Vastus selgitustaotlusele

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Ekvard Joakit

Õhtuleht

E-post: [email protected]

Teie: 05.08.2025 Meie: 19.08.2025 nr 2.2-9/25/2535

Vastus selgitustaotlusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise milles palute selgitada avaliku teabe seaduse (AvTS) § 35 lg 2 p 2 rakendamist praktikas. Lisaks märgite, et mõningad ministeeriumid rakendavad praktikat, kus nii memorandumid kui eelnõud saadetakse valitsuse istungile või kabinetti just AvTS § 35 lg 2 p 2 alusel kehtestatud juurdepääsupiiranguga. Ometi võiks eeldada, et eelnõu ministeeriumist valitsusse saatmine tähendab "nende asutusest välja saatmist". Ning dokumentide puhul tähendab nende valitsusse saatmine, et keegi on eelnevalt pidanud need ka "vastu võtma ja allkirjastama". Ehk minu arusaamise järgi ei tohiks sellistel dokumentidel AvTS § 35 lg 2 p 2 alusel AK piirangut olla. Selgitame, et AvTS § 35 lg 2 annab loetelu teabest, millele ei ole kohustust piirangut kehtestada, kuid annab piirangu kasutamise võimaluse, kui esineb reaalne ja põhjendatud vajadus, mis on ühtlasi ka asjakohane. Nagu kõigi piirangute kehtestamise puhul peab teabevaldaja olema valmis piirangu vajadust ka põhjendama. AvTS § 35 lg 2 p 2 annab võimaluse kehtestada piirangu dokumendi kavandile ja selle juurde kuuluvatele dokumentidele enne vastuvõtmist või alla kirjutamist. Ehk siis eeltoodud sätte mõte on võimaldada juurdepääsu piiramist poolikutele töödokumentidele, mis võivad veel muutuda, et neid ei käsitletaks lõplike dokumentidena. Valitsuskabineti nõupidamised on valitsuse liikmete töönõupidamised, kus arutatakse mitmesuguseid valitsuse pädevuses olevaid olulisi küsimusi. Kabinetinõupidamisel kujundatakse poliitikat ja saavutatakse poliitilisi kokkuleppeid. Ametlikke otsuseid seal ei tehta. Samuti on kabinetinõupidamised kinnised. Kuna valitsuskabineti nõupidamistele reeglina ei esitata dokumente ja seaduseelnõusid vastuvõtmiseks, siis ei saa välistada, et edastatakse arutamiseks just poolikuid töödokumente, milledele piirangu kehtestamine võib olla põhjendatud. Muidugi tuleb siin igat olukorda ja dokumente eraldi hinnata. Ehk siis alati ei ole siin oluline ainult see, kas dokument on ühest asutusest teise saadetud, vaid tähtsust omab see, mis eesmärgil see on edastatud ja kas tegemist on lõpliku dokumendiga või töödokumendiga. Kui dokument edastatakse kooskõlastamiseks või vastuvõtmiseks, siis reeglina ei ole piirangu kehtestamine enam põhjendatud. Kui aga mingi dokument edastatakse teisele asutusele näiteks täienduste ja paranduste tegemiseks või arvamuse avaldamiseks, siis võib olla piirangu kehtestamine AvTS § 35 lg 2 p 2 alusel põhjendatud. Seega ei ole siin võimalik ühest vastust anda, vaid igat olukorda tuleb hinnata eraldi. Lugupidamisega

Elve Adamson

jurist

peadirektori volitusel