Teie
a nr
Meie
19.08.2025
a nr
2-24-19472
Maksejõuetuse teenistus
e-post:
[email protected]
Ettepanek esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena
1. Tartu Maakohtu menetluses tsiviilasjas nr 2-24-19472 on OÜ Vannituba.ee (registrikood 12671484) (võlgnik) avaldus pankroti väljakulutamiseks.
2. Ajutine haldur Tiia Kalaus (ajutine haldur) esitas kohtule aruande, mille kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Aruande kohaselt on võlgnikule varana kuuluva sanitaartehnika väärtus 1000–2000 eurot (soetamisväärtus 8020 eurot), kohustusi on 78 135 eurot 12 senti. Äriühingu tervendamist ja majandustegevuse jätkamist ajutine haldur võimalikuks ei pea.
Võlgniku aktiivne majandustegevus lõppes 2024. a alguses. Pangakontodel lõpevad siis tehingud ning töölepingud lõpetati. Ajutise halduri arvamuse kohaselt puudub võlgnikul likviidne vara, sh rahalised vahendid ja tööjõud, mille arvel oleks võimalik majandustegevuse jätkamine. Võlgniku kohustused ületavad vara, mistõttu on välja kujunenud alaline maksejõuetus.
Maksejõuetuse põhjuseks on püsiv käibevahendite puudujääk, sest võlgnik võttis pidevalt laenu (OÜ Vannituba.ee Tartu), et tasuda jooksvaid kohustusi. Kuigi võlgnik kolis odavamale üüripinnale, siis käive vähenes, kuid jooksvaid tegevuskulusid ei suutnud võlgnik kõigele vaatamata vähendada. Tuginedes käibeandmikule, siis suur kuluartikkel olid muud tegevuskulud, kuigi eraldi kuluread hõlmavad tegelikult juba kõiki võimalikke igapäevaseid kulusid.
Tagasivõitmise aluseid ei esine.
Juhatuse liige on jätnud täitmata mitmed juhatuse liikme kohustused ettevõtte makseraskuste ja maksejõuetuse ilmnedes (mh hilines pankrotiavalduse esitamisega). Samuti on juhatuse liikme tegevuses kelmuse tunnuseid, eeskätt tellijatelt ettemaksu võtmise osas, teades, et tellimuse täitmiseks puuduvad tegelikult võimalused. Juhatuse liikme kui vastutava isiku tegevust on juba Lääne Ringkonnaprokuratuuris pooleliolevas kriminaalasjas uuritud. Samas prokuratuuri hinnangul on klientide osas vastutavaks peale juhatuse liikme ka äriühing, mistõttu ilmselgelt kriminaalasjas esitatud tsiviilhagid on võlgniku kui juriidilise isiku vastu ja/või solidaarnõuded võlgniku ja juhatuse liikme vastu. Prokuratuur soovib, et haldur edaspidises kriminaalmenetluses oleks võlgniku esindaja. Pankroti väljakuulutamisel halduril selline kohustus ongi ning sellisel juhul tuleb arvestada täiendavate kuludega seoses kriminaalmenetluses osalemisega (nt kohustuslik kaitsja). Igasugused nõuded võlgniku vastu kriminaalmenetluses jäävad rahuldamata, sest võlgnikul puuduvad selleks vahendid. Ajutine haldur ei välista, et võlgnikul on juhatuse liikme vastu nõudeid seoses ühingule kahju tekitamisega, kuid juhatuse liikme süüline käitumine tuleks tuvastada kriminaalmenetluses. Võimaliku kahju tekitamise osas tuleks teostada üksikasjalik finantsanalüüs.
Ajutise halduri arvates on eelduslikult pankrotimenetluse kulud vähemalt 6000 eurot.
3. Võlgnikul pankrotimenetluse kulude katteks piisava vara puudumise tõttu määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 4500 eurot. Ükski isik ei ole deposiiti maksnud. Seega on tekkinud pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg-s 1 sätestatud raugemise olukord. PankrS § 30 lg 5 kohaselt kui sama sätte lõikes 1 nimetatud deposiiti ei maksta, teeb kohus juriidilisest isikust võlgniku puhul maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimisena ja annab avalduse esitamiseks mõistliku tähtaja.
Eelnevat arvestades teeb kohus maksejõuetuse teenistusele ettepaneku esitada avaldus pankrotimenetluse läbiviimiseks avaliku uurimise kohta hiljemalt 12. septembriks 2025.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mari Schihalejev-Parrest
kohtunik