„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ muudatusettepanekute heakskiitmine

Vabariigi Valitsus

EELNÕU

25.07.2025 KORRALDUS

„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ muudatusettepanekute heakskiitmine Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 10 lõike 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 119 lõigete 1 ja 2 alusel: 1. Kiita heaks Euroopa Komisjoni 11. novembri 2022. a rakendusotsusega C(2022) 7912 heakskiidetud „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ muudatusettepanekud. 2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil esitada punktis 1 nimetatud strateegiakava muudatusettepanekud Euroopa Komisjonile ja vajaduse korral esindada Eesti Vabariiki strateegiakava muudatustega seotud läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga. 3. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil avaldada punktis 1 nimetatud strateegiakava muudatusettepanekud ja nende kohaselt muudetud strateegiakava ministeeriumi veebilehel pärast seda, kui Euroopa Komisjon on muudatusettepanekud heaks kiitnud. Kristen Michal Peaminister Keit Kasemets Riigisekretär

1

SELETUSKIRI Vabariigi Valitsuse korralduse „„Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” muudatusettepanekute heakskiitmine” eelnõu juurde

1. Sissejuhatus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika (edaspidi ÜPP) eelarve aastateks 2021–2027 on 385 miljardit eurot, mis moodustab alla kolmandiku EL eelarvest. ÜPP eelarve jaotub kahe samba vahel – otsetoetused ja turukorraldus kui ÜPP I sammas ning maaelu arengu toetused kui ÜPP II sammas – mida rahastatakse vastavalt Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (edaspidi EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (edaspidi EAFRD). Eesti saab 2021–2027 perioodil EAGFist 1,354 miljardit eurot ja EAFRDst 698,5 miljonit eurot. ÜPP 2021–2027 väljatöötamise läbirääkimised Euroopa Liidu tasandil ei lõppenud 2020. aastaks. Seetõttu muutusid 2021. ja 2022. aasta üleminekuaastateks, kus uue perioodi vastavate aastate vahenditele rakendati ÜPP eelarveperioodi 2014–2020 reegleid. Eestile tähendas see, et 2021. ja 2022. aastal oli võimalik kasutada uue perioodi vahenditest otsetoetusteks 384 miljonit eurot ning aastatel 2021–2025 maaelu arengu toetusteks 258,5 miljonit eurot (sh 63 miljonit eurot Euroopa Liidu taasterahastust) EL-i vahendeid, viimaseid Eesti maaelu arengukava 2014– 2020 (edaspidi arengukava) raames. ÜPP rakendamine uue perioodi reeglite järgi toimub aastatel 2023–2027 ning sellel perioodil on Eestil kasutada EAGFist otsetoetustena 1,008 miljardit eurot ja sektoripõhiste sekkumistena 0,7 miljonit eurot ning EAFRDst 440,1 miljonit eurot. EAFRD sekkumiste ja EAGFi sektoripõhiste sekkumiste EL fondide osale lisandub Eesti-poolne finantseerimine kokku 192,4 miljonit eurot. Perioodi 2021–2027 ÜPP vahendite kasutamiseks aastatel 2023–2027 tuli kõigil liikmesriikidel koostada strateegiline programmdokument – ÜPP strateegiakava. Tegemist on muudatusega võrreldes eelmise eelarveperioodiga – selle maaelu arengukavad asendusid sisuliselt ÜPP strateegiakavadega, mis hõlmavad olulisel määral (sh kõik otsetoetused) nii ÜPP I sammast (rahastus EAGFist) kui ka II sammast (rahastus EAFRDst) ja tagavad valdkonna terviklikuma planeerimise. ÜPP strateegiakava kaudu programmeeritakse enamus ÜPP I ja II samba vahenditest ja elementidest. ELi tasandil on määratletud ÜPP üld- ja erieesmärgid, mis tuleb liikmesriikidel saavutada oma ÜPP strateegiakavas kavandatud sekkumiste ehk meetmete kaudu. Vabariigi Valitsus kiitis 2021. a aprillis heaks Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (edaspidi PõKa 2030). PõKa 2030 koostati Maaeluministeeriumi poolt tihedas koostöös asjaomaste ministeeriumide ning esindusorganisatsioonidega. PõKa 2030 võeti aluseks 2021–2027 perioodi Eesti ÜPP vahendite planeerimisele ning Eesti ÜPP strateegiakava väljatöötamiseks. ÜPP strateegiakava koostamisega alustati Eestis 2019. aastal ning koostamise protsessi juhtis samuti Maaeluministeerium. ÜPP strateegiakava koostamiseks moodustati juhtkomisjon. Juhtkomisjoni ülesandeks oli kujundada Eesti seisukohad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika toetuste andmist reguleerivate õigusaktide kohta ning koordineerida ÜPP strateegiakava koostamist, teha strateegiakava kohta ettepanekuid ja kujundada seisukoht strateegiakava kohta enne Vabariigi Valitsusele esitamist. Juhtkomisjoni olid kaasatud asjaomased ministeeriumid (Rahandusministeerium, Keskkonnaministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium), Riigikantselei ja sektorite (põllumajandus, toiduainetööstus, keskkond,

2

metsandus, kogukonnad, ettevõtlus) esindusorganisatsioonid, teadus- ja arendusasutused ning rakendusasutused. Vabariigi Valitsus kiitis välja töötatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (edaspidi strateegiakava) eelnõu heaks 9. juuni 2022. a korraldusega nr 167, andes viimasega ühtlasi maaeluministrile volituse läbirääkimisteks Euroopa Komisjoniga. Euroopa Komisjon kiitis strateegiakava heaks 2022. a 11. novembril rakendusotsusega nr C(2022) 7912 final ning selle 1. muudatused 2024. a 8. aprillil, rakendusotsusega nr C(2024) 2139 final ja 2. muudatused 2024. a 16. detsembril, rakendusotsusega nr C(2024) 8747 final. Strateegiakava 3. muudatused on hetkel esitatud Euroopa Komisjonile heakskiitmiseks. Strateegiakava raames on kavas rakendada kokku 56 toetusmeedet ehk sekkumist, mis jagunevad ÜPP horisontaalse eesmärgi ja üheksa erieesmärgi vahel. Strateegiakava alusel makstavaid toetusi menetletakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) ja selle alusel antavate rakendusaktide alusel. Esimeste strateegiakava sekkumiste, milleks olid otsetoetused ning pindala- ja loomapõhised maaelu arengu toetused, rakendamine algas 2023. a kevadel. Strateegiakava avaliku sektori kogueelarve on 1 614 686 182 eurot. 2025. a 27. juuli seisuga on strateegiakava avaliku sektori kogueelarvest ära kasutatud (s.t toetusesaajatele välja makstud) 464 946 903 eurot, mis teeb selle finantsplaani täitmise protsendiks 28,8. Käesoleva eelnõuga nähakse ette strateegiakava neljandate muudatusettepanekute paketi heakskiitmine ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile muudatusettepanekute Euroopa Komisjonile esitamine ja vajaduse korral muudatuste osas läbirääkimiste pidamine. Korralduse eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna nõunik Ove Põder (tel 625 6290, [email protected]). Seletuskirja lisaks 1 olevad strateegiakava muudatusettepanekud ning lisaks 2 oleva muudatusettepanekute kohaselt muudetud strateegiakava põhiteksti valmistasid ette ka Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalarengu osakonna, põllumajanduspoliitika osakonna, põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna, taimetervise osakonna ning maapoliitika ja riigivara osakonna töötajad. 2. Eelnõu eesmärk Käesoleva eelnõuga tehakse strateegiakavas muudatusi järelejäänud rakendamise aastateks, et tagada muutunud ja pidevalt muutuvas keskkonnas paremini rakendatavate sekkumiste sobivus strateegiakava eesmärkide täitmiseks, lähtudes ka juba sekkumiste senise rakendamise käigus saadud kogemustest. Üheks peamiseks muutuseks väliskeskkonnas on hetkel Kesk-Euroopas leviv suure majandusliku kahjuga loomataud, suu- ja sõrataud, mille ennetamiseks on loomakasvatussektoril vaja teha täiendavaid investeeringuid. Samuti on Eestis taas ilmnenud sigade Aafrika katku juhtumeid kodusigade pidamisel. Seetõttu suurendatakse sekkumise 1.11 „Loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel kaotatud põllumajandusliku potentsiaali taastamise ja ennetustegevuste toetus“ avaliku sektori kogueelarvet 1 500 000 euro võrra. Muudatused hõlmavad nii toetuse saamise nõuete muutmist (eeskätt nõuete leevendamist) ja täpsustamist, abikõlblike sihtrühmade, tegevuste ja kulude laiendamist, toetuse ühiku- ja maksimaalsete määrade suurendamist, strateegiakava tulemusnäitajate tulevikuväärtuste korrigeerimisi ning eelarvevahendite sekkumistevahelisi ümbertõstmisi.

3

3. Eelnõu sisu Vabariigi Valitsuse korraldus kehtestatakse ELÜPSi § 10 lõike 2 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), artikli 119 lõigete 1 ja 2 alusel. ELÜPSi § 2 lõike 3 kohaselt võib Vabariigi Valitsus ÜPP abinõu rakendamiseks anda oma pädevuse piires korralduse küsimuses, mille otsustamise õigus on asjakohaste ELi õigusaktide ja nende alusel kehtestatud õigusaktide kohaselt liikmesriigil. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikkel 119 näeb ette tingimused, millele peavad vastama liikmesriikide poolt Euroopa Komisjonile esitatud taotlused strateegiakavade muutmiseks, samuti reguleerib kõnealune artikkel strateegiakavade muutmise menetlust Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vahel. Viidatud artikli 119 lõike 7 kohaselt võib alates 25. maist 2024 esitada ÜPP strateegiakava muutmise taotluse reeglina kaks korda kalendriaastas. Sama määruse artikli 124 lõike 4 punkti d kohaselt tuleb strateegiakava korraldusasutuse, kelleks ELÜPSi § 10 lõike 4 kohaselt on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, ettepanekute kohta strateegiakava muutmiseks esitada oma arvamus strateegiakava seirekomisjonil. Arengukava ja ÜPP strateegiakava ühise seirekomisjoniga on muudatusettepanekute osas konsulteeritud järgmiselt: 2025. a 23. mail saadeti seirekomisjoni liikmetele muudatusettepanekud tutvumiseks, 4. juunil toimunud seirekomisjoni istungil tutvustati muudatusettepanekuid seirekomisjoni liikmetele ning anti selgitusi ja vastuseid seirekomisjoni liikmete kohapeal esitatud küsimustele. Strateegiakava olulisemad muudatused on järgmised: - pindala- ja loomapõhistes maaelu arengu toetustes (sekkumised KK4 „Mulla- ja veekaitsetoetus“, KK5 „Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus“, KK6 „Pärandniidu hooldamise toetus“, KK7 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus“, KK8 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“) võimaldatakse alates 2026. aastast võtta uusi kohustusi tavapärasest lühematena, kolme kalendriaasta pikkustena; - sekkumise 1.11 „Loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel kaotatud põllumajandusliku potentsiaali taastamise ja ennetustegevuste toetus“ avaliku sektori kogueelarvet suurendatakse 1 500 000 euro võrra sekkumiste 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ (750 000 euro ulatuses) ja 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ (750 000 euro ulatuses) avaliku sektori kogueelarvete arvelt; - sekkumise 1.9.3 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“ avaliku sektori kogueelarvet suurendatakse 2 090 720 euro võrra sekkumise 1.9.1 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt“ avaliku sektori kogueelarve arvelt; - laiendatakse sekkumise 8.1 „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“ sihtrühma – lisaks senisele sihtrühmale (väikeettevõtjad, sh mikroettevõtjad) võivad edaspidi toetust saada kõik ülejäänud maapiirkonnas tegutsevad ettevõtjad sõltumata nende suurusest, samuti maapiirkonnas tegutsevad sihtasutused; - sekkumises 8.1 tõstetakse tagastamatu abi toetuse määr seniselt 50%-lt määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 4 toodud üldise maksimaalse määrani, milleks on 65% rahastamiskõlblikest kuludest.

4

Seletuskirja lisa 1 kajastab strateegiakava muudatusettepanekuid. Seletuskirja lisas 2 on toodud muudatusettepanekute kohaselt muudetud strateegiakava põhitekst. Muudetud strateegia põhitekst sisaldab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115 artikli 119 lõikes 2 nimetatud muudatusi (kirjavigade või ilmsete vigade parandused või redaktsioonilised parandused), mis ELÜPSi § 10 lõike 2 kohaselt ei nõua Vabariigi Valitsuse heakskiitu. Strateegiakava kehtiva versiooniga on võimalik tutvuda Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi veebilehel aadressil https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise- pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027. 4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist, haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 187–261), Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706) ning komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2023/370, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 seoses ÜPP strateegiakavade muutmise taotluste liikmesriikidepoolse esitamise menetluste ja tähtaegadega ning täiendavate juhtudega, millal ÜPP strateegiakavade muutmise taotluste maksimumarvu ei kohaldata (ELT L 51, 20.02.2023, lk 25–30). 5. Eelnõu mõjud Olulisemate sisuliste muudatuste mõjusid on kirjeldatud seletuskirja lisas 1, muudatusettepanekute kirjelduste juures. 6. Eelnõu rakendamiseks vajalikud kulutused Muudatused ei too kaasa vajadust täiendavate riigieelarveliste vahendite järele, võrreldes strateegiakava kehtiva versiooniga. 7. Eelnõu kooskõlastamine Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Haridus- ja Teadusministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Sotsiaalministeeriumile, samuti informatsiooniks arengukava ja strateegiakava ühisele seirekomisjonile.

Vabariigi Valitsuse korralduse ““Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027”

muudatusettepanekute heakskiitmine” eelnõu seletuskirja lisa 1 –

“Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” muudatusettepanekute kirjeldus

Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027 (ÜPP SK)1 4. muudatustepaketi muudatusettepanekud

1. Sekkumise KK2.1 täiendamine veesäästu nõuetega Sekkumises KK2.1 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud“ täiendatakse taimlamajanduse arendamise toetatavat tegevust nõudega veesäästuks, juhul kui täiustatakse olemasolevaid niisutussüsteeme. Sekkumislehe punkti 9 alapunkti „Olemasolevate niisutussüsteemide täiustamisse tehtavate investeeringute puhul teave selle kohta, milline on nõutav võimalik veesääst protsentides väljendatuna“ uus sõnastus saab olema alljärgnev:

Kui ettevõtjale ei ole, arvestades tulevast, investeeringujärgset veetarbimist, veeseaduse kohane vee erikasutuse keskkonnaluba (veeluba) vajalik, siis veesäästunõuded ei rakendu. Kui veeluba on vajalik, siis kehtivad järgmised nõuded: Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähemalt hea ja pärast niisutusinvesteeringu tegemist taotleja senine niisutatav ala ei laiene, peab niisutussüsteemi investeeringu elluviimise tulemusena niisutussüsteemi veekasutus võrreldes senisega vähenema vähemalt 10%. Kui niisutuseks kasutatava veekogumi seisund on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea ja pärast niisutusinvesteeringu tegemist taotleja senine niisutatav ala ei laiene, peab niisutussüsteemi veekasutus võrreldes senisega vähenema vähemalt 50%. Kui niisutatud ala netopindala suureneb ja see mõjutab konkreetset põhja- või pinnaveekogumit, siis toetust saab kui veekogumi seisundi puhul ei ole asjakohases veemajanduskavas tehtud kindlaks, et see on vee kogusega seotud põhjustel vähem kui hea ning keskkonnamõju analüüs näitab, et niisutusinvesteeringul ei ole märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale, mille kohase keskkonnamõju analüüsi teeb Keskkonnaamet või see kiidetakse Keskkonnaameti poolt heaks. Kui investeering tehakse vee kokkuhoiu saavutamiseks (niisutussüsteemi tehtav investeering), siis tehtav investeering peab tagama vähemalt 10% veesäästu. Kui investeering tehakse olemasolevate niisutusseadmete täiustamisse, mis mõjutavad veekogusid, mille seisund ei ole hea, peab investeering tagama vähemalt 50% veekasutuse tõhusa vähendamise.

Muudatuse eesmärgiks on viia sekkumisleht kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/2115, mille järgi tuleb olemasoleva niisutussüsteemi rekonstrueerimisel seada tingimused vee tõhusamaks kasutamiseks ning niisutatud ala netopindala laiendamisel ei tohi niisutusinvesteeringul olla märkimisväärset negatiivset mõju keskkonnale. 2. Sekkumises KK4 pinnavee kaitse toetuse ühikumäära muutmine Sekkumises KK4 „Mulla- ja veekaitsetoetus“ suurendatakse pinnaveekaitse toetuse ühikumäära „Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20%“ (ühikusumma KK4.8). Kehtiv ühikumäär on 100 eurot hektari kohta aastas, muudatuse järgselt on ühikumäär 110 eurot hektari kohta aastas. Toetuse nõuete täitmisel esineb taimekasvatusettevõtetel, kus rohumaid on kuni 20%, põllukultuuride asemel maa kohustuseperioodi jooksul rohumaana hoidmise, taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste mittekasutamisega (söödaväärtuse kahanemine) tõttu arvestuslik saamata jäänud tulu ning rohumaade rajamisest tekkiv lisakulu ja saamata jäänud tulu kokku keskmiselt 226,03 eur/ha, millest toetusega kompenseeritakse 97,33%. Sega- ja loomakasvatusettevõtetel, kus rohumaid on üle 20%, kaasneb selle toetuse nõuete täitmisega saamata jäänud tulu ja lisakulu keskmiselt 154,67 eur/ha, millest toetusega

1 Strateegiakava kehtiv terviktekst on leitav https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika- strateegiakava-2023-2027

kompenseeritakse 64,65%. Kuna saamatajäänud tulu ja lisakulu kompenseerimine 64,65% ulatuses ei ole taotlejatele atraktiivne, on asjakohane ühikumäära suurendada. Muudatuse tulemusel kompenseeritakse taotlejale saamatajäänud tulust ja lisakulust toetusega 71,12%. 3. Sekkumistes KK4, KK5, KK6, KK7 ja KK8 uute kohustuste pikkuse muutmine Sekkumistesse KK4 „Mulla- ja veekaitsetoetus“, KK5 „Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus“, KK6 „Pärandniidu hooldamise toetus“, KK7 „Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus“ ja KK8 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“ lisatakse säte, et alates 2026. aastast võetavate uute kohustuste puhul on kohustuse pikkuseks kolm kalendriaastat. Samuti lisatakse sekkumistesse KK4, KK5 ja KK6 säte, et kui kehtivat 5-aastast kohustust soovitakse alates 2026. aastast suurendada suuremas mahus, algab taotlejal uus 3-aastane kohustus. Lisaks täiendatakse sekkumistes KK4 ja KK6 koolitusel osalemise nõuet sättega, mille kohaselt loetakse juhul, kui taotleja või tema esindaja on koolituse käimasoleva ÜPP strateegiakava perioodi jooksul korra läbinud, nõue täidetuks ka strateegiakava perioodil võetud kohustuste puhul. Kehtivate reeglite kohaselt on kohustuseperioodi pikkuseks viis aastat. Kõigi nimetatud sekkumiste puhul on ühelt poolt eesmärgiks võimaldada uutel taotlejatel sekkumistega liituda ning suurendada kehtivaid kohustusi piiranguteta, ent samas ka tagada, et uued kohustused ei kanduks kaugemale 2029. aastast, mis on nn n+2 reegli kohaselt viimane aasta, mil nende kohta on võimalik maksta ÜPP SK raames toetust. Sekkumise KK5 puhul tuleb arvestada, et väärtuslikke püsirohumaid inventeeritakse järjest juurde ning on väga oluline võtta nad pärast inventeerimist õigete võtetega hooldusesse. Perioodil 2023–2027 on plaanis inventeerida 27 000 ha püsirohumaid, et teha kindlaks, kas tegemist on väärtuslike püsirohumaadega. 2024. a lõpuks oli inventeeritud veidi üle 6000 ha püsirohumaid, millest enamik hinnati ekspertide poolt väärtuslikeks püsirohumaadeks. Ka sekkumise KK6 puhul tuleb arvestada, et pärandniite taastatakse järjest juurde ning on väga oluline võtta nad pärast taastamist hooldusesse. 4. Muudatus sekkumises ÖK1 aiakultuuride kasvatamise puhul mullaproovide võtmise nõudes Hetkel peab taotleja sekkumises ÖK1 „Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine“, kui taotleja kasvatab puuvilja- ja marjakultuure, maasikat, köögivilja ning ravim- ja maitsetaimi (edaspidi aiakultuurid), korraldama mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni kolme hektari taotletud aiakultuuride aluse maa kohta on võetud üks mullaproov, millest on lisaks põhielementidele määratud taimedele omastatava magneesiumi, kaltsiumi, vase, mangaani ja boori sisaldus. Kehtiva sõnastuse kohaselt peab taotleja aiakultuuride kasvatamise korral mikroelemendid määrama ka siis, kui neid kultuure kasvatatakse vähemalt 0,01 ha. See tähendab, et sõltumata aiakultuuride kasvupinnast on taotlejal kohustus mikroelemendid määrata. Samas saab kõrgema ühikumääraga toetust aiakultuuride kasvatamise eest üksnes siis, kui neid kultuure kasvatatakse kokku vähemalt 0,3 ha. Seetõttu lisatakse muudatusena nõudele täiendus, et mullaproovist tuleb mikroelemendid määrata siis, kui aiakultuure kasvatatakse kokku minimaalselt 0,3 ha. Muudatus tehakse taotlejate halduskoormuse vähendamiseks, senised taotlemised on näidanud, et aiakultuuride kasvatajate jaoks on see nõue koormav. 5. Sekkumises ÖK1 haljasväetiskultuuride kasvatamise lisatoetuse sihtgrupi laiendamine Sekkumises ÖK1 „Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine“ laiendatakse haljasväetiskultuuri kasvatamise lisatoetuse saamise võimalust ka kartulikasvatajatele. Kui kartuli kasvatamisel kasutatakse eelviljadena haljasväetiskultuure, mis rikastavad mulda vajalike toitainetega, võiks see vähendada vajadust sünteetiliste väetiste järele. Tugev ja terve taim suudab paremini trotsida taimekahjureid- ja haigusi, mistõttu võiks väheneda vajadus sünteetiliste taimekaitsevahendite järele. 6. Muudatus sekkumises ÖK1 vahekultuuride kasvatamise lisatoetuses Sekkumises ÖK1 „Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine“ eemaldatakse vahekultuuride kasvatamise lisategevuse puhul kuupäevalised nõuded, s.t vahekultuuride külvile seatud hiliseim kuupäev 1. september ja vahekultuuride kasvatamisele seatud kuupäev 1. november.

Eesmärgiks on pakkuda paindlikkust. Vajadus paindlikkuse järele on kahetine – ühest küljest ei jõua taotlejad enne 1. septembrit vahekultuure külvata, sest ei jõuta enne põhikultuure koristada, kuna tegemist on hooaja ühe kiirema perioodiga. Seetõttu jõuavad osad taotlejad teha vahekultuuride külvi alles septembri alguses, mis tähendab, et kui taotleja ei jõua vahekultuuri külvata enne 1. septembrit, saab ta vahekultuuride lisategevuse nõude rikkumise eest hindamismaatriksi alusel toetussumma vähenduse. Teisest küljest on probleem siis, kui soodne sügis on vahekultuuride kasvu soodustanud nõnda, et vahekultuurid hakkavad moodustama seemneid. Selleks, et järgmise aasta põhikultuuris ei jääks vahekultuur domineerima, on kasulik see enne kevadist põhikultuuri külvi sisse künda või tähendab domineeriv vahekultuur põhikultuuri herbitsiidi kasutamise täiendavat vajadust. Igal juhul tähendab kevadel põhikultuuris vahekultuuri tõrjumine taotleja jaoks täiendavat kulu ja keskkonnakoormust. 7. Vahendite ümbertõstmine sekkumiste 1.11, 3.1.1 ja 7.2 vahel Sekkumise 1.11 „Loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel kaotatud põllumajandusliku potentsiaali taastamise ja ennetustegevuste toetus“ avaliku sektori kogueelarvet suurendatakse 1 500 000 euro võrra sekkumiste 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ (750 000 euro ulatuses) ja 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ (750 000 euro ulatuses) avaliku sektori kogueelarvete arvelt. Hetkel levib Kesk-Euroopas suure majandusliku kahjuga loomataud, suu- ja sõrataud, samuti levib Eestis sigade Aafrika katk, millede ennetamiseks on loomakasvatussektoril vaja teha täiendavaid investeeringuid. Sekkumise tugevdamine täiendavate vahenditega aitab vähendada tõenäosust, et suu- ja sõrataud tabab mõnda Eesti loomakasvatusettevõtet või et sigade Aafrika katku levik laieneb ning ohustab loomakasvatusettevõtete jätkusuutlikkust ja laiemalt Eesti toidutootmise järjepidevust ja toidujulgeolekut. 8. Vahendite ümbertõstmine sekkumiste 1.9.1 ja 1.9.3 vahel Sekkumise 1.9.3 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“ avaliku sektori kogueelarvet suurendatakse 2 090 720 euro võrra sekkumise 1.9.1 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt“ avaliku sektori kogueelarve arvelt. Sekkumises 1.9.1 pärinevad ümbertõstetavad vahendid maaparandussüsteemi reguleeriva võrgu tegevuselt, rahastamiskavas 2029. aastale planeeritud vahenditest. Sekkumise 1.9.1 taotlusvoor toimus kavandatud 2024. a asemel hiljem, 2025. aastal ning taotlusi laekus vaid ca 1,11 mln euro eest (eelarve oli 5 mln eurot). Sekkumise 1.9.3 2024. a detsembris toimunud taotlusvoorus taotleti toetust aga eeldatust rohkem, ca 472 000 eurot (eelarve oli 225 000 eurot). Seetõttu on asjakohane suunata sekkumises 1.9.1 kasutamata jäänud ning eeldatavasti tulevikus ka kasutamata jäävad vahendid sekkumisse 1.9.3, mille vastu on olnud taotlejatel kavandatust tunduvalt suurem huvi. 9. Sekkumiste 1.9.1 ja 1.9.2 abikõlblike tegevuste ja kulude täiendamine Sekkumistes 1.9.1 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt“ ja 1.9.2 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud“ muudetakse abikõlblikuks seiretehnika transportimise tehnika soetamine. Seiretehnika transportimiseks vajalikuks tehnikaks on näiteks mobiilsed seirejaamad, spetsiaalselt seiretehnikaks kohandatud sõidukid, millesse paigutatakse mõõteriistad ja seire läbiviimiseks vajalik tehnika, nt paadid, et pääseda eesvoolule. Üldjuhul on vaja transpordivahendeid ümber ehitada, et asju saaks turvaliselt ja töötingimustele vastavalt transportida ja kasutada. See aitab kasutada seiretehnikat maaparanduse seireks eesmärgipärasemalt. 10. Erateele kohalduvate nõuete leevendamine sekkumises 1.9.3 Sekkumises 1.9.3 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“ eemaldatakse senine eratee kandevõime nõue, mille kohaselt sai toetust taotleda üksnes eratee kohta, mille kandevõime on 60–79 MPa (III ja IV järgu tee).

Sekkumise rakendamisel on ilmnenud, et täiendavate piirangute kehtestamine tee kandevõimele on koormav nii taotlejale kui toetuse menetlejatele (kandevõime kontrollimine on kallis lisategevus, mille kasutegur on väike). Taotlejatel on huvi erinevate kandevõimega teede järele ning seda peaks soodustama ja mitte toetuse tingimustega piirama. Piisav on see, kui juurdepääsuteed ehitatakse maaparandusseaduse alusel kehtestatud maaeluministri 6. mai 2019. a määruses nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid” sätestatud nõuete kohaselt. Selle määruse kohase juurdepääsutee ehitamine tagab tee piisava kvaliteedi ja vastupidavuse. Samuti jääb kehtima nõue, et ühel taotlejal on erateede ehituseks võimalik saada toetust maksimaalselt 60 000 eurot programmiperioodil. Seega, kui taotlejal on vajadus ehitada suurema kandevõimega teed, siis see võimalus on tal endiselt, suurendades vastavalt võimalustele ja vajadusele omafinantseeringut. 11. Sekkumise 2.1.1 täiendamine uue ühikuhinnaga Sekkumisse 2.1.1 „Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi” lisatakse võimalus uueks ühikuhinnaks usaldusmesinike kaugnõustamise teenuse osutamisega seotud kulude hüvitamiseks (ühikuhind ise sätestatakse rakendusmääruses). Muudatuse tulemusel suurendab sekkumise rakendamise paindlikkus ja kasutada olevate toetusvahendite kasutamise tõhusus. 12. Sekkumise 7.2 täiendamine alustamise määratlusega Sekkumist 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ täiendatakse põllumajandusliku tegevusega alustamise määratlusega (aluseks Eesti maaelu arengukava 2014–2020 vastav määratlus). Määratluse kohaselt ei loeta põllumajandusliku tegevusega alustamiseks seda, kui taotleja on tegutsenud põllumajandusliku majapidamise juhina kauem kui 24 kuud ja ta vastab järgmistele tingimustele: 1) FIE omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu on olnud igal majandusaastal alla 10 000 euro; 2) FIE või äriühingu osanik või aktsionär või juhatuse liige omas äriühingus osalust ajal, mil äriühingu omatoodetud põllumajanduslike toodete aastane müügitulu oli alla 10 000 euro, sealjuures ei arvestata FIE või äriühingu osaniku või aktsionäri või juhatuse liikme sellist äriühingus osalemist, millega ta ei saanud otseselt ega kaudselt oluliselt mõjutada selle äriühingu tegevust. Kuna sekkumise 7.2 raames antakse toetust põllumajandusliku tegevusega alustamiseks, siis on oluline kehtestada kriteeriumid, mis juhul loetakse, et põllumajandusliku tegevusega on alustatud. Muudatuse vajadus tuleneb sellest, et oleks põhjendamatu lugeda olukorda, kus taotleja on tootnud omatarbeks tooteid, mida on müünud marginaalses koguses, kohe põllumajandusliku tegevusega alustamiseks. Ka eelmisel programmiperioodil oli sätestatud, mida loetakse esmakordselt põllumajandusliku tegevusega alustamiseks ning selle praktikaga jätkatakse ka käesoleval programmiperioodil. Muudatus loob õigusselguse, kes saavad toetust taotleda ning mis juhul on põllumajandusliku tegevusega juba alustatud. Samuti loob tehtav muudatus suurema kooskõla erinevate põllumajandustootjatele suunatud sekkumiste vahel, eelkõige sekkumisega 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“, kus on toodud, keda loetakse tegutsevaks põllumajandustootjaks ning kus omatoodetud põllumajanduslike toodete müügitulu lävend on samuti 10 000 eurot. 13. Sekkumises 7.2 toetuse väljamaksmise tingimuste täpsustamine Sekkumist 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ täiendatakse sättega, mille kohaselt makstakse toetus (mille maksimumsumma on 100 000 eurot strateegiakava perioodil) toetusesaajale välja kahes osas, millest esimene osa moodustab 75% ja teine osa 25% saadavast toetusest. Ka eelmisel programmiperioodil oli sätestatud toetuse kahes osas maksmine. Toetuse kahes osas maksmine on seotud vahe-eesmärkide täitmisega: esimene toetuse osa (75%) makstakse välja määruse (EL) 2021/2115 artikli 75 lõikes 3 viidatud nõuetekohase äriplaani esitamise eest, teine osa makstakse välja kui äriplaanis toodud eesmärgid saavutatakse, sh omandatakse nõutud haridus või töökogemus. Et maandada riski, et haridust või töökogemust ei omandata ning äriplaanis sätestatud eesmärki ei saavutata, kuid toetus on juba välja makstud, siis on asjakohane ka käesolevaks programmiperioodiks sätestada toetuse kahes osas maksmine. Muudatus vähendab avaliku sektori vahendite mittesihipärase kasutamise riski. 14. Sekkumises 7.2 eelistuse eemaldamine

Sekkumises 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ eemaldatakse taotluste hindamist käsitlevast osast kriteerium, mille kohaselt eelistatakse neid taotlejaid, kes äriplaani kohaselt teevad investeeringuid materiaalsesse varasse suuremas mahus. Olenemata sellest, kui suures mahus tehakse investeeringuid materiaalsesse varasse, on äärmiselt oluline äriplaani kvaliteet (realistlikkus, tulemuste saavutatavus, põhjalikkus), millest tulenevalt pannakse edaspidi hindamisel rõhku just äriplaani kvaliteedi hindamisele. Seega, mida läbimõeldum ja realistlikum on äriplaan, seda suurem on tõenäosus, et äriplaanis kavandatud eesmärgid ka saavutatakse, olenemata sellest kui suures mahus kavandati investeeringuid materiaalsesse varasse. Muudatuse tulemusel suureneb sekkumise rakendamise tõhusus, sest hinnatakse just äriplaani kvaliteeti, mitte seda, milleks toetust kasutatakse. 15. Sekkumisse 7.2 ajapikenduse võimaluse lisamine Sekkumist 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ täiendatakse võimalusega anda ajapikendus (36 kuud taotluse rahuldamise otsuse tegemisest) vastamaks noore põllumajandustootja mõistele ehk põllumajandusliku töökogemuse, põllumajandusalase hariduse ja põllumajanduslike kutseoskuste omandamiseks. Sekkumise 7.2 raames antakse toetust põllumajandusliku tegevusega alustamiseks, kuid põllumajanduslik töökogemus saadakse sageli just oma ettevõtte käivitamisega. Samuti võib hariduse omandamine võtta noortel oluliselt rohkem aega kui esialgselt kavandatud. Seetõttu ongi mõistlik anda noortele (taotluse esitamise ajal kuni 40-aastastele füüsilistele isikutele) aega vajaliku töökogemuse ja hariduse omandamiseks. Ka eelmisel programmiperioodil oli sätestatud paindlikkus (36 kuud) põllumajandusliku töökogemuse, põllumajandusalase hariduse ja põllumajanduslike kutseoskuste omandamiseks, mida noored/toetuse taotlejad ka aktiivselt kasutasid. Muudatusel on positiivne mõju toetuse taotlejatele, sest see loob paindlikkuse vajaliku töökogemuse ja hariduse omandamiseks, samuti aitab muudatus kaasa põlvkondade vahetuse soodustamisele. 16. Sekkumise 8.1 sihtrühma laiendamine Sekkumise 8.1 „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“ sihtrühmaks olid seni ainult väikeettevõtjad, sealhulgas mikroettevõtjad. Edaspidi on sekkumise sihtrühmaks maapiirkonnas tegutsevad ettevõtjad sõltumata nende suurusest ning maapiirkonnas tegutsevad sihtasutused. Sekkumise eesmärk uute töökohtade loomine maapiirkonnas. Seni kuulusid sekkumise sihtrühma ainult väikeettevõtjad ja mikroettevõtjad. Samas on uute töökohtade loomise potentsiaal märkimisväärne ka maapiirkonnas tegutsevatel suurematel ettevõtetel ja ka sihtasutustel. Seni oli keskmise suurusega ettevõtetel võimalik saada ainult tagastatavat abi. Muudatusega tehakse tagastamatu abi toetuse saajate sihtrühm sarnasemaks tagastatava abi toetusesaajate sihtrühmaga (nüüd on väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatel võimalik saada nii tagastamatut kui tagastatavat abi), avardades sellega ettevõtjate võimalusi toetuse kasutamiseks töökohtade loomisel maapiirkonda. 17. Sekkumise 8.1 maksimaalse toetuse määra muutmine Sekkumises 8.1 „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“ tõstetakse tagastamatu abi toetuse määr määruse (EL) 2021/2115 artikli 73 lõikes 4 toodud üldise maksimaalse määrani, milleks on 65% rahastamiskõlblikest kuludest. Muudatusega võimaldatakse ettevõtjatel saada tagastamatu abi korral sarnaselt tagastatava abiga toetust maksimaalselt 65% ulatuses rahastamiskõlblikest kuludest. Seoses majanduskeskkonnas viimastel aastatel toimunud muudatustega ja kasvanud majandusliku ebakindlusega vajavad ettevõtjad suuremat motivatsiooni investeeringute tegemisel ja seda eelkõige selliste investeeringute tegemisel, mis tooksid kaasa uute töökohtade loomise maapiirkonnas. Suurem toetusmäär aitab oluliselt kaasa investeeringute tegemisele. 18. Sekkumise 8.2 kirjelduse täpsustamine taristuinvesteeringute osas

Sekkumise 8.2 „Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas“ kirjeldusse lisatakse selgitav tekstilõik: „Selleks võib olla kohaliku ettevõtlustaristu korrastamine, mis võimaldab maapiirkonnas tegutsevatel ettevõtjatel kõrvaldada kitsaskohad muu hulgas näiteks ettevõtjate majandustegevuseks vajaliku kohaliku interneti-, elektri-, vee- või kanalisatsioonitaristu osas.“ Muudatus on selgitavat laadi ja selle eesmärk on tagada ühetaoline arusaam, et sekkumise rakendamisel arvestatakse ettevõtjate vajadusi kasutada oma konkurentsivõime tõstmiseks sekkumise võimalusi kohaliku ettevõtlustaristu korrastamisesse investeeringute tegemisel. 19. Sekkumises 9.2 hobuste arvestamise muutmine Sekkumises 9.2 „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ on edaspidi kavas maksta toetust kohustuseaastal taotleja peetavate loomade, kelle kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse, keskmise arvu alusel lisaks mahepõllumajanduslikult peetavatele veistele, lammastele ja kitsedele ka mahepõllumajanduslikult peetavate hobuste puhul. Muudatuse eesmärk on ühtlustada põllumajandusloomade registrisse kantud loomade arvestamine mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse saamiseks. Mahepõllumajanduslikult peetavate hobuste puhul on seni võetud arvesse taotleja poolt kohustuseaastal peetavate nende hobuste arv, kelle andmed on kantud mahepõllumajanduse registrisse. Tänu põllumajandusloomade registri arendustele on edaspidi võimalik maksta ka mahepõllumajanduslikult peetavate hobuste pidamise eest toetust aasta keskmise loomade arvu alusel. Seega ei sõltu toetuse suurus pärast muudatust enam Põllumajandus- ja Toiduameti kontrollipäeval ettevõttes kohapeal tuvastatud hobuste arvust, vaid põllumajandusloomade registrisse kantud hobuste aasta keskmisest arvust. 20. Tulemusnäitaja R.6 sihttaseme väärtuse korrigeerimine Tulemusnäitaja R.6 Toetuse ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele (Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)) senine sihtväärtus 112,53% asendatakse uue sihtväärtusega, milleks on 93,75%. Praegune R.6 väärtus 112,53% on saadud 2021. a taotlemise andmete ja 2023. a eelarve andmete põhjal. Võttes arvesse tegelikke 2023. a taotlemise andmeid ja 2023. a kinnitatud eelarvet, kujuneb R.6 väärtuseks 93,75%. 21. Tulemusnäitaja R.30 väärtuste korrigeerimine Korrigeeritakse tulemusnäitaja R.30 Metsa säästva majandamise toetamine (Metsade kaitset ja ökosüsteemi teenuste majandamist toetavate kohustustega seotud metsamaa osakaal) väärtusi aastateks 2026–2028. Tulemusnäitajasse R.30 panustab sekkumine KK9 „Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades“, milles 2024. a sügisel tehtud muudatusega suurendati sekkumise avaliku sektori kogueelarvet 3 000 000 euro võrra. Eelarve suurendamine võimaldas suurendada ka toetusega hõlmatud pindala. Aastate 2026– 2028 senised väärtused 2,63%, 2,62% ja 2,62%, mis põhinesid vastavalt 67 838 ha, 67 752 ha ja 67 757 ha suurusel toetusega hõlmatud pindalal, asendatakse kõigi kolme aasta puhul väärtusega 2,68%, mis põhineb kõigi kolme aasta puhul 69 088 ha suurusel toetusega hõlmatud pindalal.

ET 1 ET

Vabariigi Valitsuse korralduse ““Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” muudatusettepanekute heakskiitmine”

eelnõu seletuskirja lisa 2 – muudatusettepanekute kohaselt muudetud

“Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027” põhitekst

Sisukord

1 Strateegiline avaldus ................................................................................................................................. 24 2 Vajaduste hindamine ja sekkumisstrateegia, sealhulgas sihtväärtuste kava ja kontekstinäitajad ............. 26

2.1 Vajaduste hindamine ja sekkumisstrateegia ...................................................................................... 26 2.1.SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus ...................... 51

2.1.SO1.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte............................................................................................. 51 2.1.SO1.1.1 Tugevused ................................................................................................................ 51 2.1.SO1.1.2 Nõrkused .................................................................................................................. 51 2.1.SO1.1.3 Võimalused .............................................................................................................. 51 2.1.SO1.1.4 Ohud......................................................................................................................... 51 2.1.SO1.1.5 Muud märkused ....................................................................................................... 52

2.1.SO1.2 Vajaduste kindlakstegemine ........................................................................................... 56 2.1.SO1.4 Sekkumisloogika ............................................................................................................. 56 2.1.SO1.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ......................................................... 59 2.1.SO1.8 Tulemusnäitaja(te) valik ................................................................................................. 60 2.1.SO1.9 Rahaeraldise põhjendus .................................................................................................. 61

2.1.SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele .............................................................................................................................................................. 63

2.1.SO2.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte............................................................................................. 63 2.1.SO2.1.1 Tugevused ................................................................................................................ 63 2.1.SO2.1.2 Nõrkused .................................................................................................................. 63 2.1.SO2.1.3 Võimalused .............................................................................................................. 64 2.1.SO2.1.4 Ohud......................................................................................................................... 64 2.1.SO2.1.5 Muud märkused ....................................................................................................... 64

2.1.SO2.2 Vajaduste kindlakstegemine ........................................................................................... 66 2.1.SO2.4 Sekkumisloogika ............................................................................................................. 66 2.1.SO2.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ......................................................... 70 2.1.SO2.8 Tulemusnäitaja(te) valik ................................................................................................. 70 2.1.SO2.9 Rahaeraldise põhjendus .................................................................................................. 72

2.1.SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas ................................................. 73 2.1.SO3.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte............................................................................................. 73

2.1.SO3.1.1 Tugevused ................................................................................................................ 73 2.1.SO3.1.2 Nõrkused .................................................................................................................. 73 2.1.SO3.1.3 Võimalused .............................................................................................................. 73 2.1.SO3.1.4 Ohud......................................................................................................................... 73 2.1.SO3.1.5 Muud märkused ....................................................................................................... 73

2.1.SO3.2 Vajaduste kindlakstegemine ........................................................................................... 74 2.1.SO3.4 Sekkumisloogika ............................................................................................................. 75 2.1.SO3.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ......................................................... 77

ET 2 ET

2.1.SO3.8 Tulemusnäitaja(te) valik ................................................................................................. 77 2.1.SO3.9 Rahaeraldise põhjendus .................................................................................................. 77

2.1.SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat ................................................................................................................. 79

2.1.SO4.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte............................................................................................. 79 2.1.SO4.1.1 Tugevused ................................................................................................................ 79 2.1.SO4.1.2 Nõrkused .................................................................................................................. 79 2.1.SO4.1.3 Võimalused .............................................................................................................. 79 2.1.SO4.1.4 Ohud......................................................................................................................... 79 2.1.SO4.1.5 Muud märkused ....................................................................................................... 80

2.1.SO4.2 Vajaduste kindlakstegemine ........................................................................................... 81 2.1.SO4.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud........................................................................... 82 2.1.SO4.4 Sekkumisloogika ............................................................................................................. 83 2.1.SO4.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ......................................................... 85 2.1.SO4.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust LIFE programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? ...................................................................................................................... 85 2.1.SO4.8 Tulemusnäitaja(te) valik ................................................................................................. 85 2.1.SO4.9 Rahaeraldise põhjendus .................................................................................................. 87

2.1.SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega .................................................................. 88

2.1.SO5.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte............................................................................................. 88 2.1.SO5.1.1 Tugevused ................................................................................................................ 88 2.1.SO5.1.2 Nõrkused .................................................................................................................. 88 2.1.SO5.1.3 Võimalused .............................................................................................................. 88 2.1.SO5.1.4 Ohud......................................................................................................................... 88 2.1.SO5.1.5 Muud märkused ....................................................................................................... 89

2.1.SO5.2 Vajaduste kindlakstegemine ........................................................................................... 90 2.1.SO5.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud........................................................................... 91 2.1.SO5.4 Sekkumisloogika ............................................................................................................. 92 2.1.SO5.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ......................................................... 95 2.1.SO5.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust LIFE programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? ...................................................................................................................... 95 2.1.SO5.8 Tulemusnäitaja(te) valik ................................................................................................. 95 2.1.SO5.9 Rahaeraldise põhjendus .................................................................................................. 97

2.1.SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke .................................................................................... 98

2.1.SO6.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte............................................................................................. 98 2.1.SO6.1.1 Tugevused ................................................................................................................ 98 2.1.SO6.1.2 Nõrkused .................................................................................................................. 98 2.1.SO6.1.3 Võimalused .............................................................................................................. 98 2.1.SO6.1.4 Ohud......................................................................................................................... 98 2.1.SO6.1.5 Muud märkused ....................................................................................................... 98

2.1.SO6.2 Vajaduste kindlakstegemine ......................................................................................... 101 2.1.SO6.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud......................................................................... 101 2.1.SO6.4 Sekkumisloogika ........................................................................................................... 102

ET 3 ET

2.1.SO6.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ....................................................... 103 2.1.SO6.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust LIFE programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? .................................................................................................................... 104 2.1.SO6.8 Tulemusnäitaja(te) valik ............................................................................................... 104 2.1.SO6.9 Rahaeraldise põhjendus ................................................................................................ 105

2.1.SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades................................................................ 107

2.1.SO7.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte........................................................................................... 107 2.1.SO7.1.1 Tugevused .............................................................................................................. 107 2.1.SO7.1.2 Nõrkused ................................................................................................................ 107 2.1.SO7.1.3 Võimalused ............................................................................................................ 107 2.1.SO7.1.4 Ohud....................................................................................................................... 107 2.1.SO7.1.5 Muud märkused ..................................................................................................... 107

2.1.SO7.2 Vajaduste kindlakstegemine ......................................................................................... 109 2.1.SO7.4 Sekkumisloogika ........................................................................................................... 110 2.1.SO7.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ....................................................... 111 2.1.SO7.6 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust Erasmuse programmile? ............................... 111 2.1.SO7.8 Tulemusnäitaja(te) valik ............................................................................................... 111 2.1.SO7.9 Rahaeraldise põhjendus ................................................................................................ 111

2.1.SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust ................................................................................... 113

2.1.SO8.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte........................................................................................... 113 2.1.SO8.1.1 Tugevused .............................................................................................................. 113 2.1.SO8.1.2 Nõrkused ................................................................................................................ 113 2.1.SO8.1.3 Võimalused ............................................................................................................ 113 2.1.SO8.1.4 Ohud....................................................................................................................... 113 2.1.SO8.1.5 Muud märkused ..................................................................................................... 113

2.1.SO8.2 Vajaduste kindlakstegemine ......................................................................................... 116 2.1.SO8.4 Sekkumisloogika ........................................................................................................... 117 2.1.SO8.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ....................................................... 120 2.1.SO8.8 Tulemusnäitaja(te) valik ............................................................................................... 120 2.1.SO8.9 Rahaeraldise põhjendus ................................................................................................ 121

2.1.SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu ...................... 122

2.1.SO9.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte........................................................................................... 122 2.1.SO9.1.1 Tugevused .............................................................................................................. 122 2.1.SO9.1.2 Nõrkused ................................................................................................................ 122 2.1.SO9.1.3 Võimalused ............................................................................................................ 122 2.1.SO9.1.4 Ohud....................................................................................................................... 122 2.1.SO9.1.5 Muud märkused ..................................................................................................... 123

2.1.SO9.2 Vajaduste kindlakstegemine ......................................................................................... 126 2.1.SO9.4 Sekkumisloogika ........................................................................................................... 126 2.1.SO9.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ....................................................... 128 2.1.SO9.8 Tulemusnäitaja(te) valik ............................................................................................... 128 2.1.SO9.9 Rahaeraldise põhjendus ................................................................................................ 128

2.1.XCO Sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamine teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil põllumajanduses ja maapiirkondades ning ergutades nende kasutuselevõttu ................................................................................................................................... 130

2.1.XCO.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte ......................................................................................... 130

ET 4 ET

2.1.XCO.1.1 Tugevused............................................................................................................. 130 2.1.XCO.1.2 Nõrkused............................................................................................................... 130 2.1.XCO.1.3 Võimalused ........................................................................................................... 130 2.1.XCO.1.4 Ohud ..................................................................................................................... 130 2.1.XCO.1.5 Muud märkused .................................................................................................... 130

2.1.XCO.2 Vajaduste kindlakstegemine ........................................................................................ 131 2.1.XCO.4 Sekkumisloogika ......................................................................................................... 132 2.1.XCO.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse ....................................................... 133 2.1.XCO.8 Tulemusnäitaja(te) valik .............................................................................................. 133 2.1.XCO.9 Rahaeraldise põhjendus ............................................................................................... 134

2.2 Kontekstinäitajad ja muud väärtused, mida kasutati sihtväärtuste arvutamiseks ............................ 135 2.3 Sihtväärtuste kava ............................................................................................................................ 136

2.3.1 Kokkuvõtlik tabel...................................................................................................................... 136 2.3.2 Kavandatud sekkumised ja väljundid, mis on otseselt ja märkimisväärselt seotud tulemusnäitajatega.............................................................................................................................. 145 2.3.3 Kooskõla strateegias „Talust taldrikule“ ja ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 sätestatud liidu 2030. aasta eesmärkidega ja osalus nendes eesmärkides .......................................................... 145

3 Strateegia järjepidevus ja vastastikune täiendavus ................................................................................. 146 3.1 Ülevaade keskkonna- ja kliimaaspektidest ...................................................................................... 146

3.1.1 Kirjeldus tingimuslikkuse üldisest panusest artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkide saavutamisse ................................................................... 146 3.1.2 Ülevaade vastastikusest täiendavusest artikli 31 lõikes 5 ja artikli 70 lõikes 3 osutatud asjakohaste lähtetingimuste, tingimuslikkuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärke käsitlevate eri sekkumiste vahel ................................................................................................................................ 146 3.1.3 Selgitus selle kohta, kuidas saavutada artiklis 105 sätestatud suurem üldine panus ................ 149 3.1.4 Selgitus selle kohta, kuidas ÜPP strateegiakava keskkonna- ja kliimaaspektid peaksid aitama kaasa juba kehtestatud pikaajalistele riiklikele eesmärkidele, mis on sätestatud XI lisas osutatud õigusaktides või tulenevad neist ........................................................................................................ 150 3.1.5 Kui asjakohane, siis ÜPP panus LIFE projektidesse ................................................................ 151

3.2 Ülevaade põlvkondade vahetuse strateegiast ................................................................................... 151 3.2.1 Kui asjakohane, siis ÜPP panus Erasmuse projektidesse ......................................................... 153

3.3 Selgitus selle kohta, kuidas on III jaotise II peatüki 3. jao 1. alajaos osutatud tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse raames toimuvad sekkumised kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga 2000/60/EÜ................................................................................................................. 153 3.4 Ülevaade eesmärgist saavutada sissetulekutoetuse õiglasem jaotamine ning tulemuslikum ja tõhusam suunamine ................................................................................................................................ 154 3.5 Ülevaade sektoriga seotud sekkumistest .......................................................................................... 155

3.5.1 Puu- ja köögivili ........................................................................................................................ 155 3.5.2 Mesindustooted ......................................................................................................................... 157 3.5.3 Vein ........................................................................................................................................... 159 3.5.4 Humal ........................................................................................................................................ 159 3.5.5 Oliiviõli ja lauaoliivid ............................................................................................................... 159 3.5.6 Veise- ja vasikaliha ................................................................................................................... 159 3.5.7 Piim ja piimatooted ................................................................................................................... 161 3.5.8 Lambad ja kitsed ....................................................................................................................... 162 3.5.9 Valgukultuurid .......................................................................................................................... 164 3.5.10 Suhkrupeet .............................................................................................................................. 164 3.5.11 Muud sektorid ......................................................................................................................... 164

3.6 Kui asjakohane, siis ülevaade sekkumistest, mis aitavad tagada ühtset ja integreeritud lähenemisviisi riskijuhtimisele ....................................................................................................................................... 166 3.7 Riiklike ja piirkondlike sekkumiste vastastikune mõju ................................................................... 168

3.7.1 Vajaduse korral riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus, sealhulgas rahaeraldiste jaotus sekkumise ja fondi kohta ......................................................................................................... 168

ET 5 ET

3.7.2 Kui ÜPP strateegiakava elemendid on paika pandud piirkondlikul tasandil, kuidas siis tagab sekkumiste strateegia nende elementide ja ÜPP strateegiakava riigi tasandil paika pandud elementide sidususe ja järjepidevuse, kui see on asjakohane ............................................................................... 168

3.8 Ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab kaasa artikli 6 lõike 1 punktis i sätestatud loomade heaolu parandamise ja antimikroobikumiresistentsuse vähendamise eesmärgi saavutamisele, sealhulgas lähtetingimused ja vastastikune täiendavus .......................................................................... 168 3.9 Halduskoormuse lihtsustamine ja vähendamine .............................................................................. 168 3.10 Tingimuslikkus .............................................................................................................................. 169

3.10.1 Põhiküsimus. Kliimamuutused (leevendamine ja nendega kohanemine)............................... 169 3.10.1.1 HPK 1. Püsirohumaa säilitamine, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu .......................................................................................................................................... 169

3.10.1.1.1 Põllumajandusettevõtte kohustuse kokkuvõte (nt eelnevate lubade süsteem ja ümberkujundamise kohustus) .................................................................................................... 169 3.10.1.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (riigi, piirkondlik, põllumajandusettevõtte, põllumajandusettevõtete rühma tasand) ..................................................................................... 170 3.10.1.1.3 Võrdlusmäära väärtus (sealhulgas arvutusmeetod) .................................................. 170 3.10.1.1.4. Asjaomased põllumajandustootjad (kõik põllumajandustootjad, kellel on püsirohumaid) ............................................................................................................................ 170 3.10.1.1.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta .................................................................... 170

3.10.1.2 HPK 2. Märg- ja turbaalade kaitse ................................................................................... 170 3.10.1.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast ......................... 170 3.10.1.2.2 HPK kohaldamise aasta ............................................................................................ 171 3.10.1.2.3 Territoriaalne kohaldamisala ja hõlmatud piirkond .................................................. 171 3.10.1.2.4 Asjaomased põllumajandustootjad ........................................................................... 171 3.10.1.2.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta .................................................................... 171

3.10.1.3 HPK 3. Koristusjäätmete põletuskeeld, välja arvatud taimetervise eesmärkidel............. 171 3.10.1.3.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast ......................... 171 3.10.1.3.2 Territoriaalne kohaldamisala .................................................................................... 171 3.10.1.3.3 Asjaomased põllumajandustootjad ........................................................................... 171 3.10.1.3.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta .................................................................... 171

3.10.2 Põhiküsimus. Vesi................................................................................................................... 172 3.10.2.1 HPK 4. Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine .................................................. 172

3.10.2.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast ......................... 172 3.10.2.1.2 Puhverribade minimaalne laius (meetrites) .............................................................. 172 3.10.2.1.3 Territoriaalne kohaldamisala, sealhulgas vooluveekogude määratlus ...................... 172 3.10.2.1.4 Asjaomased põllumajandustootjad ........................................................................... 172 3.10.2.1.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta .................................................................... 172

3.10.3 Põhiküsimus. Muld (kaitse ja kvaliteet).................................................................................. 173 3.10.3.1 HPK 5. Mullaharimistavad, mis vähendavad mulla degradeerumise ja -erosiooni riski, sealhulgas nõlva kaldenurga arvestamine ...................................................................................... 173

3.10.3.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast ......................... 173 3.10.3.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (sealhulgas erosiooniriskiga alad ja nõlva kaldenurk) 173 3.10.3.1.3 Asjaomased põllumajandustootjad ........................................................................... 173 3.10.3.1.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta .................................................................... 173

3.10.3.2 HPK 6. Minimaalne taimkate, et vältida katmata mulda kõige kriitilisematel perioodidel ........................................................................................................................................................ 173

3.10.3.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast (sealhulgas asjaomane periood) .................................................................................................................... 173 3.10.3.2.2 Territoriaalne kohaldamisala .................................................................................... 173 3.10.3.2.3 Asjaomased põllumajandustootjad ........................................................................... 173

ET 6 ET

3.10.3.2.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta .................................................................... 173

3.10.3.3 HPK 7. Külvikord põllumaal, välja arvatud vees kasvavate põllukultuuride puhul ........ 174 3.10.3.3.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavatest tavadest seoses külvikorraga ............................................................................................................................... 174 3.10.3.3.2 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavatest tavadest seoses põllukultuuride mitmekesistamisega ......................................................................................... 175 3.10.3.3.3 Territoriaalne kohaldamisala .................................................................................... 175 3.10.3.3.4 Asjaomased põllumajandustootjad ........................................................................... 175 3.10.3.3.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta (eelkõige juhul, kui liikmesriik on valinud põllukultuuride mitmekesistamise) ............................................................................................ 175

3.10.4 Põhiküsimus. Bioloogiline mitmekesisus ja maastik (kaitse ja kvaliteet) .............................. 175 3.10.4.1 HPK 8. Tootmisega mitteseotud maa-alade või objekti all asuva põllumaa minimaalne osakaal ning kogu põllumajandusmaal maastikuelementide säilitamine, keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal .................................................................... 175

3.10.4.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast ......................... 175 3.10.4.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (kohaldatakse minimaalset osakaalu käsitleva standardi suhtes) ........................................................................................................................................ 177 3.10.4.1.3 Asjaomased põllumajandustootjad ........................................................................... 177 3.10.4.1.4 Selgitus tava/standardi põhieesmärgi saavutamisse antava panuse kohta ................ 177

3.10.4.2 HPK 9. Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel ......................................................... 178

3.10.4.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast ......................... 178 3.10.4.2.2 Territoriaalne kohaldamisala .................................................................................... 178 3.10.4.2.3 Asjaomased põllumajandustootjad ........................................................................... 178 3.10.4.2.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta .................................................................... 178

3.10.5 Täiendav HPK (kui on kohaldatav) ........................................................................................ 179 4 Mitme sekkumise ühised elemendid ....................................................................................................... 180

4.1 Määratlus ja miinimumnõuded ........................................................................................................ 180 4.1.1 Põllumajanduslik tegevus ......................................................................................................... 180

4.1.1.1 Tootmise määratlus ............................................................................................................ 180 4.1.1.2 Põllumajandusmaa sobilikus seisukorras hoidmise määratlus .......................................... 180

4.1.1.2.1 Põllumaa säilitamise kriteeriumid............................................................................... 180 4.1.1.2.2 Püsikultuuride säilitamise kriteeriumid ...................................................................... 180 4.1.1.2.3 Püsirohumaa säilitamise kriteeriumid ......................................................................... 180

4.1.2 Põllumajandusmaa .................................................................................................................... 180 4.1.2.1 Agrometsandussüsteemide elemendid, kui selliseid süsteeme põllumajandusmaal rajatakse ja/või majandatakse ........................................................................................................................ 180

4.1.2.1.1 Põllumaa agrometsandussüsteemide elemendid ......................................................... 180 4.1.2.1.2 Püsikultuuride agrometsandussüsteemide elemendid ................................................. 181 4.1.2.1.3 Püsirohumaa agrometsandussüsteemide elemendid ................................................... 181

4.1.2.2 Põllumaa ............................................................................................................................ 181 4.1.2.2.1 Muud märkused põllumaa määratluse kohta .............................................................. 181

4.1.2.3 Püsikultuurid ...................................................................................................................... 181 4.1.2.3.1 Puukoolide määratlus .................................................................................................. 181 4.1.2.3.2 Lühikese raieringiga madalmetsa määratlus ............................................................... 181 4.1.2.3.3 Muud märkused püsikultuuride määratluse kohta ...................................................... 181

4.1.2.4 Püsirohumaa ....................................................................................................................... 181 4.1.2.4.1 Rohu ja muude rohttaimede määratlus ....................................................................... 181 4.1.2.4.2 Otsus kasutada püsirohumaa liigitamisel kriteeriumi „kündmine“ ............................ 182 4.1.2.4.3 Otsus kasutada püsirohumaa liigitamisel kriteeriumi „harimine“ .............................. 182 4.1.2.4.4 Otsus kasutada püsirohumaa klassifitseerimisel kriteeriumi „uuendamine eri liiki rohuga“ ....................................................................................................................................... 182

ET 7 ET

4.1.2.4.5 Otsus hõlmata muud liigid, nagu söödaallikaks olevad puud ja/või põõsad, tingimusel et rohi ja muud rohttaimed jäävad valdavaks ............................................................................ 182 4.1.2.4.6 Otsus hõlmata muud liigid, nagu karjatamiseks sobivad ja/või söödaallikaks olevad põõsad ja/või puud, kui rohi ja muud rohttaimed ei ole karjatamisaladel tavapäraselt ülekaalus või puuduvad sealt ..................................................................................................................... 182 4.1.2.4.7 Muud märkused püsirohumaa määratluse kohta......................................................... 182

4.1.2.5 Muud märkused üldise põllumajandusmaa määratluse kohta ........................................... 182 4.1.3 Toetusõiguslik hektar ................................................................................................................ 182

4.1.3.1 Kriteeriumid põllumajandusliku tegevuse ülekaalu kindlakstegemiseks juhul, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks ................................................................... 182 4.1.3.2 Kriteeriumid selle tagamiseks, et maa on põllumajandustootja kasutuses ........................ 183 4.1.3.3 Ajavahemik, mille jooksul peab ala vastama „toetusõigusliku hektari“ määratlusele ...... 183 4.1.3.4 Otsus hõlmata ka selliseid alasid, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kahe aasta tagant ...................................................................................................................... 183 4.1.3.5 Otsus hõlmata muud maastikuelemendid (mis ei ole HPK alusel kaitstud), tingimusel et need ei ole ülekaalus ega takista hõlmatud pindala tõttu märkimisväärselt põllumajanduslikku tegevust .......................................................................................................................................... 183 4.1.3.6 Otsus kohaldada üksikute mittetoetusõiguslike maastikuelementidega püsirohumaade suhtes kindlaksmääratud vähenduskoefitsiente, et määrata kindlaks toetusõiguslikuks loetav pindala ............................................................................................................................................ 184 4.1.3.7 Otsus säilitada varem toetusõiguslike alade toetusõiguslikkus, kui need ei vasta enam strateegiakavade määruse artikli 4 lõike 4 punktides a ja b esitatud toetusõigusliku hektari määratlusele, selliste riiklike kavade kasutamise tagajärjel, mille tingimused vastavad horisontaalse määruse artikli 63 lõikes 2 osutatud ühtse süsteemiga hõlmatud sekkumistele, mis võimaldavad toota I lisasse kandmata tooteid paludikultuuridena ning toetavad strateegiakavade määruses esitatud keskkonna- ja kliimaeesmärke .......................................................................... 184

4.1.4 Aktiivne põllumajandustootja ................................................................................................... 184 4.1.4.1 Minimaalsel tasemel põllumajandusliku tegevusega tegelevate isikute kindlaksmääramise kriteeriumid .................................................................................................................................... 184 4.1.4.2 Otsus kasutada täiendava vahendina mittepõllumajanduslike tegevuste negatiivset loetelu ........................................................................................................................................................ 184 4.1.4.3 Otsus kehtestada otsetoetuste summa (mitte üle 5 000 euro), millest väiksema summa korral käsitatakse põllumajandustootjaid igal juhul aktiivsete põllumajandustootjatena, ja selle põhjendus ....................................................................................................................................... 184

4.1.5 Noor põllumajandustootja ......................................................................................................... 184 4.1.5.1 Vanuse ülempiir ................................................................................................................. 184 4.1.5.2 „Põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimused ........................................ 185 4.1.5.3 Asjakohane koolitus ja/või nõutavad oskused ................................................................... 185 4.1.5.4 Muud märkused noore põllumajandustootja määratluse kohta ......................................... 185

4.1.6 Uus põllumajandustootja .......................................................................................................... 185 4.1.6.1 Esimest korda „põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimused ................ 185 4.1.6.2 Asjakohane koolitus ja nõutavad oskused ......................................................................... 185

4.1.7 Otsetoetuste saamise miinimumnõuded .................................................................................... 185 4.1.7.1 Künnis ................................................................................................................................ 185 4.1.7.2 Selgitus ............................................................................................................................... 185

4.1.8 Muud ÜPP kavas kasutatud määratlused .................................................................................. 186 4.2 Otsetoetustega seotud element ......................................................................................................... 187

4.2.2 Otsetoetuste vähendamine ........................................................................................................ 187 4.2.2.1 Otsetoetuste vähendamise ja/või piiramise kirjeldus ......................................................... 187 4.2.2.2 Tööjõukulude mahaarvamine ............................................................................................. 187 4.2.2.3 Otsetoetuste vähendamise ja piiramise hinnanguline tulemus igal aastal ......................... 188

4.2.3 Kohaldamine juriidiliste isikute või rühmade liikmete tasandil / seotud juriidiliste isikute rühma tasandil (artikkel 110) ........................................................................................................................ 188 4.2.4 Panus riskijuhtimisvahendisse .................................................................................................. 189

4.3 Tehniline abi .................................................................................................................................... 189

ET 8 ET

4.3.1 Eesmärgid ................................................................................................................................. 189 4.3.2 Tegevuste ulatus ja soovituslik planeerimine ........................................................................... 189 4.3.3 Toetusesaajad ............................................................................................................................ 190 4.3.4 Määr .......................................................................................................................................... 190

4.4 ÜPP võrgustik .................................................................................................................................. 190 4.4.1 Kokkuvõtlik ülevaade riikliku ÜPP võrgustikust ja selle eesmärgid, sealhulgas tegevused, millega toetatakse Euroopa innovatsioonipartnerlust ning teadmiste jagamist põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemis ................................................................................................... 190 4.4.2 Riikliku ÜPP võrgustiku struktuur, juhtimine ja toimimine ..................................................... 191

4.5 Ülevaade EAFRD ja muude maapiirkondades toetust andvate liidu fondide tegevuse kooskõlastamisest, piiritlemisest ja nende vastastikusest täiendavusest................................................ 191 4.6 Rahastamisvahendid ........................................................................................................................ 195

4.6.1 Rahastamisvahendi kirjeldus .................................................................................................... 195 4.7 Sekkumiste maaelu arenguga seotud liikide ühised elemendid ....................................................... 199

4.7.1 Rahastamiskõlblike investeeringute loetelu .............................................................................. 199 4.7.2 Maapiirkonna määratlus ja kohaldatavus.................................................................................. 199 4.7.3 Valdkondlike sekkumiste, maaelu arenguga seotud sekkumiste või nii valdkondlike kui ka maaelu arenguga seotud sekkumiste ühised lisaelemendid ............................................................... 199 4.7.4 Maaelu arenguga seotud sekkumiste suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................... 201

5 Strateegias nimetatud otsetoetused, valdkondlikud ja maaelu arengu sekkumised ................................ 203 5.1 Otsetoetustega seotud sekkumised ................................................................................................... 209

BISS(21) - Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks ................................................................. 209 1.1 - Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks ....................................................................... 209

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 209 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 209 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 209 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 209 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 209 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 210 7 Toetuse ulatus ja summad ....................................................................................................... 210 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 210 9 WTO nõuete täitmine .............................................................................................................. 211 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 212 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 212

CRISS(29) - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks ........................................ 213 1.2 - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks ................................................ 213

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 213 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 213 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 213 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 213 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 213 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 215 7 Toetuse ulatus ja summad ....................................................................................................... 215 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 215 9 WTO nõuete täitmine .............................................................................................................. 215 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 216 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 216

CIS-YF(30) - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele .................................... 218 7.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele ............................................... 218

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 218 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 218 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 218 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 218 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 218 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 220

ET 9 ET

7 Toetuse ulatus ja summad ....................................................................................................... 220 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 220 9 WTO nõuete täitmine .............................................................................................................. 220 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 222 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 222

Eco-scheme(31) - Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad .................................................... 223 ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine ............................................ 223

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 223 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 223 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 223 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 224 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 224 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 228 7 Toetuse ulatus ja summad ....................................................................................................... 229 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 230 9 WTO nõuete täitmine .............................................................................................................. 230 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 231 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 232

ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava ................................................ 236 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 236 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 236 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 236 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 236 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 237 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 238 7 Toetuse ulatus ja summad ....................................................................................................... 238 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 239 9 WTO nõuete täitmine .............................................................................................................. 239 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 240 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 241

ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad .................................................................................... 244 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 244 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 244 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 244 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 244 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 245 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 246 7 Toetuse ulatus ja summad ....................................................................................................... 247 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 248 9 WTO nõuete täitmine .............................................................................................................. 248 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 249 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 249

ÖK4 - Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal ............................ 251 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 251 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 251 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 251 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 251 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 252 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 253 7 Toetuse ulatus ja summad ....................................................................................................... 254 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 254 9 WTO nõuete täitmine .............................................................................................................. 254 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 256 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 256

ÖK5 - Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus ......................................................... 258

ET 10 ET

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 258 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 258 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 258 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 258 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 258 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 259 7 Toetuse ulatus ja summad ....................................................................................................... 260 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 260 9 WTO nõuete täitmine .............................................................................................................. 260 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 261 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 261

CIS(32) - Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus ................................................................... 262 1.3 - Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks .................................... 262

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 262 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 262 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 262 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 262 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 262 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 263 7 Toetuse ulatus ja summad ....................................................................................................... 264 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 264 9 WTO nõuete täitmine .............................................................................................................. 266 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 267 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 269

1.4 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks ..................................... 271 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 271 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 271 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 271 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 271 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 271 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 273 7 Toetuse ulatus ja summad ....................................................................................................... 273 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 273 9 WTO nõuete täitmine .............................................................................................................. 275 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 276 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 279

1.5 - Põllumajandustootmisega seotud toetus lamba ja kitse kasvatamiseks ................................. 281 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 281 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 281 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 281 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 281 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 281 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 282 7 Toetuse ulatus ja summad ....................................................................................................... 283 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 283 9 WTO nõuete täitmine .............................................................................................................. 284 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 285 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 285

1.6 - Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks ........... 287 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 287 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 287 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 287 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 287 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 287 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 289

ET 11 ET

7 Toetuse ulatus ja summad ....................................................................................................... 289 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 289 9 WTO nõuete täitmine .............................................................................................................. 291 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 292 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 293

1.7 - Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks ................................................................................................................................ 295

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 295 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 295 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 295 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 295 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 295 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 296 7 Toetuse ulatus ja summad ....................................................................................................... 296 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 297 9 WTO nõuete täitmine .............................................................................................................. 298 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 299 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 299

1.8 - Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks ................................ 301 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 301 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 301 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 301 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 301 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 301 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 302 7 Toetuse ulatus ja summad ....................................................................................................... 302 8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 302 9 WTO nõuete täitmine .............................................................................................................. 303 11 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 304 12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 304

5.2 Valdkondlikud sekkumised .............................................................................................................. 305 Mesindustooted .................................................................................................................................. 305

ADVIBEES(55(1)(a)) - – mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate tavade vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu ......... 305

2.1.1 - Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi ................................................................................................................................ 305

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde .................................. 305 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ...... 305 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 305 4 Tulemusnäitaja(d) ............................................................................................................... 305 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused .................... 305 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ........................................................... 307 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................................ 308 8 WTO nõuete täitmine .......................................................................................................... 308 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus .............................................................................. 309 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund ........................................................ 310

INVAPI(55(1)(b)) - – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed ......................................................................................................................................... 311

2.1.2 - Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud ...... 311 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde .................................. 311 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ...... 311 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 311 4 Tulemusnäitaja(d) ............................................................................................................... 311 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused .................... 311 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ........................................................... 313

ET 12 ET

7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................................ 313 8 WTO nõuete täitmine .......................................................................................................... 313 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus .............................................................................. 314 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund ........................................................ 314

ACTLAB(55(1)(c)) - – laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest ................... 316

2.1.3 - Mesindussektori sekkumine 3 - analüüse tegevate laboratooriumite toetamine ............ 316 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde .................................. 316 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ...... 316 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 316 4 Tulemusnäitaja(d) ............................................................................................................... 316 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused .................... 316 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ........................................................... 317 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................................ 318 8 WTO nõuete täitmine .......................................................................................................... 318 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus .............................................................................. 319 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund ........................................................ 319

COOPAPI(55(1)(e)) - – koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele .................................................. 320

2.1.4 - Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega ............................................ 320 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde .................................. 320 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ...... 320 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 320 4 Tulemusnäitaja(d) ............................................................................................................... 320 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused .................... 320 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ........................................................... 321 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................................ 322 8 WTO nõuete täitmine .......................................................................................................... 322 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus .............................................................................. 323 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund ........................................................ 323

PROMOBEES(55(1)(f)) - – müügiedendus, teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning meetmed, mille eesmärk on eelkõige suurendada tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist ........................................................................................................................................................ 324

2.1.5 - Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine ..................................... 324 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde .................................. 324 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid ...... 324 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ............................................................................. 324 4 Tulemusnäitaja(d) ............................................................................................................... 324 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused .................... 324 6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ........................................................... 325 7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................................ 326 8 WTO nõuete täitmine .......................................................................................................... 326 9 Kavandatud ühikusummad – määratlus .............................................................................. 327 10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund ........................................................ 327

5.3 Maaelu arenguga seotud sekkumised............................................................................................... 328 ENVCLIM(70) - Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused .................. 328

9.1 - Loomade heaolu toetus .......................................................................................................... 328 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 328 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 328 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 328 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 328 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 328 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 332 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 337 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 338

ET 13 ET

9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 338 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 338 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 338 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 339 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 341

9.2 - Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus ................................................................... 346 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 346 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 346 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 346 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 346 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 347 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 348 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 348 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 349 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 349 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 349 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 350 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 351 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 355

9.3 - Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus ....................................... 360 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 360 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 360 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 360 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 360 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 360 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 362 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 362 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 362 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 362 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 363 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 363 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 364 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 364

KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus .................................................................................................... 367 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 367 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 367 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 367 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 367 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 368 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 371 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 373 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 375 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 375 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 376 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 376 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 377 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 378

KK5 - Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus ....................................................................... 383 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 383 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 383 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 383 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 383 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 384 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 385 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 385

ET 14 ET

8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 386 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 386 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 386 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 387 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 388 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 388

KK6 - Pärandniidu hooldamise toetus ........................................................................................... 391 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 391 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 391 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 391 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 391 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 391 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 395 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 396 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 397 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 397 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 398 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 398 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 399 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 401

KK7 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus ....................................................................... 407 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 407 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 407 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 407 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 407 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 407 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 411 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 412 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 412 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 412 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 413 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 413 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 414 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 415

KK8 - Ohustatud tõugu looma pidamise toetus ............................................................................. 421 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 421 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 421 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 421 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 421 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 421 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 423 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 423 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 426 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 426 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 427 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 427 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 428 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 429

ASD(72) - Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid .......... 434 KK9 - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades ........................................................... 434

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 434 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 434 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 434 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 434 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 434

ET 15 ET

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 436 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 437 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 437 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 438 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 438 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 438 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 439 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 439

INVEST(73-74) - Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse .......................................... 442 1.11 - Loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel kaotatud põllumajandusliku potentsiaali taastamise ja ennetustegevuste toetus .......................................... 442

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 442 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 442 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 442 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 442 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 442 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 443 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 443 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 444 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 444 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 444 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 445 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 446 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 446

1.9.1 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt .............................................................. 449

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 449 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 449 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 449 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 449 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 449 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 452 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 452 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 453 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 453 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 454 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 454 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 455 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 455

1.9.2 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud ....................................................................................................... 458

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 458 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 458 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 458 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 458 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 458 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 460 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 461 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 461 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 461 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 462 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 462 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 463 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 463

1.9.3 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse ...................... 466

ET 16 ET

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 466 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 466 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 466 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 466 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 466 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 467 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 467 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 468 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 468 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 469 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 469 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 470 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 470

2.2 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud ............................................ 472 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 472 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 472 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 472 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 472 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 472 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 474 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 474 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 474 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 475 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 475 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 475 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 477 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 477

2.3 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI) ...................... 480 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 480 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 480 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 480 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 480 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 480 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 481 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 481 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 481 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 482 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 482 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 482 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 483 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 483

2.5 - Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine ..................................................................... 486 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 486 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 486 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 486 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 486 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 486 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 487 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 487 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 488 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 488 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 488 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 489 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 490 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 490

ET 17 ET

2.6 - Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI) .......... 492 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 492 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 492 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 492 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 492 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 492 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 493 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 493 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 493 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 493 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 494 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 494 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 495 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 495

3.1.1 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse ..................... 498 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 498 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 498 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 498 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 498 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 498 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 500 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 500 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 500 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 501 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 501 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 501 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 502 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 502

3.1.2 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI) .............. 505 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 505 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 505 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 505 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 505 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 505 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 506 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 506 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 506 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 507 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 507 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 507 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 508 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 508

8.1 - Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks ....................................................... 511 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 511 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 511 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 511 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 511 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 511 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 513 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 513 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 514 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 514 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 515 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 515 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 516

ET 18 ET

13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 516 8.2 - Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas ...................................... 519

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 519 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 519 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 519 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 519 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 519 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 521 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 521 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 522 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 522 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 523 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 523 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 524 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 524

8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse ........................................................................ 526 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 526 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 526 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 526 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 527 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 527 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 528 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 528 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 528 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 529 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 530 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 530 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 531 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 531

KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud .............................. 533 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 533 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 533 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 533 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 533 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 534 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 536 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 536 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 536 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 536 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 537 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 537 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 538 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 538

KK2.1 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud) ....... 540 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 540 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 540 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 540 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 540 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 540 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 542 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 542 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 543 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 543 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 544 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 544

ET 19 ET

12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 546 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 546

KK2.2 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud) 549 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 549 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 549 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 549 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 549 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 549 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 551 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 551 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 552 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 552 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 553 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 553 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 554 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 554

KK3 - Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised ...................................................................... 557 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 557 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 557 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 557 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 557 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 557 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 558 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 558 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 559 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 559 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 560 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 560 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 561 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 561

INSTAL(75) - Noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus .............................................................................. 563

7.2 - Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine ................................ 563 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 563 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 563 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 563 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 563 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 563 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 565 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 565 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 566 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 566 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 566 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 566 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 567 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 567

RISK(76) - Riskijuhtimisvahendid .................................................................................................... 569 1.10 - Põllumajanduskindlustustoetus ........................................................................................... 569

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 569 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 569 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 569 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 569 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 569 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 570 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 570

ET 20 ET

8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 571 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 571 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 572 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 572 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 573 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 573

COOP(77) - Koostöö ......................................................................................................................... 575 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid ........................................................................................................................................................ 575

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 575 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 575 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 575 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 576 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 576 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 577 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 577 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 578 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 578 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 578 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 578 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 579 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 580

3.2 - Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine .................................................... 583 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 583 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 583 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 583 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 583 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 583 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 585 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 585 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 586 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 587 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 587 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 587 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 588 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 588

3.3 - Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine ................................................. 591 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 591 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 591 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 591 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 591 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 591 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 592 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 592 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 593 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 593 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 593 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 593 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 594 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 594

3.4 - Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine ............................................................. 596 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 596 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 596 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 596 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 596

ET 21 ET

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 596 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 598 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 598 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 599 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 599 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 599 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 600 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 601 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 601

8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng ...................................................................... 603 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 603 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 603 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 603 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 603 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 604 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 608 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 608 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 609 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 609 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 611 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 611 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 612 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 612

9.4 - Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus................................................... 614 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 614 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 614 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 614 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 614 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 614 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 616 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 616 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 616 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 616 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 617 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 617 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 618 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 618

KNOW(78) - Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine .................................................................. 621 0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus ................................... 621

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 621 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 621 3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 621 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 622 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 622 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 625 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 625 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 626 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 626 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 626 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 626 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 627 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 627

0.2 - Nõuandetoetus ....................................................................................................................... 630 1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde ...................................... 630 2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid .......... 630

ET 22 ET

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed) ................................................................................. 630 4 Tulemusnäitaja(d) ................................................................................................................... 631 5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused ........................ 631 6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine ...................................................... 632 7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid ............................................................... 633 8 Riigiabi hindamist käsitlev teave ............................................................................................ 633 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta ........................................................ 633 10 WTO nõuete täitmine ............................................................................................................ 634 11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) ........................................................ 634 12 Kavandatud ühikusummad – määratlus ................................................................................ 635 13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid ......................................................... 635

6 Rahastamiskava....................................................................................................................................... 637 6.1 Ülevaatetabel.................................................................................................................................... 637 6.2 Üksikasjalik finantsteave ning jaotus sekkumiste kaupa ja väljundite kavandamine ...................... 640

6.2.1 Otsetoetused .............................................................................................................................. 640 6.2.2 Valdkondlikud sekkumised ....................................................................................................... 647 6.2.3 Maaelu areng ............................................................................................................................. 649

7 Juhtimis- ja koordineerimissüsteem ........................................................................................................ 685 7.1 Juhtimis- ja koordineerimisasutuste + kontrolliasutuste kindlaksmääramine ................................. 685 7.2 Seire- ja aruandlusstruktuuri kirjeldus ............................................................................................. 687 7.3 Teave kontrollisüsteemi ja karistuste kohta ..................................................................................... 689

7.3.1 IACS – ühtne haldus- ja kontrollisüsteem ................................................................................ 689 7.3.1.1 Kõik [horisontaalses] määruses sätestatud IACSi elemendid on loodud ja toimivad alates 1. jaanuarist 2023 ........................................................................................................................... 689 7.3.1.1.1 Põllumajanduslike maatükkide identifitseerimise süsteem ............................................ 689 7.3.1.1.2 Georuumiline või loomapõhine taotlussüsteem .............................................................. 689 7.3.1.1.3 Kas kohaldate automaatset taotluste süsteemi (horisontaalse määruse artikli 65 lõike 4 punkti f tähenduses)? ..................................................................................................................... 689 7.3.1.1.4 Pindala seiresüsteem ....................................................................................................... 690 7.3.1.1.5 Kontrolli- ja karistussüsteem .......................................................................................... 690

7.3.1.1.5.1 IACSiga hõlmatud sekkumiste puhul kasutatava(te) kontrolli- ja karistussüsteemi(de) kirjeldus...................................................................................................................................... 690

7.3.1.1.6 Toetusõiguste identifitseerimise ja registreerimise süsteem, kui on kohaldatav ............ 690 7.3.1.1.7 Loomade identifitseerimise ja registreerimise süsteem artikli 65 lõike 4 punkti c tähenduses [horisontaalse määruse artikli 66 lõike 1 punkt g] ...................................................... 690

7.3.2 IACSiga hõlmamata .................................................................................................................. 690 7.3.2.1 Lühikirjeldus IACSiga hõlmamata sekkumiste karistussüsteemist, mis vastab tõhususe, proportsionaalsuse ja hoiatavuse põhimõtetele .............................................................................. 690 7.3.2.2 IACSiga hõlmamata sekkumiste kontrollisüsteemi lühikirjeldus (kontrollimeetodid, ristkontrollid, investeeringute kestvus ja seotud järelkontroll jne) ................................................ 691 7.3.2.3 Hankelepingute sõlmimise kord ........................................................................................ 695

7.4 Tingimuslikkus ................................................................................................................................ 695 7.4.1 Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteem ............................................................................. 695

7.4.1.1 Tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi kirjeldus ...................................................... 695 7.4.1.2 Kontrollide liigid ................................................................................................................ 696

7.4.2 Tingimuslikkusega seotud karistussüsteem .............................................................................. 698 7.4.2.1 Tingimuslikkusega seotud karistussüsteemi kirjeldus ....................................................... 698 7.4.2.2 Korduvuse määratlus ja kohaldamine (arvutamine ja hõlmatud ajavahemik): .................. 698 7.4.2.3 Tahtlikkuse määratlus ja kohaldamine............................................................................... 698

7.4.3 Märge väikeste põllumajandusettevõtjate suhtes lihtsustatud kontrollisüsteemi kohaldamise kohta ................................................................................................................................................... 698 7.4.4 Tingimuslikkuse kasutamise ja kohustuslike majandamisnõuete kontrollimise eest vastutavad pädevad kontrolliasutused .................................................................................................................. 699

7.5 Sotsiaalne tingimuslikkus ................................................................................................................ 701 7.5.1 Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud kontrollisüsteemi kirjeldus ............................................. 701

ET 23 ET

7.5.2 Sotsiaalse tingimuslikkusega seotud karistussüsteemi kirjeldus .............................................. 701 8 Moderniseerimine: Põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteem ning digitaliseerimine ............ 702

8.1 Põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteem ......................................................................... 702 8.1 Parandatud põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi üldine kavandatud korraldus .. 702 8.2 Kirjeldus selle kohta, kuidas toimib nõustamisteenuste, teadusuuringute ja ÜPP võrgustike koostöö põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemi raames (artikli 114 punkti a alapunkt ii) ............................................................................................................................................................ 704 8.3 Kõigi põllumajandusnõustajate korralduse kirjeldus vastavalt artikli 15 lõigetes 2, 3 ja 4 osutatud nõuetele .............................................................................................................................................. 705 8.4 Artikli 114 punkti a alapunktis ii osutatud innovatsiooni toetamise kirjeldus............................. 706 8.5 Digitaliseerimisstrateegia (artikli 114 punkt b) ........................................................................... 708

ET 24 ET

1 Strateegiline avaldus

Eesti ÜPP strateegiakava aastateks 2023–2027 (edaspidi ÜPP kava) on peamine instrument Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) elluviimiseks Eestis aastatel 2023–2027, tuginedes muuhulgas ka Vabariigi Valitsuse poolt 2021. a aprillis heaks kiidetud riiklikule valdkonna arengukavale „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ (edaspidi PõKa). ÜPP kava programmdokumendina aitab senisest paremini ÜPP-d Eestis planeerida ja ellu viia, sest seob ühte strateegilisse raamistikku seni eraldi kavandatud ÜPP I samba toetused (otsetoetused, teatud turukorraldusmeetmed) ja II samba toetused (maaelu arengu toetused). Soodustame aruka, konkurentsivõimelise, vastupidava ja mitmekesise põllumajandussektori arengut, mis tagab pikaajalise toiduga kindlustatuse ÜPP üks olulisemaid ajaloolisi eesmärke on olnud põllumajandustootjatele õiglase sissetuleku tagamine. ÜPP kava raames on plaanis suunata ligemale 730 miljonit eurot otsetoetuste vahendeid põllumajandustootjate sissetuleku stabiliseerimiseks, mis moodustab umbes 45% ÜPP kava kogueelarvest. Erinevate sissetulekutoetustega on ÜPP kava raames plaanitud hõlmata 98% Eestis kasutatavast põllumajandusmaast. Põllumajandustootmise struktuuris on väiksematel majapidamistel kuludega toimetulekul enam raskusi kui mastaabiefektist kasu saavatel suurematel majapidamistel, mistõttu soovime suunata toetuseid sihipärasemalt, samal ajal piiramata ettevõtete normaalset turule suunatud arengut. Selleks rakendame ümberjaotavat toetust (5% otsetoetuste eelarvest) koosmõjus tootmiskohustusega seotud toetustega (13% otsetoetuste eelarvest). Ümberjaotava toetuse eesmärgiks on suunata suurematelt põllumajanduslikelt ettevõtetelt teatud osa toetusest väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Toetatakse väikseid kuni 10 hektari suuruseid majapidamisi ning täiendavalt üle 10 hektari suuruseid majapidamisi esimesest hektarist kuni 130 hektarini. Sissetulekutoetuste hulgas on teistest sihitumad ka konkreetsetele sektoritele suunatud tootmiskohustusega toetused, millele ÜPP kava raames eraldatakse ligikaudu 131 miljonit eurot otsetoetuste koguümbrikust, toetamaks piimalehma, lihaveise, lamba- ja kitse, tera- ja kaunviljakultuuride, seemnekartuli ning köögi-, puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamist. Tootmiskohustustega seotud toetused on suunatud eelkõige väikestele ning keskmise suurusega ettevõtetele makstes täiendavalt põllumajandustootja kasutuses olevate esimeste hektarite eest või karjas olevate esimeste loomade eest kõrgema määraga toetust, ühes millega panustatakse enam toetuste ümberjaotamise eesmärgi täitmisesse. Toetame ja tugevdame keskkonnakaitset, sealhulgas elurikkust, ja kliimameetmeid ning aitame kaasa liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkide, sealhulgas Pariisi kokkuleppe kohaste kohustuste täitmisele ÜPP keskkonna- ja viimasel ajal ka kliimamõõde on muutunud ajas üha olulisemaks. ÜPP strateegiakava eelarvest on suunatud 28% (446 miljonit eurot) erieesmärkidele 4–6, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, edendavad kestlikku arengut ning mulla, vee ja muude loodusvarade, elurikkuse, ökosüsteemi teenuste, elupaikade ja maastike tõhusat majandamist. ÜPP strateegiakavade määruse (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/2115) kohaselt reserveeritakse vähemalt 25% otsetoetustest ökokavadele. Oleme otsustanud ambitsioonikama lähenemisviisi kasuks, eraldades otsetoetustest ökokavadele 28%. Eesti on teinud rohelise valiku, sest ÜPP esimese samba eelarve on põllumajanduse jaoks oluline rahastamisvahend, mis aitab saavutada rohelise kokkuleppe eesmärke ning põllumajandustootjatel rohepööret ellu viia. Sama kehtib EAFRD rahastamise kohta, kus keskkonnarahastuse miinimumlävend on ületatud ja ambitsioonikas 40% eelarvest suunatud erieesmärkidele 4–6 ja loomade heaolule. Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 suureneb enamike keskkonnasekkumiste rahastamine. Näiteks mahepõllumajanduse rahastamine aastatel 2021–2027 suureneb rohkem kui 60 miljoni euro võrra ja lisaks on mitmed keskkonnasekkumised edaspidi avatud ka mahepõllumajandustootjatele (perioodil 2014–2020 ei saanud mahepõllumajandustootjad mitmeid keskkonnameetmeid taotleda). ÜPP kava rohelise arhitektuuri disainimisel on lähtutud nii Eesti keskkonnaseisundist kui EL-i roheleppe, eelkõige elurikkuse strateegia ja strateegia „Talust taldrikule“ eesmärkidest. Nii mulla kvaliteeti parandavate ja kaitsvate, vee kvaliteeti kaitsvate kui ka elurikkuse

ET 25 ET

säilitamisele või taastamisele kaasa aitavate sekkumistega on kavas hõlmata ligikaudu neli viiendikku Eesti kasutatavast põllumajandusmaast, toitainete kestlikule majandamisele suunatud sekkumistega on kavas hõlmata ligikaudu kolmveerand Eesti kasutatavast põllumajandusmaast. Vaatamata sellele, et uus tõhustunud tingimuslikkuse süsteem, mis asendab praegust nõuetele vastavuse süsteemi ning on n.ö baastasemeks nii ökokavadele kui maaelu arengu keskkonna- ja kliimatoetustele, seab põllumajandustootjate majandustegevusele juba senisest rangemad kohustuslikud nõuded, on lisaks ökokavadele ka ÜPP kava II samba raames välja töötatud kaheksa keskkonna-, kliima- või loomade heaolu ja tervise alast meedet/sekkumist, mis on suunatud rohkem piirkondlike ja spetsiifiliste probleemide lahendamiseks, sh ka näiteks uued toetused väärtuslike püsirohumaade säilitamiseks ning loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete järgimiseks. Parandame maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Kuna kogukonna juhitud kohalik areng ehk LEADER on seniste maaelu arengukavade elluviimise raames ennast õigustanud kui üks instrument maapiirkondade arengu tagamiseks, on ÜPP kava raames otsustatud säilitada LEADER-lähenemise kaudu eraldatavate vahendite senine osakaal kõigist maaelu arengu toetustest (ligikaudu 10%). LEADERi puhul on ÜPP kava raames plaanis kohaliku arengu strateegiate rakendamisega hõlmata 96% Eesti maaelanikkonnast. Eelarvevahendite nappusest hoolimata on mitmete spetsiifiliste probleemide lahendamiseks kavas siiski rakendada ka mitmeid täiesti uusi maaelu arengu meetmeid/sekkumisi: nt tunnustatud tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamise toetamine, loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus ning investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas.

ET 26 ET

2 Vajaduste hindamine ja sekkumisstrateegia, sealhulgas sihtväärtuste kava ja kontekstinäitajad

2.1 Vajaduste hindamine ja sekkumisstrateegia

Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas

SO1 SO2 SO3 SO4 SO5 SO6 SO7 SO8 SO9 XCO

V0.1 Sidusa põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemi ehk AKIS terviksüsteemi kujundamine

1 Jah X

V0.2 Nõuandeteenuse kättesaadavuse parandamine ja toimiv nõuandeteenuste tugisüsteem

1 Jah X

V0.3 Innovatsioonikoostöö jätkuv toetamine piisava paindlikkusega

1 Jah X

V0.4 Teadmussiire ja teabelevi, digitaalse teabesalve loomine teadmussiirde kättesaadavuse tõhustamiseks

1 Jah X

V1.1 Tagada põllumajandustootjate jätkusuutlikkus ja sissetulekute stabiilsus

1 Jah X

V1.2 Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele

1 Jah X

V1.3 Tõsta põllumajandustootjate teadlikkust riskijuhtimisvahenditest ja toetada põllumajanduses saakide

1 Jah X

V1.4 Kaasajastatud põllumajanduse taristu, mis arvestaks keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega

1 Jah X X X

V1.5 Vähendada põllumajanduses tootmiskulusid ja jätkata põllumajanduslikus tootmises rakendatava diislik

2 Ei X

V1.6 Suurendada toetuste õiglast jaotust

1 Jah X

V2.2 Tõsta toidusektori ettevõtjate müügivõimekust läbi ühiste teavitus- ja turundustegevuste

Ei X

V2.3 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi teadlikkuse tõstmise koostöövõimalustes

1 Jah X X

V2.4 Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate

1 Jah X

ET 27 ET

Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas

SO1 SO2 SO3 SO4 SO5 SO6 SO7 SO8 SO9 XCO

konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõh

V2.5 Arendada välja kohalikul bioressursil põhinevaid väärindamisüksusi

1 Jah X X

V2.6 Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust

1 Jah X

V3.1 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamis

1 Jah X

V3.2 Lõpetada ebaausate kaubandustavade kasutamine tarneahelas

2 Ei X

V3.3 Tõsta teadlikkust kvaliteedikavadest ja suurendada nende raames toodetud toodete osakaalu

1 Jah X X

V3.4 Arendada toidusektori ettevõtjate koostööd ja turustusvõimalusi eelkõige läbi lühikeste tarneahelate

1 Jah X

V4.1 Suurendada teadlikkust kliima, selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust

3 Osaliselt X

V4.2 Eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi

1 Jah X

V4.3 Suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suure

1 Jah X

V4.4 Kiirendada süsiniku sidumist ja metsa kasvu

1 Jah X X X

V4.5 Soodustada ilmastiku riske maandavate maaparandusinvesteeringute tegemist

1 Jah X X X

V4.6 Tagada taimekasvatuses kliimamuutustega kohanemine

2 Osaliselt X X

V4.7 Suurendada ja mitmekesistada metsataimede kättesaadavust

2 Jah X

V5.1 Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele

1 Jah X

V5.2 Happeliste muldade neutraliseerimine

1 Jah X

ET 28 ET

Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas

SO1 SO2 SO3 SO4 SO5 SO6 SO7 SO8 SO9 XCO

V5.3 Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamine

1 Jah X X

V5.4 Keskkonnaalase nõustamise arendamine

2 Jah X X

V5.5 Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine

1 Jah X

V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah X X

V5.7 AKISe terviklik toimimine 1 Jah X X

V5.8 Tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale

3 Osaliselt X

V5.9 Pidurdada põllumuldadele elamurajoonide, teede, tootmishoonete ja kaevanduste rajamist

3 Ei X

V6.1 Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine

1 Jah X

V6.2 Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine

1 Jah X

V6.3 Kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, karjatamist

2 Jah X

V6.4 Elurikkuse säilimine erametsades

2 Jah X

V6.5 Põllumajandusloomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine

1 Jah X

V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid

2 Jah X

V6.7 Uute teadmiste loomine, ajakohase info sihtgruppideni viimine

2 Jah X X

V7.1 Soodustada põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidata kaasa noortel põllumajandusettevõtlu

1 Jah X

V7.2 Aidata kaasa põllumajandusettevõtlusega alustamisele investeeringute soodustamise kaudu

1 Jah X

V7.3 Innovaatiliste teaduspõhiste lahenduste olemasolu

1 Jah X

ET 29 ET

Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas

SO1 SO2 SO3 SO4 SO5 SO6 SO7 SO8 SO9 XCO

V8.1 Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele

1 Jah X X

V8.2 Arendada olemasolevaid aktiivseid kogukondi, kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke kogukondi

1 Jah X

V8.3 Tagada juurdepääs kiirele andmesidele, soodustada kaasaaegsete IKT-võimaluste kasutuselevõttu

3 Ei X

V8.4 Toetada katseprojekte, erinevate tehnoloogiate arendamist, innovatsiooni bioressursside kasutamiseks

3 Osaliselt X

V8.5 Panustada ka esmatootjatele sobivate väiksemate biorafineerimisüksuste loomisesse

3 Jah X

V8.6 Vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu t

3 Osaliselt X

V8.7 Tagada juurdepääs erametsamaadele

1 Jah X

V9.1 Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme

1 Jah X

V9.10 Mahepõllumajanduses mahetoodangu suurendamine, vähendades mahesaaduste töötlemist tavasaadustena

Jah X

V9.11 Kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu

1 Jah X X

V9.2 Tõsta loomapidajate teadmisi karjatervisest üldiselt

1 Jah X X

V9.3 Suurendada bioturvalisust investeeringute soodustamise kaudu

1 Jah X

V9.4 Toetada kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse võtmist

1 Jah X

V9.5 Tarbijate kõrge tervist toetava toitumise ja toiduohutuse alane teadlikkus

Ei X X

V9.6 Soodustada uute alternatiivsete pakendilahenduste kasutamist

1 Jah X X X

V9.7 Toidujäätmete ja toidukao vähendamine

2 Osaliselt X X X

V9.8 Arendada uusi kaasaegseid analüüsimeetodeid ning

2 Jah X X X

ET 30 ET

Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas

SO1 SO2 SO3 SO4 SO5 SO6 SO7 SO8 SO9 XCO

soodustada digilahenduste kasutamist näiteks toidu

V9.9 Terviklikult toimuva AKISe, sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine

1 Jah X X

V0.1 - Sidusa põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemi ehk AKIS terviksüsteemi kujundamine

Sektori ajakohastamise eelduseks on sidusalt toimiv teaduse ja innovatsiooni ning teadmussiirde süsteem (AKIS; ingl. k. Agricultural Knowledge and Innovation System) ning uute tehnoloogiate (sh digitehnoloogiate) edendamine ja rakendamine – see aitab tõsta nii põllumajandustoodangu konkurentsivõimet kui maamajanduse atraktiivsust, tagada toiduga kindlustatust, luua positiivset kuvandit ning parandada ühiskonna arusaama nüüdisaegse tootmise olemusest. Ka digiüleminekul on oluline osa teadus- ja arendustegevustel ning teadmussiirdel (sh nõuanne). Senine maaelu arengukava (MAK) pakub ettevõtjatele meetmeid innovatsioonikoostöö, teadmussiirde ja teavituse ning nõuandeteenuse toetamiseks. Uuel perioodil tuleb luua paremaid seoseid sekkumiste vahel ning tuua paremini kokku teadlaste ekspertteadmised ja ettevõtete vajadused (horisontaalne eesmärk SWOT tugevus 1 ja 3, nõrkus 2, võimalus 4). Põllumajandusuuringute keskuse (PMK) teadmussiirde uuringust (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-teadmussiire.pdf, lk 47) selgus, et mitte kõik tootjad ei oska näha vajadust sedalaadi koostöö järele, mistõttu tuleb teadlikkuse tõstmisega kindlasti tegeleda. See eeldab nõuande ja teadmussiirde tegevuste korraldamist senisest oluliselt koordineeritumalt, mistõttu on mõttekas viia nii nõuande kui teadmussiirde tegevuste koordineerimine samasse institutsiooni. Vajadusele koostööd ja kommunikatsiooni parendada viitab ka eespool mainitud uuring (lk 50). Kasvab nõustajate roll innovatsioonikoostöö projektide algatamisel, läbiviimisel ning projektitulemuste levitamisel. Nõustajaid kaasatakse muudesse teadmussiirde tegevustesse nii koolitaja kui osalejana ning innovatsiooniedendajatena, korraldatakse ühiseid tegevusi, kuhu sihtrühmana kaasatakse erinevaid AKIS osapooli. Teadmussiirde- ja nõustamissüsteemi terviklikkus ja paindlikkus peab tagama uusima sõltumatu teadus- ja tehnoloogilise teabe jõudmise tootja ja töötlejani. Erinevaid AKIS osapooli kokkutoovad tegevused (koolitused, õppepäevad jne) aitavad tugevdada osapoolte vahelisi kontakte.

V0.2 - Nõuandeteenuse kättesaadavuse parandamine ja toimiv nõuandeteenuste tugisüsteem

ET 31 ET

Nõuandeteenused ja nõustajad moodustavad olulise osa põllumajanduse AKISest ning uue perioodi sekkumiste toel peaks nende roll AKIS terviksüsteemis muutuma paremini nähtavaks. Vastavalt PõKale on riigi rolliks eelkõige nõustajate järelkasvuks soodsa ja stabiilse keskkonna loomine, nõustajate koolitamine ja spetsiifilistel teemadel kompetentse nõuande kättesaadavuse tagamine. Kutset omavatest konsulentidest 33% on spetsialiseerunud põllumajanduse valdkondadele (nt taimekasvatus, aiandus, loomakasvatus), 45% metsandusele ja 22% muudele valdkondadele. Kasvab analüütiliste teenuste koguse suurendamise ja digilahenduste laialdasema kasutamise vajadus. Põllumajanduse ja toidutööstuse valdkonnale iseloomulikult on sektori nõustajate puhul probleemiks järelkasvu nappus. Nõuandesüsteemis moodustavad olulise osa (56%) vanemaealised konsulendid (vanuses 50+) [1](https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019-teadmussiire.pdf, lk 22). Paljud tegevkonsulendid on siirdumas pensionile, noorte huvi ja motivatsioon põllumajandusnõustaja karjääri vastu on kesine (horisontaalne eesmärk SWOT nõrkus 3, oht 4). Valdkondlik, erapooletu ja kvaliteetne nõuandeteenus peab olema jätkuvalt tagatud üle Eesti. Nõuandeteenuse kvaliteet eeldab tugevat tugistruktuuri, mis toetaks nõustajat tema töös. Pädevate nõustajate olemasolu, põllu- ja maamajandusnõustajate järelkasv ning nõustajatele koolitusvõimaluste tagamine nõuab erilist tähelepanu, seetõttu on vaja korraldada koolitusi uute nõustajate väljaõppeks ning tagada tegevnõustajatele koolitus- ja arenguvõimalused. Koolituste puhul on oluline pöörata tähelepanu uuenduslikkusele, elulähedusele, suunatust erialakompetentsidele ning konsulentide individuaalsetele vajadustele[2]. Nõustajate teadmiste kasv läbi erinevate õpivõimaluste parandeb nõuandesüsteemi võimekust toota tulemust, uueneda, reageerida muutustele paindlikumalt ning jõuda maamajanduses nähtavamale kohale. Nõustajatekoolitamine on üks osa elukestevast õppest, mis tagab nõuandeteenuse jätkuva kvaliteedi ning soodustab sektori ajakohastamist koos teadmiste jagamise ja parimate keskkonnasõbralike tootmistavade tutvustamisega. Põllumajanduskonsulentide keskkonnakaitsealased teadmised vajavad pidevat täiendamist, napib toidutöötlemise konsulente. Nõustajate järelkasv aitab tõhustada arukat, vastupidavat ja mitmekesist põllumajandussektorit, mis tagab toiduga kindlustatuse, edendab keskkonnahoidu ja kliimameetmeid ning panustab liidu keskkonna- ja kliimaeesmärkidesse, loob võimekust kohanduda kliimamuutustega ja parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda. Järelkasvu koolitamisel saab kasutada endisi nõustajaid, nt alustava nõustaja mentorina. Süsteemi tuleb kaasata kõik vastavate pädevustega sõltumatut nõuandeteenust pakkuvad osapooled, nii toetatava kui mittetoetatava nõuandeteenuse pakkujad. Nõustamisteenuse sihtgruppi tuleb laiendada põllumajandustootmiselt töötlemisele (horisontaalne eesmärk SWOT nõrkus 3), et tagada toodangu lisandväärtuse kasvatamiseks vajamineva teabe kättesaadavus. Erilist tähelepanu tuleb pöörata alustavatele ja noortele ettevõtjatele, seda ka muude teadmussiirde tegevuste puhul. [1] SA Kutsekoda kutseregistri andmed https://www.kutseregister.ee/ [2] Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetme 2 „Nõustamisteenused, põllumajandusettevõttejuhtimis- ja asendusteenused“ analüüs (agri.ee)

V0.3 - Innovatsioonikoostöö jätkuv toetamine piisava paindlikkusega

ET 32 ET

Eesti ettevõtetes on kasutusel üha nüüdisaegsemad seadmed ja tehnoloogiad (horisontaalne eesmärk SWOT võimalus 1 ja 3), aga ettevõtete investeerimisvõime teadus- ja arendustegevusse on piiratud ning uute tehnoloogiate, sh digilahenduste potentsiaal alakasutatud. Näiteks on digitehnoloogiate arendamine oluline toiduohutuse valdkonnas toidu jälgitavuse ning läbipaistva toiduahela tagamisel, mis panustab omakorda ka toidupettuste ärahoidmisse. Teadlased ei tea alati ettevõtjate konkreetseid vajadusi ning nendevaheline koostöö vajab jätkuvalt tuge ja tugevdamist. Seetõttu on vaja soodustada ettevõtjate ning teadus- ja arendustegevusega tegelevate asutuste omavahelist koostööd (horisontaalne eesmärk SWOT tugevus 1 ja 5). Teadus- ja arendustegevuse tase on kliima ja põllumajanduse seoste vallas kõikuv, sel teemal ei ole piisavalt tehtud pilootprojekte ja rakendusuuringuid. Toidusektoris tuleb senisest enam rakendada teadussaavutusi, leida koostöös uuenduslikke lahendusi (näiteks toidu koostise muutmiseks tervist toetavamaks, toidupettuste avastamismeetodite ning toidupakendite keskkonnahoidlike alternatiivide leidmisel ja ringlusse võetavate pakendite, sh korduskasutuspakendite toiduohutuse aspektide hindamisel), suurendada koostöö abil ressursitõhusust ja leida turge ka väiksema mahuga nišitoodetele. Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on vaja panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamisesse ning innovatsiooninõustajate kaasamisse. ÜPP innovatsioonitoetus peab sobima nii kogu sektori kui üksikettevõtete vajadustega, suurtele ja väikestele projektidele, mis tähendab piisavat paindlikkust. Kui MAK 2014–2020 raames toetati innovatsiooniklastreid ja innovatsiooniprojekte (sh piiriülene koostöö EIP tegevusgruppidega), on paindlikkuse suurendamiseks vajalik luua täiendavalt ka arendusosaku kasutamise võimalus (horisontaalne eesmärk SWOT võimalus 4). Koostöö jätkamine teiste riikide Euroopa Innovatsioonipartnerluse töögruppidega aitab tugevdada teadus- ja teadmussiirde koostööd ning rahvusvahelise teabe kättesaadavust.

V0.4 - Teadmussiire ja teabelevi, digitaalse teabesalve loomine teadmussiirde kättesaadavuse tõhustamiseks

ET 33 ET

AKIS osapoolte vahelise koostöö tulemusel koordineeritud teadmussiirde tegevuste kaudu saab jätkata teadlikkuse suurendamist erinevate valdkondade olulisemates küsimustes, nt loomade tervist ja heaolu mõjutavad aspektid loomakasvatuses, toiduohutuse nõuded toidukäitlemisel, keskkonna- ja kliimakohustused põllumajanduses jm. Teadmussiirde tegevused tähendavad tihedat koostööd teadlaste, praktikute, ekspertide, koolitajate ja nõustajate vahel, et sektori vajadused ja uute teadmiste rakendusvõimalused oleksid selgemad (horisontaalne eesmärk SWOT tugevus 1, 3 ja 5, võimalus 2). Tagada tuleb pidev uute teadmiste loomine, mis arvestab põllumajandustootjate ja töötlejate tagasisidet uuringuvajaduste kohta. Info uuringutulemuste, tehnoloogiliste uuenduste ja digilahenduste võimaluste kasutamise kohta peab jõudma kõigi vajalike AKIS osapoolteni. Sellele aitab kindlasti kaasa teabesalve loomine (horisontaalne eesmärk SWOT nõrkus 4), millest tunnevad puudust kõik osapooled, nagu kinnitab ka PMK teadmussiirde uuring (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring-2019- teadmussiire.pdf). Toiduga kindlustatuse ning põllumajandustootmise ressursitõhusamaks muutumise tagamiseks on vaja luua ja teha kättesaadavaks uusi teadmisi ning teadustulemustel põhinevaid lahendusi. Kuna põllumajandustootjate kompetentsid vajavad pidevat täiendamist, tuleb jätkata innovatsiooni ja teadmussiirde (sh nõuandeteenus) toetamist, lisades paindlikkust ja täiendavaid võimalusi teemaderingi osas, nt laiendada nõuandeteenuseid töötlemisele, et aidata kaasa toodangu lisandväärtuse suurendamisele, parandada nõuandeteenuse kättesaadavust keskkonna ja maaparanduse valdkonnas (SWOT EE1 nõrkused 3, 6; EE2 nõrkused 4, 12, 16, 17, 18, 19, ohud 5, 7). Teadmussiirde tegevuste sihtgruppi tuleb laiendada kuni lõpptarbijani välja. Näiteks selleks, et minna üle kestlikule toidusüsteemile on oluline roll just tarbijal ja tema oskusel teha kestlikke ja tervist toetavaid toiduvalikuid. Tarbija teadlikkust on vaja tõsta nii tervist toetavast toitumisest (sh suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu), toiduohutusest ja toidust tulenevate riskide maandamisvõimalustest, toitumisalase teabe toidupakendi esikülje märgisüsteemidest kui ka toiduraiskamise vähendamise võimalustest. Teadmussiiret soodustab digitehnoloogia areng, mis teeb teabe kättesaadavaks, võimaldab arendada nt väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi, e-põlluraamatuid, bilansikalkulaatoreid jm (horisontaalne eesmärk SWOT võimalus 3). Uuringutulemustele, parimatele praktikatele jm olemasolevale teabele tuleb luua mugav ligipääs hästi struktureeritud elektroonilise keskkonna ehk teabesalve kaudu, mille arendamise ettevalmistustega on alustatud juba käesoleval perioodil teadmussiirde pikaajaliste programmide raames. Teisalt aitavad toetatavad tegevused kaasa digitehnoloogiliste lahenduste laiemale kasutuselevõtule põllu- ja maamajandussektoris.

V1.1 - Tagada põllumajandustootjate jätkusuutlikkus ja sissetulekute stabiilsus

Eestis ei kata põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus tootmiseks tehtavaid kulutusi (SWOT EE1 nõrkused 1, 2, 4, tugevus 1, ohud 1, 3). Turule suunatud tootmisel on sissetulekute kõikumine sõltuv välistest teguritest nagu maailmaturuhinnad ja ilmastikuga seotud saagikuste muutus. Põllumajandustootjate stabiilsete sissetulekute tagamiseks makstakse põhilist sissetulekutoetust. Rakendatavat sissetulekutoetuste kava ei diferentseerita piirkondlikult, kuna puuduvad selgelt eristuvad piirkondlikud sotsiaalmajanduslikud erisused.

V1.2 - Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele

ET 34 ET

Erinevates tagasihoidlikuma tootlikkusega sektorites või sektori osades, kus on esindatud pigem väiksema majandusliku suurusega tootjad, on kuludega toimetulek keerulisem ning põllumajandustootmine ei taga õiglast sissetulekut (SWOT EE1 tugevus 5, nõrkused 1, 2, 3, 4, 6, 8, võimalus 4, ohud 1, 2, 3). Nendeks sektoriteks on piimatootmine, tera- ja kaunviljakasvatus, lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatus ning köögi- ja puuvilja, marjakasvatus ja seemnekartuli kasvatus. Tagamaks toetuste sihitatud ja õiglasem jaotus makstakse nendes sektorites seotud toetuseid eelistades väiksemaid majapidamisi. Samas, et mitte piirata arengut, toetatakse kõiki sektoris tegutsejaid, diferentseerides sihtgruppe loomade või hektarite arvu alusel, mis toetab põllumajandustootja enda arengusoove ning tagab toetuse vähenemise vastavalt potentsiaalsele turult saadava sissetuleku kasvule. Loomakasvatus annab poole Eesti põllumajandustoodangu väärtusest. Sektor väärindab taimekasvatussaaduseid, tagab toidujulgeoleku ning panustab keskkonnahoidu. Väiketootmise säilitamine on oluline toidujulgeoleku tagamisel. Lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatuses (SWOT EE1 tugevus 5, nõrkused 1, 3, 6) on valdavalt tegemist väikeste ja keskmise suurusega majapidamistega, kus tootlikkus on madal, kuid neil on suur sotsiaalne roll maapiirkonnas. Nii lihaveiste kui lamba- ja kitsekasvatuse üheks probleemkohaks on madal karjade osakaal jõudluskontrollis, mis kvaliteeti ei taga. Piimasektoris on olulised erinevused suurte ja väikeste/keskmise suurusega tootjate vahel (SWOT EE1 tugevus 3, nõrkused 1, 2, 3, 13, ohud 1, 2). Turu arengud on soodustanud suuremate ettevõtjate laienemist sellal kui väiksemate karjade arv väheneb. Oluline on mitte sekkuda ettevõttesiseste protsesside loomulikku kulgu, vaid toetada nõrgemate toimetulekut. Sekkumiste sihtgruppide määramisel on võetud arvesse edukuse gruppe, mis näitavad ettevõtte netolisandväärtust tööjõu aastaühiku kohta, jaotades ettevõtted vähem edukateks (25% kõige väiksem NLV/tjü), keskmiselt edukateks (keskmine 50% NLV/tjü) või edukateks (kõrgeim 25% NLV/tjü). Arvesse on võetud sotsiaalseid, majanduslikke kui keskkonnanäitajaid (loomkoormus). Seetõttu on planeeritud loomapõhised seotud toetused kõikide karjade esimestele loomadele (sh väiksemate karjade kõikidele loomadele), et tagada toetuste õiglasem jaotus suurematelt väiksematele majapidamistele. Sekkumiste planeerimisel on silmas peetud, et sihtgruppide määramisel oleks oht ülekompenseerimisele välditud ning ettevõtjad ei hakkaks karju kunstlikult jagama. Võrreldes eelmise perioodi seotud toetuste rakendamisega täheldati, et sektorite sõltuvus toetustest on sektoriti erinev. Näiteks lihaveisekasvajatel moodustuvad toetused keskmiselt 47% sissetulekutoetustest, piimalehmakasvatajal FADN keskmiselt 19%. Taimekasvatust mõjutavad muutlik ilm, ebastabiilne turuolukord ning taimehaiguste ja -kahjurite levik (SWOT EE1 ohud 3, 4), mille tagajärg on ebastabiilsus sissetulekutes. Puu- ja köögiviljakasvatusel, kui kõrgema tööjõuvajadusega sektoril, on sotsiaalne roll. Sektoris tegutsevad pigem väiksemad majapidamised, seega seotud toetus panustab toetuste õiglasema jaotuse eesmärgi täitmisse. Sektoris saavad tegevust alustada uued ja noored põllumajandustootjad, kuna aiandusega tegelemiseks piisab väiksemast põllumajandusmaa pinnast. Suurimateks väljakutseteks on tootmismahtude suurendamine (SWOT EE1 võimalus 4), investeerimisvõimekus uutesse tehnoloogiatesse ning aiandussaaduste tootmistaseme kasvatamine. Eesti tootmiskulud on EL keskmisest kõrgemad (SWOT EE1 nõrkused 1, 2, 3) ja sektoril tuleb konkureerida importtoodanguga, sest avatud turu tingimustes on hinnad väga kõikuvad (SWOT EE1 ohud 1, 2). 10 aastaga on kasvupinnad vähenenud ning ei suudeta toota nii palju kodumaiseid saaduseid, et katta tarbimisvajadus. FAO andmetel tarbime võrreldes keskmise eurooplasega puuvilja enam (aastas ca 88 kg puuvilja inimese kohta), kuid köögivilja tarbime keskmisest eurooplasest tagasihoidlikumalt (106 kg aastas). Eestlaste osatähtsus, kes ei tarbi igapäevaselt puu- ja köögivilja, suureneb noorte arvelt. Puu- ja köögivilja kasvatajate sissetulekud kõiguvad oluliselt (näiteks 2021. aastal võrdluses 2020. aastaga suurenes kogutoodangu väärtus +48%, kuid 2020. aastal võrdluses 2019. aastaga - 53%) ja sissetuleku stabiliseerimiseks ei piisa põhisissetulekutoetusest, mille suhe toodangu väärtusesse ha kohta jääb tagasihoidlikuks. Sissetulekute stabiilsuse tagamiseks on planeeritud maksta ühetaolise maksena seotud toetust. Tera- ja kaunviljakasvatuses on erinevused suurte ja väikeste/keskmise suurusega tootjate vahel (SWOT EE1 tugevused 1, 2) ning tootmisstruktuur on duaalne (SWOT EE1 nõrkus 13) (34% teraviljapinnast on 4% teraviljakasvatajate, kellel on üle 500 ha teravilja, kasutuses, samas 37% kaunviljast on 8% kaunviljakasvatajate kasutuses, kellel on üle 100 ha kaunvilja). Eestis kõigub teravilja ja kaunvilja toodangu väärtus aastate lõikes oluliselt (näiteks 2016 võrdluses 2015 -47% (kaunviljal 2017/2016 -37%) või 2019 võrdluses 2018 aastaga +57% ja +66%), suurim kõikumiste mõju on väiksematele majapidamistele, kus on

ET 35 ET

madalam tootlikkus ja võimekus kuludega toimetulekus (SWOT EE1 nõrkused 2, 3, 4, 13). Seotud toetus suunatakse kuni 100 ha tera- ja kaunvilja kasvatavatele majapidamistele, tagades toetuse sihitatus väiksematele ja keskmise suurusega majapidamistele ning õiglasem jaotus. Kartuli kasvupind on Eestis väheneva suunaga ning sissetulek kõigub oluliselt kuni +90% või -63% (SWOT EE1 nõrkused 1, 2, 4), samas on tegu toidujulgeoleku seisukohalt olulise sektoriga, millele tuleb tagada kvaliteetse sisendina seeme (SWOT EE1 tugevus 8), mida aga napib (SWOT EE1 nõrkus 14). Kartulikasvatuses kvaliteetse sisendi tagamiseks on planeeritud maksta ühetaolise maksena seotud toetust.

V1.3 - Tõsta põllumajandustootjate teadlikkust riskijuhtimisvahenditest ja toetada põllumajanduses saakide

Põllumajandustootjate vastupanuvõime suurendamiseks turu- ja tootmisriskide vastu on oluline soodustada põllumajanduses saakide ja loomade kindlustamist. Tulenevalt põllumajandustootjate suhteliselt vähesest teadlikkusest erinevate riskide juhtimise alal (tegevuse mitmekesistamine, ühistegevus, loomade ja saagi kindlustamine jne) on oluline valdkonnas arendada nõuandesüsteemi, mis on efektiivne ja vastab erinevate põllumajandustootjate vajadustele. Viimastel aastatel on põllumajandustootjad seisnud silmitsi üha suuremate majandus- ja keskkonnariskidega (nt maailmaturul hindade kõikumine, sigade Aafrika katk, liigniiskus ja põud), millest tulenevalt on tõhus riskijuhtimine muutunud põllumajandustootjate jaoks üha olulisemaks. Kõik sellised ootamatud sündmused vähendavad põllumajandustootjate sissetulekuid, mõjutavad nende pikaajalisi tootmisplaane, konkurentsi- ja investeerimisvõimet (SWOT EE1 nõrkused 4, 5, ohud 3, 5, 8).

V1.4 - Kaasajastatud põllumajanduse taristu, mis arvestaks keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega

Põllumajandusmaa jätkusuutlikuks kasutamiseks on vaja tagada kuivendussüsteemide toimimine, mis suurendaks saagikindlust, säilitaks muldade kasutusvõimalusi ning maandaks põllumajandustootjate ilmastikust tingitud tootmisriske (EE1 SWOT nõrkused 9, 11, ohud 3, 11). Teed peavad kandma kaasaegset põllu- ja metsamajandus- ning tulekustutustehnikat ning vältida tuleb mulla tihenemist (EE1 SWOT nõrkus 10). Kaasajastatud põllumajanduse taristu olemasolu peab arvestama keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega, sh turvasmuldade kaitsega. Samuti tuleb põllumajanduse taristu investeeringute puhul rohkem tähelepanu pöörata ühisinvesteeringutele, eesvoolude tehnilisele ja ökolooglisele seisundile ning turvasmuldade kaitsele. Samuti on oluline teede olukord ja juurdepääsetavus.

V1.5 - Vähendada põllumajanduses tootmiskulusid ja jätkata põllumajanduslikus tootmises rakendatava diislik

Eestis ei kata põllumajandustoodangu väärtus tootmiseks tehtavaid kulusid ja tootmiskulud toodangu väärtuse ühiku kohta on kõrgemad kui ELis keskmiselt (SWOT EE1 nõrkused 1, 2, ohud 1, 2). Kõrgemate tootmiskulude leevendamiseks on oluline jätkata põllumajanduslikus tootmises rakendatava diislikütuse aktsiisisoodustusega võrreldes tavadiislikütuse aktsiisimääraga. Olenevalt energiahindade muutustest ulatub aktsiisi osa diislikütuse jaehinnas keskmiselt 30%-ni, soodusaktsiisi rakendamine vähendab sektori vahetarbimise kulutusi kuni 5%, mis on oluline vahetarbimise ja kogutoodangu pingelise suhte puhul (2015–2020 keskmine 0,74) põllumajandussektoris tagab põllumajandustoodete tootmiseks kasutatava kütuse madalama hinna.

V1.6 - Suurendada toetuste õiglast jaotust

ET 36 ET

EL-i ühisturul konkurentsis püsimiseks olukorras, kus Eesti otsetoetuste tase on EL-i keskmisest olulisest madalam, tootmiskulud aga kõrgemad, on Eesti põllumajandustootmine olnud sunnitud kontsentreeruma suurematesse tootmisüksustesse, millega on kaasnenud väikeste põllumajandusettevõtete arvu ja peretööjõu osatähtsuse vähenemine. Eestis on kujunenud põllumajandussektori duaalne struktuur – 4% majapidamistest, kellel on 500 ja enam ha maad, kasutab 46% põllumajandusmaast ja 35% majapidamistest, kellel on alla 10 ha maad, kasutab kokku 2% maast. 2020. aastal oli põllumajandusloenduse andmetel keskmine majapidamise suurus 86 ha, kuid keskmine ühtse pindalatoetuse (ÜPT) pind 69 ha ja FADN keskmise ettevõtte kasutuses olev pind 130 ha (2019). Seejuures on hulk majapidamisi ning toetuse saajaid, kellel on ainult loomad (5% piimalehmadest, 4% ammlehmadest, 12% lammastest ja kitsedest, 81% sigadest ja 95% mesilasperedest on majapidamistes, kes ei taotle ÜPT) ning maa puudub, samal ajal kui on hulk majapidamisi (ca 4000, keskmise pinnaga 9 ha), kelle põllumajandustootmine hõlmab vaid maa heas põllumajanduslikus korras hoidmist. Pelgalt hektaripõhise ümberjaotava toetuse rakendamine ei taga piisavas mahus keskmisest väiksemate majapidamiste jätkusuutlikkuse paranemist, vaid koosmõjus tootmiskohustusega seotud toetustega on õiglasema toetuste jaotuse eesmärk täidetav. Võttes arvesse põllumajandusmaad heas korras hoidvate isikute osakaalu ning tootjate, kes FADN järgi ületavad majandusliku suuruse lävendi 4000 eurot maakasutust, on ümberjaotava toetuse sihtgrupiks määratud majapidamised kellel on kuni 10 ha ning 10 ja enam ha majapidamised ning toetatakse neid majapidamisi diferentseeritult. Selliselt suunatakse keskmisest väiksematele majapidamistele ha kohta enam toetust (SWOT EE1 tugevus 5, nõrkused 1, 2, 3, 4, 6), seejuures silmas pidades, et toetuste vähenemise mõju suurematele ettevõtetele ei vähendaks nende jätkusuutlikkust oluliselt.

V2.2 - Tõsta toidusektori ettevõtjate müügivõimekust läbi ühiste teavitus- ja turundustegevuste

Eestis on tarbijanõudlusega kiiresti kohanev ning kõrge kvaliteediga mitmekülgset toodangut tootev toiduainetööstus (SWOT EE 2 tugevus 4, 9), kuid eksporti iseloomustab madala lisandväärtusega toodangu kõrge osakaal (SWOT EE 2 nõrkus 5). Eesti kohaliku turu väiksusest tulenevalt on ettevõtjatel huvi ekspordi edendamise vastu (SWOT EE 2 tugevus 6) ning ettevõtluse ja majanduskasvu edendamise üks peamisi võimalusi on kodumaiste toodete suunamine välisturgudele. Kuna Eesti toidutööstused on EL keskmistest toidutööstustest väiksemad (SWOT EE2 nõrkus 9), siis on nende turujõu kasvatamiseks välisturgudel vajalik põllumajandus- ja toidusektori müügivõimekuse tõstmise sekkumise puhul toetada ühiseid teavitus- ja turundustegevusi, et viia läbi turu-uuringuid, suurendada kontaktvõrgustikku ning leida kaubanduspartnereid. Ühised müügiedendus- ja teavitustegevused tugevdavad toidusektori osapoolte ekspordi- ja müügivõimekust.

V2.3 - Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi teadlikkuse tõstmise koostöövõimalustes

Tulenevalt Eesti toiduainetööstuste väiksusest peaks jätkuvalt soodustama ja toetama ühisinvesteeringuid, mis aitavad paremini kaasa struktuursete muutuste toimumisele ja on laiema mõjuga. Samuti tooks see endaga kaasa suuremad tootmismahud ja sellest tuleneva konkurentsivõime tõusu ning suurendaks maapiirkonna väiketootjate toodangu paremat väärindamist või turustamisvõimalusi. (SWOT EE1 võimalus 3, EE2 nõrkused 1, 2)

V2.4 - Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõh

Investeeringuvajadus on Eesti põllumajanduses ja toidusektoris endiselt suur (SWOT EE2 nõrkused 2, 3, 5, 7, 8, 9, 11, 13). Oluline on panustada investeeringute tegemisel tehnoloogiasse ning teadus- ja arendustegevusse ja toetada laiemalt finantsinstrumentidele ligipääsu. Lisaks investeeringutele tehnoloogiasse on vajalik põllumajandus- ja toidusektori müügivõimekuse tõstmiseks senisest suuremas mahus panustada ka Eesti eksportööride teadmiste ja kompetentside arendamisesse ning kontaktvõrgustiku loomisesse, mis võimaldaks meie toiduainetööstusel suurendada konkurentsivõimet välisturgudel. Toiduainesektori konkurentsivõime parandamiseks tuleb senisest enam rakendada teadussaavutusi ja leida uuenduslikke lahendusi, et leida turge väiksema mahuga nišitoodetele. Loodava lisandväärtuse suurendamiseks on väga oluline panustada tootmistehnoloogia uuendamisse, teadus- ja arendustegevustesse uudsete toodete loomiseks ja ressursitõhusate tehnoloogiate rakendamiseks.

V2.5 - Arendada välja kohalikul bioressursil põhinevaid väärindamisüksusi

ET 37 ET

Vajalik on toetada investeeringuid kohalikul bioressursil põhinevate väärindamisüksuste väljaarendamiseks. Paremini tuleb ära kasutada tootmisest tekkivaid kõrvalsaadusi ja jäätmeid ning kasutada bioloogilisi ressursse energia ja materjalide tootmiseks (SWOT EE2 nõrkused 7, 8, 13, võimalus 6).

V2.6 - Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust

Mesindusel on põllumajanduse ökosüsteemi seisukohast oluline roll, parandades taimekoosluste tasakaalu ja paljunemist. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (SWOT EE2 tugevus 2; võimalused 3, 11), kuid mesilasperede arvukust mõjutavad negatiivselt mesilashaiguste levik, majanduslik mittetasuvus, mesinike keskmise vanuse tõus ja mittetõhus koostöö (SWOT EE2 nõrkused 3, 11; oht 3). Nende tegurite mõju vähendamisele ja mesilasperede arvu säilitamisele aitavad kaasa sektori konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurenemisele suunatud tegevused. Kuni EL 2014–2020 eelarveperioodi lõpuni adresseeriti mesindussektori konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurendamist mitmesuguste tegevustega EL ühise turukorralduse määruses sätestatud mesindusprogrammide kaudu, sealhulgas mesinike nõustamine, koolitus, tehniline abi, investeeringud, mesilashaiguste ja mee kvaliteedi analüüsimine. Alustatu edasiarendamiseks ja tulemuste kinnistamiseks tuleks nende tegevuste toetamist jätkata. Täiendavate uute tegevustena tuleks toetada müügiedenduse ja turundusega ning teadusasutustega tehtava koostööga seotud tegevusi.

V3.1 - Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamis

Põllumajandustootjate positsiooni tugevdamiseks on oluline, et tootjad koonduksid ühistutesse ja ühistud tunnustaksid ennast tootjaorganisatsioonina, et kasutada konkurentsireeglite erandeid ja suurendada oma turujõudu toidutarneahelas (SWOT EE3 nõrkused 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, ohud 2, 6, 8). Tootjaorganisatsioonide tegevus aitab säilitada põllumajandus- ja toiduainesektori mitmekesist ettevõtlusstruktuuri ning hoida tootjate sissetulekud stabiilsena, suurendab konkurentsivõimet ja turule orienteeritust ning tõstab lisandväärtust ja ekspordivõimekust. Kuigi ühistute arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, on enamik loodud ühistutest väikesed ja loovad vähe lisandväärtust. Suuremat tähelepanu pöörata sektoritele, kus ühistegevus tootjate vahel on väga madal või sisuliselt puudub, näiteks puu – ja köögiviljasektoris. Väiksemate liikmete arvuga ühistud peaksid ühinema, et läbi tootmismahtude kontsentreerumise või kulude optimeerimise oma turujõudu kasvatada. Eesti ekspordis on suur osa väärindamata toorainel ning tootjate sissetulekuid mõjutavad oluliselt hinna- ja tootmisriskid. Tootjatele stabiilsemate sissetulekute ning välisturgudel konkurentsivõimelisuse tagamiseks on vajalik ühistute sh tunnustatud tootjaorganisatsioonide müügitulu kasv liikme kohta ning ühistute poolt loodud lisandväärtuse osakaalu tõus. Eesmärgi saavutamiseks on oluline hõlbustada põllumajandusühistute juurdepääsu kapitalile ning finantsinstrumentidele laiemalt ning panustada tootjaorganisatsioonide arendamisse kaasates senisest enam vajalikku know-how’d.

V3.2 - Lõpetada ebaausate kaubandustavade kasutamine tarneahelas

Põllumajandustootja ning toiduainetööstuse positsiooni tugevdamine aitab vähendada ka ebaausate kaubandustavade kasutamist, mida kontsentreerunud ning tugevama läbirääkimispositsiooniga jaekaubandusettevõtted endast nõrgema turujõuga tarneahela osalistele peale suruvad (SWOT EE3 võimalus 1, oht 1). Ebaausate kaubandustavade esinemine võib panna ettevõtja kasumi ja kasumimäära surve alla, mille tulemuseks võib olla ressursside ümberpaigutamine ning isegi elujõuliste ja konkurentsivõimeliste turuosaliste ettevõtlusest kõrvaldamine. 1. novembrist 2021 jõustus põllumajandustoote ja toidu tarneahelas ebaausa kaubandustava tõkestamise seadus, mille eesmärgiks on kaitsta põllumajandustoote ja toidu müüjaid ostjate ebaausate kaubandustavade eest.

V3.3 - Tõsta teadlikkust kvaliteedikavadest ja suurendada nende raames toodetud toodete osakaalu

ET 38 ET

Tarneahelat iseloomustab erinev turujõud selle lülide vahel (SWOT EE3 nõrkus 3), tootja positsiooni tugevdamisel on üheks võimaluseks koonduda ja teha koostööd toodangu kvaliteedi tõstmiseks ning kulude optimeerimiseks. Kvaliteedikavades osalemine võimaldab tõsta sissetulekuid toodangu eest saadava kõrgema hinna ning ühiselt tehtud kvaliteedikava promotsiooni abil. 2022. aasta seisuga on Eestis kaks riiklikult tunnustatud kvaliteedikava, mis keskenduvad rohumaal kasvatatud loomade liha tootmisele ning kaks geograafilise tähisega toodet. Kuigi kvaliteedikavadega liitunud põllumajandustootjate arv Eestis kasvab (SWOT EE 3 tugevus 2), siis puuduvad tootjatel endiselt piisavad teadmised kaasaegsest ühistegevusest (EE3 nõrkus 2) ning kvaliteedikava eelistest. Tootjate ühistutesse koondumise eelduseks on tootjate teadmiste kasv nii ühistegevusest, kvaliteedikavadest kui muudest koostöövõimalustest. Sealjuures on oluline tõsta teadlikkust geograafilistest tähistest ja nendega seotud võimalustest ning selleks on varasematel aastatel teadmussiirde meetmeid ka kasutatud. Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata ka tarbijate teadlikkuse tõstmisele, et tuua esile kvaliteedikavade raames toodetud toodete eeliseid.

V3.4 - Arendada toidusektori ettevõtjate koostööd ja turustusvõimalusi eelkõige läbi lühikeste tarneahelate

Põllumajandustoodete väiketootjate arv väheneb ja see mõjutab negatiivselt maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku arengut. Maapiirkondades asuvatel väiketootjatel on sageli kvaliteetsed nišitooted, kuid väiketootjatel on eraldiseisvalt madal turujõud (SWOT EE3 nõrkus 3) ning vähene võimekus teha toodete turustamiseks investeeringuid ning turundustegevusi. Seetõttu on oluline jätkata lühikeste tarneahelate ja kohalike turgude arendamist ning toetada investeeringuid põllumajandustoodete ja neist töödeldud toodete turustamisvõimaluste arendamisse. Lühikeste tarneahelate kontekstis tuleb pöörata tähelepanu võimalusele edendada koostööd ka teiste toidusektori osapooltega, näiteks maaturismi ja kulinaaria valdkonnaga, kelle kaasabil on võimalik tõsta tarbijate teadlikkust lühikeste tarneahelate kaudu turustavatest toodetest (SWOT EE3 võimalus 4; EE3 nõrkus 8).

V4.1 - Suurendada teadlikkust kliima, selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust

Vähendamaks survet keskkonnale, on vaja oluliselt enam teadmisi kliima, selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust. Vajalik on viia läbi uuringuid ning nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegeleda KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega ning vastava seire parendamisega. (SWOT EE4 nõrkus 1) Nende vajadusega tegeletakse tehnilise abi vahenditest ja eraldi sekkumist ette ei nähta. Sektori osapoolte kompetentsid kliimateadlike uute tehnoloogiate, teadustulemuste, digilahenduste ja muude valdkondade osas vajavad pidevat täiendamist (SWOT EE4 nõrkus 2). Energia-, ressursi- ja keskkonnasäästlike lahenduste väljatöötamine eeldab uute teadmiste loomist ning teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist terviklikult toimiva AKISe kaudu.

V4.2 - Eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi

Kliimaeesmärkide saavutamiseks ning põllumajandussektori konkurentsivõime hoidmiseks tuleb eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate rakendamiseks ja soodustada ringbiomajanduse põhimõtetel tuginevaid lahendusi, sh biogaasi ja biometaani tootmist. Suuremate kliimamõjuga keskkonnasäästlike investeeringuteks tuleb eelkõige toetada investeeringuid bioenergial töötavate katelde soodustamiseks teraviljakuivatites, biogaasi traktorite kasutuselevõtmiseks ning taastuvenergia kasutuselevõtmiseks põllumajanduses ja energiakokkuhoiu saavutamiseks katmikaladel, mis kõik panustavad säästvasse energiasse (SWOT EE4 tugevus 4; nõrkus 4, 5; võimalus 1, 2, 5). Vajalikke investeeringuid on plaanitud toetada sekkumise põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud kaudu.

V4.3 - Suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suure

ET 39 ET

Vaja on suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ning pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele. (SWOT EE4 tugevus 2; nõrkus 2; võimalus 3, 4; oht 1) Sellele aitab kaasa turvasmuldade rohumaa alla viimine ja rohumaana hoidmine ning asjakohastel juhtudel nendel aladel veerežiimi kohandamine. Neid tegevusi toetatakse erinevate sekkumiste kaudu strateegiakava raames. Oluline on mineraalmuldadel orgaanilise süsiniku varu suurenemist soodustavate ja KHG heidet vähendavate praktikate viljelemine ning suuremat tähelepanu tuleks pöörata süsinikupõllundusele. Samuti tuleb rakendada täppisviljeluse praktikaid. Happeliste muldade neutraliseerimisel on tõendatud positiivne mõju süsiniku sidumisele mullas, selle potentsiaali realiseerimiseks tuleb soodustada mineraalmuldadel lupjamist. Lisaks on muude kliimamuutusi leevendavate praktikate ja rohumaade ning metsade elurikkuse säilitamist soodustavate meetmete rakendamine plaanitud läbi 5. ja 6. erieesmärgi (pärandniitude hooldamise toetus, väärtuslike rohumaade säilitamise toetus, keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mullakaitsetoetus, mahepõllumajanduse ja ökoalade ökokava ning elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades). Meetmete raames soodustatakse ka agrometsandust, kuivõrd pärandniitude all mõeldakse muuhulgas puisniite, puiskarjamaid, kui ka puittaimi maastikuelementidena.

V4.4 - Kiirendada süsiniku sidumist ja metsa kasvu

Süsiniku sidumise ja metsa kasvu kiirendamiseks on vaja panustada hooldusraiete (valgustus- ning harvendusraied) õigeaegsesse tegemisse. (SWOT EE4 nõrkus 6) Oluline on motiveerida metsaomanikke tegema õigeaegseid hooldusraieid ja kasutama õigeid metsakasvatuslikke võtteid. Tegevust rakendatakse sekkumise metsa kliimamuutustega kohanemise investeeringute kaudu. Metsakahjustuste ennetamiseks ja tagajärgedega toimetulekuks tuleb ellu viia tegevusi, mis aitavad ära hoida või leevendada taime- ja ulukikahjustustest ning ekstreemsetest ilmastikuoludest tulenevaid kahjustusi. (SWOT oht 2)

V4.5 - Soodustada ilmastiku riske maandavate maaparandusinvesteeringute tegemist

Kliimamuutustega suureneb ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine. (SWOT EE4 oht 2) Seetõttu tuleb toidu tootmiseks tagada maaparandussüsteemide toimine, maaparandustööde planeerimisel ja elluviimisel tuleb arvestada kliimamuutuste mõjudega ning kliima- ja keskkonnaeesmärkidega, eelkõige tuleb vähendada KHG heidet kuivendatud turvasmuldadel, mida kasutatakse põllumaana. (SWOT EE4 nõrkus 3) Seega on oluline soodustada nendel maadel veetaseme tõstmist näiteks veerežiimi kahepoolse reguleerimise või seadedrenaaži rajamise abil. Järjest enam suureneb vajadus ka mineraalmaal soodustada veerežiimi kahepoolset reguleerimist, mis võimaldab kasutusel olevat veeressurssi tõhusamalt säästa. Saagipotentsiaali ära kasutamiseks ja ebasoodsate ilmaolude riski maandamiseks on vajalikud ka niisutusinvesteeringud. Põllumajanduslikud maaparandusinvesteeringud, sh veetaseme tõstmine näiteks veerežiimi kahepoolse reguleerimise- või seadedrenaaži abil, leiavad laiemat käsitlust erieesmärgi 1 ja erieesmärgi 5 (maaparanduslikud keskkonnarajatised) teema all. Veeressurssi aitab tõhusamalt säästa katmikalade vee taaskasutussüsteemide kasutuselevõtmine ning sademevee kasutamine, samuti pidurdavad mõned maaparandussüsteemikeskkonnarajatised, nagu seadedrenaaž, puhastuslodu, settebassein ja tuletõrjetiik vee äravoolu kiirust.

V4.6 - Tagada taimekasvatuses kliimamuutustega kohanemine

Kliimamuutustega kaasneb uute ning ohtlike taimekahjustajate levik, mille takistamiseks peab rakendama tõhusat taimetervise kontrolli. (SWOT EE4 oht 2) Järjest enam suureneb vajadus rakendada täiendavaid kahjustajate levikut ennetavaid meetmeid. Uute ning ohtlike taimekahjustajatega toime tulekuks on oluline soodustada vabatahtlike riskide juhtimise kavade väljatöötamist ja rakendamist. Laiendama peab teavitustegevust uute ning ohtlike taimekahjustajate ning sobivate ennetus- ja tõrjemeetmete kohta. Sordiaretuses tuleb arvestada kliimamuutuste mõjudega, sh uute Eestisse jõudvate taimekahjustajatega. Oluline on tagada meie kliimatingimustes vajalike omadustega (nt talvekindlus, lühike vegetatsiooni periood jm), taimekahjustajatele hea vastupidavusega ja ressursitõhusate sortide ning neile sobiva agrotehnika olemasolu ja kättesaadavus ning teabe jõudmine tootjani. Oluline on jätkata kohalike ja vanade sortide kasvatamist, kuna nende võime kohaneda kliimamuutustega on suurem tänu mitmekesisemale genofondile võrreldes uute sortidega. Sekkumine kohalikku sorti taimede kasvatamise toetamiseks on kavandatud erieesmärgi 6 alt.

V4.7 - Suurendada ja mitmekesistada metsataimede kättesaadavust

ET 40 ET

Erametsataimlates kasutatavad tehnoloogiad ei taga hetkel erametsaomanikele vajalikus mahus metsataimi ning erametsade uuendamise osakaal on vaid pool uuendusraiete pindalast. (SWOT EE4 oht 5) Kuna taimed peaksid olema kasvukohale sobivad, siis on vajadus soodustada investeeringuid kodumaise taimlamajanduse arendamiseks. Sekkumine taimlamajanduse arendamiseks on kavandatud erieesmärgi 4 alt.

V5.1 - Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele

Veekogumite hea seisundi saavutamiseks tuleb kaasa aidata pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele. Leostumise vähendamiseks on vaja soodustada selliseid praktikaid nagu talvine taimkate, vahekultuurid (püüdekultuurid), puhvervööndid, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, haritava maa rohukamaras või orgaanilise multši all hoidmine. Väetiste säästvaks kasutamiseks tuleb soodustada tasakaalustatud väetamist ja toitainebilansside tegemist ning täppisviljelust. Taimekaitsevahendite kasutamise vähendamiseks tuleb toetada sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise piiramist ning integreeritud taimekaitse tõhusamat rakendamist. Ekstensiivsema tootmise säilitamiseks vajab jätkuvalt toetust nii mahetootmine kui ka muu ekstensiivsem majandamine, piisav maa ja veeressurss annab selleks võimaluse. Veekaitse eesmärkide saavutamisele kaasaaitamiseks on kavas mitmeid sekkumisi, eelkõige keskkonnasõbraliku majandamise toetus, mulla- ja veekaitsetoetus, mahepõllumajanduse ökokava jm.

V5.2 - Happeliste muldade neutraliseerimine

Happeliste muldadega põllumajandusmaa tootmispotentsiaali tõstmiseks ja süsiniku sidumise potentsiaali realiseerimiseks tuleb senisest enam leida võimalusi nende neutraliseerimiseks, sh pidades silmas ringmajanduse võimalusi. Põllumuldade lupjamist on plaanitud toetada keskkonnasõbraliku majandamise toetuse lisategevusena.

V5.3 - Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamine

Keskkonnale avalduva surve vähendamiseks tuleb soodustada keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu, vajalikud on toetusskeemid keskkonnaalastele investeeringutele. Eelkõige tuleks toetada täppisviljeluse tehnoloogiat (näiteks õhkardinaga taimepritsid ja täppisväetamisseadmed), sõnniku- ja silohoidlate ehitamist ja renoveerimist sh katmist, välialadele söötmis- ja jootmisplatside ehitamist ja renoveerimist, sügavallapanuga lautade põrandate lekkekindluse parandamist ning maaparanduslike keskkonnakaitserajatiste ehitamist. Veesäästu soodustamiseks on vaja investeeringuid katmikalal kasutatava vee ringlusesse võtmiseks. Vajalikke veekaitsele suunatud keskkonnainvesteeringuid toetatakse investeeringusekkumiste (põllumajandustootjate materiaalsed investeeringud, maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised) kaudu. Ilmastiku muutlikkus(e kasv)ust ja äärmuslike ilmastikutingimuste esinemissageduse suurenemisest tekkida võiva piirkondliku veepuuduse ja liigniiskuse ohuga tegeletakse peamiselt 1. erieesmärgi alt.

V5.4 - Keskkonnaalase nõustamise arendamine

Keskkonnateadlikkuse tõstmiseks tuleb arendada keskkonna-alast nõustamist ja tagada selle kättesaadavus põllumajandustootjatele. Senisest tõhusamalt tuleb tutvustada taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamist reguleerivate õigusaktide nõudeid, keskkonnasäästlikke agronoomilisi võtteid ja tehnoloogiaid, sh digilahendusi. Vajalik on e-põlluraamatu rakendamise ja laialdase kasutuse soodustamine. Nõustamisteenuse arendamisel tuleb arvestada ka sektori ees seisvate uute probleemidega nagu uued taimehaigused jmt. Sekkumine on kavandatud horisontaalse eesmärgi alt.

V5.5 - Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine

ET 41 ET

Vastavalt õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklikule programmile aastateks 2020–2030 peab Eesti riik tegelema programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamisega. Õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks ja valdkondlike rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks peab mh eelistama investeeringuid mittetootlikkesse ammoniaagiheidet vähendavatesse tehnoloogiatesse nagu sõnnikuhoidlate katmine ja sõnniku sisestuslaotus ning ammoniaaki püüdvate filtrite kasutamine. Sõnnikuhoidlate katmist tuleb võimalusel soodustada koos biogaasi tootmisega, et vältida kasvuhonnegaaside heite suurenemist. Õhukaitseks vajalikke investeeringuid on plaanitud toetada investeeringusekkumise (Investeeringud keskkonnasäästlikku tehnoloogiasse ja rajatistesse) kaudu. Keeruka kontrollitavuse tõttu sõnniku sisestuslaotust pindalapõhise sekkumise kaudu toetada ei plaanita.

V5.6 - Mullaviljakuse säilitamine

Mullaviljakuse säilitamiseks tuleb luua uusi ja tõhusamalt kasutada olemasolevaid teadmisi. Põllumajandustootjaid tuleb jätkuvalt motiveerida mullaanalüüsi näitude jt mullaandmetega ning mullaprotsesse ja mullatervist mõjutavate teguritega arvestama (sh kaasaegsete digilahenduste abil). Kuigi erodeerinud muldade osakaal on väike, tuleb selle hoidmiseks soodustada toitainete kadu ja erosiooni vältivate tehnoloogiate ja viljeluspraktikate kasutamist sh maa püsirohumaa alla viimist ja püsirohumaana hoidmist. Mullaviljakuse parendamiseks, sh optimaalse fosfori- ja kaaliumisisaldusega põllumuldade osakaalu suurendamiseks on vajalik soodustada väetiste, sh loomakasvatuses tekkiva sõnniku tõhusat kasutamist. Orgaanilise aine säilitamiseks ja suurendamiseks mullas tuleb jätkuvalt tähelepanu pöörata viljavahelduse järgimisele ning liblikõieliste kasvatamisele, soodustada vahekultuuride kasvatamist ja maa talvise taimkatte alla jätmist. Turvasmuldade harimist tuleks piirata ning soodustada tuleks orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate levikut. Tuleks tõsta teadlikkust mullatervisest sh muldade tihenemise vältimisest. Mullaviljakuse säilitamiseks on kavandatud mitmeid sekkumisi, eelkõige keskkonnasõbraliku majandamise toetus, vee- ja mullakaitsetoetus. Sõnniku laotamine on reguleeritud veeseadusega ja selle kohta eraldi sekkumist ette ei nähta.

V5.7 - AKISe terviklik toimimine

Säästva arengu edendamiseks vajalike lahenduste väljatöötamine eeldab uudsete teaduspõhiste lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist. Kuna põllumajandustootjate kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ringmajanduse, uute ärimudelite ja digilahenduste osas vajavad pidevat täiendamist, tuleb jätkata innovatsiooni ja teadmussiirde toetamist, lisades paindlikkust ja täiendavaid võimalusi teemaderingi ja sihtgruppide osas. Oluline on toetada innovatsiooni ja teadmussiirde praktilist rakendamist põllumajandustootmises. Sekkumine on kavandatud horisontaalse eesmärgi alt.

V5.8 - Tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale

Avalikkusele tuleb tagada piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale. Suurenema peab maht ja võimekus seirata ja analüüsida kogutud andmeid põllumajanduse keskkonnasurve kohta ning nõuete järgimise üle järelevalvet teostada. Kvaliteetne informatsioon peab võimaldama probleemkohtade tuvastamist ning senise tegevuse tulemuslikkuse hindamist. Vajadusega hinnata ÜPP sekkumiste mõju keskkonnale tegeletakse tehnilise abi vahenditest ja eraldi sekkumist selleks ette ei nähta.

V5.9 - Pidurdada põllumuldadele elamurajoonide, teede, tootmishoonete ja kaevanduste rajamist

Põllumajandustootmise sh ekstensiivsema tootmise säilimist ja laienemist võib ohustada soov rajada põllumuldadele elamurajoone, teid, tootmishooneid, kaevandusi jmt. Probleemiga tegeletakse riikliku poliitika kujundamisel ja eraldi sekkumist ette ei nähta.

V6.1 - Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine

Eesti tugevuseks on mahepõllumajandusmaa ja põllumajanduskeskkonna meetmetega hõlmatud maa suur osakaal, mida tuleb hoida samal tasemel ja võimalusel suurendada. Loodusega arvestav majandamine tagab elurikkuse ja elupaikade säilimise ning ökosüsteemi teenuste toimimise, samuti liigirikaste ja mitmekesiste poollooduslike koosluste ning kõrge loodusväärtusega püsirohumaade säilimise. Need kooslused on olulised ökosüsteemi teenuste pakkujad, seal kasvavad mitmed kaitsealused liigid ning nad on vajalikud rekreatsiooniks ja kliimaregulatsiooniks.

V6.2 - Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine

ET 42 ET

Elurikkuse, sh põllulindude, tolmeldajate ja kasurite säilitamiseks ja nende arvukuse suurendamiseks põllumajandusmaastikel on vajalik toetada elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamist ning kasutuselevõttu. Lindude, tolmeldajate ja kasurite soodustamiseks põllumajandusmaastikus saab kasutada erinevaid majandamisvõtteid. Haritaval maal on võimalik toetada lindude ja putukate toitumis- ja pesitsusalade säilitamist ja rajamist (nt külvamata alad, loodusliku rohumaa lapid või ribad, puuderead põldudel ja põlluservades, mesilaste korjealad) ning kasureid säästva agrotehnoloogia (sünteetiliste taimekaitsevahendite piiramine või asendamine mehhaaniliste umbrohutõrje seadmetega või biotõrjega, viljavaheldus, kultuuride mitmekesisus, erinevad põllutööde ja niitmise ajad) kasutamist. Niidetavatel rohumaadel saab elurikkust soodustada nt üle aasta hooldamisega, hilisema või osalise ja keskelt-lahku või servast-serva niitmisega ja võimalikult vähese rohukamara kahjustamisega. Mõõdukas ekstensiivne karjatamine suurendab elurikkust ning hoiab niidu- ja rohumaade taimestiku mitmekesisena, luues elupaiku nii eri liiki taimedele ja putukatele kui ka maas pesitsevatele haudelindudele. Liigirikaste niitude paiknemine põllumajandusmaastike vahel parandab oluliste ökosüsteemiteenuste nagu tolmeldamine ja kahjuritõrje, kättesaadavust põllukultuuridele, mis on vajalik integreeritud taimekaitse tulemuslikuks rakendamiseks.

V6.3 - Kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, karjatamist

Lisaks majandamispraktikate toetamisele on oluline kompenseerida ka elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist ning karjatamist soodustavaid investeeringuid, mille soetamise võimalusi pidurdab rahaliste vahendite nappus. Maastike mosaiiksuse ja sidususe suurendamiseks, elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste tagamiseks tuleb soodustada maa mitmekesist kasutust. Oluline on toetada erinevaid majandamiseviise (erinevad kultuurid, ökoalad, väiksemad põllud, püsirohumaad), maastikuelementide säilitamist ning uute elementide rajamist, et suurendada looduslikele liikidele sobivate elupaikade hulka. Mosaiiksuse heal tasemel hoidmisele suunatud tegevuste juures tuleb tähelepanu pöörata ka piirkondade erisustele.

V6.4 - Elurikkuse säilimine erametsades

Eesti tugevuseks on metsade rohkus. Elurikkuse säilimisele tuleb tähelepanu pöörata ka erametsades. Selleks et tagada keskkonnakaitseliste eesmärkide ning bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse säilimine ning taastada EL-s ohustatud taime- ja loomaliikide ning ohustatud elupaigatüüpide soodne seisund Natura 2000 võrgustikus ja kaitsealadel, tuleb erametsaomanikul osaliselt või täielikult loobuda raietest või muudest tulutoovatest tegevustest metsas. Selleks, et säilitada sissetulek metsandusest, tuleb leida võimalus toetada kaitsealadel metsa majandamisest loobumise tõttu saamata jäänud tulu. Tulundusmetsades tuleb võimalusel soodustada segapuistute kujundamist jättes hooldusraide tegemisel vastavalt koosseisule kasvama muid lehtpuid. Segapuistu on tormikindlam ning kahjurid ei saa metsale nii palju kahju tekitada. Hooldusraideid toetatakse sekkumise „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks“ raames.

V6.5 - Põllumajandusloomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine

Lisaks looduslike liikide ja nende elupaikade kaitsmisele on oluline ka koduloomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine. Kultuuripärandi ja geneetiliste ressursside säilitamine on oluline nii bioloogilisest, kultuurilisest kui ka majanduslikust seisukohast, kuna mitmekesiste tunnustega heterogeensed populatsioonid kannavad endas omadusi, mida on võimalik kasutada ka kultuurtõugude ja - sortide aretamisel. Lisaks säilikute säilitamisele geenipangas on väga oluline toetada taimesortide ja loomatõugude kasvatamist laialdaselt põllumajandustootmise ühe osana, mitte hoida neid ainult säilitamise eesmärgil. Suure genofondiga vanemad kohalikud sordid suudavad pideva kasvatamise korral kohalikes oludes nii keskkonnatingimuste kui ka kliimamuutustega paremini kohaneda. Kohalikud sordid ja tõud on samuti seotud meie toidukultuuriga ja mitmekesistavad meie toidulauda.

V6.6 - Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid

Pinna- ja põhjavee kvaliteedi tagamiseks on vajalik soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid. Muldade kaitseks tuleb soodustada mullatervisele positiivset mõju avaldavate viljeluspraktikate rakendamist.

V6.7 - Uute teadmiste loomine, ajakohase info sihtgruppideni viimine

ET 43 ET

Ettevõtetele praktiliste lahenduste väljatöötamine eeldab uute teadmiste loomist ning teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist. Põllumajandustootjate, metsamajandajate ja maaomanike ning avalikkuse keskkonnateadlikkuse suurendamiseks ja keskkonnahoidlike lahenduste praktikasse jõudmiseks tuleb jätkuvalt toetada innovatsioonikoostööd, teadmussiirde tegevusi ning edendada keskkonnanõuande kättesaadavust ka spetsiifilistel teemadel. Vähendamaks põllumajanduse survet keskkonnale, on vaja oluliselt enam teadmisi kliimamuutuste mõjude leevendamise võimaluste ja kliimamuutustega kohanemise kohta, põllu- ning metsamajanduse vastastikusest mõjust, maastike, elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste seisundist, nende pakutavate teenuste toimimisest põllumajanduses ja metsanduses ning innovaatiliste, keskkonnasäästlike võtete ja tehnoloogiate kohta. Põllumajandustootjate ja metsamajandajate kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ja digilahenduste osas vajavad pidevat täiendamist. Maastike, elurikkuse ja ökosüsteemiteenuste seisundi seireks ei ole sekkumist ette nähtud.

V7.1 - Soodustada põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidata kaasa noortel põllumajandusettevõtlu

Eestis on alla 40-aastaste põllumajanduslike majapidamiste juhtide osakaal 17% kogu majapidamiste juhtide arvust, kuid üle 65 aastaste ja alla 40 aastaste juhtide suhe on 1,5. Põlvkondade vahetus vajab motivatsiooni, kuna põllumajandussektor ei ole noorte hulgas atraktiivne (SWOT EE7 oht 2). Seetõttu on oluline ka uuel perioodil jätkata noortele suunatud sissetulekutoetuse rakendamisega panustades noorte sissetulekute stabiilsusesse ja soodustades noorte põllumajandustootjate alustamist põllumajandusega. Lisaks käesoleva programmperioodiga suurendatakse toetusõiguslike hektarite arvu esimese 260-ni (praegusel perioodil on noore toetuse ühtse pindalatoetuse (ÜPT) keskmine pind 79 ha ja noorte toetust (NPT) maksti kuni 39 ha eest), mis omakorda võiks tuua juurde rohkem noori põllumajandustootjaid. Noore põllumajandustootja otsetoetuse rakendamise üheks tingimuseks on olnud, et toetuse saamise maksimaalne periood on 5 aastat, ka sama tingimus on seatud uue perioodi noorte sissetulekutoetusele. Vaadates taotlemisandmeid, siis 2019. aastal määrati antud toetust 854 taotlejale ning 2020. aastal aga 616 taotlejale. Selline vähenemine on põhjendatud eelpool mainitud tingimusest, et paljudel taotlejatel hakkab 5-aastane toetuse saamise perioodi lõppema ning seetõttu toetuse saajate arv väheneb. Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetus koosmõjus ligipääsuga soodsale kapitalile läbi finantsinstrumendi ning otsetoetuste raames põlvkondade vahetuse toetamise on noorte põllumajandusse suundumisele positiivset mõju avaldanud, mistõttu on oluline jätkata noortele suunatud meetmete väljatöötamise ja rakendamisega. (SWOT EE7 nõrkus 2 ja 4) Et maapiirkonna elanikkond oleks aktiivne ja elujõuline, tuleb luua paremad eeldused põlvkondade vahetuseks ettevõtluses. Seda nii perekondade siseselt kui ka ettevõtete juhtimise tasandil. Edaspidi tuleb noortele ettevõtjatele, senisest enam tuge pakkuda. Vajalik on teadmiste ja oskuste taseme tõstmine läbi nõuandeteenuste, mentoriprogrammide, täiend- ja ümberõppevõimaluste ning välipraktikate, mis tagaksid praktilised teadmised ettevõtte igapäevaseks juhtimiseks. Kuna tehnoloogia ja põllumajanduslik praktika on pidevas arengus, siis järjepidev teemadega kursis olek on vajalik, et vältida võimalikku teadmistega mahajäämust (SWOT EE7 oht 7).

V7.2 - Aidata kaasa põllumajandusettevõtlusega alustamisele investeeringute soodustamise kaudu

Vaja on luua eeldused, mille abil lisanduks põllumajandus- ja toidusektorisse ning maaettevõtlusesse uusi osalejaid ning mis lihtsustaks nende ettevõtlusega alustamist ja arengut. Selleks tuleb noortele põllumajandustootjatele luua paremad eeldused pangalaenu saamiseks ja põhivara sh maa ostuks. Nii noorte põllumajandustootjate kui alustavate mikro- ja väikeste töötlemisüksuste puhul on oluline suurendada ligipääsu kapitalile, kasutades selleks ka finantsinstrumentide võimalusi. (EE 7 SWOT nõrkused 3, 4 ja 5)

V7.3 - Innovaatiliste teaduspõhiste lahenduste olemasolu

Noorte põllumajandustootjate jaoks aitab maapiirkondade atraktiivsust tõsta innovaatiliste teaduspõhiste lahenduste olemasolu. Kuna uued tehnoloogiad, teadustulemused ja digilahendused on pidevas arenemises, tuleb jätkata innovatsiooni ja teadmussiirde toetamist, lisades paindlikkust ja täiendavaid võimalusi teemaderingi ja sihtgruppide osas. (EE 7 võimalus 1)

V8.1 - Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele

ET 44 ET

Maapiirkonna elujõulisuse tagamiseks on vajalik luua eeldused atraktiivsete ja hästi tasustatud töökohtade tekkeks (EE8 SWOT nõrkus 3), mis oleksid atraktiivsed ka noortele vähendamaks viimaste lahkumist maapiirkonnast (EE8 SWOT oht 1). Selleks tuleb jätkuvalt soodustada lisandväärtust loovate majandustegevuste ja -valdkondade arendamist ning luua ettevõtjatele võimalused turutõrgete leevendamiseks, investeerimisvõimekuse suurendamiseks ja kapitalile paremaks juurdepääsuks läbi finantsinstrumentide (EE8 SWOT nõrkus 1,2 ja tugevus 4). Ettevõtjate konkurentsivõime tugevdamiseks on vajalik suurendada ettevõtjate teadlikkust, motivatsiooni ja võimekust ettevõtte arendamiseks, tootearendusega tegelemiseks, teadmiste ja oskuste taseme kasvatamiseks ning uutele turgudele sisenemiseks (EE8 SWOT võimalus 1). Oluline on kasvatada kompetentsi teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste, tehnoloogiate ja digilahenduste laialdasemaks kasutuselevõtuks ning kasutada efektiivselt ära ettevõtluseks olemasolev taristu (EE8 SWOT võimalus 3 ja tugevus 2).

V8.2 - Arendada olemasolevaid aktiivseid kogukondi, kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke kogukondi

Oluline on kasutada olemasolevat tugevust ning arendada aktiivseid kogukondi, kaasata noori ning kasvatada tugevate kohalike kogukondade osakaalu (EE8 SWOT tugevus 1). Vajalik on teostada kogukondlikult maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamist ning nutikate ja innovaatiliste lahenduste leidmist teenuste osutamiseks (EE8 SWOT nõrkus 2 ja 3 ning oht 4). Varasem kogemus kohalikul algatusel põhineva alt üles lähenemisviisi (LEADER-lähenemine) rakendamisel on osutunud tõhusaks vahendiks kohaliku suutlikkuse ning atraktiivsuse kasvatamisel, sh teenuste osutamise ning kestliku ja mitmekesise elukeskkonna tagamisel, vaesuse vähendamisel ja töökohtade ning innovatsiooni loomisel maapiirkonna majanduses (EE8 SWOT nõrkus 4 ja võimalus 2). Selle jätkamiseks tuleb anda kohalikele kogukondadele lisaks maaelu- ja kalanduspoliitikale suurem otsustusõigus ka muudes poliitikates. Suuremat tähelepanu tuleb pöörata maaelu ja kohaliku kogukonna terviklikule nutikale toimimisele, mille tagamiseks tuleb maapiirkondades jätkuvalt toetada innovatsiooni ja digitaliseerimist läbi LEADER-lähenemise ning toetada uusi kogukondi liitvaid algatusi (nt arukad külad), parandada maaelu mainet (EE8 SWOT oht 3), suurendada altpoolt tuleva algatuse tähelepanu keskkonna- ja kliimaeesmärkide suundumustel, toetada noori tulevikuliidreid ning suurendada sotsiaalset kaasatust (EE8 SWOT nõrkus 6). Kohalikul tasandi kaudu on võimalik kasutada kohapealse taristu olemasolu (EE8 SWOT tugevus 2) kasutades seda elu-ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks (EE8 SWOT nõrkus 2) ning vähendada seeläbi maapiirkondadest lahkumist (EE8 SWOT oht 1).

V8.3 - Tagada juurdepääs kiirele andmesidele, soodustada kaasaaegsete IKT-võimaluste kasutuselevõttu

Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamiseks ning riigis pakutavate e-teenuste sujuvaks kasutamiseks (EE8 SWOT tugevus 3) on oluline tagada juurdepääs kiirele andmesidele ja soodustada kaasaaegsete infotehnoloogiliste võimaluste tõhusamat kasutusele võtmist. Sünergia loomise, kompetentsi kasvatamise ja efektiivsuse tagamise seisukohast tuleb suuremat tähelepanu pöörata maapiirkonna taristu arendamisele ning sealsete tõmbekeskuste terviklahenduste edendamisele. Aastatel 2021 kuni 2027 on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada püsiühenduste rajamist turutõrkepiirkondades kokku 69,29 miljoni euroga, millest 24 mln eurot on taasterahastu NextGenerationEU (ehk Recovery and Resilience Facility, RRF) vahendid ja 45 mln eurot on Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) vahendid. Seejuures on prioriteediks seatud just kiire interneti ühenduse tagamine maapiirkonnas. Eeltoodust tulenevalt ning vältimaks erinevate toetusmeetmete dubleerimist vastavat sekkumist ÜPP kava raames nendeks tegevusteks ei planeerita. Küll aga on oluline arendada valdkondade üleseid digilahendusi teenuste kättesaadavuse parendamiseks või kiire internetiühendusega väikeettevõtete ühiskasutuseks olevate võimaluste loomiseks koos nõustamisteenuse kasutamise võimalusega, nö digital hub’i laadsete algatuste edendamine. Mainitud algatused on eelduseks kohalike tõmbekeskuste tekkimiseks ning maapiirkondade atraktiivsuse suurendamiseks (EE8 SWOT võimalus 2). Edendada tuleb ka maa- ja linnapiirkondade arengu sidustamist soodustavaid tegevusi, tagamaks piirkondade terviklik areng, seejuures tagada võrdsed tingimused kõigile ühiskonnas osalejatele (EE8 SWOT nõrkus 6).

V8.4 - Toetada katseprojekte, erinevate tehnoloogiate arendamist, innovatsiooni bioressursside kasutamiseks

ET 45 ET

Strateegia Eesti 2035 toob Eesti majandusele oluliste valdkondade võimekuse suurendamisel välja kestliku biomajanduse arendamise ja Eesti kujundamise biomajanduse tunnustatud arenduskeskuseks Euroopas, milleks tuleks muu hulgas toetada katseprojekte ning erinevate tehnoloogiate arendamist ja innovatsiooni soodustamist bioressursside paremaks ja säästlikumaks kasutamiseks (EE8 SWOT tugevus 5). Mahukaid, Eesti majanduse jätkusuutlikku kasvupotentsiaali tugevdavaid bioressursside väärindamise suurinvesteeringuid toetatakse RRF vahenditest (EE8 SWOT tugevus 4).

V8.5 - Panustada ka esmatootjatele sobivate väiksemate biorafineerimisüksuste loomisesse

PõKa rõhutab vajadust panustada ka esmatootjatele sobivate väiksemate biorafineerimisüksuste loomisesse, toetades vajalikku arendustegevust, samuti esmatootjate kaasamise vajadust biotoorainepõhiste lahenduste leidmisse ning kõrgema lisandväärtuse loomist maapiirkondades (sh uute biotehnoloogiliste protsesside ja toodete väljatöötamine) (EE8 SWOT nõrkus 5). PõKa biomajanduse üks olulisi suundi on jääkide ja kõrvalsaaduste kasutuselevõtt väärtusliku ressursina, näiteks bioenergia/biogaasi tootmiseks (sh kohapealse töötleva tööstuse energiaga varustamiseks) (EE8 SWOT võimalus 5). Seega on ringbiomajanduse seisukohast oluline kasvatada bioressursi (sh kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide) töötlemisvõimekust ja tooraine ekspordi asemel seda enam väärindada ning töödelda kõrgema lisandväärtusega toodeteks, sh bioväetised ja -materjalid (EE8 SWOT võimalus 4).

V8.6 - Vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu t

Strateegiaga „Eesti 2035” seati eesmärgiks kasvatada ja toetada inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka kahekümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Strateegia näeb ette, et elukeskkonna kujundamisel arvestatakse kõigi inimeste vajadustega ning otsustes järgitakse läbivalt kvaliteetse ruumi põhialuseid ja kaasava disaini põhimõtteid, et tagada igaühele nii vaimse, füüsilise kui ka digiruumi ligipääsetavus ja mugavus. Vajadus on luua kõigile inimestele võrdsed võimalused sõltumata soost, elukohast või haridusest (EE8 SWOT nõrkus 4 ja 6). Seejuures on äärmiselt oluline tagada kõikidele ühiskonnagruppidele ligipääs neile vajalikele teenustele ning tagada heaolu läbi elukaare (EE8 SWOT nõrkus 4). Ühtekuuluvuspoliitika üheks suunaks on valitud Sotsiaalsem Eesti, mille kaudu toetatakse sotsiaalse heaolu, sh vaesuse vähendamise, soolise võrdsuse suurendamise ja sotsiaalvaldkonna teenuste kätte saamist, toetades sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamist. Euroopa Sotsiaalfond+ vahenditest on planeeritud 96 mln sotsiaalse ja tervishoiu taristu investeeringuteks, 73 mln lastele ja noortele, sh laste heaolu ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele ning üle 60 mln eakate ning enim puudust kannatavate inimeste abistamiseks. Täiendavalt on planeeritud üle 200 mln erinevate õppe ja teadustegevustele toetamaks kõikide ühiskonnagruppide võimalust tagada endale kvaliteetne elukorraldus. Vajadus on tegeleda sotsiaalse kaasatusega ka kohalikul tasandil ning tagada maapiirkonnas sotsiaalteenuste kättesaadavus (EE8 SWOT nõrkus 4) ning tagada inimväärikus ja tõsta sotsiaalset kaasatust (EE8 SWOT nõrkus 6).

V8.7 - Tagada juurdepääs erametsamaadele

Maakasutuse otstarbekamaks muutmisel on oluliseks ka erametsamaal paiknevate teede olukor.d. Erateede kandvevõime on ebapiisav ja need on halvas tehnilises seisukorras. Eriti keeruline on olukord suure metsasusega piirkondades, kus erametsamaale puuduvad juurdepääsuteed. Samuti on probleemiks rasked masinad, mispõhjustavad pinnasekahjustusi maatulundusmaal.

V9.1 - Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme

ET 46 ET

Lähtuvalt ühiskonna ootustest eetilisele ning nii inimeste kui ka loomade tervist ja heaolu toetavale toidutootmisele on vaja rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme, mille kaudu parendatakse loomade heaolu, vähendatakse ravimite ning pestitsiidide kasutust ja taudide levikut. PõKa näeb ette loomatervise valdkonna eesmärkidena, et Eesti on vaba eriti ohtlikest loomataudidest ning üldine karjatervise tase ja loomade heaolu paraneb. Eestis on ajalooliselt tänu soodsale geograafilisele asendile ja tõhusale veterinaarteenusele (nii riiklik veterinaarjärelevalve kui ka veterinaarpraksis) suudetud säilitada hea loomatervise staatus rahvusvahelist kaubandust mõjutavate eriti ohtlike loomataudide osas. (EE9 tugevus 3) Loomatervise ja -heaolu hea tase toetab kasumlikku põllumajandustootmist ning sellest sõltuvad loomade ja loomsete saadustega kauplemise võimalused EL-is ning eksport kolmandatesse riikidesse. Laiem teadlikkus loomade heaolust ja ühiskonna ootused läbipaistvale, eetilisele ning nõuetekohasele tootmisele ja täiendavatele kõrgematele standarditele on hüppeliselt tõusnud. Kõrgete loomatervise ja heaolu standardite rakendamisega edendatakse häid põllumajandustavasid, millega ennetatakse loomahaiguste levikut ja vähendatakse antimikroobsete ravimite kasutamist olles vastavuses loomakaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Erinevate tervisenäitajate kogumise ja analüüsimise tulemusel saame hinnata karja tervise alast olukorda ja vajadusel näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. (EE9 nõrkus 1 ja 2) Vaja on koolitada karjaterviseprogramme nõustavaid veterinaararste, kes aitavad kogutud terviseandmeid analüüsida ja hinnata ning koostöös loomapidajaga näevad ette tegevusi karja tervise edendamiseks. Terviseandmete kogumiseks on vaja arendada kasutajasõbralikke andmekogumise rakendusi. Seda toetab ka valdkondliku arengukava (PõKa) eesmärk, luua andmestruktuur vabatahtlikuks andmevahetuseks ettevõtjate ning riiklike organisatsioonide vahel, et vähendada aruandluse vajadust. Loomapidamisel ei arvestata alati loomatervisest ja loomaheaolust tulenevaid vajadusi ja antibiootikumide kasutamisel ei lähtuta alati parimatest praktikatest. Loomakasvatajatel on vähene teadmine ravimite kasutamise seostest karja üldise tervise tasemega. Ravimite vastutustundetu kasutamine on üks peamisi põhjuseid mikroobide antibiootikumiresistentsuse (AMR) väljakujunemisel (EE 9 nõrkus 3). Oluline on tõsta üldist teadlikkust, tõhustada järelevalvet antibiootikumide kasutamise üle ning luua antibiootikumide kasutamisest teavitamise süsteem. Eestis rakendatakse antibiootikumiresistentsuse (antimicrobial resistance, AMR) riiklikku programmi. Loomisel on antimikroobsete ravimite kasutamise kohta andmete kogumise süsteem. Eesti karjade tervisealast olukorda mõjutavad suures osas karjas levivad nakkushaigused. Mõnede produktiivsusega seotud haiguste, nagu nakkava rinotrahheiidi ja viirusdiarröa olemasolu piirab lisaks karjatervise ja tootmise eesmärkide saavutamisele ka loomade ekspordivõimalusi. Loomapidaja, põllumajandustootjate ühendus või muu isik saab omal kulul algatada nende loomataudide tõrjeprogramme, mille kohta ei ole koostatud riiklikke programme. Siiani ei ole selliseid programme Põllumajandus- ja Toiduametile heakskiitmiseks esitatud ning koostööd riigi ja põllumajandussektori vahel tuleb tõhustada. Eestis kasvab ligikaudu 250 000 piima- ja lihaveist. Elusveiste ekspordis moodustavad noorloomad märkimisväärse osa,noorloomade eksport on EL sisene.Hetkeseisuga on Eesti loomakasvatajad võrreldes muude riikidega ebavõrdsetes tingimustes ja nende konkurentsivõime on madal, sest majanduslikku mõju avaldavate loomataudide tõrjeprogrammide koostamine on loomakasvatajale kulukas ja sellistes tingimustes ei suudeta olla konkurentsivõimelised. Taudide kontrollimise ja/või likvideerimise üle on põllumajandustootjatel suur huvi, sest see võimaldab parandada nende üldist positsiooni – nende peetavad loomad on tervemad, väheneb antibiootikumide kasutamine ning lisaks suurenevad võimalused loomadega kauplemiseks ja ekspordiks. Selleks tuleb loomapidajaid motiveerida majanduslikku mõju avaldavate loomataudide tõrjeprogrammide kasutusele võtmisele ja rakendamisele. Piimaveiste karjatamine on aasta-aastalt vähenenud. Piimaveiseid koondatakse üha enam suurtesse karjadesse, kuid karjatamise korraldamine suurte karjade puhul on keeruline ning võib kaasa tuuapiimatoodangu languse, seda eriti väga kõrge piimatoodanguga veiste puhul. Hobused vajavad palju värskes õhus liikumist, kuid nende pääs välialadele on piiratud. Senisest enam peaks hobustele võimaldama pääsu avaratele rohtsetele karjamaadele ja seetõttu on vaja nende karjatamist jätkuvat toetada. Karjatamine tagab kariloomadele loomuomased pidamistingimused ja tugevama tervise.

ET 47 ET

Puuris pidamisele alternatiivsete pidamissüsteemide rakendamine on Eesti munakanakasvatuses veel vähe levinud ja seepärast vajab sellele üleminek jätkuvalt toetamist. Vutikasvatuse eripärade tõttu ei rakendata munejate vuttide puhul alternatiivseid pidamissüsteeme. Vuttide heaolu saaks suurendada, kui pidamispind vuti kohta oleks suurem. Sigalates tuleks suurendada pidamispinda looma kohta. Suurem ruum võimaldaks loomadele suuremat liikumisvabadust. Samuti tuleb toetada põrsaste kastreerimise valutustamist, kuna tegi ei ole üldlevinud praktikaga.

V9.10 - Mahepõllumajanduses mahetoodangu suurendamine, vähendades mahesaaduste töötlemist tavasaadustena

Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Mahepõllumajanduses peab suurendama mahetoidu toodangut vähendades seejuures mahesaaduste töötlemist tavasaadustena. Mahetoodangu tootmise ja töötlemise arendamisel on oluline võimekus vastata uutele ja arenevatele tarbimiseelistustele.

V9.11 - Kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu

Muutuvate kliima- ja keskkonnatingimustega kohanemisel on oluline kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus ning kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu. Eestil on pikk sordiaretuse traditsioon. Sordiaretuse aluseks on Eesti põllumajanduskultuuride geneetiline ressurss, mida kogutakse, uuritakse ning säilitatakse geenipangas ja kollektsioonaedades. See tagab kohaliku geneetilise mitmekesisuse ja ka kultuuripärandi säilimise ning kindlustab võimaluse taastada põllumajandustootmine olukorras, kui taimekahjustajate või muude keskkonnategurite tagajärjel on tekkinud kahjud.

V9.2 - Tõsta loomapidajate teadmisi karjatervisest üldiselt

Lisaks loomataudide ennetamisele ja tõrjele vajavad tõstmist loomapidajate teadmised karjatervisest üldiselt, sealhulgas oskused rakendada tõhusat enesekontrollisüsteemi ning ettevõttepõhiseid karjaterviseprogramme. Karja tervis sõltub suurel määral farmi üldisest hügieenitasemest ja rakendatud bioturvalisuse meetmetest. Erinevate tervisenäitajate kogumise ja analüüsimise tulemusel saame hinnata karja tervise staatust ja vajadusel näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Pikaajaliste programmide (PIP) kaudu saab karjatervise programmide vajalikkuse ja põhimõtete kohta anda teadmisi ka loomapidajatele.

V9.3 - Suurendada bioturvalisust investeeringute soodustamise kaudu

Bioturvalisust suurendavateks investeeringuteks on näiteks loomakasvatushoone loomade pidamiseks piiritletud ala tarastamine, loomakasvatushoonet ümbritsevale territooriumile sisenemiseks pääslate rajamine, loomakasvatushoone ruumide, veokite ja haagiste pesemise ja desinfitseerimise seadmete soetamine, pesu- ja desorajatiste rajamine loomakasvatushoonet teenindavate veokite ja haagiste pesemiseks ja desinfitseerimiseks jms.

V9.4 - Toetada kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse võtmist

Eesti piimalehmad on väga kõrge tootlikkusega. Toodang lehma kohta oli 2020. a juba rohkem kui 10 000 kg aastas. Sellisel tasemel tootmisega piimakarja tervis vajab erilist tähelepanu ja nõuab väiksemagi kõrvalekalde korral reageerimist. Selleks tuleks toetada loomapidajaid, kes võtavad loomade heaolu ja tervise edendamiseks kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse eesmärgiga ennetada tõhusamalt haiguste tekkimist ja antimikroobsete ravimite kasutamise vajadust. Lisaks piimakarjale tuleks karjaterviseprogrammi rakendamine viia ka lihaveisekarjani.

V9.5 - Tarbijate kõrge tervist toetava toitumise ja toiduohutuse alane teadlikkus

ET 48 ET

Rahvatervise seisukohast on oluline tarbijate kõrge tervist toetava toitumise ja toiduohutuse alane teadlikkus. Tasakaalustamata toitumine on oluline riskitegur ülemäärase kehakaalu tekkes ja teatud mittenakkushaigustesse haigestumisel. Eesti elanike hulgas on ülekaaluliste ja rasvunute osakaal kasvamas. Arvestades mõju nii inimese tervisele kui ka keskkonnale, ei ole Eesti rahvastiku toitumine piisavalt kestlik, kuna süüakse toidusoovitustes soovitatust oluliselt rohkem liha ja lihatooteid, magustatud piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse. Need on aga liigse soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete allikaks. Samas tarbitakse soovitatust vähem puu- ja köögivilju, täisteratooteid ja kala. Tasakaalustatud toitumine on oluline ka toiduohutuse seisukohast, näiteks maandamaks toidust tulenevaid keemilisi riske (eelkõige, et vähendada lisa- ja saasteainete tarbimist). Tarbija teadlikkuse tõstmiseks on vajalik süstemaatiline teavitusprogramm sarnaselt käitlejatele suunatud pikaajalisele teadmussiirde programmile. Teadlikuid valikuid tegevaks tarbijaks kasvamisel on oluline roll täita ka koolis ja lasteasutustes puu- ja köögivilja- ning mahetoidu programmi rakendamisel. Euroopa Komisjoni valge raamatu (2007) üks eesmärke liikmesriikidele on muuta tervislikud valikud kättesaadavamaks. Üks osa sellest on toidu koostise muutmine, täpsemalt rasva-, soola- ja suhkrusisalduse vähendamine toidus (European Comission, 2007). Samuti näeb ette Eesti Rahvastiku Tervise arengukava 2020-2030 toidu koostise muutmise ehk reformuleerimise plaani väljatöötamist, rakendamist, ajakohastamist ja seiret. Selle rakendamiseks on vajalik tervist toetavate toidutootmise tehnoloogiate väljaarendamise ning innovatsiooni ja vastavate investeeringute soodustamine (nt toidu koostise muutmine tervist toetavamaks). Toidu koostise muutmise tootearenduse ning uute toidutehnoloogiate kasutusele võtmisega võib kaasneda vajadus tootmises uute seadmete järele.

V9.6 - Soodustada uute alternatiivsete pakendilahenduste kasutamist

Üheks uueks riskiteguriks on karmistunud keskkonnanõuded sh piirangud toidupakenditele olukorras, kus alternatiivid plastile puuduvad või on alles väljatöötamisel. Nii uute seadmete kui teadusarenduse vajadus on seoses toidupakenditega, kus ühiskonna ootus on n-ö tervisele ohutumad materjalid, keskkonda säästev ning ringlusse võetavate pakendite kasutuselevõtt. Uute alternatiivsete pakendilahenduste leidmine (toidu säilimisaega pikendada võimaldavad lahendused) täidab ka toiduraiskamise vähendamise eesmärki. Ringlusse võetavate pakendite sh korduskasutuspakendite puhul on vaja hinnata toiduohutuse aspekte (olulised aspektid on mh näiteks korduskasutuspakendite ohutu kasutusea määramine, väärkasutuse vältimine ning pakendi jälgitavuse tagamine).

V9.7 - Toidujäätmete ja toidukao vähendamine

Toidujäätmeid ja toidukadu tuleb vähendada, kuna see on Eestis suur probleem. Vaja on toetada algatusi, mille eesmärk on muuta traditsioonilist tarbimismudelit „tootmine-tarbimine-prügi“ ning juurutada ringbiomajandust. Jäätmete raamdirektiiv 2008/98/EÜ2 kohustab liikmesriike kehtestama jäätmetekke vältimise programme. Jäätmetekke vältimise programmide raames on vastu võetud Eesti toidujäätmete tekke vältimise kava, mille eesmärk on vähendada toidujäätmete ja toidukao teket kogu toidu tarnimise ahelas ehk esmatootmises, toidu töötlemisel ja valmistamisel, toidu jae- ja hulgimüügi ja muul viisil tarnimise käigus, samuti toitlustamisel ning kodumajapidamistes. Toidujäätmete tekke vältimise kava on koostatud Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel, kuid kava koostamise protsessi kaasati asjaomased ministeeriumid, muud riigiasutused, erialaliidud ettevõtted ja heategevusorganisatsioonid, kellega jätkub koostöö kava eesmärkide saavutamiseks ja rakendamiseks. Toidujäätmete tekke vältimise ja toidupäästmise tegevuskava on koostatud Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Sotsiaalministeeriumiga. Kava koostamise protsessi kaasati erinevad riigiasutused, erialaliidud, ettevõtted ja heategevusorganisatsioonid, kellega jätkub koostöö kava eesmärkide saavutamiseks ja rakendamiseks. Toidujäätmete tekke vältimise ja toidupäästmise tegevuskava üheks peamiseks eesmärgiks on edendada ja suurendada toidu annetamise mahtusid eesmärgiga jõuda enamate abivajajateni ning toetada puudust kannatavaid inimesi.

V9.8 - Arendada uusi kaasaegseid analüüsimeetodeid ning soodustada digilahenduste kasutamist näiteks toidu

ET 49 ET

Toidupettusega võitlemiseks tuleb arendada uusi kaasaegseid analüüsimeetodeid ning digilahendusi näiteks toidu jälgitavuse tagamiseks. Vaja on leida uusi võimalusi tegelemaks nii olemasolevate kui uute toidu valdkonna riskidega, nt toidu töötlemisel tekkivate saasteainete sisalduste vähendamiseks toidus (nt akrüülamiid, polüaromaatsed süsivesinikud), uute toitude (nt taimsed valgud, putukad toiduks) turule tulemisel kaasnevate riskidega ning uute pesu- ja desinfitseerimistehnoloogiate kasutusele võtmisega. Nimetatud riskide maandamiseks on vaja soodustada nii uute tervist toetavate tehnoloogiate väljaarendamist, innovatsiooni kui ka investeeringuid.

V9.9 - Terviklikult toimuva AKISe, sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine

Eelpool toodud vajaduste rahuldamiseks on oluline terviklikult toimiva AKISe sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine, et teavitada õigusraamistiku muutumisest, tegevuskavadest (nt AMR ja säästev taimekaitse), tarbija ootustest, toidukao vähendamise võimalustest, tootmise planeerimisest vastavalt nõudlusele (sh kvaliteet vs kvantiteet), toidu- ja söödaohutusest, kõrvaltoodetest ja jäätmetest, loomatervisest, taimetervisest, kvaliteediskeemidest ja geograafilistest tähistest. Ettevõtetele praktiliste lahenduste väljatöötamine eeldab uute teadmiste loomist ning teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist. Sektori osapoolte kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ja digilahenduste osas vajavad pidevat täiendamist. Vajalik on sihtgrupina käsitleda ka tarbijat. Selleks, et minna üle kestlikule toidusüsteemile on oluline roll just tarbijal ja tema oskusel teha tervist toetavaid toiduvalikuid. Tarbija teadlikkust on vaja tõsta nii tervist toetavast toitumisest (sh suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu), toiduohutusest ja toidust tulenevate riskide maandamisvõimalustest, toitumisalase teabe toidupakendi esikülje märgisüsteemidest kui ka toiduraiskamise vähendamise võimalustest (sh toidu märgistusel oleva info lugemisest ja mõistmisest).

Konkreetsete geograafiliste alade, näiteks äärepoolseimate piirkondade, mägialade ja saarte vajaduste hindamine.

Ei kohaldu.

Prioriseerimisel kasutatud metoodika ja kriteeriumid

Strateegiakava üleselt on vajaduste hierarhia tekitamiseks kõik vajadused jagatud kolme kategooriasse: 1 - kõrge prioriteetsusega vajadused; 2 - keskmise prioriteetsusega vajadusega; 3 - madala prioriteetsusega vajadused.

Põhjendus, miks otsustati kindlakstehtud vajadusi ÜPP strateegiakavas mitte käsitleda või käsitleda neid osaliselt

V1.5 - Vähendada põllumajanduses tootmiskulusid ja jätkata põllumajanduslikus tootmises rakendatava diislikütuse aktsiisisoodustusega - ei käsitleta ÜPP strateegiakavas, kuna põllumajanduse kasutatava diislikütuse aktsiisi soodusmäära rakendatakse siseriiklikult riigiabina vastavalt Nõukogu direktiiviga 2003/96/EÜ ning EL riigiabi valdkonda reguleeriva määrusega (EL) nr 651/2014. Aastane abisumma on ligikaudu 28 miljonit eurot riigi saamata jäänud maksutulu. V2.2 - Tõsta toidusektori ettevõtjate müügivõimekust läbi ühiste teavitus- ja turundustegevuste – ei käsitleta ÜPP strateegiakavas kuna strateegiakava määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 77 (koostöö) puudub selliste tegevuste toetamiseks õiguslik alus. Tegevusi toetatakse vastavalt Eesti riigieelarve võimalustele ja riigiabi õigulikele alustele. V8.3 - Tagada juurdepääs kiirele andmesidele, soodustada kaasaaegsete IKT-võimaluste kasutuselevõttu ei käsitleta ÜPP strateegiakavas kuna Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt koostatud Eesti lairiba arendamise plaani 2021–2030 raames on otsustatud, et kiirele andmesidele juurdepääsu tagamiseks ning taristu arendamiseks panustatakse aastatel 2021–2027 69 mln eurot, millest 45 mln tuleb Euroopa Regionaalfondi (ERF) ning 24 mln taasterahastu (RRF) vahenditest. („Eesti Lairiba Plaanis 2030“ on kaardistatud, et kiire andmeside võimalus puudub 74 244 aadressiobjektil. Nimetatud aadressitel lairiba ühenduse loomine valguskaabliga läheks maksma hinnanguliselt 386 mln eurot. Võttes aluseks viimaste toetusmeetmete ühe aadressi kohta käiva toetuse suuruse (3 000 €), tuleks vajalikuks toetusmeetme kogumaksumuseks 222 mln.) Nimetatud vahendite rakendamiseks koostati avalik konsultatsioon ja

ET 50 ET

sihtpiirkonnaks prioritiseeriti lairiba juurdepääsuvõrgu arendamine maapiirkonnas. Nimetatud toetusmeetmete olemasolul ja vältimaks erinevate toetusmeetmete dubleerimist ei planeerita ÜPP strateegiakavas kiirele andmesidele juurdepääsu loomiseks sekkumist. V8.6 - Vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu tagamiseks käsitletakse osaliselt, seda läbi kohaliku tasandi ja kogukondliku tegevuse, kasutades selleks LEADER sekkumist, mille raames koostatavad arengustrateegiad hõlmavad 96% maapiirkonna elanikest. Strateegiakava raames programmeeritavad sekkumised lähtuvad võrdse kohtlemise printsiibist ning väldivad diskrimineerimist. Sotsiaalse heaolu, sh vaesuse vähendamise, soolise võrdsuse suurendamise ja sotsiaalvaldkonna teenuste kätte saamist lähtuvalt Heaolu arengukava 2016–2023 raames kokku lepitud eesmärkidele toetatakse eelkõige Ühtekuuluvuspoliitika raames ESF+ vahenditest.

ET 51 ET

2.1.SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus

2.1.SO1.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte

2.1.SO1.1.1 Tugevused

1. Mõned suured ekspordivõimelised teravilja- ja piimasektori ettevõtted koostoimes paljude väikeste ja keskmise suurusega teraviljakasvatajate ja piimatootjatega. 2. Konkurentsivõimelised ettevõtted (tootmises). 3. Piimatoodang lehma kohta Euroopa kõrgemaid, kvaliteetne tooraine. 4. Puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid loovad Eestis head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite ekspordiks. 5. Mitmekesine tootmine (sh mahepõllumajandus, väiketalude nišitooted). 6. Ettevõtjatel kaasaegsed farmitehnoloogiad. 7. Uuendusmeelsed ja turule orienteeritud ettevõtjad. 8. Kvaliteetsed tootmissisendid. 9. Tihe teede võrgustik ja valdavalt hea juurdepääs maatulundusmaale ja maapiirkonnas paiknevatele tootmishoonetele.

2.1.SO1.1.2 Nõrkused

1. Võrreldes EL keskmisega madalamad tootjahinnad. 2. Kõrgemad tootmiskulud toodanguühiku kohta võrreldes EL-i keskmisega. 3. Tootlikkuse kasvu aeglustumine. 4. Sissetulekute liigne kõikuvus turuhindadest tulenevalt. 5. Sektoris esineb nii vähest huvi kui teadlikkust riskijuhtimismeetmete vastu. 6. Palju toetustest sõltuvaid ettevõtteid. 7. Suur laenukoormus. 8. Rendimaade suur osakaal. 9. Enamik maaparandussüsteemidest on amortiseerunud sh eesvoolud on ebarahuldavas tehnilises seisundis ja osaliselt ka halvas ökoloogilises seisundis. 10. Teede ebapiisav kandevõime ja nende halb tehniline seisukord. 11. Ebapiisav ühistegevus põllumajanduses sh maaparanduslikes tegevustes. 12. Jõudluskontrolli all olevate puhtatõuliste lihaveise karjade vähesus. 13. Tootmise koondumine suurematesse majapidamistess ning väiksemate majapidamiste tegevuse lõpetamine, duaalne struktuur. 14. Seemnekartuli puudus.

2.1.SO1.1.3 Võimalused

1. Toidu nõudlus ning inimeste ostujõud maailmas kasvavad. 2. Riskijuhtimisinstrumentide pakkumine, mis kindlustavad tootjate sissetulekud turu- ja tootmisriskide vastu. 3. Ühistegevuse areng. 4. Tarbijanõudluse suurenemine kohalikku päritolu köögiviljade, värskete puuviljade ja marjade puhul. 5. Kättesaadavad ja mitmekülgsed T&A- ja digilahendused.

2.1.SO1.1.4 Ohud

ET 52 ET

1. Tootjahindade volatiilsus. 2. Energiahindade ebakindlus. 3. Ebasoodsad ilmastikutingimused (näiteks liigniiskus ja põud) ning sellest tulenev saagikaotus ja tooraine kvaliteedi kõikumine. 4. Taimehaigused ja loomataudide puhangud. 5. Kindlustusandjate vähene huvi väikese turu vastu. 6. Palgasurve. 7. Tööjõupuudus. 8. Riskijuhtimisinstrumentide vähene valik (näiteks ühisfondid ja saagikindlustus pole käivitunud). 9. Toetustasemete ebavõrdsus EL-is otsetoetuste puhul. 10. Kaubandust pärssivad poliitilised suundumused (kaubandustõkked, kaubandussõjad). 11. Liigniiskete muldade kasutusvõimaluste vähenemisest tingituna põllumajandustootmise koondumine kaitsmata põhjaveega aladele (näiteks Pandivere kõrgustik).

2.1.SO1.1.5 Muud märkused

Eestis on kasutatavat põllumajandusmaad ca 1 miljon ha, millest põllumaad oli 2018. aastal üle 680 tuhande hektari, sellest enam kui poolel kasvatati teravilja (51%), veerandil söödakultuure, kümnendikul tehnilisi kultuure (11%) ja kaunvilja (7%). Nii kartuli kui ka köögi- ja puuviljade ning marjade kasvupinnad jäävad alla 1% kasutatavast põllumajandusmaast, väga väike on ka katmikalade osatähtsus. Kolmandiku põllumajandusmaast moodustab püsirohumaa. Tootmissuundadest on maakasutuse alusel peamisteks rohusöödapõhine (60% kasutataval põllumajandusmaal kasvatatakse söödakultuure) loomakasvatus (piima- ja lihaveised, lambad ja kitsed, hobused) ning teravilja (33% kasutatavast põllumajandusmaast) ja tehniliste kultuuride kasvatus (ca 8,5%). Eestis toodetakse teravilja ja piima rohkem kui ise ära tarbime, nendes sektorites on Eestis konkurentsieelis ja ekspordil oluline roll tootjate ja tööstuse sissetulekutes. Samas on köögiviljade, värskete puuviljade ja marjade, kartuli ning liha toodang väiksem kui siseturu nõudlus, kuigi tootmiseks jagub piisavalt ressursse. Puu- ja köögiviljakasvatuse üks oluline arengut takistav tegur on ettevõtete väiksus, nende madal esmatöötlemise ja säilitamise võimekus. Toiduga kindlustatuse seisukohast on oluline laiem ja terviklikum lähenemine toidu varustuskindlusele, sh valmisoleku tagamine kriisiolukorras toitu toota ja selle kättesaadavus tagada (V 1.1, V1.2). Eestile on iseloomulik renditud põllumajandusmaade suur osakaal kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast, ulatudes 2018. aastal PRIA andmetel kuni 68%-ni (sh juriidilistel isikutel kuni 75% ja füüsilistel isikutel, sh FIEd kuni 53%). Suurematel ettevõtetel on rendimaa osatähtsus suurem, näiteks 500–1000 ha kohta ühtset pindalatoetust taotlevatel isikutel on rendipinna osakaal 74%, alla 10 ha kohta taotlejatel 24%. Kasutuses olevast põllumajandusmaadest on 62% kuivendatud (V 1.4), kuid valdav osa (84%) kuivendussüsteemidest on amortiseerunud (ehitatud 1965–1985), 60–400 ha suurused ning paiknevad üldjuhul mitme maaomaniku maadel. Arvestades Eesti kliima-, ilmastiku ja mullastiku tingimusi ja kliimaprognoose, on põllumajandusmaadel korras olevate maaparandussüsteemide olemasolu põllukultuuride kasvatamisel olulise tähtsusega. Põllumajandus- ja Toiduameti andmetel jõuti perioodil 2010–2020 põllumajandusmaal paiknevatest kuivendussüsteemidest ajakohastada vaid 7,5%. Põllumajandusmaal paiknevatel kuivendussüsteemidel tehakse investeeringuid peamiselt maaparandusinvesteeringutoetuse kaasabil, mida on Eestis rakendatud alates 2005. aastast. Toetus on aidanud pidurdada küll kuivendusseisundi halvenemist, eriti puuduliku kuivendusega alade vähenemist, samas maaparandussüsteemide rajatiste seisund ei ole paranenud, mis omakorda võib lähiajal kaasa tuua puuduliku kuivendustega alade suurenemise. Samuti, tuginedes seireandmetele on eesvoolude seisund kehv. Toetus aitas mõnevõrra suurendada teadlikkust maaparandussüsteemide korrastamise vajalikkuse kohta, kuid kitsaskohtadeks on toetusprojektide pikk ettevalmistusperiood ning ettevalmistamise ja asjaajamise keerukus, sest maaomanikke, kellega tuleb projekt kooskõlastada, on palju ning

ET 53 ET

maaparanduseksperte on vähe. Seega, maaparandussüsteeme ei ajakohastata piisavas mahus, renditud põllumajandusmaa ei motiveeri tegema pikaajalisi investeeringuid, ka ei väärtusta maaparanduslikku tegevust maaomanik. Samuti ei vasta kuivendussüsteemid kliimamuutuste tingimustele ega keskkonnakaitse eesmärkidele. Suur probleem on ühiseesvoolude ebarahuldav tehniline ja ökoloogiline seisund, mis takistab kuivendatud maade kasutamist ja suurendab taimetoitainete ja huumusainete jõudmist voolu- ja seisuveekogudesse. Maaparanduslik ühistegevus ei ole populaarne - 2021. aasta seisuga on tegutsevaid maaparandusühistuid 65, 2018. aastal oli neid 195. Peamine ühistute arvu vähenemise põhjuseks on eestvedajate puudus, projektipõhisus ja maaomanike vähene huvi järjepideva maaparandusliku ühistegevuse vastu, samuti 2019. aastal läbiviidud maaparandusühistute reform, kus maaparandusseadusega piiritleti selgemalt maaparandusühistute tegevus ja ulatus. Kõik need põhjused vähendasid motivatsiooni ühistegevusega jätkamiseks (V 1.4, V 2.3, V 4.6). Maakasutuse otstarbekamaks muutmisel on oluliseks ka teede olukord. Üldjuhul ei ole teedevõrgu tihedus Eestis probleem. Suurem mure on erateede ebapiisavas kandevõimes ja halvas tehnilises seisukorras. Eriti keeruline on olukord suure metsasusega piirkondades, kus põllu- ja metsamaale puuduvad juurdepääsuteed. Samuti on probleemiks rasked masinad, mis põhjustavad pinnasekahjustusi maatulundusmaal (V 1.4, V 2.4, V 8.7) Eesti põllumajandusettevõtete struktuur on duaalne – põllumajandusmaa on koondunud suuremate ettevõtete kasutusse (ca 45% põllumajandusmaast on 3% majapidamiste kasutuses). Kuni 10 ha suuruse maakasutusega majapidamisi on arvuliselt üle poole (51%), kuid nad kasutavad ainult 4% kogu põllumajandusmaast. Üle 100 ha suurusega majapidamisi on 12%, nad kasutavad 78% kogu põllumajandusmaast ja toodavad 76% standardtoodangust. Majandusliku suuruse alusel on üle 500 tuhande euro suuruse standardtoodanguga majapidamisi Eestis 1,7%, nende kasutuses on 32% kogu põllumajandusmaast ja nad annavad 54% standardtoodangust (V 1.2). Põllumajanduslike majapidamiste arv on vähenenud ca 16 tuhande majapidamiseni (2005. aastal oli üle 27 tuhande põllumajandusliku majapidamise). Suurenenud on mahetootjate arv, moodustades 17% kõikidest põllumajanduslikest majapidamistest (2021. aastal 2043 mahetootjat). Eestis on mitmekesine põllumajandustootmine. Vastavalt FADNi 2017. a andmetele andsid tootmistüüpide põhiselt kõige suurema osa (39%) põllumajandussektori standardkogutoodangust piimatootjad, neile järgnesid taimekasvatustootjad (36%), loomakasvatuse tootmistüübi tootjad (7%) ning sea- ja linnukasvatajad (5%). Teised sektorid, nt aiandus ja mesindus moodustavad standardkogutoodangu väärtusest väikese osa. Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus on EL-iga liitumisest alates kahekordistunud (2004. aastal 482,8 mln eurot, 2018. aastal 856 mln eurot), kuid toodangu väärtus hektari kohta on ELi keskmisest oluliselt madalam (2016. aastal moodustas Eesti põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtus ha kohta (753 €/ha) 32% EL keskmisest (2354 €/ha)), sest peamiselt toodetakse väiksema lisandväärtusega odavamat toodangut. Samas pakub maailmas üha suurenev nõudlus mitmekesisema ja tervislikuma toidu järele OECD raporti „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“ kohaselt võimalust tulla turule uudsete ja suurema lisandväärtusega toodetega. Mahetootjate kogutoodangu väärtus moodustab põllumajandussektori kogutoodangu väärtusest 9%. Põllumajandussaaduste tootjahinnad on Eestis madalamad kui EL-is keskmiselt ja kulud 1 euro toodangu tootmiseks tootjahinnas ühed kõrgemad (27–30% keskmisest kõrgemad). Kui 2017. aastal oli Eestis kogukulude ja kogutoodangu suhe 1,09, siis EL-is keskmiselt on see 0,86. Aianduses on osade saaduste tootjahinnad kõrgemad EL keskmisest, kuid FADNi andmetel on toodangu väärtuse ja kogukulude suhe EL keskmisest ligi 13% halvem, mis ei toeta tootlikkuse kasvu. Erinevate aianduskultuuride hõlmatus Eesti klimaatilistes tingimustes on mitmekesine ja laienev, kultuuride valiku võimaluste piiramine pärsib sektori tasakaalustatud ja turule orienteeritud arengut (V1.2).

ET 54 ET

Energiakulude osatähtsus põllumajanduse majandusarvestuse alusel ulatub vahetarbimises ca 8%-ni, FADNi andmetel kõigub see tootmistüüpide lõikes kuni 20%-ni (näiteks aianduse tootmistüüp). Põllumajanduses rakendatakse diislikütuse aktsiisisoodustust mahus, mille mõju vahetarbimise kogukuludel on kuni 5% (V1.6). Eesti põllumajanduse majandusharu poolt loodav lisandväärtus hõivatu kohta on alates EL-iga liitumisest oluliselt suurenenud, kuid tööjõu tootlikkus jääb alla EL-i keskmisele. Tootlikkuse kasvu on soodustanud eelkõige suured, tehnoloogiliselt tõhusad, ressursimahukad ja uuenduslikud põllumajandusettevõtted. Tootmis- ja tootetoetused moodustavad tootmisteguritulus olulise osa ja nende osatähtsus kõigub aastate lõikes. Süveneb suundumus, kus kogutoodangu väärtus suureneb aeglasemalt kui kulud (V1.1, V1.2, V1.3). Eestis moodustab puhtatõuliste loomade arv kogu lihaveiste populatsioonist u 20% ning 100% tõulisusega on Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli (EP) andmetel kokku veised ca 16 000 ning lehmikuid ca 5700. Jõudluskontrolli all olevate puhtatõuliste loomade pidamine parandab karjade kvaliteeti ning innustab loomapidajaid tegema karjale jõudluskontrolli ja tõstab puhtatõuliste loomade arvu tulevikus (V1.2). FADNi andmetel on keskmine põllumajandustootjate tööjõutootlikkus alates 2006. aastast ligikaudu kolmekordistunud, kuid tootmistüüpide ja ka tootmistüüpide erinevate suurusgruppide lõikes on arengud erinevad. Aianduse ja loomakasvatuse (sh lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatus) tootmistüübi tööjõutootlikus on suurenenud aeglasemalt kui teistes tootmistüüpides ning seetõttu on nendes sektorites majanduslik mahajäämus. Samuti on märgata arengu erinevust piimatootmise tootmistüübi erineva karja suurusega tootjatel ja teraviljakasvatuses erineva maa suurusega tootjatel. Näiteks on alla 300-pealiste piimakarjadega piimatootjate tööjõutootlikkus suurenenud alates 2006. aastast 1,4 kuni 2,6 korda, jäädes oluliselt tagasihoidlikumaks üle 300 pealiste karjadega piimatootjate tööjõutootlikkusest. Teraviljatootmises samal ajal on alla 100 ha suuruste majapidamiste tööjõutootlikkus suurenenud ca 2 korda, kuid suurematel 2,5– 3,4 korda, samas jääb väiksematel tootjatel näitaja ka 2019. aastal veel 30-50% madalamaks kui FADNi keskmisel ettevõttel (V1.2, V1.7). Tootjahindade EL-i keskmisega võrreldes madalama taseme ja nende volatiilsuse tõttu kõigub sektori sissetulek aastate lõikes oluliselt ja seega on toetustel sektori sissetuleku stabiilsuse tagamisel oluline roll. Alla 300 ha suuruste ettevõtetel jäi kogutoodanguga katmata 16% kogukuludest. Üle 300 ha suurustes ettevõtetes ei katnud kogutoodang kogukulusid 21% ulatuses. Üldiselt on trend väiksema ja keskmise suuruse ettevõtete kogutoodangu ja kogukulude suhe tihedamini madalam kui üle 300 ha ettevõtetel (V1.2, V1.7). Eestis jääb otsetoetuste arvestuslik tase hektari kohta 2020. aastal EL-i keskmisest 34% madalamaks, mis koosmõjus kõrgemate tootmiskuludega mõjutab oluliselt sektori konkurentsivõimet (Eestis on arvestuslik otsetoetuste tase hektari kohta 2020. aastal 178 €/ha, EL-is keskmiselt 270 €/ha). Ka aastatel 2021‒2027 jääb otsetoetuste arvestuslik tase hektari kohta EL-i keskmisest madalamaks. Lisaks on otsetoetuste keskmine tase võrreldes perioodiga 2014-2020 madalam tulenevalt peamiselt kliima- ja keskkonnaambitsiooni suurenemisest ja erinevate vabatahtlike otsetoetuste lisandumisest. Otsetoetused aitavad sektori sissetulekuid tasakaalustada, seda nii ebasoodsas turuolukorras kui ka ebasoodsate ilmastikutingimuste perioodil (V1.1). Samas saavad 77% toetusesaajatest 10% otsetoetustest. Seetõttu on oluline toetada põllumajandustootjaid põhilise sissetulekutoetuse (PST), ümberjaotava toetuse (ÜJT) ning tootmiskohustustega seotud toetuste kaudu, et tagada põllumajandustootjate sissetulekutes stabiilsus. Põhilise sissetulekutoetusega kaetakse kuni pool sektori kulude puudujäägist. Täiendavalt toetatakse tootmiskohustusega seotud toetustega väiksemaid ning keskmise suurusega ettevõtteid andes toetust kas karjas olevate esimeste loomade teatud arvuni või põllumajandusmaa esimeste hektarite eest. Täiendavalt antakse kõikidele põllumajandustootjatele ümberjaotavat toetust nii väiksematele majapidamistele, kus on kuni 10 hektarit kui üle 10 ha suurustele majapidamistele alatest esimest hektarist kuni 130 hektarini. Otsetoetuste eelarvest 53% suunatakse PST-sse, ümberjaotav toetus moodustab 5% ning seotud toetused 13%. Eesti planeerib toetuste õiglasema jaotuse ette antud eesmärgi täitmist tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu (V1.2, V1.7).

ET 55 ET

PST-d on planeeritud maksta ühetaolise ühikumääraga. Eestis ületab põllumajandussaaduste tootmise kulu põllumajanduse kogutoodangu väärtuse tootjahinnas kasutuses oleva põllumajandusmaa ha kohta viimase viie aasta keskmisena ca 218 €/ha, millest PST-ga kompenseeritakse ca 49%. Ümberjaotavat toetust on planeeritud maksta diferentseeritud ühikumääraga. FADNi andmetel ettevõtteid loodava lisandväärtuse alusel tööjõuühiku kohta on alumise 75% väiksema tööjõutootlikkusega ettevõtetel alla 130 ha kasutatavat põllumajandusmaad ning nende tulu puudujääk ha kohta ulatub ligi 470 euroni, millest PST ja ÜJT-ga kompenseeritakse ca 28%. Seotud toetuste ühikumäärade kujunemisel on arvesse võetud FADNi tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Piimalehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära kujunemise on vähemedukates gruppides piimatoodang lehma kohta madalam, tasustamata peretööjõud moodustab suurema osa kogukuludes, efektiivsus on madal ning kuludega toimetulek on kehvem kui edukamates ettevõtetes. Võttes arvesse peretööjõu tasustamist vastavas karja suurusgrupis tasustatud tööjõu tasemel, ületavad kogukulud kogutoodangu väärtuse piimalehma kohta karjagrupis 1-270 piimalehmaga 937 eurot, 270 ja enama piimalehmaga grupis 480 eurot. Osa puudujäägist kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega (keskmiselt 3 ha piimalehma kohta) ja osa tootmisega seotud toetusega (koefitsient 1: 320 €/piimalehm ja koefitsient 0,5: 160 €/piimalehm). Ammlehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäär võtab arvesse lihaveisekasvatuse madala tootlikkuse ja nõrga kuludega toimetuleku. Lihaveisekasvatuse üheks probleemkohaks on madal karjade osakaal jõudluskontrollis, mistõttu kvaliteetsema toodangu ja paremate lihajõudlusnäitajate seis ei parane ajas. Tööjõu tootlikkus on lihaveisekasvatuse tootmistüübis FADNi keskmisest madalam. Tulu puudujääk muu veise loomühiku (LÜ) kohta karjagrupis kuni 200 ammlehmaga 2014-2019 keskmisena on -467 eurot. Osaliselt kompenseeritakse tulu puudujääk põhisissetulekutoetusega (keskmiselt kuni 2,9 ha muu veise LÜ) ja osa tootmisega seotud toetusega (koefitsiendiga 1,1 130 €/loom, koefitsiendiga 1 120 €/loom ja koefitsiendiga 0,5: 55 €/loom) kokku ca 75% ulatuses. Lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangu väärtuse, tegemist on sektoriga, millel on madalaim tööjõutootlikkus. Kogukuludest moodustab peretööjõu 35%. Lamba- ja kitsekasvatuses ulatub karjagrupi 10–450 utega ettevõtete tulu puudujääk lamba-kitse LÜ kohta -1217 euroni (1 LÜ=10 lammast või kitse), millest osa kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega (3,8 ha LÜ kohta) ja osa tootmisega seotud toetusega (28 €/utt/emakits) ehk 280 eurot/LÜ) kokku kuni 57% ulatuses. Tera- ja kaunviljakasvatuses on majanduslikud erinevused alla 100 ha ja suuremate FADN tootmistüübi 15, mis iseloomustab hästi teravilja ja kaunvilja kasvatajaid, majapidamiste vahel. Alla 100 ha majapidamistes on saagikus nisu puhul 33% madalam, kogutoodangu ja kogukulude suhe on 11% võrra kehvem. Võttes arvesse kogutoodangu ja kogukulude (sh tasustamata peretööjõu hinnanguline töötasu tasustatud tööjõu palga tasemel) vahet, mis alla 100 ha suurustel majapidamistel on -367 eurot. Tulu puudujäägist kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega ja tootmisega seotud toetusega (ca 28 €/ha), kokku kuni 38% ulatuses, üle 100 ha suurustel majapidamistel kompenseeritakse seotud toetusega 7% tulu puudujäägist ha kohta ehk ettevõtte kohta ca 2800 eurot. Puu- ja köögiviljakasvatuses on kogutoodangu väärtus ha kohta kõrgem kui FADNi keskmine, kuid kogukulud on kõrgemad. Tegemist on tööjõumahuka sektoriga, mille netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta jääb keskmisest madalaks. Samuti ei jää sektoris piisavalt vahendeid investeerimiseks ning väliste tegurite katmiseks. Võttes arvesse nii kogutoodangu ja kogukulude (sh tasustamata peretööjõu hinnanguline töötasu tasustatud tööjõu palga tasemel) vahet, turult saadava madalama tootjahinna ja 1 euro toodangu väärtuse kohta kogukulusid ning madalat tööjõutootlikkust, ulatub 2014–2019 mediaankeskmine tulu puudujääk ha kohta kuni 595 euroni. Osa sellest kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega ja osa tootmisega seotud toetusega (349 €/ha), kokku kuni 79% ulatuses.

ET 56 ET

Põldtunnustatud seemnekartulit kasvatatakse Eestis kokku 220 ha, kuid kogu kartulikasvatust iseloomustab keskmise ettevõtte kasutuses oleva põllumajandusliku maa hektarite arvu vähenemine, ka on sektor tundlik turuolukordade muutustele kui ebastabiilsete ilmastikuolude suhtes. Tootmisriskide maandamiseks on alates 1999. aastast rakendatud põllumajanduskindlustustoetust, mida alates 2019. aastast rakendatakse Eesti maaelu arengukava 2014–2020 (MAK 2014–2020) meetmena. Põllumajanduskindlustustoetust on siiski kasutatud väga minimaalses mahus ja mitte kõikide tootmisriskide maandamiseks. Põllumajandushõive on alates Eesti taasiseseisvumisest pidevalt vähenenud. Analoogselt teiste arenenud riikidega on probleemiks nii kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu kui ka spetsialistide puudus (V7.2). Probleemiks on sektori madal atraktiivsus ja keskmisest madalam palgatase, mis võib olla tööjõumahukate sektorite puhul, kus ka tööjõu tootlikkus on madal, tootmist piiravaks teguriks. Võrreldes EL-i keskmisega on Eestis ettevõtjatulu aastate keskmisena mittepalgalise tööjõu kohta kõrgem (kõikudes olulisel määral), kuid põllumajandussektor on orienteeritud pigem palgalise tööjõu kasutamisele (ca 2/3 on palgalise tööjõu osatähtsus), samal ajal kui EL-is on reeglina tegu pigem peretaludega ning ca 70% tööjõust on mittepalgaline tööjõud.

2.1.SO1.2 Vajaduste kindlakstegemine

Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas

V1.1 Tagada põllumajandustootjate jätkusuutlikkus ja sissetulekute stabiilsus

1 Jah

V1.2 Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele

1 Jah

V1.3 Tõsta põllumajandustootjate teadlikkust riskijuhtimisvahenditest ja toetada põllumajanduses saakide

1 Jah

V1.4 Kaasajastatud põllumajanduse taristu, mis arvestaks keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega

1 Jah

V1.5 Vähendada põllumajanduses tootmiskulusid ja jätkata põllumajanduslikus tootmises rakendatava diislik

2 Ei

V1.6 Suurendada toetuste õiglast jaotust 1 Jah

V4.5 Soodustada ilmastiku riske maandavate maaparandusinvesteeringute tegemist

1 Jah

V5.3 Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamine

1 Jah

V5.4 Keskkonnaalase nõustamise arendamine 2 Jah

V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah

V5.7 AKISe terviklik toimimine 1 Jah

Muud märkused vajaduste hindamise kohta.

Puuduvad

2.1.SO1.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm

Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja

DPdecoupled BISS(21) – Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks

1.1 - Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks

O.4. Hektarite arv, mille eest makstakse baassissetuleku toetust

ET 57 ET

DPdecoupled CRISS(29) – Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks

1.2 - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks

O.7. Hektarite arv, mille eest makstakse täiendavat ümberjaotavat sissetulekutoetust

DPdecoupled CIS-YF(30) – Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele

7.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele

O.6. Hektarite arv, mille eest makstakse noortele põllumajandustootjatele ette nähtud täiendavat sissetulekutoetust

DPcoupled CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus

1.3 - Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks

O.11. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud loomade arv

DPcoupled CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus

1.4 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks

O.11. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud loomade arv

DPcoupled CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus

1.5 - Põllumajandustootmisega seotud toetus lamba ja kitse kasvatamiseks

O.11. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud loomade arv

DPcoupled CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus

1.6 - Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks

O.10. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud hektarite arv

DPcoupled CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus

1.7 - Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks

O.10. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud hektarite arv

DPcoupled CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus

1.8 - Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks

O.10. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud hektarite arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

1.11 - Loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel kaotatud põllumajandusliku potentsiaali taastamise ja ennetustegevuste toetus

O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

1.9.1 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt

O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

1.9.2 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud

O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

1.9.3 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse

O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD RISK(76) – Riskijuhtimisvahendid

1.10 - Põllumajanduskindlustustoetus O.9. Toetust saanud ÜPP riskijuhtimisvahenditega hõlmatud üksuste arv

RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid

O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv

RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng

O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus

O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

ET 58 ET

Ülevaade

Erieesmärk 1 eesmärgiks on toetada põllumajandusettevõtte elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet, et suurendada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus. See eesmärk saavutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115 sätestatud tootmiskohustusega sidumata otsetoetuste (artiklid 20–31), tootmiskohustusega seotud (artiklid 32–41), investeeringute (artikkel 74) jariskijuhtimisvahendite alusel kujundatud sekkumiste kaudu. Sissetulekutoetused aitavad stabiliseerida põllumajandustootjate sissetulekuid turule orienteeritud tootmisel, kus ilmastikust, välistest šokkidest ja ebasoodsast turuolukorrast tingituna esineb olulisi kõikumisi nii saagikuses kui hinnatasemetes. Sekkumise 1.1 ,,Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“ rakendamine on liikmesriikidele kohustuslik, sellega toetatakse põllumajandustootja majanduslikku jätkusuutlikkust ja tagatakse põllumajandusmaa hoidmist põllumajandustootmiseks sobilikus seisukorras (V1.1, SWOT EE1 nõrkused 1, 2, 4, tugevus 1, ohud 1, 3). Eestis ei kata kogutoodangu väärtus tootmiseks tehtavaid kogukulusid alates 2015. aastast ja olukorda pingestab veelgi see, et uuel programmperioodil väheneb baasmakse võrdluses 2014-2020 finantsperioodiga. Põhilise sissetulekutoetusega hüvitatakse kuni pool sektori tulu puudujäägist. Samas on suurema majandusliku suurusega põllumajanduslike majapidamiste tulu puudujääk ligi 40% väiksem kui väiksema majandusliku suurusega ettevõtetel, mistõttu suuname 13% otsetoetuste eelarvest majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritesse või sektori teatud suurusgruppidesse ja rakendatakse sekkumist1.2 ,,Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“ (V1.2, V1.7, SWOT EE1 tugevus 5, nõrkused 1, 2, 3, 4, 6, 8, 13, võimalused 4, ohud 1, 2, 3). Tootmiskohustustega seotud toetused (sekkumised 1.3–1.8) on suunatud põllumajandustootjatele, kes tegelevad piimatootmisega, lihaveise-, lamba- ja kitsekasvatusega, tera- ja kaunviljakasvatusega, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride, seemnekartuli kasvatamisega. Need sektorid on olulised Eesti põllumajanduses majanduslikel, sotsiaalsetel või keskkonnalastel kaalutlustel. Tootmiskohustusega seotud toetustega hüvitatakse ka osa tulu puudujäägist, mis sõltuvalt sektorist on erinev (V1.1, V1.7). Kohustusliku elemendina rakendatakse sekkumist 1.2 „Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“, mis on suunatud kõikidele põllumajandustootjatele diferentseeritult alla 10 hektari suurustele majapidamistele ning üle 10 hektari suurustele majapidamistele esimese kuni 130 ha eest (V1.1, V1.7). Toetuste õiglasema jaotuse tagamiseks on Eesti otsustanud rakendada ümberjaotavat toetust ja suunata tootmiskohustusega seotud toetused eelkõige väiksematele majapidamistele silmas pidades, et keskmisest suurematele majapidamistele ei oleks toetuste vähenemise mõju majanduslikku jätkusuutlikkust oluliselt vähendav ja ettevõtete normaalne areng ei oleks piiratud (SWOT EE1 nõrkus 13). Perioodi 2014–2020 kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade toetuse elemendid lisatakse pindala- ja loomatoetuste saamise eeldustesse (tingimuslikkus). Vabatahtlikud ökokavad (sekkumised ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine, ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava, ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad, ÖK4 - Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal, ÖK5 - Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus) rahastatakse EAGF vahenditest. 83% Eesti põllumajanduslikest majapidamistest on keskmisest (69 ha) väiksemad ja neile kuulub 16% kogu ühtse pindalatoetuse pinnast. Eestis planeeritud otsetoetuste sekkumiste (EAGF eelarvest) alusel suunatakse 18% kogu otsetoetuste eelarvest keskmisest väiksema maakasutusega majapidamisetele, millega saavutatakse nende jaoks 12% keskmisest ja 14% suuremate majapidamiste keskmisest määrast kõrgem toetusmäär toetusõigusliku maa kohta. Ökokavade rahastamine EAGF eelarvest senise Eesti maaelu arengukava eelarve asemel mõjutab oluliselt tootjate sissetulekut. Hetkel planeeritud põhilise sissetulekutoetuse ühikumäär koos täiendava ümberjaotava toetuse ühikumääraga jätab sissetulekutoetusena ettevõtjatele ha kohta 38% vähem toetust, sh alla keskmise suurustel majapidamistel -33% ja üle keskmistel -39% vähem toetust kui senisel programmiperioodil. Sekkumiste ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine ja ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava:

ET 59 ET

mahepõllumajanduse ökokava eelarve suureneb samal ajal 6%, seoses tootmise keskkonnaalaste piirangutega. Seotud toetuste eelarve suureneb praeguse perioodiga võrreldes 2,78 korda. Planeeritud sekkumistega tõstetakse kliimaambitsiooni ning suunatakse põllumajandustootjaid liituma ökokavadega, et eelkõige säilitada ja suurendada keskkonnakasu ning uute ökokavadegaasendada sissetulekutoetuste vähenemine nendest saadava kasuga. Tootmiskohustustega sidumata põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks, täiendav ümberjaotatav toetus jätkusuutlikkuseks kui ka tootmiskohustusega seotud toetused panustavad erieesmärgi 1 täitmisse vähendades tootmiskulude katteks turult saadava tulu puudujääki ja suurendades põllumajanduslike majapidamiste majanduslikku jätkusuutlikkust. Erieesmärgi saavutamisse panustab ka sekkumine 7.1 ,,Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“, mis motiveerib noori tegutsema põllumajandussektoris ning soodustab põlvkondade vahetust (V7.2, SWOT EE7 ohud 2) ning suurendab noorte põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsust. Erieesmärgi 1 vajadus 1.4 (kaasajastada põllumajanduse taristut, mis arvestataks keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega sh turvasmuldade kaitsega), mida sekkumistega (1.9.1 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt“, 1.9.2 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud“ 1.9.3 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“ ja KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“) lahendatakse, toetavad põllumajandussektori vastupanuvõimet korras ja kaasajastatud põllumajandustaristu(maaparandussüsteemide) kaudu, mis Eesti kliimatingimustes loovad eelduse toidutootmiseks ja põllumajandusmaa sihipäraseks kasutamiseks (SWOT EE1, nõrkused 6, 9 ja 10, ohud 3). Maaparandussüsteemidega leevendatakse põllumajandustootmisel kahjulikult toimivaid ilmastikunähtusi – liigseid sademeid ja põuda. Seetõttu on oluline investeeringute abil maaparandussüsteeme kaasajastada (V 1.4, 4.6 ,5,3), mille tulemusena paraneb põllumajandusmaa vastupanuvõime ja tootmiskindlus sh kliimamuutustega kohanemisel (SWOT EE1, ohud 3). Põllumajandustootjate sissetulekut aitavad stabiliseerida ka keskmise sagedusega ja keskmist kahju ulatust tekitavate riskide maandamiseks rakendatav sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“. Selle sekkumise peamine eesmärk on suurendada põllumajandustootjate panust tootmisriskidest tekkida võivate kahjude vähendamisel, tagades seeläbi põllumajandusettevõtte majandusliku stabiilsuse ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju. Põllumajandustootjad saavad kindlustada oma põllumajanduskultuuride saake ja põllumajandusloomi ebasoodsatest ilmastikutingimustest (näiteks külm, torm, rahe, jää, tugev vihm või ränk põud), looma- või taimehaigustest, kahjurite levikust, teatud keskkonnajuhtumitest või direktiivi 2000/29/EÜ kohaselt taimehaiguse või kahjuripuhangu likvideerimiseks või selle leviku piiramiseks võetud meetmetest tekkinud kahjude vastu. Rakendatav sekkumine 1.11 „Loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel kaotatud põllumajandusliku potentsiaali taastamise ja ennetustegevuste toetus“ aitab põllumajandustootjatel teha investeeringuid, mis ühelt poolt võivad hoida ära või leevendada kahju kannatamist loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tulemusel ning teiselt poolt võivad aidata taastada juba hävinud tootmispotentsiaali, et säilitada põllumajandustootjate sissetulekuid. Lisaks panustab kaudselt sekkumise eesmärkide täitmisse ka LEADER sekkumine, mis võimaldab lähtuvalt kohaliku tasandil koostatud strateegia prioriteetidest toetada ka põllumajandusettevõtteid, sh läbi teadmiste ja heade praktikate jagamise (V1.5).

2.1.SO1.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse

Ei kohaldu

ET 60 ET

2.1.SO1.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus

R.4 - Sissetulekutoetuse sidumine standardite ja heade tavadega Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

97,87 %

R.5 - Riskijuhtimine Toetust saanud ÜPP riskijuhtimisvahendeid omavate põllumajandusettevõtete osakaal

0,07 %

R.6 PR - Toetuse ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

93,75 %

R.8 - Põllumajandusettevõtete toetamine spetsiifilistes sektorites Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti

48,12 %

R.9 CU PR - Põllumajandusettevõtete moderniseerimine Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal

6,17 %

R.39 CU - Maamajanduse arendamine Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted

338,00

Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus

Tulemusnäitajate sihtväärtused arvutatakse vajaduste analüüsi käigus SWOT-analüüsi toel kindlaks tehtud vajaduste ja nende prioriseerimise alusel. Sekkumine 1.1 on 98% ulatuses seotud teatavate tingimuste täitmisega (tulemusnäitaja R.4), põhisissetuleku toetusega kaetud ha suhtena kogu kasutatava põllumajandusmaa pinda (UAA 2019, apro_cpsh1 & apro_cpshr). Toetuste õiglasema jaotuse eesmärkide täitmist väljendab tulemusnäitaja R.6 (93,75%), mis võtab arvesse sekkumised 1.1 kuni 1.8 ja sekkumised ÖK1-ÖK5 ja sekkumise 7.1. R.6 väljendab keskmisest (2023. aastal keskmine PST pind taotlustel on 74,35 ha) väiksema suurusega toetuskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava lisa otsetoetuse protsenti hektari kohta võrreldes keskmisega. Lisaks toetab toetuste ümberjaotamise eesmärgi täitmist tulemusnäitaja R.8, millesse panustavad sekkumised 1.3 kuni 1.8 (tootmiskohustusega seotud toetused). Eestis oli 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel 11 369 majapidamist, kellest 35% kasutuses on alla 10 ha kasutatavat põllumajandusmaad, mis moodustab 2% kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Spetsiifilistes sektorites makstavate erinevate tootmiskohustusega seotud toetuste saajaid kokku ühekordses arvestuses on kogu 2020. aasta põllumajanduslike majapidamiste arvust 48% (tulemusnäitaja R.8), nende kasutuses on 88% maast. Täiendavalt saab selle eesmärgi täitmist kirjeldada R 9 ja R.39 kaudu, kuhu panustavad sekkumised 1.9.1 ja 1.9.2. Tulemusnäitajad on valitud sellisena, mis arvestavad enim sekkumiste üleehitusega (kahe-etapiline taotlemine, avaliku ja erasektori investeeringud, eesvoolude tehniline ja ökoloogiline seisund on fookuses) ning kooskõla Eesti oludega (suur rendimaade osakaal, senine maaparanduslik tegevus sh ühistegevus) ning asjaolust, et meetmete tegevusi ei saa siduda üksnes põllumajandustootjate ja põllumajandusmaaga. Sihttaseme määramisel on lähtutud MAK 2014–2020 perioodi analoogse meetmete statistikast, arvestades kavandatud eelarve piire. Tulemusindikaatorit R.7 ei ole kasutatud, sest ÜPP strateegiakava SWOT analüüsi ja vajaduste hindamise käigus ei ole tuvastatud suuremat abi vajavaid piirkondasid ja ÜPP strateegiakavas ei ole plaanis eraldi sekkumisi, mis panustaksid sisuliselt R.7 eesmärki. Kõik otsetoetuste ja ökokava sekkumisi rakendatakse

ET 61 ET

üleriigilisena. Sellepärast leiame, et tulemusindikaatori kasutamine ei ole põhjendatud, sest see ei ole Eesti ÜPP strateegiakava eesmärgiks.

2.1.SO1.9 Rahaeraldise põhjendus

Sekkumine 1.1 „Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“ eelarvega 526 978 302 eurot sihttasemega 967 358 ha panustab tulemusindikaatorisse R.4. Sekkumine 1.2 „Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks“ eelarvega 50 396 469 eurot sihttasemega koef 1: 409 257 ha ja koef 0,43 32 287 ha koos tootmisega seotud toetuste sekkumistega 1.3 „Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks“ (eelarve 61 356 079 eurot sihttasemega koef 1: 24 813 piimalehma ja koef 0,5: 25 110 piimalehma); 1.4 „Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks“ (eelarve 28 253 764 eurot, sihttasemega koef 1,1: 18 398 ühe 75% lihaveise tõu veresusega vähemalt 8-kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehmad, kes osalevad jõudluskontrollis; koef 1,0: 24 560 vähemalt 8-kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehmad ja koef 0,46: 2 380 vähemalt 8-kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehmad, kes ei osale jõudluskontrollis); 1.5 „Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks“ (eelarve 5 489 196 eurot, sihttasemega 38 207 utte); 1.6 „Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks“ (eelarve 25 852 485 eurot, sihttase 179 712 ha); 1.7 „Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks“ (eelarve 9 683 332 eurot, sihttase 5409 ha) ja 1.8 „Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks“ (eelarve 393 963 eurot, sihttase 220 ha) panustavad tulemusindikaatorisse R.6 71 880 269 euroga (sekkumine 1.2 - 2% + sekkumised 1.3- 1.8 6% alla 69 ha suurustele majapidamistele otsetoetuste eelarvest). Lisaks panustavad sekkumised ÖK1– ÖK5 kogueelarvest 19 080 073 euroga (2% otsetoetuste eelarvest, alla 69 ha suurustes majapidamistes 66 559 ha), sekkumine 1.1 kogueelarvest 84 341 289 euroga (8% otsetoetuste eelarvest, alla 69 ha suurustes majapidamistes 154 810 ha) ja sekkumine 7.1 kogueelarvest 3 703 596 euroga (0,4%, alla 69 ha suurustes majapidamistes 7932 ha). Kokku on otsetoetuse eelarvest panus tulemusindikaatori R.6 täitmisse summas 179 005 227 eurot. See aitab kaasa EE1 täitmisele - toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. Sekkumised 1.3 „Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks“ (eelarve 61 356 079 eurot sihttasemega koef 1: 24 813 piimalehma ja koef 0,5: 25 110 piimalehma); 1.4 „Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks“ (eelarve 28 253 764 eurot, sihttasemega koef 1,1: 18 398 ühe 75% lihaveise tõu veresusega vähemalt 8-kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehmad, kes osalevad jõudluskontrollis, koef 1,0: 24 560 vähemalt 8- kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehmad ja koef 0,46: 2 380 vähemalt 8-kuused lihatõugu lehmmullikad ja ammlehmad, kes ei osale jõudluskontrollis); 1.5 „Põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks“ (eelarve 5 489 196 eurot, sihttasemega 38 207 utte); 1.6 „Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks“ (eelarve 25 852 485 eurot, sihttase 179 712 ha); 1.7 „Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks“ (eelarve 9 685 332 eurot, sihttase 5409 ha) ja 1.8 „Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks“ (eelarve 393 963 eurot, sihttase 220 ha) panustavad tulemusindikaatorisse R.8 kokku summas 131 030 819 eurot kokku ca 5470 põllumajandustootjale. See aitab kaasa EE1 täitmisele - toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus. Sekkumine 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ (eelarvega 20 158 588 eurot, sihttase 35 000 ha) panustab indikaatoritesse R.36 ja R.37 ning erieesmärkide EE7 - muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades ja EE1 - toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus, täitmisele.

ET 62 ET

Sekkumised 1.9.1 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt“ ja 1.9.2 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendusüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud“ kogueelarvega 28 500 000 eurot panustab tulemusnäitaja ning 1.9.3 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“ (R.39 ja R 9) saavutamisse, mis aitab kaasa EE1 saavutamisele, millega tagatakse kestlik toidutootmine,kliimamuutustega kohanemine ja muldade viljakuse säilitamine, võttes arvesse taotlejate võimalikku huvi ja meetmete ülesehitust.

ET 63 ET

2.1.SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele

2.1.SO2.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte

2.1.SO2.1.1 Tugevused

1. Mitmekesine tootmine, toodete lai sortiment. 2. Kvaliteetsed sisendid, piisav põllumajandusmaa ressurss (sh mesindusele piisavalt sobilikke korjealasid), ettevõtete koondumine. 3. Kaasaegsete tehnoloogiate kasutamine (täppisviljelus, täppisloomakasvatus, lüpsirobotid jmt), kulutõhusad ettevõtted. 4. Kõrge kvaliteediga mitmekülgset toodangut tootev toiduainetööstus. 5. Puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund ning toimivad järelevalvesüsteemid (loovad Eestis head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite ekspordiks). 6. Ettevõtjatel on huvi ekspordi vastu. 7. Ekspordivõimekus teravilja ja piimasektoris. 8. Tarbijad eelistavad kohalikku päritolu toidukaupa. 9. Toiduainetööstus on tarbijanõudlusele kiirelt kohanev. 10. Mahetootmise populaarsus. 11. E-teenuste laialdane kasutamine asjaajamises. 12. Ettevõtjate uuendusmeelsus ja üldine hea teadmiste tase. 13. Vajalikku teadust tehakse mitmes teadus- ja arendusasutuses. 14. On loodud programmid ja meetmed, et toetada teadust, innovatsiooni ja teadmussiiret.

2.1.SO2.1.2 Nõrkused

1. Suur osa põllumajandus- ja toidusektori ettevõttetest on väikese turujõuga. 2. Põllumajandus- ja toidusektori ettevõtete madal investeerimisvõime, sh raskendatud ligipääs kapitalile. 3. Suurt keskkonnamõju omavad seadmed ei ole ettevõtjale taskukohased. 4. Vähesed investeeringud T&A tegevustesse ja tootearendusse. 5. Madala lisandväärtusega toodangu ekspordi kõrge osakaal (Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete käibe osakaal ligi 2/3. Seega eksporditakse üle kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest ilma neile täiendavat lisandväärtust andmata). 6. Tööjõu tootlikkus on võrreldes ELi keskmisega madalam. 7. Brutoinvesteeringud keskkonnasäästlike ja innovaatiliste tehnoloogiate rakendamiseks kasutuses oleva maa hektari kohta on võrreldes ELi keskmisega madalamad. 8. Uuenduslikke lahendusi ei võeta kasutusele piisavalt kiiresti (info ja koostöö, madal investeerimisvõime). 9. Eesti suurimad toiduainetööstused on ELi keskmisest väiksemad. (Mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumisest tulenevad väikesed tootmismahud, millest omakorda tulenev madal konkurentsivõime). 10. Kvalifitseeritud ja hooajalise tööjõu puudus, mesinike kõrge keskmine vanus. 11. Mahetöötlemisele spetsialiseerunud tööstuste väike töötlemismaht. 12. Vähene teadlikkus IT-lahenduste võimalustest (potentsiaal pole täielikult ära kasutatud). 13. Taastuvenergia tootmise võimaluste vähene kasutamine. 14. Digilahenduste potentsiaal, sh andmete kasutamise potentsiaal ei ole piisavalt kasutatud. 15. Kõik vajalikud kompetentsid ei ole Eesti teadus- ja arendusasutuste poolt kaetud. 16. Teadusasutuste ja ettevõtete vähene koostöö.

ET 64 ET

17. Teadmiste loomise, teadmussiirde ja innovatsiooni vähene sidusus. 18. Teadmussiire ei ole piisavalt tõhus, teave on killustunud. 19. Nõustamisteenused ei kata kõiki vajalikke valdkondi ja olulisi spetsiifilisi suundi. 20. Mesindussektoris mesilaste suur suremus (mesilashaigused, kliima) ning lõunapoolsemate riikidega võrreldes kõrgem mee tootmise omahind (kliima).

2.1.SO2.1.3 Võimalused

1. Toidu nõudlus ning inimeste ostujõud maailmas kasvavad. 2. Tarbimisharjumused maailmas muutuvad (tekib nõudlus uute innovaatiliste toodete järele, arenevad välja uued toidutrendid). 3. Mahetoidu tarbimine kasvab ning Eestis on mahepõllumajandusliku tootmise ja ka nende toodete töötlemise arenguks palju potentsiaali. Keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv suurendab mee ja meetoodete nõudlust. 4. Maaturismi ja kulinaaria valdkond aitavad kaasa toiduturismi arengule, mis mõjutab soodsalt kogu toidusektorit. 5. Kättesaadavate ja mitmekülgsete T&A- ja digilahenduste laialdasem kasutuselevõtt. 6. Bio- ja ringmajanduse võimaluste parem rakendamine. 7. Ettevõtlust soodustavad maksuerisused (tööjõud, maapiirkonnad, toidukaupade käibemaks). 8. Riigi investeeringud ettevõtluse arendamiseks (investeeringud taristusse). 9. Piiriülesed koostöövõimalused. 10. Sektori ettevõtjad on koondunud esindusorganisatsioonidesse. 11. Looduslike taimekoosluste meekorje potentsiaali ärakasutamine.

2.1.SO2.1.4 Ohud

1. Elanikkonna vananemine ning süvenev tööjõupuudus ja palgasurve. 2. Kaubandust pärssivad poliitilised suundumused (kaubandustõkked, kaubandussõjad). 3. Loodus- ja inimtekkelised katastroofid (toodangu tarbimiskõlbmatuks muutumine) ning taime- ja loomahaigused (sh mesilashaiguste leviku hoogustumine). 4. Ebasoodsad ilmastikutingimused (näiteks liigniiskus ja põud) ning sellest tulenev saagikaotus ja tooraine kvaliteedi kõikumine. 5. Suutmatus muutustele reageerida, ekspertteadmise puudumine. 6. Suutmatus konkureerida importkaubaga. 7. T&A tegevuste, tootearenduse ja investeeringute vähene rahastamine. 8. Eksportturgude majandusliku olukorra halvenemine. 9. Tootmissisendite kallinemine. 10. Rendimaade suur osakaal.

2.1.SO2.1.5 Muud märkused

Põllumajandusettevõtete tootlikkus on Eestis ELiga liitumisjärgselt oluliselt paranenud, kuid olnud viimastel aastatel väikeses languses. Võrreldes EL-i keskmisega on 2005. a võrreldes Eesti põllumajandusettevõtete tootlikkus suurenenud 4 protsendipunkti enam (EL-s 9%, Eestis 13%). Tööjõutootlikkus on suurenenud FADNi andmetel alates 2006. aastast 2,8 korda, kuid on tootmistüüpide lõikes väga erinev. Suurim on tööjõutootlikkuse tõus piimatootmises ning sea- ja linnukasvatuses (üle 3 korra), väikseim aianduses (ca 40%) ja loomakasvatuses (ca 60%). Põllumajandustootjate brutoinvesteeringud tehnoloogiate rakendamiseks kasutuses oleva põllumajandusmaa hektari kohta on suurenenud, kuid jäävad veel alla EL-i keskmisele. FADNi andmetel moodustavad brutoinvesteeringud kasutuses oleva põllumajandusmaa hektari kohta perioodi 2004–2016 keskmisena 68% EL-28 keskmisest. Investeerimissuutlikkus on sektoris üldiselt viimastel aastatel

ET 65 ET

tagasihoidlikum, kuna kogutoodangu väärtusest moodustab vahetarbimine ligikaudu 70% (EL keskmine 59%). Tootmistüüpide ja suurusgruppide lõikes on ettevõtete võlakordaja erinev. Suurim on võetud kohustuste osatähtsus piimatootmise ettevõtetes ja üle 400 ha suurustes taimekasvatusettevõtetes (üle 40%). Eestis on 59% majapidamistest standardkogutoodanguga 4–25 tuhat eurot. Neid iseloomustab olulisel määral peretööjõu kasutamine, rendimaa keskmisest väiksem osatähtsus, saagikuste ja piimakuse oluliselt (kuni 40%) madalam tase. Samuti on investeeringud ha kohta madalamad ning ka võlakordaja madalam kui FADNi keskmisel ettevõttel. Põllumajandustootjate sissetulekute tagamisele ja konkurentsivõime suurendamisele aitavad kaasa investeeringud põllumajandustootmisesse, ühistegevuse edasine areng ja parem koostöö tarneahela erinevate lülide vahel jm. Põllumajandussektoris ei ole võimalik keskenduda üksnes klassikalises mõttes efektiivsele tootmisele. Suurenenud nõudmised põllumajandustootmisest tuleneva mõju vähendamiseks nõuavad põllumajandustootjatelt täiendavaid investeeringuid keskkonnamõjude vähendamiseks. Siiski peab arvestama, et keskkonnainvesteeringutega võivad kaasneda täiendavad kulud ja sellega seoses ka teatav konkurentsivõime langus. Eestis tegutses toiduainetööstuse valdkonnas 2019. aastal 761 ettevõtet ning nende arv on võrreldes 2013. aastaga kasvanud peaaegu poole võrra. Kõige rohkem on kasvanud mikroettevõtete arv (2013. aastal 295 ettevõtet, 2019. aastal 560 ettevõtet). Väikese suurusega ettevõtete arvus on toimunud väike kasv, teistes suurusgruppides on ettevõtete arv jäänud praktiliselt samaks. Mahetooraine väärindamisega tegelevaid ettevõtteid oli 2020. aastal 181 ning viimase viie aastaga on mahetöötlejate arv kahekordistunud. Suurusgrupiti (tööga hõivatud isikute arvu järgi) on toiduainetööstuste hulgas enim alla 10 töötajaga mikroettevõtteid (72% kogu ettevõtete arvust), väikese suurusega oli 19%, keskmiseid 7% ning vaid 2% ettevõtetest olid üle 250 töötajaga. Vaatamata suurele arvule moodustab mikroettevõtete müügitulu vaid 5% toiduainetööstuse müügitulust. Samas üle 250 töötajaga ettevõtete osakaal müügitulus on üle 30%. Eesti toiduainetööstustes loodav lisandväärtus töötaja kohta oli 2018. aastal 41% väiksem kui EL-i keskmine. Samuti on Eesti toiduainetööstuste investeeringute maht materiaalsesse põhivarasse võrreldes EL-i keskmisega suhteliselt madal ning moodustab sellest umbes 60%. Kui EL-is keskmisena investeerisid toiduainetööstused 2018. aastal materiaalsesse põhivarasse ligikaudu 9300 eurot töötaja kohta, siis Eestis oli vastav näitaja 7300 eurot. Ka müügitulu töötaja kohta oli 2018. aastal EL-i toiduainetööstustes keskmiselt kaks korda (248 000 eurot töötaja kohta) suurem kui Eestis (135 000 eurot). OECD raportis „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“ tuuakse välja, et Eesti toiduainetööstuste probleemiks on mastaabiefekti võimaldavate ettevõtete puudumine, millest tulenevad väikesed tootmismahud ning sellest tulenev madal konkurentsivõime. Samuti on raporti kohaselt Eesti toiduainetööstustel madal võimekus iseseisvaks tootearendus- ja innovatsioonitegevuseks. Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport oli 2020. aastal hinnanguliselt 1,1 mld eurot. Suurima panuse eksporti andsid piima- (19%) ja teraviljasektor (19%). Eesti päritolu põllumajandus- ja toidukaupade ekspordikäibes on töödeldud toodete osakaal ligikaudu 2/3 ehk üle kolmandiku Eesti põllumajandussaadustest eksporditakse toorainena, ilma neile täiendavat lisandväärtust andmata. Mahetöötlemisele spetsialiseerunud tööstuste töötlemismaht on väike ja seetõttu suur osa Eesti mahedatest põllumajandussaadustest kasutatakse tööstustes tavatoodete tooraineks või eksporditakse töötlemata kujul. Tulenevalt Eesti väiksusest ning piiratud ostujõust on toidusektori arenguks vajalik suurendada ettevõtete konkurentsivõimet välisturgudel. Tarbimisharjumused maailmas muutuvad, nõudlus kvaliteetsete ja innovaatiliste toodete järele kasvab. Eesti toidutööstus suudab pakkuda kõrge kvaliteediga mitmekülgset toodangut. Kuna Eesti toidusektori ettevõtted on eraldiseisvalt väikese turujõuga, tuleb välisturgudel soodustada turundus- ja müügialast koostööd. Erinevatel turgudel müügiedukuse saavutamiseks on vajalik eksportööride müügialase võimekuse ja kompetentside jätkuv arendamine. Oluline on senisest enam kasutada Eesti erinevate ülikoolide ja teadusasutuste know-how’d ekspordivõimekuse arendamiseks.

ET 66 ET

Mesindussektori puhul on konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurendamist EL tasandil eraldi adresseeritud mesindusprogrammide rakendamisega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (põllumajandustoodete ühine turukorraldus) alusel. Uuel EL eelarveperioodil liigub mesindusprogrammide meede strateegiakavade määruse alla ning selle rakendamine on liikmesriigile kohustuslik. Eestis peetavate mesilasperede arv on viimasel kümnel aastal peale suurt langust sellele eelneval kümnendil küll tõusnud ca 30 tuhandelt ligi 50 tuhandele (2020. aastal 47 900), kuid viimastel aastatel on kasv seiskunud. Eesti looduslike taimekoosluste meekorje potentsiaal on teadlaste hinnangul vähemalt 150 000 mesilasperet. Mesinike arv on mesindussektori struktuuriuuringute kohaselt vähenenud 12% aastatel 2012– 2018. Kui 2012. aastal oli Eestis 5 934 mesinikku, siis aastaks 2018 oli neid jäänud 5 215. Seega on oluline, et sektori konkurentsivõimega kasvaks ka selle atraktiivsus ning uued ja noored mesinikud lisanduksid sektorisse. Meetoodangu varieeruvus on suur, sõltudes suurel määral ilmast ja mesilashaiguste levikust. Mesilasperede arvu säilitamiseks ja mee tootmistaseme tagamiseks on vajalik tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, toetades selleks nii seniste mesindusprogrammide tegevusi, (mesinike teadmiste ja oskuste parandamine, tehnilise abi andmine, mesilashaigustega võitlemine, mesilaste aretustegevus, analüüside tegemiseks laborite toetamine) kui ka nähes ette täiendavate uute tegevuste (koostöö teadusasutustega, tarbijate teadlikkuse tõstmine) toetamist.

2.1.SO2.2 Vajaduste kindlakstegemine

Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas

V2.2 Tõsta toidusektori ettevõtjate müügivõimekust läbi ühiste teavitus- ja turundustegevuste

Ei

V2.3 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi teadlikkuse tõstmise koostöövõimalustes

1 Jah

V2.4 Tõsta põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate konkurentsivõimet, keskkonna, kliima ja ressursitõh

1 Jah

V2.5 Arendada välja kohalikul bioressursil põhinevaid väärindamisüksusi

1 Jah

V2.6 Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust

1 Jah

V3.3 Tõsta teadlikkust kvaliteedikavadest ja suurendada nende raames toodetud toodete osakaalu

1 Jah

V9.5 Tarbijate kõrge tervist toetava toitumise ja toiduohutuse alane teadlikkus

Ei

V9.6 Soodustada uute alternatiivsete pakendilahenduste kasutamist

1 Jah

V9.7 Toidujäätmete ja toidukao vähendamine 2 Osaliselt

V9.8 Arendada uusi kaasaegseid analüüsimeetodeid ning soodustada digilahenduste kasutamist näiteks toidu

2 Jah

Muud märkused vajaduste hindamise kohta.

Puuduvad

2.1.SO2.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm

Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi

Ühine väljundnäitaja

ET 67 ET

Sectoral - Mesindustooted

ADVIBEES(55(1)(a)) – mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate tavade vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu

2.1.1 - Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi

O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv

Sectoral - Mesindustooted

INVAPI(55(1)(b)) – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed

2.1.2 - Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud

O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv

Sectoral - Mesindustooted

ACTLAB(55(1)(c)) – laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest

2.1.3 - Mesindussektori sekkumine 3 - analüüse tegevate laboratooriumite toetamine

O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv

Sectoral - Mesindustooted

COOPAPI(55(1)(e)) – koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele

2.1.4 - Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega

O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv

Sectoral - Mesindustooted

PROMOBEES(55(1)(f)) – müügiedendus, teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning meetmed, mille eesmärk on eelkõige suurendada tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist

2.1.5 - Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine

O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

1.9.3 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse

O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

2.2 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud

O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

2.3 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI)

O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

2.5 - Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine

O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

2.6 - Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI)

O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

3.1.1 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse

O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

3.1.2 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)

O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse

O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud

O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - Euroopa

O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv

ET 68 ET

innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid

RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng

O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv

RD COOP(77) – Koostöö 9.4 - Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus

O.32. Toetatud muude koostöötegevuste või -ühikute arv (välja arvatud punktis O.1 teatatud Euroopa innovatsioonipartnerlus)

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus

O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

Ülevaade

Erieesmärk 2 eesmärgiks on suurendada põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. See eesmärk saavutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115 sätestatud investeeringute (artiklid 73 ja 74), koostöö (artikkel 77), mesindussektoris sektoripõhiste sekkumisviiside (artiklid 42–56) kaudu. Keskkonnahoidliku põllumajandustootmise arendamiseks, kus on senisest enam tähelepanu pööratud ka digitaliseerimisele, on kavandatud põllumajandustootjatele sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“, mille kaudu toetatakse materiaalsesse varasse tehtavaid investeeringuid eesmärgiga ajakohastada põllumajandusettevõtete põhivara ning parandada põllumajandusettevõtete majanduslikku toimimist. Lisaks on põllumajandustootjatele kavandatud sekkumine KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“, kus materiaalsete investeeringute kaudu soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhustust, digitaliseerimist, vähendatakse tootmisest tulenevat keskkonnamõju ning suurendatakse bioohutust. Nende tegevuste kaudu suureneb ka põllumajandustootjate konkurentsivõime. Toidutööstuste majandusliku võimekuse ja konkurentsivõime tõstmiseks ning keskkonna- ja kliimaeesmärkide saavutamiseks on kavandatud ettevõtjatele, kelle põhitegevusala on toidutootmine või joogitootmine, sekkumine 2.2 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“, kus toetatakse materiaalsesse varasse tehtavaid investeeringuid, mis on kas roheinvesteeringud, digitaliseerimist ja uute tehnoloogiate kasutuselevõttu toetavad investeeringud või uue töötlemisüksuse rajamisele suunatud investeeringud. Sektoritest adresseeritakse erieesmärk 2 raames eraldi mesindussektori konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurendamise vajadust. Sekkumisega 2.1.1 „Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi“ toetatakse sektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust mesinike teadmiste ja oskuste parandamise ning mesindussektori sekkumiste rakendamiseks tehnilise abi andmise kaudu sekkumisega 2.1.2 „Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud“ mesilashaigustega võitlemiseks ja mesilaste tõuaretusse tehtavate investeeringute kaudu, sekkumisega 2.1.3 „Mesindussektori sekkumine 3 – analüüse tegevate laboratooriumite toetamine“ mesilashaiguste ja mesindustoodete kvaliteedi analüüsimise kaudu, sekkumisega 2.1.4 „Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega“ uue teadusinfo saamise ja rakendamise kaudu ning sekkumisega 2.1.5 „Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine“ mitmesuguste müügiedenduse, teavitustegevuse, turunduse ja turuseire meetmete rakendamise kaudu.

ET 69 ET

Selleks, et suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust veelgi enam on nii põllumajandustootjatel, põllumajandustoodete töötlejatel kui neid ühendavatel koostöövormidel võimalus taotleda rahastamisvahendeid sekkumistest 2.6 „Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI)“, 2.3 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI)“ ning 3.1.2 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)“. Rahastamisvahendi kaudu toetatakse investeeringuid, mis suurendavad ettevõtjate konkurentsivõimet läbi tehnoloogia uuendamise. Siia kuuluvad investeeringuid masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Toetatavaks tegevuseks on ka käibekapital, sh eraldiseisev käibekapital tingimusel, et see aitab kaasa erieesmärgi saavutamisele. Erieesmärk 2 saavutamisesse panustavad kaudselt ka teiste erieesmärkide sekkumised nagu näiteks 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, kus eesmärk on ühistegevuse soodustamine töötlemise etapis, et selle kaudu tõsta põllumajandustootjate omavaheline koostöö järgmisele tasandile ja aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni parandamisele toidutarneahelas. Sekkumine 8.3 „Investeeringud bioressursside väärindamisse“ panustab bioressursi töötlemisvõimekuse tõusu ja tooraine ekspordi asemel selle väärindamisse, mis võimaldab kõrgema lisandväärtusega ja kasumlikemate toode tootmist. Põllumajandustootjate konkurentsivõime paraneb sobivate bioväärindamisüksuste loomise, sh kõrval- ja kaassaaduste ning tootmisjääkide kasutamise läbi nt bioenergia/biogaasi, bioväetiste ja biomaterjalide ning muude uudsete ja kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks (sh toidutööstusele, farmaatsiatööstusele). Samuti panustab sekkumine tehnoloogia uuendamisse, et asendada fossiilseid materjale taastuvatega, nt võtta kasutusele taastuval ressursil põhinevad pakendid jmt. Bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega. Investeeringuga toetatakse ressursitõhusate ja kestlike lokaalsete energiavarustuslahenduste loomist, mis suurendavad ka energia varustuskindlust ja - julgeolekut. Erieesmärgi saavutamises on oluline osa ka sekkumistel 0.1 „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ ja 0.2 „Nõuandetoetus“, mis kvaliteetse teadmussiirde ja nõuandeteenuse ja - toetuse kaudu suurendavad põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate teadlikkust jätkusuutlikust arengust ja aitavad seeläbi tõsta sektori ettevõtete konkurentsivõimet. AKISe nn ökosüsteem tagab toimiva infovoo tootjate ja teadlaste vahel, muudab kättesaadavaks ajakohase teabe innovatsiooni ja uusima teadusinfo kohta ning tagab nõustamisteenuse pakkumise riigile olulistes valdkondades võrdsetel alustel ja ühtlase kvaliteediga üle kogu Eesti. Samuti panustab sekkumise 0.3 „Innovatsioonikoostöö projektid“, mille eesmärk on soodustada Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide rakendamist ja innovatsioonikoostööd nii Eesti kui välismaiste teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega, ettevõtete konkurentsivõime tõstmisesse, eelkõige läbi plaanitavate tegevuste kliima- ja ressursitõhususe ning turu- ja tootmisriskidele vastupanuvõime suurendamise. Erieesmärgi saavutamisse panustab ka sekkumine 8.4 „LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng“ kuna selle üheks eesmärgiks on maapiirkondades ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu ning keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandus) lahenduste välja töötamine ja rakendamine. Erieesmärgi saavutamisse panustab ka sekkumine 1.9.3 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“, kuna selle üheks eesmärgiks on hajaasustusega territooriumidel maakasutuse ratsionaalsemaks ja efektiivsemaks muutmine, millega paraneb põllumajandustootjate konkurentsivõime. Ligikaudu 25% põllumajandustootjatest leiab, et tee hoid ja ehitus vajab investeeringuid[1]. Heas korras

ET 70 ET

teede võrgustik ja juurdepääs põllumajandusmaale ja põllumajandustootmishoonetele on oluliseks eelduseks ettevõtluse arendamiseks maal sh põllumajanduse konkurentsivõime tõstmiseks. [1] Põllumajandusuuringute Keskus 2020 „Maaparandussüsteemide ehitamist ja hoiutööde tegemist mõjutavate tegurite väljaselgitamise uuring“ Tabel 14, lk 53 https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2020- 12/Maaparandus_uuringu_l%C3%B5pparuanne_2020.pdf

2.1.SO2.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse

Ei kohaldu

2.1.SO2.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus

R.3 CU - Põllumajanduse digiteerimine ÜPP kaudu digitaalsele põllumajandustehnoloogiale antavast toetusest kasu saavate põllumajandusettevõtete osakaal

1,16 %

R.9 CU PR - Põllumajandusettevõtete moderniseerimine Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal

6,17 %

R.10 CU PR - Parem tarneahela korraldus ÜPP raames toetust saavate tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal

3,56 %

R.35 CU - Mesilastarude säilitamine ÜPPst toetatavate mesilastarude osakaal 31,25 %

R.39 CU - Maamajanduse arendamine Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted

338,00

Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus

Erieesmärk 2 eesmärgiks on suurendada põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule. Digitaliseerimise suurenemist vaadatakse tulemusnäitaja R.3 kaudu, mille sihttasemeks on seatud, et 1,16% põllumajandustootjatest saavad kasu ÜPP kaudu digitaalsele põllumajandustehnoloogiale antavast toetusest. Põllumajandusettevõtete moderniseerimist jälgitakse tulemusnäitaja R.9 kaudu, mille sihttasemeks on seatud 6,17% põllumajandustootjatest saavad kasu ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetustest. Tarneahela korraldamise parenemist järgitakse tulemusnäitaja R.10 kaudu, mille sihtasemeks on seatud, et 3,56% põllumajandustootjatest osalevad ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades. Mesilasperede arvu säilimist jälgitakse tulemusnäitaja R.35 kaudu, mille sihttasemeks on seatud, et 31,25% mesilasperesid on nendel põllumajandustootjatel, kes saavad kasu mesindussektorile suunatud sekkumisest 2.1.2 „Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud“ või mahepõllumajanduslikult mesilaste pidamisele suunatud sekkumisest 9.2 „Loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele“. Tulemusnäitaja R.35 puhul ei arvestata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 73 kohaseid investeeringusekkumisi, mille puhul võivad mesinikud üldises korras koos teiste põllumajandussektori esindajatega toetust taotledes samuti ÜPP-st otseselt kasu

ET 71 ET

saada, kuid need meetmed ei ole R.35 jaoks suure mõjuga ning nendest sekkumistest kasu saavad mesinikud ja mesilaspered ja R.35 arvestuses olevatest sekkumistest kasu saavad mesinikud ja mesilaspered võivad olulisel määral kattuda. Tulemusnäitaja R.35 sihtväärtuseks on 31,25%, mis on saadud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 55 lõike 1 punktis b sätestatud sekkumisviisi kaudu hinnanguliselt toetatavate mesilasperede arvu, sama määruse artiklis 70 sätestatud keskkonna- ja kliimakohustuse alusel loomade heaolu toetuse kaudu hinnanguliselt toetatavate mahepõllumajanduslikult peetavate mesilasperede arvu ja sama määruse artiklis 28 sätestatud väikepõllumajandustootjate toetuse alusel mesilaste korjeala toetuse kaudu hinnanguliselt toetatavate mesilasperede arvu summa (15 200) jagamisel Euroopa Komisjonile teatatud Eesti mesilasperede koguarvu viimase kolme aasta keskmisega (48 633). Järgnevas tabelis esitatud hinnangulised kasusaajate mesinike ja nende mesilasperede arvud aastate lõikes põhinevad 2022. aasta lõpuni Eestis rakendatud mesindusprogrammides juhtorganisatsioonideks olnud mesindusorganisatsioonide esindajate ühisel eksperthinnangul ning sekkumise 9.2 „Loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele“ (ENVCLIM(70)) tabelis 13 esitatule.

2023 2024 2025 2026 2027

Eeldatav kasusaajate mesinike arv art 55(1)(b) puhul

400 450 500 550 600

Eeldatav mesilasperede

arv1 kasusaajatel mesinikel kokku art 55(1)(b) puhul

8 000 9 000 10 000 11 000 12 000

Eeldatav mesilasperede arv kasusaajatel mesinikel kokku art 70 puhul

0 3 100 3 100 3 200 3 200

Eeldatav kasusaajate mesilasperede

arv kokku2

8 000 12 100 13 100 14 200 15 200

Kasusaajate mesinike mesilasperede osakaal kõikidest mesilasperedest

16,45% 24,88% 26,94% 29,20% 31,25%

Euroopa Komisjonile teatatud Eesti mesilasperede koguarv vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2015/1366 artikli 3 alusel viimasel kolmel aastal (SA andmed): 2018. a 48 700, 2019. a 49 300, 2020. a 47 900. Seega on 2018–2020 keskmine 48 633 mesilasperet. 1 -1. novembri 2020. a seisuga oli PRIA registris 47 190 mesilasperet ja 2 348 mesinikku, st keskmiselt ca 20 mesilasperet mesiniku kohta

ET 72 ET

2 - Artikli 55(1)(b) alusel ja artikli 70 alusel kasusaavate mesinike ja mesilasperede kattuvus on väga väike, sest mahemesinduses on paljud tavamesinduses kasutatavad mesilashaiguste tõrje võtted keelatud või piiratud ning seega on mahemesinikele artikli 55(1)(b) alusel toetuse kasutamine väga piiratud. Seetõttu artikli 55(1)(b) ja artikli 70 alusel eeldatavate kasusaajate mesilasperede osas kattuvust ei arvestata. Artikli 55(1)(b) alusel ja artikli 28 alusel kasusaavate mesinike ja mesilasperede kattuvus on väga väike, sest mesinikud enamasti ei oma põllumajandusmaad. Seetõttu artikli 55(1)(b) ja artikli 28 alusel eeldatavate kasusaajate mesilasperede osas kattuvust ei arvestata.

2.1.SO2.9 Rahaeraldise põhjendus

Sekkumine 2.1.2 „Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud“ eelarvega 50 000 eurot EL vahenditest, millele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL vahenditega samas suuruses, panustab tulemusnäitaja R.35 sihttaseme saavutamisse. Sekkumine 2.2 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ eelarvega 40 mln eurot ja sekkumine 2.3 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI)“ eelarvega 10 mln eurot sihttasemega panustavad tulemusnäitaja R.3 sihttaseme saavutamisse. Sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine eelarvega“ 21 mln eurot panustab tulemusnäitaja R.9 sihttaseme saavutamisse. Sekkumine 2.6 „Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI)“ eelarvega 20 mln eurot panustab tulemusnäitaja R.3 ja R.9 sihttaseme saavutamisse. Tulemusnäitaja „ÜPP toetust saavates tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal“ väärtusesse panustavad ka erieesmärk 3 alt kavandatud viis sekkumist: 3.1.1, 3.1.2, 3.2, 3.3 ja 3.4. Sekkumine 1.9.3 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“ panustab eelarvega 897 000 eurot R 9 sihttaseme saavutamisse. Sekkumine 9.2 „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ panustab eelarvega 504 000 eurot R.35 sihttaseme saavutamisse.

ET 73 ET

2.1.SO3 Parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas

2.1.SO3.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte

2.1.SO3.1.1 Tugevused

1. Üha rohkem põllumajandustootjaid on avatud liitumaks põllumajandusühistutega ning ühistute turuosa kasvab. 2. Kvaliteedikavadega liitunud põllumajandustootjate arv kasvab. 3. Toimivad ühistud on piima- ja teraviljasektoris. 4. Toimivad ühistud investeerivad lisandväärtuse kasvu. 5. Mitmekesine tootmine (uudsed lahendused, nišitooted, mahepõllumajanduse laienemine jm). 6. Esmatootjate poolt lisandväärtuse andmine toodetele (müügiks ettevalmistamine). 7. Noored põllumajandustootjad on põllumajandusühistu liikmeks astumisele rohkem avatud.

2.1.SO3.1.2 Nõrkused

1. Suure osa põllumajandustootjate vähene koostöö ning valmisolek ühistegevuseks. 2. Puudulikud teadmised kaasaegsest ühistegevusest. 3. Erinev turujõud tarneahela lülide vahel. 4. Põllumajandusühistute piiratud võimekus kaasata oma- ja võõrkapitali. 5. Ühistute poolt loodav lisandväärtus on väike. 6. Palju väikeseid ja nõrga turujõuga ning omavahel konkureerivaid ühistuid. 7. Usaldamatus ühistu liikmete vahel ning valmisoleku puudumine ühistu arendamisse investeerida. 8. Vähearenenud lühikesed tarneahelad. 9. Vähesed investeeringud teadus- ja arendustegevustesse ja tootearendusse.

2.1.SO3.1.3 Võimalused

1. Euroopa Liidu algatus tootja positsiooni tugevdamiseks tarneahelas (ebaausate kaubandustavade kasutamist piirav direktiiv, turu läbipaistvust suurendav algatus, tootjaorganisatsioonidele loodud konkurentsierandid). 2. Head suhted ja võimalik koostöö teiste Balti riikide ühistutega. 3. Ühistu juhtide professionaalsuse kasv. 4. Horisontaalne koostöö tarneahelas (nt maaturismi ja kulinaaria valdkonna esindajatega) aitab kaasa lühikeste tarneahelate populariseerimisele.

2.1.SO3.1.4 Ohud

1. Jaekaubanduse jätkuv kontsentreerumine ja tarneahela tasakaalustamatuse süvenemine. 2. Ühistulise tegevuse mahajäämus süveneb võrreldes EL-iga.

2.1.SO3.1.5 Muud märkused

Toidutarneahelat iseloomustab iga järgmise lüli üha kasvav kontsentreerumine. Eriti tugevalt on viimasel kümnendil koondunud jaekaubandus, võimaldades dikteerida toiduainete tootjatele, töötlejatele ja tarnijatele oma tingimusi. Kaubanduse jätkuv kontsentreerumine süvendab toidutarneahela tasakaalustamatust. Võrreldes ahela järgmiste lülidega, on põllumajandustootjad valdavalt väikesed ning killustunud ja omavad tarneahelas nõrgemat turujõudu. Eesti toidusektor tegutseb EL-i siseturu osana ning põllumajandustootjad konkureerivad EL-i teiste liikmesriikide põllumajandustootjatega samadel tingimustel. Põllumajandustootjate ja töötlejate nõrgem turujõud võrreldes tarneahela järgmiste lülidega (eelkõige kaubandusega) mõjutab oluliselt sektori konkurentsivõimet ning tootja positsiooni toidutarneahelas.

ET 74 ET

Põllumajandustootjate ühistutesse koondumine ning omavaheline koostöö suurendavad tootjate turujõudu ning tugevdavad tootjate positsiooni toidutarneahelas, tagavad põllumajandus- ja toiduainesektori mitmekesise ettevõtlusstruktuuri ning õiglased ja stabiilsed sissetulekud, suurendavad konkurentsivõimet ja turule orienteeritust ning tõstavad lisandväärtust ja ekspordivõimekust. Üha rohkem Eesti põllumajandustootjaid on ühistutega liitumisele avatud ja toidukvaliteedikavades osalejate arv on viimasel aastal kasvanud. Piima- ja teraviljasektoris tegutsevad ka üle 100 liikmega ühistud, mis investeerivad lisandväärtuse kasvu ning ekspordivad oma tooteid. Kuigi ühistute arv on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud, on enamik loodud ühistutest väikesed ja loovad vähe lisandväärtust. Turul tegutsevatest ühistutest 80% on väikesed ja nõrga turujõuga ning ühistegevuse tase erinevates põllumajandussektorites erineb oluliselt. Tootjate organiseeritus on parem piima- ja teraviljasektoris, nõrk puu– ja köögiviljasektoris. Ühistegevuse arengut on takistanud varasem negatiivne kogemus, tootjate piiratud võimekus ühistu arengusse investeerida, puudulikud teadmised ühistegevusest ning professionaalsete juhtide ja eestvedajate puudus. Kuigi EL-i turukorraldusmeetmed võimaldavad tunnustatud tootjaorganisatsioonidel kasutada erandeid konkurentsieeskirjadest ning saada finantsabi eesmärgiga suurendada oma liikmete turujõudu, polnud Eestis 2022. aastani ühtegi tunnustatud tootjaorganisatsiooni. Esimene tootjaorganisatsioon tunnustati 2022. aasta veebruaris ja see tegutseb piima-ja piimatootesektoris. EL finantsabi puu– ja köögiviljasektoris pole sektori huvipuuduse tõttu rakendust leidnud, mistõttu ühistegevuse mahajäämus võrreldes teiste liikmesriikidega on üsna suur. Eestis on kaks tunnustatud riiklikku kvaliteedikava – toidukvaliteedikava „Rohumaaveise liha tootmine“, milles on sätestatud nõuded maherohumaaveise liha tootmiseks ja 2022. aastal tunnustatud toidukvaliteedikava „Biosfääri programmiala rohumaaveis ja -lammas“ eeskiri. Kvaliteedikava kohane kohustuslik tootmine toimub UNESCO MAB-sertifikaadiga biosfääri programmialades, kus majandatakse säästva arengu põhimõtete alusel, kasutades lahendusi, mis võimaldavad bioloogilise mitmekesisuse säilimise. Looduslikel rohumaadel karjatatavad lamba ja veise tõud on aeglase kasvuga, mis koos liigirikka koresöödaga annab nende loomade lihale head maitseomadused. Varasemalt tunnustatud riikliku kvaliteedikavaga „Rohumaaveise liha tootmine“ liitujate arv on aastatega üha suurenenud. Ka teistest sektoritest in tuntud huvi kvaliteedikavade loomise vastu, mis annab lootust, et tulevikus nende arv suureneb ja ka kvaliteedikavade raames toodetud toodete osakaal suureneb. Liidu kvaliteedikava kaitstud geograafiline tähis alusel on hetkel kaitstud kaks nimetust – „Estonian vodka“ registreerimisprotsess lõppes ametlikult 2019. aastal ja nimetuse „Sõir“ registreerimisotsus jõustus 2021. aastal. Estonian vodka eriomadused tulenevad teraviljade kasvatamise eripäradest (peamiselt talivili, mille kasvatamisel pööratakse suurt tähelepanu maheviljelusele), kartulist kui tooraine erilisusest ning Eesti joogivee koostisest. Nimetusega „Sõir“ tähistatakse traditsioonilist laagerdamata kohupiimajuustu, mida tuntakse Eestis ennekõike ajaloolisel Võrumaal ja Setomaal. Sõira tegemise komme ning oskused kui osa Vana-Võromaa ja Setomaa kultuuripärandist on kantud UNESCO vaimse kultuuripärandi kaitse konventsiooni põhimõtetest lähtuvalt Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Tootjate huvi toodete nimetustele geograafilise tähise staatuse taotlemise vastu on kasvamas – 2021. aastal toimus 3 infopäeva, kus ka selle teema kohta infot jagati.

2.1.SO3.2 Vajaduste kindlakstegemine

Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas

V2.3 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas läbi teadlikkuse tõstmise koostöövõimalustes

1 Jah

ET 75 ET

V3.1 Tugevdada põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas tootjaorganisatsioonide loomise ja arendamis

1 Jah

V3.2 Lõpetada ebaausate kaubandustavade kasutamine tarneahelas

2 Ei

V3.3 Tõsta teadlikkust kvaliteedikavadest ja suurendada nende raames toodetud toodete osakaalu

1 Jah

V3.4 Arendada toidusektori ettevõtjate koostööd ja turustusvõimalusi eelkõige läbi lühikeste tarneahelate

1 Jah

Muud märkused vajaduste hindamise kohta.

Puuduvad

2.1.SO3.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm

Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

3.1.1 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse

O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

3.1.2 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)

O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse

O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid

O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv

RD COOP(77) – Koostöö 3.2 - Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine

O.29. Ametlikes kvaliteedikavades osalemise toetuse saajate arv

RD COOP(77) – Koostöö 3.3 - Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine

O.28. Toetust saavate tootjarühmade ja - organisatsioonide arv

RD COOP(77) – Koostöö 3.4 - Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine

O.32. Toetatud muude koostöötegevuste või - ühikute arv (välja arvatud punktis O.1 teatatud Euroopa innovatsioonipartnerlus)

RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng

O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus

O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

Ülevaade

Erieesmärk 3 eesmärgiks on parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas. Kuna põllumajandus- ja toidusektori struktuuri iseloomustavad suhteliselt väikeste tootmismahtudega ettevõtted, on nende konkurentsivõime tõstmise eelduseks hästi toimiv koostöö. Selle eesmärgi saavutamisse panustavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115 sätestatud koostöö artikli (artikkel 77) alusel välja töötatud sekkumised. Üheks võimaluseks põllumajandustootjate positsiooni parandamiseks väärtusahelas on nende koondumine tootjaorganisatsioonidesse, millest tulenevalt suureneb nende turujõud. Sekkumise 3.3 „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“ eesmärk on toetada tunnustatud tootjaorganisatsioone

ET 76 ET

nende juhtimisvõimekuse tõstmisel, et seeläbi tagada nende jätkusuutlikkus. Toetatavateks tegevusteks on professionaalsete juhtide palkamine ja seeläbi juhtimisvõimekuse suurendamise, mis on tootjaorganisatsioonide edasise arengu seisukohalt olulised, kuid millesse panustamiseks ei pruugi olla piisavalt vahendeid. Konkurentsivõime suurendamiseks on olulise tähtsusega edendada toidusektori ettevõtjate omavahelist koostööd lühikesite tarneahelate ja kohalike turgude arendamise kaudu, mille eesmärk on luua põllumajandustoodetele uusi turustusvõimalusi. Selle saavutamiseks on kavandatud sekkumine 3.4 „Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine“, mille abil suurendatakse turule orienteeritust uute müügikanalite loomise kaudu ning tõstetakse ka tarbijate teadlikkust lühikestest tarneahelatest. Tootjate positsiooni väärtusahelas ja sissetulekuid parandab ka kvaliteedikavade rakendamine, mille raames toodetud toodete eest on võimalik saada kõrgemat hinda. Sekkumise 3.2 „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“ abil soovitakse tugevdada tootjate koostööd ja suurendada nende põllumajandusettevõtjate arvu, kes kvaliteedikavades osalevad, toetades kvaliteedikava arendamisega ja toodete kvaliteedi tagamisega seotud kulusid. Kuna teadlikkus liidu ja riiklike kvaliteedikavade osas on võrdlemisi tagasihoidlik nii toidutootjate kui tarbijate hulgas, toetatakse sekkumise raames ka erinevaid teavitustegevusi, mis aitavad tutvustada kvaliteedikava raames toodetud toodete omadusi ja eeliseid. Siia kuuluvad näiteks erinevad teavituskampaaniad, turundusürituste korraldamine, messidel osalemine või nende korraldamine. Erieesmärgi saavutamisesse panustab sekkumine 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, kus eesmärk on ühistegevuse soodustamine töötlemise etapis, et selle kaudu tõsta põllumajandustootjate omavaheline koostöö järgmisele tasandile ja aidata kaasa põllumajandustootjate positsiooni parandamisele toidutarneahelas. Lisaks on võimalus sekkumise 3.1.2 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)“ raames rahastamisvahendi kaudu toetatakse investeeringuid, mis suurendavad ühistute turupositsiooni ja konkurentsivõimet läbi tehnoloogia uuendamise. Siia kuuluvad investeeringuid masinatesse ja seadmetesse, ehitiste ehitamiseks ja rekonstrueerimiseks, uuenduslike toodete ja kõrvaltoodete, tootmisprotsesside ja tehnoloogiate väljaarendamisse, samuti muudesse investeeringutesse lisandväärtuse andmiseks kõigis tootmisahela etappides ning tootmise digitaliseerimiseks ja automatiseerimiseks. Toetatavaks tegevuseks on ka käibekapital, sh eraldiseisev käibekapital tingimusel, et see aitab kaasa erieesmärgi saavutamisele. Sekkumine 8.3 „Investeeringud bioressursside väärindamisse“ panustab bioressursi töötlemisvõimekuse tõusu ja tooraine ekspordi asemel selle väärindamisse, mis võimaldab kõrgema lisandväärtusega ja kasumlikemate toode tootmist. Sekkumisega soodustatakse nii ettevõtjate kui ka sektoritevahelist koostööd, ühistute ja klastrite teket ning tutvustatakse biomajanduse võimalusi laiemale sihtgrupile. Paraneb ka ettevõtjate konkurentsivõime läbi koostöös loodavate sobivate bioväärindamisüksuste loomise, sh kõrval- ja kaassaaduste ning tootmisjääkide kasutamise läbi nt bioenergia/biogaasi, bioväetiste ja biomaterjalide ning muude uudsete ja kõrge lisandväärtusega toodete tootmiseks (sh toidutööstusele, farmaatsiatööstusele). Samuti panustab sekkumine tehnoloogia uuendamisse, et asendada fossiilseid materjale taastuvatega, et võtta kasutusele taastuval ressursil põhinevad pakendid jmt. Bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega. Investeeringuga toetatakse ressursitõhusate ja kestlike lokaalsete energiavarustuslahenduste loomist, mis suurendavad ka energia varustuskindlust ja -julgeolekut. Ühistulised investeeringud nimetatud valdkondadesse on üksikute ettevõtjate jaoks kuluefektiivsemad ja toovad suuremat kasu ühistu liikmetele. Erieesmärgi saavutamises on oluline osa ka sekkumistel 0.1 „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ ja 0.2 „Nõuandetoetus“, mis kvaliteetse teadmussiirde ja nõuandeteenuse ja - toetuse kaudu suurendavad põllumajanduse ja toidusektori ettevõtjate teadlikkust jätkusuutlikust arengust

ET 77 ET

ja aitavad seeläbi tõsta sektori ettevõtete positsiooni väärtusahelas ja konkurentsivõimet laiemalt. AKISe nn ökosüsteem tagab toimiva infovoo tootjate ja teadlaste vahel, muudab kättesaadavaks ajakohase teabe innovatsiooni ja uusima teadusinfo kohta ning tagab nõustamisteenuse pakkumise riigile olulistes valdkondades võrdsetel alustel ja ühtlase kvaliteediga üle kogu Eesti. Samuti panustab põllumajandustootja positsiooni parandamisse väärtusalehas sekkumine 0.3 „Innovatsioonikoostöö projektid“, mille eesmärk on soodustada Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) projektide rakendamist ja innovatsioonikoostööd nii Eesti kui välismaiste teadus- ja arendusasutuste ning ekspertidega, eelkõige läbi plaanitavate tegevuste kliima- ja ressursitõhususe ning turu- ja tootmisriskidele vastupanuvõime suurendamise. Erieesmärgi saavutamisse panustab ka sekkumine 8.4 „LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng“ kuna sekkumise üheks eesmärgiks on maapiirkondades ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu ning keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandus) lahenduste välja töötamine ja rakendamine.

2.1.SO3.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse

Ei kohaldu

2.1.SO3.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus

R.10 CU PR - Parem tarneahela korraldus ÜPP raames toetust saavate tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal

3,56 %

R.39 CU - Maamajanduse arendamine Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted

338,00

Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus

EE3 alt rakendatavate sekkumiste 3.1.1, 3.1.2, 3.2, 3.3 ja 3.4 eesmärgiks on parandada põllumajandustootjate positsiooni väärtusahelas läbi tarneahela parema korralduse. Selle erieesmärgi alt kavandatud sekkumistega tahetakse saavutada eesmärk, et 3,56% põllumajandustootjatest osalevad tootjaorganisatsioonides,lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades. Eesmärk on seatud viie sekkumise (sekkumised 3.1.1, 3.1.2, 3.2, 3.3, 3.4) koosmõjul ja kui ükspõllumajandustootja saab toetust mitme sekkumise sekkumise kaudu, siis loetakse toetuse saaja eesmärki ühekordselt.

2.1.SO3.9 Rahaeraldise põhjendus

Erieesmärk 3 alt kavandatud viie sekkumisega tahetakse saavutada tulemusnäitaja R.10 sihttaset, et vähemalt 3,56% põllumajandustootjatest osalevad ühistegevuses, tootjaorganisatsioonides, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades. Selle eesmärgi saavutamisse panustab: Sekkumine 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ eelarvega 19,25 mln eurot. Sekkumine 3.1.2 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)“ eelarvega 15 mln eurot. Sekkumine 3.2 „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“ eelarvega 4 mln, millest hinnanguliselt poole ulatuses panustatakse kvaliteedikavade arendamise kaudu R.10 sihttaseme

ET 78 ET

saavutamisse. Teine pool eelarvest on kavandatud kvaliteedikavade teabe- ja reklaamimeetmeteks, mille puhul ei ole tulemusindikaatorit seatud (vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklile 111). Sekkumine 3.3 „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“ eelarvega 2,45 mln eurot. Sekkumine 3.4 „Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine“ panustab eelarvega 6 mln eurot.

ET 79 ET

2.1.SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat

2.1.SO4.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte

2.1.SO4.1.1 Tugevused

1. Teadus- ja arendustegevus ning haridus on põllumajanduse valdkonnas heal tasemel. 2. Põllumajanduskeskkonna ja mahepõllumajanduse meetmega hõlmatud suur osa põllumajandusmaast. 3. Riiklikud tegevused ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ja tõrjeks ning haiguskindlate taimesortide aretus. 4. Biogaasi tootmine on käivitunud, see on loonud heal tasemel ekspertteadmised ja kogemused. 5. Suur metsa pindala ja piisav juurdekasv, biomassi ja metsamulla süsinikuvaru on suurenenud.

2.1.SO4.1.2 Nõrkused

1. Ebapiisav seire ja statistiliste andmete ebaühtlane kvaliteet. 2. Vähene teadlikkus kliimamuutustega seotud probleemidest ning nende lahendamise vajadustest ja võimalustest. Kliima ja põllumajanduse seoste osas on teadus- ja arendustegevuse tase ebaühtlane ning vastavaid pilootprojekte on vähe. 3. Intensiivistuv põllumajandus (põllumaa orgaanilise süsinikuvaru aeglane vähenemine, mineraalväetiste kasutamise kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine). 4. Investeeringute tase seoses sõnnikukäitluse, hajusa taastuvenergia, maapiirkondade taristu ja mikrolahendustega on ebaühtlane ja ebapiisav. 5. Keskkonnainvesteeringutega kaasnevad täiendavad kulud võivad olla suured, ei ole ettevõtjale jõukohased ja keskkonnaga seotud kohustuste täitmisega võib kaasneda konkurentsivõime langus. 6. Erametsas pole piisavalt tehtud hooldusraiet. 7. Pole piisavalt andmeid erinevate erametsas rakendatavate majandamisvõtete mõjust kliimale.

2.1.SO4.1.3 Võimalused

1. Looduslikud eeldused ja ressursid loovad võimaluse säästliku biomajanduse arendamiseks. 2. Keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja praktikate kiire areng ning kättesaadavuse ja kulutõhususe paranemine, mis võimaldab rakendada säästlikke lahendusi põllumajanduses. 3. Kliima soojenemisega kaasnev põllumajanduskultuuride mitmekesisuse suurenemine, vegetatsiooniperioodi pikenemine ning biomassi produktsiooni kasv. 4. Tarbijate ja tootjate ning ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasv, mis toob kaasa mahe- ja keskkonnasõbralike toodete nõudluse suurenemise. 5. Kaasaegase ja innovaatilise tehnoloogia kättesaadavus taime- ja loomakasvatuses.

2.1.SO4.1.4 Ohud

1. Kasvav ja ebaühtlane surve ressurssidele ja maakasutusele võib põhjustada negatiivset keskkonnamõju, ressursside kättesaadavuse vähenemist ja hindade tõusu. 2. Kliimamuutustega kaasnev ekstreemsete ilmastikunähtuste (tormid, põuad, üleujutused, liigne sademete hulk) sageduse suurenemine. Võõrliikide, taimekahjustajate ja -haiguste ning loomataudide levik ning resistentsus. 3. Ambitsioonikas kliimapoliitika toob põllumajandustootmise liikumise Eestist välja sinna, kus kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ei ole rangeid nõudeid (süsinikulekke oht). 4. Valdkonna prioriteetsus, atraktiivsus ja teadlikkus ei suurene piisavalt või on ebaühtlane tulenevalt kriisidest. EL-i või siseriikliku poliitika ebastabiilsus või ebaühtlus (mullapoliitika puudumine). 5. Kohalikule kasvukohale sobiliku metsa kultiveerimismaterjali ebapiisav kättesaadavus.

ET 80 ET

2.1.SO4.1.5 Muud märkused

Põllumajandusest pärit KHG heide moodustas 2020. aastal Eesti koguheitest ligi 13%[1]. Võrreldes baasaastaga (1990) on põllumajanudssektorist tulenev KHG heide vähenenud 2020. aastaks ligi 43%. Peamiseks põhjuseks loomade arvu ja mineraalväetiste kasutamise vähenemine. Loomakasvatuse kontsentreerumine, mineraalväetiste kasutamise kasv ning põllumaa orgaanilise süsinikuvaru aeglane vähenemine võivad põhjustada KHG heite suurenemist põllumajanduses. Suur osa MAK 2014–2020 meetmeid panustavad juba täna otseselt või kaudselt kliimamuutuste leevendamisse ja mõjudega kohanemisse. Kliimamuutuste leevendamiseks ja nende mõjudega kohanemiseks on vaja ka edaspidi keskkonnasõbralike tehnoloogiaid ja praktikaid toetada. Oluline on veelgi enam soodustada põllumuldade orgaanilise süsiniku varu suurendavate praktikate rakendamist, turvasmuldade harimise olulist vähendamist, viies turvasmuldadega põllud rohumaa alla või soodustada seal asjakohastel juhtudel veetaseme tõstmist ning märgalakultuuride viljelemist. Turvasmuldasid on täpsemalt käsitletud erieesmärk 5 SWOT analüüsis. Põllumajandus- ja metsandusvaldkonnas on heal tasemel teadus- ja arendustegevus ning kutse- ja kõrgharidus, mis loob eeldused innovatsiooniks. Keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja praktikate kiire areng ning nende kättesaadavuse ja kulutõhususe paranemine võimaldavad rakendada säästlikke lahendusi ja aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nende mõjudega kohanemisele ning arendada säästvat energiat, samuti leevendada kasvavat survet ressurssidele. Tarbijate ja tootjate ning ühiskonna keskkonnateadlikkuse kasv toob kaasa mahe- ja keskkonnasõbralike toodete nõudluse suurenemise. Loomakasvatuses on meetmeid KHG heite vähendamiseks piiratud. Metaaniheidet saab vähendada soodustades näiteks karjatamist. Soolesisese fermentatsiooni vähendamiseks on välja pakutud söödakvaliteedi parandamine piimalehmadel[2]. Eelkõige on mõeldud meetmeid nagu sööda paremat ettevalmistamist, saagi õigeaegset koristust jms tehnoloogiaid. Uuringus soovitatud tase oli 2020. aastal Eestis saavutatud[3], seetõttu ei ole soolesisese fermentatsiooni vähendamiseks sekkumist lisatud strateegiakavasse. Lisaks sellele tuleb loomakasvatuses arendada taastuvenergia tootmist ja investeerida anaeroobsetesse kääritusseadmetesse biogaasi tootmiseks põllumajandusjäätmetest ja -jääkidest, nt sõnnikust, mis aitavad kaasa tekkivate kasvuhoonegaaside vähendamisele ja õhusaasteainete vähendamisele ning suurendab taastuvenergia osakaalu ja panustab ringmajandusse. Taastuvenergia kasutamise soodustamisel põllumajanduses tuleb lahenduste rajamisel eelistada alternatiive põllumajandusmaa väliselt. Juba täna on biogaasi tootmine loonud heal tasemel ekspertteadmisi ja kogemusi, mis aitab panustada taastuvenergia arengusse. Siiski on biogaasi tootmise arengus takistuseks väiketootmise madal majanduslik tasuvus. Samuti tuleb põllumajanduse ja biogaasi tootmise ühendamisel senisest veelgi enam püüelda terviklahenduste poole ja töötada selle nimel, et kogu süsteem oleks kestlik. Keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja praktikate kiire areng ning kättesaadavuse ja kulutõhususe paranemine võimaldavad rakendada säästlikke lahendusi põllumajanduses ja metsanduses. Siiski võivad taastuvenergiat kasutavad seadmed olla märgavavalt kallimad kui fossiilseid energiakandjaid kasutavad seadmed (näiteks teraviljakuivatid, biogaasi kasutavad traktorid). Arenev ühistegevus ja ettevõtluse populaarsuse kasv maapiirkondades ning mitmekesiste rohelisemate ärimudelite, sh mikrolahenduste tekkimine, annavad võimaluse kliimamuutuseid leevendada ja nendega paremini kohaneda. Et põllumajanduses rakendatavate meetmete mõju arvesse võtta, on vaja parandada seiret ja läbi viia uuringuid. Statistiliste andmete kvaliteet põllumajandusest ja LULUCF sektorist pärit KHG heite ja süsiniku sidumise võimaluste osas on ebapiisavad, samuti süsinikuringe kohta laiemalt. Põllumajanduse nõrkuseks on vähene teadlikkus kliimamuutustega seotud probleemidest ja nende lahendamise võimalustest ning kliima ja põllumajanduse seoste osas on teadus- ja arendustegevuse tase ebaühtlane, vastavaid pilootprojekte on vähe. Selle parandamiseks on vaja soodustada koostööd ja innovatsiooni.

ET 81 ET

Eesti maismaast moodustab metsamaa üle poole ja Eesti on metsamaa osakaalu poolest Euroopa riikide eesotsas. Metsa maapealse ja maa-aluse osa biomassi ning metsamulla süsinikuvaru on suurenenud. Kuna metsa uuendamiseks on Eestil riiklik toetusskeem, siis strateegiakavas keskendutakse nendele metsanduslikele tegevustele, mida erametsaomanikud ise piisavalt ei tee. Selleks on hooldusraied, et kiirendada puude kasvu ja sellega koos süsiniku sidumist ning saada metsast parema kvaliteediga puitu, mis talletab süsiniku pikemaks ajaks pikaealistesse puittoodetesse. Ka arendatakse taimalamajandust, et katta puittaimede vajak, mis tagab puistu kiirema taastumise peale raiet või metsa kahjustusi. Sekkumistega aidatakse kaasa Eesti riikliku energia- ja kliimakavas aastani 2030 toodud riiklikke kliimaeesmärkide täitmisele – vähendada kasvuhoonegaaside heidet ja suurendada taastuvenergia kasutamist ning panustatakse LULUCF eesmärki, et metsamaa seoks süsinikku. Ka on kavandatavad tegevused kooskõlas „Kliimapoliitika põhialused kuni 2050 aastani“ suunisega suurendada puistute juurdekasvu ja süsiniku sidumise võimet tootliku ja kestliku metsamajandamisega, millega pikas perspektiivis säilitatakse metsade süsinikuvaru. Põllumajandusvaldkonnas on ohuks kasvav ja ebaühtlane surve ressurssidele ja maakasutusele, mis võib põhjustada negatiivset keskkonnamõju ning ressursside kättesaadavuse vähenemist ja seeläbi hindade tõusu. Ohuks on kliimamuutustega kaasnev ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine, võõrliikide, taimekahjustajate ja -haiguste levik. Kliimamuutustega suureneb sademete hulk, väheneb lumikate, võivad suureneda ja pikeneda kevad-suvised põuaperioodid, mis hakkavad mõjutama tootmist. Sademete hulga suurenemine võib takistada viljakoristust, põuad mõjutavad toodangu mahtu ja kvaliteeti. Kliimamuutuste mõjudega kohanemise juures on põllumajanduses ja metsanduses oluline valmisolek ohtlike taimekahjustajate leviku ennetamiseks ja tõrjeks ning haiguskindlate taimesortide aretus ning vaja on ka edaspidi toetada tegevusi, mis aitavad ära hoida või leevendada taime- ja ulukikahjustusi. Euroopa Liit on võtnud eesmärgiks saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Eesti toetab EL üleselt seatud heite vähendamise ettepanekut ning strateegias „Eesti 2035“ on sätestatud, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada. Nii põllumajandust kui metsandust puudutavad meetmed, mis aitavad kaasa täita riiklikke kliimaeesmärke, on seatud Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas aastani 2030[4]. 2021 aasta juulis Euroopa Komisjoni poolt avalikustatud pakett „Eesmärk 55“, mis hõlmab mitmeid ambitsioonikaid muudatusettepanekuid, mis mõjutavad ka põllumajandussektorit. EL-i ambitsioonikate kliimaeesmärkidega kaasneb risk, et tootmine liigub riikidesse, kus neid eesmärke koos rangemate meetmetega seatud ei ole ehk süsinikuleke. Põllumajandusvaldkonna atraktiivsuse ja teadlikkuse ebapiisav suurenemine ning EL-i või siseriikliku poliitika ebastabiilsus võivad vähendada sektori huvi investeerida kliimamuutusi leevendavatesse meetmetesse. [1] Kasvuhoonegaaside heitkoguste inventuur 1990–2020 [2] Eesti kliimaambitsiooni tõstmise võimaluste analüüs 2019 [3] Kariloomade söödaplaanide uuring 1990–2020 [4] Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 Lisa III

2.1.SO4.2 Vajaduste kindlakstegemine

Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas

V1.4 Kaasajastatud põllumajanduse taristu, mis arvestaks keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega

1 Jah

V4.1 Suurendada teadlikkust kliima, selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust

3 Osaliselt

ET 82 ET

V4.2 Eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi

1 Jah

V4.3 Suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suure

1 Jah

V4.4 Kiirendada süsiniku sidumist ja metsa kasvu 1 Jah

V4.5 Soodustada ilmastiku riske maandavate maaparandusinvesteeringute tegemist

1 Jah

V4.6 Tagada taimekasvatuses kliimamuutustega kohanemine

2 Osaliselt

V4.7 Suurendada ja mitmekesistada metsataimede kättesaadavust

2 Jah

Muud märkused vajaduste hindamise kohta.

Puuduvad

2.1.SO4.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud

Erieesmärgi alt programmeeritud sekkumised aitavad kaasa nõuete täitmisele, mis tulenevad erinevatest ELi direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest, sh Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/28/EÜ, millega kehtestatakse üldine raamistik taastuvatest energiaallikatest toodetava energia kasutamise edendamiseks. Direktiivis tuuakse välja, et põllumajandusliku tooraine, näiteks sõnniku, läga ja teiste loomset ning taimset päritolu jäätmete kasutamine biogaasi tootmiseks pakub tänu suurele kasvuhoonegaaside heitkoguste säästvuspotentsiaalile märkimisväärseid keskkonnaeeliseid nii soojus- kui muu energia kui ka biokütuste tootmisel. Biogaasi tootmisrajatised võivad tänu oma detsentraliseeritud olemusele ja piirkondlikule investeerimisstruktuurile anda märkimisväärse panuse maapiirkondade säästvasse arengusse ning pakkuda põllumajandusettevõtjatele uusi sissetulekuallikaid. Keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid ja ringbiomajandusel tuginevate lahenduste edendamine on toodud vajadusena V4.2. Riiklikud eesmärgid kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja süsiniku sidumise suurendamiseks on seatud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 2018/841, millega lisatakse maakasutusest, maakasutuse muutusest ja metsandusest tulenev kasvuhoonegaaside heide ja sellest tulenevate kasvuhoonegaaside sidumine 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika raamistikku ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 ja otsust nr 529/2013/EL (LULUCF määrus) ning Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030, millega panustatakse kliimameetmetesse, et täita Pariisi kokkuleppega võetud kohustused, ning millega muudetakse määrust (EL) nr 525/2013 (ESR). ESR sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) on Eesti eesmärgiks vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside heidet 13%. Uue ettepanku järgi tõuseks see 24%ni. Eestis ei ole riiklikku kohustust sektorite vahel jaotatud ja põllumajanudses ei ole seatud kindlat kasvuhoonegaaside heite vähendamise eesmärki. Küll aga panustavad põllumajanduses rakendatavad praktikad ja kasutatavad tehnoloogiad sellesse, et kasvuhoonegaaside heidet vähendada. LULUCF sektoris kehtib praegu Eesti ja ka teiste LR-de puhul eesmärk, et aastatel 2021–2030 oleks sektoris tagatud süsiniku sidumine oleks võrdne heitega maakasutuse sektoris. Põllumajanduses tuleb peamine heide, mida arvestatakse LULUCF sektoris, turvasmuldade harimisest. Ühe vajadusena on erieesmärgis välja toodud vajadus suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele (V4.3).

ET 83 ET

Eesti esitas riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 Euroopa komisjonile määruse (EL) nr 2018/1999 artikli 3 lõike 1 alusel. Kavas on välja toodu meetmed, mis aitavad energia- ja kliimaeesmärkidesse panustada. Nimetatud tegevustest on plaanis toetada ÜPP strateegiaava kaudu nt turvasmuldade viimist rohumaa alla, talvise taimkatte rakendamist, happeliste muldade neutraliseerimist, kliimat ja keskkonda säästvate põllumajandustavade rakendamist. Riikliku energia- ja kliimakava eesmärke aitavad täita ka toetatavad investeeringud, näiteks investeeringud põllumajandusettevõtte keskkonnasõbralike taastuvenergia lahenduste rajamiseks ja energia kokkuhoiuks, täppisväetamise sensorsüsteemide ostmise toetamine, keskkonnasäästlike jahutusseadmete ostmise toetamine või jahutusseadmete väljavahetamine keskkonnasäästlikumate vastu.

2.1.SO4.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm

Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi

Ühine väljundnäitaja

DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine

O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava

O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad

O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

9.2 - Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus

O.17. Hektarite või muude üksuste arv, mille eest makstakse mahepõllumajandustoetust

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

KK5 - Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus

O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

KK6 - Pärandniidu hooldamise toetus

O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

KK7 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus

O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste või üksuste arv

RD ASD(72) – Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid

KK9 - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades

O.13. Natura 2000 või direktiivi 2000/60/EÜ alusel toetust saavate hektarite arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse

O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud

O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

KK2.1 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud)

O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

ET 84 ET

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

KK2.2 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud)

O.23. Väljaspool põllumajandusettevõtet mittetootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid

O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv

RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng

O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus

O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

Ülevaade

Vähendamaks survet keskkonnale, on vaja oluliselt enam teadmisi kliima, selle muutuste ja põllumajanduse vastastikusest mõjust. Vajalik on nii riigisiseselt kui ka rahvusvahelisel tasandil aktiivselt tegeleda KHG ja õhusaasteainete hindamise metoodika ja andmete täpsustamisega ning vastava seire parendamisega. Nende vajadusega tegeletakse tehnilise abi vahenditest ja eraldi sekkumist ette ei nähta. SWOT analüüsis on välja toodud, et teadus- ja arendustegevus ning haridus on põllumajanduse valdkonnas heal tasemel (SWOT SO4.1.1 punkt 1), kuid kliima ja põllumajanduse seoste osas on teadus- ja arendustegevuse tase ebaühtlane ning vastavaid pilootprojekte on vähe (SWOT SO4.1.2 punkt 2). Vajadusega tegeletakse sekkumiste 0.1, 0.2 ja 0.3 kaudu. Sekkumistega toetatakse tegevusi, mis on seotud põllumajanduse, toidu käitlemise (sh töötlemise), metsanduse, maapiirkonna ettevõtluse ja kogukondadega ning tõstavad inimeste teadlikkust tööõiguse ja –ohutuse temaatikast, kestlikust toidusüsteemist, keskkonnasäästlikkusest, ressursi- ja energiatõhususest, innovatiivsete lahenduste kasutamise võimalustest, loodushoiust ja loodusvarade kestlikust kasutamisest, kliimaneutraalsuse saavutamise vajadusest ja võimalustest, kliimamuutustega kohanemisest ning (ring)biomajandusest, jne. Teadlikkuse tõstmine omakorda loob pinnase rohelisemate ärimudelite kasutamiseks. Eelistada tuleb keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi. SWOT analüüsis märgiti nõrkusena intensiivistuv põllumajandus (SWOT SO4.1.2 punkt 3), mis toob kaasa kasvuhoonegaaside heite suurenemise. Samuti see, et keskkonnainvesteeringutega kaasnevad täiendavad kulud võivad olla suured, ei ole ettevõtjale jõukohased ja keskkonnaga seotud kohustuste täitmisega võib kaasneda konkurentsivõime langus (SWOT SO4.1.2 punkt 5). Sekkumised KK1 ja 8.3 aitavad kaasa põllumajandussektori konkurentsivõime hoidmisele ja kliimaeesmärkide täitmisele, kuna läbi nende sekkumiste on võimalik toetada keskkonnasäästlikke investeeringuid, rakendada uusi tehnoloogiaid ja leida uusi ringbiomajanduse lahendusi, sh võtta kasutusele säästlikke energialahendusi. Muuhulgas toetatakse investeeringuid, mis aitavad vähendada heidet, mis tekib sõnnikukäitlusest või mineraalväetiste kasutamisest ning edendavad säästlikku energia tootmist. Kliimamuutuste leevendamisel ja nende mõjudega kohanemisel on vaja suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suuremat tähelepanu turvasmuldade kaitsele. Ühe nõrkusena on välja toodud intensiivistuv põllumajandus (põllumaa orgaanilise süsinikuvaru aeglane vähenemine, mineraalväetiste kasutamise kasv, loomakasvatuse kontsentreerumine), mis toob kaasa kasvuhoonegaaside heite suurenemise (SWOT SO4.1.2 punkt 3). Võimalusena toodi välja keskkonnasõbralike tehnoloogiate ja praktikate kiire areng ning kättesaadavuse ja kulutõhususe paranemine, mis võimaldab rakendada säästlikke lahendusi põllumajanduses (SWOT SO4.1.3 punkt 2) ning ohuna kasvav ja ebaühtlane surve ressurssidele ja maakasutusele võib põhjustada negatiivset keskkonnamõju, ressursside kättesaadavuse vähenemist ja hindade tõusu (SWOT SO4.1.4 punkt 1). Muldade tõhusa majandamise edendamist on käsitletud erieesmärk 5 all, kus ühe nõrkusena on välja toodud

ET 85 ET

turvasmuldade harimine, kohatine muldade tihenemine ning orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate ebapiisav levik. Sekkumiste ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4, KK5, KK6 kaudu soodustatakse selliste praktikate rakendamist, mis aitavad suurendada süsiniku sidumist mullas ning soodustades muldade hoidmist rohukamaras ja vähendades harimist, aitavad sekkumised kaitsta orgaanilist süsiniku varu muldades. Samuti on olulisel kohal turvasmuldade kaitse ning harimise vähendamine ja rohumaa alla viimine, et vähendada turvasmuldade harimisest tulenevat heidet. Turvasmuldade kaitsmiseks on ette nähtud HPK ja sekkumine KK4. Kliimamuutustega kaasnevad ekstreemsete ilmastikunähtuste sagenemine ja sademete hulga suurenemine (SWOT SO4.1.4 punkt 2), mille tõttu on vaja toimivaid maaparandussüsteeme, et toidu tootmine oleks võimaldatud. Sagenenud ekstreemsed ilmastikuolud, mõjutavad vee kvaliteeti, erosiooni ja setete akumulatsiooni. Kliimamuutustega kohanemiseks on vaja teha maaparandusinvesteeringuid, samuti võib olla teatud piirkondades vajadus niisutuse järele ning veereežiimi kahepoolseks reguleerimiseks ja veevarude säästlikuks kasutamiseks. Vajadustega tegeletakse sekkumiste 1.9.1, 1.9.2 ja osaliselt ka KK3 raames. Süsiniku sidumise suurendamiseks ja metsa kasvu kiirendamiseks on vaja teha õigeaegset hooldusraiet ning ennetada metsakahjustusi ja taastada juba kahjustunud mets. SWOT analüüsis toodi ühe nõrkusena välja erametsades ebapiisav hooldusraie (SWOT SO4.2.1 punkt 6). Ohuna toodi välja kliimamuutustega kaasnev ekstreemsete ilmastikunähtuste sageduse suurenemine ning taimekahjustajate ja –haiguste levik (SWOT SO4.1.4 punkt 2). Vajadusse suurendada süsiniku sidumist panustavad sekkumised KK2.1 ja KK2.2. KK2.1, mille kaudu toetatakse õigeaegset hooldusraiet, mis muudab metsa oluliselt vastupidavamaks tormikahjustustele. Metsakahjustuste ennetamiseks ja tagajärgedega toimetulekuks rakendatakse sekkumist KK2.2, millega toetatakse metsa kahjustuste kõrvaldamist, mis on tingitud loodusõnnetustest või tulekahjudest, metsakahjurite, patogeenide ning ulukite kahjustuste ennetamiseks vajalike tõrjevahendite ja tarvikute soetamist ja meetmete kasutamist. Lisaks panustab antud erieesmärki LEADER sekkumine, mille üheks fookuseks on keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ja rakendamine kohalikul tasandil, seega sõltub sekkumise panus sellest, mis tegevusi ja meetmeid kohaliku arengustrateegiate raames kokku lepitakse.

2.1.SO4.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse

Ei kohaldu

2.1.SO4.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust LIFE programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? : Jah

2.1.SO4.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus

R.14 PR - CO2 säilitamine mullas ja biomassis Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal)

79,12 %

ET 86 ET

R.15 CU - Põllu- ja metsamajandusest ning muudest taastuvatest energiaallikatest saadav taastuvenergia Toetatud investeeringud taastuvenergia, sealhulgas bioressursipõhise energia tootmisvõimsusesse (megavattides)

1,00 MW

R.16 CU - Kliimaga seotud investeeringud Nende põllumajandusettevõtete osakaal, kes saavad ÜPP investeeringutoetust, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning taastuvenergia või biomaterjalide tootmisele

1,35 %

R.18 CU - Investeeringutoetus metsandussektorile Koguinvesteering metsandussektori tulemuslikkuse parandamiseks

10 500 000,00 EUR

R.26 CU - Loodusvaradega seotud investeeringud ÜPP raames loodusvarade eest hoolitsemisega seotud tulusa ja mittetulusa investeeringu toetust saavate põllumajandusettevõtete osakaal

7,33 %

R.27 CU - Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu Keskkonnakestlikkust ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamist toetavate tegevuste arv maapiirkondades

292,00

R.29 PR - Mahepõllumajanduse arendamine Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus korrashoiu ja ümberkujundamise vahel

23,27 %

R.30 PR - Metsa säästva majandamise toetamine Metsade kaitset ja ökosüsteemi teenuste majandamist toetavate kohustustega seotud metsamaa osakaal

2,68 %

Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus

Tulemusnäitajad R.14, R.19, R.21, R.22, R.24, R.27, R.29 indikeerivad panustamist erieesmärk 5 sihtvaldkonda, milleks on selliste ressursside nagu õhk vesi ja muld säästev kasutamine. Tulemusindikaatorite sihtväärtused on kujunenud eelkõige selliste sekkumiste sihtväärtuse alusel, mis on otseselt seotud erieesmärk 5 vajadustega, lisaks panustavad mõnda tulemusnäitajasse ka sekkumised, mis on seotud mõne teise erieesmärgi vajadusega (nt ÖK5). Tulemusindikaatorisse R.14 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5, KK6. Tulemusindikaatori R.14 sihtväärtuseks on 783 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel on arvesse võetud sekkumiste ÖK1, ÖK2, KK6 ja 50% KK5 pind. Sekkumised aitavad kaasa CO2 säilitamine mullas ja biomassis. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.6. Tulemusindikaatorisse R.19 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5. Tulemusindikaatori R.19 sihtväärtuseks on 787 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel on arvesse võetud sekkumiste ÖK1, ÖK2, KK4 ja 50% KK5 pind.Sekkumised aitavad kaasa muldade parandamisele ja kaitsele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.6. Tulemusindikaatorisse R.21 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5. Tulemusindikaatori R.21 sihtväärtuseks on 768 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel arvesse on võetud ÖK1, ÖK2, KK4 pind. Sekkumised aitavad kaasa vee kvaliteedi kaitsele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.1. Tulemusindikaatorisse R.22 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK3, KK4. Tulemusindikaatori R.22 sihtväärtuseks on 488 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel arvesse võetud sekkumiste ÖK1pind. Sekkumised aitavad kaasa toitainete säästlikule haldamisele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.1. Tulemusindikaatorisse R.24 panustavad sekkumised ÖK2, ÖK3 ja ÖK5. Tulemusindikaatori R.24 sihtväärtuseks on 284 790 ha, arvesse võetud sekkumiste ÖK2, ÖK3 ja ÖK5 pind. Sekkumised aitavad kaasa pestitsiidide säästvale ja vähendatud kasutamisele. Pestitsiidide säästva kasutuse teema on käsitletud EE9-s. Tulemusindikaatorisse R.27 panustavad sekkumised KK3, 8.3, KK2. Tulemusindikaatori R.27 sihtväärtuseks on 292 projekti, arvesse võetud sh sekkumise KK3 projektid. Sekkumised aitavad kaasa keskkonnahoidu. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.3.

ET 87 ET

Tulemusindikaatorisse R.29 panustab sekkumine ÖK2. Tulemusindikaatori R.29 sihtväärtuseks on 230 000 ha, arvesse võetud sekkumise ÖK2 pind. Sekkumine aitab kaasa mahepõllumajanduse arendamisele. Mahepõllumajanduse teema on käsitletud EE9-s. Sekkumisi nagu KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“ programmeeritakse tulemusnäitaja (R.27) kaudu, lähtudes meetmete ülesehitustest.. R.27 tulemusnäitaja sihtväärtused sõltuvad mitmest erinevast saavutatavast sekkumistest sh teiste erieesmärkide sekkumistest.

2.1.SO4.9 Rahaeraldise põhjendus

Sekkumised, mis aitavad saavutada erieesmärk 4 all kaardistatud vajadusi, on ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4, KK5, KK6, KK7, KK9, 1.9.1, 1.9.2, 8.3, KK1, KK2.1, KK2.2, 0.3, 8.4, 0.1 ja 0.2. Sekkumised ÖK1, ÖK3, KK4, KK5 ja KK6 panustavad tulemusindikaatori R.14 sihtväärtuse saavutamisesse. Sekkumise ÖK1 eelarve on 145 525 200 eurot, mis aitab saavutada eesmärke 488 000 hektaril. Sekkumise ÖK3 eelarve on 29 245 000 eurot, mis aitab saavutada eesmärke 532 900 hektaril. Sekkumise KK4 eelarve on 23 205 400 eurot, mis aitab saavutada eesmärke 50 000 hektaril. Sekkumise KK5 eelarve on 7 112 300 eurot, mis aitab saavutada eesmärke 42 216,25 hektaril. Sekkumise KK6 eelarve on 42 095 975 eurot, ms aitab saavutada eesmärke 45 000 hektaril. Lisaks panustab ÖK2 eelarvega 93 000 000 eurot ning aitab saavutada R.14 ja R.29 sihtväärtust 230 000 hektaril. Sekkumise KK1 eelarve on 49 615 757 eurot, mis aitab osaliselt panustada erieesmärki 4 ja saavutada tulemusindikaatorite R.15 ja R.16 sihtväärtusi. Sekkumise KK2.1 ja KK2.2 raames kavandatud metsanduslike tootlike ja mittetootlike investeeringute eelarvelised vahendid, kokku 6 000 000 eurot, tagavad tulemusnäitajate R.18 ja R.27 saavutamise, arvestades sekkumiste atraktiivsust, ülesehitust ja varasema toetusperioodi kogemust. Sekkumiste 0.1, 0.2, 0.3, 8.3 näitajad on toodud horisontaalse erieesmärgi peatükis, sekkumiste näitajad KK7 ja KK9 EE6 peatükis ja sekkumise 8.4 näitajad EE8 peatükis. Detailsem info sekkumiste sh toetusmäärade kohta on sekkumislehtedes.

ET 88 ET

2.1.SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega

2.1.SO5.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte

2.1.SO5.1.1 Tugevused

1. Mitmekesiste põllukultuuride sh liblikõieliste laialdane kasutamine läbi viljavahelduse. 2. Teadus- ja haridustegevus mulla ja agrokeemia valdkonnas on heal tasemel, saadaval on mitmed mullaandmetel põhinevad asukohapõhised kaardirakendused, agrokeemiliste analüüside tegemise võimekus on hea, olemas on andmed mulla tüüpide ja viljakuse kohta, tootjatel on võimalus saada ülevaadet muldade agrokeemilistest omadustest. 3. Maakasutus on pigem ekstensiivne (20% põllumajandusmaast on mahetootmises, piirkonniti suur rohumaade osakaal, keskmine loomkoormus on madal) . 4. Põllumuldade seisund on paljude teiste riikidega võrreldes suhteliselt hea, erodeerunud ja erodeermisohuga muldade osakaal on väga väike . 5. Õhukvaliteet on hea.

2.1.SO5.1.2 Nõrkused

1. Piirkonniti karbonaatidevaese lähtekivimi tõttu muldade hapestumine ja lupjamistööde vähesus, turvasmuldade harimine, kohatine muldade tihenemine ning orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate ebapiisav levik . 2. Nitraaditundlikul alal on nitraatide sisalduse põhjavees suurenenud, osa järvi ja rannikumeri on eutrofeerunud, kohati taimekaitsevahendite (TKV) jääkide piirnormide ületus ja kasv põhja- ja pinnavees. 3. Keskkonnakaitseliste investeeringute nappus (maaparandussüsteemid amortiseeruvad, sõnnikuhoidlate ebapiisav maht). 4. Pole piisavalt teavet erinevate tehnoloogiate ja praktikate keskkonnamõjust, otsuste tegemisel ei kasuta tootjad piisavalt olemasolevat teadmist, vähene harjumus kasutada konsulentide abi keskkonnanõuannete saamiseks, keskkonnakonsulentide puudus. 5. Ammoniaagi heidet vähendavaid praktikaid rakendatakse vähe (sh sõnnikuhoidlate vähene katmine, sõnniku sisestuslaotuse vähene kasutamine). 6. Väetisi ei kasutata alati tasakaalustatult, ei arvestata mulla näitajatega, täppisväetamine ei ole väga levinud, lämmastikväetisi kasutatakse kohati ebaefektiivselt. Optimaalse fosfori ja kaaliumi sisaldusega muldade osatähtsus ei ole piisav. 7. Mullastikukaart on uuendamata, erinevaid mullaandmeid puudutavad andmebaasid terviklikuks süsteemiks ühendamata ning teadus- ja haridustegevus mulla valdkonnas ebapiisav.

2.1.SO5.1.3 Võimalused

1. Innovaatiliste ja keskkonda säästvamate praktikate ja tehnoloogiate areng ja huvi nende kasutamiseks. 2. Piisava maa ja veeressursi tõttu võimalus ekstensiivsemalt toota ja mitte ohustada veevarusid ning muldi. 3. Digitehnoloogia areng annab võimaluse parandada andmete kättesaadavust, lähtuda viljelemisel asukohapõhistest mullaandmetest ja rakendustest, arendada väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi, e- põlluraamatuid, bilansikalkulaatoreid jmt. 4. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine, uued ärimudelid ressursside paremaks (taas)kasutuseks. 5. Suurenev huvi keskkonnaseisundi vastu ja keskkonnasõbraliku tootmise laiem levik, mis võib anda turueelise-saada kallimat hinda keskkonnasõbralike toodete eest.

2.1.SO5.1.4 Ohud

1. Toidunõudluse kasv maailmas ja toiduekspordi võimaluste avardumine võib suurendada survet keskkonnaressurssidele.

ET 89 ET

2. Statistiliste andmete puudulikkus, ebaregulaarsus, keskkonnaseire kvaliteet kõigub, maht ebapiisav. 3. Taimekahjustajate ja -haiguste leviku suurenemine, uued haigused ja kahjurid ning invasiivsed võõrliigid tingivad TKV kasutuse kasvu. 4. Tihenev konkurents ja hinnasurve odavalt toota viib põllumajandustootmise intensiivistumiseni ning kontsentreerumiseni tootmiseks soodsamasse piirkonda. Madalate sisendihindade korral võimalus neid rohkem kasutada ja see võib veelgi suurendada põllumajanduse negatiivset keskkonnamõju. 5. Ilmastiku muutlikkus(e kasv) ja äärmuslike ilmastikutingimuste esinemissageduse suurenemine võivad tekitada piirkondlikult veepuudust ja liigniiskust ning saagikuse prognoosimise ja väetamise planeerimine võib minna keerukamaks. 6. Põllumuldadele elamute, teede, tootmishoonete ehitamise ja kaevanduste rajamise tõttu hävib muld seal pöördumatult.

2.1.SO5.1.5 Muud märkused

Põllumajanduse maakasutus on Eestis pigem ekstensiivne: üle 20% põllumajandusmaast on mahetootmises, keskmine loomkoormus on madal ning piirkonniti on rohumaadel suur osakaal. Eesti põllumuldade seisund on paljude teiste riikidega võrreldes suhteliselt hea. Erodeerunud ja erodeerumisohuga muldade osakaal on väga väike, eri tüüpi erosioon esineb Eestis üksnes lokaalselt. Piirkonniti on probleemiks muldade hapestumine ja happeliste põllumuldade ebapiisav neutraliseerimine, esineb ka muldade tihenemist ning turvasmuldade harimist (käsitletud enam EE 4 juures). Kohati on muldades fosfori ja kaaliumi puudus või liig, orgaanilise süsiniku varu säilimist või suurendamist soodustavaid põllumajanduspraktikaid rakendatakse ebapiisavalt. Metsade ja põldude vaheldumine, veekaitsevööndid, mitmekesiste põllukultuuride kasvatamine läbi viljavahelduse ja liblikõieliste laialdane kasvatamine aitab vältida erosiooni, toitainete leostumist ning muldade kurnamist. Teadus- ja haridustegevus mulla valdkonnas on heal tasemel, kuid mulla tähtsust ja mulla poolt pakutavaid hüvesid ning lahendusi silmas pidades selgelt ebapiisav. Agrokeemiliste analüüside tegemise võimekus on hea, olemas on andmed mullatüüpide ja -viljakuse kohta, saadaval on mitmed mullaandmetel põhinevad asukohapõhised kaardirakendused. Samas on mullastikukaart uuendamata ning erinevaid mullaandmeid puudutavad andmebaasid terviklikuks süsteemiks ühendamata. Kuigi põllumajandustootjatel on võimalus saada ülevaadet muldade agrokeemilistest omadustest, ei tehta majandamisotsuseid sageli neist lähtuvalt ja väetisi ei kasutata alati tasakaalustatult: lämmastiku, fosfori ja kaaliumi kasutamise efektiivsus on Eestis keskpärane, täppisväetamine ei ole väga levinud. Lämmastikku kasutatakse Eestis alla 70% efektiivsusega, mis võib suureneda lämmastiku kadusid vette. Leostunud taimetoitainete tõttu on eelkõige nitraaditundlikul alal nitraatide sisaldus põhjavees hakanud taas kasvama, osa järvi ja rannikumeri on endiselt eutrofeerunud. Viimastel aastatel on täheldatud kohatist taimekaitsevahendite jääkide piirnormide ületamist ning kasvu põhja- ja pinnavees. 2020. aasta seisuga oli vähemalt heas seisundis 53% pinnaveekogumitest ja 74% põhjaveekogumitest. Suur osa Läänemerest on eutrofeerunud. Peamised probleemid, mis takistavad hea seisundi saavutamist, on vooluveekogude tõkestatus, veekogudesse jõudvad toitained ja ohtlikud ained. Põllumajandusest pärit lämmastik ja fosfor moodustavad Eesti siseveekogudesse jõudvast lämmastikukoormusest ligikaudu poole ja fosforikoormusest umbes kolmandiku. Osasid loomarühmi nagu piimaveiseid karjatatakse vähe. Karjatamine aitab orgaanilise väetise pakkujana parandada mulla orgaanilise süsiniku sisaldust, samuti aitab tagada püsirohumaade säilimist. Eesti õhukvaliteet on üldiselt hea, siiski tuleb tähelepanu pöörata ammoniaagiheite vähendamisele. Seni on ammoniaagiheidet vähendavaid praktikaid nagu sõnnikuhoidlate katmine ja sõnniku sisestuslaotuse kasutamine, rakendatud vähe. Põllumajandustootjad ei kasuta otsuste tegemisel piisavalt olemasolevaid teadmisi. Keskkonnanõuande saamiseks ei ole harjutud kasutama konsulentide abi, osati on selle põhjuseks keskkonnaalase nõuande

ET 90 ET

puudus. Keskkonnahoidlikumat tootmist takistab ka ebapiisav teave erinevate tehnoloogiate ja praktikate keskkonnamõjust, samuti on riiklik keskkonnaseire ja statistilised andmed ebaregulaarsed ja ebapiisavad. Keskkonda säästev tehnoloogia on kiirelt arenenud ja uuem tehnoloogia turul küll kättesaadav, kuid investeeringuid keskkonnahoidu pole piisavalt tehtud, kuna see võib olla kallis (näiteks inkjetorlaoturid, täppisväetamise seadmed, heitõhu saastet vähendavad filtrid). Investeeringute nappust näitab sõnnikuhoidlate ebapiisav maht, maaparandussüsteemide amortiseerumine ja maaparanduslike keskkonnarajatiste vähene hulk. Tihenev konkurents ja hinnasurve odavalt toota on põllumajandustootmist kohati oluliselt intensiivistanud. Toidunõudluse kasv maailmas ja toiduekspordi võimaluste avardumine võib survet keskkonnaressurssidele veelgi suurendada. Väetiste ja taimekaitsevahendite madala hinna korral kasvab võimalus neid rohkem kasutada ja see võib suurendada negatiivset keskkonnamõju. Survet põllumuldadele suurendavad ka uusarendused - põllumaadele rajatavate elamurajoonide, teede, tootmishoonete, kaevanduste tõttu hävib muld seal pöördumatult. Survet põllumuldadele suurendavad ka põllumaadele rajatavad elamurajoonid, teed, tootmishooned, kaevandused jms. Kliimamuutustest tingitud ilmastiku muutlikkuse kasv ja äärmuslike ilmastikutingimuste esinemissageduse kasv tekitavad piirkondlikult veepuudust või liigniiskust ning agrotehnoloogia, sh saagikuse prognoosimine ja väetamise planeerimine võib minna keerukamaks. Prognoositud taimekahjustajate ja -haiguste leviku suurenemine, uued haigused ja kahjurid ning invasiivsed võõrliigid võivad tuua kaasa taimekaitsevahendite kasutuse kasvu. Piisava maa- ja veeressursi tõttu on meil võimalus ekstensiivsemalt ja veevarusid ohustamata toota. Ühiskonnas kasvab huvi keskkonnaseisundi vastu ja keskkonnasõbraliku tootmise laiem levik võib anda turueelise keskkonnasõbralikele toodetele, mille eest tarbijad on valmis maksma kõrgemat hinda. Turueelis loob täiendava stiimuli tootmistegevuses keskkonnahoiuga rohkem arvestada. Tootmise keskkonnasäästvamaks muutmisel on toeks innovaatiliste ja keskkonda säästvamate tehnoloogiate (näiteks biogaasi tootmine või muu sõnniku töötlemine) areng, huvi nende kasutamise vastu kasvab. Keskkonnakaitserajatiste rajamine maaparandusrajatiste kaasajastamise ja korrastamise käigus aitab säilitada või parandada veekogumite seisundit. Ringmajanduse põhimõtete rakendamine ja uued ärimudelid ressursside paremaks (taas)kasutuseks loovad samuti täiendavaid võimalusi muuta põllumajandustootmist vett, mulda ja õhku säästvamaks. Digitehnoloogia areng annab võimaluse parandada andmete kättesaadavust ja kasutamist, arendada väetamis- ja taimekaitsealaseid soovitusi, e-põlluraamatuid, bilansikalkulaatoreid jmt. See omakorda võimaldab tootjatel paremini kasutada olemasolevat teadmist, et väetamine oleks tasakaalustatum ja optimaalsem ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamisest tingitud oht pinna- ja põhjaveele väheneks. Teadlikum, vajaduspõhisem ja optimaalsem väetiste ning taimekaitsevahendite kasutus ning veekaitsele suunatud keskkonnainvesteeringuid aitavad leevendada ka toidunõudluse kasvust lähtuvat tootmise kasvu ja survet keskkonnaressurssidele, vähendada hinnast sõltuvat sisendite kasutust, seista vastu kliimamuutustega kaasnevatele ohtudele nagu senisest ulatuslikum taimekahjustajate ja -haiguste levik või uued haigused ja kahjurid ning saagikuse keerukam prognoosimine.

2.1.SO5.2 Vajaduste kindlakstegemine

Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas

V1.4 Kaasajastatud põllumajanduse taristu, mis arvestaks keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega

1 Jah

V4.4 Kiirendada süsiniku sidumist ja metsa kasvu 1 Jah

V4.5 Soodustada ilmastiku riske maandavate maaparandusinvesteeringute tegemist

1 Jah

V5.1 Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele

1 Jah

ET 91 ET

V5.2 Happeliste muldade neutraliseerimine 1 Jah

V5.3 Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamine

1 Jah

V5.4 Keskkonnaalase nõustamise arendamine 2 Jah

V5.5 Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine

1 Jah

V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah

V5.7 AKISe terviklik toimimine 1 Jah

V5.8 Tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale

3 Osaliselt

V5.9 Pidurdada põllumuldadele elamurajoonide, teede, tootmishoonete ja kaevanduste rajamist

3 Ei

Muud märkused vajaduste hindamise kohta.

Puuduvad

2.1.SO5.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud

Erieesmärgi alt programmeeritud sekkumised aitavad kaasa ELi direktiividest ja rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevatele eesmärkidele. Veekaitses tuleb arvestada nii veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) eesmärki saavutada kõigi veekogumite vähemalt hea seisund 2027. aastaks kui ka HELCOMi eesmärki saavutada Läänemere hea keskkonnaseisund. Veepoliitika eesmärkide saavutamiseks vajalikud veemajanduskavad koos meetmeprogrammiga koostatakse iga kuue aasta tagant Eestis määratletud kolmele vesikonnale (Lääne- Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikond). Veemajanduskavad sisaldavad lisaks kohustuslikele meetmetele ka põllumajandusvaldkonnas rakendatavaid täiendavad meetmed. Paljud neist on toetatud läbi MAK 2014– 2020 meetmete. 2022. aastal vastu võetavate veemajanduskavade 2022–2027 meetmeprogramm sisaldab nii vesikonnaüleseid kui ka pinna- ja põhjavee kogumipõhiseid meetmeid, sh meetmed põllumajandusest pärinevate toitainetega ja pestitsiididega saastamise vähendamiseks ning nõustamisteenuse arendamiseks. Mitmete meetmete rakendamist on kavas toetada ÜPP strateegiakava 2023‒2027 sekkumiste kaudu, nt loomapidamisehitiste (loomade välipidamisalade söötmis- ja jootmiskohad, silo- ja sõnnikuhoidlad, sügavallapanulauda lekkekindel põhi) ehitamine ja ajakohastamine keskkonnariski vähendamiseks, maaparandussüsteemide keskkonnakaitserajatise rajamine ja rekonstrueerimine, keskkonnaalane nõustamine, täiendavate pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate rakendamine nagu talvise taimkatte hoidmine, mahepõllumajanduse nõuete järgimine, ökoalade rajamine, vahekultuuride kasvatamine, põllumaa või veekaitsevööndi laiendi rohukamara alla viimine või rohumaa rohukamaras hoidmine, taimekaitsevahendite, sh glüfosaadi kasutamise piiramine, viljavahelduse rakendamine jmt. Eesti on nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) III lisa nõuded ja enamik II lisa nõuetest üle võetud veeseadusega ja nõuded kehtivad kogu territooriumil. Nitraaditundlikul alal on kehtestatud mõned kitsendavad lisanõuded. Keskkonnaministri käskkirjaga kehtestati 2021. aastal „Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021‒2024“. Uus tegevuskava sisaldab õigusaktidest tulenevaid kohustuslikke meetmeid ja täiendavaid meetmeid. Üheks täiendavaks meetmeks on keskkonnasäästlike tehnoloogiate rakendamine põllumajanduses. Meetme all on toodud mitmeid tegevusi, mida on plaanis toetada ÜPP strateegiakava sekkumiste kaudu nt toetusmeetme rakendamine sõnniku- ja silohoidlate korrastamiseks ja rajamiseks, e-põlluraamatu juurutamine, konsulentide ja põllumajandustootjate veekaitsealased koolitused. NEC direktiivist ((EL) 2016/2284) tulenevalt peab Eesti vähendama ammoniaagiheidet aastaks 2020/30 vähemalt 1% võrreldes aastaga 2005. Ammoniaagi heitkogus oli 2016. aastal 11% suurem kui 2005. aastal.[1] Põllumajandusest pärit ammoniaagi heide moodustab Eesti koguheitest ligi 90%. Õhusaasteainete

ET 92 ET

heitkoguste vähendamiseks võeti keskkonnaministri käskkirjaga 2019. aastal vastu „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030“. Õhusaasteainete vähendamise programmiga määratletakse meetmed ja poliitikad, mille abil Eesti täidab aastateks 2020 ja 2030 rahvusvaheliselt kokku lepitud eesmärke. Programmi koostamisel on võetud aluseks nii Eesti kui ka EL seadusandlus ning riiklikud arengukavad ja strateegiad, et tagada kooskõla olemasolevate arengusuundadega. Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine on toodud ühe erieesmärk 5 vajadusena (V5.5). Õhukvaliteedi eesmärkide saavutamiseks ja valdkondlike rahvusvaheliste kohustuste täitmiseks peab mh eelistama investeeringuid mittetootlikkesse ammoniaagiheidet vähendavatesse tehnoloogiatesse nagu sõnnikuhoidlate katmine ja sõnniku sisestuslaotus ning ammoniaaki püüdvate filtrite kasutamine. Õhukaitseks vajalikke investeeringuid on plaanitud toetada ÜPP strateegiakava investeeringusekkumise kaudu. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2008/50/EÜ välisõhu kvaliteedi ja Euroopa õhu puhtamaks muutmise kohta ÜPP strateegiakava otseselt ei panusta. Õhukaitse on Eestis reguleeritud atmosfääri õhu kaitse seadusega. Õhukvaliteedi juhtimist, sealhulgas õhukvaliteedi hindamist, korraldab Keskkonnaministeerium. Õhukvaliteedi parandamise kava koostab piirkonnale või linnastule või nende osale vajadusel kohaliku omavalitsuse üksus. [1] Eesti riiklik välisõhu saasteainete heitkoguste inventuur 1990–2016

2.1.SO5.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm

Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi

Ühine väljundnäitaja

DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine

O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava

O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad

O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

9.1 - Loomade heaolu toetus O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

9.2 - Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus

O.17. Hektarite või muude üksuste arv, mille eest makstakse mahepõllumajandustoetust

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

KK5 - Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus

O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

KK6 - Pärandniidu hooldamise toetus

O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse

O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

ET 93 ET

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud

O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

KK3 - Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised

O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid

O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv

RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng

O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus

O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

Ülevaade

Vajadus V5.1 - Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele Peamiste veekaitse probleemidena on SWOT analüüsis välja toodud nitraatide sisalduse suurenemine nitraaditundliku ala põhjavees, järvede ja rannikumere eutrofeerumine ja kohatine taimekaitsevahendite jääkide piirnormide ületus ja kasv põhja- ja pinnavees (SWOT SO5.1.2 punkt 2). Samuti on SWOT analüüsis välja toodud, et põllumajandustootjad ei kasuta väetisi alati tasakaalustatult, ei arvestata mulla näitajatega, täppisväetamine ei ole väga levinud, lämmastikväetisi kasutatakse kohati ebaefektiivselt (SWOT SO5.1.2 punkt 6). Probleemide lahendamiseks on vajalik kaasa aidata pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate (talvine taimkate, vahekultuurid (püüdekultuurid), puhvervööndid, püsirohumaa osakaalu suurendamine tundlikel aladel, täppisviljelus, sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise piiramine, haritava maa rohukamaras või orgaanilise multši all hoidmine, tasakaalustatud väetamine ja toitainebilansside tegemine, integreeritud taimekaitse, mahepõllumajandus jms) kasutamisele ja selleks nähakse ette mitmeid sekkumisi: ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4, KK5. Säästva taimekaitse teemat käsitletakse EE9 alt. Püsirohumaa osakaalu suurendamist tundlikel aladel toetatakse sekkumisega KK4. Täiendavaid veekaitsevööndeid toetatakse sekkumisest KK4. Vahekultuuride kasvatamist, täppisviljelust, haritava maa rohukamaras või orgaanilise multši all hoidmist, tasakaalustatud väetamist ja toitainebilansside tegemist ning integreeritud taimekaitse võtete rakendamist toetatakse sekkumisest ÖK1. Ekstensiivset mahepõllumajanduslikku tootmist toetatakse sekkumisega ÖK2. Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamise piiranguid toetatakse sekkumistega ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4, KK5. Talvise taimkatte hoidmist toetatakse läbi HPK. V5.2 - Happeliste muldade neutraliseerimine Üheks oluliseks probleemiks on piirkonniti karbonaatidevaese lähtekivimi tõttu muldade hapestumine ja lupjamistööde vähesus (SWOT SO5.1.2 punkt 1). Happeliste muldade neutraliseerimist toetatakse sekkumine ÖK1 lisategevusena. V5.3 - Keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamise ja kasutuselevõtu soodustamine SWOT-analüüs tõi puudusena välja keskkonnakaitseliste investeeringute ebapiisavuse, mida näitab muuhulgas sõnnikuhoidlate ebapiisav maht, amortiseeruvad maaparandussüsteemid ja maaparanduslike keskkonnarajatiste vähene hulk (SWOT SO5.1.2 punkt 3). Investeeringud jäetakse tegemata suuresti

ET 94 ET

vahendite puuduse tõttu. Vajadusega soodustada keskkonnahoidlike tehnoloogiate arendamist ja kasutuselevõttu veeressursside säästvamaks majandamiseks tegeletakse sekkumiste KK1, KK3 abil. Keskkonnale avalduva surve vähendamiseks toetakse sekkumise KK1 kaudu eelkõige täppisviljeluse tehnoloogiat, sõnniku- ja silohoidlate ehitamist ja renoveerimist, välialadele loomadele söötmis- ja jootmisplatside ehitamist ja renoveerimist, sügavallapanuga lautade põrandate lekkekindluse parandamist. Veesäästu soodustamiseks toetatakse investeeringuid katmikalal kasutatava vee ringlusesse võtmiseks. Selleks, et veekogude seisund paraneks, toetatakse sekkumise KK3 kaudu põllu- ja metsamajanduse hajukoormuse levikut ohjavaid sh mullast taimetoitainete väljakande vähendamiseks, ökoloogilise seisundi või ökoloogilise potentsiaali parandamiseks, ja kohaliku veevaru säästmiseks vajalikke maaparanduslikke rajatisi. V5.4 - Keskkonnaalase nõustamise arendamine SWOT analüüsi kohaselt on põllumajandustootjatel vähene harjumus kasutada konsulentide abi keskkonnanõuannete saamiseks, samuti on keskkonnakonsulentide puudus (SWOT SO5.1.2 punkt 4). Keskkonnaalane nõustamine vajab arendamist, nõustamisteenuse arengut toetav sekkumine 0.2 on kavandatud horisontaalse eesmärgi alt. V5.5 - Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine Kuigi Eesti õhukvaliteet on üldiselt hea (SWOT SO5.1.1 punkt 5), on SWOT analüüsis toodud nõrkusena, et ammoniaagiheidet vähendavaid praktikaid rakendatakse vähe (SWOT SO5.1.2 punkt 5). Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamiseks vajalikke investeeringuid toetatakse sekkumisega KK1, soodsat mõju avaldavad ka sekkumised ÖK2 ja 9.1. Sekkumisega KK1 toetatakse investeeringuid mittetootlikkesse ammoniaagiheidet vähendavatesse tehnoloogiatesse nagu sõnnikuhoidlate katmine, sõnnikusisestuslaotus ja ammoniaaki püüdvate filtrite soetamine. Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise eesmärke toetab samuti sekkumine ÖK2 kuna mahetootmises on keemilised lämmastikväetised keelatud, samuti sekkumine 9.1, mille kaudu soodustatakse piimaveiste karjatamist, mis on loetud samuti ammoniaagiheidet vähendavaks praktikaks. Keeruka kontrollitavuse tõttu sõnniku sisestuslaotust pindalapõhise sekkumise kaudu toetada ei plaanita. V5.6 - Mullaviljakuse säilitamine SWOT analüüsist nähtub, et Eestis on põllumuldade seisund paljude teiste riikidega võrreldes suhteliselt hea, erodeerunud ja erodeermisohuga muldade osakaal on väga väike (SWOT SO5.1.1 punkt 4), tugevuseks on mitmekesiste põllukultuuride sh liblikõieliste laialdane kasutamine läbi viljavahelduse (SWOT SO5.1.1 punkt 1), samuti on maakasutus pigem ekstensiivne (SWOT SO5.1.1 punkt 3). Probleemiks on turvasmuldade harimine, kohatine muldade tihenemine ning orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavate põllumajanduspraktikate ebapiisav levik (SWOT SO5.1.2 punkt 1), samuti see, et optimaalse fosfori ja kaaliumi sisaldusega muldade osatähtsus ei ole piisav (SWOT SO5.1.2 punkt 6). Mullaviljakuse säilitamiseks on kavandatud mitmeid sekkumisi, eelkõige ÖK1, KK4 kaasa aitavad ka sekkumised ÖK2, ÖK3, KK5 ja 9.1. Toitainete kadu ja erosiooni vältivate tehnoloogiate ja viljeluspraktikate kasutamist sh maa rohumaa alla viimist ja rohumaana hoidmist toetatakse ÖK3, KK4 sekkumiste kaudu. Turvasmuldade harimist piiratakse KK4 sekkumise kaudu. Orgaanilise süsiniku varu säilimist soodustavaid põllumajanduspraktikaid nagu viljavahelduse järgimist, liblikõieliste ja vahekultuuride kasvatamistsoodustatakse ÖK1 sekkumisega, maa püsirohumaana hoidmist toetatakse KK5 sekkumise kaudu. Karjatamist, mis aitab orgaanilise väetise pakkujana parandada mulla orgaanilise süsiniku sisaldust, toetatakse sekkumise 9.1, ÖK2 kaudu. Mullaanalüüside tegemist toetatakse sekkumiste ÖK1, KK4 abil. Mullakaitsealastel koolitustel osalemist soodustatakse sekkumiste ÖK1, KK4 kaudu. V5.7 - AKISe terviklik toimimine

ET 95 ET

SWOT analüüsis on välja toodud, et Teadus- ja haridustegevus mulla ja agrokeemia valdkonnas on heal tasemel, tootjatel on võimalus saada ülevaadet muldade agrokeemilistest omadustest (SWOT SO5.1.1 punkt 2), kuid mullastikukaart on uuendamata, erinevaid mullaandmeid puudutavad andmebaasid terviklikuks süsteemiks ühendamata ning teadus- ja haridustegevus mulla valdkonnas ebapiisav omadustest (SWOT SO5.1.2 punkt 7). Samuti pole piisavalt teavet erinevate tehnoloogiate ja praktikate keskkonnamõjust ning otsuste tegemisel ei kasuta tootjad piisavalt olemasolevat teadmist (SWOT SO5.1.2 punkt 4), Teadus- ja arendustegevust toetava AKISe terviklikuks toimimiseks vajalik sekkumine 0.1, aga ka innovatsiooni toetav sekkumine 0.3 on kavandatud horisontaalse eesmärgi alt. V5.8 - Tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale SWOTis on ohuna nimetatud statistiliste andmete puudulikkust ja ebaregulaarsust (SWOT SO5.1.4 punkt 2). Vajadusega tagada avalikkusele piisav ja usaldusväärne info põllumajanduse mõjust keskkonnale tegeletakse ÜPP strateegiakavas osaliselt. Põllumajanduse mõju keskkonnale hinnatakse riikliku keskkonnaseire käigus. Vajadusega hinnata ÜPP sekkumiste mõju keskkonnale, tegeletakse tehnilise abi vahenditest ja eraldi sekkumist ette ei nähta. V5.9 - Pidurdada põllumuldadele elamurajoonide, teede, tootmishoonete ja kaevanduste rajamist SWOTis on ohuna toodud, et põllumuldadele elamute, teede, tootmishoonete ehitamise ja kaevanduste rajamise tõttu hävib muld seal pöördumatult (SWOT SO5.1.4 punkt 6). Vajadusega pidurdada põllumuldadele elamurajoonide, teede, tootmishoonete ja kaevanduste rajamist tegeletakse riikliku poliitika kujundamisel ja eraldi sekkumist ette ei nähta.Lisaks panustavad erieesmärki sekkumised KK6, 1.9, 8.3, 8.4. LEADER sekkumise üheks fookuseks on keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ja rakendamine kohalikul tasandil, seega sõltub sekkumise panus sellest, mis tegevusi ja meetmeid kohaliku arengustrateegiate raames kokku lepitakse. Sekkumine 8.3 kaudu toetatakse ringmajandust sh toitainete säästvamat kasutust. Sekkumised on käsitletud EE8-s. Maaparanduse investeeringuid käsitletake EE1 sekkumise 1.9 kaudu, sekkumine aitab ära hoida põllumuldade liigniiskust, mis raskendaks nende põllumajanduslikku kasutust. Sekkumine KK6 toetab püsirohumaade ekstensiivset majandamist. Täpsemalt on sekkumiste panus erieesmärki toodud sekkumislehtedes.

2.1.SO5.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse

Ei kohaldu

2.1.SO5.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust LIFE programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? : Ei

2.1.SO5.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus

R.14 PR - CO2 säilitamine mullas ja biomassis Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal)

79,12 %

ET 96 ET

R.19 PR - Muldade parandamine ja kaitse Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega)

79,62 %

R.21 PR - Vee kvaliteedi kaitse Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

77,70 %

R.22 PR - Toitainete säästlik haldamine Toitainete parema haldamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

49,37 %

R.24 PR - Pestitsiidide säästev ja vähendatud kasutamine Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket

28,81 %

R.27 CU - Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu Keskkonnakestlikkust ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamist toetavate tegevuste arv maapiirkondades

292,00

R.29 PR - Mahepõllumajanduse arendamine Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus korrashoiu ja ümberkujundamise vahel

23,27 %

R.31 PR - Elupaikade ja liikide säilitamine Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad

79,12 %

Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus

Tulemusnäitajad R.14, R.19, R.20, R.21, R.22, R.24, R.27, R.29 indikeerivad panustamist erieesmärk 5 sihtvaldkonda, milleks on selliste ressursside nagu õhk vesi ja muld säästev kasutamine. Tulemusindikaatorite sihtväärtused on kujunenud eelkõige selliste sekkumiste sihtväärtuse alusel, mis on otseselt seotud erieesmärk 5 vajadustega, lisaks panustavad mõnda tulemusnäitajasse ka sekkumised, mis on seotud mõne teise erieesmärgi vajadusega (nt ÖK5). Tulemusindikaatorisse R1.4 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5, KK6. Tulemusindikaatori R1.4 sihtväärtuseks on 783 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel on arvesse võetud sekkumiste ÖK1, ÖK2, KK6 ja 50% KK5 pind. Sekkumised aitavad kaasa CO2 säilitamine mullas ja biomassis. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.6. Tulemusindikaatorisse R.19 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5. Tulemusindikaatori R.19 sihtväärtuseks on 788 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel on arvesse võetud sekkumiste ÖK1, ÖK2, KK4 ja 50% KK5 pind.Sekkumised aitavad kaasa muldade parandamisele ja kaitsele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.6. Tulemusindikaatorisse R.20 panustab sekkumine ÖK2. Tulemusindikaatori R.20 sihtväärtuseks on 230 000 ha, arvesse on võetud sekkumise ÖK2 pind. Sekkumine aitab kaasa õhukvaliteedi parandamisele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.5. Tulemusindikaatorisse R.21 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5. Tulemusindikaatori R.21 sihtväärtuseks on 768 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel arvesse on võetud ÖK1, ÖK2, KK4 pind. Sekkumised aitavad kaasa vee kvaliteedi kaitsele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.1. Tulemusindikaatorisse R.22 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, KK4. Tulemusindikaatori R.22 sihtväärtuseks on 718 000 ha, kuna topeltarvestus pole lubatud, on sihtväärtuse seadmisel arvesse võetud sekkumiste ÖK1, ÖK2 pind. Sekkumised aitavad kaasa toitainete säästlikule haldamisele. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.1. Tulemusindikaatorisse R.24 panustavad sekkumised ÖK3 ja ÖK5. Tulemusindikaatori R.24 sihtväärtuseks on54 790 ha, arvesse võetud sekkumiste ÖK3 ja ÖK5 pind. Sekkumised aitavad kaasa pestitsiidide säästvale ja vähendatud kasutamisele. Pestitsiidide säästva kasutuse teema on käsitletud EE9-s.

ET 97 ET

Tulemusindikaatorisse R.27 panustavad sekkumised KK3, 8.3, 1.9, KK2. Tulemusindikaatori R.27 sihtväärtuseks on 378 projekti, arvesse võetud sh sekkumise KK3 projektid. Sekkumised aitavad kaasa keskkonnahoidu. Tulemusindikaator on seotud EE5 vajadusega V5.3. Tulemusindikaatorisse R.29 panustab sekkumine ÖK2. Tulemusindikaatori R.29 sihtväärtuseks on 230 000 ha, arvesse võetud sekkumise ÖK2 pind. Sekkumine aitab kaasa mahepõllumajanduse arendamisele. Mahepõllumajanduse teema on käsitletud EE9-s. Sekkumisi nagu KK3 „Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised“ ja 1.9 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu kaasajastamisse erasektori ja avaliku sektori poolt“ programmeeritakse ühe tulemusnäitaja (R.27) kaudu, lähtudes meetmete ülesehitustest ja erieesmärkidesse panustamisse, kuna eri meetmetes (KK3 ja 1.9) toetatavad maaparanduslikud tegevused on omavahel tihedalt põimunud. R.27 tulemusnäitaja sihtväärtused sõltuvad mitmest erinevast saavutatavast sekkumistest sh teiste erieesmärkide sekkumistest.

2.1.SO5.9 Rahaeraldise põhjendus

Sekkumise ÖK1 eelarve on 145 525 200 eurot, mis aitab saavutada EE5 eesmärke 488 000 hektaril, panustada EE5 vajadustesse V5.1, V5.2, V5.6 ja panustada tulemusindikaatorite R.14, R.19, R.21 ja R.22 sihtväärtusesse. Sekkumise ÖK2 eelarve on 93 000 000 eurot, mis aitab saavutada EE5 eesmärke 230 000 hektaril, panustada EE5 vajadustesse V5.1, V5.5, V5.6 ja panustada tulemusindikaatorite R.14, R.19, R.20, R.21, R.22 ja R.29 sihtväärtusesse. Sekkumise ÖK3 eelarve on 29 245 000 eurot, mis aitab saavutada EE5 eesmärke 532 900 hektaril, panustada EE5 vajadustesse V5.1, V5.6 ja panustada tulemusindikaatori R.24 sihtväärtusesse ning lisaks panustada tulemusindikaatorisse R.14, R.19, R.21 ja R.22. Sekkumise KK1 eelarve on 49 615 757 eurot, mis aitab osaliselt panustada EE5 vajadusse V5.3. Täpsemat rahaeraldist erieesmärki ei ole seatud. Sekkumise KK3 eelarve on 812 000 eurot, mis aitab panustada EE5 vajadusse V5.3. Sekkumise KK4 eelarve on 23 205 400 eurot, mis aitab saavutada EE5 eesmärke 50 000 hektaril, panustada EE5 vajadustesseV5.1, V5.6 ja panustada tulemusindikaatorite R.19 ja R.21 sihtväärtusesse ning lisaks panustada tulemusindikaatorisse R.14 ja R.22. Sekkumise KK5 eelarve on 7 112 300 eurot, mis aitab saavutada EE5 eesmärke 40 000 hektaril, panustada EE5 vajadustesse V5.1, V5.6 ja panustada tulemusindikaatorite R.14 ja R.19 sihtväärtusesse. Sekkumised 0.1, 0.2 ja 0.3 on kajastatud horisontaalse erieesmärgi all, sekkumine 9.1 EE9-s, sekkumise KK6 EE6-s. Detailsem info sekkumiste sh toetusemäärade kohta on sekkumiste peatükis.

ET 98 ET

2.1.SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

2.1.SO6.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte

2.1.SO6.1.1 Tugevused

1. Mitmekülgne ja piirkonniti erinev põllumajandus- ja metsamaastik. 2. Piisav põllumajandusmaa- ja veeressurss võimaldab kestlikku toidu tootmist ja ökosüsteemiteenuste säilitamist. 3. Mahepõllumajandusmaa ja põllumajanduskeskkonna meetmetega hõlmatud maa suur osakaal. 4. Eestis on elurikkust soodustavaid poollooduslikke kooslusi, kõrge loodusväärtusega püsirohumaid ja kaitstavaid loodusobjekte. 5. Üldiselt soodsad tingimused tolmeldajatele ja kasuritele. 6. Välja on töötatud õiguslik raamistik elupaikade ja maastike kaitsmiseks. 7. Geograafiline paiknemine, looduslikud olud ja keskkonnatingimused võimaldavad tegeleda nii taime- kui ka loomakasvatusega, sealhulgas loomade rohumaadel karjatamisega.

2.1.SO6.1.2 Nõrkused

1. Elurikkuse, sh lindude arvukuse vähenemine põllumajandus- ja metsamaastikel. 2. Piirkonniti esineb suuri ilma maastikuelementideta homogeenseid põlde. 3. Teadmisi ökosüsteemi sh elurikkuse seisundist ja selle toimimisest on vähe, teadmised ei jõua piisavalt kiiresti praktikasse, keskkonnanõuannet on vähe. 4. Vähene huvi ja majanduslik tasuvus looduslike rohumaade ja püsirohumaade säilitamiseks ja piimaveiste ning hobuste karjatamiseks rohumaadel. 5. Mõnede põllumajandusega seotud ökosüsteemi teenuste vähenemine (tolmeldamine, looduslik kahjuritõrje). 6. Taimekaitsevahendite jääkide piirväärtuste ületused põhja- ja pinnavees. 7. Ohustatud tõugu loomi peetakse ja kohalikke taimesorte kasvatatakse liiga vähe.

2.1.SO6.1.3 Võimalused

1. Innovaatilised ja keskkonnahoidlikud lahendused, tehnoloogia ja digitehnoloogia areng. 2. Puhta looduse ja mitmekesise maastiku väärtustamine, suurenev huvi kohaliku ohutu toidu ja tervislike valikute vastu. 3. Põllumajanduskultuuride kasvatamisel, tõu- ja sordiaretuses suund mitmekesistamisele ja kohalike sortide ja tõugude kasvatamisele.

2.1.SO6.1.4 Ohud

1. Põllumajandusliku maakasutuse ja maastikulise mitmekesisuse vähenemine. 2. Kasvav surve keskkonnaressurssidele ja elurikkuse vähenemisele, mh metsadele. 3. Kliimamuutus, erakorraliste ilmastikunähtuste sagenemine ja sellest tulenev ebastabiilsus. 4. Sünteetiliste taimekaitsevahendite kasutamine on potentsiaalne oht elurikkusele. 5. Kahjustajate resistentsuse kasv taimekaitsevahendite toimeainete suhtes.

2.1.SO6.1.5 Muud märkused

ÜPP strateegiakava SWOT-analüüsi aluseks võeti igast konkreetsest erieesmärgist tulenev spetsiifika, mille puhul tugineti nii Euroopa Komisjoni suunistele (Analytical factsheet for Estonia: Nine objectives for a future Common Agricultural Policy) ning hiljem kirjalikult esitatud dokumendile „Komisjoni soovitused Eesti ÜPP strateegiakava kohta“. SWOT-analüüsis on tervikuks seotud tugevused-nõrkused-võimalused-

ET 99 ET

ohud ja on esitatud (vajalikud) olemasolevad tugevused, (kriitiliste) nõrkustega tegelemine, kirjeldatud (sobivad) võimalused ning maandatud (olulised) ohud. Vajadus V6.1 mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 1-5 ja 7, SWOT SO6.1.2 punktidest 1, 2, 5 ja 6, SWOT SO6.1.3 punktist 2 ja SWOT SO6.1.4 punktidest 1, 2, 4 ja 5. Vajadusse V6.1 panustavad järgmised sekkumised: ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, ÖK5, KK4, KK5, KK6 ja KK7. Vajadus V6.2 elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 1–5 ja 7, SWOT SO6.1.2 punktidest 1, 2 ja 4–6, SWOT SO6.1.3 punktist 2 ja SWOT SO6.1.4 punktidest 1, 2, 4 ja 5. Vajadusse V6.2 panustavad järgmisedsekkumised: ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, ÖK5, KK4, KK5, KK6 ja 9.1. Vajadus V6.3 kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, karjatamist soodustavaid investeeringuid tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 1, 2, 4 ja 7, SWOT SO6.1.2 punktidest 2, 4 ja 5, SWOT SO6.1.3 punktist 2 ja SWOT SO6.1.4 punktist 1. Vajadusse V6.3 panustavad järgmised sekkumised: KK1, ÖK3 ja ÖK4. Vajadus V6.4 elurikkuse säilimine erametsades tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 1, 4 ja 6, SWOT SO6.1.2 punktist 1, SWOT SO6.1.3 punktist 2 ja SWOT SO6.1.4 punktidest 1 ja 2. Vajadusse V6.4 panustab sekkumine KK9. Vajadus V6.5 koduloomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 2, 4 ja 7, SWOT SO6.1.2 punktidest 4 ja 7 ja SWOT SO6.1.3 punktidest 2 ja 3. Vajadusse V6.5 panustavad sekkumised KK7 ja KK8. Vajadus V6.6 soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid tuleneb SWOT SO6.1.1 punktidest 2–4 ja 7, SWOT SO6.1.2 punktidest 2, 4 ja 6 ja SWOT SO6.1.3 punktist 2. Vajadusse V6.6 panustavad järgmisedsekkumised: ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, ÖK5, KK4, KK5 ja KK6. Vajadus V6.7 uute teadmiste loomine, ajakohase info sihtgruppideni viimine tuleneb SWOT SO6.1.2 punktist 3, SWOT SO6.1.3 punktist 1 ja SWOT SO6.1.4 punktidest 3 ja 5. Vajadusse V6.7 panustavad järgmised sekkumised: 0.1, 0.2 ja 0.3. Toidu tootmisel tuleb arvestada keskkonnaga: põhja- ja pinnavee hea seisund on tagatud, maa- ja mullakasutus on tasakaalustatud ja jätkusuutlik, looduse elurikkus, liigid ja elupaigad on säilinud, maastikud on mosaiiksed ja kliimamuutuste negatiivse mõjuga on arvestatud. Selleks, et vähendada elurikkuse kadu põllumajandusmaastikus ning suurendada looduse poolt pakutud hüvede ja teenuste positiivset mõju põllukultuuridele, on oluline soodustada poollooduslike alade jätkuvat majandamist, mitmekesiste maastikuelementide (põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad jm) ja servaalade loomist ja säilitamist ning suurte põllumassiivide vähendamist peamistes põllumajanduspiirkondades. Kasutatavate tehnoloogiate järjepidev arendamine ning uute digilahenduste ja -andmete praktikasse rakendamine annab võimaluse keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks põllumajanduses. Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamist ja parendamist ning mitmekesise maastiku väärtustamist võimaldab põllumajandustootjate, maaomanike ja ühiskonna kasvav keskkonnateadlikkus. Suurenev huvi kohaliku ohutu, kvaliteetse ja tervisliku toidu järele toob kaasa suurema tähelepanu ja nõudluse keskkonnahoidlikult toodetud põllumajandustoodangu järele. Kasutatavate tehnoloogiate järjepidev arendamine ning uute digilahenduste ja -andmete praktikasse rakendamine annab võimaluse keskkonnasäästlikkuse suurendamiseks põllumajanduses. Samas võib toidunõudluse kasv maailmas avaldada survet keskkonnaressurssidele ja põllumajandusliku maakasutuse mitmekesisusele. Hea keskkonnaseisundi säilimisele on ohuks sünteetilised taimekaitsevahendid, kliimamuutus ning erakorraliste ilmastikunähtuste sagenemine. Metsanduses on ohuks kaks viimast mõjurit. Eestis on olemas kestlikuks toidu tootmiseks ja ökosüsteemiteenuste säilitamiseks piisav maa- ja veeressurss. 2020. aastal oli Eestis kasutuses ligikaudu miljon hektarit põllumajandusmaad, millest alla 30% moodustasid püsirohumaad. Põllumaal on suurenenud teraviljade kasvupind ning suurenemas on ka liblikõieliste, sh kaunviljade kasvupind. Järjepidevalt suureneb mahepõllumajandusliku tootmise pind ja

ET 100 ET

maheettevõtete arv ning ligikaudu 50% põllumajandusmaast on hõlmatud põllumajanduskeskkonna toetustega. Kuigi maakasutus on Eestis üldiselt ekstensiivne, on põllumajanduse intensiivistumine kasvatamas survet mõnede ökosüsteemi teenuste, näiteks tolmendamisteenuse, loodusliku kahjuritõrje (kasurid), ning vee, mulla ja õhu heale seisukorrale. Aastatel 2012–2017 on Eestis esinenud meemesilaste hukkumise juhtumeid taimekaitsevahendite tõttu, kuid eeldusel, et tagatud on põllumajandusmaastiku maakasutuse mitmekesisus, integreeritud taimekaitse rakendamine ning nõuetekohane taimekaitsevahendite kasutamine, on tolmeldajatel Eestis üldiselt soodsad tingimused. Kimalaste olukorda Eesti põllumajandusmaastikus võib lugeda stabiilseks. Põllumajandusmaastike kimalasenäitajad olid perioodil 2009–2017 stabiilsed ja mõnel juhul isegi nõrgalt kasvava trendiga, millele on ilmselt kaasa aidanud keskkonnameetmete nõuded. Kimalaste Shannoni mitmekesisuse indeks oli siiski 2021. aastal Eesti maaelu arengukava 2014-2020 rakendamise perioodi madalaim. Pikaajaline aegrida näitab, et kimalaste näitajad muutuvad aastati, sh tõusud vahelduvad langustega. Muutuste täpseid põhjuseid ei ole teada, need võivad tuleneda nii ilmastikust kui ka muudest tingimustest. Kahel viimasel aastal on kimalaste arv vähenenud, see langustrend on võimalik tagasi pöörata. Tolmeldajate puhul on eesmärgiks olemasoleva taseme säilitamine ehk pidurdada vähenemist ja jõuda edaspidi tõusva trendini. Seevastu põllulindude indeksi väärtus on ajavahemikul 1983–2018 üldise trendina langenud. Lindude näitajaid mõjutavad lisaks põllumajanduslikule tegevusele ka muud tegurid, nagu kisklus ja ohud rändel ning talvitumispaikades. Eesmärgiks on negatiivse trendi pidurdamine ja stabiilsuse saavutamine. Life IP projekti Elurikas Eesti raames katsetatakse ja pilooditakse nn linnulaikude jätmist põldude sisse, mis vähendaksid ohtu põllulindudele. Eestile on iseloomulik mitmekülgne ja piirkonniti erinev põllumajandus- ja metsamaastik ning heal tasemel elurikkus. Peamistes põllumajanduspiirkondades on elurikkust ja mitmekesisust suurendavate kõrge bioloogilise väärtusega liigirikaste rohumaade ja maastikuelementide (nt põllusaared, hekid, puude read, üksikud puud, pärandkultuuriobjektid, kraavid, tiigid ja kiviaiad jms) hulk siiski liialt väike ning suured üksteise kõrval asetsevad homogeensed maastikuelementideta põllualad vähendavad oluliselt elurikkust, maastikulist mitmekesisust ning ümbritsevate loodusalade sidusust. Kõrge väärtusega maastikuelemente tuleb säilitada HPK8 raames. Eestis on määratletud Natura 2000 alad, mis on osa üleeuroopalisest kaitstavate alade võrgustikust. Kaitstavatel aladel on poollooduslike koosluste pindala ligikaudu 60 tuhat hektarit. Keskkonnameetmete abil hooldatakse sellest ligi pool, kuid kuna nendel aladel kehtivad piirangud, näiteks hilisem niitmise algusaeg ja üleskündmise keeld, siis on vaatamata toetuste maksmisele huvi neid majandada jätkuvalt tagasihoidlik. Samuti ei ole piisavalt väärtustatud muude liigirikaste, kõrge loodusväärtuse ja loodusliku taimestikuga püsirohumaade säilitamine, kus on kujunenud või säilinud looduslik taimestik ning seeläbi tagatud tingimused liigirikkuseks. Viimasel seitsmel aastal on Eestis olnud probleeme püsirohumaade suhtarvu säilitamisega ning põllumajandusloomade arvukuse vähenemine on üks tegur, mis survestab püsirohumaid põllukultuuride kasvatamiseks üles harima. Metsamaast on Natura 2000 alaga hõlmatud 17%. Natura 2000 aladel on erametsamaad kokku ligikaudu 90 tuhat ha, lisaks täidab elurikkuse kaitse-eesmärki ligikaudu 20 tuhat ha erametsamaad väljaspool Natura 2000 alasid. Eestis on välja töötatud meetmed elupaikade ja maastike kaitsmiseks. Selleks on kaitsealadele kehtestatud kaitse- eeskirjad, kus on sätestatud lubatud ja keelatud tegevused. Lisaks koostatakse kaitsekorralduskavad, kus on toodud kvantitatiivsed ja kvalitatiivsed kaitse-eesmärgid ning meetmed kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Eesti geograafiline paiknemine ja looduslikud tingimused võimaldavad tegeleda nii taime- kui loomakasvatusega. Mitmekesisuse suurendamisele aitab kaasa eri põllumajanduskultuuride viljelemise kasv ning asjatundlikult suunatud tõu- ja sordiaretus. Probleemiks on vähene huvi geneetiliselt oluliste, kuid majanduslikult vähemtulusate kohalike sortide kasvatamise ja kohalike ja ohustatud tõugude pidamise vastu, kuigi just kohalikud sordid ja tõud on kõige paremini kohanenud valitsevate keskkonnatingimustega ning suudavad paremini vastu panna ka kliimamuutustele. Eestis on loodud põllu- ja maamajanduse nõuandesüsteem ning toetatakse teadus- ja arendustegevust, teadmussiiret ning innovatsiooni. Riik toetab eelkõige avalikele hüvedele suunatud individuaalnõustamise

ET 101 ET

teenust, vaatamata sellele on probleemiks spetsiifilise põllu- ja metsamajandusliku keskkonnanõuande puudus. Piisavalt ei ole teadmisi kliimamuutuste ja põllu- ning metsamajanduse vastastikusest mõjust ning maastike, elurikkuse ja ökosüsteemi seisundist ning nende poolt pakutavate teenuste toimimisest. Kuigi põllumajandustootjad osalevad kohustuslikel keskkonnateemalistel koolitustel, ei ole teadustulemuste jõudmine praktikasse piisav.

2.1.SO6.2 Vajaduste kindlakstegemine

Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas

V4.4 Kiirendada süsiniku sidumist ja metsa kasvu 1 Jah

V4.6 Tagada taimekasvatuses kliimamuutustega kohanemine

2 Osaliselt

V6.1 Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine

1 Jah

V6.2 Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine

1 Jah

V6.3 Kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, karjatamist

2 Jah

V6.4 Elurikkuse säilimine erametsades 2 Jah

V6.5 Põllumajandusloomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine

1 Jah

V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid

2 Jah

V6.7 Uute teadmiste loomine, ajakohase info sihtgruppideni viimine

2 Jah

V9.11 Kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu

1 Jah

Muud märkused vajaduste hindamise kohta.

Puuduvad

2.1.SO6.3 Nende ÜPP kavasid käsitleva määruse XI lisas osutatud õigusaktidest tulenevate asjaomaste riiklike kavade (kavade elementide) kindlakstegemine, mida on selle erieesmärgi puhul ÜPP kavade vajaduste hindamisel arvesse võetud

Nitraadidirektiivi (91/676/EMÜ) ja veepoliitika raamdirektiivi (2000/60/EÜ) seosed strateegiakavaga on lahti kirjutatud peatükis 2.1 SO5.3. Strateegiakavas vastavad nende direktiivide eesmärkidele EE6 vajadused V6.1 ja V6.6. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2009/128/EÜ, 21. oktoober 2009 kehtestatakse ühenduse tegevusraamistik pestitsiidide säästva kasutamise saavutamiseks. 2019. aastal kinnitati Eestis „Taimekaitsevahendite säästva kasutamise tegevuskava aastateks 2019-2023“. Tegevuskavas on rõhk pandud integreeritud taimekaitse põhimõtete rakendamisele ehk erinevate meetodite koos kasutamisele. Eesmärk on jõuda selleni, et keemilisi taimekaitsevahendeid kasutataks eelkõige vaid reaalsel vajadusel ja arvestatavate alternatiivsete tõrjemeetodite puudusel. Suuremat tähelepanu pööratakse ka teadlikkuse tõstmisele – kasutajate, nõustajate ja turustajate koolitustele. Strateegiakavas vastab direktiivi eesmärkidele EE6 vajadus V6.2. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 30. novembri 2009. aasta direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta ja nõukogu 21. mai 1992. aasta direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

ET 102 ET

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta on koostatud Eesti NATURA 2000 tähtsusjärjestatud tegevuskava mitmeaastase finantsraamistiku perioodiks 2021–2027 (PAF). Tegevuskava eesmärgiks on anda ülevaade meetmetest, mida on vaja üleeuroopalise Natura 2000 võrgustiku ja sellega seotud rohelise taristu rakendamiseks, täpsustada nimetatud meetmete rahastamise vajadust ja siduda need vastavate ELi rahastamisprogrammidega. Kooskõlas ELi elupaikade direktiivi eesmärkidega, millel Natura 2000 võrgustik põhineb, peab tähtsusjärjestatud tegevuskavas esitatud meetmete peamine eesmärk olema „ELi tähtsusega looduslike elupaikade ja liikide soodsa kaitsestaatuse säilitamine või taastamine, võttes arvesse majanduslikke, sotsiaalseid ja kultuurilisi vajadusi ning piirkondlikke ja kohalikke iseärasusi“. Kuna Natura 2000 võrgustik sisaldab ka linnualasid, mis on määratud ELi linnudirektiivi 2009/147/EÜ kohaselt, käsitletakse tegevuskavas ka linnualadel leiduvate linnuliikidega seotud rahastamisvajadusi ja esmatähtsaid meetmeid. Strateegiakavas vastavad direktiivi 2009/147/EÜ ja 92/43/EMÜ eesmärkidele EE6 vajadused V6.1 ja V6.2. PAFis on seatud 2027. aasta sihttasemeks 50 000 ha hooldatud poollooduslikke kooslusi. ÜPP strateegiakava sihttase on 45 000 ha. Looduskaitse arengukava aastani 2020 ja poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014–2020 eesmärgiks oli aastaks 2020 hooldada 45 000 hektarit poollooduslikke kooslusi. Kaitstavatel aladel oli 2020. aastal hoolduses ligikaudu 38 000 hektarit ja taastamises ligikaudu 3200 hektarit poollooduslikke kooslusi. Lisaks tuleb juurde arvestada need alad, mida hooldatakse teiste põllumajandusetoetuste abil (ühtne pindalatoetus, mahetoetus), neid oli aastal 2020 ligi 4000 hektarit. Võttes aluseks eelmise perioodi taastatud ja hooldatud pärandniitude lisandumise trendi, prognoosime, et uue perioodi lõpuks jõuame 45 000 hektarini ja PAF-i sihttase 50 000 ha ei ole saavutatav. Ka ei ole uuel perioodil poollooduslike koosluste taastamiseks teistest Euroopa struktuurifondidest rahastust ette nähtud. Uuel perioodil rahastatakse poollooduslike koosluste taastamist läbi Life projektide ja riigieelarve, mis omakorda pidurdab poollooduslike koosluste ÜPP hooldusskeemi jõudmist.

2.1.SO6.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm

Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi

Ühine väljundnäitaja

DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine

O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava

O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad

O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

ÖK4 - Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal

O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

ÖK5 - Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus

O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

9.1 - Loomade heaolu toetus O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

9.2 - Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus

O.17. Hektarite või muude üksuste arv, mille eest makstakse mahepõllumajandustoetust

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

KK5 - Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus

O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega,

ET 103 ET

mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

KK6 - Pärandniidu hooldamise toetus

O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

KK7 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus

O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste või üksuste arv

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

KK8 - Ohustatud tõugu looma pidamise toetus

O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste või üksuste arv

RD ASD(72) – Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid

KK9 - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades

O.13. Natura 2000 või direktiivi 2000/60/EÜ alusel toetust saavate hektarite arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud

O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid

O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv

RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng

O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus

O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

Ülevaade

Sekkumine ÖK1 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.6. Sekkumine ÖK2 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.6. ÖK3 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.3, V6.6. Sekkumine ÖK4 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.3, V6.6. Sekkumine ÖK5 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.6. Sekkumine 9.1 panustab EE6-de läbi vajaduse V6.2. Sekkumine KK4 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.6. Sekkumine KK5 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.6. Sekkumine KK6 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.2, V6.6. Sekkumine KK7 panustab EE6-de läbi järgmiste vajaduste: V6.1, V6.5. Sekkumine KK8 panustab EE6-de läbi vajaduse V6.5. Sekkumine KK9 panustab EE6-de läbi vajaduse V6.4. Sekkumine KK1 panustab EE6-de läbi vajaduse V6.3. Lisaks panustava EE6-de sekkumised 0.1 (V6.7), 0.2 (V6.7), 0.3 (V6.7) ja 8.4. LEADER, mille üheks fookuseks on keskkonna- ja kliimasõbralik lahenduste välja töötamine ja rakendamine kohalikul tasandil, seega sõltub sekkumise panus sellest, mis tegevusi ja meetmeid kohaliku arengustrateegiate raames kokku lepitakse. Sekkumiste panustamine erieesmärki ja vajadustesse on täpsemini lahti kirjutatud sekkumislehtedes.

2.1.SO6.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse

Ei kohaldu

ET 104 ET

2.1.SO6.7 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust LIFE programmile (ainult 4., 5. ja 6. erieesmärgi puhul)? : Ei

2.1.SO6.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus

R.14 PR - CO2 säilitamine mullas ja biomassis Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal)

79,12 %

R.19 PR - Muldade parandamine ja kaitse Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega)

79,62 %

R.21 PR - Vee kvaliteedi kaitse Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

77,70 %

R.24 PR - Pestitsiidide säästev ja vähendatud kasutamine Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket

28,81 %

R.25 - Keskkonnalase tegevuse tulemuslikkus loomakasvatussektoris Keskkonnakestlikkuse parandamise toetatud kulukohustustega hõlmatud loomühikute osakaal

2,19 %

R.27 CU - Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu Keskkonnakestlikkust ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamist toetavate tegevuste arv maapiirkondades

292,00

R.29 PR - Mahepõllumajanduse arendamine Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus korrashoiu ja ümberkujundamise vahel

23,27 %

R.30 PR - Metsa säästva majandamise toetamine Metsade kaitset ja ökosüsteemi teenuste majandamist toetavate kohustustega seotud metsamaa osakaal

2,68 %

R.31 PR - Elupaikade ja liikide säilitamine Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad

79,12 %

R.33 - Natura 2000 võrgustiku haldamise parandamine Toetust saavate kohustustega hõlmatud osa kogu Natura 2000 võrgustiku alast

10,35 %

R.34 PR - Maastikule iseloomulike vormide säilitamine Maastikuelementide, sealhulgas hekkide ja puude jaoks ette nähtud toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

0,29 %

R.35 CU - Mesilastarude säilitamine ÜPPst toetatavate mesilastarude osakaal 31,25 %

Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus

Lähtuvalt vajadusest panustada elurikkuse kaitsesse ning säilitada elupaiku ja maastikke on EE6 jaoks valitud välja tabelis olevad tulemusnäitajad. Tulemusnäitajate sihtväärtused põhinevad SWOT-analüüsi ja kindlaks tehtud vajaduste ja nende prioriseerimise alusel ning tasakaalustatud erinevatel huvidel. Tulemusnäitajatesse R.3 ja R.9 panustab sekkumine KK1 läbi vajaduse V6.3. Tulemusnäitajasse R.14 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5 ja KK6 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3 ja

ET 105 ET

V6.6. Tulemusnäitajatesse R.15 ja R.16 panustab sekkumine KK1 läbi vajaduse V6.3. Tulemusnäitajasse R.19 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4 ja KK5 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.20 panustab sekkumine ÖK2 läbi vajaduste V6.1, V6.2 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.21 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4 ja KK5 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.22 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3 ja KK4 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.24 panustavad sekkumised ÖK2, ÖK3 ja ÖK5 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.25 panustab sekkumine KK8 läbi vajaduse V6.5. Tulemusnäitajasse R.26 panustab sekkumine KK1 läbi vajaduse V6.3. Tulemusnäitajasse R.29 panustab sekkumine ÖK2 läbi vajaduste V6.1, V6.2 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.31 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, ÖK5, KK5, KK6 ja KK7 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3, V6.5 ja V6.6. Tulemusnäitajasse R.30 panustab sekkumine KK9 läbi vajaduse V6.4. Tulemusnäitajasse R.33 panustab sekkumine KK6 läbi vajaduse 6.1. Tulemusnäitajasse R.34 panustavad sekkumised ÖK3, ÖK4 ja KK6 läbi vajaduste V6.1, V6.2, V6.3, V6.6. Tulemusnäitajasse R.44 panustavad sekkumised KK1 ja 9.1 läbi vajaduse V6.2.

2.1.SO6.9 Rahaeraldise põhjendus

Eelarvevahendite eraldamine põhineb vajaduste prioriseerimisel, nagu on sätestatud punktis 2.1. Sama prioriteediga vajaduste rahuldamise eelarved võivad varieeruda sõltuvalt näiteks vajaduse rahuldamiseks vajaliku sekkumise liigist, sihtrühma ulatusest ja ootustest, meetmete mõjust sh koosmõjust, samuti on lähtutud erinevate huvide tasakaalustatuse põhimõttest. Erieesmärgi 6 vajadustest tulenevad sekkumised panustavad elurikkuse kaitsesse, edendavad ökosüsteemi teenuseid ning aitavad kaasa säilitada elupaiku ja maastikke. Sekkumine KK1 panustab järgmistesse tulemusnäitajatesse: R.3 (4 290 239 eurot), R.9 ja R.16 (11,98 mln eurot), R.15 (983 249 eurot) ja R.26 (Eelarve 27,9 mln eurot). Tulemusnäitajasse R.14 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4, KK5 ja KK6 kokku 783000 ha. Tulemusnäitajasse R.19 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4 ja KK5 kokku 788000 ha. Tulemusnäitajasse R.21 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, KK4 ja KK5 kokku 776000 ha. Tulemusnäitajatesse R.20 ja R29 panustab sekkumine ÖK2 vastavalt 230000 ha. Tulemusnäitajasse R.22 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3 ja KK4 kokku 768 000 ha. Tulemusnäitajasse R.24 panustavad sekkumised ÖK3 ja ÖK5 kokku 54790 ha. Tulemusnäitajasse R.25 panustab sekkumine KK8 6130 loomühikuga. Tulemusnäitajasse R.31 panustavad sekkumised ÖK1, ÖK2, ÖK3, ÖK4, ÖK5, KK5, KK6 ja KK7 kokku 783000 ha. Tulemusnäitajasse R33 panustab sekkumine KK6 40 500 ha. Tulemusnäitajasse R.30 panustab sekkumine KK9 69 088 ha. Tulemusnäitajasse R.34 panustavad sekkumised ÖK3 ja ÖK4 kokku 2900 ha. Tulemusnäitajasse R.44 panustavad sekkumised KK1 (5,9 mln eurot) ja 9.1 (79680 loomühikut). Sekkumise ÖK1 eelarve on 145 525 200 eurot, millega panustab tulemusindikaatorite R.14, R.19, R.21, R.22 ja R.31 sihtväärtusesse. Sekkumise ÖK2 eelarve on 93 000 000 eurot, millega panustab tulemusindikaatorite R.14, R.19, R.20, R.21, R.22, R.29 ja R.31 sihtväärtusesse. Sekkumise ÖK3 eelarve on 29 245 000 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 532 900 hektarit ja panustada tulemusindikaatorite R14, R.19, R.21, R.22, R.24, R.31 ja R.34 sihtväärtusesse. Sekkumise ÖK4 eelarve on 9 720 000 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 90 000 ha ja panustada tulemusindikaatorite R.14, R.19, R.21, R.31 ja R.34 sihtväärtusesse. Sekkumine ÖK5 eelarve on 1 875 000 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 1500 ha, mis aitab panustada tulemusindikaatori R.24 ja R.31 sihtväärtusesse. Sekkumise KK4 eelarve on 23 205 400 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 50 000 hektarit ja panustada tulemusindikaatorite R.14, R.19, R.21 ja R.22 sihtväärtusesse. Sekkumise KK5 eelarve on 7 112 300 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 118 300 hektarit ja panustada tulemusindikaatorite R.14, R.19, R.21 ja R.31 sihtväärtusesse. Sekkumise KK6 eelarve on 42 095 975 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 45 000 ha ja panustada tulemusindikaatori R.14, R.31 ja R.33 sihtväärtusesse. Sekkumise KK7 eelarve on 588 432 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 4000 ha ning 33 600 istikut ja panustada tulemusindikaatori R.14 ja R.31 sihtväärtusesse.

ET 106 ET

Sekkumise KK8 eelarve on 9 536 167 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 28 041 ha ja panustada tulemusindikaatori R.14 ja R.31 sihtväärtusesse. Sekkumise KK9 eelarve on 34 000 000 eurot, eesmärk on saavutada sihttase 69 088 ha ja panustada tulemusindikaatori R.30 sihtväärtusesse. Sekkumiste 0.1, 0.2 ja 0.3 näitajad on toodud horisontaalse erieesmärgi peatükis, sekkumise 9.1 näitajad EE9 juures. Detailsem info ühikusummade ja sihttasemete kohta on kirjas sekkumislehtedes.

ET 107 ET

2.1.SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades

2.1.SO7.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte

2.1.SO7.1.1 Tugevused

1. Põllumajandustootjate valmisolek innovaatiliste lahenduste ning põllumajandustehnoloogiate kasutamiseks. 2. Hea haridustase, sh tugev haridussüsteem põllumajanduse valdkonnas (hea teadmiste pagas). 3. Ettevõtlusega alustamine on lihtne.

2.1.SO7.1.2 Nõrkused

1. Ettevõtjate madal juhtimiskvaliteet. 2. Ettevõtte madal investeerimisvõimekus. 3. Ebapiisav algkapital ettevõtte sisuliseks käivitamiseks. 4. Laenu saamine on keeruline noortel põllumajandustootjatel ja alustavatel ettevõtjatel. 5. Põllumajandustootjatel, sh noortel on raskusi vajaliku tootmismaa ostmisel ja rentimisel.

2.1.SO7.1.3 Võimalused

1. Digilahenduste laialdasem kasutuselevõtt. 2. Uued valdkonnad põllumajanduses, mis on tekkinud seoses muutustega turu nõudluses ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmisega. 3. Piirkonna ressursside ja eripära oskuslikum kasutamine. 4. Täiend- ja ümberõppevõimaluste laialdasem rakendamine maapiirkonnas. 5. Välised tegurid, mis võivad kaasa tuua käitumusliku muutuse noorte hulgas ning tõsta nende huvi suunduda maapiirkonda elama ja töötama. 6. Noorte enam kaasamine kohaliku kogukonna tegevustesse. 7. Mahepõllumajanduse kasvav populaarsus ja kasvav nõudlus mahetoodete järele. 8. Võimalus olla iseendale tööandja. 9. Toetuste olemasolu ja omavaheline sidustatus. 10. Rahvusvaheliste kontaktide omamine, parimate praktikate tundmaõppimine ning saadud teadmiste ja oskuste rakendamine kodukohas.

2.1.SO7.1.4 Ohud

1. Maapiirkonnas elanikkonna vananemine ja vähenemine, sh noorte väljaränne ja koondumine linnapiirkondadesse. 2. Põllumajandusettevõtetes raskused põlvkondade vahetusega. 3. Põllumajanduslike majapidamiste vähenemine kontsentreerituse tagajärjel. 4. Traditsioonide hääbumine ning teadmiste üleandmise vähenemine. 5. Võimekus uute tehnoloogiate rakendamisel on erinevatel põlvkondadel erinev. 6. Kliima muutustest ja looduskeskkonnast tulenevad riskid põllumajandusele. 7. Ettevõtjate võimalik teadmiste mahajäämus.

2.1.SO7.1.5 Muud märkused

Eesti elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda fakt, et tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv ning kui linnapiirkonnas 21–40 aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Aastaks 2030

on prognoositud, et Eesti rahvaarv kahaneb 1,32 miljonilt elanikult 1,25 miljoni elanikuni ehk 6%[1]. Noorte

ET 108 ET

(vanuses 21–40) arvuline vähenemine on prognooside kohaselt tunduvalt suurem - 17% tänase sama vanusegrupi üldarvust. 2020. aastal elas maapiirkonnas 94 829 noort, mis moodustas 28% Eestis elavatest noortest. Arvuliselt jääb ja koondub inimesi kõige enam sinna, kus asustustihedus on kõrge (ehk linnades ja maakonnakeskuste vahetus läheduses) ning kus toimub valglinnastumine (Tallinna ja Tartu

lähiümbrused)[2]. Liigutakse eelkõige sinna, kus teenused on paremini kättesaadavad, sissetulekud suuremad ning leidub enam atraktiivseid töökohti. Hõive põllumajandussektoris on pidevalt vähenenud alates Eesti taasiseseisvumisest. Põhjuseks on nii tootmises kasutatava tehnoloogia areng kui ka põllumajanduses tegutsevate majapidamiste arvu vähenemine. Majapidamiste arv on vähenenud peamiselt põllumajanduse kontsentreerumise tagajärjel ning nende majapidamiste arvelt, mis ei suuda oma põllumajandusliku tegevusega pakkuda piisavat sissetulekut või kus omanik on seoses vanusega lõpetanud põllumajandusliku tegevuse. Eeltoodust on seega peamiselt mõjutatud väikeste põllumajandustootjate elujõulisus. Samas kiiresti muutuvas maailmas on põllumajandustootjatele oluliseks väljakutseks innovaatiliste lahenduste ning uue põllumajandustehnoloogia, samuti on levinud e-teenuste kasutamine. Teisalt võib uute tehnoloogiate rakendamise võimekus põlvkonniti olla väga erinev. Kuigi alla 35-aastaste juhtide osatähtsus põllumajanduses on mõnevõrra kasvanud ning üle 65-aastaste oma vähenenud, ei ole see olnud piisav. Üheks suuremaks teguriks tegevuse lõpetamisel on seniste juhtide jõudmine pensioniikka ning järeltuleva põlvkonna puudumine, kes sooviks põllumajandusega jätkata. Sellest tulenevalt on tekkinud põllumajandusettevõtetes raskused põlvkondade vahetusega, mis võib kaasa tuua põllumajandustraditsioonide hääbumise ja teadmiste üleandmise vähenemise noortele ettevõtjatele. (V7.2) Eestis on ettevõtlusega alustamise puhul tugevuseks protsessi lihtsus, kuid siiski on tihtipeale ettevõtjatel probleeme algkapitali puudumisega ettevõtte sisuliseks käivitamiseks ning põhivara soetamiseks. Lisaks on põllumajandusega alustamine üldjuhul seotud suurte investeeringutega ning noortel põllumajandustootjatel ja alustavatel ettevõtjatel on keeruline pangast laenu saada. Piiratud on ka põllumajandusmaa kui peamise tootmisressursi kättesaadavus (V7.3). Seni on noorte põllumajandusettevõtjate toetamiseks rakendatud toetusmeedet tegevuse alustamiseks, loodud on võimalused finantsinstrumendi soodustingimustel kasutamiseks ning otsetoetuste raames on põlvkondade vahetumist toetatud noorte põllumajandustootjate eritoetusega. Lisaks nimetatud meetmetele on ettevõtjad avaldanud täiendavalt soovi, et peale alustava noore põllumajandustootja toetuse saamist oleksid neile kättesaadavad jätkutoetused, et oleks võimalik ettevõtte kasvufaasist kiiremalt väljuda. Investeeringute rahastamiseks kasutaksid ettevõtjad esmajärjekorras investeeringutoetust[3]. Nimetatud meetmete rakendamise käigus on selgunud, et lisaks olemasolevatele toetusmeetmetele, tuleb noortele ettevõtjatele

senisest enam tuge pakkuda läbi nõuandeteenistuse või mentorprogrammide[4] (V7.6), kuna alustades tuntakse kõige enam puudust just praktilistest teadmistest, mis aitaksid toime tulla ettevõtte igapäevase majandamisega. See annab ka noortele ettevõtjatele võimaluse rahvusvaheliste kontaktide omamise, parimate praktikate tundmaõppimise ning saadud teadmiste ja oskuste rakendamise kodukohas. See tagab ka võimaluse kasutada oskuslikult piirkonna ressursse ja eripära. Lisaks on nõrkuseks ka ettevõtjate madal

juhtimiskvaliteet ning ettevõtete madal investeerimisvõimekus[5], mida on võimalik parendada läbi kapitalile ligipääsu, et investeerida põhivara seotamisse, finantsinstrumentide pakkumise ning täiend- ja ümberõppevõimaluste laialdasema rakendamisega maapiirkonnas. Maapiirkonna elu- ja ettevõtluskeskkonna terviklik areng hõlmab endas ka maapiirkonda elama asumist soosivaid tegevusi ja noortele suunatud tegevuste edendamist. Üheks võimaluseks uute ettevõtete rajamiseks, arenguks ja töökohtade tekkimiseks pakub noortele mahepõllumajandussaaduste tootmine ja töötlemine. . Eestis on mahetoidu tarbimine viimastel aastatel suurenenud, vaatamata sellele, et tegemist on tavatoodetest kallima kaubaga. Mahetoodete väikese turuosa, ebastabiilse toormega varustatuse ning keerukate tootmisprotsessi puudutavate tehniliste nõuete tõttu ei ole mahetöötlemine suurematele tööstustele seni eriti atraktiivne tundunud, mis on heaks võimaluseks eristuda

just mikro- ja väikestele ettevõtetele.[6]

ET 109 ET

Noore inimese otsus maapiirkonda elama ja tööle asuda või ettevõtlusega alustada sõltub mitmest erinevast tegurist, millest riiklik ettevõtlustoetus on ainult väike osa. Piirkonnas peavad olema kättesaadavad vajalikud teenused nagu arstiabi, kool, laste huviringid ja muud vabaaja veetmise võimalused, kuid ka võimalus soodsatel tingimustel soetada või renoveerida elukoht. Tugevad kohalikud kogukonnad ja ettevõtlikud inimesed loovad eeldused inimeste (sh noorte) maale elama asumiseks ja ettevõtlusega alustamiseks. See annab ühtlasi võimaluse kaasata järjest enam noori kohaliku kogukonna tegevustesse. Soodsa taustsüsteemi loomine nõuab tihedat koostööd nii riiklikul kui kohaliku omavalitsuse tasandil. Toetuste olemasolu ja omavaheline sidustatus on üheks võimaluseks, kuidas enam noori maapiirkonda tuua. Oluline on ka noorte eelistamine nii toetuste saamisel, finantseerimisvõimaluste pakkumisel kui ka

tootmiseks vajaliku maa ostul-rentimisel[7]. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine on globaalsete ja Euroopa Liidu siseste kokkulepete tulemusena muutunud aina olulisemaks teemaks. Alates 2005. aastast on põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide pidevalt kasvanud, mis tekib valdavalt põllumaadel väetiste kasutamisest, kariloomade seedeprotsessidest ja sõnnikukäitlusest. Küll aga on erinevate meetmetega võimalik piirata põllumajanduse kasvuhoonegaaside heite kasvu nagu näiteks sõnnikukäitluse keskkonnasõbralikumaks

muutmine ja väetiste kasutamise tõhustamine.[8] Riigi võetud siduvad kliimakohustused puudutavad ka noori põllumajandusettevõtjaid, sh mida nad peavad arvestama oma ettevõtlustegevuste elluviimisel. Lisaks põllumajandusmaa ressursile peavad põllumajandustootmise arengus seega arvestama noored põllumajandustootjad keskkonnapiirangutega, mille suhtes Eesti on võtnud mitmeid riigisiseseid ja rahvusvahelisi kohustusi nagu näiteks kasvuhoonegaaside ja ammoniaagi heite vähendamine, veekaitse

jne.[9] [1] SA, RV092 (prognoositav rahvaarv [2] Eesti väikeasulate uuring (leitav: https://planeerimine.ee/static/sites/2/vaikeasulate_uuring_2019.pdf) [3] Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse rakendusuuring (leitav: https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2020-10/Noorte_pmt_uuring_lopparuanne_2020.pdf ) [4] Ibid. [5] Ibid. [6] Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2017–2020 (leitav: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/ministeerium-valitsemisala-arengukava-2017- 2020.pdf) [7] Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuse rakendusuuring (leitav: https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2020-10/Noorte_pmt_uuring_lopparuanne_2020.pdf) [8] Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2017–2020 (leitav: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/ministeerium-valitsemisala-arengukava-2017- 2020.pdf) [9] Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 (leitav: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-2030/poka-2030-taistekst.pdf)

2.1.SO7.2 Vajaduste kindlakstegemine

Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas

V7.1 Soodustada põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidata kaasa noortel põllumajandusettevõtlu

1 Jah

V7.2 Aidata kaasa põllumajandusettevõtlusega alustamisele investeeringute soodustamise kaudu

1 Jah

ET 110 ET

V7.3 Innovaatiliste teaduspõhiste lahenduste olemasolu

1 Jah

V8.1 Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele

1 Jah

Muud märkused vajaduste hindamise kohta.

Puuduvad

2.1.SO7.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm

Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi

Ühine väljundnäitaja

DPdecoupled CIS-YF(30) – Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele

7.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele

O.6. Hektarite arv, mille eest makstakse noortele põllumajandustootjatele ette nähtud täiendavat sissetulekutoetust

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

2.5 - Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine

O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INSTAL(75) – Noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus

7.2 - Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine

O.25. Tegevuse alustamise toetust saavate noorte põllumajandustootjate arv

RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid

O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv

RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng

O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus

O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

Ülevaade

Erieesmärk 7 saavutatakse sekkumiste kaudu, mis on kujundatud vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2021/2115 toodud noortele põllumajandustootjatele suunatud täiendava sissetulekutoetuse (artikkel 30), investeeringute (artikkel 73), noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamise ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetuse (artikkel 75), koostöö (artikkel 77), teadmiste vahetamise ja teabe levitamise (artikkel 78) sätetele. Eesmärgi täitmiseks on kavandatud sekkumised nii põllumajandusliku ettevõtlusega alustajatele kui ka juba tegutsevatele ettevõtjatele ning erinevatele koostöövormidele. Sekkumine 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele“ soodustab põlvkondade vahetust (V7.1, EE7 SWOT oht 2) motiveerides noori põllumajandustootmisega tegelema. Oluline on toetada noori ettevõtjaid just tegevuse alustamise faasis või toimiva põllumajandusettevõtte ülevõtmisel. Sekkumise 7.1 kohaselt saavad noored põllumajandustootjad täiendava lisamakse kuni 260 toetusõigusliku hektari alusel. Toetust on planeeritud maksta ühtse ühikumäärana. Noorel põllumajandustootjal on õigus saada seda toetust maksimaalselt viis aastat.

ET 111 ET

Soodustamaks noorte põllumajandusliku ettevõtlusega alustamist (SWOT EE7 nõrkus 2 ja 4) ning motiveerida rohkem noori ettevõtjaid maapiirkonda elama asuma (EE7 SWOT oht 1) on kavandatud strateegiakavas sekkumine 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ (V7.1), mille kaudu toetatakse kuni 40 aastaseid (k.a) isikuid, kes esmakordselt alustavad põllumajandusliku ettevõtlusega. Toetatavad tegevused on seotud põllumajanduslike toodete tootmisega alustamise või tootmise edasise arendamisega vastavalt äriplaanis kavandatule. Läbi nimetatud sekkumise 7.2 on võetud fookusesse noorte põllumajandustootjate äriplaanid sh nende sisulise kvaliteedi tõstmine. Selleks tuleb taotlejal läbida ettevõtlusalane infopäev, mis on korraldatud läbi teadmussiirde (EE7 SWOT nõrkus 1, oht 7). Hoolikalt läbimõeldud majandustegevus, kaardistatud turustuskanalid, võimalikud põllumajandustootmist mõjutavad riskid ja nende maandamistegevused, lisaks väga hea finantsplaneerimine tõstab nii äriplaanide kvaliteeti kui ka suurendab võimalust, et taotlejad jätkavad edukalt tegutsemist ettevõtjatena põllumajanduse valdkonnas. Erieesmärk 7 saavutamisesse panustavad kaudselt ka teiste erieesmärkide sekkumised nagu näiteks sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“. Sekkumine toetab kaudselt põlvkondade vahetust, mis loob eelduse toomaks põllumajandus- ja toidusektorisse ka üle 40-aastaseid väikeseid põllumajandusettevõtjaid, muutes maapiirkondi elujõulisemaks ning panustades maapiirkondade tööhõivesse ja arengusse (EE7 SWOT oht 3).

2.1.SO7.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse

Ei kohaldu

2.1.SO7.6 Kas kavatsete anda ÜPP raames toetust Erasmuse programmile? : Ei

2.1.SO7.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus

R.36 CU PR - Põlvkondade vahetus Ühise põllumajanduspoliitika raames sisseseadmistoetust saavate noorte põllumajandustootjate arv, sealhulgas sooline jaotus

899,00

R.37 CU - Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades ÜPP projektides toetatud uued töökohad

1 464,00

Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus

EE7 alt rakendatavate sekkumiste 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ ja 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ eesmärgiks on aidata kaasa noorte ettevõtjate põllumajandusliku tootmistegevusele. Sellest tulenevalt on sekkumistele seatud eesmärk, et 899 noort põllumajandustootjat saavad nende sekkumiste kaudu toetust. Eesmärk on seatud kahe sekkumise koosmõjul ja kui üks noor põllumajandustootja saab mõlema sekkumise kaudu toetust, siis loetakse toetuse saaja eesmärki ühekordselt. Eelneva ÜPP rakendamise kogemuse põhjal eeldame, et üle poolte põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine toetuse saajatest taotleb ka täiendavat sissetulekutoetust noortele põllumajandustootjatele. Seatud eesmärk panustab põlvkondade vahetusse ja loob eeldused põllumajandussektorisse uute osalejate liitumiseks.

2.1.SO7.9 Rahaeraldise põhjendus

Noortele põllumajandustootjatele suunatakse sammasteüleselt kokku 3% eelarvest, millega kavandatakse 899 noore põllumajandustootja ettevõtlustegevuse alustamist toetada.

ET 112 ET

Sekkumiseks 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ on eraldatud 2% otsetoetuste eelarvest (20 158 588 eurot) ning toetust makstakse esimese 260 ha eest, mis on kokku 35 000 ha ühtse ühikumääraga. Sekkumise 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames toetatakse noori põllumajandustootjaid 24,25 miljoni euroga. Vastavalt määruse (EL) nr 2021/2115 artiklile 75 on toetus piiratud maksimaalselt 100 000 euroga. Eestis on toetuse suuruseks ühe taotleja kohta kavandatud 100 000 eurot. Oluline on võimaldada noortel põllumajandustootjatel investeeringute tegemist kavandatud mahus, arvestades märkimisväärset hinnakasvu[1]. Rahaeraldis aitab saavutada selle sekkumise eesmärke, milleks on toetada noori ettevõtjaid põllumajandusliku ettevõtlusega alustamisel ning motiveerida rohkem noori ettevõtjaid maapiirkonda elama asuma. Vahendid annavad võimaluse toetada, SWOT-s ja vajadustes välja toodud, tegevusi nagu näiteks põlvkondade vahetus või võimaldada teha investeeringuid. Sekkumised 7.1 ja 7.2 panustavad 899 noore põllumajandustootja toetamisse ning tulemusindikaatorite R.36 ja R.37 sihttasemete saavutamisse. [1] https://haldus.eestipank.ee/sites/default/files/2022-03/rpm_1_2022_est.pdf

ET 113 ET

2.1.SO8 Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust

2.1.SO8.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte

2.1.SO8.1.1 Tugevused

1. Aktiivsed ja tugevad kogukonnad. 2. Ettevõtluseks vajaliku taristu olemasolu. 3. E-teenuste laialdane kasutamine Eestis. 4. Maapiirkonnas on ettevõtlus võrreldes varasemaga oluliselt mitmekesisem. 5. Väga hea bioressurssidega varustatus.

2.1.SO8.1.2 Nõrkused

1. Ettevõtete madal konkurentsivõime ja investeerimisvõimekus. 2. Aktiivse majandustegevuse koondumine linnapiirkonda. 3. Atraktiivsete töökohtade vähesus maapiirkonnas. 4. Teenuste ebapiisav kättesaadavus maapiirkonnas. 5. Ringmajanduse põhimõtted pole primaarsektoris levinud, bioressursside (sh kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide) vähene väärindamine ja madal lisandväärtus. 6. Regionaalne ja sotsiaalne ebavõrdsus. 7. Puudub juurdepääs erametsamaadele või teede kandevõime on ebapiisav.

2.1.SO8.1.3 Võimalused

1. Maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime kasv, sh läbi uudsete väärtusahelate tekke. 2. Maapiirkondade, sh kohalike tõmbekeskuste, atraktiivsuse suurenemine. 3. Kaasaegsete tehnoloogiate ning digilahenduste laialdasem kasutuselevõtt. 4. Ringbiomajanduse laialdasem juurutamine. 5. Biomassi laialdasem kaskaadkasutus.

2.1.SO8.1.4 Ohud

1. Maapiirkonna elanikkonna vananemine ja vähenemine, sh noorte väljaränne linnapiirkondadesse. 2. Kapitalile juurdepääsu halvenemine maapiirkonnas. 3. Ebaadekvaatne kuvand maaelust. 4. Elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi langemine piirkonnas.

2.1.SO8.1.5 Muud märkused

Paljud EL-i, sh ka Eesti, maapiirkonnad seisavad silmitsi struktuursete probleemidega, nagu ettevõtete madal konkurentsivõime ja investeerimisvõimekus, teadmiste ja oskuste nappus, atraktiivsete töökohtade vähesus, lisatööjõu vajadus mahukate igapäeva- ja hooajaliste tööde tegemiseks, teenuste ebapiisav kättesaadavus, sotsiaalne ja sooline ebavõrdsus ning vähene sotsiaalne kaasatus. Eestis on regiooniti üsna suured majanduslikud arenguerinevused. Rahvastik ja aktiivsem majandustegevus koondub jätkuvalt suurematesse linnapiirkondadesse. Ettevõtlusaktiivsuse erinevused kahe peamise tõmbekeskuse ja muu Eesti vahel pole tervikuna vähenenud. Mitmes juba varasemalt madalama ettevõtlusaktiivsusega piirkonnas on uute ettevõtete juurdekasvu tempo keskmisest aeglasem. See viitab, et ettevõtlusaktiivsuse suurenemist takistavad piirkonnaspetsiifilised tegurid ning ettevõtluskeskkonna arendamisel võib nende piirkondade puhul olla kasutamata potentsiaali.

ET 114 ET

Põllumajanduse, kalanduse, toiduainetööstuse ja metsanduse sektoril on Eesti majanduses oluline roll, varustades ühiskonda esmatoodete ja toiduga ning pakkudes avalikke hüvesid läbi põllu- ja metsamaa säästliku ja keskkonnasõbraliku kasutamise. Kui aastatel 2016 ja 2017 iseloomustas Eesti majandust kiire kasv, siis nüüdseks on majanduskasvu tempo aeglustunud. Majandussektoritest panustab Eestis loodud lisandväärtusesse kõige enam teenindussektor – 70%, tööstuse ja ehituse panus jääb alla 30% ning põllu-, metsamajanduse ja kalanduse osatähtsus on 3–4%. 78% põllumajanduse, metsamajanduse ja kalanduse, 37% tööstuse ja ehituse ning 19% teenuste poolt loodavast kogulisandväärtusest toodetakse väljaspool Harju- ja Tartumaad. Elanike vanuselise struktuuri poolest iseloomustab maapiirkonda, et tööturult vanuse tõttu välja langevate inimeste arv on suurem kui sinna sisenevate noorte arv. Kui linnapiirkonnas 21–40 aastaste elanike arvu osatähtsus sama vanusegrupi üldarvus kasvab, siis maapiirkonnas see kahaneb. Aastaks 2030 on prognoositud, et Eesti rahvaarv kahaneb võrreldes 2019. aastaga 5%. Noorte vanuses 21–40 arvuline vähenemine on prognooside kohaselt tunduvalt suurem, moodustades 20% tänase sama vanusegrupi üldarvust. Regionaalses mõttes kasvavad ainult suuremad linnad ja neid ümbritsevad piirkonnad, seda tänu sisserändele, mitte elanikkonna loomulikele muutustele. Liigutakse eelkõige sinna, kus teenused on paremini kättesaadavad, sissetulekud suuremad ning kus on enam atraktiivseid töökohti. Sotsiaalmajandusliku arengu seisukohast on kõige haavatavamad ja mõjutatavamad rahvaarvu muutuste suhtes maapiirkonnad, eriti keskustest kaugemal asuvad ja väiksema asutustihedusega maapiirkonnad, kus elanike sissetulekud on oluliselt madalamad võrreldes linnalise asustuspiirkonnaga ning teenuste kättesaadavus on kesine. Sissetulekute erinevus loob omakorda aluse sotsiaalseks ebavõrdsuseks. Suhtelise vaesuse määr, mis kajastab nende elanike osatähtsust, kelle ekvivalentnetosissetulek on allpool suhtelise vaesuse piiri, on maapiirkonnas 23,2%, mis on viimastel aastatel kasvanud ning vahe linnapiirkondadega (19,4%) on suurenemas. Naiste töötasu on Eestis keskmiselt 23% madalam kui meestel, mis on oluliselt suurem kui EL-i keskmine (15%). Oluline on panustada sotsiaalsele kaasatusele, toetades haavatavamate rühmadele suunatud kvaliteetse haridus- ja sotsiaalteenuste kättesaadavuse, kvaliteedi ja taskukohasuse parandamist ning tegeleda rändetaustaga inimeste kaasamise ja integreerimisega. Seejuures on vajalik vähendada ebavõrdsust ning tagada kõigile ühiskonnagruppidele võrdsed võimalused, suurendades maapiirkonnas tööhõivet ja tagada sotsiaalteenustele ligipääs. Nimetatud probleemidele on olulisel määral suunatud ressursse tulevase perioodi ESF+ raames, kuid vastavalt kohaliku tasandi prioriteetidele on selleks ette nähtud võimalused osaliselt ka kohalikes arengustrateegiates (vajadus 8.6). Elanike vähesus piirab elu- ja ettevõtluskeskkonna kestlikku edendamist, mis võib omakorda piirkonniti põhjustada elu- ja ettevõtluskeskkonna kvaliteedi langust ning seab ka piirangud ettevõtetele kvalifitseeritud tööjõu leidmisel. Seetõttu on oluline pöörata tähelepanu maapiirkondade, sh eriti kohalike tõmbekeskuste, atraktiivsuse suurendamisele, pakkudes võrdväärseid tingimusi kõikidele elanikele. Muutused Eesti haldussüsteemis, sh kohalike omavalitsuste rolli võimendamine teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi ning piirkondade potentsiaali täieliku realiseerimise tagamiseks, mõjutavad oluliselt kohalikku elu ning suurendavad vajadust aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade järele, kes suudavad inimesi võimendada ja kaasata. Aktiivsete kohalike kogukondade tegevust on oluliselt soodustanud kohalikul algatusel põhinev alt üles lähenemisviis (LEADER-lähenemine), mis on osutunud tõhusaks vahendiks kohaliku suutlikkuse ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisel, kestliku ja mitmekesise elukeskkonna tagamisel, vaesuse vähendamisel ja töökohtade ning innovatsiooni loomisel maapiirkonna majanduses. Maapiirkonna majanduse kasvule ning ettevõtlusega alustamisele on kaasa aidanud kohapealse taristu (hooned, elekter, internet, teed jms) olemasolu ja e-teenuste kasutusele võtmine. Senini on e-teenuste kasutamist osaliselt takistanud ligipääs kiirele internetile, millele on tähelepanu suunatud Eesti Lairiba arendamise plaani 2021 – 2030 raames ning olukorra leevendamiseks suunatakse olulises ulatus vahendeid (vajadus 8.3). Aktiivsed ja ühtehoidvad kohalikud kogukonnad loovad eeldused inimeste (sh noorte) maale elama asumiseks ja seal ettevõtlusega tegelemiseks, seejuures on oluline sellega jätkata, toetades kogukondliku tegevuse jätkamist ning kohaliku elu-ja ettevõtluskeskkonna arendamist, mis loob piirkonda lisandväärtust ning suurendab regionaalset tasakaalu ja majanduskasvu (vajadus 8.2).

ET 115 ET

Üheks probleemiks maapiirkonna elujõulisuse tagamisel on ebaadekvaatne kuvand maaelust. Senine kogemus näitab, et kohalikel kogukondadel on oluline roll maaelu kuvandi loomisel ja propageerimisel ning maaelu maine parandamisel. Oluline on siinkohal pikaajalise strateegia seadmine maapiirkonna võimaluste esiletoomiseks ja avalikkusele edasi andmiseks. Selleks, et elu- ja ettevõtluskeskkond maal oleks atraktiivne, peavad maapiirkonna erisustega arvestama ning sealsesse arengusse panustama nii põllumajandus-, kalandus- kui ka teised poliitikavaldkonnad ning tegevussuunad horisontaalselt. Maapiirkonnas on ettevõtlus võrreldes varasemaga oluliselt mitmekesisem. Suurimaks tööandjaks on maapiirkonnas kerkinud teenindussektor, pakkudes tööd 61%-le hõivatutele, järgneb 31%-ga tööstus- ning 8%-ga primaarsektor. Primaarsektori hõive languse on tänaseks maapiirkonnas kompenseerinud teenindussektor, kus hõivatute osatähtsus on ületanud juba üle poole kogu hõivest maapiirkonnas. Ettevõtete madal konkurentsivõime ja investeerimisvõimekus mõjutavad ettevõtete tegevuste laiendamist, kasvamist, arenguvõimaluste realiseerimist ning suutlikkust kohaneda väljakutsetega ja maandada riske. Tulenevalt Eesti kapitaliturgude iseloomust ei ole väikese ja keskmise suurusega ettevõtetel piisavat ligipääsu alternatiivsetele rahastuse allikatele. Tagatise puudumine või ebastabiilsed rahavood tähendavad, et ettevõtetel on piiratud juurdepääs kapitalile. Finantsinstrumentide abil on võimalik leevendada nimetatud turutõrkeid ning rahastada tootlikke investeeringuid, mida krediidiasutused ei finantseeri. Seega on oluline luua võimalused maapiirkonna ettevõtetele ligipääs erinevatele rahastamisvahenditele, mis võimaldab tõsta maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet. Suurenenud konkurentsivõime omakorda võimaldab luua hästi tasuvaid ja kvalifitseeritud tööjõule sobivaid töökohti, mis on atraktiivsed ka noortele (vajadus 8.1). Hästi tasuvad töökohad võimaldavad parandada inimeste elukvaliteeti, sh vähendada vaesust. Majanduskasvu tagamiseks ja globaalses konkurentsis püsimise eeltingimuseks on toodangu kõrge kvaliteet, uuenduslikkus ning keskkonnasõbralikkus. Tarvis on panustada arendustööle, võtta kasutusele kaasaegseid materjale ja tehnoloogiaid ning investeerida piisavat tootlikkust ja vajalikku kvaliteeti tagavatesse tehnoloogilistesse seadmetesse. Maapiirkonnas majanduskasvu kestlikuks tagamiseks on oluline seal tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime suurendamine läbi kõrgemat tootlikkust tagavate tehnoloogiate rakendamise, suuremat kasumlikkust võimaldavate uute toodete ning teenuste turule toomise ja kliendibaasi laiendamise lähipiirkonnast kaugemale asuvatele turgudele. Üha enam on vaja laiendada digilahenduste kasutuselevõttu. Uusi hästi tasustatud töökohti on võimelised looma eelkõige kasumlikud, arengule orienteeritud ja hästi juhitud ettevõtted. Ringbiomajandus ja taastuvate energiaallikate kasutuselevõtt on võtmevaldkonnad, mis suudavad tagada majanduskasvu maapiirkonnas ning töökohtade loomise ja säilitamise ka väljaspool põllumajandust. Eesti suur potentsiaal ringbiomajanduse valdkonnas on hetkel alakasutatud. Suur osatähtsus on töötlemata või vähetöödeldud toodagu ekspordil, teisalt kõrval- ja kaassaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega ning jääkide ja kaassaaduste potentsiaal on alakasutatud. Eesti biomajanduse võtmevaldkondade (mööbli-, keemia-, puidu- ja paberitööstus, põllumajandus) teadus- arendustegevuse ja innovatsioonivõimekus on väga tagasihoidlik ning moodustab väikese osa vastavate

ettevõtete kulutustest (2016. aastal vaid ligikaudu 4% Eesti ettevõtete TA kogukulutustest[1]). Seetõttu on vajalik arendada nii biomajanduse valdkondade baasvõimekusi kui ka uuel tasemel TAI võimekusi (nt biomassi keemiline väärindamine, tööstuslik biotehnoloogia) ning interdistsiplinaarset teadus- ja arendustegevust. Seejuures on tähtis ka esmatootjate kaasamine biotoorainepõhiste lahenduste leidmisse (vajadus 8.5), millesse panustavad ka horisontaalse erieesmärgi sekkumised. Esmatootmises ja töötlemisel tekivad kõrvalsaadused ja jäätmed, mida tuleks käsitleda ressursina. Kuigi esmatootmises tekkivate jäätmete hindamismetoodika vajab täpsustamist, ja näiteks loomsete

kõrvalsaaduste kohta riiklikku arvestust ei peeta (Värnik et al. 2021; RITA ADDVAL-BIOEC[2]), tekkis olemasolevatel andmetel Eestis 2020. aastal põllumajanduses ligikaudu 23 000 tonni toidujäätmeid, lisaks

tekkis tootmiskadu[3] 90 000 tonni[4]. Toidutööstusettevõtetes koguti Eestis 2019. aastal ligikaudu 30 000 tonni toidujäätmeid (köögi- ja sööklajäätmed, loomsete kudede jäätmed, toiduõli ja -rasv). Taimekasvatuse

ET 116 ET

kõrvalsaadustest tekib hinnanguliselt kõige enam põhku (1 252 500 t), lisaks tekib sorteerimise käigus 40 600 tonni jäätmeid. Põhku valdavalt ei koguta ja tagastatakse mulda huumusbilansi säilitamiseks, soojusenergia tootmiseks ja müügiks biokütusena põhku ei kasutata. Eestis on kasutamata ka ligikaudu 260 000 tonni rohtset biomassi aastas. Loomakasvatuse kõrvalsaadusena tekkis Eestis 2017. aastal kokku 3 501 900 tonni sõnnikut, sellest moodustas piimafarmides tekkiv sõnnikukogus üle 60% (2 134 000 tonni). Lamba- ja kitsekasvatuses tekib kõrvalsaadusi 700 tonni, sh 100 tonni villa (III kategooria loomne kõrvalsaadus) (Värnik et al., 2021). Praegu ei ole piisavalt võimekust tekkivaid bioloogilist päritolu kõrvalsaadusi ja jäätmeid töödelda ega ringlusse võtta Oluline on ringbiomajanduse arendamiseks rakendada poliitikaid ja toetada investeeringuid, mis viivad võimalikult kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele, kasutades kestlikult kohalikke ressursse. Kuna Eesti ressursside maht ei pruugi alati uute tehnoloogiate rakendamiseks olla majanduslikult perspektiivne, väärivad tähelepanu kohalikud/piirkondlikud koostöövõrgustikud ja klastripõhised ning ühistulised koordineeritud tegevused, sh vastavate IT-lahenduste arendamine. Biomassi väärindamisel on olulisel kohal innovatsioon tehnoloogias ja tootearenduses ning eelkõige uute võimaluste leidmine bioressursile, mida praegu ei kasutata, või leida kasutusviisid, mis loovad bioressursile kõrgemat majanduslikku lisandväärtust. Seega on oluline toetada ka esmatootjatele suunatud katseprojekte, erinevate tehnoloogiate arendamist ja innovatsiooni bioressursside kasutamiseks (vajadus 8.4). Tähtsal kohal on tooraine astmeline kasutamine ehk biomassi kaskaadkasutus. Üha olulisem on erinevate sektorite kombineerimine ning ressursitõhususe kasv. Bioressursile kõrgema lisandväärtuse andmine kasvatab ettevõtete kasumlikkust, aitab vähendada sõltuvust kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidestning kiirendab taastumatute ressursside asendamist kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega. Erametsaomanikest metsamajandajate konkurentsivõime parandamiseks ja metsade tootlike funktsioonide säilitamiseks tuleks korrastada metsateid, mille tegemisel tuleb arvestada keskkonna- ja kliimaalaste eesmärkidega. Head teed metsade vahel võimaldavad metsi majandada säästlikult ning tagavad nii kohalike elanike läbipääsu kui laiemalt väärtustatud avaliku kasutuse ehk juurdepääsu metsas käimiseks (nt loodusturism, marjade, seente ja ravimtaimede korjamine enda tarbeks jms kasutus). [1] https://haldus.taltech.ee/sites/default/files/2020- 11/Biomajandus%20_%20Eesti%20vajadused%20ja%20v%C3%B5imalused%20biomajanduse%20aren gu%20toetamiseks.pdf. [2] Kers, J. et al. (2020) Eesti biomajanduse ressursside hetkeseisu analüüs 6 väärtusahela põhjal. www.taltech.ee/biomajandus. [3] Tootmiskaoks määratletakse esmatootmises toiduks toodetud, kuid ühel või teisel põhjusel kõrvalvoogu suunatud saadusi (nt looma- või linnusöödaks, kanalisatsiooni või lägahoidlasse suunatud, ilmastikust tulenevad, tööjõuprobleemide, taimekahjustajate, haiguste vms tõttu põllule jäänud (koristamata) saak ning loomsete kõrvalsaadustena käideldud saadused). [4] SEI Tallinn, Eesti maaülikool (2021). Toidujäätmete ja toidukao teke Eesti toidutarneahelas. https://cdn.sei.org/wp-content/uploads/2021/05/toidujaatmete-ja-toidukao-teke-eesti-toidutarneahelas- 2021.pdf

2.1.SO8.2 Vajaduste kindlakstegemine

Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas

V2.5 Arendada välja kohalikul bioressursil põhinevaid väärindamisüksusi

1 Jah

ET 117 ET

V8.1 Luua eeldused atraktiivsete, hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleks atraktiivsed ka noortele

1 Jah

V8.2 Arendada olemasolevaid aktiivseid kogukondi, kaasata noori, kasvatada tugevaid kohalikke kogukondi

1 Jah

V8.3 Tagada juurdepääs kiirele andmesidele, soodustada kaasaaegsete IKT-võimaluste kasutuselevõttu

3 Ei

V8.4 Toetada katseprojekte, erinevate tehnoloogiate arendamist, innovatsiooni bioressursside kasutamiseks

3 Osaliselt

V8.5 Panustada ka esmatootjatele sobivate väiksemate biorafineerimisüksuste loomisesse

3 Jah

V8.6 Vaesuse vähendamine, soolise võrdsuse suurendamine ja põhiteenuste kättesaadavus sotsiaalse heaolu t

3 Osaliselt

V8.7 Tagada juurdepääs erametsamaadele 1 Jah

Muud märkused vajaduste hindamise kohta.

Puuduvad

2.1.SO8.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm

Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi

Ühine väljundnäitaja

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

1.9.3 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse

O.22. Taristuinvesteeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

2.3 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI)

O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

8.1 - Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks

O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

8.2 - Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas

O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse

O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

KK2.1 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud)

O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

KK2.2 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud)

O.23. Väljaspool põllumajandusettevõtet mittetootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INSTAL(75) – Noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus

7.2 - Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine

O.25. Tegevuse alustamise toetust saavate noorte põllumajandustootjate arv

ET 118 ET

RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid

O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv

RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng

O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus

O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

Ülevaade

Erieesmärgi 8 vajadustest, mida planeeritavate sekkumistega lahendatakse (vajadused 8.1, 8.2, 8.4, 8.5 ja 8.6), toetavad maapiirkondade elu- ja ettevõtluskeskkonna parandamist, suurendades majanduskasvu ja tööhõivet, toetades võrdsust ja kaasamist ning kohaliku arengut. Ettevõtlust, mis loob eeldused tööhõiveks ja majanduskasvuks, toetatakse läbi kohalike arengustrateegiate, millel on mitme perioodi kogemus tööhõive suurendamise osas, kui ka konkreetselt ettevõtete konkurentsivõime parandamise ja ettevõtluskeskkonna arendamise kaudu. Seda nii tagastamatute toetuste kui ka tagastatavate toetustega, mis võimaldavad suurendada maapiirkonna ettevõtete kapitalile ligipääsu. Suurenenud tööhõive maapiirkonnas vähendab vaesuses elavate inimeste arvu ning suurendab inimeste heaolu. Uute tasuvate töökohtade ning kohalike kogukondade tugevdamine toetab maapiirkonda elama asumist ning noorte maapiirkonda jäämist, mis omab positiivset mõju senistele rahvastikusuundumustele. Tugevad ettevõtted aitavad kaasa tööhõive parandamisele maapiirkonnas. Tänaste väljakutsetega, sh rohepööre, toime tulemiseks on vajalik rakendada uusi ja innovaatilisi lahendusi, toetada katseprojektide rakendamist ning kasutada varasemalt rohkem ära bioressursil põhinevaid lahendusi. Maapiirkonna elujõulisuse tagamiseks on vajalik luua eeldused atraktiivsete ja hästi tasustatud töökohtade tekkeks, mis oleksid atraktiivsed ka noortele. Selleks on planeeritud toetada maapiirkonnas tegutsevate VKE-de investeeringuid ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks, mille eesmärgiks on uute kõrge kvalifikatsiooniga töökohtade loomine maapiirkonnas. Selle kaudu luuakse ettevõtjatele võimalused uudsete ja arenguks oluliste tehnoloogiate kasutuselevõtmise, uute infotehnoloogiliste võimaluste efektiivse rakendamise ja suuremat kasumlikkust võimaldavate uute toodete ning teenuste turule toomise toetamiseks kui ka investeerimisvõimekuse suurendamiseks ja kapitalile paremaks juurdepääsuks. Sekkumise tulemuseks on uute hästi tasustatud atraktiivsete töökohtade lisandumine maapiirkonnas, mis toetab tasakaalustatud regionaalset arengut, soodustab majanduskasvu ja tööhõive kasvu ning vähendab vaesuses elavate inimeste arvu maapiirkonnas. Lisaks ettevõtete toetamisele on oluline tagada ka ettevõtluskeskkonna laiem arendamine maapiirkonnas, millest saavad kasu suuremal arvul ettevõtteid. Sekkumise kaudu toetatakse maapiirkonna ettevõtete konkurentsivõime tugevdamist, tööhõive parandamist ja sotsiaalse kaasatuse suurendamist läbi ettevõtluskeskkonna arendamise. Ettevõtluskeskkonna parandamise kaudu luuakse eeldused põhiteenuste kättesaadavuse paranemiseks ja sotsiaalse kaasatuse suurenemiseks läbi koostöötamise keskuste ja digital hub´ide ellukutsumise, mis loovad paremad eeldused maapiirkonnas koos tegutsemiseks ja ettevõtluses osalemiseks. Tähelepanu suunatakse pikema ajahorisondiga projektidele, mis viiakse ellu väiksemate tõmbekeskuste ümbruses. Sekkumise tulemusena on maapiirkonnas suurenenud kaasaegsete infotehnoloogiliste võimalustega ja tugevat nõustamiskompetentsi omava tugipersonaliga koostöötamise keskuste arv. Sekkumine eristub ERF-ist rahastatavatest sekkumistest selle poolest, et viimasest rahastatavad projektid on vähemalt ühe maakonna ülesed ja keskenduvad maakondlikele teenusvõrgustikele ja koostöö arendamisele, investeeritakse ka maakonnakeskustesse. Antud sekkumine keskendub ettevõtluskeskkonna arendamisele suurtest tõmbekeskustest kaugemale jäävates piirkondades. Sekkumine ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas loob sünergiat LEADER-sekkumisega, keskendudes erinevalt Leader sekkumisest kitsa fookusega ja konkreetselt ettevõtluskeskkonna arengule

ET 119 ET

oluliste pikaajalise mõjuga investeeringute toetamisele rakendades seejuures ühetaolist lähenemist kogu maapiirkonnas. LEADER-sekkumine põhineb alt-üles lähenemisel ning kohalikul tasandil on võimalik katta arengustrateegiatega neid tegevusi, mida riiklikud sekkumised ei kata. Sekkumised täiendavad üksteist ja loovad sünergiat. Oluline on arendada olemasolevaid aktiivseid kogukondi, kaasata noori ning kasvatada tugevate kohalike kogukondade osakaalu (vajadus 8.2). Tugevad kogukonnad suudavad võimestada ja kaasata inimesi ning tegeleda ka piirkonna probleemide lahendamisega, sh sotsiaalsete probleemidega. Koostöös ESF+ suunatakse tähelepanu ka hooldusraviteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamisele, et leevendada ülalpidamiskoormust, tagada inimväärikus ja tõsta sotsiaalset kaasatust. LEADER-lähenemine annab võimaluse tähelepanu pöörata piirkonnaspetsiifiliste lahenduste välja töötamisele ning toetada innovatsiooni ja digitaliseerimist maapiirkonnas. Sekkumise tulemusena on kaasatud kohalike arengustrateegiatega enamus maapiirkonnast ning strateegiate rakendamise kaudu parandatakse maapiirkondade sotsiaalmajandusliku olukorda, sh suurendatakse tööhõivet, sotsiaalset kaasatust ning võrdsete võimaluste loomist läbi kohaliku tasandil ellu viidud tegevuste (vajadus 8.6). Sekkumise „Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks“ eesmärk on kasvatada maapiirkonnas selliste väikeettevõtete osakaalu, kellel on kõrge konkurentsivõime, kes on orienteeritud jätkusuutlikule arengule ja kellel on võimekus luua maale juurde keskmisest kõrgema palgaga kvalifitseeritud tööd pakkuvaid töökohti, et motiveerida noori maale tagasi pöörduma ja eelkõige kõrgema kvalifikatsiooniga spetsialiste maale elama asuma (vajadus 8.1). Antud sekkumise fookus on LEADER-sekkumisega võrreldes oluliselt kitsam, keskendudes sellistele projektidele, kus ettevõte plaanib oma konkurentsivõime tõstmiseks ja uute töökohtade loomiseks investeerida kas digitaliseerimisse, uudse tehnoloogia juurutamisesse, ressursitõhususe suurendamisesse või roheleppe eesmärkide saavutamisele kaasa aitamisse. Sekkumise Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks puhul lähtutakse üleriigilisest põllumajanduse ja kalanduse arengukavast ja sekkumist rakendatakse ühetaoliselt kogu maapiirkonnas. LEADER-sekkumise raames kujuneb ettevõtetele pakutav tugi igas konkreetses tegevusrühma piirkonnas vastavalt sellele, milline on kohaliku tegevusrühma poolt kokku lepitud strateegia. Mõlemad sekkumised täiendavad üksteist, omades erinevat fookust ja keskendudes erineva potentsiaali ning ambitsiooniga sihtrühmale. Sekkumised loovad koosmõjus sünergiat. Ringmajanduse põhimõtted pole biomajanduse primaarsektorites (sh põllumajanduses) seni laialt levinud ning põllumajanduse, metsanduse, kalanduse, vesiviljeluse ja toidutööstuse valdkonnas tekkivaid kõrvalsaadusi ja jääke väärindatakse vähe või tehakse seda madala majandusliku lisandväärtusega. Seega tuleb kasvatada bioressursi töötlemisvõimekust ja tooraine ekspordi asemel seda enam väärindada. Bioressursile senisest kõrgema lisandväärtuse andmisele ja vastavate lahenduste väljatöötamise edendamiseks toetatakse ettevõtete (sh põllumajanduse, metsanduse ja toiduainetööstuse ettevõtted) investeeringuid hoonete ja rajatiste ehitamiseks ning seadmete soetamiseks ning vastavate bioväärindamise (biorafineerimise) üksuste loomiseks, kus on võimalik tehnoloogiaid katsetada ja arendada või laiendada. Investeeringutega toetatakse tootmistehnoloogia uuendamist, tootearendust ja bioressursside (sh kõrval- ja kaassaaduste ning jääkide) väärindamist ning uuenduslike ressursitõhusate ja kõrge lisandväärtusega toodete väljatöötamist. Sekkumise tulemusena laieneb biotoorme uuenduslik kasutus, kasvab esmatootjate võimekus osaleda uutes ringbiomajanduslikes väärtusahelates, väheneb sõltuvus kodu- ja välismaistest taastumatutest ressurssidest ning kiireneb taastumatute ressursside asendamine kooskõlas ELi kliimaeesmärkidega (vajadused 8.4 ja 8.5). Eelpool mainitud tegevuste elluviimisel lähtutakse võrdse kohtlemise printsiibist, mis tähendab, et inimesi ei diskrimineerita neile omistatud tunnuste tõttu. Sekkumiste disainimisel on arvestatud võrdse kohtlemise seadust ning Heaolu arengukava 2016–2023 raames sätestatud põhimõtteid. Arvestades olukorraga, kus maapiirkonnas on rohkem kõrgharidusega naisi, kui mehi ning ettevõtluse sekkumise eesmärgiks on luua kvaliftseeritud töökohti, toetavad sekkumised ebavõrdsuse vähendamist ning toetavad mh maapiirkonna naisi nii ettevõtlusega alustamisel kui sobivate töökohtade leidmisel.

ET 120 ET

Lisaks panustavad käesoleva erieesmärgi tegevustesse ka toidutööstuse ning metsa kliimamuutustega kohanemiseks mõeldud investeeringute, innovatsioonikoostöö projektide, teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise ja nõuandetoetuse sekkumised. Eelkõige panustatakse maapiirkonna ettevõtluse arendamisele ning mitmekesistamisele, sh töökohtade loomise ning erinevate katseprojektide, innovatsiooni ja tehnoloogiate arendamise kaudu, mis suurendab maapiirkonnas majanduskasvu. Eelpool mainitud tegevused aitavad osaliselt käesoleva erieesmärgi raames tuvastatud vajaduste (vajadus 8.1 ja vajadus 8.6) lahendamisele kaasa. Erieesmärgi saavutamisse panustab ka sekkumine 1.9.3 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“, kuna selle üheks eesmärgiks on hajaasustusega territooriumidel maakasutuse ratsionaalsemaks ja efektiivsemaks muutmine, millega paraneb metsandsumajandustootjate konkurentsivõime. Heas korras teede võrgustik ja juurdepääs erametsamaale on oluliseks eelduseks ettevõtluse arendamiseks maal ja maapiikrkonna sh metsandussektori konkurentsivõime tõstmiseks.

2.1.SO8.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse

Ei kohaldu

2.1.SO8.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus

R.27 CU - Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu Keskkonnakestlikkust ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamist toetavate tegevuste arv maapiirkondades

292,00

R.37 CU - Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades ÜPP projektides toetatud uued töökohad

1 464,00

R.38 CU - Hõlmatus programmiga LEADER Kohalike arengustrateegiatega hõlmatud maarahvastiku osakaal

95,95 %

R.39 CU - Maamajanduse arendamine Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted

338,00

Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus

Lähtuvalt SWOT analüüsist ja vajadusest on oluline suunata tähelepanu tuvastatud teguritele ning selliselt on disainitud ka planeeritud sekkumised. Sekkumised, mille eesmärgiks on töökohtade loomine või uute ettevõtete loomisele kaasa aitamine ja ettevõtluse mitmekülgne toetamine (sh bioressursidel põhinev ettevõtlus) osas on valitud tulemusnäitajaks loodud töökohtade arv või loodud uute ettevõtete arv. Valitud sihttase põhineb eelmise perioodi kogemustele. Nimetatud tulemusnäitajad annavad edasi kõige paremini teostatud investeeringute kaudu kasu saanud isikute või ettevõtete arvu. Samuti on oluline ettevõtluse mitmekesistamine, mis saab maapiirkonnas põhineda uuenduslikel ja bioressurssidel põhinevatel tegevustel. Selliste tegevuste jaoks on valitud keskkonda või kliimaga seotud tegevuste arv, mis peegeldab kõige paremini nimetatud tegevuste seost rohelepe eesmärkidega. Kohalike arengustrateegiatega hõlmatud maarahvastiku osakaal annab selguse, kui suurel hulgal on kohalike arengustrateegiatega puudutatud maapiirkonna elanikud. Planeeritud sihttase põhineb strateegiate ettevalmistamisel hõlmatud elanike arvu ning maapiirkonna elanike arvu suhtes. Suurem kaetus annab võimaluse toetada tasakaalustatud ja jätkusuutliku maapiirkondade arengut, suurendades maapiirkondade sotsiaalset kaasatust, luues võimalused ebavõrdsuse vähenemiseks ning tööhõive kasvuks läbivalt maapiirkondades. Arengustrateegiate koostamise raames valitakse kohalikul tasandil täiendavad tulemusnäitajad vastavalt piirkonnas arengustrateegia koostamise raames seatud eesmärkidele. Kohalike

ET 121 ET

arengustrateegiate tulemusnäitajate eesmärgid integreeritakse strateegiate valimise järgselt ÜPP strateegiakavasse.

2.1.SO8.9 Rahaeraldise põhjendus

Maapiirkonnas tööhõive, majanduskasvu, võrdsuse toetamise, kohaliku arengu ning ringbiomajanduse arendamise osas on kavandatud luua 350 töökohta läbi ettevõtluse konkurentsivõime arendamise. Toetada 70 ettevõtet läbi ettevõtluskeskkonna arendamise ning 15 ettevõtet läbi bioressursside väärindamise võimaluste kaudu. Lisaks eeltoodule lisanduvad kasusaajateks veel kohalike arengustrateegiatega hõlmatud elanikud ning kohalike arengustrateegiate raames ellu viidavatest tegevustest kasusaajad. Nimetatud eesmärkide ellu viimiseks on suunatud 117 487 129 eurot, millest 39 mln eurot on mõeldud maapiirkonna ettevõtluse konkurentsivõime tõstmiseks, 15 mln ettevõtluskeskkonna arendamiseks, 3 mln bioressursside väärindamiseks ning 59 mln LEADER sekkumise eesmärkide ellu viimiseks. LEADER eelarve on jätkuvalt oluliselt üle nõutud minimaalse taseme ning LEADER sekkumisele eraldatud vahendite osakaal moodustab ligikaudu 10% kõigist maaelu arengu toetustest, mis annab võimaluse hõlmata praktiliselt kogu maapiirkonna ning suunata tähelepanu nii majanduslikele kui sotsiaalsetele (sh ebavõrdsus ja sotsiaalne kaasatus) probleemidele. Kõnealuse erieesmärgi eesmärkidega on tihedalt seotud ka ühtekuuluvuspoliitika alusel rakendatavad tegevused lairiba võrgu arendamise ning sotsiaalse heaolu tagamiseks, mis samuti panustavad SWOT-s ja vajadustes välja toodud tegevuste toetamisele. Eeltoodust tulenevalt on planeeritud eesmärgid asjakohased ning saavutatavad, aidates oluliselt kaasa maapiirkondade sotsiaalmajandusliku olukorra parandamisele.

ET 122 ET

2.1.SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu

2.1.SO9.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte

2.1.SO9.1.1 Tugevused

1. Toidutootmiseks on head tingimused (piisavalt tootmismaad ning rohumaad söödabaasi jaoks, looduslik vee-, mulla- ning geneetiline ressurss, edukas sordi- ja tõuaretus). 2. Toidutootmise ettevõtted kasutavad kaasaegseid tehnoloogiaid ja toimub pidev tootearendus. Selle tulemuseks on kvaliteetne toodang ja lai sortiment. 3. Rakendatakse taimetervise, toidu kvaliteedi, loomatervise ja loomaheaolu standardeid. 4. Kasutusel on riiklikud toitumissoovitused ning toitumisuuringutest saadavad andmed. 5. Koolides pakutakse piimatooteid ning puu- ja köögivilju.

2.1.SO9.1.2 Nõrkused

1. Tootjad ei soovi vabatahtlikult rakendada kohustuslikest nõuetest kõrgemaid standardeid. 2. Puuduvad andmed karjatervise analüüsimiseks. 3. Loomapidamisel ei arvestata alati loomatervisest ja loomaheaolust tulenevaid vajadusi ja antibiootikumide kasutamisel ei lähtuta alati parimatest praktikatest. 4. Toidutööstuste tootearendusalane investeerimisvõimekus ja kompetents ei ole piisav, et vastata tarbija muutunud ootustele (puuduvad uued alternatiivsed lahendused praegu kasutatavatele toidupakendi tehnoloogiatele, vajadus toidu koostise muutmiseks). 5. Tarbija raiskab palju toitu ja toidu jagamise platvorme kasutatakse vähe. Liigselt tekib pakendiprügi, mida ei suudeta piisavalt taaskasutada ring- ja biomajanduse võimalusi kasutades. 6. Tarbija teadlikkus toidu ja toitumise teemades on madal ja puudub süstemaatiline tarbija teavitusprogramm. 7. Puuduvad digilahendused toidu ning laudas biohtuse jälgitavuse suurendamiseks. 8. Mahetoidul on väike osakaal üldises toodangus ja tarbimises. Enamus mahedalt toodetud toormest töödeldakse ja müüakse koos tavatoodanguga.

2.1.SO9.1.3 Võimalused

1. Uued toidutrendid ja tarbimisharjumused loovad innovatsiooni kohalikus toidutootmises ja -teaduses ning kujundavad tootearendust. 2. Arengumaade ostujõu kasvades suureneb nõudlus kvaliteetse toidu järgi ja suureneb ekspordi roll. 3. Digilahendused võimaldavad toidu tootmise, koostise jm kohta järjest enam tarbijatele nende poolt soovitud infot jagada. 4. Rahvusvaheliselt tunnustatud toidumärgiste taotlemine ja kasutamine toob esile toodangu kvaliteedi. 5. Säästva taimekaitse võtete juurutamine ja taimekaitsevahendite kasutuse optimeerimine minimeerib tarbijate terviseriske.

2.1.SO9.1.4 Ohud

1. Kliima soojenemine toob kaasa toidukriisid, võõrliikide leviku ning uued looma- ja taimehaigused ning uued riskid toiduohutuses. 2. Toidutootmises ei pöörata tarbija muutunud ootustele piisavalt tähelepanu või nendele ei reageerita piisavalt kiirelt. 3. Surve keskkonnale ja ressurssidele kasvab, mis ohustab kvaliteetse toidu tootmist.

ET 123 ET

4. Sisendite kiire hinnatõus muudab toidutootmine oluliselt kallimaks ja odavama importkauba osakaal sortimendis suureneb. 5. Tarbija ei suuda meedias eristada toitu puudutavat eksitavat infot.

2.1.SO9.1.5 Muud märkused

Loomatervise valdkonna poliitika reguleerimisega edendatakse häid põllumajandustavasid, mis ennetavad loomahaiguste levikut, vähendades antimikroobsete ravimite kasutamist ning on vastavuses loomakaitse ja säästva arengu põhimõtetega. Loomatervise ja -heaolu kõrge tase võimaldab tootjale kasumlikumalt tegeleda põllumajandustootmisega ja standardite täitmine võimaldab loomade ja loomsete saadustega kauplemise EL-is ning ekspordi kolmandatesse riikidesse. Tarbijate teavituse ja toodete vastava vabatahtliku märgistuse abil on võimalik loomapidamises kasutusele võtta kõrgemaid heaolustandardeid. Kõrgemate standardite järgimist on toetatud maaelu arengukava meetmete abil, aga vaatamata sellele, on kujunenud kitsaskohaks tootjate soov rakendada kohustuslikest nõuetest kõrgemaid standardeid. Piimaveiste karjatamine on vähenenud aasta-aastalt. 2020. a EMÜ läbiviidud uuringus leiti, et piimakarja peetakse enamasti aastaringselt laudas, karjatavate lüpsilehmade osakaal on Eestis kokku ca 7%. Osa tootjatest on loobunud ka noorloomade karjatamisest. Ehkki hobuste karjatamine on kohati levinud, ei tulene õigusaktidest loomapidajale sellist kohustust. Hobused pääsevad osalt ka vaid piiratud välialadele, kuid välialale pääsu ei saa heaolu seisukohast lugeda võrdseks karjatamisega karjamaal. SA 2020. a andmetel on puuridega lindlaid vaid neljas majapidamises, kuid neis peetakse 81% Eesti munakanadest. Kui kodumajapidamistes peetakse kodulinde vabalt, siis alternatiivsüsteemide rakendamine tootmisettevõtetes on seni väikesemahuline. SA 2020. a andmetel peetakse 82% sigadest osalise restpõrandaga või täisrestpõrandaga lautades. Sellistes sigalates on allapanu kasutamine tehnoloogia tõttu piiratud ning sigu peetakse üldjuhul kõrge loomtihedusega. Eesti tugevuseks on looduslike ressursside olemasolu ning hea keskkonnaseisund, sh ka hea kohalik söödabaas. Samas kõigub söötade kvaliteet eelkõige keeruliste ilmastikutingimuste tõttu ning tehnoloogilisi võimalusi rakendatakse ebaühtlaselt. Toodetava sööda kvaliteet (toiteväärtus) ja ohutus sõltub kasvatatavast põllukultuurist, kasvupiirkonnast, koristamise ajast ja tehnikast. Tänu soodsale geograafilisele asendile ja tõhusale veterinaarteenusele (nii riiklik veterinaarjärelevalve kui ka veterinaarpraksis) on Eestis ajalooliselt suudetud säilitada hea loomatervise staatuse eriti ohtlike loomataudide osas. Suurimad riskid uute taudide puhul on kliimamuutused ning globaliseeruv majandus. Loomakasvatuse kontsentreerumine tõstab loomataudide leviku riske. Karja tervis sõltub suurel määral farmi üldisest hügieenitasemest ja rakendatud bioturvalisuse meetmetest. Erinevate tervisenäitajate kogumise ja analüüsimise tulemusel saab hinnata karja tervise olukorda ja vajadusel näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Näiteks piimanduses on Eesti tootjad kaasaegseid tehnoloogiaid kasutades jõudnud piirini, kus on sisuliselt saavutatud maksimaalne piimatoodangu kogus. Selleks, et veelgi suurendada piimatoodangut ja tõsta piima kvaliteeti, tuleb hakata rohkem tähelepanu pöörama loomade tervisele ja karjade jätkusuutlikkusele ning taudipuhangute likvideerimisega kaasnevate kahjude otsestele ja kaudsetele kuludele. Võtmeküsimus taudide ennetuses on bioturvalisuse taseme tõstmine farmides ja kehtivate nõuete teadlik rakendamine. Kõrged loomatervise ja -heaolu standardid kaitsevad ühiskonda läbi parema rahvatervise ning keskkonnariskide maandamise. Intensiivse põllumajandusega seotud taudiriskide maandamiseks on vaja tõsta ettevõtete bioturvalisuse taset ning edendada karjatervise programme. Intensiivse loomakasvatusega kaasnevad tihti suuremad väljakutsed tagamaks loomadele liigiomased pidamistingimused. Eesti karjade tervisealast olukorda mõjutavad enim karjas levivad nakkushaigused. Mõnede produktiivsusega seotud haiguste, nagu nakkava rinotrahheiidi ja viirusdiarröa olemasolu piirab lisaks karjatervise ja tootmise eesmärkide saavutamisele ka loomade ekspordivõimalusi. Põllumajandustootjate ühendus või muu isik saab omal kulul algatada nende loomataudide tõrjeprogramme, mille kohta ei ole koostatud riiklikke programme. Siiani ei ole selliseid programme Põllumajandus- ja Toiduametile heakskiitmiseks esitatud ning koostööd riigi ja põllumajandussektori vahel tuleb suurendada.

ET 124 ET

Tõsta tuleb loomapidajate teadmisi karjatervisest, sh antibiootikumide kasutuse vähendamise võimalustest. Ettevõtetes rakendada tõhusat enesekontrollisüsteemi ja karjaterviseprogramme. Ravimite vastutustundetu kasutamine on üks peamisi põhjuseid mikroobide antibiootikumiresistentsuse (AMR) väljakujunemisel Ravimiameti ülevaate kohaselt müüdi aastatel 2006–2016 antibiootikumide veterinaarsel otstarbel kasutamiseks süsteemseid infektsioonivastaseid aineid suurenevas trendis. Alates 2016. aastast on antibiootikumide kasutamine Eesti veterinaarias olnud küll langevas trendis (müüdud toimeainete üldkogus on vähenenud 2020. aastal võrreldes eelneva aastaga 5,9% ning võrreldes 2010 aastaga 30%), aga valdkondliku „Mikroobide antibiootikumiresistentsuse vähendamise tegevuskavaga veterinaarmeditsiini valdkonnas aastateks 2021–2026“ seatud eesmärkide saavutamiseks on vaja rakendada täiendavaid meetmeid. Antibiootikumide kasutamise vähendamist toetavad EL-i veterinaarravimite määruse ja ravimsööda määruse rakendumine 2022. aasta jaanuaris. Kasutamise paremaks jälgimiseks ja järelevalve meetmete sihitumaks seadmiseks luuakse aastaks 2023 antibiootikumide kasutamisest teavitamise infosüsteem. Et toetada antibiootikumide kasutamise langustrendi jätkumist vajavad loomapidajad loomahaiguste tõhusamaks ennetamiseks teadlikkust tõstvaid koolitusi ja täiendavaid tööriistu karjatervise edendamiseks, Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Samas on loomkoormus ja maakasutus riigisiseselt väga ebaühtlase intensiivsusega. Ebaühtlus intensiivsemalt kasutatud piirkondades tekitab keskkonnasurvet ja osa sobilikust maast võib jääda põllumajanduslikust kasutusest välja. Järk-järgult on kasvanud mahetoidu tarbimine, vaatamata sellele, et tegemist on tavatoodetest kallima kaubaga. Tarbijad ostavad mahetoitu peamiselt tervislikkuse, aga ka kodumaise päritolu ja keskkonnasõbraliku tootmise tõttu. Kogu toidukaupade jaemüügist moodustavad mahetooted hetkel veel siiski võrreldes teiste ELi liikmesriikidega väga väikese osa, aga arvestades mahemaa rohkust Eestis ja ka aina suuremat nõudlust mahetoodangu järele teistes ELi riikides, on mahepõllumajandusliku tootmise arenguks olemas palju potentsiaali. Märkimisväärne osa Eesti mahesaadustest kasutatakse tavatoodetele orienteerunud tööstustes tooraineks või eksporditakse töötlemata kujul (tihti kasutamata müügiargumendina mahetunnustust), sh elusloomadena. Pestitsiidide müük on aastate jooksul Eestis suurenenud. Pestitsiidide säästvat kasutamist käsitleva direktiivi eesmärkidest, täiendavate kasutuspiirangute ja vabatahtlike skeemide osas tuleb tootjaid teavitada. Toidu nõudlus maailmas on järjepidevalt kasvav ja tarbijate ootused toidu kvaliteedile üha kõrgemad. Eestis on head eeldused kvaliteetsete põllumajandussaaduste, toidukaupade ja muude tootmissisendite tootmiseks ning ekspordiks. Seda toetavad nii puhas keskkond, hea looma- ja taimetervise seisund kui ka toimivad järelevalvesüsteemid. Toidutootmise sektor peab keskenduma nõudlusel põhinevatele tootmismudelitele, tootes eelkõige tarbijate soovidele ning ootustele vastavat toodangut, aga seejuures tuleb tagada toidujulgeolek. Ohuks on, et tarbija ootustele ei pöörata tähelepanu, või ei jõuta nendele piisavalt kiiresti reageerida, kuna muutused on väga kiired. Tootmistehnoloogia vajab pidevat uuendamist ja arendamist, aga sektori investeerimisvõimekus on madal. Samuti on tööstuste omavaheline koostöö väike. Parimate tootmis- ja töötlemistavade edendamine on vajalik, et pikendada kiiresti riknevate toodete säilivusaega ning paremini ühitada nõudlust ja pakkumist läbipaistvuse suurendamise teel. Toidu ohutuse eest vastutavad toidukäitlejad, kes seisavad pidevalt silmitsi uute riskiteguritega nagu karmistunud keskkonnanõuded, sh piirangud toidupakenditele olukorras, kus alternatiivid puuduvad või on väljatöötamisel (nt tervisele ohutud alternatiivid plastist pakendile, toidunõudele jm). Senisest enam tuleb tähelepanu pöörata keskkonnasäästlikule pakendamisele ja pakendi innovatsioonile (sh ringlusplast). Eestis on toidutootmises suur sortiment ning toimub pidev tootearendus. Nõudlusele paremini vastamiseks on võimalus anda põllumajandustoodangule rohkem lisandväärtust, rakendades näiteks ELi kvaliteedikavasid, taotledes toodetele geograafilisi tähiseid ja muid kvaliteedi standardeid, või kasutades keskkonnasäästlikke, sh mahepõllumajanduslikke, tootmisviise. Toidutootmise sektori toetamiseks tervist

ET 125 ET

toetavate või alternatiivsete toitude tootmiseks vajalike toidutehnoloogiate väljatöötamiseks ja innovatsiooni arendamiseks puuduvad spetsiifilised riigipoolsed toetusmeetmed. Euroopa Komisjoni valge raamatu (2007) üks eesmärke liikmesriikidele on muuta tervislikud valikud kättesaadavamaks. Üks osa sellest on toidu koostise muutmine, täpsemalt rasva-, soola- ja suhkrusisalduse vähendamine toidus (European Commission, 2007). See on väljakutseks toidukäitlejatele, kes peavad vastama nii tarbija maitse eelistustele kui ka tagama sealjuures toidu ohutuse. Eesti tarbija teadlike tervist toetavate valikute tegemisele suunavad meetmed, sh teavitus, ei ole täna olnud piisavad, mida kinnitab rahvastiku toitumisuuringu tulemus, millest selgub, et rasvunud ja ülekaaluliste inimeste hulk on Eestis kasvanud, seda eriti laste seas. Samas hindasid elanikud oma toitumist 2018. aastal enamasti tervislikuks (73% vastanutest), mis näitab tarbija vähest teadlikkust. Eesti tarbijatest 74% eelistab osta kohalikku toitu, mis on nende hinnangul värske, usaldusväärne, harjumuspärase maitsega, tervislik ja püsiva kvaliteediga. Enim mõjutab tarbija valikut toidu maitse, värskus ja kvaliteet, pisut vähem tervislikkus, lisaainete puudumine, GMOdest vaba, koostis ja soodne hind. Eesti tarbija on väga hinnatundlik. Iga teine (49%) püüab valida toiduks väiksema suhkrusisaldusega tooteid, kolmandik (32%) väldiks või vähendaks soolasisaldust toodetes. Eesti koolisüsteemi (ka lasteasutuse) juurde kuulub soe koolitoit, milles on oma roll ELi koolikavadel. Koolikavad panustavad laste tervislike toitumisharjumuste kujunemisesse. Tarbijate tervislike toitumisharjumuste kujundamisse ja toiduohutusealase teadlikkuse tõstmist näeme pikaaegse ja süsteemse programmina läbi AKISe rakendamise. Lisaks panustab tervist toetavate harjumuste (sh suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu) kujundamisse rahvastiku toitumise uuringute korraldamine, Eesti riiklike toitumis- ja liikumisoovituste ajakohastamine ning nende teemadega seonduv teavitustöö koostöös Sotsiaalministeeriumi ja teiste riiklike asutustega. Samuti näeb ette Eesti Rahvastiku Tervise arengukava 2020-2030 toidu koostise muutmise ehk reformuleerimise plaani väljatöötamist, rakendamist, ajakohastamist ja seiret. Nimetatud tegevuste eestvedajaks on Sotsiaalministeerium, kuid tegevuse rakendamiseks on vajalik tervist toetavate toidutootmise tehnoloogiate väljaarendamise ning innovatsiooni ja vastavate investeeringute soodustamine (nt toidu koostise muutmine tervist toetavamaks). Toidu koostise muutmise tootearenduse ning digitaliseerimise ja uute toidutehnoloogiate (sh seoses uute toidupakendite, toidujäätmete ja toidukao vältimise ja vähendamise, toidujälgitavuse parandamisega) kasutusele võtmisega kaasnev vajadus tootmises on adresseeritud erieesmärgi 2 sekkumises 2.2 „Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ ning horisontaalses sekkumises 0.1 „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetuse“. Toidujäätmete ja toidukao vältimiseks ning vähendamiseks on vastu võetud Eesti toidujäätmete tekke vältimise kava. Toidujäätmete tekke vältimise kava on koostatud Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ning kava koostamise protsessi kaasati asjaomased ministeeriumid, muud riigiasutused, erialaliidud ettevõtted ja heategevusorganisatsioonid, kellega jätkub koostöö kava eesmärkide saavutamiseks ja rakendamiseks. Kogu tarneahela lõikes on arenemisruumi toidukadude vähendamiseks. Hinnanguliselt tekib Eestis toidujäätmeid üle 167 000 tonni aastas, millest 48% tekib kodumajapidamistes ning ülejäänu toitlustusettevõtetes, toidukauplustes ja toiduainetööstuses, pannes tarbetu lisakoorma keskkonnale läbi ressursside raiskamise ning süsihappegaasi- ja metaaniheitmete. Toidutootmise ahelas on vaja ressursse tõhusamalt kasutada ning väärindada, töödelda kõrgema lisandväärtusega toodeteks ja kasvatada bioressursi töötlemisvõimekust ning uuendada selleks vajalikku tehnoloogiat – nendesse tegevustesse panustab ka erieesmärgi 8 sekkumine 8.3 „Investeeringud bioressursside väärindamiseks“. Traditsioonilise tarbimismudeli „tootmine-tarbimine-prügi“ saab asendada ringbiomajandusega. Toidu raiskamise vältimiseks tuleb eelkõige tegutseda lähtetasandil, vähendades toidujäätmeid ja toidukadu toiduahela (tootmine, töötlemine, turustamine ja tarbimine) igas etapis. Söögikõlbliku toidu ülejäägi tekkimisel on kõige ratsionaalsem suunata need ümberjaotamiseks abivajajatele.

ET 126 ET

Oluline on terviklikult toimiva AKISe sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine, et teavitada õigusraamistiku muutumisest, tegevuskavadest (nt AMR ja säästev taimekaitse), tarbija ootustest, toidukao vähendamise võimalustest toiduahela etappide lõikes, tootmise planeerimisest vastavalt nõudlusele (sh kvaliteet vs kvantiteet), toidu- ja söödaohutusest, kõrvaltoodetest ja jäätmetest, loomatervisest, taimetervisest, kvaliteediskeemidest ja geograafilistest tähistest. Ettevõtetele praktiliste lahenduste väljatöötamine eeldab uute teadmiste loomist ning teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist. Sektori osapoolte kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ja digilahenduste osas vajavad pidevat täiendamist. Vajalik on sihtgrupina käsitleda ka tarbijat. Selleks, et minna üle kestlikule toidusüsteemile on oluline roll just tarbijal ja tema oskusel teha tervist toetavaid toiduvalikuid. Tarbija teadlikkust on vaja tõsta nii tervist toetavast toitumisest (sh suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu), toiduohutusest ja toidust tulenevate riskide maandamisvõimalustest, toitumisalase teabe toidupakendi esikülje märgisüsteemidest kui ka toiduraiskamise vähendamise võimalustest (sh toidu märgistusel oleva info lugemisest ja mõistmisest).

2.1.SO9.2 Vajaduste kindlakstegemine

Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas

V9.1 Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme

1 Jah

V9.10 Mahepõllumajanduses mahetoodangu suurendamine, vähendades mahesaaduste töötlemist tavasaadustena

Jah

V9.11 Kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu

1 Jah

V9.2 Tõsta loomapidajate teadmisi karjatervisest üldiselt

1 Jah

V9.3 Suurendada bioturvalisust investeeringute soodustamise kaudu

1 Jah

V9.4 Toetada kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse võtmist

1 Jah

V9.5 Tarbijate kõrge tervist toetava toitumise ja toiduohutuse alane teadlikkus

Ei

V9.6 Soodustada uute alternatiivsete pakendilahenduste kasutamist

1 Jah

V9.7 Toidujäätmete ja toidukao vähendamine 2 Osaliselt

V9.8 Arendada uusi kaasaegseid analüüsimeetodeid ning soodustada digilahenduste kasutamist näiteks toidu

2 Jah

V9.9 Terviklikult toimuva AKISe, sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine

1 Jah

Muud märkused vajaduste hindamise kohta.

Puuduvad

2.1.SO9.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm

Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi

Ühine väljundnäitaja

DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine

O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

DPdecoupled Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava

O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

ET 127 ET

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

9.1 - Loomade heaolu toetus O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

9.2 - Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus

O.17. Hektarite või muude üksuste arv, mille eest makstakse mahepõllumajandustoetust

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

9.3 - Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus

O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest

RD ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

KK7 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus

O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste või üksuste arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

2.2 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud

O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse

O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud

O.20. Põllumajandusettevõtetes tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid

O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv

RD COOP(77) – Koostöö 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng

O.31. Toetatud kohaliku arengu strateegiate (LEADER) või ettevalmistavate tegevuste arv

RD COOP(77) – Koostöö 9.4 - Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus

O.32. Toetatud muude koostöötegevuste või - ühikute arv (välja arvatud punktis O.1 teatatud Euroopa innovatsioonipartnerlus)

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus

O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

Ülevaade

Lähtuvalt SWOT analüüsist, puuduvad meil andmed karjatervise analüüsimiseks ja loomapidamisel ei arvestata alati loomatervisest ja loomaheaolust tulenevaid vajadusi ja antibiootikumide kasutamisel ei lähtuta alati parimatest praktikatest. Läbi sekkumise suuname loomapidajat rakendama kohustuslikest nõuetest kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme. Kõrged loomatervise ja -heaolu standardid kaitsevad inimest ja ühiskonda läbi rahvatervise ning keskkonna riskide vähendamise. Loomakasvatajate poolt kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse võtmisega toetatakse loomade heaolu ja tervise edendamist. Kõrgema karjatervise jälgimise kohustusena nähakse ette farmis karjaterviseprogrammi rakendamist. See tähendab, et jälgitakse loomade tervist ja kogutakse regulaarselt erinevaid loomade tervist iseloomustavaid näitajaid. Koostöös karjatervise programme nõustava loomaarstiga analüüsitakse kogutud terviseandmeid, nähakse ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ja uute ennetamiseks. Sekkumise rakendamise tulemusena paraneb karja loomade tervisestaatus, misläbi väheneb antibiootikumide kasutamise vajadus ning suureneb loomade tootlikkus ja paraneb toodangu kvaliteet . Loomade heaolu sekkumisega toetatakse piimaveiste ja hobuste karjatamist, sigade suuremat pidamispinda

ET 128 ET

looma kohta ja valutut kastreerimist, alternatiivsüsteeme munakanakasvatuses ja suuremat pinda kodulinnu kohta. Oluline on terviklikult toimiva AKISe sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine, sh on vajalik tarbija kui sihtgrupi kaasamine. Ettevõtetele praktiliste lahenduste väljatöötamine eeldab uute teadmiste loomist ning teadustulemustel põhinevate uudsete lahenduste kättesaadavust ja ajakohase info sihtgruppideni viimist. Sektori osapoolte kompetentsid uute tehnoloogiate, teadustulemuste ja digilahenduste osas vajavad pidevat täiendamist. Selleks, et minna üle kestlikule toidusüsteemile on oluline roll just tarbijal ja tema oskusel teha tervist toetavaid toiduvalikuid. Tarbija teadlikkust on vaja tõsta nii tervist toetavast toitumisest, toidust tulenevate riskide maandamisvõimalustest, toitumisalase teabe kui ka toiduraiskamise vähendamise võimalustest. Lisaks panustab toidujäätmete ja toidukao vältimisse ja vähendamisse toidutootmise ahelas ressursside tõhusam kasutamine ning töötlemine kõrgema lisandväärtusega toodeteks ja bioressursi töötlemis- võimekuse kasvatamine investeeringute abil (sekkumine 8.3 „Investeeringud bioressursside väärindamisse“). Täindavalt toetatakse tervist toetava toidukeskkonna kujundamist ja toidu koostise muutmise tootearenduse ning digitaliseerimise ja uute toidutehnoloogiate (sh seoses uute toidupakendite, toidujäätmete ja toidukao vältimise ja vähendamise, toidujälgitavuse parandamisega) kasutusele võtmisega kaasnevat vajadust toidutööstuste materiaalsete ja immateriaalsete investeeringute abil. Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (KK7) panustab EE9 läbi vajaduse 9.11 (kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu).

2.1.SO9.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse

Ei kohaldu

2.1.SO9.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus

R.35 CU - Mesilastarude säilitamine ÜPPst toetatavate mesilastarude osakaal 31,25 %

R.43 PR - Antimikroobikumide kasutamise piiramine Antimikroobikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal

22,72 %

R.44 PR - Loomade heaolu parandamine Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal

39,11 %

Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus

Elanikkonna ootused tarbitava toidu ohutuse ja kvaliteedi osas on kasvanud. Ainult tervelt ja heades pidamistingimustes peetavalt loomalt saame tarbija jaoks kvaliteetse ja ohutu toodangu. Nii Euroopas kui ka kogu maailmas on mikroobide resistentsus (ingl. k. antimicrobial resistance, AMR) oluline sotsiaalne probleem, mis hõlmab mitmeid valdkondi, nt humaanmeditsiini, veterinaarmeditsiini, loomakasvatust, põllumajandust, keskkonda ning kaubandust. Seetõttu tuleks toetada põllumajandustootjate poolt loomade tervist edendavate kõrgemate standardite ja karjaterviseprogrammide kasutuselevõttu, et seeläbi vähendada antimikroobsete ravimite kasutamist. Nimetatud tulemusnäitajatega saab mõõta sekkumisega mõjutatud loomühikute arvu.

2.1.SO9.9 Rahaeraldise põhjendus

Erieesmärgi 9 sekkumised panustavad loomade heaolu parandamisse ning karjaterviseprogrammide ja loomataudide kontrolliprogrammide rakendamisse, eesmärgiga vähendada antibiootikumide kasutamist. Eelarveperioodiks on sekkumistele 9.3 ja 9.4 ette nähtud kokku 20 miljonit eurot. Põllumajandustootjale

ET 129 ET

makstakse toetust sekkumisega mõjutatud loomühikute eest kindlaks määratud ühikumääras. Toetatakse sekkumisega seotud tegevustega kaasnevaid lisakulusid.

ET 130 ET

2.1.XCO Sektoriülese eesmärgina sektori kaasajastamine teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsiooni ja digiülemineku abil põllumajanduses ja maapiirkondades ning ergutades nende kasutuselevõttu

2.1.XCO.1 SWOT-analüüsi kokkuvõte

2.1.XCO.1.1 Tugevused

1. Põllumajandus- ja toiduvaldkonnaga tegelevate teadus- ja arendusasutuste olemasolu riigis. 2. Kutse- ja kõrghariduse hea tase, haritud rahvas. 3. Eesti ettevõtted on innovatsioonialtid, on saadud kogemusi piiriüleses EIP tegevusgrupis osalemises. 4. Riik toetab teadmiste edendamise ja jagamise, innovatsioonikoostöö jms tegevusi, loodud on üleriigiliselt nõuandeteenust koordineeriv üksus. 5. Ettevõtted on aktiivsed kasutama innovatsioonikoostöö, teadmussiirde jne konkurentsivõimet tõstvate toetuste võimalusi. 6. IKT lahendused aitavad hõlbustada teadusinfo levikut, teadmussiirde tegevustele ligipääsu jne ning kujundavad põllumajandussektori kuvandit nüüdisaegse ja uuendusmeelse sektorina.

2.1.XCO.1.2 Nõrkused

1. Rahaline võimekus investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni on ettevõtjatel madal. 2. Teadustulemused ei jõua alati praktikasse. 3. Nõuandesüsteemis on katmata valdkondi, konsulente on puudu, nad ei ole motiveeritud, puudub järelkasv, lisaks jagunevad konsulendid toetatava nõuande pakkujateks ja mittetoetatava nõuande pakkujateks. 4. Vajalik ekspertteave, info teostatud uuringute, koolitusvõimaluste jms kohta on killustunud arvukate kodulehtede jne allikate vahel. 5. Riigihangetel põhinev nõuande ja teadmussiirde toetusmeetmete süsteem on jäik, toetusmeetmete tingimused liiga jäigad 6. AKISega seotud meetmed on olnud suunatud piiritletud sihtgrupile, nt koolitus ainult nõustajatele, mis ei toeta erinevate osapoolte integreeritust teadmussiirde ja innovatsioonikoostöö tegevustesse.

2.1.XCO.1.3 Võimalused

1. Koos konkurentsivõime kasvuga tõuseb ettevõtjate võimekus investeerida teadus- ja arendus- ning innovatsioonitegevustesse. 2. Tõhusam koostöö nii riigi sees kui teiste riikidega aitab piiratud ressursse targemini kasutada. 3. Digitehnoloogia pidev areng loob üha uusi võimalusi IKT-põhiste lahenduste rakendamiseks põllumajanduses ja maapiirkondades. 4. Uus programmiperiood võimaldab toetussüsteemis rakendada paindlikkust soosivaid tingimusi (nt vautšerid, segasihtrühmad).

2.1.XCO.1.4 Ohud

1. Ettevõtete võimekus investeerida teadus- ja arendustegevusse ning innovatsiooni kahaneb veelgi. 2. Väheneb riigi tugi ettevõtete arengu ja uudsete lahenduste kasutuselevõtu toetamiseks. 3. Teadusrahastuse ebapiisavus takistab uusima teadusinfo ja teaduspõhiste lahenduste teket, tekivad sektori arenguks vajalike teadusuuringutega katmata valdkonnad (vähem teadlasi, vähem teadusuuringuid, st vähem teadussisendit sektorile). 4. Nõustajaid jääb veelgi vähemaks, nende teadmised ei ole ajakohased ning nõuandeteenuse kvaliteet ja kättesaadavus kahanevad veelgi.

2.1.XCO.1.5 Muud märkused

ET 131 ET

Sektori konkurentsivõime kasvu panustavad teadus- ja arendustegevus, teadmussiire (sh nõuanne) ning innovatsioon; riik pakub selleks toetusi, ent eelarve ei kata kõiki vajadusi ning toetusmeetmete tingimused on olnud sageli jäigad. MAK 2014–2020 raames on olnud kättesaadavad meetmed innovatsioonikoostöö, teadmussiirde ja teavituse ning nõuandeteenuse toetamiseks. OECD raportis „Innovation, Agricultural Productivity and Sustainability in Estonia“ tõdetakse, et Eesti ettevõtted on üldiselt uute tehnoloogiate kasutamisele altid, aga nende enda investeerimisvõime teadus- ja arendustegevusse on piiratud, seega kasutatakse aktiivselt olemasolevate innovatsiooni- ja teadmussiirde toetusmeetmete võimalusi ning toetusvõimaluse pakkumine on jätkuvalt oluline ka ÜPP sekkumistena. Eesti ühiskond on uuendusmeelne. Põllumajandus- ja toiduvaldkonnaga tegeleb mitu teadus- ja arendusasutust, heal tasemel on kutse- ja kõrgharidus – see loob soodsa pinnase uute teaduslahenduste tekkeks ja innovatsioonikoostööks. Spetsialistide, sh ettevõtete juhtide, keskmine vanus kasvab, noorte seas ei ole põllumajanduse ja toiduainetööstuse erialad populaarsed. Tähelepanu vajab sektoris kutse- ja kõrgharidusega asjatundlike spetsialistide järelkasvu tagamine. ÜPP sekkumiste kaudu saab teha sektorile kättesaadavaks erinevad võimalused oma teadmiste täiendamiseks kas siis nõustajaga konsulteerides, koolitusel osaledes või teadlasega koostööd tehes, aga ka kasutades laiemalt e-õppe võimalusi ning e- teabesalve. (vajadused 0.3 ja 0.4) MAK 2014–2020 perioodil osutab põllumajandusvaldkonnas toetatavaid nõustamisteenuseid üle-eestiliselt korraldav üksus, mis on juba vähendanud teenuse killustatust. Ettevõtetele pakuvad nõustamisteenust kutselised konsulendid, kaasatakse ka muid nõustajaid, mentoreid ja eksperte. Toetatud on pigem avalikele huvidele suunatud individuaalnõustamist; katmata on spetsiifilisi valdkondi (nt keskkonnanõuanne, loomakasvatuse taudide ennetamisega seotud aspektid) ja sihtgruppe (töötlejad). ÜPP strateegiakavas on vaja pöörata tähelepanu võtmevaldkondade kaetusele nõustamisteenusega; see hõlmab nii koolitustegevusi nõustajate teadmiste ja oskuste tagamiseks kui ka paindlikumate tingimuste loomist, sh vajadusel valdkonna tippekspertide, kel pole konsulendi kutset, kaasamiseks. (vajadus 0.2) Erinevate AKIS osapoolte vahelise koostöö soodustamiseks on vaja planeerida tegevusi koordineeritumalt eri sekkumiste lõikes ning aidates kaasa erinevate osapoolte vahelise koostöö tugevnemisele nt ühiste koolituste kaudu. (vajadus 0.1) Kuigi põllumajandustootjad osalevad koolitustel, ei jõua info uuringutulemuste, tehnoloogiliste ja digilahenduste võimaluste kasutamise kohta alati kõigi sihtrühmadeni ega rakendamiseni. Üheks kitsaskohaks nõuandesüsteemis (mis on vahelüli teadlaste ja põllumajandustootja vahel) on nõustajate vähesus ja järelkasvu nappus, mis pärsib nõuandeteenuse kättesaadavust; puuduvad ka nn innovatsiooninõunikud, kes viiksid omavahel kokku teadlased, nõustajad, ettevõtjad jne (vajadus 0.2). Lisaks on osutunud riigihangetel põhinev nõuande ja teadmussiirde toetusmeetmete süsteem jäigaks ning toetusmeetmete tingimused mõnelgi puhul ülemäära rangeteks. (vajadus 0.1) Eelnevalt kirjeldatut toetavad ka 2019. a Põllumajandusuuringute Keskuse läbiviidud „Põllumajandustootmise ja toidutöötlemisega tegelevate ettevõtete teadmussiirde uuringu“ tulemused ja selles tehtud järeldused ning soovitused (https://www.agri.ee/sites/default/files/content/uuringud/uuring- 2019-teadmussiire.pdf). Vajalik on sihtgrupina käsitleda ka tarbijat. Selleks, et minna üle kestlikule toidusüsteemile on oluline roll just tarbijal ja tema oskusel teha tervist toetavaid toiduvalikuid. Tarbija teadlikkust on vaja tõsta nii tervist toetavast toitumisest (sh suunata tarbima vähem liha ja lihatooteid ning rohkem taimse päritoluga toitu), toiduohutusest ja toidust tulenevate riskide maandamisvõimalustest, toitumisalase teabe toidupakendi esikülje märgisüsteemidest kui ka toiduraiskamise vähendamise võimalustest (sh toidu märgistusel oleva info lugemisest ja mõistmisest).

2.1.XCO.2 Vajaduste kindlakstegemine

Kood Pealkiri Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Vajadust on käsitletud ÜPP strateegiakavas

ET 132 ET

V0.1 Sidusa põllumajanduse teadmiste ja innovatsioonisüsteemi ehk AKIS terviksüsteemi kujundamine

1 Jah

V0.2 Nõuandeteenuse kättesaadavuse parandamine ja toimiv nõuandeteenuste tugisüsteem

1 Jah

V0.3 Innovatsioonikoostöö jätkuv toetamine piisava paindlikkusega

1 Jah

V0.4 Teadmussiire ja teabelevi, digitaalse teabesalve loomine teadmussiirde kättesaadavuse tõhustamiseks

1 Jah

V6.7 Uute teadmiste loomine, ajakohase info sihtgruppideni viimine

2 Jah

V9.2 Tõsta loomapidajate teadmisi karjatervisest üldiselt

1 Jah

V9.6 Soodustada uute alternatiivsete pakendilahenduste kasutamist

1 Jah

V9.7 Toidujäätmete ja toidukao vähendamine 2 Osaliselt

V9.8 Arendada uusi kaasaegseid analüüsimeetodeid ning soodustada digilahenduste kasutamist näiteks toidu

2 Jah

V9.9 Terviklikult toimuva AKISe, sh teadmussiirde ja nõuandeteenuse rakendamine

1 Jah

Muud märkused vajaduste hindamise kohta.

Puuduvad

2.1.XCO.4 Sekkumisloogika Sekkumise vorm

Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi Ühine väljundnäitaja

RD INVEST(73-74) – Investeeringud, sealhulgas investeeringud niisutusse

8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse

O.24. Väljaspool põllumajandusettevõtet tootlikeks investeeringuteks toetust saavate tegevuste või ühikute arv

RD COOP(77) – Koostöö 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid

O.1. Euroopa innovatsioonipartnerluse (EIP) tegevusrühma projektide arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus

O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

RD KNOW(78) – Teadmiste vahetamine ja teabe levitamine

0.2 - Nõuandetoetus O.33. Toetatud koolitus-, nõustamis- ja teadlikkuse suurendamise tegevuste või ühikute arv

Ülevaade

Põllumajanduse ja kalanduse arengukava (PõKa) ettevalmistamise käigus viidi läbi tänases mõistes AKIS valdkondade SWOT analüüs sektori, teadus- ja arendusasutuste, teiste ministeeriumide jpt osapoolte osavõtul. ÜPP ettevalmistamise raames toimusid lisaks riigisisese temaatilise AKIS töögrupi arutelud, kus vaadati veelkord üle nii nõuande, teadmussiirde, innovatsioonikoostöö kui ka AKISe kui tervikliku lähenemise vajadused ja senised õppetunnid. Nende arutelude ja PõKas kirjeldatud SWOTi baasil on kujundatud uue perioodi sekkumised selliselt, et varasemad toetusmeetmed oleksid jätkuvalt kättesaadavad, ent sisaldaksid rohkem paindlikkust ning võimalust lähtuda lõppkasusaaja individuaalsetest vajadustest. Nii on varasema kahe erineva innovatsioonikoostöö meetme baasil kujundatud paindlikumate võimalustega üksainus, laiem sekkumine (sekkumine 0.3), seda nii koostööprojektide suuruse (suur/väike, arendusosak), ulatuse (siseriiklik, piiriülene), kui ka osapoolte (tootja, teadlane, nõustaja, ekspert) lõikes. Varem oli eraldi meede teadmusiirde ja teabelevi tegevuste toetamiseks, hõlmates nii infopäevi, koolitusi (sh nii sektorile kui nõustajatele), trükiseid jne ning eraldi meede nõuandeteenuse rahastamiseks, mis hõlmas nii teenuse

ET 133 ET

enda doteerimist kui ka teenuse koordineerimis- ja arenduskulusid. Uuel perioodil on sekkumiste struktuur selgem – toetus nõuandeteenuse saamise toetamiseks ühe sekkumisena (sekkumine 0.2) ning eraldi sekkumine kogu AKISe (sh teadmusiirde, teabevahetuse, nõuandetegevuste, e-teabesalve jne) terviklikumaks korraldamiseks ja üldise kättesaadavuse parandamiseks (sekkumine 0.1). Uue elemendina on kavas rakendada osakute (vautšerid) formaati, mis võimaldavad kasutajale täiendavat paindlikkust just tema individuaalsetele vajadustele vastava AKIS-teenuse kasutamisel. Kõigi kolme sekkumise kavandamisel on arvestatud eesmärki luua suuremat sünergiat antud sekkumiste vahel, näiteks nõustaja kaasamise kulud katab innovatsioonitoetus, sobiva nõustaja või koolituse aitab leida AKIS tegevusi ühtselt korraldav üksus, mille kaudu omakorda saab levitada innovatsiooniprojektide tulemusi ja leida projektipartnereid jne. See lähenemine toetab ka tulemusnäitaja R.1 raames mõõdetavaid tulemusi, mis hõlmab nii koolitustegevustest, nõuandetegevustes, innovatsiooniprojektides jne osalejaid ehk osalejaid erinevates AKIS sekkumistes kokku.

2.1.XCO.5 Vajaduse korral programmi „InvestEU“ kasutamise põhjendus, sealhulgas summa ja eeldatav panus erieesmärgi / sektoriülese eesmärgi täitmisse

Ei kohaldu

2.1.XCO.8 Tulemusnäitaja(te) valik Selle erieesmärgi tulemusnäitaja(te) valimine Tulemusnäitajad [selle erieesmärgi soovitatud tulemusnäitajad on tervenisti kuvatud paksus kirjas] Sihtväärtus

R.1 CU PR - Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu Nende isikute arv, kes saavad kasu sellisest nõustamisest, koolitusest, teadmiste vahetamisest või kes osalevad sellistes Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mida toetatakse ÜPP raames, et suurendada kestlikku majanduslikku, sotsiaal-, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust

16 180,00

R.2 CU - Nõuande- ja teadmistevahetussüsteemide sidumine Nende toetust saavate nõustajate arv, kes tuleb integreerida põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemidesse (AKIS)

6 653,00

R.28 CU - Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus teadmiste ja innovatsiooni kaudu Nende isikute arv, kes saavad kasu sellisest nõustamisest, koolitusest, teadmiste vahetamisest või kes osalevad sellistes Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mida toetatakse ÜPP raames seoses keskkonna- või kliimaalase tulemuslikkusega

4 590,00

Sihtväärtuste ja seotud vahe-eesmärkide põhjendus

R.1 on kohustuslik tulemusnäitaja. See hõlmab kõiki sektorile suunatud AKIS tegevusi tervikuna, sh saadud nõuanne, osalemine koolitusel vms teadmussiirdele suunatud tegevuses, osalemine innovatsioonikoostöös jne. Tulemusnäitaja abil saab hinnata nii huvi AKIS tegevuste vastu kui ka hinnata teadmiste kättesaadavust sektorile. Sihttaseme määramisel on lähtutud MAK perioodi analoogsete meetmete statistikast arvestades kavandatud eelarve piire. Vastavalt R.1 juhisele arvestatakse isikuid topelt kui nad osalevad mitmes nõustamise, koolituse, teadmiste vahetamise või Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühma tegevuses. R.2 hõlmab prognoositavat nõustajate arvu mitmesugustes sekkumise KNOW(78) 0.1 teadmussiirde tegevustes, sh nõustajatele kohustuslikel koolitustel. Eestis on nn sertifitseeritud nõustajaid ca 100, kellest 60 on seni osalenud iga-aastaselt koolitustel. Sihtväärtuse määratlemisel on arvestatud asjaoluga, et koolitusel osalemine on toetatava nõuandeteenuse pakkumise eelduseks ning et senised 60 aktiivset nõustajat jätkavad; lisandub mitte-kohustuslikud teadmussiirde tegevused, mis samuti on nõustajatele osalemiseks avatud. R2 all näidatakse ka nõustajate arvu COOP(77) 0.3 toetatavates innovatsioonikoostöö projektides, kus nõustaja kaasamise kulu kaetakse projektitoetuse eelarvest. Prognoosi kohaselt rahastatakse perioodil kokku kuni 8 suurt ja 20 väikest kootööprojekti ning ca 100 nn arendusvoucherit, kokku ca 180 projekti. Eeldatavasti suurte ja väikeste innovatsiooniprojektide puhul üldjuhul kaasatakse nõustajat (arvestuslikult ca 26 projekti puhul), osakutes nõustajate kaasamine saab olema tõenäoliselt

ET 134 ET

harvem,kuivõrd üldist innovatsiooninõustamist pakub sekkumine 0.2. R.2 alla on arvestatud ka sekkumise 0.2 nõuandetoetuse alla planeeritud nõustamisteenuseid pakkuvad nõustajad. Vastavalt R.2 juhisele kui üks nõustaja pakub mitut erinevat nõustamistegevust, siisiga tegevused arvestatakse eraldi eesmärgi osana. R.28 sihttasemete seadmisel on tuginetud järgmistele kalkulatsioonidele: Sekkumise KNOW (78) 0.1 raames on prognoositav ca 1200 mitmesugust teadmussiirde tegevust kogu perioodi peale kokku, lisaks 100 voucherit igal aastal (kokku 600). Arvestades keskkonnateemade horisontaalsust ja olulisust, võiks 50% tegevustest sisaldada puutumust R28-ga. Sekkumise 0.2 raames prognoosime ca 1000 nõustamist aastas; samamoodi, arvestades keskkonnatemaatika horisontaalsust, eeldame, et seda puudutatakse vähemalt 60% juhtudest. Sekkumise COOP(77) 0.3 alt prognoositakse rahastada perioodil kokku kuni 8 suurt ja 20 väikest projekti ning ca 100 n-ö arendusvoucherit, kokku 180 projekti. Seni on domineerinud majanduslikud eesmärgid, otseselt keskkonnateemadel projekte vähem (küll aga mitmeid kaudselt seotuid). Esmane prognoos oleks ca 50% toetatud innovatsiooniprojektide koguarvust.

2.1.XCO.9 Rahaeraldise põhjendus

Eelarve planeerimisel on lähtutud eelmise perioodi eelarveloogikast ja väljamaksetest, kuivõrd ÜPP strateegiakava sekkumiste raames on jätkuvalt toetatavad nii teadmussiirde-, nõuande- kui ka innovatsioonitegevused. Teadmussiirde ja nõuandetegevuste ühine koordineerimine ning võimaluse loomine n-ö segagruppidele (nõustajad ja tootjad koos) teadmussiirde tegevuste korraldamiseks annab eelarve kasutamisel täiendavat paindlikkust.

ET 135 ET

2.2 Kontekstinäitajad ja muud väärtused, mida kasutati sihtväärtuste arvutamiseks

Taustanäitaja (tulemuslikkuse seire- ja hindamisraamistiku kood)

Baasväärtus Baasaasta Ajakohastatud väärtus

Ajakohastatud aasta

Põhjendus/märkused Andmeallikas

C.01 Maaelanikkond kokku – LEADER (R.38) (Isik)

587 531,00 2020 521 093,00 2021 Põhineb siseriiklikul maapiirkonna määratlusel vastavalt maapiirkonna definitsioonile peatükis 4.7.2.

Eesti Statistikaamet

C.01b Maaelanikkond kokku – teenused ja taristu (R.41) (Isik)

587 531,00 2020 521 093,00 2021 Põhineb siseriiklikul maapiirkonna määratlusel vastavalt maapiirkonna definitsioonile peatükis 4.7.2.

Eesti Statistikaamet

C.05 Metsaala kokku (Hektarid) 2 581 265,00 2018

C.12 Põllumajandusettevõtete koguarv (Põllumajandusettevõte)

16 700,00 2016 11 369,00 2020 Uuendatud väärtus, mis on rohkem vastav tegelikule põllumajanduse olukorrale.

Eesti Statistikaamet

C.17 Kasutatav põllumajandusmaa kokku (Hektarid)

988 410,00 2019

C.19 Põllumajandusmaa ja metsaala Natura 2000 aladel kokku (Hektarid)

62 552,00 2018 391 471,00 2022

Uuendatud väärtus, Natura 2000 võrgus metsamaa ning põllu aluseks võetakse Eesti looduse infosüsteemis Natura 2000 alal kajastatud metsad ja põllud

Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur

C.23 Loomühikute arv kokku (Loomühikud) 279 330,00 2016

D.35 Mesitarude koguarv, mis on teatatud ELi komisjonile: kava koostamise ajal kättesaadav viimase kolme aasta keskmine. (Mesilastarud)

48 633,00 2020

ET 136 ET

2.3 Sihtväärtuste kava

2.3.1 Kokkuvõtlik tabel

Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üldine

sihtväärtus

R.1 CU PR Tulemuslikkuse suurendamine teadmiste ja innovatsiooni kaudu Nende isikute arv, kes saavad kasu sellisest nõustamisest, koolitusest, teadmiste vahetamisest või kes osalevad sellistes Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mida toetatakse ÜPP raames, et suurendada kestlikku majanduslikku, sotsiaal-, keskkonna-, kliima- ja ressursitõhususe alast tulemuslikkust

XCO 0,00 1 730,00 4 060,00 7 090,00 10 120,00 13 150,00 16 180,00 16 180,00

R.2 CU Nõuande- ja teadmistevahetussüsteemide sidumine Nende toetust saavate nõustajate arv, kes tuleb integreerida põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemidesse (AKIS)

XCO 0,00 803,00 2 213,00 3 323,00 4 433,00 5 543,00 6 653,00 6 653,00

R.3 CU Põllumajanduse digiteerimine ÜPP kaudu digitaalsele põllumajandustehnoloogiale antavast toetusest kasu saavate põllumajandusettevõtete osakaal SO2

0,12 % 0,33 % 0,37 % 0,76 % 0,97 % 1,16 % 1,16 % 1,16 %

R.3 Lugeja: Vastavat toetust saanud toetusesaajate arv 14,00 farm 38,00 farm 42,00 farm 86,00 farm 110,00 farm 132,00 farm 132,00 farm 132,00 farm

R.3 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm

R.4 Sissetulekutoetuse sidumine standardite ja heade tavadega Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

SO1

97,87 % 97,87 % 97,87 % 97,87 % 97,87 % 97,87 %

R.4 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0,00 ha 967 358,00

ha 967 358,00

ha 967 358,00

ha 967 358,00

ha 967 358,00

ha 0,00 ha 967 358,00 ha

ET 137 ET

Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üldine

sihtväärtus

R.4 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00 ha 988 410,00 ha

R.5 Riskijuhtimine Toetust saanud ÜPP riskijuhtimisvahendeid omavate põllumajandusettevõtete osakaal

SO1

0,07 % 0,07 % 0,07 % 0,07 % 0,07 % 0,07 %

R.5 Lugeja: Vastavat toetust saavate põllumajandusettevõtete arv

8,00 farm 8,00 farm 8,00 farm 8,00 farm 8,00 farm 0,00 farm 0,00 farm 8,00 farm

R.5 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm

R.6 PR Toetuse ümberjaotamine väiksematele põllumajandusettevõtetele Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega) SO1

0,00 % 93,75 % 93,75 % 93,75 % 93,75 % 93,75 % 0,00 % 93,75 %

R.6 Lugeja: Keskmine otsetoetus hektari kohta, mida maksti toetusesaajatele, kelle põllumajandusettevõtte suurus on alla keskmise

0,00 EUR/ha 228,52

EUR/ha 228,52

EUR/ha 228,52

EUR/ha 228,52

EUR/ha 228,52

EUR/ha 0,00 EUR/ha

228,52 EUR/ha

R.6 Nimetaja: Kõigile toetusesaajatele hektari kohta makstud keskmine otsetoetus

203,07

EUR/ha 203,07

EUR/ha 203,07

EUR/ha 203,07

EUR/ha 203,07

EUR/ha

203,07 EUR/ha

R.8 Põllumajandusettevõtete toetamine spetsiifilistes sektorites Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti

SO1

48,12 % 48,12 % 48,12 % 48,12 % 48,12 % 48,12 %

R.8 Lugeja: Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega hõlmatud toetusesaajate arv

0,00 farm 5 471,00

farm 5 471,00

farm 5 471,00

farm 5 471,00

farm 5 471,00

farm 0,00 farm 5 471,00 farm

R.8 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm

R.9 CU PR Põllumajandusettevõtete moderniseerimine

SO1, SO2 0,44 % 1,92 % 2,68 % 3,77 % 4,86 % 5,54 % 6,17 % 6,17 %

ET 138 ET

Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üldine

sihtväärtus

Ümberkorraldamiseks ja kaasajastamiseks, sh ressursitõhususe suurendamiseks antavat investeeringutoetust saavate põllumajandustootjate osakaal R.9 Lugeja: Vastavat toetust saavate toetusesaajate arv 50,00 farm 218,00 farm 305,00 farm 429,00 farm 553,00 farm 630,00 farm 701,00 farm 701,00 farm

R.9 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm

R.10 CU PR Parem tarneahela korraldus ÜPP raames toetust saavate tootjarühmades, tootjaorganisatsioonides, kohalikel turgudel, lühikestes tarneahelates ja kvaliteedikavades osalevate põllumajandusettevõtete osakaal

SO2, SO3

1,89 % 2,55 % 2,77 % 3,17 % 3,25 % 3,43 % 3,56 % 3,56 %

R.10 Lugeja: Vastavat toetust saavate toetusesaajate arv 215,00 farm 290,00 farm 315,00 farm 360,00 farm 370,00 farm 390,00 farm 405,00 farm 405,00 farm

R.10 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm

R.14 PR CO2 säilitamine mullas ja biomassis Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal)

SO4, SO5, SO6

0,00 % 73,00 % 75,07 % 76,13 % 77,78 % 79,12 % 2,02 % 79,12 %

R.14 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0,00 ha 721 524,00

ha 742 032,00

ha 752 468,00

ha 768 800,00

ha 782 000,00

ha 20 000,00 ha 782 000,00 ha

R.14 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00 ha 988 410,00 ha

R.15 CU Põllu- ja metsamajandusest ning muudest taastuvatest energiaallikatest saadav taastuvenergia Toetatud investeeringud taastuvenergia, sealhulgas bioressursipõhise energia tootmisvõimsusesse (megavattides)

SO4 0,00 MW 0,40 MW 0,50 MW 0,70 MW 0,90 MW 1,00 MW 1,00 MW 1,00 MW

ET 139 ET

Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üldine

sihtväärtus

R.16 CU Kliimaga seotud investeeringud Nende põllumajandusettevõtete osakaal, kes saavad ÜPP investeeringutoetust, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning taastuvenergia või biomaterjalide tootmisele

SO4

0,00 % 0,55 % 0,69 % 0,83 % 1,06 % 1,18 % 1,35 % 1,35 %

R.16 Lugeja: Nende põllumajandusettevõtete arv, kes saavad ühise põllumajanduspoliitika raames investeeringutoetust, millega aidatakse kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ning taastuvenergia või biomaterjalide tootmisele

0,00 farm 63,00 farm 78,00 farm 94,00 farm 121,00 farm 134,00 farm 153,00 farm 153,00 farm

R.16 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm

R.18 CU Investeeringutoetus metsandussektorile Koguinvesteering metsandussektori tulemuslikkuse parandamiseks

SO4 0,00 EUR 700 000,00

EUR 2 500 000,00

EUR 4 500 000,00

EUR 7 100 000,00

EUR 9 100 000,00

EUR 10 500 000,00

EUR 10 500 000,00

EUR

R.19 PR Muldade parandamine ja kaitse Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega)

SO5, SO6

0,00 % 73,15 % 75,58 % 76,57 % 78,26 % 79,62 % 2,02 % 79,62 %

R.19 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0,00 ha 723 000,00

ha 747 000,00

ha 756 810,00

ha 773 500,00

ha 787 000,00

ha 20 000,00 ha 787 000,00 ha

R.19 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00 ha 988 410,00 ha

R.21 PR Vee kvaliteedi kaitse Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

SO5, SO6 73,15 % 74,21 % 75,05 % 76,44 % 77,70 % 77,70 %

ET 140 ET

Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üldine

sihtväärtus

R.21 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0,00 ha 723 000,00

ha 733 500,00

ha 741 810,00

ha 755 500,00

ha 768 000,00

ha 0,00 ha 768 000,00 ha

R.21 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00 ha 988 410,00 ha

R.22 PR Toitainete säästlik haldamine Toitainete parema haldamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal SO5

0,00 % 49,07 % 49,17 % 49,25 % 49,37 % 49,37 % 0,00 % 49,37 %

R.22 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0,00 ha 485 000,00

ha 486 000,00

ha 486 810,00

ha 488 000,00

ha 488 000,00

ha 0,00 ha 488 000,00 ha

R.22 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00 ha 988 410,00 ha

R.24 PR Pestitsiidide säästev ja vähendatud kasutamine Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket

SO5, SO6

0,00 % 24,66 % 25,39 % 26,12 % 27,47 % 28,81 % 0,00 % 28,81 %

R.24 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0,00 ha 243 750,00

ha 250 960,00

ha 258 170,00

ha 271 480,00

ha 284 790,00

ha 0,00 ha 284 790,00 ha

R.24 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00 ha 988 410,00 ha

R.25 Keskkonnalase tegevuse tulemuslikkus loomakasvatussektoris Keskkonnakestlikkuse parandamise toetatud kulukohustustega hõlmatud loomühikute osakaal

SO6

1,83 % 1,91 % 2,00 % 2,10 % 2,19 % 2,19 %

R.25 Lugeja: Nende loomühikute arv, mille eest seotud makse tehti

0,00 LU 5 110,00 LU 5 345,00 LU 5 598,00 LU 5 858,00 LU 6 130,00 LU 0,00 LU 6 130,00 LU

R.25 Nimetaja: Loomühikute arv kokku 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU

R.26 CU Loodusvaradega seotud investeeringud

SO4 2,93 % 3,67 % 5,14 % 6,61 % 6,61 % 7,33 % 7,33 %

ET 141 ET

Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üldine

sihtväärtus

ÜPP raames loodusvarade eest hoolitsemisega seotud tulusa ja mittetulusa investeeringu toetust saavate põllumajandusettevõtete osakaal R.26 Lugeja: Vastavat toetust saavate põllumajandusettevõtete arv

0,00 farm 333,00 farm 417,00 farm 584,00 farm 751,00 farm 751,00 farm 833,00 farm 833,00 farm

R.26 Nimetaja: Põllumajandusettevõtete koguarv 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm 11 369,00

farm

R.27 CU Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus maapiirkondades tehtavate investeeringute kaudu Keskkonnakestlikkust ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamist toetavate tegevuste arv maapiirkondades

SO4, SO5, SO6, SO8

0,00 30,00 89,00 151,00 208,00 265,00 292,00 292,00

R.28 CU Keskkonna- või kliimaalane tulemuslikkus teadmiste ja innovatsiooni kaudu Nende isikute arv, kes saavad kasu sellisest nõustamisest, koolitusest, teadmiste vahetamisest või kes osalevad sellistes Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmades, mida toetatakse ÜPP raames seoses keskkonna- või kliimaalase tulemuslikkusega

XCO 0,00 704,00 1 470,00 2 285,00 3 100,00 3 865,00 4 590,00 4 590,00

R.29 PR Mahepõllumajanduse arendamine Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus korrashoiu ja ümberkujundamise vahel

SO4, SO5, SO6

20,23 % 20,74 % 21,25 % 22,26 % 23,27 % 23,27 %

R.29 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0,00 ha 200 000,00

ha 205 000,00

ha 210 000,00

ha 220 000,00

ha 230 000,00

ha 0,00 ha 230 000,00 ha

R.29 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00 ha 988 410,00 ha

ET 142 ET

Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üldine

sihtväärtus

R.30 PR Metsa säästva majandamise toetamine Metsade kaitset ja ökosüsteemi teenuste majandamist toetavate kohustustega seotud metsamaa osakaal SO4, SO6

0,00 % 2,63 % 2,63 % 2,68 % 2,68 % 2,68 % 0,00 % 2,68 %

R.30 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0,00 ha 67 875,00 ha 67 862,67 ha 69 088,00 ha 69 088,00 ha 69 088,00 ha 0,00 ha 69 088,00 ha

R.30 Nimetaja: Metsaala kokku 2 581 265,00

ha 2 581 265,00

ha 2 581 265,00

ha 2 581 265,00

ha 2 581 265,00

ha 2 581 265,00

ha 2 581 265,00

ha 2 581 265,00

ha

R.31 PR Elupaikade ja liikide säilitamine Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad

SO5, SO6

0,00 % 73,00 % 75,07 % 76,13 % 77,78 % 79,12 % 2,02 % 79,12 %

R.31 Lugeja: Tasustatud hektarite arv 0,00 ha 721 524,00

ha 742 032,00

ha 752 468,00

ha 768 800,00

ha 782 000,00

ha 20 000,00 ha 782 000,00 ha

R.31 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00 ha 988 410,00 ha

R.33 Natura 2000 võrgustiku haldamise parandamine Toetust saavate kohustustega hõlmatud osa kogu Natura 2000 võrgustiku alast

SO6

8,40 % 8,63 % 9,35 % 9,84 % 10,35 % 10,35 %

R.33 Lugeja: Asjaomaste kohustustega hõlmatud hektarid Natura 2000 aladel

0,00 ha 32 871,60 ha 33 778,80 ha 36 592,20 ha 38 520,00 ha 40 500,00 ha 0,00 ha 40 500,00 ha

R.33 Nimetaja: Põllumajandusmaa ja metsaala Natura 2000 aladel kokku

391 471,00 ha

391 471,00 ha

391 471,00 ha

391 471,00 ha

391 471,00 ha

391 471,00 ha

391 471,00 ha 391 471,00 ha

R.34 PR Maastikule iseloomulike vormide säilitamine Maastikuelementide, sealhulgas hekkide ja puude jaoks ette nähtud toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

SO6

0,25 % 0,26 % 0,27 % 0,28 % 0,29 % 0,29 %

R.34 Lugeja: Maastikuelementide, sealhulgas hekkide ja puude jaoks ette nähtud toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatav põllumajandusmaa

0,00 ha 2 500,00 ha 2 600,00 ha 2 700,00 ha 2 800,00 ha 2 900,00 ha 0,00 ha 2 900,00 ha

ET 143 ET

Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üldine

sihtväärtus

R.34 Nimetaja: Kasutatav põllumajandusmaa kokku 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00

ha 988 410,00 ha 988 410,00 ha

R.35 CU Mesilastarude säilitamine ÜPPst toetatavate mesilastarude osakaal

SO2, SO6, SO9

16,45 % 24,88 % 26,94 % 29,20 % 31,25 % 31,25 % 31,25 % 31,25 %

R.35 Lugeja: Nende mesilastarude arv, mille eest seotud makse tehti

8 000,00 beehives

12 100,00 beehives

13 100,00 beehives

14 200,00 beehives

15 200,00 beehives

15 200,00 beehives

15 200,00 beehives

15 200,00 beehives

R.35 Nimetaja: Mesitarude koguarv, mis on teatatud ELi komisjonile: kava koostamise ajal kättesaadav viimase kolme aasta keskmine.

48 633,00 beehives

48 633,00 beehives

48 633,00 beehives

48 633,00 beehives

48 633,00 beehives

48 633,00 beehives

48 633,00 beehives

48 633,00 beehives

R.36 CU PR Põlvkondade vahetus Ühise põllumajanduspoliitika raames sisseseadmistoetust saavate noorte põllumajandustootjate arv, sealhulgas sooline jaotus

SO7 0,00 233,00 391,00 550,00 708,00 866,00 899,00 899,00

R.37 CU Majanduskasv ja töökohad maapiirkondades ÜPP projektides toetatud uued töökohad

SO7, SO8 0,00 273,00 564,00 842,00 1 147,50 1 375,00 1 464,00 1 464,00

R.38 CU Hõlmatus programmiga LEADER Kohalike arengustrateegiatega hõlmatud maarahvastiku osakaal

SO8

95,95 % 95,95 % 95,95 % 95,95 % 95,95 % 95,95 % 95,95 % 95,95 %

R.38 Lugeja: Programmist LEADER rahastatavatesse kohalikesse tegevusrühmadesse kuuluva maaelanikkonna osakaal programmiperioodil

500 000,00 person

500 000,00 person

500 000,00 person

500 000,00 person

500 000,00 person

500 000,00 person

500 000,00 person

500 000,00 person

R.38 Nimetaja: Maaelanikkond kokku – LEADER (R.38) 521 093,00

person 521 093,00

person 521 093,00

person 521 093,00

person 521 093,00

person 521 093,00

person 521 093,00

person 521 093,00

person

R.39 CU Maamajanduse arendamine Ühise põllumajanduspoliitika toetusel arendatud maaettevõtete arv, sealhulgas biomajandusettevõtted

SO1, SO2, SO3, SO8

0,00 35,00 109,00 176,00 230,00 283,00 338,00 338,00

R.43 PR Antimikroobikumide kasutamise piiramine Antimikroobikumide kasutamist piiravate

SO9 0,00 % 18,21 % 21,27 % 22,72 % 20,93 % 19,16 % 0,00 % 22,72 %

ET 144 ET

Tulemusnäitaja Erieesmärk 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Üldine

sihtväärtus

toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal R.43 Lugeja: Nende loomühikute arv, mille eest seotud makse tehti

0,00 LU 50 872,00

LU 59 410,00

LU 63 458,00

LU 58 458,00

LU 53 506,00

LU 0,00 LU 63 458,00 LU

R.43 Nimetaja: Loomühikute arv kokku 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU

R.44 PR Loomade heaolu parandamine Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal

SO9

0,85 % 33,62 % 35,15 % 36,93 % 38,25 % 39,11 % 18,65 % 39,11 %

R.44 Lugeja: Nende loomühikute arv, mille eest seotud makse tehti

2 373,00 LU 93 913,00

LU 98 195,00

LU 103 166,00

LU 106 838,00

LU 109 245,00

LU 52 085,00 LU

109 245,00 LU

R.44 Nimetaja: Loomühikute arv kokku 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU 279 330,00

LU

ET 145

2.3.2 Kavandatud sekkumised ja väljundid, mis on otseselt ja märkimisväärselt seotud tulemusnäitajatega Vt tabel SFC2021 rakenduses

2.3.3 Kooskõla strateegias „Talust taldrikule“ ja ELi elurikkuse strateegias aastani 2030 sätestatud liidu 2030. aasta eesmärkidega ja osalus nendes eesmärkides

ÜPP strateegiakava kujundamisel on arvesse võetud Eesti põllumajanduse praegust olukorda, mõju keskkonnale ning rohelise kokkuleppe, Talust taldrikule strateegia, EL elurikkuse strateegia ja Eesmärk 55 sihte. Strateegias Talust taldrikule on seatud ELi tasandil ambitsioonikad eesmärgid, et piirata väetiste ja pestitsiidide kasutamist ning toitainete kadu. Hoolimata sellest, et riiklik veeseadus reguleerib põllumajandust juba üsna laialt ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine on Eestis üks EL madalamaid, aitame strateegiakavaga täiendavalt kaasa EL strateegiliste eesmärkide saavutamisele, toetades erinevaid keskkonnasõbralikke tavasid, mis muuhulgas piiravad pestitsiidide ja väetiste kasutamist (nt mahepõllumajandus, põllumaa muutmine rohumaadeks, laiemad puhverribad, liblikõieliste ja vahekultuuride kasvatamine, glüfosaadi mittekasutamine, taimekaitsevahendite piiratud kasutamine, mullaproovid, orgaanilise multši kasutamine, elektroonne põlluraamatu pidamine ja toitainete bilanss ning koolitused). Oleme juba lähedal mahepõllumajanduse 25% eesmärgile (23%) ja edaspidi suureneb mahepõllumajanduse eelarve uueks programmiperioodiks veelgi, lisaks on mahepõllumajandustootjatel erinevalt lõppenud perioodist võimalik liituda enamike teiste keskkonnatoetustega. Antibiootikumide kasutamise vähendamisele aitavad kaasa loomade heaoluga seotud sekkumised, millest üks on suunatud just karja tervise parandamisele. Elurikkuse strateegia eesmärkide täitmisele panustavad mitmed toetused, nt suunates hoidma ja rajama maastikuelemente, parandama liikide, sealhulgas meemesilaste ja tolmeldajate olukorda ning pakkudes muid ökosüsteemiteenuseid. Põllumajanduse kasvuhoonegaaside vähendamiseks ja kliimaneutraalsuse suurendamiseks valmistame ette riiklikku skeemi, et toetada põllumajandustootjaid oma ettevõtetes CO2-auditite tegemisel. Nende auditite tulemused ja soovitused on olulised ka ÜPP strateegiakava investeeringute sekkumise kavandamisel. Investeeringutega toetatakse muuhulgas erinevaid kliimainvesteeringuid, nt taastuvenergialahenduste rajamist või ressursitõhususe parandamist. Digiühiskonna arengukava 2030[1] kohaselt on 2021. aasta seisuga maapiirkondades hinnanguliselt 120 000 majapidamist ja ettevõtet ilma kiire püsiühenduseta. Neist üle 45 000 saab 2023. aasta lõpuks valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu, mis vastab ELi 2025. aasta gigabitiühiskonna eesmärkidele. Siiski jääb peale seda turutõrkepiirkondadesse ehk nn valgesse alasse veel vähemalt 75 000 aadressi, mis vajavad riigi- ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid investeeringuid. Aastatel 2021 kuni 2027 on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada püsiühenduste rajamist turutõrkepiirkondades kokku 69,29 miljoni euroga, millest 24 mln eurot on taasterahastu NextGenerationEU (ehk Recovery and Resilience Facility, RRF) vahendid ja 45 mln eurot on Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) vahendid. Dubleerimise vältimiseks ei planeerita ÜPP strateegiakavas eraldi sekkumist maapiirkonnas lairiba ühenduse arendamiseks. [1] https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

ET 146

3 Strateegia järjepidevus ja vastastikune täiendavus

3.1 Ülevaade keskkonna- ja kliimaaspektidest

3.1.1 Kirjeldus tingimuslikkuse üldisest panusest artikli 6 lõike 1 punktides d, e ja f sätestatud keskkonna- ja kliimaalaste erieesmärkide saavutamisse

Tingimuslikkus seob kõik IAKS sekkumised ÜPP strateegiakava määruse III lisas nimetatud veekaitse, elurikkuse, toiduohutuse, loomade identifitseerimise ja registreerimise, loomahaiguste, taimekaitsevahendite säästva kasutamise ning loomade heaolu, samuti ja töökeskkonna nõuete täitmisega. Kohustuslike majandamisnõuete puhul seotakse tingimuslikkuse süsteemi valdkondlikud Euroopa Liidu või riigisiseste õigusaktide nõuded. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded kehtestatakse vastavate EL standardite alusel riigisiseselt. Arvestades, et tingimuslikkuse nõuete täitmine on kõigi pindala- ja loomatoetuste, sh põhisissetulekutoetuse eelduseks, on tingimuslikkuse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite kehtestamisel arvestatud tasakaaluga keskkonna ja põllumajandustootjate majanduslike võimaluste vahel. Nõuete loetelu on strateegiakava peatükis 3.4. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded kehtestatakse maaeluministri määrusega. Tegevused, mille keskkonnakasu on küll oluline, kuid mille täitmisega kaasnevad olulised kulutused või jääb tulu saamata, täiendavad tingimuslikkuse nõudeid ökokavade või põllumajanduskeskkonnatoetuste kaudu. Lisaks toetuse saamise nõuetele peavadkliima ja keskkonnakavade ehk ökokavade ning keskkonna-, kliima- ja muude halduskohustustega seotud toetuste (mulla- ja veekaitsetoetus, pärandniidu hooldamise toetus, väärtuslike püsirohumaade säilitamise toetus, kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus, ohustatud tõugu looma pidamise toetus, loomade heaolu toetus, mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus, loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus) taotlejad oma põllumajanduslikus majapidamises või tegevuses järgima tingimuslikkuse nõudeid. Uuel perioodil laiendatakse ja täiendatakse tingimuslikkuse nõudeid, mis on põllumajandustootjatele pindala- ja loomatoetuste saamisel kohustuslikuks eelduseks. Kohustuslikke majandamisnõudeid laiendatakse veekaitsenõuete osas, kus üsna ambitsioonikast Eesti veeseadusest tulenevate veekaitsemeetmete pikk loetelu on seotud tingimuslikkuse süsteemiga. Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise standardite loetelu on samuti pikendatud ning oleme juhindunud põhimõttest, et nõuded peavad vastama keskkonnaeesmärgile ja olema samal ajal halduskoormuse suhtes proportsionaalsed. Näiteks rakendatakse aastakümneid kehtinud siseriiklikust õigusest tulenevalt GAEC 4s (puhverribade rajamine vooluveekogude ääres) veekogu 10-20 m veekaitsetsoonis ja 1 m väikestele kraavidel,tavapärase pestitsiidide ja väetiste kasutamise keelu asemelpõllumajandustootmist oluliselt piiravat majandustegevuse keeldu.

3.1.2 Ülevaade vastastikusest täiendavusest artikli 31 lõikes 5 ja artikli 70 lõikes 3 osutatud asjakohaste lähtetingimuste, tingimuslikkuse ning keskkonna- ja kliimaeesmärke käsitlevate eri sekkumiste vahel

Strateegiakavas on keskkonnateemadele lähenetud terviklikult. Mitte ainult erieesmärkide 4, 5 ja 6 sekkumised ei panusta keskkonnahoidu, vaid keskkonnaelemente on ka mitmes teiste erieesmärkide kaudu kujundatud sekkumistes. Tingimuslikkus seob juba baasina mitmete toetuste täies mahus maksmise maakasutuse, põllumajandustootmise ja põllumajandusliku tegevusega seotud keskkonnanõuete järgimisega. Kõigi ökokavade ja põllumajanduskeskkonna sekkumiste eelduseks on ka vastavate baasnõuete täitmine. Olulisemad keskkonnaeesmärgiga sekkumised on strateegiakava I samba ökokavad (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikkel 31 ning põllumajanduskeskkonnatoetused (artikkel 70).

ET 147

Neid sekkumisi toetavad omakorda bioressursside väärindamise toetus ning põllu- ja metsamajanduse keskkonnainvesteeringud (artiklid 73 ja 74), Natura 2000 erametsade toetus (artikkel 72) ning mitmed teadmussiirde- ja nõuandetoetused (artikkel 78). Enamasti on iga keskkonna erieesmärgi ökokaval või põllumajanduskeskkonna sekkumistel mõju mitmele keskkonnavaldkonnale. Nii näiteks on elurikkuse eesmärgiga (EE6) väärtuslike püsirohumaade säilitamisel mullaharimise puudumise kaudu hea mõju kliimavaldkonnale (EE4) ning ekstensiivse maakasutuse meetmena aitab sekkumine vähendada väetiste kasutamist (EE5). Põllumajanduskeskkonna hea seisundi säilitamisel on oluline jätkata keskkonnateadlikkuse suurendamist. Seetõttu seotakse mitmete sekkumiste saamine jätkuvalt kohustusliku koolituse nõudega. Kõige ulatuslikumad sekkumised on keskkonnasõbraliku majandamise ning mahepõllumajanduse ökokavad. Keskkonnasõbraliku majandamise ökokava on mitmetasandiline toetusskeem, mille põhitoetuspaketis tuleb täita mitmeid põllumajanduskeskkonnanõudeid koos, kuid seda tehes saab täiendavalt valida lisatoetusi. Samuti on keskkonnasõbraliku majandamise toetus avatud mahetootjatele, et ka neil oleks võimalus rakendada põllumajanduskeskkonnale kasulikke praktikaid, mida ei hõlma mahepõllumajandusliku tootmise kohustuslikud nõuded. Mahepõllumajanduse ökokava kaudu toetatakse mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõuete täitmist. Põllumajanduskeskkonnatoetustest on suurima eelarvega poollooduslike koosluste hooldamise toetus. Põllumajandusmaa (umbes 1 miljon hektarit) katab ligi veerandi Eesti maismaast, suurima osa moodustavad metsad (üle poole pindalast). Põllumajandusmaad kasutatakse pigem ekstensiivselt – põllumajandusmaa osakaal inimese kohta on EL kõrgeim, loomkoormus üks madalamaid. Samal ajal on loomkoormus ja maakasutus riigi sees ebaühtlase intensiivsusega. Ligi veerand põllumajandusmaast (23%) majandatakse mahepõllumajanduslikult ja tootmisisendite kasutus on võrreldes teiste EL riikidega üks madalamaid. Kuigi taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamine on viimase kahekümne aasta jooksul suurenenud, kasutame oma loodusvarasid väga hoolikalt. Eesti Maaülikooli arvutuste kohaselt kasutati 2019. aastal EL põllumajandusmaal keskmiselt 3,78 kg/ha taimekaitsevahendeid. Eestis oli see näitaja 5,9 korda väiksem (st 0,64 kg/ha). 2019. aastal oli mineraalsete lämmastikväetise keskmine kasutus ELis 106 kg/ha. Eestis oli väetiste kasutamine ELi keskmisest juba 61% väiksem (42 kg/ha). Ajavahemikus 2010– 2020 vähenes loomakasvatuses kasutatavate antimikroobikumide müük 30% võrra. Eestis müüdi 2020. aastal põllumajandusloomade raviks antimikroobikume 49,2 mg PCU-d, mis on väiksem kui hiljuti uuritud Euroopa riikide mediaantase. ELis vähenes põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide aastatel 2000–2019 7%. Eesti põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide moodustas 2019. aastal 0,4% ELi koguheitest. Põllumajanduse kasvuhoonegaaside heide ELi põllumajandusmaa kohta oli 2019. aastal keskmiselt 2,37 t/ha. Eestis oli vastav näitaja 1,51 t/ha. Meil on soodsad tingimused keskkonnasõbralikuks põllumajanduseks ja toiduainete tootmiseks, kuid see tähendab ka seda, et praeguse ökoloogilise seisundi säilitamine on iseenesest suur väljakutse. Seetõttu keskendume ÜPP strateegiakava sekkumisstrateegias põllumajanduse hea keskkonnaseisundi säilitamisele, keskkonna- ja kliimajalajälje vähendamisele ning jätkusuutliku tasakaalu leidmisele toiduga kindlustatuse ja põllumajandussektori konkurentsivõimega. ÜPP strateegiakava kogueelarve on ligi 1,6 miljardit eurot (EAGFi panus 1 miljard eurot, EAFRD panus 440 miljonit eurot). ÜPP strateegiakava eelarvest on suunatud 28% (446 miljonit eurot) erieesmärkidele 4– 6, mis aitavad kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele ja edendavad kestlikku arengut ning mulla, vee ja muude loodusvarade, elurikkuse, ökosüsteemi teenuste, elupaikade ja maastike tõhusat majandamist. ÜPP strateegiakavade määruse (EL) 2021/2115 kohaselt tuleb vähemalt 25 % otsetoetustest reserveerida ökokavadele. Eesti on otsustanud ambitsioonikama lähenemisviisi kasuks, eraldades otsetoetustest ökokavadele 28%. Oleme selle valiku teinud hoolimata sellest, et see vähendab veelgi põllumeeste põhisissetuleku taset, mis on Eestis on üks EL väiksemaid. Eesti tegi selle rohelise valiku, sest ÜPP esimese samba eelarve kui oluline põllumajanduse rahastamisvahend aitab põllumajandustootjatel rohepööret ellu viia. Sama kehtib EAFRD rahastamise kohta, kus

ET 148

keskkonnarahastuse miinimumlävend on Eesti poolt ületatud ja ambitsioonikas 38 % eelarvest on suunatud erieesmärkidele 4–6 ja loomade heaolule. Võrreldes programmiperioodiga 2014–2020 suureneb enamike keskkonnasekkumiste rahastamine. Näiteks mahepõllumajanduse rahastamine suureneb aastatel 2021– 2027 rohkem kui 60 miljoni euro võrra ja lisaks on mitmed keskkonnasekkumised edaspidi avatud ka mahepõllumajandustootjatele (perioodil 2014–2020 ei saanud mahepõllumajandustootjad mitmed keskkonnameetmeid taotleda). Esimesest sambast rakendame viit erinevat ökokava, millest kolm on täiesti uued sekkumised. Ökokavad hõlmavad nii laiemaid, erinevatele keskkonnaaspektidele mõõdukalt panustavaid sekkumisi, kui ka spetsiifilisemaid, vaid teatud keskkonnaküsimusi käsitlevaid sekkumisi. suunatud Seejuures panustavad konkreetsetele valdkondadele just uued sekkumised rahastatakse, mid rahastatakse kokku 40 miljoni euro ulatuses: ökoalasd (ÖK3), ökosüsteemi teenuste säilimine (ÖK4) ning mesilaste korjealad (ÖK5). Jätkatakse keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (ÖK1) ja mahepõllumajandusliku toetuse (ÖK2) rakendamist. Keskkonnasõbraliku majandamise toetus (ÖK1) on üks suurema sihttasemega (485 000 ha) keskkonnatoetusi, mille põhitegevus koosneb mitmetest nõuetest, mida peab taotleja nö tervikpaketina järgima. Põhitegevusega liitudes on samas võimalik piiramatult valida juurde erinevaid uusi lisatoetusi: vahekultuuri kasvatamine, happeliste muldade lupjamine, aiakultuuridel orgaanilise multši kasutamine ja haljasväetiskultuuri kasvatamine ning köögiviljakultuuride mitmeliigilisel väikesel põllul viljelemine. Ka teises sambas on lai valik keskkonna, kliima ja loomade heaoluga seotud sekkumisi. Jätkame turvas- ja erodeeritud muldade rohumaana hoidmise toetuse ja kohalike sortide ja tõugude toetamisega. Rakendame uut sekkumist väärtusliku püsirohumaa säilitamiseks, mille eelarve on 8 miljonit eurot ja mida rakendatakse väljaspool kaitstavaid alasid asuvatel pärandniitudel ja ekspertide poolt väärtuslikuks püsirohumaaks inventeeritud püsirohumaadel. Pinnaveekaitseks töötasime välja uue veekaitsevööndi laiendamise sekkumise. Teises sambas soodustame samuti uusi loomade heaoluga seotud sekkumisi, mis arvestavad loomade kõrgemate karjatervise või heaolustandarditega, sh mahepõllumajanduslikult peetavatel loomadel, ning soodustavad koostööd loomahaiguste tõrjeprogrammide valdkonnas. Neid sekkumisi rahastatakse 20 miljoni euro ulatuses. I ja II samba jätkuvate keskkonnasekkumiste puhul väljendub suurem keskkonnaambitsioon täiendavates nõuetes, võimaluses valida juurde erinevaid lisategevusi (ÖK 1) ning seniste piirkondlike meetmete üleriigilises rakendamises (KK 4). Selleks, et aidata põllumajandustootjatel rohepööret ellu viia, toetame tagastamatu abi kaudu üksnes mittetootlikke investeeringuid, millel on positiivne mõju ka keskkonnale. Kõiki teisi investeeringuid rahastatakse rahastamisvahenditest. Põllumajanduskeskkonna sekkumiste puhul reguleeritakse kohustuse vähendamise, suurendamise, üleandmise ja asendamise kord ministri määrusega. Samuti on maaeluministril õigus kehtestada ökokavade ja põllumajanduskeskkonna sekkumistes kohustuste kohandamiseks täpsemad tingimused. Ökokavade ja põllumajanduskeskkonna sekkumiste toetuste ühikumäärade arvutused on koostanud Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakond, kes on valdkondlike ekspertteadmistega ning oma tööülesannete täitmisel sõltumatu ÜPP kava rakendamise eest vastutavast asutusest. Arvutustes on kasutatud Eesti Statistikaameti ja FADN andmebaasi andmeid, Eesti Taimekasvatuse Instituudi, Põllumajandusuuringute Keskuse, Põllumajanduse Registrite- ja Informatsiooni Ameti, Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli, Eesti Maakarja Kasvatajate Seltsi, Eesti Hobusekasvatajate Seltsi, Kihnu Maalambakasvatajate Seltsi, Keskkonnaameti, Pärandkoosluste kaitse ühingu, Eesti Rakendusuuringute Keskuse CentAR OÜ, Riigimetsa Majandamise Keskuse, Consultare OÜ, Põllumajanduse- ja toiduameti, Keskkonnainvesteeringute keskuse jt. pädevate asutuste andmeid, teadusuuringute andmeid ning erinevaid sh põllu- ja maamajanduse konsulentide,teadlaste eksperthinnanguid, kui neis valdkondades ei ole uuringuid teostatud või statistikat kogutud. Kasutatud on viimaseid andmeid, mis arvutuste tegemise ajal kättesaadavad olid ning võimalusel ka viimase kolme aasta keskmisi näitajaid. Arvutustes on arvestatud võimalikku kattuvust tingimuslikkuse nõuetega ja kohustuslike tegevuste toetamine on seeläbi välistatud. Topelttoetamise vältimiseks on toetusõiguslikkuse nõuetega välistatud teatud sekkumiste üheaegne taotlemine või kehtestatud erinevad

ET 149

ühikumäärad (näiteks mahepõllumajandustootjatele sekkumiste puhul, kus mõned nõuded sekkumise paketis on mahepõllumajanduse nõuded). Enamike ökokavade ja põllumajanduskeskkonna toetuste puhul kompenseeritakse saamata jäänud tulu ja lisakulutused osaliselt.

3.1.3 Selgitus selle kohta, kuidas saavutada artiklis 105 sätestatud suurem üldine panus

Eesti lähtub strateegiakava keskkonnameetmete disainis oma keskkonnaseisundist ning roheleppe, eelkõige elurikkuse strateegia, Talust taldrikule strateegia ning metsastrateegia eesmärkidest, vähendades põllumajanduse keskkonna- ja kliimaalast jalajälge, samal ajal tagades toiduga kindlustatuse ja põllumajanduse konkurentsivõime ning säilitades metsade elurikkust ja tõhustades metsade säästvat majandamist kliimamuutustele vastupidava puistu kujundamisega. Seetõttu jätkuvad mitmed ennast õigustanud keskkonnatoetused väiksemate või suuremate muudatustega ka strateegiakavas. Näiteks jätkatakse piirkondliku veekaitsetoetusega, kuid see laieneb edaspidi lisaks tundliku põhjaveega aladele ka pinnaveekogudele, mille ääres rakendatakse veeseadusega võrreldes laiemaid veekaitsevööndeid. Sealjuures toetatakse mõnel juhul ka selliseid jätkuvaid tegevusi, mille tulemus on seni makstud toetuse kaasabil küll saavutatud, kuid mille mõju ei pruugi toetusteta olla püsiv. Ka roheleppe strateegiate eesmärkide saavutamisel on oluline, et arvestataks riikide seniseid tulemusi ning ollakse paindlik. Lisaks sellele pakutakse välja mitmeid uusi keskkonnasekkumisi. Kui seni on maaelu arengukavade kaudu juba pööratud suurt rõhku mulla- ja veekeskkonnale ja keskkonnahoidlikele majandamispraktikatele, siis mitmed strateegiakava uued sekkumised on suunatud just elurikkusele (ökoalad, väärtuslikud püsirohumaad, ökosüsteemi teenused jms) ning kliimale (põllumajandusmaade lupjamine). Mõningate kohendustega jätkuvad elurikkuse eesmärgiga pärandniitude hooldamise, kohalike sortide ja ohustatud loomatõugude ning mesilaste korjealade toetused. Põllumajandusuuringute Keskus on põllumajanduskeskkonna meetmete hindamise ning selleks vajalike uuringute ja seire läbiviijaks olnud alates maaelu arengukavade rakendamisest ning on perioodil 2014– 2020 MAK-i 3. prioriteedi loomade heaolu toetuse ning 4. ja 5. prioriteedi meetmete hindajaks. Põllumajanduskeskkonna toetuste hindamise iga-aastaste aruannetega on võimalik tutvuda Põllumajandusuuringute Keskuse kodulehel. ÜPP strateegiakava aitab kaasa roheleppe, EL elurikkuse strateegia, „Talust taldrikule“ strateegia ja „Eesmärk 55“ eesmärkide saavutamisele. ÜPP strateegiakava rohelise struktuuri kujundamisel oleme arvesse võtnud Eesti põllumajanduse olukorda, selle mõju meie keskkonnaseisundile ja roheleppe, „Talust taldrikule“, EL elurikkuse strateegia ning „Eesmärk 55“ eesmärkide saavutamisele. Strateegias „Talust taldrikule“ on seatud ELi tasandil ambitsioonikad väetiste ja pestitsiidide kasutamist piiravad ning toitainete kadu vähendavad eesmärgid. Hoolimata sellest, et Eesti veeseadus reguleerib põllumajanduslikku tegevust juba üsna ulatuslikult ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine on Eestis üks EL madalamaid, aitame strateegiakava sekkumistega täiendavalt kaasa EL strateegiliste eesmärkide saavutamisele, toetades erinevaid pestitsiidide ja väetiste kasutamist piiravaid keskkonnasõbralikke tavasid (nt mahepõllumajandus, põllumaa muutmine rohumaadeks, laiemad puhverribad, liblikõieliste ja vahekultuuride kasvatamine, glüfosaadi mittekasutamine, taimekaitsevahendite piiratud kasutamine, mullaproovide analüüsimine, orgaanilise multši kasutamine, koolitused). Oleme juba lähedal mahepõllumajanduse 25 % eesmärgile (23 %). Uuel proghrammiperioodil suureneb mahepõllumajanduse eelarve veelgi ja lisaks on mahepõllumajandustootjatel võimalik senise perioodiga võrredes liituda enamike teiste keskkonnatoetustega. Antibiootikumide kasutamise vähendamisele aitavad kaasa loomade heaoluga seotud sekkumised, millest üks on suunatud karja tervise parandamisele. Elurikkuse strateegia eesmärkide täitmisele panustavad mitmed toetused, suunates nt hoidma ja rajama maastikuelemente, parandama liikide, sealhulgas mesilaste ja teiste tolmeldajate olukorda ning pakkudes muid ökosüsteemiteenuseid. Põllumajandusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks ja kliimaneutraalsuse suurendamiseks valmistame ette riiklikku skeemi, et toetada põllumajandustootjaid oma ettevõtetes CO2-auditite tegemisel.

ET 150

Nende auditite tulemused ja soovitused on olulised ka ÜPP strateegiakava investeeringute sekkumise kavandamisel. Investeeringutega toetatakse muuhulgas erinevaid kliimainvesteeringuid, nt taastuvenergialahenduste rajamist või ressursitõhususe parandamist. Komisjoni soovitusi on põhjalikult käsitletud Toitainetete tõhusa kasutamise toetmist käsitletakse ÜPP strateegiakava keskkonnastruktuuri eri elementide kaudu – erinevate keskkonnasõbralike praktikate soodustamine, kõige tundlikumatel aladel asuva põllumaa maakasutuse muutmine ja jätkuv hoidmine püsirohumaana, liblikõieliste kultuuride kasvatamine, vahekultuuride toetamine, taimekaitsevahendite kasutamise piiramine, ökoalade rajamine, mahepõllumajanduse toetamine, keskkonnainvesteeringud täppispõllumajandusse, koolitus. Loomade soolesisesest fermentatsioonist tuleneva kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks toetame keskkonnainvesteeringuid sõnnikukäitlusse ja soodustame veiste ja hobuste keskkonnasõbralikku karjatamist, millel on mh positiivne mõju mulla orgaanilise süsiniku varu säilimisele ja rohumaadega seotud elurikkusele. Eesti põllumajanduslikus kasutuses olevate turvasmuldade piisav kaitse tagatakse mullakaitse meetmega, kus tuleb säilitada senised rohumaad, millel on lubatud vaid minimaalne harimine või kus seni põllumaana kasutusel olnud maa tuleb hoida edaspidi rohukamaras. Investeeringutega piirame turbaalade kuivendamise intensiivsust ja soodustame veetaseme tõstmise investeeringuid. Me plaanime toetada metsas õigeaegset hooldusraiet ja metsataimlate arendamist, et mets oleks terve ja kohaneks kliimamuutustega. Samuti oleme ette näinud toetuse Natura 2000 metsaaladele elurikkuse suurendamiseks. Pärandniitude (PLK) tõhusaks hooldamiseks on praeguse perioodiga võrreldes ette nähtud ambitsioonikam sekkumine. Samuti on pärandniidud edaspidi BISS toetuse õiguslikud. ÜPP strateegiakavaga toetame elurikkust toetavate mitmekesiste maastikuelementide laiemat esinemist, rakendades selleks uusi ökokavasid: ökoalad (maastikuelemendid) ja ökosüsteemi teenuste säilimine. II samba raames kavandatakse uut väärtusliku püsirohumaa säilitamise sekkumist ning I samba raames mesilaste ja muude tolmeldajate korjealadest. Positiivne keskkonnamõju strateegiline hindamine Keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaselt on ÜPP strateegiakavas sätestatud eesmärgid ja suunad kooskõlas rahvusvaheliste ja Eesti keskkonnakokkulepetega, muude asjakohaste valdkondlike arengudokumentidega ja nende eesmärkidega. Strateegiakava sisaldab märkimisväärsel hulgal sekkumisi, mis aitavad otseselt või kaudselt kaasa ühe või mitme strateegilise keskkonnaeesmärgi saavutamisele. On alust arvata, et üksnes ÜPP strateegiakava abil ja selle suhteliselt lühikest sekkumiste rakendusperioodi silmas pidades ei suudeta lahendada kõiki valdkondlikke probleeme (nt põllulindude arvu vähenemine) ega saavutada rahvusvahelistes lepingutes sätestatud keskkonnaalaseid eesmärke (nt veekogude hea seisund). ÜPP strateegiakava sekkumistel on neutraalne või positiivne mõju erinevatele keskkonnaelementidele (elurikkus, pinna- ja põhjavesi, maastik, muld, õhk, kliima). Mõnes ÜPP strateegiakava valdkonnas (nt pärandniitude säilitamine) on täiendatud senise sekkumise tingimusi ja sellega suurendatakse positiivset keskkonnamõju. ÜPP strateegiakava mõju sotsiaalmajandusele, keskkonnale kui ka kultuuripärandile on positiivne.

3.1.4 Selgitus selle kohta, kuidas ÜPP strateegiakava keskkonna- ja kliimaaspektid peaksid aitama kaasa juba kehtestatud pikaajalistele riiklikele eesmärkidele, mis on sätestatud XI lisas osutatud õigusaktides või tulenevad neist

Strateegiakava keskkonnaarhitektuuri suunanäitajaks on Eesti riiklikul tasemel strateegiline dokument – Põllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava 2030. Arengukava seab loodus- ja elukeskkonna hoidmise toidutootmisel olulisele kohale, rõhutades sealjuures ka ühiskonna ootust. Strateegiakava sekkumiste kaudu püütakse leida tasakaalu ühiskondlike ootuste ja põllumajanduse majandushuvide vahel. Eesti keskkonnaõiguses seatakse keskkonnahoiu baastase, kuid täiendava keskkonnahoiuga kaasnevad kohustused vajavad hüvitamist.

ET 151

Keskkonna- ja kliimaarhitektuuri täiendavate keskkonnanõuetega pindala- ja loomatoetused pakuvad põllumajandustootjatele laia menüü sekkumisi nii ökokavadena kui spetsiifilisemate mitmeaastaste põllumajanduskeskkonna kohustustena. Ökokavad on peamiselt suunatud keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõtule ja laiemale kasutusele, põllumajanduskeskkonna toetused aga rohkem piirkondlike ja spetsiifiliste probleemide lahendamiseks. Keskkonnasekkumiste kaudu aidatakse kaasa, et põhja- ja pinnavesi oleks heas seisus, maa- ja mullakasutus tasakaalustatud, looduse elurikkus, liigid ja elupaigad säiliksid, maastikud oleksid mosaiiksed ja kliimamuutuste mõjuga oleks arvestatud. Metsanduse puhul lähtutakse „Eesti metsanduse arengukavast aastani 2030“, mille järgi mesandus arvestab kliimamuutuste ning metsade elurikkuse seisundiga, on kaasav, arvestades sotsiaalseid ja kultuurilisi väärtusi ning metsasektor on majanduslikult konkurentsivõimeline. Strateegiakava aitab erametsaomanikel täita looduskaitseseadusest ja nõukogu direktiividest tulenevaid loodusliku linnustiku kaitse, looduslike elupaikade ning loomastiku ja taimestiku kaitse nõudeid.

3.1.5 Kui asjakohane, siis ÜPP panus LIFE projektidesse

Keskkonnaministeeriumi eestvedamisel ja mitmete partnerite koostöös on paralleelselt strateegiakava rakendusperioodiga käimas kaks kümneaastast LIFE integreeritud projekti - Viru alamvesikonna veevaldkonna projekt CleanEST ja looduskaitse projekt Loodusrikas Eesti ehk ForEst&FarmLand. Projektides on osalised ka Maaeluministeerium ning metsandus- ja põllumajandustootjate esindusorganisatsioonid. CleanEST Projekti kogumaksumus on 16,7 miljonit eurot, mida EL LIFE programm rahastab 10 miljoni euro ulatuses. Projekt viiakse ellu aastatel 2019–2028. Projekti eesmärk on Ida-Eesti veemajanduskavas ja meetmeprogrammides Viru alamvesikonnale ettenähtud meetmete rakendamine ning uue veemajanduskava koostamise toetamine perioodiks 2021–2027. Peamised tegevusvaldkonnad on jääkreostuse ohutustamine, rändetakistuste likvideerimine, põllumajandusest tuleneva surve vähendamise meetmed, kohtkäitlussüsteemide investeeringuvõimaluste selgitamine ning keskkonnateadlikkuse suurendamine. Loodusrikas Eesti Projekti kogumaksumus on 19,6 miljonit eurot, mida EL-i LIFE programm rahastab 11 611 434 euro ulatuses. Projekt viiakse ellu aastatel 2020–2029. Projekti fookuses on metsaelupaikade ja poollooduslike koosluste ning neist sõltuvate liikide kaitse. Tegevuste hulka kuuluvad mh loodusväärtuste parem kaitse põllumajandusmaadel, kus erilise tähelepanu all on põllulindudega seotud tegevused, tolmeldajate rakendusuuringud, erametsameetmete parem kavandamine looduskaitsealadel, võõrliikide tõrjumise meetmed ja keskkonnateadlikkuse suurendamine. Lisaks kaudsetele seostele (nt mõlemas projektis soovitused keskkonnameetmete paremaks rakendamiseks) on Loodusrikka Eesti projektil ka otsene seos strateegiakava sekkumistega. Pärandniitude hooldamise toetuse ja väärtuslike püsirohumaade säilitamise toetuse tulemuspõhiste lisategevuste tingimusi ja hindamise metoodikat pilooditakse just sellest LIFE-IP projektist.

3.2 Ülevaade põlvkondade vahetuse strateegiast

SWOT-analüüs toob välja raskused põllumajandusettevõtetes põlvkondade vahetusega ning maapiirkonnas elanikkonna vananemise ja vähenemise, sh noorte väljarände ning koondumise linnapiirkondadesse. Seega

ET 152

on olulise tähtsusega soodustada põlvkondade vahetust sekkumistega, mis aitaksid ja motiveeriksid noori põllumajandussektorisse sisenemisel, et maapiirkonna elanikkond oleks aktiivne ja elujõuline. Perioodil 2014–2020 on ÜPP I ja II samba põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja toetuskoosmõjus ligipääsuga soodsale kapitalile läbi rahastamisvahendi avaldanud positiivset mõju noorte põllumajandusse suundumisel ning aidanud kaasa põlvkondade vahetusele, mistõttu on oluline jätkata noortele põllumajandustootjatele suunatud sekkumiste rakendamisega. Sellel programmiperioodil on kavandatud põlvkondade vahetusele kaasa aitamiseks sekkumised 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ ja 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ ning on loodud ka soodsamad võimalused rahastamisvahendite kasutamisel. Nende sekkumistega panustatakse põlvkondade vahetusse 3% (ÜPP I sambast 2% + ÜPP II sambast 1%) strateegiakava eelarvest ehk ligikaudu 45 miljoni euroga. Sekkumine 7.1 „Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele“ aitab kaasa noorte põllumajandustootjate sissetuleku tagamisele ja stabiliseerimisele. Selle sekkumise rakendamiseks on eraldatud 2% otsetoetuste eelarvest. Täiendav sissetulekutoetus tagab noorte alustavate põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsuse ja loob soodsad eeldused noortele põllumajandusliku tegevusega alustamiseks. Seetõttu on planeeritud antud toetuse raames maksta kuni 40. aastastele alustavatele põllumajandustootjatele nende kuni 260 ha eest täiendavat sissetulekutoetust. Uuel perioodil on planeeritud maksta toetust ühtse ühikumäärana 114€/ha kohta. Tootja kasutuses oleva põllumajandusmaa kuni 260 hektarite eest maksmine ja kõrgem ühikumäär on uuel perioodil noortele alustavatele põllumajandustootjatele atraktiivne. Sekkumise eelarveks on kavandatud 20 miljonit eurot. Sekkumise 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ eesmärgiks on hõlbustada noortel põllumajandusliku tegevusega alustamist, aidata kaasa põlvkondade vahetusele põllumajanduses ning suurendada kaasaegsete teadmistega ja kogemustega põllumajandustootjate arvu. Võrreldes eelmise programmiperioodiga võetakse senisest enam fookusesse noorte põllumajandustootjate äriplaanid sh nende sisulise kvaliteedi tõstmine. Kvaliteetne ja läbimõeldud äriplaan suurendab võimalust, et noored jätkavad edukalt tegutsemist ettevõtjatena põllumajanduse valdkonnas. Selleks, et noored oskaksid koostada läbimõeldud ja realistliku äriplaani on neil kohustus enne toetuse taotluse esitamist läbida ettevõtlusalane infopäev, mis on korraldatud sekkumisete 0.1 „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ ja 0.2 „Nõuandetoetus“ raames, kus tutvustatakse äriplaani koostamise põhimõtteid ja jagatakse praktilisi näiteid äriplaani ning sinna juurde kuulvate finantsprognooside koostamisest. Läbimõeldud äriplaanide tegemiseks on olulised põhiteadmised põllumajandustootmise olemusest, seda mõjutavatest teguritest, võimalikest turustuskanalitest ja finantsmajandusest. Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2021/2115 saab noori põllumajandustootjaid toetada kuni 100 000 euroga. Sekkumise 7.2 „Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine“ raames on kavandatud toetada ligikaudu 250 noort põllumajandustootjat kokku 25 miljoni euroga. Lisaks tagastamatule abile ehk toetusele on noortel põllumajandustootjatel võimalus kasutada ka strateegikavas välja toodud rahastamisvahendi võimalusi. Rahastamisvahendi kaudu vähendatakse eelhindamise käigus tuvastatud turutõrget ning tagatakse kapitalile ligipääs nii pikaajalisteks investeeringuteks, kasvuinvesteeringuteks kui ka noortele põllumajandusettevõtjatele äärmiselt vajalikuks käibekapitaliks. Rahastamisvahendi raames planeeritud toodetes seatakse noortele põllumajandustootjatele soodsamad tingimused (nt madalam intress, väiksem tagatis), mis soodustab noorte põllumajandustootjate ligipääsu kapitalile. Selleks, et soodustada põlvkondade vahetust senisest enam, on noortele põllumajandustootjatele loodud erisused ka teistes strateegiakava sekkumistes. Näiteks eelistatakse sekkumises 2.5 „Väikeste

ET 153

põllumajandusettevõtete arendamine“ noori põllumajandustootjaid andes neile taotluse hindamisel täiendavaid hindepunkte. Sekkumises KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ on noortel põllumajandustootjatel toetuse määra 10% kõrgem võrreldes teiste põllumajandustootjatega. Ka riigi poolt on mitmeid stiimuleid, mis aitavad kaasa ettevõtlusega alustamisele ning põlvkondade vahetusele. Näiteks ettevõtte asutamine Eestis on väga lihtne ning ettevõtlust toetavad ka mitmed riigipoolsed e-teenused, kiire interneti kättesaadavus ja tugev haridussüsteem.

3.2.1 Kui asjakohane, siis ÜPP panus Erasmuse projektidesse

Ei kohaldu

3.3 Selgitus selle kohta, kuidas on III jaotise II peatüki 3. jao 1. alajaos osutatud tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse raames toimuvad sekkumised kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga 2000/60/EÜ

Eesti on perioodiks 2015-2021 kehtestanud veemajanduskavad. Eestis on moodustatud kolm veemajanduskavade koostamisel aluseks olevat vesikonda: Ida-Eesti vesikond, Lääne-Eesti vesikond ning Koiva vesikond. Perioodiks 2022-2027 veemajanduskavad koos meetmeprogrammidega ajakohastatakse (kuni 30.06.2022 kestab eelnõude avalik väljapanek). Ajakohastatud veemajanduskavade eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Veemajanduskava eesmärkide saavutamist toetab meetmeprogramm koos oma meetmetega. Meetmeprogrammi tegevused jagunevad pinna- ja põhjavee veekogumi põhisteks meetmeteks ning vesikonnaülesteks meetmeteks. Pinnavee meetmed on planeeritud nii seisu- kui ka vooluveekogumitele ning rannikumerele. Põllumajanduses tegutsemiseks on riigisiseselt kehtestatud piirangud ja nõuded veeseadusega (hõlmab nii veepoliitika raamdirektiivi kui ka nitraadidirektiivi kohustusi). Veemajanduskavade meetmeprogrammis sisalduvad täiendavad, pinna- ja põhjavee veekogumi meetmed, mis on enamasti strateegiakava jaoks välja töötatud toetusskeemid. Tootmiskohustustega seotud toetuste puhul võib ohuks olla täiendav tootmisest tulenev keskkonnakoormus. Arvestades aga Eestis kasutatavate sisendite (nii väetised kui taimekaitsevahendid) madalat kasutamiskoormust ning madalat loomkoormust, ei ole see oht siiski arvestatav. Selle ohu realiseerumisele avaldavad vastasmõju ka väetiste piiratud kasutamisvõimalused ja nende järsk hinnatõus maailmaturul, kuid samuti Eesti otsetoetuste madal tase, mis määrab samuti sisendite ostuvõime. Strateegiakava ökokavad (mahepõllumajandustoetus, keskkonnasõbraliku majandamise toetus, ökoalade toetus) ja keskkonnakohustused (veekaitsetoetus, mullakaitsetoetus, väärtuslike püsirohumaade toetus, pärandniitude toetus) on kättesaadavad ka tootmiskohustusega seotud toetuste taotlejatele ning need aitavad kasutusele võtta mitmeid veekeskkonna seisukohast soodsaid praktikaid. Viimasel kümnendil nitraaditundliku ala Pandivere piirkonnas toimunud põhjavee nitraadisisalduse tõusu on teataval määral mõjutanud põllumajanduse intensiivistumine. Samas loomade arv Pandiveres märkimisväärselt muutunud ei ole, küll aga on toimunud karja koondumine järjest suurematesse lautadesse ja seeläbi vedelsõnnikutehnoloogia osakaalu suurenemine. Samas on uuemates suurtes lautades nõuetele vastavad sõnnikuhoidlad ja parem laotamistehnika. Suurimad NO3 sisaldused on >50 mg/l on just NTA nende piirkondade seirepunktides, kus põllumaa ulatus ja loomühikute arv on suurem. Sama seose võib välja tuua ka seirepunktide aastakeskmise ja maksimaalse NO3 sisalduse kasvusuundumuste kohta. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuste raames toetatakse peamiselt väikese- ja keskmise suurusega majapidamisi, läbi mille on kavas senist trendi loomakasvatussektori intensiivistumise ja kontsentreerumise osas vähendada, mis omakorda loob eeldused ka põhjavee nitraadisisalduse tasakaalus püsimiseks. Juhul kui tuvastatakse, et tulenevalt mingi tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetuse rakendamise tõttu on suurenenud põhjavee nitraadisialdus, siis tehakse vajalikud muudatused, et taastada nitraadisisalduse tasakaal.

ET 154

3.4 Ülevaade eesmärgist saavutada sissetulekutoetuse õiglasem jaotamine ning tulemuslikum ja tõhusam suunamine

Eesti rakendab toetuste õiglasema jaotuse eesmärgi täitmisel täiendatavat ümberjaotavat toetust (sekkumine 1.2) ja tootmiskohustusega seotud toetuseid piimalehma, lihaveise, lamba-kitse, tera- ja kaunvilja ning puu- ja köögivilja ning marjakultuuride ning seemnekartuli kasvatamisel (sekkumised 1.3–1.8). Ümberjaotava toetuse eelarvesse suunatakse 5% otsetoetuste kogueelarvest. Ümberjaotav efekt saavutatakse diferentseerides ümberjaotavat toetust alla 10 ha suurustele majapidamistele ja üle 10 ha suurustele majapidamistele, lisaks tootmiskohustusega seotud toetuste puhul väiksemate karjade kõrgema toetusmääraga ja esimeste hektarite toetamisega. Planeeritud sekkumised suurendavad keskkonnameetmete osatähtsust toetustes (va investeeringutele), sh enam keskmisest suuremates majapidamistes. Planeeritud sekkumiste eelarvete vähenemise negatiivne mõju loodavale netolisandväärtusele (võrdluses perioodiga 2014–2020) on muude tingimuste samaks jäädes väiksem keskmisest väiksemates majapidamistes. Eestis on keskmine ühtse pindalatoetuse (ÜPT) pind 2021. aasta taotluste alusel 69 ha, kuid FADN andmetel oli keskmise põllumajandustootja kasutuses oleva põllumajandusliku maa suurus 2019. aastal 130 ha, mille järgi seatakse üle 10 ha suurustele majapidamistele ümberjaotava toetuse maksimaalne ülempiir. 89% ühtse pindalatoetuse (ÜPT) taotlejatest on alla 130 ha suuruse toetusõigusliku pinnaga ja neile kuulub 24% kogu toetusõiguslikust pinnast, nende keskmine maakasutus on 19 ha. EAGFist planeeritud põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks (sekkumine 1.1), ümberjaotav toetus (sekkumine 1.2) ja tootmiskohustusega seotud toetused (sekkumised 1.3–1.8) koos ökokavadega (sekkumised (ÖK1–ÖK5) suunavad 130 ha väiksematele majapidamistele 28% otsetoetuste eelarvest, millega saavutatakse nende jaoks 17% kõrgem ühikumäär (237 €/ha) kui keskmine (203 €/ha) ja 24% kõrgem ühikumäär kui 130 ha ja suurematel majapidamistel (192 €/ha). Ümberjaotava toetuse ja seotud toetuste eelarvest suunatakse 61% alla 130 ha suurustele majapidamistele, mis tagab ca 11% (ca 109,8 mln €) otsetoetuste eelarvest suunamise alla 130 ha suurustele majapidamistele. Selle tagab ümberjaotav toetus ja eelkõige väiksemate karjade kõrgem ühikumäär. Alljärgnev tabel iseloomustab indikaator R.6 ja Eesti valitud ümberjaotava toetuse efekti hinnangute erinevust.

ÖK1–ÖK5 rahastamine EAGFi eelarvest senise EAFRD eelarve asemel mõjutab oluliselt tootjate sissetulekut. Eestis ei kata alates 2015. aastast kogutoodangu väärtus tootmiskulusid ning toetustel (va investeeringutele) on tulu puudujäägi katmisel suur roll nii väiksetel kui suurtel majapidamistel. Väiksema maakasutusega majapidamisi iseloomustab oluliselt kõrgem ettevõtjatulu ja tööjõukulude summa ha kohta kui ülejäänud maa suurusgruppidel (vt sekkumist CRISS). Väiksema maakasutusega majapidamistelt toetust suurematele ei peaks suunama, mistõttu kujuneb 1-10 ha majapidamiste ühikumäär põhisissetuleku ja ümberjaotava toetuse summa alusel, jäädes madalamaks kui 10 ja enama ha majapidamistes. Ümberjaotava toetuse ülempiiri seadmisel on võetud aluseks FADN 2019. aasta keskmine

ET 155

ettevõtte suurus (130) ning asjaolu, et suurim kahjum tekiks ilma toetusteta maa suurusgrupis 75-130 ha (- 100 €/ha), kus peretööjõud asendub juba enam palgatööjõuga. Toetuse ülempiir on kooskõlas vajadustega, mis on sissetulekute analüüsis kindlaks tehtud majapidamiste suuruse põhjal. Arvestades Eesti põllumajandussektori struktuuri, on planeeritud sekkumiste mõjul otsetoetuste parema sihituse tulemusel suurimateks kasusaajateks majapidamised kuni 250 ha maakasutusega, kus hektari kohta lisandub toetust alates 31 eurost. Praegusel perioodil keskmisest väiksemad majapidamised FADNi andmetel Tootmisest lahti seotud otsetoetused moodustavad 61% toetustest (v.a investeeringutele), maaelu arengukava keskkonnatoetused moodustavad 20% ning tootmiskohustusega seotud toetused 4%, muud toetused 15%. Toetuste (va investeeringutele) osatähtsus loodavas netolisandväärtuses on 69%. Hinnangulised muutused strateegiakavas planeeritud sekkumiste 1.1–1.8 tulemusel: - Keskkonnatoetused suurenevad 0,4%, kuid nende osatähtsus kogu keskmise ettevõtte toetussummas (v.a investeeringutele) suureneb 24%-le. - Sekkumised 1.1 ja 1.2 (põhiline sissetulekutoetus koos ümberjaotava toetusega) võrdluses praeguse perioodi tootmisest lahti seotud otsetoetustega vähenevad -33%. Kokku vähenevad toetused (v.a investeeringutele) keskmisest väiksema maakasutusega ettevõttes 16% ning seetõttu väheneb netolisandväärtus 11% muude tingimuste samaks jäädes. Praegusel perioodil keskmisest suuremad majapidamised FADNi andmetel Tootmisest lahti seotud otsetoetused moodustavad 68% toetustest (v.a investeeringutele), maaelu arengukava keskkonnatoetused moodustavad 23% ning tootmiskohustusega seotud toetused 3%, muud toetused 7%. Toetuste (va investeeringutele) osatähtsus loodavas netolisandväärtuses on 70%. Hinnangulised muutused strateegiakavas planeeritud sekkumiste 1.1–1.8 tulemusel: - Keskkonnatoetused suurenevad 5,6% ning osatähtsus kogu keskmise ettevõtte toetussummas (v.a investeeringutele) suureneb 30%-le - Sekkumised 1.1 ja 1.2 (põhiline sissetulekutoetus koos ümberjaotava toetusega) võrdluses praeguse perioodi tootmisest lahti seotud otsetoetustega vähenevad -39% Kokku vähenevad toetused (v.a investeeringutele) keskmisest suurema maakasutusega ettevõttes 21% ning netolisandväärtus väheneb 15% muude tingimuste samaks jäädes. Eesti ei rakenda degressiivsust ja otsetoetuste piiramist (capping), kuna otsetoetuste sihipärasemaks suunamiseks on Eestil kavas rakendada ümberjaotavat toetust ning täiendavalt toetada keskmise ja väikese suurusega ettevõtteid tootmiskohustusega seotud otsetoetustega. Otsetoetuste piiramist on võimalik rakendada ainult põhilisele sissetulekutoetustele. Arvestades, et põhilise sissetulekutoetuse ühikumäär on võrreldes käesoleva perioodiga madalam, ei ole otsetoetuste piiramise rakendamine asjakohane.

Põhjendused artikli 29 lõike 1 teise lõigu ja artikliga 98 seotud erandi kohta

Eesti kohaldab erandit. Ümberjaotava toetuse jaoks eraldatakse 5% otsetoetuste kogueelarvest ning ümberjaotav efekt saavutatakse koosmõjus tootmiskohustusega seotud toetuste rakendamisega nagu on kirjeldatud eelmises alapeatükis. Ümberjaotamise efekti toetab tulemusindikaatori R.6 oluline kasv, mis kalendriaastal 2020 (finantsaasta 2021) oli 101% ning hinnanguliselt tõuseb kalendriaastaks 2023 (finantsaasta 2024) 112,5%-ni.

3.5 Ülevaade sektoriga seotud sekkumistest

3.5.1 Puu- ja köögivili

Puu- ja köögiviljasektoriga on otseselt seotud põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks (sekkumine 1.7), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta

ET 156

tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevusele 5 (mitmekesine tootmine), nõrkustele 1 (madalad tootjahinnad), 2 (kõrgemad tootmiskulud), 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine), 4 (sissetulekute kõikuvus), võimalustele 4 (tarbijanõudluse suurenemine kohalikku päritolu köögiviljade, värskete puuviljade ja marjade puhul) ja ohtudele 1 (tootjahindade volatiilsus), 2 (energiahindade ebakindlus), 3 (ebasoodsad ilmastikutingimused). Puu- ja köögiviljatoodangu väärtuse osatähtsus Eesti põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuses on ca 4%. Kogu kasutatavast põllumajandusmaast moodustab avamaaköögiviljade, maasikate viljapuude ja marjaaedade kasvupind ~1%. 2021. aastal avamaaköögivilja kasvupind kokku 1818 ha ning viljapuude ja marjaaedade ja maasika kasvupind kokku 4705 ha. Tarbitud köögivilja kogusest kasvatati 41%, toodetakse vähem kodumaiset toodangut, mis ei kata ära tarbimise vajadust. Tarbitud puuvilja ja marja kogusest kasvatati 6,8%. 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel on 440 majapidamist spetsialiseerunud aiandusele, mis on ca 4% kokku põllumajanduslike majapidamiste arvust, kuid aianduskultuure kasvatab üle 1300 majapidamise. Sektoril on oluline sotsiaalne roll maapiirkondade hõive kaudu, kuna kasutatakse keskmisest enam tööjõudu. Aianduses tuleb panustada oluliselt tootmistaseme tõstmisesse, seda nii köögivilja, puuviljade ja marjade tootmisel. Tootmistaseme suurendamiseks, on sektoril vaja suurendada tootmismahte ning samuti leida vahendeid, et investeerida kaasaegsesse tootmistehnoloogiasse (EE2 SWOT nõrkused 7 ja 8). Aianduse üheks arengutakistuseks on vähene masinkorje kasutamine ning kõrge tööjõukulu (EE2 SWOT nõrkus 10), mistõttu on tootmismahud väiksemad. Samuti konkureerivad kodumaised puu- ja köögiviljad importtoodanguga, mis on oluliselt odavamad. Aianduses tootmisega alustamiseks ei ole vaja suurt põllumajandusmaa pinda, mistõttu on aiandus aktraktiivne uuetele ja ka noortel põllumajandustootjatele (V1.2, EE1 SWOT tugevus 5, V7.2, EE7 SWOT oht 2). Aianduses on kogutoodangu väärtus hektari kohta kõrgem kui FADNi keskmine, kuid kogukulud on kõrgemad ning arvestades, et tegu on tööjõumahuka sektoriga on netolisandväärtus tööjõuühiku kohta keskmisest madalam ning muude tegurite nagu tööjõu, intressi ja rendimaksete jaoks ei jää piisavalt vahendeid, mistõttu on oluline toetada aiandussektorit täiendavalt tootmiskohustustega seotud otsetoetuse kaudu (V1.1, V1.2, V1.6, V1.7). Planeerinud tootmiskohustusega sekkumise 1.7, puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks,eesmärgiks on aidata kaasa aianduses konkurentsivõime parandamisele piiramata puu- ja köögiviljade ning marjade kasvupinda või kogutoodangu suurenemist ning tagada õiglasem sissetulek väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Toetus on suunatud toetusõiguslike kultuuride kasvatajatele, kes kasvatavad neid vähemalt 0,3 ha ning toetust makstakse ühtse ühikumääraga. Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise seotud toetuse eelarvest suunatakse 50% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele. Nii seotud toetus aianduskultuuridele kui täiendav ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusse. Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu aidatakse aiandussektoril läheneda loodava lisandväärtusega tööjõu aasta ühiku kohta FADNi keskmisele tasemele. Lisaks panustavad puu- ja köögiviljasektorisse kohaliku sorti taimede kasvatamise toetus (sekkumine KK7), mille eesmärgiks on säilitada kohalike tingimustega kohastunud ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetilist ressurssi, edendada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike taimesortide kasvatamist ning soodustada kohalike puuvilja- ja marjasortidega uute istandike rajamist. Samuti keskkonnasõbraliku majandamise toetus, (sekkumine ÖK1) mille eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Puu- ja köögiviljasektoris tegutsevatel põllumajandustootjatel on võimalus sarnaselt teiste põllumajandussektoris tegutsevate põllumajandustootjatega taotleda mitmeid muid strateegiakavas

ET 157

sätestatud toetusi, mida antakse eelkõige järgmiste sekkumiste raames: EE1 sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“, EE2 sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“, sekkumine KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“, EE3 sekkumine 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, EE3 sekkumine 3.4 „Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine“, horisontaalne EE 0.2 „Nõuandetoetus. Pikemas perspektiivis peaksid toetused olema oma mõju avaldanud ja parandanud tootjate konkurentsivõimet. Selle tulemusena on aiandusega tegelevad ettevõtted kasumlikud ja jätkusuutlikud. See väljendub nii aianduskultuuride suurenevas kasvupinnas ja sektori panustamisele kohalike sortide kasvatamisesse ning aretamisesse. Edendatud on kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast olulisi kohalikke taimesorte ning rajatud kohalikke puuvilja- ja marjasortidega uusi istandusi.

3.5.2 Mesindustooted

Mesindussektori sekkumine panustab strateegikava EE2 - ,,Suurendada konkurentsivõimet ja turule orienteeritust, pöörates erilist tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digiüleminekule“ täitmisse. Sekkumise vormiks on toetus, mida tagastamatu abina antakse eesmärgi saavutamiseks teostatud tegevustega kaasnevate abikõlblike kulude hüvitamiseks. Mesindus on põllumajanduse ökosüsteemi seisukohast väga oluline ja vajalik sektor. Eesti puhas loodus ja üleüldine keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv loovad mesindusega tegelemiseks head võimalused. Samas jääb Eestis peetavate mesilasperede arv olemasolevast looduslike taimekoosluste meekorje potentsiaalist kaugele. Kuigi viimase kümne aasta lõikes on mesilasperede arv peale suurt langust sellele eelneval kümnendil tõusnud ca 30 tuhandelt ca 50 tuhandele, siis viimastel aastatel on kasv seiskunud. Mesilasperede arvukust mõjutab sektori üldine konkurentsivõime ja turule orienteeritus. Konkurentsivõime ja turule orienteerituse vähenedes pöördub ka mesilasperede arvukus langusesse. Mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust pärsivad mitmesugused tegurid, milledest olulisimad on mesilashaiguste levik, majanduslik mittetasuvus, mesinike kõrge keskmine vanus ja mittetõhus koostöö. Mesilasperede suremuse uuringu COLOSS kohaselt on Eestis viimastel talvedel hukkunud ca 13–16% uuringus osalenud mesinike mesilasperedest. Suur roll mesilaste hukkumises on mesilashaigustel, milledest tõsiseim on varroatoos. Haigustega võitlemisel on tähtis roll mesinike teadlikkuse tõstmisel, haiguste tõrjeks tõhusate vahendite kasutamisel ning haiguste analüüsimisel ja teadusuuringutel. Eesti mee tootmiskulud ja omahind on siinsete kliimatingimuste tõttu EL keskmisega võrreldes oluliselt kõrgemad, sest mesilased vajavad talvesööta ja mesilastarud täiendavat soojustamist. Mesindusest saadavat tulu vähendab ka mesilasperede väike arv mesiniku kohtaning ebaõigete mesinduspraktikate viljelemine. Mesinduse tasuvuse tõstmiseks on oluline panustada parimate mesinduspraktikate vahetamisse, mesilaste tõuaretusse, mee kvaliteedi parandamisse, koostöösse siseriiklike ja teiste riikide teadusasutustega ning tarbijate teadlikkuse tõstmisesse. Mesinike keskmine vanus tõuseb ja läheneb 60 aastale. Mesinduse järjepidevuse ja mee vajaliku tootmistaseme tagamiseks on tähtis sektori kandepinda laiendada, propageerides mett ja mesindust, suurendades mesinike professionaalsust ning kaasates ja koolitades välja uusi mesindusega alustajaid. 2020. aastal tegutses Eestis viis erinevat mesindusorganisatsiooni ning hulk piirkondlikke aianduse ja mesinduse seltse. Organisatsioonide eesmärgid ja prioriteedid on erinevad. Koostööst saadava kasu suurendamiseks ja tegevustes sünergia tekkimiseks on vaja arendada organisatsioonide ülest koostööd.

ET 158

Eeltoodud vajadustest, eelmistel EL eelarveperioodidel mesindusprogrammi meetme raames alustatu edasiarendamisest ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 sätestatud sekkumisviisidest lähtudes rakendatakse Eestis järgmisi mesindussektori sekkumisi: 2.1.1 Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi; 2.1.2 Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud; 2.1.3 Mesindussektori sekkumine 3 – analüüse tegevate laboratooriumite toetamine; 2.1.4 Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega; 2.1.5 Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine. Eelmistel EL eelarveperioodidel mesindusprogrammi meetme rakendamisel saadud positiivse kogemuse põhjal toimub toetuse taotlemine ühiselt kõikide sekkumiste terviklikuks rakendamiseks koostatud tegevuskava alusel, mitte iga sekkumise 2.1.1–2.1.5 kohta eraldi. Organisatsioonide ülese koostöö arendamise eesmärgil saab toetust taotleda vaid üks vähemalt kolmest mesindussektori organisatsioonist moodustatud ühendus (mesinduskogu), kes esitab kõigi mesindussektori sekkumiste tervikuna rakendamiseks parima tegevuskava. Mesindussektori sekkumiste 2.1.1–2.1.5 summaarne soovituslik rahaeraldis EL eelarvest on 140 472,98 eurot eelarveaasta kohta ning perioodi 2023–2027 peale kokku 702 364,9 eurot. EL rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL rahaeraldisega samas suuruses. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013 (põllumajandustoodete ühine turukorraldus) alusel rakendatava 2020–2022 mesindusprogrammi üleminekuperioodil (1/08/2022–31/12/2022) Eestis meetmeid ei rakendata, seega on mesindussektori sekkumiste 2023. a eelarve sama suur kui kõikidel teistel perioodi 2023–2027 aastatel. Topeltrahastuse vältimiseks ei saa tegevuskavas ette nähtud sama kulu või tegevuse kohta toetust taotleda riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu vahenditest, sealhulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 73 alusel rakendatavates sekkumistes ette nähtud vahenditest, või muudest välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Küll aga on mesindussektori esindajatel võimalik taotleda toetust teistest strateegiakava sekkumistest tegevuste ja kulude osas, mida mesindussektori sekkumiste raames ei toetata, sealhulgas näiteks EE9 sekkumise 9.2 „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ puhul sektorispetsiifiliselt mahepõllumajanduslikult mesilaste pidamine või üldises korras koos teiste põllumajandussektorite esindajatega EE2 sekkumise KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ puhul keskkonna parandamisse suunatud investeeringute tegemine. Mesindussektori sekkumistele lisaks panustavad mesindussektorisse sektorispetsiifiliselt EE6 sekkumine ÖK5 ”Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus” mesilastele sobilike korjetaimede või nende segude kasvatamiseks (Ökokava (31)) ning EE9 sekkumine 9.2 „Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus“ (ENVCLIM(70)) mahepõllumajanduslikult mesilasi pidavate mesinike toetamiseks. Lisaks on mesinikel või mesinike esindusorganisatsioonidel võimalus üldises korras koos teiste põllumajandussektori esindajatega taotleda mitmeid muid strateegiakavas sätestatud toetusi, mida antakse eelkõige järgmiste sekkumiste raames: EE1 sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“ (RISK(76)) mesilasperede kindlustusmaksete hüvitamiseks, EE2 sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ (INVEST (73-74)) väikeinvesteeringute tegemiseks, EE2 sekkumine KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ (INVEST (73-74)) kliima ja keskkonna parandamisega seotud investeeringute tegemiseks, EE3 sekkumine 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“ (INVEST (73-74)) ühistegevuse soodustamiseks, EE3 sekkumine 3.4 „Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine“ (COOP(77)) koostöövormide toetamiseks, horisontaalne EE 0.2 „Nõuandetoetus“ (KNOW(78)) nõuandeteenuse pakkumiseks.

ET 159

Sellise usaldusväärse meetodi kirjeldus, mis on sätestatud selleks, et määrata kindlaks liikmesriikide territooriumil talvitumiseks valmis olevate mesilastarude arv ajavahemikus iga aasta 1. septembrist kuni 31. detsembrini

Tõhusa veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamise eesmärgil on põllumajandusloomade arvestuse pidamiseks Eestis siseriiklike õigusaktidega sätestatud ühtne tsentraalne elektrooniline andmekogu ehk põllumajandusloomade register. Põllumajandusloomade, sh mesilasperede, andmekogusse registreerimist korraldab Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). Põllumajandusloomade registrisse kantakse tegevuskohad, kus tegeletakse mesindusega, seda nii oma tarbeks kui turustamise eesmärgil. Mesilasperede arvu osas on mesinikel kohustus teavitada põllumajandusloomade registrit mesilasperede arvu muutusest kuu viimase kuupäeva seisuga järgneva kuu 5. kuupäevaks. Mesilasperede arvust ei pea teavitama, kui mesilasperede arv on püsinud sarnaselt eelmise kuu seisuga. Mesilasperede arvu muutused on eelkõige seotud suvekuudega maist kuni juulini, millal toimub mesilasperede paljundamine, ja vähenemine augustist septembrini, millal toimub nende ettevalmistamine talvitumiseks. Eesti kliimatingimustest tulenevalt novembris enam mesindusega seotud tegevusi ei toimu. Seega põllumajandusloomade register annab jooksvalt täieliku ülevaate mesilasperede ja mesinike arvust kogu riigis, sealhulgas komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/126 artiklis 37 sätestatud ajavahemikus 1. september kuni 31. detsember talvitumisele minevate mesilasperede arvu kohta. Eestis määratakse talvitumisele minevate mesilasperede arvuks põllumajandusloomade registris registreeritud mesilasperede arv 1. novembri seisuga.

3.5.3 Vein

Ei kohaldu

3.5.4 Humal

Ei kohaldu

3.5.5 Oliiviõli ja lauaoliivid

Ei kohaldu

3.5.6 Veise- ja vasikaliha

Lihaveisesektoriga on otseselt seotud põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks (sekkumine 1.4), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevusele 5 (mitmekesine tootmine), nõrkustele 1 (madalad tootjahinnad) ja 12 (jõudluskontrolli madal osakaal), 2 (kõrgemad tootmiskulud), 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine), 4 (sissetulekute kõikuvus), 6 (palju toetustest sõltuvaid ettevõtteid), 8 (rendimaade suur osakaal) ja ohtudele 1 (tootjahindade volatiilsus), 2 (energiahindade ebakindlus). Veiste toodangu väärtus (nii piima- kui lihatõugu) moodustab Eesti põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest ca 5%. Lihaveiste osakaal kokku veiste arvus suureneb (2020 aastal 31%), kuid toodetava liha koguse andmeid statistikas ei kajastata. 2020. aastal oli lihaveiste arv Eestis 79 000, kellest 56% olid põllumajandusloomade registri andmetel puhtatõulised lihaveised. Ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lihaveise lehmmullikate, kelle ema on lihaveise tõugu, arv 2020. aastal kokku oli 47 619 kokku 1726 karjas. Jõudluskontrollis oli 11.04.2022 seisuga 435 isiku ühe 75% lihaveise tõu veresusega vähemalt 8 kuu vanuseid lehmmullikaid ja ammlehmasid kokku 18 484 looma. Lihaveisekasvatusel on suur sotsiaalne roll maapiirkonnas hõive tagajana. Aretusloomade ja elusveiste eksport moodustab kogu põllumajandussaaduste ekspordist 2%. Lihaveisekasvatusel on oluline roll toidu tootmisel ja keskkonnahoidu panustamisel (karjatamine, orgaanilise väetise tootmine, mahepõllumajandus (EE4 SWOT tugevus 2 - põllumajanduskeskkonna ja mahepõllumajanduse meetmega hõlmatud suur osa põllumajandusmaast, EE5 SWOT võimalused 4 -

ET 160

ringmajanduse põhimõtete rakendamine, EE6 SWOT tugevus 4 - Eestis on elurikkust soodustavaid poollooduslikke kooslusi ja nõrkus 1 - elurikkuse, sh lindude arvukuse vähenemine põllumajandus- ja metsamaastike). Seejuures on ainult lihaveisekasvatusele spetsialiseerunud majapidamiste arv madal ja mitmed lihaveisekasvatajad on segatootjad. Lihaveisekasvatust iseloomustab pikk tasuvusaeg ning investeeringuvajadust ei suudeta katta. Kvaliteedi parandamine läbi jõudluskontrollis ja teadlikkus aretustöös osalemine tagaks sektorile kõrgema sissetuleku saaduse ühiku kohta (EE1 SWOT nõrkus 1). Probleemiks on lihaveise karjade osakaalu vähesus jõudluskontrollis, mis paraku paremate lihajõudlusnäitajate saavutamise abil kvaliteeti ei taga (EE1 SWOT nõrkus 12). Lihaveisesektor on keskmisest madalama tootlikkusega (EE1 SWOT nõrkus 1, 2, 3, 4, 6, 8) keskmisest väiksema majandusliku suurusega, suurema tasustamata peretööjõu osakaaluga, ega taga tootjatele toetusteta õiglast sissetulekut (V1.1, V1.2 ja V1.7). Tootmiskohustusega seotud toetuse eesmärgiks on aidata lihaveisesektoris tagada sissetulekute stabiilsus ning hüvitada turult saadava tulu puudujääki, tagades majapidamistele jätkusuutlikkus. Toetus on suunatud kõikidele lihaveisekasvatajatele, kes tegelevad lihaveisekasvatusega ja toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatavate toetusõiguslike loomade arv alates viie ammlehmaga karjadest (rohkem spetsialiseerunud ja suurema sõltuvusega sissetulekutes lihaveisekasvatuses) arvestades toetuste õiglasema jaotuse eesmärki. Toetust makstakse diferentseeritult, mille eesmärgiks on toetada rohkem väiksemaid karju ning maksta jõudluskontrollis ja vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest. Toetustest olulisel määral sõltuva sektori arengut võib hakata piirama karja toetuse sihtgrupist välja langemine, mistõttu on sekkumise sihtgrupina planeeritud kõikide karjade esimesed loomad. Ammlehma kasvatamise tootmiskohustusega seotud toetuse eelarvest suunatakse 26% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetatakse karja esimest 200 looma, ühikumäära diferentseeritakse 1–100 ja 101–200 looma ja jõudluskontrollis vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate lõikes. Nii seotud toetus ammlehmadele kui ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusse ja kvaliteedi parandamisse (V1.1, V1.2, V1.7). Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu aidatakse lihaveisesektoril lähenda loodava netolisandväärtusega tööjõu aastaühiku kohta FADN keskmisele tasemele ning suunata tootjaid liha kvaliteedi parandamisele. Lihaveiste sektorisse panustab mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus (sekkumine 9.2), mille eesmärgiks on arendada mahepõllumajandust, suurendada selle konkurentsivõimet ning säilitada ja tõsta mitmekesisust, lisaks parandada maaviljakust ja veekvaliteeti ning tõsta loomade heaolu. Lisaks on planeeritud sektori arengu toetamiseks loomade tervist edendavate kõrgemate majapidamisenõuete toetus (sekkumine 9.3), mille üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust karjatervise olulisusest vastamaks ühiskonna ootustele loomakasvatuslikus toidutootmises. Sekkumisega toetatakse karjaterviseprogrammi (edaspidi KTP) kasutuselevõttu ja rakendamist loomakasvatusettevõttes. KTP eesmärgiks on monitoorida farmi põhiselt loomade erinevaid tervisenäitajaid tuvastades regulaarse karja jälgimise, andmete korje ja analüüsi kaudu olukorda karjas ning näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Karjaterviseprogrammi rakendamise tulemusena paraneb karja loomade tervisestaatus, väheneb antibiootikumide kasutamine ning paraneb toodangu kvaliteet ja suureneb loomade tootlikkus. Esimeses etapis toetatakse KTP rakendamist piimakarjades kui aga ilmneb, et sihtgrupp ei kasuta kogu rahaeraldist ära, siis rakendatakse sekkumist lihaveisekarjadele. Samuti panustavad kliima- ja keskkonnakava sekkumised KK5 väärtusliku püsirohumaa säilitamine ja KK6 pärandniidu hooldamise toetus. Mõlema toetuse puhul on eesmärgiks säilitada pärandniite ja väärtuslikke püsirohumaid, mis on pool-looduslikud kõrge bioloogilise väärtusega ökosüsteemid ning mida 2/3 ulatuses hooldatakse karjatamisega. Läbi karjatamise panustab lihaveise sektor väärtuslike püsirohumaade ja pärandniitude hooldamisse ja seeläbi elurikkuse ning ökosüsteemi teenuste edendamisse ning elupaikade säilimisse. Pikaajaliste poollooduslike rohumaade kaudu panustab sektor läbi karjatamise ka orgaanilise süsiniku sidumisse. Veise- ja vasikaliha tegutsevatel põllumajandustootjatel on võimalus sarnaselt teiste põllumajandussektoris tegutsevate põllumajandustootjatega taotleda mitmeid muid strateegiakavas sätestatud toetusi, mida antakse eelkõige järgmiste sekkumiste raames: EE1 sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“ –

ET 161

eesmärgiga suurendada põllumajandustootjate panust tootmisriskiteguridte vähendamisel ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju, EE2 sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine“ – toetatakse investeeringuid materiaalsesse põhivarasse, et tõsta põllumajandustootjate konkurentsivõimet, sekkumine KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ - kus läbi materiaalsete investeeringute soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhustust, digitaliseerimist, vähendatakse tootmisest tulenevat keskkonnamõju, EE3 sekkumine 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, EE3 sekkumine 3.2 „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“ ja horisontaalse eesmärgi 0.2 „Nõuandetoetus. Pikemas perspektiivis peaksid toetused olema oma mõju avaldanud ja parandanud tootjate konkurentsivõimet. Selle tulemusena on lihaveisekasvatusega tegelevad ettevõtted kasumlikud ja jätkusuutlikud. See väljendub nii jõudluskontrollis osalevate karjade arvu tõusule, kvaliteetsema liha tootmises ning sektori sissetulekute stabiliseerumises.

3.5.7 Piim ja piimatooted

Piimatootmise sektoriga on otseselt seotud põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks (sekkumine 1.3), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevusele 1 (konkurentsivõimelised ettevõtted (tootmises) ja 2 (piimatoodang lehma kohta Euroopa kõrgemaid, kvaliteetne tooraine), nõrkustele 1 (madalad tootjahinnad), 2 (kõrgemad tootmiskulud), 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine), 4 (sissetulekute kõikuvus), 7 (suur laenukoormus) ja ohtudele 1 (tootjahindade volatiilsus), 2 (energiahindade ebakindlus). Piima toodangu väärtus moodustab põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtuses ligikaudu veerandi. Piimalehmade arv väheneb peamiselt väiksemate karjade arvelt ning tootlikkuse näitajad erinevad suuremate ja väiksemate karjade vahel oluliselt (kuni 50%), Tugev duaalne struktuur (300 ja enama piimalehmaga karju oli 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel 8%, kuid neis karjades oli 68% piimalehmadest, EE1 SWOT tugevused 1 ja 2, nõrkus 7) ja suundumus enamale koondumisele on riskiks piimatootmises, kus väiksemate majapidamiste osakaal, kelle majanduslik jätkusuutlikus on tagasihoidlikum, on langemas alla 1/3 (EE2 SWOT nõrkus 1 - suur osa põllumajandus- ja toidusektori ettevõttetest on väikese turujõuga, EE1 SWOT nõrkused 1, 2, 3, 4). Piimalehmade arv oli Eestis 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel veel 86 110, karju 1082 sh alla 300 pealise karjaga 995. 2021. aasta lõpuks on piimalehmade arv langenud 83,6 tuhandeni ning karju on 996, loomade ja karjade arvu vähenemine on peamiselt väiksemate majapidamiste arvelt. Piimatootmise sektoris on väiksemate ja suuremate karjadega loomapidajate vahel suurenenud erinevused tootlikkuses (EE1 SWOT nõrkus 3) ning kuludega toimetulekus (V1.1, V1.2, V1.7). Tootmiskohustusega seotud toetus on suunatud eelkõige väiksematele ja keskmise suurusega karjadele piiramata nende arenguvõimalusi. Toetus on suunatud kõikidele piimalehma kasvatajatele ning toetust makstakse nende esimeste toetusõiguslike loomade arvu alusel. Toetust makstakse diferentseeritult karja suuruse alusel (karjad 1–270 piimalehmaga ja karjad 270 ja enama piimalehmaga), mille eesmärgiks on toetada väiksemaid ja keskmisi karju (V1.2, V1.7). Piimalehma kasvatamise seotud toetuse eelarvest suunatakse 62% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetatakse karja esimest 270 looma. Nii tootmiskohustusega seotud toetus piimalehmadele kui ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusesse. Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu aidatakse väiksemate ja keskmise suurusega karjadega majapidamistel jõuda loodava netolisandväärtusega tööjõu aastaühiku kohta jõuda lähemale piimatootmise tootmistüübi keskmisele tootlikkusele (netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta). Piimatootmise sektorisse panustab loomade heaolu toetus (sekkumine 9.1), milles on planeeritud alasekkumine piimaveiste heaolu toetus. Sekkumise üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ning toetada neid põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid

ET 162

nõudeid ning parandavad seeläbi loomade heaolu ja tervist. Sekkumisega toetatakse piimaveiste karjatamist. Samuti panustab sektorisse loomade heaolu toetus mahepõllumajandusloomadele (sekkumine 9.2), mille eesmärgiks on arendada mahepõllumajandust, suurendada selle konkurentsivõimet ning säilitada ja tõsta mitmekesisust, lisaks parandada maaviljakust ja veekvaliteeti ning tõsta loomade heaolu. Sektori arengusse panustab loomade tervist edendavate kõrgemate majapidamisenõuete toetus (sekkumine 9.3), mille üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust karjatervise olulisusest vastamaks ühiskonna ootustele loomakasvatuslikus toidutootmises. Sekkumisega toetatakse karjaterviseprogrammi (edaspidi KTP) kasutuselevõttu ja rakendamist loomakasvatusettevõttes. KTP eesmärgiks on monitoorida farmi põhiselt loomade erinevaid tervisenäitajaid tuvastades regulaarse karja jälgimise, andmete korje ja analüüsi kaudu olukorda karjas ning näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Karjaterviseprogrammi rakendamise tulemusena paraneb karja loomade tervisestaatus, väheneb antibiootikumide kasutamine ning paraneb toodangu kvaliteet ja suureneb loomade tootlikkus. Esimeses etapis toetatakse KTP rakendamist piimakarjades. Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse (sekkumine KK8) eesmärgiks on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste ja ohustatuks loetud kohalike tõugude säilitamine. Toetust antakse taotlejale, kes peab eesti maatõugu veist. Piim ja piimatoote sektoris tegutsevatel põllumajandustootjatel on võimalus sarnaselt teiste põllumajandussektoris tegutsevate põllumajandustootjatega taotleda mitmeid muid strateegiakavas sätestatud toetusi, mida antakse eelkõige järgmiste sekkumiste raames: EE1 sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“ – eesmärgiga suurendada põllumajandustootjate panust tootmisriskitegurite vähendamisel ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju, sekkumine KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ - kus läbi materiaalsete investeeringute soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhustust, digitaliseerimist, vähendatakse tootmisest tulenevat keskkonnamõju, EE3 sekkumine 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, EE3 sekkumine 3.2 „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“ ja horisontaalse eesmärgi sekkumine 0.2 „Nõuandetoetus. Eestis on tunnustatud üks tootjaorganisatsioon piima- ja piimatoodete sektoris, kes saab taotleda toetust sekkumisest 3.3 „Tunnusatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“, mille eesmärgiks on toetada tunnustatud tootjaorganisatsioone oma juhtimisvõimekuse tõstmisel ning seeläbi tagada nende jätkusuutlikkus. Pikemas perspektiivis peaksid toetused olema oma mõju avaldanud ja parandanud väiksemate karjadega loomapidajate toimetulekut suurenevate kuludega, tõstnud nende investeerimisvõimekust ning parandanud nende majapidamiste jätkusuutlikkust ja aidanud säilitada tootmiskvaliteeti.

3.5.8 Lambad ja kitsed

Lamba- ja kitsesektoriga on otseselt seotud põllumajandustootmisega seotud toetus ute ja kitse kasvatamiseks (sekkumine 1.5), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevusele 5 (mitmekesine tootmine), nõrkustele 1 (madalad tootjahinnad), 2 (kõrgemad tootmiskulud), 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine), 4 (sissetulekute kõikuvus), 6 (palju toetustest sõltuvaid ettevõtteid) ja ohtudele 1 (tootjahindade volatiilsus), 2 (energiahindade ebakindlus). Lammaste ja kitsede toodangu väärtus moodustab põllumajandussektori kogutoodangu väärtusest 0,3%. 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel oli 1182 lambakasvatajat, kellel oli kokku 75 185 lammast. Kitsi on ca 4,5 tuhat. Põllumajandusloomade registri andmetel oli 2020. aastal uttede ja emaste kitsede arv, kes on vähemalt 1.03 seisuga ühe aasta vanused kokku 44 144. Lamba- ja kitsekasvatusel on suur sotsiaalne roll maapiirkonnas hõive tagajana.

ET 163

Lamba- ja kitsekasvatajate seas on palju mahetootjaid (EE1 SWOT tugevus 5, EE4 tugevus 2 - põllumajanduskeskkonna ja mahepõllumajanduse meetmega hõlmatud suur osa põllumajandusmaast). Lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüüpi iseloomustab suur tasustamata peretööjõu osakaal, väiksem maakasutus ning keskmisest oluliselt madalam loodud lisandväärtus ja väga madal kuludega toimetulek (EE1 SWOT nõrkused 1, 2. 3, 6), samuti suur toetustest sõltuvus (EE1 SWOT nõrkus 6). Lamba- ja kitsekasvatusel on täita keskkonnahoiu eesmärk maastike hooldamisel ning looduskaitseliste väärtuste säilitamisel (EE5 SWOT tugevus 3 - maakasutus on ekstensiivne). Eestis on probleemiks aga loomade madal arv jõudluskontrollis, mis peaks looma eelduse kvaliteetse aretusloomade tootmiseks ja eksportimiseks (EE1 SWOT nõrkus 12). Lisaks on Eestis veel lambaliha tarbimine madalam võrreldes teiste loomalihaliikidega, mistõttu on ka lambaliha tarbimine madal, kuid mis eeldab kvaliteetse saaduse propageerimist ning tarbijate harjutamist. Samas on lamba- ja kitsekasvatus sobilik väiketootjatele alustamiseks ning loob madalam sisenemisbarjäärid võrreldes nt piimatootmisega. Tõusuteel on kitse- ja lambapiim käitlejate arvu suurenemine ning kasvav huvi. Tootmiskohustusega seotud toetust ute ja kitse kasvatamiseks on planeeritud maksta kümne ja enama kuni 450 põhikarja emaslooma kohta. Ühikumäära ei diferentseerita. Ute ja kitse kasvatamise seotud toetuse eelarvest suunatakse 54% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetatakse karja esimest 450 looma. Nii seotud toetus uttedele ja kitsedele kui ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusse (V1.2, V1.7). Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu aidatake lamba- ja kitsekasvatussektori loodava netolisandväärtusega tööjõu aastaühiku kohta lähendea FADN keskmisele tasemele. Lamba- ja kitsekasvatuse sektorisse panustab mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus (sekkumine 9.2), mille eesmärgiks on arendada mahepõllumajandust, suurendada selle konkurentsivõimet ning säilitada ja tõsta mitmekesisust, lisaks parandada maaviljakust ja veekvaliteeti ning tõsta loomade heaolu. Planeeritud on sektori arengu toetamiseks loomade tervist edendavate kõrgemate majapidamisenõuete toetus (sekkumine 9.3), mille üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust karjatervise olulisusest vastamaks ühiskonna ootustele loomakasvatuslikus toidutootmises. Sekkumisega toetatakse karjaterviseprogrammi (edaspidi KTP) kasutuselevõttu ja rakendamist loomakasvatusettevõttes. KTP eesmärgiks on monitoorida farmi põhiselt loomade erinevaid tervisenäitajaid tuvastades regulaarse karja jälgimise, andmete korje ja analüüsi kaudu olukorda karjas ning näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Karjaterviseprogrammi rakendamise tulemusena paraneb karja loomade tervisestaatus, väheneb antibiootikumide kasutamine ning paraneb toodangu kvaliteet ja suureneb loomade tootlikkus. Esimeses etapis toetatakse KTP rakendamist piimakarjades kui aga ilmneb, et sihtgrupp ei kasuta kogu rahaeraldist ära, siis rakendatakse sekkumist lihaveisekarjadele. Ohustatud tõugu looma pidamise toetuse (sekkumine KK8) eesmärgiks on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste ja ohustatuks loetud kohalike tõugude säilitamine. Toetust antakse taotlejale, kes peab kihnu maalammast. Samuti panustavad kliima- ja keskkonnakava sekkumised KK5 väärtusliku püsirohumaa säilitamine ja KK6 pärandniidu hooldamise toetus. Mõlema toetuse puhul on eesmärgiks säilitada pärandniite ja väärtuslikke püsirohumaid, mis on pool-looduslikud kõrge bioloogilise väärtusega ökosüsteemid ning mida 2/3 ulatuses hooldatakse karjatamisega. Läbi karjatamise panustab lamba- ja kitsekasvatamise sektor väärtuslike püsirohumaade ja pärandniitude hooldamisse ja seeläbi elurikkuse ning ökosüsteemi teenuste edendamisse ning elupaikade säilimisse. Pikaajaliste poollooduslike rohumaade kaudu panustab sektor läbi karjatamise ka orgaanilise süsiniku sidumisse. Lamba- ja kitsekasvatuse sektoris tegutsevatel põllumajandustootjatel on võimalus sarnaselt teiste põllumajandussektoris tegutsevate põllumajandustootjatega taotleda mitmeid muid strateegiakavas sätestatud toetusi, mida antakse eelkõige järgmiste sekkumiste raames: EE1 sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“ – eesmärgiga suurendada põllumajandustootjate panust tootmisriskiteguridte vähendamisel ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju, sekkumine KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ - kus läbi materiaalsete investeeringute soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhustust, digitaliseerimist,

ET 164

vähendatakse tootmisest tulenevat keskkonnamõju, EE2 sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine, EE3 sekkumine 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, EE3 sekkumine 3.2 „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“ ja horisontaalse eesmärgi sekkumine 0.2 „Nõuandetoetus. Pikemas perspektiivis peaksid toetused olema oma mõju avaldanud ja parandanud väiksemate karjadega loomapidajate toimetulekut suurenevate kuludega ja taganud edasise jätkamise sektoris.

3.5.9 Valgukultuurid

Valgukultuuridega on otseselt seotud põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks (sekkumine 1.6), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevusele 5 (mitmekesine tootmine), nõrkustele 1 (madalad tootjahinnad), 2 (kõrgemad tootmiskulud), 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine), 4 (sissetulekute kõikuvus), 5 (sektoris esineb nii vähest huvi kui teadlikkust riskijuhtimismeetmete vastu), ja ohtudele 1 (tootjahindade volatiilsus), 2 (energiahindade ebakindlus), 3 (ebasoodsad ilmastikutingimused). Kaunviljakasvatus on laienenud alates 2015. aastast, kuid nende kultuuride pind moodustab vaid 5% põllumaast ja saagikus kõigub aastate lõikes oluliselt (+/-40%). 2021. aastal kasvatati kaunvilju kokku 48 972 hektaril ning põllumajandustoodang samal aastal oli 79 189 tonni (Statistikaamet). Kaunviljal on teraviljakasvatajate viljavahelduses oluline roll, samuti on tegu olulise kohaliku loomasöödaga. Strateegiakavas on planeeritud rakendada tootmiskohustusega seotud toetust tera- ja kaunvilja kasvatamiseks. Toetust on planeeritud maksta toetusõiguslike tera- ja kaunviljakultuuride esimese 100 ha eest kui taotlejal on vähemalt 5 ha-l toetusõiguslikke kultuure. Tera- ja kaunvilja kasvatamise seotud toetuse eelarvest suunatakse 13% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetatakse esimest 100 ha. Nii seotud toetus tera- ja kaunviljale kui ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusse (V1.2, V1.7). Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu aidatakse väiksematel tera- ja kaunviljatootjatel loodava netolisandväärtusega tööjõu aastaühiku kohta läheneda teraviljakasvatuse (tüüp 15, FADN) tootmistüübi keskmisele tootlikkusele (netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta). Valgukultuuride kasvatamisesse panustab kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (sekkumine KK7), mille eesmärgiks on säilitada kohalike tingimustega kohastunud ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetilist ressurssi, edendada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike taimesortide kasvatamist ning soodustada kohalike puuvilja- ja marjasortidega uute istandike rajamist. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (sekkumine ÖK1) eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Mahepõllumajanduse ökokava (ÖK2) toetust antakse mahepõllumajandusele üleminekut alustavatele ja mahepõllumajandusega tegelevatele ettevõtjatele ning toetuse maksmise aluseks on nende mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva põllumajandusmaa pind. Kliima- ja keskkonnakavadest ökoalade toetus (ÖK3) panustab mitmetesse tegevusvaldkondadesse, milleks on kliimamuutuste leevendamine, veekvaliteedi kaitse või parandamine, elurikkuse kaitse, elupaikade või liikide säilitamine või taastamine ning pestitiidide säästev ja vähendatud kasutamine.

3.5.10 Suhkrupeet

Ei kohaldu

3.5.11 Muud sektorid

Teraviljasektoriga on otseselt seotud põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks (sekkumine 1.6), mis on seotud EE1 vajadustega 1.2 ja 1.7 - tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud

ET 165

toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevusele 5 (mitmekesine tootmine), nõrkustele 1 (madalad tootjahinnad), 2 (kõrgemad tootmiskulud), 3 (tootlikkuse kasvu aeglustumine), 4 (sissetulekute kõikuvus), 5 (sektoris esineb nii vähest huvi kui teadlikkust riskijuhtimismeetmete vastu), ja ohtudele 1 (tootjahindade volatiilsus), 2 (energiahindade ebakindlus), 3 (ebasoodsad ilmastikutingimused). Tera- ja kaunvilja toodangu väärtus moodustab põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest ca 23%, kuid väärtuse muutused aastate jooksul kõiguvad oluliselt (kuni üle 50% V1.1, V1.2, V1.7, EE1 SWOT nõrkused 2 ja 4, oht 3). Teraviljakasvatusega tegeles 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetel 5269 majapidamist, kus teravilja kasvatati kokku 370 066 ha. Seejuures alla 100 ha kasvatab teravilja 77% majapidamistest, kuid neil on vaid 20% teraviljapinnast. Duaalne struktuur (10% teraviljast kasvatatakse 1% kasvatajate poolt) süveneb, samuti majandusliku jätkusuutlikkuse erinevused (saagikus, toimetulek kuludega, tootlikkus, EE1 SWOT nõrkused 3 ja 2, 13, ohud 2 ja 3) suuremate ja väiksemate tootjate vahel. Teraviljakasvatuses on tööjõu tootlikkus keskmisest kõrgem, tootmismahud on suurenenud, kuid nii ekstreemsed ilmastikuolud, kui muutlik turuolud on teraviljakasvatust enim mõjutavad tegurid. Teraviljasektoris on võimalik väiksematel ettevõtetel viljeleda uusi ja nišikultuure (EE1 SWOT tugevus 5), kuid probleemiks on volatiilsed tootjahinnad, mis ei taga õiglast sissetulekut (V1.2, V1.7). Teraviljasektoris on oluline tegeleda riskide maandamisega, sealhulgas nii tootmisriskide, tururiskide kui toimetulekut uute taimekahjurite ning -haigustega ja ilmastikuoludega (EE1 SWOT nõrkus 5). Strateegiakavas on planeeritud rakendada tootmiskohustusega seotud toetust tera- ja kaunvilja kasvatamiseks. Toetust on planeeritud maksta toetusõiguslike tera- ja kaunviljakultuuride esimese 100 ha eest kui taotlejal on vähemalt 5 ha-l toetusõiguslikke kultuure. Tera- ja kaunvilja kasvatamise seotud toetuse eelarvest suunatakse 13% keskmisest väiksema maakasutusega majapidamistele ning toetatakse esimest 100 ha. Nii seotud toetus tera- ja kaunviljale kui ümberjaotav toetus panustavad antud sektoris väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkusse (V1.2, V1.7). Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu aidatakse väiksematel tera- ja kaunviljatootjatel loodava netolisandväärtusega tööjõu aastaühiku kohta läheneda teraviljakasvatuse (tüüp 15, FADN) tootmistüübi keskmisele tootlikkusele (netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta). Teraviljasektorisse panustab kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus (sekkumine KK7), mille eesmärgiks on säilitada kohalike tingimustega kohastunud ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetilist ressurssi, edendada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike taimesortide kasvatamist ning soodustada kohalike puuvilja- ja marjasortidega uute istandike rajamist. Keskkonnasõbraliku majandamise toetuse (sekkumine ÖK1) eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Seemnekartuli kasvatamisega on otseselt seotud põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks (sekkumine 1.8), mis on seotud EE1 vajadusega 1.2 ja 1.7 - tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele ja maksta tootmiskohustusega seotud toetusi vastavalt EE1 SWOT tugevusele 5 (mitmekesine tootmine), nõrkustele 1 (madalad tootjahinnad), 14 (seemnekartuli puudus), 2 (kõrgemad tootmiskulud), 4 (sissetulekute kõikuvus), 5 (sektoris esineb nii vähest huvi kui teadlikkust riskijuhtimismeetmete vastu), ja ohtudele 1 (tootjahindade volatiilsus), 2 (energiahindade ebakindlus), 3 (ebasoodsad ilmastikutingimused). Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu soovitakse seemnekartuli kasvatajate arvu ja seemnekartuli pinda suurendada ning tagada kvaliteetne sisendi toidujulgeoleku seisukohast. PMA andmetel oli põldtunnustatud seemnekartuli pind 2021. aastal 220 ha ning seemnekartuli kasvatas 22 isikut. PRIA andmetel oli 2020. aastal kogu kartuli kasvupind 3380 ha ning kartulikasvatusega tegeles 3048 isikut.

ET 166

Põllumajandustootjatel on võimalus taotleda mitmeid strateegiakavas sätestatud toetusi, mida antakse eelkõige järgmiste sekkumiste raames: EE1 sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“ – eesmärgiga suurendada põllumajandustootjate panust tootmisriskitegurite vähendamisel ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju, sekkumine KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ - kus läbi materiaalsete investeeringute soodustatakse põllumajandustootmises ressursitõhustust, digitaliseerimist, vähendatakse tootmisest tulenevat keskkonnamõju, EE2 sekkumine 2.5 „Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine, EE3 sekkumine 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, EE3 sekkumine 3.4 „Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine” ja horisontaalse eesmärgi sekkumine 0.2 „Nõuandetoetus.

3.6 Kui asjakohane, siis ülevaade sekkumistest, mis aitavad tagada ühtset ja integreeritud lähenemisviisi riskijuhtimisele

Põllumajandussaaduste tootmisprotsess sõltub väga paljudest erinevatest teguritest nagu näiteks majanduse üldine olukord, tööjõud, sisendite hinnad kui ka ilmastiku- ja keskkonnatingimused, mida põllumajandustootjad ei suuda mõjutada. Viimastel aastatel on põllumajandustootjatele olnud väljakutseteks nii tootmis-, majandus-, poliitilised kui ka keskkonnariskid (nt maailmaturul hindade kõikumine, sigade Aafrika katk, liigniiskus ja põud), millest tulenevalt on tõhus riskijuhtimine muutunud üha olulisemaks. Kõik sellised ootamatud sündmused vähendavad põllumajandustootjate sissetulekuid, mõjutavad nende pikaajalisi tootmisplaane, konkurentsi- ja investeerimisvõimet. Seetõttu on järjest enam muutunud oluliseks rakendada erinevaid riskijuhtimisinstrumente eelkõige hinna-, tootmis- ja ilmastikuriskide ennetamiseks ja maandamiseks. Eestis on peamisteks põllumajandusriskideks saagikuse varieeruvus taimekasvatuses (eelkõige ilmastikuolude tõttu), loomataudide puhangud, põllumajandussektori jaoks oluliste tootmissisendite hinnatõusud (nt kütus, elekter, sööt, väetised jne) ja kokkuostuhindade volatiilsus, mis on eelkõige seotud hindade muutustega maailmaturul.Ilmastikust tingitud peamisteks põllumajandusriskideks on rahe, tugev tuul, torm, üleujutused, põud ja temperatuuri kõikumised. Ebasoodsad ilmastikuolud, looma- või taimehaigused, kahjurite levik või äärmusliku keskkonnajuhtumi ilmnemine mõjutavad otseselt põllumajanduslikku esmatootmist toodangu mahu vähenemise, kvaliteedi halvenemise ning sellest tuleneva sissetuleku vähenemise kaudu, mis kokkuvõttes mõjutab põllumajandustootjate majandustegevuse jätkusuutlikkust. Oluline on siinkohal tõsta põllumajandustootja teadlikkus võimalikest riskidest ja nende ennetamisest või leevendamisest. Riske on võimalik ennetada sissetulekute, põllumajandustoodete ja tootmispraktikate mitmekesistamisega, investeeringutega maaparandusse sh kuivendus- ja niisutussüsteemidesse, erinevate kultuuride (sh põuakindlate sortide) kasvatamisega, mis muudavad kogutoodangu, saagid ja seeläbi ka sissetulekud stabiilsemaks. Lisaks on võimalik riske ennetada ja juhtida, kasutades saagi ja loomade kindlustamist, rahaturuinstrumente, kauba lepingulist müüki ja ka ühistegevuse eeliseid suurema tootjate ja töötlejate koostöö kaudu. Tulenevalt põllumajandustootjate vähesest teadlikkusest erinevatest riskide juhtimise (tegutsemine korraga mitmes põllumajandusliku tootmise valdkonnas, ühistegevus, loomade ja saagi kindlustamine jne) võimalustest on oluline valdkonnas edasi arendada ka nõuandeteenistuse kompetentsi. Põllumajandustootjate teadlikkuse tõstmisesse panustavad sekkumised 0.1 „Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus“ ja 0.2 „Nõuandetoetus“. Põllumajandustootjate vastupanuvõime suurendamiseks turu- ja tootmisriskide vastu on oluline, et Eesti turul pakutakse riskijuhtimisinstrumente, sh põllumajanduskindlustust. Selleks on kujundatud sekkumine 1.10 „Põllumajanduskindlustustoetus“, mille eesmärk on suurendada põllumajandustootjate panust tootmisriskide vähendamisel, tagades seeläbi põllumajandusettevõtte stabiilsuse, ning vähendada tootmisriskidest tekkida võivat finantskahju. Põllumajanduskindlustustoetus aitab põllumajandustootjaid kõige levinumate riskidega toime tulla ja selleks hüvitatakse 70% ulatuses põllumajandustootja saagi, loomade ja taimede kindlustusmaksed.

ET 167

Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsust suurendavad oluliselt otsetoetused (sekkumised 1.1–1.8), mille eesmärgiks on lisaks konkurentsivõime parandamisele, jätkusuutlikkuse tõstmisele tagada ka põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsus, mis võib nii ebasoodsatest turuolukordadest kui ilmastikust olla kergesti mõjutatav. Uuel programmperioodil makstakse põllumajandustootjatele põhilist sissetulekutoetust ja täiendavaid seotud toetused, mis on suunatud konkreetsetele põllumajandussektoritele, kus esineb teatud raskusi. Kuna põllumajandussektoris on nii väikseid, keskmiseid kui suuri põllumajandustootjaid, siis on uuel ÜPP perioodil planeeritud seotud toetusi maksta kõikidele põllumajandustootjatele nende esimeste hektarite või loomade eest. Selle kaudu on kõikidele põllumajandustootjatele tagatud teatud osa sissetulekust. Lisaks sellele toetatakse ümberjaotava toetusegaväikese ja keskmise suurusega ettevõtteid eesmärgiga tagada põllumajandustootjate mitmekesisus,parandada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete jätkusuutlikkust ning tagada toidu varustuskindlus. Põllumajandustootjate sissetulekute stabiilsust suurendab ka koostöö, mis parandab põllumajandustootjate positsiooni tarneahelas ja mille kaudu on võimalik toodete turustamine, töötlemine, kvaliteedi tõstmine või sisendikulude optimeerimine läbi ühishangete. Strateegiakavas panustavad nendesse tegevustesse mitmed sekkumised (3.3 „Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine“, 3.1.1 „Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse“, 3.2 „Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine“). Samuti panustavad üleujutuste ja liigniiskuse riskide ennetamisse ja maandamisse investeeringud põllumajandustaristusse (sekkumised 1.9.1 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt“ ja 1.9.2 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud“), sest Eestis on 62% kasutatud põllumajandusmaast kuivendatud ehk olulises osas maa viljelusväärtus sõltub veevarude reguleerimisest töökorras maaparandussüsteemide kaudu. Maaparandussüsteemide toimimisega ühtlustaksepõllumajanduse tootmistingimusivähendades taimekasvatuseks ebasoodsast veerežiimist ja suurendades maa kasutusvõimalusi kliimamuutuste tingimustes. Võrreldes parasniiskete aladega, on nendel aladel mulla viljelusväärtus madalam ja maade kasutamise võimalused piiratud, samas toiduga varustuskindluse tagamisel on oluline, et need põllumajandusmaad oleksid kasutusel ning ilmastikuriskid maandatud. Maaparandussüsteemide kaasajastamisega leevendatakseilmastikust tingitud kahju põllumajandusele ja luuakse eeldused põllumajandusmaa sihipäraseks kasutamiseks ning ohjatakse hajukoormuse levikut veekogudesse. Taimekahjustajates ja loomahaigustest tulenevaid riske aitavad maandada sekkumise KK1 „Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud“ raames kavandatud tegevused taimekahjustajate monitooringu ja hoiatussüsteemidesse, ning loomakasvatuses bioturvalisuse tõstmisesse panustavad investeeringud. Lisaks sellele aitavad loomahaigusi ennetada sekkumise 9.4 „Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetuse“ raames kavandatud tegevused infektsioosse rinotrahheiidi (IRT) ja VVD (VVDV veiste viirusdiarröoa viirus (VVD) kontrollimiseks ja likvideerimiseks. Samuti on oluline, et põllumajandustootjad kasutaksid sekkumise 2.6 „Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI)“ raames loodud võimalusi investeeringute tegemiseks nii energia varustuskindluse tõstmisesse elektri ja muude energiakandjate varustuse katkemise riskide maandamiseks kui ka nt katmikalade rajamisse, mis loovad stabiilsemad kasvutingimused köögivilja- ja marjakultuuridele ilmastikuriskide maandamiseks. Oluline osa riskijuhtimises on ka ÜPP I samba kaudu rakendatavatel turukorraldusmeetmetel, mis tagavad turvavõrgu suuremate turuhäirete korral, stabiliseerivad turge nt eraladustamisetoetusega (viimati rakendunud sealihasektoris turuolukorra stabiliseerimiseks) ja annavad turuinfo kaudu hea ülevaate kõigile tarneahela osalistele põllumajandusturgudel toimuvast.

ET 168

Suuremate kriiside korral rakendatakse erakorralisi meetmeid kas riigiabi kaudu või ka EL-i ülesest põllumajanduse kriisireservist eesmärgiga hüvitada osaliselt suurtest turuhäiretest või erakorralistest ilmastikutingimustest tekkinud kahjusid põllmajandustootjatele.

3.7 Riiklike ja piirkondlike sekkumiste vastastikune mõju

3.7.1 Vajaduse korral riiklike ja piirkondlike sekkumiste koosmõju kirjeldus, sealhulgas rahaeraldiste jaotus sekkumise ja fondi kohta

Ei kohaldu

3.7.2 Kui ÜPP strateegiakava elemendid on paika pandud piirkondlikul tasandil, kuidas siis tagab sekkumiste strateegia nende elementide ja ÜPP strateegiakava riigi tasandil paika pandud elementide sidususe ja järjepidevuse, kui see on asjakohane

Ei kohaldu

3.8 Ülevaade sellest, kuidas ÜPP strateegiakava aitab kaasa artikli 6 lõike 1 punktis i sätestatud loomade heaolu parandamise ja antimikroobikumiresistentsuse vähendamise eesmärgi saavutamisele, sealhulgas lähtetingimused ja vastastikune täiendavus

Põllumajandusloomade heaolu parendamise ja antimikroobse resistentsuse vähendamisele on suunatud eelkõige strateegiakava II samba kolm sekkumist. Loomade heaolu toetust antakse piimaveiste, hobuste, sigade, munakanade ja vuttide kohta. Teiseks on loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus, mida antakse karjaterviseprogrammi rakendatakse eest esmajärjekorras piimakarjade, hiljem ka lihaveiste kohta. Eraldi sekkumisest toetatakse maheloomade kõrgemate nõuete täitmist. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 70 kohased loomade kõrgemate majandamisnõuetega sekkumised on üheaastase kohustusperioodiga. Loomade heaolu sekkumisest toetatakse piimaveiste ja hobuste keskkonnahoidlikku karjatamist, suuremat pidamispinda sea kohta, täiendavaid nõudeid sööda kohta ning põrsaste kastreerimise korral anesteesia ja analgeesia kasutamist, alternatiivpidamissüsteemide rakendamist linnukasvatuses ehk suuremat pidamispinda munakana ja vuti kohta. Loomade heaolu toetust ei maksta mahepõllumajandusloomade kohta, kuid mahepõllumajandusloomade kõrgemaid pidamisstandardeid toetatakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse sekkumise kaudu. Mõlemal juhul on piimaveisekarja kohta võimalik toetust taotleda lisaks karjaterviseprogrammi sekkumisest, mille kaudu toetatakse loomade heaolu ja tervise edendamiseks kõrgema karjatervise jälgimise kohustust eesmärgiga ennetada tõhusamalt haiguste tekkimist ja vähendada antimikroobsete ravimite kasutamise vajadust.

3.9 Halduskoormuse lihtsustamine ja vähendamine

Lihtsustamise üheks komponendiks on pinnaseiresüsteemi rakendamine, mis võimaldab läbi toetuse taotluse teavitada taotlejat võimalikest rikkumistest ja ebakõladest. Lisaks on võimalus taotlust muuta ning seeläbi karistusi vältida. Oluliseks lihtsustamise ja administratiivse koormuse meetmeks on senisest märksa laiaulatuslikum lihtsustatud kulumeetodite rakendamine erinevates ÜPP strateegiakava sekkumistes. Täpsemalt on seda käsitletud vastavate sekkumiste kirjeldustes, strateegiakava peatükis 5. Lihtsustamise ning administratiivse koormuse vähendamisele panustab ka andmete jagamine, mis on ette nähtud kehtivate regulatsioonidega ning rakendatud läbi erinevate andmesüsteemide, sealhulgas läbi IAKS süsteemi.

ET 169

Seoses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 67 lõikega 3, täpsemalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega 2007/2/EÜ ruumiandmete jagamist (nn INSPIRE direktiiv), on Eesti juba käesoleval perioodil nõuded täitnud. INSPIRE direktiivi raames nõutavad andmed Eesti kohta on jagatud ja kättesaadavad avaandmetena. Niisamuti on täidetud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2116 artikli 67 lõiked 5 ja 6. Tagatud on määruse (EL) nr 2016/679 rakendamine, mis puudutab isikuandmete konfidentsiaalsusega seotud nõuete täitmist. Lisaks tagab IAKS süsteem toetusesaajatele juurdepääsu, mis puudutab kõiki asjakohaseid andmeid maa kohta, realiseerides selle läbi eeltäidetud taotluse ette kuvamisega PRIA poolt. Sellest tulenevalt on taotlejal taotluse esitamise käigus võimalik ette saada eeltäidetud taotlus, mis sisaldab toetuse taotlemiseks vajalikku asjakohast info, muuhulgas infot toetusõigusliku maa kohta. Administratiivses kontrollis või pinnaseiresüsteemis ilmnenud rikkumiste tuvastamisest ja sellest taotlejale teavitamiseks kasutab PRIA kommunikatsioonivahendina taotlejale teavituste saatmist e-posti aadressile või läbi e-PRIA rakenduse.

3.10 Tingimuslikkus

3.10.1 Põhiküsimus. Kliimamuutused (leevendamine ja nendega kohanemine)

3.10.1.1 HPK 1. Püsirohumaa säilitamine, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu

3.10.1.1.1 Põllumajandusettevõtte kohustuse kokkuvõte (nt eelnevate lubade süsteem ja ümberkujundamise kohustus)

Püsirohumaa osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda 2018. aastal kehtestatud võrdlussuhtarvuga võrreldes üle 5%. Taotlejad, kellele kehtib püsirohumaa tagasi rajamise kohustus, peavad rajama püsirohumaa määratud ulatuses tagasi. Taotlejad, kelle kasutuses on põllumajandusmaad, millele kehtib püsirohumaa tagasi rajamise kohustus, kuid kes ei ole püsirohumaad tagasi rajanud, peavad rajama püsirohumaa määratud ulatuses tagasi. Tagasi rajatud püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta, sealhulgas püsirohumaad üles künda. Püsirohumaade asendamine on lubatud juhtudel, kui taotleja soovib olemasolevat püsirohumaad parandada ning tõsta selle abil mullaviljakust. Sellisel juhul tuleb rajada asemele samaväärses ulatuses püsirohumaad ning arvestada, et ülesharitava püsirohumaa asendamiseks sobib vaid selline 5-aastane lühiajaline rohumaa, mis kõnealusel taotlusaastal muutub püsirohumaaks (5-aastane lühiajaline rohumaa, mis 6. aastal muutub püsirohumaaks). Kui taotleja harib püsirohumaa põllu üles ning rajab mujale vähemalt samas ulatuses uue lühiajalise rohumaa, siis ei loeta sellist maad püsirohumaaks ja seda ei saa asendamiseks kasutada. Püsirohumaa uuendamine on lubatud heintaimede seguga. Uuendamine tähendab nii pealtparandust, kus vana rohukamarat ümber ei künta, kui ka uuskülvi, kus vana rohukamar küntakse sisse või põld randaalitakse ja samale põllule külvatakse uuesti heintaimede segu. Püsirohumaa uuendamine heinaseemnete segu külvamisega ei katkesta püsirohumaa vanuse arvestamisel aastate järgnevust ja seda maad saab lugeda endiselt püsirohumaaks. Teise kultuuriga rajatud põld, nt teravili, katkestab püsirohumaa vanuse arvestamise. Täpsemad tingimused, mis puudutavad püsirohumaa tagasirajamise kohustuse määramisega seotud kriteeriumeid, kehtestatakse siseriikliku õigusaktiga, mis on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

ET 170

määruse (EL) 2021/2115 III lisas välja toodud standardiga ning Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2022/126.

3.10.1.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (riigi, piirkondlik, põllumajandusettevõtte, põllumajandusettevõtete rühma tasand) riigi tasandil

3.10.1.1.3 Võrdlusmäära väärtus (sealhulgas arvutusmeetod) Määr 28.75

Selgitus

Arvestus põhineb 2018. aastal deklareeritud püsirohumaa pindala ja 2018. aastal deklareeritud kogu põllumajandusmaa pindala suhtel. Tegemist on kohandatud võrdlussuhtarvuga. Suhtarvu arvestus: Uus võrdlussuhtarv = 2018. aastal deklareeritud püsirohumaa pindala / 2018. aastal deklareeritud kogu põllumajandusmaa pindalaga. Iga aastane jooksev suhtarv = aastal n deklareeritud püsirohumaa pindala / aastal n deklareeritud kogu põllumajandusmaa pindalaga.

3.10.1.1.4. Asjaomased põllumajandustootjad (kõik põllumajandustootjad, kellel on püsirohumaid)

Nõuet peavad järgima püsirohumaad kasutavad taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel.

3.10.1.1.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta

Tuleb säilitada püsirohumaade pindala, mille eesmärk on vältida rohumaa suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. Püsirohumaa osakaal riigis tervikuna ei tohi väheneda võrdlussuhtarvuga võrreldes üle 5%.

3.10.1.2 HPK 2. Märg- ja turbaalade kaitse

3.10.1.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast

2024. aastal kehtib järgmine nõue: Nõue 1: Turvasmullaga põllumajandusmaal ei ole kündmine ja freesimine lubatud, välja arvatud turvasmullaga põllumaal, kus on lubatud üks kord kolme aasta jooksul künda ja freesida. Nõue 2: Kuivendamata märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaad ei tohi kuivendada. Kuivendatud märgalade ja turvasmullaga põllumajandustegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva kuivendussüsteemi toimimiseks. Nõue ei kehti, kui kuivendatud turvasmuldadel tehakse veerežiimi kahepoolset reguleerimist (seadedrenaaž ja veetaseme tõstmine). 2025. aastast kehtib järgmine nõue: Nõue 1: Turvasmullaga põllumajandusmaal ei ole kündmine ja freesimine lubatud, välja arvatud turvasmullaga põllumaal, kus on lubatud üks kord kolme aasta jooksul künda ja freesida. Nõue 2: Kuivendatama märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaad ei tohi kuivendada. Kuivendatud märgalade ja turvasmullaga põllumajandustegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva kuivendussüsteemi toimimiseks. Nõue ei kehti, kui kuivendatud turvasmuldadel tehakse veerežiimi kahepoolset reguleerimist (seadedrenaaž ja veetaseme tõstmine).

ET 171

2024. aastal loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks vähemalt 90% ulatuses turvasmullaga põld. Alates 2025. aastast loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks põld, kus on vähemalt 65% ulatuses turvasmulda.

3.10.1.2.2 HPK kohaldamise aasta Valige aasta: 2024

Põhjendus

Nõude rakendamiseks viiakse 2022. ja 2023. aastal läbi turvasmuldade inventeerimine. Kui inventeerimine on tehtud, saab uuendada mullastikukaarti ja määratleda HPK 2 alad. Praegune kaart on loodud 40 aastat tagasi ning osaliselt on kaardil olevad turvasmullad mineraliseerunud. Euroopa Liidu tasandil on oluline kaitsta põllumajandusmaad ka turba tööstusliku kaevandamise eest ning vältida põllumajandusmaal turba põletamist. Kumbki praktika ei ole aga Eestis levinud, mistõttu vastavat nõuet ka ei kehtestata. Lisaks on Eesti Maapõueseaduses nõue, et maapõue kasutamine ainult mulla maapõuest eemaldamise eesmärgil on keelatud (§ 16 lg 2). Märgala ja turvasmullaga põllumajandusmaa määratlus: Märgala- kaitstavatel aladel asuvad märjad elupaiga tüübid (rannaniidud, lamminiidud, soostunud niidud, sinihelmikakooslused ja kõrgrohustud), mis asuvad põllumajandusmaal. Turvasmullaga põllumajandusmaa - vähemalt 90% ulatuses turvasmullaga põld. Alates 2025. aastast loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks põld, kus on vähemalt 65% ulatuses turvasmulda.

3.10.1.2.3 Territoriaalne kohaldamisala ja hõlmatud piirkond

Üleriigiline

3.10.1.2.4 Asjaomased põllumajandustootjad

Nõuet peavad järgima HPK 2 määratletud aladel põllumajandusmaad kasutavad taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel.

3.10.1.2.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta

Selle standardi põhieesmärk on süsinikurikaste muldade kaitse. Märg- ja turbaalad on olulised süsiniku neeldajad ning mulla orgaanilise süsiniku taseme säilitamise seisukohalt väga tähtsad alad. Märg- ja turbaalad on ka bioloogilise mitmekesisuse seisukohast väga väärtuslikud ökosüsteemid, kuna need aitavad kaasa elupaikade, eelkõige lindude kaitsele. Seega on selliste alade kaitse kliimamuutuste kontekstis väga oluline.

3.10.1.3 HPK 3. Koristusjäätmete põletuskeeld, välja arvatud taimetervise eesmärkidel

3.10.1.3.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast

Põllumajandusmaal kulu, heina ja põhku põletada ei ole lubatud, välja arvatud Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutuse alusel ohtliku taimekahjustaja tõrjeabinõu rakendamise eesmärgil. Loodus- ja linnudirektiivi eesmärkide täitmiseks võib Keskkonnaamet anda erandi kulu ja heina põletamiseks.

3.10.1.3.2 Territoriaalne kohaldamisala

Üleriigiline

3.10.1.3.3 Asjaomased põllumajandustootjad

Nõuet peavad järgima taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel.

3.10.1.3.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta

Nõude peamiseks eesmärgiks on mullas orgaanilise aine sisalduse ja toitainete säilitamine. Loodus- ja linnudirektiivi eesmärkide täitmiseks võib Keskkonnaamet anda erandi kulu ja heina põletamiseks.

ET 172

Põletamine on vajalik keerulisemates kohtades, kuhu tehnikaga ligipääs on raskendatud, kuid linnustikule on vajalik tagada maksimaalne avatus (rannaroostikud- linnustikule avatud veepiiri tagamine läbi põletuse).

3.10.2 Põhiküsimus. Vesi

3.10.2.1 HPK 4. Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine

3.10.2.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast

Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud väetist ja taimekaitsevahendeid kasutada. Puhverriba laius arvestatakse veeseaduse § 118 lõigetes 3 ja 4 sätestatud lähtejoonest. Puhverriba laius on: 1) 3 meetrit – alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutataval kraavil, kui nimetatud kraavi veekogutüüp on Eesti looduse infosüsteemi andmetel peakraav või kraav. Erandina võib märkimisväärsete kuivenduskraavidega (alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavid ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutatavad alla 10 % kaldega alal asuvad kraavid) aladel puhverriba laiust ka kitsendada, arvestades kohalikke olusid sh riigisiseseid õigusakte, kuid see ei tohi olla väiksem kui 1 meeter. 2) 10 meetrit – jõe, oja ja kanali puhul, mille veekogutüüp on Eesti looduse infosüsteemi andmete kohaselt jõgi, oja või kanal, ning üle 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutaval vooluveekogul.

3.10.2.1.2 Puhverribade minimaalne laius (meetrites)

3.10.2.1.3 Territoriaalne kohaldamisala, sealhulgas vooluveekogude määratlus

Üleriigiline. Vooluveekogud, millele antud nõue kehtib on maaparandussüsteemi avatud eesvoolud, peakraavid, jõed, ojad, kanalid.

3.10.2.1.4 Asjaomased põllumajandustootjad

Nõuet peavad järgima vooluveekogude ääres põllumajandusmaad kasutavad taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel.

3.10.2.1.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta

Vooluveekogude äärde puhverribade rajamise ja säilitamise peamiseks eesmärgiks on takistada väetiste ja taimekaitsevahendite võimalikku kandumist veekogudesse. Tavaliselt koosneb puhverriba püsivast looduslikust taimestikust, põõsastest või puudest. Tihe taimestik ja nende juured takistavad füüsiliselt saasteainete veekogusse kandumist ning looduslike veekogude äärsed puhverribad üldiselt ei vaja eraldi hooldamist. Puhverribadel on positiivne mõju looduslikule elurikkusele ja maastiku mitmekesisusele. Antud nõue keelab taimekaitsevahendite kui ka väetiste (nii orgaaniliste- kui mineraalväetiste) kasutamise puhverribade ulatuses. Eestis on veekaitsevöönd reguleeritud läbi veeseaduse ja minimaalseks veekaitsevööndi laiuseks on vooluveekogudel siseriiklikult kehtestatud 1 m või 10 m. HPK 4 raames kehtestatakse minimaalseks puhverriba laiuseks 10 m, 3 m ja erandina 1 m. HPK 4 nõudele (mitte kasutada puhverribadel väetisi ja taimekaitsevahendeid) lisandub riigisisese meetmena ka keeld veekaitsevööndis 1 meetri ulatuses maad mitte harida, puu- ja põõsasrinde raie keeld, harimise keeld, väetise ja reoveesette kasutamise keeld, sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamise keeld, keemilise taimekaitsevahendi kasutamise keeld, pinnase kahjustamise keeld ning HPK 4 raames taimekaitsevahendi ja väetise kasutamise keeld 2 meetri ulatuses (kokku siiski 3 meetri ulatuses: veeseaduse raames 1 meeter ja HPK 4 raames 2 meetrit), kui kraav on üle 10% kaldega alal. Üle 10-ruutkilomeetrise valgala puhul on veekaitsevööndi laiuseks 10 meetrit. Seega on Eestis veekaitsevöönd lisaks nimetatud piirangutele erinevalt puhverribast alati rohumaa või puude ja põõsastega kaetud. Üle 10% kaldega aladel, kus maapind on järsema kaldega, toimub väetiste ja taimekaitsevahendite ärakanne peamiselt pindmise äravoolu teel, seetõttu on alla 10 ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avataud eesvooluna kasutataval kraavil puhverriba

ET 173

minimaalseks laiuseks 3 meetrit. Väetiste ja taimekaitsevahendite ärakanne pindmise äravoolu teel alla 10% kalde puhul on olematu ning seetõttu on seal puhverriba laiuseks 1 meeter.

3.10.3 Põhiküsimus. Muld (kaitse ja kvaliteet)

3.10.3.1 HPK 5. Mullaharimistavad, mis vähendavad mulla degradeerumise ja - erosiooni riski, sealhulgas nõlva kaldenurga arvestamine

3.10.3.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast

Üle 10% kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Sobivateks agrotehnilisteks võteteks on mulla harimine risti kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, minimeeritud mullaharimine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele.

3.10.3.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (sealhulgas erosiooniriskiga alad ja nõlva kaldenurk)

Üleriigiline

3.10.3.1.3 Asjaomased põllumajandustootjad

Nõuet peavad järgima taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel.

3.10.3.1.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta

Nõude kohaselt tuleb üle 10% kaldega aladel erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid. Välja on toodud erinevate argotehniliste võtete valikuvariandid. Üle 10% kaldega alade määramiseks kasutab PRIA Maa-ameti poolt koostatud 10% kaldega alade kaarti. Kõik valikus olevad tegevused kaitsevad järsematel nõlvadel olevaid muldi, eelkõige vee-erosiooni seisukohast. Nii püsi- kui lühiajaline rohumaa pakuvad vee-erosiooni vastu märkimisväärset kaitset. Nõlvaga risti harimine ei lase veel hooga nõlvast alla voolata kogu ulatuses ning avaldab erosiooni takistavat mõju. HPK 5 kohaldub umbkaudselt 176 300 ha-le.

3.10.3.2 HPK 6. Minimaalne taimkate, et vältida katmata mulda kõige kriitilisematel perioodidel

3.10.3.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast (sealhulgas asjaomane periood)

Põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuridealusest maast peab vähemalt 50 protsenti olema talvise taimkatte all. Kui põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuridealusest maast vähemalt 50 protsendil kasvatatakse köögivilja, kartulit, puuvilja, marjakultuuri, lilli, maitse- ja ravimtaimi ning istikuid, peab põllumajandusliku majapidamise põllumaast ja püsikultuuridealusest maast vähemalt 30 protsenti olema talvise taimkatte all. Talviseks taimkatteks loetakse 1. novembrist kuni 31. märtsini põllumaal ja püsikultuuridealusel maal olevad põllumajanduskultuurid, sealhulgas vahekultuur, kõrretüü ja taimejäänused. Erandi mõju spetsialiseerunud aiandustootjatele jälgitakse ja vajaduse korral tehakse muudatusi tagamaks, et erandit kohaldatakse jätkuvalt ainult piiratud sektoris.

3.10.3.2.2 Territoriaalne kohaldamisala

Üleriigiline, alates 1. novembrist kuni 31. märtsini.

3.10.3.2.3 Asjaomased põllumajandustootjad

Nõuet peavad järgima taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel.

3.10.3.2.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta

ET 174

Põllumaa ja püsikultuuride aluse maa talvise taimkatte all hoidmise nõude eesmärk on kaitsta muldasid võimaliku vee-erosiooni eest. Võrreldes eelnenud perioodiga on nõuet laiendatud kümnest Lõuna-Eesti vallast üle Eesti, samuti ei arvestata nõude täitmise hulka enam püsirohumaid. Sellega on talvise taimkatte nõudega kaetud üle kahekümne korra suurem pindala. Põllumaast ja püsikultuuride alusest maast mida toetuse saajal on õigus kasutada, peab vähemalt 50% (aiandustootjatel 30%) olema talvise taimkatte all. Talvise taimkatte arvestusse lähevad taotlusel näidatud põllumajanduskultuurid, sealhulgas vahekultuurid, samuti kõrretüü ja taimejäänused. Erisus rakendub ainult sellistele tootjatele, kelle põllumaast ja püsikultuuride alusest maast kasvatatakse aianduskultuure ja kartuli vähemalt 50%-il. Kokku on sellistel taotlejatel aianduskultuure 3600 ha ja kartulit 900 ha. Väärib märkimist, et umbkaudu aianduskultuuridest 3100 ha moodustavad puuvilja ja marjakultuurid, mis oma olemuselt on püsikultuurid ning täidavad seeläbi automaatselt ära talvise taimkatte nõude. Aiandussektoris (lisaks kartul) toimub regulaarne pidev maavahetus külvikorra järgimiseks. See tähendab, et kartulikasvataja ise vahepeal (tali)vilja ei kasvata, vaid ta rendib põllukultuuri kasvatamise ajaks maad teraviljakasvatajale, kellel on vastav tehnoloogia, oskused jms. Teraviljakasvatajalt saab ta näiteks maad, kus eelmisel aastal vili kasvas ja istutab sinna kartuli. GAEC nõuet peab aga järgima taotleja ehk ettevõte Sügisene ilmastik on Eestis üsna sademete rohke ja talikultuuride külvamine ei ole igal aastal ebasoodsa ilmastiku (rohked sademed ja madal temperatuur) tõttu võimalik ega otstarbekas, sest talivilja tärkamiseks ja talvekindluse saavutamiseks võivad olud olla ebasoodsad. Lisaks on ette tulnud ka selliseid sademeterohkeid sügiseid, mis ei võimalda veerohkuse tõttu saaki põllult ära korjata, rääkimata talvise taimkatte rajamisest. Samadel põhjustel on ka teatud kultuuride (mais, ristik, suviraps) viljelemise järgselt talvise taimkatte loomine klimaatiliselt ja agronoomiliselt ebaotstarbekas. Katta kogu põllumaad taliviljaga on äärmiselt keeruline, kuna talivilja ja suvivilja kasvuperioodid Eesti kliimas mitte ei järgne üksteisele, vaid kattuvad - talivilja ei koristata meil kevadel, vaid ikka suve lõpus. Vegetatsiooniperioodi pikkus pikeneb põhjast lõuna suunas, olles enamasti umbes kuus kuud. Kultuuride aktiivne kasvuperiood (keskmine õhutemperatuur üle 10 ºC) kestab Põhja-ja Kesk-Eestis keskmiselt 130 päeva, Lõuna-Eestis ja läänerannikul 140 päeva. Külma kevade ja varajase sügisega aastatel kestab aktiivne vegetatsiooniperiood kõigest 90-110 päeva, mis on ilmselgelt liialt lühikene periood. Samal ajal on meie kliimas talved endiselt lumerohked, 7 aasta keskmine lumikatte paksus talveperioodil (1. novembrist 31. märtsini) on 5 cm (aastal 2021/2022 lausa 9,2 cm). Lisaks põllumaale on Eestis ka arvestatav hulk püsirohumaid, mis on samuti talviti taimkattega kaetud.

3.10.3.3 HPK 7. Külvikord põllumaal, välja arvatud vees kasvavate põllukultuuride puhul

3.10.3.3.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavatest tavadest seoses külvikorraga

Kogu ettevõtte majapidamise põllumaal,mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 12 nimetatud toetuse saajal on õigus kasutada, ei tohi sama põhikultuuri kasvatada üle kolme aasta (välja arvatud mitmeaastaste põllukultuuride, rohumaakultuuride, looduslike rohttaimede ning kesa korral). Lisaks tuleb igal aastal 50% põllumaast rakendada viljavaheldust, mille raames samal maal ei kasvatata sama põhikultuuri kahel järjestikusel aastal. Vahekultuur katkestab külvikorra järgnevuse. Vahekultuuri kasutamisel ei tohi samal maal kasvatada sama põhikultuuri üle kolme järjestikuse aasta. Vahekultuuriks loetakse kultuuride kasvatamist kahe üksteisele järgneva vegetatsiooniperioodi põhikultuuride vahelise ajal. Nõuet peavad järgima taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2018/848 kohaselt sertifitseeritud põllumajandustootjaid loetakse käesolevale HPK 7 nõudele vastavaks.

ET 175

3.10.3.3.2 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavatest tavadest seoses põllukultuuride mitmekesistamisega

Ei kohaldu

3.10.3.3.3 Territoriaalne kohaldamisala

Üleriigiline

3.10.3.3.4 Asjaomased põllumajandustootjad Kõik põllumajandustootjad, kelle kasutuses on põllumaa (erandeid ei kohaldata) Kohaldatavad erandid Mille põllumaa suurus on kuni kümme hektarit (III lisa, joonealune märkus nr 5, punkti 1 alapunkt c) 3.10.3.3.5 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta (eelkõige juhul, kui liikmesriik on valinud põllukultuuride mitmekesistamise)

Külvikorra nõude eesmärk on aidata säilitada ja suurendada mullaviljakust, parandada fütosanitaarset seisundit (hoida kontrolli all umbrohtumist, taimehaigusi ja -kahjureid) ning vähendada toiteelementide mullast välja leostumist. Mitmed mullatervise probleemid on viljavahelduse ja teiste õigete agrotehniliste võtetega kõrvaldatavad. Seejuures võimaldab viljavahelduse järgimine säilitada ja suurendada saagitaset ning vähendada vajadust taimekaitsevahendite ning põhjendatud kultuuride vaheldumise korral konkreetsel kasvukohal ka väetiste kasutamise järele. Lisaks kolme-aastasele viljavahelduse nõudele tuleb 50% majapidamise põllumaal vahetada põhikultuuri igal aastal. Selleks, et soodustada vahekultuuride kasvatamist, mis Eesti kliimas ei ole levinud, tehakse erand viljavahelduse nõudesse, mis kehtib igal aastal 50% põllumaale, et vahekultuur katkestab põhikultuuride järgnevuse. Seda aga maksimaalselt kahel korral, et tagada põhikultuuri vaheldumine vähemalt 3 aasta möödudes. Põllumajanduskultuuriks loetakse antud nõude raames: a) ühte botaanilises liigituses määratletud kultuurtaime perekonda; b) kultuurtaimeliiki, mis kuulub sugukonda Brassicaceae, Solanaceae või Cucurbitaceae; c) kesa; d) rohtu või muid rohttaimi. Eesti rakendas 2023. aastal erisust HPK 7 (külvikord) ja HPK 8 esimese punkti (mittetootliku alana määratletud kesa) kohta.

3.10.4 Põhiküsimus. Bioloogiline mitmekesisus ja maastik (kaitse ja kvaliteet)

3.10.4.1 HPK 8. Tootmisega mitteseotud maa-alade või objekti all asuva põllumaa minimaalne osakaal ning kogu põllumajandusmaal maastikuelementide säilitamine, keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal

3.10.4.1.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast Minimaalse osakaalu standard: Vähemalt 4 % põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil on tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa all Vähemalt 3 % põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil on tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa all, kui põllumajandustootja kohustub tõhustatud ökokava alusel panema vähemalt 7 % põllumaast tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa alla kooskõlas artikli 31 lõike 5 punktiga a.

ET 176

Vähemalt 7 % põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil on tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa all, ning püüdekultuuride ja lämmastikku siduvate kultuuride all, seda haritakse taimekaitsevahendeid kasutamata ning sellest 3 % on tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa all. Liikmesriigid peaksid kasutama püüdekultuuride puhul kaalutegurit 0,3. Elementide loend (esialgne loend sellistest objektidest ja tootmisega mitteseotud maa-aladest, mida tohib arvesse võtta minimaalse osakaalu arvutamisel) Puhverribad Kivikalmed kultuurielemendid Selgitus

HPK 8.8: Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev üksik puu, kivi, sealhulgas rahn või kivikülv, ja allikas, mis on kaitstav looduse üksikobjekt looduskaitseseaduse § 4 tähenduses. HPK 8.9: Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev matusepaik, muistne põld, lohukivi, kultusekoht, tee ja sild, mis on kinnismälestis muinsuskaitseseaduse § 11 tähenduses. HPK 8.10: Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev pärandkultuuriobjektina kaardistatud mälestuskivi, pärimustega allikas, puu, kivisild, kivitruup, munakivitee ja karjatanum. Kraavid Selgitus

HPK 8.5: Säilitada tuleb: 1) kuni 12 meetri laiune eesvool ja kraav, mis külgneb põllumajandusmaaga; 2) eesvool ja kraav, mis koos selle serva ja põllu vahel oleva puittaimestikuga kaetud maaga kokku moodustab kuni 12 meetri laiuse maa-ala, mis külgneb põllumajandusmaaga. Eesvool ja kraav, mis külgneb metsaga, loetakse maastikuelemendiks, kui selle põhi ja põllupoolne serv on selgelt tuvastatavad. HPK 8.6 Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev „Eesti maaelu arengukava 2007–2013“, „Eesti maaelu arengukava 2014–2020“ või strateegiakava maaparanduse investeeringutoetuse abil rajatud puhastuslodu ja settebassein. Põlluservad, maalapid või maatükkide puhverribad Hekid, üksikud puud või puudesalud, puuderead Selgitus

HPK 8.1: Säilitada tuleb 0,01 kuni 0,50 hektari suurune põllumaaga ümbritsetud ja põllumaaga külgnev loodusliku taimkattega põllusaar, kus võivad esineda põõsad, puud, kivid, karstiaugud, väikesed märgalad ja tiigid ning see maa-ala peab olema selgesti eristatav põllumaast. HPK 8.2: Säilitada tuleb minimaalselt 20 meetri pikkune ja maksimaalselt 30 meetri laiune metsasiil, mis vastab vähemalt ühele järgmisele tingimusele: 1) metsasiil on põllumaaga ümbritsetud ja sellest selgesti eristatav; 2) metsasiil puutub põllumassiivi piiriga kokku maksimaalselt 30 meetri ulatuses. HPK 8.3: Säilitada tuleb põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev ning selgesti eristatav puude rida, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning kus iga 20 meetri peal kasvab vähemalt kolm puud. HPK 8.4: Säilitada tuleb põllumaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev ning selgesti eristatav puude või põõsastega hekk, mis on minimaalselt 0,01 hektari suurune ja 20 meetri pikkune ning maksimaalselt 10 meetri laiune. Heki pikkuse hulka arvestatakse kuni nelja meetri pikkused heki katkestused.

ET 177

Juhul kui HPK 8.1–8.4 maastikuelement rajatakse drenaaži maa-alale, tuleb selle rajamine kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kesa Muu Väikesed tiigid Väikesed märgalad Kiviaiad Selgitus

HPK 8.7: Säilitada tuleb põllumajandusmaaga ümbritsetud ja põllumajandusmaaga külgnev kiviaed, mille laius on vähemalt 0,30 meetrit ja kõrgus vähemalt 0,50 meetrit. Ojad Terrasspõllud Elementide loend (säilitamiseks) - Hekid, üksikud puud või puudesalud, puuderead - Kiviaiad - Kraavid - kultuurielemendid Keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (kohustuslik)

HPK 8.11: Puude rea, heki või üksiku puu hoolduslõikus või pügamine on keelatud lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ning on lubatud alates 15. juulist. Meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks

HPK 8.12: Põllumajandusmaal või põllumajandusmaaga külgneval alal esinevast karuputke võõrliigist, mille kohta ei ole Maa-ameti andmeid, tuleb hiljemalt 31. maiks esitada siseriikliku määruse lisas 3 toodud vormi kohane teatis Keskkonnaametile.

3.10.4.1.2 Territoriaalne kohaldamisala (kohaldatakse minimaalset osakaalu käsitleva standardi suhtes)

Üleriigiline

3.10.4.1.3 Asjaomased põllumajandustootjad Kõik põllumajandustootjad, kelle kasutuses on põllumaa (erandeid ei kohaldata) Kohaldatavad erandid Ei kohaldata 3.10.4.1.4 Selgitus tava/standardi põhieesmärgi saavutamisse antava panuse kohta

Põllumajandusmaastikul asuvate maastikuelementide kaitsmise eesmärk on säilitada maastiku ja looduskeskkonna mitmekesisust ja elurikkust. HPK-de raames sätestatud maastikuelemendid arvatakse toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka, mis peab olema taotleja kasutuses, ja toetuste taotlejatel on kohustus neid elemente säilitada. Toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka saab arvata ka mitu vahetult üksteise kõrval asetsevat maastikuelementi, nt kiviaed ja puude rida või hekk ja kraav. Kõrvuti asetsevad maastikuelemendid peavad olema üksteisest selgesti eristatavad. Põllusaar, metsasiil, puude riba ja hekk lähevad põllumajandusmaal arvesse osaliselt, sest need elemendid ei ole ohustatud ja seetõttu ei vähene bioloogiline mitmekesisus, kuna elementidel puudub põllumajanduslik tegevus, taimekaitsevahendite kasutamine, väetamine või intensiivne põllumajandustegevus, vastupidi, kuna püsirohumaad karjatatakse, pakub põllusaar, metsasiil, puude rida ja hekk loomadele kaitset äärmuslike ilmastikutingimuste eest. Kuna tegemist on üsna väikeste

ET 178

elementidega, mis asuvad keset püsirohumaad, ei ole taotlejad samuti huvitatud põllumaa rajamisest sinna. Olukorda jälgitakse ja vajadusel laiendatakse maastikuelementide säilitamise ulatust.

3.10.4.2 HPK 9. Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel

3.10.4.2.1 Kokkuvõtlik ülevaade põllumajandusettevõtetes järgitavast tavast

Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega püsirohumaa ning Natura 2000 võrgustiku alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ja seda maad ei tohi üles künda. Nõude rakendumise alaks on Natura 2000 ja 100% turvasmuldadega kattuvad alad ning Natura 2000 võrgustikku jäävad pärandniidud ja inventeeritud väärtuslikud püsirohumaad.

3.10.4.2.2 Territoriaalne kohaldamisala HPK standarditega hõlmatud Natura 2000 aladel asuvate keskkonnatundlike püsirohumaade esialgne kogupindala (hektarites): 44000.0

3.10.4.2.3 Asjaomased põllumajandustootjad

Nõuet peavad järgima taotlejad, kes taotlevad otsetoetusi ning pindala- ja loomatoetusi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklite 70 ja 72 alusel.

3.10.4.2.4 Selgitus maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõude põhieesmärgi saavutamiseks antava panuse kohta

Püsirohumaa keskkonnakasu, liikide ning elupaikade kaitse ning CO2 sidumise eesmärgil on Natura 2000 võrgustikus asuvatel 100% turvasmuldadega keskkonnatundlikel püsirohumaadel, pärandniitudel ja inventeeritud väärtuslikel püsirohumaadel keelatud künda ning muuta maa kasutusotstarvet. Natura 2000 aladel on 100% turvasmuldadega maid 4400 ha. Pärandniit ehk poollooduslik kooslus (seminatural grassland) on pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. Natura 2000 võrgustikku jäävaid pärandniite (elupaiga koodid 1630, 6210, 6270, 6280, 6410, 6430, 6450, 6510, 6530, 7230, 9070) on 42 000 ha, praegu hooldatakse neist niitmise või karjatamise teel ligikaudu 36 000 hektarit. Väärtuslikud püsirohumaad on kõrge loodusväärtusega püsirohumaad, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused kõrgema liigirikkuse kujunemiseks. Aastatel 2023 ja 2024 inventeeritakse Natura 2000 aladel asuvaid väärtuslikke püsirohumaid 8172 ha (andmed kaardikihtide alusel enne inventeerimist). Inventuuridega alustatakse 2023. aasta suvel ja kaardikihid, mille alusel inventuurid tehakse, on uuendamisel. Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel kehtib 44 000 hektaril. Hektarite arv on indikatiivne, kuna hetkel ei ole pärandniitude ja väärtuslike püsirohumaade puhul täpselt, kui palju nendest kattub 100% turvasmuldadega aladega, kuna vastavad kaardikihid on uuendamisel.

ET 179 ET

3.10.5 Täiendav HPK (kui on kohaldatav)

Kood Pealkiri Kirjeldus

GAEC10 Ei kohaldu Ei kohaldu

ET 180

4 Mitme sekkumise ühised elemendid

4.1 Määratlus ja miinimumnõuded

4.1.1 Põllumajanduslik tegevus

4.1.1.1 Tootmise määratlus

Põllumajanduslikuks tootmiseks loetakse põllumajandustoodete kasvatamist või tootmist, sealhulgas saagikoristus, põllumajandusloomade aretamine ja pidamine, lühikese raieringiga madalmetsa kasvatamine. Põllumajandustoodeteks loetakse EL-i toimimise lepingu I lisas nimetatud tooteid v.a kalandus- ja vesiviljelustooted ja jõulupuud.

4.1.1.2 Põllumajandusmaa sobilikus seisukorras hoidmise määratlus

4.1.1.2.1 Põllumaa säilitamise kriteeriumid

Põllumaa tuleb hoida heas korras ehk peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Ebasoovitava taimestiku all peetakse silmas eelkõige takja, ohaka, puju, putkede ja puittaimede kasvu ja levikut. Nende taimede ulatuslik levik võib põhjustada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Ulatusliku leviku all peetakse silmas kogu põldu hõlmavat ebasoovitava taimestiku levikut. Kui maa heas korras hoidmine ei vaja igal aastal teatava põllumajandusliku tegevuse läbiviimist, siis võib põllumajanduslikku tegevust viljeleda ka üle aasta. Kui põllumaal eelpool nimetatud nõudeid ei täideta, loetakse see maa mittetoetusõiguslikuks maaks ning selle osas rakendatakse toetuste vähendamist.

4.1.1.2.2 Püsikultuuride säilitamise kriteeriumid

Püsikultuuriga ala, millel kasvatatakse viljapuid ja marjapõõsaid, peavad puud ja põõsad olema heas vegetatiivses seisundis ning võraalused ja reavahed peavad olema niidetud või hooldatud muul viisil. Kui püsikultuuridega maal eelpool nimetatud nõudeid ei täideta, loetakse see maa mittetoetusõiguslikuks maaks ning selle osas rakendatakse toetuste vähendamist.

4.1.1.2.3 Püsirohumaa säilitamise kriteeriumid

Püsirohumaa tuleb hoida heas korras ehk peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Ebasoovitava taimestiku all peetakse silmas eelkõige takja, ohaka, puju, putkede ja puittaimede kasvu ja levikut. Nende taimede ulatuslik levik võib põhjustada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Ulatusliku leviku all peetakse silmas kogu põldu hõlmavat ebasoovitava taimestiku levikut. Kui maa heas korras hoidmine ei vaja igal aastal teatava põllumajandusliku tegevuse läbiviimist, siis võib põllumajanduslikku tegevust viljeleda ka üle aasta. Kui püsirohumaal eelpool nimetatud nõudeid ei täideta, loetakse see maa mittetoetusõiguslikuks maaks ning selle osas rakendatakse toetuste vähendamist.

4.1.2 Põllumajandusmaa

4.1.2.1 Agrometsandussüsteemide elemendid, kui selliseid süsteeme põllumajandusmaal rajatakse ja/või majandatakse 4.1.2.1.1 Põllumaa agrometsandussüsteemide elemendid

Agrometsandussüsteemiks loetakse ala, kus puid (v.a. jõulupuud) kasvatatakse reas ja puude vahekaugus reas on maksimaalselt 10 meetrit ning mille all kasvatatakse põllumajanduskultuure, rohumaakultuure ja looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi. Nimetatud aladel rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid.

ET 181

4.1.2.1.2 Püsikultuuride agrometsandussüsteemide elemendid

Agrometsandussüsteemiks loetakse reas kasvavad viljapuude ja -põõsastega alad, kus reavahedes kasvatatakse põllumajanduskultuure, rohumaakultuure ja looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi. Nimetatud aladel rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid.

4.1.2.1.3 Püsirohumaa agrometsandussüsteemide elemendid

Agrometsandussüsteemiks loetakse ala, kus puid (v.a. jõulupuud) kasvatatakse reas ja puude vahekaugus reas on maksimaalselt 10 meetrit ning mille all kasvatatakse rohumaakultuure ja looduslikke rohttaimi või karjatatakse loomi.Nimetatud aladel rakendatakse kohalikele normidele vastavaid agrotehnilisi võtteid ja loomakasvatuse tehnoloogiaid.

4.1.2.2 Põllumaa

4.1.2.2.1 Muud märkused põllumaa määratluse kohta

Põllumaa külvikorraga hõlmatud haritav maa või kesa mida saab kasutada põllumajanduskultuuride tootmiseks või karjatamiseks või mis on tootmisest kõrvale jäetud maa vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklitele 31 või 70 ning olenemata sellest, kas maa on kasvuhoonete all või püsi- või ära võetava katte all. Kesa on taotlemise aastal üldjuhul saagitootmisest kõrvale jäetud külvikorraga hõlmatud põllumaa. Eristatakse kolme liiki kesa: · haljaskesa on külvikorraga hõlmatud maa, mida kasutatakse haljasväetistaimede kasvatamiseks; · mustkesa on külvikorraga hõlmatud põllumajanduskultuurideta maa, mida haritakse umbrohtude hävitamiseks; · sööti jäetud maa on külvikorraga hõlmatud maa, kus kasvab vabalt looduslik taimestik, mida kasutatakse loomade söötmiseks või maa, mis küntakse sisse. Külvikorras olev sööti jäetud maa võib muutuda püsirohumaaks, kui seal kasvavad nt heinataimed viiel järjestikusel aastal või kauem. Erandina ei loeta ökoalade ökokavade raames märgitud sööti jäetud maa ning 6–12 meetri laiused rohumaaribad peale kuuendat aastat püsirohumaaks. Nimetatud maad ei kasutata ÜPPga seotud tingimuste/kohustuste täitmiseks, mis nõuavad mittetootlike maa-alade kasutamist nagu ökokavad ning keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused eriti, kui kasvuperioodil toimub nendel maadel tootmistegevus nagu nt karjatamine. Kasvuhoonete puhul on toetusõiguslikud vaid muldpinnaga kasvuhooned, kus taimi kasvatatakse maapinnal vahetult mullas.

4.1.2.3 Püsikultuurid

4.1.2.3.1 Puukoolide määratlus

Puukoolid on noorte puittaimedega kaetud alad, kus taimi kasvatatakse avamaal vahetult mullas hilisema ümberistutamise eesmärgil.

4.1.2.3.2 Lühikese raieringiga madalmetsa määratlus

Lühikese raieringiga madalmetsaks loetakse maa-ala, millel kasvatatakse paju (Salix). Lühikese raieringiga madalmetsa võib rajada põllumajandusmaale, mille rajamisel ja kasvatamisel tuleb järgida maaparandusseaduses ja looduskaitseseaduses sätestatut. Lühikese raieringiga madalmetsa, s.o paju kasvatamisel, on ridade vaheline maksimaalne kaugus kuni 10 meetrit. Madalmetsa maksimaalse raieringi pikkuseks on viis aastat.

4.1.2.3.3 Muud märkused püsikultuuride määratluse kohta

-

4.1.2.4 Püsirohumaa

4.1.2.4.1 Rohu ja muude rohttaimede määratlus

ET 182

Rohumaakultuurid ja looduslikud rohttaimed, mis tavapäraselt leiduvad looduslikel karjamaadel või mis tavaliselt sisalduvad seemnete segudes, mis on mõeldud karja- või rohumaade jaoks, olenemata sellest, kas neid kasutatakse karjatamiseks või mitte.

4.1.2.4.2 Otsus kasutada püsirohumaa liigitamisel kriteeriumi „kündmine“ : Ei

4.1.2.4.3 Otsus kasutada püsirohumaa liigitamisel kriteeriumi „harimine“ : Ei

4.1.2.4.4 Otsus kasutada püsirohumaa klassifitseerimisel kriteeriumi „uuendamine eri liiki rohuga“ : Ei

4.1.2.4.5 Otsus hõlmata muud liigid, nagu söödaallikaks olevad puud ja/või põõsad, tingimusel et rohi ja muud rohttaimed jäävad valdavaks : Ei

4.1.2.4.6 Otsus hõlmata muud liigid, nagu karjatamiseks sobivad ja/või söödaallikaks olevad põõsad ja/või puud, kui rohi ja muud rohttaimed ei ole karjatamisaladel tavapäraselt ülekaalus või puuduvad sealt Otsus hõlmata muud liigid, nagu karjatamiseks sobivad ja/või söödaallikaks olevad põõsad ja/või puud, kui rohi ja muud rohttaimed ei ole karjatamisaladel tavapäraselt ülekaalus või puuduvad sealt : Ei

a) Kui jah, siis kas kohaldatakse kogu liikmesriigi/piirkonna suhtes? : Ei

b) Kui vastus küsimusele a on ei, siis kas kohaldatakse ainult alade suhtes, mida kasutatakse väljakujunenud kohalike tavade kohaselt? : Ei

b) Kui vastus küsimusele a on ei, siis kas ei ole piiratud muude aladega või kohaldatav muude alade suhtes kui alad, mida kasutatakse väljakujunenud kohalike tavade kohaselt? : Ei

4.1.2.4.7 Muud märkused püsirohumaa määratluse kohta

Püsirohumaaks loetakse maad, mida kasutatakse rohumaakultuuride ja looduslike rohttaimede kasvatamiseks kas looduslikul viisil (isekülvi teel) või harimise teel (külvamise teel) ning mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud viis aastat või kauem. Püsirohumaa uuendamine ei katkesta püsirohumaa vanuse arvestamist. Püsirohumaa hulka loetakse pärandniit ehk poollooduslik kooslus, mis on pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. Keskkonnatundlik püsirohumaa on maa, mis asub Natura 2000 100 protsendilise turvasmuldadega aladel või Natura 2000 võrgustikku jäävatel pärandniitudel või inventeeritud väärtuslikel püsirohumaadel, mille kasutusotstarvet ei tohi muuta ja neid ei tohi üles künda. Väärtuslik püsirohumaa on kõrge loodusväärtusega püsirohumaa, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused kõrgema liigirikkuse kujunemiseks.

4.1.2.5 Muud märkused üldise põllumajandusmaa määratluse kohta

Kohalikele normidele vastavate agrotehniliste ja loomakasvatuslike võtete kasutamisele loetakse toetuse nõuetele vastavaks ka selline põllumajandusmaa, kus LIFE projektiga „Loodusrikas Eesti“ hõlmatud maal kasutatakse projektis ettenähtud ja projekti normidele vastavaid agrotehnilisi või loomakasvatuslikke võtteid. LIFE projekti tegevustega hõlmatud põllul, kus jätkatakse tavapärast põllumajandustegevust, ei ületa tavapärastest praktikatest erinevad praktikad, nagu külvamata lõokeselaigud, 10 protsenti põllu pindalast.

4.1.3 Toetusõiguslik hektar

4.1.3.1 Kriteeriumid põllumajandusliku tegevuse ülekaalu kindlakstegemiseks juhul, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks

Põllumajandusmaa, mida kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks lühiajaliselt või väljaspool taimekasvatusperioodi, on toetusõiguslik, kui nimetatud tegevused ei kahjusta põllumajanduskultuuri kasvatamist või rohukamarat või mullapinda ning seda põllumajandusmaad saab pärast nimetatud tegevusi võtta kasutusele põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta.

ET 183

4.1.3.2 Kriteeriumid selle tagamiseks, et maa on põllumajandustootja kasutuses

Otsetoetust võib taotleda põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse või Eesti Looduse infosüsteemi kantud vähemalt 1,00 ha toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 4 lõikes 2 nimetatud põllumajandusliku tegevusega ning mida taotlejal on õiguskasutada (maa peab olema taotleja omandis või peab omama kehtivat rendilepingut) taotluse esitamise aasta 15. juuni seisuga. Taotleja peab taotlusele märkima ning ära näitama iga põllu kohta kehtiva õigusliku alusel, milleks võib olla näiteks kirjalik või suuline rendileping või muu kasutusõigus või on maa taotleja eraomandis. Selleks, et välja selgitada, kas maa on põllumajandustootja kasutuses ning tagada nimetatud kriteeriumi täitmine, selgitatakse välja eelkõige maakasustuse õigusliku kontrolli, täpsemalt administratiivses kontrollis topelttaotlemise käigus. Lisaks teostatakse kontrolli taotlejate vihjete alusel ning vajadusel kohapealses kontrollis. Riigi omandis oleva maa puhul teostab õigusliku aluse kontrolli ka Maa-amet, mis on reguleeritud siseriiklike õigusaktide alusel (nt asjaõigusseadus (§-d 201–224) ja võlaõigusseadus (§-d 389–395)).

4.1.3.3 Ajavahemik, mille jooksul peab ala vastama „toetusõigusliku hektari“ määratlusele

Maa-ala käsitletakse toetusõigusliku hektarina üksnes siis, kui ta vastab taotluse esitamisest kuni kalendriaasta lõpuni toetusõigusliku hektari määratlusele, välja arvatud vääramatu jõu või erandlike asjaolude korral.

4.1.3.4 Otsus hõlmata ka selliseid alasid, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kahe aasta tagant : Jah

Elurikkuse ja mitmekesise maastiku säilitamise eesmärgil ei eelda rohumaa hoidmine karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras, et igal aastal viiakse läbi põllumajanduslikku tegevust. Siiski, sellistel maadel, mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks üksnes iga kahe aasta tagant, peab samuti olema tagatud rohumaa hoidmine karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras. Teisisõnu peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Ebasoovitava taimestiku all peetakse silmas eelkõige takja, ohaka, puju, putkede ja puittaimede kasvu ja levikut. Nende taimede ulatuslik levik võib põhjustada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Ulatusliku leviku all peetakse silmas kogu põldu hõlmavat ebasoovitava taimestiku levikut.

4.1.3.5 Otsus hõlmata muud maastikuelemendid (mis ei ole HPK alusel kaitstud), tingimusel et need ei ole ülekaalus ega takista hõlmatud pindala tõttu märkimisväärselt põllumajanduslikku tegevust : Jah

Otsetoetuste toetusõigusliku pindala hulka arvatakse kuni kahe meetri laiune hekk, kraav, piire, traditsiooniline maastikuobjekt või muu maastikule iseloomulik vorm. Otsetoetuste toetusõigusliku pindala hulka arvatakse põllumajandusmaa (va püsikultuurid), kus ühe hektari kohta ei kasva rohkem kui 50 puud. Puude maksimaalne tihedus ei kehti püsirohumaade hulgas olevatele pärandniitudele. Põllumajandusliku majapidamise otsetoetuste toetusõigusliku hektari hulka arvatakse ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 III lisa HPK 8 standardi ja artikli 31 alusel määratletud, sealhulgas säilitatavad maastikuelemendid ja mitte-tootlikud alad.

ET 184

4.1.3.6 Otsus kohaldada üksikute mittetoetusõiguslike maastikuelementidega püsirohumaade suhtes kindlaksmääratud vähenduskoefitsiente, et määrata kindlaks toetusõiguslikuks loetav pindala : Ei

4.1.3.7 Otsus säilitada varem toetusõiguslike alade toetusõiguslikkus, kui need ei vasta enam strateegiakavade määruse artikli 4 lõike 4 punktides a ja b esitatud toetusõigusliku hektari määratlusele, selliste riiklike kavade kasutamise tagajärjel, mille tingimused vastavad horisontaalse määruse artikli 63 lõikes 2 osutatud ühtse süsteemiga hõlmatud sekkumistele, mis võimaldavad toota I lisasse kandmata tooteid paludikultuuridena ning toetavad strateegiakavade määruses esitatud keskkonna- ja kliimaeesmärke : Ei

4.1.4 Aktiivne põllumajandustootja

4.1.4.1 Minimaalsel tasemel põllumajandusliku tegevusega tegelevate isikute kindlaksmääramise kriteeriumid

Aktiivseks põllumajandustootjaks loetakse füüsilisi või juriidilisi isikuid, kelle saadud otsetoetuste summa ei ületanud eelneval aastal 5 000 eurot. Kui eelneval aastal taotleja põllumajandusliku majapidamise kohta antud otsetoetuste summa on suurem kui 5000 eurot või kelle põllumajandusliku majapidamise kohta ei antud taotluse esitamise aastale eelnenud kalendriaastal otsetoetusi, siis füüsiline isik või juriidiline isik loetakse aktiivseks põllumajandustootjaks juhul, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest: 1) taotluse esitamise aastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar põllumaad või püsikultuuride alust maad; 2) taotluse esitamise aastal on tal põllumajandusloomade registri andmetel ühele loomühikule vastavalt hulgal põllumajandusloomi või üks mesilaspere; 3) taotluse esitamise aastal on tema kasutuses oleva põllumajandusmaa karjatamiseks ja harimiseks sobilikus seisukorras hoidmise kulu vähemalt 60 eurot hektari kohta; 4) taotluse esitamise aastal on tema kasutuses vähemalt üks hektar pärandniitu, mis vastab perioodi 2023–2027 pärandniidu hooldamise toetuse toetusõigusliku maa nõuetele.

4.1.4.2 Otsus kasutada täiendava vahendina mittepõllumajanduslike tegevuste negatiivset loetelu : Ei

4.1.4.3 Otsus kehtestada otsetoetuste summa (mitte üle 5 000 euro), millest väiksema summa korral käsitatakse põllumajandustootjaid igal juhul aktiivsete põllumajandustootjatena, ja selle põhjendus : Jah

Piirmäära seadmisel on lisaks administratiivse koormuse vähendamisele aluseks võetud otsetoetuste taotlejate keskmise majapidamise kasutatava põllumajandusmaa suurus 69 ha. Põhilise sissetulekutoetuse jätkusuutlikkuseks taotleja keskmine otsetoetuste summa ületab 5000 eurot. 2021. aastal ületas põhilise sissetulekutoetuse jätkusuutlikkuseks 5000 euro piirmäära 3944 taotlejat (33% taotlejatest).

4.1.5 Noor põllumajandustootja

4.1.5.1 Vanuse ülempiir Vanuse ülempiir: 40

ET 185

4.1.5.2 „Põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimused

Nooreks põllumajandustootjaks loetakse taotluse esitamise ajal kuni 40 (k.a) aasta vanused isikud, kes juhivad põllumajanduslikku majapidamist. Noor põllumajandustootja juhib põllumajanduslikku majapidamist, kui äriettevõtte või muu ühenduse vormi korral omab 100% osalust üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega ja ka juhib seda üksi või koos teiste noorte põllumajandustootjatega. Füüsilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja puhul loetakse ettevõte juhiks taotleja. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega, millega võib ette näha, et täielik vastavus noore põllumajandustootja mõistele tuleb saavutada hiljemalt 36 kuu jooksul arvates taotluse rahuldamise otsuse tegemisest.

4.1.5.3 Asjakohane koolitus ja/või nõutavad oskused

Noor põllumajandustootja omab vähemalt üheaastast põllumajanduslikku töökogemust ja/või põllumajandusalast haridust või on omandanud kutsekvalifikatsiooni 4. taseme põllumajandustootmise valdkonnas. Täpsemalt sõnastatakse nõuded riigisisese määrusega.

4.1.5.4 Muud märkused noore põllumajandustootja määratluse kohta

Ei kohaldu

4.1.6 Uus põllumajandustootja

4.1.6.1 Esimest korda „põllumajandusliku majapidamise juhiks“ olemise tingimused

Uus põllumajandustootja on isik, kes on vanem kui 40 aastane ja kes asub esmakordselt tegutsema põllumajandusliku majapidamise juhina, omades vähemalt üheaastast töökogemust ja on läbinud asjakohase koolituse või infopäeva.

4.1.6.2 Asjakohane koolitus ja nõutavad oskused

Uus põllumajandustootja omab vähemalt üheaastast töökogemust ja on läbinud asjakohase koolituse või infopäeva.

4.1.7 Otsetoetuste saamise miinimumnõuded

4.1.7.1 Künnis Künnis hektarites: 1

Künnis eurodes: 100

4.1.7.2 Selgitus

Otsetoetuste saamise minimaalsete nõuete osas on künniseks seatud 1,00 hektarit ning loomatoetustele 100 eurot. Väiksema pindala seadmine ja sellega kaasnev väiksem väljamakstav summa taotlejale ei ole ühelt poolt motiveeriv ega aita kaasa ka strateegiakavas seatud erieesmärkide saavutamisele. Täpsemalt öeldes, ei aita kaasa mitmete seatud kliima- ja keskkonna eesmärkide täitmisele seetõttu, kuna see eeldab teatud osas tehnoloogiliste ja innovaatiliste vahendite kasutamist lisaks tavapärastele agrotehnilistele praktikatele. Tuginedes käesoleva perioodi ühtse pindalatoetuse ning rohestamise toetuse ühikumääradele, mis 2022. aastal moodustasid ühe hektari kohta kokku 188,94 eurot, samas on ühe taotluse menetluskulud keskmiselt 29,35 eurot. Seega on ühe taotluse (sealhulgas 1,00 hektarilise taotluse) administeerimise kulu 15,5% väljamakstavast toetusest. Seatud künnised on asjakohased, kuna künnise allapoole toomine muudaks menetluse kulu väljamakstava summa kohta ebaproportsionaalselt suureks. Arvestades, et Eestis on ligikaudu 14 000 toetuse taotlejat, oli 2021. aastal kokku 74 taotlejat, kes taotlesid ühtset pindalatoetust (v.a. rohestamise toetus) ning kelle väljamakstav summa jäi allpoole 100 euro künnist.

ET 186 ET

4.1.8 Muud ÜPP kavas kasutatud määratlused

Pealkiri Kirjeldus

Kohalik tegevusrühm

Kohalik tegevusrühm on mittetulundusühing, kelle põhikirjaline eesmärk on kohaliku elu arendamine ja kes vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 alusel kohalikule tegevusrühmale kehtestatud nõuetele.

ET 187

4.2 Otsetoetustega seotud element

4.2.2 Otsetoetuste vähendamine

4.2.2.1 Otsetoetuste vähendamise ja/või piiramise kirjeldus Kas kohaldate toetuste vähendamist? : Ei

Kas kohaldate piiramist (st 100 % vähendamist)? : Ei

4.2.2.2 Tööjõukulude mahaarvamine Kas kohaldate tööjõukulude mahaarvamist? : Ei

ET 188 ET

4.2.2.3 Otsetoetuste vähendamise ja piiramise hinnanguline tulemus igal aastal

Taotlusaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Selgitused

Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Hinnanguline kogutoodang aastas (eurodes) 0 0 0 0 0

– ümberjaotava toetuse kasutamine (eurodes) 0 0 0 0 0

– muude otsetoetuste vormis sekkumiste kasutamine (eurodes) 0 0 0 0 0

– ümberpaigutus EAFRDsse (eurodes) 0 0 0 0 0

4.2.3 Kohaldamine juriidiliste isikute või rühmade liikmete tasandil / seotud juriidiliste isikute rühma tasandil (artikkel 110) – [Strateegiakavade määruses] või [horisontaalses määruses] sätestatud künniste/piirangute kohaldamine juriidiliste isikute või rühmade liikmete tasandil: [Strateegiakavade määruse] artikli 17 lõige 4 – maksete vähendamine Künnise kohaldamine : Ei

[Strateegiakavade määruse] artikli 29 lõike 6 esimene lõik – täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus Künnise kohaldamine : Ei

[Strateegiakavade määruse] artikli 30 lõige 4 – täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Künnise kohaldamine : Ei

[Strateegiakavade määruse] artikli 17 lõige 1 – finantsdistsipliin Künnise kohaldamine : Ei

– Liikmesriigi sätestatud künniste/piirangute korral nende künniste/piirangute kohaldamine juriidiliste isikute / rühmade liikmete tasandil: [Strateegiakavade määruse] artikkel 28 – väikepõllumajandustootjate toetus Künnise kohaldamine : Ei

[Strateegiakavade määruse] artikkel 31 – ökokavad Künnise kohaldamine : Ei

[Strateegiakavade määruse] artiklid 32–34 – täiendav sissetulekutoetus Künnise kohaldamine : Ei

[Strateegiakavade määruse] artikkel 70 – keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused Künnise kohaldamine : Ei

[Strateegiakavade määruse] artikkel 71 „Looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevad piirangud“ Künnise kohaldamine : Ei

[Strateegiakavade määruse] artikkel 72 „Teatavatest kohustuslikest nõuetest tulenevad piirkondlikud ebasoodsad tegurid“ Künnise kohaldamine : Ei

[Strateegiakavade määruse] artikkel 73 – investeeringud Künnise kohaldamine : Ei

ET 189 ET

[Strateegiakavade määruse] artikkel 75 – noorte põllumajandustootjate tegevuse alustamine ja maapiirkondades ettevõtlusega alustamise toetus Künnise kohaldamine : Ei

– [Strateegiakavade määruses] sätestatud künniste/piirangute kohaldamine seotud juriidiliste isikute rühmade tasandil: [Strateegiakavade määruse] artikli 29 lõike 6 teine lõik – täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus Künnise kohaldamine : Ei

4.2.4 Panus riskijuhtimisvahendisse Kas kasutate võimalust seada kuni 3 % otsetoetustest sõltuvaks asjaolust, et see summa panustatakse riskijuhtimisvahendisse? : Ei

Mis on see protsendimäär?

Põhielemendid

4.3 Tehniline abi

4.3.1 Eesmärgid

Tehnilise abi eesmärk on tagada ÜPP strateegiakava tõhus ja sujuv rakendamine ning selleks vajalike ülesannete täitmise tagamine.

4.3.2 Tegevuste ulatus ja soovituslik planeerimine

Tehnilise abi kaudu rahastatakse ÜPP strateegiakava rakendamisega seotud tegevusi, sh ÜPP strateegiakava ettevalmistamise, seire, juhtimise, hindamise, teabe- ja teabevahetuse, teavitamise, kaebuste lahendamise ning kontrolli ja auditeerimisega seotud tegevusi ning ÜPP riikliku võrgustiku toimimist, hõlmates ka varasemaid programmitöö ja sellele järgnevaid ÜPP strateegiakava perioode. Tehnilise abi raames toetatakse muuhulgas järgmisi tegevusi: ·ÜPP strateegiakava ettevalmistamine ja juhtimine; ·toetuse andmist korraldavate asutuste võimekuse tõstmine ÜPP strateegiakava ettevalmistamisel ja rakendamisel; ·projektide hindamise, valiku ja elluviimise, seire, kontrolli ning järelevalve tagamine; ·ÜPP strateegiakava seire ja hindamise korraldamine; ·kaebuste lahendamine ning kontrolli- ja auditimeetmed, v.a sertifitseerimisasutused ÜPP horisontaalmääruse tähenduses; ·fondi kasutamise üle tõhusa kontrollisüsteemi, sh toetuste kasutamise järelevalve, auditi ja kontrolli tagamine; ·toetuse kasutamise võimaluste kohta uuringute teostamine; ·kasusaajate ja avalikkuse informeerimine ÜPP strateegiakava panusest ja toetusvõimalustest, sh näiteks meetmeid tutvustavate veebilehtede loomine, toimetamine ja hooldus; teavitustöö läbi trükimeedia, tele- ja raadiokanalite; info- ja juhendmaterjalide väljaandmine trükistena; teabepäevade korraldamine; ·toetuse taotlejate võimekuse tõstmine toetuse taotlemisel, s.h koolitused, infopäevad; ·ÜPP strateegiakava rakendamisega seotud komisjonide töö korraldamine; ·ÜPP strateegiakava rakendamiseks vajalike infosüsteemide, riist- ja tarkvara soetamine, paigaldamine ja hooldamine; ·programmiperioodi 2014–2020 lõpetamine ja MAK 2014–2020 järelhindamine; ·riikliku ÜPP võrgustiku tegevuskava ettevalmistamine ja rakendamine; ·CLLD ühiskomitee rakendamisega seotud töö korraldamine.

ET 190 ET

Õiguslik alus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklid 85, 94 ja 125. Abikõlblikud on otseselt ÜPP strateegiakava rakendamisega seotud personalikulud, majanduskulud ja IT- investeeringud. Tehnilise abi kaudu toetatavatele tegevustele kasutatakse EAFRD kogusummast 6% (maksimaalselt 26 405 894 eurot).

4.3.3 Toetusesaajad

ÜPP strateegiakava rakendamisega seotud asutused, sh korraldusasutus, makseasutus ja ÜPP võrgustiku ülesandeid täitev asutus.

4.3.4 Määr Märkida EAFRDst ÜPP strateegiakavale antava kogutoetuse protsendimäär, mida kasutatakse tehnilise abi meetmete rahastamiseks. Kogu perioodi ühtne protsendimäär (kuni 4 % / kuni 6 % Belgia, Eesti, Küprose, Leedu, Luksemburgi, Läti, Madalmaade, Malta, Rootsi, Sloveenia ja Taani puhul) 6

4.4 ÜPP võrgustik

4.4.1 Kokkuvõtlik ülevaade riikliku ÜPP võrgustikust ja selle eesmärgid, sealhulgas tegevused, millega toetatakse Euroopa innovatsioonipartnerlust ning teadmiste jagamist põllumajanduse teadmus- ja innovatsioonisüsteemis

ÜPP võrgustiku loomise peamiseks eesmärgiks on luua riiklikul tasandil organisatsioonide ja haldusasutuste, nõustajate, teadlaste ja muude innovatsiooni osalejate ning muude põllumajanduse ja maaelu arengu valdkonna osalejate võrgustik. Riikliku ÜPP võrgustiku tegevuste peamisteks eesmärkideks on suurendada sidusrühmade kaasatust ÜPP strateegiakava rakendamisse, abistada liikmesriikide ametiasutusi ÜPP strateegiakava rakendamisel ja üleminekul tulemuspõhisele rakendamismudelile, parandada ÜPP strateegiakava rakendamise kvaliteeti, teavitada laiemat üldsust ja võimalikke kasusaajaid ÜPP strateegiakava suundumuste ja rahastamisvõimaluste kohta, edendada innovatsiooni põllumajanduses ja maaelu arengus ning toetada vastastikust õppimist ning kõigi sidusrühmade kaasamist teadmiste vahetamise ja teadmiste loomise protsessi, aidata kaasa ÜPP strateegiakava järelevalve- ja hindamissuutlikkusele ja -tegevusele ning tulemuste levitamisele. Eesmärkide saavutamiseks viiakse läbi järgmisi tegevusi: • ÜPP strateegiakava alusel rakendatud või toetatud projektinäidete ja heade praktikate kogumine, levitamine ja analüüsimine ning ÜPP strateegiakava erieesmärkidega seotud põllumajanduse ja maapiirkondade arengute analüüsimisele kaasaaitamine; • panustamine liikmesriigi haldusasutuste ja muude ÜPP strateegiakava rakendamisse kaasatud osalejate suutlikkuse suurendamisse, sealhulgas järelevalve- ja hindamisprotsessidesse; • kogemuste vahetamise hõlbustamine sidusrühmade vahel, sh erinevate platvormide, foorumite ja ürituste loomine selle tarbeks ning vajaduse korral teabe vahetamine kolmandate riikide võrgustikega; • rahastatud struktuuride ja projektide osas teabe kogumine ja selle levitamise hõlbustamine, sh näiteks kohalike tegevusrühmade ja põllumajanduse tootlikkust käsitleva Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühmade tegevus ning samaväärsete struktuuride ja projektide osas; • Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade ja kohalike tegevusrühmade või sarnaste kohalike arengustruktuuride koostööprojektide toetamine, sh riikidevahelises koostöös; • seoste loomine muude liidu rahastatavate strateegiate või võrgustikega; • panus ÜPP strateegiakava edasiarendamisse ja mis tahes järgneva ÜPP strateegiakava perioodi ettevalmistamisse; • koostöö AKIS keskusega, üksteise tegevuse vastastikune toetamine (vt ka ptk 8.1 ja 8.2);

ET 191 ET

• osalemine Euroopa ÜPP võrgustiku tegevuses ja sellele kaasaaitamine. Kuna ÜPP võrgustik tegutseb AKIS keskusega sama asutuse all, on nende igapäevane koostöö nii vältimatu kui ka asjakohane. Praktilise tööjaotuse mõttes keskendub ÜPP võrgustik kogu ÜPP meetmetele tervikuna, samas kui AKIS keskuse tähelepanu keskmes asub eeskätt AKIS, sealhulgas AKISe kokkupuutepunktid ja seosed Euroopa Horisondiga. ÜPP võrgustik saab oma ülesannete täitmisel rakendada AKIS keskuse teabesalve võimalusi (nt info ellu viidud innovatsiooniprojektide kohta), AKIS keskuse kontaktvõrgustikku ja ekspertteavet, ent samas saab pakkuda omalt poolt tuge Eesti edukamate ÜPPst rahastatud projektide jt tegevuste tutvustamisel üle- Euroopalise ÜPP võrgustiku kaudu. Hea näide ÜPP võrgustiku toetavast mõjust näiteks innovatsioonitegevustele kaasa aitamisel, on olnud MAKi meetme 16.1/16.2 raames spetsiaalne taotlusvoor piiriülestele EIP tegevusgruppidele, mille ettevalmistamisel oli suur roll just MAK maaeluvõrgustiku innovatsioonivõrgustikul ja nende headel kontaktidel teiste riikide maaeluvõrgustikega; eelinfo levis, toimusid kohtumised võimalike partner-tegevusrühmade leidmiseks, jne.

4.4.2 Riikliku ÜPP võrgustiku struktuur, juhtimine ja toimimine

ÜPP võrgustiku struktuuri, juhtimise ja toimimise eest vastutab Maaeluministeerium. Eelmisel perioodil täitis Maaeluvõrgustiku üksuse ülesandeid Põllumajandusuuringute Keskus, kelle struktuuris paikneb Maaelu võrgustikutöö osakond. Maaeluvõrgustiku juhtimises ja tegevuskava elluviimises osaleb nõuandva organina Maaeluvõrgustiku koostöökoda, kelle liikmeteks on Maaelu arengukava eesmärkide täitmisega seotud organisatsioonide ja rakendusasutuste esindajad. Koostöökoja ülesanneteks on tagada Maaeluvõrgustiku tegevuse koordineeritus erinevate Maaelu arengukavast kasusaajaid esindavate ühenduste ja organisatsioonide ning selle rakendamisega või põllumajanduse ja maaelu arendamisega seotud asutuste ja organisatsioonide vahel. Samuti nõustada Maaeluvõrgustiku üksust iga-aastase tegevuskava ettevalmistamise ja elluviimise osas. ÜPP võrgustik luuakse hiljemalt 12 kuu jooksul pärast seda, kui Euroopa Komisjon on Eesti ÜPP strateegiakava heaks kiitnud. Riiklik ÜPP võrgustik luuakse tuginedes olemasolevale Maaeluvõrgustikule ning sellega määratakse juhtimisstruktuur ja tegevusplaan. Kuni ÜPP võrgustiku loomiseni võivad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1305/2013 artiklites 52, 53 ja 54 osutatud Euroopa maaelu arengu võrgustik, Euroopa innovatsioonipartnerluse võrgustik ja riiklikud maaeluvõrgustikud lisaks kõnealustes artiklites osutatud tegevustele tegeleda ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklites 126 ja 127 osutatud tegevustega. Kui määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 113 osutatud võrgustik on loodud, võivad nad lisaks selle artiklites 126 ja 127 osutatud tegevustele kuni 31. detsembrini 2025 täita määruse (EL) nr 1305/2013 artikli 52 lõikes 3, artikli 53 lõikes 3 ja artikli 54 lõikes 3 osutatud ülesandeid, mis on seotud maaelu arengu programmide rakendamisega vastavalt määrusele (EL) nr 1305/2013. ÜPP võrgustiku tegevuste rahastamine toimub tehnilise abi vahenditest.

4.5 Ülevaade EAFRD ja muude maapiirkondades toetust andvate liidu fondide tegevuse kooskõlastamisest, piiritlemisest ja nende vastastikusest täiendavusest

ÜPP strateegiakava, ühtekuuluvuspoliitika fondide (ERF, ÜF, ESF+, ÕÜF) ning teiste EL tõukefondide (Horizon, Interreg, jt) vahel on maapiirkondade jätkusuutliku arendamise osas tihedad seosed. Olulisel kohal on ka taaste- ja vastupidavusrahastu ning kiire kriisiabi fondist REACT-EU, mis aitab leevendada koroonaviiruse pandeemia majandusliku ja sotsiaalset mõju. Strateegiakavas ja teistes fondides on sünergia tagamiseks tegevuste valikul lähtutud pikaajalises strateegias „Eesti 2035“ määratletud arenguvajadustest ja sihtidest. Strateegia „Eesti 2035“ koostamisel kaardistati Eesti eelseisvad arenguvajadused, seati pikaajalised eesmärgid ja arengusuunad ning määrati eesmärkide saavutamiseks vajalikud muudatused. Strateegiakava on suunatud suures osas ühe valdkonna -põllumajandussektori toetamisele ning sarnaseid tegevusi ei toetata teiste EL fondide raames rahastatavate tegevustega. Strateegiakava kolmas üldeesmärk, parandada maapiirkondade sotsiaalmajanduslikku olukorda, on tihedalt seotud teiste ESI fondide raames

ET 192 ET

planeeritud tegevustega. Strateegiakava raames valitud tegevused panustavad eelkõige maapiirkondade tööhõive suurendamise, ettevõtluse arengu soodustamise ning üldise ettevõtlus- ja elukeskkonna parandamisele. Strateegiakava ei panusta suuremahuliste investeeringute elluviimisele ega avalike teenuste arendamisele. Suuremahulised investeeringud on planeeritud eelkõige ERF ja RRF vahenditest, sh kiirele andmesidele juurdepääsu soodustamine. Sotsiaalvaldkonna arendamise, sh maapiirkonna sotsiaalvaldkonna arendamisega tegeleb peamiselt ESF+, millel on puutumus strateegikavaga läbi LEADER sekkumise. Maaeluministeeriumi vastutusalas on ka EMKVF rakendamine, mille raames on Maaeluministeerium olnud kaasatud ka ühtekuuluvuspoliitika partnerluslepe välja töötamisel. Asjaomased ministeeriumid on kaasatud ÜPP strateegiakava koostamisse, sh juhtkomisjoni ning kaasatakse ÜPP strateegiakava 2023–2027 seirekomisjoni. Koostöö erinevaid EL toetusi administreerivate ametkondade vahel jätkub sekkumiste väljatöötamisel ning elluviimisel – sekkumiste koostamise protsessi kaasatakse kõik seotud asutused ning olulisemad partnerid. Sekkumiste elluviimisel toimub asutuste vahel infovahetus. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamisel on riigi tasandil kooskõlas Eesti 2035-ga kokku lepitud kuus eesmärki: Nutikama Eesti (ERF) saavutamiseks planeeritakse toetada innovatsiooni, digitaliseerimist, majanduse struktuuri muutust ning VKE-de arengut. Ettevõtluse ja innovatsiooni toetamise kaudu muutub Eesti ambitsioonikate äriideede kasvulavaks ning ettevõtted toodavad kõrge lisandväärtusega tooteid ja teenuseid. Ettevõtete tegutsemiskeskkond peab soosima nutikate lahenduste loomist ja katsetamist. Kindlustada tuleb teaduse rahvusvahelist kõrget taset ning edendada ettevõtete, teadlaste ning valitsus asutuste koostööd. Erilist tähelepanu suunatakse VKE-de konkurentsivõime suurendamisele digitehnoloogiate kasutuselevõtmise, ekspordivõimekuse suurendamisel, ettevõtluskeskkonna parandamisel ning loomemajanduse toetamisel. Planeeritud tegevused on tihedalt seotud strateegiakava 8. erieesmärgi raames planeeritud ettevõtluse konkurentsivõime, ettevõtluskeskkonna arendamise, LEADER sekkumise ning bioressursside väärindamise ning tervikuna horisontaalse erieesmärgiga. Nimetatud sekkumiste välja töötamisse kaasatakse teiste ministeeriumite esindajad, vältimaks tegevuste dubleerimist. Lisaks on nutikama Eesti suuna alt planeeritud investeeringud kiire andmeside juurdepääsu soodustamiseks. Digiühiskonna arengukava 2030[1] kohaselt on 2021. aasta seisuga maapiirkondades hinnanguliselt 120 000 majapidamist ja ettevõtet ilma kiire püsiühenduseta. Neist üle 45 000 saab 2023. aasta lõpuks valguskaablipõhise juurdepääsuvõrgu, mis vastab ELi 2025. aasta gigabitiühiskonna eesmärkidele. Siiski jääb peale seda turutõrkepiirkondadesse ehk nn valgesse alasse veel vähemalt 75 000 aadressi, mis vajavad riigi- ja sideettevõtjate koostöös tehtavaid investeeringuid. Aastatel 2021 kuni 2027 on Vabariigi Valitsus otsustanud toetada püsiühenduste rajamist turutõrkepiirkondades kokku 69,29 miljoni euroga, millest 24 mln eurot on taasterahastu NextGenerationEU (ehk Recovery and Resilience Facility, RRF) vahendid ja 45 mln eurot on Euroopa Regionaalarengufondi (ERF) vahendid. Nimetatud vahendite rakendamiseks koostati avalik konsultatsioon ja sihtpiirkonnaks prioritiseeriti lairiba juurdepääsuvõrgu arendamine maapiirkonnas. Vältimaks erinevate toetusmeetmete dubleerimist ei planeerita ÜPP strateegiakavas sekkumist kiirele andmesidele juurdepääsu loomiseks. Rohelisema Eesti (ERF ja Ühtekuuluvusfond) suunal on peamisteks tegevusteks energiatõhususe suurendamine, säästliku energiatarbimise, taastuvenergia, kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, kliimamuutustega kohanemine ja valmisoleku tõstmine, ringmajanduse ja roheinnovatsiooni arendamine ning suuremate linnapiirkondade säästva liikuvuse arendamine. Mitmed planeeritud tegevused on suunatud eelkõige linnapiirkondadele, kuid olulisel kohal on kliimamuutustega kohanemine ja valmisoleku tõstmine ka maa- ja rannapiirkondades ning säästliku energiatarbimise toetamine kõikides sektorites. Ühendatuma Eesti (Ühtekuuluvusfond) suunal on peamisteks tegevusteks keskkonnasäästliku transpordi investeeringud, maanteetranspordi investeeringud ning kohalike omavalitsuste kergliiklusteed. Nimetatud investeeringud on olulised maapiirkondadele ning sealsete elanikele juurdepääsu ning ühendatavuse

ET 193 ET

tagamiseks, mida on käsitletud ka Euroopa Komisjoni teatises „Maapiirkondade pikaajaline visioon aastaks 2040“. Sotsiaalsema Eesti (ESF+, ERF) suunal on tähelepanu alla eelkõige avalike teenuste (haridusteenused, sotsiaal ja tervishoiuteenuste ning tööhõivega seotud teenused) kättesaadavuse parandamine üleriigiliselt. Täiendavalt pannakse rõhku nii pikaajalise hoolduse korraldusele kui enim puudust kannatavate isikute vajaduste katmiseks. ÜPP strateegiakava omab sotsiaalvaldkonnaga seost läbi LEADER sekkumise. Sekkumine katab 96% maapiirkonna elanikest ning läbi sekkumise planeeritakse esmakordselt kasutada ka ühisstrateegia võimalust, mis annab kohalikul tasandil võimaluse oma strateegiates kajastada ka ESF+ raames toetatud tegevusi, eelkõige hoolekande suunal. LEADER sekkumine toetab maapiirkonnas kohalikul tasandil sotsiaalset kaasatust, võrdseid võimalusi ning vaesuse vähendamist. Sotsiaalvaldkonna arendamine keskselt on planeeritud ESF+ vahenditest. Mitmed ÜPP strateegiakava sekkumised (peamiselt erieesmärk 7 ja 8) on suunatud maapiirkonnas tööhõive, sh noorte tööhõive parandamisele. Inimestele lähedasem Eesti (ERF) põhineb kahel suuremal tegevusel, ühelt poolt linnapiirkondade arendamisel, läbi linnaruumi arendamise, targa linna pilootlahenduste ning elurikkuse suurendamise tiheasustusaladel. Teisalt regionaalse ettevõtluse ja kohalike avalike teenuste kättesaadavuse parandamise kaudu. Selle raames on planeeritud arendada elu- ja ettevõtluskkeskonda, avalike teenuste kättesaadavust ja kvaliteeti ning KOV võimekuste tõstmist. Dubleerimise vältimiseks on ÜPP strateegiakava ettevõtluse sekkumised suunatud maapiirkonda, sh väiksemate asulate ja külade piiridesse ning LEADER sekkumise kaudu toetakse tegevusi, mis omavad kohaliku mõju. Avalike teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamise sekkumisi ei ole ÜPP strateegiakavas planeeritud. Õiglane üleminek (ÕUF) on suunatud konkreetselt mitmekesise ja nutika ettevõtluse arenguks, seda näiteks Ida-Viru tööstusinvesteeringute ja ettevõtluse toetamise ning töötajate ümberprofileerimise ja koolitamise kaudu ning atraktiivse elukeskkonna loomine Ida-Virumaal. Planeeritud tegevused on peamiselt suuremahulised investeeringud (nt investeeringud kaugküttesüsteemide kaasajastamisse, sotsiaal- ja terviseteenuste arendamisele jne. ÜPP strateegikava sekkumised on suunatud kogu maapiirkonnale, sh ka Ida-Virumaale, kuid strateegiakava raames planeeritud tegevused, sh ettevõtluse konkurentsivõime sekkumise tegevused on väiksemahulised ning suuremahulisi investeeringuid väljaspool põllumajandust ei toetata. Eesti taaste- ja vastupidavuskava (Taasterahastu) on üleriigilise strateegia “Eesti 2035” ja selle tegevuskava üks lisadest, hõlmates kõiki Taasterahastu sambaid ning adresseerides Euroopa Komisjoni poolt tehtud riigipõhiseid soovitusi koostoimes teiste ELi fondidega. Eesti taastekava (kinnitatud Euroopa Komisjoni poolt 5.10.2021) olulisemad investeeringud on seotud rohe- ja digipöördega. Rahastusega toetatakse ettevõtete rohepööret spetsiaalse rohefondi kaudu, uuenduslike ja ressursitõhusate rohetehnoloogiate kasutuselevõttu ja ressursitõhususe tõstmist, bioressursside väärindamist, vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõttu ning rohepööret toetavate oskuste arendamist. Bioressurside väärindamine on otseselt seotud ka ÜPP strateegiakava erieesmärgiga 8, mille raames toetataks erinevaid väikse mahulisi katseprojekte ning erinevate tehnoloogiate arendamist ja innovatsiooni soodustamist bioressursside paremaks ja säästlikumaks kasutamiseks. Mahukaid, Eesti majanduse jätkusuutlikku kasvupotentsiaali tugevdavaid bioressursside väärindamise suurinvesteeringuid toetatakse just taaste- ja vastupidavuskava vahenditest. Täiendavaid kokkupuuteid strateegiakaval taaste- ja vastupidavuskavaga ei ole, taaste- ja vastupidavuskava panustab oluliselt lairibavõrgu arendamisele maapiirkonnas. Perioodil 2021–2027 rakendatakse Eestis Interregi raames 7 programmi, Eesti-Läti 2021 – 2027, Kesk- Läänemere, Läänemere, Interreg Euroopa, URBACT IV, ESPON 2030 ja INTERACT IV. Eeltoodud programmide osas on kaardistatud konkreetsed sihtpiirkonnad ning abikõlblikud taotlejad, kes saavad tegevustes osaleda ning eesmärgiks on osapoolte koostöö parandamine. ÜPP strateegiakava puutumus on peamiselt läbi maapiirkondade konkurentsivõime kasvu ning heade tavade jagamise nende programmide kaudu, mis on suunatud regionaalse tasandi piirkonnale (nt Eesti-Läti 2021 – 2027). Teatud Interreg projektides osalevad ka kohalikud tegevusrühmad partneritena. Samuti panustavad piirkonna ülesesse koostöösse Leader koostööprojektid ning erinevad teadus- ja arendustegevused.

ET 194 ET

Eesti kavandavate vahendite ning ELi tsentraalsete fondide (nt Euroopa Horisont, LIFE, DEP, CEF2) kasutuse koordineeritud kavandamiseks tehakse koostööd ja vahetatakse infot nende fondidega tegelevate asutuste vahel, et Eestile olulisi tegevusi ellu viia. See tagab ka erinevate vahenditest toetatavate tegevuste korral sünergia, harmoonia ning kooskõlastatud lähenemist võimaldades edendada osalemist rahvusvahelistes koostöövõrgustikes. LIFE programm on keskkonnale suunatud rahastamisvahend, mis toetab liidu keskkonnapoliitika arengut ja elluviimist ning mida koordineerib Eestis Keskkonnaministeerium. Eestis on rahastatud mitmeid suuremahulisi projekte nii keskkonna kui energiatõhususe edendamiseks. Strateegiakava panustab kohalikul tasandil keskkonna ja ressursitõhususe, looduse ja elurikkuse ning kliimamuutuste leevendamise ja kohanemise alastesse eesmärkidesse eelkõige läbi erinevate keskkonna- ja elurikkuse meetmete, samuti soodustades vastavaid tegevusi teistes sekkumistes. Strateegiakavas panustab LIFE projekt Metsa- ja põllumajandusmaastike terviklik majandamine Natura 2000 elupaikade ja liikide kaitsestaatuse parandamiseks (Adaptive community based management of forest and farming landscapes to improve the conservation status of Natura 2000 habitats and species, LIFE18 IPE/EE/000007) sekkumistesse KK5 ja KK6. Programmis töötatakse välja tulemuspõhise hindamise metoodika pärandniitudele ja väärtuslikele püsirohumaadele. Poollooduslike koosluste kaitsekava uuendatakse ning taastatakse 1000 ha erinevaid poollooduslikke kooslusi, sh 20 rannaniitu. Samuti ajakohastatakse praegust toetussüsteemi, mis peaks senisest enam motiveerima maaomanikke taastama ja hooldama poollooduslikke kooslusi. Poollooduslikud kooslused saavad liikuda hooldusskeemi ja taotleda pärandniidu hooldamise toetust pärast seda, kui need alad on taastatud. Poollooduslike koosluste taastamisse ja seega ka strateegiakava sekkumisse KK6 panustavad veel Eesti-Läti ühine LIFE projekt (LIFE20 NAT/EE/000074) „Restoring and promoting a long term sustainable management of Fennoscandian wooded meadows in Estonia and Latvia” 500 ha puisniitude taastamisega ning Muhu saare poollooduslike koosluste sidususe suurendamine ja selleks kasutatud meetodite viimine laiemasse kasutusse (Restoring and connecting semi-natural meadow habitats on Muhu island, LIFE19 NAT/EE/001006), mille käigus taastatakse 500 ha poollooduslikke kooslusi. Viimase projekti eesmärgiks on ka fragmenteerunud pärandniitude ühendamine maastikus selleks, et neile omased liigid saaksid säilitada geneetilise mitmekesisuse. Programmi Digitaalne Euroopa (DEP) tehtavate investeeringutega toetatakse Euroopa Liidu kahte eesmärki, milleks on üleminek rohelisele majandusele ja digipööre, ning tugevdatakse liidu vastupidavust ja digitaalset suveräänsust. Eestis tegeleb digitaaltehnoloogiate arendamise ning selle teemalise investeeringutega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Strateegiakavas ei ole planeeritud sekkumisi, mis kattuksid programmi „Digitaalne Euroopa“ eesmärkidega. Euroopa ühenduse rahastus (CEF2) raames toetatakse transpordi, energia ja digitaalvaldkonna koostoime võimaldamist ja tugevdamist. Perioodil 2014–2020 sai CEF raames toetust Rail Baltica, mille eesmärk on transpordisektori rohelisemaks muutmine Baltikumis, arendades edasi Euroopa standardile vastavat 1435 mm rööpmevahega kaherööpmelist raudteeliini, mis integreerib Balti riigid ELi TEN-T võrku. Eestis tegeleb transpordi, energia ja digitaalvaldkonna arendamisega Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Strateegiakavas ei ole planeeritud suuremahulisi investeeringuid transpordi, energia ega digitaalvaldkonna arendamisse. Euroopa Horisont programmil on strateegiakavaga kõige suurem kokkupuutumus just II samba kuuenda teemavaldkonnaga (klaster 6). Euroopa horisondi II samba kuuenda teemavaldkonna eesmärk on parandada keskkonnaseisundit, aidata taastada elurikkust maismaal, siseveekogudes ja merel. Teaduse ja innovatsiooni toetamise kaudu edendatakse loodusvarade jätkusuutliku kasutamist ning kujundatakse ümber majanduse ja ühiskonna tavasid säästliku ressursikasutuse suunas. Samuti kiirendab teadus- ja

arendustegevus ning innovatsioon üleminekut madala CO2-heitega, ressursitõhusale ringmajandusele ja säästvale biomajandusele, sealhulgas metsandusele. Toetatakse ka maa-, ranniku- ja linnakogukondade jätkusuutlikku arengut ja kohanemist digi- ja rohepöördega.

ET 195 ET

Strateegiakava ja Euroopa Horisondi vahelisi seoseid aitavad tugevdada strateegiakavas planeeritud sekkumised teadmussiirde ja nõuande ning innovatsioonikoostöö toetamiseks. Teadmussiirde ja nõuande raames vahendatakse Horisondi projektide tulemusi, näiteks nõuandetegevuste käigus, teadmiste vahetamisele suunatud infoseminaridel, AKIS keskuse e-teabesalves avaldatud materjalidena jpm. lisaks on oluline roll ÜPP võrgustikul, kes teeb koostööd Eesti Teadusagentuuriga, kes on Euroopa Horisondi kontaktpunktiks Eestis ning juba käesoleval programmiperioodil kajastas omaväljaantavas infokirjas lisaks EIP-AGRI uudistele ka Euroopa Horisondi uudiseid, asjakohaste projektide tulemusi, temaatiliste võrgustike teateid jne, mis muuhulgas tagab tegutsenud, käimasolevate ja tulevaste EIP projektide kursisoleku Horisondis toimuvaga, valdkonnale oluliste teadusuudistega jne. EIP projektide ja Horisondi mitme osapoolega (multi-actor) projektide vahelise sünergia tugevdamiseks ja koostoovõimaluste tutvustamiseks korraldab võrgustik koostöös Eesti Teadusagentuuriga ühiseid infoüritusi, kus osalevad nii EIP kui ka Horisondi projektide esindajad ja kus tutvustatakse käimasolevaid või lõppenud projekte, aga ka kaardistatakse ühishuvisid ja vahetatakse informatsiooni eesmärgiga algatada uusi ühiseid projekte. [1] https://www.mkm.ee/digiriik-ja-uhenduvus/digiuhiskonna-arengukava-2030

4.6 Rahastamisvahendid

4.6.1 Rahastamisvahendi kirjeldus

Eesti sarnaselt kogu maailmale on suurte muutuste keskel, kus toimub valdkondadeülene automatiseerimine ja digitaliseerimine. Erinevate EL eesmärkide, sh kliima ja keskkonna ning digitaalvaldkonna eesmärkide saavutamiseks on vaja teha mahukaid investeeringuid. Investeeringute vajadus on nii VKE-del, sh mikroettevõtetel, kui ka suurtel ettevõtetel. Eelmise programmiperioodi 2014–2020 jooksul rakendati rahastamisvahendit läbi kolme MAK 2014–2020 tegevuse liigi[1] kogusummas 54 460 000 eurot, millest 15 000 000 tuli Euroopa taastekava vahenditest. Seisuga 31.12.2020 rahastati kokku 234 laenu summas 40,8 mln eurot. Välja makstud laenude osakaal oli 73,4% kogu eelarvest. Nimetatud perioodil väljastati mikro- ja väikeettevõtete kasvulaen 184 korral ning pikaajalist investeerimislaenu 50 korral. Edukalt on rakendunud ka pankadega kooslaenamine, kus osa laenu summast tuleb krediidiasutustest ning osa tuleb Maaelu Arendamise Sihtasutusest (MES), kes oli sel perioodil rahastamisvahendi rakendaja. Kaaslaenamine annab krediidiasutustele kindluse, et tegemist on jätkusuutliku ettevõttega ning annab võimaluse rahastamisvahendist rahastada rohkemal hulgal laene, võrreldes sellega kui kogu laenusumma tuleks ainult rahastamisvahendist. Põllumajanduse, toidu- ja joogitootmise ning maapiirkonna ettevõtluse valdkonnas on jätkuvalt probleeme kapitali ja finantseerimiseallikatele ligipääsemisega. Jätkuvad probleemid ebapiisava tagatise, ebastabiilsete rahavoogude ning omakapitali puudumisega, mis takistavad krediidiasutuste poolt pakutavatele võimalustele ligipääsu. Statistikaameti andmetel tegutseb maapiirkonnas kolmandik ettevõtetest, kellest ligi pooled tegelevad teenuste osutamisega, ligikaudu viiendik põllumajanduse, jahinduse, metsamajanduse ja kalandusega ning viiendik töötleva tööstusega. Maapiirkonna ettevõtlus on võrreldes varasemaga kohanenud ning muutunud palju mitmekesisemaks. Samas on kasvutrendis maa- ja linnapiirkonna vaheline hõivelõhe. Olemasolevate töökohtade säilitamiseks, uute atraktiivsete töökohtade loomiseks ja piirkondlikult ühtlase sissetuleku tagamiseks tuleb maaelu toetuste rakendamisel ja sihtide seadmisel üha enam fookusesse võtta uute atraktiivsete töökohtade loomine läbi maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete konkurentsivõime kasvu, maapiirkonna ettevõtluse mitmekesisuse säilitamise ning lisandväärtust loovate tegevuste ja valdkondade (nt ringbiomajandus, innovaatilised tootmisviisid, väärindatud toodete eksport, ökoturism jne) edendamise kaudu. Tehnoloogilise varustatuse, konkurentsivõime suurendamise ning tootmis- ja ekspordimahtude kasvatamiseks on vajalik tagada ligipääs finantsinstrumentidele maapiirkonnas tegutsevatele ettevõtetele. Eesti põllumajandussektor on aastatel 2014–2018 investeerinud 938,3 mln eurot ning aastane investeeringute maht ulatub 151,6 mln eurost 237,1 mln euroni. Suurenenud nõudmised põllumajadustootmisest tuleneva mõju vähendamiseks nõuavad põllumajandustootjatelt täiendavaid

ET 196 ET

investeeringuid keskonnamõjude vähendamiseks ning tootlikuse suurendamiseks. Seejuures on laenu saamine keeruline eelkõige noortel põllumajandustootjatel ja alustavatel ettevõtjatel. Põllumajandustootjatel, sh noortel on raskusi ka vajaliku tootmismaa ostmisel. Toiduainetööstuse (sh joogitööstus) valdkonnas tegutses Eestis 2019. aastal 761 ettevõtet. Eesti toiduainetööstuste investeeringute maht materiaalsesse põhivarasse võrreldes EL-i keskmisega on suhteliselt madal ning investeeringuvajadus Eesti toiduainetööstuses on endiselt suur ning ka tulevikus on oluline jätkata sektori toetamist nii investeeringute tegemisel tehnoloogiasse kui ka teadus- ja arendustegevusse. Töötlemisvõimekuse saavutamisel on oluline toetada ühisinvesteeringuid, mis aitavad paremini kaasa struktuursete muutuste toimumisele ja on laiema mõjuga, kuna investeeringuga ei ole seotud ainult üks isikute grupp, vaid soodustatakse suurema isikute ringi koostegevust. Ühistegevuse arengut takistab tootjate piiratud võimekus ühistu arengusse investeerida. Turutõrke lahendamiseks on vaja luua paremad eeldused nii põllumajandustootjate, sh noorte kui alustavate ja muude maapiirkonna ettevõtete kapitalile ligipääsuks kasutades selleks finantsinstrumentide võimalusi. Oluline on suurendada võimalusi kapitali kaasamiseks olukorras, kus maapiirkonnas teatud tegevusalade ettevõtted ei saa laenu, kuna krediidiasutused kohaldavad laenu andmisel sõltumata tegevusalast ja muudest valdkonna iseärasustest ettevõtetele ühesuguseid kriteeriume. Seejuures tuleb hõlbustada ka põllumajandusühistute ja toiduainetööstuste juurdepääsu kapitalile ning finantsinstrumentidele laiemalt. Rahastamisvahendiga on võimalik toetada uusi või varajases kasvufaasis olevaid ettevõtteid, sh noori põllumajandustootjaid ja nende poolt tehtud investeeringuid, mis on elujõulised kuid teatud põhjustel (ebasobiv tagatis, tundmatu tegevusala, hooajaline sissetulek vms) krediidiasutused neile laenu ei anna või annavad laenu taotleja jaoks ebasobilikel tingimustel (nt lühike tagasimakse aeg, kõrge intress, ebamõistlikud tagatised). Eeltoodust tulenevalt rakendatakse rahastamisvahendit järgmistes ÜPP strateegiakava erieesmärkides: 2, 3, 7 ja 8 ning nende erieesmärkide põhjal programmeeritud sekkumistes - põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud, toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud, ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse ning investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks. Täiendavalt saavad rahastamisvahendite poolt pakutavaid võimalusi kasutada ka põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamise, väikeste põllumajandustootjate arendamise sihtgrupi kuuluvad põllumajandustootjad. Neil on võimalik rahastamisvahendit kasutada läbi põllumajandustootjate materiaalsete ja immateriaalsete tootlike investeeringute sekkumise, mille raames programmeeritakse rahastamisvahend. Eeltoodud sekkumised panustavad põllumajanduse, toidu- ja joogitootmise ning maapiirkonna ettevõtluse valdkonnas investeeringute tegemisele, kus on jätkuvalt probleeme kapitali ja finantseerimiseallikatele ligipääsemisega. Ülejäänud erieesmärgid (1, 4, 5, 6, 9) ning nende alt programmeeritud sekkumised ei kasuta ÜPP strateegiakava mõistes rahastamisvahendit, kuna rakendatavate sekkumiste olemus, nendega kaetav vajadus või sekkumise raames toetatavad tegevused ei ole seotud eelnevalt tuvastatud turutõrkega ning seega pole rahastamisvahendi rakendamine nendes sekkumistes asjakohane. Rahastamisvahendi eelhindamine Rahastamisvahendi eelhindamist alustati 2019. aasta oktoobris ühiselt ÜPP strateegiakava ja „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava“ jaoks Eesti Maaülikooli poolt. Eelhindamise aruanne koostati 2020. aasta aprillis hinnates turutõrke asjakohasust 2019. aasta lõpu seisuga. Eelhindamises ei arvestatud COVID-19 kriisist tingitud olukorraga. Eelhindamise aruande koostamisel lähtuti eelkõige Statistikaameti ja Eesti Panga andmetest sihtrühmade majandusliku olukorra kohta, Põllumajandusuuringute Keskuse (PMK) poolt 2019. aastal läbi viidud

ET 197 ET

uuringute tulemustest[2], eelnevate rahastamisvahendite eelhindamise tulemustest, MESi andmetest perioodi 2014–2020 rahastamisvahendi rakendamise kohta ning sihtrühma, krediidiasutuste ning rahastamisvahendiga seotud asutustega (korraldus-, rakendus- ja makseasutused) läbi viidud intervjuudest. Eelhindamisse kaasatud sihtrühmad olid põllumajandustootmises, toiduainete ja joogitootmises ning

maalises asustuspiirkonnas muudes tegevusvaldkondades tegutsevad ettevõtted, sh ühistud[3]. Rahastamisvahendi eelhindamise käigus analüüsiti rahastamisvahendi võimalikke rakendusvaldkondi, turutõrkeid ja sihtgruppe, samuti töötati välja ettepanekud rahastamisvahendite kujundamiseks ja rakendamiseks ning kavandati võimalikud investeerimisstrateegiad. Turutõrked eelhindamisega kaetud sihtrühmades olid valdavalt sarnased ja ei erine suuresti programmiperioodil 2014–2020 rahastamisvahendi eelhindamisel tuvastatud turutõrgetest. Jätkuvalt on suurimaks probleemiks krediidiasutustest laenu saamisel tagatise ebapiisavus, liiga lühike laenutagasimakse investeerimislaenudel, laenutaotlejate ebarealistlikud äriplaanid ning vähene teadlikkus rahastamise võimalustest. Ebapiisavad tagatised on eelkõige probleemiks alustavatel ja kasvufaasis olevatel ettevõtetel, ühistutel, tootjarühmadel ning muudel maaettevõtjatel. Ettevõtjate hinnangul ei tunne krediidiasutused ka piisavalt hästi vähem levinud tegevusalade spetsiifikat, mistõttu hinnatakse äriplaane ebaadekvaatselt või kogunisti loobutakse nende hindamisest. Krediidiasutuste hinnangul on ettevõtjate finantskirjaoskus ja riskijuhtimise alastes teadmistes vajakajäämisi, millest tulenevalt on ka koostatud äriplaanid nõrgad, kus hinnatakse prognoositavaid tulusid liiga suureks ning kulusid liiga väikseks. Põllumajandussektoris krediidiasutuse poolt laenu andmise puhul on probleem eelkõige alustavate (sh noorte) ja kasvufaasis olevate põllumajandusettevõtjate puhul, kus krediidiasutused hindavad laenu saamiseks vajalike tagatisi ebapiisavaks või on intressimäärad liiga kõrged. Sobivaks tagatiseks hinnatakse maad, mida aga paljudel põllumajandusettevõtjatel ei ole, seega on vajalik väikeste ja keskmiste suurustega põllumajandustootjatel põllumajandusmaa ostu finantseerimine. Samuti on krediidiasutuste poolt pakutavad laenutagasimaksed liiga lühikese perioodiga. Selleks, et sektor suudaks senise investeerimise mahu säilitada, peab lisaks sektori tootlikkuse ja kasumlikkusele paranema ka ligipääs pikaajalistele laenudele. Samas on esile toodud, et suurema sektorispetsiifilise kogemuse tõttu oskab MES enam arvestada põllumajandussektori eripäradega ning seega on hästi käivitunud MESi ja krediidiasutuste kaaslaenamise toode. Muude maaettevõtete puhul on lisaks eelnevale probleemiks ka mikrolaenude puudumine ja väikelaenude liiga kõrged intressid, mis sunnib ettevõtjaid kasutama kõrge intressimääraga tarbimislaene. Alustavate ettevõtjate ja hooajaliste valdkondadega (nt turism) ettevõtjad ei saa krediidiasutustest laenu, kuna ettevõtte majandusnäitajad või äriplaan ei ole krediidiasutuste hinnangul piisav. Ka on probleeme tagatisega, kuna maalises asutuspiirkonnas asuv kinnisvara ei kvalifitseeru madala turuväärtuse tõttu tagatiseks. Samuti tuli intervjuudest välja, et väikeste laenusummade puhul krediidiasutused pole nõus äriplaane hindama. Intervjuudest selgus, et teadlikkus rahastamisvahendi laenude võimalustes on pigem tagasihoidlik, seega täiendava teavitustöö ja kasvava teadlikkuse tulemusena võib kasvada ka rahastamisvahendi nõudlus. Toiduainetööstuses tegutsevatel väiksematel ettevõtetel on lisaks üldistele takistustele ka probleeme käibekapitali laenu saamisega ning mikroettevõtjate jaoks pole sobivat investeerimislaenu. Ühistutel tekitab vähene omakapital probleeme laenukapitali kaasamise võimalustega, seda eriti suuremate projektide puhul. Täpsem ülevaade eelhindaja ettepanekutest ja turutõrke kirjeldustest on leitav eelhindamise lõpparuandest (vt https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/upp-2021/upp-emkf-2021- rahastamisvahend-eelhindamine.pdf). Rakendatavad rahastamisvahendid

ET 198 ET

Lähtuvalt eelhindaja soovitustest ja eelmise perioodi positiivsetest kogemustest rakendatakse ÜPP strateegiakava raames tagatisi ja laenusid, sh: · Kasvulaen; · Pikaajaline investeerimislaen; · Eraldiseisev käibekapitalilaen vastavalt määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 80 lõikele 3. Ettevõtete rahastamisvajadus varieerub suuresti sõltuvalt ettevõtte suurusest ning arenguetapist. Rahastamisvahendi kaudu pakutavate finantstoodete tingimused lepitakse kokku rakendaja ja ministeeriumi vahel rahastamislepinguga. Rahastamislepingus võidakse seada taotlejatele, kellel on turutingimustel keerulisem laenu saada (nt alustavad, noored või väikesed põllumajandustootjad, tootjaorganisatsioonid) soodustingimusi (nt madalam intress, madalam tagatise määr, pikem tagasimakse tähtaeg vms). Konkreetsed tingimused, sh soodustingimused kirjeldatakse rahastamislepingus. Rahastamisvahendi rakendamisega leevendatakse turutõrget põllumajanduse, toidutööstuse ning muude maapiirkondade ettevõtete seas. Sessoonse olemusega valdkonnad saavad kasu käibekapitali pakutavatest võimalustest ning ei pea kasutama lühiajaliste rahaliste vahendite saamiseks kõrge intressiga tarbimislaene. Spetsiifiliste ning vähem levinud valdkondade ettevõtjad saavad kasutada avaramaid võimalusi, kus arvestatakse ning teatakse nende eripäradest ning ollakse teadlikud valdkonna spetsifiikast. Paraneb paindlikus ettevõete kasvulaenude ning pikaajalise investeerimislaenude osas, kus nõutavad tagatised on madalamad ning tagasimaksed paindlikumad võrreldes krediidiasutuste poolt pakutavate toodetega, mis lubavad investeeringuid teha ka nendel ettevõtjatel, kes tavalisest krediidiasutusest laenu ei saa, või saaksid väga halbade tingimustega. Rahastamisvahendi kombineerimine muude toetustega Rahastamisvahendit rakendatakse tagastamatust toetusest eraldi tegevusena. Rahastamisvahendeid võib kombineerida toetustega, eelkõige toetuse saamisel omafinantseeringu osa rahastamisel, kui toetuse ja rahastamisvahendi toetuse brutotoetusekvivalendi summa ei ületa Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 73 sätestatud asjakohaseid toetuse piirmäärasid ja vastava toetusskeemi tingimustes sätestatud toetuse piirsummasid. Rahastamisvahendist antava rahastuse ja toetuse summa ei tohi ületada asjaomase kuluartikli kogusummat. Rahastamisvahendit ei kasutata toetuse eelrahastamiseks ega toetusi rahastamisvahendi tagasimakseks. Rahastamisvahendit saab kombineerida muude toetustega ainult juhul, kui tegevus või investeering on abikõlblik kõigi kombineeritud toetuste puhul. Rahastamisvahendi rakendamise kord ja toetuse taotlemine Rahastamisvahendi rakendamiseks sõlmitakse haldusleping, lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 X lisas sätestatule Maaeluministeeriumi ja rahastamisvahendi rakendaja vahel, kus on kirjas rakendamise kord ja taotlemise protseduur. Rahastamisvahendi rakendaja valimiseks jälgib Maaeluministeerium riigihangete seaduses sätestatud tingimusi. Rakendaja saab olla juriidiline isik, kes tegutseb finantseerimise alal, kellel on varasem kogemus rahastamisvahendi rakendamisel ning omab piisavat pädevust rahastamisvahendi rakendamiseks (sh inimkapital, süsteemid, võimekus, piisav omakapital). [1] 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamisse“, 4.2 „Investeeringud põllumajandustoodete töötlemiseks ja turustamiseks“ ja 6.4 „Investeeringud majandustegevuse mitmekesistamiseks maapiirkonna mittepõllumajandusliku tegevuse suunas“. [2] Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötlemise ja turustamisega tegelevate ning maapiirkonnas tegutsevate ettevõtjate toetusvajaduste ja võimaliku sekkumisloogika uuring (https://pmk.agri.ee/sites/default/files/2020-09/2020-ettevotete-toetusvajadus-lopparuanne-veebile- MMAO%2802092020%29.pdf)

ET 199 ET

[3] Käesoleva dokumendi kontekstis ei hõlmata eelhindamise seda osa, mis puudutas kalandussektori ettevõtjaid, tootjaorganisatsioone ja sadamaid.

4.7 Sekkumiste maaelu arenguga seotud liikide ühised elemendid

4.7.1 Rahastamiskõlblike investeeringute loetelu

Mitterahastamiskõlblikud investeeringud ja kulukategooriad Kõigi investeeringute sekkumisliigina rakendatavate sekkumiste puhul on mitterahastamiskõlblikud järgmised investeeringud ja kulukategooriad: · põllumajandustoodete tootmise õiguste ostmine (v.a rahastamisvahendi kaudu); · toetusõiguste ostmine (v.a rahastamisvahendi kaudu); · maa ostmine summas, mis ületab 10% asjaomase tegevuse rahastamiskõlblikest kogukuludest, välja arvatud maa ostmine keskkonnakaitseks ja süsinikurikaste muldade säilitamiseks või maa ostmine noorte põllumajandustootjate poolt rahastamisvahendi kaudu; · loomade ning üheaastaste taimede ost ja nende istutamine (v.a rahastamisvahendi kaudu) muul eesmärgil kui: · loodusõnnetuse, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofi tagajärjel kaotatud põllumajandusliku või metsamajandusliku potentsiaali taastamine; · kariloomade kaitsmine suurkiskjate eest või kasutamine masinate asemel metsanduses; · määruse (EL) nr 2016/1012 artikli 2 punktis 24 määratletud ohustatud tõugude kasvatamine keskkonna-, kliima- ja muude majandamiskohustuste alusel; · geneetilisest erosioonist ohustatud taimesortide säilitamine keskkonna-, kliima- ja muude majandamiskohustuste alusel. · laenuintress, välja arvatud toetuste puhul, mis on antud intressitoetusena või tagatistasu toetusena; · investeeringud suuremahulisesse taristusse, mis ei ole osa kogukonna juhitud kohaliku arengu strateegiatest, välja arvatud lairibaühendusse ja üleujutuste või rannikukaitsega seotud ennetusmeetmetesse, mille eesmärk on vähendada võimalike loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärgi (v.a rahastamisvahendi kaudu). Täiendavad sekkumisspetsiifilised mitterahastamiskõlblikkuse tingimused on vajadusel toodud peatükis 5, konkreetse sekkumise kirjelduses.

4.7.2 Maapiirkonna määratlus ja kohaldatavus

Maapiirkond on piirkond, mis vastab Statistikaameti metoodika alusel maalisele ja väikelinnalisele

asustuspiirkonnale[1]. Väikelinnalisse asustuspiirkonda kuuluvad asulad, kus suurem osa elanikest elavad piirkondades, kus rahvastiku tihedus on suurem kui 200 inimest km² ja väiksem kui 1000 inimest km² ning rahvaarv sellise tihedusega klastris on suurem kui 5000 inimest. Maalisesse asustuspiirkond kuuluvad asulad, kus rahvastiku tihedus on väiksem kui 200 inimest km² või kui tihedama asustusega piirkondade rahvaarv on alla 5000 elaniku. Eesti ei kohalda EUROSTATI maapiirkonna definitsiooni. [1] http://metaweb.stat.ee/get_classificator_file.htm?id=4601490&siteLanguage=ee

4.7.3 Valdkondlike sekkumiste, maaelu arenguga seotud sekkumiste või nii valdkondlike kui ka maaelu arenguga seotud sekkumiste ühised lisaelemendid

Investeeringuobjektide sihipärane kasutamine Kõigi investeeringute sekkumisliigina rakendatavate sekkumiste raames soetatud või valminud investeeringuobjektide sihipärase kasutamise tingimused nähakse ette siseriiklikus õiguses.

ET 200 ET

Suuremahulise taristu määratlus Väiketaristuks loetakse mis tahes liiki taristu, mille loomise, parendamise või laiendamise rahastamiskõlblikud kulud on piiratud 2 miljoni euroga ja suuremahuliseks taristuks loetakse mis tahes liiki taristu, mille loomise, parendamise või laiendamise rahastamiskõlblik kulu on suurem kui 2 miljonit eurot. Muud tingimused ja nõuded Sekkumise siseriikliku rakendusmäärusega või muu sekkumise rakendamiseks kasutatava aktiga võib valdkondlike sekkumiste ja maaelu arengu sekkumiste puhul kehtestada peatükis 5 toodud tingimuste ja nõuete täpsemad tingimused ja nõuded.

ET 201 ET

4.7.4 Maaelu arenguga seotud sekkumiste suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad)

Liikmesriigi osaluse määr(ad) Artikkel Kohaldatav

määr Minimaalne määr

Maksimaalne määr

155(2)(c) - Ennetähtaegselt pensionile jäämine 20,00% 43,00%

91(2)(a) - Vähem arenenud piirkonnad 20,00% 85,00%

91(2)(b) - Äärepoolseimad piirkonnad ja Egeuse mere väikesaared 20,00% 80,00%

91(2)(c) - Üleminekupiirkonnad määruse (EL) 2021/1060 artikli 108 lõike 2 esimese lõigu punkti b tähenduses

60,00% 20,00% 60,00%

91(2)(d) - Muud piirkonnad 20,00% 43,00%

91(3)(a) - Toetused looduslikust või muust piirkondlikust eripärast tulenevate piirangute puhul artikli 71 alusel

65,00% 20,00% 65,00%

91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel

80,00% 20,00% 80,00%

91(3)(c) - Tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt

100,00% 20,00% 100,00%

91(3)(b) - 70 - Maksed artikli 70 alusel 20,00% 80,00%

91(3)(b) - 72 - Maksed artikli 72 alusel 20,00% 80,00%

91(3)(b) - 73 - Mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73 20,00% 80,00%

91(3)(b) - 77(1)(a) - Toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel

20,00% 80,00%

91(3)(b) - 77(1)(b) - Toetus programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel

20,00% 80,00%

91(3)(c) - 70 - Artikli 70 kohased tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt

20,00% 100,00%

91(3)(c) - 71 - Artikli 71 kohased tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt

20,00% 100,00%

91(3)(c) - 72 - Artikli 72 kohased tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt

20,00% 100,00%

91(3)(c) - 73-74 - Artiklite 73–74 kohased tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt

20,00% 100,00%

91(3)(c) - 75 - Artikli 75 kohased tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt

20,00% 100,00%

91(3)(c) - 76 - Artikli 76 kohased tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt

20,00% 100,00%

91(3)(c) - 77 - Artikli 77 kohased tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt

20,00% 100,00%

91(3)(c) - 78 - Artikli 78 kohased tegevused, mida rahastatakse EAFRDsse ümber paigutatud vahenditest artiklite 17 ja 103 kohaselt

20,00% 100,00%

ET 202 ET

Piirkondliku osaluse määr(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav määr Minimaalne määr Maksimaalne määr

ET 203 ET

5 Strateegias nimetatud otsetoetused, valdkondlikud ja maaelu arengu sekkumised

ET 204 ET

Fond Sekkumise vorm Sekkumise liik Sekkumise kood (liikmesriik) – nimi

Ülekandumine Ühine väljundnäitaja

Gen. Renewal

Env. Ökokavade tagasimakse süsteem

LEADER

EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

BISS(21) 1.1 - Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks

O.4

EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

CRISS(29) 1.2 - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks

O.7

EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

CIS-YF(30) 7.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele

O.6

EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

Eco-scheme(31) / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus

ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine

Ei hõlma O.8

EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

Eco-scheme(31) / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus

ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava

Ei hõlma O.8

EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

Eco-scheme(31) / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus

ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad

Ei hõlma O.8

EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

Eco-scheme(31) / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus

ÖK4 - Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal

Ei hõlma O.8

EAGF Tootmiskohustusega sidumata otsetoetused

Eco-scheme(31) / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus

ÖK5 - Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus

Ei hõlma O.8

EAGF Tootmiskohustusega seotud otsetoetused

CIS(32) 1.3 - Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks

O.11

EAGF Tootmiskohustusega seotud otsetoetused

CIS(32) 1.4 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks

O.11

EAGF Tootmiskohustusega seotud otsetoetused

CIS(32) 1.5 - Põllumajandustootmisega seotud toetus lamba ja kitse kasvatamiseks

O.11

EAGF Tootmiskohustusega seotud otsetoetused

CIS(32) 1.6 - Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks

O.10

ET 205 ET

EAGF Tootmiskohustusega seotud otsetoetused

CIS(32) 1.7 - Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks

O.10

EAGF Tootmiskohustusega seotud otsetoetused

CIS(32) 1.8 - Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks

O.10

EAGF Valdkondlik - Mesindustooted

ADVIBEES(55(1)(a)) 2.1.1 - Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi

O.37

EAGF Valdkondlik - Mesindustooted

INVAPI(55(1)(b)) 2.1.2 - Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud

O.37

EAGF Valdkondlik - Mesindustooted

ACTLAB(55(1)(c)) 2.1.3 - Mesindussektori sekkumine 3 - analüüse tegevate laboratooriumite toetamine

O.37

EAGF Valdkondlik - Mesindustooted

COOPAPI(55(1)(e)) 2.1.4 - Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega

O.37

EAGF Valdkondlik - Mesindustooted

PROMOBEES(55(1)(f)) 2.1.5 - Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine

O.37

EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) 9.1 - Loomade heaolu toetus Ei hõlma O.18 Ei Jah Ei Ei

EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) 9.2 - Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus

Ei hõlma O.17 Ei Jah Ei Ei

EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) 9.3 - Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus

Ei hõlma O.18 Ei Jah Ei Ei

EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus

Ei hõlma O.14 Ei Jah Ei Ei

EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) KK5 - Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus

Ei hõlma O.14 Ei Jah Ei Ei

EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) KK6 - Pärandniidu hooldamise toetus

Ei hõlma O.14 Ei Jah Ei Ei

EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) KK7 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus

Ei hõlma O.19 Ei Jah Ei Ei

EAFRD Maaelu areng ENVCLIM(70) KK8 - Ohustatud tõugu looma pidamise toetus

Ei hõlma O.19 Ei Jah Ei Ei

ET 206 ET

EAFRD Maaelu areng ASD(72) KK9 - Elurikkuse soodustamine Natura 2000 erametsades

Ei hõlma O.13 Ei Jah Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 1.11 - Loodusõnnetuste, ebasoodsate ilmastikutingimuste või katastroofide tagajärjel kaotatud põllumajandusliku potentsiaali taastamise ja ennetustegevuste toetus

Ei hõlma O.20 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 1.9.1 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt

Ei hõlma O.22 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 1.9.2 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendussüsteemid) kaasajastamisse – avaliku sektori investeeringud

Ei hõlma O.22 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 1.9.3 - Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse

Ei hõlma O.22 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 2.2 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud

Ei hõlma O.24 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 2.3 - Toidutööstuste materiaalsed ja immateriaalsed tootlikud investeeringud (FI)

Ei hõlma O.24 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 2.5 - Väikeste põllumajandusettevõtete arendamine

Ei hõlma O.20 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 2.6 - Põllumajandustootjate tootlikud materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud (FI)

Ei hõlma O.20 Ei Ei Ei

ET 207 ET

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 3.1.1 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse

Ei hõlma O.20 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 3.1.2 - Ühistulised investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse põhivarasse (FI)

Ei hõlma O.20 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 8.1 - Investeeringud ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks

Ei hõlma O.24 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 8.2 - Investeeringud ettevõtluskeskkonna arendamiseks maapiirkonnas

Ei hõlma O.24 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) 8.3 - Investeeringud bioressursside väärindamisse

Ei hõlma O.24 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) KK1 - Põllumajandustootjate materiaalsed ja immateriaalsed investeeringud

Ei hõlma O.20 Ei Jah Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) KK2.1 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (tootlikud investeeringud)

Ei hõlma O.24 Ei Jah Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) KK2.2 - Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks (mittetootlikud investeeringud)

Ei hõlma O.23 Ei Jah Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INVEST(73-74) KK3 - Maaparanduslikud keskkonnakaitserajatised

Ei hõlma O.22 Ei Jah Ei Ei

EAFRD Maaelu areng INSTAL(75) 7.2 - Põllumajandusliku tegevusega alustava noore ettevõtja soodustamine

Ei hõlma O.25 Jah Ei Ei

EAFRD Maaelu areng RISK(76) 1.10 - Põllumajanduskindlustustoetus

Ei hõlma O.9 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng COOP(77) 0.3 - Innovatsioonikoostöö projektid - Euroopa innovatsioonipartnerluse tegevusrühma projektid

Ei hõlma O.1 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng COOP(77) 3.2 - Liidu ja riiklike kvaliteedikavade rakendamise toetamine

Ei hõlma O.29 Ei Ei Ei

ET 208 ET

EAFRD Maaelu areng COOP(77) 3.3 - Tunnustatud tootjaorganisatsioonide arendamise toetamine

Ei hõlma O.28 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng COOP(77) 3.4 - Lühikeste tarneahelate ja kohaliku turu arendamine

Ei hõlma O.32 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng COOP(77) 8.4 - LEADER – kogukonna juhitud kohalik areng

Ei hõlma O.31 Ei Ei Jah

EAFRD Maaelu areng COOP(77) 9.4 - Loomataudide kontrolliprogrammide alase koostöö toetus

Ei hõlma O.32 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng KNOW(78) 0.1 - Teadmussiirde- ja innovatsioonisüsteemi (AKIS) arendamise toetus

Ei hõlma O.33 Ei Ei Ei

EAFRD Maaelu areng KNOW(78) 0.2 - Nõuandetoetus Ei hõlma O.33 Ei Ei Ei

ET 209 ET

5.1 Otsetoetustega seotud sekkumised

BISS(21) - Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks

1.1 - Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.1

Sekkumise nimetus Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks

Sekkumise liik BISS(21) – Põhiline sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks

Ühine väljundnäitaja O.4. Hektarite arv, mille eest makstakse baassissetuleku toetust

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus

EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V1.1 Tagada põllumajandustootjate jätkusuutlikkus ja sissetulekute stabiilsus

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Põhilise sissetulekutoetuse eesmärgiks on pakkuda keskkonda hoidvalt avalikku teenust hooldatud põllumajandusmaastiku näol, kus on võimalik toota toitu, andes põllumajandustootjatele stabiilset sissetulekut, millega maandada (osaliselt) võimalikke ettevõtlusriske. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Ebasoodne turuolukord või ilmastikust põhjustatud tootmiskaod on sagedad mõjurid põllumajandussektoris. Järjest tihedamini tuleb toime tulla põuast või üleujutusest tingitud kahjudega. Põhiline sissetulekutoetus annab võimaluse panustada baasmaksena stabiilse iga-aastase sissetuleku kindlustamisesse.

ET 210 ET

Stabiilse põllumajandustegevusega tegelevate isikute sissetuleku tagamiseks on vajalik toetuse maksmine kogu taotleja kasutuses oleva põllumajandusmaa eest, olenemata sellest, mida taotleja konkreetsel aastal kasvatab. Sellega anname taotlejatele võimaluse vastavalt nõudlusele leida oma ettevõttele sobiv ja vajalik toomissuund. Samas on oluline ka põllumajandusmaa kestlik kasutus, millele aitab kaasa tingimuslikkuse nõuete täitmine. Samuti on oluline põllumajandusmaa heas korras hoidmine tavapäraste ja traditsiooniliste kohalikule eripärale vastavate harimistehnikate kasutamise kaudu. 2020. aastal on ilmunud ka trükis „Hea põllumajandustava“, mis on kättesaadav Eesti Taimekasvatuse instituudi kodulehel. Põllumajandusmaa kasutamisel tuleb lähtuda olemasolevatest nõuetest, mis väljenduvad nii strateegiakava mõistetes kui ka tingimuslikkuse nõuete täitmises. Potentsiaalsete toetuse saajate hulka on kaasatud kõik põllumajandusega tegelevad isikud. Põhilise sissetulekutoetuse suurus ja ühikusumma sõltub põllumajanduslikele otsetoetustele eraldatavast eelarvest, sh teistest otsetoetustest, mida Eesti riik otsustab rakendada.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane

Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetusõiguslikkuse tingimused Põllumajandusmaa tuleb hoida heas korras ehk peab olema välistatud ebasoovitava taimestiku ulatuslik levik ning seda maad peab olema võimalik kasutada järgmisel kasvuperioodil põllumajanduslikuks tegevuseks ilma lisakuludeta. Ebasoovitava taimestiku all peetakse silmas eelkõige takja, ohaka, puju, putkede ja puittaimede kasvu ja levikut. Nende taimede ulatuslik levik võib põhjustada maa põllumajanduslikust kasutusest väljalangemist. Ulatusliku leviku all peetakse silmas kogu põldu hõlmavat ebasoovitava taimestiku levikut. Kui maa heas korras hoidmine ei vaja igal aastal teatava põllumajandusliku tegevuse läbiviimist, siis võib põllumajanduslikku tegevust viljeleda selliste maade puhul ka üle aasta. Kui põllumajandusmaal nimetatud nõudeid ei täideta, loetakse see maa mittetoetusõiguslikuks maaks ning selle osas rakendatakse toetuste vähendamist.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus

Põhilise sissetulekutoetus on planeeritud ühetasandilisena, ilma ühikumäära diferentseerimiseta. Eestis ületab põllumajandussaaduste tootmise kulu, mis hõlmab ka peretööjõu hinnangulist tasu, põllumajanduse kogutoodangu väärtuse tootjahinnas kasutuses oleva põllumajandusmaa ha kohta viimase viie aasta

keskmisena ca 218 €/ha[1], millest põhilise sissetulekutoetusega kompenseeritakse ligikaudu 49%. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 108 €/ha. Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 97 €/ha ning maksimaalseks ühikumääraks 119 €/ha. [1] Algallikad: EUROSTAT aact_eaa01, aact_ali01) ja SA PM0281

8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata

ET 211 ET

9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

Roheline kast (WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5), toetust ei rakendata toetusõiguste alusel, toetus ole seotud toodangu liigi, mahu ega hinnaga.

ET 212 ET

11 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d)

ÜS1.1.1 - Põhiline sissetulekutoetus Ühtne R.4

Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.1.1 - Põhiline sissetulekutoetus

Põhilise sissetulekutoetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 25%.

12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS1.1.1 - Põhiline sissetulekutoetus Kavandatud ühikusumma 108,00 109,00 109,00 110,00 108,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

97,00 98,00 82,00 83,00 81,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

119,00 120,00 136,00 138,00 135,00

O.4 (ühik: Hektarid) 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

104 474 664,00 105 442 022,00 105 442 022,00 106 409 380,00 104 474 664,00 526 242 752,00

KOKKU

O.4 (ühik: Hektarid) 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00 967 358,00

Summa: 4 836 790,00

Maksimaalne: 967 358,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

104 523 894,00 105 156 725,00 105 913 018,00 106 541 130,00 104 816 838,00 526 951 605,00

Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 213 ET

CRISS(29) - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks

1.2 - Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.2 Sekkumise nimetus Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus jätkusuutlikkuseks Sekkumise liik CRISS(29) – Täiendav ümberjaotav sissetulekutoetus

jätkusuutlikkuseks Ühine väljundnäitaja O.7. Hektarite arv, mille eest makstakse täiendavat

ümberjaotavat sissetulekutoetust

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V1.6 Suurendada toetuste õiglast jaotust

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Ümberjaotava toetuse eesmärgiks on suunata toetus suurematelt põllumajanduslikelt ettevõtetelt teatud osas väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Toetada otsetoetuste taotlejaid, kelle kasutuses on 1 ja enam ha põllumajandusmaad, andes nende kasutuses olevate 1–130 ha eest täiendavat toetust. Sekkumise eelarve on 5% otsetoetuste kogueelarvest, kohustusliku 10% taseme erandi täidab koosmõju eelkõige väiksematele majapidamistele suunatud tootmiskohustusega seotud toetuste rakendamisega. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. FADN andmetel on Eesti põllumajandustootja sissetulekutes toetustel (va investeeringuteks) oluline osa. Ilma toetusteta kujuneks ettevõtjatuluks koos tööjõukuludega ha kohta keskmiselt 23 eurot, kuid erinevates maa kasutuse suurusgruppides muutuks näitaja negatiivseks ja teenitakse kahjumit. Maa kasutuse suurusgruppide lõikes on ettevõtlustulu koos tööjõukuludega ha kohta oluliselt kõrgem kuni 10 hektariga majapidamistes, kuhu kuuluvad muuhulgas ka väga vähese maaga, kuid suurte karjadega tootjad. Samas ei

ET 214 ET

peaks väiksema maakasutusega majapidamistelt toetust suurematele suunama, mistõttu kujuneb 1-10 ha majapidamiste ühikumäär põhisissetuleku ja ümberjaotava toetuse summa alusel, jäädes madalamaks kui 10 ja enama ha majapidamistes. Ümberjaotava toetuse ülempiiri seadmisel on võetud aluseks FADN 2019. aasta keskmine ettevõtte suurus (130) ning asjaolu, et suurim kahjum tekiks ilma toetusteta maa suurusgrupis 75-130 ha (-100 €/ha), kus peretööjõud asendub juba enam palgatööjõuga. Samal ajal ei teenita kahjumit pigem üle 500 ha maaga suurusgrupis. Eestis on üle 500 ha maakasutusega isikuid 416 ehk 4% kõikidest põllumajanduslikest majapidamistest. Seetõttu on planeeritud üle 10 ha suurustel majapidamistel kõrgema ühikumääraga toetus kui alla 10 ha suurustel majapidamistel esimeste 1-130 ha eest.

Alla 10 ha suuruste majapidamiste hulgas on ka oluline osa aianduskultuure ning lambaid ja kitsi kasvatavaid põllumajandustootjaid ning neile on suunatud lisaks vastavad tootmiskohustusega seotud toetused (sh diferentseerimise tõttu) kõrgema ühikumääraga. Koosmõjus tootmiskohustusega seotud toetustega on võrdluses perioodiga 2016-2020 (otsetoetused ha kohta 137 eurot) uuel perioodil keskmisest kõrgem tulu majapidamistel maa kasutusega kuni 250 ha (üle 31 euro/ha), samal ajal kui üle 250 ha maakasutusega majapidamistel lisandub 1-9 eurot/ha. On arvestatud, et ~51% ümberjaotava toetuse eelarvest läheb ettevõtetele, kelle hinnanguline standardtoodangu väärtus on 4000–250 000 eurot. Nad moodustavad 54% põllumajanduslike majapidamiste ja nende standardtoodangu väärtus moodustab 24% kogu standardkogutoodangu väärtusest. Toetuse jaotus paraneb nii ümberjaotava toetuse kui seotud toetuste väiksematele põllumajandustootjatele suunamise kaudu - keskmisest väiksema suurusega toetusõiguslikele põllumajandusettevõtetele hektari kohta antava täiendava otsetoetuse määr ületab ca 11,5% keskmist. Ümberjaotava toetuse ühikumäär ei kujune kõrgemaks kui põhisissetulekutoetuse ühikumäär. Potentsiaalsete toetuse saajate hulka on kaasatud kõik põhisissetulekutoetuse taotlejad. 2021. a pindalatoetuse taotluste andmete alusel on ümberjaotava toetuse sihtgrupis ca 441 644 ha, millest 8% on suurusgrupis alla 10 ha suurustes majapidamiste ja 47% on üle 130 ha suurustes majapidamistes.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane

ET 215 ET

Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes saavad põhilist sissetulekutoetust jätkusuutlikkuseks. Toetusõiguslikkuse tingimused Toetuse taotleja peab taotlema põhisissetulekutoetust ja täitma kõiki põhisissetulekutoetuse saamise tingimusi, mida käesolevasse sekkumislehte üle ei kirjutata. Põhisissetulekutoetuse saaja saab ümberjaotavat toetust toetuskõlblike põhisissetulekutoetuse ha alusel, vastavalt tema maakasutuse suurusele vahemikus 1–10 ha koef 0,43 ja üle 10 ha suurused majapidamised esimese 130 ha eest koef 1.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus

FADNi andmetel on alla 130 ha kasutatavat põllumajandusmaad kasutavate majapidamiste tulu puudujääk ha kohta ulatub ligi 470 euroni, millest põhisissetulekutoetuse ja ümberjaotava toetusega kompenseeritakse ca 28%. Toetust makstakse diferentseeritult: • majapidamised 1-10 ha, saavad toetust koefitsiendiga 0,43, ühikumäär 10 €/ha, millest minimaalne ühikumäär on 9 € ja maksimaalne ühikumäär on 11 €; • majapidamised, mis on 10 ha ja suuremad saavad toetust koefitsiendiga 1, kuni 130 ha eest, ühikumäär on 23 €/ha, millest minimaalne ühikumäär on 21 € ja maksimaalne ühikumäär on 26 €; Suurusgrupis 10 ha enama maaga on toetussummaks majapidamise kohta 3020 eurot.

8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Kas kohaldate täiendava ümberjaotava sissetulekutoetuse puhul territoriaalset lähenemist?  Jah  Ei 9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

Roheline kast (WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5), toetust ei rakendata toetusõiguste alusel, toetus ole seotud toodangu liigi, mahu ega hinnaga.

ET 216 ET

11 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d)

ÜS1.2.1 - Ümberjaotav toetus (majapidamised, kus on 1-10 ha) Ühtne R.6

ÜS1.2.2 - ÜS1.2.2 – Ümberjaotav toetus (majapidamised, mis on üle 10 ha esimesed 130 ha) Ühtne R.6

Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.2.1 - Ümberjaotav toetus (majapidamised, kus on 1-10 ha)

Ümberjaotava toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 25%.

ÜS1.2.2 - ÜS1.2.2 – Ümberjaotav toetus (majapidamised, mis on üle 10 ha esimesed 130 ha)

Ümberjaotava toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 25%.

12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS1.2.1 - Ümberjaotav toetus (majapidamised, kus on 1-10 ha)

Kavandatud ühikusumma 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

9,00 9,00 8,00 8,00 8,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

11,00 11,00 13,00 13,00 13,00

O.7 (ühik: Hektarid) 32 387,00 32 387,00 32 387,00 32 387,00 32 387,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

323 870,00 323 870,00 323 870,00 323 870,00 323 870,00 1 619 350,00

ÜS1.2.2 - ÜS1.2.2 – Ümberjaotav toetus (majapidamised, mis on üle 10 ha esimesed 130 ha)

Kavandatud ühikusumma 23,23 23,55 23,88 24,22 24,22

Minimaalne kavandatud ühikusumma

21,00 21,00 18,00 18,00 18,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

26,00 26,00 30,00 30,00 30,00

O.7 (ühik: Hektarid) 409 257,00 409 257,00 409 257,00 409 257,00 409 257,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

9 507 040,11 9 638 002,35 9 773 057,16 9 912 204,54 9 912 204,54 48 742 508,70

KOKKU

O.7 (ühik: Hektarid) 441 644,00 441 644,00 441 644,00 441 644,00 441 644,00

Summa: 2 208 220,00

Maksimaalne: 441 644,00

ET 217 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

9 821 828,00 9 964 865,00 10 107 901,00 10 250 937,00 10 250 937,00 50 396 468,00

Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 218 ET

CIS-YF(30) - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele

7.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Sekkumise kood (liikmesriik) 7.1 Sekkumise nimetus Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Sekkumise liik CIS-YF(30) – Täiendav sissetulekutoetus noortele

põllumajandustootjatele Ühine väljundnäitaja O.6. Hektarite arv, mille eest makstakse noortele

põllumajandustootjatele ette nähtud täiendavat sissetulekutoetust

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus

SO7 Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku äritegevuse arengut maapiirkondades

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V7.1

Soodustada põllumajandussektoris põlvkondade vahetust ja aidata kaasa noortel põllumajandusettevõtlu

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.36 Ühise põllumajanduspoliitika raames sisseseadmistoetust saavate noorte põllumajandustootjate arv, sealhulgas sooline jaotus

R.37 ÜPP projektides toetatud uued töökohad

R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Vastavalt SWOT analüüsile on mõnevõrra kasvanud alla 35 aasta vanuste põllumajandusettevõtete juhtide osakaal (8,6%, Eurostat 2016. a andmed) ent see ei ole piisav. 2020. aasta põllumajandusloenduse andmeil on alla 40-aastaste juhtide osakaal 17% ning vanemate kui 65-aastaste juhtide suhe noorematesse kui 40 aastat on 1,5. Oluline on toetada ettevõtja tegevust just tegevuse alustamise või ettevõtte ülevõtmise algusperioodil. Sekkumine panustab ka EE1 eesmärkide täitmisesse, sest otsetoetused aitavad sektori sissetulekuid tasakaalustada, seda nii ebasoodsa turuolukorra kui ka ebasobivate ilmastikutingimuste perioodil.

ET 219 ET

Toetuse peamiseks eesmärgiks on soodustada põlvkondade vahetust ja noorte ettevõtjate liitumist põllumajandussektoriga. Ettevõtte ülevõtmisel või sellega alustamisel tekkivate raskuste ületamisel on vajalik täiendav sissetulek noortele põllumajandustootjatele. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Samuti panustab erieesmärki 7 ehk „Muuta valdkond noorte põllumajandustootjate ja uute põllumajandustootjate jaoks atraktiivseks ja neid toetada ning soodustada kestliku ettevõtluse arengut maapiirkondades“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Äriühingu osanikud, aktsiaseltsi aktsionärid peavad olema füüsilised isikud. Kui äriühingu osanike, aktsionäride või liikmete arv, on suurem kui juhatuse liikmete arv, ei pea kõik äriühingu osanikud, aktsionärid või liikmed kuuluma äriühingu juhatusse. Seeläbi ei paisutata juhatuse liikmete arvu mitteotstarbekalt suureks. Nii juhatuse liikmed kui osanikud, aktsionärid peavad vastama noore põllumajandustootja tingimustele ja strateegikava mõistele. Mittetulundusühingu ja tulundusühistu liikmeteks võivad olla vaid füüsilised isikud.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane

Toetusesaajad Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja ja noore põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetust saavad taotlejad, kes on õigustatud saama põhisissetulekutoetust. Toetusõiguslikkuse nõuded Toetust makstakse põhisissetulekutoetuse saajatele, kes vastavad strateegiakava peatükis 4 jaotises 4.1.5 toodud noore põllumajandustootja mõistele. Toetuse taotlejad peavad vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi. Toetust makstakse äsja esmakordselt tegevust alustanud põllumajandustootjale, kes on õigustatud saama põhisissetulekutoetust. Äsja esmakordselt tegevuse alustamise all peetakse silmas olukorda, kus noorpõllumajandustootja on põllumajandusettevõtte üle võtnud või alustanud põllumajandusliku tegevusega kuni viis aastat enne esmakordset toetuse taotlemist ning seejuures juhtides põllumajanduslikku majapidamist, osaledes aktiivselt ettevõtte juhtimises, hallates tulusid ning vastutades finantsriskide eest. Lisaks ei tohi noor põllumajandustootja (isikuliselt) olla varasemalt kui viis aastat põllumajandustoetuseid taotlenud. Toetust makstakse maksimaalselt viie kalendriaasta eest. Äriühingu osanikud, aktsiaseltsi aktsionärid peavad olema füüsilised isikud. Kui äriühingu osanike, aktsionäride või liikmete arv, on suurem kui juhatuse liikmete arv, ei pea kõik äriühingu osanikud, aktsionärid või liikmed kuuluma äriühingu juhatusse. Seeläbi ei paisutata juhatuse liikmete arvu mitteotstarbekalt suureks. Nii juhatuse liikmed kui osanikud, aktsionärid peavad vastama strateegiakava peatükis 4 jaotises 4.1.5 toodud toodud noore põllumajandustootja mõistele. Mittetulundusühingu ja tulundusühistu liikmeteks võivad olla vaid füüsilised isikud.

ET 220 ET

Toetust makstakse taotleja kasutuses olevate põhisissetulekutoetuse raames kindlakstehtud maksimaalselt 260 ha eest. Selline lähenemisviis on taotlejasõbralikum ning aktraktiivsem taotlejatele ning soodustab enam põlvkondade vahetus. Noortel põllumajandustootjatel on renditud maa osatähtsus suurem kui üle 40- aastaste juhtidega põllumajanduslikel majapidamisel (vastavalt 80% 2017–2021 keskmisena FADN andmetel ja 62% kogu kasutuses olevast põllumajandusmaast), mis viitab piiratud juurdepääsule maale, lisatoetusega on võimalik seda hüvitada. Eesti kasutab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 30 lõike 2 võimalust, et toetust saavad ka need, kes 2015–2020 said noore põllumajandustootja otsetoetust, ent nende 5 aastat toetuse maksimaalseks taotlemiseks ei ole veel saavutatud. Nimetatud taotlejad saavad toetust taotleda, kuni 5 aasta täitumiseni juhul kui taotlejad vastavad kehtivatele (uue perioodi) noore põllumajandustootja toetuse tingimustele. See tähendab, et kõik antud toetuse taotlejal on õigus saada ka uuel perioodil noore põllumajandustootja toetust edasi kuni viie aasta täitumiseni, juhul kui taotlejal vastab uue perioodi nõuetele. Seega ei saa tekkida ohtu, et eelmise perioodi taotlejaid kuidagi üle kompenseeritakse.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus

Toetust makstakse põhisissetulekutoetuse raames kindlaks tehtud maksimaalse 260 ha eest. Toetust on planeeritud maksta ühetaolise ühikusummana. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 114 €/ha. Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 91€/ha ning maksimaalseks ühikumääraks 150€/ha.

8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Mitu aastat toetatakse sekkumise raames noori põllumajandustootjaid? 5

Milliseid tingimusi kohaldatakse tegevuse alustamise määratlemisel?

Noor põllumajandustootja loetakse äsja esmakordselt põllumajandusliku tegevusega alustanuks kui ta on kas põllumajandusettevõtte üle võtnud või alustanud põllumajandusliku tegevusega kuni viis aastat enne esmakordset noore põllumajandustootja toetuse taotlemist ning seejuures juhib põllumajanduslikku majapidamist.

Mis vormis toetust antakse: tootmiskohustusega sidumata iga-aastase toetusena toetusõigusliku hektari kohta

Kui suur on toetussumma hektari kohta / kindlasummaline toetus? 114

Kas kehtestate maksimaalse hektarite arvu? Jah/Ei  Jah  Ei Kui jah, siis mis on hektarite maksimumarv? 260

Kas künniste kohta on muid märkusi?

Ei kohaldu

Kas rakendate järjepidevust eelmise kavaga (noorte põllumajandustootjate toetus)?

Jah

Muud märkused

Ei kohaldu

9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5

ET 221 ET

Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

Roheline kast (WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5), toetust ei rakendata toetusõiguste alusel, toetus ei ole seotud toodangu liigi, mahu ega hinnaga.

ET 222 ET

11 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d)

ÜS7.1.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele Ühtne R.36

Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS7.1.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele

Täiendava sissetulekutoetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 10%.

12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS7.1.1 - Täiendav sissetulekutoetus noortele põllumajandustootjatele

Kavandatud ühikusumma 91,00 114,00 114,00 114,00 114,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

82,00 91,00 91,00 91,00 91,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

100,00 150,00 150,00 150,00 150,00

O.6 (ühik: Hektarid) 43 173,00 35 000,00 35 502,00 36 004,00 36 004,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

3 928 743,00 3 990 000,00 4 047 228,00 4 104 456,00 4 104 456,00 20 174 883,00

KOKKU

O.6 (ühik: Hektarid) 43 077,00 35 000,00 35 502,00 36 004,00 36 004,00

Summa: 185 587,00

Maksimaalne: 43 077,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

3 928 731,00 3 985 946,00 4 043 160,00 4 100 375,00 4 100 375,00 20 158 587,00

Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus)

3 020 000,00 3 040 000,00 3 050 000,00 3 660 000,00 3 067 881,00 15 837 881,00

ET 223 ET

Eco-scheme(31) - Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad

ÖK1 - Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine Sekkumise kood (liikmesriik) ÖK1 Sekkumise nimetus Kliima- ja keskkonnakava: keskkonnasõbralik majandamine Sekkumise liik Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu

kavad / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus Ühine väljundnäitaja O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat

SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega

SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu

ÜPP TEGEVUSVALDKONNA kood + kirjeldus

AOA-A kliimamuutuste leevendamine, sealhulgas põllumajanduslikest võtetest ja tavadest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, samuti olemasoleva süsinikuvaramu säilitamine ja süsiniku sidususe suurendamine

AOA-C veekvaliteedi kaitse või parandamine ja veeressurssidele avaldatava surve vähendamine

AOA-D mulla degradeerumise ärahoidmine, mulla tervendamine, mullaviljakuse ja toitainete majandamise parendamine [ja mullaelustik]

AOA-E elurikkuse kaitse, elupaikade või liikide säilitamine ja taastamine, sealhulgas maastikuelementide või tootmisega mitteseotud alade säilitamine ja loomine

AOA-F meetmed pestitsiidide, eriti inimeste tervisele või keskkonnale ohtu kujutavate pestitsiidide säästvaks ja vähendatud kasutamiseks

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V4.2

Eelistada keskkonnasäästlikku tootmist, investeeringuid, ringbiomajandusel tuginevaid lahendusi

1 Jah

V4.3

Suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suure

1 Jah

V5.1

Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele

1 Jah

V5.2 Happeliste muldade neutraliseerimine

1 Jah

V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah

ET 224 ET

V6.1

Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine

1 Jah

V6.2

Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine

1 Jah

V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid

2 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal)

R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega)

R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.22 Toitainete parema haldamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Keskkonnasõbraliku majandamise toetus on laiapõhjaline sekkumine, millega toetatakse praktikaid, mis aitavad vähendada survet pinna- ja põhjaveele ning inimese tervisele ning toetavad elurikkuse säilimist ja suurenemist. Sekkumine koosneb põhitegevuse nõuetepaketist ja sellele lisaks valitavatest lisategevustest. Keskkonnasõbraliku majandamise toetust on laiapõhjaliselt rakendatud alates EL liitumisest alates. Erinevate ÜPP perioodide vahetusel on toetusskeemi edasi arendatud ja nii on ka käesolev sekkumine edasiarendus eelmise perioodi meetmest. Perioodil 2014-2020 rakendatud toetusskeemi nõuetest on mõned liikunud tingimuslikkusesse ja osa teistesse sekkumistesse, samas on juurde tulnud täiendavaid nõudeid, nagu sama taimekaitsevahendi kasutamise keeld või lämmastiku bilanss ja e-põlluraamat, kuid põhitoetusena on sekkumise loogika sama – see on pakett nõuetest, mis koosmõjus piirab monokultuurset intensiivset tootmist. Toetatavateks tegevusteks on viljavahelduse rakendamine, mis piirab taimekahjustajate levikut ning aitab suurendada süsiniku sidumist mullas, umbrohuseemnete ja haigustekitajate osas kontrollitud seemnete kasutamine, vahekultuuride viljelemine ja ka keskkonnateadlikkuse tõstmiseks korraldatavad koolitused. Liblikõieliste kultuuride suuremal pinnal kasvatamine võimaldab osaliselt kompenseerida taimede lämmastikuvajadust, vähendades N-mineraalväetiste kasutamist ja sellest tulenevat riski veekeskkonnale. Paremat lämmastiku vajadust ja optimaalsemat kasutust aitab hinnata ka lämmastikubilansi koostamine. Mullaproovide analüüside tulemused ja nendega saadavad väetussoovitused ja kohustuslikud koolitused annavad aluse väetiste tasakaalustatud kasutamiseks, võimaldades suurendada mulla viljakust ning samal ajal vähendada üleliigset väetiste kasutust ning toitainete leostumist. Arvestades turul saada olevat taimekaitsevahendite valikut, toetatakse ka otseseid tegevusi, mis optimeerivad taimekaitsevahendite kasutust ning edendavad integreeritud taimekaitse rakendamist. Sellega aidatakse kaasa Talust taldrikule ning Elurikkuse strateegia taimekaitsevahendite kasutamise vähendamise eesmärkide saavutamisele. E-põlluraamatu nõue võimaldab lisaks taimekaitsevahendite üle täpsemat arvepidamist.

ET 225 ET

Lisategevusena on toetatud ka happeliste muldade lupjamine, mis aitab säilitada mulla süsinikuvaru ja parandab mulla vee-ja õhurežiimi. Elupaikade ja liikide säilitamist toetatakse otseselt puuvilja- ja marjaaedades bioloogilist mitmekesisust toetavate väikeelementide loomisega ja mitmeliigiliste väikeste põldude lisategevusega, kaudselt panustavad sellesse eesmärki viljavahelduse, glüfosaadi piirangu ja rohukamara nõuded ning vahekultuuride, orgaanilise multši ja haljasväetise kasvatamise lisategevused. Toetuse eesmärgiks on soodustada keskkonnasõbralike majandamisviiside kasutuselevõttu ja jätkuvat kasutamist põllumajanduses, et kaitsta mulda ja vett ning parandada nende seisundit, samuti suurendada elurikkust ja maastikulist mitmekesisust ning tõsta põllumajandustootjate keskkonnateadlikkust. Sekkumine on tegevuspõhine, põllumajandustootja võtab üheaastase kohustuse. Sekkumise sihtgrupiks on põllumajandustootjad. Sekkumine koosneb põhitegevusest ja valitavatest lisategevustest. Kõik taotlejad peavad täitma põhitegevuse nõudeid ühtse paketina vastavalt kasvatatavale kultuurile seatud nõuetele kogu majapidamises, ega saa sealt valida üksikuid nõudeid. Lisategevuse taotlemise eelduseks on põhitegevuse taotlemine ja nõuete täitmine samal põllul. Põhitegevuse taotleja võib põhitegevusele lisaks valida piiramatult lisategevusi. Toetuse saaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele Toetusõiguslikkuse nõuded 1. Nõuded taotlejale. Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes on aktiivne põllumajandustootja. 2. Nõuded toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta. · Toetust võib taotleda taotleja kasutatava kokku vähemalt 1,00 hektari suuruse põllumajandusmaa kohta. · Toetusõigusliku põllu pindala hulka arvestatakse ka põllu otstes asuv kuni 15 meetri laiune teenindusala. · Rohumaa puhul antakse toetust ulatuses, mis on taotlemise aastal põllukultuuride, põldtunnustatud heinaseemnepõldude, aiakultuuride aluse maa, mitmeliigilise väikse põllu või lillede kasvatamise pindalast väiksem või sellega võrdne. · Toetust ei anta põllumajandusmaa kohta, mida hoitakse mustkesas või mis on jäetud sööti. · Toetust ei või taotleda maa kohta, mille kohta taotletakse ÜPP strateegiakava alusel antavat: ·pärandniidu hooldamise toetust; ·turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust; ·põhjavee kaitse toetust või ·pinnavee kaitse toetust. Põhitegevuse nõuded 1. Viljavaheldus. · Samal põllumaal ei kasvatata teravilja kauem kui kolmel järjestikusel aastal. · Ristõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure ei kasvatata samal põllumaal uuesti enne kolme aasta möödumist.

ET 226 ET

· Sööti jäetud maa ja mustkesa, mida kasutatakse põllumajanduskultuuride vaheldusena, ei katkesta külvikorras maasika, põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust. · Vahekultuur ei katkesta külvikorras maasika, põllukultuuride ja köögiviljade järgnevust. · Maisi, tatra ja sorgo kasvatamine katkestab teraviljade järgnevuse külvikorras. · Samal maal ei kasvatata maasikat kauem kui viiel järjestikusel aastal. · Taotleja kasvatab vähemalt 15 protsendil ja mahepõllumajandustootja 20 protsendil põllumaal liblikõieliste sugukonda kuuluvaid põllumajanduskultuure puhaskultuurina, segus kõrreliste heintaimedega või segus teiste haljasväetiseks kasvatatavate põllumajanduskultuuridega. 2. Sertifitseeritud seemne kasutamine

 Taotleja kasutab vähemalt 15 protsendil teraviljade külvipinnast sertifitseeritud teraviljaseemet.  Maisi, sorgo ning teravilja ja teiste põllumajanduskultuuride segu külvipinda ei loeta teraviljade

külvipinna hulka ning sertifitseeritud seemnega külvatud teraviljade pinna hulka.

 Maisi ja sorgo seemet ei arvestata sertifitseeritud teraviljaseemne hulka.  Samale põllule ei tohi külvata sertifitseeritud ja sertifitseerimata seemet, välja arvatud juhul, kui

sertifitseerimata seemet kasutatakse allakülviks.  Sertifitseeritud seemne ostmist tõendav ostudokument või seemnepakendi etikett peab olema

kohustuseaasta jooksul kohapeal kontrollimiseks kättesaadav. 3. Mullaproovid ·Taotleja korraldab taotletud põllumajandusmaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks mulla analüüsimiseks akrediteeritud laboratooriumisse. ·Taotleja korraldab mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni viie hektari taotletud põllumajandusmaa kohta on võetud üks mullaproov, millest on määratud mulla happesus ning taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus. ·Mullaproovidest analüüsitud mulla orgaaniline süsinik peab olema võetud arvestusega, et taotletud põllumajandusmaa iga kuni 20 hektari kohta oleks analüüsitud vähemalt üks proov. ·Mulla happesus määratakse kaaliumkloriidi lahusest, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisalduse määramiseks kasutatakse Mehlich 3, Egnér-Riehmi topeltlaktaadi või Egnér-Riehm-Domingo ammooniumatsetaat-laktaadi meetodit. ·Kui taotleja kasvatab puuvilja- ja marjakultuure, maasikat, köögivilja ning ravim- ja maitsetaimi (edaspidi aiakultuurid) kokku vähemalt 0,30 ha-l, siis korraldab ta mullaproovide võtmise arvestusega, et iga kuni kolme hektari taotletud aiakultuuride aluse maa kohta on võetud üks mullaproov, millest on lisaks eelpool toodud põhielementidele määratud taimedele omastatava magneesiumi, kaltsiumi, vase, mangaani ja boori sisaldus. ·Laboratooriumi väljastatud laboriprotokollid analüüsitulemustega peavad olema kohapeal kontrollimiseks kättesaadavad. ·Mullaproovide analüüside tulemused kehtivad viis aastat. 4. Elektroonilise põlluraamatu pidamine 5. Lämmastikubilansi koostamine ja vajalike andmete jagamine e-põlluraamatusse. 6. Glüfosaadipiirang. Taotleja ei kasuta glüfosaati sisaldavaid taimekaitsevahendeid:

 põllukultuuridel taimede tärkamisest, istutamisest või maha panemisest kuni saagi koristamiseni;  aiakultuuride alusel maal;  mustkesal, söödil, haljaskesal ja haljasväetiseks kasvatatavatel taimedel ning vahekultuuride

kasvatamise ajal.

ET 227 ET

Taimekaitsevahendi kasutamise piirang

 Taotleja ei kasuta sama keemilise taimekaitsevahendi toimeainet samal põllul ühe kalendriaasta jooksul rohkem kui kaks korda. Nõuet kohaldatakse põhikultuuride, välja arvatud kartul, kasvatamise korral. Kartulile ei kohaldu nõue, sest Eestis registreeritud ja kartulil kasutada lubatud taimekaitsevahendite valik on piiratud. Nõuet ei kohaldata insektitsiidide kasutamise korral, sest Eestis registreeritud lehestiku pritsimiseks kasutatavatae insektitsiidide arv on piiratud.

7. Kohustuslik koolitus. Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises põllumajandusliku tegevusega, peab olema osalenud keskkonnasõbraliku majandamise koolitusel. Aiakultuuridele (köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid) rakenduvad põhinõuetest viljavahelduse, mullaproovide, elektroonilise põlluraamatu, glüfosaadi piirangu ning koolituse nõuded. Lisaks rakenduvad aiakultuuridele: 8. Aiakultuuri teenindusalade ja reavahede nõuded

 Aiakultuuride kasvatamise korral tuleb kasutada kohalikele normidele vastavaid agrotehnika võtteid.

 Taotleja hoiab aiakultuuride teenindusala rohukamaras.  Taotleja kasutab maasikaridade peal multši. Multši tuleb kasutada alates istandiku rajamisest ja

see peab olema põllul kogu vegetatsiooniperioodi jooksul või kuni istandiku likvideerimiseni. 9. Feromoonpüünised ja mitmekesisuse elemendid ·Maal, millel kasvatatakse viljapuid, hoitakse kohustuseaasta 1. maist kuni 31. augustini õunamähkuri, ploomimähkuri, õunakoi ja õunapuu võrgendkoi avastamiseks feromoonpüüniseid. Püünised peavad olema paigutatud tihedusega vähemalt üks püünis iga 0,3 hektari suuruse toetusõigusliku põllumajandusmaa kohta. ·Toetusõiguslikule põllumajandusmaale, millel kasvatatakse viljapuid ja marjapõõsaid paigutatakse iga 0,3 hektari kohta vähemalt kaks elurikkust soodustavat elementi: ·putukate või lindude joogianum; ·kivikuhil, oksakuhil või vanad kõdunevad puunotid; ·lindude pesakast, röövlindude istumiskoht; ·putukapesa; ·mesitarud, milles peetakse mesilasi. 10. Valitavad lisatoetused 10.1 (ÜS ÖK1.5) Lisatoetus aiakultuuridele orgaanilise multši kasutamise eest ridades või reavahedes; v.a põllule, kuhu taotletakse vahekultuuride lisategevust. 10.2 (ÜS ÖK1.6) Lisatoetus köögivilja- ja/või kartulikasvatajale haljasväetiskultuuri kasvatamise eest. Lisatoetust makstakse sellele köögivilja ja/või kartuli alusele pinnale, millel eelmine aasta kasvatati haljasväetiskultuuri põhikultuurina, v.a põllule, kuhu taotletakse vahekultuuride lisategevust. 10.3. (ÜS ÖK1.7) Lisatoetus mitmeliigilistele väikestele põldudele - vähemalt 8 erinevat kultuuri, mille hulka loetakse köögivilja- ja rühvelkultuurid, lilled ning ravim- ja maitsetaimed, ühel põllul 0,3-1 ha. Igat nimetatud kultuuri kasvatatakse kuni 0,1 hektari suurusel maal. Mitmeliigilise väikese põllu lisategevuse elluviimise eest ei anta toetust maa kohta, mille kohta antakse mesilaste korjeala toetust.

ET 228 ET

10.4. (ÜS ÖK1.8) Lisatoetus vahekultuuride kasvatamise eest

 Taotleja kasvatab vähemalt 0.3 ha suurusel põllul vahekultuure.  Vahekultuuriks loetakse kultuuride kasvatamist kahe järgneva vegetatsiooniperioodi

põhikultuuride vahelisel ajal, mis külvatakse allakülvina põllukultuuri kasvu ajal või kohe peale põhikultuurist põllukultuuri või köögivilja kasvuperioodi lõppu.

·Vahekultuuride lisatoetust ei saa taotleda samale maale kui haljasväetise ja orgaanilise multši lisatoetust. 10.5 (ÜS ÖK1.9) . Lisatoetus happeliste muldade lupjamiseks

 Toetust antakse põllu kohta, mis on valdavalt mineraalmullaga maal ja mille kohta on koostatud lubjatarbekaart;

 Lupjamiseks kasutatakse lubiväetist. Lupjamiseks kasutatud lubiväetis peab olema kantud väetiseregistrisse;

 Lubiväetise päritolu tõendamiseks tuleb taotlejal esitada PRIA-le saateleht;  Turvasmullaga põllu lupjamist ei toetata. Turvasmullaga põlluosa lupjamist toetatakse üksnes

erandlikel ja eelnevalt määratletud juhtudel, kui põld on valdavalt mineraalmullaga maal. Peale lupjamist tuleb põllule külvata või seal peab kasvama taimik ning lisaks tuleb samal põllul kasvatada sügisesi vahekultuure või seal peab olema talvine taimkate.

10.6. (ÜS ÖK1.10 ) Lisatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks

 Taotlemise aastal on glüfosaadi kasutamine keelatud kogu põllumajandusmaal;  Toetust saab taotleda toetust sama maa kohta, mille kohta taotletakse toetust põhitegevuse

elluviimise eest. Toetust ei anta mahepõllumajanduslikult majandatavate maade kohta

Ökokavaga seotud kohustuste kirjeldus

Ei kohaldu

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane

Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu

Kood Kirjeldus

GAEC07 Külvikord põllumaal, välja arvatud vees kasvavate põllukultuuride puhul

Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu

Taotleja peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb kanda andmed põllumajandusliku tegevuse kohta. (Veeseadus). HPK 7 - Kogu ettevõtte majapidamise põllumaal, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 12 nimetatud toetuse saajal on õigus kasutada, ei tohi sama põhikultuuri kasvatada üle kolme aasta (välja arvatud mitmeaastaste põllukultuuride, rohumaakultuuride, looduslike rohttaimede ning kesa korral).

ET 229 ET

Lisaks tuleb igal aastal 50% põllumaast rakendada viljavaheldust, mille raames samal maal ei kasvatata sama põhikultuuri kahel järjestikusel aastal. Vahekultuur katkestab külvikorra järgnevuse. Vahekultuuri kasutamisel ei tohi samal maal kasvatada sama põhikultuuri üle kolme järjestikuse aasta. Vahekultuuriks loetakse kultuuride kasvatamist kahe üksteisele järgneva vegetatsiooniperioodi põhikultuuride vahelise ajal. KM 2 (nitraaditundlikul alal) - Väetistega on lubatud anda põllumajanduskultuuridele aastas selline kasvuks vajalik kogus lämmastikku haritava maa ühe hektari kohta, mis on kehtestatud veeseaduse § 161 lõike 11 alusel. Sõnnikuga on lubatud anda haritava maa ühe hektari kohta kuni 170 kg lämmastikku aastas, sealhulgas loomade karjatamisel maale jäävas sõnnikus sisalduv lämmastik. Kaitsmata põhjaveega aladel ei tohi mineraalväetisega antav lämmastikukogus olla aastas üle 120 kg haritava maa ühe hektari kohta ning taliviljadele ja mitmeniitelistele rohumaadele korraga antav lämmastikukogus olla aastas üle 80 kg haritava maa ühe hektari kohta. KM 8 - Taimekaitsevahendit tohib kasutada üksnes taimekaitsevahendi loas määratud ja taimekaitsevahendi märgistusele vastavatel tingimustel ja Põllumajandusministri 29.11.2011 määruse nr 90 § 4 nõuete kohaselt, arvestades veeseaduses sätestatud erisustega. Taimekaitsevahendi professionaalne kasutaja peab olema läbinud taimekaitsekoolituse ningpeab omama selle läbimist tõendavat taimekaitsetunnistust. Kasutuses olev taimekaitseseade, välja arvatud käsi- ja selgprits, peab olema läbinud korralise tehnilise kontrolli iga kolme aasta järel. Taimekaitseseade ei tohi nõuetekohasel kasutamisel, puhastamisel, hooldamisel ja hoidmisel ohustada inimese tervist ega keskkonda. Professionaalne kasutaja kontrollib tema kasutuses oleva taimekaitseseadme toimimist korrapäraselt ning vajaduse korral reguleerib selle toimimiseks olulisi osasid. Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuete täitmisel tuleb järgida põllumajandusministri 20. aprill 2006. aasta määruse nr 49 „Taimekaitseseadme kasutamise, puhastamise, hooldamise ning hoidmise ohutusnõuded1“ alusel kehtestatud nõudeid.

HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos ökokavaga (selgitage, kuidas ökokava läheb kaugemale lähtetasemest, eelkõige KMNi ja riigisiseste standardite puhul)

Riigisisesed standardid, mis on toetuse nõuete seisukohast asjakohased, on peamiselt juba seotud tingimuslikkuse süsteemi. Nii on toetusega seotud taimekaitsevahendite ning lämmastiku kasutamisega seotud tingimused. Lisaks kehtestatakse põlluraamatu pidamise nõue. KSMiga suunatakse põllumajandustootjaid ka sellistele keskkonnahoidlikele praktikatele, mis on riigisisese õigusega seni reguleerimata ja millele baastaset ei ole. HPK 7 seab kohustusliku baastaseme toetuse viljavahelduse nõudele. HPK 7 nõudest läheb sekkumine kaugemale, kuna külvikorra nõuded on täpsustatud kultuuride kaupa,vahekultuurid ei katkesta külvikorras kultuuride järgnevust (st, et vahekultuuri kasvatamisel ei saa põhikultuure kauem külvikorras kasvatada), eraldi on külvikorras piirang seatud teraviljade kasvatamisele ning lisaks on toetuse saamiseks kohustus kasvatada külvikorras liblikõielisi kultuure. KM 2 ja 8 seavad nõuded taimekaitsevahendite kasutamisele ning lämmastiku kasutamisele. Nendest nõuetest on baastasemesse seotud kõige asjakohasemad. KM 2 lämmastiku kasutamisega seotud piiranguid saab pidada baastasemeks lämmastikubilansi pidamise nõudele. KM 8 nõuded on baastasemeks glüfosaadi piirangule, taimekaitsevahendite kasutamise piirangule ning valitavale glüfosaadi kasutamise nõudele. Veeseaduse põlluraamatu nõue on baastasemeks e-põlluraamatu pidamisele. Lisaks veeseaduse nõudele peab taotleja toetuse saamiseks põlluraamatut pidama elektroonselt, mis võib taotlejale olla keerukam ja ajamahukam.Ka lämmastikubilansi jaoks on vajalik toitainete arvestus ning taimekaitsevahenditega seotud piirangute jaoks taimekaitsevahendite kasutamise arvestus, mida tehakse põlluraamatus.

7 Toetuse ulatus ja summad

ET 230 ET

Kirjeldus

Põhitoetuse ühikumäärad: ÜS ÖK1.1 Teravili, kaunvili, õli- ja kiukultuurid, rühvelkultuurid, muud tehnilised kultuurid; ravim- ja maitsetaimed; köögivili turvasmuldadel; mitmeliigilised väikesed põllud; heintaimed põllumaal, püsirohumaa, põldtunnustatud heinaseemnepõllud või lilled. Ühikumäär 40–50 eur/ha/a. ÜS ÖK1.2 Mahepõllumajanduslikult kasvatatud teravili, kaunvili, õli- ja kiukultuurid, rühvelkultuurid, muud tehnilised kultuurid; köögivili turvasmuldadel; mitmeliigilised väikesed põllud; heintaimed põllumaal, püsirohumaa, põldtunnustatud heinaseemnepõllud või lilled. Ühikumäär 20–26 eur/ha/a. ÜS ÖK1.3 Köögivili, maasikas, puuvilja- ja marjakultuurid. Ühikumäär 230–254 eur/ha/a.ÜS ÖK1.4 Mahepõllumajanduslikult kasvatatud köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed puuvilja- ja marjakultuurid. Ühikumäär 50–70 eur/ha/a. Lisatoetuste ühikumäärad: ÜS ÖK1.5 - Lisatoetus aiakultuuride kasvatajatele orgaanilise multši eest 150–151 eur/ha/a. ÜS ÖK1.6 - Lisatoetus köögivilja- ja/või kartulikasvatajatele haljasväetise kasvatamise eest 110–154 eur/ha/a. ÜS ÖK1.7 – Lisatoetus mitmeliigilistele väikestele põldudele 340–476 eur/ha/a. ÜS ÖK1.8 - Lisatoetus vahekultuuride kasvatamise eest 60–84 eur/ha/a. ÜS ÖK1.9 - Lisatoetus happeliste muldade lupjamiseks 50–70 eur/ha/a. ÜS ÖK1.10 - Lisatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks 15–21 eur/ha/a.

8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

Roheline kast (WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12). Toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga.

ET 231 ET

11 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d)

ÜS ÖK1.1 - ÜS ÖK1.1 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa, põldtunnustatud heinaseemnepõllud või lilled

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31

ÜS ÖK1.10 - ÜS ÖK1.10 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31

ÜS ÖK1.2 - ÜS ÖK1.2 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa, põldtunnustatud heinaseemnepõllud või lilled

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31

ÜS ÖK1.3 - ÜS ÖK1.3 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: köögivili, maasikas, puuvilja- ja marjakultuurid Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31

ÜS ÖK1.4 - ÜS ÖK1.4 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31

ÜS ÖK1.5 - ÜS ÖK1.5 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus aiakultuuride kasvatajatele orgaanilise multši eest

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31

ÜS ÖK1.6 - ÜS ÖK1.6 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus köögivilja- ja/või kartulikasvatajatele haljasväetise kasvatamise eest

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31

ÜS ÖK1.7 - ÜS ÖK1.7 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus mitmeliigilistele väikestele põldudele Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31

ÜS ÖK1.8 - ÜS ÖK1.8 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus vahekultuuride kasvatamise eest Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31

ÜS ÖK1.9 - ÜS ÖK1.9 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus happeliste muldade lupjamiseks Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.31

Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS ÖK1.1 - ÜS ÖK1.1 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa, põldtunnustatud heinaseemnepõllud või lilled

Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Põhitoetuse puhul kompenseeritakse viljavahelduse nõuete täitmisega kaasnev saamata jäänud tulu (20 eur/ha/a), liblikõieliste kasvatamisega seotud saamata jäänud tulu ja lisakulu 5% ulatuses osaliselt (18 eur/ha/a) ja sertifitseeritud seemne ostmise, mullaproovidega ja ühe kalendriaasta jooksul sama taimekaitsevahendi kasutamise piiranguga seotud lisakulud (12 eur/ha/a) 80-100% ulatuses.

ÜS ÖK1.10 - ÜS ÖK1.10 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks

Glüfosaadi mittekasutamise lisatoetuse puhul kompenseeritakse lisakulutused seoses täiendavate masinatööde ning teiste herbitsiidide kasutamisega umbrohutõrjeks (kokku 40 eur/ha/a) 37.5–52.5% ulatuses.

ÜS ÖK1.2 - ÜS ÖK1.2 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa, põldtunnustatud heinaseemnepõllud või lilled

Mahepõllumajandusliku tootmise puhul kompenseeritakse viljavahelduse nõuete täitmisega ja liblikõieliste kasvatamisega seotud saamata jäänud tulu ja lisakulu 5% ulatuses osaliselt (20 eur/ha /a) ja sertifitseeritud seemne ostmise ja mullaproovidega seotud lisakulud (6 eur/ha/a) 77–100% ulatuses.

ÜS ÖK1.3 - ÜS ÖK1.3 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: köögivili, maasikas, puuvilja- ja marjakultuurid

ET 232 ET

Köögivilja, maasika, puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamise puhul kompenseeritakse liblikõieliste kasvatamise, glüfosaadi mittekasutamisega, mullaproovidega, bioloogilise mitmekesisuse elementidega ja feromoonpüünistega seoses saamata jäänud tulud ja lisakulud (kokku 254 eur/ha/a) 90–100% ulatuses.

ÜS ÖK1.4 - ÜS ÖK1.4 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid

Mahepõllumajandusliku köögivilja, maasika, ravim ja maitsetaimede, puuvilja- ja marjakultuuride puhul kompenseeritakse liblikõieliste kasvatamise, mullaproovidega, bioloogilise mitmekesisuse elementidega ja feromoonpüünistega seotud saamata jäänud tulud ja lisakulud (kokku 147 eur/ha/a) 34–49% ulatuses.

ÜS ÖK1.5 - ÜS ÖK1.5 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus aiakultuuride kasvatajatele orgaanilise multši eest

Orgaanilise multši lisatoetuse puhul kompenseeritakse keskmine multši maksumus hektari kohta ning tööjõu- ja masinakulud (kokku 151 eur/ha/a) 99% ulatuses.

ÜS ÖK1.6 - ÜS ÖK1.6 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus köögivilja- ja/või kartulikasvatajatele haljasväetise kasvatamise eest

Köögiviljakasvatajale haljasväetise kasvatamise lisatoetuse puhul kompenseeritakse saamatajäänud tulud ning kulud seoses haljasväetiskultuuri kasvatamisega (kokku 219 eur/ha/a) 50-70 % ulatuses.

ÜS ÖK1.7 - ÜS ÖK1.7 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus mitmeliigilistele väikestele põldudele

Mitmeliigiliste väikeste põldude lisatoetuse puhul kompenseeritakse täiendavad masina- ja käsitööde kulud (kokku 680 eur/ha/a) 50–71% ulatuses.

ÜS ÖK1.8 - ÜS ÖK1.8 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus vahekultuuride kasvatamise eest

Vahekultuuride kasvatamise puhul kompenseeritakse rajamise kulud (kokku 250 eur/ha/a) 24–34 % ulatuses.

ÜS ÖK1.9 - ÜS ÖK1.9 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus happeliste muldade lupjamiseks

Happeliste muldade lupjamise lisatoetuse puhul on arvesse võetud kulusid, mis on seotud mullaproovi võtmisega, lubiväetise transpordi ja laotamisega. Keskmine lisakulu lupjamisel on 140 eur/ha/a, millest toetusega kompenseeritakse 35,7–50%.

12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS ÖK1.1 - ÜS ÖK1.1 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa, põldtunnustatud heinaseemnepõllud või lilled

Kavandatud ühikusumma 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

40,00 40,00 40,00 40,00 40,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

50,00 50,00 50,00 50,00 50,00

O.8 (ühik: Hektarid) 485 000,00 486 000,00 486 810,00 488 000,00 488 000,00

ET 233 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

19 400 000,00 19 440 000,00 19 472 400,00 19 520 000,00 19 520 000,00 97 352 400,00

ÜS ÖK1.10 - ÜS ÖK1.10 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus glüfosaadi mittekasutamiseks

Kavandatud ühikusumma 15,00 15,00 15,00 15,00 15,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

15,00 15,00 15,00 15,00 15,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

21,00 21,00 21,00 21,00 21,00

O.8 (ühik: Hektarid) 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00 150 000,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

2 250 000,00 2 250 000,00 2 250 000,00 2 250 000,00 2 250 000,00 11 250 000,00

ÜS ÖK1.2 - ÜS ÖK1.2 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud põllukülvikorras olevad kultuurid, rohumaa, põldtunnustatud heinaseemnepõllud või lilled

Kavandatud ühikusumma 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

20,00 20,00 20,00 20,00 20,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

26,00 26,00 26,00 26,00 26,00

O.8 (ühik: Hektarid) 80 000,00 80 000,00 80 000,00 80 000,00 80 000,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

1 600 000,00 1 600 000,00 1 600 000,00 1 600 000,00 1 600 000,00 8 000 000,00

ÜS ÖK1.3 - ÜS ÖK1.3 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: köögivili, maasikas, puuvilja- ja marjakultuurid

Kavandatud ühikusumma 230,00 230,00 230,00 230,00 230,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

230,00 230,00 230,00 230,00 230,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

254,00 254,00 254,00 254,00 254,00

O.8 (ühik: Hektarid) 1 300,00 1 500,00 1 600,00 1 700,00 1 800,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

299 000,00 345 000,00 368 000,00 391 000,00 414 000,00 1 817 000,00

ÜS ÖK1.4 - ÜS ÖK1.4 - Keskkonnasõbraliku majandamise toetus: mahepõllumajanduslikult kasvatatud köögivili, maasikas, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid

Kavandatud ühikusumma 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

50,00 50,00 50,00 50,00 50,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

70,00 70,00 70,00 70,00 70,00

O.8 (ühik: Hektarid) 1 500,00 1 700,00 1 800,00 1 900,00 2 000,00

ET 234 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

75 000,00 85 000,00 90 000,00 95 000,00 100 000,00 445 000,00

ÜS ÖK1.5 - ÜS ÖK1.5 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus aiakultuuride kasvatajatele orgaanilise multši eest

Kavandatud ühikusumma 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

150,00 150,00 150,00 150,00 150,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

151,00 151,00 151,00 151,00 151,00

O.8 (ühik: Hektarid) 200,00 250,00 300,00 350,00 400,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

30 000,00 37 500,00 45 000,00 52 500,00 60 000,00 225 000,00

ÜS ÖK1.6 - ÜS ÖK1.6 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus köögivilja- ja/või kartulikasvatajatele haljasväetise kasvatamise eest

Kavandatud ühikusumma 110,00 110,00 110,00 110,00 110,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

110,00 110,00 110,00 110,00 110,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

154,00 154,00 154,00 154,00 154,00

O.8 (ühik: Hektarid) 220,00 270,00 300,00 350,00 380,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

24 200,00 29 700,00 33 000,00 38 500,00 41 800,00 167 200,00

ÜS ÖK1.7 - ÜS ÖK1.7 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus mitmeliigilistele väikestele põldudele

Kavandatud ühikusumma 340,00 340,00 340,00 340,00 340,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

340,00 340,00 340,00 340,00 340,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

476,00 476,00 476,00 476,00 476,00

O.8 (ühik: Hektarid) 100,00 115,00 120,00 123,00 130,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

34 000,00 39 100,00 40 800,00 41 820,00 44 200,00 199 920,00

ÜS ÖK1.8 - ÜS ÖK1.8 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus vahekultuuride kasvatamise eest

Kavandatud ühikusumma 60,00 60,00 60,00 60,00 60,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

60,00 60,00 60,00 60,00 60,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

84,00 84,00 84,00 84,00 84,00

O.8 (ühik: Hektarid) 10 000,00 15 000,00 20 000,00 25 000,00 30 000,00

ET 235 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

600 000,00 900 000,00 1 200 000,00 1 500 000,00 1 800 000,00 6 000 000,00

ÜS ÖK1.9 - ÜS ÖK1.9 - Keskkonnasõbraliku majandamise lisatoetus happeliste muldade lupjamiseks

Kavandatud ühikusumma 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

50,00 50,00 50,00 50,00 50,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

70,00 70,00 70,00 70,00 70,00

O.8 (ühik: Hektarid) 36 907,20 36 907,20 36 907,20 36 907,20 36 907,20

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

1 845 360,00 1 845 360,00 1 845 360,00 1 845 360,00 1 845 360,00 9 226 800,00

KOKKU

O.8 (ühik: Hektarid) 765 227,20 771 742,20 777 837,20 784 330,20 789 617,20

Summa: 3 888 754,00

Maksimaalne: 789 617,20

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

28 295 560,00 28 726 110,00 29 113 400,00 29 518 870,00 29 871 260,00 145 525 200,00

Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 236 ET

ÖK2 - Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava Sekkumise kood (liikmesriik) ÖK2 Sekkumise nimetus Kliima- ja keskkonnakava: mahepõllumajanduse ökokava Sekkumise liik Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu

kavad / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus Ühine väljundnäitaja O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat

SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega

SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu

ÜPP TEGEVUSVALDKONNA kood + kirjeldus

AOA-B kliimamuutustega kohanemine, sealhulgas meetmed toidutootmissüsteemide vastupanuvõime ning loomade ja taimede mitmekesisuse parandamiseks, et suurendada vastupanuvõimet haigustele ja kliimamuutustele

AOA-E elurikkuse kaitse, elupaikade või liikide säilitamine ja taastamine, sealhulgas maastikuelementide või tootmisega mitteseotud alade säilitamine ja loomine

AOA-F meetmed pestitsiidide, eriti inimeste tervisele või keskkonnale ohtu kujutavate pestitsiidide säästvaks ja vähendatud kasutamiseks

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V5.1

Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele

1 Jah

V5.5

Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine

1 Jah

V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah

V6.1

Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine

1 Jah

V6.2

Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine

1 Jah

V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid

2 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

ET 237 ET

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal)

R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega)

R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.24 Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket

R.29 Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus korrashoiu ja ümberkujundamise vahel

R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Mahepõllumajanduse ökokava on sekkumisliigi „Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu kavad“ kohane sekkumine, mille raames võetakse 1-aastane mahepõllumajandusega tegelemise kohustus. Toetust antakse mahepõllumajandusele üleminekut alustavatele ja mahepõllumajandusega tegelevatele ettevõtjatele ning toetuse maksmise aluseks on nende mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva põllumajandusmaa pind. Mahepõllumajandusele ülemineku toetust antakse kuni kolmel esimesel üleminekuaastal taotlejale, kes on esitanud mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustamise taotluse ning kelle maa ei ole mahepõllumajandusele üleminekuaega läbinud.

Ökokavaga seotud kohustuste kirjeldus

Toetuse nõuded Toetuse saaja täidab kogu kohustuseaasta kestel mahepõllumajanduslikul maal mahepõllumajandusliku taimekasvatuse nõudeid. Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse taotleja või tema esindaja, kes tegeleb taotleja põllumajanduslikus majapidamises mahepõllumajandusliku tootmisega, peab esmakordse toetuse taotlemise aasta 1. novembriks olema osalenud vähemalt kahel mahepõllumajandusliku tootmise algkoolitusel.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane

Toetusesaaja Mahepõllumajandusele üleminekut alustavad ja mahepõllumajandusega tegelevad põllumajandusettevõtjad. Toetuskõlblikkuse tingimused ·Toetuse saaja on FIE või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandustootmisega ja kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud või kes on esitanud ettevõtte tunnustamise taotluse. ·Taotlejal peab olema vähemalt 1 ha põllumajandusmaad. ·Taotleja täidab tingimuslikkuse nõudeid. ·Mahepõllumajandusele ülemineku toetust antakse kahel esimesel üleminekuaastal taotlejale, kes on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud või on esitanud tunnustamise taotluse ning kelle maa ei ole mahepõllumajandusele üleminekuaega läbinud. ·Mahepõllumajandusele ülemineku toetust antakse kolmel esimesel üleminekuaastal taotlejale, kes kasvatab üksnes puuvilja- või marjakultuure ning kes on mahepõllumajanduse seaduse alusel tunnustatud või on esitanud tunnustamise taotluse ning kelle maa ei ole mahepõllumajandusele üleminekuaega läbinud.

ET 238 ET

·Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse saaja ei ole eelnenud kalendriaastatel saanud mahepõllumajanduse toetust. ·Mahepõllumajandusele ülemineku toetuse saajal võib olla kuni 20% mahepõllumajandusele üleminekuaja läbinud maid. ·Taotleja võib lisaks mahepõllumajanduse ökokavale taotleda toetust ka teistest ökokavadest, võtta keskkonnasõbraliku majandamise või teiste keskkonnasõbralike praktikate järgimise kohustuse. ·Mahepõllumajanduse ökokava toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse mesilaste korjeala toetust.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu

Kood Kirjeldus

Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu

Toetuse saaja kannab veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse andmed kõikide kohustuseaasta jooksul põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta.

HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos ökokavaga (selgitage, kuidas ökokava läheb kaugemale lähtetasemest, eelkõige KMNi ja riigisiseste standardite puhul)

Toetuse saaja täidab oma põllumajanduslikus tegevuses ja kogu põllumajandusliku majapidamise maal kohustuslikke majandamisnõudeid ning maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõudeid.

7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus

Toetust antakse mahepõllumajanduslikus kasutuses oleva põllumajandusmaa, sealhulgas rohumaa, kus peetakse vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikke loomi hektari kohta. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud taotlejale, kellel on vähemalt 5 mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet, antakse toetust kokku kuni 1 hektari rohumaa kohta ilma, et selle rohumaa hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikule vastaval hulgal mahepõllumajanduslikke loomi. Toetusega hüvitatakse mahepõllumajandusliku tootmise nõuete täitmisega kaasnevad lisakulutused ja saamata jäänud tulu osaliselt. Toetust ei anta põllumajandusmaa kohta, mida hoitakse mustkesas või söödis. Ühikumäära grupid • Põllukülvikorras olevad kultuurid: teravili, kaunvili, õli- ja kiukultuurid, rühvelkultuurid, v.a kartul, muud tehnilised kultuurid ja heinaseemnepõllud. • Kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa. • Kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid. • Köögivili. • Rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut või taotlejal on vähemalt 5 mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet. • Sertifitseeritud maheseemne või mahepõllumajandusliku heterogeense paljundusmaterjaliga külvatud põldude toetus on 20% kõrgem. Mahepõllumajanduse ökokava ühikusummade arvutamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa masinatööd, maheseemne kallim hind võrreldes tavaseemnega, ning liblikõieliste kasutamise nõue külvikorras. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige mahetootmise madalamast saagikusest. Mahepõllumajandusele ülemineku ajal tuleb täita mahepõllumajanduse nõudeid, aga toodangut

ET 239 ET

mahepõllumajandusele viitava märgistusega veel turustada ei saa, seetõttu on saamata jäänud tulu suurem. Sellest tulenevalt on üleminekuajal toetuse ühikumäär 10% võrra kõrgem. Põllukülvikorras olevate kultuuride kasvatamise lisakulud ja saamata jäänud tulu seoses mahepõllumajanduse nõuete täitmisega on kokku 182 eurot hektari kohta aastas, millest kompenseeritakse 132–182 eurot. Kuni 3-aastase külvikorras oleva rohumaa lisakulud ja saamata jäänud tulu on 151 eurot hektari kohta aastas, millest kompenseeritakse 100–150 eurot. Kartuli, ravim- ja maitsetaimede ning puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamise lisakulud ja saamata jäänud tulu seoses mahepõllumajanduse nõuete täitmisega on kokku 500 eurot hektari kohta aastas, millest kompenseeritakse 300–420 eurot. Köögivilja kasvatamise lisakulud ja saamata jäänud tulu seoses mahepõllumajanduse nõuete täitmisega on kokku 1150 eurot hektari kohta aastas, millest kompenseeritakse 800–1120 eurot. Rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut loomi või taotlejal on vähemalt 5 mahepõllumajanduslikult peetavat mesilasperet, lisakulud ja saamata jäänud tulu seoses mahepõllumajanduse nõuete täitmisega on kokku 151 eurot hektari kohta aastas, millest kompenseeritakse 25–35 eurot.

8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

Roheline kast (WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12). Toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga.

ET 240 ET

11 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d)

ÜS ÖK2.1 - Põllukülvikorras olevad kultuurid Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29

ÜS ÖK2.1.1 - ÜS ÖK2.1.1 – Kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29

ÜS ÖK2.2 - Kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29

ÜS ÖK2.3 - Köögivili Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29

ÜS ÖK2.4 - Rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29

ÜS ÖK2.5 - Üleminek: põllukülvikorras olevad kultuurid Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29

ÜS ÖK2.5.1 - ÜS ÖK2.5.1 – Kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29

ÜS ÖK2.6 - Üleminek: kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29

ÜS ÖK2.7 - Üleminek: köögivili Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29

ÜS ÖK2.8 - Üleminek: rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut Ühtne R.14; R.19; R.21; R.29

Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS ÖK2.1 - Põllukülvikorras olevad kultuurid

Toodud eelpool

ÜS ÖK2.1.1 - ÜS ÖK2.1.1 – Kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa

Toodud eelpool

ÜS ÖK2.2 - Kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid

Toodud eelpool

ÜS ÖK2.3 - Köögivili

Toodud eelpool

ÜS ÖK2.4 - Rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut

Toodud eelpool

ÜS ÖK2.5 - Üleminek: põllukülvikorras olevad kultuurid

Toodud eelpool

ÜS ÖK2.5.1 - ÜS ÖK2.5.1 – Kuni 3-aastane külvikorras olev rohumaa

Toodud eelpool

ÜS ÖK2.6 - Üleminek: kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid

Toodud eelpool

ÜS ÖK2.7 - Üleminek: köögivili

ET 241 ET

Toodud eelpool

ÜS ÖK2.8 - Üleminek: rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut

Toodud eelpool

12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS ÖK2.1 - Põllukülvikorras olevad kultuurid

Kavandatud ühikusumma 132,00 132,00 132,00 132,00 132,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

132,00 132,00 132,00 132,00 132,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

182,00 182,00 182,00 182,00 182,00

O.8 (ühik: Hektarid) 100 000,00 105 000,00 80 000,00 84 000,00 88 000,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

13 200 000,00 13 860 000,00 10 560 000,00 11 088 000,00 11 616 000,00 60 324 000,00

ÜS ÖK2.1.1 - ÜS ÖK2.1.1 – Kuni 3- aastane külvikorras olev rohumaa

Kavandatud ühikusumma 100,00 100,00 100,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

100,00 100,00 100,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

150,00 150,00 150,00

O.8 (ühik: Hektarid) 40 000,00 41 000,00 41 000,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

4 000 000,00 4 100 000,00 4 100 000,00 12 200 000,00

ÜS ÖK2.2 - Kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid

Kavandatud ühikusumma 300,00 300,00 300,00 300,00 300,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

300,00 300,00 300,00 300,00 300,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

420,00 420,00 420,00 420,00 420,00

O.8 (ühik: Hektarid) 4 300,00 4 350,00 4 400,00 4 450,00 4 600,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

1 290 000,00 1 305 000,00 1 320 000,00 1 335 000,00 1 380 000,00 6 630 000,00

ÜS ÖK2.3 - Köögivili Kavandatud ühikusumma 800,00 800,00 800,00 800,00 800,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

800,00 800,00 800,00 800,00 800,00

ET 242 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

1 120,00 1 120,00 1 120,00 1 120,00 1 120,00

O.8 (ühik: Hektarid) 200,00 250,00 300,00 350,00 400,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

160 000,00 200 000,00 240 000,00 280 000,00 320 000,00 1 200 000,00

ÜS ÖK2.4 - Rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut

Kavandatud ühikusumma 25,00 25,00 25,00 25,00 25,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

25,00 25,00 25,00 25,00 25,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

35,00 35,00 35,00 35,00 35,00

O.8 (ühik: Hektarid) 75 500,00 80 400,00 85 300,00 90 200,00 95 500,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

1 887 500,00 2 010 000,00 2 132 500,00 2 255 000,00 2 387 500,00 10 672 500,00

ÜS ÖK2.5 - Üleminek: põllukülvikorras olevad kultuurid

Kavandatud ühikusumma 146,00 146,00 146,00 146,00 146,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

146,00 146,00 146,00 146,00 146,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

182,00 182,00 182,00 182,00 182,00

O.8 (ühik: Hektarid) 4 800,00 4 800,00 3 600,00 3 600,00 3 600,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

700 800,00 700 800,00 525 600,00 525 600,00 525 600,00 2 978 400,00

ÜS ÖK2.5.1 - ÜS ÖK2.5.1 – Kuni 3- aastane külvikorras olev rohumaa

Kavandatud ühikusumma 110,00 110,00 110,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

110,00 110,00 110,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

165,00 165,00 165,00

O.8 (ühik: Hektarid) 1 600,00 1 600,00 1 600,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

176 000,00 176 000,00 176 000,00 528 000,00

ÜS ÖK2.6 - Üleminek: kartul, ravim- ja maitsetaimed, puuvilja- ja marjakultuurid

Kavandatud ühikusumma 330,00 330,00 330,00 330,00 330,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

330,00 330,00 330,00 330,00 330,00

ET 243 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

462,00 462,00 462,00 462,00 462,00

O.8 (ühik: Hektarid) 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

49 500,00 49 500,00 49 500,00 49 500,00 49 500,00 247 500,00

ÜS ÖK2.7 - Üleminek: köögivili Kavandatud ühikusumma 880,00 880,00 880,00 880,00 880,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

880,00 880,00 880,00 880,00 880,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

1 150,00 1 150,00 1 150,00 1 150,00 1 150,00

O.8 (ühik: Hektarid) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

44 000,00 44 000,00 44 000,00 44 000,00 44 000,00 220 000,00

ÜS ÖK2.8 - Üleminek: rohumaa, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0,2 loomühikut

Kavandatud ühikusumma 27,00 27,00 27,00 27,00 27,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

27,00 27,00 27,00 27,00 27,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

38,00 38,00 38,00 38,00 38,00

O.8 (ühik: Hektarid) 5 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00 5 000,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

135 000,00 135 000,00 135 000,00 135 000,00 135 000,00 675 000,00

KOKKU

O.8 (ühik: Hektarid) 190 000,00 200 000,00 220 400,00 230 400,00 239 900,00

Summa: 1 080 700,00

Maksimaalne: 239 900,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

16 900 000,00 17 800 000,00 18 600 000,00 19 400 000,00 20 300 000,00 93 000 000,00

Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 244 ET

ÖK3 - Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad Sekkumise kood (liikmesriik) ÖK3 Sekkumise nimetus Kliima- ja keskkonnakava: ökoalad Sekkumise liik Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu

kavad / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus Ühine väljundnäitaja O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat

SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega

SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

ÜPP TEGEVUSVALDKONNA kood + kirjeldus

AOA-A kliimamuutuste leevendamine, sealhulgas põllumajanduslikest võtetest ja tavadest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, samuti olemasoleva süsinikuvaramu säilitamine ja süsiniku sidususe suurendamine

AOA-C veekvaliteedi kaitse või parandamine ja veeressurssidele avaldatava surve vähendamine

AOA-E elurikkuse kaitse, elupaikade või liikide säilitamine ja taastamine, sealhulgas maastikuelementide või tootmisega mitteseotud alade säilitamine ja loomine

AOA-F meetmed pestitsiidide, eriti inimeste tervisele või keskkonnale ohtu kujutavate pestitsiidide säästvaks ja vähendatud kasutamiseks

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V4.3

Suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suure

1 Jah

V5.1

Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele

1 Jah

V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah

V6.2

Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine

1 Jah

V6.3

Kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, karjatamist

2 Jah

V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid

2 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

ET 245 ET

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal)

R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega)

R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.22 Toitainete parema haldamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.24 Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket

R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad

R.34 Maastikuelementide, sealhulgas hekkide ja puude jaoks ette nähtud toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Ei kohaldu

Ökokavaga seotud kohustuste kirjeldus

Toetuse nõuded: 1) Taotleja, kes taotleb ökoalade toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 31 kohaselt, määratleb kohustuseaastal põllumaal või sellega külgneval alal ökoala sellise pindala ulatuses, et ökoala kokku moodustab vähemalt 7% taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumaa ja maastikuelementide aluse maa pindalast. Lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvuala võib moodustada ökoala pindalast kuni 50 protsenti. 2) Kui taotleja määratleb sööti jäetud maa, haljaskesa haljasväetise mulda viimiseks ja sellise haljaskesa, mille taimikusse külvatakse talivili, rohumaariba aluse maa või maastikuelemendi aluse maa, ei ole seal lubatud põllumajanduslik tegevus kuni taotluse esitamise aasta 25. juulini. Kui haljasväetise mulda viimise aastal külvatakse haljaskesale talivili või on selline haljaskesa, mille taimikusse külvatakse talivili, võib haljaskesa niita ja hekseldada enne 26. juulit. 3) Rohumaariba on olemasolev või rajatav kuni 18 meetri laiune rohumaariba, millel kasvavad looduslikud rohttaimed või erinevad rohumaakultuurid. Rohumaariba ei tohi moodustada külgneva põllumaa põllu pindalast üle 30 protsendi. Rohumaariba ei tohi rajada rohumaale ega sööti jäetud maale. 4) Kui taotleja määratleb ökoalana lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri kasvuala, on seal lubatud põllumajanduslik tegevus järgmistel tingimustel: · põllumaad ei hekseldata kuni 25. juulini; · talivilja kasvatamise korral on see külvatud hiljemalt 15. oktoobril; · põllumaad, millel ei kasvatata talivilja, ei künta sisse enne 15. oktoobrit ega kasutata seal muid taimikut kahjustavaid mullaharimisviise. 5) Ökoaladel kehtib taimekaitsevahendite kasutamise keeld. Taotleja peab täitma tingimuslikkuse süsteemi raames ette nähtud HPK 8 standardi alusel kehtestatud baasnõudeid nagu maastikuelementide säilitamine, hekkide ja puude pügamise keeld lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Täpsemad tingimused sätestatakse vajadusel siseriiklikus õigusaktis (nt loetelu lämmastikku siduvatest põllumajanduskultuuridest või rohumaaribade täpsem määratlus jne).

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane

Toetusesaaja

ET 246 ET

Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetuskõlblikkuse tingimused · Potentsiaalsed toetusesaajad on põllumajandusega tegelevad isikud, kes on õigustatud saama põhisissetulekutoetust. ·Toetusega hõlmatud maa peab asuma põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris ning vastama toetusõigusliku põllumajandusmaa põhitingimustele. ·Taotleja peab kasutama vähemalt ühte hektarit põllumajandusmaad ning vastama põhisissetulekutoetuse saamise minimaalsetele tingimustele. ·Taotleja peab täitma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 III lisas kehtestatud tingimuslikkuse süsteemi nõudeid. · Ökoalana saab määratleda järgmised alad ja elemendid: 1) sööti jäetud maa; 2) haljaskesa haljasväetise mulda viimiseks ja selline haljaskesa, mille taimikusse külvatakse talivili; 3) kuni 18 meetri laiune rohumaariba; 4) maastikuelemendid. 5) lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvuala. · Maastikuelemendid on põllusaar, hekk, puude rida, metsasiil, eesvool ja kraav ning kiviaed, mis vastab HPK 8 raames sätestatud maastikuelementide tingimustele. · Lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuride kasvuala on põllumaa, mis vastab järgmistele tingimustele: 1) põllumaal kasvab kas esparsett (Onobrychis Mill.), ristik (Trifolium spp.), lutsern (Medicago sativa, Medicago L.), mesikas (Melilotus Mill.), nõiahammas (Lotus corniculatus), vikk (Vicia spp.), hernes (Pisum spp.), aeduba (Phaseolus spp., vigna spp.), põlduba (Vicia faba) või sojauba (Glycine max L.) (edaspidi lämmastikku siduv põllumajanduskultuur); 2) lämmastikku siduv põllumajanduskultuur kasvab põllumaal puhaskultuurina või segus teiste põllumajanduskultuuridega, kui lämmastikku siduva põllumajanduskultuuri osakaal taimikus on üle 50 protsendi; 3) põllumaa ei asu veeseaduse §-s 118 sätestatud veekaitsevööndis. · Sööti jäetud maa ja rohumaariba aluse maa puhul, mis on määratletud kohustuseaastal ökoalana, katkeb selleks kalendriaastaks püsirohumaaks muutumise arvestus.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu

Kood Kirjeldus

GAEC08

Tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide all asuva põllumajandusmaa minimaalne osakaal. Vähemalt 4 % põllumaast põllumajandusettevõtete tasandil on tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa all. Kui põllumajandustootja kohustub tõhustatud ökokava alusel panema vähemalt 7 % oma põllumaast tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa alla kooskõlas artikli 28 lõikega 5a, on käesoleva HPK standardi täitmisega seotud osa suurus piiratud 3 %ga. Vähemalt 7 % põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil, kui see hõlmab ka püüdekultuure või lämmastikku siduvaid kultuure, haritakse taimekaitsevahendeid kasutamata, sellest 3 % on kesa või

ET 247 ET

tootmisega mitteseotud objektide all. Liikmesriigid peaksid kasutama püüdekultuuride puhul kaalutegurit 0,3. Maastikuelementide säilitamine. Keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks (lisavõimalus)

Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu

Antud sekkumine on seotud HPK 8 baasnõudega. HPK 8 - maastikuelementide säilitamine ning hekkide ja puude lõikamise keeld lindude pesitsus- ja kasvuperioodil.

HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos ökokavaga (selgitage, kuidas ökokava läheb kaugemale lähtetasemest, eelkõige KMNi ja riigisiseste standardite puhul)

Ökoaladel kehtib tervikuna taimekaitsevahendite kasutamise keeld lisaks põllumajandusliku tegevusega seotud piirangutele.

7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus

Baasmakse Ökoala sekkumise toetust makstakse taotlejale kogu majapidamise toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta, ühikumääraga 17 €/ha, olenemata sellest, millised ökoalad on lävendi täitmiseks valitud. Lisamakse Ökoalale, mis on määratletud rohumaaribana, makstakse täiendavat toetust rohumaariba aluse pindala ulatuses ühikumääraga 130 €/ha. Ökoalale, mis on määratletud maastikuelemendina, makstakse täiendavalt toetust maastikuelemendi aluse pindala ulatuses ühikumääraga 200 €/ha. Saamata jäänud tulul ja lisakulul põhinevad ühikumäära arvutused (baas- ja lisamakse ) hektari kohta on koostanud Maaelu Teadmuskeskus (edaspidi METK). Toetust antakse põllumaa ja maastikuelementide aluse maa ökoalana määratlemise ja tootmisest kõrvale jätmise eest toetuse taotlemise kalendriaasta jooksul. Toetust makstakse taotleja kogu toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta ning lisaks makstakse täiendavalt rohumaaribade ja maastikuelementide aluse pindala ulatuses, mis on määratletud ökoalana. Ökoalana määratletud rohumaariba ja maastikuelemendi aluse maa kohta antakse toetust maksimaalselt sellise pindala ulatuses, mis moodustab taotleja põllumajandusliku majapidamise põllumaa ja maastikuelementide aluse maa pindalast kokku kuni 10%. Juhul kui tekib vajadus toetusmeetme esimese aasta rakendamise tulemuste põhjal maksimaalset lävendit tõsta, et veel enam innustada taotlejaid tootmisest kõrvale jäetud maa-alasid ja maastikuelemente ökolana määratleda, siis tehakse seda alates 2025. aastast. Baasmakse ühikumäära kujunemisel on lähtutud sellest, et ökoalaks määratletud sööti jäetud maal, sealhulgas haljaskesal ning lämmastikku siduvate põllumajanduskultuuridega alade kompenseerimisel moodustavad saamata jäänud tulud ja lisakulud kokku 22,70€/ha/a, millest toetusega kompenseeritakse 17 eurot/ha, s.t ligikaudu 70%. Arvutustes on eeldatud, et taotlejal on toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 7% määratletud ökoaladena. Rohumaaribade lisamakse kompenseerimisel moodustavad saamata jäänud tulud ja lisakulud kokku 385 €/ha/a, millest toetusega kompenseeritakse ligikaudu 130 eurot hektari kohta, s.t ligikaudu 34%. Maastikuelementide lisamakse kompenseerimisel moodustavad saamata jäänud tulud ja lisakulud kokku 532,05/ha/a, millest toetusega kompenseeritakse ligikaudu 200 eurot hektari kohta, s.t ligikaudu 38%. Maastikuelementide ühikumäära arvestamisel on eelduseks see, et 90% elementidest on juba rajatud ning perioodi lõpuks rajatakse juurde veel ligikaudu 10% (va kiviaed, hekk, puude rida).

ET 248 ET

Ühikumäära diferentseerimise ja kõrgema ühikumäära läbi soovitakse ökoalade sekkumisega soodustada ja toetada eelkõige rohumaaribade ja maastikuelementide rajamist ning nende hooldamist.

8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12, lisamakse - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga.

ET 249 ET

11 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d)

ÜS ÖK3.1 - Ökoala sekkumise toetust makstakse taotlejale majapidamise toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta tingimusel, kui tema majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 7% on määratletud ökoalaks

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.24; R.31; R.34

ÜS ÖK3.2 - Ökoalale, mis on määratletud rohumaaribana, makstakse täiendavat toetust rohumaariba aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 7% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökoalana

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.24; R.31; R.34

ÜS ÖK3.3 - Ökoalale, mis on määratletud maastikuelemendina, makstakse täiendavalt toetust maastikuelemendi aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 7% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökolana

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22; R.24; R.31; R.34

Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS ÖK3.1 - Ökoala sekkumise toetust makstakse taotlejale majapidamise toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta tingimusel, kui tema majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 7% on määratletud ökoalaks

Toodud eelpool

ÜS ÖK3.2 - Ökoalale, mis on määratletud rohumaaribana, makstakse täiendavat toetust rohumaariba aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 7% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökoalana

Toodud eelpool

ÜS ÖK3.3 - Ökoalale, mis on määratletud maastikuelemendina, makstakse täiendavalt toetust maastikuelemendi aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 7% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökolana

Toodud eelpool

12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS ÖK3.1 - Ökoala sekkumise toetust makstakse taotlejale majapidamise toetusõiguslike põllumaa hektarite kohta tingimusel, kui tema majapidamise toetusõiguslikust põllumaast vähemalt 7% on määratletud ökoalaks

Kavandatud ühikusumma 10,00 10,00 17,00 17,00 17,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

10,00 10,00 12,00 12,00 12,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

21,00 21,00 21,00 21,00 21,00

O.8 (ühik: Hektarid) 400 000,00 420 000,00 304 000,00 326 000,00 348 000,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

4 000 000,00 4 200 000,00 5 168 000,00 5 542 000,00 5 916 000,00 24 826 000,00

Kavandatud ühikusumma 40,00 40,00 130,00 130,00 130,00

ET 250 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS ÖK3.2 - Ökoalale, mis on määratletud rohumaaribana, makstakse täiendavat toetust rohumaariba aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 7% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökoalana

Minimaalne kavandatud ühikusumma

40,00 40,00 100,00 100,00 100,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

43,00 43,00 150,00 150,00 150,00

O.8 (ühik: Hektarid) 20 000,00 22 000,00 2 700,00 3 000,00 3 300,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

800 000,00 880 000,00 351 000,00 390 000,00 429 000,00 2 850 000,00

ÜS ÖK3.3 - Ökoalale, mis on määratletud maastikuelemendina, makstakse täiendavalt toetust maastikuelemendi aluse pindala ulatuses tingimusel, kui vähemalt 7% taotleja majapidamise toetusõiguslikust põllumaast on määratletud ökolana

Kavandatud ühikusumma 150,00 150,00 200,00 200,00 200,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

150,00 150,00 180,00 180,00 180,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

160,00 160,00 220,00 220,00 220,00

O.8 (ühik: Hektarid) 2 500,00 2 600,00 1 230,00 1 340,00 1 450,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

375 000,00 390 000,00 246 000,00 268 000,00 290 000,00 1 569 000,00

KOKKU

O.8 (ühik: Hektarid) 422 500,00 444 600,00 307 930,00 330 340,00 352 750,00

Summa: 1 858 120,00

Maksimaalne: 444 600,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

5 175 000,00 5 470 000,00 5 765 000,00 6 200 000,00 6 635 000,00 29 245 000,00

Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 251 ET

ÖK4 - Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine põllumaal Sekkumise kood (liikmesriik) ÖK4 Sekkumise nimetus Kliima- ja keskkonnakava: ökosüsteemiteenuste säilitamine

põllumaal Sekkumise liik Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu

kavad / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus Ühine väljundnäitaja O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

ÜPP TEGEVUSVALDKONNA kood + kirjeldus

AOA-A kliimamuutuste leevendamine, sealhulgas põllumajanduslikest võtetest ja tavadest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine, samuti olemasoleva süsinikuvaramu säilitamine ja süsiniku sidususe suurendamine

AOA-C veekvaliteedi kaitse või parandamine ja veeressurssidele avaldatava surve vähendamine

AOA-E elurikkuse kaitse, elupaikade või liikide säilitamine ja taastamine, sealhulgas maastikuelementide või tootmisega mitteseotud alade säilitamine ja loomine

AOA-F meetmed pestitsiidide, eriti inimeste tervisele või keskkonnale ohtu kujutavate pestitsiidide säästvaks ja vähendatud kasutamiseks

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V6.1

Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine

1 Jah

V6.2

Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine

1 Jah

V6.3

Kompenseerida elurikkust säästvaid tehnoloogiaid, maastikuelementide rajamist, karjatamist

2 Jah

V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid

2 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal)

R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega)

R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

ET 252 ET

R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad

R.34 Maastikuelementide, sealhulgas hekkide ja puude jaoks ette nähtud toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Looduslik kahjuritõrje ehk kahjurite looduslike vaenlaste toetamine on oluline ökosüsteemi teenus, mis soodustab põllumajandussaaduste tootmist, vähendades taimekahjurite arvukust tootmispõldudel ja nende poolt saagile tehtavat kahju. Looduslik kahjuritõre võimaldab kasutada põllul vähem pestitsiide ja on oluline meede integreeritud taimekaitse rakendamisel. Põllumajanduskeskkonna elurikkus on seotud maastikuelementide ja looduslike alade esinemisega põllumajandusmaastikus. Siiski ei piisa loodusliku kahjuritõrje teenuse tagamiseks ainult tingimuslikkuse HPK 8-ga kehtestatud maastikuelementide kohustustest. Seepärast töötati välja sekkumine, mis läheb tingimuslikkuse nõuetest oluliselt kaugemale ning arvestab lisaks elementidele ja mittetootlikele aladele ka nende raadiuses oleva mõjualaga. Maastiku lihtsustumine vähendab liigirikkust, loodusliku kahjuritõrje võimalusi ja seeläbi ka saaki. Maastiku komplekssus ning looduslikud ja poollooduslikud elupaigad suurendavad röövtoiduliste lülijalgsete (näiteks ämblikulaadsed, jooksiklased, lühitiiblased, parasitoidid) poolt pakutavat looduslikku kahjuritõrje ökosüsteemi teenust. Maastikuelemendid on toidu-, varje-, pesitsus-, talvitumis- ja elupaigaks kahjurite looduslike vaenlastele. Mosaiiksel maastikul, kus on suur servatihedus, suureneb ka loodusliku kahjuritõrje. Ideaalsel juhul võiksid tootmispõllud olla kaetud 90-100% ulatuses bioloogilise kahjuritõrje ökosüsteemi teenusega. Võrreldes püsirohumaadega on külvikorras olevate põldude majandamine agrotehniliselt palju intensiivsem ja seetõttu põllud enamasti kasulike organismide esinemist ei toeta. Analüüsides maastikuelementide ja pärandniitude mõjualade katvust ainult külvikorras olevatel põllumaadel selgus, et Eestis on keskmiselt 44% külvikorrast olevatest põldudest sellised, mis maastikuelementidega ei piirne või siis piirnevad väga vähesel määral (maastikuelementide mõjualadega kaetus >30%) ja vaid 3% sellised, kus maastikuelementide mõjualaga kaetus oli suurem kui 90% (kokku 21409 ha) ning 5,6% selliseid põlde, kus maastikuelementide mõjualadega kaetus ulatus 80–100%, (kokku 39 000 ha). Sekkumisega toetatakse mitmekesist põllumajandusmaastikku, maastikuelementide ja looduslike alade säilitamist eesmärgiga tagada põllumaal põllukahjurite looduslikud vaenlased, kes osutavad looduslikku kahjuritõrje ökosüsteemi teenust. Parasitoidid ja röövtoidulised lülijalgsed ohjavad olulisel määral põllumajanduskahjurite arvukust, vähendades seeläbi taimekaitsevahendite kasutamise vajadust. Lisaks tagavad põllu sees ja ümber olevad looduslikud alad ja maastikuelemendid ka teiste põllumajanduse jaoks oluliste liigirühmade nagu lindude, tolmeldajate, mullamikroobide jt püsimise ja mitmekesisuse. Maastikuelementide ja looduslike alade olemasolu põllu sees ja põllu ümber on fundamentaalse tähtsusega integreeritud taimekaitse rakendamisel. Loodusliku kahjuritõrje ökosüsteemiteenust võimaldavate maastikuelementide ja looduslike alade mõjualade ulatused on järgmised: · lineaarsed maastikuelemendid laiusega >=6 m: mõjuala 35 m; · pindalalised põllusaared: mõjuala 75 m; · punktelemendilised põllusaared: mõjuala 35 m; · väikeveekogud: mõjuala 35 m; · metsade mõjuala metsa servast: 35 m; · kiviaiad: mõjuala 35 m; · poollooduslike niitude (pärandniidud ja väärtuslikud püsirohumaad) olemasolu vahetus läheduses: mõjuala niidu servast 300 m; · kraavide puhul, mis on laiemad kui 2 m, arvestatakse mõjuala järgmiselt: kraavi maksimaalne laius korda 3 jagatud 2. Mõjuala mõjub mõlemale kraavi poolele. Näiteks: kraav on 4 m lai: 4x3/2=6m kraavi mõlemale poolele; ·looduslikud vooluveekogude rannad ja kaldad on kaitstud vastavalt looduskaitseseadusele ja veeseadusele (10 m kaldakaitsevöönd), mõjualaks 10+35 m mõlemale poolele.

ET 253 ET

Vastavalt sellele, kas põld on kaetud vähemalt 60% või 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega, kujuneb ka toetussumma. Sekkumise nõuded lähevad oluliselt kaugemale kui tingimuslikkuse HPK 8 nõuded, kuna ökosüsteemi teenuste maastikuelementide ja looduslike alade mõjualade hulk on laiem ja nende esinemist arvestatakse iga põllu põhiselt eraldi, mitte taotleja kasutuses oleva põllumajandusmaa peale kokku. Joonisel on näide maastikuelementide mõjualade erinevatest katvustest erineva suurusega tootmispõldudel mitmekesises põllumajandusmaastikus.

Ökokavaga seotud kohustuste kirjeldus

Toetuse maksmise aluseks on ELME projekti raames (Helm, A., Kull, A., Veromann, E., Remm, L., Villoslada, M., Kikas, T., Aosaar, J., Tullus, T., Prangel, E., Linder, M., Otsus, M., Külm, S., Sepp, K., 2020 (täiend. 2021). Metsa-, soo-, niidu- ja põllumajanduslike ökosüsteemide seisundi ning ökosüsteemiteenuste baastasemete üleriigilise hindamise ja kaardistamise lõpparuanne. ELME projekt. Tellija: Keskkonnaagentuur (riigihange nr 198846) välja töötatud andmekiht, mis näitab, kui suures ulatuses on põllumaa ökosüsteemiteenustega kaetud. Toetuse saamiseks peab olema põld kaetud: 1) vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega; 2) vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane

Toetuse saajad on kõik, kes on õigustatud saama põhisissetulekutoetust. Toetusega hõlmatud põllumaa peab asuma põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. Toetuse maksmise aluseks on andmekiht, mis näitab, kui suures ulatuses on põllumaa ökosüsteemiteenustega kaetud.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu

ET 254 ET

Kood Kirjeldus

GAEC08

Tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide all asuva põllumajandusmaa minimaalne osakaal. Vähemalt 4 % põllumaast põllumajandusettevõtete tasandil on tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa all. Kui põllumajandustootja kohustub tõhustatud ökokava alusel panema vähemalt 7 % oma põllumaast tootmisega mitteseotud maa-alade või objektide, sealhulgas kesa alla kooskõlas artikli 28 lõikega 5a, on käesoleva HPK standardi täitmisega seotud osa suurus piiratud 3 %ga. Vähemalt 7 % põllumaast põllumajandusettevõtte tasandil, kui see hõlmab ka püüdekultuure või lämmastikku siduvaid kultuure, haritakse taimekaitsevahendeid kasutamata, sellest 3 % on kesa või tootmisega mitteseotud objektide all. Liikmesriigid peaksid kasutama püüdekultuuride puhul kaalutegurit 0,3. Maastikuelementide säilitamine. Keeld lõigata hekke ja puid lindude pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal. Meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks (lisavõimalus)

Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu

Taotleja peab põlluraamatut veeseaduse alusel. HPK 8 - maastikuelementide säilitamine ning hekkide ja puude lõikamise keeld lindude pesitsus- ja kasvuperioodil. Meetmed invasiivsete taimeliikide vältimiseks.

HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos ökokavaga (selgitage, kuidas ökokava läheb kaugemale lähtetasemest, eelkõige KMNi ja riigisiseste standardite puhul)

Võib koosneda HPK 8 säilitatavatest maastikuelementidest.

7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus

Toetussummade aluseks on kaks määratlust: 1) kui põld on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega;2) kui põld on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega. Kui põld on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega, siis ökosüsteemiteenuste maksumus seoses taimekaitsevahendite kasutamise vähenemisega on 21 eur/ha, toetusega kompenseeritakse sellest 20 eur/ha ehk 95,24%. Arvutustes on eeldatud, et kui põllumaa on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega, siis taimekaitsevahendite kasutamine väheneb 50%. Kui põld on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega, siis ökosüsteemiteenuste maksumus seoses taimekaitsevahendite kasutamise vähenemisega on 31 eur/ha, toetusega kompenseeritakse sellest 30 eur/ha ehk 96,77%. Arvutustes on eeldatud, et kui põllumaa on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega siis taimekaitsevahendite kasutamine väheneb 75%. Toetuse minimaalne ühikumäär on 20 eurot ja maksimaalne ühikumäär 31 eurot hektari kohta.

8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

ET 255 ET

WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 5 - toetust ei rakendata toetusõiguste alusel, toetus ei ole seotud toodangu liigi, mahu ega hinnaga. Tegemist on lisamaksega põhilisele sissetulekutoetusele (sekkumine 1.1).

ET 256 ET

11 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d)

ÜS ÖK4.1 - Põld on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.31; R.34

ÜS ÖK4.2 - Põld on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.31; R.34

Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS ÖK4.1 - Põld on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega

Kuna selle sekkumise puhul ei kaasne taotlejale lisakulusid, siis toetus on arvestatud lisamaksena põhisissetulekutoetusele.

ÜS ÖK4.2 - Põld on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega

Kuna selle sekkumise puhul ei kaasne taotlejale lisakulusid, siis toetus on arvestatud lisamaksena põhisissetulekutoetusele.

12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS ÖK4.1 - Põld on kaetud vähemalt 60% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega

Kavandatud ühikusumma 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

20,00 20,00 20,00 20,00 20,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

21,00 21,00 21,00 21,00 21,00

O.8 (ühik: Hektarid) 65 000,00 67 000,00 68 000,00 69 000,00 70 000,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

1 300 000,00 1 340 000,00 1 360 000,00 1 380 000,00 1 400 000,00 6 780 000,00

ÜS ÖK4.2 - Põld on kaetud vähemalt 90% ulatuses põllukahjurite looduslike vaenlaste soodustamise ökosüsteemiteenustega

Kavandatud ühikusumma 30,00 30,00 30,00 30,00 30,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

30,00 30,00 30,00 30,00 30,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

31,00 31,00 31,00 31,00 31,00

O.8 (ühik: Hektarid) 19 000,00 19 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

570 000,00 570 000,00 600 000,00 600 000,00 600 000,00 2 940 000,00

KOKKU O.8 (ühik: Hektarid) 84 000,00 86 000,00 88 000,00 89 000,00 90 000,00

Summa: 437 000,00

Maksimaalne:

ET 257 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

90 000,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

1 870 000,00 1 910 000,00 1 960 000,00 1 980 000,00 2 000 000,00 9 720 000,00

Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 258 ET

ÖK5 - Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus Sekkumise kood (liikmesriik) ÖK5 Sekkumise nimetus Kliima- ja keskkonnakava: mesilaste korjeala toetus Sekkumise liik Eco-scheme(31) – Kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu

kavad / Artikli 31 lõike 7 punkt b – hüvitav toetus Ühine väljundnäitaja O.8. Ökokavadest kasu saavate hektarite või loomühikute arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

ÜPP TEGEVUSVALDKONNA kood + kirjeldus

AOA-C veekvaliteedi kaitse või parandamine ja veeressurssidele avaldatava surve vähendamine

AOA-E elurikkuse kaitse, elupaikade või liikide säilitamine ja taastamine, sealhulgas maastikuelementide või tootmisega mitteseotud alade säilitamine ja loomine

AOA-F meetmed pestitsiidide, eriti inimeste tervisele või keskkonnale ohtu kujutavate pestitsiidide säästvaks ja vähendatud kasutamiseks

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V6.1

Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine

1 Jah

V6.2

Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine

1 Jah

V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid

2 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.24 Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket

R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Sekkumise eesmärk on pakkuda tolmeldajatele põllumajandusmaastikus toiduressurssi. Sekkumine on tegevuspõhine, sellega võetakse üheaastane kohustus mesilastele sobilike korjetaimede või nende segude kasvatamiseks. Suur osa õistaimedest, nii looduslikud taimed kui ka toiduks või söödaks kasvatatavad kultuurid, vajavad viljumiseks tolmeldajate abi. Risttolmlemine tagab muuhulgas nii suurema ja kvaliteetsema saagi kui ka populatsiooni geneetilise mitmekesisuse. Tolmeldamisteenus tagab nii looduslike kui ka kultuurtaimede mitmekesisuse, liikide ja kohalike populatsioonide elujõu ja mõjutab positiivselt ka teisi nendest sõltuvaid organismirühmasid ning toetab seetõttu elurikkust ja ökosüsteemide

ET 259 ET

toimimist (ökohüvesid) laiemalt. Ühtlasi on vaja parandada meemesilasperede tervislikku seisundit korjetingimuste parandamisega rapsi õitsemise välisel ajal ning sellega parandada ka Eesti mee kvaliteeti. Maailmaturul on segu-taimeliigiline mesi kallim kui valdavalt ühelt taimeliigilt korjatud mesi. Seni rakendatud põllumajanduskeskkonna meetmed (korjealade rajamine, liblikõieliste kultuuride kasvatamine, rohumaaribad, viljavaheldus, glüfosaadipiirang) on mõjunud põlluservade kooslustele ja kimalaste seisundi näitajatele positiivselt. Sobivate majandamispraktikate ja kultuuride kasutamisega on võimalik soodustada lisaks tolmeldajatele ka teisi kasureid, kahjurite looduslikke vaenlasi ning mullatekkeprotsessis osalevaid organisme ning piirata mullakahjurite populatsioone. Lisaks mõjub mullale positiivselt kui taimesegus kasvavad erinevad kultuurid, mis oma erineva juurekava ning liblikõieliste korjetaimede lämmastiku sidumisega suurendavad mullaviljakust. Taimekaitsevahendite kasutamise keeld korjealadel aitab vähendada taimekaitsevahendite sattumist pinna- ja põhjavette. Põllumajandusmaastikus korjetaimede ja korjetaimede segude kasvatamine soodustab ka looduslikke tolmeldajaid, pakkudes neile täiendavat toiduressurssi, levikukoridore ja pestitsiidivaba puhverala. Segudes kasutatavad taimeliigid tagavad tolmeldajatele mitmekesise toiduvaliku pikema ajaperioodi jooksul.

Ökokavaga seotud kohustuste kirjeldus

Toetuse saamise nõuded: · Mesilaste korjealal kasvatatakse vähemalt kolme korjetaime liiki puhaskultuurina või korjetaimede seguna. · Kui taotleja kasvatab rapsi või rüpsi mesilasperest kuni ühe kilomeetri kaugusel, peab kasvatama vähemalt kahte korjetaime liiki puhaskultuurina või korjetaimede seguna. · Korjetaimede segu peab koosnema vähemalt kolmest korjetaime liigist, millest osatähtsuselt kolmanda korjetaime liigi kaetus peab moodustama vähemalt 20 protsenti taimikust. · Kahest korjetaime liigist koosneva korjetaimede segu puhul peab osatähtsuselt teise korjetaime liigi kaetus moodustama vähemalt 40 protsenti taimikust. · Toetusõiguslikul maal ei ole lubatud kasutada keemilisi taimekaitsevahendeid. · Mesilasperedele kaugeima korjetaimede põllu lähim äär asub kuni 1000 meetri kaugusel mesilasperedest. Taotleja kasvatab korjetaimi taotlemise aastal kasvukohal vähemalt 15. juunist kuni 10. augustini.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane

Toetusõiguslikkuse nõuded: · Mesilaste korjeala rajamise eest antakse toetust iga 1,00 hektari toetusõigusliku põllumaa kohta, mille kohta on vähemalt üks mesilaspere. · Korjetaimed määratletakse siseriikliku rakendusmääruse lisas. · Korjetaimede segu põld rajatakse siseriikliku rakendusmääruse lisas nimetatud korjetaimedega. · Toetusega hõlmatud maa peab asuma põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. · Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, kes on aktiivne põllumajandustootja. · Taotlejal on vähemalt kümme mesilasperet või on taotlejal kokkulepe mesinikuga, kellel on vähemalt kümme mesilasperet. · Mesilaspered peavad olema registreeritud põllumajandusloomade registris. · Taotleja peab kasutama vähemalt ühte hektarit põllumajandusmaad. · Üheaastane kohustusperiood. Toetust ei anta maa kohta, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust, mulla- ja veekaitsetoetust või keskkonnasõbraliku majandamise toetust mitmeliigilise väikese põllu lisategevuse elluviimise eest.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine

ET 260 ET

(asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu

Kood Kirjeldus

Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu

Taotleja peab põlluraamatut veeseaduse alusel.

HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos ökokavaga (selgitage, kuidas ökokava läheb kaugemale lähtetasemest, eelkõige KMNi ja riigisiseste standardite puhul)

Põlluraamatu pidamise nõue on baasnõudeks toetuse saamise nõuetele.

7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus

Toetuse minimaalne ühikumäär on 250 eurot ja maksimaalne ühikumäär 350 eurot hektari kohta.

8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Ei kohaldata 9 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga.

ET 261 ET

11 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d)

ÜS ÖK5.1 - Mesilaste korjeala toetus Ühtne R.24; R.31

Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS ÖK5.1 - Mesilaste korjeala toetus

Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud Põllumajandusuuringute Keskus. Mesilaste korjealade toetusega kompenseeritakse osaliselt korjetaimede rajamise kulu. Korjeala rajamiseks vajaliku seemne maksumuseks on arvestatud 60 €/ha, transpordi ja külvamise maksumus on 20 €/ha ning maapinna ettevalmistamise kulu (kündmine) 60 €/ha. Lisakulud korjealade rajamiseks kokku on 140 eurot hektari kohta. Lisaks on arvestatud põllukultuuride keskmise kattetulu põhjal saamata jäänud tulu, mis on 271 €/ha. Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 411 €/ha, millest kompenseeritakse 61–85%.

12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS ÖK5.1 - Mesilaste korjeala toetus

Kavandatud ühikusumma 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

250,00 250,00 250,00 250,00 250,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

350,00 350,00 350,00 350,00 350,00

O.8 (ühik: Hektarid) 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 1 875 000,00

KOKKU

O.8 (ühik: Hektarid) 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00

Summa: 7 500,00

Maksimaalne: 1 500,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 375 000,00 1 875 000,00

Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 262 ET

CIS(32) - Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus

1.3 - Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.3 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus piimalehma

kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.11. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega

hõlmatud loomade arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V1.2

Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele

1 Jah

V1.6 Suurendada toetuste õiglast jaotust

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori osa toetamine, tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurenemise piiramata normaalset kasvu ja arengut. Toetuse eesmärk on ka toetuste õiglasema jaotuse tagamine, suunates väiksematele tootjatele enam toetust. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina.

ET 263 ET

Piima toodangu väärtuse osatähtsus loomakasvatustoodangu väärtuses moodustab 51–59%, põllumajanduse majandusharu toodangu väärtuses 20-28%. Piimatootmine on koondub aina enam suurematesse ettevõtetesse, 67% piimalehmadest on 2018. aasta 15. juuni seisuga 6% piimalehma pidajate karjades ning keskmine karja suurus on 2010. aasta 27 piimalehmalt suurenenud 57 piimalehmani 2018. aastal. Piimalehmade arv Eestis väheneb peamiselt väiksemate karjade arvelt: 2020. aastal kokku 84 297, kuid 2019. aastal oli piimalehmi 709 looma võrra rohkem – 85 006. Piimalehma pidajate arv Eestis on aastate jooksul samuti kahanenud, põllumajandusloomade registri andmetel oli 2020. aastal 1102 piimalehma pidajat ning 2019. aastal oli pidajaid 1236. Toetuse potentsiaalsete saajate hulka on kaasatud kõik piimalehma kasvatamisega tegelevad isikud. Fookuses on eelkõige väiksemate karjadega majapidamised, kes FADN 2015–2019 andmetel kasutavad enam peretööjõudu[1], kelle kasutuses on vähem maad[2], kelle kogutoodangu väärtuse ja kogukulude suhe on nõrgem[3] ning tootlikkus on madalam[4]. Samal ajal on tegu ekstensiivsema tootmisega majapidamistega, kus on väiksem karjatamise tihedus[5] ning väiksem väetiste ja taimekaitsevahendite kulu ha kohta[6]. FADN andmetel on tööjõu ühiku kohta loodava lisandväärtuse[7] alusel reastatud piimatootjate alumise 75% majapidamiste karja suurus kuni 270 piimalehma, millest suuremad karjad on näitaja poolest oluliselt edukamad nii keskmisest põllumajandustootjast kui piimatootmise tootmistüübi väiksemate karjadega osast. Toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatavate piimalehmade arv vastavalt põllumajandusloomade registri andmetele 1–270 piimalehma eest. 2020. aastal oli ligi 1000 piimalehma pidajat (~90% kõikidest piimalehma pidajatest), kelle karja suurus oli kuni 270. Alla 270 loomaga grupis on keskmine karja suurus 25 piimalehma ja üle 270 loomaga grupis on keskmine 640 piimalehma. Toetusemäära diferentseeritakse vastavalt karja suurusele. Enama kui 270 piimalehmaga karjades toetatakse loomi madalama ühikumääraga, et proportsionaalselt oleks võimalik toetada enam väikeseid ja keskmisi karju, välistada võimalikku ületoetamist ja ettevõtte arenguvõimaluste piiramist. [1] Vähemedukatel (netolisandväärtuse tööjõu aastaühiku kohta alusel järjestatud alumine 75% ettevõtetest) on üle poole tööjõust peretööjõud, samal ajal kui edukamatel (ülemine 25%) vaid 6%. [2] Vähemedukate kasutuses on ~139 ha, edukamatel ~600 ha kasutuses olevat põllumajandusmaad. [3] Vähemedukatel on kogutoodangu väärtuse ja kogukulude suhtarv alla 0,9, edukamatel 0,94. [4] Vähemedukatel jääb aastane piimatoodang piimalehma kohta 12–21% madalamaks kui edukamatel. [5] Vähemedukatel on karjatamise tihedus kuni 0,8, edukamatel üle 0,9. [6] Vähemedukatel on väetiste ja taimekaitsevahendite kulu ha kohta 50-60% edukamate vastavast kulust. [7] Vähemedukatel kuni netolisandväärtus aasta tööjõuühiku kohta ligi pool põllumajandustootjate keskmisest ning edukamatel 74% põllumajandustootjate keskmisest kõrgem.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane

Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetusõiguslikkuse nõuded Toetuse taotlejad peavad vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi. Piimalehmad peavad olema identifitseeritud ja kantud põllumajandusloomade registrisse. Toetust makstakse põllumajandusloomade registris registreeritud piimalehmade keskmise arvu alusel, kuid mitte rohkem kui 270 looma eest. Põllumajandusloomade registri andmetele tuginedes leitakse taotleja keskmine toetusõiguslike loomade arv 02.03–01.09 vahelisel ajaperioodil (taotlemise aastal) karjas olnud toetusõiguslike loomade arvu järgi. Toetusõiguslik loom on 2. märtsi seisuga piimalehm.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine

ET 264 ET

(asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus

Toetust makstakse diferentseeritult: • Karjades, mis on väiksemad kui 270 piimalehma: kuni 270 piimalehma eest on koefitsient 1, ühikumäär ca 320 €, mille minimaalne ühikumäär on 288 € ja maksimaalne ühikumäär 352 €. • Karjades, mis on suuremad kui 270 piimalehma: kuni 270 piimalehma eest on koefitsient 0,5, ühikumäär ca 160 €, mille minimaalne ühikumäära on 144 € ja maksimaalne ühikumäär 176 €.

8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) ees seisvate raskuste põhjus.

Eesti piimasektorit iseloomustab tugev kontsentreerumine ja väiksemate karjadega majapidamiste tegevuse lõpetamine. Seejuures on alla 270 piimalehmaga karjade puhul ettevõtte kasutatava põllumajandusmaa suurus ca 100 ha, samal ajal üle 270 piimalehmaga karjade puhul on see aga 1300–1500ha. Kui 2010 aastal oli 52% piimalehmadest karjades, mis olid 300 ja enama piimalehmaga, siis 2020. aastal juba 2/3. Väiksemate karjadega majapidamistes piimatootmise lõpetamine vähendab tootmise riskide hajutatust ning omab seeläbi negatiivset mõju toidujulgeolekule. Samuti on väiksemates majapidamistes karjatamise tihedus väiksem kui suuremates. Suurenenud on väiksemate ja suuremate karjadega loomapidajate vahe kuludega toimetulekus ning tootlikkuses, mistõttu on planeeritud maksta seotud toetust eelkõige väiksematele ja keskmistele karjadele. PRIA andmetel on piimalehmade ja nende pidajate arv languses (vt tabel). Olles üks olulisimaid põllumajandussektoreid Eestis, võib edasine langustrend seada ohtu toidujulgeoleku ning sektori edaspidise jätkusuutlikkuse.

Piimalehmade arv Piimalehma pidajate arv

2015 90 487 2030

2016 86 050 1785

2017 86 342 1578

2018 85 189 1382

2019 85 006 1236

2020 84 297 1102

Piimatootmises on probleemiks madal investeerimisvõimekus, mis tähendab, et uuendamist ja kaasajastamist vajavad noorkarjalaudad, kuid ettevõtjate finantsolukord ei võimalda teha vajalikke investeeringuid. Tootmistüübi võlakordaja on üks kõrgemaid (0,40-0,45) ning kui edukamatel majapidamistel (ülemine 25%) on brutoinvesteeringu ja kulumi suhe ligi 1,6, siis vähemedukatel jääb see alla 1,0. Samuti keskkonnapiirangutest ja nõuetest kinnipidamine nõuab ettevõtjatelt tulevikus täiendavaid investeeringuid ning kuigi piimafarmidesse on viimase 15 aasta jooksul tehtud suuri investeeringuid, siis järgmises arenguetapis tuleks tähelepanu pöörata farmide juhtimise parendamisele, sh sisseseade ja andmete paremale ärakasutamisele. Antud seotud toetuse eesmärgiks on toetada väiksemaid ja keskmisi tootjaid, kelle konkurentsivõime madalama tootlikkuse ja tootmisintensiivsuse tõttu on madalam. Toetame sektori osa, mis pigem toodab Eesti turule. Eesti põllumajandustootja eelistab keskkonnasõbralikku (ca 47% kogu pinnast) ja mahetootmisviisi (ca viiendik kogu pinnast), püsirohumaa osatähtsus on 28%. FADN andmetel ei kasuta valimis olevatest ettevõtetest 49% mineraalväetisi, esindades seejuures 61% kogu FADN üldkogumist, sh neist 77% on keskmisest väiksemad majapidamised.

ET 265 ET

Loomakasvatus panustab oluliselt orgaanilise väetise allikana, et pakkuda alternatiivi mineraalväetiste kasutusele taimekasvatuses. Mineraalväetisi kasutavate tootjate aastate 2014–2020 mediaankeskmine väetiste kasutusintensiivsus on 156 kg N-P-K väetist väetatava pinna ha kohta. Karjatamistihedus on pigem tagasihoidlikum väiksemates majapidamistes. Planeeritud otsetoetuste sekkumiste tulemusel ei ole näha karjade olulist laienemist, kuna karja suurenemisel toetussumma karja kohta väheneb. Planeeritud sekkumistega suunatakse tootjaid liituma ökokavadega, et säilitada vähemalt keskkonnatoetuste eelneva perioodi tase ning uute ökokavadega liitujate puhul asendada sissetulekutoetuste vähenemine ökokavadest saadava kasuga. Planeeritud sekkumiste mõju tootmisintensiivsuse tõstmisele pigem puudub või on tagasihoidlik, mistõttu tagatakse sekkumistega lisaks konkurentsivõime parandamisele jätkusuutlikkuse eesmärgi täitmisse ning toidujulgeoleku tagamisse. Eestis on piimalehmade jõudluskontrollis osalemise määr kõrge (alates 2010. aastast üle 90% piimalehmadest, 2021. aasta esialgseil andmeil 96,5%), mistõttu ei ole planeeritud maksta jõudluskontrollis olevate loomade eest veel täiendavalt seotud toetust. Seejuures jõudluskontrollis osalemise määr on madalam karjade puhul, kus on kuni 50 piimalehma (ca 62% karjadest), kuhu kuulub ligikaudu 1,7% kõikidest piimalehmadest. Kuigi väiksemate karjade osalemine jõudluskontrollis on madalam, siis on tegemist väikese osaga piimalehmade koguarvust ning antud toetuse eesmärk on hoida tootmistaset ja juba saavutatud kvaliteeti. Tõugude keskmine piima rasvasisaldus on 3,9%, valgu sisaldus 3,4%, somaatiliste rakkude arv kõigub aasta jooksul, olles suvekuudel kõrgem, 220–297 piires. Piima kaubalisuse määr on aja jooksul tõusnud (2021. aastal 95,2%) ning piima kvaliteet on jätkuvalt kõrge, eliitklassi (eliitklassile vastav piim on nõutavast kõrgema kvaliteediga – bakterite arv kuni 50 tuh ja somaatiliste rakkude arv kuni 300 tuh) kuulub ca 80% kokku ostetud piimast. Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu soovitakse eelkõige vähemedukatel piimatootjatel jõuda lähemale piimatootmise tootmistüübi keskmisele tootlikkusele (netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta) ilma tootmisintensiivsust oluliselt suurendamata.

Mis on sekkumise eesmärk seoses sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigiga (liikidega)?  konkurentsivõime parandamiseks  parandada kvaliteeti  kestlikkuse parandamiseks Kuidas lahendatakse sekkumisega selle eesmärgi puhul tuvastatud raskus(ed) (st selgitus toetuse kasutamise kohta)?

Toetus aitab kaasa toetatava sektori osa kuludega toimetulekule kiirelt tõusnud sisendihindade tingimustes, seejuures jääb enam vahendeid vajalikeks investeeringuteks ja püsikuludeks. Ettevõtete põllumajandusliku tegevuse jätkamine ja edasine areng kindlustab toidujulgeoleku.

Mis on asjaomased sektorid? Piim ja piimatooted Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) tähtsuse põhjendus

Piimatootmisega tegeleb ligikaudu veerand Eesti loomakasvatusega tegelevatest majapidamistest, olles oluline tööandja. Piimasektor on üks olulisematest põllumajandussektoritest moodustades üle veerandi Eesti põllumajandustoodangu väärtusest, olles oluline kohalik tooraine toiduainetööstusele, kus piimatööstus annab suurima osa toodangust (~23%). Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti 2021. aastal Eestis piima 839 400 tonni ehk 2020. aasta kogusest 1% vähem. Viimati langes piima kogutoodang aastases võrdluses 2015. aastal. Pikaajaliste arengute põhjal joonistub välja, et kui piimalehmade arvukuse langustrend on sõltuvuses piima ja piimatoodete turuolukorrast, võimendudes turukriisi situatsioonis ning stabiliseerudes või isegi kergele tõusule pöördudes turu normaliseerudes, siis piimakarjade arv väheneb pidevalt ja küllaltki ühtlaselt. Loomakasvatussektor on oluline orgaanilise väetise, kui mineraalväetiste alternatiivi, kuid ka biogaasi tootmise allikas.

Selgitus selle kohta, kuidas on sekkumine kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga (st 2000/60/EÜ).

Piimalehma kasvatamise seotud toetus ei kahjusta veepoliitika raamdirektiivi eesmärke. Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Hoolimata sellest, et Eesti piimakarjad on

ET 266 ET

suured, on Eestile iseloomulik, et rohusööt toodetakse ise (~2/3 kasutatavast põllumajandusmaast on söödakultuuride all), mille tõttu on piimakarjapidajatel piisavalt maad sõnnikulaotamiseks. Põllumajanduse liigset koormust piiravad nii riigisisene veeseadus kui ka veemajanduskava meetmeprogrammi meetmed. Lisaks on Eestis kehtestatud piimafarmidele ka keskkonnakompleksloa nõue.

Kas sekkumist rahastatakse osaliselt või täielikult valgukultuuride jaoks ette nähtud täiendavast rahastamisest (kokku kuni 2 %) kooskõlas strateegiakavade määruse artikli 96 lõikega 3?  Jah  Ei Kui sekkumine on suunatud liblikõieliste ja kõrreliste segule: märkige segus olevate liblikõieliste minimaalne osakaal protsentides. Ei kohaldata Siidiusside puhul antav tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus on loomadega seotud toetus, mille puhul tuleb põllumajandusloomade arvu kasutamisel toetuse baasühikuna eelnevalt selgitada alljärgnevat:

selgitage, kuidas arvutatakse see ühik ümber põllumajandusloomade arvuks (st mitut ühikut käsitatakse ühe põllumajandusloomana?) nt näitajate tarbeks. Ei kohaldata Täiendavaid selgitusi saab esitada märkuses (nt karbis sisalduvate munade kaal)

9 WTO nõuete täitmine Kollane kategooria Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria)

Sekkumine kuulub kollase kategooria alla.

ET 267 ET

11 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d)

ÜSS1.3.1 - Minimaalne ühikusumma 1 (karjad, mis on väiksemad kui 270 piimalehma, kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm)

Ühtne R.8

ÜSS1.3.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (karjad, mis on suuremad kui 270 piimalehma, kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm)

Ühtne R.8

Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜSS1.3.1 - Minimaalne ühikusumma 1 (karjad, mis on väiksemad kui 270 piimalehma, kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm)

Piimalehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 25%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADNi piimatootmise tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Piimatootmise tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangu väärtust. Vähemedukates gruppides on piimatoodang lehma kohta madalam (grupis 1–270 piimalehmaga -1954 kg piima lehma kohta aastas vähem kui 270 ja enama piimalehmaga grupis) ning tasustamata peretööjõud moodustab suurema osa kogukuludes (karjagrupis 1–270 piimalehma ca 10%, grupis 270 ja enam piimalehma ca 0,5%) ning seejuures on väiksema karjaga piimatootjate keskmine tööjõukulu tunnis kuni 23% madalam kui üle 270 piimalehmaga piimatootjatel, efektiivsus on madal (alla 270 piimalehmaga piimatootjatel on tööjõu tootlikkus -38% madalam kui 270 ja enama piimalehmaga piimatootjatel) ning kuludega toimetulek halvem kui edukamates ettevõtetes (karjagrupis 1–270 piimalehmaga on mediaankeskmine kogutoodangu ja kogukulude suhe 0,89, karjagrupis 270 ja enama loomaga 0,91). Võttes arvesse peretööjõu tasustamist vastavas karja suurusgrupis tasustatud tööjõu tasemel, ületavad kogukulud kogutoodangu väärtuse piimalehma kohta karjagrupis 1–270 piimalehmaga 937 eurot, 270 ja enama piimalehmaga grupis 480 eurot. Osa puudujäägist kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega (keskmiselt 3 ha piimalehma kohta) ja osa tootmisega seotud toetusega (koefitsient 1: 320 €/piimalehm ja koefitsient 0,5 160 €/piimalehm). Põhisissetulekutoetuse ja tootmisega seotud toetuse koosmõjul kompenseeritakse kuni 70% tulu puudujäägist. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu.

ET 268 ET

ÜSS1.3.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (karjad, mis on suuremad kui 270 piimalehma, kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm)

Piimalehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 25%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADNi piimatootmise tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Piimatootmise tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangu väärtust. Vähemedukates gruppides on piimatoodang lehma kohta madalam (grupis 1–270 piimalehmaga -1954 kg piima lehma kohta aastas vähem kui 270 ja enama piimalehmaga grupis) ning tasustamata peretööjõud moodustab suurema osa kogukuludes (karjagrupis 1–270 piimalehma ca 10%, grupis 270 ja enam piimalehma ca 0,5%) ning seejuures on väiksema karjaga piimatootjate keskmine tööjõukulu tunnis kuni 23% madalam kui üle 270 piimalehmaga piimatootjatel, efektiivsus on madal (alla 270 piimalehmaga piimatootjatel on tööjõu tootlikkus -38% madalam kui 270 ja enama piimalehmaga piimatootjatel) ning kuludega toimetulek halvem kui edukamates ettevõtetes (karjagrupis 1–270 piimalehmaga on mediaankeskmine kogutoodangu ja kogukulude suhe 0,89, karjagrupis 270 ja enama loomaga 0,91). Võttes arvesse peretööjõu tasustamist vastavas karja suurusgrupis tasustatud tööjõu tasemel, ületavad kogukulud kogutoodangu väärtuse piimalehma kohta karjagrupis 1–270 piimalehmaga 937 eurot, 270 ja enama piimalehmaga grupis 480 eurot. Osa puudujäägist kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega (keskmiselt 3 ha piimalehma kohta) ja osa tootmisega seotud toetusega (koefitsient 1: 320 €/piimalehm ja koefitsient 0,5 160 €/piimalehm). Põhisissetulekutoetuse ja tootmisega seotud toetuse koosmõjul kompenseeritakse kuni 69% tulu puudujäägist. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu.

ET 269 ET

12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜSS1.3.1 - Minimaalne ühikusumma 1 (karjad, mis on väiksemad kui 270 piimalehma, kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm)

Kavandatud ühikusumma 320,00 325,00 329,00 334,00 334,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

288,00 293,00 247,00 250,00 250,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

352,00 358,00 411,00 418,00 418,00

O.11 (ühik: Loomad) 24 813,00 24 813,00 24 813,00 24 813,00 24 813,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

7 940 160,00 8 064 225,00 8 163 477,00 8 287 542,00 8 287 542,00 40 742 946,00

ÜSS1.3.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (karjad, mis on suuremad kui 270 piimalehma, kuni 270 piimalehma eest, €/piimalehm)

Kavandatud ühikusumma 160,00 162,00 165,00 167,00 167,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

144,00 146,00 124,00 125,00 125,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

176,00 178,00 206,00 209,00 209,00

O.11 (ühik: Loomad) 25 110,00 25 110,00 25 110,00 25 110,00 25 110,00

ET 270 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

4 017 600,00 4 067 820,00 4 143 150,00 4 193 370,00 4 193 370,00 20 615 310,00

KOKKU

O.11 (ühik: Loomad) 49 923,00 49 923,00 49 923,00 49 923,00 49 923,00

Summa: 249 615,00

Maksimaalne: 49 923,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

11 957 759,71 12 131 902,00 12 306 044,00 12 480 186,00 12 480 186,00 61 356 077,71

Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 271 ET

1.4 - Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.4 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus ammlehma

kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.11. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega

hõlmatud loomade arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V1.2

Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele

1 Jah

V1.6 Suurendada toetuste õiglast jaotust

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori toetamine, tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurenemise, seejuures kvaliteedi parandamise kaudu, piiramata normaalset kasvu ja arengut. Toetuse eesmärk on ka toetuste õiglasema jaotuse tagamine, suunates väiksematele tootjatele enam toetust. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. PRIA põllumajandusloomade registri andmetel oli 2020. aastal Eestis ligi 79 000 lihaveist, kellest 56% olid puhtatõulised (lihatõugu) lihaveised. Sealhulgas põhikarja loomi (ammlehmad ja vähemalt 8 kuu vanused

ET 272 ET

lehmmullikad, kelle ema oli lihaveise tõugu) oli 1726 karjas kokku 47 619. Jõudluskontrollis oli 11.04.2022 seisuga 435 lihaveise kasvataja vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega vähemalt 8 kuu vanuseid ja vanemaid lehmmullikaid ning ammlehmasid kokku 18 484. Toetusõiguslikud loomad on käesoleva sekkumise mõistes: • ammlehmad ja vähemalt 8 kuu vanused ja vanemad lehmmullikad, kes osalevad jõudluskontrollis ja kes on vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega (koefitsient 1,1); • ammlehmad ja vähemalt 8 kuu vanused ja vanemad lehmmullikad, kes ei osale jõudluskontrollis (olenevalt karja suurusest koefitsient kas 1,0 või 0,46). Toetuse potentsiaalsete saajate hulka on kaasatud kõik lihaveiste kasvatamisega tegelevad isikud ning toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatavate toetusõiguslike loomade arv. Toetust makstakse, kui taotleja nimel põllumajandusloomade registris on vähemalt viis toetusõiguslikku looma. 2020. aastal oli kokku 1400 ammlehmapidajat, kelle karjas oli 5 või rohkem ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanust lehmmullikat. Minimaalse loomade arvu seadmine on vajalik, et toetus oleks suunatud sellistele karjadele, kus kasvatatakse lihaveiseid liha tootmiseks ning liha tootmisest saadav sissetulek moodustaks olulise osa sissetulekutest. Samuti võetakse miinimumi seadmisel arvesse veeseaduse sõnniku hoidmise nõudeid, mille kohaselt peab kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle viie loomühiku loomi, olema lähtuvalt sõnnikutüübist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla. Toetust makstakse kõikidele karjadele, kuid mitte rohkem kui 200 toetusõigusliku looma eest, vastavalt põllumajandusloomade registri andmetele. Toetusemäära diferentseeritakse vastavalt karjas olevatele loomade arvule (esimesed 1–100 looma ja 101– 200 looma) ning jõudluskontrollis osalevate toetusõiguslike loomade alusel. Sihtgrupi maksimaalse loomade arvu seadmisel võeti arvesse FADN lihaveisekasvatuse tootmistüübi netolisandväärtuse (NLV/tjü) madalama edukusega gruppide (netolisandväärtuse tööjõu aastaühiku kohta alusel järjestatud alumine 75% ettevõtetest) ammlehmade arv. Madalama edukusega ettevõtteid iseloomustab väiksem maakasutus[1], suurem peretööjõu osatähtsus[2], nõrk kuludega toimetuleku tase[3] ja keskmisest oluliselt väiksem loodud lisandväärtus[4], samuti on nende tootmine vähem intensiivsem[5]. Samas kõikide karjade esimestele loomadele toetuse maksmine toetab ka edukamate ettevõtete edasist arengut (sh kvaliteedi parandamine) vajaduseta intensiivsemale tootmisele. [1] Vähem edukatel (netolisandväärtuse tööjõu aastaühiku kohta alusel järjestatud alumine 75% ettevõtetest) majapidamistel alla 100 ha, edukamatel (ülemine 25%) ~250 ha [2] Vähem edukatel üle 60% tööjõust peretööjõud, edukatel ~46% [3] Vähem edukatel alla 0,76, edukamatel üle 0,76 [4] Vähem edukatel moodustab netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta viiendiku edukamate näitajast [5] Väetiste ja taimekaitsevahendite kulu ha kohta on vähemedukatel majapidamistel 50-73% madalam kui edukatel Toetust makstakse viie ja enama sihtgruppi kuuluva loomaga majapidamise kõikide jõudluskontrollis osalevate toetusõiguslike loomade kohta ja jõudluskontrollis mitteosalevate toetusõiguslike loomade kohta diferentseeritult kuni 200 loomani, et proportsionaalselt oleks võimalik toetada väikeseid karju enam, välistada võimalikku ületoetamist ning suunata sektorit turu nõudlusele vastava kvaliteetsema liha tootmisele. Lihaveisekasvatuses on võrdluses piimatootmisega oluliselt väiksemate karjadega majapidamised. Keskmine lihaveise põhikari on 37 looma, seejuures alla 200 põhikarja loomaga keskmiselt 32 looma ja üle 200 loomaga keskmiselt 287 looma. Toetuse sihtgrupis moodustavad 98% karjadest majapidamised, kus toetatakse kõiki põhikarja loomi.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane

Toetusesaaja

ET 273 ET

Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetusõiguslikkuse nõuded Toetuse taotlejad peavad vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi. Toetust makstakse põllumajandusloomade registris registreeritud toetusõiguslike loomade keskmise arvu alusel kuni 200 looma eest ning jõudluskontrollis olevate toetusõiguslike loomade eest. Põllumajandusloomade registri andmetele tuginedes leitakse taotleja keskmine toetusõiguslike loomade arv 02.03–01.09 vahelisel ajaperioodil (taotlemise aastal) karjas olnud toetusõiguslike loomade arvu järgi. Toetuse saamiseks peavad taotlejad kasvatama perioodi 02.03–01.09 igal päeval vähemalt 5 toetusõiguslikku looma. Jõudluskontrollis olevad toetusõiguslikud loomad peavad olema jõudluskontrolli all perioodil 02.03–01.09. Toetusõiguslikud loomad peavad olema identifitseeritud ja kantud põllumajandusloomade registrisse. Toetusõiguslik loom on 2. märtsi seisuga ammlehm või vähemalt 8 kuu vanune lehmmullikas. Toetusõigusliku looma ema peab olema lihaveise tõugu. Lihaveise tõu aspekt on oluline kuna piimaveiste kasvatamine lihaveiste karjas ei täida tootmise eesmärki ehk ei toodeta liha. Toetusõiguslik loom peab olema lihatõugu. Ammlehm ja lehmmullikas loetakse lihatõugu kuuluvaks, kui tal on asjaomase tõu tunnused või ta on lihatõuga ristamisel saadud loom, kes kuulub lihatootmiseks peetavate loomadega samasse karja. Veiste toodangu väärtus moodustab loomakasvatustoodangu väärtusest alushinnas 9–16% ning põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest 4–8%. Perioodil 2014–2018 on lihaveiste osatähtsus veiste koguarvus suurenenud 24%-lt 32%-le. SA FSS alusel on perioodil 2010 - 2016 veisekasvatajate arv vähenenud 30%, kuid muude lehmade (ammlehmad) arv suurenenud 49%, loomade arv vastavalt suurenenud 7% ja 2,26 korda.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus

Toetust makstakse diferentseeritult: · kõikides karjades, kus on 5 ja enam looma; · vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega ning jõudluskontrollis osalevate ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest koefitsient 1,1, ühikumäär 132€, mille minimaalne ühikumäär on 119 € ja maksimaalne ühikumäär on 145 €; · kuni 100 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest (karjades, mis ei ole jõudluskontrollis) on koefitsient 1, ühikumäär 120 €, mille minimaalne ühikumäär on 108 € ja maksimaalne ühikumäära on 132 €; 101–200 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest (karjades, mis ei ole jõudluskontrollis) on koefitsient 0,46, ühikumäär 55 €, mille minimaalne ühikumäär on 49 € ja maksimaalne ühikumäär on 60 €.

8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta

ET 274 ET

Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) ees seisvate raskuste põhjus.

Eesti lihaveisekasvatuse sektoris on probleemiks tarneahela ebapiisav läbipaistvus, vähene koostöö ja madal lisandväärtuse teke tarneahela lõikes. Samuti on murekohaks loomakasvatuses puudulik erialane oskusteave lihaveiste ja -lammaste nuumamise, söötmise ja lihatehnoloogia osas, kuna selles valdkonnas ei tehta Eestis piisavalt rakenduslikku teadustööd. Probleemkohaks on madal karjade osakaal jõudluskontrollis, mistõttu on planeeritud käesoleva sekkumise raames jõudluskontrollis osalemise eest ka täiendavalt maksta. Eesti põllumajandustootja eelistab keskkonnasõbralikku (ca 47% kogu pinnast) ja mahetootmisviisi (ca viiendik kogu pinnast), püsirohumaa osatähtsus on 28%. FADN andmetel ei kasuta valimis olevatest ettevõtetest 49% mineraalväetisi, esindades seejuures 61% kogu FADN üldkogumist, sh neist 77% on keskmisest väiksemad majapidamised. Ammlehmade arv Ammlehma pidajate arv

2015 44 713 1961

2016 48 529 1976

2017 51 330 1959

2018 52 677 1934

2019 54 025 1900

2020 53 708 1886

Loomakasvatus panustab oluliselt orgaanilise väetise allikana, et pakkuda alternatiivi mineraalväetiste kasutusele taimekasvatuses. Mineraalväetisi kasutavate tootjate aastate 2014-2020 mediaankeskmine väetiste kasutusintensiivsus on 156 kg N-P-K väetist väetatava pinna ha kohta. Karjatamise tihedus (LÜ/söödakultuuride ha kohta) on keskmisest väiksematel majapidamistele 2014-2020 mediaankeskmisena 0,37 ning keskmisest suurematel 0,51. Planeeritud otsetoetuste sekkumiste tulemusel ei ole näha karjade olulist laienemist, kuna karja suurenemisel toetussumma karja kohta väheneb. Planeeritud sekkumistega suunatakse tootjaid liituma ökokavadega, et säilitada vähemalt keskkonnatoetuste eelneva perioodi tase ning uute ökokavadega liitujate puhul asendada sissetulekutoetuste vähenemine ökokavadest saadava kasuga. Planeeritud sekkumiste mõju tootmisintensiivsuse tõstmisele pigem puudub või on tagasihoidlik, mistõttu tagatakse sekkumistega lisaks konkurentsivõime parandamisele jätkusuutlikkuse eesmärgi täitmisse. Tootmiskohustusega seotud toetusega soovitakse tagada lihaveisesektori poolt loodava netolisandväärtuse tööjõu aastühiku kohta lähenemine FADNi keskmisele tasemele (perioodil 2014-2019 jääb FADN andmetel tootmistüübi 46-lihaveisekasvatus loodav NLV/tjü kohta keskmisest 20-47% madalamaks).

Mis on sekkumise eesmärk seoses sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigiga (liikidega)?  konkurentsivõime parandamiseks  parandada kvaliteeti  kestlikkuse parandamiseks Kuidas lahendatakse sekkumisega selle eesmärgi puhul tuvastatud raskus(ed) (st selgitus toetuse kasutamise kohta)?

Toetus aitab kaasa sektori kuludega toimetulekule kiirelt tõusnud sisendihindade tingimustes, seejuures jääb enam vahendeid vajalikeks investeeringuteks ja püsikuludeks. Toodangu kvaliteedi parandamisele kaasa aitamine võimaldab suurendada sissetulekuid. Ettevõtete põllumajandusliku tegevuse jätkamine ja edasine areng kindlustab toidujulgeoleku.

Mis on asjaomased sektorid? Veise- ja vasikaliha Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) tähtsuse põhjendus

ET 275 ET

Lihaveisekasvatusega tegeleb ca 34% loomakasvatajatest. Tegu on väiksemate majapidamistega, kus kasutatakse peamiselt peretööjõudu. Lihaveisekasvatus on oluline looduslike koosluste keskkonnahoiul, karjatades ning säilitades maastikku, aidates kaasa mitmekesisusele. Eestis on lihaveisekasvatus pigem ekstensiivne, madala tootlikkusega ja pika tasuvusajaga. Võttes arvesse sotsiaalmajanduslikke aspekte on äärmiselt oluline säilitada tootmist väiksemates lihaveisekarjades. 2021. aastal toodeti Eestis veiseliha üle 12 tuhande tonni. Viimase viie aasta veiseliha toodang jääb kõigub 11,5 kuni 12,5 tuhande tonni vahel. Veiseliha osatähtsus liha kogutoodangus moodustab 15%, kuid veiseliha imporditakse Eestisse ligemale 3 korda rohkem kui eksporditakse.

Selgitus selle kohta, kuidas on sekkumine kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga (st 2000/60/EÜ).

Ammlehma kasvatamise seotud toetus ei kahjusta veepoliitika raamdirektiivi eesmärke. Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Eestis on loomkoormus madal ning lihaveiseid enamasti karjatatakse. Suurem lihaveiste osakaal on Lääne-Eestis ja saartel, kus veiste ja lammastega hooldatakse NATURA 2000 seisukohast olulisi pärandniite. Loomakasvatuse liigset koormust piiravad nii riigisisene veeseadus kui ka veemajanduskava meetmeprogrammi meetmed. Lisaks on Eestis kehtestatud veistele ka keskkonnakompleksloa nõue.

Kas sekkumist rahastatakse osaliselt või täielikult valgukultuuride jaoks ette nähtud täiendavast rahastamisest (kokku kuni 2 %) kooskõlas strateegiakavade määruse artikli 96 lõikega 3?  Jah  Ei Kui sekkumine on suunatud liblikõieliste ja kõrreliste segule: märkige segus olevate liblikõieliste minimaalne osakaal protsentides. Ei kohaldata Siidiusside puhul antav tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus on loomadega seotud toetus, mille puhul tuleb põllumajandusloomade arvu kasutamisel toetuse baasühikuna eelnevalt selgitada alljärgnevat:

selgitage, kuidas arvutatakse see ühik ümber põllumajandusloomade arvuks (st mitut ühikut käsitatakse ühe põllumajandusloomana?) nt näitajate tarbeks. Ei kohaldata Täiendavaid selgitusi saab esitada märkuses (nt karbis sisalduvate munade kaal)

9 WTO nõuete täitmine Kollane kategooria Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria)

Sekkumine kuulub kollase kategooria alla.

ET 276 ET

11 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d)

ÜS1.4.1 - ÜS1.4.1 – Minimaalne ühikusumma 1 (kõikides karjades, kus on 5 ja enam looma kõik vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega ning jõudluskontrollis osalevate ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm)

Ühtne R.8

ÜSS1.4.2 - ÜS1.4.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (kõikides karjades, mis ei osale jõudluskontrollis ja kus on 5 ja enam looma esimesed 1–100 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm)

Ühtne R.8

ÜSS1.4.3 - ÜSS1.4.3 - Minimaalne ühikusumma 3 (101–200 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm)

Ühtne R.8

Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.4.1 - ÜS1.4.1 – Minimaalne ühikusumma 1 (kõikides karjades, kus on 5 ja enam looma kõik vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega ning jõudluskontrollis osalevate ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm)

Ammlehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 25%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN lihaveisekasvatuse tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Lihaveisekasvatajate tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangut. Lihaveisekasvatuse tootmistüüp on sektoritest madalaima tootlikkusega (63% keskmisest), seda mõjutavad oluliselt madalama edukusega majapidamised, kelle NLV moodustub toetustest ja osaliselt kaetakse toetuste arvelt ka vahetarbimise kulud. Toimetulek kuludega on kogu tootmistüübis nõrk (kogutoodangu ja kogukulude suhe 0,63), mida võimendab peretööjõule kuluv hinnanguline tööjõukulu kuni 2%. Tulu puudujääk muu veise LÜ kohta lihaveisekasvatuse tootmistüübis 2014–2019 keskmisena on -507 eurot. Osaliselt kompenseeritakse tulu puudujääk põhisissetulekutoetusega (keskmiselt kuni 2,9 ha muu veise LÜ) ja osa tootmisega seotud toetusega kokku ca 87% ulatuses. Kõrgem kompenseerimise määr suunab lihaveise kasvatajaid osalema jõudluskontrollis, mis aitab kaasa liha kvaliteedi parandamisele ning toodangu eest saadava tulu suurendamisele. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu.

ET 277 ET

Kõik samas karjas lihatootmise eesmärgil peetavad loomad peavad olema lihaveiste jõudluskontrollis, mis tähendab, et sellesse ühikumääragruppi kuuluvad karjad, kus on kõik vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega ning jõudluskontrollis osalevate ammlehmad ja vähemalt 8 kuu vanused lehmmullikad. Eestis on selliseid karju 399 kokku 18398 loomaga. jõudluskontrolliga hõlmatud karjadele makstakse toetust kõigi toetusõiguslike loomade eest kõrgendatud ühikumääraga (koefitsient 1,1, ühikumäär 132 €).

ÜSS1.4.2 - ÜS1.4.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (kõikides karjades, mis ei osale jõudluskontrollis ja kus on 5 ja enam looma esimesed 1–100 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm)

Ammlehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 25%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN lihaveisekasvatuse tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Lihaveisekasvatajate tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangut. Lihaveisekasvatuse tootmistüüp on sektoritest madalaima tootlikkusega (63% keskmisest), seda mõjutavad oluliselt madalama edukusega majapidamised, kelle NLV moodustub toetustest ja osaliselt kaetakse toetuste arvelt ka vahetarbimise kulud. Toimetulek kuludega on kogu tootmistüübis nõrk (kogutoodangu ja kogukulude suhe 0,63), mida võimendab peretööjõule kuluv hinnanguline tööjõukulu kuni 2%. Tööjõu tootlikkus on lihaveisekasvatuse tootmistüübis oluliselt madalam kui FADN keskmine (-46% alla 100 ammlehmaga karjades). Tulu puudujääk muu veise LÜ kohta karjagrupis kuni 100 ammlehmaga 2014–2019 keskmisena on -726 eurot. Osaliselt kompenseeritakse tulu puudujääk põhisissetulekutoetusega (keskmiselt kuni 2,9 ha muu veise LÜ) ja osa tootmisega seotud toetusega kokku ca 60% ulatuses, mis on madalam määr

ET 278 ET

kui jõudluskontrollis osalevatel karjadel. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu.

Toetust makstakse antud ühikumääragrupis esimese kuni 100 toetusõiguslikku ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, karjades mis ei ole jõudluskontrollis, vastava ühikumääraga (koefitsient 1, ühikumäär 120 €). Kui taotlejal on karjas 150 looma, siis 100 looma eest makstake antud ühikumääraga ja 50 looma eest madalaima ühikumääraga (koefitsient 0,46, ühikumäär 55 €).

ÜSS1.4.3 - ÜSS1.4.3 - Minimaalne ühikusumma 3 (101–200 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm)

Ammlehma kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 25%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN lihaveisekasvatuse tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Lihaveisekasvatajate tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangut. Lihaveisekasvatuse tootmistüüp on sektoritest madalaima tootlikkusega (63% keskmisest), seda mõjutavad oluliselt madalama edukusega majapidamised, kelle NLV moodustub toetustest ja osaliselt kaetakse toetuste arvelt ka vahetarbimise kulud. Toimetulek kuludega on kogu tootmistüübis nõrk (kogutoodangu ja kogukulude suhe 0,63), mida võimendab peretööjõule kuluv hinnanguline tööjõukulu kuni 2%. Tööjõu tootlikkus on lihaveisekasvatuse tootmistüübis oluliselt madalam kui FADN keskmine (-58% alla 200 ammlehmaga karjades). Tulu puudujääk muu veise LÜ kohta karjagrupis kuni 200 ammlehmaga 2014–2019 keskmisena on -467 eurot. Osaliselt kompenseeritakse tulu puudujääk põhisissetulekutoetusega (keskmiselt kuni 2,9 ha muu veise LÜ) ja osa tootmisega seotud toetusega kokku ca 79%

ET 279 ET

ulatuses, mis on madalam määr kui jõudluskontrollis olevates karjades. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu.

Toetust makstakse antud ühikumääragrupis 101 kuni 200 toetusõiguslikku ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, karjades mis ei ole jõudluskontrollis vastava ühikumääraga (koefitsient 0,46, ühikumäär 55 €). Kui taotlejal on karjas 250 looma, makstakse toetust 200 looma kohta, vastavalt 100 looma eest ühikumääraga 120 € ja 101-200 looma eest ühikumääraga 55 €.

12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS1.4.1 - ÜS1.4.1 – Minimaalne ühikusumma 1 (kõikides karjades, kus on 5 ja enam looma kõik vähemalt 75% ühe lihaveise tõu veresusega ning jõudluskontrollis osalevate ammlehmade ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm)

Kavandatud ühikusumma 132,00 134,00 136,00 138,00 138,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

119,00 121,00 102,00 104,00 104,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

145,00 147,00 170,00 173,00 173,00

O.11 (ühik: Loomad) 18 398,00 18 398,00 18 398,00 18 398,00 18 398,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

2 428 536,00 2 465 332,00 2 502 128,00 2 538 924,00 2 538 924,00 12 473 844,00

ET 280 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜSS1.4.2 - ÜS1.4.2 - Minimaalne ühikusumma 2 (kõikides karjades, mis ei osale jõudluskontrollis ja kus on 5 ja enam looma esimesed 1–100 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm)

Kavandatud ühikusumma 120,00 122,00 123,00 125,00 125,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

108,00 110,00 92,00 94,00 94,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

132,00 134,00 154,00 156,00 156,00

O.11 (ühik: Loomad) 24 560,00 24 560,00 24 560,00 24 560,00 24 560,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

2 947 200,00 2 996 320,00 3 020 880,00 3 070 000,00 3 070 000,00 15 104 400,00

ÜSS1.4.3 - ÜSS1.4.3 - Minimaalne ühikusumma 3 (101–200 ammlehma ja vähemalt 8 kuu vanuste lehmmullikate eest, €/ammlehm)

Kavandatud ühikusumma 55,00 56,00 57,00 57,00 57,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

49,00 50,00 43,00 43,00 43,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

60,00 62,00 71,00 71,00 71,00

O.11 (ühik: Loomad) 2 380,00 2 380,00 2 380,00 2 380,00 2 380,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

130 900,00 133 280,00 135 660,00 135 660,00 135 660,00 671 160,00

KOKKU

O.11 (ühik: Loomad) 45 338,00 45 338,00 45 338,00 45 338,00 45 338,00

Summa: 226 690,00

Maksimaalne: 45 338,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

5 506 410,00 5 586 600,00 5 666 791,00 5 746 981,00 5 746 981,00 28 253 763,00

Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 281 ET

1.5 - Põllumajandustootmisega seotud toetus lamba ja kitse kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.5 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus lamba ja kitse

kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.11. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega

hõlmatud loomade arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V1.2

Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele

1 Jah

V1.6 Suurendada toetuste õiglast jaotust

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori toetamine tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurendamise. Toetuse eesmärk on ka toetuste õiglasema jaotuse tagamine, suunates väiksematele tootjatele enam toetust. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Eestis oli PRIA põllumajandusloomade registri andmete kohaselt 2024. aastal (karjad 10–450) emaste lammaste ja emaste kitsede arv, kes 2.03 seisuga olid vähemalt 10 kuu vanused kokku 40 192 ja loomade arv aasta-aastalt väheneb. Võrreldes 2021. aastaga oli 2024. aastal loomade arv vähenenud 9588 looma

ET 282 ET

võra ehk 19,3%. Languses on ka lammaste ja kitsepidajate arv. Kui 2021. aastal oli lamba- ja kitsepidajaid kokku 1016, siis 2024. aastaks oli nende arv langenud 827-le. SA FSS2023 alusel on lamba- ja kitsekasvatajate arv perioodil 2010–2023 vähenenud ca 2 korda. Viimastel aastatel on langustrend jätkunud – aastatel 2020–2023 vähenes lamba- ja kitsekasvatajate arv vastavalt 16% ja 11%. Võrreldes 2010. aastaga on karjad muutunud suuremaks: kui 2010. aastal oli karjas keskmiselt 51 lammast, siis 2023. aastal oli keskmine karja suurus 60, kitsekarja keskmine suurus oli 2010. aastal 7 looma ja 2023. aastal oli kari suurenenud 15 loomale. Võrreldes 2020. aastaga oli 2023. aastal keskmine loomade arv karjas vähenenud, kuid ületas siiski 2010. aasta taseme. Lammaste ja kitsede toodangu väärtus moodustab loomakasvatustoodangu väärtusest ca 0,3–0,5% ning põllumajanduse majandusharu toodangu väärtusest ca 0,2%. Toetuse potentsiaalsete saajate hulka on kaasatud kõik emaste lammaste või emaste kitsede (alates kümnest loomast) kasvatamisega tegelevad isikud ning toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatavate loomade arv vastavalt põllumajandusloomade registri andmetele. Toetust makstakse karjas olevate loomade eest kuni 450 loomani. Toetuse maksmine kuni 450 loomani on vajalik, et toetada olulist ja enamikku osa põhikarjast ehk 88%. Sihtgrupi maksimaalse loomade arvu seadmisel võeti arvesse FADNi lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüübi netolisandväärtust tööjõuühiku kohta (NLV/tjü). Võrdluses FADNi teiste tootmistüüpidega ja keskmise ettevõttega on loodav NLV/tjü kohta lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüübil oluliselt madalam (ca 4 korda madalam võrreldes FADNi keskmisega). Ilma toetusi arvestamata oleks lamba ja kitsekasvatuses NLV tööjõu aastaühiku kohta negatiivne. Lamba-ja kitsekasvatuse tootmistüüp on madalama edukusega, kus loodav NLV/tjü kohta on madalam võrreldes teiste tootmistüüpidega ja FADNi keskmisega. Madalama edukusega ettevõtteid iseloomustab peretööjõu suur osatähtsus (ca 88%; FADNi keskmine on ca 40%), väiksem maakasutus (keskmiselt ca 48 ha ettevõtja kohta; FADNi keskmine on ca 135 ha), oluliselt madalam loodav lisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta ning väga nõrk kogukuludega toimetulek. Lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüübi kogutoodangu suhe kogukuludesse on 0,62, mis näitab, et kogutoodangu tootmiseks tehtud kulud ületasid kaugelt kogutoodangu väärtust (FADNi keskmine on 0,90). Võrreldes FADNi keskmisega on lamba- ja kitsekasvatuses tootmisintensiivsus (LÜ/ha) ca 40% madalam.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane

Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetusõiguslikkuse nõuded Toetuse taotlejad peavad vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi. Emased lambad ja emased kitsed peavad olema identifitseeritud ja kantud põllumajandusloomade registrisse. Toetust makstakse põllumajandusloomade registris registreeritud emaste lammaste ja emaste kitsede keskmise arvu alusel, kuid mitte rohkem kui 450 looma eest. Põllumajandusloomade registri andmetele tuginedes leitakse taotleja keskmine toetusõiguslike loomade arv 02.03–01.09 vahelisel ajaperioodil (taotlemise aastal) karjas olnud toetusõiguslike loomade arvu järgi. Toetuse saamiseks peavad taotlejad kasvatama perioodi 02.03–01.09 igal päeval vähemalt 10 emast lammast või emast kitse, kes on vähemalt 10 kuu vanused 02.03 seisuga. Toetusõiguslik loom on 2. märtsi seisuga vähemalt 10 kuu vanune emane lammas või emane kits.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste

ET 283 ET

kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus

Toetust makstakse ühetaolise ühikusummana. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 29 €/loom. Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 25 € ja maksmaalseks ühikumääraks 33 €.

8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) ees seisvate raskuste põhjus.

PRIA andmetel on emaste lammaste ja kitsede arv ja nende pidajate arv olnud langustrendis (vt tabel). Edasine langustrend seab ohtu sektori jätkusuutlikkuse ning konkurentsivõime.

Emaste lammaste ja kitsede, kes on sama aasta 02.03 kuupäevaks 10 kuud vanad, loomapidajate arv

Emased lambad ja kitsed, kes on sama aasta 02.03 kuupäevaks 10 kuu vanused

2021 1 016 49 780

2022 980 48 685

2023 904 46 210

2024 827 40 192

Planeeritud otsetoetuste sekkumiste tulemusel ei ole näha karjade olulist laienemist, kuna karja suurenemisel toetussumma karja kohta väheneb. Planeeritud sekkumistega suunatakse tootjaid liituma ökokavadega, et säilitada vähemalt keskkonnatoetuste eelneva perioodi tase ning uute ökokavadega liitujate puhul asendada sissetulekutoetuste vähenemine ökokavadest saadava kasuga. Planeeritud sekkumiste mõju tootmisintensiivsuse tõstmisele pigem puudub või on tagasihoidlik, mistõttu tagatakse sekkumisega lisaks konkurentsivõime parandamisele jätkusuutlikkuse eesmärgi täitmisse. Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu soovitakse lamba- ja kitsekasvatussektoril jõuda loodava lisandväärtuse tööjõu aastaühiku kohta tasemega lähemale FADNi keskmisele tasemele.

Mis on sekkumise eesmärk seoses sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigiga (liikidega)?  konkurentsivõime parandamiseks  parandada kvaliteeti  kestlikkuse parandamiseks Kuidas lahendatakse sekkumisega selle eesmärgi puhul tuvastatud raskus(ed) (st selgitus toetuse kasutamise kohta)?

Toetus aitab kaasa sektori kuludega toimetulekule kiirelt tõusnud sisendihindade tingimustes, seejuures jääb enam vahendeid vajalikeks investeeringuteks ja püsikuludeks. Ettevõtete põllumajandusliku tegevuse jätkamine ja edasine areng kindlustab toidujulgeoleku.

Mis on asjaomased sektorid? Lambaliha ja kitseliha Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) tähtsuse põhjendus

Lamba- ja kitsekasvatus nagu ka lihaveisekasvatus, panustab keskkonna hoidmisesse, mitmekesisusesse ning on sobilik väiksematele põllumajandustootjatele (sh põllumajandussektoris alustamiseks). Lamba- ja kitsekasvatusega tegeleb ligikaudu veerand Eesti loomakasvatusega tegelevatest majapidamistest. Lamba- ja kitsekasvatust iseloomustab kõrge tasustamata peretööjõu osakaal, väiksem maakasutus ja madalam loodav lisandväärtus, mistõttu on oluline toetada ka väiksema loomade arvuga karjasid. Viimastel aastatel on märkimisväärselt vähenenud lamba- ja kitseliha tootmine, mille osatähtsus liha kogutoodangus jääb alla 1% (2023. aastal 0,7%) ning võrreldes viie aasta taguse ajaga oli toodang peaaegu viiendiku (-19%)

ET 284 ET

võrra väiksem. Eesti lamba- ja kitselihasektorit iseloomustab väga suur imporditud liha osakaal. Kuigi lamba ja kitseliha toodetakse väiksemas mahus võrreldes teiste lihaliikidega, on see oluline osa kohalikust toidutootmisest ning toetab maapiirkondade majandust.

Selgitus selle kohta, kuidas on sekkumine kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga (st 2000/60/EÜ).

Lamba ja kitse kasvatamise seotud toetus ei kahjusta veepoliitika raamdirektiivi eesmärke. Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses, sealjuures peetakse ka suurem osa lambaid mahepõllumajanduslikult. Eestis on loomkoormus madal ning lammaste karjatamiskoormus ei ole suur. Suurem lammaste osakaal on Lääne-Eestis ja saartel, kus veiste ja lammastega hooldatakse NATURA 2000 seisukohast olulisi pärandniite. Loomakasvatuse liigset koormust piiravad nii riigisisene veeseadus kui ka veemajanduskava meetmeprogrammi meetmed.

Kas sekkumist rahastatakse osaliselt või täielikult valgukultuuride jaoks ette nähtud täiendavast rahastamisest (kokku kuni 2 %) kooskõlas strateegiakavade määruse artikli 96 lõikega 3?  Jah  Ei Kui sekkumine on suunatud liblikõieliste ja kõrreliste segule: märkige segus olevate liblikõieliste minimaalne osakaal protsentides. Ei kohaldata Siidiusside puhul antav tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus on loomadega seotud toetus, mille puhul tuleb põllumajandusloomade arvu kasutamisel toetuse baasühikuna eelnevalt selgitada alljärgnevat:

selgitage, kuidas arvutatakse see ühik ümber põllumajandusloomade arvuks (st mitut ühikut käsitatakse ühe põllumajandusloomana?) nt näitajate tarbeks. Ei kohaldata Täiendavaid selgitusi saab esitada märkuses (nt karbis sisalduvate munade kaal)

9 WTO nõuete täitmine Kollane kategooria Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria)

Sekkumine kuulub kollase kategooria alla.

ET 285 ET

11 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d)

ÜS1.5.1 - Minimaalne ühikusumma (kõikides karjades, kus on 10 ja enam looma esimesed 1-450 emaslooma (emane lammas ja emane kits)), €/põhikarja emasloom)

Ühtne R.8

Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.5.1 - Minimaalne ühikusumma (kõikides karjades, kus on 10 ja enam looma esimesed 1-450 emaslooma (emane lammas ja emane kits)), €/põhikarja emasloom)

Lamba ja kitse kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 25%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüübi kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Lamba- ja kitsekasvatuse tootmistüübis ületavad kogukulud kogutoodangu väärtust (koefitsient 0,62) ning tootmistüüp on madalaima tööjõutootlikkusega (NLV/tjü ca 6900 eurot) ja jääb ca 4 korda madalamaks kui FADN keskmine, kus loodav NLV moodustub toetustest, oluline on tasustamata peretööjõu panus (tasustamata tööjõu osakaal ca 88%) ja kogukuludest moodustab peretööjõu hinnanguline töötasu karjagrupi 10–450 palgataseme juures ca 36% kogukuludest. Lamba- ja kitsekasvatuses ulatub karjagrupi 10–450 ettevõtete tulu puudujääk (arvestades tasustamata tööjõudu) lamba-kitse LÜ kohta -1932 euroni (1 LÜ=10 lammast või kitse), millest osa kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega (3,8 ha LÜ kohta) ja osa tootmisega seotud toetusega (29 €/emane lammas/emane kits) ehk 290 eurot/LÜ kokku kuni 36% ulatuses. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu.

12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS1.5.1 - Minimaalne ühikusumma (kõikides karjades, kus on 10 ja enam looma esimesed 1-450 emaslooma (emane lammas ja emane kits)), €/põhikarja emasloom)

Kavandatud ühikusumma 28,00 28,00 29,00 29,00 29,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

25,00 25,00 22,00 22,00 22,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

31,00 31,00 36,00 36,00 36,00

O.11 (ühik: Loomad) 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

1 069 796,00 1 069 796,00 1 108 003,00 1 108 003,00 1 108 003,00 5 463 601,00

KOKKU

O.11 (ühik: Loomad) 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00 38 207,00

Summa: 191 035,00

Maksimaalne: 38 207,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

1 069 796,00 1 085 376,00 1 100 955,00 1 116 535,00 1 116 535,00 5 489 197,00

ET 286 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 287 ET

1.6 - Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.6 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus tera- ja

kaunviljakultuuride kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.10. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega

hõlmatud hektarite arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V1.2

Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele

1 Jah

V1.6 Suurendada toetuste õiglast jaotust

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori osa toetamine, tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurendamise, piiramata sektori normaalset kasvu ja arengut. Toetuse eesmärk on ka toetuste õiglasema jaotuse tagamine, suunates väiksematele tootjatele enam toetust. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Eestis on aastatega teraviljakultuuride ja kaunviljade kasvupind suurenenud. 2021. aastal kasvatati kaunvilju kokku 48 972 hektaril ning põllumajandustoodang samal aastal oli 79 189 tonni

ET 288 ET

(Statistikaamet). Spetsialiseerunud teraviljakasvatajad moodustavad 15% põllumajanduslikest majapidamistest, nende kasutuses on 38% põllumajandusmaast, nende standardtoodangu väärtus annab 25% kogu standardtoodangu väärtusest ja kasutatakse 16% tööjõuühikutest. Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest moodustab teravilja toodangu väärtus 22–25%, tegu on Eesti jaoks olulise sektoriga, kus tootmine koondub üha enam suurematesse majapidamistesse ja tegevuse lõpetavad pigem väiksemad teraviljakasvatajad, millel on negatiivne mõju tootmise riskide hajutamisele ja toidujulgeolekule. Teraviljakasvatussektor on duaalne (2020. aasta põllumajandusloenduse andmeteil oli 11% teraviljapinnast 1% teraviljakasvatajate kasutuses, kuid 2010. aastal veel vastavalt 0,3% kasutuses 9% pinnast). Alla 100 ha teravilja kasvatab 77% teraviljakasvatajatest ja alla 100 ha kaunvilja kasvatab 92% kaunviljakasvatajatest. FADN andmetel on tera- ja kaunviljakasvatust iseloomustava tootmistüübis (15) on erinevused väiksemate ja suuremate majapidamiste vahel olulised (sh saagikustes[1], kuludega toimetulekul[2], tööjõu tootlikkuses[3], peretööjõu kasutuses[4] ja riskijuhtimises[5]). Teraviljakasvatust iseloomustab suur sissetulekute volatiilsus (kuni üle +/-50% aastate võrdluses). [1] Alla 100 ha teravilja kasvatavates majapidamistes on näiteks nisu saagikus ligi kolmandiku madalam kui üle 100 ha suurustes majapidamistes (FADN 2014-2019 mediaankeskmine, tootmistüüp 15- Teravilja, õli- ja valgukultuuride kasvatamine ) [2] Alla 100 ha teravilja kasvatavatel majapidamistel kogutoodangu ja kogukulude suhe ~0,81, üle 100 ha suurustel majapidamistel ~0,87 (FADN 2014-2019 mediaankeskmine, tootmistüüp 15- Teravilja, õli- ja valgukultuuride kasvatamine ) [3] Netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta on alla 100 ha suurustes majapidamistes 75% madalam kui üle 100 ha suurustes majapidamistes ning 69% madalam kui FADN keskmine vastav näitaja (FADN 2014-2019 mediaankeskmine, tootmistüüp 15- Teravilja, õli- ja valgukultuuride kasvatamine) [4] Peretööjõu kasutamise osatähtsus 100 ha majapidamistes on ~81%, samal ajal kui üle 100 ha majapidamistes 34%, samal ajal jääb ettevõtjatulu ligi poole väiksemaks kui netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta, mis ei taga piisavat sissetulekut peretööjõu töö eest (FADN 2014-2019 mediaankeskmine, tootmistüüp 15- Teravilja, õli- ja valgukultuuride kasvatamine) [5] Piiratud maakasutuse tingimustes (alla 100 ha) ei anna näiteks PST piisavat stabiliseerivat efekti oluliste teravilja hindade või ilmastikust tingitud saagikuste kõikumiste korral, samuti on piiratud toodangu väärtuse suhtes niigi kõrgete sisendikulude tingimustes kvaliteetsema seemne soetamise või taimekaitsetööde tegemise võimalused (mh vananenud tehnika, brutoinvesteeringu aastane väärtus jääb alla kulumi väärtusele, suhtarv 2014-2019 mediaankeskmisena 0,56, samal ajal kui üle 100 ha suurustes majapidamistes on vastavalt 1,52)

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane

Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetusõiguslikkuse nõuded Toetuse saamiseks peavad taotlejad kasvatama vähemalt 5 ha põllumajandusmaal toetusõiguslikke tera- ja kaunviljakultuure ning vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi. Toetusõiguslikuks loetakse põllumajandusmaa, kus kasvatatakse toetusõiguslikke tera- ja kaunviljakultuure, milleks on muuhulgas põldhernes, põlduba, maguslupiin, suvivikk, põld-hiirehernes, lääts, kikerhernes, segavili/segatis, kaunviljade segu, nisu, rukis, oder, kaer, tatar, mais, sorgo. Toetust makstakse kui taotlejal on vähemalt 5 hektaril toetusõiguslikke kultuure, kuni 100 hektari toetusõigusliku põllumajandusmaa eest. Selliselt toetatakse kogu taotlejate kasutuses oleva teravilja pinda

ET 289 ET

58%-l kõikidest teraviljakasvatajatest. Toetuse sihtgrupis on kokku 3385 tera- ja kaunviljakasvatajat (2021. a andmetel), kellel on kokku 435 124 ha tera- ja kaunvilja, millest toetusõiguslik (esimesed 1-100 ha) oleks 179 712 ha. Toetust makstakse ühetaolise ühikusummana tera- ja kaunviljakultuuride kasvatamise eest. Toetust ei diferentseerita, kuna see tõstab oluliselt sekkumise administreerimiskulusid ning on piiravaks teguriks tootjate tootmisotsustel turu nõudlusele reageerimiseks ning riskide hajutamisel.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus

Toetust makstakse ühetaolise ühikusummana. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 28 €/ha. Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 25 € ja maksimaalseks ühikumääraks 31 €.

8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) ees seisvate raskuste põhjus.

Teravilja toodetakse Eestis rohkem kui ära tarbitakse, kaunviljakasvatus on laienenud alates 2015. aastast, kuid nende pind moodustab vaid 5% põllumaast ja saagikus kõigub aastate lõikes oluliselt (+/-40%). Kaunviljal on teraviljakasvatajate viljavahelduses oluline roll, samuti on tegu olulise kohaliku loomasöödaga. Toetus on suunatud eelkõige väiksematele ja keskmise suurusega tera- ja kaunviljakasvatajatele, kes toodavad kohalikule turule ja tegu on olulise sisendiga loomakasvatusele. FADN andmetel iseloomustab sektorit keskmisest kõrgem tööjõu tootlikkus, kuid alla 100 ha suuruse maakasutusega majapidamistel jääb see oluliselt keskmisest madalamaks. Eestis moodustab loomakasvatustoodang ligi poole põllumajandusharu kogutoodangust ja kohaliku sööda tagamine kindlustab toidujulgeoleku. Tera- ja kaunviljakasvatus on suuresti mõjutatud ebasoodsatest ilmastikuoludest kui muutlikkest turuoludest, samuti on probleemiks käibevahendite nappus kevadel ja sügisel ning saagi ja selle kvaliteedi suur varieeruvus aastate lõikes. Nagu üldiselt põllumajanduses, on ka tera- ja kaunviljakasvatuses probleemiks vananev töötajaskond, aeglane põlvkondade vaheldumine ja süvenev kvalifitseeritud haridusega tööjõu (sh agronoomide) puudus. Kuna keskmine põllumaa suurus majapidamise kohta kasvab, siis suurenevad alustavate (sh noorte) ettevõtjate jaoks barjäärid sektorisse sisenemisel. Nii sisendite kättesaadavus kui hinnad mõjutavad põllumajandustootja külviotsuseid ja saagikusi ning hooaja kasumit. Eestis kasutatakse teraviljakasvatuses sertifitseeritud seemet, mistõttu ei ole planeeritud maksta täiendavalt seotud toetust selle praktika eest. Lisaks on FADN andmetel seda sektorit iseloomustava tootmistüübi majapidamistel tekkinud vahe tootlikkuses suurte ja väiksemate tootjate vahel, mistõttu on planeeritud maksta seotud toetust tera- ja kaunviljakasvatajatele esimeste hektarite eest – sellega tagatakse toetus väiksematele ja keskmise suurusega majapidamistele kogu tera- ja kaunvilja pinna eest, kuid suurematel majapidamistel jääb toetus konkreetseks summaks ettevõtte kohta esimese 100 ha eest. Eesti põllumajandustootja eelistab keskkonnasõbralikku (ca 47% kogu pinnast) ja mahetootmisviisi (ca viiendik kogu pinnast), püsirohumaa osatähtsus on 28%. FADN andmetel ei kasuta valimis olevatest ettevõtetest 49% mineraalväetisi, esindades seejuures 61% kogu FADN üldkogumist, sh neist 77% on keskmisest väiksemad majapidamised. Loomakasvatus panustab oluliselt orgaanilise väetise allikana, et pakkuda alternatiivi mineraalväetiste kasutusele taimekasvatuses. Mineraalväetisi kasutavate tootjate aastate 2014-2020 mediaankeskmine väetiste kasutusintensiivsus on 156 kg N-P-K väetist väetatava pinna ha kohta. Toetuse eesmärk on toetada väiksemaid tera- ja kaunviljakasvatajaid, kelle konkurentsivõime madalama tootlikkuse ja tootmisintensiivsuse tõttu on tagasihoidlikum. Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu soovitakse väiksematel ja keskmise suurusega tera- ja kaunviljakasvatajatel jõuda lähemale tootmistüübi keskmisele tootlikkusele (netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta).

Mis on sekkumise eesmärk seoses sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigiga (liikidega)?  konkurentsivõime parandamiseks

ET 290 ET

 parandada kvaliteeti  kestlikkuse parandamiseks Kuidas lahendatakse sekkumisega selle eesmärgi puhul tuvastatud raskus(ed) (st selgitus toetuse kasutamise kohta)?

Toetus aitab kaasa toetatava sektori osa kuludega toimetulekule kiirelt tõusnud sisendihindade tingimustes, seejuures jääb enam vahendeid vajalikeks investeeringuteks ja püsikuludeks ja kvaliteetsema sisendi soetamiseks, et vähendada turu kõikumistest tingitud volatiilsust ja riske. Ettevõtete põllumajandusliku tegevuse jätkamine ja edasine areng kindlustab toidujulgeoleku. Toetus hõlmab 2021. aasta andmetel 179 712 ha tera- ja kaunvilja pinda, mis on 2285 taotleja kasutuses. Eestis on kokku tera- ja kaunvilja 416 089 ha (SA, 2021), millest antud toetusega on hõlmatud 43%.

Mis on asjaomased sektorid? Liblikõielised taimed Teravili Valgukultuurid Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) tähtsuse põhjendus

Teravilja toodetakse Eestis rohkem kui ära tarbitakse, kaunvilja pinna osakaal põllumaal on tagasihoidlik (5%). Tootmisstruktuuri mitmekesisus on riskide maandamiseks oluline, mistõttu tuge vajavad eelkõige väiksemad ja keskmise suurusega tera- ka kaunviljakasvatajad, kes toodavad kohalikule turule ja kelle tootmiskulud toodangu ühiku kohta on kõrgemad võrreldes suuremate tera- ja kaunviljakasvatajatega. Teraviljakasvatusega tegeles 2020. põllumajandusloenduse andmeil 38% põllumajanduslikest majapidamistest, sh 77% teraviljakasvatajatest kasvatab teravilja alla 100 ha. FADN andmetel (tootmistüübi 15 alusel) iseloomustab sektorit keskmisest kõrgem tööjõu tootlikkus, kuid erinevus väiksemate ja suuremate tootjate vahel on väga suur (väiksemate tööjõu tootlikkus on ¾ väiksem kui suurematel). Tegu on olulise sisendiga loomakasvatusele. Eestis moodustab loomakasvatustoodang ligi poole põllumajandusharu kogutoodangust (sh sea- ja linnukasvatuse toodangu väärtus moodustab loomakasvatustoodangu väärtusest 25%) ja kohaliku sööda tagamine on oluline kindlustamaks toidujulgeolekut. Kaunviljad on energiarikkad taimsed proteiinisöödad. Nendes on poole rohkem proteiini teraviljadega võrreldes (kuivaines 25–30%). Kaunviljad on oma lämmastiku sidumisvõime poolest väga head kultuurid mulla viljakuse parandamisel ning saanud oluliseks osaks ka loomade söödaratsioonis. Taimekasvatustoodangu väärtuse kujunemisel on teravilja ja kaunvilja sektoril oluline roll, moodustades ~25% majandusharu kogutoodangu väärtusest. Tera- ja kaunviljakasvatus on suuresti mõjutatud ebasoodsatest ilmastikuoludest kui muutlikkest turuoludest, samuti on probleemiks käibevahendite nappus kevadel ja sügisel ning saagi ja selle kvaliteedi suur varieeruvus aastate lõikes.

Selgitus selle kohta, kuidas on sekkumine kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga (st 2000/60/EÜ).

Eesti põllumajandustootja eelistab keskkonnasõbralikku (ca 47% kogu pinnast) ja mahetootmisviisi (ca viiendik kogu pinnast), püsirohumaa osatähtsus on 28%. FADN andmetel ei kasuta valimis olevatest ettevõtetest 49% mineraalväetisi, esindades seejuures 61% kogu FADN üldkogumist, sh neist 77% on keskmisest väiksemad majapidamised. Loomakasvatus panustab oluliselt orgaanilise väetise allikana, et pakkuda alternatiivi mineraalväetiste kasutusele taimekasvatuses. Mineraalväetisi kasutavate tootjate aastate 2014-2020 mediaankeskmine väetiste kasutusintensiivsus on 156 kg N-P-K väetist väetatava pinna ha kohta. Toetuse eesmärk on toetada väiksemaid ja keskmise suurusega tera- ja kaunviljakasvatajaid, kelle konkurentsivõime madalama tootlikkuse ja tootmisintensiivsuse tõttu on tagasihoidlikum. Seega ei kahjusta tera- ja kaunvilja kasvatamise seotud toetus veepoliitika raamdirektiivi eesmärke.

ELi WTO loendi kohased ülempiirid õliseemnete puhul (Blair House’i leping): Kas sekkumine on suunatud mõnele lepinguga hõlmatud põllukultuurile (nt sojauba, rapsiseemned, päevalilleseemned)?  Jah  Ei Kas sekkumist rahastatakse osaliselt või täielikult valgukultuuride jaoks ette nähtud täiendavast rahastamisest (kokku kuni 2 %) kooskõlas strateegiakavade määruse artikli 96 lõikega 3?  Jah  Ei

ET 291 ET

Kui sekkumine on suunatud liblikõieliste ja kõrreliste segule: märkige segus olevate liblikõieliste minimaalne osakaal protsentides. Ei kohaldata Siidiusside puhul antav tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus on loomadega seotud toetus, mille puhul tuleb põllumajandusloomade arvu kasutamisel toetuse baasühikuna eelnevalt selgitada alljärgnevat:

selgitage, kuidas arvutatakse see ühik ümber põllumajandusloomade arvuks (st mitut ühikut käsitatakse ühe põllumajandusloomana?) nt näitajate tarbeks. Ei kohaldata Täiendavaid selgitusi saab esitada märkuses (nt karbis sisalduvate munade kaal)

9 WTO nõuete täitmine Kollane kategooria Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria)

Sekkumine kuulub kollase kategooria alla.

ET 292 ET

11 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d)

ÜS1.6.1 - Minimaalne ühikusumma (tera- ja kaunviljapind vähemalt 5 ja enama hektariga 1-100 hektari eest, €/ha) tera- ja kaunviljakultuuridele

Ühtne R.8

Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.6.1 - Minimaalne ühikusumma (tera- ja kaunviljapind vähemalt 5 ja enama hektariga 1-100 hektari eest, €/ha) tera- ja kaunviljakultuuridele

Teraviljakasvatuse seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 25%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN tootmistüübi (teravilja, õli- ja valgukultuuride kasvatamine) kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Teraviljakasvatuses on selged majanduslikud erinevused tootmistüübi siseselt alla 100 ha ja suuremate teraviljakasvatajate vahel. Alla 100 ha suurusel grupil on suvinisu saagikus ca 33% madalam, talinisu puhul on saagikuse vahe kuni 40%, kogutoodangu ja kogukulude suhe ca 11 protsendi võrra halvem, netolisandväärtus tööjõu aastaühiku kohta ca 75% väiksem kui üle 100 ha suurusel grupil (võrreldes FADN keskmisega 69% väiksem). Soovides vähendada väiksemate teraviljakasvatajate mahajäämust ja tõsta konkurentsvõimet makstakse toetust taotlejatele, kellel on vähemalt 5 ha tera- ja kaunvilja, 1–100 ha eest. Võttes arvesse kogutoodangu ja kogukulude (sh tasustamata peretööjõu hinnanguline töötasu tasustatud tööjõu palga tasemel) vahet, mis alla 100 ha suurustel majapidamistel on -367 eurot, kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega ja tootmisega seotud toetusega (ca 30 €/ha), kokku kuni 38% ulatuses, üle 100 ha suurustel tera- ja kaunviljakasvatajatel kompenseeritakse seotud toetusega 6% tulu puudujäägist ha kohta ehk ettevõtte kohta ca 2977 eurot. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu.

ET 293 ET

12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS1.6.1 - Minimaalne ühikusumma (tera- ja kaunviljapind vähemalt 5 ja enama hektariga 1-100 hektari eest, €/ha) tera- ja kaunviljakultuuridele

Kavandatud ühikusumma 28,00 28,00 29,00 29,00 29,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

25,00 25,00 22,00 22,00 22,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

31,00 31,00 36,00 36,00 36,00

O.10 (ühik: Hektarid) 179 712,00 179 712,00 179 712,00 179 712,00 179 712,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

5 031 936,00 5 031 936,00 5 211 648,00 5 211 648,00 5 211 648,00 25 698 816,00

KOKKU

O.10 (ühik: Hektarid) 179 712,00 179 712,00 179 712,00 179 712,00 179 712,00

Summa: 898 560,00

Maksimaalne: 179 712,00

ET 294 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

5 038 422,00 5 111 797,00 5 185 172,00 5 258 547,00 5 258 547,00 25 852 485,00

Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 295 ET

1.7 - Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.7 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus puu- ja köögivilja ning

marjakultuuride kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.10. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega

hõlmatud hektarite arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V1.2

Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele

1 Jah

V1.6 Suurendada toetuste õiglast jaotust

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Toetuse eesmärk on raskustes oleva sektori toetamine, tagades neile piisava sissetuleku ja konkurentsivõime suurendamise. Toetuse eesmärk on ka toetuste õiglasema jaotuse tagamine, suunates väiksematele tootjatele enam toetust. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Eestis on aastatega aianduslike kultuuride kasvupind kahanenud ning tootjatel tuleb konkureerida importkaubaga. Kodumaisete saaduste tootmise soodustamiseks on vajalik toetada puu- ja köögiviljade

ET 296 ET

ning marjade kasvatamist piiramata tootjate otsuseid milliseid kultuure kasvatada ja kuidas mitmekesise valiku puhul eelkõige tootmisriske hajutada. Toetust saavad eeskätt traditsioonilised puu- ja köögivilja ning marjakultuurid, välja arvatud kartul. Potentsiaalsete toetuse saajate hulka on kaasatud kõik põllumajandusega tegelevad isikud ning toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatavate toetusõiguslike puu- ja köögiviljade ning marjade kasvupind. Spetsialiseerunud avamaaköögivilja- ja maasikakasvatajatest 94% kasvatab neid kultuure alla 5 ha, spetsialiseerunud viljapuu- ja marjaaedadest on 89% väiksemad kui 5 ha. Toetatavate köögivilja, marja- ja puuviljakultuuride nimekirja võetakse kultuurid, mida kasvatatakse Eestis vähemalt 3 ha suurusel pinnal, nende kultuuride kasvupind kokku 2020. aastal oli 5409 ha. Neid kultuure 0,3 ha ja enamal pinnal kasvatavaid isikuid oli 2286. Spetsialiseerunud köögivilja ja aiasaaduste kasvatajad moodustavad 2% majapidamistest, neil on kokku 0,3% kasutatavast põllumajandusmaast, 2% kogu standardtoodangu väärtusest ja 4% tööjõu aastaühikutest. Köögivilja ja aiasaaduste kasvatajate arv ning nende kasutuses olev põllumajanduslik maa väheneb, kuid juriidiliste isikute osakaal suureneb, millega on kaasnenud ka tööjõuühikute osatähtsuse suurenemine 1 protsendi võrra. Spetsialiseerunud puuvilja ja marjakasvatajad moodustavad 2% majapidamistest, nende kasutuses on 0,3% põllumajandusmaast, nende standardtoodangu väärtus annab 0,4% kogu standardtoodangu väärtusest ja kasutatakse 1% tööjõuühikutest, standardtoodangu väärtuses on 2013–2016 arenguseisak (viimased FSS2016 andmed). Põllumajanduse majandusharu kogutoodangu väärtusest moodustavad aianduskultuurid 5–8%.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane

Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetusõiguslikkuse nõuded Toetuse saamiseks peavad taotlejad kasutama vähemalt 1 ha põllumajandusmaad ning vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi. Toetusõiguslikuks loetakse põllumajandusmaa, kus kasvatatakse toetusõiguslike puu- ja köögivilja ning marjakultuure vähemalt 0,3 hektaril. Toetust makstakse ühetaolisena kõigi köögi-, puuvilja ja marjakultuuride kasvatamise eest. Toetust ei diferentseerita, kuna see tõstab oluliselt sekkumise administreerimiskulusid ning on piiravaks teguriks tootjate tootmisotsustel turu nõudlusele reageerimiseks ning riskide hajutamisel.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus

Toetust makstakse puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise eest ühetaolise ühikusummana. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 349 €/ha. Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 314 € ja maksimaalseks ühikumääraks 383 €.

ET 297 ET

8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) ees seisvate raskuste põhjus.

Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride pind on Eestis vähenenud, Eestis ei toodeta piisavalt kodumaiseid aiandussaaduseid, et ära katta tarbimise vajadus. PRIA andmetel on kokku Eestis kasvatavate puu- köögiviljade ning marjakultuuride taotletud pind aastate lõikes kõikuv (vt tabelit) ning köögiviljanduse osa sellest on viimastel aastatel mõnevõrra langenud. Seevastu puuviljade ning marjade kasvupind näitab alates 2015. aastast väikest, kuid stabiilset kasvutrendi. Edasine langustrend ja ebastabiilsus kasvupindades seab ohtu toidujulgeoleku ning sektori jätkusuutlikkuse.

Kasvupind , ha

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

Köögivili ja maasikad

4057 3887 4286 4106 4084 3022 2643 2394

Viljapuu- ja marjaaiad

5866 5839 6367 6433 6364 4032 3968 3965

KOKKU 9923 9726 10653 10539 10448 7054 6611 6359

Allikas: Statistikaamet Aiandussektori investeeringute vajadus on kõrge, sest ettevõtete tehniline baas on nõrk, tootlikkus on madal, toormele ei anta piisavalt lisandväärtust, toodete kvaliteet on ebaühtlane, tootmist mõjutab hooajalisus ning suur energiamahukus katmikaladel kasvatamisel. Ettevõtjate konkurentsipositsiooni nõrgendab käibevahendite nappus, sisendite hindade kiire kasv ja konkurentsi teravnemine (impordi osatähtsuse kasv eelkõige iluaianduses). Eesti siseturu väiksus ei lase ettevõtjatel, kes oma toodangut ei ekspordi, mikroettevõttest suuremaks kasvada. Kuigi koostöö katse- ja kompetentsikeskustega on paranenud, siis probleemkohaks on ebapiisav rakendusuuringute rahastamine, tootearenduse ja väärindamise alaste pikaajaliste programmide puudumine. Sektoril on vaja suurendada tootmismahte ning investeerida kaasaegsemasse tehnoloogiasse. Samuti on sektor üsna tööjõumahukas ning tööjõu on Eesti üks murekohtadest, mistõttu on planeeritud maksta seotud toetust traditsioonilistele puu- ja köögivilja ning marjakultuuridele, mida kokku kasvatatakse Eestis vähemalt 3 hektaril. Antud seotud toetuse eesmärgiks on parandada aiandussektori konkurentsivõimet ning tagada õiglane sissetulek väikestele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu soovitakse aiandussektori loodavat netolisandaväärtust tööjõu aastaühiku kohta lähendada FADN keskmisele tasemele.

Mis on sekkumise eesmärk seoses sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigiga (liikidega)?  konkurentsivõime parandamiseks  parandada kvaliteeti  kestlikkuse parandamiseks Kuidas lahendatakse sekkumisega selle eesmärgi puhul tuvastatud raskus(ed) (st selgitus toetuse kasutamise kohta)?

Toetus aitab kaasa sektori kuludega toimetulekule kiirelt tõusnud sisendihindade tingimustes, seejuures jääb enam vahendeid vajalikeks investeeringuteks ja püsikuludeks. Ettevõtete põllumajandusliku tegevuse jätkamine ja edasine areng kindlustab toidujulgeoleku.

Mis on asjaomased sektorid? Puu- ja köögivili Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) tähtsuse põhjendus

ET 298 ET

Aiandussaaduste kogutoodangu väärtus moodustab ligemale 15% taimekasvatussaaduste kogutoodangu väärtusest, mis on aastati liikunud samas rütmis toodangu hindadega. Puu- ja köögivilju ning marjakultuure kasvatakse Eestis ligemale 4 korda vähem kui toodetakse, mistõttu on äärmiselt oluline kohaliku toodangu suurendamine. Viimastel aastatel on sektorit oluliselt mõjutanud ebasoodne ilmastik, COVID -19 pandeemia jätkumine ning kõrged väetise- ja energiahinnad.

Selgitus selle kohta, kuidas on sekkumine kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga (st 2000/60/EÜ).

Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise seotud toetus ei kahjusta veepoliitika raamdirektiivi eesmärke. Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses. Erinevalt paljudest teistest riikidest ei ole Eesti aiandussektor ka suur niisutusvee tarbija.

Kas sekkumist rahastatakse osaliselt või täielikult valgukultuuride jaoks ette nähtud täiendavast rahastamisest (kokku kuni 2 %) kooskõlas strateegiakavade määruse artikli 96 lõikega 3?  Jah  Ei Kui sekkumine on suunatud liblikõieliste ja kõrreliste segule: märkige segus olevate liblikõieliste minimaalne osakaal protsentides. Ei kohaldata Siidiusside puhul antav tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus on loomadega seotud toetus, mille puhul tuleb põllumajandusloomade arvu kasutamisel toetuse baasühikuna eelnevalt selgitada alljärgnevat:

selgitage, kuidas arvutatakse see ühik ümber põllumajandusloomade arvuks (st mitut ühikut käsitatakse ühe põllumajandusloomana?) nt näitajate tarbeks. Ei kohaldata Täiendavaid selgitusi saab esitada märkuses (nt karbis sisalduvate munade kaal)

9 WTO nõuete täitmine Kollane kategooria Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria)

Sekkumine kuulub kollase kategooria alla.

ET 299 ET

11 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d)

ÜS1.7.1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) puu- ja köögivilja- ja marjakultuuridele Ühtne R.8

Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) ÜS1.7.1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) puu- ja köögivilja- ja marjakultuuridele

Puu- ja köögivilja ning marjakultuuride kasvatamise seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 25%. Ühikumäära kujundamisel võeti arvesse FADN tootmistüüpide aiandus avamaal ja puuviljakasvatus kogutoodangu, kogukulude ja netolisandväärtuse (NLV) andmeid. Aianduses on kogutoodangu väärtus ha kohta oluliselt kõrgem kui FADN keskmine, kuid ka kogukulud on kõrgemad ja toetuste osatähtsus sissetulekutes on madalam, mistõttu tööjõumahuka sektori NLV tööjõu aastaühiku kohta jääb keskmisest madalamaks (-48%) ning arenguks ja väliste tegurite katteks (tööjõud, intressi ja rendimaksed) ei jää piisavalt vahendeid. Soovides oluliselt tõsta aianduse konkurentsivõimet, tuleb aidata sektoril suurendada loodavat lisandväärtust ja tööjõu tootlikkust. Võttes arvesse nii kogutoodangu ja kogukulude (sh tasustamata peretööjõu hinnanguline töötasu tasustatud tööjõu palga tasemel) vahet, turult saadava madalama tootjahinna ja 1 euro toodangu väärtuse kohta kogukulusid ning madalat tööjõutootlikkust, ulatub 2014–2019 mediaankeskmine tulu puudujääk ha kohta kuni 595 euroni. Osa sellest kompenseeritakse põhisissetulekutoetusega ja osa tootmisega seotud toetusega (349 €/ha), kokku kuni 79% ulatuses. Keskkonnapiirangutest tingitud saamata jäänud tulu kompenseeritakse keskkonnameetmetega. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu.

12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS1.7.1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) puu- ja köögivilja- ja marjakultuuridele

Kavandatud ühikusumma 349,00 354,00 359,00 364,00 364,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

314,00 319,00 269,00 273,00 273,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

384,00 389,00 449,00 455,00 455,00

O.10 (ühik: Hektarid) 5 409,00 5 409,00 5 409,00 5 409,00 5 409,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

1 887 741,00 1 914 786,00 1 941 831,00 1 968 876,00 1 968 876,00 9 682 110,00

KOKKU

O.10 (ühik: Hektarid) 5 409,00 5 409,00 5 409,00 5 409,00 5 409,00

Summa: 27 045,00

Maksimaalne: 5 409,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

1 887 586,00 1 915 075,00 1 942 564,00 1 970 053,00 1 970 053,00 9 685 331,00

Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 300 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

kasutamise nõude täitmiseks (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus)

ET 301 ET

1.8 - Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli kasvatamiseks Sekkumise kood (liikmesriik) 1.8 Sekkumise nimetus Põllumajandustootmisega seotud toetus seemnekartuli

kasvatamiseks Sekkumise liik CIS(32) – Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus Ühine väljundnäitaja O.10. Tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusega

hõlmatud hektarite arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO1 Toetada põllumajandusettevõtete elujõulisust tagavat sissetulekut ja põllumajandussektori vastupanuvõimet kogu liidus, et parandada pikaajalist toiduga kindlustatust ja põllumajanduse mitmekesisust ning tagada põllumajandusliku tootmise majanduslik kestlikkus liidus

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V1.2

Tagada toetuste õiglane jaotus majanduslikult keerulisemas olukorras sektoritele või sektori osadele

1 Jah

V1.6 Suurendada toetuste õiglast jaotust

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.4 Sissetulekutoetusega hõlmatud ja teatavate tingimuste täitmisega seotud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.6 Keskmisest väiksema suurusega rahastamiskõlblikele põllumajandusettevõtetele antava täiendava otsetoetuse protsent hektari kohta (võrreldes keskmisega)

R.8 Nende põllumajandusettevõtete osakaal, mis saavad kasu tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetusest, et suurendada konkurentsivõimet, kestlikkust või parandada kvaliteeti

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Toetuse eesmärk on vähenevate mahtudega raskustes oleva sektori toetamine, tagades neile kvaliteetse sisendi seemnekartulina eelkõige toidujulgeoleku eesmärki täites. Toetuse eesmärk on ka toetuste õiglasema jaotuse tagamine, suunates väiksematele tootjatele enam toetust. Sekkumine panustab peamiselt erieesmärki 1 ehk „Toetada põllumajandustootja elujõulisust tagavat sissetulekut ja vastupanuvõimet kogu liidus, et tagada toiduga kindlustatus“. Sekkumise vormiks on põllumajanduslik otsetoetus, mida antakse tagastamatu abina. Kui 2018. aastal oli PTA andmetel seemnekartuli kasvupind 262 ha, siis 2021. aastal oli see vähenenud ning põldtunnustatud seemnekartuli pind oli kokku 220 ha. Seemnekartulit kasvatas 22 isikut. PRIA andmetel oli 2020. aastal kogu kartuli kasvupind 3380 ha ning kartulikasvatusega tegeles 3048 isikut. Põllumajandusloenduse andmeil on kartuli pind vähenenud 2020. aastaks võrdluses 2010. aastaga 43% ning kartuli toodangu väärtus on kõikuv ulatudes 90% suurenemisest 63%-lise vähenemiseni. Kvaliteetne sisend seemnekartulina on vajalik toidujulgeoleku seisukohast.

ET 302 ET

Toetust saavad sertifitseeritud seemnekartuli kasvatajad. Potentsiaalsete toetuse saajate hulka on kaasatud kõik põllumajandusega tegelevad isikud ning toetuse maksmise aluseks on nende poolt kasvatatava sertifitseeritud seemnekartuli kasvupind.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning toetusesaaja, ala ja vajaduse korral muude asjaomaste kohustustega seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid, kui asjakohane

Toetusesaaja Toetust saavad taotlejad, kes vastavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 3 viidatud põllumajandustootja ja artiklis 4 viidatud aktiivse põllumajandustootja mõistete tingimustele. Toetusõiguslikkuse nõuded Toetuse saamiseks peavad taotlejad kasutama vähemalt 1 ha põllumajandusmaad ning vastama ja täitma strateegiakava peatükis 4.1 sätestatud tingimusi. Toetusõiguslikuks loetakse põllumajandusmaa, kus kasvatatakse sertifitseeritud seemnekartuleid vähemalt 0,3 hektaril. Toetust makstakse ühetaolise ühikumääraga seemnekartuli kasvatamise eest. Seemnekartuli kasvatamise otsetoetust antakse sordilehte või Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordi seemnekartulit, mis on sertifitseeritud nõuete kohaselt. Toetust ei diferentseerita, kuna see tõstab oluliselt sekkumise administreerimiskulusid ning on piiravaks teguriks tootjate tootmisotsustel turu nõudlusele reageerimiseks ning riskide hajutamisel.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Ei kohaldata 7 Toetuse ulatus ja summad Kirjeldus

Toetust makstakse seemnekartuli kasvatamise eest ühetaolise ühikusummana. Toetuse ühikumääraks on planeeritud 349 €/ha. Minimaalseks ühikumääraks kujuneb 314€ ja maksimaalseks ühikumääraks on 384€.

8 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) ees seisvate raskuste põhjus.

Eestis on seemnekartuli kasvatajate arv ja seemnekartuli kasvupind (vaid 0,06 ha kartulikasvatuse 1 ha kohta) tagasihoidlik, mistõttu on sektor sõltuv sissetoodavast seemnekartulist ning kohalik potentsiaal on kasutamata. Probleemiks on kohaliku kvaliteetse seemnekartuli vähesus. Seemnekartuli ja säilitussordi seemnekartuli tootjal on kvaliteedi tagamiseks vajalik enesekontrolliplaan ning seonduvad lisakohustused, mida kontrollib Põllumajandus- ja Toiduamet. Seemnekartuli tootmise hinnas ei suuda Eesti tootja konkureerida Kesk-Euroopas toodetava seemnekartuli madalamate kuludega. Seemnekartuli kasvataja peab olema kantud taimetervise registrisse. Seemnekartuli tootmise protsess on tihedalt seotud taimetervise nõuetele vastamise täitmisega ning hõlmab lisaks viljavaheldust, mullaproovide võtmist seemnekartuli tootmiseks planeeritavalt põllult, põldtunnustamist, mugulaproovide võtmist taimekahjustajate (viirused ja bakterid) määramiseks ja seemnekartuli kvaliteedi kontrolli. Seemnekartuli tootmisele on kehtestatud ka rangemad hoiustamise tingimused, mille käigus peavad partiid olema eristatud ja vastavalt märgistatud, kasutatud seadmed ja masinad puhastatud ning desinfitseeritud. Kartulikasvatajate murekohaks on ka amortiseerunud maaparandussüsteemid.

ET 303 ET

Antud seotud toetuse eesmärgiks on tagada kohaliku seemnekartuli olemasolu ja selle kvaliteedi parandamine ning suurendada kasvatajate konkurentsivõimet. Tootmiskohustusega seotud toetuse kaudu soovitakse seemnekartuli kasvatajate arvu ja seemnekartuli pinda suurendada ning tagada toidujulgeoleku seisukohast oluline kvaliteetne sisend.

Mis on sekkumise eesmärk seoses sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigiga (liikidega)?  konkurentsivõime parandamiseks  parandada kvaliteeti  kestlikkuse parandamiseks Kuidas lahendatakse sekkumisega selle eesmärgi puhul tuvastatud raskus(ed) (st selgitus toetuse kasutamise kohta)?

Toetus aitab kaasa sektori kuludega toimetulekule (sh sertifitseeritud seemnekartuli nõuetele vastavuse tagamisega seonduvalt) madalate tootjahindade ja kiirelt tõusnud sisendihindade tingimustes, seejuures jääb enam vahendeid vajalikeks investeeringuteks ja püsikuludeks. Ettevõtete põllumajandusliku tegevuse jätkamine ja edasine areng kindlustab toidujulgeoleku tagamiseks vajaliku kvaliteetse sisendi.

Mis on asjaomased sektorid? Kartulid Sihtsektori(te)/-tootmise või seal kasutatava(te) põllumajandustootmise liigi (liikide) tähtsuse põhjendus

Eestis on äärmiselt oluline tagada kvaliteetse seemnekartuli kättesaadavus toiduga kindlustamiseks ja vältida ohtlike taimekahjustajate (näiteks kartuli-ringmädaniku) levimist. Kvaliteetne ja Eesti piirkonnale kõige paremini sobiv seemnekartul tagab kõrgema saagikuse. 2021. aastal oli kartuli pind kokku Eestis kõigi aegade madalaim, mis näitab ka kartulikasvatuse langustrendi jätkumist.

Selgitus selle kohta, kuidas on sekkumine kooskõlas veepoliitika raamdirektiiviga (st 2000/60/EÜ).

Seemnekartuli kasvatamise seotud toetus ei kahjusta veepoliitika raamdirektiivi eesmärke. Põllumajandusmaa on Eestis üldiselt ekstensiivses kasutuses ning ligikaudu viiendik Eesti põllumajandusmaast on mahepõllumajanduslikus kasutuses.

Kas sekkumist rahastatakse osaliselt või täielikult valgukultuuride jaoks ette nähtud täiendavast rahastamisest (kokku kuni 2 %) kooskõlas strateegiakavade määruse artikli 96 lõikega 3?  Jah  Ei Kui sekkumine on suunatud liblikõieliste ja kõrreliste segule: märkige segus olevate liblikõieliste minimaalne osakaal protsentides. Ei kohaldata Siidiusside puhul antav tootmiskohustusega seotud sissetulekutoetus on loomadega seotud toetus, mille puhul tuleb põllumajandusloomade arvu kasutamisel toetuse baasühikuna eelnevalt selgitada alljärgnevat:

selgitage, kuidas arvutatakse see ühik ümber põllumajandusloomade arvuks (st mitut ühikut käsitatakse ühe põllumajandusloomana?) nt näitajate tarbeks. Ei kohaldata Täiendavaid selgitusi saab esitada märkuses (nt karbis sisalduvate munade kaal)

9 WTO nõuete täitmine Kollane kategooria Selgitus selle kohta, kas ja kui see on nii, siis kuidas järgitakse sekkumises WTO põllumajanduslepingu artikli 6.5 või 2. lisa asjaomaseid sätteid (sinine kategooria)

Sekkumine kuulub kollase kategooria alla.

ET 304 ET

11 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d)

1.8.1 - ÜS1.8.1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) seemnekartulile Ühtne R.8

Selgitus ja põhjendus (sealhulgas kohandatav summa) 1.8.1 - ÜS1.8.1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) seemnekartulile

Seemnekartuli seotud toetuse ühikumäära paindlikkuseks on arvestatud 25%. Toetuste õiglasema jaotumise eesmärgi täitmine saavutatakse tootmisega seotud toetuste ja ümberjaotava toetuse koosmõju kaudu.

12 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2024 2025 2026 2027 2028

Kokku 2024– 2028

Kalendriaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

1.8.1 - ÜS1.8.1 - Minimaalne ühikusumma (€/ha) seemnekartulile

Kavandatud ühikusumma 349,00 354,00 359,00 364,00 364,00

Minimaalne kavandatud ühikusumma

314,00 319,00 269,00 273,00 273,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (eurodes)

384,00 389,00 449,00 455,00 455,00

O.10 (ühik: Hektarid) 220,00 220,00 220,00 220,00 220,00

Kavandatud väljund × kavandatud ühikusumma

76 780,00 77 880,00 78 980,00 80 080,00 80 080,00 393 800,00

KOKKU

O.10 (ühik: Hektarid) 220,00 220,00 220,00 220,00 220,00

Summa: 1 100,00

Maksimaalne: 220,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

76 780,00 77 898,00 79 016,00 80 134,00 80 134,00 393 962,00

Millest on vajalik vahendite minimaalse sihtotstarbelise kasutamise nõude täitmiseks (XII lisa) (ainult artikli 30 alusel) (liidu osalus)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 305 ET

5.2 Valdkondlikud sekkumised

Mesindustooted

ADVIBEES(55(1)(a)) - – mesinikele ja nende organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate tavade vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu

2.1.1 - Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste parandamine ning tehniline abi Sekkumise kood (liikmesriik) 2.1.1 Sekkumise nimetus Mesindussektori sekkumine 1 – mesinike teadmiste ja oskuste

parandamine ning tehniline abi Sekkumise liik ADVIBEES(55(1)(a)) – mesinikele ja nende

organisatsioonidele suunatud nõustamisteenused, tehniline abi, koolitus, teave ja parimate tavade vahetamine, sealhulgas võrgustike kaudu

Ühine väljundnäitaja O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP VALDKONDLIKU EESMÄRGI kood + kirjeldus

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V2.6 Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Sekkumise eesmärgiks on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust mesinike teadmiste ja oskuste parandamise ning mesindussektori sekkumise rakendamiseks tehnilise abi andmise kaudu. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (puhas loodus, palju korjealasid, keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv, jne), kuid sektori arengut ja konkurentsivõimet pärsivad mitmed negatiivsed tegurid, sealhulgas mesilashaiguste levik, majanduslik mittetasuvus ja mesinike kõrge keskmine vanus. Üheks mesindussektori konkurentsivõime suurendamise võimaluseks on mesinike teadmiste ja oskuste

ET 306 ET

parandamine, tõstes nende teadlikkust mesilashaigustest ja bioohutusmeetmetest, vahetades infot ja parimaid mesinduspraktikaid, sealhulgas rahvusvahelisel tasemel, ning pakkudes täiendkoolitust ja koolitades välja uusi mesinikke. Uued ja paremad teadmised ja oskused avavad tegutsevatele mesinikele rohkem võimalusi võtta oma tegevuses riskide vähendamiseks ja efektiivsuse suurendamiseks vastu õigeid otsuseid, vähendades seeläbi mesilashaiguste levikut ja suurendades meetootmise majanduslikku tasuvust. Uute mesinike kaasamine ja väljakoolitamine aitab kaasa mesinike kõrge keskmise vanuse langemisele. Mesinike teadmisi ja oskusi parandatakse järgmiste tegevuste toetamise kaudu: -mesinike ja mesindusorganisatsioonide nõustamine ja abistamine, sh mesilashaiguste, eriti varroatoosi puhul ; -teabematerjali koostamine ja levitamine (sh infovoldikud, õppefilmid, veebileht, võimalusel ka tarukaalud ja andmete analüüs); -teabepäevade ja praktiliste õppepäevade korraldamine (piirkondlikud ja üleriigilised); -mesinduskursused erinevatele tasemetele (koolitused algajatest kutseliste mesinikeni, sh väikemesinikud); -välisüritustel osalemine (rahvusvahelisel tasemel teabevahetus). Mesilashaiguste osas mesinike ja mesindusorganisatsioonide nõustamise ja abistamise puhul on abikõlblikuks kuluks näiteks usaldusmesinike poolt osutatav nõustamisteenus. Teabematerjali koostamise ja levitamise puhul on abikõlblikeks kuludeks näiteks infovoldikute koostamis- ja trükikulud, õppefilmide tootmiskulud ning veebilehe loomise, uuendamise ja ülalpidamise kulud. Teabe- ja õppepäevade ning mesinduskursuste puhul peab nende kestus ilma vaheaegadeta olema vähemalt kolm akadeemilist tundi (3 x 45 minutit) ühel kalendripäeval ning osalema peab vähemalt 10 inimest. Abikõlblikeks kuludeks teabe- ja õppepäevade ning kursuste puhul on näiteks ruumide ja esitlusseadmete rentimine ning lektorite loengutasu. Välisüritustel osalemise puhul on abikõlblikeks kuludeks näiteks transpordi- ja majutuskulud. Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL-i õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Mesindussektori sekkumise raames mesinike teadmiste ja oskuste parandamiseks ette nähtud tegevused (koolitused, infomaterjalid, usaldusmesinikud, jne) panustavad ka horisontaalsesse eesmärki. Tehnilist abi antakse toetuse saajale mesindussektori sekkumise raames rakendatava tegevuskava juhtimise ja tehnilise teostamisega seotud personali- ja halduskulude kompenseerimiseks. Abikõlblikeks personali- ja halduskuludeks on näiteks palga-, transpordi-, kontori- ja sidekulu ning raamatupidamisteenus. Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL-i õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetusesaaja Mesinike teadmiste ja oskuste parandamiseks ning tehnilise abina antava toetuse saamiseks ei esitata eraldi taotlust, vaid esitatakse üks ühine taotlus kõike mesindussektori sekkumisi (sekkumised 2.1.1–2.1.5) hõlmava tegevuskava näol. Toetust antakse ühele mesindussektori organisatsioonidest (vähemalt kolm organisatsiooni) moodustatud MTÜ-le või seltsingule (mesinduskogu), kelle liikmed on ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus- ja arendusasutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud (nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogusse kuuluvad kui mitte kuuluvad).

ET 307 ET

Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumiste ja tegevuste läbiviijaks on mesinduskogu, kes leitakse avatud taotlusvooru kaudu. Mesinduskogu töötab mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ja põhjendust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumisviiside (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 55 (1) punktid a), b), c), e) ja f)) lõikes. Tegevuskava pikkus sätestatakse rakendusmäärusega. Tegevuskavasid hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Kriteeriumitena arvestatakse muuhulgas tegevuskavas sisalduvate tegevuste mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisele, tegevuste kulutõhusust ja mõistlikkust, taotleja suutlikkust tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks ja mesinike hõlmatust mesinduskoguga ning tegevuste sidusust eelmistel EL eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega. Lõplikud kriteeriumid sätestatakse rakendusmäärusega. Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid ei saa tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal taotleda tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava esitanud mesinduskogule.

6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid

Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina. Toetuse määr Toetusega kompenseeritakse 100% tegevuskavas mesinike teadmiste ja oskuste parandamiseks ettenähtud tegevuste tegemisel ning tehnilise abi kasutamisel kaasnevate abikõlblike kulude maksumusest. EL-i rahaeraldisele tuginedes on 2023. a mesinike teadmiste ja oskuste parandamiseks elluviidavate tegevuste puhul toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 21 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 50 400 € aastas. Tehnilist abi arvestatakse kokku ühe tegevusena, milleks nähakse ette 20 000 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL-i rahaeraldisega samas suuruses. Alates 2024. aastast on mesinike teadmiste ja oskuste parandamiseks elluviidavate tegevuste puhul toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 2051,85 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 55 400 € aastas. Tehnilist abi arvestatakse kokku ühe tegevusena, milleks nähakse ette 20 000 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL-i rahaeraldisega samas suuruses. Alates 2025. aastast on mesinike teadmiste ja oskuste parandamiseks elluviidavate tegevuste puhul toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 11 080 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 55 400 € aastas. Tehnilist abi arvestatakse kokku ühe tegevusena, milleks nähakse ette 20 000 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL-i rahaeraldisega samas suuruses. Lihtsustatud kulumeetodite kasutamine Tegelikult tehtud abikõlblike kulutuste kompenseerimise kõrval kasutatakse mõnel juhul toetuse andmisel ka vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklile 44 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 2022/126 artiklile 21 lihtsustatud kulumeetodit. Teabe- ja õppepäevade puhul sätestatakse ühikuhinnana lektorite loengutunni tasu loengu pidamisega seotud kulude hüvitamisel ning tasu teabe- ja infopäeva või kursuse kohta teabe- ja infopäeva või kursuse korraldamisega seotud kulude (ruumide ja inventari rent, õppematerjalid jms, välja arvatud teabepäevade lektorite loengutunni tasu) hüvitamisel. Usaldusmesinike puhul kehtestatakse vajadusel erinevad ühikuhinnad mesiniku juures

ET 308 ET

kohapeal nõustamise visiidi tasu ja kaugnõustamise teenuse osutamisega seotud kulude hüvitamisel. Lisaks sätestatakse ühikuhinnad sõidukulude ja välislähetuse korral päevarahade hüvitamiseks. Nimetatud ühikuhinnad sätestatakse rakendusmäärusega ning nende sätestamisel toetutakse statistilistele andmetele ja eksperthinnangutele, samuti eelmistel EL eelarveperioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele.

7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta

Ei kohaldu

8 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 2 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

Sekkumine 2.1.1 vastab WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktile 2(d). Sekkumisel ei ole otsest kaubandust ega tootmist moonutavat mõju, kuna abi antakse mesindussektorile tervikuna, teenusena, mitte ei anta hinnatoetust ega otsest sissetulekutoetust mesinikele. Sekkumisega toetatakse mesinike teadmiste ja oskuste parandamist ning antakse tegevuskava rakendamiseks tehnilist abi. Toetuse saajaks on üks mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu, kes esitab kõikide mesindussektori sekkumiste 2.1.1–2.1.5 rakendamiseks parima tegevuskava.

ET 309 ET

9 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d)

ÜS 2.1.1.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) (nõustamine, koolitus, teave jm, v.a tehniline abi)

Keskmine

ÜS 2.1.1.2 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) (tehniline abi) Keskmine

Kirjeldus ÜS 2.1.1.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) (nõustamine, koolitus, teave jm, v.a tehniline abi)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 (1) a) sätestatud tegevuste, v.a tehniline abi, puhul tugineb mesinike arvu ning keskmise ühikusumma prognoos eelmistel EL eelarveperioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele ja mesindusprogrammide rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide (sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelisi võimalusi. 2023. a keskmise ühikusumma puhul on arvestatud, et 10 usaldusmesiniku nõustamistegevusest on kasusaajaid 500 mesinikku, 3 teabematerjalist on kasusaajaid 1000 mesinikku, 10 teabe- ja õppepäevast on kasusaajaid 300 mesinikku, 5 mesinduskursusest on kasusaajaid 100 mesinikku, 2 välisüritusel osalemisel saadavast teabest on (kaudselt) kasusaajaid 500 mesinikku. Kokku on kasusaajaid mesinikke 2 400. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) a) sätestatud tegevustele, v.a tehniline abi, ette 50 400 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 21 eurot EL toetust mesiniku kohta. Alates 2024. aastast on keskmise ühikusumma puhul arvestatud 27 tegevusega eelarveaasta kohta, mille hulgas on usaldusmesiniku nõustamistegevused, teabematerjalide koostamine ja levitamine, teabe- ja õppepäevad, mesinduskursused ja välisüritustel osalemine. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) a) sätestatud tegevustele, v.a tehniline abi, ette aastatel 2024–2027 55 400 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 2051,85 eurot EL toetust tegevuse kohta. Alates 2025. aastast on keskmise ühikusumma puhul arvestatud 5 tegevusega eelarveaasta kohta, mille hulgas on usaldusmesiniku nõustamistegevused, teabematerjalide koostamine ja levitamine, teabe- ja õppepäevad, mesinduskursused ja välisüritustel osalemine. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) a) sätestatud tegevustele, v.a tehniline abi, ette aastatel 2025–2027 55 400 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 11 080 eurot EL toetust tegevuse kohta.

ÜS 2.1.1.2 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) (tehniline abi)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 (1) a) sätestatud tehnilise abi puhul tugineb keskmise toetusmäära prognoos eelmistel EL-i eelarveperioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele ja mesindusprogrammide rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide (sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelisi võimalusi.

ET 310 ET

Kuna tehnilise abi (tegevuskava ettevalmistamise ja rakendamisega seotud administratiivkulud, sh tööjõu-, transpordi-, side-, raamatupidamis- lähetus- jne kulud) andmisel on kasusaajate mesinike arvu piisava täpsusega võimatu hinnata, arvestatakse tehnilist abi kokku ühe tegevusena, millele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL-i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse ette 20 000 eurot EL-i toetust.

10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS 2.1.1.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) (nõustamine, koolitus, teave jm, v.a tehniline abi)

Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku eurodes)

21,00 2 051,85 11 080,00 11 080,00 11 080,00

O.37 (ühik: Meetmed) 2 400,00 27,00 5,00 5,00 5,00 Summa: 2 442,00

Maksimaalne: 2 400,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes)

50 400,00 55 400,00 55 400,00 55 400,00 55 400,00 272 000,00

ÜS 2.1.1.2 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) a) (tehniline abi)

Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku eurodes)

20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00

O.37 (ühik: Meetmed) 1,00 1,00 1,00 1,00 1,00 Summa: 5,00

Maksimaalne: 1,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes)

20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 20 000,00 100 000,00

KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

140 800,00 150 800,00 150 800,00 150 800,00 150 800,00 744 000,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes)

70 400,00 75 400,00 75 400,00 75 400,00 75 400,00 372 000,00

ELi-poolse kaasrahastamise määr (%) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00

ET 311 ET

INVAPI(55(1)(b)) - – investeeringud materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed

2.1.2 - Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud Sekkumise kood (liikmesriik) 2.1.2 Sekkumise nimetus Mesindussektori sekkumine 2 – materiaalsed ja

mittemateriaalsed investeeringud Sekkumise liik INVAPI(55(1)(b)) – investeeringud materiaalsesse ja

immateriaalsesse varasse ning muud meetmed Ühine väljundnäitaja O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud

meetmete või ühikute arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP VALDKONDLIKU EESMÄRGI kood + kirjeldus

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V2.6 Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.35 ÜPPst toetatavate mesilastarude osakaal

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Sekkumise eesmärgiks on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust materiaalsesse ja mittemateriaalsesse varasse tehtavate investeeringute kaudu. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (puhas loodus, palju korjealasid, keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv, jne), kuid sektori arengut ja konkurentsivõimet pärsivad mitmed negatiivsed tegurid, sealhulgas mesilashaiguste ja -kahjurite levik ja majanduslik mittetasuvus. Üheks mesindussektori konkurentsivõime suurendamise võimaluseks on materiaalsed ja mittemateriaalsed investeeringud, mis on suunatud võitlemiseks mesilashaigustega, eriti varroatoosiga ning mesilaskahjuritega. Mesinike koordineeritud abistamine võitluses mesilashaiguste ja -kahjuritega aitab vähendada nende haiguste ja kahjurite levikut ja mesilaste hukkumist. Terved ja tugevad mesilaspered on meetootmise majandusliku tasuvuse eelduseks. Aastatel 2023–2025 toetatakse mesilashaigustega, eriti varroatoosiga ning mesilaskahjuritega võitlemiseks mesinike poolt haiguste monitoorimise, ennetamise ja tõrje ning mesilaskahjurite tõrje vahendite ostmist. Toetatavad vahendid on näiteks:

ET 312 ET

- varroalesta monitoorimise vahendid (näiteks tuhksuhkru ja läbipesemise meetoditele); - biotehniliste varroalesta tõrje meetodite kasutamiseks vahendid (sh 4-6 raamilised iduperetarud, kärjeisolaatorid, jm); - varroalesta tõrjevahendid ja –preparaadid; - haiguste ennetamiseks kasutatavad desinfitseerimisvahendid; - mesilaste haiguste testimise vahendid. Varroatoosi ja muude mesilashaiguste monitoorimise, ennetamise ja tõrje vahendite ning mesilaskahjurite tõrje vahendite ostukulu osaliseks kompenseerimiseks peab mesinik põllumajandusloomade registri andmete kohaselt pidama vähemalt ühte mesilasperet. Mesinduskogu peab varroatoosi ja muude mesilashaiguste monitoorimise, ennetamise ja tõrje vahendite ning mesilaskahjurite tõrje vahendite ostukulu osalise kompenseerimise rakendamiseks kompenseerimist soovivate mesinike, mesilasperede, ostetud vahendite ja nende arvu ning ostmise aja kohta arvestust. Mesilashaiguste monitoorimise, ennetamise ja tõrje vahendite ning mesilaskahjurite tõrje vahendite kulude hüvitamise puhul on abikõlblikuks kuluks nende vahendite (näiteks kärjeisolaatorid, iduperetarud, sipelghappelapid, aurustid, desinfitseerimisvahendid, jne) ostukulu mesilaspere ja mesiniku kohta sekkumise rakendusmääruses kehtestatava piirmäära ulatuses. Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL-i õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Alates 2026. aastast toetatakse immateriaalse vara loomist ja selle kaudu teadmiste jagamist mesinike hulgas. Koostatakse juhendmaterjal võitlemiseks mesilashaiguste, eriti ameerika haudmemädanikuga, varroatoosiga ning mesilaskahjuritega. Selle abil saavad mesinikud juurde, mida praktikas kasutada. Mesinikud pääsevad juhendmaterjalile ligi digitaalse kanali kaudu. Toetusesaaja Materiaalsete ja mittemateriaalsete investeeringute tegemiseks antava toetuse saamiseks ei esitata eraldi taotlust, vaid esitatakse üks ühine taotlus kõike mesindussektori sekkumisi (sekkumised 2.1.1–2.1.5) hõlmava tegevuskava näol. Toetust antakse ühele mesindussektori organisatsioonidest (vähemalt kolm organisatsiooni) moodustatud MTÜ-le või seltsingule (mesinduskogu), kelle liikmed on ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus- ja arendusasutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud (nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogusse kuuluvad kui mitte kuuluvad). Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumiste ja tegevuste läbiviijaks on mesinduskogu, kes leitakse avatud taotlusvooru kaudu. Mesinduskogu töötab mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ja põhjendust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumisviiside (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 55 (1) punktid a), b), c), e) ja f)) lõikes. Tegevuskava pikkus sätestatakse rakendusmäärusega. Tegevuskavasid hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Kriteeriumitena arvestatakse muuhulgas tegevuskavas sisalduvate tegevuste mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisele, tegevuste kulutõhusust ja mõistlikkust, taotleja suutlikkust tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks ja mesinike hõlmatust mesinduskoguga ning tegevuste sidusust eelmistel EL eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega. Lõplikud kriteeriumid sätestatakse rakendusmäärusega. Mesinduskogu,

ET 313 ET

mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid ei saa tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal taotleda tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava esitanud mesinduskogule.

6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid

Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina. Toetuse määr Toetusega kompenseeritakse 100% tegevuskavas ettenähtud materiaalsete ja mittemateriaalsete investeeringute tegemisel kaasnevate abikõlblike kulude maksumusest. EL-i rahaeraldisele tuginedes on 2023. a toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 50 € mesiniku kohta aastas ning toetuse eelarveks on 20 000 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL rahaeraldisega samas suuruses. Alates 2024. aastast on toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 50 € mesiniku kohta aastas ning toetuse eelarveks on 10 000 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL rahaeraldisega samas suuruses. Alates 2026. aastast on toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 12,50 € mesiniku kohta aastas ning toetuse eelarveks on 5 000 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL rahaeraldisega samas suuruses.

7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta

Ei kohaldu

8 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 11 Tähelepanu: artikli 55 lõike 1 punkti b alapunktide i ja ii kohased sekkumised vastavalt artiklile 10 ja II lisale peavad vastama WTO rohelise kategooria kriteeriumidele. Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

Sekkumine 2.1.2 vastab WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktile 11. Sekkumisel ei ole otsest kaubandust ega tootmist moonutavat mõju, kuna abi antakse mesindussektorile tervikuna teenusena, mitte ei anta hinnatoetust ega otsest sissetulekutoetust mesinikele. Sekkumisega toetatakse mesilashaiguste ja - kahjuritega võitlemiseks tehtavaid investeeringuid. Investeeringuabi materiaalsesse ja immateriaalsesse varasse ning muud meetmed, sealhulgas võitlus kahjurite ja mesilaste haigustega on selgete kriteeriumite alusel ja piiratud summaga mis on vajalik struktuurilise halvemuse kompenseerimiseks vastavalt põllumajanduslepingu lisa 2 punktile 11. Toetuse saajaks on üks mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu, kes esitab kõikide mesindussektori sekkumiste 2.1.1–2.1.5 rakendamiseks parima tegevuskava.

ET 314 ET

9 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d)

ÜS 2.1.2.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) b) (investeeringud materiaalsesse ja imma

Keskmine R.35

Kirjeldus ÜS 2.1.2.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) b) (investeeringud materiaalsesse ja imma

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 (1) b) sätestatud investeeringute puhul tugineb mesinike arvu ning keskmise ühikusumma prognoos eelmistel EL-i eelarveperioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele ja mesindusprogrammide rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide (sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelisi võimalusi. 2023. a keskmise ühikusumma puhul on arvestatud, et eelarveaasta kohta on mesilate seiresse ning mesilashaiguste ja -kahjurite tõrjesse investeerimise puhul kasusaajaid 400 mesinikku. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL-i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) b) sätestatud tegevustele ette 20 000 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 50 eurot EL-i toetust mesiniku kohta. Alates 2024. aastast on keskmise ühikusumma puhul arvestatud, et eelarveaasta kohta on mesilate seiresse ning mesilashaiguste ja -kahjurite tõrjesse investeerimise puhul kasusaajaid 200 mesinikku. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL-i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) b) sätestatud tegevustele ette aastatel 2024–2027 10 000 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 50 eurot EL-i toetust mesiniku kohta. Alates 2026. aastast on keskmise ühikusumma puhul arvestatud, et eelarveaasta kohta on mesilate seiresse ning mesilashaiguste ja -kahjurite tõrjesse investeerimise puhul kasusaajaid 400 mesinikku. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL-i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artiklis 55(1)(b) sätestatud tegevustele ette aastatel 2026–2027 5 000 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 12,50 eurot EL-i toetust mesiniku kohta.

10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund

ET 315 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS 2.1.2.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) b) (investeeringud materiaalsesse ja imma

Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku eurodes)

50,00 50,00 50,00 12,50 12,50

O.37 (ühik: Mesinikud) 400,00 200,00 200,00 400,00 400,00 Summa: 1 600,00

Maksimaalne: 400,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes)

20 000,00 10 000,00 10 000,00 5 000,00 5 000,00 50 000,00

KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

40 000,00 20 000,00 20 000,00 10 000,00 10 000,00 100 000,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes)

20 000,00 10 000,00 10 000,00 5 000,00 5 000,00 50 000,00

ELi-poolse kaasrahastamise määr (%) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00

ET 316 ET

ACTLAB(55(1)(c)) - – laboratooriumide toetamise meetmed mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest

2.1.3 - Mesindussektori sekkumine 3 - analüüse tegevate laboratooriumite toetamine Sekkumise kood (liikmesriik) 2.1.3 Sekkumise nimetus Mesindussektori sekkumine 3 - analüüse tegevate

laboratooriumite toetamine Sekkumise liik ACTLAB(55(1)(c)) – laboratooriumide toetamise meetmed

mesindustoodete, mesilaste kao või tootlikkuse languse ja mesilastele potentsiaalselt toksiliste ainete analüüsimise eest

Ühine väljundnäitaja O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP VALDKONDLIKU EESMÄRGI kood + kirjeldus

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V2.6 Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Sekkumise eesmärgiks on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust laboratooriumide poolt mesilashaiguste ja mesindustoodete analüüside tegemise toetamise kaudu. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (puhas loodus, palju korjealasid, keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv, jne), kuid sektori arengut ja konkurentsivõimet pärsivad mitmed negatiivsed tegurid, sealhulgas mesilashaiguste levik ja majanduslik mittetasuvus. Üheks mesindussektori konkurentsivõime suurendamise võimaluseks on kasutada mesilashaiguste ja mesindustoodete kvaliteedi analüüsimisel saadavat infot lisaks olukorrast ülevaate saamisele ka mesilashaigustele võimalike vastumeetmete väljatöötamiseks ning mesindustoodete kvaliteedi parandamiseks. Mesilashaiguste analüüsimine aitab mesilashaiguste levikut piirata ja suurendab sellega ka meetootmise majanduslikku tasuvust, mesindustoodete kvaliteedi analüüsimine aitab aga kaasa üldise kvaliteedi ja seeläbi ka majandusliku tasuvuse kasvule.

ET 317 ET

Analüüse tegevaid laboratooriumeid toetatakse järgmiste tegevuste toetamise kaudu: -Mesilashaiguste ja mesilastele kahjulike ainete analüüsimine; -Mee ja meetoodete kvaliteedi analüüsimine. Mesilashaiguste osas pööratakse suuremat tähelepanu varroatoosi, Ameerika haudmemädaniku ja viirushaiguste uurimisele ning mesilastele kahjulike ainete osas uuritakse erinevate kemikaalide sisaldust. Analüüse tegev laboratoorium peab olema konkreetse analüüsi tegemiseks tehniliselt sobiv ning vastama ISO/IEC 17025 nõuetele. Abikõlblikeks kuludeks on nii mesilashaiguste kui kahjulike ainete analüüsimisel näiteks proovide võtmise ja analüüside tegemise kulud. Mee ja meetoodete kvaliteedi analüüsimise puhul analüüsitakse nende füüsikalis-keemilisi näitajaid ja suhkruid (sh võõrsuhkrud) ning abikõlblikeks kuludeks on samuti proovide võtmise ja analüüside tegemise kulud. Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetusesaaja Analüüse tegevate laboratooriumite toetamiseks antava toetuse saamiseks ei esitata eraldi taotlust, vaid esitatakse üks ühine taotlus kõike mesindussektori sekkumisi (sekkumised 2.1.1–2.1.5) hõlmava tegevuskava näol. Toetust antakse mesindussektori organisatsioonidest (vähemalt kolm organisatsiooni) moodustatud MTÜ- le või seltsingule (mesinduskogu), kelle liikmed on ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus- ja arendusasutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud (nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogusse kuuluvad kui mitte kuuluvad). Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumiste ja tegevuste läbiviijaks on mesinduskogu, kes leitakse avatud taotlusvooru kaudu. Mesinduskogu töötab mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ja põhjendust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumisviiside (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 55 (1) punktid a), b), c), e) ja f)) lõikes. Tegevuskava pikkus sätestatakse rakendusmäärusega. Tegevuskavasid hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Kriteeriumitena arvestatakse muuhulgas tegevuskavas sisalduvate tegevuste mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisele, tegevuste kulutõhusust ja mõistlikkust, taotleja suutlikkust tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks ja mesinike hõlmatust mesinduskoguga ning tegevuste sidusust eelmistel EL-i eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega. Lõplikud kriteeriumid sätestatakse rakendusmäärusega. Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid ei saa tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal taotleda tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava esitanud mesinduskogule.

6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid

Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina.

ET 318 ET

Toetuse määr Toetusega kompenseeritakse 100% tegevuskavas ettenähtud laboratooriumide poolt mesilashaiguste ja mesindustoodete analüüsimisega kaasnevate abikõlblike kulude maksumusest. EL-i rahaeraldisele tuginedes on 2023. a toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 5 000 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 10 000 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL-i rahaeraldisega samas suuruses. Alates 2024. a on toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 7 500 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 15 000 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL-i rahaeraldisega samas suuruses.

7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta

Ei kohaldu

8 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 2 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

Sekkumine 2.1.3 vastab WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktile 2(e). Sekkumisel ei ole otsest kaubandust ega tootmist moonutavat mõju, kuna abi antakse mesindussektorile tervikuna teenusena, mitte ei anta hinnatoetust ega otsest sissetulekutoetust mesinikele. Sekkumisega toetatakse laboratooriumide poolt mesilashaiguste ja mesindustoodete analüüside tegemist. Toetuse saajaks on üks mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu, kes esitab kõikide mesindussektori sekkumiste 2.1.1– 2.1.5 rakendamiseks parima tegevuskava.

ET 319 ET

9 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d)

ÜS 2.1.3.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) c) (laborite toetamine analüüside tegemiseks)

Keskmine

Kirjeldus ÜS 2.1.3.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) c) (laborite toetamine analüüside tegemiseks)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 (1) c) sätestatud analüüside tegemise toetamise puhul tugineb tegevuste arvu ning keskmise ühikusumma prognoos eelmistel EL eelarveperioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamisel saadud kogemustele ja mesindusprogrammide rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide (sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelisi võimalusi. 2023. a on keskmise ühikusumma puhul arvestatud kahe tegevusega eelarveaasta kohta – üks tegevus mesilashaiguste analüüsi osas ning üks tegevus mesindustoodete kvaliteedi analüüsi osas. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL-i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) c) sätestatud tegevustele ette 10 000 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 5 000 eurot EL-i toetust tegevuse kohta. Alates 2024. a on keskmise ühikusumma puhul arvestatud kahe tegevusega eelarveaasta kohta – üks tegevus mesilashaiguste analüüsi osas ning üks tegevus mesindustoodete kvaliteedi analüüsi osas. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL-i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) c) sätestatud tegevustele ette aastatel 2024–2027 15 000 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 7 500 eurot EL-i toetust tegevuse kohta.

10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS 2.1.3.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) c) (laborite toetamine analüüside tegemiseks)

Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku eurodes)

5 000,00 7 500,00 7 500,00 7 500,00 7 500,00

O.37 (ühik: Meetmed) 2,00 2,00 2,00 2,00 2,00 Summa: 10,00

Maksimaalne: 2,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes)

10 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 70 000,00

KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

20 000,00 30 000,00 30 000,00 30 000,00 30 000,00 140 000,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes)

10 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 15 000,00 70 000,00

ELi-poolse kaasrahastamise määr (%) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00

ET 320 ET

COOPAPI(55(1)(e)) - – koostöö asutustega, kes on spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele

2.1.4 - Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega Sekkumise kood (liikmesriik) 2.1.4 Sekkumise nimetus Mesindussektori sekkumine 4 – koostöö teadusasutustega Sekkumise liik COOPAPI(55(1)(e)) – koostöö asutustega, kes on

spetsialiseerunud mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammide rakendamisele

Ühine väljundnäitaja O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP VALDKONDLIKU EESMÄRGI kood + kirjeldus

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V2.6 Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Sekkumise eesmärgiks on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust teadusasutustega tehtava koostöö toetamise kaudu. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (puhas loodus, palju korjealasid, keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv, jne), kuid sektori arengut ja konkurentsivõimet pärsivad mitmed negatiivsed tegurid, sealhulgas mesilashaiguste levik ja majanduslik mittetasuvus. Üheks mesindussektori konkurentsivõime suurendamise võimaluseks on teha teadusuuringuid mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammidega tegelevate teadusasutustega nii kohalikul kui rahvusvahelisel tasandil. Teadusasutustega tehtavad teadusuuringud võimaldavad mesilashaiguste ja majandusliku tasuvuse osas saada uusi ja põhjalikke teadmisi, mis panustavad mesilashaiguste leviku piiramiseks ja majandusliku tasuvuse parandamiseks suunatud seniste meetmete täiustamisele või uute meetmete väljatöötamisele. Teadusuuringute tegemise võimalusi mesindust ja mesindustooteid käsitlevate teadusprogrammidega tegelevate teadusasutustega, sealhulgas rahvusvahelisel tasandil, nähakse näiteks järgmiste teemade osas: - mesilaste tõuaretus;

ET 321 ET

- mesilaste haigused, näiteks viirushaigused, - mesindusalane majandustasuvus; - mee kvaliteet; - mesilaspere elujõud ja toimetulek. Teadusuuringut teostaval uuringuasutusel peab olema varasem mesindust käsitlevate uuringute tegemise kogemus või rahvusvahelise koostöö tegemise kogemus. Teadusasutustega tehtava koostöö puhul on abikõlblikuks kuluks näiteks erinevate teadusuuringute läbiviimisega otseselt seotud kulud: personalikulud; vahendite ja seadmete kulud (sh personalikulud, vahendite ja seadmete kulud). Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL-i õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetusesaaja Teadusasutustega teadusuuringute tegemiseks antava toetuse saamiseks ei esitata eraldi taotlust, vaid esitatakse üks ühine taotlus kõike mesindussektori sekkumisi (sekkumised 2.1.1–2.1.5) hõlmava tegevuskava näol. Toetust antakse ühele mesindussektori organisatsioonidest (vähemalt kolm organisatsiooni) moodustatud MTÜ-le või seltsingule (mesinduskogu), kelle liikmed on ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus- ja arendusasutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud (nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogusse kuuluvad kui mitte kuuluvad). Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumiste ja tegevuste läbiviijaks on mesinduskogu, kes leitakse avatud taotlusvooru kaudu. Mesinduskogu töötab mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ja põhjendust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumisviiside (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 55 (1) punktid a), b), c), e) ja f)) lõikes. Tegevuskava pikkus sätestatakse rakendusmäärusega. Tegevuskavasid hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Kriteeriumitena arvestatakse muuhulgas tegevuskavas sisalduvate tegevuste mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisele, tegevuste kulutõhusust ja mõistlikkust, taotleja suutlikkust tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks ja mesinike hõlmatust mesinduskoguga ning tegevuste sidusust eelmistel EL-i eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega. Lõplikud kriteeriumid sätestatakse rakendusmäärusega. Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid ei saa tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal taotleda tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava esitanud mesinduskogule.

6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid

Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina.

ET 322 ET

Toetuse määr Toetusega kompenseeritakse 100% tegevuskavas teadusasutustega tehtavate teadusuuringute osas ettenähtud tegevustega kaasnevate abikõlblike kulude maksumusest. Alates 2023. aastast on EL-i rahaeraldisele tuginedes toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 8 357,66 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 25 072,98 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL-i rahaeraldisega samas suuruses. Alates 2026. aastast on EL-i rahaeraldisele tuginedes toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 10 036,50 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 20 073 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL-i rahaeraldisega samas suuruses.

7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta

Ei kohaldu

8 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 2 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

Sekkumine 2.1.4 vastab WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktile 2(a). Sekkumisel ei ole otsest kaubandust ega tootmist moonutavat mõju, kuna abi antakse mesindussektorile tervikuna teenusena, mitte ei anta hinnatoetust ega otsest sissetulekutoetust mesinikele. Sekkumisega toetatakse teadusasutustega teadusuuringute tegemist. Toetuse saajaks on üks mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu, kes esitab kõikide mesindussektori sekkumiste 2.1.1–2.1.5 rakendamiseks parima tegevuskava.

ET 323 ET

9 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik Piirkond või piirkonnad Tulemusnäitaja(d)

ÜS 2.1.4.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) e) (koostöö teadusasutustega) Keskmine

Kirjeldus ÜS 2.1.4.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) e) (koostöö teadusasutustega)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 (1) e) sätestatud teadusasutustega koostöö puhul tugineb tegevuste arvu ning keskmise ühikusumma prognoos eelmistel EL-i eelarveperioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide (sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelisi võimalusi. Alates 2023. aastast on keskmise ühikusumma puhul arvestatud kolme tegevusega eelarveaasta kohta – kahe teadusuuringu tegemist teadusasutusega siseriiklikul tasandil ja ühe teadusuuringu tegemist rahvusvahelisel tasandil. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL-i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) e) sätestatud tegevustele ette 25 073 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 8 357,66 eurot EL-i toetust tegevuse kohta. Alates 2026. aastast on keskmise ühikusumma puhul arvestatud kahe tegevusega eelarveaasta kohta – ühe teadusuuringu tegemist teadusasutusega siseriiklikul tasandil ja ühe teadusuuringu tegemist rahvusvahelisel tasandil. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL-i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artiklis 55(1)(e) sätestatud tegevustele ette 20 073 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 10 036,50 eurot EL-i toetust tegevuse kohta.

10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku 2023–

2027

ÜS 2.1.4.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) e) (koostöö teadusasutustega)

Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku eurodes)

8 357,66 8 357,66 8 357,66 10 036,50 10 036,50

O.37 (ühik: Meetmed) 3,00 3,00 3,00 2,00 2,00 Summa: 13,00

Maksimaalne: 3,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes)

25 073,00 25 073,00 25 073,00 20 073,00 20 073,00 115 365,00

KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

50 146,00 50 146,00 50 146,00 40 146,00 40 146,00 230 730,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes)

25 073,00 25 073,00 25 073,00 20 073,00 20 073,00 115 365,00

ELi-poolse kaasrahastamise määr (%) 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00

ET 324 ET

PROMOBEES(55(1)(f)) - – müügiedendus, teavitustegevus ja turundus, sealhulgas turuseire ning meetmed, mille eesmärk on eelkõige suurendada tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist

2.1.5 - Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine Sekkumise kood (liikmesriik) 2.1.5 Sekkumise nimetus Mesindussektori sekkumine 5 – tarbijate teadlikkuse tõstmine Sekkumise liik PROMOBEES(55(1)(f)) – müügiedendus, teavitustegevus ja

turundus, sealhulgas turuseire ning meetmed, mille eesmärk on eelkõige suurendada tarbijate teadlikkust mesindustoodete kvaliteedist

Ühine väljundnäitaja O.37. Mesinduse säilitamiseks või arendamiseks toetatud meetmete või ühikute arv

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP VALDKONDLIKU EESMÄRGI kood + kirjeldus

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO2 Suurendada turule orienteeritust ja põllumajandusettevõtete konkurentsivõimet nii lühi- kui ka pikaajaliselt, pöörates suuremat tähelepanu teadusuuringutele, tehnoloogiale ja digitaliseerimisele

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V2.6 Suurendada mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldus

Sekkumise eesmärgiks on tõsta mesindussektori konkurentsivõimet ja turule orienteeritust tarbijate teadlikkuse suurendamise kaudu. Eestis on mesindusega tegelemiseks head võimalused (puhas loodus, palju korjealasid, keskkonnateadliku tarbimise populaarsuse kasv, jne), kuid sektori arengut ja konkurentsivõimet pärsivad mitmed negatiivsed tegurid, sealhulgas mesindusega tegelemise majanduslik mittetasuvus. Üheks mesindussektori konkurentsivõime ja turule orienteerituse suurendamise võimaluseks on tõsta tarbijate teadlikkust mee ja meetoodete omadustest, kvaliteedist ja kasutamise võimalustest, rakendades selleks erinevaid müügiedenduse, teavitustegevuse, turunduse ja turuseire meetmeid. Tarbijate parem teadlikkus suurendab nõudlust mee ja meetoodete järele ning parandab seeläbi meetootmise majanduslikku tasuvust. Tarbijate teadlikkust tõstetakse muuhulgas järgmiste tegevuste toetamise kaudu: -Meepäevade korraldamine mee ja meetoodete tutvustamiseks;

ET 325 ET

-Meekonkursside korraldamine mee ja meetoodete kvaliteedi edendamiseks; -Mee ja meetoodete omadusi, kasutamisvõimalusi ning kvaliteeti selgitavate kampaaniate korraldamine (reklaamfilmid, tutvustavad üritused koolides, jne); -Mee ja meetoodete turu seiramine, sh struktuuri- ja turu-uuringute korraldamine. Tarbijate teadlikkuse tõstmisele suunatud tegevuste puhul on abikõlblikeks kuludeks näiteks ürituse korraldamise korral ruumi ja tehnika rent ning teabematerjali tootmise kulud, meediakanalis teabe avaldamise kulud, struktuuri- ja turu-uuringu tegemise kulud, jne. Mesindussektori struktuuri- ja turu- uuringut korraldaval ettevõtjal peab olema vähemalt kolme aastane eelnev struktuuri- ja turu-uuringute tegemise kogemus. Abikõlblikud tegevused ja kulud täpsustatakse sekkumise rakendusmääruses, arvestades EL-i õigusaktides sätestatud nõudeid ja võimalusi. Toetusesaaja Tarbijate teadlikkuse tõstmiseks antava toetuse saamiseks ei esitata eraldi taotlust, vaid esitatakse üks ühine taotlus kõike mesindussektori sekkumisi (sekkumised 2.1.1–2.1.5) hõlmava tegevuskava näol. Toetust antakse ühele mesindussektori organisatsioonidest (vähemalt kolm organisatsiooni) moodustatud MTÜ-le või seltsingule (mesinduskogu), kelle liikmed on ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamise ja toetuse taotlemise osas kokku leppinud ning kes partnerina kaasab lepingu alusel vähemalt ühe mesinduse või meetoodete uuringuid teostava teadus- ja arendusasutuse või põllumajanduse ja maaelu valdkonnas küllaldast kogemust ja ekspertteadmisi omava isiku. Toetuse lõppkasusaajateks on mesinikud (nii mesindusorganisatsioonide kaudu mesinduskogusse kuuluvad kui mitte kuuluvad). Toetuskõlblikkuse tingimused Sekkumiste ja tegevuste läbiviijaks on mesinduskogu, kes leitakse avatud taotlusvooru kaudu. Mesinduskogu töötab mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamiseks ja toetuse taotlemiseks välja tegevuskava, mis sisaldab kavandatud tegevuste kirjeldust ja põhjendust ning nende elluviimiseks kavandatud vahendite jaotust kõikide ÜPP strateegiakavas sätestatud mesindussektori sekkumisviiside (Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artikli 55 (1) punktid a), b), c), e) ja f)) lõikes. Tegevuskava pikkus sätestatakse rakendusmäärusega. Tegevuskavasid hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel. Kriteeriumitena arvestatakse muuhulgas tegevuskavas sisalduvate tegevuste mõju mesindussektori sekkumise eesmärgi saavutamisele, tegevuste kulutõhusust ja mõistlikkust, taotleja suutlikkust tegevuskavas kavandatud tegevuste elluviimiseks ja mesinike hõlmatust mesinduskoguga ning tegevuste sidusust eelmistel EL-i eelarveperioodidel rakendatud mesindusprogrammidega. Lõplikud kriteeriumid sätestatakse rakendusmäärusega. Mesinduskogu, mesinduskogu liikmed ja mesinduskogu partnerid ei saa tegevuskava koostamise ja rakendamise ajal taotleda tegevuskavas sisalduva kulu kohta toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Heaks kiidetakse ja toetust antakse vaid tegevuskavade paremusjärjestuses esimesele kohale tulnud tegevuskava esitanud mesinduskogule.

6 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid

Sekkumise vorm Sekkumist rakendatakse tagastamatu abina. Toetuse määr

ET 326 ET

Toetusega kompenseeritakse 100% tegevuskavas tarbijate teadlikkuse suurendamiseks ettenähtud tegevustega kaasnevate abikõlblike kulude maksumusest. Alates 2023. aastast on EL-i rahaeraldisele tuginedes toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 3 750 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 15 000 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL-i rahaeraldisega samas suuruses. Alates 2026. aastast on EL-i rahaeraldisele tuginedes toetuse keskmise ühikusummana arvestatud 5 000 € tegevuse kohta aastas ning toetuse eelarveks on 25 000 € aastas. EL-i rahaeraldisele lisanduvad Eesti riigieelarve vahendid EL-i rahaeraldisega samas suuruses.

7 Lisateave konkreetse sekkumise liigi kohta

Ei kohaldu

8 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 2 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

Sekkumine 2.1.5 vastab WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punktile 2(f). Sekkumisel ei ole otsest kaubandust ega tootmist moonutavat mõju, kuna abi antakse mesindussektorile tervikuna teenusena, mitte ei anta hinnatoetust ega otsest sissetulekutoetust mesinikele. Sekkumisega toetatakse mee ja meetoodete kohta tarbijate teadlikkuse suurendamist. Toetuse saajaks on üks mesindussektori organisatsioonidest moodustatud mesinduskogu, kes esitab kõikide mesindussektori sekkumiste 2.1.1–2.1.5 rakendamiseks parima tegevuskava.

ET 327 ET

9 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d)

ÜS 2.1.5.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) f) (müügiedendus, teavitustegevus, turund

Keskmine

Kirjeldus ÜS 2.1.5.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) f) (müügiedendus, teavitustegevus, turund

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 artiklis 55 (1) f) sätestatud müügiedenduse, teavitustegevuse, turunduse ja turuseire puhul tugineb tegevuste arvu ning keskmise ühikusumma prognoos eelmistel EL-i eelarveperioodidel mesindussektori sekkumisega samalaadse mesindusprogrammi toetusmeetme rakendamist juhtinud või rakendamisel osalenud mesindusorganisatsioonide (sealhulgas näiteks Eesti Mesinike Liit, Eesti Kutseliste Mesinike Ühing ja Saaremaa Meetootjate Ühing) esindajate ühisele eksperthinnangule, arvestades samas määruses mesindussektori sekkumise osas sätestatud eelarvelisi võimalusi. Alates 2023. aastast on keskmise ühikusumma puhul arvestatud nelja tegevusega eelarveaasta kohta – kolm tegevust müügiedenduse, teavitustegevuse ja turunduse osas ning üks tegevus turuseire osas. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL-i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artikli 55 (1) f) sätestatud tegevustele ette 15 000 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 3 750 eurot EL-i toetust tegevuse kohta. Alates 2026. aastast on keskmise ühikusumma puhul arvestatud viie tegevusega eelarveaasta kohta – neli tegevust müügiedenduse, teavitustegevuse ja turunduse osas ning üks tegevus turuseire osas. Arvestusega, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/2115 X lisas Eestile määratud EL-i rahaeraldisest (140 473 eurot eelarveaasta kohta) nähakse sama määruse artiklis 55(1)(f) sätestatud tegevustele ette 25 000 eurot, kujuneb keskmiseks ühikusummaks 5 000 eurot EL-i toetust tegevuse kohta

10 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljund

Kavandatud ühikusumma

Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 Kokku

2023–2027

ÜS 2.1.5.1 - Keskmine ühikusumma – määruse (EL) nr 2021/2115 art 55 (1) f) (müügiedendus, teavitustegevus, turund

Kavandatud ühikusumma (liidu kulud kokku eurodes)

3 750,00 3 750,00 3 750,00 5 000,00 5 000,00

O.37 (ühik: Meetmed) 4,00 4,00 4,00 5,00 5,00 Summa: 22,00

Maksimaal ne:

5,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes)

15 000,00 15 000,00 15 000,00 25 000,00 25 000,00 95 000,00

KOKKU Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

30 000,00 30 000,00 30 000,00 50 000,00 50 000,00 190 000,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu kulud kokku eurodes)

15 000,00 15 000,00 15 000,00 25 000,00 25 000,00 95 000,00

ELi-poolse kaasrahastamise määr (%)

50,00 50,00 50,00 50,00 50,00

ET 328 ET

5.3 Maaelu arenguga seotud sekkumised

ENVCLIM(70) - Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud majandamiskohustused

9.1 - Loomade heaolu toetus Sekkumise kood (liikmesriik) 9.1 Sekkumise nimetus Loomade heaolu toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud

majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või

bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv

Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega

SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V5.5

Õhusaasteainete heitkoguste vähendamise programmist tulenevate nõuete ja meetmete rakendamine

1 Jah

V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah

V6.2

Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine

1 Jah

V9.1

Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.44 Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused

ET 329 ET

Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave.

Sekkumise üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust loomade heaolust ja toetada põllumajandustootjaid, kes täidavad loomade heaolu kõrgemaid nõudeid ning parandavad sellega loomade heaolu ja tervist. Lisaks aitab toetus vähendada loomakasvatuse negatiivset keskkonnamõju õhule ja mullale ning suurendada rohumaade elurikkuse säilitamiseks ekstensiivselt karjatatavate loomade hulka seejuures loomade üldarvu ja loomkoormuse tõusu soodustamata. Sekkumise abil toetatakse: piimaveiste ja hobuste keskkonnahoidlikku karjatamist; suuremat pidamispinda sea kohta, sigade söötmisplaani koostamist ja söödalisandite kasutamist ning põrsaste kastreerimise korral anesteesia ja analgeesia kasutamist; alternatiivsüsteemide rakendamist linnukasvatuses, suuremat pidamispinda munakana ja vuti kohta. Sekkumine jaguneb järgmisteks alasekkumisteks: piimaveiste heaolu toetus, hobuste heaolu toetus, sigade heaolu toetus, munakanade heaolu toetus ja vuttide heaolu toetus. Võrreldes perioodiga 2014–2022 tõstetakse piimaveiste kohta makstavat ühikumäära, sest senine piimaveiste karjatamise toetus ei ole olnud piisav motiveerimaks piimaveiste, eelkõige piimalehmade karjatamist. Jätkatakse ka hobuste karjatamise toetamist, sest vajadus selleks on jätkuv. Sigade puhul jätkame suurema pinna nõudega looma kohta ning valutu kastreerimise nõudega. Lisandub uus nõue söötmisplaani ja söödalisandite kohta. Munakanakasvatuses on üleminek alternatiivsüsteemidele aeglane ning vajab jätkuvat motiveerimist. Võrreldes perioodiga 2014–2022 on uuel perioodil sama nõue – tagada linnu kohta suurem pidamispind, kuid toetusemäär on uuel perioodil väiksem. Loodame saavutada eesmärgi väiksema toetusmääraga. Vuttidele ei ole seni heaolu toetust rakendatud. Vuttide puhul ei ole toetuse saamise tingimuseks alternatiivsüsteemil pidamine, sest toetatakse munavutte, kuid nn pesarefleksi puudumise tõttu oleks vuttide munatoodangu kogumine puurivabal pidamisel keeruline. Toetame suuremat pidamispinda vuti kohta.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Toetust antakse loomapidajatele. Toetuskõlblikkuse tingimused · Kohustuse pikkuseks on üks kalendriaasta. · Minimaalse loomade ja lindude arvu, mille kohta saab toetust taotleda, kehtestab maaeluminister määrusega. · Toetust ei saa mahepõllumajanduslikult peetavate loomade kohta. Alasekkumine: Piimaveiste heaolu toetus ·Taotleja kasutab piimaveiste pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris. Registrisse kantud ettevõtte või tegevuskoha andmed peavad olema ajakohased. ·Piimaveiste registreerimise ja identifitseerimise nõuded peavad olema täidetud. Alasekkumine: Hobuste heaolu toetus ·Taotleja kasutab hobuste pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris. Registrisse kantud ettevõtte või tegevuskoha andmed peavad olema ajakohased.

ET 330 ET

·Hobuste registreerimise ja identifitseerimise nõuded peavad olema täidetud. Alasekkumine: Sigade heaolu toetus ·Taotleja kasutab sigade pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris. Registrisse kantud ettevõtte või tegevuskoha andmed peavad olema ajakohased. ·Sigade registreerimise ja identifitseerimise nõuded peavad olema täidetud. Alasekkumine: Munakanade heaolu toetus ·Munakanade pidamisel toetatakse ainult alternatiivseid pidamissüsteeme. ·Taotleja kasutab munakanade pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris. Registrisse kantud ettevõtte või tegevuskoha andmed peavad olema ajakohased. ·Munakanade arvu üle peab taotleja majapidamisesisest arvestust. Alasekkumine: Vuttide heaolu toetus ·Toetust saab tõutunnistusega või tõendatud päritoluga eesti vuttide kohta, kes on jõudluskontrollis ja keda peetakse munatoodangu saamiseks. ·Taotleja kasutab vuttide pidamiseks loomakasvatushoonet, mis on registreeritud põllumajandusloomade registris. Registrisse kantud ettevõtte või tegevuskoha andmed peavad olema ajakohased. Taotleja peab vuttide arvu üle majapidamisesisest arvestust.

Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid

Sekkumise nõuded Alasekkumine: Piimaveiste heaolu toetus ·Piimaveiseid karjatatakse karjatamisperioodil rohumaal. Karjatamisperiood algab mais ja kestab neli järjestikust kuud. Alates 2024. a algab karjatamisperiood mais ja kestab vähemalt 14 järjestikust nädalat. ·Rohumaade ülekarjatamine on keelatud. ·Ajal, mil loomad viibivad karjatataval rohumaal, peab see olema ümbritsetud karjaaiaga v.a külg, mis piirneb veekaitsevööndiga või asub veekaitsevööndis. ·Karjatatavatel loomadel peab olema võimalus minna puude varju, varjualusesse või loomakasvatushoonesse, mis pakuks kaitset halbade ilmastikutingimuste eest. Karjatama ei pea kõiki majapidamises peetavaid piimaveiseid, karjatama peab vähemalt sellist hulka piimaveiseid, kelle kohta taotletakse toetust. Loomade kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse regionaal- ja põllumajandusministri määruses. Alasekkumine: Hobuste heaolu toetus ·Hobuseid karjatatakse karjatamisperioodil rohumaal. Karjatamisperiood algab mais ja kestab neli järjestikust kuud. Alates 2024. a algab karjatamisperiood mais ja kestab vähemalt 14 järjestikust nädalat. Täkkudele tagatakse karjatamisperioodil pääs karjamaale või väliaedikusse. ·Rohumaade ülekarjatamine on keelatud. ·Ajal, mil loomad viibivad karjatataval rohumaal, peab see olema ümbritsetud karjaaiaga v.a külg, mis piirneb veekaitsevööndiga või asub veekaitsevööndis.

ET 331 ET

·Karjatataval rohumaal tuleb tagada loomade pidev vaba juurdepääs joogiveele. ·Karjatatavatel loomadel peab olema võimalus minna puude varju, varjualusesse või loomakasvatushoonesse, mis pakuks kaitset halbade ilmastikutingimuste eest. Karjatama ei pea kõiki majapidamises peetavaid hobuseid (või tagama väliaedikusse pääsu sellisele hulgale täkkudele), karjatama peab vähemalt sellist hulka hobuseid, kelle kohta taotletakse toetust. Loomade kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse regionaal- ja põllumajandusministri määruses. Alasekkumine: Sigade heaolu toetus Emised ja põrsad · Kuni seitsmepäevaste ja seitsmepäevaste sigade kastreerimisel peab kasutama lokaalanesteesiat ja analgeesiat või üldanesteesiat koos analgeesiaga ja selle kohta on veterinaararsti kirjalik kinnitus. · Taotlejal on olemas sigade söötmisplaan, mis on heakskiidetud veterinaararsti poolt. Sigade sööt sisaldab Euroopa Liidus kasutada lubatud söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt sööda omadusi või söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu. Valitav lisanõue: ·Emise kohta on rühmasulgudes tagatud 15% suurem pidamispind võrreldes baasnõudega. Nõudeid tuleb täita kõigi emiste ja põrsaste osas, keda peetakse taotlusel märgitud loomakasvatushoones. Toetust saab taotleda emise kohta. Loomade kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse maaeluministri määruses. Võõrdepõrsad, nuumsead, nooremised ·Sea kohta on rühmasulgudes tagatud 15% suurem pidamispind võrreldes baasnõudega. ·Taotlejal on olemas sigade söötmisplaan, mis on heakskiidetud veterinaararsti poolt. Sigade sööt sisaldab Euroopa Liidus kasutada lubatud söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt sööda omadusi või söödalisandeid, mis mõjutavad soodsalt loomakasvatustoodangut, loomade jõudlust ja heaolu. Toetatavaid nõudeid tuleb täita kõigi võõrdepõrsaste, nuumsigade ja nooremiste osas, keda peetakse taotlusel märgitud loomakasvatushoones. Loomade kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse maaeluministri määruses. Alasekkumine: Munakanade heaolu toetus

·Munakanade paiknemistihedus alternatiivmeetodil pidamisel on kuni kaheksa munakana 1 m2 kasutatava pinna kohta. Toetatavaid nõudeid tuleb täita kõigi munakanade osas, keda peetakse taotlusel märgitud loomakasvatushoones. Lindude kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse maaeluministri määruses. Alasekkumine: Vuttide heaolu toetus

· Vuti kohta on vähemalt 200 cm2 puuripinda.

ET 332 ET

Toetatavaid nõudeid tuleb täita kõigi eesti vuttide osas, keda peetakse puuris taotlusel märgitud loomakasvatushoones. Lindude kohustuslik pidamisperiood kehtestatakse maaeluministri määruses.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu

Kood Kirjeldus

Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu

Alasekkumine: Piimaveiste heaolu toetus · Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. (LoKS) · Väliaedik ja karjamaa peavad olema looma tervisele ohutud. (PõM 90) · Loomale mittesobivate ilmastikutingimuste korral tuleb veist nende eest kaitsta või mitte lasta teda karjamaale. (PõM 90) · Veisel peab olema vaba juurdepääs puhtale veele. (PõM 90) · Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta. (VeeS) · Taotleja täidab veterinaarseaduse § 54 lõikes 2 või 3 nimetatud loomatauditõrje programmi. Alasekkumine: Hobuste heaolu toetus · Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. (LoKS) · Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva hoolduse. (LoKS) · Põllumajandusega tegelev isik peab pidama põlluraamatut, millesse tuleb muu hulgas kanda loomade karjatamise korral andmed karjatamisperioodi, karjatatud loomade liigi ja arvu, karjamaa asukoha ning pindala kohta. (VeeS) Alasekkumine: Sigade heaolu toetus Emised ja põrsad ·Iga haigestunud või vigastatud siga peab saama vajalikku ravi. (PõM 80) ·Põrsaste sabasid on lubatud lõigata üksnes juhul, kui see on veterinaararsti otsuse kohaselt nende tervise ja heaolu tagamiseks vältimatult vajalik. Keelatud on loomade kastreerimine pikaaegset valu põhjustaval kudede nekroosi tekitaval viisil. (LoKS) · Sigade suhtes võib rakendada lubatud veterinaarseid menetlusi nagu sabade lõikamist ja kastreerimist läbi viia veterinaararst või vastava ettevalmistusega isik. Üle seitsme päeva vanusel seal võib saba

ET 333 ET

lõikamist ja kastreerimist läbi viia üksnes veterinaararst, kes peab kasutama üldnarkoosi ja lokaalanesteesiat. (PõM 80) ·Sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsed menetlused on: o kuni seitsme päeva vanuse põrsa silmahammaste lõikamine; o kuldi kihvade lühendamine; o saba lõikamine; o sea kastreerimine meetodil, mis ei põhjusta kudede rebenemist; o väliaedikus peetava kuldi kärsa rõngastamine. ·Nimetatud veterinaarseid menetlusi ei tehta regulaarselt, vaid siis, kui emiste nisadel või teiste sigade kõrvadel või sabadel esineb vigastusi. Sabade lõikamine on lubatud üksnes juhul, kui muud sigade pidamise keskkonda ja loomkoormust arvestades rakendatud ennetavad meetmed sabade närimise ja muude voomade vältimiseks ei ole andnud tulemusi. Otsuse silmahammaste või saba lõikamise vajaduse kohta teeb veterinaararst. (PõM 80) ·Kõikide sigade jaoks peab olema saadaval nende eale ja kehakaalule kohane ning sigade füüsilisi tarbeid rahuldav sööt. (PõM 80) ·Mitteimetavatele tiinetele nooremistele ja emistele tuleb nälja kustutamiseks ja närimisvajaduse rahuldamiseks anda piisav kogus mahukat või kiudaineterikast sööta ning energiasööta. (PõM 80) Valitava lisanõude baasnõded

 Sulu põrandapinna minimaalne suurus sigade, välja arvatud seemendatud nooremised ja tiined emised, pidamisel rühmasulus on järgmine (PõM 80):

Sea kehakaal (kg) Vaba põrandapind sea kohta (m2)

kuni 10 0,15

10–20 0,20

20–30 0,30

30–50 0,40

50–85 0,55

85–110 0,65

Üle 110 1,00

·Rühmasulus pidamise korral peab sulus iga seemendatud nooremise ja tiine emise kohta olema vastavalt

1,64 m2 ja 2,25 m2 vaba põrandapinda. Sealjuures peab põrandapinnast vähemalt 0,95 m 2 nooremise ja

1,3 m2 emise kohta olema tasane pind, mis on maksimaalselt 15% ulatuses varustatud drenaažiavadega. (PõM 80) ·Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmana, kuhu kuulub vähem kui kuus looma, peab rühmasulu põrandapind olema 10% võrra suurem. Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmades, kuhu kuulub 40 või enam looma, võib lõikes 3 nimetatud vaba põrandapind olla 10% võrra väiksem. (PõM 80) Võõrdepõrsad, nuumsead, nooremised

ET 334 ET

·Sulu põrandapinna minimaalne suurus sigade, välja arvatud seemendatud nooremised ja tiined emised, pidamisel rühmasulus on järgmine (PõM 80):

Sea kehakaal (kg)

Vaba põrandapind sea kohta (m2)

kuni 10

0,15

10–20

0,20

20–30

0,30

30–50

0,40

50–85

0,55

85–110

0,65

Üle 110

1,00

 Rühmasulus pidamise korral peab sulus iga seemendatud nooremise ja tiine emise kohta olema vastavalt 1,64 m2 ja 2,25 m2 vaba põrandapinda. Sealjuures peab põrandapinnast vähemalt 0,95 m 2 nooremise ja 1,3 m2 emise kohta olema tasane pind, mis on maksimaalselt 15% ulatuses varustatud drenaažiavadega. (PõM 80)

 Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmana, kuhu kuulub vähem kui kuus looma, peab rühmasulu põrandapind olema 10% võrra suurem. Kui nooremiseid ja emiseid peetakse rühmades, kuhu kuulub 40 või enam looma, võib lõikes 3 nimetatud vaba põrandapind olla 10% võrra väiksem. (PõM 80)

 Kõikide sigade jaoks peab olema saadaval nende eale ja kehakaalule kohane ning sigade füüsilisi tarbeid rahuldav sööt. (PõM 80)

 Mitteimetavatele tiinetele nooremistele ja emistele tuleb nälja kustutamiseks ja närimisvajaduse rahuldamiseks anda piisav kogus mahukat või kiudaineterikast sööta ning energiasööta. (PõM 80)

· Loomapidaja peab tagama, et sigade pidamise ruumis või ehitises on sigadel pidev juurdepääs tervisele ohutule tuhnimismaterjalile, mida on piisavas koguses ja mis sobib sigade uudishimu ja tuhnimisvajaduse rahuldamiseks. (PõM 80) Alasekkumine: Munakanade heaolu toetus

ET 335 ET

· Munakanade paiknemistihedus alternatiivmeetodil pidamisel on kuni üheksa munakana 1 m2 kasutatava pinna kohta. (PõM 59) · Munakanadele peab olema tagatud piisava suurusega ja teravate servadeta õrred, millel on iga kana jaoks ruumi vähemalt 15 cm. Õrsi ei tohi paigutada allapanu kohale, õrte vaheline horisontaalkaugus peab olema vähemalt 30 cm ning õrre ja seina vaheline horisontaalkaugus vähemalt 20 cm. (PõM 59)

· Munakanadele peab olema tagatud vähemalt 250 cm2 allapanuga pinda kana kohta, kusjuures allapanu katab vähemalt ühe kolmandiku põrandapinnast. (PõM 59) Alasekkumine: Vuttide heaolu toetus · Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale kohases koguses sööta ja joogivett. (LoKS) · Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva hoolduse. (LoKS) · Loomapidaja peab loomale võimaldama vastavalt looma liigile ja eale sobiva mikrokliima ja ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust. (LoKS)

HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega

Alasekkumine: Piimaveiste heaolu toetus Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud kohustuslikud nõuded, mis rakenduvad pidamistingimustele loomade karjatamise korral. Nõuded on sätestatud loomakaitseseaduses (LoKS) ja põllumajandusministri 27.08.2009 määruses nr 90 „Nõuded veise pidamise ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta“ (PõM 90). Asjakohaseks baasnõudeks on valitud ka veeseaduse (VeeS) säte, mis on seotud karjatamiskoormuse üles märkimisega. Kohustuslike nõuetega reguleeritakse veiste väljas pidamise tingimusi, kuid ei seata kohustust veiseid väljas pidada sh karjatada, erandiks on mahepõllumajanduslikult peetavad loomad, aga neile see kohustus ei laiene. Sekkumine on suunatud piimaveistele, sest lihaveiste karjatamine on Eestis tavapärane, kuid piimaveistest karjatatakse hinnanguliselt vähem kui pooli. Ülekarjatamise keeld ei ole samuti kohustuslikuks nõudeks. Ülekarjatamisega ei kaasne tingimata pinna- ja põhjavee saastumine, kuid rohukamara tugeva kahjustamise korral võib suureneda erosiooni- ja leostumisoht, mulla struktuur võib halveneda, samuti halvenevad loomade söötmistingimused. Loomakaitseseaduses puudub nõue karjamaid tarastada, samuti puudub kohustus tagada loomadele karjamaal varjumise võimalus. Suvel võivad loomad kannatada kuumastressi käes, kuid karjamaadel puuduvad tihti nii varjualused kui ka varju pakkuvad puud. Toetusega soodustatakse puude säilitamist ja varjualuste rajamist. Alasekkumine: Hobuste heaolu toetus Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud loomakaitseseaduses (LoKS) sätestatud üldised põllumajandusloomade pidamise nõuded. Eestis ei ole vastu võetud õigusakti, mis täpsustaks hobuste pidamistingimusi ja heaolu nõudeid. Kohustuslike nõuetega reguleeritakse põllumajandusloomade üldiseid pidamistingimusi, kuid ei seata otsest kohustust hobuseid väljas pidada, sh karjatada, erandiks on mahepõllumajanduslikult peetavad loomad, aga neile see kohustus ei laiene. Hobustest karjatatakse hinnanguliselt vähem kui pooli. Karjatamine on oluline tagamaks hobustele vajalikud tingimused tervise seisukohalt, suurendades

ET 336 ET

loomupärast liikumisvõimalust ja vähendades stressi ning seega ka vastuvõtlikkust haiguste suhtes. Varssade karjatamine alates sünnist on väga oluline nende parima arengu tagamiseks. Alasekkumine: Sigade heaolu toetus Emised ja põrsad Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud kohustuslikud nõuded, mis on seotud loomade söödaga, pidamispinnaga, veterinaarsete menetlustega ja kohustusega ravida vigastatud sigu. Nõuded on sätestatud loomakaitseseaduses (LoKS) ja põllumajandusministri 03.12.2002 määruses nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ (PõM 80). Üle seitsme päeva vanusel seal võib saba lõikamist ja kastreerimist läbi viia üksnes veterinaararst, kes peab kasutama üldnarkoosi ja lokaalanesteesiat. Kuni seitsepäevaste sigade puhul üldnarkoosi ja lokaalanesteesia nõuet ei ole, samuti ei ole kohustuslik kasutada analgeesiat. Farmides kastreeritakse üldjuhul kuni seitsmepäeva vanuseid põrsaid, sealjuures ei ole anesteesia ja analgeesia kasutamine tavapärane praktika. Ka sabu lõigatakse alla seitsmepäevastel põrsastel reeglina anesteesiat ja analgeesiat kasutamata. Baastase ei kohusta koostama sigadele söötmisplaane ja neid veterinaararstiga kooskõlastama. Samuti puudub kohustus lisada sööta toksiinisidujaid ja hapestajaid. Sigade heaolu suurendamiseks lisatakse söödakvaliteedi tõstmist toetavad nõuded. Võõrdepõrsad, nuumsead, nooremised Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud põrandapinna ning sööda ja tuhnimismaterjali kohta kehtivad kohustuslikud nõuded. Nõuded on sätestatud põllumajandusministri 03.12.2002 määruses nr 80 „Nõuded sigade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumi või ehitise kohta, sigade suhtes rakendada lubatud veterinaarsete menetluste loetelu ja neid läbiviivad isikud ning nõuded nende menetluste teostamisele ja neid menetlusi teostava isiku ettevalmistusele“ (PõM 80). Kohustus tagab rühmasulgudes peetavatele võõrdepõrsastele, nuumsigadele ja nooremistele mõnevõrra suurema pidamispinna võrreldes õigusaktis sätestatud kohustuslike nõuetega. Suurem pidamispind võimaldab loomadele suuremat liikumisruumi ning aitab vähendada loomadevahelist stressi. Baastase ei kohusta koostama sigadele söötmisplaane ja neid veterinaararstiga kooskõlastama. Samuti puudub kohustus lisada sööta toksiinisidujaid ja hapestajaid. Sigade heaolu suurendamiseks lisatakse söödakvaliteedi tõstmist toetavad nõuded. Alasekkumine: Munakanade heaolu toetus Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud kohustuslikud nõuded, mis rakenduvad munakanade alternatiivmeetodil pidamisel paiknemistihedusele, aga ka õrtele, allapanule, põrandale, tasapindadele. Nõuded on sätestatud põllumajandusministri 19.06.2003 määruses nr 59 „Nõuded kanade pidamisele ja selleks ettenähtud ruumile või ehitisele“ (PõM 59). Baasnõudeid tuleb täita, kui taotleja peab üle 350 munakana. Munakanu peetakse Eestis valdavalt puurides. Toetusega soodustatakse linnukasvatuse üleminekut alternatiivmeetoditele, mis arvestavad rohkem lindude loomuomaseid vajadusi. Kohustusliku nõudena tohib munakanade paiknemistihedus alternatiivmeetodil pidamisel olla kuni üheksa munakana 1 m2 kasutatava pinna kohta. Kohustuse võtmisel peab kanadele võimaldama suurema pidamispinna, lubatud

ET 337 ET

on pidada kuni kaheksat munakana 1 m2 kasutatava pinna kohta. Kohustuse nõue rakendub ka juhul, kui peetakse kuni 350 munakana. Alasekkumine: Vuttide heaolu toetus Asjakohasteks baastaseme elementideks on valitud loomakaitseseaduses (LoKS) sätestatud üldised põllumajandusloomade pidamise nõuded. Eestis ei ole vastu võetud õigusakti, mis täpsustaks vuttide pidamistingimusi ja heaolu nõudeid. Kohustuslike nõuetega reguleeritakse põllumajandusloomade üldiseid pidamise tingimusi, kuid ei seata nõudeid vuttide pidamistihedusele. Soovituslikult peaks ühele eesti vutile tagama vähemalt 120–140 cm2 puuripinda, kuid suurema kehakaaluga vuttide ruumivajadus on suurem. Lindude väiksem pidamistihedus ja seega suurem pind linnu kohta vähendab lindude stressi ning lindudevahelist agressiivsust. Lihavutte on võimalik pidada puurivabalt, kuid munavutte mitte, kui tegu on tootmiskarjaga. Munavuttidel puudub pesarefleks ning põrandale kukkuvaid mune tallutaks ning neid oleks keeruline koguda. Samas oleks vajalik tõsta ka puurivuttide heaolu. Eestis ei ole vuttidele kehtestatud täpsemaid pidamistingimusi, nende pidamise kohta kehtivad üldised loomapidamisnõuded.

7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid  IACSiga hõlmatud  IACSiga hõlmamata

IACSiga hõlmatud jagu Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse

Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil

Ei kohaldu

Arvutusmeetod

Toetuse ühikumäär nõuetele vastava looma kohta on järgmine: · Piimalehm ja muu vähemalt 2. aasta vanune piimaveis – 150 eurot looma kohta aastas. ·Mullikas – 50 eurot looma kohta aastas. ·Vasikas –25 eurot looma kohta aastas. ·Hobune – 50 eurot looma kohta aastas. ·Emis – 40 eurot looma kohta aastas. ·Emis (lisatoetus) - 40 eurot looma kohta aastas. ·Võõrdepõrsas, nuumsiga või nooremis – 30 eurot looma kohta aastas. ·Munakana – 1,60 eurot looma kohta aastas. Vutt – 2,30 eurot looma kohta aastas.

Lisaselgitus

Loomade teisendamine loomühikuteks Piimaveis 2 aastat ja üle – 1 LÜ Mullikas 6 kuud kuni 2 aastat – 0,7 LÜ Vasikas kuni 6 kuud – 0,4 LÜ Hobune – 1 LÜ Emis (koos põrsastega) – 0,5 LÜ Võõrdepõrsas, nuumsiga, nooremis – 0,3 LÜ Munakana – 0,014 LÜ

ET 338 ET

Vutt – 0,03 LÜ

8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus)  segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega

Toodud eelpool.

Kui kaua lepingud kestavad?

Kohustuse pikkuseks on üks kalendriaasta.

10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 – toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga.

11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav

määr Minimaalne määr

Maksimaalne määr

EE - Eesti

91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel

80,00% 20,00% 80,00%

ET 339 ET

12 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Toetuse liik

Osaluse määr(ad)

Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel?

ÜS9.1.1 - Piimalehm ja muu vähemalt kahe aasta vanune piimaveis

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.44 Ei

ÜS9.1.2 - Mullikas Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.44 Ei

ÜS9.1.3 - Vasikas Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.44 Ei

ÜS9.1.4 - Hobune Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.44 Ei

ÜS9.1.5.1 - Emis Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.44 Ei

ÜS9.1.5.2 - Emis (lisatoetus) Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.44 Ei

ÜS9.1.6 - Võõrdepõrsas, nuumsiga või nooremis Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.44 Ei

ÜS9.1.7 - Munakana Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.44 Ei

ÜS9.1.8 - Vutt Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.44 Ei

Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS9.1.1 - Piimalehm ja muu vähemalt kahe aasta vanune piimaveis

Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Veised. Lisakulu ja saamata tulu piimalehma karjatamisel on 193 € looma kohta aastas, sellest kompenseeritakse 150 € (150€/LÜ). Arvesse on võetud piimamüügist saamata jäänud tulu ja täiendav tööjõukulu karjatamise korraldamiseks. Alates 2024. aastast on arvestuse aluseks PMK poolt 2022. a andmete alusel tehtud kalkulatsioonid, mille kohaselt on saamata jäänud tulu ja lisakulu piimalehma karjatamisel 282 € looma kohta aastas, sellest kompenseeritakse 150 € (150€/LÜ). Piimalehmade puhul on kompensatsiooni osakaal tegelike saamata tulude ja täiendava kuluga võrreldes suurem kui mullikate ja vasikate puhul, sest eelkõige piimalehmi karjatatakse väga vähe ning sekkumisega soovitakse nende karjatamist soodustada. Ühikumäära puhul on arvestatud senise loomade heaolu toetuse ühikumääraga ja seda piimalehmade puhul tõstetud, sest senine ühikumäär ei ole olnud piimalehmade karjatamiseks piisavalt motiveeriv.

ÜS9.1.2 - Mullikas

ET 340 ET

Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Piimaveise noorloomade karjatamisel on lisakulu ja saamata jäänud tulu 104 € aastas, sellest kompenseeritakse mullika kohta 50 € (71,43€/LÜ). Arvesse on võetud saamata jäänud tulu väiksemast kaaluiibest ja täiendav tööjõukulu karjatamise korraldamiseks. Alates 2024. aastast on arvestuse aluseks PMK poolt 2022. a andmete alusel tehtud kalkulatsioonid, mille kohaselt on saamata jäänud tulu ja lisakulu piimaveise noorloomade karjatamisel 154 € looma kohta aastas, sellest kompenseeritakse 50 € (71,43 €/LÜ). Mullikate puhul kompenseeritakse toetusega vähem kui pool toetuse nõuete täitmisest tingitud saamata jäänud tulust ja lisakulust. Kuna osa tootjaid ei karjata ka piimaveiste noorloomi, siis toetatakse ühtlasi nende karjatamist ning tõstetakse veidi ka nende kohta makstavat ühikumäära võrreldes senise loomade heaolu toetusega.

ÜS9.1.3 - Vasikas

Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Piimaveise noorloomade karjatamisel on lisakulu ja saamata jäänud tulu 104 € aastas, sellest kompenseeritakse vasika kohta 25 € (62,5 €/LÜ). Arvesse on võetud saamata jäänud tulu väiksemast kaaluiibest ja täiendav tööjõukulu karjatamise korraldamiseks. Alates 2024. aastast on arvestuse aluseks PMK poolt 2022. a andmete alusel tehtud kalkulatsioonid, mille kohaselt on saamata jäänud tulu ja lisakulu piimaveise noorloomade karjatamisel 154 € looma kohta aastas, sellest kompenseeritakse 25 € (62,5 €/LÜ). Vasikate puhul kompenseeritakse toetusega vähem kui pool toetuse nõuete täitmisest tingitud saamata jäänud tulust ja lisakulust. Kuna osa tootjaid ei karjata ka piimaveiste noorloomi, siis toetatakse ühtlasi nende karjatamist ning tõstetakse veidi ka nende kohta makstavat ühikumäära võrreldes senise loomade heaolu toetusega.

ÜS9.1.4 - Hobune

Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Karjatamise nõuetega seotud lisakulud ja saamata jäänud tulu on 50 € looma kohta aastas. Arvesse on võetud täiendav tööjõukulu karjatamise korraldamiseks ning saamata jäänud tulu karjatatavalt pinnalt. Toetusega hüvitatakse 50 € looma kohta aastas (50€/LÜ).

ÜS9.1.5.1 - Emis

Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Kulu põrsa kastreerimiseks anesteesiat ja analgeesiat kasutades on 2,50 € põrsa kohta. Aastas kastreeritakse keskmiselt 12 põrsast emise kohta ja kulu emise kohta on kokku 30 € aastas. Kulu toksiinisidujate ja hapestajate ostuks ning söötmisplaani koostamseks on 21,57 €. Nõuete täitmisest tingitud saamatajäänud tulu ja lisakulu kokku on 51,57 €, millest toetusega kompenseeritakse 40 € emise kohta aastas (80 €/LÜ).

ET 341 ET

ÜS9.1.5.2 - Emis (lisatoetus)

Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Emise lisatoetuse puhul kompenseeritakse suurenev püsikulu emise kohta ja saamatajäänud tulu tingituna rühmasulus emise pidamispinna suurenemisest. Kokku on saamata jäänud tulu ja lisakulu emise kohta 72,44 €, millest toetusega kompenseeritakse 40 € aastas.

ÜS9.1.6 - Võõrdepõrsas, nuumsiga või nooremis

Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Suuremal pinnal peetavate sigade toetuse puhul kompenseeritakse suurenev püsikulu looma kohta, mis on tingitud suurema pidamispinna tagamisest rühmasulgudes peetavatele sigadele ning saamata jäänud tulu tingituna sea pidamispinna suurenemisest. Saamata tulu ja täiendav kulu pidamispinna suurenemisest on 28,08 € aastas. Kulu toksiinisidujate ja hapestajate ostuks ning söötmisplaani koostamseks on 16,71 €. Nõuete täitmisest tingitud saamatajäänud tulu ja lisakulu kokku on 44,79 €, millest toetusega kompenseeritakse 30 € sea kohta aastas (100€/LÜ).

ÜS9.1.7 - Munakana

Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Saamata jäänud tulu tingituna munakanade pidamispinna suurenemisest on linnu kohta 1,60 € aastas, millest toetusega hüvitatakse 1,60 € (114,29€/LÜ). Toetuse määr langeb võrreldes perioodiga 2014–2022, mil toetuse määr oli 2,37 € munakana kohta aastas.

ÜS9.1.8 - Vutt

Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, ekspertarvamused, EMÜ taustauuring "Loomade heaolu: karjatamise toetus" (2009). Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Saamata jäänud tulu tingituna vuttide pidamispinna suurenemisest on linnu kohta 2,30 € aastas, millest toetusega hüvitatakse 2,30 € (76,67€/LÜ).

13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

ET 342 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023–

2029

ÜS9.1.1 - Piimalehm ja muu vähemalt kahe aasta vanune piimaveis (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.18 (ühik: Loomühikud)

0,00 8 000,00 8 000,00 8 000,00 8 000,00 8 000,00 0,00 Summa: 40 000,00

Maksimaalne :

8 000,00

ÜS9.1.2 - Mullikas (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 71,43 71,43 71,43 71,43 71,43 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.18 (ühik: Loomühikud)

0,00 21 000,00 21 000,00 21 000,00 21 000,00 21 000,00 0,00 Summa: 105 000,00

Maksimaalne :

21 000,00

ÜS9.1.3 - Vasikas (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 62,50 62,50 62,50 62,50 62,50 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.18 (ühik: Loomühikud)

0,00 400,00 400,00 400,00 400,00 400,00 0,00 Summa: 2 000,00

Maksimaalne :

400,00

ET 343 ET

ÜS9.1.4 - Hobune (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.18 (ühik: Loomühikud)

0,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 3 500,00 0,00 Summa: 17 500,00

Maksimaalne :

3 500,00

ÜS9.1.5.1 - Emis (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.18 (ühik: Loomühikud)

0,00 3 675,00 3 750,00 3 750,00 3 750,00 3 750,00 0,00 Summa: 18 675,00

Maksimaalne :

3 750,00

ÜS9.1.5.2 - Emis (lisatoetus) (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.18 (ühik: Loomühikud)

0,00 3 675,00 3 750,00 3 750,00 3 750,00 3 750,00 0,00 Summa: 18 675,00

Maksimaalne :

3 750,00

ET 344 ET

ÜS9.1.6 - Võõrdepõrsas, nuumsiga või nooremis (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.18 (ühik: Loomühikud)

0,00 26 400,00 26 400,00 26 400,00 26 400,00 26 598,00 0,00 Summa: 132 198,00

Maksimaalne :

26 598,00

ÜS9.1.7 - Munakana (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 114,29 114,29 114,29 114,29 114,29 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.18 (ühik: Loomühikud)

0,00 700,00 700,00 1 050,00 1 400,00 1 400,00 0,00 Summa: 5 250,00

Maksimaalne :

1 400,00

ÜS9.1.8 - Vutt (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 76,67 76,67 76,67 76,67 76,67 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.18 (ühik: Loomühikud)

0,00 480,00 480,00 480,00 480,00 480,00 0,00 Summa: 2 400,00

Maksimaalne :

480,00

ET 345 ET

KOKKU O.18 (ühik: Loomühikud)

0,00 64 155,00 64 230,00 64 580,00 64 930,00 65 128,00 0,00 Summa: 323 023,00

Maksimaalne :

65 128,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 5 950 800,00 5 956 800,00 5 996 800,00 6 036 800,00 6 056 800,00 0,00 29 998 000,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

0,00 4 760 640,00 4 765 440,00 4 797 440,00 4 829 440,00 4 845 440,00 0,00 23 998 400,00

Millest on vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

Millest on vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 346 ET

9.2 - Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus Sekkumise kood (liikmesriik) 9.2 Sekkumise nimetus Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud

majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.17. Hektarite või muude üksuste arv, mille eest makstakse

mahepõllumajandustoetust Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei

Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat

SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega

SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V5.1

Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele

1 Jah

V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah

V6.1

Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine

1 Jah

V6.2

Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine

1 Jah

V9.10

Mahepõllumajanduses mahetoodangu suurendamine, vähendades mahesaaduste töötlemist tavasaadustena

Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal)

ET 347 ET

R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega)

R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.24 Kasutatava põllumaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud erikohustustega, millega tagada pestitsiidide säästev kasutamine eesmärgiga vähendada pestitsiididega kaasnevaid riske ja mõju, näiteks pestitsiidide leket

R.29 Mahepõllumajanduse jaoks ühise põllumajanduspoliitika raames toetatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal, sh jaotus korrashoiu ja ümberkujundamise vahel

R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad

R.35 ÜPPst toetatavate mesilastarude osakaal

R.43 Antimikroobikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal

R.44 Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave.

Sekkumise eesmärk on arendada mahepõllumajandust, suurendada mahepõllumajanduse konkurentsivõimet, säilitada ja suurendada bioloogilist ja maastikulist mitmekesisust, säilitada ja parandada mullaviljakust ja veekvaliteeti ning parandada loomade heaolu. Sekkumine on mõeldud täiendamaks sekkumisliigi “Kliima-, keskkonna ja loomade heaolu kavad” raames rakendatavat mahepõllumajanduse ökokava (ÖK2), mille raames toetatakse mahepõllumajandusliku taimekasvatusega tegelevaid põllumajandustootjaid. Kui ettevõttes tegeletakse lisaks mahepõllumajanduslikule taimekasvatusele ka mahepõllumajandusliku loomakasvatusega, siis on mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu suuremad ning need kompenseeritakse osaliselt hektaripõhise lisamaksega, mis liidetakse mahepõllumajanduse ökokava ühikumaksele. Kuna mahepõllumajanduse ökokava raames võetakse 1-aastane kohustus, siis on otstarbekas, et ka mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse saamiseks võetakse 1-aastane kohustus.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Mahepõllumajandusega tegelevad põllumajandustootjad, kes täidavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/848 nõudeid ning kelle ettevõttes peetakse mahepõllumajanduslikke ja/või üleminekuajal olevaid loomi ja/või mesilasperesid. Sekkumist rakendatakse hektaripõhise toetuse vormis sekkumisliigi „Keskkonna-, kliima- ja muud majandamiskohustused“ raames, mille sihtgrupiks on mahepõllumajandustootjad, kes peavad mahepõllumajandusloomi ning võtavad 1-aastase nõuete täitmise kohustuse. Taotleja täidab kogu kohustuseaasta kestel mahepõllumajanduslike loomade puhul mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõudeid. Toetuskõlblikkuse tingimused ·Toetuse saaja on FIE või juriidiline isik, kes tegeleb põllumajandustootmisega ja kelle ettevõte on mahepõllumajanduse seaduse alusel mahepõllumajandusliku taime- ja loomakasvatuse valdkonnas tunnustatud või kes on esitanud ettevõtte tunnustamise taotluse. ·Taotlejal peab olema vähemalt 1 ha põllumajandusmaad. ·Toetust antakse mahepõllumajandusliku või mahepõllumajandusele üleminekuajal oleva maa hektari kohta millel kasvatatakse teravilja, kaunvilja, õli- ja kiukultuuri, tehnilist kultuuri, rühvelkultuuri, v.a kartul, või mis on rohumaa ning mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava (ÖK2) toetust. ·Toetust saab taotleda, kui taotleja peab kogu kohustuseaasta jooksul mahepõllumajanduslikult veiseid, lambaid, kitsi, hobuseid, sigu, küülikuid, kodulinde või mesilasi. Taotleja täidab tingimuslikkuse nõudeid.

ET 348 ET

Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid

Ei kohaldu

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu

Kood Kirjeldus

Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu

Ei kohaldu

HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega

Ei kohaldu

7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid  IACSiga hõlmatud  IACSiga hõlmamata

IACSiga hõlmatud jagu Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse

Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil

Toetusega hüvitatakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse nõuete täitmisega kaasnevad lisakulutused ja saamata jäänud tulu osaliselt. Toetus ühe hektari maa kohta arvutatakse taotleja loomade, kodulindude või mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euroga ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava (ÖK2) toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate veiste, hobuste, lammaste ja kitsede pidamise eest makstakse toetust kohustuseaastal taotleja peetavate loomade keskmise arvu alusel, kelle kohta on andmed kantud põllumajandusloomade registrisse. Mahepõllumajanduslikult peetavate sigade, küülikute, kodulindude ja mesilasperede pidamise eest makstakse toetust taotleja poolt kohustuseaastale eelnenud kalendriaastal peetud kodulindude, sigade, küülikute või mesilasperede keskmise arvu alusel, kelle kohta on andmed kantud mahepõllumajanduse registrisse. Taotleja peetavaid kodulinde, sigu, küülikuid ja/või mesilaperesid peab pidama põllumajandusloomade registrisse kantud tegevuskohas. Registrisse kantud andmed peavad olema ajakohased. Loomade registreerimise ja identifitseerimise nõuded peavad olema täidetud.

Arvutusmeetod

Ei kohaldu

Lisaselgitus

ET 349 ET

Loomade ühiku arvutamise koefitsiendid: Piimalehm – 3,7 Ammlehm, üle 6 kuu vanune veis – 1,0 Alla 6 kuu vanune veis – 0,2 Vähemalt 6 kuu vanune hobune – 0,6 Vähemalt 1 aasta vanune lammas – 0,3 Vähemalt 6 kuu vanune kits – 0,3 Emis või kult – 2,2 Vähemalt 2 kuu vanune nuum- või noorsiga – 1,2 Vähemalt 18 nädala vanune munakana ja teised kodulinnud – 0,08 Vutt – 0,01 Üle 4 kuu vanune küülik – 0,02 Mesilaspere – 0,47. Minimaalne kodulindude, sigade, küülikute ja mesilasperede arv toetuse saamiseks on järgmine: kalkun – 50 lindu; hani – 50 lindu; part – 50 lindu; munakana – 50 vähemalt 18 nädala vanust lindu; kanabroiler – 50 lindu; pärlkana – 50 lindu; vutt – 100 lindu; siga – 5 siga; küülik – 50 üle 4 kuu vanust küülikut mesilaspere – 5 peret.

8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus)  segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega

Ei kohaldu

Kui kaua lepingud kestavad?

Tegemist on 1-aastase kohustusega.

10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

ET 350 ET

WTO põllumajanduslepingu lisa 2 punkt 12 – toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga.

11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav

määr Minimaalne määr

Maksimaalne määr

EE - Eesti

91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel

80,00% 20,00% 80,00%

ET 351 ET

12 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma

Toetuse liik

Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel?

ÜS9.2.1 - Piimalehm Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Keskmine R.29 Ei

ÜS9.2.2 - Muu veis Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Keskmine R.29 Ei

ÜS9.2.3 - Hobune Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Keskmine R.29 Ei

ÜS9.2.4 - Lammas, kits Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Keskmine R.29 Ei

ÜS9.2.5 - Siga Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Keskmine R.29 Ei

ÜS9.2.6 - Kodulind Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Keskmine R.29 Ei

ÜS9.2.7 - Küülik Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Keskmine R.29 Ei

ÜS9.2.8 - Mesilaspere Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Keskmine R.29; R.35 Ei

Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS9.2.1 - Piimalehm

Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad olulise osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega.

ET 352 ET

Piimalehma kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 1150 eurot, sellest kompenseeritakse 314 eurot looma kohta aastas (314 eurot loomühiku kohta).

ÜS9.2.2 - Muu veis

Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad olulise osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Ammlehma ja muu üle 6 kuu vanuse veise kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 259 eurot, sellest kompenseeritakse 85 eurot looma kohta aastas (85 eurot loomühiku kohta). Kuni 6 kuu vanuse veise kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 56 eurot, sellest kompenseeritakse 17 eurot looma kohta aastas (42,5 eurot loomühiku kohta).

ÜS9.2.3 - Hobune

Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda

ET 353 ET

kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad olulise osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega.

ÜS9.2.4 - Lammas, kits

Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad olulise osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Lamba kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 70 eurot, sellest kompenseeritakse 25,5 eurot looma kohta aastas (170 eurot loomühiku kohta). Kitse kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 140 eurot, sellest kompenseeritakse 25,5 eurot looma kohta aastas (170 eurot loomühiku kohta).

ÜS9.2.5 - Siga

Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad olulise

ET 354 ET

osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Emise ja kuldi kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 183 eurot, sellest kompenseeritakse 183 eurot looma kohta aastas (366 eurot loomühiku kohta). Nuum- või noorsea kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 126 eurot, sellest kompenseeritakse 102 eurot looma kohta aastas (340 eurot loomühiku kohta).

ÜS9.2.6 - Kodulind

Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad olulise osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Munakana kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 16,7 eurot, sellest kompenseeritakse 6,8 eurot linnu kohta aastas (485,7 eurot loomühiku kohta). Broileri ja muu kodulinnu kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 13,9 eurot, sellest kompenseeritakse 6,8 eurot linnu kohta aastas (226,7 eurot loomühiku kohta). Vuti kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 1,5 eurot, sellest kompenseeritakse 0,85 eurot looma kohta aastas (85 eurot loomühiku kohta).

ÜS9.2.7 - Küülik

Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised,

ET 355 ET

lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad olulise osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Küüliku kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 10,5 eurot, sellest kompenseeritakse 1,7 eurot looma kohta aastas (57 eurot loomühiku kohta).

ÜS9.2.8 - Mesilaspere

Tegemist on mahepõllumajandusmaa hektari kohta makstava toetusega, mis arvutatakse taotleja mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede keskmise arvu alusel arvutatud ühiku korrutamisel 85 euro suuruse ühikumaksega ning saadud summa jagamisel taotleja maa hektarite arvuga, mille kohta antakse mahepõllumajanduse ökokava toetust. Mahepõllumajanduslikult peetavate loomade, kodulindude ja mesilasperede ühikud arvutatakse koefitsientide alusel. Ühtset ühikusummat on keerukas määratleda, kuna see sõltub ettevõttes peetavast loomaliigist, loomade arvust ning põllumajandusmaa suurusest, seetõttu on välja arvestatud eri loomaliikide pidamise eest makstava toetuse keskmised ühikusummad põllumajandusmaa hektari kohta. Karjatatavate loomde (veised, lambad, kitsed, hobused) puhul on arvestatud keskmise loomkoormusega põllumajandusmaa hektari kohta. Sigade ja kodulindude pidamise korral ostetakse vajalik sööt enamasti sama piirkonna taimekasvatusega tegelevatelt ettevõtjatelt, seetõttu on neil ettevõtjatel vähe põllumajandusmaad ning keskmine hektari kohta makstav toetus on kõrgem. Mahemesinduse korral asuvad mesilaste korjealad suures osas looduslikel aladel, mis jäävad väljapoole põllumajandusmaad, seetõttu on ka neil kõrge keskmine hektari kohta makstav toetus. Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse toetuse ühikumakse ja loomade, kodulindude ja mesilasperede ühiku arvutamise koefitsientide väljatöötamisel on võetud arvesse mahepõllumajanduse nõuete täitmisega seotud lisakulutused ja saamata jäänud tulu. Lisakulutustest moodustavad olulisema osa mahesööda kallim hind, maheloomade suurem pidamispind ning loomade karjatamise ja välialale laskmise kohustus. Mahemesinduse lisakulutustest moodustavad olulise osa mesilaste lisasöötmise piirangud ning nõuded korjealale. Saamata jäänud tulu tuleneb eelkõige maheloomade madalamast produktiivsusest võrreldes tavatootmisega. Mesilasperede pidamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 132 eurot, sellest kompenseeritakse 40 eurot pere kohta aastas.

13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

ET 356 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023–

2029

ÜS9.2.1 - Piimalehm (Toetus - Keskmine)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 160,00 160,00 160,00 160,00 160,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ÜS9.2.2 - Muu veis (Toetus - Keskmine)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ÜS9.2.3 - Hobune (Toetus - Keskmine)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 26,00 26,00 26,00 26,00 26,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ET 357 ET

ÜS9.2.4 - Lammas, kits (Toetus - Keskmine)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 85,00 85,00 85,00 85,00 85,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ÜS9.2.5 - Siga (Toetus - Keskmine) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 450,00 450,00 450,00 450,00 450,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ÜS9.2.6 - Kodulind (Toetus - Keskmine)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ET 358 ET

ÜS9.2.7 - Küülik (Toetus - Keskmine)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 40,00 40,00 40,00 40,00 40,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ÜS9.2.8 - Mesilaspere (Toetus - Keskmine)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 2 500,00 2 500,00 2 500,00 2 500,00 2 500,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

KOKKU O.17 (ühik: Hektarid) 0,00 125 000,00 135 000,00 140 000,00 145 000,00 150 000,00 0,00 Summa: 695 000,00

Maksimaalne :

150 000,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 5 300 000,00 5 300 000,00 5 400 000,00 5 400 000,00 5 600 000,00 0,00 27 000 000,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

0,00 4 240 000,00 4 240 000,00 4 320 000,00 4 320 000,00 4 480 000,00 0,00 21 600 000,00

ET 359 ET

Millest on vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

Millest on vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 360 ET

9.3 - Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus Sekkumise kood (liikmesriik) 9.3 Sekkumise nimetus Loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete

toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud

majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.18. Loomade heaoluga, loomatervisega või

bioturvalisusmeetmete tõhustamisega seotud toetusega hõlmatud loomühikute arv

Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V9.1

Rakendada vabatahtlikke kõrgemaid standardeid, kvaliteediskeeme ja programme

1 Jah

V9.2 Tõsta loomapidajate teadmisi karjatervisest üldiselt

1 Jah

V9.4 Toetada kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse võtmist

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.43 Antimikroobikumide kasutamist piiravate toetatud meetmetega (ennetamine/vähendamine) seotud loomühikute osakaal

R.44 Loomade heaolu parandamise toetatud meetmetega hõlmatud loomühikute osakaal

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave.

Sekkumise üldeesmärgiks on tõsta loomakasvatajate teadlikkust karjatervise olulisusest vastamaks ühiskonna ootustele loomakasvatuslikus toidutootmises. Sekkumise kaudu toetatakse põllumajandustootjaid, kes võtavad loomade heaolu ja tervise edendamiseks kõrgema karjatervise jälgimise kohustuse eesmärgiga ennetada tõhusamalt haiguste tekkimist ja antimikroobsete ravimite kasutamise vajadust. Sekkumisega toetatakse karjaterviseprogrammi (edaspidi KTP) kasutuselevõttu ja rakendamist loomakasvatusettevõttes. KTP eesmärgiks on monitoorida farmi põhiselt loomade erinevaid

ET 361 ET

tervisenäitajaid tuvastades regulaarse karja jälgimise, andmete korje ja analüüsi kaudu olukorda karjas ning näha ette tegevused olemasolevate terviseprobleemide lahendamiseks ning uute ennetamiseks. Tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks ja lisameetmete rakendamiseks kaetakse läbi toetuse kulud, mis on seotud karja regulaarse jälgimisega, andmekorjega ja arvestuse pidamisega, samuti kulud veterinaararsti visiitidele, andmete analüüsimisele ja nõustamisele. Karjaterviseprogrammi rakendamise tulemusena paraneb karja loomade tervisestaatus, väheneb antibiootikumide kasutamine ning paraneb toodangu kvaliteet ja suureneb loomade tootlikkus. Täiendav andmekorje on abiks riigi suurandmete korjele PõKa baromeetri jaoks, mis omakorda on abiks arengukava eesmärkide täitmisel. Sekkumist planeeritakse rakendada etapiviisiliselt. Esimeses etapis toetatakse karjaterviseprogrammi rakendamist piimakarjades. Edaspidi on plaanis sekkumist rakendada ka teistele põllumajandusloomadele. Karjatervise programm koosneb loomade tervisealasest jälgimisest, andmete korjest, tervisealase olukorra üle arvestuse pidamisest, veterinaararsti visiitidest koos andmete analüüsiga, sh selle põhjal tehtud ettepanekutest korrigeerivateks meetmeteks parema karjatervise eesmärgi saavutamiseks. Karjatervise andmete korje ja analüüs ning nõustamine edasise tegevuse osas toimub taotleja ettevõttes vastavalt tegevusplaanile. Andmete korje toimub vastavalt kokkulepitud põhimõtetele Piimaklastri ja EMÜ pilootprojekti raames väljatöötatud piimaveisefarmidele sobivate karjatervisealaste protokollide põhjal. Piimaveisekarjade kohta on eeltöö tehtud ja ühikuhinnad välja arvutatud. Sekkumise esimeseks sihtgrupiks on piimaveisekarjad ja kui on näha, et sihtgrupp ei kasuta kogu rahaeraldist ära siis rakendatakse sekkumist lihaveisekarjadele. Karjatervise andmete analüüsiks ning nõustamiseks rakendatavate meetmete osas peab loomakasvataja kasutama vastava ettevalmistusega veterinaararsti (läbinud vastava täiendkoolituse) või karjatervise konsulenti (uus grupp nõustajaid AKISe töörühmast). Loomakasvataja peab karjatervise programmi raames loomade jälgimise, kogutud andmete, tehtud analüüside ning nende põhjal seatud eesmärkide ning korrigeerivate meetmete rakendamise üle arvestust. Nõuete täpsemad kirjeldused sätestatakse maaeluministri määruses.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Toetusesaajad Loomapidajad, kes on esitanud põllumajandusloomade registrisse majandustegevuse teate või saanud tegevusloa loomapidamiseks.

Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid

Toetuskõlblikkuse tingimused ·Toetuse taotleja peab põllumajandusloomade liiki vastavalt väljakuulutatud taotlusvoorule. ·Taotleja kasutab toetatavate tegevuste elluviimisel põllumajandusloomade pidamiseks ettevõtet loomatervise määruse (EL) nr 2016/429 artikli 4 punkti 27 tähenduses, mis on kantud põllumajandusloomade registrisse. ·Taotleja poolt peetavad kõik toetusalused põllumajandusloomad peavad olema nõuetekohaselt registreeritud ja identifitseeritud. · Taotleja peab regionaal- ja põllumajandusministri määrusega ettenähtud arvul põllumajandusloomi. · Loomade arv, kelle kohta toetust taotletakse, peab vastama maaeluministri määrusega kehtestatud minimaalsele loomade arvule. Loomade arv võib kohustuseperioodi jooksul varieeruda, kuid keskmine loomade arv ei tohi langeda alla määrusega kehtestatud minimaalset loomade arvu.

ET 362 ET

Nõuded toetatavale tegevusele · Taotlejal on sõlmitud karjaterviseprogramme nõustava veterinaararstiga leping. · Taotleja täidab regulaarselt karjatervise protokolli, millesse kogutud karjaterviseandmed säilitatakse taasesitataval kujul. · Taotleja võtab kohustuse täita loomade tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetuse nõudeid taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat. ·Taotleja täidab tingimuslikkuse nõudeid. Täpsemad toetuskõlblikkuse tingimused abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude kohta sätestatakse maaeluministri määruses.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu

Kood Kirjeldus

Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu

Taotleja täidab veterinaarseaduse § 54 lõikes 2 või 3 nimetatud loomatauditõrje programmi.

HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega

Ei kohaldu

7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid  IACSiga hõlmatud  IACSiga hõlmamata

IACSiga hõlmatud jagu Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse

Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil

-

Arvutusmeetod

Kõrgemate majandamisnõuete toetuse ühikusummade väärtuse arvutamisel on arvestatud täiendavate tööjõukuludega, mis on seotud karja regulaarse jälgimisega, andmekorjega ja arvestuse pidamisega. Samuti on ühikusummade arvutamisel arvestatud tööjõukuludega, mis on seotud lepinguga karjatervist nõustava veterinaararsti visiitide, andmete analüüsimise ja nõustamisega.

Lisaselgitus

Ei kohaldu

8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta

ET 363 ET

Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus)  segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega

Ei kohaldu

Kui kaua lepingud kestavad?

Tegemist on 5-aastase kohustusega.

10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 – toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutustega.

11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav

määr Minimaalne määr

Maksimaalne määr

EE - Eesti

91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel

80,00% 20,00% 80,00%

ET 364 ET

12 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma

Toetuse liik

Osaluse määr(ad) Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel?

ÜS9.3.1 - Piimalehm Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.43; R.44 Ei

ÜS9.3.2 - Lihaveis Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.43; R.44 Ei

ÜS9.3.3 - Lammas ja kits Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.43; R.44 Ei

Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS9.3.1 - Piimalehm

Kõrgemate majandamisnõuete toetuse ühikusummade väärtuse arvutamisel on arvestatud täiendavate tööjõukuludega, mis on seotud karja regulaarse jälgimisega, andmekorjega ja arvestuse pidamisega. Samuti on ühikusummade arvutamisel arvestatud tööjõukuludega, mis on seotud lepinguga karjatervist nõustava veterinaararsti visiitide, andmete analüüsimise ja nõustamisega. Hetkel on arvestatud, et toetust tullakse taotlema piimakarjale suurusega vähemalt 101 piimaveist ning kõikidele lihaveistele ning lammastele ja kitsedele.

ÜS9.3.2 - Lihaveis

Kõrgemate majandamisnõuete toetuse ühikusummade väärtuse arvutamisel on arvestatud täiendavate tööjõukuludega, mis on seotud karja regulaarse jälgimisega, andmekorjega ja arvestuse pidamisega. Samuti on ühikusummade arvutamisel arvestatud tööjõukuludega, mis on seotud lepinguga karjatervist nõustava veterinaararsti visiitide, andmete analüüsimise ja nõustamisega. Hetkel on arvestatud, et toetust tullakse taotlema piimakarjale suurusega vähemalt 101 piimaveist ning kõikidele lihaveistele ning lammastele ja kitsedele.

ÜS9.3.3 - Lammas ja kits

Kõrgemate majandamisnõuete toetuse ühikusummade väärtuse arvutamisel on arvestatud täiendavate tööjõukuludega, mis on seotud karja regulaarse jälgimisega, andmekorjega ja arvestuse pidamisega. Samuti on ühikusummade arvutamisel arvestatud tööjõukuludega, mis on seotud lepinguga karjatervist nõustava veterinaararsti visiitide, andmete analüüsimise ja nõustamisega. Hetkel on arvestatud, et toetust tullakse taotlema piimakarjale suurusega vähemalt 101 piimaveist ning kõikidele lihaveistele ning lammastele ja kitsedele.

13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

ET 365 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023–

2029

ÜS9.3.1 - Piimalehm (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 45,00 45,00 45,00 45,00 45,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.18 (ühik: Loomühikud)

0,00 26 000,00 26 000,00 26 000,00 26 000,00 26 000,00 0,00 Summa: 130 000,00

Maksimaalne :

26 000,00

ÜS9.3.2 - Lihaveis (Toetus - Ühtne) Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 40,00 40,00 40,00 40,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.18 (ühik: Loomühikud)

0,00 0,00 24 000,00 24 000,00 24 000,00 24 000,00 0,00 Summa: 96 000,00

Maksimaalne :

24 000,00

ÜS9.3.3 - Lammas ja kits (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 0,00 46,00 46,00 46,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.18 (ühik: Loomühikud)

0,00 0,00 0,00 2 250,00 2 250,00 2 250,00 0,00 Summa: 6 750,00

Maksimaalne :

2 250,00

ET 366 ET

KOKKU O.18 (ühik: Loomühikud)

0,00 26 000,00 50 000,00 52 250,00 52 250,00 52 250,00 0,00 Summa: 232 750,00

Maksimaalne :

52 250,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 1 170 000,00 2 130 000,00 2 230 000,00 2 230 000,00 2 230 000,00 0,00 9 990 000,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

0,00 936 000,00 1 704 000,00 1 784 000,00 1 784 000,00 1 784 000,00 0,00 7 992 000,00

Millest on vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

Millest on vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 367 ET

KK4 - Mulla- ja veekaitsetoetus Sekkumise kood (liikmesriik) KK4 Sekkumise nimetus Mulla- ja veekaitsetoetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud

majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude

üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest

Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat

SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega

SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V4.3

Suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suure

1 Jah

V5.1

Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele

1 Jah

V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah

V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid

2 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal)

R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega)

R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

ET 368 ET

R.22 Toitainete parema haldamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave.

Võttes aluseks strateegiakava SWOT-analüüsi ja vajaduste hindamist, hõlmatakse selle sekkumisega üksnes mulla- ja veekaitseliselt eriti tundlikke ja prioriteetseid alasid. Paljud teised muldade heale seisundile kaasa aitavad ning samuti veekaitsele suunatud tegevused (nt viljavaheldus, vahekultuuride kasvatamine, haljasväetise kasvatamine, orgaanilise multši kasutamine jm) on koondatud keskkonnasõbraliku majandamise jt ökokavade nõuete alla. Seejuures on keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlemine üks mulla- ja veekaitsetoetuse toetuskõlblikkuse tingimustest. Mullakaitseliselt on selle sekkumise eesmärk süsiniku emissiooni vähendamine ning muldade orgaanilise süsiniku varu ja turvasmuldade kaitsmine. Kuna kõige suurem orgaanilise süsiniku emissioon põllumajanduses toimub turvasmuldadelt ning kõige suurema orgaanilise süsiniku sisaldusega ja mineraliseerumisele haavatumad on just haritavad turvasmullad, vähendatakse sekkumise abil selliste muldadega põllumajandusmaa harimist ja soodustatakse põllukultuuride aluse maa viimist pikaajalise rohumaa alla ja vastupidi, välditakse rohumaa asemel põllukultuuride kasvatamist. Mullaerosioon mõjutab oluliselt mullaviljakust ja mullaökosüsteemide seisundit ning on üheks olulisemaks toitainete väljakannet põhjustavaks protsessiks. Eestis on siiski erodeerunud muldade osakaal väga väike, kuid lokaalselt on oluline, et toetatakse selliste maade rohumaaks viimist või rohumaana hoidmist. Veekaitseliselt on selle sekkumise eesmärk põllumajandusmaal toitainete leostumise ohu vähendamine. Toitainete leostumist mõjutab oluliselt mulla kaetus taimedega. Taimed omastavad mullast nii toitaineid kui vett mistõttu neid leostub taimkattega (püsivalt) kaetud mullast välja vähem. Põhjaveekogumitele suunatud sekkumisena rakendatakse eelkõige põllumaa viimist rohukamara alla ja rohumaa hoidmist rohukamaras. Pinnaveekogumitele suunatud sekkumisena rakendatakse eelkõige veeseadusega võrreldes laiema püsiva taimikuga veekaitsevööndi kehtestamist, millest tulenevad piirangud toetusega hüvitatakse. Sekkumist kujundati koos perioodi 2022–2027 veemajanduskavade koostamisega, mille eesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Nii mulla- kui veekaitsetoetuse eesmärke täidab kõige enam liigirikas looduslik rohumaa, mille rohukamarat pole aastaid uuendatud ja kus ei ole kasutatud mineraalväetisi ja taimekaitsevahendeid. Seetõttu toetatakse kõrgema toetusemääraga mulla- ja veekaitsetoetuse õiguslikel maadel asuvaid väärtuslikke rohumaid ning lisatakse nende kohta täiendavad nõuded.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Toetuskõlblikkuse tingimused: Taotleja kohta Toetuse saaja on põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik, (v.a väärtusliku püsirohumaa korral põllumajandustootja ja muu toetuse taotleja), kellele antakse mulla- ja veekaitsetoetuse esimese kohustuseaasta kohta ka keskkonnasõbraliku majandamise toetust või kellel on vähemalt ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi ning kes järgnevatel kohustuseaastatel taotleb keskkonnasõbraliku majandamise toetust või kellel on vähemalt ühele loomühikule vastaval hulgal põllumajandusloomi. Maa kohta · Toetusega hõlmatud maa peab asuma põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris.

ET 369 ET

· Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust võib taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse põllu kohta, mille põhimullana on vähemalt 65% ulatuses turvasmullad (M, S, R, AM) ja/või erodeeritud (E,e) ja deluviaalmuldade (D) kompleks. · Põhjaveekaitse toetust võib taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse põllu kohta, mis asub vähemalt 50% ulatuses kaitsmata põhjaveega alal või olulisel allika- ja karstialal ning põllu kohta, millel asub allikas või karstivorm. · Pinnaveekaitse toetust võib taotleda toitainete tõttu kesises, halvas ja väga halvas seisundiklassis pinnaveekogumi valgalal asuva veekogu (va Läänemeri), mille veeseaduse kohane veekaitsevöönd on vähemalt 10 m, piirneva vähemalt 0,3 ha suuruse põllu kohta või keskkonnakaitseliste maaparandusrajatiste sekkumisega rajatud veekaitsevööndi laiendi kohta. Toetust antakse 10 m veekaitsevööndi puhul 40 m täiendava veekaitselise rohumaa eest ja 20 m veekaitsevööndi puhul 30 m täiendava veekaitselise rohumaa eest. · Väärtusliku püsirohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetust ning väärtusliku püsirohumaa põhjaveekaitse toetust makstakse turvas- ja erodeeritud mulla või põhjaveekaitse toetuse õigusliku püsirohumaa kohta, mis on ekspertide poolt hinnatud väärtuslikuks või potentsiaalselt väärtuslikuks püsirohumaaks. Väärtuslikuks püsirohumaaks loetakse pärandniite, mis asuvad väljaspool riiklikke kaitstavaid loodusobjekte. Potentsiaalseteks väärtuslikeks püsirohumaadeks eelnevalt kaardistatud ja inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaid. · Taotleja võib samale maale taotleda vaid ühte mulla- ja veekaitse toetust. · Toetust ei maksta pärandniidu toetuse õiguslikele aladele. · Toetust ei maksta maale, mille kohta taotleja taotleb väärtusliku püsirohumaa toetust. Toetust ei maksta ökoalade toetuse taotlemisel ökoalana määratletud põllumaa kohta ning samuti maa kohta, mille kohta makstakse taotlejale keskkonnasõbraliku majandamise toetust (v.a väärtusliku püsirohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse ning väärtusliku püsirohumaa põhjavee kaitse toetuse puhul) ning mesilaste korjealade toetust. · Alates 2026. aastast on uue kohustuse pikkuseks kolm kalendriaastat.

Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid

Toetuse saamise nõuded: 1.1 Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse saamise nõuded · Taotleja peab hoidma maa, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Selleks viib taotleja põllukultuuri jmt all oleva maa kohustuseaastal rohukamara alla või jätkab rohumaa hoidmist rohukamaras. · Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita ning üldjuhul ei randaalita ega freesita ja ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. · Rohumaad võib äestada ning uuendada otsekülvi ja pealtparandamise teel. · Turvasmullal asuvat rohumaad võib kohustuseperioodi jooksul (alates 2026. aastast võetakse uue kuni kolmeaastase kohustuse puhul arvesse kohustuseaasta ning sellele eelnenud neli kalendriaastat) üks kord freesida või kuni kaks korda randaalida. Turvasmullad umbrohtuvad kergesti ka uue kamara tingimustes mitmete heintaimedega konkurentsivõimeliste umbrohtudega (nõgesed jm) ning see tingibki uuendamise vajaduse. · Rohumaa ülekarjatamine on keelatud. · Üldhävitava süsteemse toimega herbitsiidi kasutamine on keelatud. · Taotleja korraldab rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (va juhul, kui proovid on juba 5-aastase tsükliga võetud) arvestusega, et iga kuni 20 ha kohustusealuse turvasmullaga rohumaa ja iga kuni 2 ha erodeeritud mullaga rohumaa kohta on võetud üks mullaproov. Määratakse mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning mulla orgaanilise süsiniku sisaldus.

ET 370 ET

· Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul temaatilisel koolitusel. Alates 2026. aastast ei nõuta uute kuni kolmeaastaste kohustuste puhul temaatilisel koolitusel osalemist juhul kui taotleja on juba koolituse läbinud (arvesse võetakse alates 2023. aastast läbitud koolitused). 1.2. Väärtusliku püsirohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse saamise nõuded · Taotleja peab hoidma maa, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. · Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega äestata ning ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. · Rohumaa uuendamine ja väetiste (va loomade karjatamisel mahajääva sõnniku) ning taimekaitse- vahendite kasutamine on keelatud. · Rohumaa ülekarjatamine, karjatatavate loomade lisasöötmine (va mineraalsööt) ja peale 1. novembrit nende rohumaal pidamine on keelatud. · Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul temaatilisel koolitusel. Alates 2026. aastast ei nõuta uute kuni kolmeaastaste kohustuste puhul temaatilisel koolitusel osalemist juhul kui taotleja on juba koolituse läbinud (arvesse võetakse alates 2023. aastast läbitud koolitused). 2.1. Põhjaveekaitse toetuse saamise nõuded · Toetuse taotleja peab hoidma maa, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Selleks viib taotleja põllukultuuri jmt all oleva maa kohustuseaastal rohukamara alla või jätkab rohumaamaa hoidmist rohukamaras. · Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita ega freesita ja ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. · Rohumaad võib äestada ning uuendada otsekülvi ja pealtparandamise teel. · Rohumaa ülekarjatamine on keelatud. · Üldhävitava süsteemse toimega herbitsiidi kasutamine on keelatud. · Taotleja korraldab rohumaa kohta mullaproovide võtmise ning proovide saatmise mullaanalüüside tegemiseks akrediteeritud laboratooriumisse (va juhul, kui proovid on juba 5-aastase tsükliga võetud) arvestusega, et iga kuni viie kohustusealuse rohumaa hektari kohta on võetud üks mullaproov. Määratakse mulla happesus, taimedele omastatava fosfori ja kaaliumi sisaldus ning mulla orgaanilise süsiniku sisaldus. Orgaanilise süsiniku sisaldus määratakse iga kuni 20 kohustusealuse rohumaa hektari kohta. Taotleja osaleb üks kord kohustuseperioodi jooksul temaatilisel koolitusel. Alates 2026. aastast ei nõuta uute kuni kolmeaastaste kohustuste puhul temaatilisel koolitusel osalemist juhul kui taotleja on juba koolituse läbinud (arvesse võetakse alates 2023. aastast läbitud koolitused). 2.2. Väärtusliku püsirohumaa põhjaveekaitse toetuse saamise nõuded · Taotleja peab hoidma maa, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. · Rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega äestata ning ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. · Rohumaa uuendamine ja väetiste (va loomade karjatamisel mahajääva sõnniku) ning taimekaitse- vahendite kasutamine on keelatud. · Rohumaa ülekarjatamine, karjatatavatele loomadele väärtuslikul püsirohumaal lisasööda andmine (va mineraalsööt) ja peale 1. novembrit loomade rohumaal pidamine on keelatud. · Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul temaatilisel koolitusel. Alates 2026. aastast ei nõuta uute kuni kolmeaastaste kohustuste puhul temaatilisel koolitusel osalemist juhul kui taotleja on juba koolituse läbinud (arvesse võetakse alates 2023. aastast läbitud koolitused). 3. Pinnaveekaitse toetuse saamise nõuded · Pinnaveekogumi äärde tuleb jätta kohustuseperioodi ajaks veeseaduse kohasele 10 m veekaitsevööndile lisaks 40 m veekaitsevööndi laiend, 20 m veeseaduse kohasele veekaitsevööndile lisaks 30 m veekaitsevööndi laiend. Toetust makstakse ka keskkonnakaitseliste maaparandusrajatiste sekkumisega rajatud veekaitsevööndi laiendi eest.

ET 371 ET

· Taotleja peab hoidma selle veekaitsevööndi laiendi, mille kohta toetust taotleb, kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Selleks viib taotleja põllukultuuri jmt all oleva maa kohustuseaastal rohumaa alla või jätkab maa hoidmist rohumaana. Teatud juhtudel võivad sel maal kasvada puud ja põõsad. · Kohustuse alust rohumaad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita ega freesita ja ei tehta muid rohukamarat kahjustavaid mullaharimistöid. · Veekaitsevööndi laiendis oleva rohumaa uuendamine on keelatud. · Veekaitsevööndi laiendis oleva rohumaa ülekarjatamine on keelatud. · Väetise ja reoveesette kasutamine, sõnnikuhoidla ja -auna ning punktkoormusobjekti (loomade söötmis- ja jootmiskoht) paigaldamine on veekaitsevööndi laiendis keelatud. · Keemilise taimekaitsevahendi kasutamine (veeseaduses nimetatud registreeringuta) on veekaitsevööndi laiendis keelatud. Taotleja peab osalema üks kord kohustuseperioodi jooksul temaatilisel koolitusel. Alates 2026. aastast ei nõuta uute kuni kolmeaastaste kohustuste puhul temaatilisel koolitusel osalemist juhul kui taotleja on juba koolituse läbinud (arvesse võetakse alates 2023. aastast läbitud koolitused).

O14 Milline maa on toetusõiguslik? ÜPP kava jaoks määratletud põllumajandusmaa Põllumajanduseks kasutatav maa põllumajandusmaal ja mujal

Pinnaveekaitse toetuse puhul võib veekaitsevööndi laiend hõlmata ka alasid väljapool põllumajandusmaad ning seda eriti just keskkonnakaitseliste maaparandusrajatiste sekkumisega rajatud veekaitsevööndi laiendi puhul. Väärtusliku püsirohumaa turvas- ja erodeeritud mulla toetuse ning väärtusliku püsirohumaa põhjaveekaitse toetuse alused maad võivad olla tavapärasest märjemad ning seal võib esineda enam puid või põõsaid.

Mittepõllumajandusmaa

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu

Kood Kirjeldus

GAEC01

Püsirohumaa säilitamine, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu riiklikul, piirkondlikul, allpiirkondlikul, põllumajanduslike majapidamiste rühma ja põllumajandusliku majapidamise tasandil 2018. võrdlusaastaga võrreldes. Suurim vähenemine võrdlusaastaga võrreldes on 5 %.

GAEC02 Märg- ja turbaalade kaitse

GAEC04 Vooluveekogude äärde puhverribade rajamine

GAEC05 Mullaharimistavad, mis vähendavad mulla degradeerumise ja - erosiooni riski, sealhulgas nõlva kaldenurga arvestamine

GAEC09 Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel

Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu

Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse tingimuslikkuse baastaseme elemendid HPK1 - Püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. HPK2 - 2024. aastal kehtib järgmine nõue 1: Turvasmullaga põllumajandusmaal ei ole kündmine ja freesimine lubatud, välja arvatud turvasmullaga põllumaal, kus on lubatud üks kord kolme aasta jooksul

ET 372 ET

künda ja freesida. 2024. aastal loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks vähemalt 90% ulatuses turvasmullaga põld. Nõue 2: Kuivendamata märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaad ei tohi kuivendada. Kuivendatud märgalade ja turvasmullaga põllumajandustegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva kuivendussüsteemi toimimiseks. Antud nõue ei kehti, kui kuivendatud turvasmuldadel tehakse veerežiimi kahepoolset reguleerimist (seadedrenaaž ja veetaseme tõstmine). 2025. aastast kehtib järgmine nõue 1: Turvasmullaga põllumajandusmaal ei ole kündmine ja freesimine lubatud, välja arvatud turvasmullaga põllumaal, kus on lubatud üks kord kolme aasta jooksul künda ja freesida. Alates 2025. aastast loetakse turvasmullaga põllumajandusmaaks põld, kus on vähemalt 65% ulatuses turvasmulda. Nõue 2: Kuivendamata märgalasid ja turvasmullaga põllumajandusmaad ei tohi kuivendada. Kuivendatud märgalade ja turvasmullaga põllumajandustegevuseks kasutataval põllumajandusmaal on drenaažisüsteeme lubatud rekonstrueerida üksnes siis, kui kasutatakse lahendusi, mis ei suurenda kasvuhoonegaaside heitkoguseid, ja kui see on vajalik mineraalmullas paikneva kuivendussüsteemi toimimiseks. Antud nõue ei kehti, kui kuivendatud turvasmuldadel tehakse veerežiimi kahepoolset reguleerimist (seadedrenaaž ja veetaseme tõstmine). HPK5 - Üle 10-protsendise kaldega aladel tuleb erosiooni takistamiseks põllumajandusmaa harimisel kasutada sobivaid agrotehnilisi võtteid: mulla harimine risti kallakuga, püsirohumaa rajamine, heintaimede kasvatamine, minimeeritud mullaharimine, kaitseribade rajamine küngaste nõlvadele või veekogude kallastele. HPK9 - Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega püsirohumaa ning Natura 2000 võrgustiku alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega seda maad üles künda. Nõude rakendumise alaks on Natura 2000 ja 100% turvasmuldadega kattuvad alad ning Natura 2000 võrgustikku jäävad pärandniidud ja inventeeritud väärtuslikud püsirohumaad. Põhja- ja pinnaveekaitse toetuse saamise tingimuslikkuse baastaseme elemendid HPK1 - Püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. HPK 4 (üksnes pinnaveekaitse toetuse puhul) - Vooluveekogu äärde tuleb jätta puhverriba, kus on keelatud väetist ja taimekaitsevahendeid kasutada. Puhverriba laius arvestatakse veeseaduse § 118 lõigetes 3 ja 4 sätestatud lähtejoonest. Vooluveekogud, millele antud nõue kehtib, on maaparandussüsteemi avatud eesvoolud, peakraavid, jõed, ojad, kanalid. Puhverriba laius on: 1) 3 meetrit – alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutataval kraavil, kui nimetatud kraavi veekogutüüp on Eesti looduse infosüsteemi andmetel peakraav või kraav Erandina võib märkimisväärsete kuivenduskraavidega (alla 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavid ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutatavad alla 10 % kaldega alal asuvad kraavid) aladel puhverriba laiust ka kitsendada, arvestades kohalikke olusid sh riigisiseseid õigusakte, kuid see ei tohi olla väiksem kui 1 meeter. 2) 10 meetrit – jõe, oja ja kanali puhul, mille veekogutüüp on Eesti looduse infosüsteemi andmete kohaselt jõgi, oja või kanal, ning üle 10-ruutkilomeetrise valgalaga peakraavil ja maaparandussüsteemi avatud eesvooluna kasutaval vooluveekogul. HPK9 - Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega püsirohumaa ning Natura 2000 võrgustiku alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega seda maad üles künda.

ET 373 ET

Nõude rakendumise alaks on Natura 2000 ja 100% turvasmuldadega kattuvad alad ning Natura 2000 võrgustikku jäävad pärandniidud ja inventeeritud väärtuslikud püsirohumaad. Muud baastaseme elemendid · Taotleja kannab andmed põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaal tehtud tegevuste kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse (veeseaduse § 155). · Veeseaduse § 162 alusel väetamisplaani koostamine (üksnes põhja- ja pinnaveekaitse toetuse saamise puhul). · HPK 4 nõudele lisaks on pinnaveekaitse toetuse puhul: veekaitsevööndi ulatus veekaitsevööndi arvestamise lähtejoonest on: 1) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel ning Võrtsjärvel – 20 meetrit; 2) teistel järvedel, allikatel – 10 meetrit, välja arvatud veeseaduse § 118 lõike 2 punktis 3 nimetatud juhtudel;

HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega

HPK 1 võimaldab püsirohumaid üles harida ning maaharimise viisi seal ei reguleerita. Sekkumises peab maa hoidma püsivalt rohukamaras, maaharimine on lubatud vaid taimiku säilimise eesmärgil minimaalses mahus. Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse puhul ei välista HPK 2 nõue maa kasutamist põllukultuuride kasvatamiseks. HPK 2 raames on maa kündmine ja freesimine piiratud, kuid muud vähem emissioone tekitavadmaaharimisviisid on (ka iga-aastaselt) lubatud. KK4s peab turvasmullaga maa hoidma kohustuseperioodi vältel püsivalt rohumaa all ning harimine on lubatud vaid minimaalselt ja eelkõige rohukamara uuendamise vajadusest tulenevalt. Erodeeritud muldade puhul on sekkumises võrreldes HPK 5 erosiooni takistavate võtetega lubatud üksnes maa kohustuseperioodi vältel (püsivalt ning ka talvisel ajal) rohumaana hoidmine ning mullaharimistööd on keelatud. Pinnaveekaitse toetuse puhul makstakse toetust veeseaduse ja HPK 4 nõuetega võrreldes kuni 50 m veekaitsevööndi laiendi eest (enamasti hüvitatakse sekkumisega täiendavalt +30m või +40m eest, kus baastaseme element on vastavalt 20m või 10m). Kuna HPK 4 hõlmab vooluveekogusid, kuid KK4 sekkumise raames on toetust võimalik taotleda ka järvede ja allikate veeseadusega võrreldes täiendavate laiemate veekaitsevööndite jätmise eest, on asjakohane kehtestada vastav muu baastaseme element. Põlluraamat ja veekaitsetoetuse puhul väetamisplaan aitavad tõhusa planeerimisvahendina baastaseme elementide kaudu kaasa sekkumise eesmärgipärasele rakendamisele.

7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid  IACSiga hõlmatud  IACSiga hõlmamata

IACSiga hõlmatud jagu Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse

Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil

Toetuse ühikumäär on järgmine: 1.1. Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse puhul 70 eurot hektari kohta aastas.

ET 374 ET

1.2. Väärtusliku rohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse puhul 100 eurot hektari kohta aastas. 2.1. Põhjaveekaitse toetuse puhul: · kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20%, 180 eurot hektari kohta aastas; · kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20%, 85 eurot hektari kohta aastas. 2.2. Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetuse puhul: · kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20%, 220 eurot hektari kohta aastas; · kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20%, 110 eurot hektari kohta aastas. 3. Pinnaveekaitse toetuse puhul: · kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20%, 220 eurot hektari kohta aastas; kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20%, 110 eurot hektari kohta aastas.

Arvutusmeetod

Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud Põllumajandusuuringute Keskus. Turvas- ja erodeeritud mulla toetusega ning põhjaveekaitse toetusega hüvitatakse põllukultuuride asendamisest rohumaaga ja glüfosaadi kasutamise keelust tekkiv saamata jäänud tulu ning rohumaa rajamise ja mullaproovide võtmisega kaasnevad kulud. Pinnaveekaitse toetuse ja väärtusliku püsirohumaa kohta makstava toetuse puhul võetakse saamata jäänud tuluna arvesse võetud ka taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamise mittekasutamise mõju ettevõtte majandusnäitajatele (nt söödaväärtuse kahanemine). Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetuse nõudeid täites on arvestuslik saamata jäänud tulu ja lisakulu keskmiselt 119,1 eur/ha/a, millest toetusega kompenseeritakse 58,8%. Samas ei ole neid arvestusi tehtud mullaliigi põhiselt (aluseks on põllukultuuride ja rohumaade keskmine kattetulu) ja saamata jäänud tulu on teatud muldadel nende taimekasvatuseks sobivust arvesse võttes väiksem (või ka suurem). Näiteks on turvasmuldade puuduseks, mis mõjutab nende sobivust taimekasvatuseks sügisene liigvesi ja kesksuvine veepuudus, kaaliumipuudus ja vähene fosfori sidumise võime ning ebasoodne soojusrežiim (soojenevad aeglaselt). Väärtuslikul püsirohumaal on saamata jäänud tulu ja lisakulutused maa rohumaa all hoidmise ning väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keelust tulenev söödaväärtuse kahanemine kokku 153,6 eur/ha, millest toetusega hüvitatakse 100 eur/ha ehk 65,1%. Veekaitseliselt tundlikes piirkondades on sageli viljakad mullad ning põllumeeste ootused saagi suurusele on seetõttu Eesti keskmisega (ja ka turvasmuldadega) võrreldes suuremad. Seetõttu on asjakohane tootjaid täiendavaid piiranguid kaasa toovate skeemidega liitumiseks rahaliselt kõrgemate toetusmääradega motiveerida. Maa rohumaana hoidmisel erineb põllukultuuride ja söödakultuuride kattetulu ligi kaks korda, mistõttu kehtestatakse põhjavee- ja pinnaveekaitse toetuse puhul põllumajandusliku majapidamise rohumaade osakaalu arvestades kaks erinevat toetuse ühikumäära. Ühikumäär sõltub sellest, mitu protsenti asjakohasel kohustuseaastal rohumaa kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast moodustab. Perioodil 2014–2020 kehtinud piirkondliku veekaitsetoetuse määr, mis oli olenevalt ettevõtte rohumaade kogupindalast kas 70 või 130 eurot/ha ja mida maksti nitraaditundlike alade põhjavee kaitseks, ei olnud põllumajandustootjatele kohustuse võtmiseks piisavalt motiveeriv. 2019. a taotleti kõrgema määraga toetust vaid 30,74 hektari ja madalama määraga toetust 288,54 hektari kohta. Seda silmas pidades kehtestatakse sel perioodil eelmisega võrreldes kõrgemad toetusmäärad (vastavalt 85 ja 180 eur/ha).

ET 375 ET

Põhjaveekaitse toetuse nõuete täitmise juures esineb taimekasvatusettevõtetel, kus rohumaid on kuni 20%, põllukultuuride asemel maa kohustuseperioodi jooksul rohumaana hoidmise ja glüfosaadi kasutamise keelu tõttu arvestuslik saamata jäänud tulu ning mullaproovide jm lisakulu keskmiselt 245,98 eur/ha, millest toetusega kompenseeritakse 73,18%. Sega- ja loomakasvatusettevõtetel, kus rohumaid on üle 20%, kaasnevad selle toetuse nõuete täitmisega saamata jäänud tulu ja lisakulu keskmiselt 130,22 eur/ha, millest toetusega kompenseeritakse 65,27%. Pinnaveekaitse toetuse aluse maa puhul ei tohi väetisi ja taimekaitsevahendeid üldse kasutada, mis kitsendab märkimisväärselt taimekasvatust neil aladel. Seetõttu makstakse nende alade kohta veekaitselise kohustuse võtmise eest toetust olenevalt ettevõtte rohumaade kogupindalast kas 110 või 220 eur/ha. Toetuse nõuete täitmise juures esineb taimekasvatusettevõtetel, kus rohumaid on kuni 20%, põllukultuuride asemel maa kohustuseperioodi jooksul rohumaana hoidmise, taimekaitsevahendite ja mineraalväetiste mittekasutamisega (söödaväärtuse kahanemine) tõttu arvestuslik saamata jäänud tulu ning rohumaade rajamisest tekkiv lisakulu ja saamata jäänud tulu kokku keskmiselt 226,03 eur/ha, millest toetusega kompenseeritakse 97,33%. Sega- ja loomakasvatusettevõtetel, kus rohumaid on üle 20%, kaasnevad selle toetuse nõuete täitmisega saamata jäänud tulu ja lisakulu keskmiselt 154,67 eur/ha, millest toetusega kompenseeritakse 64,65%.

Lisaselgitus

Ei kohaldu

8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus)  segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega

Samal ajal ei või taotlejal olla MAK 2014–2020 piirkondliku veekaitse või piirkondliku mullakaitse toetuse ja ÜPP strateegiakava 2023–2027 mulla- ja veekaitsetoetuse kohustust. MAK 2014–2020 raames võetud piirkondliku veekaitse või piirkondliku mullakaitse toetuse kohustuse võib asendada ÜPP strateegiakava 2023–2027 kohustusega. Toetuse saajal on õigus kohustust koos maaga teisele isikule üle anda või sama 5-aastase kohutuse raames väheses mahus suurendada ja vähendada. Kui kohustusega hõlmatud maa läheb majapidamisest välja, üle teisele isikule, võib teine isik kohustuse üle võtta ja sellega jätkata. Kui kohustust üle ei võeta, siis kohustus selle maa osas lõpetatakse ja kohustuse üleandjalt toetust tagasi ei nõuta. Kui kohustust soovitakse suurendada suuremas mahus, algab taotlejal uus 5-aastane (alates 2026. aastast 3-aastane) kohustus. Kui kohustuse võtab üle isik, kellel ei ole kohustust, loetakse kohustuseperioodi kestuseks ülevõetud kohustuse kestus. Alates 2026. aastast on uue kohustuse pikkuseks kolm kalendriaastat. Maa rohumaana hoidmise korral jätkub sellise maa püsirohumaaks muutumise arvestus, mis enne kohustuseperioodi algust ei olnud kasutuses püsirohumaana, pärast kohustuseperioodi lõppu.

Kui kaua lepingud kestavad?

Sekkumisega võtab toetuse taotleja maatüki põhiselt viieaastase kohustuse. Alates 2026. aastast on uue kohustuse pikkuseks kolm kalendriaastat.

ET 376 ET

10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga.

11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav

määr Minimaalne määr

Maksimaalne määr

EE - Eesti

91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel

80,00% 20,00% 80,00%

ET 377 ET

12 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Toetuse liik

Osaluse määr(ad)

Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel?

ÜS KK4.1 - Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22

Ei

ÜS KK4.2 - Väärtusliku rohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22

Ei

ÜS KK4.3 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20%

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22

Ei

ÜS KK4.4 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22

Ei

ÜS KK4.5 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20%

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22

Ei

ÜS KK4.6 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20%

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22

Ei

ÜS KK4.7 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20%

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22

Ei

ÜS KK4.8 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20%

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.22

Ei

Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK4.1 - Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus

Toodud eelpool

ÜS KK4.2 - Väärtusliku rohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus

Toodud eelpool

ÜS KK4.3 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20%

Toodud eelpool

ÜS KK4.4 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle

Toodud eelpool

ET 378 ET

ÜS KK4.5 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20%

Toodud eelpool

ÜS KK4.6 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20%

Toodud eelpool

ÜS KK4.7 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20%

Toodud eelpool

ÜS KK4.8 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20%

Toodud eelpool

13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

ET 379 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023–

2029

ÜS KK4.1 - Turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 70,00 70,00 70,00 70,00 70,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 19 500,00 21 300,00 22 200,00 23 100,00 24 000,00 0,00 Summa: 110 100,00

Maksimaalne :

24 000,00

ÜS KK4.2 - Väärtusliku rohumaa turvas- ja erodeeritud mulla kaitse toetus (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 500,00 700,00 800,00 900,00 1 000,00 0,00 Summa: 3 900,00

Maksimaalne :

1 000,00

ÜS KK4.3 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 180,00 180,00 180,00 180,00 180,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ET 380 ET

ÜS KK4.4 - Põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 85,00 85,00 85,00 85,00 85,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ÜS KK4.5 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 220,00 220,00 220,00 220,00 220,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ÜS KK4.6 - Väärtusliku rohumaa põhjaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20% (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 110,00 110,00 110,00 110,00 110,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ET 381 ET

ÜS KK4.7 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast kuni 20% (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 220,00 220,00 220,00 220,00 220,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ÜS KK4.8 - Pinnaveekaitse toetus, kui rohumaa moodustab kohustuseaastal kogu põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaast üle 20% (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 110,00 110,00 110,00 110,00 110,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

KOKKU O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 38 000,00 42 500,00 45 000,00 47 500,00 50 000,00 0,00 Summa: 223 000,00

Maksimaalne :

50 000,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 3 896 923,00 4 394 392,00 4 682 877,00 4 971 361,00 5 259 846,00 0,00 23 205 399,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

0,00 3 117 538,40 3 515 513,60 3 746 301,60 3 977 088,80 4 207 876,80 0,00 18 564 319,20

ET 382 ET

Millest on vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

Millest on vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 383 ET

KK5 - Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus Sekkumise kood (liikmesriik) KK5 Sekkumise nimetus Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud

majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude

üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest

Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat

SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega

SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V4.3

Suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suure

1 Jah

V5.1

Aidata kaasa pinna- ja põhjavett säästvate põllumajanduspraktikate kasutamisele

1 Jah

V5.6 Mullaviljakuse säilitamine 1 Jah

V6.1

Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine

1 Jah

V6.2

Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine

1 Jah

V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid

2 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal)

ET 384 ET

R.19 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega soodustatakse mulla majandamist, et parandada mulla kvaliteeti ja elustikku (nt mullaharimise vähendamine, põllumajanduskultuuridest taimkate, külvikord, sealhulgas liblikõieliste kultuuridega)

R.21 Veekogude kvaliteedi parandamise toetust saavate kohustustega hõlmatud kasutatava põllumajandusmaa osakaal

R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave.

Sekkumise eesmärk on säilitada kõrge bioloogilise väärtusega püsirohumaid, kus on kujunenud või säilinud looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused liigirikkuseks. Väärtusliku püsirohumaa säilitamise toetus on mõeldud ekspertide poolt inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuvatele pärandniitudele ja ekspertide poolt inventeeritud kõrge loodusväärtusega püsirohumaadele. Pärandniit ehk poollooduslik kooslus on pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. Väärtuslikud püsirohumaad on kõrge loodusväärtusega püsirohumaad, kus on kujunemas looduslik taimestik ja seeläbi tagatud tingimused kõrgema liigirikkuse kujunemiseks. Väljaspool kaitstavaid alasid asuvate pärandniitude seisundist puudub terviklik ülevaade. Põhisisetulekutoetuse abil on võimalik võtta kasutusele heas seisus looduslikke rohumaid, kuid puuduvad toetusmeetmed, mis tagaksid nende püsirohumaana säilimise ja õigete hooldusvõtetega majandamise. Vajalik on kõrge bioloogilise väärtusega püsirohumaad kaardistada, inventeerida ja tagada meetmed nende säilimiseks ning põllumajandusmaa elurikkuse ja sidususe suurendamiseks. Oluline on selliste väärtuslike püsirohumaade roll ka kliimamuutustega kohanemisel ja orgaanilise süsiniku sidumisel muldadesse. Toetusega suunatakse hoidma kõrge väärtuslikke püsirohumaid rohukamaras ja neid mitte uuendama, et säiliks ja taastuks looduslik taimestik. Taimestiku liigilise mitmekesisuse säilitamiseks on soovitatav biomass püsirohumaalt ära viia. Looduslikku liigilist mitmekesisust aitab tagada väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keeld. Elurikkuse hoidmiseks on soovitatav hilisem niitmise algusaeg ning loodussõbralikud niitmisvõtted.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Toetusesaaja Toetuse saajad on põllumajandustootjad ja teised toetuse taotlejad. Toetuskõlblikkuse tingimused · Toetust võib taotleda vähemalt 0,3 ha suuruse püsirohumaa kohta. · Toetust makstakse püsirohumaa kohta, mis on ekspertide poolt inventeeritud väljaspool kaitstavaid alasid asuv pärandniit või kõrge loodusväärtusega püsirohumaa. · Toetust ei maksta poolloodusliku koosluse ja pärandniidu toetuse õiguslikele aladele. · Toetust ei maksta maale, mille kohta taotleja taotleb mulla- ja/või veekaitsetoetust. Kohustuse pikkuseks on viis järjestikust kalendriaastat. Alates 2026. aastast võetud kohustuste pikkuseks on kolm kalendriaastat.

Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid

Sekkumise põhitegevuse nõuded

ET 385 ET

· Pärandniidud väljaspool kaitstavaid alasid ja kõrge loodusväärtusega püsirohumaad hoitakse kohustuseperioodi kestel rohukamaras. Rohukamara all hoidmine tähendab, et maad ei künta, kultiveerita, koorita, randaalita, freesita ega teostata muid töid, mis kahjustavad rohukamarat. · Väljaspool kaitstavaid alasid asuvate pärandniitude ja kõrge loodusväärtusega püsirohumaade uuendamine on keelatud. · Väetiste, reoveesette ja taimekaitsevahendite kasutamine on keelatud. · Rohukamara kahjustamine ülekarjatamisega on keelatud. · Rohumaa hekseldamisele seatakse ajaline piirang, mis kehtestatakse ministri määrusega.

O14 Milline maa on toetusõiguslik? ÜPP kava jaoks määratletud põllumajandusmaa Põllumajanduseks kasutatav maa põllumajandusmaal ja mujal Mittepõllumajandusmaa

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu

Kood Kirjeldus

GAEC01

Püsirohumaa säilitamine, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu riiklikul, piirkondlikul, allpiirkondlikul, põllumajanduslike majapidamiste rühma ja põllumajandusliku majapidamise tasandil 2018. võrdlusaastaga võrreldes. Suurim vähenemine võrdlusaastaga võrreldes on 5 %.

GAEC09 Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel

Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu

Taotleja täidab põlluraamatut vastavalt veeseadusele. HPK1 - Püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid. HPK9 - HPK 9. Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel. Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega püsirohumaa ning Natura 2000 võrgustiku alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega seda maad üles künda. Nõude rakendumise alaks on Natura 2000 ja 100% turvasmuldadega kattuvad alad ning Natura 2000 võrgustikku jäävad pärandniidud ja inventeeritud väärtuslikud püsirohumaad.

HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega

KK5 baastaseme nõuded on seotud püsirohumaa hoidmise üldise kohustusega ja Natura 2000 alal asuva püsirohumaa hoidmise kohustusega, KK5 täiendavad nõuded kohustavad säilitama konkreetset püsirohumaad väljaspool Natura 2000 ala, seda püsirohumaad mitte uuendama ning keelustavad väetamise ja taimekaitsevahendite kasutamise väärtuslikul püsirohumaal.

7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid  IACSiga hõlmatud  IACSiga hõlmamata

IACSiga hõlmatud jagu

ET 386 ET

Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse

Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil

Põhitegevused: ÜS KK5.1 - Pärandniit väljaspool kaitstavaid alasid 80 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK5.2 - Kõrge loodusväärtusega püsirohumaa 50 eurot hektari kohta aastas.

Arvutusmeetod

Ühikuhindade arvutused on teinud Põllumajandusuuringute Keskus eeldusel, et 75% maadest karjatatakse ja 25% niidetakse. Saamata jäänud tulu tulenevalt loomade kaaluiibe langusest on 61 eur/ha, lisakulu parasiiditõrjele 8,00 eur/ha, saamata jäänud tulu mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keelust on 60,00 eur/ha, alade inventeerimine ekspertide poolt 1,43 eur/ha, kulud kokku 130,43 eur/ha. Väljaspool kaitstavaid alasid asuval pärandniidul kompenseeritakse sellest 80 eur/ha ehk 61,3% ja kõrge loodusväärtusega püsirohumaal 50 eur/ha ehk 38,3%.

Lisaselgitus

Ei kohaldu

8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus)  segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega

Toetust ei maksta MAK 2014–2020 poolloodusliku koosluse toetuse ja ÜPP strateegiakava 2023–2027 pärandniidu hooldamise ja pinnavee kaitse toetuse õiguslikele aladele. Toetust ei maksta maale, mille kohta taotleja taotleb ÜPP strateegiakava 2023–2027 mulla- ja/või veekaitsetoetust. Toetuse saajal on õigus kohustust koos maaga teisele isikule üle anda või sama 5-aastase kohutuse raames väheses mahus suurendada ja vähendada. Kui kohustust soovitakse suurendada suuremas mahus, algab taotlejal uus 5-aastane kohustus. Kui alates 2026. aastast soovitakse kehtivat 5-aastast kohustust suurendada suuremas mahus, algab taotlejal uus 3-aastane kohustus. Kui kohustusega hõlmatud maa läheb majapidamisest välja, üle teisele isikule, võib teine isik kohustuse üle võtta ja sellega jätkata. Kui kohustust üle ei võeta, siis kohustus selle maa osas lõpetatakse ja kohustuse üle andjalt toetust tagasi ei nõuta. Kohustuse vähendamise, suurendamise, üleandmise ja asendamise kord reguleeritakse ministri määrusega.

Kui kaua lepingud kestavad?

Kohustuse pikkuseks on viis järjestikust kalendriaastat. Alates 2026. aastast on uute kohustuste pikkuseks kolm kalendriaastat.

10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria

ET 387 ET

WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga.

11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav

määr Minimaalne määr

Maksimaalne määr

EE - Eesti

91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel

80,00% 20,00% 80,00%

ET 388 ET

12 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Toetuse liik

Osaluse määr(ad)

Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel?

ÜS KK5.1 - Pärandniit väljaspool kaitstavaid alasid

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.31

Ei

ÜS KK5.2 - Kõrge loodusväärtusega püsirohumaa

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.19; R.21; R.31

Ei

Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK5.1 - Pärandniit väljaspool kaitstavaid alasid

Toetust makstakse 80 eurot hektari kohta aastas. Ühikuhindade arvutused on teinud PMK eeldusel, et 75% maadest karjatatakse ja 25% niidetakse. Saamata jäänud tulu tulenevalt loomade kaaluiibe langusest on 61 eur/ha, lisakulu parasiiditõrjele 8,00 eur/ha, saamata jäänud tulu mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keelust on 60,00 eur/ha, alade inventeerimine ekspertide poolt 1,43 eur/ha, kulud kokku 130,43 eur/ha. Väljaspool kaitstavaid alasid asuval pärandniidul kompenseeritakse sellest 80 eur/ha ehk 61,3%.

ÜS KK5.2 - Kõrge loodusväärtusega püsirohumaa

Toetust makstakse 50 eurot hektari kohta aastas. Ühikuhindade arvutused on teinud PMK eeldusel, et 75% maadest karjatatakse ja 25% niidetakse. Saamata jäänud tulu tulenevalt loomade kaaluiibe langusest on 61 eur/ha, lisakulu parasiiditõrjele 8,00 eur/ha, saamata jäänud tulu mineraalväetiste ja taimekaitsevahendite kasutamise keelust on 60,00 eur/ha, alade inventeerimine ekspertide poolt 1,43 eur/ha, kulud kokku 130,43 eur/ha. Kõrge loodusväärtusega püsirohumaal kompenseeritakse sellest 50 eur/ha ehk 38,3%.

13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

ET 389 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023–

2029

ÜS KK5.1 - Pärandniit väljaspool kaitstavaid alasid (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 1 000,00 7 500,00 9 500,00 11 000,00 15 216,25 Summa: 44 216,25

Maksimaalne :

15 216,25

ÜS KK5.2 - Kõrge loodusväärtusega püsirohumaa (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 9 500,00 15 000,00 20 000,00 27 000,00 Summa: 71 500,00

Maksimaalne :

27 000,00

KOKKU O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 1 000,00 17 000,00 24 500,00 31 000,00 42 216,25 Summa: 115 716,25

Maksimaalne :

42 216,25

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 80 000,00 1 075 000,00 1 510 000,00 1 880 000,00 2 567 300,00 7 112 300,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

0,00 0,00 64 000,00 860 000,00 1 208 000,00 1 504 000,00 2 053 840,00 5 689 840,00

ET 390 ET

Millest on vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

Millest on vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 391 ET

KK6 - Pärandniidu hooldamise toetus Sekkumise kood (liikmesriik) KK6 Sekkumise nimetus Pärandniidu hooldamise toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud

majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.14. Hektarite arv (välja arvatud metsandus) või muude

üksuste arv, mis on hõlmatud keskkonna- või kliimaalaste kohustustega, mis lähevad kaugemale kohustuslikest nõuetest

Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat

SO5 Edendada kestlikku arengut ja selliste loodusvarade tõhusat majandamist nagu vesi, muld ja õhk, muu hulgas kemikaalidest sõltuvuse vähendamisega

SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V4.3

Suurendada süsiniku sidumist muldades, kaitsta muldade orgaanilise süsiniku varusid ja pöörata suure

1 Jah

V6.1

Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine

1 Jah

V6.2

Elurikkust soodustavate majandamispraktikate kasutamise ja kasutuselevõtu toetamine

1 Jah

V6.6 Soodustada veekogumeid säästvaid põllumajanduspraktikaid

2 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.14 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid või säilitada süsiniku säilitamine või seda parandada (sealhulgas püsirohumaa, püsiva taimkattega püsikultuurid, põllumajandusmaa märg- ja turbaalal)

R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad

R.33 Toetust saavate kohustustega hõlmatud osa kogu Natura 2000 võrgustiku alast

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused

ET 392 ET

Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave.

Sekkumise eesmärk on säilitada pärandniite ehk poollooduslikke kooslusi ja seeläbi liigirikkust kogu põllumajandusmaal. Oluline roll on pärandniitudel ka kliimamuutustega kohanemisel ja orgaanilise süsiniku sidumisel muldadesse. Pärandniit ehk poollooduslik kooslus on pikaajalise inimtegevuse (niitmise, karjatamise ja puittaimestiku struktuuri kujundamise) mõjul kujunenud loodusliku elustikuga ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ning on niidetav või karjatatav. Iga pärandniidu kohta on üks põhitegevus, milleks on niitmine, karjatamine või puisniidu taastamisjärgne hooldamine. Lisaks põhitegevusele võib taotleja taotleda toetust ühe või mitme üheaastase lisategevuse eest. Liigikaitseliselt oluliste rannaalade lisategevuse jaoks on eksperdid välja valinud pärandniidud, kus asuvad olulised kurvitsaliste, sh niidurüdi pesitsusalad. Lisategevuse eesmärgiks on suunata need kooslused hooldusesse ning tagada nendel aladel kõrgem hoolduskvaliteet. Lisategevus pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmine toetab väikeste ja raskesti hooldatavate pärandniitude niitmist ning traditsiooniliste töövõtete säilimist. Väikesed pärandniidud on olulised maastiku sidususe säilitamisel. Lisategevusega laiule või väikesaartele toetatakse ilma püsiva praamiühenduseta väikesaartel ja laidudel asuvate pärandniitude hooldamist. Lisategevuse koosluse või liigi seisundi parendamiseks saab võtta juhul, kui pärandniidul on vaja teha lisatöid, et kaitsealuse koosluse või liigi seisundit parandada. Lisategevusega väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel testitakse tulemuspõhise toetuse metoodikat. Piloottegevusena töötatakse projekti LIFE-IP ForEst&FarmLand/Loodusrikas Eesti raames välja viieaastane tulemuspõhine pärandniidu hooldamise toetus koos metoodikaga. Koostöös teadlastega katsetatakse uusi innovaatilisi lahendusi pilootaladel umbes 500-l hektaril, kus taotleja hindab pärandniitu vastavalt väljatöötatud metoodikale. Tulemuspõhise tegevuse valimisel võib niitmise, karjatamise ja koosluse parendamise lisategevuse nõudeid kooskõlastatult Keskkonnaametiga pilootaladel muuta.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Toetusesaaja Toetuse saajad on põllumajandustootjad ja teised pärandniidu majandajad. Toetuskõlblikkuse tingimused · Pärandniidu hooldamise kohustuse kestus on viis järjestikust kalendriaastat. Alates 2026. aastast on uute kohustuste pikkuseks kolme kalendriaastat. · Toetust võib taotleda vähemalt 0,1 hektari suuruse EELISesse kantud pärandniidu kohta, mis asub looduskaitseseaduse § 4 lõike 1 punktides 1, 2, 4, 5 ja 6 nimetatud kaitstaval loodusobjektil või Rebala muinsuskaitsealal. · Toetusõiguslikuks loetakse ala, mis on valdavalt kaetud niidutaimestikuga ja on niidetav või karjatatav või mille taastamine on lõppenud ja kus on loodud tingimused niidutaimestiku kujunemiseks. · Toetusõiguslikuks ei loeta kadakatega pärandniite, kui sealsete puittaimede liituvus on suurem kui 0,5. · Toetusõiguslikuks ei loeta puisniite ja puiskarjamaid, kui sealsete puittaimete liituvus on suurem kui 0,7. · Kui kadakad ja muu puittaimestik kasvab nii, et ala on takistusteta ülepinnaliselt hooldatav ning on olemas niidule omane rohttaimestik, siis võib kadakatega pärandniitudel liituvus olla suurem kui 0,5 ning puisniidul ja puiskarjamaal suurem kui 0,7. · Toetusõigusliku maa hulka arvatakse: o kuni kahe meetri laiused maastiku joonelemendid; o pinnastee; o küün, kiviaed, loomade varjualune; o kuni 0,50 hektari suurune puude ja põõsaste grupp, väikeveekogu, vanajõgi ja muu looduslik taimestikuta ala, mis on selgelt eristatav ning mis on seotud pärandniidu hea seisundi tagamisega o rannaniidul kõik sellised ala osad, kus taimestik puudub, olenemata ala osa suurusest, välja arvatud taimestiku piirist mere poole jäävad liiva- ja kliburannad;

ET 393 ET

o roostik, mis ei ole puitunud; o tingimuslikkuse maastikuelemendid. Toetust ei anta pärandniidu kohta, mille kohta taotletakse samaaegselt sama tegevuse eest loodushoiutoetust, strateegiakava muud keskkonnatoetust või ökokava toetust, välja arvatud mahepõllumajanduse ökokava toetus.

Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid

Sekkumise põhitegevuse nõuded · Pärandniitu hooldatakse niitmise või karjatamise teel vastavalt sellele, mis on antud kooslusel lubatud. · Üks kord viie aasta jooksul võib jätta pärandniidu hooldamata ehk võtta puhkeaasta, kui samal ajal on tagatud, et elupaik on heas seisus. · Ala, mis on suurem kui 30 hektarit, tuleb niita keskelt-lahku või servast-serva. Tööde alustamisest tuleb teavitada Keskkonnaametit. Nõue ei kehti puisniitudel · Keskkonnaamet võib vastavalt oma pädevusele määrata sekkumislehes toodusterinevaid hooldamisnõudeid. · Taotleja täidab viieaastase kohustuseperioodi jooksul põhitegevuse nõudeid ja lisaks võib ta võtta igal aastal ühe aasta pikkuseid lisategevusi. Alates 2026. aastast võetud kohustuste puhul täidab taotleja kolmeaastase kohustuseperioodi jooksul põhitegevuse nõudeid ja lisaks võib ta võtta igal aastal üheaastaseid lisategevusi. · Taotleja või tema esindaja, kes tegeleb pärandniidu hooldamisega, peab osalema Keskkonnaameti korraldatud pärandniidu hooldamise koolitusel hiljemalt esimesel kohustuseaastal. Kui taotleja või tema pärandniitude hooldamisega tegelev esindaja on ÜPP strateegiakava perioodi jooksul korra läbinud Keskkonnaameti poolt korraldatud pärandniidu hooldamise koolituse, siis loetakse nõue täidetuks ka strateegiakava perioodil võetud edasiste pärandniidu hooldamise kohustuste puhul. 1.Sekkumise põhitegevuse nõuded pärandniitudele, mida hooldatakse niitmise teel · Keskkonnaamet määrab vajadusel niitmise algusaja. · Kui Keskkonnaamet ei ole niitmise algusaega määranud, siis võib niita endale sobival ajal. · Kui alal esineb EELISsse kantud kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi elupaik, siis on alal lubatud niita alates 15. juulist. Kui taotleja kõik niidetavad alad jäävad kaitsealuse maas pesitseva linnuliigi esinemisalale, siis võib Keskkonnaameti nõusolekul niita ka enne 15. juulit, kuid mitte enam kui 20% taotleja niidetavatel aladel. · Niidetaval pärandniidul tuleb jätta 5–30% alast niitmata. Kui ala ohustab seisundi halvenemine, tuleb terve ala ära niita. · Niidetav pärandniit peab olema niidetud ja niide kokku kogutud 1. septembriks, kui Keskkonnaamet ei näe ette teisiti. · Kokku kogutud niide peab olema alalt ära viidud niitmisele järgneva aasta 1. aprilliks, kui Keskkonnaamet ei näe ette teisiti. · Niidetaval pärandniidul on hekseldamine keelatud, välja arvatud koosluse seisundi parendamise lisategevuse osana ja puisniidu taastamisjärgsel hooldamisel. 2. Sekkumise põhitegevuse nõuded pärandniitudele, mida hooldatakse karjatamise teel · Rannaaladel tuleb alustada karjatamisega hiljemalt 31. mail, kui Keskkonnaamet ei näe ette teisiti. · Karjatamise tulemusena peab kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 50 protsendi ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud. · Karjatamise tulemus peab olema saavutatud 1. oktoobriks, kui Keskkonnaamet ei näe ette teisiti.

ET 394 ET

· Loomade lisasöötmine pärandniidul on keelatud. · Juhul kui alal niidetakse enne karjatamist, kehtivad lisaks karjatamise nõuetele ka niitmise nõuded. · Karjatatavat pärandniitu võib üle niita või hekseldada, kui karjatamise tulemus on saavutatud ning Keskkonnaametit on karjatamisjärgse niitmise või hekseldamise soovist teavitatud. 3. Sekkumise põhitegevuse nõuded puisniitude taastamisjärgsel hooldamisel · Taastamisjärgset puisniitu peab hooldama niitmise, karjatamise või hekseldamise teel. · Puisniidul ei ole hekseldamine lubatud enne 1. augustit. · Puisniit peab olema niidetud, karjatatud või hekseldatud 1. oktoobriks. 4.Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus · Koostöös teadlastega katsetatakse uusi lahendusi luhaniitude ja rannaalade pilootaladel umbes 500-l hektaril. · Taotleja hindab pärandniitu vastavalt väljatöötatud metoodikale. · Tulemuspõhise tegevuse valimisel võib niitmise, karjatamise ja koosluse parendamise lisategevuse nõudeid kooskõlastatult Keskkonnaametiga pilootaladel muuta. · Tulemuspõhise tegevuse valimisel ei saa võtta lisategevust väärtuste hindamise eest. · Toetuse saamise tingimusi ja hindamise metoodikat pilooditakse projekti LIFE-IP ForEst&FarmLand/Loodusrikas Eesti raames; https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland. Sekkumise lisategevuse nõuded · Lisategevuse toetust saab võtta ainult sellele pärandniidule, kuhu on võetud põhitegevuse toetust. · Kõiki lisategevusi võib võtta igal kohustuseperioodi aastal. · Lisategevust saab võtta pärandniidu põhiselt. 1. Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel · Lisategvust saab võtta pärandniitudele, mida hooldatakse karjatamise teel. · Toetusõiguslikud on EELISesse kantud liigikaitseliselt olulised rannaalad. · Karjatamise tulemusena peab kogu taotletaval alal olema visuaalselt tuvastatav, et loomad on alal toitunud selliselt, et rohustu on vähemalt 75 % ulatuses madalaks söödud ning ülejäänud alal on rohustu valdavalt söödud. 2. Lisategevus väärtuste hindamise eest · Toetuse taotleja hindab hooldatavat pärandniitu vastavalt väljatöötatud metoodikale. · Lisategevust saab võtta pärandniitudele, mida hooldatakse kas niitmise või karjatamise teel. · Üks taotleja saab taotleda lisategevust väärtuste hindamise eest kuni 3 ala kohta aastas. · Alad, mis on väiksemad kui 5 ha, saavad toetust minimaalselt 50 eurot ala kohta ning alad, mis on suuremad kui 20 ha, saavad toetust maksimaalselt 200 eurot ala kohta. · Lisategvust ei saa võtta, kui põhitegevuseks on tulemuspõhine viieaastane piloottegevus. · Toetuse saamise tingimusi ja hindamise metoodikat pilooditakse projekti LIFE-IP ForEst&FarmLand/Loodusrikas Eestiraames (https://life.envir.ee/life-ip-forestfarmland). 3.Lisategevus pärandniidu käsitsi või hobuniidukiga niitmisel

ET 395 ET

· Lisategevust saab võtta pärandniitudele, mida hooldatakse niitmise teel. · Toetust makstakse taotlejale, kes niidab kogu pärandniidu vikati, trimmeri, hobuse ja hobuniiduki või motoplokiga. 4.Lisategevus laiule või väikesaarele · Lisategevust saab võtta pärandniitudele, mida hooldatakse kas niitmise või karjatamise teel. · Toetust makstakse taotlejale, kes hooldab pärandniitu laiul või väikesaarel, kus puudub püsiv praamiühendus ja kuhu ei pääse teisiti kui muu veesõidukiga. · Lisategevuse toetust makstakse pärandniidu hooldamiseks vajalikeks tegevusteks kuni 100 hektarile. 5.Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks · Lisategevust saab võtta pärandniitudele, mida hooldatakse kas niitmise või karjatamise teel. · Taotleja valib koosluse või liigi seisundi parendamiseks lisategevuse juhul, kui on vaja teostada ühte või mitut järgmist tegevust: sonnide ja lompide taimestikust puhastamine, puistu kujundamine, mätaste eemaldamine, ebasoovitava taimestiku tõrjumiseks vajalikud täiendavad tööd või muud Keskkonnaameti poolt määratud tegevust. · Tegevust saab võtta ainult sellele osale pärandniidust, kus konkreetset tegevust on vaja läbi viia. Koosluse või liigi seisundi parendamiseks vajalike täiendavate lisategevuste elluviimiseks on vajalik Keskkonnaameti nõusolek.

O14 Milline maa on toetusõiguslik? ÜPP kava jaoks määratletud põllumajandusmaa Põllumajanduseks kasutatav maa põllumajandusmaal ja mujal Mittepõllumajandusmaa

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu

Kood Kirjeldus

GAEC01

Püsirohumaa säilitamine, võttes aluseks püsirohumaa ja põllumajandusmaa suhtarvu riiklikul, piirkondlikul, allpiirkondlikul, põllumajanduslike majapidamiste rühma ja põllumajandusliku majapidamise tasandil 2018. võrdlusaastaga võrreldes. Suurim vähenemine võrdlusaastaga võrreldes on 5 %.

GAEC09 Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel

Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu

·Taotleja täidab põlluraamatut vastavalt Veeseadusele. ·Vastavalt Loomakaitseseadusele tuleb põllumajanduslooma tervist ja heaolu kontrollida nii sagedasti, kui seda on vaja välditavate kannatuste ärahoidmiseks. Taotleja hoiab pärandniitu heas seisus vastavalt Looduskaitseseadusele. HPK1 - Püsirohumaa ja põllumaa suhtarvu säilitamine, mille kohaselt tuleb säilitada püsirohumaade pindala, et vältida rohumaade suuremahulist muutmist põllumaaks ning kaitsta ja säilitada olemasolevaid püsirohumaid.

ET 396 ET

HPK9 - HPK 9. Keskkonnatundlike püsirohumaadena kindlaks määratud püsirohumaade ümberkujundamise või kündmise keeld Natura 2000 aladel. Natura 2000 võrgustiku alal asuva 100% turvasmuldadega püsirohumaa ning Natura 2000 võrgustiku alal asuva pärandniidu ja inventeeritud väärtusliku püsirohumaa kasutusotstarvet ei tohi muuta ega seda maad üles künda. Nõude rakendumise alaks on Natura 2000 ja 100% turvasmuldadega kattuvad alad ning Natura 2000 võrgustikku jäävad pärandniidud ja inventeeritud väärtuslikud püsirohumaad.

HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega

KK6 baasnõuded on seotud püsirohumaa hoidmise üldise kohustusega ja Natura 2000 alal asuva püsirohumaa hoidmise kohustusega, samuti kohustavad baastaseme nõuded säilitama pärandniidu heas seisus vastavalt Looduskaitseseadusele, kuid ÜPP strateegiakava raames võetava kohustusega reguleeritakse pärandniitude majandamisviise (karjatamine ja niitmine), majandamise aegasid ja nähakse ette lisategevused elupaikade seisundi parandamiseks lähtudes erinevate kaitsealuste liikide elupaiganõuetest.

7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid  IACSiga hõlmatud  IACSiga hõlmamata

IACSiga hõlmatud jagu Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse

Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil

ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine: ühikumäär on 100 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates 15. juulist: ühikumäär on 150 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine: ühikumäär on 600 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne hooldamine: ühikumäär on 300 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.5 – Karjatamine: ühikumäär on 185 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.6 - Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel: ühikumäär on 80 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või hobuniidukiga niitmisel: ühikumäär on 200 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või väikesaarele: ühikumäär on 10 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks: ühikumäär on 100 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste hindamise eest tulemuspõhisetoetuse taotlemisel: ühikumäär on 10 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus: ühikumäär on 15 eurot hektari kohta aastas. ÜS KK6.12 - Puhkeaasta: ühikumäär on 100 eurot hektari kohta aastas.

Arvutusmeetod

Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Muu niidu niitmisel on arvestatud niitmise ja niite kokku kogumise kulude suurenemist pärandniidul 92,91 eur/ha ja lisakulu keskelt lahku või servast-serva niitmisel 9,84 eur/ha, kulud kokku on 102,75 eur/ha, toetusega kompenseeritakse sellest 100 eur/ha ehk 97%. Muu niidu niitmisel alates 15. juulist on arvestatud niitmise ja niite kokku kogumise kulude suurenemist pärandniidul 92,91 eur/ha ja lisakulu keskelt lahku või servast-serva niitmisel 9,84 eur/ha, sööda väärtuse kahanemist tulenevalt hilisemast niitmisest 105 eur/ha, kulud kokku on 207,75 eur/, toetusega kompenseeritakse sellest 150 eurot ehk 72%.

ET 397 ET

Karjatamisel on arvestatud lisakulu loomade ümberpaigutamisele 26,98 eur/ha, transpordikulu 18,61 eur/ha, parasiiditõrje kulu 13,75 eur/ha, igapäevase joogivee tarnetega seotud kulud 7,29 eur/ha ning loomade kaaluiibe vähenemist 192,60 eur/ha, kulud kokku on 259,23 eur/ha. Sellest kompenseeritakse 185 eur/ha ehk 71%. Puisniidu niitmisel on arvestatud ala eripäradega, niitmine ja niite kokku kogumine puisniidul nõuab eritehnikat ja on aeganõudev, selle kulu on 600 eur/ha, lisandub okste ja võsa eemaldamine ja transpordikulu 137,28 eur/ha, kokku on kulu 737 eur/ha, millest toetusega 600 eur/ ha kompenseeritakse 81%. Puisniidu taastamisjärgsel hooldamisel on arvestatud lisakulu loomade ümberpaigutamisele 26,98 eur/ha, transpordikulu 18,61 eur/ha, parasiiditõrje kulu 13,75 eur/ha, igapäevase joogivee tarnetega seotud kulud 7,29 eur/ha ning loomade kaaluiibe vähenemist 240 eur/ha, kulud kokku on 306,63 eur/ha. Sellest kompenseeritakse 300 eur/ha ehk 97,84%. Lisategevuse liigikaitseliselt olulistel rannaaladel lisakulu loomade ümberpaigutamisele on 38,88 eur/ha, lisakulu loomade suurema nakatumise eest parasiithaigustesse on 13,55 eur/ha, väiksemast kaaluiibest tekkinud saamata jäänud tulu on 165,75 eur/ha, saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 218,18 eur/ha, toetusega 80 eru/ha kompenseeritakse sellest 48,27%. Lisategevusel käsitsi või hobuniidukiga niitmisel on arvestatud tööjõukulu 67,07 eur/ha ja hobuse ja tehnika kulu 150,00 eur/ha, kogukulu on 217,07 eur/ha, millest toetusega 200 eur/ha kompenseeritakse 92%. Laiu või väikesaare lisategevuse puhul on kulu paadile 21,60 eur/ha ja keskmine tööjõukulu 9,72 eru/ha, kogukulu 31,32 eur/ha, millest toetusega 10 eur/ha kompenseeritakse 79%. Lisategevuse väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel ja tulemuspõhisel viieaastasel piloottegevusel kompenseeritaks kulud 100%. Koosluse seisundi parendamise lisategevusel on arvestatud tööjõukulu 39,85 eur/ha ja masinakulu 70,50 eur/ha, kogukulu on 110,35 eur/ha ja teotusega 100 eur/ha kompenseeritakse sellest 90,62%. Karjatataval pärandniidul on puhkeaastal täiendav kulu lisasööda ja täiendava karjamaa kasutuselevõtu eest 107,22 €/ha, millest toetusega kompenseeritakse 100 eurot hektari kohta aastas ehk 93,26%. Niidetaval pärandniidul on puhkeaastal lisakulu 107,40 €/ha, millest toetusega kompenseeritakse 100 eurot hektari kohta aastas ehk 93,11%.

Lisaselgitus

Ei kohaldu

8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus)  segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega

Toetust ei anta pärandniidu kohta, mille kohta taotletakse samaaegselt sama tegevuse eest loodushoiutoetust, ÜPP strateegiakava 2023–2027 muud keskkonnatoetust või ökokava toetust, välja arvatud mahepõllumajanduse ökokava toetus. Samal ajal ei või taotlejal olla MAK 2014–2020 ja ÜPP strateegiakava 2023–2027 pärandniidu hooldamise kohustust. MAK 2014–2020 raames võetud pärandniidu hooldamise kohustuse võib asendada ÜPP strateegiakava 2023–2027 kohustusega. Toetuse saajal on õigus kohustust suurendada, vähendada, asendada ja üle anda. Toetuse saajal on õigus kohustust koos maaga teisele isikule üle anda või sama 5-aastase kohutuse raames väheses mahus suurendada ja vähendada. Kui kohustust soovitakse suurendada suuremas mahus, algab taotlejal uus 5-

ET 398 ET

aastane kohustus. Kui alates 2026. aastast soovitakse 5-aastast kohustust suurendada suuremas mahus, algab taotlejal uus 3-aastane kohustus. Kui kohustusega hõlmatud maa läheb majapidamisest välja, üle teisele isikule, võib teine isik kohustuse üle võtta ja sellega jätkata. Kui kohustust üle ei võeta, siis kohustus selle maa osas lõpetatakse ja kohustuse üle andjalt toetust tagasi ei nõuta. Kohustuse vähendamise, suurendamise, üleandmise ja asendamise kord reguleeritakse ministri määrusega.

Kui kaua lepingud kestavad?

Pärandniidu hooldamise kohustuse kestus on viis järjestikust kalendriaastat. Alates 2026. aastast on kohustuse pikkuseks kolm kalendriaastat.

10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga.

11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav

määr Minimaalne määr

Maksimaalne määr

EE - Eesti

91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel

80,00% 20,00% 80,00%

ET 399 ET

12 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Toetuse liik

Osaluse määr(ad)

Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel?

ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.31 Ei

ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.31 Ei

ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.31 Ei

ÜS KK6.12 - Puhkeaasta Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.31 Ei

ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates 15. juulist Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.31 Ei

ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.31 Ei

ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne hooldamine Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.31 Ei

ÜS KK6.5 - Karjatamine Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.31 Ei

ÜS KK6.6 - Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.31 Ei

ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või hobuniidukiga niitmisel

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.31 Ei

ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või väikesaarele Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.31 Ei

ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.14; R.31 Ei

Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine

ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine: ühikumäär on 100 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Muu niidu niitmisel on arvestatud niitmise ja niite kokku kogumise kulude suurenemist pärandniidul 92,91 eur/ha ja lisakulu keskelt lahku või servast-serva niitmisel 9,84 eur/ha, kulud kokku on 102,75 eur/ha, toetusega kompenseeritakse sellest 100 eur/ha ehk 97%.

ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel

ET 400 ET

ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel: ühikumäär on 10 eurot hektari kohta aastas. Lisategevuse väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel kompenseeritaks kulud 100%.

ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus

ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus: ühikumäär on 15 eurot hektari kohta aastas. Lisategevuse tulemuspõhisel viieaastasel piloottegevusel kompenseeritaks kulud 100%.

ÜS KK6.12 - Puhkeaasta

ÜS KK6.12 – Puhkeaasta: ühikumäär on 100 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud Maaelu Teadmuskeskus, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Karjatataval pärandniidul on puhkeaastal täiendav kulu lisasööda ja täiendava karjamaa kasutuselevõtu eest 107,22 €/ha, millest toetusega kompenseeritakse 100 eurot hektari kohta aastas ehk 93,26%. Niidetaval pärandniidul on puhkeaastal lisakulu 107,40 €/ha, millest toetusega kompenseeritakse 100 eurot hektari kohta aastas ehk 93,11%.

ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates 15. juulist

ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates 15. juulist: ühikumäär on 150 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Muu niidu niitmisel alates 15. juulist on arvestatud niitmise ja niite kokku kogumise kulude suurenemist pärandniidul 92,91 eur/ha ja lisakulu keskelt lahku või servast-serva niitmisel 9,84 eur/ha, sööda väärtuse kahanemist tulenevalt hilisemast niitmisest 105 eur/ha, kulud kokku on 207,75 eur/, toetusega kompenseeritakse sellest 150 eurot ehk 72%.

ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine

ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine: ühikumäär on 600 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Puisniidu niitmisel on arvestatud ala eripäradega, niitmine ja niite kokku kogumine puisniidul nõuab eritehnikat ja on aeganõudev, selle kulu on 600 eur/ha, lisandub okste ja võsa eemaldamine ja transpordikulu 137,28 eur/ha, kokku on kulu 737 eur/ha, millest toetusega 600 eur/ ha kompenseeritakse 81%.

ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne hooldamine

ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne hooldamine: ühikumäär on 300 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Puisniidu taastamisjärgsel hooldamisel on arvestatud lisakulu loomade ümberpaigutamisele 26,98 eur/ha, transpordikulu 18,61 eur/ha, parasiiditõrje kulu 13,75 eur/ha, igapäevase joogivee tarnetega seotud kulud 7,29 eur/ha ning loomade kaaluiibe vähenemist 240 eur/ha, kulud kokku on 306,63 eur/ha. Sellest kompenseeritakse 300 eur/ha ehk 97,84%.

ÜS KK6.5 - Karjatamine

ÜS KK6.5 – Karjatamine: ühikumäär on 185 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“.

ET 401 ET

Karjatamisel on arvestatud lisakulu loomade ümberpaigutamisele 26,98 eur/ha, transpordikulu 18,61 eur/ha, parasiiditõrje kulu 13,75 eur/ha, igapäevase joogivee tarnetega seotud kulud 7,29 eur/ha ning loomade kaaluiibe vähenemist 192,60 eur/ha, kulud kokku on 259,23 eur/ha. Sellest kompenseeritakse 185 eur/ha ehk 71%.

ÜS KK6.6 - Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel

ÜS KK6.6 - Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel: ühikumäär on 80 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Lisategevuse liigikaitseliselt olulistel rannaaladel lisakulu loomade ümberpaigutamisele on 38,88 eur/ha, lisakulu loomade suurema nakatumise eest parasiithaigustesse on 13,55 eur/ha, väiksemast kaaluiibest tekkinud saamata jäänud tulu on 165,75 eur/ha, saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 218,18 eur/ha, toetusega 80 eru/ha kompenseeritakse sellest 48,27%.

ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või hobuniidukiga niitmisel

ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või hobuniidukiga niitmisel: ühikumäär on 200 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Lisategevusel käsitsi või hobuniidukiga niitmisel on arvestatud tööjõukulu 67,07 eur/ha ja hobuse ja tehnika kulu 150,00 eur/ha, kogukulu on 217,07 eur/ha, millest toetusega 200 eur/ha kompenseeritakse 92%.

ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või väikesaarele

ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või väikesaarele: ühikumäär on 10 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“. Laiu või väikesaare lisategevuse puhul on kulu paadile 21,60 eur/ha ja keskmine tööjõukulu 9,72 eru/ha, kogukulu 31,32 eur/ha, millest toetusega 10 eur/ha kompenseeritakse 79%.

ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks

ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks: ühikumäär on 100 eurot hektari kohta aastas. Toetust makstakse pärandniidu hektari kohta. Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK, võttes arvesse uuringut „Poollooduslike koosluste jätkusuutliku majandamise tagamise analüüs“.

13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

ET 402 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023–

2029

ÜS KK6.1 - Muu niidu niitmine (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 1 505,00 1 723,00 1 962,00 2 170,00 2 300,00 0,00 Summa: 9 660,00

Maksimaalne :

2 300,00

ÜS KK6.10 - Lisategevus väärtuste hindamise eest tulemuspõhise toetuse taotlemisel (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 500,00 500,00 500,00 1 000,00 1 500,00 0,00 Summa: 4 000,00

Maksimaalne :

1 500,00

ÜS KK6.11 - Tulemuspõhine viieaastane piloottegevus (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 15,00 15,00 15,00 15,00 15,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 500,00 500,00 500,00 500,00 500,00 0,00 Summa: 2 500,00

Maksimaalne :

500,00

ET 403 ET

ÜS KK6.12 - Puhkeaasta (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ÜS KK6.2 - Muu niidu niitmine alates 15. juulist (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 150,00 150,00 150,00 150,00 150,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 5 500,00 5 650,00 5 800,00 6 000,00 6 300,00 0,00 Summa: 29 250,00

Maksimaalne :

6 300,00

ÜS KK6.3 - Puisniidu niitmine (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 600,00 600,00 600,00 600,00 600,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 1 425,00 1 650,00 1 750,00 1 850,00 1 900,00 0,00 Summa: 8 575,00

Maksimaalne :

1 900,00

ET 404 ET

ÜS KK6.4 - Puisniidu taastamisjärgne hooldamine (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 300,00 300,00 300,00 300,00 300,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 75,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00 Summa: 475,00

Maksimaalne :

100,00

ÜS KK6.5 - Karjatamine (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 185,00 185,00 185,00 185,00 185,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 28 020,00 28 410,00 31 045,00 32 680,00 34 400,00 0,00 Summa: 154 555,00

Maksimaalne :

34 400,00

ÜS KK6.6 - Lisategevus liigikaitseliselt olulistel rannaaladel (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 80,00 80,00 80,00 80,00 80,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 2 500,00 2 760,00 3 300,00 3 700,00 4 000,00 0,00 Summa: 16 260,00

Maksimaalne :

4 000,00

ET 405 ET

ÜS KK6.7 - Lisategevus käsitsi või hobuniidukiga niitmisel (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 200,00 200,00 200,00 200,00 200,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 100,00 100,00 150,00 150,00 150,00 0,00 Summa: 650,00

Maksimaalne :

150,00

ÜS KK6.8 - Lisategevus laiule või väikesaarele (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 10,00 10,00 10,00 10,00 10,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 1 500,00 1 700,00 1 700,00 2 000,00 2 000,00 0,00 Summa: 8 900,00

Maksimaalne :

2 000,00

ÜS KK6.9 - Lisategevus koosluse või liigi seisundi parendamiseks (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 2 050,00 2 250,00 2 450,00 2 850,00 2 850,00 0,00 Summa: 12 450,00

Maksimaalne :

2 850,00

ET 406 ET

KOKKU O.14 (ühik: Hektarid) 0,00 36 525,00 37 533,00 40 657,00 42 800,00 45 000,00 0,00 Summa: 202 515,00

Maksimaalne :

45 000,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 7 491 700,00 7 793 450,00 8 460 525,00 8 956 300,00 9 394 000,00 0,00 42 095 975,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

0,00 5 993 360,00 6 234 760,00 6 768 420,00 7 165 040,00 7 515 200,00 0,00 33 676 780,00

Millest on vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

Millest on vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 407 ET

KK7 - Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Sekkumise kood (liikmesriik) KK7 Sekkumise nimetus Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud

majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste või üksuste arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei

Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO4 Aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja nendega kohanemisele, sealhulgas kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ja süsiniku sidumise võimendamise kaudu, ning edendada kestlikku energiat

SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

SO9 Parandada liidu põllumajanduse reageerimist ühiskonna ootustele toidu ja tervise osas, siia alla kuuluvad nii kestlikul viisil toodetud kvaliteetne, ohutu ja täisväärtuslik toit, toidujäätmete tekke vähendamine kui ka loomade heaolu ja võitlus antimikroobikumiresistentsuse vastu

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V4.6 Tagada taimekasvatuses kliimamuutustega kohanemine

2 Osaliselt

V6.1

Mahepõllumajandusmaa ja keskkonnameetmetega hõlmatud maa osakaalu hoidmine ja suurendamine

1 Jah

V6.5 Põllumajandusloomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine

1 Jah

V9.11

Kasvatatavate põllu- ja aiakultuuride mitmekesisus, kohalikesse oludesse sobivate sortide olemasolu

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.31 Kasutatava põllumajandusmaa osakaal, mis on hõlmatud toetatud kohustustega, millega toetatakse elurikkuse säilitamist või taastamist, sealhulgas suure loodusväärtusega põllumajandustavad

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave.

Lisaks looduslike taime- ja loomaliikide säilitamisele on bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni kohaselt oluline säilitada ka koduloomade ja kultuurtaimede geneetilist mitmekesisust. Geneetiliste ressursside säilitamine on oluline nii bioloogilisest ja kultuurilisest kui ka majanduslikust seisukohast, kuna

ET 408 ET

mitmekesiste tunnustega heterogeensed populatsioonid kannavad endas omadusi, mida on võimalik edukalt kasutada kultuurtõugude ja -sortide aretamisel. Väga oluline on, et erinevaid taimesorte kasvatatakse laialdaselt põllumajandustootmises ja ei hoitaks ainult säilitamise eesmärgil. Samuti on need seotud meie toidukultuuriga ja mitmekesistavad meie toidulauda. Toetuse eesmärgiks on säilitada kohalike tingimustega kohastunud ja geneetilisest erosioonist ohustatud taimede geneetilist ressurssi, edendada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste kohalike taimesortide kasvatamist ning soodustada kohalike puuvilja- ja marjasortidega uute istandike rajamist. Sekkumist rakendatakse hektari- ja taimepõhise toetusena maaelu arengu sekkumisliigi „Keskkonna-, kliima- ja muud majandamiskohustused“ abil. Sekkumine on tegevuspõhine, sellega võetakse puuvilja- ja marjakultuuride kasvatamisel viieaastane kohustus ning põllu- ja köögiviljakultuuride kasvatamisel ühe aastane kohustus kasvatada kohalikke sorte. Sekkumise sihtgrupiks on põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik. Kohalike sortide valikul lähtuti seisukohast, et tegu oleks Eesti sordiga, mis on pika ajalooga, kultuuriliselt, etniliselt või geneetiliselt oluline. Valitud sortide toetamise eesmärk ei ole ainult kultuuripärandi hoidmine, vaid need sordid peaksid pakkuma huvi ka tootjale ja tarbijale. Toetatavatel sortidel on selliseid erilisi ja väärtuslikke omadusi, mis võimaldavad neid kasutada nišitoodetena. Praegu ei ole need sordid leidnud laiemat kasutust, kuna on mõne omaduse tõttu (haiguskindlus, käsitsi koristus, võra tüüp, vähene säilivus vms) ebasoosingus. Nimekirja valiti nii rahvaselektsioonisorte, säilitussorte kui ka sordilehes olevaid sorte. Põllukultuuride ja köögiviljakultuuride nimekirja ettepaneku koostasid Eesti Taimekasvatuse Instituut ja põllumajanduskultuuride geneetilise ressursi programmi hindamiskomisjon. Kohalike puuvilja- ja marjakultuuride sortide nimekirja parandused ja täiendused koostati EMÜ Polli Aiandusuuringute Keskuse, ettevõtjate ja Eesti Aiandusliidu puuviljanduskomisjoni ettepanekute põhjal.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Toetuskõlblikkuse tingimused Taotleja kohta · Toetust võib taotleda põllumajandusliku tegevusega tegelev füüsilisest isikust ettevõtja või juriidiline isik. · Kohalikku sorti kartuli kasvatamisel peab taotleja olema kantud taimekaitseseaduses sätestatud juhul taimetervise registrisse. · Taotleja võtab kohustuse täita kohalikku sorti puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamise nõudeid taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat ning kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuri kasvatamise nõudeid taotluse esitamise kalendriaastal. · Kohalikku sorti puuviljakultuuridele võib toetust taotleda, kui kasvatatakse vähemalt 20 viljapuud vähemalt viiest erinevast sekkumise lisas nimetatud puuviljakultuuri kohalikust sordist. · Kohalikku sorti marjakultuuridele võib toetust taotleda, kui kasvatatakse vähemalt 20 marjapõõsast vähemalt kolmest erinevast sekkumise lisas nimetatud marjakultuuri kohalikust sordist. · Alates 2026. aastast on kohalikku sorti puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamise uue kohustuse pikkuseks kolm kalendriaastat. Maa ja taimede kohta · Toetusega hõlmatud maa peab asuma põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registris. · Toetust võib taotleda põllumajandusmaa kohta, millel kasvatatakse vähemalt ühte sekkumise lisas loetletud kohalikku sorti puuvilja-, marja-, põllu- või köögiviljakultuuri. Toetusõigusliku põllu pindala hulka arvestatakse ka põllu otstes asuv kuni 15 meetri laiune teenindusala.

ET 409 ET

· Teravilja, kaunvilja (va. põlduba ’Helbi’), heintaimede ja kartuli kasvatamisel võib toetust taotleda vähemalt 0,3 hektari suuruse maa kohta. · Köögivilja, söödapeedi ja põlduba ’Helbi’ kasvatamisel võib toetust taotleda vähemalt 0,1 hektari suuruse maa kohta. · Kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuri kasvatamisel võib toetust taotleda kui minimaalne toetusalune maa on vähemalt järgmise suurusega: o teravilja ’Sangaste’ kasvatamise korral 5 ha; o kaunviljade (va. põlduba ’Helbi’) kasvatamise korral 1 ha; o heintaimede seemnekasvatuse ja valge ristiku kasvatamise korral 0,3 ha; o kartuli kasvatamise korral 0,3 ha; o söödapeedi, kaalika, sibula, kapsa ja põldoa ’Helbi’ kasvatamise korral 0,1 ha. ·Kohalikku sorti põllukultuuride kasvatamisel kasutab taotleja üksnes sertifitseeritud seemet või kohalikku sorti köögiviljade kasvatamisel standardseemet. Sertifitseeritud seemne mittesaadavuse korral võib põllukultuuride kasvatamiseks kasutada sama põllukultuuri aretusseemet. ·Kohalikku sorti viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamise korral peab taotleja aia rajamisel või taimede asendamisel kasutama istutusmaterjali, mis on saadud tarnijalt, kelle andmed on kantud taimetervise registrisse. ·Heintaimede puhul antakse toetust üksnes maa kohta, millel kasvatatavad heintaimed on põldtunnustatud, v.a valge ristik. ·Regionaal- ja põllumajandusministril on õigus igal kalendriaastal määrata põllu- ja köögiviljakultuuride maksimaalne toetusalune pindala iga sordi puhul ühe taotleja kohta. ·Toetust võib taotleda sekkumise lisas loetletud kohalikku sorti taimede kohta. Sekkumise lisa I Toetatavate põllukultuuride kohalike sortide loetelu Teravili 1. Talirukis ’Sangaste’ Kaunviljad 2. Põlduba ’Jõgeva’ 3. Põlduba ’Helbi’ 4. Põldhernes ’Mehis’ 5. Põldhernes ’Kirke’ Kartul 6. Kartul ’Ando’ 7. Kartul ’Endla’ 8. Kartul ’Jõgeva kollane’ 9. Kartul ’Väike verev’ Söödakultuurid 10.Söödapeet ’Jõgeva Eckendorf’ Liblikõielised heintaimed 11. Valge ristik ’Jõgeva 4’ Kõrrelised heintaimed

ET 410 ET

12. Aas-rebasesaba ’Haljas’ 13. Sale-haguhein ’Ilo’ 14. Punane aruhein ’Jõgeva 70’ II Toetatavate köögiviljakultuuride kohalike sortide loetelu 1. Harilik sibul ’Jõgeva 3’ 2. Valge peakapsas ’Jõgeva’ 3.Kaalikas ’Kohalik sinine’ 4. Kaalikas ’Kõpu’ III Toetatavate puuvilja- ja marjakultuuride kohalike sortide loetelu Õunapuu 1.‘Aia ilu’ 2.‘Eva kuld’ 3.‘Karlapärl’ 4.‘Krameri tuviõun’ 5.‘Maimu’ 6.‘Meelis’ 7.‘Paide taliõun’ 8.‘Põltsamaa taliõun’ 9.‘Raeda suviõun’ 10.‘Suure-Jaani suveõun’ 11.‘Talipirnõun’ 12. ‘Tallinna pirnõun’ 13. ‘Vahur’ 14. ‘Vambola’ 15. ‘Veiniõun’ 16.‘Pärnu tuviõun” 17.‘Karksi renett” Pirnipuu 18.‘Eesti pirn’ 19.‘Järve seemik’ 20.‘Kägi bergamott’ 21.‘Saaremaa punane’ 22.‘Tartu pirn’ 23. ‘Tervishoiunõunik’ Ploomipuu: 24.‘Amitar’ 25.‘Hiiu sinine’ 26.‘Kihelkonna’ 27.‘Mõisaploom’ 28.‘Noarootsi punane’ 29.‘Polli Emma’

ET 411 ET

30.‘Polli viljakas’ 31. ‘Pärnu sinine’ 32.‘Suur Tõll’ 33.‘Tamme sinine’ 34.‘Tartu punane’ 35.‘Vikana’ 36.‘Volli ploom’ 37. ‘Märjamaa” Kirsipuu 38.‘Nõmme liivakirss’ Musta sõstar 39.‘Anneke’ 40.‘Albos’ 41.‘Mede must’ 42.‘Moka’ 43.‘Mulgi must’ 44.‘Musti’ Punane sõstar 45.‘Krameri punane’ 46.‘Kurvitsa 4’ Karusmari 47.‘Aamissepa viljakas’ 48. ‘Jaanike’ 49.‘Polli esmik’ 50. ‘Rae 1’

Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid

Toetuse saamise nõuded · Taotleja peab koostama kohalikku sorti puuvilja- ja marjakultuuride kohta aiaplaani. · Taotleja peab kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuride kasvatamise korral järgima sordiomaniku kehtestatud minimaalseid agrotehnikanõudeid ja külvisenorme. · Taotleja peab kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuride kasvatamise korral vältima põllu umbrohtumist. Taotleja kasvatab kohustuseaastal kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuri kasvukohal põhikultuurina vähemalt 15. juunist kuni 1. augustini.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu

Kood Kirjeldus

ET 412 ET

Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu

Taotleja peab kandma andmed põllumajandusmaal tehtud tegevuste ja kasvatatavate toetusõiguslike sortide kohta veeseaduse alusel peetavasse põlluraamatusse.

HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega

Põlluraamatu pidamine on baasnõudeks kõikidele kohalikku sorti taimede kasvatamise toetuse saamise nõuetele.

7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid  IACSiga hõlmatud  IACSiga hõlmamata

IACSiga hõlmatud jagu Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse

Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil

Toetuse ühikumäär kohalikku sorti taimede nõuetekohasel kasvatamisel on järgmine: • Talirukis ’Sangaste’ –20 eurot hektari kohta aastas; • Kaunviljad (va. põlduba ’Helbi’) –50 eurot hektari kohta aastas; • Valge ristik ’Jõgeva 4’ –50 eurot hektari kohta aastas; • Sertifitseeritud heintaime seemnekasvatus –120 eurot hektari kohta aastas; • Kartul –70 eurot hektari kohta aastas; • Kaalikas ja söödapeet, põlduba’Helbi’ –500 eurot hektari kohta aastas; • Valge peakapsas ’Jõgeva’ – 1500 eurot hektari kohta aastas; • Harilik sibul ’Jõgeva 3’ –1200 eurot hektari kohta aastas; • Viljapuud –12 eurot taime kohta aastas; • Marjapõõsad –5 eurot taime kohta aastas.

Arvutusmeetod

Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Toetusega kompenseeritakse kuni 100% toetuse nõuete täitmisega kaasnevast saamata jäänud tulust ja lisakuludest. Ühikusummade kalkulatsioonides võrreldi kohalikku sorti taimede saagikust tänapäevaste sortidega, arvestati müügihinda ning kus asjakohane võeti arvesse ka täiendavaid koristus- rajamis-, hoolduskulusid ning saagikadu. Kohalikku sorti viljapuude ja marjapõõsaste kasvatamine kompenseeritakse 100%. See aitab kaasa olemasolevate kohalikku sorti taimedega rajatud istandike säilimisele ja uute rajamisele. Kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuride kasvatamise nõuete täitmine kompenseeritakse osaliselt, sõltudes kultuurist ja sordist.

Lisaselgitus

Kohalikku sorti taimede kasvatamise toetust saab taotleda sama põllumaa või puuvilja- ja marjakultuuride aluse maa kohta, millele taotletakse ökokava või põllumajanduskeskkonna toetusi.

8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus)

ET 413 ET

 segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega

Toetuse saajal on õigus kohustust üle anda.

Kui kaua lepingud kestavad?

Taotleja võtab kohustuse täita kohalikku sorti puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamise nõudeid taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat ning kohalikku sorti põllu- ja köögiviljakultuuri kasvatamise nõudeid taotluse esitamise kalendriaastal. Alates 2026. aastast on kohalikku sorti puuvilja- ja marjakultuuri kasvatamise uue kohustuse pikkuseks kolm kalendriaastat.

10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga.

11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav

määr Minimaalne määr

Maksimaalne määr

EE - Eesti

91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel

80,00% 20,00% 80,00%

ET 414 ET

12 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Toetuse liik

Osaluse määr(ad)

Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel?

ÜS KK7.1 - Talirukis ’Sangaste’ kasvatus Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.31 Ei

ÜS KK7.10 - Marjapõõsaste kasvatus Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.31 Ei

ÜS KK7.2 - Kaunviljade kasvatus (v.a põlduba ’Helbi’)

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.31 Ei

ÜS KK7.3 - Valge ristiku ’Jõgeva 4’ kasvatus Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.31 Ei

ÜS KK7.4 - Sertifitseeritud heintaime seemnete kasvatus

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.31 Ei

ÜS KK7.5 - Kartuli kasvatus Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.31 Ei

ÜS KK7.6 - Kaalika, söödapeedi ja põlduba ’Helbi’ kasvatus

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.31 Ei

ÜS KK7.7 - Valge peakapsas ’Jõgeva’ kasvatus Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.31 Ei

ÜS KK7.8 - Söögisibula ’Jõgeva 3’ standardseemne tippsibula kasvatus

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.31 Ei

ÜS KK7.9 - Viljapuude kasvatus Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.31 Ei

Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK7.1 - Talirukis ’Sangaste’ kasvatus

Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 113 eurot, sellest kompenseeritakse 20 eurot hektari kohta aastas.

ÜS KK7.10 - Marjapõõsaste kasvatus

Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 5 eurot, sellest kompenseeritakse 5 eurot taime kohta aastas.

ÜS KK7.2 - Kaunviljade kasvatus (v.a põlduba ’Helbi’)

Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 86 eurot, sellest kompenseeritakse 50 eurot hektari kohta aastas.

ÜS KK7.3 - Valge ristiku ’Jõgeva 4’ kasvatus

Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 59 eurot, sellest kompenseeritakse 50 eurot hektari kohta aastas.

ÜS KK7.4 - Sertifitseeritud heintaime seemnete kasvatus

Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 153 eurot, sellest kompenseeritakse 120 eurot hektari kohta aastas.

ET 415 ET

ÜS KK7.5 - Kartuli kasvatus

Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 648 eurot, sellest kompenseeritakse 70 eurot hektari kohta aastas.

ÜS KK7.6 - Kaalika, söödapeedi ja põlduba ’Helbi’ kasvatus

Kaalika või söödapeedi kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 1000 eurot, sellest kompenseeritakse 500 eurot hektari kohta aastas. Põlduba ’Helbi’ kasvatamisel on saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku 959 eurot, milles kompenseeritakse 500 eurot hektari kohta aastas.

ÜS KK7.7 - Valge peakapsas ’Jõgeva’ kasvatus

Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 2301 eurot, sellest kompenseeritakse 1500 eurot hektari kohta aastas.

ÜS KK7.8 - Söögisibula ’Jõgeva 3’ standardseemne tippsibula kasvatus

Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 2025 eurot, sellest kompenseeritakse 1200 eurot hektari kohta aastas.

ÜS KK7.9 - Viljapuude kasvatus

Saamata jäänud tulu ja lisakulu kokku on 12 eurot, sellest kompenseeritakse 12 eurot taime kohta aastas.

13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

ET 416 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023–

2029

ÜS KK7.1 - Talirukis ’Sangaste’ kasvatus (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 20,00 20,00 20,00 20,00 20,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ÜS KK7.10 - Marjapõõsaste kasvatus (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 5,00 5,00 5,00 5,00 5,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ÜS KK7.2 - Kaunviljade kasvatus (v.a põlduba ’Helbi’) (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ET 417 ET

ÜS KK7.3 - Valge ristiku ’Jõgeva 4’ kasvatus (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 50,00 50,00 50,00 50,00 50,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ÜS KK7.4 - Sertifitseeritud heintaime seemnete kasvatus (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 120,00 120,00 120,00 120,00 120,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ÜS KK7.5 - Kartuli kasvatus (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 70,00 70,00 70,00 70,00 70,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ET 418 ET

ÜS KK7.6 - Kaalika, söödapeedi ja põlduba ’Helbi’ kasvatus (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 500,00 500,00 500,00 500,00 500,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ÜS KK7.7 - Valge peakapsas ’Jõgeva’ kasvatus (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00 1 500,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ÜS KK7.8 - Söögisibula ’Jõgeva 3’ standardseemne tippsibula kasvatus (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 1 200,00 1 200,00 1 200,00 1 200,00 1 200,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

ET 419 ET

ÜS KK7.9 - Viljapuude kasvatus (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 12,00 12,00 12,00 12,00 12,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Summa: 0,00

Maksimaalne :

0,00

KOKKU O.19 (ühik: Tegevused) 0,00 0,00 6 500,00 6 600,00 6 700,00 6 800,00 7 000,00 Summa: 33 600,00

Maksimaalne :

7 000,00

O.19 (ühik: Hektarid) 0,00 0,00 600,00 700,00 800,00 900,00 1 000,00 Summa: 4 000,00

Maksimaalne :

1 000,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 92 150,00 104 565,00 116 980,00 130 278,00 144 459,00 588 432,00

Esialgne iga-aastane rahaeraldis (liidu osalus eurodes)

0,00 0,00 73 720,00 83 652,00 93 584,00 104 222,40 115 567,20 470 745,60

Millest on vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (kohaldatakse artikli 95 lõike 1 suhtes artiklite 73 ja 75 alusel) (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 420 ET

Millest on vajalik XII lisas kehtestatud minimaalse rahaeraldise tagamiseks (liidu osalus eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

ET 421 ET

KK8 - Ohustatud tõugu looma pidamise toetus Sekkumise kood (liikmesriik) KK8 Sekkumise nimetus Ohustatud tõugu looma pidamise toetus Sekkumise liik ENVCLIM(70) – Keskkonna- ja kliimakohustused ning muud

majandamiskohustused Ühine väljundnäitaja O.19. Geneetilisi ressursse toetavate tegevuste või üksuste arv Toetab sihtotstarbelise kasutamise nõuet seoses Põlvkondade vahetus: Ei

Keskkond: Jah Ökokavade tagasimakse süsteem: Ei LEADER: Ei

1 Territoriaalne kohaldamisala ja vajaduse korral piirkondlik mõõde

Territoriaalne kohaldamisala: Riigi tasand

Kood Kirjeldus EE Eesti

Territoriaalse kohaldamisala kirjeldus

Sekkumist rakendatakse üleriigilisena.

2 Seotud erieesmärgid, sektoriülene eesmärk ja asjakohased valdkondlikud eesmärgid

ÜPP ERIEESMÄRGI kood + kirjeldus Selle sekkumise liigi jaoks soovitatud ÜPP erieesmärgid on kuvatud paksus kirjas

SO6 Panustada elurikkuse kadumise peatamisse ja elurikkuse taastamisse, edendada ökosüsteemi teenuseid ning säilitada elupaiku ja maastikke

3 Sekkumisega käsitletav(ad) vajadus(ed)

Kood Kirjeldus Prioriteetide määramine ÜPP strateegiakava tasandil

Käsitletud ÜPP strateegiakavas

V6.5 Põllumajandusloomade ja kultuurtaimede geneetilise mitmekesisuse hoidmine

1 Jah

4 Tulemusnäitaja(d)

TULEMUSNÄITAJATE kood + kirjeldus Selle sekkumise puhul valitud ÜPP erieesmärkide soovitatud tulemusnäitajad kuvatakse paksus kirjas

R.25 Keskkonnakestlikkuse parandamise toetatud kulukohustustega hõlmatud loomühikute osakaal

5 Sekkumise konkreetne ülesehitus, nõuded ja toetusõiguslikkuse tingimused Kirjeldage sekkumise erieesmärke ja sisu, sealhulgas konkreetset suunamist, valikupõhimõtteid, vastastikust täiendavust muude sekkumiste/tegevuste kogumitega mõlema samba raames ning esitage lingid asjaomastele õigusaktidele ja muu asjakohane teave.

Sekkumise eesmärgiks on tagada kultuuripärandi ja geneetilise mitmekesisuse seisukohast oluliste ja ohustatuks loetud kohalike tõugude säilitamine. Põllumajandusloomade aretuse seaduse kohaselt loetakse tõug või eristatav osa ühte tõugu kuuluvate loomade populatsioonist ohustatuks, kui aretuses kasutatavate emasloomade arv on alla tuhande või isasloomade arv alla kahekümne ja emaslindude arv alla kümne tuhande või isaslindude arv alla tuhande. Tõud, keda Eestis loetakse ohustatuks, on nimetatud maaeluministri 21.12.2018 määruses nr 82 „Põllumajandusloomade ohustatud tõugude loetelu“. Sekkumise kaudu on plaanis toetada kõiki tõuge, kes on sellesse loetellu kantud.

Määratlege rahastamise nõuetele vastavad toetusesaajad ning vajaduse korral toetusesaaja ja alaga seotud konkreetsed rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid

Toetusesaaja Toetust antakse loomapidajale. Toetuskõlblikkuse tingimused ·Taotleja võtab kohustuse täita ohustatud tõugu looma pidamise toetuse nõudeid taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat, igal aastal vähemalt 10 kuud. Alates 2026. aastast on uue kohustuse pikkuseks kolm kalendriaastat.

ET 422 ET

·Iga ohustatud loomatõu puhul algab eraldi kohustus. Uus kohustus ei alga selle tõu kohta, mille kohta taotlejal juba on eelmise maaelu arengukava või käesoleva strateegiakava raames ohustatud tõugu looma pidamise kehtiv kohustus. ·Samal ajal ei või taotlejal olla MAK 2014–2020 ja ÜPP strateegiakava 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustust. MAK 2014–2020 raames ohustatud tõugu loomade kohta võetud kohustuse võib asendada ÜPP strateegiakava 2023–2027 kohustusega. ·Loomade/lindude arv, kelle kohta toetust taotletakse, võib kohustuseperioodi jooksul aastati varieeruda, kuid ei tohi olla väiksem minimaalsest kohustuse suurusest, mis kehtestatakse maaeluministri määruses. Taotleja, kes taotleb toetust eesti vuttide pidamise eest, peab nende üle arvestust. Arvestuse pidamise täpsem kord kehtestatakse maaeluministri määruses.

Määratlege rahastamiskõlblikud toetuse (IACSiga hõlmamata) või kulukohustuste (IACS) ja muude kohustuste liigid

Taotleja peab eesti maatõugu veist, eesti vutte, kihnu maalammast, eesti hobust, eesti raskeveohobust, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobust või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobust.

 Toetust saab taotleda:  vähemalt kohustuseaastale eelnenud aastal sündinud või asendamise hetkel vähemalt kuue kuu

vanuse eesti maatõugu veise pidamise eest, kui toetuse taotleja peab nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud puhtatõulist tõuraamatu põhiossa kantud eesti maatõugu veist, kelle mõlemad vanemad ja vanavanemad on kantud eesti maatõugu veiste tõuraamatu põhiossa;

 vähemalt kohustuseaastale eelnenud aastal sündinud või asendamise hetkel vähemalt kuue kuu vanuse eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobuse ja vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobuse pidamise eest, kui toetuse taotleja peab nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud puhtatõulist tõuraamatu põhiosas registreeritud või sinna kantud eesti hobust, eesti raskeveohobust, tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobust või tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobust;

 vähemalt kohustuseaastale eelnenud aastal sündinud või asendamise hetkel vähemalt kuue kuu vanuse eesti raskeveohobuse pidamise eest, kui toetuse taotleja peab nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud, põllumajandusloomade aretuse seadusele vastava eriprogrammi kohaselt saadud ja tõuraamatu lisaosas A registreeritud või sinna kantud eesti raskeveohobust;

 vähemalt kohustuseaastale eelnenud aastal sündinud või asendamise hetkel vähemalt kuue kuu vanuse kihnu maalamba pidamise eest, kui toetuse taotleja peab nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud puhtatõulist tõuraamatu põhiosas registreeritud või põhiossa kantud kihnu maalammast;

 eesti vuti pidamise eest, kui toetuse taotleja peab tõutunnistusega või tõendatud päritoluga eesti vutte, kes on individuaalses jõudluskontrollis või keda taotleja peab sugulinnuna ja kes on rühmaviisilises jõudluskontrollis. Jõudluskontrolli tehakse põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras.

 Kohustuseaasta jooksul võib taotleja asendada kohustuse all oleva looma teise sama tõugu nõuetekohase loomaga, kaotamata õigust saada toetust taotletud mahus. Asendusloom peab asendamise ajal olema vähemalt kuue kuu vanune.

 Toetuse saamise tingimustele vastava looma kohta, kelle kohta taotletakse toetust, võib taotleda ka lisatoetust, kui loom on:

 eesti maatõugu lehm, kes on toetuse taotlemisele eelnenud aastal andnud tõendatud põlvnemisega puhtatõulise järglase, ning vasikas on elussündinud ja andmed tema sünni kohta on kantud põllumajandusloomade registrisse või esitatud jõudluskontrolli läbiviijale;

 tõuraamatusse kantud eesti maatõugu pull;  eesti maatõugu lehmmullikas, kes on sündinud kohustuseaastale eelnenud kolme aasta jooksul;

ET 423 ET

 eesti maatõugu lehm, kes on kohustuseaastal jõudluskontrollis põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras;

 kohustuseaastale eelnenud aastal puhtatõulise järglase andnud eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni mära, kui varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud, varsa põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas;

 kohustuseaastale eelnenud aastal järglase andnud eesti raskeveohobuse mära, kui varss on nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud, varsa põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on saadud põllumajandusloomade aretuse seaduse kohase eriprogrammi alusel ja registreeritud tõuraamatu lisaosas A;

 kohustuseaastale eelnenud aastal puhtatõulise järglase andnud ja enne kohustuseaastat jõudluskontrollis olnud eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni täkk, kui täku põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on registreeritud tõuraamatu põhiosas. Jõudluskontroll peab olema läbi viidud põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras ning andmed jõudluskontrolli läbiviimise kohta peavad olema kantud hobuslaste registrisse;

 kohustuseaastale eelnenud aastal järglase andnud ja enne kohustuseaastat jõudluskontrollis olnud eesti raskeveohobuse täkk, kui täku põlvnemine on geneetiliselt kontrollitud ning varss on saadud põllumajandusloomade aretuse seaduse kohase eriprogrammi alusel ja registreeritud tõuraamatu lisaosas A. Jõudluskontroll peab olema läbi viidud põllumajandusloomade aretuse seaduses sätestatud alustel ja korras ning andmed jõudluskontrolli läbiviimise kohta peavad olema kantud hobuslaste registrisse;

 eesti hobuse, eesti raskeveohobuse, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni või tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni noortäkk, kes on sündinud kohustuseaastale eelnenud kolme aasta jooksul;

 peatõuraamatusse kantud kihnu maalamba jäär;  kihnu maalammas, kes on kohustuseaastal jõudluskontrollis põllumajandusloomade aretuse

seaduses sätestatud alustel ja korras.

 Kui taotleja taotleb kohustusealuse looma kohta lisatoetust ja soovib looma asendada, kuid asendusloom ei vasta samadele lisatoetuse saamise tingimustele, siis kohustusealuse looma kohta lisatoetust ei maksta.

 Kui on taotletud lisatoetust järglase andnud täku kohta, siis ei saa sama täku kohta enam noortäku pidamise lisatoetust taotleda.

Hobuse põlvnemise geneetiliseks kontrollimiseks tuleb akrediteeritud laboris läbi viia geneetiline ekspertiis enne taotlemise aasta taotlemisperioodi. Geneetilise ekspertiisiga kontrollitakse, kas põlvnemisandmed on mõlema vanemlooma osas õiged.

6 Lähtetaseme asjakohaste elementide kindlaksmääramine (asjakohased HPKd, kohustuslikud majandamisnõuded (KMN) ja muud liikmesriigi ja liidu õigusega kehtestatud kohustuslikud nõuded), kui asjakohane, siis KMNide kohaste konkreetsete asjakohaste kohustuste kirjeldus ning selgitus selle kohta, kuidas kohustus läheb kaugemale kohustuslikest nõuetest (nagu on osutatud artikli 28 lõikes 5, artikli 70 lõikes 3 ja artikli 72 lõikes 5) Asjakohaste HPKde ja KMNide loetelu

Kood Kirjeldus

Kohustuslike riigisiseste standardite loetelu

Ei kohaldu

HPK, KMNi ja riigisiseste standardite seos sekkumisega

Ei kohaldu

7 Toetuse vorm ja määr / summad / arvutusmeetodid

ET 424 ET

 IACSiga hõlmatud  IACSiga hõlmamata

IACSiga hõlmatud jagu Makse liik  ühikuhind lisakulude ja saamata jäänud tulu põhjal  sisaldab tehingukulusid  ühekordne makse  kindlasummaline makse

Toetuse vahemik toetusesaaja tasandil

Toetuse ühikumäär nõuetele vastava ohustatud tõugu looma kohta on järgmine: ·eesti maatõugu veis – 250 eurot looma kohta aastas; · eesti hobune – 250 eurot looma kohta aastas; · eesti raskeveohobune – 250 eurot looma kohta aastas; · tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobune – 250 eurot looma kohta aastas; · tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatsiooni hobune –250 eurot looma kohta aastas; · kihnu maalammas – 35 eurot looma kohta aastas; · eesti vutt – 6 eurot linnu kohta aastas. Lisatoetuse ühikumäär nõuetele vastava ohustatud tõugu looma kohta on järgmine: · puhtatõulise järglase andnud eesti maatõugu veis – 100 eurot looma kohta aastas; · eesti maatõugu pull – 200 eurot looma kohta aastas; · maatõugu lehmmullikas – 34 eurot looma kohta aastas; · jõudluskontrollis olev eesti maatõugu lehm – 250 eurot looma kohta aastas (sh maatõugu veise pidamist kompenseeritakse kõrgemas määras); · järglase andnud ohustatud tõugu mära – 100 eurot looma kohta aastas; · järglase andnud ja jõudluskontrollis olnud ohustatud tõugu täkk – 100 eurot looma kohta aastas; · ohustatud tõugu noortäkk – 100 eurot looma kohta aastas; · kihnu maalamba jäär – 35 eurot looma kohta aastas; - jõudluskontrollis olev kihnu maalammas – 35 eurot looma kohta aastas.

Arvutusmeetod

Saamata jäänud tulu ja lisakulu arvestuse on teinud PMK. Kasutatud andmeallikad: FADN, EPJ, PMK, SA, EK, EHS, KMKS. Kalkulatsioonid on uuendatud 2024. aastal. Toetusega kompenseeritakse osaliselt või täielikult kohustuse täitmisega kaasnevad täiendavad kulud või saamatajäänud tulu. Toetuse ühikumäära sisse ei ole arvestatud tehingukulu. Arvesse on võetud hobuste söödakulu, veterinaarkulud, värkimise ja rautamise kulu aastas, mis eesti hobusel on keskmiselt 310 €, tori ja eesti raskeveohobusel 420 € aastas. Toetusega hüvitatakse sellest 250 € aastas. Järglase saamiseks tehtavaid kulutused mära kohta (suurem söödakulu, lisasööt ja söödalisandid viljakuse parandamiseks ja tiinuse ajal, veterinaarteenused märale, suurenenud tööjõukulu, varsa identifitseerimine jmt) on keskmiselt 491 € aastas, sellest kompenseeritakse 100 € aastas. Järglase saamiseks tehtavaid kulutused täku kohta (suurem söödakulu, söödalisandid ja vitamiinid viljakuse parandamiseks, veterinaarteenused täkule, suurenenud tööjõukulu) on keskmiselt 640 € aastas, sellest kompenseeritakse 100 € aastas. Noortäku kohta tehtavad lisakulutused (suurem söödakulu, söödalisandid ja vitamiinid, veterinaarteenused, suurenenud tööjõukulu) on keskmiselt 321 € aastas, sellest kompenseeritakse 100 € aastas. Madalamast piimakusest tingituna saamata jäänud tulu piima müügist on Eesti maatõugu veisel teiste veisetõugudega võrreldes 1111 € aastas, toetusega hüvitatakse sellest 250 € aastas, jõudluskontrolli

ET 425 ET

tegemise korral hüvitatakse lisaks 250 € aastas. Järglase saamisest tingituna saamata jäänud tulu piima müügist on 155 eurot aastas, sellest hüvitatakse lisatoetusena 100 € aastas. Maatõugu pulli söödakulu aastas on 550 eurot. Pulli pidamisel võib põhitoetusele lisaks saada lisatoetust 200 € aastas. Maatõugu lehmmullika söödakulu aastas maksab 450 eurot, sellest põhitoetusega hüvitatakse 250 € ja lisatoetusega 34 € aastas. Vuti söötmiskulud aastas on 4,99 € ning pidamiskulud 4,93 €, toetusega hüvitatakse 6 €. Lamba söödakulu, veterinaarkulud, pügamise ja allapanu kulud aastas kokku on 84 €, sellest hüvitatakse toetusega 35 € lamba kohta. Jõudluskontrolliga seotud kulud on lamba kohta 50 € aastas, sellest hüvitatakse 35 € aastas. Lisakulu jäära pidamisel (suurem sööda- ja tööjõukulu) on 64 € aastas, sellest kompenseeritakse lisatoetusena 35 € aastas. Kompenseeritakse keskmiselt ligi pool tegelikust saamata tulust või lisakulust võttes arvesse sekkumise eesmärke ja ÜPP strateegiakava eelarvelise piiranguid. Vähemal määral kompenseeritakse varssade saamist, sest see on aretajale ühtlasi ka sissetuleku allikaks. Väiksemas määras on toetatud ka eesti maatõugu veise pidamist, sest kõrge põhitoetus võib soodustada lehmade pidamist ammlehmadena ja viia lihatõugudega ristamisteni, kuid maakarja veised on aretatud eelkõige piimaveise tõuks. Toetus aitab loomade arvu hoida ja suurendada, kuid lisatoetusega soodustatakse tõusisese geneetilise mitmekesisuse suurenemist, vanuselise struktuuri paranemist, tõupuhaste järglaste saamist, põlvnemis- ja toodanguandmete kogumist, tõuraamatu kannete korrektsust ja loomade paremat käsitlemist. Lisatoetust makstakse aretuseks kasutatavate suguloomade eest, kes annavad puhtatõulise järglase, sest ilma puhtatõuliste järglaste arvu suurendamata ei suudeta vähendada tõu ohustatust. Ohustatud tõugu loomade ristamine järglaste saamiseks on tavapärane praktika. Hobuste puhul ristatakse loomi põhikarja täienduseks ja turunõudlusele sobivamate tarbeloomade saamiseks. Väikestes eesti maatõugu veise karjades või suuremates veisekarjades, kus peetakse lisaks maakarja veistele ka teist tõugu veiseid, seemendatakse maakarja veiseid tihti muu veisetõu aretusmaterjaliga, sest nii on lihtsam ja majanduslikult ökonoomsem. Kuna enamasti kasutatakse suuremat kasvu veisetõugude aretusmaterjali, siis on sündiv järglane reeglina suurem ning sellega võivad kaasneda poegimisraskused. Lisatoetusega soodustatakse puhtatõuliste järglaste saamist. Lisatoetust makstakse täku kohta, kes on olnud jõudluskontrollis. Jõudluskontroll näitab, et täkk on käsitletav või hinnatud vastavalt aretusprogrammile. Nt EHKASe tõuraamatusse kuuluvate eesti tõugu hobuste populatsioonist (u 800) läbivad jõudluskontrolli 10%–14% hobuseid aastas. Vana-tori suunal on jõudluskontrolli läbinud aastatel 2013–2019 keskmiselt 17% populatsioonist aastas. Hobuste põlvnemise tuvastamine geneetiliselt aitab tagada kontrollitud põlvnemist ja tõuraamatu kannete korrektsust. Põllumajandusloomade aretuse seaduses hobuse põlvnemisandmete õigsuse kontrollimiseks geneetilise ekspertiisi tegemise nõuet ei ole. Põlvnemise geneetilisi ekspertiisi nõue on eri tõugude aretusprogrammides erinevalt kehtestatud. Reeglina tuleb sugulises kasutuses oleval täkul see teha, mõnel juhul on lubatud ka täku geneetiline identifitseerimine nt kui täku üks või mõlemad vanemad on surnud. Hobuse põlvnemisandmete õigsuse kontrollimiseks on tarvis geneetiliselt identifitseerida ka tema vanemaid. Hobuse geneetiline identifitseerimine toimub nt DNA markerite põhjal. Aretusprogrammides ei ole nõutud noorte täkkude (4. eluaastani k.a) põlvnemise geneetilist ekspertiisi (v.a eesti raskeveohobustel alates 2018. aastast), seda ei ole üldjuhul nõutud ka varssadel (v.a tori hobuse vana-tori suuna hobuste alampopulatiooni hobune ja eesti raskeveohobune) ja märadel. Põlvnemisandmete kontroll võib olla nõutud, kui on kahtlus, et põlvnemisandmed ei ole õiged, muul juhul on ekspertiis soovituslik. Geneetilise mitmekesisuse säilimisele on suurimaks takistuseks sugulises kasutuses osalevate täkkude väike arv. Genofondi mitmekesisuse säilimiseks peaks isas- ja emasloomade arv olema senisest rohkem

ET 426 ET

tasakaalus ning isasloomade valik suurem. Täkkude pidamine on keerukam ja kallim, paljud täkud kastreeritakse liiga vara. Lisatoetusega soodustatakse noortäkkude kasvatamist, mis aitab tagada, et aretuses kasutatakse võimalikult palju eri täkke. Jõudluskontrolli ja järglaste hindamise kaudu leitakse need täkud, kellelt soovitakse edaspidi rohkem järglasi saada. Lisatoetust makstakse ka eesti maatõugu veiste pullide ja kihnu maalamba jäära pidamise eest. Isasloomade pidamine on keerulisem ja kallim, loomad ei anna ka otsest tulu toodangu müügist (piim, liha, vill) ning seepärast pole loomapidajad huvitatud nende pidamisest. Selleks, et tagada isasloomade suurem valik, hoida tõusisest geneetilist mitmekesisust ning tagada maatõugu veiste sperma kasutamise võimalus kõigile tõupidajatele, tuleks loomapidajaid täiendavalt motiveerida maatõugu pulle ja kihnu maalamba jäärasid pidama. Kihnu maalambaid paljundatakse loomuliku paarituse teel, kunstlikku seemendust ei kasutata. Eesti maatõugu veiste puhul kasutatakse nii kunstlikku seemendust kui ka paaritust. Lisatoetust makstakse eesti maatõugu lehmmullikate eest, et soodustada maatõugu veiste järelkasvu. Lisatoetust saab kuni mullika 48. elukuuni s.o mullika esimese nelja eluaasta kohta. Lisatoetust makstakse jõudluskontrollis oleva eesti maatõugu lehma pidamise eest. Loomapidaja, kes osaleb jõudluskontrolli läbiviimises, panustab aktiivsemalt tõu aretusse. Aretusühing saab jõudluskontrolli kaudu andmeid loomade põlvnemise ja toodangu kohta, saadav info on vajalik aretustegevuse suunamiseks ning põlvnemisandmete säilitamiseks. Jõudluskontroll on loomapidaja jaoks lisatöö ning seepärast tuleks tootjaid motiveerida seda tegema. Eesti maatõugu veis on piimaveis ning tema tõu eripära ja peamine eesmärk on toota eripärast, kõrge kuivaine-, rasva- ja valgusisaldusega toorpiima. Ilma jõudlusandmete kogumiseta, toodangu ja viljakuse analüüsita ei ole võimalik piiratud populatsioonis säilitada elujõulist ning jätkusuutlikku geneetilist ressurssi. Jõudluskontrollis mitteosalevate karjade osakaal oli 2019. aastal 60,69% (105 loomapidajat), mis moodustas 32,50% (229 lehma) puhtatõulistest eesti maatõugu lehmade populatsioonist. Aretusorganisatsioonile edastas 2019. aastal jõudluskontrollis mitteolevatest karjadest puhtatõuliste loomade andmeid (paaritusi-seemendusi, sünde, hukkumisi, karjast väljaviimise põhjuseid, oste-müüke jne.) vaid 5,7% loomapidajatest (6 loomapidajat 105-st). Lisatoetust makstakse jõudluskontrollis osaleva kihnu maalamba pidamise eest. Jõudluskontrolli ei tehta kõigile peatõuraamatu loomadele. Peamiselt tehakse jõudluskontrolli neis karjades, kus tegeletakse aktiivselt loomade paljundamisega, sellised karjad tagavad puhtatõuliste järglaste tootmise ja seeläbi tõu säilimise.

Lisaselgitus

Loomade teisendamine loomühikuteks Piimaveis – 1 LÜ Lammas, kits – 0,1 LÜ Hobune – 1 LÜ Muu kodulind – 0,03 LÜ

8 Riigiabi hindamist käsitlev teave Sekkumine jääb väljapoole ELi toimimise lepingu artikli 42 kohaldamisala ja selle puhul tuleb riigiabi hinnata:  Jah  Ei  Segatüüpi 9 Lisaküsimused/-teave konkreetse sekkumise liigi kohta Millised on sekkumise jaoks ette nähtud kohustus(t)e mudelid?  tulemuspõhised kohustused (valikuvõimalus)  majandamiskohustused (valikuvõimalus)

ET 427 ET

 segalahendusel põhinevad (tulemuspõhised ja majandamiskohustused) Selgitage toetusesaajate kohustusi/võimalusi seoses sekkumise jaoks ette nähtud kohustustega

• Iga ohustatud loomatõu puhul algab eraldi kohustus. Uus kohustus ei alga selle tõu kohta, mille kohta taotlejal juba on eelmise maaelu arengukava või käesoleva strateegiakava raames ohustatud tõugu looma pidamise kehtiv kohustus. • Samal ajal ei või taotlejal olla MAK 2014–2020 ja ÜPP strateegiakava 2023–2027 ohustatud tõugu looma pidamise toetuse kohustust. MAK 2014–2020 raames ohustatud tõugu loomade kohta võetud kohustuse võib asendada ÜPP strateegiakava 2023–2027 kohustusega. • Loomade/lindude arv, kelle kohta toetust taotletakse, võib kohustuseperioodi jooksul aastati varieeruda, kuid ei tohi olla väiksem minimaalsest kohustuse suurusest, mis kehtestatakse maaeluministri määruses.

Kui kaua lepingud kestavad?

Taotleja võtab kohustuse täita ohustatud tõugu looma pidamise toetuse nõudeid taotluse esmakordse esitamise kalendriaastast alates viis järjestikust kalendriaastat. Alates 2026. aastast on uue kohustuse pikkuseks kolm kalendriaastat.

10 WTO nõuete täitmine Roheline kategooria WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 Selgitus selle kohta, kuidas võetakse meetmes arvesse WTO põllumajanduslepingu 2. lisa asjakohaseid sätteid, millele on osutatud viitemääruse artiklis 10 ja viitemääruse II lisas (roheline kategooria)

WTO põllumajanduslepingu 2. lisa punkt 12 - toetusega kaasnevad tootmismeetodite ja sisenditega seotud tingimused ning maksete summa on piiratud lisakulutuste või saamata jäänud tuluga.

11 Selle sekkumise suhtes kohaldatav(ad) toetusmäär(ad) Piirkond Artikkel Kohaldatav

määr Minimaalne määr

Maksimaalne määr

EE - Eesti

91(3)(b) - Maksed artikli 70 alusel, maksed artikli 72 alusel, mittetootlike investeeringute toetus vastavalt artiklile 73, toetus Euroopa innovatsioonipartnerluse töörühmade projektide jaoks artikli 77 lõike 1 punkti a alusel ja programmi LEADER jaoks artikli 77 lõike 1 punkti b alusel

80,00% 20,00% 80,00%

ET 428 ET

12 Kavandatud ühikusummad – määratlus

Kavandatud ühikusumma Toetuse liik

Osaluse määr(ad)

Kavandatud ühikusumma liik

Piirkond või piirkonnad

Tulemusnäitaja(d) Kas ühikusumma põhineb ülekantud kuludel?

ÜS KK8.1 - ÜS KK8.1 - Põhitoetus: eesti hobune, eesti raskeveohobune, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobune ja vana-tori hobune, eesti maatõugu veis

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.25 Ei

ÜS KK8.2 - Põhitoetus: Kihnu maalammas Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.25 Ei

ÜS KK8.3 - Põhitoetus: eesti vutt Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.25 Ei

ÜS KK8.4 - Lisatoetus: järglase saanud täkk, mära, noortäkk või puhtatõulise järglase andnud lehm

Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.25 Ei

ÜS KK8.5 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lehm Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.25 Ei

ÜS KK8.6 - Lisatoetus: pull Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.25 Ei

ÜS KK8.7 - Lisatoetus: mullikas Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.25 Ei

ÜS KK8.8 - Lisatoetus: jäär Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.25 Ei

ÜS KK8.9 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lammas Toetus 91(3)(b)-EE- 80,00%

Ühtne R.25 Ei

Ühikusumma väärtusega seotud selgitus ja põhjendus ÜS KK8.1 - ÜS KK8.1 - Põhitoetus: eesti hobune, eesti raskeveohobune, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobune ja vana-tori hobune, eesti maatõugu veis

Toodud eespool

ÜS KK8.2 - Põhitoetus: Kihnu maalammas

Toodud eespool

ÜS KK8.3 - Põhitoetus: eesti vutt

Toodud eespool

ÜS KK8.4 - Lisatoetus: järglase saanud täkk, mära, noortäkk või puhtatõulise järglase andnud lehm

Toodud eespool

ÜS KK8.5 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lehm

ET 429 ET

Toodud eespool

ÜS KK8.6 - Lisatoetus: pull

Toodud eespool

ÜS KK8.7 - Lisatoetus: mullikas

Toodud eespool

ÜS KK8.8 - Lisatoetus: jäär

Toodud eespool

ÜS KK8.9 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lammas

Toodud eespool

13 Kavandatud ühikusummad – finantstabel ja väljundid

ET 430 ET

Kavandatud ühikusumma Eelarveaasta 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku 2023–

2029

ÜS KK8.1 - ÜS KK8.1 - Põhitoetus: eesti hobune, eesti raskeveohobune, tori hobuse universaalsuuna hobuste alampopulatsiooni hobune ja vana- tori hobune, eesti maatõugu veis (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Loomühikud)

0,00 4 520,00 4 750,00 4 990,00 5 249,00 5 500,00 0,00 Summa: 25 009,00

Maksimaalne :

5 500,00

ÜS KK8.2 - Põhitoetus: Kihnu maalammas (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 350,00 350,00 350,00 350,00 350,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Loomühikud)

0,00 110,00 115,00 128,00 138,00 150,00 0,00 Summa: 641,00

Maksimaalne :

150,00

ÜS KK8.3 - Põhitoetus: eesti vutt (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 200,00 200,00 200,00 200,00 200,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Loomühikud)

0,00 480,00 480,00 480,00 480,00 480,00 0,00 Summa: 2 400,00

Maksimaalne :

480,00

ET 431 ET

ÜS KK8.4 - Lisatoetus: järglase saanud täkk, mära, noortäkk või puhtatõulise järglase andnud lehm (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Loomühikud)

0,00 1 840,00 1 910,00 1 940,00 1 960,00 2 060,00 0,00 Summa: 9 710,00

Maksimaalne :

2 060,00

ÜS KK8.5 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lehm (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 250,00 250,00 250,00 250,00 250,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Loomühikud)

0,00 880,00 950,00 980,00 1 000,00 1 100,00 0,00 Summa: 4 910,00

Maksimaalne :

1 100,00

ÜS KK8.6 - Lisatoetus: pull (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 200,00 200,00 200,00 200,00 200,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Loomühikud)

0,00 40,00 43,00 44,00 45,00 50,00 0,00 Summa: 222,00

Maksimaalne :

50,00

ET 432 ET

ÜS KK8.7 - Lisatoetus: mullikas (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 34,00 34,00 34,00 34,00 34,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Loomühikud)

0,00 660,00 677,00 746,00 835,00 850,00 0,00 Summa: 3 768,00

Maksimaalne :

850,00

ÜS KK8.8 - Lisatoetus: jäär (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 350,00 350,00 350,00 350,00 350,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Loomühikud)

0,00 2,50 2,80 3,00 3,50 3,50 0,00 Summa: 15,30

Maksimaalne :

3,50

ÜS KK8.9 - Lisatoetus: jõudluskontrollis olev lammas (Toetus - Ühtne)

Kavandatud ühikusumma (avaliku sektori kulud kokku, eurodes)

0,00 350,00 350,00 350,00 350,00 350,00 0,00

Maksimaalne kavandatud ühikusumma (kui on kohaldatav) (eurodes)

0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00

O.19 (ühik: Loomühikud)

0,00 100,00 102,00 120,00 130,00 135,00 0,00 Summa: 587,00

Maksimaalne :

135,00