Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 24267050071

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS

Koostamise kuupäev ja koht: 15.08.2025. a, Pärnus

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Pille Juhkov

Kriminaalasja number: 24267050071

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 263 lg 1 p 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX ik xxx

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja nr 24267050071, milles alustati

menetlust 06.02.2024. a KarS § 121 lg 1 tunnustel.

XXX on 06.03.2024.a. esitatud kahtlustus KarS § 263 lg 1 p 1 järgi selles, et tema isikuna,

kes on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise teo, lõi tahtlikult avalikus kohas

aadressil Rüütli tn 40 asuva Lokaal Aptek siseruumis 03.02.2024 kella 03.02 ajal ühel korral

oma parema käe rusikaga vastu XXX vasaku õla piirkonda, mille tagajärjel tundis XXX

järgmisel kahel päeval õla piirkonnas valu. Sellele järgnevalt kella 03.03 ajal lõi XXX oma

parema käe küünarnukiga vastu XXX’a (XXX) vasaku põse piirkonda tekitades oma tahtliku

tegevusega XXX’le füüsilist valu ja pindmise peavigastuse – turse põse piirkonnas. Oma

tegevusega häiris XXX kõrvaliste ja asjasse mittepuutuvate Lokaal Aptek siseruumides

viibinud isikute, teiste klientide ja töötajate rahu ja ohustas nende turvatunnet ning rikkus seega

KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid- avalikus kohas on

keelatud teist isikut lüüa ning käituda muul viisil vägivaldselt. XXX’e selline tegevus on

vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab

üleolevat suhtumist avalikku korda.

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 sätestatu kohaselt saab kahtlustatava

nõusolekul kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole

suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju, tasunud

kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib

prokuratuur kahtlustatavale tema enda nõusolekul panna ühe või mitu kohustust määratud

tähtajaks. Kohustuseks võib olla lisaks menetluskulude tasumisele ja kuriteoga tekitatud kahju

heastamisele kindla summa maksmine riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks

üldsuse huvides, üldkasuliku töö sooritamine, ettenähtud ravile allumine, alkoholi või

narkootilise või psühhotroopsete ainete mittetarvitamine, alkoholi tarvitamise keelu täitmist

kontrolliva elektroonilise seadme valvele allumine, sihtotstarbelise sotsiaalprogrammi läbimine

või muu asjakohase kohustuse täitmine. Nimetatud alustel võib KrMS § 202 lg 7 kohaselt

kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur, kui kriminaalmenetluse

esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette

vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, analüüsides kuriteo toimepanemise asjaolusid, isikut,

tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, jõudis prokurör seisukohale, et

käesolevas asjas on kriminaalmenetlus võimalik KrMS § 202 alusel lõpetada ja seda järgmistel

motiividel.

Kohtueelse menetluse käigus kogutud materjalidest nähtub, et kahtlustatav XXX on

kannatanute suhtes toime pannud tahtlikult vägivalla kasutamise avalikus kohas, so KarS § 263

lg 1 p 1 vastava kuriteo.

KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille

eest karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Seadusandja

ei näe nimetatud kuriteo eest karistusena ette vangistuse alammäära. Kuriteo eest on ettenähtud

ka rahaline karistus, millest nähtub, et seadusandja hinnangul on tegemist kuriteoga, mille puhul

võib isiku süüd pidada väiksemaks, sest väiksemad /kergemad sanktsioonimäärad viitavad ka

väiksemale süüle. Prokuröri hinnangul ei ole käesolevas asjas kahtlustatava süü suur, kuivõrd

ta on vägivalla kasutamise tagajärjena põhjustanud ühele kannatanule füüsilist valu ja teisele

füüsilist valu ja kergema tervisekahjustuse.

XXX on kriminaalkorras varem karistatud, käesoleval ajal omab ta kehtivat kriminaalkaristust:

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 08.09.2022.a. otsusega karistati XXX KarS § 121 lg 2 p

2,3 alusel 7 kuulise vangistusega, milline jäeti KarS § 73 lg 1,3 alusel täitmisele pööramata,

kui ta ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Antud kohtuotsusega

mõisteti ta süüdi kuriteos, milline oli toime pandud 21.03.2021.a. Käesolevas asjas on XXX

toime pannud kuriteo eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud katseajal, samas on käesolevas asjas

tegu toimepandud 03.02.2024.a. s.t teda ei ole ühe aasta jooksul enne uue kuriteo toimepanemist

samaliigilise süüteo eest karistatud, samuti pole ühe aasta jooksul enne käesolevas asja teo

toimepanemist kriminaalmenetlust otstarbekuse tõttu lõpetatud. Avalik menetlushuvi puudub

kuritegude puhul, kus isiku süü pole suur . Samas on avalik menetlushuvi olemas juhtudel, kus

menetluse jätkamine on vajalik üld- ja eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt. XXX omab

kehtivat kriminaalkaristust, samas ei ole ta oma teoga kannatanutele põhjustanud raskeimaid

tervisekahjustusi vaid ainult valu ja kergema tervisekahjustuse. Tema suhtes ei ole varasemalt

kriminaalmenetlusi lõpetatud KrMS § 202, 203-1 alusel, mistõttu kriminaalasjas kogutud

materjaliga tutvumise järel on prokurör jõudnud seisukohale, et antud juhul ei ole vaja

kahtlustatavat vältimatult vaja kriminaalkorras karistada vaid KarS § 56 lg 1 sätestatud üld- ja

eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut kriminaalvastutusele võtmata.

XXX kahtlustatakse vägivalla kasutamises avalikus kohas kahe kannatanu suhtes. Sündmus

leidis aset avalikus kohas so ööklubis, seejuures oli XXX eelnevalt tarvitanud ka alkoholi. Ta

ise on selgitanud, et tundis kannatanu poolt solvavat käitumist, mistõttu suuline konflikt muutus

füüsiliseks. Samas on XXX avaldanud, et ta muutub alkoholi tarvitades liialt emotsionaalseks

ega suuda oma käitumist siis talitseda. Peale antud juhtumit kuni käesoleva ajani ei ole XXX

uusi kuritegusid toime pannud. Kahtlustatav kahetseb ning on juhtunust oma järeldused teinud.

Prokurör leiab, et isiku kriminaalkorras karistamine ei teeniks eripreventiivset eesmärki ega

oleks vajalik ka õiguskorra kaitsmise huvides.

Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi asjas ei ole.

Füüsilise vägivalla kasutamine avalikus kohas teiste võõraste inimeste suhtes on küll äärmiselt

taunitav ja mitteaktsepteeritav tegevus, kuid antud juhul on prokuröri hinnangul XXX

edaspidise õiguskuuleka käitumise tagamiseks karistusotsuse tegemisest märkimisväärselt

tõhusam meede isiku suunamine vägivallast loobumise toetamise nõustamisele, mille käigus

saab õppida, kuidas edaspidises elus ette tulla võivates konfliktsituatsioonides toime tulla viisil,

mis ei hõlmaks vägivalla kasutamist. Samuti tuleb XXX hoiduda alkoholi tarvitamisest.

Tulenevalt eeltoodust leian, et XXX suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS §

202 alusel, kuna tema süü pole suur ja menetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi ning

kahtlustatav on nõus täitma talle määratavaid kohustusi, mis mõjutaksid teda hoiduma

edasistest õigusrikkumistest.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg 1, 2, 3, 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 24267050071 menetlus XXX suhtes.

2.Määratud kohustuste liik:

▪XXX kohustub leidma endale psühholoogi/nõustaja ning hiljemalt 31.08.2025.a. kohustub

teavitama Lääne Ringkonnaprokuratuuri kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil ( nt e-posti

teel [email protected] nõustajaga ühenduse võtmisest. Kahtlustatav

kohustub osalema nõustamisel nõustaja poolt ette antud arvul kordi ning järgima nõustajaga

koostöös koostatud tegevusplaani. Nõustaja poolt kindlaks määratud arvul

nõustamiskohtumistel tuleb osaleda hiljemalt 15.02.2026.a. Nõustamine lõpetatakse nõustaja

kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole lubatud.

▪XXX kohustub hüvitama kriminaalmenetluse kulu 267.12 eurot (riigi õigusabi korras

määratud kaitsjatasu) , kohustuse täitmise tähtaeg 15.11.2025

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmed säilitatakse.

6. Kriminaalmenetluse kulud: 267.12 eurot (riigi õigusabi korras määratud kaitsjatasu), jätta

XXX kanda.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata: kahtlustatav XXX ( kahtlustatavale on määrus kätte antud), kannatanu XXX,

XXX, Tervisekassa.

8. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Lääne

Ringkonnaprokuratuuri Pärnu osakonnas aadressil Õhtu põik 5, Pärnu linn. Kui füüsilisest

isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta

valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse

lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse

Riigiprokuratuurile, mille asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Pille Juhkov

Kahtlustatavale on selgitatud, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse prokuratuuri

poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 6 sätetest juhinduvalt ning menetlust

jätkatakse üldises korras.

Olen kohustustega nõus: ___________________

XXX