes 5 nimetatud isikutele registri

infovahetuskanaliga liitumise korral tehnilist automatiseeritud teenust krediidi- ja

makseasutuste valduses oleva pangainfo kogumiseks.

Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artiklist 15 tuleneb isikute õigus teada, kuidas nende

andmeid töödeldakse. Sama määruse artikli 5 lõike 1 punkt f ja artikli 24 lõige 1 kohustavad

vastutavat töötlejat tõendama andmetöötluse nõuete täitmist ning rakendama sobivaid tehnilisi

ja korralduslikke meetmeid. Isikuandmete töötlemist puudutavad üldpõhimõtted tulenevad ka

isikuandmete kaitse seadusest (IKS).

Kuigi juurdepääs krediidi- ja makseasutuste valduses olevale pangasaladusena käsitatavale

teabele muutub üha lihtsamaks ning käsipäringud asenduvad automatiseeritud

andmevahetusega, puudub isikutel tõhus võimalus tutvuda enda kohta tehtud päringute ning

nendega seotud andmetöötlusega. TMS-is puudub regulatsioon, mis reguleeriks seda, kes ja

kuidas annab isikutele teada nende informatsiooni saamiseks täitmisregistri kaudu tehtud

päringutest.

Täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutustele tehtavate päringute puhul muudab olukorra

keerulisemaks asjaolu, et täitmisregister ei ole seda andmevahetust puudutavas osas ise

andmekogu, millest andmeid päritakse, vaid üksnes infokanal, mille kaudu liigub

pangasaladusena käsitatav teave krediidi- ja makseasutuste ning päringute esitajate vahel.

Täitmisregistri andmekoosseisu pangasaladust ei salvestata.

Olukorra lahendamiseks täiendatakse täitemenetluse seadustikku regulatsiooniga, mille

kohaselt on täitmisregistri kasutamise eelduseks registri kui infokanali kasutajate

infosüsteemide liidestamine tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema

kohta tehtud päringute kohta (nn andmejälgija). Muudatus puudutab vaid neid registriga

liitunud ja tulevikus liituvate kasutajate infosüsteeme ja andmekogusid, mida kasutatakse läbi

täitmisregistri infovahetuskanali päringute esitamiseks krediidi- ja makseasutuse valduses

olevate andmete saamiseks.

3

Samuti sätestatakse, et kohustus teha tehnilise lahenduse kaudu kättesaadavaks teave

täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta tehtud

päringute kohta lasub registri infokanaliga liitunud kasutajatel. Kohustus andmed

kättesaadavaks teha võib olla piiratud vaid seaduses ette nähtud juhul.

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus antud eelnõu puhul ei koostatud, kuna põhiõiguste

tagamiseks on eelnõu menetlus põhjendatult kiireloomuline.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse TMS-i, §-ga 2 muudetakse TsMSRS-i ja §-s 3 sätestatakse seaduse

jõustumine.

3.1. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 1 muudetakse täitemenetluse seadustikku.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 täiendatakse TMS § 63 lõiget 2 ning täiendatakse nimetatud

paragrahvi lõikega 21. Eelnõukohane lõige sätestab kaks kohustust täitmisregistri

infovahetuskanali kasutajatele seoses pangasaladusena käsitatava teabe töötlusega.

TMS § 63 lõike 2 teise lause kohaselt peab täitmisregistri kasutaja enne liitumist täitmisregistri

liidestama oma infosüsteemi tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema

kohta tehtud päringute kohta. Seni on olnud selliste tehniliste lahenduste kasutuselevõtt Eestis

vabatahtlik, kuid võttes arvesse täitmisregistri infovahetuskanali vahendusel töödeldava teabe

iseloomu (pangasaladus), on põhjendatud muuta sellise tehnilise lahenduse kasutamine

täitmisregistriga liidestumisel kohustuslikuks.

TMS § 63 lõike 21 kohaselt on täitmisregistriga liidestunud kasutajad kohustatud selleks

ettenähtud tehnilises lahenduses kättesaadavaks tegema teabe täitmisregistri kaudu tehtud

päringute kohta, mis käsitlevad krediidi- ja makseasutuse valduses olevaid andmeid.

Täitmisregistri üheks ülesandeks on infovahetuskanalina tagada krediidi- ja makseasutuste

valduses olevate andmete kohta päringute edastamine seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks. Täitmisregister ise ei väljasta viidatud andmeid oma andmebaasist, vaid toimib

üksnes kanalina, mille kaudu liigub pangasaladusena käsitatav teave krediidi- ja makseasutuste

ning päringute esitajate vahel. Sama kehtib ka infopäringute kohta, mis esitatakse

täitmisregistri infovahetuskanali kaudu krediidi- ja makseasutustele, ja nende sisu kohta.

Täitmisregistri põhimääruse1 § 16 lõike 4 kohaselt säilitatakse infopäringu ja selle vastuse

andmeid 30 päeva. Täitmisregistrisse ei jõua teave kasutajate tehtud päringute kohta

kehtestatud juurdepääsupiirangute või isiku õiguste piiramise kohta. Selline teave asub üksnes

krediidi- ja makseasutustele päringuid saatvate asutuste või isikute töö- või infosüsteemides

ning info piirangute kehtestamise või tühistamise kohta ei ole täitmisregistri kaudu kättesaadav.

Seega ei hoita täitmisregistris infot, mis on vajalik päringute kuvamiseks mõeldud tehnilise

lahenduse kaudu saadetud isikute päringutele vastamiseks.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072025006

4

Täitmisregistri põhimääruse § 9 lõige 4 sätestab, et registriga liidestatud kasutajad on

isikuandmete vastutavad töötlejad. Kasutajad vastutavad andmete töötlemise õiguspärasuse

ning kõigi turvanõuete täitmise eest. Põhimääruse § 9 lõige 5 näeb ette, et päringu korral teeb

päringu esitaja krediidi- ja makseasutusele, kellelt andmeid päritakse, kättesaadavaks

krediidiasutuste seaduse § 88 lõikes 6 nimetatud andmed, sealhulgas andmete kasutamise

eesmärgi, viite päringu alusdokumendile või menetlusele ja päringu õigusliku aluse, ning

salvestab need andmed oma infosüsteemis. Täitmisregistri vastutaval ja volitatud töötlejal

puudub neile andmetele juurdepääs. Seega ei ole põhjendatud, et täitmisregistrisse hakatakse

neid andmeid täiendavalt koguma üksnes täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutustele

tehtud päringute kohta käiva info kuvamise eesmärgil.

Kokkuvõtvalt sisaldavad üksnes täitmisregistriga ja selle infovahetuskanaliga liitunud

kasutajate töö- ja infosüsteemid kogu infot, mis on vajalik infopäringute kohta käiva teabe

kättesaadavaks tegemiseks selleks mõeldud tehnilises lahenduses. Sellest tulenevalt on

põhjendatud jätta kohustus teha kättesaadavaks teabe täitmisregistri kaudu tehtud päringute

kohta, päringuid teostavate asutuste kanda. Muudatus puudutab vaid neid registriga liitunud ja

tulevikus liituvate kasutajate infosüsteeme ja andmekogusid, mida kasutatakse läbi

täitmisregistri infovahetuskanali päringute esitamiseks krediidi- ja makseasutuse valduses

olevate andmete saamiseks.

Mõlemad kohustused laienevad ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallatavale

kohtutäiturite tööks vajalikule infosüsteemile, kuna kohtutäiturid kasutavad seda infosüsteemi

keskse väravana krediidi- ja makseasutustele päringute saatmiseks (TMS § 632 lõige 3).

Täpsustatakse, et päringute info kuvamisel selleks mõeldud tehnilises lahenduses on võimalik

teha erandeid, kuna päringute andmete avalikustamise nõue ei ole absoluutne. Nii isikuandmete

kaitse üldmäärus kui ka IKS annavad vastutavale töötlejale õiguse piirata teatud juhtudel

andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta käivate andmetega (vastavalt IKÜM artiklile 23 ja

IKS § 24 lõikele 2). See tähendab, et seaduses sätestatud juhtudel võib päringu tegija esitada

teabe andmesubjektile hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle väljastamisest. Näiteks

võib teabe avaldamine olla piiratud seoses riigi julgeoleku tagamisega (näiteks

julgeolekuasutuste seaduse § 211 lõike 4 alusel) või kriminaalmenetluse läbiviimisega. Päringu

teinud asutus peab hindama vastava erandi kohaldamise alust.

Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks TMS § 63 lõiked 4, 9, 10 ja 12. TMS § 63

lõigete 4, 9 ja 10 kehtetuks tunnistamise puhul on tegemist tehnilise muudatusega ühese

arusaadavuse huvides, kuna edaspidi reguleerib seni nendes lõigetes käsitletud küsimusi sama

paragrahvi eelnõukohane lõige 5, milles nähakse ette põhimääruse volitusnormi raamid. TMS

§ 63 lg 4, 9 ja 10 näevad hetkel ette, et volitatud töötleja, andmete täpsem koosseis ja konto

avamise elektroonilise kontrollimise kord ja tehnilised nõuded ning täitmisregistri

andmetöötluse ja andmete väljastamise kord nähakse ette põhimääruses. Lõikes 4 sätestatu on

edaspidi kaetud TMS § 63 lg 5 punktiga 3, lõige 9 punktiga 2 ja lõige 10 punktidega 4 ja 6.

Nimetatud lõigete kehtetuks tunnistamise tagajärjel tuleb muuta ka täitmisregistri põhimääruse

preambulit (rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale). Lõige 12 tunnistatakse kehtetuks,

kuna see annaks piiramatu ligipääsu võlgnike isikuandmetele. Nimetatud säte näeb ette isikute

võlgnevusinfo avalikustamise. Kuna see teave sisaldab isikuandmeid, ei saa olla tegemist

avaandmete ehk juurdepääsupiiranguteta ehk üldsusele kasutamiseks mõeldud teabega, mille

kasutamist riik ei kontrolli. Võlaandmete pärimiseks peab kolmandal isikul esinema seega

vähemalt üks IKÜM art 6 lõikes 1 nimetatud õiguslikest alustest. See omakorda tähendab, et

täitmisregistri vastutav töötleja on kohustatud enne TMS § 63 lõikes 12 nimetatud andmete

5

väljastamist/edastamist kontrollima, kas nende andmete soovijal on õigust neid andmeid saada.

Nimetatud säte lisati seadusesse Riigikogu menetluse käigus ning tolleaegsest seletuskirjast2 ei

nähtu piisavaid põhjendusi võlgnike isikuandmete lausaliseks avalikustamiseks, seega tuleb

säte eraelu puutumatuse tagamiseks kehtetuks tunnistada.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse TMS § 63 lõiget 5. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis

2 sätestatud tehnilise muudatusega ühese arusaadavuse tagamiseks, et põhimääruse

volitusnormi raamid oleks toodud ühes sättes ning selles kajastuks kogu teave, mille puhul on

seadusandja pidanud võimalikuks see andmekogude põhimäärustes reguleerimiseks edasi

volitada. Eelnõukohane lõige 5 asendab senised TMS-i § 63 lõigetes 4, 9 ja 10 sätestatud

volitusnormid ning näeb lisaks ette, et põhimääruses tuleb ette näha ka andmeandjad ja nendelt

saadavad andmed, täpsustada seaduses sätestatud andmekoosseise (TMS § 63 lg 51), kuidas

jagunevad ülesanded vastutava töötleja ja volitatud töötleja vahel, kuidas toimub andmete

juurdepääsu andmine ja andmete väljastamine, täpsustada TMS § 63 lg 52 ette nähtud

säilitustähtaega, kuna seaduses nähakse ette kõigist andmete säilitamise tähtaegadest kõige

pikem tähtaeg ning põhimääruses täpsustatakse, kui mõnda andmekategooriat ei ole vajadust

nii kaua säilitada. Lisaks tuleb põhimääruses reguleerida teatud korralduslikke küsimusi,

näiteks kuidas toimub konto avamise elektroonilise kontrollimine ja millised on selle tehnilised

nõuded.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TMS § 63 lõigetega 51 ja 52. Lisatavad lõiked annavad

kokkuvõtvalt ülevaate täitmisregistris töödeldavate isikuandmete kohta ja selle teabe

säilitamise tähtaja kohta. Detailne andmekoosseis ja säilitustähtajad on kehtestatud

täitmisregistri põhimääruses. Muudatus on ühese arusaadavuse tagamiseks, senist andmete

koosseisu või säilitustähtaegasid ei muudeta.

Eelnõu § punktiga 6 muudetakse TMS 63 lõike 11 sõnastust. Kõnealune lõige lisati eelnõusse

Riigikogu menetluse käigus ning sellest on ekslikult välja jäänud isikuandmete töötlemise

eesmärk. Õigusselguse tagamiseks on oluline täpsustada seaduse tasandil, mis eesmärgil

isikuandmeid avalikustatakse.

Eelnõu § punktiga 7 muudetakse TMS 632 lõike 1 sõnastust. Tegemist on tehnilise

muudatusega, kuna seaduses ei ole antud eelnevalt Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale

lühendit Koda, siis ei saa sellist lühendit kasutada ka muudetavas sättes.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse TMS § 632 lõigetega 21–24. Muudatus tehakse ühese

arusaadavuse tagamiseks, sisulist muudatust senise regulatsiooniga võrreldes ei tehta.

Lõikes 21 loetletakse isikuandmete kategooriad, mida infosüsteemis töödeldakse.

Andmekooseisu kehtestamisel lähtutakse kohtutäituri seaduse, täitemenetluse seadustiku ning

nende alusel kehtestatud justiitsministri 15.12.2009 määrusega nr 42

„Kohtutäiturimäärustik3“Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning kohtutäituritele

pandud ülesannete täitmiseks vajalikest andmetest. Õigusselguse tagamiseks loetletakse

vastavad isikuandmed ühetaoliselt ka täitemenetluse seadustikus. Seaduses toodud

isikuandmete kategooriaid on täpsustatud andmekogu põhimääruses, milles on üksikasjalikult

välja toodud kõik andmed, mida andmekogus töödeldakse.

2 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a59de5c3-6e20-4381-a5f2-5671d744281b/ 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072025007

6

Lõike 22 kohaselt säilitatakse infosüsteemis töödeldavaid andmeid kuni kümme aastat

täitetoimiku lõpetamisest. Andmete säilitamise maksimaalse tähtaja sätestamisel on lähtutud

lõpetatud täitetoimikute säilitamisele kehtivast tähtajast (Kohtutäiturimäärustik § 29).

Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestaks infosüsteemi pidamise korras ehk

põhimääruses, mille volitusnorm ja selle raamid on toodud eelnõuga lisatavad lõike 24.

Lõikega 23 täpsustatakse, et infosüsteemi vastutav töötleja on Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koda (koda). TMS § 632 lõige 1 näeb ka praegu ette, et nimetatud

infosüsteemi peab koda, seega sätestatakse õigusselguse huvides selgesõnaliselt, et silmas on

peetud, et koda on infosüsteemi vastutavaks töötlejaks nii AvTS-i kui isikuandmete töötlemise

vaatest.

Lõikega 24 täpsustatakse koja volitusi asutada infosüsteem ning kehtestada infosüsteemi

pidamise korra (ehk põhimäärus). Sealhulgas sätestatakse korras see, millistest allikatest ja

milliseid andmeid infosüsteem saab ning kuidas toimub andmetele juurdepääsu andmine.

Samuti täpsustakse andmete säilitamise tähtaegu. Kehtivate õigusaktide kohaselt sõltub

lõpetatud täitetoimiku säilitamise tähtaeg sellest, millise TMS §-s 2 sätestatud täitedokumendi

alusel täitemenetlust läbi viiakse. Seaduse tasandil täpsustuste tegemine ei too kaasa vajadust

juba kehtestatud põhimääruse muutmiseks. Seaduses toodud isikuandmete kategooriaid on

täpsustatud andmekogu põhimääruses, milles on üksikasjalikult välja toodud kõik andmed,

mida andmekogus töödeldakse.

3.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse

muutmine

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seadust (TsMSRS) §-ga 119. Tegemist on 23. veebruaril 2026 jõustuva TMS § 63

lõike 2 teise lause rakendamise sättega. Selle tulemusel laienevad TMS § 63 lõikes 21

sätestatud kohustused ka kõikidele täitmisregistri kaudu päringuid teinud kasutajatele, kes olid

täitmisregistri ja selle infokanaliga liitunud enne 23. veebruari 2026. Seega on ka varem

liitunud kasutajad kohustatud täitma TMS § 63 lõikest 21 tulenevaid nõudeid, st liitma oma

töö- või infosüsteemi tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta

tehtud päringute kohta, ning tegema kättesaadavaks teabe tehtud päringute kohta.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja Eesti Vabariigi põhiseadusele

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 füüsiliste isikute

kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning IKS-iga, milles

on riigisiseselt kehtestatud samuti isikuandmete kaitse põhimõtted ja reeglid. Eelnõuga

tagatakse õigusselgus isikuandmete kaitse töötlemisel täitmisregistris, selle infovahetuskanali

kaudu tehtud päringutes ning kohtutäiturite tööks vajalikus infosüsteemis.

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Põhiseaduse § 44 kohaselt on Eesti

kodanikul õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes

omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse

7

alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise

saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses

tõe väljaselgitamise huvides. Eelnõus sätestatud muudatuste jõustumise järel on inimesel

varasemaga võrreldes oluliselt efektiivsem võimalus tutvuda tema kohta hoitavate andmetega,

st tema kohta täitmisregistrisse või täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutustesse tehtud

päringutega. Muudatus võimaldab inimesel avastada ja vaidlustada põhjendamatuid päringuid

ning suurendab läbipaistvust avaliku sektori tegevuses. Samuti on eelnõuga sätestatud

võimalus teha andmete avalikustamisele erand, eeldusel et see on seaduses sätestatud. Seaduses

sätestatud juhtudel võib päringu tegija esitada teabe andmesubjektile hiljem, piirata selle

esitamist või keelduda selle väljastamisest. Näiteks võib teabe avaldamine olla piiratud seoses

riigi julgeoleku tagamisega või kriminaalmenetluse läbiviimisega.

Andmekogude regulatsioonide täpsustamisega seaduse tasandil tagatakse õigusselgus.

Igasugune isikuandmete töötlemine riivab isiku eraelu puutumatust (PS § 26). Eesti Vabariigi

põhiseadusest ja selle kohtupraktikast tuleneb põhiõiguste riive puhul seadusliku aluse nõue.

PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab,

et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille kohaselt

teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. PS § 3

lõike 1 esimese lause kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas

olevate seaduste alusel. Selles sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi

peab põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja4. Sama

on rõhutatud ka AKI andmekogude juhendis5 – see, mil määral peab andmekogu eesmärk,

andmekoosseisud ja muud andmekogu olulised küsimused olema reguleeritud seaduse või

määruse tasandil, sõltub kaasneva riive intensiivsusest. Riigikohus on rõhutanud, et intensiivse

riive korral ei ole piisav üldsõnaline riivet lubav seadusenorm, vaid olulisuse põhimõttest

tulenevalt peab seadusandja otsustama lubatava haldustegevuse sisu, ulatuse ja mahu. Mida

intensiivsemalt isiku põhiõigust riivatakse, seda täpsem peab olema selliseks riiveks alust

andev regulatsioon. Riivet lubavad seadused peavad olema avalikult kättesaadavad ja inimestel

peab olema võimalik mõista, millistel tingimustel võib nende õigusi piirata ja millist käitumist

avalik võim neilt ootab6. Riigikohus on siiski märkinud, et „Riigikohtu senise praktika kohaselt

ei ole põhiõiguste piirangute kehtestamine määrusega välistatud, kui nende aluseks on täpne,

selge ja piirangu intensiivsusega vastavuses olev volitusnorm“.7 Määrust kehtestades (sh

määrusega põhiõigusi piirates) ei või minister minna vastuollu seadustes sätestatuga8.

2021. aastal Justiitsministeeriumis valminud analüüsis9 jõuti järeldusele, et kui andmekogu

sisaldab isikuandmeid, peab seaduse tasemel olema sätestatud vähemalt:

• milliseid isikuandmeid andmekogusse kogutakse

• mis eesmärgil neid andmeid kogutakse

• kui kaua neid säilitatakse

6. Seaduse mõjud

4 RKPJKo 17.12.2019, nr 5-19-40, p 36 5 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf 6 RKHKo 18.05.2021, nr 3-19-549/98, p 18 7 RKPJKo 17.12.2019, nr 5-19-40, p 50 8 RKPJKo 18.12.2019, nr 5-19-41/9, p 18 9 Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad nõuded regulatsioonile. Arvutivõrgus

kättesaadav: https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2022-

04/Andmekogud%20ja%20isikuandmed.pdf

8

6.1. Kavandatav muudatus: tehnilise lahendusega liidestumise ja päringute info

kättesaadavaks tegemise kohustus täitmisregistri kasutajatele

Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse muutmise seaduse muudatused avaldavad HÕNTE10 § 46 tähenduses

mõju täitmisregistriga liitunud kasutajatele, samuti inimestele, kelle kohta on täitmisregistri

kaudu päringuid tehtud.

6.1.1. Mõju täitmisregistriga liitunud kasutajale

Muudatuse tulemusel peavad täitmisregistriga liitunud kasutajad liidestama enda infosüsteemi

tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta,

ning tagama teabe kättesaadavaks tegemise, välja arvatud juhul, kui seadus sätestab sellest

erandid. Käesoleval hetkel teevad täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutustes olevate

andmete kohta päringuid järgmised asutused oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks

Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet ja kohtutäiturid (Kohtutäiturite

ja Pankrotihaldurite Koja infosüsteemi vahendusel).

Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatus toob kaasa vajaduse tehniliseks arendustööks ja

andmekaitseprotseduuride ülevaatamiseks, kuid sellega ei kaasne eeldatavalt

kohanemisraskusi.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna mõju avaldub lühikese perioodi jooksul muudatuste

rakendamisel, st vastava tehnilise lahendusega liidestumise ettevalmistamisel ja liidestumisel.

Pärast süsteemi juurutamist muutuvad protsessid automatiseeritumaks ning manuaalse töö

maht väheneb.

Sihtrühm on väike, arvestades, et krediidiasutuste seaduse § 88 lõige 3 sätestab üheselt

asutuste ja isikute nimekirja, kellel on teoreetiliselt õigus saada ligipääs pangasaladusele läbi

täitmisregistri, ning täitmisregistriga tegelikult liitunud asutuste ja isikute hulk on väga väike.

Ebasoovitava mõjuna kaasneb täitmisregistri kasutajatele halduskoormuse ajutine kasv, kuna

muudatusega kaasneb tehnilise ettevalmistuse ja arendustöö vajadus. Tekib vajadus ehitada

infosüsteemidesse funktsioon, mis võimaldab kuvada vastavas tehnilises lahenduses inimesele

infot tema kohta tehtud päringute kohta. Lisaks peavad liitunud asutused vaatama üle oma

andmekaitseprotseduurid, et tagada inimesele nähtava info täielikkus ja õigsus, ning

kaardistama eriseadustest tulenevad päringuinfo väljastamise erandid. Uuele süsteemile

ülemineku perioodil võib töökoormus ajutiselt suureneda, kuna tuleb samaaegselt hallata

olemasolevat päringukorda ja rakendada uut liidest. Samuti võib tekkida vajadus ajutiseks

täiendava personali kaasamiseks, eeskätt IT- ja koolitustöödeks.

6.1.2. Mõju päringu andmesubjektile

Muudatuse tulemusel on inimesel võimalik efektiivselt kontrollida, kes ja millisel eesmärgil on

tema kohta teinud täitmisregistri kaudu päringuid krediidi- ja makseasutusse. Tehnilise

lahenduse kaudu kuvatav info võimaldab inimesel avastada ja vaidlustada ebaseaduslikke

päringuid ning suurendab läbipaistvust avaliku sektori tegevuses. Muudatus vähendab andmete

10 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“.

https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228?leiaKehtiv

9

väärkasutuse riski ning teeb andmekasutuse järelevalve lihtsamaks ja mugavamaks, kuna

vajalik info on koondatud ühte kohta ja kättesaadav elektrooniliselt.

Mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei eelda päringu subjektilt teadlikku kohanemist.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna võib eeldada, et inimesed käivad regulaarselt

vaatamas, kas nende kohta on andmeid päritud.

Sihtrühma suurust võib pidada keskmiseks, kuna mõjutatud inimeste hulk, kelle kohta

täitmisregistri kaudu päringuid tehakse, st kelle kohta teeb asutus päringuid oma seaduses

sätestatud ülesannete täitmiseks, muutub ajas. Käesoleval hetkel on sihtrühm väike, kuna läbi

täitmisregistri päringuid tegevaid asutusi on üksikuid, kuid pole välistatud, et tulevikus liitub

täitmisregistriga veel selleks õigustatud asutusi ja isikuid.

Ebasoovitava mõjuna võivad kaasneda inimestel kohanemisraskused sellega, et teatud

juhtudel on isikuandmete vastutaval töötlejal, st päringu tegijal õigus ja kohustus piirata

andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta käivate andmetega. See võib olla seotud näiteks

süüteo tõkestamisega, riigi julgeoleku ohustamisega, avaliku korra kaitse ohustamisega või

ametliku uurimise või menetluse takistamisega. Seejuures peab selline piiramise alus olema

seaduses sätestatud ning põhjendatud, mistõttu on ebasoovitav mõju vähene.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Tehnilise lahenduse kasutuselevõtt inimese kohta tehtud päringute kuvamiseks toob

vastutavale töötlejale kaasa vajaduse kohandada töökorraldust ning kavandada ja eraldada

selleks vajalikud ressursid. Enne rakendamist tuleb teha tehniline eeltöö ja arendustegevus.

Tööprotsessides tehakse vastavad muudatused. Kuna eelnõu koostamise ajal ei ole veel teada,

millist tehnilist lahendust kasutajad rakendavad, ei ole võimalik kulude suurust hinnata.

8. Rakendusaktid

Seadusemuudatustega seoses on vaja muuta justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr

9 „Täitmisregistri põhimäärus“ preambulit ning tunnistada seal kehtetuks käesoleva

seaduseeelnõuga kehtetuks tunnistatavad volitusnormid. Rakendusakti kavand on lisatud

seletuskirjale.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu § 1 punktid 1 ja 2 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 23. veebruaril. Muudatuste

vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg selleks, et täitmisregistriga juba

liidestunud asutused jõuaksid teha ettevalmistused liitumiseks tehnilise lahendusega, mis

võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta, samuti teha vajadusel

muudatused enda töö- ja infosüsteemides. Sellised tehnilised lahendused, mis võimaldaksid

kuvada isikule teavet tema kohta esitatud päringute kohta, on Eestis juba loodud ning nendega

ühinemiseks vajalikud arendused ei ole mahukad ja aeganõudvad, seega eelduslikult eelnõu

vastuvõtmise ja viidatud sätete jõustamise vahele jäävad seitse kuud on piisavad uue seadusest

tuleneva kohustuse täitmiseks.

10

Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras, kuna need puudutavad õigusselguse loomist

ning mingeid sisulisi muudatusi endaga kaasa ei too.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks

Õiguskantsleri Kantseleile, Andmekaitse Inspektsioonile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Kojale ning Pangaliidule. Eelnõuga seonduvat arutati 15.08.2025 Justiits- ja

Digiministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Rahandusministeeriumi,

Välisluureameti, Õiguskantsleri Kantselei, Riigi Infosüsteemide ameti ning Maksu- ja

Tolliameti kohtumisel, samuti on eraldiseisvalt eelnõuga planeeritavast informeeritud

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

11

Seletuskirja lisa nr 1

Rakendusakti kavand

Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“

muutmine

Käesolev määrus kehtestatakse täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 5 alusel.

Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ preambulis

asendatakse tekstiosa „lõigete 4, 5, 9 ja 10“ tekstiosaga „lõike 5“.

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Tiina Uudeberg

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Ministeeriumid Täitemenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Esitame ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvigruppidele arvamuse avaldamiseks täitemenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kooskõlastuskirju ja arvamusi ootame eelnõu kiireloomulisuse tõttu kuni 19.08.2025. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: täitemenetluse seadustiku, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ja seletuskiri. Lisaadressaadid: Õiguskantsleri Kantselei Andmekaitse Inspektsioon Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Eesti Pangaliit Maarja-Liis Lall 526 7501 [email protected]

Meie 15.08.2025 nr 8-1/6839-1