Taotlus

EELNÕU

KÄSKKIRI

[kuupäev] nr [number]

Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas

Planeerimisseaduse § 124 lg 10 ja § 128 lg-te 1, 5 ja 6,  keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lg 1 p 11 ja § 22 lg-te 2 ja 3 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga, tulenevalt Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak esindaja U. Saareoja 14. jaanuari 2025 algatamisettepanekust ja asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ning arvestades Keskkonnaameti ... 2025 kirjas nr ... ja Terviseameti ... 2025 kirjas nr ... esitatud seisukohti

1. Algatada Kesklinna linnaosas Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneering, edaspidi detailplaneering. Planeeritava maa-ala suurus on 35,86 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud käskkirja lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on laiendada Tallinna Lauluväljaku territooriumi ning ehitada Tallinna Lauluväljaku kompleksi täiendavaid hooneid ja rajatisi eesmärgil planeerida ala tänapäevaseks kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ning vaba aja veetmise kohaks.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu vormistamise juhised on toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjas nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 arvestada Klindipargi võidutööga “Nihestus” ning eesmärgiga ala säilitada kõrge loodusväärtus, eksponeerida geoloogiliselt väärtuslik paekallas ning siduda ökoloogiline ruum rekreatiivse kasutusega;

3.2 esitada konkreetsed, üldisest avalikust huvist tulenevad kaalutlused praegu füüsiliste või juriidiliste omanike omanduses olevate kinnistute võõrandamiseks Tallinna linnale Tallinna Lauluväljaku territooriumi laiendamise eesmärgil;

3.3 selgitada välja Mäe tänava poolse parkimisala planeerimise võimalikkus arvestades looduskaitselisi piiranguid ja koosmõju Mäe tänava äärsete elamutega, sh elukeskkonna parendamise põhimõtet;

3.4 selgitada koostöös Tallinna Transpordiametiga välja liikluskorralduslikult ohutu lahendus, sh kaaluda koostöös võimalust kavandada täiendavad sõidukite juurdepääsud Narva maanteelt ja Pirita teelt;

3.5 esitada suurürituste aegne sõidukite, sh reisibusside, parkimislahendus ja põhimõtted liikluse korraldamiseks nii planeeritaval ala kui väljaspool seda. Suurürituste aegsete

2

parkimisalade planeerimisel analüüsida erinevaid asukohti arvestades piirkonna kõrget looduskaitse- ja kultuuriväärtust. Näha ette võimalused planeeritavale alale kavandatavate suurürituste aegsete parklate avalikuks kasutamiseks mitmel erineval otstarbel, näiteks sportimiseks;

3.6 parkimisalad liigendada kõrghaljastusega ja sulandada maastikku;

3.7 Tallinna Lauluväljaku alale kavandatavad sõiduteed planeerida olemuselt kergliiklusteedena, mis võimaldavad katendikonstruktsiooni poolest sõidukite liiklust;

3.8 lähtuda Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heaks kiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 põhimõtetest. Planeerida Narva maanteele jalgratta- ja jalgtee, mis on sõiduteest eraldatud haljasalaga;

3.9 arvestada plaaniga pikendada trammiteed mööda Narva maanteed uue Tallinna haiglani;

3.10 vajadusel näha ette võimalus laiendada Narva maantee tänavavamaa laiust eesmärgil võimaldada rajada transpordimaale vajaliku laiusega jalgrattaja jalgtee ning trammitee;

3.11 tagada teede, parkimiskohtade jm liiklusrajatiste vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

3.12 esitada väliruumi põhimõtteline lahendus;

3.13 kavandada haljastuslahendus, mis peab suurendab roheala funktsionaalsust ja toetab piirkonna rohevõrgustiku sidusust;

3.14 juhul, kui Narva maantee kohale planeeritakse jalakäijate sild, kavandada ühendus kombineeritud rohesillana, et tagada väikeulukitele võimalus liigelda haljasalade vahel;

3.15 planeerida toidupaviljoni ala väljapoole kaitsealust Fahle aeda või alternatiivse võimalusena hinnata Fahle aia looduskaitselist väärtust puu täpsusega. Töö läbi viinud eksperdil anda kaitsealuse Fahle aia kohta hinnang, kas toidupaviljoni ala võib ulatuda Fahle aeda;

3.16 lähtuda sademevee süsteemi planeerimisel Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest;

3.17 viia läbi Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse hindamine. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega;

3.18 säilitada I ja II väärtusklassi hinnatud kõrghaljastus, võimalusel ka III väärtusklassi kõrghaljastus;

3.19 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

3.20 mitte planeerida säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid tegevusi;

3.21 kirjeldada jäätmete kogumise põhimõttelist lahendust, sh juurdepääsu jäätmemahutite asukohale;

3.22 teha insolatsiooni kestuse muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide kohta. Tagada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi kohane insolatsiooni kestus olemasolevates eluruumides;

3.23 kavandada varjend arvestades detailplaneeringu koostamise ajal varjenditele esitatavaid nõudeid.

4. Lisada planeeringusse järgmised ehitusprojekti koostamise nõuded:

4.1 koostada terviklik väliruumi lahendus, sh haljastusprojekt, kaasata projekteerimisse maastikuarhitekt tase 7;

3

4.2 esitada Narva maantee kohale planeeritava rohesilla konkreetne lahendus arvestades materjalikasutuse valikul erinevaid kasutajagruppe ning asukoha eripära. Sild lahendada arhitektuuriliselt kõrgetasemelisena;

4.3 piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Käidelda sademe- ja drenaažvett võimalikult suures ulatuses planeeringualal. Mitte suunata sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale. Vajadusel rajada sademevee kogumiseks ning võimalikult suures ulatuses kohapeal käitlemiseks immutus- ja viibealad. Teha sademevee immutamise võimaluste täpsustamiseks ehitusgeoloogiline uuring;

4.4 tagada, et alal registreeritud kaitsealuste taimeliikide seisund säiliks või paraneks;

4.5 puude ja põõsaste raie on võimalik viia läbi üksnes lindude pesitsusvälisel ajal;

4.6 vältida valgustuslahenduse planeerimisel valgusreostuse teket ja puuvõrade valgustamist;

4.7 hinnata pinnasetööde tegemisel pinnase omadusi organoleptiliselt.

5. Tallinna Kesklinna Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja arutelu.

6. Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Päästeameti Põhja päästekeskus, Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseministeerium, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Mäe tn 1b kinnistu riigivara valitseja), Maa- ja Ruumiamet (Mäe tn 1b kinnistu valitsema volitatud asutus) ning Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused, sh Tallinna Kesklinna Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond ning vajadusel teised asutused.

7. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn).

8. Mitte algatada Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH). Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

8.1 detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustamine, vee, pinnase või õhu saastamine, olulise jäätmetekke põhjustamine või mürataseme märkimisväärne suurenemine. Planeeringu eesmärk on Tallinna Lauluväljaku kompleksi ajakohastamine, mis hõlmab uute ehitiste rajamist ning olemasolevate rekonstrueerimist, et parandada kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise tingimusi ning vaba aja veetmise võimalusi ja külastajate teenindamist. Kavandatav tegevus ei muuda senist maakasutusfunktsiooni;

8.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta täna juba kasutuses oleva ühiskondlike ja puhkeehitiste ala ajakohastamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

8.3 detailplaneeringu ala piirneb Läänemerega, kus ranna ehituskeeluvööndi laiuseks on tiheasustusalal 50 meetrit (looduskaitseseadus § 38 lg 1 p 3, edaspidi LKS). Ehituskeeluvööndi piiridesse jääb ka kavandatav merepromenaad. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda

4

ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Siiski ei ole Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine vajalik merepromenaadi rajamise puhul, kuna tegemist on LKS § 38 lg 5 p 10 nimetatud erisusega;

8.4 detailplaneeringu alale jääb maastikukaitseala Fahle aed (kaitsealune park, KLO1200223), mille kaitse-eesmärk on säilitada ajalooline planeering ja väärtuslik puistu (Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määrus nr 59 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri1“). Kavandatav toitlustusala jääb osaliselt kaitsealuse ala piiresse, kuid puistu kahjustamise riski maandamiseks tuleb paviljoni ala planeerida väljapoole kaitseala või hinnata puistu looduskaitselist väärtust puu täpsusega kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Tingimuse täitmine tagab väärtusliku puistu säilimise mistõttu ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH algatamine ei ole vajalik;

8.5 detailplaneeringu alale jääb osaliselt kaitstav looduse üksikobjekt Maarjamäe paekallas koos piiranguvööndiga (sh Suhkrumäe paljand; KLO4000607). Kavandatavad rajatised (serpentiintee, Metsalava toidupark, parkimisala, piirdeaed) võivad ohustada üksikobjekti seisundit ja ilmet (Keskkonnaministri 01.03.2023 määrus nr 10 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“). Nõutav on geoloogiline uuring, mille metoodika kooskõlastatakse enne uuringu algust Keskkonnaametiga. Geoloogilise uuringu tulemus peab andma hinnangu, kas kavandatavad rajatised võivad avaldada negatiivset mõju kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ning vajadusel pakkuma välja leevendavaid meetmeid, mida rakendades välistatakse mõjutegurid;

8.6 planeeringuala vahetusse lähedusse, minimaalselt 7 m kaugusele, jääb maastikukaitseala Kadrioru park (kaitsealune park, KLO1200218) ning minimaalselt 6 m kaugusele kaitstav looduse üksikobjekt Hundikuristiku paljand ja juga (paljand, KLO4000047). Hundikuristiku oja ehituskeeluvööndisse ulatub osaliselt kavandatav piirdeaed, piiranguvööndisse (mitte metsamaal) ulatub osaliselt kavandatav toiduala. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tekita vastuolusid ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega. Samuti ei ole kavandatav tegevus vastuolus Hundikuristiku oja piirangu- ega ehituskeeluvööndis kehtivate tingimustega (LKS § 37 ja § 38);

8.7 Eesti looduse infosüsteemi andmetel ei ole detailplaneeringuga hõlmataval alal ega vahetus läheduses (kuni 50 m) registreeritud I kaitsekategooria taime-, seene- ja sambliku- ega loomaliigi leiualasid. Samuti ei jää vahetusse lähedusse II kaitsekategooria taimeliigi ega III kaitsekategooria seene- ja sambliku- ega loomaliigi leiualasid. Detailplaneeringu alal on registreeritud järgmiste III kaitsekategooria taimeliikide leiualad: must tuhkpuu (KLO9305426, KLO9312213), hall käpp (KLO931270), suurelehine porella (KLO9403921). Detailplaneeringuga hõlmatavale alale ulatub osaliselt II kaitsekategooria samblikuliigi rohe- tilksambliku (Biatoridium monasteriense) leiuala (KLO9701723), mis kattub osaliselt ka kavandatud serpentiinteega. Detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse hindamine. Kuid eeltoodust tulenevalt tuleb inventeerimise protsessi lülitada ka kogu planeeringuala hõlmav kaitsealuste taimeliikide inventuur, mille käigus hinnatakse ka leiualade populatsioonide esinduslikkust. Inventuuri tulemused määravad vajaduse ümberistutamiseks juhul, kui planeeringuga kavandatakse tegevusi, mis võivad mõjutada kaitsealuste liikide elupaiku;

8.8 detailplaneeringu vahetusse lähedusse jääb II kaitsekategooria nahkhiirlaste põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), suurvidevlane (Nyctalus noctula), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) leiualad. Nahkhiirte tõttu tuleb piirkonnas (eelkõige Fahle aia ümbruses) ehitustööde ajal jälgida, et nahkhiired ei ole vanade puude õõnsustesse ega ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk, kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit;

8.9 kavandatav tegevus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhule ja kliimale ning tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda trasside rajamisel. Samuti on tavapärasest

5

suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustööde ja ürituste korraldamisega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hooneid ja rajatisi projekteerimisel tuleb lähtuda energiasäästlikest lahendustest;

8.10 kui sademevee immutamislahenduste kavandamisel lähtutakse geoloogilise uuringu tulemustest, arvestades pinnase iseloomu, sademevee kvaliteeti ning kliimamuutustest tulenevat prognoosi valingvihmade intensiivsuse suurenemise kohta, ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist;

8.11 liiklusohutuse ja parkimiskorralduste analüüsimiseks detailplaneeringu raames tellitakse detailplaneeringu menetluse protsessis sisendanalüüs ehk hinnang kavandatava tegevuse liiklusohutusele avalduvale mõjule. Hinnangu andmisel tuleb jälgida liiklusohutusele avalduva mõju hindamise ja/või liiklusohutuse auditeerimise printsiipe (tulenevad ehitusseadustikust) ja kaasata liikuvuseksperte;

8.12 senine ja tulevane kavandatav tegevus (pealinna tiheasustusaladel) piirneb põhja, lõuna ning idasuunal elamualadega. Lisaks jäävad ümbritseva ala vahetusse lähedusse mitmed puhkealad. Kavandatava tegevusega jätkatakse piirkonnas ürituste korraldamisega ning alal toimuv ei muuda oluliselt avalike ürituste poolt juba tekitatavat mürafooni paikkonnas. Küll võib lühiajaliselt häiringuid põhjustada tegevuspaiga arendamisega seotud ehitustegevus, kui see paikneb naabruskonna elamute lähipiirkonnas. Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 tööstusmüra normtaset;

8.13 detailplaneeringuga hõlmataval alal asub üks kultuurimälestis – Tallinna laululava ansambel, 1960. a (ehitismälestis, mälestise registri number 3117), sh selle kaitsevöönd. Planeeringualale ulatub osaliselt ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd ja selle vaatesektori kaitsevöönd, Kadrioru lossikompleksi köögihoone A. Weizenbergi tn 28 kinnismälestise kaitsevöönd ning laevavraki kinnismälestise kaitsevöönd. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist kultuuriväärtuste suhtes, ei ole põhjust eeldada kultuurimälestistele ning pärandkultuuri objektidele olulist ebasoodsat mõju;

8.14 kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga.

9. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada käskkiri ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.

10. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

11. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet [kuupäev] käskkirja nr [number]

LISA 1

Seletuskiri

1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti käskkirja eelnõu kohaselt algatatakse Kesklinna linnaosas Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneering. Planeeritava maa-ala suurus on 35,86 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud käskkirja lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on laiendada Tallinna Lauluväljaku territooriumi ning ehitada Tallinna Lauluväljaku kompleksi täiendavaid hooneid ja rajatisi eesmärgil planeerida ala tänapäevaseks kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ning vaba aja veetmise kohaks.

2. Olemasolev olukord

2.1 Planeeritav maa-ala asub Kesklinna ja Lasnamäe linnaosas. Põhjast piireb planeeritav ala mitmeotstarbelise alaga, mis on hoonestatud äri- ja eluhoonetega ning ärituumidega elamutega. Kaugele ei jää ka Maarjamäe lossipark, kus tegutseb Eesti Ajaloomuuseumi filiaal. Lõuna poolt jääb lühikese jalutuskäigu kaugusele Kadrioru park. Ida poole jäävad rohevõrgustiku alad nagu näiteks Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe paljand. Lääne poole jääb meri ja rannapromenaad koos Reidi tee äärsete puhkealadega ning Pirita tee ja Narva maantee ristmiku vahetusse lähedusse jääb praegu avalikkusele suletud Fahle aed.

2.2 Planeeritavale maa-alale jäävad:

2.2.1 Tallinna linnale kuuluv üldkasutatava maa sihtotstarbega Narva mnt 95 // Pirita tee 16 kinnistu;

2.2.2 elamumaa sihtotstarbega Pirita tee 8 (OÜ Morten Invest), Pirita tee 10 (jaotatud 12 korteriomandiks, mis kuuluvad juriidilisele isikule Osaühing Dynastia) ja Pirita tee 18 (Tallinna linn) kinnistud;

2.2.3 tootmismaa sihtotstarbega Pirita tee 18a (Tallinna linn) ja Narva mnt 77e (Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ) kinnistud;

2.2.4 Tallinna linnale kuuluv transpordimaa sihtotstarbega Pirita tee T8 kinnistu;

2.2.5 sihtotstarbeta maa sihtotstarbega Pirita tee T10 (omandi ulatus selgitamisel, munitsipaliseerimisel), Pirita tee 10a (omandi ulatus selgitamisel, munitsipaliseerimisel), Pirita tee 28c (omanikud on füüsilised isikud T. Kail ja A. Sepp), Narva mnt 81a (omandi ulatus selgitamisel, munitsipaliseerimisel) ja Mäe tn 1b (riigiomand, volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet) kinnistud;

2.2.6 Tallinna linnale kuuluvad ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Narva mnt 83 ja Narva mnt 85 kinnistu;

2.2.7 50% üldkasutatava ja 50% ärimaa sihtotstarbega Narva mnt 77a kinnistu, mis kuulub AS EESTI STATOILile (tänase ärinimega Circle K Eesti Aktsiaselts);

2.2.8 Tallinna linnale kuuluv ärimaa sihtotstarbega Turba tn 2 kinnistu;

2.2.9 ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Narva mnt 77 kinnistu;

2.3 osaliselt jäävad planeeritavale maa-alale järgnevad transpordimaa sihtotstarbega kinnistud: Pirita tee T1, Pirita tee 1, Narva maantee T18, Narva maantee T19, Narva maantee T20, Narva maantee T21 ja Mäe tänav T1;

2.4 planeeritavale alale jääb ka Tallinna linnale kuuluva üldkasutatava maa sihtotstarbega Mäe tn 3a kinnistu osa.

2.5 Ehitisregistri andmeil:

2.5.1 asub Narva mnt 95 // Pirita tee 16 kinnistul 3-korruseline laululava ehitisealuse pinnaga 2924 m2, 4-korruseline raadiotorn ehitisealuse pinnaga 76,6m2, 13-korruseline tuletorn ehitisealuse pinnaga 37,9 m2 ja erinevad lao- ning teenindushooned;

2.5.2 asub Pirita tee 10 kinnistul asub lammutatud hoone vundament;

2.5.3 asub Pirita tee 18 kinnistul 2-korruseline korterelamu ehitisealuse pinnaga 225 m2, elamu on amortiseerunud ja kasutusest väljas.

2.6 Mitmed planeeritavale maa-alale jäävad kinnistud on hoonestamata, sh Pirita tee 8, Pirita tee 10a, Pirita tee 18a, Narva mnt 77a, Narva mnt 77e, Narva mnt 81a, Narva mnt 83, Narva mnt 85 kinnistu.

2.7 Turba tn 2 kinnistul asub parkla ja õppesõidu plats.

2.8 Juurdepääs planeeritavale alale on Pirita teelt ja Narva maanteelt.

3. Tallinna üldplaneering

3.1 Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt on piirkond ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis on mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordiasutustele, samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele.

3.2 Detailplaneeringu algatamisettepanek on kooskõlas üldplaneeringuga.

4. Kehtiv detailplaneering

4.1 Planeeritava maa-ala osa kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 27. jaanuari 2000 otsusega nr 26 kehtestatud Pirita tee, Narva mnt ja Pirita tee 20-26 vahelise ala detailplaneering.

4.2 Kehtivas detailplaneeringus oli planeeritvale alale ette nähtud lauluväljaku majutuskompleks, restoran, administratiivhoone ning olemasolevate tualettide laiendus. Parkimisalad olid planeeritud lauluväljaku Mere sissepääsu juurde, ala edelaossa ning lisaks oli planeeritud mitmetasandiline parkla Lasnamäe poolse sissepääsu juurde. Ala põhjaossa oli kavandatud võimalik perspektiivne polüfunktsionaalne areen.

4.3 Turba tn 2 kinnistu kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 22. märtsi 2001 otsusega nr 75 kehtestatud Narva mnt, J. Smuuli tee ja Lasnamäe tn pikenduse vahelise ala detailplaneering, milles kavandati Turba tn 2 krundi 4 korruseline ärihoone. Detailplaneeirngu lahendus on Turba tn 2 kinnistu osas ellu viimata.

4.4 Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

5. Menetlus

5.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 14. jaanuaril 2025 registreeritud algatamisettepanekuga Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak esindaja U. Saareoja, eesmärgil laiendada Tallinna Lauluväljaku territooriumi ning ehitada Tallinna Lauluväljaku kompleksi täiendavaid hooneid ja rajatisi eesmärgil planeerida ala tänapäevaseks kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ning vaba aja veetmise kohaks.

5.2 Algatamisettepanekule lisatud ruumiline lahendus tugineb eelnevalt läbi viidud ideekonkursi võitnud võistlustööle nimetusega „Kiigele“, mis valmis arhitektuuribüroo Osaühing Kolm Pluss Üks ning OÜ Lootusprojekt ühistööna. Eskiislahenduse koostas Osaühing Kolm Pluss Üks.

5.3 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 17 lõikele 1, esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Kaitseministeeriumile, Keskkonnaametile, Tallinna Kesklinna Valitsusele, Lasnamäe Linnaosa Valitsusele, Tallinna Strateegiakeskusele, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Linnavaraametile, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale ning Tallinna Transpordiametile.

5.4 Kaitseministeerium lähtetingimusi detailplaneeirngu koostamiseks ei esitanud, kuid avaldas soovi olla menetlusse kaasatud.

5.5 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond märkis, et detailplaneeringu koostamise aluseks võetud ideekonkursi lähtematerjalides olevate muinsuskaitse eritingimuste olemasolul, pole vaja tellida uusi muinsuskaitse eritingimusi detailplaneeringu koostamiseks.

5.6 Keskkonnaamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korraldusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on detailplaneeringu algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

5.7 Planeerimisseaduse § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lg 1 p 11 kohaselt algatab Tallinna Linnaplaneerimise Amet ameti juhataja käskkirjaga detailplaneeringuid, välja arvatud detailplaneeringud, mille algatamine on seaduse kohaselt linnavolikogu pädevuses. Antud juhul on detailplaneeringu algatamise otsustuspädevus Tallinna Linnaplaneerimise Ametil.

5.8 Tallinna Kesklinna Valitsus korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avaliku väljapaneku ja arutelu. Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus

projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg 2 punkti 6 kohaselt peab algatamise otsus muu hulgas sisaldama otsust detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks arutelu(de) korraldamise vajalikkuse kohta.

5.9 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest Pirita tee 8, Pirita tee 28, Pirita tee 28c, Narva mnt 77a, Narva mnt 77e, Narva mnt 81, Narva mnt 81a, Narva mnt 108, Narva mnt 112, Narva mnt 120, Narva mnt 124, Mäe tn 1, Mäe tn 1a, Mäe tn 1b, Mäe tn 1c, Mäe tn 3, Mäe tn 4, Mäe tn 5, Mäe tn 5a, Maarjamäe tn 15, Maarjamäe tn 17, Maarjamäe tn 19, Maarjamäe tn 21 kinnistu omanikke, Tallinn, Pirita tee 10 korteriühistut, Tallinn, Pirita tee 20 korteriühistut, Tallinn, Pirita tee 20a korteriühistut, Tallinn, Pirita tee 22 korteriühistut, Tallinn, Pirita tee 26b korteriühistut, Tallinn, Pirita tee 26c korteriühistut, Tallinn, Pirita tee 26d korteriühistut, Tallinn, Pirita tee 26f korteriühistut, Tallinn, Narva mnt 110 korteriühistut, Tallinn, Narva mnt 114 korteriühistut, Tallinn, Narva mnt 116 korteriühistut, Tallinn, Narva mnt 128 korteriühistut, Tallinn, Kuristiku tn 1 korteriühistut, Tallinn, Joa tn 3 korteriühistut, Tallinn, Joa tn 3a korteriühistut, Tallinn, Mäe tn 2, Mäe tn 2a, Mäe tn 2b korteriühistut ja Sihtasutust Tallinna Lauluväljak, Lasnamäe Linnaosa Valitsust, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit (Mäe tn 1b kinnistu riigivara valitseja) ning Maa- ja Ruumiametit (Mäe tn 1b kinnistu valitsema volitatud asutus).

6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

6.1 Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevust. Kuid Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punktis 8 on muude tegevustena nimetatud sellist tegevust, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti.

6.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

6.3 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud korralduse seletuskirja punktides 2 ja 3.

7. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

7.1 Kavandatava tegevuse eesmärk on jätkata ajalooliselt ja avalikkusele olulise objekti kasutamist. Võimalikke arenduskavasid suunatakse teadlikult, kaasates selleks pädevaid institutsioone ja asjakohaseid töövahendeid. Detailplaneeringu algatamisel ning edasisel ruumilisel planeerimisel tehakse koostööd erinevate osapooltega, et arvestada ala väärtuslikkuse ja looduskaitseliste eripäradega ning samal ajal võimaldada Tallinna Lauluväljaku territooriumi pikaajalist ja eesmärgipärast arendamist ning kasutamist.

7.2 Kavandatav tegevus ei muuda senist maakasutust ega maastikku, kuna Tallinna Lauluväljakut on alates 1928. aastast kasutatud kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ning vaba aja veetmise kohana ning see kasutus jätkub ka edaspidi. Kavandatud ümberehitused on vajalikud, et lisaks traditsiooniliste ürituste korraldamisele tagada ka ajakohased võimalused suurte kontsertide, messide ning teiste suuremate avalike kultuuri- ja spordiürituste läbiviimiseks.

7.3 Maa- ja Ruumiameti andmete järgi läbib detailplaneeringuga hõlmatava ala Hundikuristiku oja (VEE1093800, ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu), sh alale ulatub selle veekaitse- (10 meetrit (Veeseadus (VeeS) § 118 lg 2 p 2), ehituskeelu- (25 meetrit Looduskaitseseadus (LKS) § 38 lg 1 p 5) ja piiranguvöönd (50 meetrit LKS § 37 lg 1 p 3). Hundikuristiku oja ehituskeeluvööndisse ulatub osaliselt kavandatav piirdeaed, piiranguvööndisse (mitte metsamaal) ulatub osaliselt kavandatav toiduala. Planeeringuala ulatub osaliselt ka Läänemere (VEE3000000, avalik veekogu) rannale (ei ole vastavas lõigus üleujutusohuga), sh selle kallasrajale ning ranna veekaitse- (20 meetrit VeeS, § 118 lg 2 p 1), ehituskeelu- (50 meetrit LKS § 38 lg 1 p 3) ja piiranguvööndisse (200 meetrit LKS § 37 lg 1 p 1). Täpsemalt ulatub selle piiranguvööndisse merepromenaad ja osaliselt pea- ning kiigetee, toiduala. Ranna veekaitse-, ehituskeeluvööndisse ning kallasraja piiridesse jääb kavandatud merepromenaad. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 4 ja 5 toodud erisuste korral. Samuti on VeeS § 119 p-i 5 kohaselt veekaitsevööndis keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lg-s 1 nimetatud eesmärgiga ning LKS-s sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega. Planeeritav tegevus ei tekita vastuolusid ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega. Samuti ei ole kavandatav tegevus vastuolus Hundikuristiku oja ega Läänemere ranna piirangu- ega ehituskeeluvööndis kehtivate tingimustega (vastavalt LKS § 37 ja § 38), sh Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist merepromenaadi kui avaliku tee rajamisel pole vaja taotleda, võttes arvesse, et tegemist on LKS § 38 lg 5 p 10 nimetatud erisusega. Pärast tegevuse elluviimist jääb merepromenaad ranna ehituskeeluvööndisse.

7.4 Detailplaneeringu alale jääb maastikukaitseala Fahle aed (kaitsealune park, KLO1200223), mille kaitse-eesmärk on säilitada ajalooliselt kujunenud planeering, samuti dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslik puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnalised kujunduselemendid (Vabariigi Valitsuse

28.07.2025 määrus nr 59 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri1“). Kavandatav toitlustusala kattub osaliselt Fahle aia territooriumiga ning võimalik konflikt kaitse-eesmärkidega tuleneb väärtusliku puistu kahjustamise riskist. Nimetatud riski maandamiseks on seatud punktis 3.15 tingimus planeerida toidupaviljoni ala väljapoole kaitsealust Fahle aeda või alternatiivse võimalusena hinnata Fahle aia looduskaitselist väärtust puu täpsusega, sealhulgas anda hinnang, kas toidupaviljoni ala võib edaspidi ulatuda kaitsealusesse Fahle aeda. Puistu looduskaitselise väärtuse hindamise metoodika tuleb enne uuringu kavandamist kooskõlastada pargi valitsejaga (Keskkonnaametiga). Tingimuse täitmine loob eeldused väärtusliku puistu säilitamiseks ja seeläbi kaitse-eesmärkide saavutamiseks edasistes planeeringu etappides.

7.5 Planeeringualale jääb osaliselt kaitstav looduse üksikobjekt Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe paljand (astang KLO4000607), sh selle piiranguvöönd. Maarjamäe paekallas ja selle piiranguvöönd kattub osaliselt kavandatud serpentiinteega, piiranguvööndisse ulatub ka kavandatud Metsalava toidupark ning aed. Keskkonnaministri 01.03.2023 määruses nr 10 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“ järgi on kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-eesmärgiks kaitsta ja säilitada teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elusa või eluta loodusobjekti, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, seisundit ja ilmet ning üksikobjekti ümbritseva maastiku ilmet. Peamiseks võimalikuks konfliktseks kohaks kavandatavate tegevuste (serpentiintee, Metsalava toidupark, planeeringualast kirdes asuv parkimise ala, piirdeaia ehitamine) elluviimisel on kaitsealuse üksikobjekti seisundi ja ilme kahjustamine. Tagamaks kaitsealuse üksikobjekti seisundi ja ilme säilitamist tuleb viia läbi geoloogiline uuring, mis hõlmab detailplaneeringu alale jääva Maarjamäe paekallast ja selle piiranguvööndit. Serpentiintee kavandamisel tuleb koostöös Keskkonnaametiga järgmistes etappides ehk planeeringu algatamise järgselt leida alternatiivne asukohalahendus, mille korral jäädakse üksikobjekti piirist väljapoole. Geoloogilise uuringu tulemus peab andma hinnangu, kas kavandatavad rajatised võivad avaldada negatiivset mõju kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ning vajadusel pakkuma välja leevendavaid meetmeid, mida rakendades välistatakse mõjutegurid. Hinnangu andmisel tuleb mh võtta arvesse olemasolevate teede ning piirdeaia paiknemisi. Looduskaitselise väärtuse hindamise metoodika tuleb enne uuringu kavandamist kooskõlastada objekti valitsejaga (Keskkonnaametiga).

7.6 Geoloogilise uuringu tulemus peab andma hinnangu, kas kavandatavad rajatised võivad avaldada negatiivset mõju kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ning vajadusel pakkuma välja leevendavaid meetmeid, mida rakendades välistatakse mõjutegurid

7.7 Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei ole planeeringualal ega vahetus läheduses (kuni 50 m) registreeritud I kaitsekategooria taime-, seene- ja sambliku- ega loomaliigi leiualasid. Samuti ei jää vahetusse lähedusse II kaitsekategooria taimeliigi ega III kaitsekategooria seene- ja sambliku- ega loomaliigi leiualasid. Detailplaneeringuga hõlmataval alal on registreeritud järgmiste III kaitsekategooria taimeliikide leiualad: must tuhkpuu (KLO9305426, KLO9312213), hall käpp (KLO931270), suurelehine porella (KLO9403921). Must tuhkpuu leiuala KLO9305426 jääb planeeringuala sisse ning teiste eelpool nimetatud kaitsealuste taimeliikide leiualad jäävad planeeringuala aia piirist väljapoole.

7.8 Planeeringualale ulatub osaliselt II kaitsekategooria samblikuliigi rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) leiuala (KLO9701723), mis kattub osaliselt ka kavandatud serpentiinteega. Planeeringuala vahetusse lähedusse (minimaalselt u 6-7 m kaugusele DP alast) jääb veel üks rohe-tilksambliku leiuala (KLO9701725) ning II kaitsekategooria nahkhiirlaste (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir), Myotis dasycneme (tiigilendlane), Myotis daubentonii (veelendlane), Nyctalus noctula (suurvidevlane), Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir), Pipistrellus pipistrellus (kääbus-nahkhiir), Plecotus auritus (pruun-suurkõrv)) leiualad. Eesti Samblike Infosüsteemi (eSEIS) järgi kasvab rohe-tilksamblik peamiselt vanadel laialehistel puudel, kõige sagedamini jalakal ja saarel. Peamisteks ohuteguriteks on metsahooldustööd, puuliikide osakaalu muutmine metsades, metsade vanuse muutumine (vanade metsade ja suurte puude kadumine), lageraied, mistõttu peamisteks kaitsesoovitusteks on metsaraie vältimine liigi kasvukohtades ja ümbruses, kuna see võib muuta niiskus- ja valgustingimusi. EELIS andmetel on nahkhiirlaste peamisteks ohuteguriteks varjepaikade kadumine (hoonete lammutamine, renoveerimine, õõnsustega puude raie jm), talvitumispaikade hävimine ja häirimine talvitumise või poegimiskolooniate ajal.

7.9 Detailplaneeringu koostamise käigus viiakse teadaolevalt läbi Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse hindamine. Haljastuse inventeerimise protsessi lülitada ka kogu planeeringuala ulatuses kaitsealuste taimeliikide inventuur, mis määrab mh ümberistutamisvajaduse, kui planeeringuga peaks asjakohaseks osutuma kaitsealuste liikide elupaikade mõjutamine. Klindiastangu piirkonnas esineb II kaitsekategooria rohe-tilksamblikku. Kuna vastavad samblikud esinevad peamiselt vanadel laialehistel puudel, siis katab haljastuse hinnang ka vastavat valdkonda (määratledes iga puu osas väheesindusliku populatsiooni – LKS § 55 lg 7). Inventuuri käigus tuleb anda hinnang mh leiualas esineva populatsiooni esinduslikkusele.

7.10 Planeeringuala osas on raiete vajadusel mõistlik rakendada raierahu perioodi (15.04 – 30.06). Raietegevuse ajal tuleb järgida LKS § 55 lg 61 p 1 ja 2, mille alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi (raierahu), siis ei ole lubatud teda häirida.

7.11 Nahkhiirte tõttu tuleb piirkonnas (eelkõige Fahle aia ümbruses) ehitustööde ajal jälgida, et nahkhiired ei ole vanade puude õõnsustesse ega ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk, kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

7.12 Maa- ja Ruumiameti andmetel põhjavee kaitstus varieerub planeeringualal: idapoolses osas, kus aluspõhi on pinnakatteta ja avatud, on põhjavesi kaitsmata; ala keskosas, laululava ümbruses, on põhjavesi nõrgalt kaitstud; laululavast lääne suunas jääb aga kaitstud ala. Kuna parklast kogutud sademevesi võib olla potentsiaalselt saastunud siis kaitsmata põhjaveega alal ei tohi sademevett otse ilma puhastamata immutada. Seega tuleb sademevee immutamise võimaluste täpsustamiseks läbi viia ehitusgeoloogiline uuring ning immutamislahenduste kavandamisel juhinduda geoloogilise uuringu tulemustest.

7.13 Senine ja tulevane kavandatav tegevus (pealinna tiheasustusaladel) piirneb põhja, lõuna ning idasuunal elamualadega. Lisaks jäävad ümbritseva ala vahetusse lähedusse mitmed puhkealad. Kavandatava tegevusega jätkatakse piirkonnas ürituste korraldamisega ning alal toimuv ei muuda oluliselt avalike ürituste poolt juba tekitatavat mürafooni paikkonnas. Küll võib lühiajaliselt häiringuid põhjustada tegevuspaiga arendamisega seotud ehitustegevus, kui see paikneb naabruskonna elamute lähipiirkonnas (eelkõige < 50 m). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

7.14 Detailplaneeringuga on planeeritud lahendused (näiteks merepromenaadi ristumine Pirita teega, parkimisala/hoone rajamine planeeringualast kirdesse ja selle mõju vahetusse lähedusse jäävatele Narva maanteele ja Mäe tänavale), millel võib avalduda mõju liiklusvoogudele, sh ohutusele. Ehitusseadustiku § 102 järgi ei loeta kavandatavaid tegevusi olulise mõjuga liiklusvoole tegevusteks, millega kaasneks kohustuslik liiklusohutusele avalduva mõju hindamine ega liiklusohutuse auditeerimist. Sellegipoolest, andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastatud lisatingimustes suunised selgitada välja Mäe tänava poolse parkimisala planeerimise võimalikkus võttes arvesse looduskaitselisi piiranguid ja Mäe tänava äärseid elamuid, esitada suurürituste aegsed põhimõtted liikluse korraldamiseks nii planeeritaval alal kui ka väljaspool seda, selgitada koostöös Tallinna Transpordiametiga välja liikluskorralduslikult ohutu lahendus, sh kaaluda võimalust kavandada täiendavad sõidukite juurdepääsud Narva maanteelt ja Pirita teelt. Võttes arvesse ülaltoodud informatsiooni tuleb detailplaneeringu menetluse raames koostada sisendanalüüs ehk hinnang kavandatava tegevuse liiklusohutusele avalduvale mõjule. Hinnangu andmisel jälgida liiklusohutusele avalduva mõju hindamise ja/või liiklusohutuse auditeerimise printsiipe ja kaasata liikuvuseksperte.

7.15

7.16 Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga.

7.17 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja eelhinnangu.

7.18 Terviseamet vastas ...

7.19 Keskkonnaamet vastas ...

7.20 KSH eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja käskkirja punkti 8 kohaselt ei ole Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

7.21 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

1 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Tallinna Lauluväljaku ja lähiala

detailplaneeringu kava keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse algatamise vajaduse üle

otsustamise protsessi korraldaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed:

 Töö koostatud – 10.06.2025. a., täiendatud 16.06.2025.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Diana Matejuk.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ...................................................................................................................................... 5

1.1. Ülevaade kavandatavast ........................................................................................................ 5

1.2. Loetelu kavandatavatest tegevusest ...................................................................................... 8

1.3. Planeerimisdokumendi kavale esitatud arvamused ja tagasiside ........................................ 11

1.3.1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) tagasiside ................................................ 11

1.3.2. Keskkonnaameti (KKA) tagasiside .............................................................................. 14

1.3.3. SA Tallinna Lauluväljak tagasiside ............................................................................. 15

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ............................................... 19

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ............... 19

2.1.1 Maakonnaplaneering ja üleriigiline planeering ............................................................. 19

2.1.2 Tallinna üldplaneering, teemaplaneering ja asjakohased arengudokumendid .............. 20

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt ........................................................................................................................ 21

2.2.1. Pinnas ja põhjavesi ....................................................................................................... 21

2.2.2. Pinnavesi ...................................................................................................................... 22

2.2.3. Looduskaitse ................................................................................................................ 23

2.2.4. Kultuurimälestised ja pärandkultuur ............................................................................ 25

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine ................................................................................................................... 26

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele,

lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

.................................................................................................................................................... 26

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ............................................... 27

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ................................................................................... 28

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

.................................................................................................................................................... 28

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ................................... 28

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale) .............................................................................................................. 28

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ............................................................................................................ 30

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht invasiivsetest

võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ....................................................... 31

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ....................... 32

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ..................................................................................... 35

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ........................... 35

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ..................................... 37

Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 38

KSH eelhinnangu lisad:

KSHEH lisa 1. II kaitsekategooria liigid Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu

(DP047560) kava alas ja vahetus läheduses (asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud lisa).

4 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi ka DP; DP047560) kava.

Eesmärgiks on laiendada Tallinna Lauluväljaku territooriumi ning ehitada Tallinna

Lauluväljaku kompleksi täiendavaid hooneid ja rajatisi, et planeerida ala tänapäevaseks

kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ning vaba aja veetmise kohaks. 14.01.2025. a

esitas Sihtasutus (edaspidi ka SA) Tallinna Lauluväljak esindaja Urmo Saareoja

planeerimisprotsessi algatamisettepaneku. Eelhinnangu koostamise ajal käib

algatamisettepaneku menetlemise protsess, mille käigus sh korrigeeriti DP planeeringuala ning

kontaktvööndi piire. Seisuga 30.05.2025. a pole DP-d algatatud. DP võib olla kehtivat

üldplaneeringut (Tallinna üldplaneering, 2001) muutev, kuid vastavasisuline otsus langetatakse

DP algatamisel.

Tegevuse arendaja on SA Tallinna Lauluväljak ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ.

Planeeringu aluseks on Tallinna Lauluväljaku ruumilise tervikvisiooni ideekonkursi võidutöö

“Kiigele“ (OÜ Kolm Pluss Üks ja OÜ Lootusprojekt, 2022) ning selle põhjal koostatud

„Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu arhitektuurne lähteülesanne“ (OÜ Kolm

Pluss Üks ja OÜ Lootusprojekt, 2024).

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

Koostatud dokumendis on paralleelselt analüüsi tekstiga esitatud olulisim materjalide loetelu,

st kasutatud materjalide loetelu ei dubleerita eraldi ptk „Kasutatud materjalid“ (vastav ptk seega

ei kuulu käesoleva töö koosseisu).

5 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava

tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

1.1. Ülevaade kavandatavast

Käesoleva KSH EH objektiks on Harju maakonnas, Tallinnas, Kesklinna ja Lasnamäe

linnaosades, Kadrioru ja Paevälja asumites paikneva Tallinna Lauluväljaku ja lähiala DP

(DP047560) kava (vt ka joonist 1.1). DP kava asjakohast (eelhinnangu võtmes) ümbrust

kirjeldab täpsemalt ptk 2. DP ala hõlmab Kesklinnas ja Lasnamäe linnaosas (tiheasustusalad)

asuvaid kinnistuid, mis valdavas osas kuuluvad kohalikule omavalitsusele ning mille

maakasutuse sihtotstarve on valdavas osas üldkasutatav maa (vt ka tabel 1.1).

Joonis 1.1. DP kava asukoht – roosa viirutusena on märgitud DP ala, sinise punktiirjoonena DP

kontaktvöönd. Alus: Tallinna planeeringute register ja Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Tallinna Lauluväljaku territooriumi on kasutatud üleriigiliste laulupidude ehk üldlaulupidude

toimumispaigana alates 1928. aastast. Aastate jooksul on laulupidude traditsioon kasvanud

rahvusvaheliselt tunnustatud suursündmuseks, mille populaarsus ja osalejate hulk pidevalt

kasvavad. Sellega koos on suurenenud ka tehnilised nõuded ning vajadus kaasaegsete ja

toimivate ruumiliste lahenduste järele. Samal ajal on suurenenud ka Tallinna Lauluväljaku

territooriumi kasutamine laulupidude vahelisel ajal nii kultuurisündmusteks kui ka aktiivse

puhkuse eesmärgil.

Seetõttu kuulutasid 2022. aastal SA Tallinna Lauluväljak ja Tallinna Strateegiakeskus avaliku

ideekonkursi Tallinna Lauluväljakule ruumilise tervikvisiooni leidmiseks, mis võimaldaks

lauluväljaku territooriumi avardada ning senisest mitmekesisemalt kasutada, ühtlasi

laulupidude traditsiooni hoides. Ideekonkursi võitis võistlustöö „Kiigele“ (vt ka jooniseid 1.2

ja 1.3), mis valmis arhitektuuribüroode 3+1 ning Lootusprojekt ühistööna. Võidutöö ning selle

põhjal koostatud „Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu arhitektuurne

lähteülesanne“ on aluseks Lauluväljaku ala detailplaneeringu algatamisel ning edasisel

6 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

ruumilisel planeerimisel. Hoonete, rajatiste ning väliruumi eskiisprojekte koostatud ei ole ning

tellitakse "Kiigele" autoritelt detailplaneeringu koostamise ajal.

Tabel 1.1. DP alaga hõlmatud kinnistud. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Katastritunnus Lähiaadress Maakasutuse sihtotstarve Omandivorm

78401:101:5694 Pirita tee T10 Sihtotstarbeta maa 100% Selgitamisel

78401:115:0015 Narva mnt 95 // Pirita tee 16 Üldkasutatav maa 100% Munitsipaalomand

78401:115:3830 Narva maantee T20 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

78403:303:0480 Narva maantee T21 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

78401:101:2321 Pirita tee T8 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

78401:101:2135 Narva mnt 85 Ühiskondlike ehitiste maa 100% Munitsipaalomand

78401:115:3300 Narva mnt 77e Tootmismaa 100% Eraomand

78401:101:5753 Pirita tee 10a Sihtotstarbeta maa 100% Selgitamisel

78401:101:2205 Narva mnt 83 Ühiskondlike ehitiste maa 100% Munitsipaalomand

78401:115:0152 Pirita tee 8 Elamumaa 100% Eraomand

78401:115:0103 Pirita tee T1 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

78401:101:3499 Mäe tn 3a Üldkasutatav maa 100% Munitsipaalomand

78401:101:5746 Pirita tee 18a Tootmismaa 100% Munitsipaalomand

78401:115:3110 Pirita tee 18 Elamumaa 100% Munitsipaalomand

78401:101:5835 Narva mnt 89 Tootmismaa 100% Munitsipaalomand

78401:101:5792 Narva mnt 81a Sihtotstarbeta maa 100% Selgitamisel

78401:115:3630 Pirita tee 10 Elamumaa 100% Eraomand

78401:115:1110 Narva mnt 77a Üldkasutatav maa 50% Eraomand

78401:115:3560 Pirita tee 28c Sihtotstarbeta maa 100% Eraomand

78401:115:0011 Narva maantee T18 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

78401:115:0133 Narva mnt 77 Ühiskondlike ehitiste maa 100% Munitsipaalomand

78401:101:5217 Pirita tee 1 Üldkasutatav maa 100% Munitsipaalomand

78401:101:3388 Mäe tn 1b Sihtotstarbeta maa 100% Riigiomand

78401:115:3870 Narva maantee T19 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

78401:101:1232 Mäe tänav T1 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

Tallinna Lauluväljaku ja lähiala planeeringu eesmärgiks on laiendada Tallinna Lauluväljaku

territooriumi ning ehitada Tallinna Lauluväljaku kompleksi täiendavaid hooneid ja rajatisi, et

planeerida ala tänapäevaseks kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ning vaba aja

veetmise kohaks. Planeeringu koostamise vajadus lähtub olemasolevas olukorras

ruumipuudusest, mis takistab suurürituste, eeskätt laulupidude, toetavate tegevuste

korraldamist, nagu osalejate toitlustamine, varustuse ladustamine ja meeskonna parkimine jmt.

Joonis 1.2. Võidutöö „Kiigele“ visualiseering. Alus: OÜ Kolm Pluss Üks ja OÜ Lootusprojekt, 2024.

7 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 1.3. Võidutöö „Kiigele“ asendiplaan. Alus: OÜ Kolm Pluss Üks ja OÜ Lootusprojekt, 2024.

8 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

DP kava edasisel menetlusel ehk planeeringu algatamisel ja tööprotsessis ilmnenud

sobivaima lahenduse kehtestamisel muutuks kehtetuks ka varasemalt alale kehtestatud

DP (mahus, mida ei ole ellu viidud). Tallinna Lauluväljaku ja lähiala DP alal on osaliselt

kehtetuks muutunud (17.06.2009) detailplaneering - „Pirita tee, Narva mnt ja Pirita tee 20-

26 vahelise ala detailplaneering“ (DP001680; kehtestatud 27.01.2000). Eelnimetatud DP

eesmärgiks oli välja ehitada Lauluväljaku suletud maa-alal polüfunktsionaalne puhkekeskus,

kus peale traditsiooniliste ürituste oleks võimalik korraldada suuri kontserte, messe ja teisi

suuremaid avalikke kultuuri- ja spordiüritusi, mille tarbeks oli ette nähtud laululava esise ala

rekonstrueerimine ja katmine kõnniteede sillutuskiviga. Lisaks sooviti alale kavandada

(ajutised) parkimisalad/parklad, vabaõhu väljak toitlustamiseks suurürituste ajal, uus

polüfunktsionaalne areen, 100-kohaline restoran olemasoleva tiigi kaldale, olemasoleva

haljastuse ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimist ning üksikute uute hoonete ehitamist

Pirita tee ja Narva maantee vahelises kolmnurgas. Tallinna planeeringute registris (seisuga

28.05.2025) on eelnimetatud DP-ga seotud hiljutistest dokumentidest Lauluväljaku juures

rattatee rajamise projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku korraldamise palve (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, 03.04.2025). Vastava DP kehtestamine on mh

varasem kui kaitsealuste parkide regulatsioon (alates 30.05.2000 - …), mis teadaolevalt nõuab

ehitiste ehitamiseks kaitseala valitseja nõusolekut.

1.2. Loetelu kavandatavatest tegevusest

DP kava üldist visiooni kirjeldas ptk 1.1. Lähtudes dokumendist „Tallinna Lauluväljaku ja

lähiala detailplaneeringu arhitektuurne lähteülesanne“ (Kolm Pluss Üks OÜ ja Lootusprojekt

OÜ, 2024) on kavandatavateks tegevusteks alljärgnev.

Uute teede ja ühenduste rajamine:

o Peatelg – kogu krunti läbiv sirgjoon, mis ühendab mõtteliselt merd ja klindiastangut

ning kahte peaväravat (Mere ja Oru väravad).

o Kiired liikumisteed – sirged teed, mis ühendavad logistilisi sõlmpunkte tagades

lauljate, külaliste ja neid teenindava meeskonna kiire ja tõrgeteta liikumise.

o Aeglane liikumine ehk kiigerada – 2,5 km pikkune looklev kiigerada annab

võimaluse liikuda aeglaselt ja nautida nii koha eripärast loodust, toimuvat sündmust

kui ka rajal asuvaid erinevaid atraktsioone. Rada liigendavad ja kutsuvad edasi

liikuma soppidesse moodustuvad eriilmelised puhkamise ja kiikumise taskud.

o Teenindav liikumine, transport – igapäevast motoriseeritud liiklust alal ei ole.

Kergliiklejate (sh jalgratturite) liikumisteed jms lahendused lahendatakse

Lauluväljaku ala kõrval asuvatel transpordimaadel, eraldi projektidega. Alale

pääseb vaid teenindustransport ja üritusteaegne tehnika.

Uute hoonete ja funktsioonide rajamine:

o Promenaad ja mereterrass – eesmärgiks on kahe peavärava ning klindi ja mere

(sh Reidi tee puhkealade) selge ja sidus ühendamine. Promenaadi kujundamisel on

kavandatud eriilmelise katendi kasutamine, mis moodustab nn laia triibuvaiba,

eristades promenaadi ümbritsevast keskkonnast. Promenaadi ja Pirita tee

ristumisalal luuakse ülekäigu tsoon, kus autod peatuvad kahel pool promenaadi.

Promenaad kulmineerub mere kohal asuva platvormiga, kust avanevad vaated

Tallinna siluetile.

o Laulupeo külastuskeskus ehk väravahoone – hoone, mis seob endasse

Lauluväljaku administratiivsed ruumid, Lauluväljaku ja laulupeo muuseumi,

konverentsisaalid, kohviku ning suurema tualetiploki. Umbkaudsed eeldatavad

9 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

tehnilised andmed (täpsustatakse eskiisprojektiga): korruselisus 2/-2; kõrgus u 16

m; hoonealune pind u 4600 m2.

o Sillarada – rada saab alguse kavandatavast väravahoonest ning kulgeb kaitsealuselt

klindiastangult (kaitstav loodusmälestis Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe

paljand, KLO4000607) alla Metsalava suunas, luues täiendava ühenduse. Täpsemalt

on kavandatud kruvivaiadele paigaldatud puude vahel looklev serpentiintee, mille

kalle vastab ka erivajadustega inimeste nõuetele. Teelt avanevad vaated

Lauluväljakule, klindimetsale ja klindiastangule.

o Metsalava ehk kõlakoda – uus väiksem kontserdipaik, mis võimaldab

Lauluväljaku alal ka väiksema publikuarvuga (kuni 3000 inimest) kontsertide,

etenduste ja vabaõhuürituste korraldamist. Laulupeo ja teiste suurürituste ajal on

Metsalava koos seda ümbritseva toidupargiga kasutuses publiku toitlustamise alana.

Umbkaudsed eeldatavad tehnilised andmed (täpsustatakse eskiisprojektiga):

korruselisus 1/-1; kõrgus u 18 m; hoonealune pind u 4000 m2.

o Toidupark – eesmärgiks on organiseerida suurürituste publiku toitlustust viisil, mis

vähendaks senist keskkonna kahjustamist (suuremahuline diiselgeneraatorite

kasutamine, reostus, muru ja pinnase üleskündmine, puude ja trasside

kahjustamine). Kavandatud on kaks toiduparki- ehk ringi kahele poole peatelge:

esimene Metsalava ümbruses, teine Narva mnt ääres asuva tiigi juures. Toiduring

määrab kindla paiknemissüsteemi ajutistele toitlustustelkidele ning ringi vahetusse

lähedusse jäävaid alasid (esimesel puhul Metsalava ning teisel tiiki ümbritsev

piknikuala ja puitterrassid) kasutatakse söögialadena.

o Paviljon – Laulupeo osalejate toitlustuseks on vajalik Lauluväljaku ala laiendada

Fahle aia (maastikukaitseala, KLO1200223) suunas, sh Fahle aia ja Lauluväljaku

ala vahele jäävad kinnistud on vajalik omanikelt ära osta. Paviljon on katusega

kaetud multifunktsionaalne ruum, mida vajadusel on võimalik sündmusteks seintega

sulgeda. Katusealust ruumi liigendavad üksikud vajalikud funktsionaalsed suletud

mahud (tualetid, kätepesu, riietus- ja pesuruumid). Paviljoni alla on osaliselt

võimalik luua ka avalik varjumispaik. Laulupeo ajal on võimalik kasutada seda

osalejate toitlustuseks, muul ajal on see kasutatav nii pargi osana kui ka üritusteks.

Paviljon jagab osalejatele mõeldud haljasala kaheks tsooniks – osalejate jaoks

mõeldud ohutu hajumisala ning teenindava liikluse ja masinapargi tugiala

(väliköökides toidu valmistamine, logistika, varustamine). Umbkaudsed eeldatavad

tehnilised andmed (täpsustatakse eskiisprojektiga): korruselisus 1/-1; kõrgus u 10

m; hoonealune pind u 7000 m2.

o Majandushoone – hoone on kavandatud maapinnalt tõusva haljastatud katusega,

jättes mulje pigem reljeefist kui hoonest. Ümbritsevate majade elanike jaoks avaneb

vaade justkui rohealale, esimestele korrustele loob vajaliku eralduse 3 m laiune

mitmerindeline puhverhaljastus. Hoonesse on koondatud Lauluväljaku

majandusruumid, tööhoov, laod, töökojad, (maa-alune) parkimine ning ka

ümbertõstetavad alajaamad. Majandushoonele luuakse eraldiseisev kahesuunaline

autode ligipääs Pirita teelt. Oluline on tagada sekundaarse, sh evakuatsiooni pääsuna

ligipääs läbi endise Messikeskuse ala ja Pirita tee 28c kinnistu. Umbkaudsed

eeldatavad tehnilised andmed (täpsustatakse eskiisprojektiga): korruselisus 1/-2;

kõrgus u 8 m; hoonealune pind u 8000 m2.

o Tugistruktuurid – nende alla loetakse väravaid, kassasid, tualette, meenekioskeid

ning katuseid, sh kaitsealused Oru piletikassad on kavas taastada. Maapealsete

tugistruktuuride asemel kaalutakse osaliselt maa-alust ehitust. Täpne maht,

asukohad ja arhitektuursed lahendused täpsustatakse DP koostamise ajal

eskiisprojektiga.

10 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Väärtuslike hoonete ja rajatiste säilitamine – arhitektuuriväärtusena hoitakse Laululava,

säilitatavate hoonete ja rajatiste seas on Oru ja Mere värava paekivist piletikassad, nn

„päkapikumaja“, roheline maja ning skulpturaalsed objektid nagu kujud, Cromatico ning

laulupeo mälestustahvlite sein. Roosa villa säilitamise võimalus selgub edasise projekteerimise

käigus.

Funktsionaalsuse kaotanud hoonete lammutamine – suur osa lammutatavatest hoonetest on

olemasolevad majandushooned, mis on kaotanud oma funktsionaalsuse ja mille asemele

kavatsetakse ehitada kaasaegne tugihoone (majandushoone). Kavandatud on Mäe piletikassa

lammutamine, mille kohale on plaanis ehitada uus väravahoone. Oru värava väärtuslike

paekivist kassade kõrval lammutatakse väike tellishoone, tualetid ning olemasolevad piirded.

Piirete ja väravate väljavahetamine terve ala ulatuses – ala laienemise tõttu viiakse piirded

kinnistupiiridega vastavusse. Ala avamiseks lisatakse uusi väravaid ja laiendatakse

olemasolevaid, hõlbustamaks ligipääsu. Piirete ja väravate lahendus täpsustub edasise

projekteerimise käigus.

Kinnistupiiride muutmine:

o Laulupeo toitlustamise lahendamiseks ning Fahle aia ühendamiseks Lauluväljaku

alaga on vaja linnale kuuluvaid kinnistuid Pirita tee T8, Pirita tee T10, Narva mnt

85 ja Narva mnt 83 ning eraomandis olevad kinnistuid Pirita tee 10 ja Pirita tee 8

määrata planeeritava ala hulka.

o Fahle aia kasutusele võtmiseks ning Lauluväljakule uue tuleku suuna avamiseks on

vaja pargi koosseisu saada pargi ots, kinnistu Narva mnt 77a.

o Lauluväljakule olulise ligipääsuvõimaluse tagamiseks endise Eesti Näituste

Messikeskuse ala poolt on vajalik eraldada teemaa eraomandis olevast kinnistust

Pirita tee 28c.

o Suurürituste korraldus meeskondadele vajalik parkimine lahendatakse lisaks

Lauluväljaku kinnistule jääva maa-alusele parkimisele ka klindil, selleks eraldatakse

Lauluväljakule osa linnale kuuluvast Mäe tn 3a kinnistust ning Eesti Vabariigile

kuuluv kinnistu Mäe tn 1b.

o Ala korrastamiseks tõstetakse ümber Lauluväljaku territooriumi sisse jäävad

alajaamad, millest üks on eraldi ala sees oleval kinnistul Pirita tee 18a.

Parkimisalade kavandamine – osalejate ja külastajate parkimine on lahendatud Lauluväljaku

ala välisperimeetril. Maapealsetes parklates kasutatakse võimalusel vett läbilaskvaid katendeid.

Üritusteaegseid parklaid soovitakse kasutada muudel aegadel rekreatsioonialana (väli-

korvpalliplats, petankiväljak, saalihoki, rulluisutamise õppeväljak), mille tarbeks kavandatakse

ka pargivarustus. Üritustevälisel ajal on parkimisalad kavandatud suletavatena.

Katendite rajamine – suurema koormusega teed ja platsid on kavas sillutada, kasutatakse

võimalikult palju sadevett läbilaskvaid katendeid. Kuumasaarte tekkimise minimaliseerimiseks

on kavas kasutada keskkonnasõbralikke, looduslikke, dreenivaid, stabiliseeritud

graniitsõelmetest teekatendeid, mis akumuleerivad sadevett ja hiljem kuumade ilmadega vee

aurustudes jahutab keskkonda (nt Eco Grus või HanseGrand teekatend). Liikumisteede

kavandamisel arvestatakse vaegnägijate ja vaegliikujatega, sh põhiteed varustatakse suuna ja

braikividega, kaalutakse RFID taktilise kommunikatsioonisüsteemi kasutamist ohukivides.

Sadeveesüsteemide rajamine – kavas on kasutada säästlike sadeveesüsteeme. Sadeveed on

plaanis immutada kohapeal või koguda mahutisse ja taaskasutada kastmisveena.

11 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Trasside ümbertõstmine – planeeritakse trasside ümbertõstmine arvestades tulevaste

kavandatavate ehitiste ning rajatiste asukohtadega, vajadusel uuendatakse olemasolevate

hoonete võrke. Arvestada tuleb varustusvajaduse märgatava kasvuga, mille vajadust

täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Haljastuse kujundamine ja uue haljastuse kavandamine – säilitatakse maksimaalselt

olemasolevat puistut ning kavandatakse mitmerindelist ja mitmekesist ringhaljastust.

Olulisimateks haljasaladeks on klindimets (tervikhinnang puistule on – II (väärtuslik)), sh

musta lepa enamusega puistuga klint, mida tuleb väärtustada kui väärtuslikku vähe muudetud

loodusega looduslikku objekti linnamaastikus.

Väikevormid:

o Kiiged – eriilmelised kiiged kavandatakse kiigeraja puhketaskutes. Kiiged

töötatakse välja projekti autorite koostöös välimööbli tootjate ja disaineritega.

o Välimööbel – alale luuakse mitmekesiseid olemise ja puhkamise võimalusi mõeldes

erinevatele vanusegruppidele – istumispinkidega haljastaskud, mängulised

istekivid, tiigi ääres terrassid, pargialal erinevate tasapindadega istumisvõimalused,

lastele mõeldud alad, teede hargnemiskohtades ja rohkem käidavates kohtades

sorteerimist võimaldavad prügikastid. Lisatakse infotahvlid, sh lisatakse

vaegnägijatele punktkirjas tekstid/heliühendus, mis edastavad infot interaktiivsetel

stendidel. Külastajatele kavandatakse jahutamise võimalus (joogivee punktid,

jahedate veeaurukardinate asukohad). Sissepääsuväravate juurde kavandatakse

jalgrattahoidjad. Kogu ala väliinventar lahendatakse maastikuarhitektuuri osana ja

võidutöös esitatud hoonete-rajatistega harmoneeruvalt. Kõik lahendused

täpsustuvad edasises projekteerimises.

o Valgustus – kavandatud on hoonete välisvalgustus, ala üldvalgustus, installatiivne

meeleoluvalgus. Valguslahendused täpsustuvad edasise projekteerimise käigus

koostöös valgusdisaineriga.

1.3. Planeerimisdokumendi kavale esitatud arvamused ja tagasiside

Käesolevasse ptk on koondatud eelhinnangu koostamise eelne ja olulisim tagasiside erinevatelt

juba kaasatud osapooltelt.

1.3.1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) tagasiside

SA Tallinna Lauluväljak esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi ka TLPA)

Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu algatamisettepaneku, millele TLPA andis

enda kirjaga (19.04.2025 nr 3-2/898 - 2) tagasisidet. Alljärgnevalt tuuakse välja vaid siinkohal

asjakohased märkused:

1. Kuigi detailplaneeringu algatamisettepanek on kooskõlas kehtivas Tallinna

üldplaneeringus ala kohta määratud juhtotstarbega, tehakse ameti hinnangul

detailplaneeringus ettepanek muuta planeeritava maa-ala ulatuses Tallinna

üldplaneeringut, kuna detailplaneeringus soovitakse näha ette võimalus ehitada mere

kohale promenaadi jätkav vaateterrass.

Veeseaduse § 119 punktis 5 on sätestatud, et veekaitsevööndis on keelatud ehitamine,

välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 lõikes 1 nimetatud

eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega.

12 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Üldplaneeringus on veeseaduse kohase veekaitsevööndi ja looduskaitseseadusest

tuleneva ehituskeeluvööndi laius kajastatud seadusjärgsena. Detailplaneeringu

algatamisettepanekus kujutatud lahendus on esitatud kujul Tallinna

üldplaneeringut muutev, sest vaateterrassi rajamiseks tuleb vähendada

Läänemere ranna ehituskeeluvööndit.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu

koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse

detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt

algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku

omavalitsuse volikogu otsusega.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise

vajalikkust.

2. Koostamisel oleva Kesklinna üldplaneeringu järgselt on kogu Tallinna Lauluväljaku

territoorium määratud eriotstarbeliseks rohealaks. Detailplaneeringu

algatamisettepanek on kooskõlas koostatava Kesklinna üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarbega.

3. Amet kaalus esitatud algatamisettepanekut ning algatamisettepaneku kohta saadud

arvamusi ning teeb ettepaneku määrata algatamise otsuses detailplaneeringu

koostamiseks järgmised lähteseisukohad ja lisatingimused:

1) arvestada Klindipargi võidutööga “Nihestus” ning eesmärgiga säilitada ala

kõrge loodusväärtus, eksponeerida geoloogiliselt väärtuslik paekallas ning

siduda ökoloogiline ruum rekreatiivse kasutusega;

2) esitada konkreetsed, üldisest avalikust huvist tulenevad kaalutlused praegu

füüsiliste või juriidiliste omanike omanduses olevate kinnistute võõrandamiseks

Tallinna linnale Tallinna Lauluväljaku territooriumi laiendamise eesmärgil;

3) selgitada välja Mäe tänava poolse parkimisala planeerimise võimalikkus

arvestades looduskaitselisi piiranguid ja koosmõju Mäe tänava äärsete

elamutega, sh arvestades elukeskkonna parendamise põhimõtet;

4) selgitada koostöös Tallinna Transpordiametiga välja liikluskorralduslikult ohutu

lahendus, sh kaaluda võimalust kavandada täiendavad sõidukite juurdepääsud

Narva maanteelt ja Pirita teelt;

5) esitada suurürituste aegne sõidukite, sh reisibusside, parkimislahendus ja

põhimõtted liikluse korraldamiseks nii planeeritaval ala kui väljaspool seda.

Suurürituste aegsete parkimisalade planeerimisel analüüsida erinevaid asukohti

arvestades piirkonna kõrget looduskaitse- ja kultuuriväärtust. Näha ette

võimalused planeeritavale alale kavandatavate suurürituste aegsete parklate

avalikuks kasutamiseks mitmel erineval otstarbel, näiteks sportimiseks;

6) parkimisalad liigendada kõrghaljastusega ja sulandada maastikku;

7) Tallinna Lauluväljaku alale kavandatavad sõiduteed planeerida olemuselt

kergliiklusteedena, mis võimaldavad katendikonstruktsiooni poolest sõidukite

liiklust;

8) lähtuda Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolli nr 41 punktiga 26

heaks kiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 põhimõtetest. Planeerida

Narva maanteele jalgratta- ja jalgtee, mis on sõiduteest eraldatud haljasalaga;

13 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

9) arvestada plaaniga pikendada trammiteed mööda Narva maanteed uue Tallinna

haiglani;

10) vajadusel näha ette võimalus laiendada Narva maantee tänavamaa laiust

eesmärgil võimaldada rajada transpordimaale vajaliku laiusega jalgratta- ja

jalgtee ning trammitee;

11) tagada teede, parkimiskohtade jm liiklusrajatiste vastavus Eesti standardile EVS

843:2016 „Linnatänavad“;

12) esitada väliruumi põhimõtteline lahendus;

13) kavandada haljastuslahendus, mis suurendab roheala funktsionaalsust ja toetab

piirkonna rohevõrgustiku sidusust;

14) juhul, kui Narva maantee kohale planeeritakse jalakäijate sild, kavandada

ühendus kombineeritud rohesillana, et tagada väikeulukitele võimalus liigelda

haljasalade vahel;

15) planeerida toidupaviljoni ala väljapoole kaitsealust Fahle aeda või alternatiivse

võimalusena hinnata Fahle aia looduskaitselist väärtust puu täpsusega. Töö läbi

viinud eksperdil anda kaitsealuse Fahle aia kohta hinnang, kas toidupaviljoni ala

võib ulatuda Fahle aeda;

16) lähtuda sademevee süsteemi planeerimisel Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012

otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademeveestrateegia aastani 2030“

seisukohtadest;

17) viia läbi Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse

inventeerimise kord“ kohane haljastuse hindamine. Kanda joonistele

inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega;

18) säilitada I ja II väärtusklassi hinnatud kõrghaljastus, võimalusel ka III

väärtusklassi kõrghaljastus;

19) tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus

ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt

Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa

andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

20) mitte planeerida säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala,

teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid tegevusi;

21) kirjeldada jäätmete kogumise põhimõttelist lahendust, sh juurdepääsu

jäätmemahutite asukohale;

22) teha insolatsiooni kestuse muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide

kohta. Tagada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel

avaldatud ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise

juhendi kohane insolatsiooni kestus olemasolevates eluruumides;

23) kavandada varjend arvestades detailplaneeringu koostamise ajal varjenditele

esitatavaid nõudeid;

24) määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded:

i. koostada terviklik väliruumi lahendus, sh haljastusprojekt, kaasata

projekteerimisse maastikuarhitekt tase 7;

ii. esitada Narva maantee kohale planeeritava rohesilla konkreetne

lahendus arvestades materjalikasutuse valikul erinevaid kasutajagruppe

ning asukoha eripära. Sild lahendada arhitektuuriliselt

kõrgetasemelisena;

iii. piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Käidelda sademe-

ja drenaažvett võimalikult suures ulatuses planeeringualal. Mitte suunata

sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale. Vajadusel rajada

sademevee kogumiseks ning võimalikult suures ulatuses kohapeal

14 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

käitlemiseks immutus- ja viibealad. Teha sademevee immutamise

võimaluste täpsustamiseks ehitusgeoloogiline uuring;

iv. tagada, et alal registreeritud kaitsealuste taimeliikide seisund säiliks või

paraneks;

v. puude ja põõsaste raie on võimalik viia läbi üksnes lindude

pesitsusvälisel ajal;

vi. vältida valgustuslahenduse planeerimisel valgusreostuse teket ja

puuvõrade valgustamist;

vii. hinnata pinnasetööde tegemisel pinnase omadusi organoleptiliselt.

1.3.2. Keskkonnaameti (KKA) tagasiside

TLPA esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka KKA) DP kava kaalutlemise ettepaneku, mille

kohta esitas KKA enda arvamuse 28.04.2025 kirjaga nr 6-2/25/7004-2. Alljärgnevalt on toodud

välja vaid siinkohal asjakohased esitatud märkused:

1. Kõnealuses piirkonnas on Läänemerest tulenevalt ranna piiranguvööndi ulatus

looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt 200 meetrit (LKS § 37 lg 1 p 1), ehituskeeluvöönd

ulatusega 50 meetrit (LKS § 38 lg 1 p 3) ja veekaitsevöönd ulatusega 20 meetrit

(veeseadus, VeeS, § 118 lg 2 p 1). Täiendavalt ulatub planeeringualale osaliselt

Hundikuristiku ojast1 tulenevalt kalda piiranguvöönd ulatusega 50 meetrit (LKS § 37 lg

1 p 3), ehituskeeluvöönd ulatusega 25 meetrit (LKS § 38 lg 1 p 5) ja veekaitsevöönd

ulatusega 10 meetrit (VeeS § 118 lg 2 p 2). Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud sama paragrahvi

lg-tes 4 ja 5 toodud erisuste korral. Samuti on VeeS § 119 p-i 5 kohaselt

veekaitsevööndis keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS §

118 lg-s 1 nimetatud eesmärgiga ning LKS-s sätestatud ranna- ja kaldakaitse

eesmärkidega.

1) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades

ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute

ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning

väljakujunenud asustusest (LKS § 40 lg 1).

2) LKS § 40 lg 4 p-de 1-3 kohaselt ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab

kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt

kas vastuvõetud üldplaneeringu, kehtestatud üldplaneeringu muutmise

ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Rõhutame, et

ehituskeeluvööndi vähendamine on erand üldisest õigusnormist, mida

rakendatakse erandlikel juhtudel. Nõustumist toetavate aspektide hulgas saab

välja tuua, et kavandatud promenaad on valdavalt tehislik pinnas (muu maa

kõlvik).

2. Praegusel hetkel ei ole täpsemalt teada, millise konstruktsiooniga terrass soovitakse

merre rajada. Juhime tähelepanu, kui terrass soovitakse rajada altpoolt suletuna, võib

terrassi juurde kogunema hakata lagunevat vetikamassi, mis juba nüüd on piirkonnas

probleemiks. Samuti võib see mõjutada vee ja setete liikumist piirkonnas. Vaiadel

terrass materjali ei koguks, samuti ei mõjutaks see vee ja setete liikumist piirkonnas.

Seega peab terrassi konstruktsiooni kavandamisel asjaolusid analüüsima ja nendega

arvestama.

1 Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) kood VEE1093800

15 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Planeeringualale jäävad kaitsealused objektid: Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe

paljand2, kaitsealune Fahle aed3, III kaitsekategooria kaitsealuste liikide musta tuhkpuu

(Cotoneaster niger)4 ja halli käpa leiukohad5.

1) Kaitsealuses Fahle aia pargis valitsev kaitsekord on sätestatud Vabariigi

Valitsuse 03.03.2006 määruses nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja

puistute kaitse-eeskirjas“, mille § 7 lg 2 p-de 1-6 kohaselt on pargi valitseja

(Keskkonnaamet) nõusolekuta pargis keelatud puuvõrade või põõsaste

kujundamine ja puittaimestiku raie ning ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise

püstitamine, projekteerimistingimuste andmine, detail- ja üldplaneeringu

kehtestamine, nõusoleku andmine väikeehitise ning ehitusloa andmine. Seega

tuleb mainitud tööd kooskõlastada Keskkonnaametiga. Kavandatud

toitlustusala rajamist kaitsealuse pargi territooriumile ei pea

Keskkonnaamet perspektiivseks, sest ette on näha pargi kaitse eesmärgi

(eeltoodud kaitse-eeskirjas § 1 lg 1) kahjustumist. 2) Maarjamäe paekaldal valitsev kaitsekord on sätestatud keskkonnaministri

01.03.2023 määruses nr 10 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“.

Maarjamäe paljandi piiranguvööndi ulatus on 50 meetrit. Mainitud kaitse-

eeskirja § 7 lg 1 sätestab, et üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või

objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus on keelatud, kui seda ei

tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks

rakendatavad abinõud. Ühtlasi sätestab § 7 lg 4 p-d 3-6, et üksikobjekti

piiranguvööndis on üksikobjekti valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta

keelatud kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada

ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda

projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba.

Käesolevalt on Maarjamäe paekalda piiranguvööndisse kavandatud metsalava

ühes toitlustusalaga. Rajatise ja paljandi vahele jääb ligikaudu 25 meetrit. Kõik

rajatised ning töövõtted tuleb kavandada selliselt, et välistatud on mistahes

negatiivse mõju ilmnemine kaitstavale looduse üksikobjektile. Ühtlasi on

piiranguvööndisse ning osaliselt ka kaitstava loodusobjekti territooriumile

projekteeritud aed ning serpentiintee. Keskkonnaameti hinnangul ei ole

mainitud rajatiste püstitamine Maarjamäe paljandile võimalik, sest ette on

näha kaitse-eesmärgi (eeltoodud kaitse-eeskirjas § 1 lg 1) kahjustumist.

3) Projekteeritava metsalava asukohta jääb täiendavalt III kaitsekategooria

kaitsealuse liigi musta tuhkpuu leiukoht. LKS § 55 lg 8 sätestab, et III

kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis

ohustab liigi säilimist selles elupaigas, on keelatud. Sama kehtib Narva

maantee T20 kinnistul6 inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi hall

käpa kohta. Kui ilmneb vajadus kaitsealuse liigi ümberasustamiseks, siis

tuleb juhinduda LKS § 58 lg 6 sätestatust.

1.3.3. SA Tallinna Lauluväljak tagasiside

2 EELIS-e kood KLO4000607 3 EELIS-e kood KLO1200223 4 EELIS-e kood KLO9305426 5 EELIS-e kood KLO9312170 6 Katastritunnus 78401:115:3830

16 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Eelpool toodud seisukohtadele (ptk 1.3.1 ja 1.3.2) ning Transpordiameti, Ruumiloome

osakonna, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning Tallinna linnamajanduse osakonna

arhitekti poolt väljatoodud täiendavale tagasisidele esitas omakorda SA Tallinna Lauluväljak

(13.05.2025) enda vastused, mis tuuakse alljärgnevalt kokkuvõtvalt käsitletud teemade kaupa

välja.

 Ehituskeeluvööndi vähendamise teemal: Lauluväljaku peateljel olev olemasolev

merepromenaad ehk avalik tee pikendatakse mereni ja mere kohale. Tee on rajatis, mis on

ette nähtud inimeste, sõidukite, või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osadeks

loetakse ka liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Mereterrass

on lahtine vee kohale minev platvorm, mis võimaldab promenaadi pikendamist ning on selle

tee osa. Seega promenaadi mere kohal lõpetamiseks rajatav mereterrass on avalik tee.

Looduskaitseseaduses on toodud, et ranna ja kalda ehituskeeluvöönd ei laiene kehtestatud

detailplaneeringuga avalikult kasutatavale teele. Kui planeerida selle sätte alusel

detailplaneeringu raames see avalik tee ja detailplaneering kehtestatakse, siis see ei ole

ehituskeeluvööndi vähendamine ega üldplaneeringu muutmine vaid üks erijuhtumitest,

millele ehituskeeluvöönd ei laiene. Seega antud mereterrassi rajamine

ehituskeeluvööndisse on võimalik üldplaneeringut muutmata.

 Merre ulatuva terrassi konstruktsiooni teemal: Merre ulatuva merepromenaadi jätk

planeeritakse alt lahtise terrassina ning vaiadele, et mõju oleks võimalikult väike. Lahendus

täpsustatakse detailplaneeringu koostamise ajal visioonivõistluse võidutöö “Kiigele”

autoritelt tellitava eskiisprojektiga.

 Kaitsealuse Fahle aia teemal: Endine Fahle mõisa aed on hetkel võsastunud ning kasutuses

näiteks Kadrioru pargi poolt (kola) hoiuplatsina. Tuleks kaaluda ala looduskaitse alt välja

arvamist, sellel alal ei ole omaaegsest aiakujundusest midagi säilinud, isegi vanad

pargipuud on kadunud. Ala on väärtuslik kui roheala ja rohevööndi osa. Sellele tuleks anda

uus lahendus, luua linna suunast kutsuv sissepääs, mis annab atraktiivse pääsu

Lauluväljaku alale. Soov ala korrastada ja pargiruumina Lauluväljaku pääsuna inimestele

avada on tulnud TLPAst ja Ruumiloomeosakonnalt.

Toitlustusala Fahle mõisaaia endisele asukohale ei rajata, paviljoni asukohas ei ole tegu

ajalooliselt Fahle mõisapargi alaga vaid ülemineku tsooni ja abihoonete alaga. Fahle aed

ise oli konkreetselt piiritletud ning veel alles oleva tõllahoone ja mere vahel.

UNESCO suulise ja vaimse kultuuripärandi nimekirjas oleva Laulupidude traditsiooni

toimumiskohana Tallinna Lauluväljaku toimimiseks vajalikud planeeritavad uuendused

kaaluvad üle Fahle mõisa aia asukoha kõrval asuva võimaliku looduskaitselise väärtuse.

 Maarjamäe paekalda piiranguvööndi teemal: Tallinna Lauluväljak vajab piirdeaeda esmalt

ürituste turvalisuse tagamiseks. Hetkel olemasolev piirdeaed on amortiseerunud ja vajab

väljavahetamist. Olemasolev Tallinna Lauluväljaku piirdeaed on samuti rajatud

Maarjamäe paekaldale. Planeeritud piirdeaed asub paekalda kaitsealas suuresti endisel

asukohal, aga ala laienemise tõttu on teatavad piirdeaia nihutused ja suunamuutused

vajalikud.

Serpentiintee loob alale ja paekaldale väärtust, eksponeerib seda ning toob seda esile.

Eesmärgiks võiks võtta serpentiintee elluviimise, aga leida teostamise viis, mis on

atraktiivne ja positiivne nii Lauluväljaku kui ka paekalda suhtes ja võimalikult õrn kaitstava

objekti suhtes.

17 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 III kaitsekategooria taimeliigi must tuhkpuu ja hall käpa teemal: Meile teadaolev kaardile

kantud kaitsealune Tuhkpuu ei asu Metsalava asukohas, kaartidel kajastatud kaitsealune

tuhkpuupuu asub Metsalava ja paljandi vahel. Metsalava ja paljandi vahele on skeemina

näidatud ajutised telgid ning rada, mille asukoht täpsustatakse tuhkpuud kahjustamata.

Hall käpa säilimine samas asukohas või ümberistutamise vajadus selgub edasise

projekteerimise käigus.

 Klindipargi võidutööga „Nihestus“ arvestamise, sh jalakäijate silla projekteerimise teemal:

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti sõnum on olnud seni, et Lauluväljaku lõigus rajatakse

Tallinna Lauluväljaku visioonivõistluse võidutöö projekt ning Klindipark peab sellega

arvestama ning otstes sellega ühenduma. Lähtudes detailplaneeringu koostamise aluseks

olnud visioonivõistluse lähteinfost on (jalakäijate) sild Klindipargi projekti osa.

 Narva maantee tänavamaa laiendamise teemal (eesmärgil võimaldada rajada vajaliku

laiusega jalgratta- ja jalgtee ning trammitee): Narva maanteel peab olema tagatud

jalakäijatele ja kergliiklejatele mugav ja ohutu liikumise võimalus väljaspool Lauluväljaku

territooriumi, kuid võimalusel minimaalselt Tallinna Lauluväljaku territooriumi arvelt.

Täpsem lahendus tuleks ametiga detailplaneeringu käigus paika saada.

Narva maantee on olnud Tallinna linna jaoks perspektiivne trammiliini koridor. Narva

maantee arendamisel, sh trammitee rajamisel ei tohi halveneda Tallinna Lauluväljaku

funktsionaalsus, ligipääs ja ohutus ega tohi väheneda Narva maantee äärne Tallinna

Lauluväljaku hajumisala, kasutatav aiaga piiritletud ala, territoorium. Trammitee

planeerimisel Tallinna Lauluväljaku perimeetrisse arvestada Lauluväljaku vajadustega.

Tee koosseis ja lahendus tuleb välja töötada eraldi uue trammitee eskiisprojektiga ning see

peab olema kooskõlas Lauluväljaku huvide ja arhitektuuri eskiisiga.

 Teede, Parkimiskohtade jm liiklusrajatiste vastavusele standardile EVS 843:2016

„Linnatänavad“ teemal: Lauluväljak on erandlik objekt mille parkimiskohtade vajadus ja

arv tuleb täpsustada juhtumipõhiselt edasise projekteerimise käigus asjaomaste ametite,

tellija, liikuvusekspertide ja projekti autorite koostöös.

 I ja II väärtusklassi ning võimalusel III hinnatud väärtusklassi teemal: Kõrghaljastus

säilitatakse nii palju kui võimalik, kuid meie kultuuri, UNESCO suulise ja vaimse

kultuuripärandi nimekirjas oleva Laulupidude traditsiooni toimumiskohana Tallinna

Lauluväljaku toimimiseks planeeritavad uuendused kaaluvad üle vajalikes asukohtades

teatava kõrghaljastuse kadumise.

 Varjendite teemal: Päästeametiga on konsulteeritud ja varjendi suunitlus ja maht tuleb

täpsustada eksperthinnanguga detailplaneeringu koostamise ajal.

 Merepromenaadi ja Pirita tee ristumise, sh olemasoleva tee lahenduse (bussipeatus,

kergliiklustee, tagasipöördekoht) teemal: Suure eesmärgi saavutamiseks on teatavad

ümberehitused vajalikud. Detailplaneeringu koostamise ajal tellitakse eskiisprojekt.

Riiklikult olulise objekti7 puhul tuleb kaaluda teha asju tavapärasest uuenduslikumalt.

 Täiendavate sõidukite juurdepääsude Narva mnt-lt ja Pirita teelt kavandamise teemal:

Majandushoone liikumist ei lubatud TLPA poolt lahendada läbi endise Näituste

Messikeskuse ala ja suuna, vaid rajatava majandushoone ja maaaluse parkla pääsud tuleb

7 Mitte ajada segamini riiklikult tähtsate kultuuriehitistega, Riigikogu otsus 13.09.2021 “Riiklikult tähtsate

kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine”.

18 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

lahendada Pirita tee poolt. Samuti toimub Pirita tee poolsest otsast. operatiivsõidukite

liikumine. See on paraku vältimatu. Täiendavad juurdepääse Pirita teelt ei ole, kasutame

olemasolevat teed, mida laiendame.

 Piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate DP ja ehitusprojektidega arvestamise

teemal: Koostamisel olevad detailplaneeringud ning ehitusprojektid peavad arvestama

käesoleva riiklikult olulise objekti nagu Tallinna Lauluväljak detailplaneeringuga. Samuti

ei saa lahenduse koostamisel arvestada osaliselt kattuval alal varem tehtud

detailplaneeringuga DP001680.

 Olemasolevate tehnovõrkude ja nende kaitsevööndiga arvestamise teemal: Kogu Tallinna

Lauluväljaku ala on tihedalt tehnovõrke täis, Tallinna Lauluväljakut on kasutatud

tehnovõrkude transiitkoridorina. Tallinna Lauluväljakut ei saa planeerida lähtudes

olemasolevatest tehnovõrkudest vaid tehnovõrgud tuleb vajadusel ümber tõsta.

 Mäe tänava parkimisalaks kujundamise teemal, sh kohalike vastuseis (Mäe tn on põhiliselt

kergliiklustee, juurdepääsuks väikeelamutele, seega jagatud liikluseala. Tänava alguses

õueala märk. Mäe tänavale suurema autoliikluse kavandamine ei ole vastuvõetav):

Parkimisala täpne maht täpsustatakse ja liigendatakse väiksemateks aladeks ning

liigendatakse kõrghaljastusega. Parkimisala on vajalik Tallinna Lauluväljaku toimimiseks

ja ürituste korraldusmeeskondade parkimiseks. Näidatust oleks tegelikkuses vaja oluliselt

suuremat parkimisala, plaanis on rajada miinimum programm. Ürituste vahelisel ajal oleks

suurem osa alast parkimisele suletud ning kasutusel vaba aja alana nt sportmängudeks.

Seega on antud parkimisala rajamine möödapääsmatu.

19 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (28.05.2025. a))

infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).

DP ala hõlmab Kesklinnas ja Lasnamäe linnaosas (tiheasustusalad, varustatud linna

tehnovõrkudega) asuvaid kinnistuid, mis valdavas osas kuuluvad kohalikule omavalitsusele (vt

ka ptk 1.1, tabel 1.1). DP kavast põhjapool piirneb ala tiheda elamualaga, lõunapoole jääb lisaks

elamutele ja ärihoonetele ka Kadrioru park. Ida poole jäävad mitmed kortermajad, kui ka

potentsiaalsed rohevõrgustiku ja pargi alad nagu näiteks klindipargi vöönd ning Kurepõllu ala.

Lääne poole jääb meri ja rannapromenaad koos Reidi tee puhkealadega ning hetkel kasutamata

ja suletud Fahle aed.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest

strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk 2.1). Vastavale infole

järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

Vastavates ptk-s antav info iseloomustab linnalist keskkonda vajadusel ka laiemalt kui

planeeringu ala ja selle ümbrus, võimaldamaks üldise taustinfo tagamist. Planeeringu

menetluses (DP algatamisel) on tagatud ka kogu planeeringuala kontaktvööndis (vt ka ptk 1,

joonis 1.1) esinevate asjakohaste aspektide käsitlus.

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide

järgselt

2.1.1 Maakonnaplaneering ja üleriigiline planeering

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneeringu järgi jääb Tallinna Lauluväljaku ja lähiala DP

linnalise asustusega alale ning suures osas rohevõrgustiku alale (joonis 2.1).

Joonis 2.1. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringust (2018) DP kava alal, koos DP kava visiooniga.

Maakonnaplaneeringu järgi jäävad DP alale lisaks kultuurimälestised ning looduskaitselised

objektid, sh kaitsealad. Maakonnaplaneeringu järgi soovitakse mh, et linnalises keskkonnas

oleks avalik ruum erinevaid tegevusi pakkuv, inimsõbralikult kujundatud ja mitmekesise

haljastusega. Rõhutatakse, et maakonna tasandil on vajalik säilitada/parandada rohelise

võrgustiku funktsioneerimist ja sidusust. Rohelise võrgustikuga kattumine ei välista otseselt

ehitustegevust, kui säilivad rohelise võrgustiku ökoloogilised ja puhkeväärtused ning toimivus.

Kaitsealadel ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul peab maa-ala kasutamine lähtuma

koostatud kaitse-eeskirjast ning looduskaitseseadusest tulenevatest tingimustest ja piirangutest.

20 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Harju maakonnaplaneering lähtub omakorda üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“

(2012), milles soovitakse veeäärseid alasid väärtustada ja senisest enim avada, sh ühendada

veekogude kaldad loomulikul viisil ülejäänud avatud ja avalikus kasutuses aladega.

Linnasiseste rohevõrgustike puhul rõhutatakse, et tuleb pühenduda ökosüsteemi terviklikkuse

väärtustamisele ja säilitamisele, rohevõrgustiku sidususe hoidmisele ja parandamisele.

2.1.2 Tallinna üldplaneering, teemaplaneering ja asjakohased arengudokumendid

Käsitletava piirkonna maakasutuse korraldamist reguleerivad Kesklinna linnaosa

üldplaneering (algatatud 21.02.2019, hetkel staatus – eskiislahenduse koostamine) ning

Lasnamäe elamualade üldplaneering (kehtestatud 2010), mis võtavad/võtsid arvesse

Tallinna üldplaneeringu (2001) maakasutuse suuniseid ja linnakeskkonna arenguid.

Tallinna üldplaneeringu järgi on DP ala maakasutuse otstarveteks määratud ühiskondlike ja

puhkeehitiste ala8, metsad, pargid ja looduslikud haljasalad9 (joonis 2.1). Alale ulatuvad ka

looduskaitseobjektid: Fahle park ja Maarjamäe paekallas. Looduskaitse peatükis tuuakse välja,

et kaitsealaseks tegevuseks jätta kohustusliku planeeringulise nõudena puude raiemahu

võimalik vähendamine kruntide hoonestamisel, vanade ja haigete puude väljavahetamine,

väheväärtuslike puuliikide asendamine väärtuslikematega ja uute puude istutamine. Tallinna

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu järgi jääb DP ala kirdesse roheala (H)10, avalikult

kasutatavate- ja sotsiaalobjektide ala (A)11, korterelamute ala (Ek)12 (joonis 2.1).

Joonis 2.1. Väljavõte Tallinna üldplaneeringu (2001) ja Lasnamäe elamualade üldplaneeringu (2010)

maakasutusplaanist DP kava alal (punane äärejoon).

8 Ala on mõeldud põhiliselt haridus, teadus, tervishoiu, kultuuri või spordi jm asutustele; samuti samalaadsete

teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele. 9 Puhkeotstarbelised alad - avalikuks kasutamiseks, lubatud ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. 10 Puhkeotstarbelised alad - avalikuks kasutamiseks. Alal võivad paikneda mänguväljakud ja lemmikloomade

jalutusplatsid ning üksikud väiksemad puhke- ja spordiehitised. 11 Alal võivad paikneda lastehoiu-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, operatiivteenuste-, sakraal-

, teadus-, kultuuri- või spordiasutused, vaba aja veetmisega seonduvad asutused ja parklad ning rekreatsioonialad. 12 Kolme või enama korrusega korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, äri, teeninduse,

lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti parkimisalad, rohealad jms.

21 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Lisaks kehtestati 16.04.2009 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 78 teemaplaneering

„Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja

kasutamistingimuste määramine“, mis ulatub mh DP kava alale. Vastavalt

teemaplaneeringule piirneb DP kava ala Kadrioru miljööväärtusliku alaga. DP kava alale jäävad

järgmised väärtuslikud üksikobjektid: Narva mnt 77 hoone13 ja Pirita tee 14. DP kava alaga

piirnevad järgmised väärtuslikud üksikobjektid: Pirita tee 12 hoone15, Narva mnt 81 hoone16 ja

Narva mnt 91 hoone17.

Arengustrateegias Tallinn 2035 (2020) strateegiliste sihtide seas on nimetatud sh loovat

maailmalinna ja sõbralikku linnaruumi, mis seonduvad ka kavandatava tegevusega. Näiteks

kultuurivaldkonna visioonis nr 3 – linnaõhk teeb loovaks – soovitakse, et laulu- ja tantsupidude

traditsioon pakuks osalemisrõõmu ja elamusi järjest uute põlvkondadele tantsijatele ja lauljatele

ning peo külalistele. Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse tegevusprogrammi TP4: Laulu- ja

tantsupidude linn, milles tuuakse välja eesmärgiks – pidude korraldamiseks vajalik taristu on

kvaliteetselt välja arendatud ning vastab piduliste ja külaliste vajadustele. Kaudselt mõjutab

kavandatavat tegevust ka arengustrateegia liikuvusvaldkonnas väljatoodud tegevusprogramm

TP3: Mugav rattaliiklus, mis viiakse ellu Tallinna rattastrateegia 2018-2027 (2017) kaudu.

Tallinna rattastrateegia kohaselt soovitakse rajada rattateede põhivõrk, mis looks kiire ja

mugava ühenduse lähte- ja sihtkohtade vahel üle linna. Üks põhimaanteevõrgu rattateedest on

kavandatud vahetult DP kava ala lähedusse, kulgedes mööda Narva maanteed (tee number

7840521; kattub osaliselt kõrvalmaanteega nr 11608 Vana-Narva maantee).

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1 ja 2.1-s ei

käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet ning ka varasemates ptk-s esitatut

täpsustavat infot. Üldistest kitsendustest, mida ei ole otseselt käsitletud ptk 1.3 võib siinkohal

esile tuua riigikaitselist ehitist ehk Tallinna maleva staap (Narva mnt 81), sh selle

piiranguvöönd. Viimane ulatub kavandatud toiduala, merepromenaadi ning tiigi toidupargini.

2.2.1. Pinnas ja põhjavesi

DP kava alal on Maa- ja Ruumiameti andmetel (1:50 000 geoloogiline baaskaart, 2025)

pinnakatteks valdavas osas peenliiv, kuid ala idapoolses osas esineb pinnakatteta aluspõhja

avamusala (kattub sh osaliselt paljandi asukohaga). Kavandatava merepromenaadi asukohas

esineb liiva ja kruusa. Pinnakatte paksus suureneb DP alal idast lääne suunas, ulatudes

maksimaalselt u 20 meetrini. Maa-alal esinevaid geoloogilisi väärtusi võtab kokku ka ptk 2.2.3.

Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi (2023) põhjal võib eeldada pinnase radooniohu taset -

kõrge või väga kõrge, kus Rn-riski väärtus jääb vahemikku 50-150 kBq/m3.

Põhjavee kaitstus varieerub DP alal: idapoolses osas, kus aluspõhi on pinnakatteta ja avatud,

on põhjavesi kaitsmata; ala keskosas, laululava ümbruses, on põhjavesi nõrgalt kaitstud;

laululavast lääne suunas jääb aga kaitstud ala (joonis 2.2). Kogu alal levivad lõheliste ja

13 J. Rosenbaum, 1913. Tööstur E. Fahle luksusvilla (hävinud) majandushoone, silma-paisev näide. 14 Pirita tee kaldapromenaad sh raudbetoonist sillutis, kaldarinnatis ning selle punakas-oranži värvi ja iseäraliku

vormiga teraspiire. Ehitati Moskva olümpiamängude purjeregatiks (1980). 15 Elamu. Arh. J. Rosenbaum. 1912. LV: Heimatstiili silmapaistev näide silmapaistvalt arhitektilt. 16 Suvemõis. 1870. aasta paiku (vanade kaartide põhjal). 17 Suvemõis. Arh. N. Thamm. 1884.

22 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

karstunud kivimitega põhjaveekihid, mida ei kasutata kohaliku omavalitsuse ühisveevarustuse

süsteemides.

Joonis 2.2. Põhjavee kaitstus (roheline – kaitstud, heleroosa – nõrgalt kaitstud, tumeroosa – kaitsmata)

lõheliste ja karstunud kivimitega põhjaveekihtides DP kava alal ning selle läheduses. Alus: Maa- ja

Ruumiamet, 2025.

2.2.2. Pinnavesi

Maa- ja Ruumiameti andmete (2025) järgi läbib DP kava ala Hundikuristiku oja (VEE1093800,

ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu), sh alale ulatub selle veekaitse-, ehituskeelu- ja

piiranguvöönd (joonis 2.3). Hundikuristiku oja ehituskeeluvööndisse ulatub osaliselt

kavandatav piirdeaed, piiranguvööndisse (mitte metsamaal) ulatub osaliselt kavandatav

toiduala. DP kava ala ulatub osaliselt ka Läänemere (VEE3000000, avalik veekogu) rannale (ei

ole vastavas lõigus üleujutusohuga), sh selle kallasrajale ning ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja

piiranguvööndisse (joonis 2.3). Täpsemalt ulatub selle piiranguvööndisse merepromenaad ja

osaliselt pea- ning kiigetee, toiduala. Ranna veekaitse-, ehituskeeluvööndisse ning kallasraja

piiridesse jääb kavandatud merepromenaad. Eelnevalt nimetatud objekte käsitleti ka ptk 1.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) järgi hinnati kavandatava tegevuse

vahetusse kontakti jääva Läänemere osavalgala Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

ökoloogilist seisundiklassi aastal 2019 „kesiseks“ ning keemilist seisundiklassi „halvaks“,

koondseisund oli ka „halb“. Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade

2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027 (2022) järgi on peamisteks surveteguriteks

reoveepuhasti loa nõuetele mittevastavus ning sadamates tekkiv potentsiaalne

keskkonnareostus (keskkonnanõuete mittejärgimisel). Tulemusena on kaasnenud täiendav

koormus (eutrofeerumine, lisanduvad toitained, PBDE18 ja Hg kalas, TBT19 settes) veekogule.

Veemajanduskava järgi on eesmärgiks saavutada hea seisund pärast aastat 2027/saavutada

erandi leebemat eesmärki (KESE - Hg ja pBDE kalas, TBT settes - halb; ÖSE - FÜPLA,

MAFÜ, SUSE, FÜKE - kesine). Keskkonnaagentuuri andmetel (2024) oli veekogu

ökoloogiline seisundiklass aastal 2023 „kesine/kesine ÖP (ökoloogiline potentsiaal), keemiline

seisund „halb“, koondseisund samuti „halb“. Meetmeteks on määratud reoveepuhasti toimimise

hinnangu koostamine ning veekaitse- ja keskkonnanõuete täitmine sadamates ja nõuete täitmise

üle järelevalve tegemine.

18 PBDE - polübroomitud difenüüleetrid 19 TBT - tributüültina

23 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.3. Kitsenduste mõjualad (veekogud) DP kava alal ning selle läheduses. Alus: Kolm Pluss Üks

OÜ ja Lootusprojekt OÜ, 2024 ning Maa- ja Ruumiamet, 2025.

2.2.3. Looduskaitse

DP kava alale ega selle lähedusse ei jää Natura 2000 alasid. DP kava alale jääb

maastikukaitseala Fahle aed (kaitsealune park, KLO1200223), sh kattub osaliselt kavandatud

toitlustusalaga (joonis 2.3). Lisaks jääb osaliselt alale kaitstav looduse üksikobjekt Maarjamäe

paekallas, sh Suhkrumäe paljand (astang, KLO4000607), sh selle piiranguvöönd. Maarjamäe

paekallas ja selle piiranguvöönd kattub osaliselt kavandatud serpentiinteega, piiranguvööndisse

ulatub ka kavandatud Metsalava toidupark, DP ala kirdesse jääv parkimisala ning olemasolev

ja rekonstrueeritav piirdeaed. Eelnevalt nimetatud objekte käsitleti ka ptk 1 ja 2.1. DP kava ala

vahetusse lähedusse, minimaalselt 7 m kaugusele, jääb maastikukaitseala Kadrioru park

(kaitsealune park, KLO1200218) ning minimaalselt 6 m kaugusele kaitstav looduse

üksikobjekt Hundikuristiku paljand ja juga (paljand, KLO4000047), sh selle

piiranguvöönd.

EELIS andmetel (29.05.2025) ei ole DP kava alal ega vahetus läheduses (kuni 50 m)

registreeritud I kaitsekategooria taime-, seene- ja sambliku- ega loomaliigi leiualasid. Samuti

ei jää vahetusse lähedusse II kaitsekategooria taimeliigi ega III kaitsekategooria seene- ja

sambliku- ega loomaliigi leiualasid. DP alal on registreeritud järgmiste III kaitsekategooria

taimeliikide leiualad (joonis 2.4): must tuhkpuu (KLO9305426, KLO9312213; vt ka ptk 1.3.2

ja 1.3.3), hall käpp (KLO931270), suurelehine porella (KLO9403921). Must tuhkpuu leiuala

KLO9305426 jääb DP kava ala sisse ning teiste eelpool nimetatud kaitsealuste taimeliikide

leiualad jäävad kavandatavast DP kava aia piirist väljapoole.

DP kava alale ulatub osaliselt II kaitsekategooria samblikuliigi rohe-tilksambliku

(Biatoridium monasteriense) leiuala (KLO9701723), mis kattub osaliselt ka kavandatud

serpentiinteega. DP vahetusse lähedusse (minimaalselt u 6-7 m kaugusele DP alast) jääb veel

üks rohe-tilksambliku leiuala (KLO9701725) ning II kaitsekategooria nahkhiirlaste

(Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir), Myotis dasycneme (tiigilendlane), Myotis daubentonii

(veelendlane), Nyctalus noctula (suurvidevlane), Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir),

24 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Pipistrellus pipistrellus (kääbus-nahkhiir), Plecotus auritus (pruun-suurkõrv)) leiualad (vt

eelhinnangu lisa 1, ametkondlikuks kasutamiseks). Eesti Samblike Infosüsteemi (eSEIS) järgi

kasvab rohe-tilksamblik peamiselt vanadel laialehistel puudel, kõige sagedamini jalakal ja

saarel. Peamisteks ohuteguriteks on metsahooldustööd, puuliikide osakaalu muutmine

metsades, metsade vanuse muutumine (vanade metsade ja suurte puude kadumine), lageraied,

mistõttu peamisteks kaitsesoovitusteks on metsaraie vältimine liigi kasvukohtades ja ümbruses,

kuna see võib muuta niiskus- ja valgustingimusi. EELIS andmetel on nahkhiirlaste peamisteks

ohuteguriteks varjepaikade kadumine (hoonete lammutamine, renoveerimine, õõnsustega

puude raie jm), talvitumispaikade hävimine ja häirimine talvitumise või poegimiskolooniate

ajal.

Joonis 2.3. Kaitsealad ning kaitstavad looduse üksikobjektid DP kava alal ning selle läheduses. Alus:

Kolm Pluss Üks OÜ ja Lootusprojekt OÜ, 2024 ning Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Joonis 2.4. III kaitsekategooria taimeliikide leiualad DP kava alal ja selle ümbruses. Alus: Kolm Pluss

Üks OÜ ja Lootusprojekt OÜ, 2024 ning Maa- ja Ruumiamet, 2025.

25 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Keskkonnaportaali andmetel (04.06.2025) ei ole DP kava alal ega lähialas (kuni 50 m)

registreeritud võõrliikide leiukohti. Lähim võõrliigi leiukoht (Heracleum sosnowskyi

(Sosnovski karuputk, VLL1006480, HA155)) paikneb u 53 m kaugusel DP alast. Kolooniat on

hinnatud raskusastmega 1 (lihtne) ning seisundiks tõrjutav.

2.2.4. Kultuurimälestised ja pärandkultuur

DP kava alal asub Maa- ja Ruumiameti andmete (2025) järgi üks kultuurimälestis – Tallinna

laululava ansambel, 1960. a (ehitismälestis, mälestise registri number 3117), sh selle

kaitsevöönd (joonis 2.5). DP kava alale ulatub osaliselt ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala

kaitsevöönd ja selle vaatesektori kaitsevöönd, Kadrioru lossikompleksi köögihoone

A.Weizenbergi t. 28 kinnismälestise kaitsevöönd ning laevavraki kinnismälestise kaitsevöönd.

Joonis 2.5. Kultuurimälestised ning nende kaitsevööndid DP kava alal (märgitud lilla joonega) ja selle

ümbruses. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

26 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Harju maakonnas, Tallinnas, Kesklinna ja Lasnamäe

linnaosas, Kadrioru ja Paevälja asumites. Tallinna Lauluväljaku territooriumi on kasutatud

üleriigiliste laulupidude ehk üldlaulupidude toimumispaigana alates 1928. aastast. Tegevused

alal on jätkuvalt eesmärgistatud ning DP kava (võimaliku algatamise järgselt planeeringu)

vajalikkust on kirjeldatud täpsemalt ptk 1.1.

DP kava ala jääb lähtuvalt Tallinna üldplaneeringust (2001) ühiskondlike ja puhkeehitiste alale

ning metsade, parkide ja looduslike haljasaladele. Suures osas ei muudeta DP kavaga

maakasutuse sihtotstarvet, sh ala jääb kehtima Tallinna ÜP järgi määratud ühiskondlike ja

puhkeehitiste alaks. DP kava järgi on kavandaud Tallinna ÜP-ga määratud metsade, parkide ja

looduslike haljasaladele avalikuks kasutamiseks mõeldud merepromenaad, mis ei ole vastuolus

27 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

sihtotstarbe eesmärgiga – puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja

millele võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Kavandatav ei ole vastuolus

hetkel koostatava Kesklinna linnaosa üldplaneeringu teadaolevate maakasutusprintsipide

eeldustega.

DP ala kirdesse jääb Tallinna Lasnamäe elamualade üldplaneeringu (2010) järgi roheala,

avalikult kasutatavate- ja sotsiaalobjektide ala ja korterelamute ala. DP kava järgselt soovitakse

rajada käsitletavale alale multifunktsionaalne parkimise ala, mis üritustevälisel ajal oleks

kasutusel rekreatsioonialana (väli-korvpalliplats, petankiväljak, saalihoki, rulluisutamise

õppeväljak), mille mahtu täpsustatakse edasistes protsessides. Parkimisala kavandamine ei ole

vastuolus avalikult kasutatavate- ja sotsiaalobjektide ala ning korterelamute ala sihtotstarbe

eesmärkidega. Multifunktsionaalse otstarbega parkimisala kavandamine ÜP-ga määratud

haljasalale (üle linnaline puhkeala Lasnamäe paekallas Maarjamäe kohal) ei muuda ulatuslikult

(parkimisalaga hõlmatud ala moodustab u 10% eelpool nimetatud puhkealast) ÜP-ga määratud

maakasutuse sihtotstarvet.

DP võib olla kehtivat üldplaneeringut (Tallinna üldplaneering, 2001) muutev, kuid

vastavasisuline otsus langetatakse DP algatamisel. KSH eelhinnangu käigus kogutud info viitab

sellele, et ÜP muutmise vajadust, tulenevalt ranna ehituskeeluvööndisse kavandatud

liikumiskoridorist ehk avalikust teest, siiski ei saa pidada tõenäoliseks. St vastavale teele

rakendub ilma ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajaduseta LKS § 38 lg 5 p 10 erisus,

mistõttu ei ole tegemist ÜP-d muutva planeeringuga. Veekogude temaatikat on avatud ka ptk

3.5.1 ja 3.5.3.

Käesoleva teema koondvaates tuleb veel välja tuua, et ptk 1 ja 2 koondatud teabe alusel ei saa

DP kavaga kavandatavat ja paikkonna kirjeldusi arvestades järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis ei sobiks juba ajaloolisesse keskkonda või vajaks ebaproportsionaalseid

vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid

tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks teguriks.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad ptk-s 2 esile toodud planeerimis- ja

arengudokumentide põhimõttelisi arengusuundi (toetudes ka ptk 3.1). Kavandatava tegevuse

iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust

ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

DP kava ala äärde (Narva mnt küljele) on linnal juba varasemast (vt ptk 1.3.1) kavas olnud

võimaldada liikluse mitmekesistamist – kergliiklus ja trammiteed (mh Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava - liikuvuse valdkonna arengukava 2035). DP kavaga kavandatud tegevus

ei ole vastuolus vastavate soovitud tegevusega (mh tehnovõrkude, kõnniteede, haljasalade

rajamine ja rekonstrueerimine), kuivõrd perspektiivsete liikumiskoridoride aladele ei ole

kavandatud selliseid laululava edasise haldusega seotud rajatisi / funktsioone, mis võiksid

tekitada kahe olulise eesmärgi saavutamise vahelisi konflikte. Liikluslahenduste

projekteerimine ja laululava arendusega seotud võimalik planeerimisprotsess saavad erinevaid

avalikke huve tasakaalustatult arvesse võtta, st asjakohased eeldused on selleks olemas.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 2.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

28 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (vastavalt teadaolevatele

lähtetingimustele, vt ptk 1) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike või kohalike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestatakse

planeerimise protsessis riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Kavandatav DP tegevus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi

õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2

ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning

võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning

õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks. Sissejuhatavalt saab esile tuua, et ptk

1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Harju maakonnas, Tallinnas, Kesklinna ja Lasnamäe

linnaosas, Kadrioru ja Paevälja asumites. Tallinna Lauluväljaku territooriumi on kasutatud

üleriigiliste laulupidude ehk üldlaulupidude toimumispaigana alates 1928. aastast. Tegevused

alal on jätkuvalt eesmärgistatud ning DP kava (võimaliku algatamise järgselt planeeringu)

vajalikkust on kirjeldatud täpsemalt ptk 1.1. DP kava täpsemaid tegevusi avatakse ptk 1.2 ning

senist laekunud tagasisidet ptk 1.3.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale)

DP kavaga soovitakse jätkata ajalooliselt ja avalikkusele oluliseks saanud objekti kasutusega.

Võimalikke arenduskavasid suunatakse teadlikult. kaasates selleks pädevaid institutsioone ja

asjakohaseid töövahendeid. Ptk 1.1 nähtub, et 2022. aastal kuulutas SA Tallinna Lauluväljak ja

Tallinna Strateegiakeskus avaliku ideekonkursi Tallinna Lauluväljakule ruumilise

tervikvisiooni leidmiseks, mis võimaldaks lauluväljaku territooriumi avardada ning senisest

mitmekesisemalt kasutada, ühtlasi laulupidude traditsiooni hoides. Ideekonkursi võitis

võistlustöö „Kiigele“ (vt ka eelhinnangu ptk 1.1, jooniseid 1.2 ja 1.3), mis valmis

arhitektuuribüroode 3+1 ning Lootusprojekt ühistööna. Võidutöö ning selle põhjal koostatud

29 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

„Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu arhitektuurne lähteülesanne“ on aluseks

Lauluväljaku ala detailplaneeringu algatamisel ning edasisel ruumilisel planeerimisel. Hoonete,

rajatiste ning väliruumi eskiisprojekte koostatud ei ole ning tellitakse "Kiigele" autoritelt

detailplaneeringu koostamise ajal. Ka jätkub koostöö erinevate osapooltega, et tagada ala

väärtuslikkuse ja looduskaitseliste aspektidega seotud erisustega arvestamine (vt ka ptk 3.5.3 ja

3.5.4), võimaldamaks samas laululava pikaaegset ja eesmärgistatud arendamist / kasutamist.

Käesoleval hetkel paikneb kavandatava tegevuse alal (olemasolev lauluväljak ja selle

arenduskava tsoon) põhikaardi järgi õu, plats/teeala, lage- ja haljasala, mets. Kavandatava

tegevuse käigus soovitakse rajada mh lage- ja haljasaladele ning metsa alale rajatisi (sh hooneid,

parklaid), mistõttu võib tekkida mõju pinnase kasutusele. Kavandatava tegevuse raames

suureneb vett mitteläbilaskvate pindade ala (kavandatud rajatised, parkla). Arvestades

arendusalal olemasolevat maakasutust, siis ei ole suures osas maastikuilme muutust võimalik

pidada paikkonda mitte sobivaks. Peamiseks võimalikuks konfliktseks kohaks on DP ala kirdes

lagedale harvikuga alale, kavandatud parkimise ala, millega muudetakse senist maakasutust.

Dokumendis „Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu arhitektuurne lähteülesanne“

(Kolm Pluss Üks OÜ ja Lootusprojekt OÜ, 2024) kirjeldatakse, et maapealsetes parklates

kasutatakse võimalusel vett läbilaskvaid katendeid, mis vähendaks/leevendaks lisanduvate vett

mitteläbilaskvate pindade lisandumist. Üritusaegseid parklaid soovitakse kasutada muudel

aegadel rekreatsioonialana (väli-korvpalliplats, petankiväljak, saalihoki, rulluisutamise

õppeväljak), mille tarbeks kavandatakse ka pargivarustus. Parkimisalade kavandamine

multifunktsionaalse alana võib leevendada maastikuilme muutust (eelkõige ümbruskonna

elanikele), mh kui edasises planeeringuprotsessis kavandatakse parkimisalale mitmekesist

(kõrg-)haljastust parkimiskohtade vahele ning parkimisala ümbrusesse nii nagu see on

sätestatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt edastatud lisatingimustes (ptk 1.3.1).

Parklast kogutud sademevesi võib olla potentsiaalselt saastunud. Tänavatelt ja parklatest

sademevee poolt kaasa haaratud reoained, õli ja rehviosakesed, muu hõljum jt saasteained

tõstavad sademevee reostusastet ja selle ilma puhastamata immutamisel võib kaasneda

põhjavee saastumise risk. Seetõttu kaitsmata põhjaveega alal ei tohi seda sademevett otse ilma

puhastamata immutada. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt edastatud lisatingimustes (ptk

1.3.1) antakse täiendav suunis, et sademevee immutamise võimaluste täpsustamiseks tuleb viia

läbi ehitusgeoloogiline uuring.

DP kava tegevusi (ptk 1.2), laekunud tagasisidet (ptk 1.3) ning veemajanduskava (ptk 2.2.2)

kokkuvõtet arvestades ei ole ette näha ohtusid veekogumitele. Merre ulatuva merepromenaadi

jätk planeeritakse alt lahtise terrassina ning vaiadel, millise lahenduse sobivust on

indikatsioonina sobivaks pidanud ka Keskkonnaamet (vt ptk 1.3.2 ja 1.3.3). Veekogude

temaatikat vaata ka ptk 3.5.3.

Kavandatav ei oma täiendavaid olulisi negatiivseid mõjusid paikkonna õhule ja kliimale.

Peamiseks võimalikuks konfliktseks kohaks on DP ala kirdes kavandatud parkimise ala, mis

võib suurendada vähesel määral soojussaare tekke ohte mõjutades sellega minimaalselt ka

lokaalset kliimat. Lisaks võib täiendav autoliiklus parkimisalale ja -alalt suurürituste ajal

suurendada heitgaaside kontsentratsiooni lühiajaliselt ja lokaalselt.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused/suunised,

mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 Sademevee immutamislahenduste kavandamisel juhinduda geoloogilise uuringu

tulemustest selgunud infot pinnase iseloomu kohta, sademevee kvaliteeti ning ka

30 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kliimamuutustega kaasnevat prognoosi valingvihmade intensiivsuse suurenemise

kohta. Parkimiskohtade kavandamisel võimalusel kasutada murukivi. Vett läbilaskvaid

katendeid (nt dreenasfaltit, ökokruusa, murukivi jms) kasutada lisaks parkimisalale

võimalusel ka kavandatavate rajatiste vahetus läheduses. Lahenduste väljatöötamisel

tuleb arvestada ristkasutuse võimalikkust. Parklatest kokku kogutava sademevee osas

tuleb see vajadusel enne immutamist juhtida läbi õli-mudapüüdurite.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Senine ja tulevane kavandatav tegevus (pealinna tiheasustusaladel) piirneb põhja, lõuna ning

idasuunal elamualadega. Lisaks jäävad ümbritseva ala vahetusse lähedusse mitmed puhkealad.

Kavandatava tegevusega jätkatakse piirkonnas ürituste korraldamisega ning alal toimuv (nt

Metsalava lisandumine) ei muuda oluliselt avalike ürituste poolt juba tekitatavat mürafooni

paikkonnas. Küll võib lühiajaliselt häiringuid põhjustada tegevuspaiga arendamisega seotud

ehitustegevus, kui see paikneb naabruskonna elamute lähipiirkonnas (eelkõige < 50 m).

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra

piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II

mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on

vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb

mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks

perioodi 23.00-7.00.

DP kavaga on planeeritud lahendused (näiteks merepromenaadi ristumine Pirita teega,

parkimisala rajamine DP ala kirdesse ja selle mõju vahetusse lähedusse jäävatele Narva

maanteele ja Mähe teele), millel võib avalduda mõju liiklusvoogudele, sh ohutusele.

Ehitusseadustiku § 102 järgi ei loeta kavandatavaid tegevusi olulise mõjuga liiklusvoole

tegevusteks, millega kaasneks kohustuslik liiklusohutusele avalduva mõju hindamine (vastavalt

majandus- ja taristuministri määrusele nr 48) ega liiklusohutuse auditeerimist (vastavalt

majandus- ja taristuministri määrusele nr 83). Sellegipoolest, andis Tallinna Linnaplaneerimise

Amet edastatud lisatingimustes (ptk 1.3.1) suunised selgitada välja Mäe tänava poolse

parkimisala planeerimise võimalikkus võttes arvesse looduskaitselisi piiranguid ja Mäe tänava

äärseid elamuid, esitada suurüritusteaegsed põhimõtted liikluse korraldamiseks nii

planeeritaval alal kui ka väljaspool seda, selgitada koostöös Tallinna Transpordiametiga välja

liikluskorralduslikult ohutu lahendus, sh kaaluda võimalust kavandada täiendavad sõidukite

juurdepääsud Narva maanteelt ja Pirita teelt. Võttes arvesse ülaltoodud infot antakse

soovitusena tellida DP menetluse raames sisendanalüüs ehk hinnang kavandatava tegevuse

liiklusohutusele avalduvale mõjule. Hinnangu andmisel jälgida liiklusohutusele avalduva mõju

hindamise ja/või liiklusohutuse auditeerimise printsiipe ja kaasata liikuvuseksperte.

Lisaks võivad eluhoonete vahetusse lähedusse kavandatavad hooned (nt Majandushoone),

tekitada täiendavaid varjutusi lähialale jäävatele eluruumidele. Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti poolt edastatud lisatingimustes (ptk 1.3.1) on juba kirjeldatud insolatsiooni kestuse

muutmise analüüsi vajalikkus, mille tulemusi tuleb võtta arvesse planeerimisetapis, kui

planeering algatatakse ning vastav uuring teostatakse.

31 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus/suunis,

mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 DP kava ala kirdes kavandatud parkimisala vajadust, mahtu ning piire DP protsessis

(selle algatamisel) analüüsida võttes arvesse perspektiivse ratta- ja trammitee projekte,

sh inimeste liikumisvajadusi. Parkimiskorralduse kavandamisel tuleb võtta arvesse

vahetusse lähedusse jääva Mäe tänava olemasolevat liikluskorraldust (kitsas sõidutee

(kuni 3,5 m), õueala), mistõttu võimalusel näha ette ligipääs parklale Narva maanteelt,

kasutades olemasolevat Mäe parklat. Tuleb eelistada lahendusi, mis ei muudaks Mäe tn

senist kasutuskorda.

 Parkimiskorralduste analüüsimiseks DP raames antakse soovitus tellida DP menetluse

protsessis sisendanalüüs ehk hinnang kavandatava tegevuse liiklusohutusele avalduvale

mõjule. Hinnangu andmisel jälgida liiklusohutusele avalduva mõju hindamise ja/või

liiklusohutuse auditeerimise printsiipe (tulenevad ehitusseadustikust) ja kaasata

liikuvuseksperte.

 Mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist (eelkõige seniste

elamute lähipiirkonnas (< 50 m)) vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui

ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult

vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-

7.00.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht invasiivsetest

võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ järgi jääb DP ala suures osas rohevõrgustiku alale. Suures

osas jääb kavandatav tegevus rohevõrgustiku alal olemasoleva Tallinna Lauluväljaku

territooriumile, mistõttu täiendavate ehitiste rajamisega ei kaasne olulist mõju ala väärtusele ja

tundlikkusele. Peamiseks võimalikuks konfliktseks kohaks rohevõrgustikuga on DP kava järgi

hoonete ja rajatistega rohevõrgustikku täiendavalt hõivatavad alad. Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ järgi on käsitletakse rohevõrgustiku osana ka rohetaristut, mis

pakub mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid20. Tagamaks rohevõrgustiku funktsioonide

jätkuvat efektiivset toimimist, tuleb alale uute hoonete ja rajatiste täpsustatud lahenduste

kavandamisel kasutada Tallinna linna tarbeks loodud Rohefaktori

(https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor) tööriista.

DP alal ei ole registreeritud invasiivseid võõrliike, mistõttu kavandatava tegevuse elluviimisega

ei ole ette näha mõju võõrliikide levikule. Alal esineb mitmeid looduskaitselisi objekte, millele

hinnatakse mõju alapeatükis 3.5.4. Põhjavee kaitstuse teemat käsitleti alapeatükis 3.5.1,

pinnaveekogudega seotud piiranguid käsitletakse alljärgnevalt.

Hundikuristiku oja ehituskeeluvööndisse ulatub osaliselt kavandatav piirdeaed,

piiranguvööndisse ulatub osaliselt kavandatav toiduala. DP ala ulatub osaliselt ka Läänemere

rannale, sh selle kallasrajale ning ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndisse ning

mereranna korduva üleujutusala piirile (üleujutusohtu Maa- ja Ruumiaameti alusel ei ole).

Läänemere ranna piiranguvööndisse ulatub kavandatud merepromenaad ja osaliselt pea- ning

20 Ökosüsteemiteenused - mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida

ökosüsteemid inimkonnale pakuvad. Eristatakse nt varustus-, reguleerimis-, kultuuri ja rekreatiivseid ning

tugiteenuseid.

32 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kiigetee, toiduala. Ranna veekaitse-, ehituskeeluvööndisse ning kallasraja piiridesse jääb

kavandatud merepromenaad. DP kavaga planeeritav tegevus ei tekita vastuolusid ranna- ja

kaldakaitse eesmärkidega. Samuti ei ole kavandatav tegevus ei ole vastuolus Hundikuristiku

oja ega Läänemere ranna piirangu- ega ehituskeeluvööndis kehtivate tingimustega (vastavalt

Looduskaitseseadus § 37 ja § 38), sh Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist

merepromenaadi kui avaliku tee rajamisel pole vaja taotleda, võttes arvesse, et tegemist on

Looduskaitseseaduses § 38 lg 5 p 8 nimetatud erisusega. Pärast tegevuse elluviimist jääb

merepromenaad ranna ehituskeeluvööndisse.

DP alal asub üks kultuurimälestis – Tallinna laululava ansambel, 1960. a, sh selle kaitsevöönd

ning alale ulatub osaliselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd ja ka selle

vaatesektori kaitsevöönd, Kadrioru lossikompleksi köögihoone A.Weizenbergi t. 28

kinnismälestise kaitsevöönd ning laevavraki kinnismälestise kaitsevöönd. Kavandatava

tegevuse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju eelnevalt toodud

kultuurimälestisele ega alale ulatuvate kultuurimälestiste kaitsevöönditele.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus/suunis,

mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 Tagamaks rohevõrgustiku funktsioonide jätkuvat efektiivset toimimist, tuleb alale uute

hoonete ja rajatiste täpsustatud lahenduste kavandamisel kasutada Tallinna linna tarbeks

loodud Rohefaktori (https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor) tööriista.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Toetudes ptk 1 ja 2, siis ei esine DP alal Natura 2000 alasid, mida võiks kavandatav tegevus

mõjutada. Vastavast tulenevalt negatiivsed mõjud (sh nende eeldused) Natura 2000 võrgustiku

aladele puuduvad.

DP alale jääb maastikukaitseala Fahle aed (kaitsealune park, KLO1200223), sh kattub

osaliselt kavandatud toitlustusalaga. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määruses nr 64

„Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas“ § 1 lg 1 on toodud välja, et

pargi kaitse-eesmärgiks on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt,

kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning

pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja

arendamise suunamisega. SA Tallinna Lauluväljaku tagasisides (ptk 1.3.3) tuuakse välja, et

Fahle mõisa aia alal ei ole säilinud ajaloolist aiakujundust, sh ala on võsastunud ning vanad

pargipuud kadunud. Kavandatud toitlustusala jääb väljapoole Fahle aia ajaloolisi piire.

Peamiseks võimalikuks konfliktseks kohaks Fahle aia kaitse-eesmärkidega on

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult

väärtusliku puistu kahjustamine. Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis edastatud

lisatingimustes (ptk 1.3.1) suunised planeerida toidupaviljoni ala väljapoole kaitsealust Fahle

aeda või alternatiivse võimalusena hinnata Fahle aia looduskaitselist väärtust puu täpsusega, sh

tuleb töö läbi viinud eksperdil anda kaitsealuse Fahle aia kohta hinnang, kas toidupaviljoni ala

võib edaspidi ulatuda Fahle aeda. Eelnimetatud tingimus hinnata Fahle aia looduskaitselist

väärtust puu täpsusega annab eeldused edaspidistes etappides väärtusliku puistu säilitamiseks

ja seeläbi kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Käesoleva töö koostaja annab järgneva suunise -

33 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

puistu looduskaitselise väärtuse hindamise metoodika tuleb enne uuringu kavandamist

kooskõlastada pargi valitsejaga (Keskkonnaametiga).

Lisaks jääb osaliselt alale kaitstav looduse üksikobjekt Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe

paljand (astang KLO4000607), sh selle piiranguvöönd. Maarjamäe paekallas ja selle

piiranguvöönd kattub osaliselt kavandatud serpentiinteega, piiranguvööndisse ulatub ka

kavandatud Metsalava toidupark ning aed. Keskkonnaministri 01.03.2023 määruses nr 10

„Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“ järgi on kaitstava looduse üksikobjekti

kaitse-eesmärgiks kaitsta ja säilitada teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega

elusa või eluta loodusobjekti, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand,

koobas, karst või nende rühm, seisundit ja ilmet ning üksikobjekti ümbritseva maastiku ilmet.

Peamiseks võimalikuks konfliktseks kohaks kavandatavate tegevuste (serpentiintee, Metsalava

toidupark, DP ala kirdes asuva parkimise ala, piirdeaia ehitamine) elluviimisel on kaitsealuse

üksikobjekti seisundi ja ilme kahjustamine. Tagamaks kaitsealuse üksikobjekti seisundi ja ilme

säilitamist tuleb viia läbi geoloogiline uuring, mis hõlmab DP alale jääva Maarjamäe paekallast

ja selle piiranguvööndit. Serpentiintee kavandamisel tuleb järgmistes etappides ehk planeeringu

algatamise järgselt leida alternatiivne asukohalahendus, mille korral jäädakse üksikobjekti

piirist väljapoole (üksikobjektil tegevusi välistab kehtiv kaitsekord, vt eelhinnangu ptk 1.3.2).

Geoloogilise uuringu tulemus peab andma hinnangu, kas kavandatavad rajatised võivad

avaldada negatiivset mõju kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ning vajadusel

pakkuma välja leevendavaid meetmeid, mida rakendades välistatakse mõjutegurid. Hinnangu

andmisel tuleb mh võtta arvesse olemasolevate teede ning piirdeaia paiknemisi.

Looduskaitselise väärtuse hindamise metoodika tuleb enne uuringu kavandamist kooskõlastada

objekti valitsejaga (Keskkonnaametiga).

DP alal on registreeritud järgmiste III kaitsekategooria taimeliikide leiualad: must tuhkpuu

(KLO9305426, KLO9312213), hall käpp (KLO931270), suurelehine porella (KLO9403921).

Must tuhkpuu leiuala KLO9305426 jääb DP kava ala sisse ning teiste eelpool nimetatud

kaitsealuste taimeliikide leiualad jäävad kavandatavast DP kava aia piirist väljapoole – must-

tuhkpuu leiuala KLO9312213 ja suurelehise porella leiuala KLO9403921 jäävad u 30 m

kaugusele kavandatud parkimise alast; hall käpa leiuala KLO931270 paikneb eelduste kohaselt

Lauluväljaku olemasoleva piirdeaia ja Narva mnt vahel oleval nõlval, jäädes Klindipargi

projektiga kavandatava Klindipargi silla vahetusse lähedusse.

SA Tallinna Lauluväljaku tagasisides (ptk 1.3.3) tuuakse välja, et must tuhkpuu leiuala

KLO9305426 asukoht on mõneti ebatäpne. Lisaks tuuakse välja, et Metsalava toiduala, kus

hakkavad paiknema ajutised telgid, ning serpentiinraja asukohad täpsustatakse kahjustamata

kaitsealust must tuhkpuud. Kuigi hall käpa leiuala KLO931270 jääb, nagu juba eelpool

nimetatud, väljapoole kavandatud tegevusest (asub Lauluväljaku ja Narva mnt vahel,

Klindipargi projektiga kavandatava Klindipargi silla lähedusse), toob SA Tallinna Lauluväljak

välja, et hall käpa säilimine samas asukohas või ümberistutamise vajadus selgub edasise käigus.

EELIS andmetel on must tuhkpuu peamisteks ohuteguriteks metsahooldustööd, lageraied,

ehitustegevus ja tallamine. Eesti Samblike Infosüsteemi (eSEIS) järgi kasvab sammaltaim

suurelehine porella peamiselt lehtpuudel, aga ka varjulistel kividel, mistõttu peamisteks

ohtudeks on samuti raie ja tallamine. EELIS järgi eelistab hall käpp kasvada lubjarikastel

kuivematel niitudel ja puisniitudel, mistõttu on ka peamisteks ohuteguriteks nimetatud pool-

looduslike koosluste majandamisest välja jätmine.

34 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Peamisteks võimalikeks konfliktseteks kohtadeks kavandatavate tegevuste elluviimisel on

looduskaitselise taimestiku kahjustamine (puude raie, taimestiku tallamine jms), mistõttu

tagamaks kaitsealuste taimeliikide soodsa seisundi säilitamist nendes elupaikades, tuleb viia

läbi taimestiku inventuur liikide leiualades. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt edastatud

tagasisides (ptk 1.3.1) on antud suunised, et DP alal tuleb viia läbi haljastuse hindamine,

mistõttu taimestiku inventuuri must-tuhkpuu ja suurelehise porella puhul saab vajadusel

ühendada ka dendroloogilise hinnangu läbiviimisega. Hall käpa inventeerimise vajadus võib

tuleneda peamiselt olemasoleva piirdeaia eemaldamise tõttu ning sõltuda mh teiste projektide

(Klindipark, rattatee) elluviimisest. Seega antakse soovitus haljastuse inventeerimise protsessi

lülitada ka kogu DP ala ulatuses kaitsealuste taimeliikide inventuur, mis määrab mh

ümberistutamisvajaduse, kui planeeringuga peaks asjakohaseks osutuma kaitsealuste liikide

elupaikade mõjutamine. Ptk 2.2.3 põhjal on klindiastangu piirkonnas II kaitsekategooria

samblikuliigi rohe-tilksambliku esinemist tuvastatud. Kuna vastavad samblikud esinevad

peamiselt vanadel laialehistel puudel, siis katab haljastuse hinnang ka vastavat valdkonda

(määratledes iga puu osas väheesindusliku populatsiooni – LKS § 55 lg 7). Ptk 2.2.3 kirjeldab

DP kava ümbruses ka nahkhiiri, st otsest mõju raietegevusest DP alal ei ole asjakohane eeldada.

Nahkhiirte tõttu tuleb piirkonnas (eelkõige Fahle aia ümbruses) ehitustööde ajal jälgida, et

nahkhiired ei ole vanade puude õõnsustesse ega ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud.

Piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg

4). Ehk, kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust tuleb

teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

DP kava ala osas on raiete vajadusel mõistlik rakendada raierahu perioodi (15.04 – 30.06).

Raietegevuse ajal tuleb järgida Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2, mille alusel on

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal,

keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi

(raierahu), siis ei ole lubatud teda häirida.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus/suunis,

mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 Fahle aia looduskaitselist väärtust tuleb hinnata puu täpsusega, sh anda kaitsealuse

Fahle aia kohta hinnang, kas toidupaviljoni ala võib edaspidi ulatuda Fahle aeda. Puistu

looduskaitselise väärtuse hindamise metoodika tuleb enne uuringu kavandamist

kooskõlastada pargi valitsejaga (Keskkonnaametiga).

 DP alale jääva Maarjamäe paekalda, sh Suhkrumäe paljandi ja selle piiranguvööndi alal

tuleb viia läbi geoloogiline uuring. Serpentiintee kavandamisel tuleb järgmistes

etappides ehk planeeringu algatamise järgselt leida alternatiivne asukohalahendus, mille

korral jäädakse üksikobjekti piirist väljapoole (üksikobjektil tegevusi välistab kehtiv

kaitsekord). Geoloogilise uuringu tulemus peab andma hinnangu, kas kavandatavad

rajatised võivad avaldada negatiivset mõju kaitstava looduse üksikobjekti

piiranguvööndis ning vajadusel pakkuma välja leevendavaid meetmeid, mida

rakendades välistatakse mõjutegurid. Hinnangu andmisel tuleb mh võtta arvesse

olemasolevate teede ning piirdeaia paiknemisi. Looduskaitselise väärtuse hindamise

metoodika tuleb enne uuringu kavandamist kooskõlastada objekti valitsejaga

(Keskkonnaametiga).

 DP protsessis toimub teadaolevalt haljastuse hindamine DP alal. Haljastuse

inventeerimise protsessi lülitada ka kogu DP ala ulatuses kaitsealuste taimeliikide

35 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

inventuur, mis määrab mh ümberistutamisvajaduse, kui planeeringuga peaks

asjakohaseks osutuma kaitsealuste liikide elupaikade mõjutamine. Klindiastangu

piirkonnas esineb II kaitsekategooria rohe-tilksamblikku. Kuna vastavad samblikud

esinevad peamiselt vanadel laialehistel puudel, siis katab haljastuse hinnang ka vastavat

valdkonda (määratledes iga puu osas väheesindusliku populatsiooni – LKS § 55 lg 7).

 Kaitsealuste taimeliikide soodsa seisundi säilitamiseks vajalik viia läbi taimestiku

inventuur DP alale jäävate liikide leiualades. Must tuhkpuu, suurelehise porella ning

rohe-tilksambliku puhul saab vajadusel ühendada inventuuri dendroloogilise hinnangu

läbiviimisega. Inventuuri käigus tuleb anda hinnang mh leiualas esineva populatsiooni

esinduslikkusele.

 DP kava ala osas on raiete vajadusel mõistlik rakendada raierahu perioodi (15.04 –

30.06). Raietegevuse ajal tuleb järgida Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2, mille

alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind

väljaspool pesitsusperioodi (raierahu), siis ei ole lubatud teda häirida.

 Nahkhiirte tõttu tuleb piirkonnas (eelkõige Fahle aia ümbruses) ehitustööde ajal jälgida,

et nahkhiired ei ole vanade puude õõnsustesse ega ehitusmaterjalide vahele end sisse

seadnud. Piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi

kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk, kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud

neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega

ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete

(ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada).

Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad

mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude

(ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus,

 märgalad,

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad,

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale,

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale),

 maavarade kasutus,

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke,

 maastik (sh pinnavormid),

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad),

36 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn,

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 2.2.1, 3.1, 3.2, 3.5.1, 3.5.2.

Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 -

3.5.4 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – temaatikat on avatud juba ptk 2.2.2,

3.5.1 ja 3.5.3. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 2.1, 2.2, 3.5.1 ja 3.5.3. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks

ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meedet/suunist, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 2.2.1 ja 3.5.1. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida

ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus

(ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte,

negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1 – 3.5). Muuhulgas on arvesse võetav jäätmeteke ning

selle asjakohane korraldamine ja käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1

ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naaberalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.5.1 ja 3.5.4). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist, kuivõrd ka kaitseväärtuslike objektide

kaitse tagab kehtiv kaitsekord (DP raames kohustulikult arvestamiseks).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

1, 2.2.3 ja 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub (sh Natura 2000 alade osas on mõjude esinemine välistatud),

37 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kuivõrd ka kaitseväärtuslike objektide kaitse tagab kehtiv kaitsekord (DP raames kohustulikult

arvestamiseks). Siiski järgida ptk 3.5.4 seatud meetmeid/suuniseid, mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 - 3.5.4 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk-is 3.5.1 - 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste

maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi

ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS §

33 lg 6). Asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti võiks (KSH

vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma töös

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks

lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab

otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste

rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised

aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

38 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Tallinnas, Tallinna Lauluväljaku ja lähiala

detailplaneeringu (edaspidi ka DP; DP047560) kava. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on

laiendada Tallinna Lauluväljaku territooriumi ning ehitada Tallinna Lauluväljaku kompleksi

täiendavaid hooneid ja rajatisi, et planeerida ala tänapäevaseks kultuuri- ja meelelahutusürituste

läbiviimise ning vaba aja veetmise kohaks.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – KSH eelhinnangu käigus kogutud info viitab sellele, et ÜP muutmise vajadust,

tulenevalt ranna ehituskeeluvööndisse kavandatud liikumiskoridorist ehk avalikust teest, siiski

ei saa pidada tõenäoliseks. St vastavale teele rakendub ilma ranna ehituskeeluvööndi

vähendamise vajaduseta LKS § 38 lg 5 p 10 erisus, mistõttu ei ole tegemist ÜP-d muutva

planeeringuga. Veekogude temaatikat on avatud ka ptk 3.5.1 ja 3.5.3.

Lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist

strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust

KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-is

3.5.1 - 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste

maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi

ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS §

33 lg 6). Asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti võiks (KSH

vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma töös

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks

lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab

otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste

rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised

aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

EELNÕU

KÄSKKIRI

[kuupäev] nr [number]

Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Kesklinnas

Planeerimisseaduse § 124 lg 10 ja § 128 lg-te 1, 5 ja 6,  keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 2 ja lg-te 3-6, § 34 lg 2, § 35 lg-te 3, 5 ja 6, Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 2, Tallinna Linnavolikogu 23. septembri 2021 määruse nr 22 „Planeerimisseadusest tulenevate ülesannete delegeerimine ning projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonna määruse kehtetuks tunnistamine“ § 1, Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lg 1 p 11 ja § 22 lg-te 2 ja 3 alusel, kooskõlas Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringuga, tulenevalt Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak esindaja U. Saareoja 14. jaanuari 2025 algatamisettepanekust ja asjaolust, et detailplaneeringu elluviimisega kaasnev tegevus ei oma olulist keskkonnamõju ning arvestades Keskkonnaameti ... 2025 kirjas nr ... ja Terviseameti ... 2025 kirjas nr ... esitatud seisukohti

1. Algatada Kesklinna linnaosas Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneering, edaspidi detailplaneering. Planeeritava maa-ala suurus on 35,86 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud käskkirja lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on laiendada Tallinna Lauluväljaku territooriumi ning ehitada Tallinna Lauluväljaku kompleksi täiendavaid hooneid ja rajatisi eesmärgil planeerida ala tänapäevaseks kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ning vaba aja veetmise kohaks.

2. Detailplaneering koostada vastavalt riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Detailplaneeringu vormistamise juhised on toodud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18. novembri 2021 käskkirjas nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja detailplaneeringu vormistamise juhend“.

3. Detailplaneeringu koostamisel arvestada järgnevaid lähteseisukohti ja lisatingimusi:

3.1 arvestada Klindipargi võidutööga “Nihestus” ning eesmärgiga ala säilitada kõrge loodusväärtus, eksponeerida geoloogiliselt väärtuslik paekallas ning siduda ökoloogiline ruum rekreatiivse kasutusega;

3.2 esitada konkreetsed, üldisest avalikust huvist tulenevad kaalutlused praegu füüsiliste või juriidiliste omanike omanduses olevate kinnistute võõrandamiseks Tallinna linnale Tallinna Lauluväljaku territooriumi laiendamise eesmärgil;

3.3 selgitada välja Mäe tänava poolse parkimisala planeerimise võimalikkus arvestades looduskaitselisi piiranguid ja koosmõju Mäe tänava äärsete elamutega, sh elukeskkonna parendamise põhimõtet;

3.4 selgitada koostöös Tallinna Transpordiametiga välja liikluskorralduslikult ohutu lahendus, sh kaaluda koostöös võimalust kavandada täiendavad sõidukite juurdepääsud Narva maanteelt ja Pirita teelt;

3.5 esitada suurürituste aegne sõidukite, sh reisibusside, parkimislahendus ja põhimõtted liikluse korraldamiseks nii planeeritaval ala kui väljaspool seda. Suurürituste aegsete

2

parkimisalade planeerimisel analüüsida erinevaid asukohti arvestades piirkonna kõrget looduskaitse- ja kultuuriväärtust. Näha ette võimalused planeeritavale alale kavandatavate suurürituste aegsete parklate avalikuks kasutamiseks mitmel erineval otstarbel, näiteks sportimiseks;

3.6 parkimisalad liigendada kõrghaljastusega ja sulandada maastikku;

3.7 Tallinna Lauluväljaku alale kavandatavad sõiduteed planeerida olemuselt kergliiklusteedena, mis võimaldavad katendikonstruktsiooni poolest sõidukite liiklust;

3.8 lähtuda Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolli nr 41 päevakorrapunktiga 26 heaks kiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 põhimõtetest. Planeerida Narva maanteele jalgratta- ja jalgtee, mis on sõiduteest eraldatud haljasalaga;

3.9 arvestada plaaniga pikendada trammiteed mööda Narva maanteed uue Tallinna haiglani;

3.10 vajadusel näha ette võimalus laiendada Narva maantee tänavavamaa laiust eesmärgil võimaldada rajada transpordimaale vajaliku laiusega jalgrattaja jalgtee ning trammitee;

3.11 tagada teede, parkimiskohtade jm liiklusrajatiste vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“;

3.12 esitada väliruumi põhimõtteline lahendus;

3.13 kavandada haljastuslahendus, mis peab suurendab roheala funktsionaalsust ja toetab piirkonna rohevõrgustiku sidusust;

3.14 juhul, kui Narva maantee kohale planeeritakse jalakäijate sild, kavandada ühendus kombineeritud rohesillana, et tagada väikeulukitele võimalus liigelda haljasalade vahel;

3.15 planeerida toidupaviljoni ala väljapoole kaitsealust Fahle aeda või alternatiivse võimalusena hinnata Fahle aia looduskaitselist väärtust puu täpsusega. Töö läbi viinud eksperdil anda kaitsealuse Fahle aia kohta hinnang, kas toidupaviljoni ala võib ulatuda Fahle aeda;

3.16 lähtuda sademevee süsteemi planeerimisel Tallinna Linnavolikogu 19. juuni 2012 otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademevee strateegia aastani 2030“ seisukohtadest;

3.17 viia läbi Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse hindamine. Kanda joonistele inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega;

3.18 säilitada I ja II väärtusklassi hinnatud kõrghaljastus, võimalusel ka III väärtusklassi kõrghaljastus;

3.19 tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

3.20 mitte planeerida säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala, teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid tegevusi;

3.21 kirjeldada jäätmete kogumise põhimõttelist lahendust, sh juurdepääsu jäätmemahutite asukohale;

3.22 teha insolatsiooni kestuse muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide kohta. Tagada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel avaldatud ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendi kohane insolatsiooni kestus olemasolevates eluruumides;

3.23 kavandada varjend arvestades detailplaneeringu koostamise ajal varjenditele esitatavaid nõudeid.

4. Lisada planeeringusse järgmised ehitusprojekti koostamise nõuded:

4.1 koostada terviklik väliruumi lahendus, sh haljastusprojekt, kaasata projekteerimisse maastikuarhitekt tase 7;

3

4.2 esitada Narva maantee kohale planeeritava rohesilla konkreetne lahendus arvestades materjalikasutuse valikul erinevaid kasutajagruppe ning asukoha eripära. Sild lahendada arhitektuuriliselt kõrgetasemelisena;

4.3 piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Käidelda sademe- ja drenaažvett võimalikult suures ulatuses planeeringualal. Mitte suunata sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale. Vajadusel rajada sademevee kogumiseks ning võimalikult suures ulatuses kohapeal käitlemiseks immutus- ja viibealad. Teha sademevee immutamise võimaluste täpsustamiseks ehitusgeoloogiline uuring;

4.4 tagada, et alal registreeritud kaitsealuste taimeliikide seisund säiliks või paraneks;

4.5 puude ja põõsaste raie on võimalik viia läbi üksnes lindude pesitsusvälisel ajal;

4.6 vältida valgustuslahenduse planeerimisel valgusreostuse teket ja puuvõrade valgustamist;

4.7 hinnata pinnasetööde tegemisel pinnase omadusi organoleptiliselt.

5. Tallinna Kesklinna Valitsusel korraldada detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avalik väljapanek ja arutelu.

6. Detailplaneeringu koostamisse kaasata planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1-3 nimetatud isikud, kelle õigusi või kohustusi võib planeeringulahendus puudutada, Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ §-s 3 nimetatud valitsusasutused, sh Päästeameti Põhja päästekeskus, Terviseamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Kaitseministeerium, Transpordiamet, Keskkonnaamet, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (Mäe tn 1b kinnistu riigivara valitseja), Maa- ja Ruumiamet (Mäe tn 1b kinnistu valitsema volitatud asutus) ning Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ §-s 2 nimetatud linna asutused, sh Tallinna Kesklinna Valitsus, Lasnamäe Linnaosa Valitsus, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond ning vajadusel teised asutused.

7. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Tallinna Linnaplaneerimise Amet (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn) ja detailplaneeringu kehtestab Tallinna Linnavalitsus (aadress Vabaduse väljak 7, 15198 Tallinn).

8. Mitte algatada Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH). Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole eelhinnangu põhjal vajalik järgmistel põhjustel ning juhul kui detailplaneeringu koostamisel täidetakse järgmisi tingimusi:

8.1 detailplaneeringuga ei kavandata tegevusi, millel eeldatavalt võiks olla oluline keskkonnamõju, sealhulgas keskkonnaseisundi või looduslike alade kahjustamine, vee, pinnase või õhu saastamine, olulise jäätmetekke põhjustamine või mürataseme märkimisväärne suurenemine. Planeeringu eesmärk on Tallinna Lauluväljaku kompleksi ajakohastamine, mis hõlmab uute ehitiste rajamist ning olemasolevate rekonstrueerimist, et parandada kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise tingimusi ning vaba aja veetmise võimalusi ja külastajate teenindamist. Kavandatav tegevus ei muuda senist maakasutusfunktsiooni;

8.2 lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei põhjusta täna juba kasutuses oleva ühiskondlike ja puhkeehitiste ala ajakohastamine ning sihtotstarbeline kasutamine antud asukohas olulist keskkonnamõju. Tegevusega kaasnevad võimalikud mõjud on kestuselt ehitusaegsed, nende ulatus piirneb peamiselt planeeringualaga ning avariiolukordade esinemise tõenäosus on väike, kui detailplaneeringu elluviimisel arvestatakse detailplaneeringu ja ehitusprojektide tingimusi ning õigusaktide nõudeid;

8.3 detailplaneeringu ala piirneb Läänemerega, kus ranna ehituskeeluvööndi laiuseks on tiheasustusalal 50 meetrit (looduskaitseseadus § 38 lg 1 p 3, edaspidi LKS). Ehituskeeluvööndi piiridesse jääb ka kavandatav merepromenaad. LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda

4

ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Siiski ei ole Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise taotlemine vajalik merepromenaadi rajamise puhul, kuna tegemist on LKS § 38 lg 5 p 10 nimetatud erisusega;

8.4 detailplaneeringu alale jääb maastikukaitseala Fahle aed (kaitsealune park, KLO1200223), mille kaitse-eesmärk on säilitada ajalooline planeering ja väärtuslik puistu (Vabariigi Valitsuse 28.07.2025 määrus nr 59 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri1“). Kavandatav toitlustusala jääb osaliselt kaitsealuse ala piiresse, kuid puistu kahjustamise riski maandamiseks tuleb paviljoni ala planeerida väljapoole kaitseala või hinnata puistu looduskaitselist väärtust puu täpsusega kooskõlastatult Keskkonnaametiga. Tingimuse täitmine tagab väärtusliku puistu säilimise mistõttu ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH algatamine ei ole vajalik;

8.5 detailplaneeringu alale jääb osaliselt kaitstav looduse üksikobjekt Maarjamäe paekallas koos piiranguvööndiga (sh Suhkrumäe paljand; KLO4000607). Kavandatavad rajatised (serpentiintee, Metsalava toidupark, parkimisala, piirdeaed) võivad ohustada üksikobjekti seisundit ja ilmet (Keskkonnaministri 01.03.2023 määrus nr 10 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“). Nõutav on geoloogiline uuring, mille metoodika kooskõlastatakse enne uuringu algust Keskkonnaametiga. Geoloogilise uuringu tulemus peab andma hinnangu, kas kavandatavad rajatised võivad avaldada negatiivset mõju kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ning vajadusel pakkuma välja leevendavaid meetmeid, mida rakendades välistatakse mõjutegurid;

8.6 planeeringuala vahetusse lähedusse, minimaalselt 7 m kaugusele, jääb maastikukaitseala Kadrioru park (kaitsealune park, KLO1200218) ning minimaalselt 6 m kaugusele kaitstav looduse üksikobjekt Hundikuristiku paljand ja juga (paljand, KLO4000047). Hundikuristiku oja ehituskeeluvööndisse ulatub osaliselt kavandatav piirdeaed, piiranguvööndisse (mitte metsamaal) ulatub osaliselt kavandatav toiduala. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei tekita vastuolusid ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega. Samuti ei ole kavandatav tegevus vastuolus Hundikuristiku oja piirangu- ega ehituskeeluvööndis kehtivate tingimustega (LKS § 37 ja § 38);

8.7 Eesti looduse infosüsteemi andmetel ei ole detailplaneeringuga hõlmataval alal ega vahetus läheduses (kuni 50 m) registreeritud I kaitsekategooria taime-, seene- ja sambliku- ega loomaliigi leiualasid. Samuti ei jää vahetusse lähedusse II kaitsekategooria taimeliigi ega III kaitsekategooria seene- ja sambliku- ega loomaliigi leiualasid. Detailplaneeringu alal on registreeritud järgmiste III kaitsekategooria taimeliikide leiualad: must tuhkpuu (KLO9305426, KLO9312213), hall käpp (KLO931270), suurelehine porella (KLO9403921). Detailplaneeringuga hõlmatavale alale ulatub osaliselt II kaitsekategooria samblikuliigi rohe- tilksambliku (Biatoridium monasteriense) leiuala (KLO9701723), mis kattub osaliselt ka kavandatud serpentiinteega. Detailplaneeringu koostamise käigus viiakse läbi Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse hindamine. Kuid eeltoodust tulenevalt tuleb inventeerimise protsessi lülitada ka kogu planeeringuala hõlmav kaitsealuste taimeliikide inventuur, mille käigus hinnatakse ka leiualade populatsioonide esinduslikkust. Inventuuri tulemused määravad vajaduse ümberistutamiseks juhul, kui planeeringuga kavandatakse tegevusi, mis võivad mõjutada kaitsealuste liikide elupaiku;

8.8 detailplaneeringu vahetusse lähedusse jääb II kaitsekategooria nahkhiirlaste põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis daubentonii), suurvidevlane (Nyctalus noctula), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), kääbus-nahkhiir (Pipistrellus pipistrellus), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus) leiualad. Nahkhiirte tõttu tuleb piirkonnas (eelkõige Fahle aia ümbruses) ehitustööde ajal jälgida, et nahkhiired ei ole vanade puude õõnsustesse ega ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk, kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit;

8.9 kavandatav tegevus ei oma täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhule ja kliimale ning tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket, valgusreostust tekib valgustusest, vibratsiooni võib esineda trasside rajamisel. Samuti on tavapärasest

5

suuremas koguses jäätmeteke seotud peamiselt ehitustööde ja ürituste korraldamisega, mille käigus jäätmed käideldakse vastavalt nõuetele. Planeeritavate hooneid ja rajatisi projekteerimisel tuleb lähtuda energiasäästlikest lahendustest;

8.10 kui sademevee immutamislahenduste kavandamisel lähtutakse geoloogilise uuringu tulemustest, arvestades pinnase iseloomu, sademevee kvaliteeti ning kliimamuutustest tulenevat prognoosi valingvihmade intensiivsuse suurenemise kohta, ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist;

8.11 liiklusohutuse ja parkimiskorralduste analüüsimiseks detailplaneeringu raames tellitakse detailplaneeringu menetluse protsessis sisendanalüüs ehk hinnang kavandatava tegevuse liiklusohutusele avalduvale mõjule. Hinnangu andmisel tuleb jälgida liiklusohutusele avalduva mõju hindamise ja/või liiklusohutuse auditeerimise printsiipe (tulenevad ehitusseadustikust) ja kaasata liikuvuseksperte;

8.12 senine ja tulevane kavandatav tegevus (pealinna tiheasustusaladel) piirneb põhja, lõuna ning idasuunal elamualadega. Lisaks jäävad ümbritseva ala vahetusse lähedusse mitmed puhkealad. Kavandatava tegevusega jätkatakse piirkonnas ürituste korraldamisega ning alal toimuv ei muuda oluliselt avalike ürituste poolt juba tekitatavat mürafooni paikkonnas. Küll võib lühiajaliselt häiringuid põhjustada tegevuspaiga arendamisega seotud ehitustegevus, kui see paikneb naabruskonna elamute lähipiirkonnas. Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 tööstusmüra normtaset;

8.13 detailplaneeringuga hõlmataval alal asub üks kultuurimälestis – Tallinna laululava ansambel, 1960. a (ehitismälestis, mälestise registri number 3117), sh selle kaitsevöönd. Planeeringualale ulatub osaliselt ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd ja selle vaatesektori kaitsevöönd, Kadrioru lossikompleksi köögihoone A. Weizenbergi tn 28 kinnismälestise kaitsevöönd ning laevavraki kinnismälestise kaitsevöönd. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja paiknemist kultuuriväärtuste suhtes, ei ole põhjust eeldada kultuurimälestistele ning pärandkultuuri objektidele olulist ebasoodsat mõju;

8.14 kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga.

9. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil avaldada käskkiri ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid, Ametlikes Teadaannetes ja Tallinna veebilehel.

10. Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametil teavitada keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmisest 14 päeva jooksul pärast otsuse tegemist Ametlikes Teadaannetes ja vähemalt ühes üleriigilise või kohaliku levikuga ajalehes ning elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõikes 6 nimetatud asutusi.

11. Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsusega saab tutvuda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametis, Harju tn 13, esmaspäeviti kella 14–18 ja neljapäeviti kella 9–12 ning Tallinna õigusaktide infosüsteemis aadressil https://teele.tallinn.ee.

Tallinna Linnaplaneerimise Amet [kuupäev] käskkirja nr [number]

LISA 1

Seletuskiri

1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti käskkirja eelnõu kohaselt algatatakse Kesklinna linnaosas Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneering. Planeeritava maa-ala suurus on 35,86 ha. Maa-ala kirjeldus on esitatud käskkirja lisas. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on laiendada Tallinna Lauluväljaku territooriumi ning ehitada Tallinna Lauluväljaku kompleksi täiendavaid hooneid ja rajatisi eesmärgil planeerida ala tänapäevaseks kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ning vaba aja veetmise kohaks.

2. Olemasolev olukord

2.1 Planeeritav maa-ala asub Kesklinna ja Lasnamäe linnaosas. Põhjast piireb planeeritav ala mitmeotstarbelise alaga, mis on hoonestatud äri- ja eluhoonetega ning ärituumidega elamutega. Kaugele ei jää ka Maarjamäe lossipark, kus tegutseb Eesti Ajaloomuuseumi filiaal. Lõuna poolt jääb lühikese jalutuskäigu kaugusele Kadrioru park. Ida poole jäävad rohevõrgustiku alad nagu näiteks Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe paljand. Lääne poole jääb meri ja rannapromenaad koos Reidi tee äärsete puhkealadega ning Pirita tee ja Narva maantee ristmiku vahetusse lähedusse jääb praegu avalikkusele suletud Fahle aed.

2.2 Planeeritavale maa-alale jäävad:

2.2.1 Tallinna linnale kuuluv üldkasutatava maa sihtotstarbega Narva mnt 95 // Pirita tee 16 kinnistu;

2.2.2 elamumaa sihtotstarbega Pirita tee 8 (OÜ Morten Invest), Pirita tee 10 (jaotatud 12 korteriomandiks, mis kuuluvad juriidilisele isikule Osaühing Dynastia) ja Pirita tee 18 (Tallinna linn) kinnistud;

2.2.3 tootmismaa sihtotstarbega Pirita tee 18a (Tallinna linn) ja Narva mnt 77e (Eesti Energia Jaotusvõrk OÜ) kinnistud;

2.2.4 Tallinna linnale kuuluv transpordimaa sihtotstarbega Pirita tee T8 kinnistu;

2.2.5 sihtotstarbeta maa sihtotstarbega Pirita tee T10 (omandi ulatus selgitamisel, munitsipaliseerimisel), Pirita tee 10a (omandi ulatus selgitamisel, munitsipaliseerimisel), Pirita tee 28c (omanikud on füüsilised isikud T. Kail ja A. Sepp), Narva mnt 81a (omandi ulatus selgitamisel, munitsipaliseerimisel) ja Mäe tn 1b (riigiomand, volitatud asutus on Maa- ja Ruumiamet) kinnistud;

2.2.6 Tallinna linnale kuuluvad ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Narva mnt 83 ja Narva mnt 85 kinnistu;

2.2.7 50% üldkasutatava ja 50% ärimaa sihtotstarbega Narva mnt 77a kinnistu, mis kuulub AS EESTI STATOILile (tänase ärinimega Circle K Eesti Aktsiaselts);

2.2.8 Tallinna linnale kuuluv ärimaa sihtotstarbega Turba tn 2 kinnistu;

2.2.9 ühiskondlike ehitiste maa sihtotstarbega Narva mnt 77 kinnistu;

2.3 osaliselt jäävad planeeritavale maa-alale järgnevad transpordimaa sihtotstarbega kinnistud: Pirita tee T1, Pirita tee 1, Narva maantee T18, Narva maantee T19, Narva maantee T20, Narva maantee T21 ja Mäe tänav T1;

2.4 planeeritavale alale jääb ka Tallinna linnale kuuluva üldkasutatava maa sihtotstarbega Mäe tn 3a kinnistu osa.

2.5 Ehitisregistri andmeil:

2.5.1 asub Narva mnt 95 // Pirita tee 16 kinnistul 3-korruseline laululava ehitisealuse pinnaga 2924 m2, 4-korruseline raadiotorn ehitisealuse pinnaga 76,6m2, 13-korruseline tuletorn ehitisealuse pinnaga 37,9 m2 ja erinevad lao- ning teenindushooned;

2.5.2 asub Pirita tee 10 kinnistul asub lammutatud hoone vundament;

2.5.3 asub Pirita tee 18 kinnistul 2-korruseline korterelamu ehitisealuse pinnaga 225 m2, elamu on amortiseerunud ja kasutusest väljas.

2.6 Mitmed planeeritavale maa-alale jäävad kinnistud on hoonestamata, sh Pirita tee 8, Pirita tee 10a, Pirita tee 18a, Narva mnt 77a, Narva mnt 77e, Narva mnt 81a, Narva mnt 83, Narva mnt 85 kinnistu.

2.7 Turba tn 2 kinnistul asub parkla ja õppesõidu plats.

2.8 Juurdepääs planeeritavale alale on Pirita teelt ja Narva maanteelt.

3. Tallinna üldplaneering

3.1 Tallinna Linnavolikogu 11. jaanuari 2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna üldplaneeringu kohaselt on piirkond ühiskondlike ja puhkeehitiste ala, mis on mõeldud põhiliselt haridus-, teadus-, tervishoiu-, kultuuri- või spordiasutustele, samuti samalaadsete teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele.

3.2 Detailplaneeringu algatamisettepanek on kooskõlas üldplaneeringuga.

4. Kehtiv detailplaneering

4.1 Planeeritava maa-ala osa kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 27. jaanuari 2000 otsusega nr 26 kehtestatud Pirita tee, Narva mnt ja Pirita tee 20-26 vahelise ala detailplaneering.

4.2 Kehtivas detailplaneeringus oli planeeritvale alale ette nähtud lauluväljaku majutuskompleks, restoran, administratiivhoone ning olemasolevate tualettide laiendus. Parkimisalad olid planeeritud lauluväljaku Mere sissepääsu juurde, ala edelaossa ning lisaks oli planeeritud mitmetasandiline parkla Lasnamäe poolse sissepääsu juurde. Ala põhjaossa oli kavandatud võimalik perspektiivne polüfunktsionaalne areen.

4.3 Turba tn 2 kinnistu kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 22. märtsi 2001 otsusega nr 75 kehtestatud Narva mnt, J. Smuuli tee ja Lasnamäe tn pikenduse vahelise ala detailplaneering, milles kavandati Turba tn 2 krundi 4 korruseline ärihoone. Detailplaneeirngu lahendus on Turba tn 2 kinnistu osas ellu viimata.

4.4 Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.

5. Menetlus

5.1 Detailplaneeringu koostamise algatamist taotles 14. jaanuaril 2025 registreeritud algatamisettepanekuga Sihtasutuse Tallinna Lauluväljak esindaja U. Saareoja, eesmärgil laiendada Tallinna Lauluväljaku territooriumi ning ehitada Tallinna Lauluväljaku kompleksi täiendavaid hooneid ja rajatisi eesmärgil planeerida ala tänapäevaseks kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ning vaba aja veetmise kohaks.

5.2 Algatamisettepanekule lisatud ruumiline lahendus tugineb eelnevalt läbi viidud ideekonkursi võitnud võistlustööle nimetusega „Kiigele“, mis valmis arhitektuuribüroo Osaühing Kolm Pluss Üks ning OÜ Lootusprojekt ühistööna. Eskiislahenduse koostas Osaühing Kolm Pluss Üks.

5.3 Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 17 lõikele 1, esitas Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisettepaneku arvamuste saamiseks Kaitseministeeriumile, Keskkonnaametile, Tallinna Kesklinna Valitsusele, Lasnamäe Linnaosa Valitsusele, Tallinna Strateegiakeskusele, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile, Tallinna Linnavaraametile, Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnale ning Tallinna Transpordiametile.

5.4 Kaitseministeerium lähtetingimusi detailplaneeirngu koostamiseks ei esitanud, kuid avaldas soovi olla menetlusse kaasatud.

5.5 Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakond märkis, et detailplaneeringu koostamise aluseks võetud ideekonkursi lähtematerjalides olevate muinsuskaitse eritingimuste olemasolul, pole vaja tellida uusi muinsuskaitse eritingimusi detailplaneeringu koostamiseks.

5.6 Keskkonnaamet, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Strateegiakeskuse ringmajanduse osakond ja Lasnamäe Linnaosa Valitsus esitasid detailplaneeringu algatamisettepanekule lähteseisukohad ja lisatingimused. Esitatud tingimused on lisatud korraldusse, välja arvatud tingimused, mis tulenevad õigusaktidest või standarditest ning on tavapärased planeerimisel ja projekteerimisel. Lisaks on detailplaneeringu algatamise korralduses määratud nõue kaasata puudutatud isikud ja asjaomased asutused detailplaneeringu koostamisse.

5.7 Planeerimisseaduse § 128 lõike 1 kohaselt algatab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus. Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 2 lg 1 p 11 kohaselt algatab Tallinna Linnaplaneerimise Amet ameti juhataja käskkirjaga detailplaneeringuid, välja arvatud detailplaneeringud, mille algatamine on seaduse kohaselt linnavolikogu pädevuses. Antud juhul on detailplaneeringu algatamise otsustuspädevus Tallinna Linnaplaneerimise Ametil.

5.8 Tallinna Kesklinna Valitsus korraldab detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse tutvustamiseks avaliku väljapaneku ja arutelu. Tallinna Linnavalitsuse 3. novembri 2021 määruse nr 36 „Tallinna linna töökorraldus

projekteerimistingimuste ja planeerimise valdkonnas“ § 22 lg 2 punkti 6 kohaselt peab algatamise otsus muu hulgas sisaldama otsust detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduste tutvustamiseks arutelu(de) korraldamise vajalikkuse kohta.

5.9 Planeerimisseaduse § 128 lõike 8 kohaselt tuleb kohaliku omavalitsuse üksusel teavitada 30 päeva jooksul detailplaneeringu algatamise otsuse tegemise päevast arvates isikuid, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikuid, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud. Sellest tulenevalt teavitab Tallinna Linnaplaneerimise Amet detailplaneeringu algatamisest Pirita tee 8, Pirita tee 28, Pirita tee 28c, Narva mnt 77a, Narva mnt 77e, Narva mnt 81, Narva mnt 81a, Narva mnt 108, Narva mnt 112, Narva mnt 120, Narva mnt 124, Mäe tn 1, Mäe tn 1a, Mäe tn 1b, Mäe tn 1c, Mäe tn 3, Mäe tn 4, Mäe tn 5, Mäe tn 5a, Maarjamäe tn 15, Maarjamäe tn 17, Maarjamäe tn 19, Maarjamäe tn 21 kinnistu omanikke, Tallinn, Pirita tee 10 korteriühistut, Tallinn, Pirita tee 20 korteriühistut, Tallinn, Pirita tee 20a korteriühistut, Tallinn, Pirita tee 22 korteriühistut, Tallinn, Pirita tee 26b korteriühistut, Tallinn, Pirita tee 26c korteriühistut, Tallinn, Pirita tee 26d korteriühistut, Tallinn, Pirita tee 26f korteriühistut, Tallinn, Narva mnt 110 korteriühistut, Tallinn, Narva mnt 114 korteriühistut, Tallinn, Narva mnt 116 korteriühistut, Tallinn, Narva mnt 128 korteriühistut, Tallinn, Kuristiku tn 1 korteriühistut, Tallinn, Joa tn 3 korteriühistut, Tallinn, Joa tn 3a korteriühistut, Tallinn, Mäe tn 2, Mäe tn 2a, Mäe tn 2b korteriühistut ja Sihtasutust Tallinna Lauluväljak, Lasnamäe Linnaosa Valitsust, Kaitseministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit (Mäe tn 1b kinnistu riigivara valitseja) ning Maa- ja Ruumiametit (Mäe tn 1b kinnistu valitsema volitatud asutus).

6. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

6.1 Detailplaneeringuga ei kavandata keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevust. Kuid Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 15 punktis 8 on muude tegevustena nimetatud sellist tegevust, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada kaitstavat loodusobjekti.

6.2 KSH vajalikkus otsustatakse lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kriteeriumitest (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse iseloomust ja sisust ning planeeringu elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

6.3 Detailplaneeringu ala olemasolevat olukorda ning üldplaneeringu kohast maakasutuse juhtotstarvet on kirjeldatud korralduse seletuskirja punktides 2 ja 3.

7. Kaasnev keskkonnamõju ja eeldatav mõjutatav ala

7.1 Kavandatava tegevuse eesmärk on jätkata ajalooliselt ja avalikkusele olulise objekti kasutamist. Võimalikke arenduskavasid suunatakse teadlikult, kaasates selleks pädevaid institutsioone ja asjakohaseid töövahendeid. Detailplaneeringu algatamisel ning edasisel ruumilisel planeerimisel tehakse koostööd erinevate osapooltega, et arvestada ala väärtuslikkuse ja looduskaitseliste eripäradega ning samal ajal võimaldada Tallinna Lauluväljaku territooriumi pikaajalist ja eesmärgipärast arendamist ning kasutamist.

7.2 Kavandatav tegevus ei muuda senist maakasutust ega maastikku, kuna Tallinna Lauluväljakut on alates 1928. aastast kasutatud kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ning vaba aja veetmise kohana ning see kasutus jätkub ka edaspidi. Kavandatud ümberehitused on vajalikud, et lisaks traditsiooniliste ürituste korraldamisele tagada ka ajakohased võimalused suurte kontsertide, messide ning teiste suuremate avalike kultuuri- ja spordiürituste läbiviimiseks.

7.3 Maa- ja Ruumiameti andmete järgi läbib detailplaneeringuga hõlmatava ala Hundikuristiku oja (VEE1093800, ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu), sh alale ulatub selle veekaitse- (10 meetrit (Veeseadus (VeeS) § 118 lg 2 p 2), ehituskeelu- (25 meetrit Looduskaitseseadus (LKS) § 38 lg 1 p 5) ja piiranguvöönd (50 meetrit LKS § 37 lg 1 p 3). Hundikuristiku oja ehituskeeluvööndisse ulatub osaliselt kavandatav piirdeaed, piiranguvööndisse (mitte metsamaal) ulatub osaliselt kavandatav toiduala. Planeeringuala ulatub osaliselt ka Läänemere (VEE3000000, avalik veekogu) rannale (ei ole vastavas lõigus üleujutusohuga), sh selle kallasrajale ning ranna veekaitse- (20 meetrit VeeS, § 118 lg 2 p 1), ehituskeelu- (50 meetrit LKS § 38 lg 1 p 3) ja piiranguvööndisse (200 meetrit LKS § 37 lg 1 p 1). Täpsemalt ulatub selle piiranguvööndisse merepromenaad ja osaliselt pea- ning kiigetee, toiduala. Ranna veekaitse-, ehituskeeluvööndisse ning kallasraja piiridesse jääb kavandatud merepromenaad. Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud sama paragrahvi lg-tes 4 ja 5 toodud erisuste korral. Samuti on VeeS § 119 p-i 5 kohaselt veekaitsevööndis keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lg-s 1 nimetatud eesmärgiga ning LKS-s sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega. Planeeritav tegevus ei tekita vastuolusid ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega. Samuti ei ole kavandatav tegevus vastuolus Hundikuristiku oja ega Läänemere ranna piirangu- ega ehituskeeluvööndis kehtivate tingimustega (vastavalt LKS § 37 ja § 38), sh Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist merepromenaadi kui avaliku tee rajamisel pole vaja taotleda, võttes arvesse, et tegemist on LKS § 38 lg 5 p 10 nimetatud erisusega. Pärast tegevuse elluviimist jääb merepromenaad ranna ehituskeeluvööndisse.

7.4 Detailplaneeringu alale jääb maastikukaitseala Fahle aed (kaitsealune park, KLO1200223), mille kaitse-eesmärk on säilitada ajalooliselt kujunenud planeering, samuti dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtuslik puistu ning pargi- ja aiakunsti hinnalised kujunduselemendid (Vabariigi Valitsuse

28.07.2025 määrus nr 59 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri1“). Kavandatav toitlustusala kattub osaliselt Fahle aia territooriumiga ning võimalik konflikt kaitse-eesmärkidega tuleneb väärtusliku puistu kahjustamise riskist. Nimetatud riski maandamiseks on seatud punktis 3.15 tingimus planeerida toidupaviljoni ala väljapoole kaitsealust Fahle aeda või alternatiivse võimalusena hinnata Fahle aia looduskaitselist väärtust puu täpsusega, sealhulgas anda hinnang, kas toidupaviljoni ala võib edaspidi ulatuda kaitsealusesse Fahle aeda. Puistu looduskaitselise väärtuse hindamise metoodika tuleb enne uuringu kavandamist kooskõlastada pargi valitsejaga (Keskkonnaametiga). Tingimuse täitmine loob eeldused väärtusliku puistu säilitamiseks ja seeläbi kaitse-eesmärkide saavutamiseks edasistes planeeringu etappides.

7.5 Planeeringualale jääb osaliselt kaitstav looduse üksikobjekt Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe paljand (astang KLO4000607), sh selle piiranguvöönd. Maarjamäe paekallas ja selle piiranguvöönd kattub osaliselt kavandatud serpentiinteega, piiranguvööndisse ulatub ka kavandatud Metsalava toidupark ning aed. Keskkonnaministri 01.03.2023 määruses nr 10 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“ järgi on kaitstava looduse üksikobjekti kaitse-eesmärgiks kaitsta ja säilitada teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elusa või eluta loodusobjekti, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst või nende rühm, seisundit ja ilmet ning üksikobjekti ümbritseva maastiku ilmet. Peamiseks võimalikuks konfliktseks kohaks kavandatavate tegevuste (serpentiintee, Metsalava toidupark, planeeringualast kirdes asuv parkimise ala, piirdeaia ehitamine) elluviimisel on kaitsealuse üksikobjekti seisundi ja ilme kahjustamine. Tagamaks kaitsealuse üksikobjekti seisundi ja ilme säilitamist tuleb viia läbi geoloogiline uuring, mis hõlmab detailplaneeringu alale jääva Maarjamäe paekallast ja selle piiranguvööndit. Serpentiintee kavandamisel tuleb koostöös Keskkonnaametiga järgmistes etappides ehk planeeringu algatamise järgselt leida alternatiivne asukohalahendus, mille korral jäädakse üksikobjekti piirist väljapoole. Geoloogilise uuringu tulemus peab andma hinnangu, kas kavandatavad rajatised võivad avaldada negatiivset mõju kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ning vajadusel pakkuma välja leevendavaid meetmeid, mida rakendades välistatakse mõjutegurid. Hinnangu andmisel tuleb mh võtta arvesse olemasolevate teede ning piirdeaia paiknemisi. Looduskaitselise väärtuse hindamise metoodika tuleb enne uuringu kavandamist kooskõlastada objekti valitsejaga (Keskkonnaametiga).

7.6 Geoloogilise uuringu tulemus peab andma hinnangu, kas kavandatavad rajatised võivad avaldada negatiivset mõju kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ning vajadusel pakkuma välja leevendavaid meetmeid, mida rakendades välistatakse mõjutegurid

7.7 Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel ei ole planeeringualal ega vahetus läheduses (kuni 50 m) registreeritud I kaitsekategooria taime-, seene- ja sambliku- ega loomaliigi leiualasid. Samuti ei jää vahetusse lähedusse II kaitsekategooria taimeliigi ega III kaitsekategooria seene- ja sambliku- ega loomaliigi leiualasid. Detailplaneeringuga hõlmataval alal on registreeritud järgmiste III kaitsekategooria taimeliikide leiualad: must tuhkpuu (KLO9305426, KLO9312213), hall käpp (KLO931270), suurelehine porella (KLO9403921). Must tuhkpuu leiuala KLO9305426 jääb planeeringuala sisse ning teiste eelpool nimetatud kaitsealuste taimeliikide leiualad jäävad planeeringuala aia piirist väljapoole.

7.8 Planeeringualale ulatub osaliselt II kaitsekategooria samblikuliigi rohe-tilksambliku (Biatoridium monasteriense) leiuala (KLO9701723), mis kattub osaliselt ka kavandatud serpentiinteega. Planeeringuala vahetusse lähedusse (minimaalselt u 6-7 m kaugusele DP alast) jääb veel üks rohe-tilksambliku leiuala (KLO9701725) ning II kaitsekategooria nahkhiirlaste (Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir), Myotis dasycneme (tiigilendlane), Myotis daubentonii (veelendlane), Nyctalus noctula (suurvidevlane), Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir), Pipistrellus pipistrellus (kääbus-nahkhiir), Plecotus auritus (pruun-suurkõrv)) leiualad. Eesti Samblike Infosüsteemi (eSEIS) järgi kasvab rohe-tilksamblik peamiselt vanadel laialehistel puudel, kõige sagedamini jalakal ja saarel. Peamisteks ohuteguriteks on metsahooldustööd, puuliikide osakaalu muutmine metsades, metsade vanuse muutumine (vanade metsade ja suurte puude kadumine), lageraied, mistõttu peamisteks kaitsesoovitusteks on metsaraie vältimine liigi kasvukohtades ja ümbruses, kuna see võib muuta niiskus- ja valgustingimusi. EELIS andmetel on nahkhiirlaste peamisteks ohuteguriteks varjepaikade kadumine (hoonete lammutamine, renoveerimine, õõnsustega puude raie jm), talvitumispaikade hävimine ja häirimine talvitumise või poegimiskolooniate ajal.

7.9 Detailplaneeringu koostamise käigus viiakse teadaolevalt läbi Tallinna Linnavalitsuse 10.06.2020 määruse nr 15 „Haljastuse inventeerimise kord“ kohane haljastuse hindamine. Haljastuse inventeerimise protsessi lülitada ka kogu planeeringuala ulatuses kaitsealuste taimeliikide inventuur, mis määrab mh ümberistutamisvajaduse, kui planeeringuga peaks asjakohaseks osutuma kaitsealuste liikide elupaikade mõjutamine. Klindiastangu piirkonnas esineb II kaitsekategooria rohe-tilksamblikku. Kuna vastavad samblikud esinevad peamiselt vanadel laialehistel puudel, siis katab haljastuse hinnang ka vastavat valdkonda (määratledes iga puu osas väheesindusliku populatsiooni – LKS § 55 lg 7). Inventuuri käigus tuleb anda hinnang mh leiualas esineva populatsiooni esinduslikkusele.

7.10 Planeeringuala osas on raiete vajadusel mõistlik rakendada raierahu perioodi (15.04 – 30.06). Raietegevuse ajal tuleb järgida LKS § 55 lg 61 p 1 ja 2, mille alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi (raierahu), siis ei ole lubatud teda häirida.

7.11 Nahkhiirte tõttu tuleb piirkonnas (eelkõige Fahle aia ümbruses) ehitustööde ajal jälgida, et nahkhiired ei ole vanade puude õõnsustesse ega ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud. Piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk, kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

7.12 Maa- ja Ruumiameti andmetel põhjavee kaitstus varieerub planeeringualal: idapoolses osas, kus aluspõhi on pinnakatteta ja avatud, on põhjavesi kaitsmata; ala keskosas, laululava ümbruses, on põhjavesi nõrgalt kaitstud; laululavast lääne suunas jääb aga kaitstud ala. Kuna parklast kogutud sademevesi võib olla potentsiaalselt saastunud siis kaitsmata põhjaveega alal ei tohi sademevett otse ilma puhastamata immutada. Seega tuleb sademevee immutamise võimaluste täpsustamiseks läbi viia ehitusgeoloogiline uuring ning immutamislahenduste kavandamisel juhinduda geoloogilise uuringu tulemustest.

7.13 Senine ja tulevane kavandatav tegevus (pealinna tiheasustusaladel) piirneb põhja, lõuna ning idasuunal elamualadega. Lisaks jäävad ümbritseva ala vahetusse lähedusse mitmed puhkealad. Kavandatava tegevusega jätkatakse piirkonnas ürituste korraldamisega ning alal toimuv ei muuda oluliselt avalike ürituste poolt juba tekitatavat mürafooni paikkonnas. Küll võib lühiajaliselt häiringuid põhjustada tegevuspaiga arendamisega seotud ehitustegevus, kui see paikneb naabruskonna elamute lähipiirkonnas (eelkõige < 50 m). Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-7.00.

7.14 Detailplaneeringuga on planeeritud lahendused (näiteks merepromenaadi ristumine Pirita teega, parkimisala/hoone rajamine planeeringualast kirdesse ja selle mõju vahetusse lähedusse jäävatele Narva maanteele ja Mäe tänavale), millel võib avalduda mõju liiklusvoogudele, sh ohutusele. Ehitusseadustiku § 102 järgi ei loeta kavandatavaid tegevusi olulise mõjuga liiklusvoole tegevusteks, millega kaasneks kohustuslik liiklusohutusele avalduva mõju hindamine ega liiklusohutuse auditeerimist. Sellegipoolest, andis Tallinna Linnaplaneerimise Amet edastatud lisatingimustes suunised selgitada välja Mäe tänava poolse parkimisala planeerimise võimalikkus võttes arvesse looduskaitselisi piiranguid ja Mäe tänava äärseid elamuid, esitada suurürituste aegsed põhimõtted liikluse korraldamiseks nii planeeritaval alal kui ka väljaspool seda, selgitada koostöös Tallinna Transpordiametiga välja liikluskorralduslikult ohutu lahendus, sh kaaluda võimalust kavandada täiendavad sõidukite juurdepääsud Narva maanteelt ja Pirita teelt. Võttes arvesse ülaltoodud informatsiooni tuleb detailplaneeringu menetluse raames koostada sisendanalüüs ehk hinnang kavandatava tegevuse liiklusohutusele avalduvale mõjule. Hinnangu andmisel jälgida liiklusohutusele avalduva mõju hindamise ja/või liiklusohutuse auditeerimise printsiipe ja kaasata liikuvuseksperte.

7.15

7.16 Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda, arvestades mh tegevuse mastaabiga.

7.17 Vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu elluviimisega kaasneva KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta Keskkonnaametilt ja Terviseametilt, esitades neile detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu ja eelhinnangu.

7.18 Terviseamet vastas ...

7.19 Keskkonnaamet vastas ...

7.20 KSH eelhinnangu, laekunud seisukohtade ja käskkirja punkti 8 kohaselt ei ole Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu koostamisel vajalik läbi viia keskkonnamõju strateegilist hindamist.

7.21 KSH algatamata jätmise otsusest teatatakse 14 päeva jooksul pärast otsuse vastuvõtmist Ametlikes Teadaannetes ja ajalehes, milles Tallinna linn avaldab ametlikke teadaandeid. Samuti teavitatakse elektrooniliselt, liht- või tähtkirjaga asutusi, kellelt küsiti seisukohti KSH algatamise vajalikkuse üle otsustamisel.

1 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Tallinna Lauluväljaku ja lähiala

detailplaneeringu kava keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KSH) eelhinnang

Eelhinnangu tellija (KSH menetluse algatamise vajaduse üle

otsustamise protsessi korraldaja): Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2025

2 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Publitseerimise üldandmed:

 Töö koostatud – 10.06.2025. a., täiendatud 16.06.2025.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Diana Matejuk.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sisukord

Sissejuhatus ...................................................................................................................................... 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ...................................................................................................................................... 5

1.1. Ülevaade kavandatavast ........................................................................................................ 5

1.2. Loetelu kavandatavatest tegevusest ...................................................................................... 8

1.3. Planeerimisdokumendi kavale esitatud arvamused ja tagasiside ........................................ 11

1.3.1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) tagasiside ................................................ 11

1.3.2. Keskkonnaameti (KKA) tagasiside .............................................................................. 14

1.3.3. SA Tallinna Lauluväljak tagasiside ............................................................................. 15

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ............................................... 19

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ............... 19

2.1.1 Maakonnaplaneering ja üleriigiline planeering ............................................................. 19

2.1.2 Tallinna üldplaneering, teemaplaneering ja asjakohased arengudokumendid .............. 20

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt ........................................................................................................................ 21

2.2.1. Pinnas ja põhjavesi ....................................................................................................... 21

2.2.2. Pinnavesi ...................................................................................................................... 22

2.2.3. Looduskaitse ................................................................................................................ 23

2.2.4. Kultuurimälestised ja pärandkultuur ............................................................................ 25

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine ................................................................................................................... 26

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale tegevusele,

lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

.................................................................................................................................................... 26

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ............................................... 27

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ................................................................................... 28

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

.................................................................................................................................................... 28

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ................................... 28

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale) .............................................................................................................. 28

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ............................................................................................................ 30

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht invasiivsetest

võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus ....................................................... 31

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ....................... 32

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ..................................................................................... 35

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ........................... 35

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ..................................... 37

Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 38

KSH eelhinnangu lisad:

KSHEH lisa 1. II kaitsekategooria liigid Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu

(DP047560) kava alas ja vahetus läheduses (asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud lisa).

4 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on

Tallinnas, Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu (edaspidi ka DP; DP047560) kava.

Eesmärgiks on laiendada Tallinna Lauluväljaku territooriumi ning ehitada Tallinna

Lauluväljaku kompleksi täiendavaid hooneid ja rajatisi, et planeerida ala tänapäevaseks

kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ning vaba aja veetmise kohaks. 14.01.2025. a

esitas Sihtasutus (edaspidi ka SA) Tallinna Lauluväljak esindaja Urmo Saareoja

planeerimisprotsessi algatamisettepaneku. Eelhinnangu koostamise ajal käib

algatamisettepaneku menetlemise protsess, mille käigus sh korrigeeriti DP planeeringuala ning

kontaktvööndi piire. Seisuga 30.05.2025. a pole DP-d algatatud. DP võib olla kehtivat

üldplaneeringut (Tallinna üldplaneering, 2001) muutev, kuid vastavasisuline otsus langetatakse

DP algatamisel.

Tegevuse arendaja on SA Tallinna Lauluväljak ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ.

Planeeringu aluseks on Tallinna Lauluväljaku ruumilise tervikvisiooni ideekonkursi võidutöö

“Kiigele“ (OÜ Kolm Pluss Üks ja OÜ Lootusprojekt, 2022) ning selle põhjal koostatud

„Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu arhitektuurne lähteülesanne“ (OÜ Kolm

Pluss Üks ja OÜ Lootusprojekt, 2024).

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused (kavandatav

tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt

kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018).

Koostatud dokumendis on paralleelselt analüüsi tekstiga esitatud olulisim materjalide loetelu,

st kasutatud materjalide loetelu ei dubleerita eraldi ptk „Kasutatud materjalid“ (vastav ptk seega

ei kuulu käesoleva töö koosseisu).

5 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava

tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

1.1. Ülevaade kavandatavast

Käesoleva KSH EH objektiks on Harju maakonnas, Tallinnas, Kesklinna ja Lasnamäe

linnaosades, Kadrioru ja Paevälja asumites paikneva Tallinna Lauluväljaku ja lähiala DP

(DP047560) kava (vt ka joonist 1.1). DP kava asjakohast (eelhinnangu võtmes) ümbrust

kirjeldab täpsemalt ptk 2. DP ala hõlmab Kesklinnas ja Lasnamäe linnaosas (tiheasustusalad)

asuvaid kinnistuid, mis valdavas osas kuuluvad kohalikule omavalitsusele ning mille

maakasutuse sihtotstarve on valdavas osas üldkasutatav maa (vt ka tabel 1.1).

Joonis 1.1. DP kava asukoht – roosa viirutusena on märgitud DP ala, sinise punktiirjoonena DP

kontaktvöönd. Alus: Tallinna planeeringute register ja Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Tallinna Lauluväljaku territooriumi on kasutatud üleriigiliste laulupidude ehk üldlaulupidude

toimumispaigana alates 1928. aastast. Aastate jooksul on laulupidude traditsioon kasvanud

rahvusvaheliselt tunnustatud suursündmuseks, mille populaarsus ja osalejate hulk pidevalt

kasvavad. Sellega koos on suurenenud ka tehnilised nõuded ning vajadus kaasaegsete ja

toimivate ruumiliste lahenduste järele. Samal ajal on suurenenud ka Tallinna Lauluväljaku

territooriumi kasutamine laulupidude vahelisel ajal nii kultuurisündmusteks kui ka aktiivse

puhkuse eesmärgil.

Seetõttu kuulutasid 2022. aastal SA Tallinna Lauluväljak ja Tallinna Strateegiakeskus avaliku

ideekonkursi Tallinna Lauluväljakule ruumilise tervikvisiooni leidmiseks, mis võimaldaks

lauluväljaku territooriumi avardada ning senisest mitmekesisemalt kasutada, ühtlasi

laulupidude traditsiooni hoides. Ideekonkursi võitis võistlustöö „Kiigele“ (vt ka jooniseid 1.2

ja 1.3), mis valmis arhitektuuribüroode 3+1 ning Lootusprojekt ühistööna. Võidutöö ning selle

põhjal koostatud „Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu arhitektuurne

lähteülesanne“ on aluseks Lauluväljaku ala detailplaneeringu algatamisel ning edasisel

6 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

ruumilisel planeerimisel. Hoonete, rajatiste ning väliruumi eskiisprojekte koostatud ei ole ning

tellitakse "Kiigele" autoritelt detailplaneeringu koostamise ajal.

Tabel 1.1. DP alaga hõlmatud kinnistud. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Katastritunnus Lähiaadress Maakasutuse sihtotstarve Omandivorm

78401:101:5694 Pirita tee T10 Sihtotstarbeta maa 100% Selgitamisel

78401:115:0015 Narva mnt 95 // Pirita tee 16 Üldkasutatav maa 100% Munitsipaalomand

78401:115:3830 Narva maantee T20 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

78403:303:0480 Narva maantee T21 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

78401:101:2321 Pirita tee T8 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

78401:101:2135 Narva mnt 85 Ühiskondlike ehitiste maa 100% Munitsipaalomand

78401:115:3300 Narva mnt 77e Tootmismaa 100% Eraomand

78401:101:5753 Pirita tee 10a Sihtotstarbeta maa 100% Selgitamisel

78401:101:2205 Narva mnt 83 Ühiskondlike ehitiste maa 100% Munitsipaalomand

78401:115:0152 Pirita tee 8 Elamumaa 100% Eraomand

78401:115:0103 Pirita tee T1 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

78401:101:3499 Mäe tn 3a Üldkasutatav maa 100% Munitsipaalomand

78401:101:5746 Pirita tee 18a Tootmismaa 100% Munitsipaalomand

78401:115:3110 Pirita tee 18 Elamumaa 100% Munitsipaalomand

78401:101:5835 Narva mnt 89 Tootmismaa 100% Munitsipaalomand

78401:101:5792 Narva mnt 81a Sihtotstarbeta maa 100% Selgitamisel

78401:115:3630 Pirita tee 10 Elamumaa 100% Eraomand

78401:115:1110 Narva mnt 77a Üldkasutatav maa 50% Eraomand

78401:115:3560 Pirita tee 28c Sihtotstarbeta maa 100% Eraomand

78401:115:0011 Narva maantee T18 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

78401:115:0133 Narva mnt 77 Ühiskondlike ehitiste maa 100% Munitsipaalomand

78401:101:5217 Pirita tee 1 Üldkasutatav maa 100% Munitsipaalomand

78401:101:3388 Mäe tn 1b Sihtotstarbeta maa 100% Riigiomand

78401:115:3870 Narva maantee T19 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

78401:101:1232 Mäe tänav T1 Transpordimaa 100% Munitsipaalomand

Tallinna Lauluväljaku ja lähiala planeeringu eesmärgiks on laiendada Tallinna Lauluväljaku

territooriumi ning ehitada Tallinna Lauluväljaku kompleksi täiendavaid hooneid ja rajatisi, et

planeerida ala tänapäevaseks kultuuri- ja meelelahutusürituste läbiviimise ning vaba aja

veetmise kohaks. Planeeringu koostamise vajadus lähtub olemasolevas olukorras

ruumipuudusest, mis takistab suurürituste, eeskätt laulupidude, toetavate tegevuste

korraldamist, nagu osalejate toitlustamine, varustuse ladustamine ja meeskonna parkimine jmt.

Joonis 1.2. Võidutöö „Kiigele“ visualiseering. Alus: OÜ Kolm Pluss Üks ja OÜ Lootusprojekt, 2024.

7 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 1.3. Võidutöö „Kiigele“ asendiplaan. Alus: OÜ Kolm Pluss Üks ja OÜ Lootusprojekt, 2024.

8 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

DP kava edasisel menetlusel ehk planeeringu algatamisel ja tööprotsessis ilmnenud

sobivaima lahenduse kehtestamisel muutuks kehtetuks ka varasemalt alale kehtestatud

DP (mahus, mida ei ole ellu viidud). Tallinna Lauluväljaku ja lähiala DP alal on osaliselt

kehtetuks muutunud (17.06.2009) detailplaneering - „Pirita tee, Narva mnt ja Pirita tee 20-

26 vahelise ala detailplaneering“ (DP001680; kehtestatud 27.01.2000). Eelnimetatud DP

eesmärgiks oli välja ehitada Lauluväljaku suletud maa-alal polüfunktsionaalne puhkekeskus,

kus peale traditsiooniliste ürituste oleks võimalik korraldada suuri kontserte, messe ja teisi

suuremaid avalikke kultuuri- ja spordiüritusi, mille tarbeks oli ette nähtud laululava esise ala

rekonstrueerimine ja katmine kõnniteede sillutuskiviga. Lisaks sooviti alale kavandada

(ajutised) parkimisalad/parklad, vabaõhu väljak toitlustamiseks suurürituste ajal, uus

polüfunktsionaalne areen, 100-kohaline restoran olemasoleva tiigi kaldale, olemasoleva

haljastuse ja olemasolevate hoonete rekonstrueerimist ning üksikute uute hoonete ehitamist

Pirita tee ja Narva maantee vahelises kolmnurgas. Tallinna planeeringute registris (seisuga

28.05.2025) on eelnimetatud DP-ga seotud hiljutistest dokumentidest Lauluväljaku juures

rattatee rajamise projekteerimistingimuste eelnõu avaliku väljapaneku korraldamise palve (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, 03.04.2025). Vastava DP kehtestamine on mh

varasem kui kaitsealuste parkide regulatsioon (alates 30.05.2000 - …), mis teadaolevalt nõuab

ehitiste ehitamiseks kaitseala valitseja nõusolekut.

1.2. Loetelu kavandatavatest tegevusest

DP kava üldist visiooni kirjeldas ptk 1.1. Lähtudes dokumendist „Tallinna Lauluväljaku ja

lähiala detailplaneeringu arhitektuurne lähteülesanne“ (Kolm Pluss Üks OÜ ja Lootusprojekt

OÜ, 2024) on kavandatavateks tegevusteks alljärgnev.

Uute teede ja ühenduste rajamine:

o Peatelg – kogu krunti läbiv sirgjoon, mis ühendab mõtteliselt merd ja klindiastangut

ning kahte peaväravat (Mere ja Oru väravad).

o Kiired liikumisteed – sirged teed, mis ühendavad logistilisi sõlmpunkte tagades

lauljate, külaliste ja neid teenindava meeskonna kiire ja tõrgeteta liikumise.

o Aeglane liikumine ehk kiigerada – 2,5 km pikkune looklev kiigerada annab

võimaluse liikuda aeglaselt ja nautida nii koha eripärast loodust, toimuvat sündmust

kui ka rajal asuvaid erinevaid atraktsioone. Rada liigendavad ja kutsuvad edasi

liikuma soppidesse moodustuvad eriilmelised puhkamise ja kiikumise taskud.

o Teenindav liikumine, transport – igapäevast motoriseeritud liiklust alal ei ole.

Kergliiklejate (sh jalgratturite) liikumisteed jms lahendused lahendatakse

Lauluväljaku ala kõrval asuvatel transpordimaadel, eraldi projektidega. Alale

pääseb vaid teenindustransport ja üritusteaegne tehnika.

Uute hoonete ja funktsioonide rajamine:

o Promenaad ja mereterrass – eesmärgiks on kahe peavärava ning klindi ja mere

(sh Reidi tee puhkealade) selge ja sidus ühendamine. Promenaadi kujundamisel on

kavandatud eriilmelise katendi kasutamine, mis moodustab nn laia triibuvaiba,

eristades promenaadi ümbritsevast keskkonnast. Promenaadi ja Pirita tee

ristumisalal luuakse ülekäigu tsoon, kus autod peatuvad kahel pool promenaadi.

Promenaad kulmineerub mere kohal asuva platvormiga, kust avanevad vaated

Tallinna siluetile.

o Laulupeo külastuskeskus ehk väravahoone – hoone, mis seob endasse

Lauluväljaku administratiivsed ruumid, Lauluväljaku ja laulupeo muuseumi,

konverentsisaalid, kohviku ning suurema tualetiploki. Umbkaudsed eeldatavad

9 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

tehnilised andmed (täpsustatakse eskiisprojektiga): korruselisus 2/-2; kõrgus u 16

m; hoonealune pind u 4600 m2.

o Sillarada – rada saab alguse kavandatavast väravahoonest ning kulgeb kaitsealuselt

klindiastangult (kaitstav loodusmälestis Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe

paljand, KLO4000607) alla Metsalava suunas, luues täiendava ühenduse. Täpsemalt

on kavandatud kruvivaiadele paigaldatud puude vahel looklev serpentiintee, mille

kalle vastab ka erivajadustega inimeste nõuetele. Teelt avanevad vaated

Lauluväljakule, klindimetsale ja klindiastangule.

o Metsalava ehk kõlakoda – uus väiksem kontserdipaik, mis võimaldab

Lauluväljaku alal ka väiksema publikuarvuga (kuni 3000 inimest) kontsertide,

etenduste ja vabaõhuürituste korraldamist. Laulupeo ja teiste suurürituste ajal on

Metsalava koos seda ümbritseva toidupargiga kasutuses publiku toitlustamise alana.

Umbkaudsed eeldatavad tehnilised andmed (täpsustatakse eskiisprojektiga):

korruselisus 1/-1; kõrgus u 18 m; hoonealune pind u 4000 m2.

o Toidupark – eesmärgiks on organiseerida suurürituste publiku toitlustust viisil, mis

vähendaks senist keskkonna kahjustamist (suuremahuline diiselgeneraatorite

kasutamine, reostus, muru ja pinnase üleskündmine, puude ja trasside

kahjustamine). Kavandatud on kaks toiduparki- ehk ringi kahele poole peatelge:

esimene Metsalava ümbruses, teine Narva mnt ääres asuva tiigi juures. Toiduring

määrab kindla paiknemissüsteemi ajutistele toitlustustelkidele ning ringi vahetusse

lähedusse jäävaid alasid (esimesel puhul Metsalava ning teisel tiiki ümbritsev

piknikuala ja puitterrassid) kasutatakse söögialadena.

o Paviljon – Laulupeo osalejate toitlustuseks on vajalik Lauluväljaku ala laiendada

Fahle aia (maastikukaitseala, KLO1200223) suunas, sh Fahle aia ja Lauluväljaku

ala vahele jäävad kinnistud on vajalik omanikelt ära osta. Paviljon on katusega

kaetud multifunktsionaalne ruum, mida vajadusel on võimalik sündmusteks seintega

sulgeda. Katusealust ruumi liigendavad üksikud vajalikud funktsionaalsed suletud

mahud (tualetid, kätepesu, riietus- ja pesuruumid). Paviljoni alla on osaliselt

võimalik luua ka avalik varjumispaik. Laulupeo ajal on võimalik kasutada seda

osalejate toitlustuseks, muul ajal on see kasutatav nii pargi osana kui ka üritusteks.

Paviljon jagab osalejatele mõeldud haljasala kaheks tsooniks – osalejate jaoks

mõeldud ohutu hajumisala ning teenindava liikluse ja masinapargi tugiala

(väliköökides toidu valmistamine, logistika, varustamine). Umbkaudsed eeldatavad

tehnilised andmed (täpsustatakse eskiisprojektiga): korruselisus 1/-1; kõrgus u 10

m; hoonealune pind u 7000 m2.

o Majandushoone – hoone on kavandatud maapinnalt tõusva haljastatud katusega,

jättes mulje pigem reljeefist kui hoonest. Ümbritsevate majade elanike jaoks avaneb

vaade justkui rohealale, esimestele korrustele loob vajaliku eralduse 3 m laiune

mitmerindeline puhverhaljastus. Hoonesse on koondatud Lauluväljaku

majandusruumid, tööhoov, laod, töökojad, (maa-alune) parkimine ning ka

ümbertõstetavad alajaamad. Majandushoonele luuakse eraldiseisev kahesuunaline

autode ligipääs Pirita teelt. Oluline on tagada sekundaarse, sh evakuatsiooni pääsuna

ligipääs läbi endise Messikeskuse ala ja Pirita tee 28c kinnistu. Umbkaudsed

eeldatavad tehnilised andmed (täpsustatakse eskiisprojektiga): korruselisus 1/-2;

kõrgus u 8 m; hoonealune pind u 8000 m2.

o Tugistruktuurid – nende alla loetakse väravaid, kassasid, tualette, meenekioskeid

ning katuseid, sh kaitsealused Oru piletikassad on kavas taastada. Maapealsete

tugistruktuuride asemel kaalutakse osaliselt maa-alust ehitust. Täpne maht,

asukohad ja arhitektuursed lahendused täpsustatakse DP koostamise ajal

eskiisprojektiga.

10 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Väärtuslike hoonete ja rajatiste säilitamine – arhitektuuriväärtusena hoitakse Laululava,

säilitatavate hoonete ja rajatiste seas on Oru ja Mere värava paekivist piletikassad, nn

„päkapikumaja“, roheline maja ning skulpturaalsed objektid nagu kujud, Cromatico ning

laulupeo mälestustahvlite sein. Roosa villa säilitamise võimalus selgub edasise projekteerimise

käigus.

Funktsionaalsuse kaotanud hoonete lammutamine – suur osa lammutatavatest hoonetest on

olemasolevad majandushooned, mis on kaotanud oma funktsionaalsuse ja mille asemele

kavatsetakse ehitada kaasaegne tugihoone (majandushoone). Kavandatud on Mäe piletikassa

lammutamine, mille kohale on plaanis ehitada uus väravahoone. Oru värava väärtuslike

paekivist kassade kõrval lammutatakse väike tellishoone, tualetid ning olemasolevad piirded.

Piirete ja väravate väljavahetamine terve ala ulatuses – ala laienemise tõttu viiakse piirded

kinnistupiiridega vastavusse. Ala avamiseks lisatakse uusi väravaid ja laiendatakse

olemasolevaid, hõlbustamaks ligipääsu. Piirete ja väravate lahendus täpsustub edasise

projekteerimise käigus.

Kinnistupiiride muutmine:

o Laulupeo toitlustamise lahendamiseks ning Fahle aia ühendamiseks Lauluväljaku

alaga on vaja linnale kuuluvaid kinnistuid Pirita tee T8, Pirita tee T10, Narva mnt

85 ja Narva mnt 83 ning eraomandis olevad kinnistuid Pirita tee 10 ja Pirita tee 8

määrata planeeritava ala hulka.

o Fahle aia kasutusele võtmiseks ning Lauluväljakule uue tuleku suuna avamiseks on

vaja pargi koosseisu saada pargi ots, kinnistu Narva mnt 77a.

o Lauluväljakule olulise ligipääsuvõimaluse tagamiseks endise Eesti Näituste

Messikeskuse ala poolt on vajalik eraldada teemaa eraomandis olevast kinnistust

Pirita tee 28c.

o Suurürituste korraldus meeskondadele vajalik parkimine lahendatakse lisaks

Lauluväljaku kinnistule jääva maa-alusele parkimisele ka klindil, selleks eraldatakse

Lauluväljakule osa linnale kuuluvast Mäe tn 3a kinnistust ning Eesti Vabariigile

kuuluv kinnistu Mäe tn 1b.

o Ala korrastamiseks tõstetakse ümber Lauluväljaku territooriumi sisse jäävad

alajaamad, millest üks on eraldi ala sees oleval kinnistul Pirita tee 18a.

Parkimisalade kavandamine – osalejate ja külastajate parkimine on lahendatud Lauluväljaku

ala välisperimeetril. Maapealsetes parklates kasutatakse võimalusel vett läbilaskvaid katendeid.

Üritusteaegseid parklaid soovitakse kasutada muudel aegadel rekreatsioonialana (väli-

korvpalliplats, petankiväljak, saalihoki, rulluisutamise õppeväljak), mille tarbeks kavandatakse

ka pargivarustus. Üritustevälisel ajal on parkimisalad kavandatud suletavatena.

Katendite rajamine – suurema koormusega teed ja platsid on kavas sillutada, kasutatakse

võimalikult palju sadevett läbilaskvaid katendeid. Kuumasaarte tekkimise minimaliseerimiseks

on kavas kasutada keskkonnasõbralikke, looduslikke, dreenivaid, stabiliseeritud

graniitsõelmetest teekatendeid, mis akumuleerivad sadevett ja hiljem kuumade ilmadega vee

aurustudes jahutab keskkonda (nt Eco Grus või HanseGrand teekatend). Liikumisteede

kavandamisel arvestatakse vaegnägijate ja vaegliikujatega, sh põhiteed varustatakse suuna ja

braikividega, kaalutakse RFID taktilise kommunikatsioonisüsteemi kasutamist ohukivides.

Sadeveesüsteemide rajamine – kavas on kasutada säästlike sadeveesüsteeme. Sadeveed on

plaanis immutada kohapeal või koguda mahutisse ja taaskasutada kastmisveena.

11 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Trasside ümbertõstmine – planeeritakse trasside ümbertõstmine arvestades tulevaste

kavandatavate ehitiste ning rajatiste asukohtadega, vajadusel uuendatakse olemasolevate

hoonete võrke. Arvestada tuleb varustusvajaduse märgatava kasvuga, mille vajadust

täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.

Haljastuse kujundamine ja uue haljastuse kavandamine – säilitatakse maksimaalselt

olemasolevat puistut ning kavandatakse mitmerindelist ja mitmekesist ringhaljastust.

Olulisimateks haljasaladeks on klindimets (tervikhinnang puistule on – II (väärtuslik)), sh

musta lepa enamusega puistuga klint, mida tuleb väärtustada kui väärtuslikku vähe muudetud

loodusega looduslikku objekti linnamaastikus.

Väikevormid:

o Kiiged – eriilmelised kiiged kavandatakse kiigeraja puhketaskutes. Kiiged

töötatakse välja projekti autorite koostöös välimööbli tootjate ja disaineritega.

o Välimööbel – alale luuakse mitmekesiseid olemise ja puhkamise võimalusi mõeldes

erinevatele vanusegruppidele – istumispinkidega haljastaskud, mängulised

istekivid, tiigi ääres terrassid, pargialal erinevate tasapindadega istumisvõimalused,

lastele mõeldud alad, teede hargnemiskohtades ja rohkem käidavates kohtades

sorteerimist võimaldavad prügikastid. Lisatakse infotahvlid, sh lisatakse

vaegnägijatele punktkirjas tekstid/heliühendus, mis edastavad infot interaktiivsetel

stendidel. Külastajatele kavandatakse jahutamise võimalus (joogivee punktid,

jahedate veeaurukardinate asukohad). Sissepääsuväravate juurde kavandatakse

jalgrattahoidjad. Kogu ala väliinventar lahendatakse maastikuarhitektuuri osana ja

võidutöös esitatud hoonete-rajatistega harmoneeruvalt. Kõik lahendused

täpsustuvad edasises projekteerimises.

o Valgustus – kavandatud on hoonete välisvalgustus, ala üldvalgustus, installatiivne

meeleoluvalgus. Valguslahendused täpsustuvad edasise projekteerimise käigus

koostöös valgusdisaineriga.

1.3. Planeerimisdokumendi kavale esitatud arvamused ja tagasiside

Käesolevasse ptk on koondatud eelhinnangu koostamise eelne ja olulisim tagasiside erinevatelt

juba kaasatud osapooltelt.

1.3.1. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti (TLPA) tagasiside

SA Tallinna Lauluväljak esitas Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (edaspidi ka TLPA)

Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu algatamisettepaneku, millele TLPA andis

enda kirjaga (19.04.2025 nr 3-2/898 - 2) tagasisidet. Alljärgnevalt tuuakse välja vaid siinkohal

asjakohased märkused:

1. Kuigi detailplaneeringu algatamisettepanek on kooskõlas kehtivas Tallinna

üldplaneeringus ala kohta määratud juhtotstarbega, tehakse ameti hinnangul

detailplaneeringus ettepanek muuta planeeritava maa-ala ulatuses Tallinna

üldplaneeringut, kuna detailplaneeringus soovitakse näha ette võimalus ehitada mere

kohale promenaadi jätkav vaateterrass.

Veeseaduse § 119 punktis 5 on sätestatud, et veekaitsevööndis on keelatud ehitamine,

välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 lõikes 1 nimetatud

eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega.

12 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Üldplaneeringus on veeseaduse kohase veekaitsevööndi ja looduskaitseseadusest

tuleneva ehituskeeluvööndi laius kajastatud seadusjärgsena. Detailplaneeringu

algatamisettepanekus kujutatud lahendus on esitatud kujul Tallinna

üldplaneeringut muutev, sest vaateterrassi rajamiseks tuleb vähendada

Läänemere ranna ehituskeeluvööndit.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu

koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse

detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Sama seaduse § 77 lõike 1 kohaselt

algatab üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kohaliku

omavalitsuse volikogu otsusega.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda keskkonnamõju

strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang ja kaaluda KSH algatamise

vajalikkust.

2. Koostamisel oleva Kesklinna üldplaneeringu järgselt on kogu Tallinna Lauluväljaku

territoorium määratud eriotstarbeliseks rohealaks. Detailplaneeringu

algatamisettepanek on kooskõlas koostatava Kesklinna üldplaneeringu maakasutuse

juhtotstarbega.

3. Amet kaalus esitatud algatamisettepanekut ning algatamisettepaneku kohta saadud

arvamusi ning teeb ettepaneku määrata algatamise otsuses detailplaneeringu

koostamiseks järgmised lähteseisukohad ja lisatingimused:

1) arvestada Klindipargi võidutööga “Nihestus” ning eesmärgiga säilitada ala

kõrge loodusväärtus, eksponeerida geoloogiliselt väärtuslik paekallas ning

siduda ökoloogiline ruum rekreatiivse kasutusega;

2) esitada konkreetsed, üldisest avalikust huvist tulenevad kaalutlused praegu

füüsiliste või juriidiliste omanike omanduses olevate kinnistute võõrandamiseks

Tallinna linnale Tallinna Lauluväljaku territooriumi laiendamise eesmärgil;

3) selgitada välja Mäe tänava poolse parkimisala planeerimise võimalikkus

arvestades looduskaitselisi piiranguid ja koosmõju Mäe tänava äärsete

elamutega, sh arvestades elukeskkonna parendamise põhimõtet;

4) selgitada koostöös Tallinna Transpordiametiga välja liikluskorralduslikult ohutu

lahendus, sh kaaluda võimalust kavandada täiendavad sõidukite juurdepääsud

Narva maanteelt ja Pirita teelt;

5) esitada suurürituste aegne sõidukite, sh reisibusside, parkimislahendus ja

põhimõtted liikluse korraldamiseks nii planeeritaval ala kui väljaspool seda.

Suurürituste aegsete parkimisalade planeerimisel analüüsida erinevaid asukohti

arvestades piirkonna kõrget looduskaitse- ja kultuuriväärtust. Näha ette

võimalused planeeritavale alale kavandatavate suurürituste aegsete parklate

avalikuks kasutamiseks mitmel erineval otstarbel, näiteks sportimiseks;

6) parkimisalad liigendada kõrghaljastusega ja sulandada maastikku;

7) Tallinna Lauluväljaku alale kavandatavad sõiduteed planeerida olemuselt

kergliiklusteedena, mis võimaldavad katendikonstruktsiooni poolest sõidukite

liiklust;

8) lähtuda Tallinna Linnavalitsuse 11.10.2017 istungi protokolli nr 41 punktiga 26

heaks kiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028 põhimõtetest. Planeerida

Narva maanteele jalgratta- ja jalgtee, mis on sõiduteest eraldatud haljasalaga;

13 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

9) arvestada plaaniga pikendada trammiteed mööda Narva maanteed uue Tallinna

haiglani;

10) vajadusel näha ette võimalus laiendada Narva maantee tänavamaa laiust

eesmärgil võimaldada rajada transpordimaale vajaliku laiusega jalgratta- ja

jalgtee ning trammitee;

11) tagada teede, parkimiskohtade jm liiklusrajatiste vastavus Eesti standardile EVS

843:2016 „Linnatänavad“;

12) esitada väliruumi põhimõtteline lahendus;

13) kavandada haljastuslahendus, mis suurendab roheala funktsionaalsust ja toetab

piirkonna rohevõrgustiku sidusust;

14) juhul, kui Narva maantee kohale planeeritakse jalakäijate sild, kavandada

ühendus kombineeritud rohesillana, et tagada väikeulukitele võimalus liigelda

haljasalade vahel;

15) planeerida toidupaviljoni ala väljapoole kaitsealust Fahle aeda või alternatiivse

võimalusena hinnata Fahle aia looduskaitselist väärtust puu täpsusega. Töö läbi

viinud eksperdil anda kaitsealuse Fahle aia kohta hinnang, kas toidupaviljoni ala

võib ulatuda Fahle aeda;

16) lähtuda sademevee süsteemi planeerimisel Tallinna Linnavolikogu 19.06.2012

otsusega nr 18 kinnitatud „Tallinna sademeveestrateegia aastani 2030“

seisukohtadest;

17) viia läbi Tallinna Linnavalitsuse 10. juuni 2020 määruse nr 15 „Haljastuse

inventeerimise kord“ kohane haljastuse hindamine. Kanda joonistele

inventeerimise tulemused koos puude võrade ulatusega;

18) säilitada I ja II väärtusklassi hinnatud kõrghaljastus, võimalusel ka III

väärtusklassi kõrghaljastus;

19) tuua välja liigiliselt, arvuliselt ja väärtusklasside kaupa likvideeritav haljastus

ning põhjendus selle likvideerimiseks. Esitada asendusistutuse arvutus vastavalt

Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa

andmise kord“. Asendusistutus kavandada maksimaalselt planeeringualale;

20) mitte planeerida säilitatava kõrghaljastuse juurestiku kaitsealale hoonestusala,

teid, parklat, tehnovõrke ega teisi kaevetöid nõudvaid tegevusi;

21) kirjeldada jäätmete kogumise põhimõttelist lahendust, sh juurdepääsu

jäätmemahutite asukohale;

22) teha insolatsiooni kestuse muutumise analüüs lähialale jäävate eluruumide

kohta. Tagada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebilehel

avaldatud ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise

juhendi kohane insolatsiooni kestus olemasolevates eluruumides;

23) kavandada varjend arvestades detailplaneeringu koostamise ajal varjenditele

esitatavaid nõudeid;

24) määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded:

i. koostada terviklik väliruumi lahendus, sh haljastusprojekt, kaasata

projekteerimisse maastikuarhitekt tase 7;

ii. esitada Narva maantee kohale planeeritava rohesilla konkreetne

lahendus arvestades materjalikasutuse valikul erinevaid kasutajagruppe

ning asukoha eripära. Sild lahendada arhitektuuriliselt

kõrgetasemelisena;

iii. piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku. Käidelda sademe-

ja drenaažvett võimalikult suures ulatuses planeeringualal. Mitte suunata

sademevett naaberkinnistule ja tänavamaale. Vajadusel rajada

sademevee kogumiseks ning võimalikult suures ulatuses kohapeal

14 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

käitlemiseks immutus- ja viibealad. Teha sademevee immutamise

võimaluste täpsustamiseks ehitusgeoloogiline uuring;

iv. tagada, et alal registreeritud kaitsealuste taimeliikide seisund säiliks või

paraneks;

v. puude ja põõsaste raie on võimalik viia läbi üksnes lindude

pesitsusvälisel ajal;

vi. vältida valgustuslahenduse planeerimisel valgusreostuse teket ja

puuvõrade valgustamist;

vii. hinnata pinnasetööde tegemisel pinnase omadusi organoleptiliselt.

1.3.2. Keskkonnaameti (KKA) tagasiside

TLPA esitas Keskkonnaametile (edaspidi ka KKA) DP kava kaalutlemise ettepaneku, mille

kohta esitas KKA enda arvamuse 28.04.2025 kirjaga nr 6-2/25/7004-2. Alljärgnevalt on toodud

välja vaid siinkohal asjakohased esitatud märkused:

1. Kõnealuses piirkonnas on Läänemerest tulenevalt ranna piiranguvööndi ulatus

looduskaitseseaduse (LKS) kohaselt 200 meetrit (LKS § 37 lg 1 p 1), ehituskeeluvöönd

ulatusega 50 meetrit (LKS § 38 lg 1 p 3) ja veekaitsevöönd ulatusega 20 meetrit

(veeseadus, VeeS, § 118 lg 2 p 1). Täiendavalt ulatub planeeringualale osaliselt

Hundikuristiku ojast1 tulenevalt kalda piiranguvöönd ulatusega 50 meetrit (LKS § 37 lg

1 p 3), ehituskeeluvöönd ulatusega 25 meetrit (LKS § 38 lg 1 p 5) ja veekaitsevöönd

ulatusega 10 meetrit (VeeS § 118 lg 2 p 2). Ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (LKS § 38 lg 3), välja arvatud sama paragrahvi

lg-tes 4 ja 5 toodud erisuste korral. Samuti on VeeS § 119 p-i 5 kohaselt

veekaitsevööndis keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS §

118 lg-s 1 nimetatud eesmärgiga ning LKS-s sätestatud ranna- ja kaldakaitse

eesmärkidega.

1) Ranna ja kalda ehituskeeluvööndit võib suurendada või vähendada, arvestades

ranna või kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist, kõlvikute

ja kinnisasjade piiridest, olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning

väljakujunenud asustusest (LKS § 40 lg 1).

2) LKS § 40 lg 4 p-de 1-3 kohaselt ehituskeeluvööndi vähendamiseks esitab

kohalik omavalitsus Keskkonnaametile taotluse ja planeerimisseaduse kohaselt

kas vastuvõetud üldplaneeringu, kehtestatud üldplaneeringu muutmise

ettepanekut sisaldava vastuvõetud detailplaneeringu. Rõhutame, et

ehituskeeluvööndi vähendamine on erand üldisest õigusnormist, mida

rakendatakse erandlikel juhtudel. Nõustumist toetavate aspektide hulgas saab

välja tuua, et kavandatud promenaad on valdavalt tehislik pinnas (muu maa

kõlvik).

2. Praegusel hetkel ei ole täpsemalt teada, millise konstruktsiooniga terrass soovitakse

merre rajada. Juhime tähelepanu, kui terrass soovitakse rajada altpoolt suletuna, võib

terrassi juurde kogunema hakata lagunevat vetikamassi, mis juba nüüd on piirkonnas

probleemiks. Samuti võib see mõjutada vee ja setete liikumist piirkonnas. Vaiadel

terrass materjali ei koguks, samuti ei mõjutaks see vee ja setete liikumist piirkonnas.

Seega peab terrassi konstruktsiooni kavandamisel asjaolusid analüüsima ja nendega

arvestama.

1 Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) kood VEE1093800

15 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Planeeringualale jäävad kaitsealused objektid: Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe

paljand2, kaitsealune Fahle aed3, III kaitsekategooria kaitsealuste liikide musta tuhkpuu

(Cotoneaster niger)4 ja halli käpa leiukohad5.

1) Kaitsealuses Fahle aia pargis valitsev kaitsekord on sätestatud Vabariigi

Valitsuse 03.03.2006 määruses nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja

puistute kaitse-eeskirjas“, mille § 7 lg 2 p-de 1-6 kohaselt on pargi valitseja

(Keskkonnaamet) nõusolekuta pargis keelatud puuvõrade või põõsaste

kujundamine ja puittaimestiku raie ning ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise

püstitamine, projekteerimistingimuste andmine, detail- ja üldplaneeringu

kehtestamine, nõusoleku andmine väikeehitise ning ehitusloa andmine. Seega

tuleb mainitud tööd kooskõlastada Keskkonnaametiga. Kavandatud

toitlustusala rajamist kaitsealuse pargi territooriumile ei pea

Keskkonnaamet perspektiivseks, sest ette on näha pargi kaitse eesmärgi

(eeltoodud kaitse-eeskirjas § 1 lg 1) kahjustumist. 2) Maarjamäe paekaldal valitsev kaitsekord on sätestatud keskkonnaministri

01.03.2023 määruses nr 10 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“.

Maarjamäe paljandi piiranguvööndi ulatus on 50 meetrit. Mainitud kaitse-

eeskirja § 7 lg 1 sätestab, et üksikobjekti kaitse-eeskirjaga vastuolus olev või

objekti seisundit või ilmet kahjustada võiv tegevus on keelatud, kui seda ei

tingi objekti säilitamiseks või objektist tekkiva kahju vältimiseks

rakendatavad abinõud. Ühtlasi sätestab § 7 lg 4 p-d 3-6, et üksikobjekti

piiranguvööndis on üksikobjekti valitseja (Keskkonnaamet) nõusolekuta

keelatud kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada ehitada

ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda

projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba.

Käesolevalt on Maarjamäe paekalda piiranguvööndisse kavandatud metsalava

ühes toitlustusalaga. Rajatise ja paljandi vahele jääb ligikaudu 25 meetrit. Kõik

rajatised ning töövõtted tuleb kavandada selliselt, et välistatud on mistahes

negatiivse mõju ilmnemine kaitstavale looduse üksikobjektile. Ühtlasi on

piiranguvööndisse ning osaliselt ka kaitstava loodusobjekti territooriumile

projekteeritud aed ning serpentiintee. Keskkonnaameti hinnangul ei ole

mainitud rajatiste püstitamine Maarjamäe paljandile võimalik, sest ette on

näha kaitse-eesmärgi (eeltoodud kaitse-eeskirjas § 1 lg 1) kahjustumist.

3) Projekteeritava metsalava asukohta jääb täiendavalt III kaitsekategooria

kaitsealuse liigi musta tuhkpuu leiukoht. LKS § 55 lg 8 sätestab, et III

kaitsekategooria taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis

ohustab liigi säilimist selles elupaigas, on keelatud. Sama kehtib Narva

maantee T20 kinnistul6 inventeeritud III kaitsekategooria kaitsealuse liigi hall

käpa kohta. Kui ilmneb vajadus kaitsealuse liigi ümberasustamiseks, siis

tuleb juhinduda LKS § 58 lg 6 sätestatust.

1.3.3. SA Tallinna Lauluväljak tagasiside

2 EELIS-e kood KLO4000607 3 EELIS-e kood KLO1200223 4 EELIS-e kood KLO9305426 5 EELIS-e kood KLO9312170 6 Katastritunnus 78401:115:3830

16 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Eelpool toodud seisukohtadele (ptk 1.3.1 ja 1.3.2) ning Transpordiameti, Ruumiloome

osakonna, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti ning Tallinna linnamajanduse osakonna

arhitekti poolt väljatoodud täiendavale tagasisidele esitas omakorda SA Tallinna Lauluväljak

(13.05.2025) enda vastused, mis tuuakse alljärgnevalt kokkuvõtvalt käsitletud teemade kaupa

välja.

 Ehituskeeluvööndi vähendamise teemal: Lauluväljaku peateljel olev olemasolev

merepromenaad ehk avalik tee pikendatakse mereni ja mere kohale. Tee on rajatis, mis on

ette nähtud inimeste, sõidukite, või loomade liikumiseks või liiklemiseks. Tee osadeks

loetakse ka liiklemiseks kasutatavad ning tee toimimiseks vajalikud rajatised. Mereterrass

on lahtine vee kohale minev platvorm, mis võimaldab promenaadi pikendamist ning on selle

tee osa. Seega promenaadi mere kohal lõpetamiseks rajatav mereterrass on avalik tee.

Looduskaitseseaduses on toodud, et ranna ja kalda ehituskeeluvöönd ei laiene kehtestatud

detailplaneeringuga avalikult kasutatavale teele. Kui planeerida selle sätte alusel

detailplaneeringu raames see avalik tee ja detailplaneering kehtestatakse, siis see ei ole

ehituskeeluvööndi vähendamine ega üldplaneeringu muutmine vaid üks erijuhtumitest,

millele ehituskeeluvöönd ei laiene. Seega antud mereterrassi rajamine

ehituskeeluvööndisse on võimalik üldplaneeringut muutmata.

 Merre ulatuva terrassi konstruktsiooni teemal: Merre ulatuva merepromenaadi jätk

planeeritakse alt lahtise terrassina ning vaiadele, et mõju oleks võimalikult väike. Lahendus

täpsustatakse detailplaneeringu koostamise ajal visioonivõistluse võidutöö “Kiigele”

autoritelt tellitava eskiisprojektiga.

 Kaitsealuse Fahle aia teemal: Endine Fahle mõisa aed on hetkel võsastunud ning kasutuses

näiteks Kadrioru pargi poolt (kola) hoiuplatsina. Tuleks kaaluda ala looduskaitse alt välja

arvamist, sellel alal ei ole omaaegsest aiakujundusest midagi säilinud, isegi vanad

pargipuud on kadunud. Ala on väärtuslik kui roheala ja rohevööndi osa. Sellele tuleks anda

uus lahendus, luua linna suunast kutsuv sissepääs, mis annab atraktiivse pääsu

Lauluväljaku alale. Soov ala korrastada ja pargiruumina Lauluväljaku pääsuna inimestele

avada on tulnud TLPAst ja Ruumiloomeosakonnalt.

Toitlustusala Fahle mõisaaia endisele asukohale ei rajata, paviljoni asukohas ei ole tegu

ajalooliselt Fahle mõisapargi alaga vaid ülemineku tsooni ja abihoonete alaga. Fahle aed

ise oli konkreetselt piiritletud ning veel alles oleva tõllahoone ja mere vahel.

UNESCO suulise ja vaimse kultuuripärandi nimekirjas oleva Laulupidude traditsiooni

toimumiskohana Tallinna Lauluväljaku toimimiseks vajalikud planeeritavad uuendused

kaaluvad üle Fahle mõisa aia asukoha kõrval asuva võimaliku looduskaitselise väärtuse.

 Maarjamäe paekalda piiranguvööndi teemal: Tallinna Lauluväljak vajab piirdeaeda esmalt

ürituste turvalisuse tagamiseks. Hetkel olemasolev piirdeaed on amortiseerunud ja vajab

väljavahetamist. Olemasolev Tallinna Lauluväljaku piirdeaed on samuti rajatud

Maarjamäe paekaldale. Planeeritud piirdeaed asub paekalda kaitsealas suuresti endisel

asukohal, aga ala laienemise tõttu on teatavad piirdeaia nihutused ja suunamuutused

vajalikud.

Serpentiintee loob alale ja paekaldale väärtust, eksponeerib seda ning toob seda esile.

Eesmärgiks võiks võtta serpentiintee elluviimise, aga leida teostamise viis, mis on

atraktiivne ja positiivne nii Lauluväljaku kui ka paekalda suhtes ja võimalikult õrn kaitstava

objekti suhtes.

17 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 III kaitsekategooria taimeliigi must tuhkpuu ja hall käpa teemal: Meile teadaolev kaardile

kantud kaitsealune Tuhkpuu ei asu Metsalava asukohas, kaartidel kajastatud kaitsealune

tuhkpuupuu asub Metsalava ja paljandi vahel. Metsalava ja paljandi vahele on skeemina

näidatud ajutised telgid ning rada, mille asukoht täpsustatakse tuhkpuud kahjustamata.

Hall käpa säilimine samas asukohas või ümberistutamise vajadus selgub edasise

projekteerimise käigus.

 Klindipargi võidutööga „Nihestus“ arvestamise, sh jalakäijate silla projekteerimise teemal:

Tallinna Linnaplaneerimise Ameti sõnum on olnud seni, et Lauluväljaku lõigus rajatakse

Tallinna Lauluväljaku visioonivõistluse võidutöö projekt ning Klindipark peab sellega

arvestama ning otstes sellega ühenduma. Lähtudes detailplaneeringu koostamise aluseks

olnud visioonivõistluse lähteinfost on (jalakäijate) sild Klindipargi projekti osa.

 Narva maantee tänavamaa laiendamise teemal (eesmärgil võimaldada rajada vajaliku

laiusega jalgratta- ja jalgtee ning trammitee): Narva maanteel peab olema tagatud

jalakäijatele ja kergliiklejatele mugav ja ohutu liikumise võimalus väljaspool Lauluväljaku

territooriumi, kuid võimalusel minimaalselt Tallinna Lauluväljaku territooriumi arvelt.

Täpsem lahendus tuleks ametiga detailplaneeringu käigus paika saada.

Narva maantee on olnud Tallinna linna jaoks perspektiivne trammiliini koridor. Narva

maantee arendamisel, sh trammitee rajamisel ei tohi halveneda Tallinna Lauluväljaku

funktsionaalsus, ligipääs ja ohutus ega tohi väheneda Narva maantee äärne Tallinna

Lauluväljaku hajumisala, kasutatav aiaga piiritletud ala, territoorium. Trammitee

planeerimisel Tallinna Lauluväljaku perimeetrisse arvestada Lauluväljaku vajadustega.

Tee koosseis ja lahendus tuleb välja töötada eraldi uue trammitee eskiisprojektiga ning see

peab olema kooskõlas Lauluväljaku huvide ja arhitektuuri eskiisiga.

 Teede, Parkimiskohtade jm liiklusrajatiste vastavusele standardile EVS 843:2016

„Linnatänavad“ teemal: Lauluväljak on erandlik objekt mille parkimiskohtade vajadus ja

arv tuleb täpsustada juhtumipõhiselt edasise projekteerimise käigus asjaomaste ametite,

tellija, liikuvusekspertide ja projekti autorite koostöös.

 I ja II väärtusklassi ning võimalusel III hinnatud väärtusklassi teemal: Kõrghaljastus

säilitatakse nii palju kui võimalik, kuid meie kultuuri, UNESCO suulise ja vaimse

kultuuripärandi nimekirjas oleva Laulupidude traditsiooni toimumiskohana Tallinna

Lauluväljaku toimimiseks planeeritavad uuendused kaaluvad üle vajalikes asukohtades

teatava kõrghaljastuse kadumise.

 Varjendite teemal: Päästeametiga on konsulteeritud ja varjendi suunitlus ja maht tuleb

täpsustada eksperthinnanguga detailplaneeringu koostamise ajal.

 Merepromenaadi ja Pirita tee ristumise, sh olemasoleva tee lahenduse (bussipeatus,

kergliiklustee, tagasipöördekoht) teemal: Suure eesmärgi saavutamiseks on teatavad

ümberehitused vajalikud. Detailplaneeringu koostamise ajal tellitakse eskiisprojekt.

Riiklikult olulise objekti7 puhul tuleb kaaluda teha asju tavapärasest uuenduslikumalt.

 Täiendavate sõidukite juurdepääsude Narva mnt-lt ja Pirita teelt kavandamise teemal:

Majandushoone liikumist ei lubatud TLPA poolt lahendada läbi endise Näituste

Messikeskuse ala ja suuna, vaid rajatava majandushoone ja maaaluse parkla pääsud tuleb

7 Mitte ajada segamini riiklikult tähtsate kultuuriehitistega, Riigikogu otsus 13.09.2021 “Riiklikult tähtsate

kultuuriehitiste rajamise ja renoveerimise pingerea kinnitamine”.

18 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

lahendada Pirita tee poolt. Samuti toimub Pirita tee poolsest otsast. operatiivsõidukite

liikumine. See on paraku vältimatu. Täiendavad juurdepääse Pirita teelt ei ole, kasutame

olemasolevat teed, mida laiendame.

 Piirkonda jäävate kehtestatud ja koostamisel olevate DP ja ehitusprojektidega arvestamise

teemal: Koostamisel olevad detailplaneeringud ning ehitusprojektid peavad arvestama

käesoleva riiklikult olulise objekti nagu Tallinna Lauluväljak detailplaneeringuga. Samuti

ei saa lahenduse koostamisel arvestada osaliselt kattuval alal varem tehtud

detailplaneeringuga DP001680.

 Olemasolevate tehnovõrkude ja nende kaitsevööndiga arvestamise teemal: Kogu Tallinna

Lauluväljaku ala on tihedalt tehnovõrke täis, Tallinna Lauluväljakut on kasutatud

tehnovõrkude transiitkoridorina. Tallinna Lauluväljakut ei saa planeerida lähtudes

olemasolevatest tehnovõrkudest vaid tehnovõrgud tuleb vajadusel ümber tõsta.

 Mäe tänava parkimisalaks kujundamise teemal, sh kohalike vastuseis (Mäe tn on põhiliselt

kergliiklustee, juurdepääsuks väikeelamutele, seega jagatud liikluseala. Tänava alguses

õueala märk. Mäe tänavale suurema autoliikluse kavandamine ei ole vastuvõetav):

Parkimisala täpne maht täpsustatakse ja liigendatakse väiksemateks aladeks ning

liigendatakse kõrghaljastusega. Parkimisala on vajalik Tallinna Lauluväljaku toimimiseks

ja ürituste korraldusmeeskondade parkimiseks. Näidatust oleks tegelikkuses vaja oluliselt

suuremat parkimisala, plaanis on rajada miinimum programm. Ürituste vahelisel ajal oleks

suurem osa alast parkimisele suletud ning kasutusel vaba aja alana nt sportmängudeks.

Seega on antud parkimisala rajamine möödapääsmatu.

19 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmeallikatena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (28.05.2025. a))

infosüsteemi ja Maa- ja Ruumiameti kaardirakendusi (2025).

DP ala hõlmab Kesklinnas ja Lasnamäe linnaosas (tiheasustusalad, varustatud linna

tehnovõrkudega) asuvaid kinnistuid, mis valdavas osas kuuluvad kohalikule omavalitsusele (vt

ka ptk 1.1, tabel 1.1). DP kavast põhjapool piirneb ala tiheda elamualaga, lõunapoole jääb lisaks

elamutele ja ärihoonetele ka Kadrioru park. Ida poole jäävad mitmed kortermajad, kui ka

potentsiaalsed rohevõrgustiku ja pargi alad nagu näiteks klindipargi vöönd ning Kurepõllu ala.

Lääne poole jääb meri ja rannapromenaad koos Reidi tee puhkealadega ning hetkel kasutamata

ja suletud Fahle aed.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest

strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk 2.1). Vastavale infole

järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

Vastavates ptk-s antav info iseloomustab linnalist keskkonda vajadusel ka laiemalt kui

planeeringu ala ja selle ümbrus, võimaldamaks üldise taustinfo tagamist. Planeeringu

menetluses (DP algatamisel) on tagatud ka kogu planeeringuala kontaktvööndis (vt ka ptk 1,

joonis 1.1) esinevate asjakohaste aspektide käsitlus.

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide

järgselt

2.1.1 Maakonnaplaneering ja üleriigiline planeering

Harju maakonnaplaneeringus 2030+ (2018) on määratud üldised maakonna arengu

ruumilised põhimõtted. Maakonnaplaneeringu järgi jääb Tallinna Lauluväljaku ja lähiala DP

linnalise asustusega alale ning suures osas rohevõrgustiku alale (joonis 2.1).

Joonis 2.1. Väljavõte Harju maakonnaplaneeringust (2018) DP kava alal, koos DP kava visiooniga.

Maakonnaplaneeringu järgi jäävad DP alale lisaks kultuurimälestised ning looduskaitselised

objektid, sh kaitsealad. Maakonnaplaneeringu järgi soovitakse mh, et linnalises keskkonnas

oleks avalik ruum erinevaid tegevusi pakkuv, inimsõbralikult kujundatud ja mitmekesise

haljastusega. Rõhutatakse, et maakonna tasandil on vajalik säilitada/parandada rohelise

võrgustiku funktsioneerimist ja sidusust. Rohelise võrgustikuga kattumine ei välista otseselt

ehitustegevust, kui säilivad rohelise võrgustiku ökoloogilised ja puhkeväärtused ning toimivus.

Kaitsealadel ja kaitstava looduse üksikobjektide puhul peab maa-ala kasutamine lähtuma

koostatud kaitse-eeskirjast ning looduskaitseseadusest tulenevatest tingimustest ja piirangutest.

20 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Harju maakonnaplaneering lähtub omakorda üleriigilisest planeeringust „Eesti 2030+“

(2012), milles soovitakse veeäärseid alasid väärtustada ja senisest enim avada, sh ühendada

veekogude kaldad loomulikul viisil ülejäänud avatud ja avalikus kasutuses aladega.

Linnasiseste rohevõrgustike puhul rõhutatakse, et tuleb pühenduda ökosüsteemi terviklikkuse

väärtustamisele ja säilitamisele, rohevõrgustiku sidususe hoidmisele ja parandamisele.

2.1.2 Tallinna üldplaneering, teemaplaneering ja asjakohased arengudokumendid

Käsitletava piirkonna maakasutuse korraldamist reguleerivad Kesklinna linnaosa

üldplaneering (algatatud 21.02.2019, hetkel staatus – eskiislahenduse koostamine) ning

Lasnamäe elamualade üldplaneering (kehtestatud 2010), mis võtavad/võtsid arvesse

Tallinna üldplaneeringu (2001) maakasutuse suuniseid ja linnakeskkonna arenguid.

Tallinna üldplaneeringu järgi on DP ala maakasutuse otstarveteks määratud ühiskondlike ja

puhkeehitiste ala8, metsad, pargid ja looduslikud haljasalad9 (joonis 2.1). Alale ulatuvad ka

looduskaitseobjektid: Fahle park ja Maarjamäe paekallas. Looduskaitse peatükis tuuakse välja,

et kaitsealaseks tegevuseks jätta kohustusliku planeeringulise nõudena puude raiemahu

võimalik vähendamine kruntide hoonestamisel, vanade ja haigete puude väljavahetamine,

väheväärtuslike puuliikide asendamine väärtuslikematega ja uute puude istutamine. Tallinna

Lasnamäe elamualade üldplaneeringu järgi jääb DP ala kirdesse roheala (H)10, avalikult

kasutatavate- ja sotsiaalobjektide ala (A)11, korterelamute ala (Ek)12 (joonis 2.1).

Joonis 2.1. Väljavõte Tallinna üldplaneeringu (2001) ja Lasnamäe elamualade üldplaneeringu (2010)

maakasutusplaanist DP kava alal (punane äärejoon).

8 Ala on mõeldud põhiliselt haridus, teadus, tervishoiu, kultuuri või spordi jm asutustele; samuti samalaadsete

teenustega või vaba aja veetmisega seonduvatele ettevõtetele. 9 Puhkeotstarbelised alad - avalikuks kasutamiseks, lubatud ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. 10 Puhkeotstarbelised alad - avalikuks kasutamiseks. Alal võivad paikneda mänguväljakud ja lemmikloomade

jalutusplatsid ning üksikud väiksemad puhke- ja spordiehitised. 11 Alal võivad paikneda lastehoiu-, haridus-, teadus-, tervishoiu-, sotsiaalhoolekande-, operatiivteenuste-, sakraal-

, teadus-, kultuuri- või spordiasutused, vaba aja veetmisega seonduvad asutused ja parklad ning rekreatsioonialad. 12 Kolme või enama korrusega korterelamud ning väikesed lähipiirkonda teenindavad kaubanduse, äri, teeninduse,

lastehoiu ja vabaaja harrastusega seonduvad ettevõtted ja asutused, samuti parkimisalad, rohealad jms.

21 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Lisaks kehtestati 16.04.2009 Tallinna Linnavolikogu otsusega nr 78 teemaplaneering

„Tallinna Kesklinna miljööväärtuslike hoonestusalade piiride ning kaitse- ja

kasutamistingimuste määramine“, mis ulatub mh DP kava alale. Vastavalt

teemaplaneeringule piirneb DP kava ala Kadrioru miljööväärtusliku alaga. DP kava alale jäävad

järgmised väärtuslikud üksikobjektid: Narva mnt 77 hoone13 ja Pirita tee 14. DP kava alaga

piirnevad järgmised väärtuslikud üksikobjektid: Pirita tee 12 hoone15, Narva mnt 81 hoone16 ja

Narva mnt 91 hoone17.

Arengustrateegias Tallinn 2035 (2020) strateegiliste sihtide seas on nimetatud sh loovat

maailmalinna ja sõbralikku linnaruumi, mis seonduvad ka kavandatava tegevusega. Näiteks

kultuurivaldkonna visioonis nr 3 – linnaõhk teeb loovaks – soovitakse, et laulu- ja tantsupidude

traditsioon pakuks osalemisrõõmu ja elamusi järjest uute põlvkondadele tantsijatele ja lauljatele

ning peo külalistele. Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse tegevusprogrammi TP4: Laulu- ja

tantsupidude linn, milles tuuakse välja eesmärgiks – pidude korraldamiseks vajalik taristu on

kvaliteetselt välja arendatud ning vastab piduliste ja külaliste vajadustele. Kaudselt mõjutab

kavandatavat tegevust ka arengustrateegia liikuvusvaldkonnas väljatoodud tegevusprogramm

TP3: Mugav rattaliiklus, mis viiakse ellu Tallinna rattastrateegia 2018-2027 (2017) kaudu.

Tallinna rattastrateegia kohaselt soovitakse rajada rattateede põhivõrk, mis looks kiire ja

mugava ühenduse lähte- ja sihtkohtade vahel üle linna. Üks põhimaanteevõrgu rattateedest on

kavandatud vahetult DP kava ala lähedusse, kulgedes mööda Narva maanteed (tee number

7840521; kattub osaliselt kõrvalmaanteega nr 11608 Vana-Narva maantee).

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Käesolevas ptk-s antakse paikkonna kohta muud (sh teavet, mida juba ptk 1 ja 2.1-s ei

käsitletud) ja käesoleva tegevuse kontekstis asjakohast teavet ning ka varasemates ptk-s esitatut

täpsustavat infot. Üldistest kitsendustest, mida ei ole otseselt käsitletud ptk 1.3 võib siinkohal

esile tuua riigikaitselist ehitist ehk Tallinna maleva staap (Narva mnt 81), sh selle

piiranguvöönd. Viimane ulatub kavandatud toiduala, merepromenaadi ning tiigi toidupargini.

2.2.1. Pinnas ja põhjavesi

DP kava alal on Maa- ja Ruumiameti andmetel (1:50 000 geoloogiline baaskaart, 2025)

pinnakatteks valdavas osas peenliiv, kuid ala idapoolses osas esineb pinnakatteta aluspõhja

avamusala (kattub sh osaliselt paljandi asukohaga). Kavandatava merepromenaadi asukohas

esineb liiva ja kruusa. Pinnakatte paksus suureneb DP alal idast lääne suunas, ulatudes

maksimaalselt u 20 meetrini. Maa-alal esinevaid geoloogilisi väärtusi võtab kokku ka ptk 2.2.3.

Eesti Geoloogiateenistuse radoonikaardi (2023) põhjal võib eeldada pinnase radooniohu taset -

kõrge või väga kõrge, kus Rn-riski väärtus jääb vahemikku 50-150 kBq/m3.

Põhjavee kaitstus varieerub DP alal: idapoolses osas, kus aluspõhi on pinnakatteta ja avatud,

on põhjavesi kaitsmata; ala keskosas, laululava ümbruses, on põhjavesi nõrgalt kaitstud;

laululavast lääne suunas jääb aga kaitstud ala (joonis 2.2). Kogu alal levivad lõheliste ja

13 J. Rosenbaum, 1913. Tööstur E. Fahle luksusvilla (hävinud) majandushoone, silma-paisev näide. 14 Pirita tee kaldapromenaad sh raudbetoonist sillutis, kaldarinnatis ning selle punakas-oranži värvi ja iseäraliku

vormiga teraspiire. Ehitati Moskva olümpiamängude purjeregatiks (1980). 15 Elamu. Arh. J. Rosenbaum. 1912. LV: Heimatstiili silmapaistev näide silmapaistvalt arhitektilt. 16 Suvemõis. 1870. aasta paiku (vanade kaartide põhjal). 17 Suvemõis. Arh. N. Thamm. 1884.

22 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

karstunud kivimitega põhjaveekihid, mida ei kasutata kohaliku omavalitsuse ühisveevarustuse

süsteemides.

Joonis 2.2. Põhjavee kaitstus (roheline – kaitstud, heleroosa – nõrgalt kaitstud, tumeroosa – kaitsmata)

lõheliste ja karstunud kivimitega põhjaveekihtides DP kava alal ning selle läheduses. Alus: Maa- ja

Ruumiamet, 2025.

2.2.2. Pinnavesi

Maa- ja Ruumiameti andmete (2025) järgi läbib DP kava ala Hundikuristiku oja (VEE1093800,

ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu), sh alale ulatub selle veekaitse-, ehituskeelu- ja

piiranguvöönd (joonis 2.3). Hundikuristiku oja ehituskeeluvööndisse ulatub osaliselt

kavandatav piirdeaed, piiranguvööndisse (mitte metsamaal) ulatub osaliselt kavandatav

toiduala. DP kava ala ulatub osaliselt ka Läänemere (VEE3000000, avalik veekogu) rannale (ei

ole vastavas lõigus üleujutusohuga), sh selle kallasrajale ning ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja

piiranguvööndisse (joonis 2.3). Täpsemalt ulatub selle piiranguvööndisse merepromenaad ja

osaliselt pea- ning kiigetee, toiduala. Ranna veekaitse-, ehituskeeluvööndisse ning kallasraja

piiridesse jääb kavandatud merepromenaad. Eelnevalt nimetatud objekte käsitleti ka ptk 1.

Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) järgi hinnati kavandatava tegevuse

vahetusse kontakti jääva Läänemere osavalgala Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi

ökoloogilist seisundiklassi aastal 2019 „kesiseks“ ning keemilist seisundiklassi „halvaks“,

koondseisund oli ka „halb“. Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade veemajanduskavade

2022-2027 meetmeprogramm 2022-2027 (2022) järgi on peamisteks surveteguriteks

reoveepuhasti loa nõuetele mittevastavus ning sadamates tekkiv potentsiaalne

keskkonnareostus (keskkonnanõuete mittejärgimisel). Tulemusena on kaasnenud täiendav

koormus (eutrofeerumine, lisanduvad toitained, PBDE18 ja Hg kalas, TBT19 settes) veekogule.

Veemajanduskava järgi on eesmärgiks saavutada hea seisund pärast aastat 2027/saavutada

erandi leebemat eesmärki (KESE - Hg ja pBDE kalas, TBT settes - halb; ÖSE - FÜPLA,

MAFÜ, SUSE, FÜKE - kesine). Keskkonnaagentuuri andmetel (2024) oli veekogu

ökoloogiline seisundiklass aastal 2023 „kesine/kesine ÖP (ökoloogiline potentsiaal), keemiline

seisund „halb“, koondseisund samuti „halb“. Meetmeteks on määratud reoveepuhasti toimimise

hinnangu koostamine ning veekaitse- ja keskkonnanõuete täitmine sadamates ja nõuete täitmise

üle järelevalve tegemine.

18 PBDE - polübroomitud difenüüleetrid 19 TBT - tributüültina

23 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Joonis 2.3. Kitsenduste mõjualad (veekogud) DP kava alal ning selle läheduses. Alus: Kolm Pluss Üks

OÜ ja Lootusprojekt OÜ, 2024 ning Maa- ja Ruumiamet, 2025.

2.2.3. Looduskaitse

DP kava alale ega selle lähedusse ei jää Natura 2000 alasid. DP kava alale jääb

maastikukaitseala Fahle aed (kaitsealune park, KLO1200223), sh kattub osaliselt kavandatud

toitlustusalaga (joonis 2.3). Lisaks jääb osaliselt alale kaitstav looduse üksikobjekt Maarjamäe

paekallas, sh Suhkrumäe paljand (astang, KLO4000607), sh selle piiranguvöönd. Maarjamäe

paekallas ja selle piiranguvöönd kattub osaliselt kavandatud serpentiinteega, piiranguvööndisse

ulatub ka kavandatud Metsalava toidupark, DP ala kirdesse jääv parkimisala ning olemasolev

ja rekonstrueeritav piirdeaed. Eelnevalt nimetatud objekte käsitleti ka ptk 1 ja 2.1. DP kava ala

vahetusse lähedusse, minimaalselt 7 m kaugusele, jääb maastikukaitseala Kadrioru park

(kaitsealune park, KLO1200218) ning minimaalselt 6 m kaugusele kaitstav looduse

üksikobjekt Hundikuristiku paljand ja juga (paljand, KLO4000047), sh selle

piiranguvöönd.

EELIS andmetel (29.05.2025) ei ole DP kava alal ega vahetus läheduses (kuni 50 m)

registreeritud I kaitsekategooria taime-, seene- ja sambliku- ega loomaliigi leiualasid. Samuti

ei jää vahetusse lähedusse II kaitsekategooria taimeliigi ega III kaitsekategooria seene- ja

sambliku- ega loomaliigi leiualasid. DP alal on registreeritud järgmiste III kaitsekategooria

taimeliikide leiualad (joonis 2.4): must tuhkpuu (KLO9305426, KLO9312213; vt ka ptk 1.3.2

ja 1.3.3), hall käpp (KLO931270), suurelehine porella (KLO9403921). Must tuhkpuu leiuala

KLO9305426 jääb DP kava ala sisse ning teiste eelpool nimetatud kaitsealuste taimeliikide

leiualad jäävad kavandatavast DP kava aia piirist väljapoole.

DP kava alale ulatub osaliselt II kaitsekategooria samblikuliigi rohe-tilksambliku

(Biatoridium monasteriense) leiuala (KLO9701723), mis kattub osaliselt ka kavandatud

serpentiinteega. DP vahetusse lähedusse (minimaalselt u 6-7 m kaugusele DP alast) jääb veel

üks rohe-tilksambliku leiuala (KLO9701725) ning II kaitsekategooria nahkhiirlaste

(Eptesicus nilssonii (põhja-nahkhiir), Myotis dasycneme (tiigilendlane), Myotis daubentonii

(veelendlane), Nyctalus noctula (suurvidevlane), Pipistrellus nathusii (pargi-nahkhiir),

24 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Pipistrellus pipistrellus (kääbus-nahkhiir), Plecotus auritus (pruun-suurkõrv)) leiualad (vt

eelhinnangu lisa 1, ametkondlikuks kasutamiseks). Eesti Samblike Infosüsteemi (eSEIS) järgi

kasvab rohe-tilksamblik peamiselt vanadel laialehistel puudel, kõige sagedamini jalakal ja

saarel. Peamisteks ohuteguriteks on metsahooldustööd, puuliikide osakaalu muutmine

metsades, metsade vanuse muutumine (vanade metsade ja suurte puude kadumine), lageraied,

mistõttu peamisteks kaitsesoovitusteks on metsaraie vältimine liigi kasvukohtades ja ümbruses,

kuna see võib muuta niiskus- ja valgustingimusi. EELIS andmetel on nahkhiirlaste peamisteks

ohuteguriteks varjepaikade kadumine (hoonete lammutamine, renoveerimine, õõnsustega

puude raie jm), talvitumispaikade hävimine ja häirimine talvitumise või poegimiskolooniate

ajal.

Joonis 2.3. Kaitsealad ning kaitstavad looduse üksikobjektid DP kava alal ning selle läheduses. Alus:

Kolm Pluss Üks OÜ ja Lootusprojekt OÜ, 2024 ning Maa- ja Ruumiamet, 2025.

Joonis 2.4. III kaitsekategooria taimeliikide leiualad DP kava alal ja selle ümbruses. Alus: Kolm Pluss

Üks OÜ ja Lootusprojekt OÜ, 2024 ning Maa- ja Ruumiamet, 2025.

25 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Keskkonnaportaali andmetel (04.06.2025) ei ole DP kava alal ega lähialas (kuni 50 m)

registreeritud võõrliikide leiukohti. Lähim võõrliigi leiukoht (Heracleum sosnowskyi

(Sosnovski karuputk, VLL1006480, HA155)) paikneb u 53 m kaugusel DP alast. Kolooniat on

hinnatud raskusastmega 1 (lihtne) ning seisundiks tõrjutav.

2.2.4. Kultuurimälestised ja pärandkultuur

DP kava alal asub Maa- ja Ruumiameti andmete (2025) järgi üks kultuurimälestis – Tallinna

laululava ansambel, 1960. a (ehitismälestis, mälestise registri number 3117), sh selle

kaitsevöönd (joonis 2.5). DP kava alale ulatub osaliselt ka Tallinna vanalinna muinsuskaitseala

kaitsevöönd ja selle vaatesektori kaitsevöönd, Kadrioru lossikompleksi köögihoone

A.Weizenbergi t. 28 kinnismälestise kaitsevöönd ning laevavraki kinnismälestise kaitsevöönd.

Joonis 2.5. Kultuurimälestised ning nende kaitsevööndid DP kava alal (märgitud lilla joonega) ja selle

ümbruses. Alus: Maa- ja Ruumiamet, 2025.

26 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad

ptk-d näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või mitte

algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel

arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (3.1-3.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

3.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 3.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

3.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Harju maakonnas, Tallinnas, Kesklinna ja Lasnamäe

linnaosas, Kadrioru ja Paevälja asumites. Tallinna Lauluväljaku territooriumi on kasutatud

üleriigiliste laulupidude ehk üldlaulupidude toimumispaigana alates 1928. aastast. Tegevused

alal on jätkuvalt eesmärgistatud ning DP kava (võimaliku algatamise järgselt planeeringu)

vajalikkust on kirjeldatud täpsemalt ptk 1.1.

DP kava ala jääb lähtuvalt Tallinna üldplaneeringust (2001) ühiskondlike ja puhkeehitiste alale

ning metsade, parkide ja looduslike haljasaladele. Suures osas ei muudeta DP kavaga

maakasutuse sihtotstarvet, sh ala jääb kehtima Tallinna ÜP järgi määratud ühiskondlike ja

puhkeehitiste alaks. DP kava järgi on kavandaud Tallinna ÜP-ga määratud metsade, parkide ja

looduslike haljasaladele avalikuks kasutamiseks mõeldud merepromenaad, mis ei ole vastuolus

27 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

sihtotstarbe eesmärgiga – puhkeotstarbelised alad, mis on mõeldud avalikuks kasutamiseks ja

millele võib ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. Kavandatav ei ole vastuolus

hetkel koostatava Kesklinna linnaosa üldplaneeringu teadaolevate maakasutusprintsipide

eeldustega.

DP ala kirdesse jääb Tallinna Lasnamäe elamualade üldplaneeringu (2010) järgi roheala,

avalikult kasutatavate- ja sotsiaalobjektide ala ja korterelamute ala. DP kava järgselt soovitakse

rajada käsitletavale alale multifunktsionaalne parkimise ala, mis üritustevälisel ajal oleks

kasutusel rekreatsioonialana (väli-korvpalliplats, petankiväljak, saalihoki, rulluisutamise

õppeväljak), mille mahtu täpsustatakse edasistes protsessides. Parkimisala kavandamine ei ole

vastuolus avalikult kasutatavate- ja sotsiaalobjektide ala ning korterelamute ala sihtotstarbe

eesmärkidega. Multifunktsionaalse otstarbega parkimisala kavandamine ÜP-ga määratud

haljasalale (üle linnaline puhkeala Lasnamäe paekallas Maarjamäe kohal) ei muuda ulatuslikult

(parkimisalaga hõlmatud ala moodustab u 10% eelpool nimetatud puhkealast) ÜP-ga määratud

maakasutuse sihtotstarvet.

DP võib olla kehtivat üldplaneeringut (Tallinna üldplaneering, 2001) muutev, kuid

vastavasisuline otsus langetatakse DP algatamisel. KSH eelhinnangu käigus kogutud info viitab

sellele, et ÜP muutmise vajadust, tulenevalt ranna ehituskeeluvööndisse kavandatud

liikumiskoridorist ehk avalikust teest, siiski ei saa pidada tõenäoliseks. St vastavale teele

rakendub ilma ranna ehituskeeluvööndi vähendamise vajaduseta LKS § 38 lg 5 p 10 erisus,

mistõttu ei ole tegemist ÜP-d muutva planeeringuga. Veekogude temaatikat on avatud ka ptk

3.5.1 ja 3.5.3.

Käesoleva teema koondvaates tuleb veel välja tuua, et ptk 1 ja 2 koondatud teabe alusel ei saa

DP kavaga kavandatavat ja paikkonna kirjeldusi arvestades järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis ei sobiks juba ajaloolisesse keskkonda või vajaks ebaproportsionaalseid

vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid

tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks teguriks.

3.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit

DP kava maakasutuslikud eesmärgid järgivad ptk-s 2 esile toodud planeerimis- ja

arengudokumentide põhimõttelisi arengusuundi (toetudes ka ptk 3.1). Kavandatava tegevuse

iseloomu ja paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust

ega looda eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

DP kava ala äärde (Narva mnt küljele) on linnal juba varasemast (vt ptk 1.3.1) kavas olnud

võimaldada liikluse mitmekesistamist – kergliiklus ja trammiteed (mh Tallinna jätkusuutliku

linnaliikuvuse kava - liikuvuse valdkonna arengukava 2035). DP kavaga kavandatud tegevus

ei ole vastuolus vastavate soovitud tegevusega (mh tehnovõrkude, kõnniteede, haljasalade

rajamine ja rekonstrueerimine), kuivõrd perspektiivsete liikumiskoridoride aladele ei ole

kavandatud selliseid laululava edasise haldusega seotud rajatisi / funktsioone, mis võiksid

tekitada kahe olulise eesmärgi saavutamise vahelisi konflikte. Liikluslahenduste

projekteerimine ja laululava arendusega seotud võimalik planeerimisprotsess saavad erinevaid

avalikke huve tasakaalustatult arvesse võtta, st asjakohased eeldused on selleks olemas.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 2.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

28 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (vastavalt teadaolevatele

lähtetingimustele, vt ptk 1) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

3.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike või kohalike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestatakse

planeerimise protsessis riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest.

3.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Kavandatav DP tegevus ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi

õiguslikult paika pandud DP koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse

algatamisel) riiklike normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2

ning Eesti riigi õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.

3.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning

võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning

õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks. Sissejuhatavalt saab esile tuua, et ptk

1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Harju maakonnas, Tallinnas, Kesklinna ja Lasnamäe

linnaosas, Kadrioru ja Paevälja asumites. Tallinna Lauluväljaku territooriumi on kasutatud

üleriigiliste laulupidude ehk üldlaulupidude toimumispaigana alates 1928. aastast. Tegevused

alal on jätkuvalt eesmärgistatud ning DP kava (võimaliku algatamise järgselt planeeringu)

vajalikkust on kirjeldatud täpsemalt ptk 1.1. DP kava täpsemaid tegevusi avatakse ptk 1.2 ning

senist laekunud tagasisidet ptk 1.3.

3.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning kliimale

(sh oht keskkonnale)

DP kavaga soovitakse jätkata ajalooliselt ja avalikkusele oluliseks saanud objekti kasutusega.

Võimalikke arenduskavasid suunatakse teadlikult. kaasates selleks pädevaid institutsioone ja

asjakohaseid töövahendeid. Ptk 1.1 nähtub, et 2022. aastal kuulutas SA Tallinna Lauluväljak ja

Tallinna Strateegiakeskus avaliku ideekonkursi Tallinna Lauluväljakule ruumilise

tervikvisiooni leidmiseks, mis võimaldaks lauluväljaku territooriumi avardada ning senisest

mitmekesisemalt kasutada, ühtlasi laulupidude traditsiooni hoides. Ideekonkursi võitis

võistlustöö „Kiigele“ (vt ka eelhinnangu ptk 1.1, jooniseid 1.2 ja 1.3), mis valmis

arhitektuuribüroode 3+1 ning Lootusprojekt ühistööna. Võidutöö ning selle põhjal koostatud

29 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

„Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu arhitektuurne lähteülesanne“ on aluseks

Lauluväljaku ala detailplaneeringu algatamisel ning edasisel ruumilisel planeerimisel. Hoonete,

rajatiste ning väliruumi eskiisprojekte koostatud ei ole ning tellitakse "Kiigele" autoritelt

detailplaneeringu koostamise ajal. Ka jätkub koostöö erinevate osapooltega, et tagada ala

väärtuslikkuse ja looduskaitseliste aspektidega seotud erisustega arvestamine (vt ka ptk 3.5.3 ja

3.5.4), võimaldamaks samas laululava pikaaegset ja eesmärgistatud arendamist / kasutamist.

Käesoleval hetkel paikneb kavandatava tegevuse alal (olemasolev lauluväljak ja selle

arenduskava tsoon) põhikaardi järgi õu, plats/teeala, lage- ja haljasala, mets. Kavandatava

tegevuse käigus soovitakse rajada mh lage- ja haljasaladele ning metsa alale rajatisi (sh hooneid,

parklaid), mistõttu võib tekkida mõju pinnase kasutusele. Kavandatava tegevuse raames

suureneb vett mitteläbilaskvate pindade ala (kavandatud rajatised, parkla). Arvestades

arendusalal olemasolevat maakasutust, siis ei ole suures osas maastikuilme muutust võimalik

pidada paikkonda mitte sobivaks. Peamiseks võimalikuks konfliktseks kohaks on DP ala kirdes

lagedale harvikuga alale, kavandatud parkimise ala, millega muudetakse senist maakasutust.

Dokumendis „Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu arhitektuurne lähteülesanne“

(Kolm Pluss Üks OÜ ja Lootusprojekt OÜ, 2024) kirjeldatakse, et maapealsetes parklates

kasutatakse võimalusel vett läbilaskvaid katendeid, mis vähendaks/leevendaks lisanduvate vett

mitteläbilaskvate pindade lisandumist. Üritusaegseid parklaid soovitakse kasutada muudel

aegadel rekreatsioonialana (väli-korvpalliplats, petankiväljak, saalihoki, rulluisutamise

õppeväljak), mille tarbeks kavandatakse ka pargivarustus. Parkimisalade kavandamine

multifunktsionaalse alana võib leevendada maastikuilme muutust (eelkõige ümbruskonna

elanikele), mh kui edasises planeeringuprotsessis kavandatakse parkimisalale mitmekesist

(kõrg-)haljastust parkimiskohtade vahele ning parkimisala ümbrusesse nii nagu see on

sätestatud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt edastatud lisatingimustes (ptk 1.3.1).

Parklast kogutud sademevesi võib olla potentsiaalselt saastunud. Tänavatelt ja parklatest

sademevee poolt kaasa haaratud reoained, õli ja rehviosakesed, muu hõljum jt saasteained

tõstavad sademevee reostusastet ja selle ilma puhastamata immutamisel võib kaasneda

põhjavee saastumise risk. Seetõttu kaitsmata põhjaveega alal ei tohi seda sademevett otse ilma

puhastamata immutada. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt edastatud lisatingimustes (ptk

1.3.1) antakse täiendav suunis, et sademevee immutamise võimaluste täpsustamiseks tuleb viia

läbi ehitusgeoloogiline uuring.

DP kava tegevusi (ptk 1.2), laekunud tagasisidet (ptk 1.3) ning veemajanduskava (ptk 2.2.2)

kokkuvõtet arvestades ei ole ette näha ohtusid veekogumitele. Merre ulatuva merepromenaadi

jätk planeeritakse alt lahtise terrassina ning vaiadel, millise lahenduse sobivust on

indikatsioonina sobivaks pidanud ka Keskkonnaamet (vt ptk 1.3.2 ja 1.3.3). Veekogude

temaatikat vaata ka ptk 3.5.3.

Kavandatav ei oma täiendavaid olulisi negatiivseid mõjusid paikkonna õhule ja kliimale.

Peamiseks võimalikuks konfliktseks kohaks on DP ala kirdes kavandatud parkimise ala, mis

võib suurendada vähesel määral soojussaare tekke ohte mõjutades sellega minimaalselt ka

lokaalset kliimat. Lisaks võib täiendav autoliiklus parkimisalale ja -alalt suurürituste ajal

suurendada heitgaaside kontsentratsiooni lühiajaliselt ja lokaalselt.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused/suunised,

mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 Sademevee immutamislahenduste kavandamisel juhinduda geoloogilise uuringu

tulemustest selgunud infot pinnase iseloomu kohta, sademevee kvaliteeti ning ka

30 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kliimamuutustega kaasnevat prognoosi valingvihmade intensiivsuse suurenemise

kohta. Parkimiskohtade kavandamisel võimalusel kasutada murukivi. Vett läbilaskvaid

katendeid (nt dreenasfaltit, ökokruusa, murukivi jms) kasutada lisaks parkimisalale

võimalusel ka kavandatavate rajatiste vahetus läheduses. Lahenduste väljatöötamisel

tuleb arvestada ristkasutuse võimalikkust. Parklatest kokku kogutava sademevee osas

tuleb see vajadusel enne immutamist juhtida läbi õli-mudapüüdurite.

3.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Senine ja tulevane kavandatav tegevus (pealinna tiheasustusaladel) piirneb põhja, lõuna ning

idasuunal elamualadega. Lisaks jäävad ümbritseva ala vahetusse lähedusse mitmed puhkealad.

Kavandatava tegevusega jätkatakse piirkonnas ürituste korraldamisega ning alal toimuv (nt

Metsalava lisandumine) ei muuda oluliselt avalike ürituste poolt juba tekitatavat mürafooni

paikkonnas. Küll võib lühiajaliselt häiringuid põhjustada tegevuspaiga arendamisega seotud

ehitustegevus, kui see paikneb naabruskonna elamute lähipiirkonnas (eelkõige < 50 m).

Keskkonnaministri 16.12.2016. a määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb ehitusmüra

piirväärtusena rakenda ajaperioodil 21.00-7.00 ja vastavas piirkonnas (elamud, II

mürakategooria) 45 dB(A) taset. Kehtivate nõuete (müratasemete tagatavuse osas) täitmine on

vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega tuleb

mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist vältida õhtusel ja öisel

ajal (21.00-7.00). Juhul kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja

piirkonnas vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks

perioodi 23.00-7.00.

DP kavaga on planeeritud lahendused (näiteks merepromenaadi ristumine Pirita teega,

parkimisala rajamine DP ala kirdesse ja selle mõju vahetusse lähedusse jäävatele Narva

maanteele ja Mähe teele), millel võib avalduda mõju liiklusvoogudele, sh ohutusele.

Ehitusseadustiku § 102 järgi ei loeta kavandatavaid tegevusi olulise mõjuga liiklusvoole

tegevusteks, millega kaasneks kohustuslik liiklusohutusele avalduva mõju hindamine (vastavalt

majandus- ja taristuministri määrusele nr 48) ega liiklusohutuse auditeerimist (vastavalt

majandus- ja taristuministri määrusele nr 83). Sellegipoolest, andis Tallinna Linnaplaneerimise

Amet edastatud lisatingimustes (ptk 1.3.1) suunised selgitada välja Mäe tänava poolse

parkimisala planeerimise võimalikkus võttes arvesse looduskaitselisi piiranguid ja Mäe tänava

äärseid elamuid, esitada suurüritusteaegsed põhimõtted liikluse korraldamiseks nii

planeeritaval alal kui ka väljaspool seda, selgitada koostöös Tallinna Transpordiametiga välja

liikluskorralduslikult ohutu lahendus, sh kaaluda võimalust kavandada täiendavad sõidukite

juurdepääsud Narva maanteelt ja Pirita teelt. Võttes arvesse ülaltoodud infot antakse

soovitusena tellida DP menetluse raames sisendanalüüs ehk hinnang kavandatava tegevuse

liiklusohutusele avalduvale mõjule. Hinnangu andmisel jälgida liiklusohutusele avalduva mõju

hindamise ja/või liiklusohutuse auditeerimise printsiipe ja kaasata liikuvuseksperte.

Lisaks võivad eluhoonete vahetusse lähedusse kavandatavad hooned (nt Majandushoone),

tekitada täiendavaid varjutusi lähialale jäävatele eluruumidele. Tallinna Linnaplaneerimise

Ameti poolt edastatud lisatingimustes (ptk 1.3.1) on juba kirjeldatud insolatsiooni kestuse

muutmise analüüsi vajalikkus, mille tulemusi tuleb võtta arvesse planeerimisetapis, kui

planeering algatatakse ning vastav uuring teostatakse.

31 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus/suunis,

mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 DP kava ala kirdes kavandatud parkimisala vajadust, mahtu ning piire DP protsessis

(selle algatamisel) analüüsida võttes arvesse perspektiivse ratta- ja trammitee projekte,

sh inimeste liikumisvajadusi. Parkimiskorralduse kavandamisel tuleb võtta arvesse

vahetusse lähedusse jääva Mäe tänava olemasolevat liikluskorraldust (kitsas sõidutee

(kuni 3,5 m), õueala), mistõttu võimalusel näha ette ligipääs parklale Narva maanteelt,

kasutades olemasolevat Mäe parklat. Tuleb eelistada lahendusi, mis ei muudaks Mäe tn

senist kasutuskorda.

 Parkimiskorralduste analüüsimiseks DP raames antakse soovitus tellida DP menetluse

protsessis sisendanalüüs ehk hinnang kavandatava tegevuse liiklusohutusele avalduvale

mõjule. Hinnangu andmisel jälgida liiklusohutusele avalduva mõju hindamise ja/või

liiklusohutuse auditeerimise printsiipe (tulenevad ehitusseadustikust) ja kaasata

liikuvuseksperte.

 Mürarikaste (arvestades ka piirkonna mürafooni) ehitustööde tegemist (eelkõige seniste

elamute lähipiirkonnas (< 50 m)) vältida õhtusel ja öisel ajal (21.00-7.00). Juhul kui

ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil ja piirkonnas vältimatult

vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks perioodi 23.00-

7.00.

3.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht invasiivsetest

võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Harju maakonnaplaneeringu 2030+ järgi jääb DP ala suures osas rohevõrgustiku alale. Suures

osas jääb kavandatav tegevus rohevõrgustiku alal olemasoleva Tallinna Lauluväljaku

territooriumile, mistõttu täiendavate ehitiste rajamisega ei kaasne olulist mõju ala väärtusele ja

tundlikkusele. Peamiseks võimalikuks konfliktseks kohaks rohevõrgustikuga on DP kava järgi

hoonete ja rajatistega rohevõrgustikku täiendavalt hõivatavad alad. Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ järgi on käsitletakse rohevõrgustiku osana ka rohetaristut, mis

pakub mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid20. Tagamaks rohevõrgustiku funktsioonide

jätkuvat efektiivset toimimist, tuleb alale uute hoonete ja rajatiste täpsustatud lahenduste

kavandamisel kasutada Tallinna linna tarbeks loodud Rohefaktori

(https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor) tööriista.

DP alal ei ole registreeritud invasiivseid võõrliike, mistõttu kavandatava tegevuse elluviimisega

ei ole ette näha mõju võõrliikide levikule. Alal esineb mitmeid looduskaitselisi objekte, millele

hinnatakse mõju alapeatükis 3.5.4. Põhjavee kaitstuse teemat käsitleti alapeatükis 3.5.1,

pinnaveekogudega seotud piiranguid käsitletakse alljärgnevalt.

Hundikuristiku oja ehituskeeluvööndisse ulatub osaliselt kavandatav piirdeaed,

piiranguvööndisse ulatub osaliselt kavandatav toiduala. DP ala ulatub osaliselt ka Läänemere

rannale, sh selle kallasrajale ning ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndisse ning

mereranna korduva üleujutusala piirile (üleujutusohtu Maa- ja Ruumiaameti alusel ei ole).

Läänemere ranna piiranguvööndisse ulatub kavandatud merepromenaad ja osaliselt pea- ning

20 Ökosüsteemiteenused - mitmesugused keskkonnakaitselised, sotsiaalsed ja majanduslikud hüved, mida

ökosüsteemid inimkonnale pakuvad. Eristatakse nt varustus-, reguleerimis-, kultuuri ja rekreatiivseid ning

tugiteenuseid.

32 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kiigetee, toiduala. Ranna veekaitse-, ehituskeeluvööndisse ning kallasraja piiridesse jääb

kavandatud merepromenaad. DP kavaga planeeritav tegevus ei tekita vastuolusid ranna- ja

kaldakaitse eesmärkidega. Samuti ei ole kavandatav tegevus ei ole vastuolus Hundikuristiku

oja ega Läänemere ranna piirangu- ega ehituskeeluvööndis kehtivate tingimustega (vastavalt

Looduskaitseseadus § 37 ja § 38), sh Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamist

merepromenaadi kui avaliku tee rajamisel pole vaja taotleda, võttes arvesse, et tegemist on

Looduskaitseseaduses § 38 lg 5 p 8 nimetatud erisusega. Pärast tegevuse elluviimist jääb

merepromenaad ranna ehituskeeluvööndisse.

DP alal asub üks kultuurimälestis – Tallinna laululava ansambel, 1960. a, sh selle kaitsevöönd

ning alale ulatub osaliselt Tallinna vanalinna muinsuskaitseala kaitsevöönd ja ka selle

vaatesektori kaitsevöönd, Kadrioru lossikompleksi köögihoone A.Weizenbergi t. 28

kinnismälestise kaitsevöönd ning laevavraki kinnismälestise kaitsevöönd. Kavandatava

tegevuse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju eelnevalt toodud

kultuurimälestisele ega alale ulatuvate kultuurimälestiste kaitsevöönditele.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus/suunis,

mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 Tagamaks rohevõrgustiku funktsioonide jätkuvat efektiivset toimimist, tuleb alale uute

hoonete ja rajatiste täpsustatud lahenduste kavandamisel kasutada Tallinna linna tarbeks

loodud Rohefaktori (https://www.tallinn.ee/et/ehitus/rohefaktor) tööriista.

3.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Toetudes ptk 1 ja 2, siis ei esine DP alal Natura 2000 alasid, mida võiks kavandatav tegevus

mõjutada. Vastavast tulenevalt negatiivsed mõjud (sh nende eeldused) Natura 2000 võrgustiku

aladele puuduvad.

DP alale jääb maastikukaitseala Fahle aed (kaitsealune park, KLO1200223), sh kattub

osaliselt kavandatud toitlustusalaga. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006 määruses nr 64

„Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskirjas“ § 1 lg 1 on toodud välja, et

pargi kaitse-eesmärgiks on ajalooliselt kujunenud planeeringu, dendroloogiliselt,

kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning

pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja

arendamise suunamisega. SA Tallinna Lauluväljaku tagasisides (ptk 1.3.3) tuuakse välja, et

Fahle mõisa aia alal ei ole säilinud ajaloolist aiakujundust, sh ala on võsastunud ning vanad

pargipuud kadunud. Kavandatud toitlustusala jääb väljapoole Fahle aia ajaloolisi piire.

Peamiseks võimalikuks konfliktseks kohaks Fahle aia kaitse-eesmärkidega on

dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult

väärtusliku puistu kahjustamine. Tallinna Linnaplaneerimise Amet andis edastatud

lisatingimustes (ptk 1.3.1) suunised planeerida toidupaviljoni ala väljapoole kaitsealust Fahle

aeda või alternatiivse võimalusena hinnata Fahle aia looduskaitselist väärtust puu täpsusega, sh

tuleb töö läbi viinud eksperdil anda kaitsealuse Fahle aia kohta hinnang, kas toidupaviljoni ala

võib edaspidi ulatuda Fahle aeda. Eelnimetatud tingimus hinnata Fahle aia looduskaitselist

väärtust puu täpsusega annab eeldused edaspidistes etappides väärtusliku puistu säilitamiseks

ja seeläbi kaitse-eesmärkide saavutamiseks. Käesoleva töö koostaja annab järgneva suunise -

33 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

puistu looduskaitselise väärtuse hindamise metoodika tuleb enne uuringu kavandamist

kooskõlastada pargi valitsejaga (Keskkonnaametiga).

Lisaks jääb osaliselt alale kaitstav looduse üksikobjekt Maarjamäe paekallas, sh Suhkrumäe

paljand (astang KLO4000607), sh selle piiranguvöönd. Maarjamäe paekallas ja selle

piiranguvöönd kattub osaliselt kavandatud serpentiinteega, piiranguvööndisse ulatub ka

kavandatud Metsalava toidupark ning aed. Keskkonnaministri 01.03.2023 määruses nr 10

„Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri“ järgi on kaitstava looduse üksikobjekti

kaitse-eesmärgiks kaitsta ja säilitada teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega

elusa või eluta loodusobjekti, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand,

koobas, karst või nende rühm, seisundit ja ilmet ning üksikobjekti ümbritseva maastiku ilmet.

Peamiseks võimalikuks konfliktseks kohaks kavandatavate tegevuste (serpentiintee, Metsalava

toidupark, DP ala kirdes asuva parkimise ala, piirdeaia ehitamine) elluviimisel on kaitsealuse

üksikobjekti seisundi ja ilme kahjustamine. Tagamaks kaitsealuse üksikobjekti seisundi ja ilme

säilitamist tuleb viia läbi geoloogiline uuring, mis hõlmab DP alale jääva Maarjamäe paekallast

ja selle piiranguvööndit. Serpentiintee kavandamisel tuleb järgmistes etappides ehk planeeringu

algatamise järgselt leida alternatiivne asukohalahendus, mille korral jäädakse üksikobjekti

piirist väljapoole (üksikobjektil tegevusi välistab kehtiv kaitsekord, vt eelhinnangu ptk 1.3.2).

Geoloogilise uuringu tulemus peab andma hinnangu, kas kavandatavad rajatised võivad

avaldada negatiivset mõju kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis ning vajadusel

pakkuma välja leevendavaid meetmeid, mida rakendades välistatakse mõjutegurid. Hinnangu

andmisel tuleb mh võtta arvesse olemasolevate teede ning piirdeaia paiknemisi.

Looduskaitselise väärtuse hindamise metoodika tuleb enne uuringu kavandamist kooskõlastada

objekti valitsejaga (Keskkonnaametiga).

DP alal on registreeritud järgmiste III kaitsekategooria taimeliikide leiualad: must tuhkpuu

(KLO9305426, KLO9312213), hall käpp (KLO931270), suurelehine porella (KLO9403921).

Must tuhkpuu leiuala KLO9305426 jääb DP kava ala sisse ning teiste eelpool nimetatud

kaitsealuste taimeliikide leiualad jäävad kavandatavast DP kava aia piirist väljapoole – must-

tuhkpuu leiuala KLO9312213 ja suurelehise porella leiuala KLO9403921 jäävad u 30 m

kaugusele kavandatud parkimise alast; hall käpa leiuala KLO931270 paikneb eelduste kohaselt

Lauluväljaku olemasoleva piirdeaia ja Narva mnt vahel oleval nõlval, jäädes Klindipargi

projektiga kavandatava Klindipargi silla vahetusse lähedusse.

SA Tallinna Lauluväljaku tagasisides (ptk 1.3.3) tuuakse välja, et must tuhkpuu leiuala

KLO9305426 asukoht on mõneti ebatäpne. Lisaks tuuakse välja, et Metsalava toiduala, kus

hakkavad paiknema ajutised telgid, ning serpentiinraja asukohad täpsustatakse kahjustamata

kaitsealust must tuhkpuud. Kuigi hall käpa leiuala KLO931270 jääb, nagu juba eelpool

nimetatud, väljapoole kavandatud tegevusest (asub Lauluväljaku ja Narva mnt vahel,

Klindipargi projektiga kavandatava Klindipargi silla lähedusse), toob SA Tallinna Lauluväljak

välja, et hall käpa säilimine samas asukohas või ümberistutamise vajadus selgub edasise käigus.

EELIS andmetel on must tuhkpuu peamisteks ohuteguriteks metsahooldustööd, lageraied,

ehitustegevus ja tallamine. Eesti Samblike Infosüsteemi (eSEIS) järgi kasvab sammaltaim

suurelehine porella peamiselt lehtpuudel, aga ka varjulistel kividel, mistõttu peamisteks

ohtudeks on samuti raie ja tallamine. EELIS järgi eelistab hall käpp kasvada lubjarikastel

kuivematel niitudel ja puisniitudel, mistõttu on ka peamisteks ohuteguriteks nimetatud pool-

looduslike koosluste majandamisest välja jätmine.

34 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Peamisteks võimalikeks konfliktseteks kohtadeks kavandatavate tegevuste elluviimisel on

looduskaitselise taimestiku kahjustamine (puude raie, taimestiku tallamine jms), mistõttu

tagamaks kaitsealuste taimeliikide soodsa seisundi säilitamist nendes elupaikades, tuleb viia

läbi taimestiku inventuur liikide leiualades. Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt edastatud

tagasisides (ptk 1.3.1) on antud suunised, et DP alal tuleb viia läbi haljastuse hindamine,

mistõttu taimestiku inventuuri must-tuhkpuu ja suurelehise porella puhul saab vajadusel

ühendada ka dendroloogilise hinnangu läbiviimisega. Hall käpa inventeerimise vajadus võib

tuleneda peamiselt olemasoleva piirdeaia eemaldamise tõttu ning sõltuda mh teiste projektide

(Klindipark, rattatee) elluviimisest. Seega antakse soovitus haljastuse inventeerimise protsessi

lülitada ka kogu DP ala ulatuses kaitsealuste taimeliikide inventuur, mis määrab mh

ümberistutamisvajaduse, kui planeeringuga peaks asjakohaseks osutuma kaitsealuste liikide

elupaikade mõjutamine. Ptk 2.2.3 põhjal on klindiastangu piirkonnas II kaitsekategooria

samblikuliigi rohe-tilksambliku esinemist tuvastatud. Kuna vastavad samblikud esinevad

peamiselt vanadel laialehistel puudel, siis katab haljastuse hinnang ka vastavat valdkonda

(määratledes iga puu osas väheesindusliku populatsiooni – LKS § 55 lg 7). Ptk 2.2.3 kirjeldab

DP kava ümbruses ka nahkhiiri, st otsest mõju raietegevusest DP alal ei ole asjakohane eeldada.

Nahkhiirte tõttu tuleb piirkonnas (eelkõige Fahle aia ümbruses) ehitustööde ajal jälgida, et

nahkhiired ei ole vanade puude õõnsustesse ega ehitusmaterjalide vahele end sisse seadnud.

Piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg

4). Ehk, kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud neid häirida ja leiust tuleb

teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

DP kava ala osas on raiete vajadusel mõistlik rakendada raierahu perioodi (15.04 – 30.06).

Raietegevuse ajal tuleb järgida Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2, mille alusel on

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal,

keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind väljaspool pesitsusperioodi

(raierahu), siis ei ole lubatud teda häirida.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimus/suunis,

mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust):

 Fahle aia looduskaitselist väärtust tuleb hinnata puu täpsusega, sh anda kaitsealuse

Fahle aia kohta hinnang, kas toidupaviljoni ala võib edaspidi ulatuda Fahle aeda. Puistu

looduskaitselise väärtuse hindamise metoodika tuleb enne uuringu kavandamist

kooskõlastada pargi valitsejaga (Keskkonnaametiga).

 DP alale jääva Maarjamäe paekalda, sh Suhkrumäe paljandi ja selle piiranguvööndi alal

tuleb viia läbi geoloogiline uuring. Serpentiintee kavandamisel tuleb järgmistes

etappides ehk planeeringu algatamise järgselt leida alternatiivne asukohalahendus, mille

korral jäädakse üksikobjekti piirist väljapoole (üksikobjektil tegevusi välistab kehtiv

kaitsekord). Geoloogilise uuringu tulemus peab andma hinnangu, kas kavandatavad

rajatised võivad avaldada negatiivset mõju kaitstava looduse üksikobjekti

piiranguvööndis ning vajadusel pakkuma välja leevendavaid meetmeid, mida

rakendades välistatakse mõjutegurid. Hinnangu andmisel tuleb mh võtta arvesse

olemasolevate teede ning piirdeaia paiknemisi. Looduskaitselise väärtuse hindamise

metoodika tuleb enne uuringu kavandamist kooskõlastada objekti valitsejaga

(Keskkonnaametiga).

 DP protsessis toimub teadaolevalt haljastuse hindamine DP alal. Haljastuse

inventeerimise protsessi lülitada ka kogu DP ala ulatuses kaitsealuste taimeliikide

35 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

inventuur, mis määrab mh ümberistutamisvajaduse, kui planeeringuga peaks

asjakohaseks osutuma kaitsealuste liikide elupaikade mõjutamine. Klindiastangu

piirkonnas esineb II kaitsekategooria rohe-tilksamblikku. Kuna vastavad samblikud

esinevad peamiselt vanadel laialehistel puudel, siis katab haljastuse hinnang ka vastavat

valdkonda (määratledes iga puu osas väheesindusliku populatsiooni – LKS § 55 lg 7).

 Kaitsealuste taimeliikide soodsa seisundi säilitamiseks vajalik viia läbi taimestiku

inventuur DP alale jäävate liikide leiualades. Must tuhkpuu, suurelehise porella ning

rohe-tilksambliku puhul saab vajadusel ühendada inventuuri dendroloogilise hinnangu

läbiviimisega. Inventuuri käigus tuleb anda hinnang mh leiualas esineva populatsiooni

esinduslikkusele.

 DP kava ala osas on raiete vajadusel mõistlik rakendada raierahu perioodi (15.04 –

30.06). Raietegevuse ajal tuleb järgida Looduskaitseseaduse § 55 lg 61 p 1 ja 2, mille

alusel on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja

poegade üleskasvatamise ajal, keelatud. Tuleb arvestada, et kui avastatakse pesitsev lind

väljaspool pesitsusperioodi (raierahu), siis ei ole lubatud teda häirida.

 Nahkhiirte tõttu tuleb piirkonnas (eelkõige Fahle aia ümbruses) ehitustööde ajal jälgida,

et nahkhiired ei ole vanade puude õõnsustesse ega ehitusmaterjalide vahele end sisse

seadnud. Piiritlemata II kategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi

kaitse (LKS § 48 lg 4). Ehk, kui tööde käigus avastatakse nahkhiir(i), siis ei ole lubatud

neid häirida ja leiust teavitada Keskkonnaametit riigiinfo telefonil 1247.

3.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega

ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete

(ebasoodsate) mõjude avaldumist.

3.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada).

Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk ebasoodsad

mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude

(ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus,

 märgalad,

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad,

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale,

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale),

 maavarade kasutus,

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke,

 maastik (sh pinnavormid),

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad),

36 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn,

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 2.2.1, 3.1, 3.2, 3.5.1, 3.5.2.

Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 -

3.5.4 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Märgalad – puuduvad tegevusala tsoonis, st mõju eeldused puuduvad.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad – temaatikat on avatud juba ptk 2.2.2,

3.5.1 ja 3.5.3. Oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale – seonduvat on

kajastatud juba ptk 2.1, 2.2, 3.5.1 ja 3.5.3. Kogutud teabe alusel puudub eeldus oluliseks

ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 3.5.1 seatud meedet/suunist, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 2.2.1 ja 3.5.1. Ei ole alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist. Siiski järgida

ptk 3.5.1 ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Maavarade kasutus – kavandatav ei asu maardlal ehk ei sea maavara potentsiaalsele

kasutusele võtmisele täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse

teadaolevalt eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid

kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav tegevus

(ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud aspekte,

negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 3.1 – 3.5). Muuhulgas on arvesse võetav jäätmeteke ning

selle asjakohane korraldamine ja käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 3.5.1

ja 3.5.2 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust.

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naaberalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 3.5.1 ja 3.5.4). Ei ole

alust eeldada oluliste ebasoodsate mõjude avaldumist, kuivõrd ka kaitseväärtuslike objektide

kaitse tagab kehtiv kaitsekord (DP raames kohustulikult arvestamiseks).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) – vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

1, 2.2.3 ja 3.5.4. Kogutud andmed näitavad, et oluliste ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub (sh Natura 2000 alade osas on mõjude esinemine välistatud),

37 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

kuivõrd ka kaitseväärtuslike objektide kaitse tagab kehtiv kaitsekord (DP raames kohustulikult

arvestamiseks). Siiski järgida ptk 3.5.4 seatud meetmeid/suuniseid, mõjude eelduste

minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1 ja 2 esitatud ning ptk 3.1 kuni 3.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis oluliste ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Siiski järgida ptk 3.5.1 - 3.5.4 seatud meetmeid/suuniseid, väheste mõjude

eelduste minimeerimiseks/vältimiseks ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust.

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

3.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodsa mõju eeldus.

3.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.1-3.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju

avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette

näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole

vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

ptk-is 3.5.1 - 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste

maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi

ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS §

33 lg 6). Asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti võiks (KSH

vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma töös

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks

lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab

otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste

rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised

aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

38 Tallinna Lauluväljaku ja lähiala detailplaneeringu kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2025.

Kokkuvõte

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Tallinnas, Tallinna Lauluväljaku ja lähiala

detailplaneeringu (edaspidi ka DP; DP047560) kava. Kavandatava tegevuse eesmärgiks on

laiendada Tallinna Lauluväljaku territooriumi ning ehitada Tallinna Lauluväljaku kompleksi

täiendavaid hooneid ja rajatisi, et planeerida ala tänapäevaseks kultuuri- ja meelelahutusürituste

läbiviimise ning vaba aja veetmise kohaks.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3) tulemused järgnevalt.

Tulemused – KSH eelhinnangu käigus kogutud info viitab sellele, et ÜP muutmise vajadust,

tulenevalt ranna ehituskeeluvööndisse kavandatud liikumiskoridorist ehk avalikust teest, siiski

ei saa pidada tõenäoliseks. St vastavale teele rakendub ilma ranna ehituskeeluvööndi

vähendamise vajaduseta LKS § 38 lg 5 p 10 erisus, mistõttu ei ole tegemist ÜP-d muutva

planeeringuga. Veekogude temaatikat on avatud ka ptk 3.5.1 ja 3.5.3.

Lähtudes ptk 3.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse keskkonnamõju avaldumist

strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja rakendamisel ette näha.

Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust

KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada ptk-is

3.5.1 - 3.5.4 välja toodud tingimusi/suuniseid (eeskätt riskide ilmnemise tõenäosuste

maandamiseks) ning tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi

ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS §

33 lg 6). Asjaomase ametkonna või osapoolena, kellelt täiendavalt seisukohti võiks (KSH

vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida, tuvastas Alkranel OÜ oma töös

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Tallinna

Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd

ametkondadega, vastava DP kava menetlemise kontekstis). Laekuva tagasiside tulemusi saab

otsustaja kajastada vähemalt lõpliku otsuse teksti formuleerimisel, enne otsuse vastuvõtmist.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalamet) kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks

lõplike seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet) pädevuses. Otsustaja saab

otsustada ka käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste

rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised

aspektid, seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).