Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades

+ EELNÕU

15.08.2025

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Noorte valikute suunamine inseneeria ning info-

ja kommunikatsioonitehnoloogia valdkondades

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse Haridus ja noorteprogrammi ja meetme nimekirja meetme 21.4.4.2 „Hariduse, ühiskonna ja tööturu seosed“ sekkumise „Õppurite õpivalikute suunamine

kutse- ja kõrghariduses - Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia” raames toetuse andmist.

(2) Sekkumise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodi 2021-2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti” erieesmärgi „(e) muuta haridus- ja koolitussüsteemid kvaliteetsemaks, kaasavamaks, tõhusamaks ja

tööturule vastavamaks, muu hulgas mitteformaalse ja informaalse õppimise valideerimise kaudu, toetamaks võtmepädevuste, sealhulgas ettevõtlus- ja digioskuste omandamist, ning

edendades duaalkoolitussüsteemide ja õpipoisiõppe kasutuselevõttu” saavutamisele. (3) Kui käesoleva määruse §-s 4 nimetatud tegevusteks antav toetus on riigiabi

konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, siis lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 „ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega

teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks” (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) (edaspidi üldine grupierandi määrus), artiklist 25, ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.

(4) Kui käesoleva määruse §-s 4 nimetatud tegevuste toetamiseks antav toetus on vähese

tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi vähese tähtsusega abi

määrus), ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut.

(5) Kui toetus on riigiabi, siis ei anta toetust taotlejale, kelle suhtes on Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, tehtud toetuse tagasinõudmise otsus, mis on täitmata, või juhul, kui taotleja

on raskustes olev ettevõte.

2

(6) Kui toetus on riigiabi, siis ei kohaldata käesolevat määrust ka muudel üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2-6 ning vähese tähtsusega abi määruse artikli 1 lõikes 1 sätestatud juhtudel.

(7) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt. (8)Vähese tähtsusega abi puhul ei tohi ühele ettevõtjale toetuse andmisele vahetult eelnenud

kolme aasta pikkuse perioodi jooksul antud vähese tähtsusega abi koos taotletava toetusega ületada vähese tähtsusega abi ülemmäära 300 000 eurot.

(9) Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud erinevateks eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi

kumuleerimisreegleid.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja tulemus (1) Toetuse andmise tingimuste eesmärk on tõsta noortes huvi inseneeria sh info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) valdkondade vastu.

(2) Toetuse andmise tegevuste tulemusena on kasvanud noorte teadlikkus inseneeria ja IKT valdkondade olemusest ning õppimis- ja karjäärivõimalustest.

(3) Toetusega panustatakse meetmete nimekirja väljundnäitaja „Tegevustes osalenud noorte arv“ saavutamisse.

(4) Toetatavad projektid arvestavad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja panustavad Riigikogu otsuse

„Riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ (edaspidi strateegia „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist

hoidvad inimesed“ ja „Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ saavutamisse. Ühtlasi panustatakse Haridusvaldkonna arengukava 2021- 2035 eesmärkide saavutamisse.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja strateegia „Eesti

2035“ sihtide saavutamist tasakaalustatud regionaalset arengut, soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi ning ligipääsetavust toetaval moel mõõdetakse järgmiste näitajatega: „eri- ja kutsealase haridusega täiskasvanute (25-64 a) osakaal“, „soolise võrdõiguslikkuse indeks“,

„hoolivuse ja koostöömeelsuse näitaja“, „ligipääsetavuse näitaja“.

§ 3. Rakendusasutus ja rakendusüksus

(1) Käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.

(2) Käesoleva määruse alusel rahastatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste

Keskus.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 4. Toetatavad tegevused

3

(1) Rahastatakse projekte, mis aitavad kaasa käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi saavutamisele ja pakkudes sihtrühmale inseneeria ja IKT valdkondades tehniliste ja loovoskuste arendamise või praktilistes tegevustes osalemise võimalusi.

(2) Tegevuste sihtrühm on 13-19-aastased noored.

(3) Taotlusvoorust ei toetata: 1) projekte, mille eesmärk on ühekordne või lühiajaline tegevus;

2) projekte, mille raames pakutakse tasemeõpet üld-, kutse- või kõrghariduses; 3) projekte, mille tegevused on suunatud ainult ühe õppeasutuse õpilastele;

4) projekte, mis on ellu viidud enne taotluse esitamist. § 5. Kulude abikõlblikkus (1) Taotluse eelarve koostamisel on abikõlblikud kõik käesoleva määruse § 2 lõikes 1

nimetatud eesmärgil, § 2 lõikes 2 nimetatud tulemuse saavutamiseks ning § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. aasta määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-dega 15-17 ning käesoleva määruse §-s 7 sätestatud

piirmääradega. (2) Käesoleva määruse § 4 lõikes 1 nimetatud tegevuste kulud hüvitatakse vastavalt

ühendmääruse § 20 lõike 1 punktis 1 nimetatud kindlasummalise makse või maksetena ning toetuse rahuldamise otsuses määratud tulemuste ja vahetulemuste täielikul saavutamisel.

(3) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatud abikõlbmatutele kuludele on määruse raames abikõlbmatud järgmised kulud:

1) tasemeõppe arendamise ja pakkumisega või tasemeõppes osalemisega seotud kulud; 2) ruumide remondi ja kohandamise kulud; 3) veebilehtede loomise ja haldamise kulud;

4) trükiste ettevalmistamise ja väljaandmise kulud.

(4) Kui antav toetus on riigiabi, ei ole enne taotluse esitamist tehtud kulud abikõlblikud. § 6. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses märgitud ajavahemik, millal peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning mis peab jääma ajavahemikku 1.

sep tember 2025 – 31 . de tsember 2028. (2) Projekti abikõlblikkuse a l g u s k u u p ä e v ei tohi olla varasem taotluse esitamise

kuupäevast.

(3) Projekti kestus on minimaalselt 6 kuud ning maksimaalselt 24 kuud. § 7. Toetuse piirsumma ja osakaal

(1) Projekti maksumuse minimaalne summa koos omafinantseeringuga on 20 000 eurot ja maksimaalne summa on 200 000 eurot projekti kohta.

(2) Maksimaalne projekti maksumus ühe taotleja kohta ühes taotlusvoorus on 200 000 eurot koos omafinantseeringuga.

4

(3) Taotleja võib esitada ühes taotlusvoorus kuni kaks projekti, millel on üksteisest sõltumatud tulemused ning tulemuste saavutamiseks tehtavad tegevused ei kattu.

(4) Projekti tulemuse saavutamiseks võib seada kuni neli vahetulemust.

(5) Toetuse maksimaalne osakaal on 85% projekti maksumusest.

3. peatükk

Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

§ 8. Nõuded taotlejale ja partnerile

(1) Taotleja ja partner võivad olla ühing või asutus, mille tegevus on seotud järgmiste tegevusaladega: 1) ettevõtjate ja tööandjate organisatsioonide tegevusega;

2) huvikoolituse või mitteformaalse õppe pakkumisega; 3) kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega.

(2) Taotlejal ja partneril peab olema vähemalt üks alaline töötaja.

(3) Taotleja ja partner ei saa olla üld-, kutse- ja kõrghariduse tasemel tasemeharidust pakkuv asutus ega riigi osalusega sihtasutus.

(4) Taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 toodud tingimustele. § 9. Taotleja kohustused

Taotleja on kohustatud täitma ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatud nõudeid.

§ 10. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatud nõuetele ja lisaks sisaldama järgmisi kinnitusi, andmeid või dokumente: 1) projekti elluviimisest oodatav panus meetmete nimekirja väljundnäitaja sihttasemesse,

selgitused tegevuste asjakohasuse kohta ning tulemuste saavutmist tõendavate dokumentide või andmete kirjeldus;

2) projekti detailne eelarve, mis kajastab eelmises punktis viidatud tegevusi ja partnerite rolli, sealhulgas tegevuste maksumusi, selle tõenduspõhised kujunemise aluseid ning põhjendusi.

(2) Taotlus peab sisaldama ühendmääruse § 4 lõikes 2 ja 3 sätestatud kinnitusi.

(3) Projekti eelarvestamisel peab arvestama järgmisi tingimusi: 1) projektijuhtimise kulu ei ületa 10% projekti maksumusest; 2) projekti elluviimiseks vajalike seadmete ja tarvikute soetused ei ületa 25% projekti

maksumusest.

4. peatükk Toetuse taotlemine

§ 11. Taotlusvooru avamine

(1) Taotlusvooru eelarve ja ajakava kinnitab rakendusasutus, mis edastab vastava teabe rakendusüksusele.

5

(2) Taotlusvooru avamisest, taotlusvooru eelarvest ja taotluste esitamise tähtajast teavitab rakendusüksus avalikkust ja sihtrühmasid oma veebilehel vähemalt kümme kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. § 12. Toetuse taotlemise tähtaeg ja taotluse esitamise viis (1)Taotlus esitatakse käesoleva määruse § 11 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul.

(2) Taotlemine toimub vooruliselt.

(3) Taotlus esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu taotleja esindusõigusliku isiku poolt digitaalselt allkirjastatuna. E-toetuse keskkonna tehnilise vea esinemise korral lähtutakse avalduse esitamisel ühendmääruse § 5 lõikes 2 sätestatust.

5. peatükk

Taotluste menetlemine

§ 13. Taotluse esitamine ja menetlemine

(1) Taotluse vastuvõtmisel kohaldatakse ühendmääruse §-s 5 sätestatut.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast arvates.

(3) Juhul, kui taotluses esineb puudusi, informeerib rakendusüksus sellest viivitamatult taotlejat, kellel on kümne tööpäeva jooksul alates teate kättesaamisest võimalik puudused kõrvaldada. Rakendusüksus võib mõjuvatel põhjustel taotluses esinenud ebatäpsuste

kõrvaldamiseks kehtestada pikema tähtaja.

(4) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud tähtaja jooksul puudusi ei kõrvaldata, jätab rakendusüksus taotluse läbi vaatamata ja lõpetab taotluse menetlemise.

(5) Rakendusüksus võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta, taotluse täiendamist või muutmist, kui ta

leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. Kui puudus kõrvaldatakse, loetakse puudusega seotud nõue täidetuks.

§ 14. Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine toimub vastavalt ühendmääruse §-le 6.

(2) Rakendusüksus tunnistab taotleja ja partneri vastavaks juhul, kui nad vastavad käesoleva määruse §-s 8 sätestatud nõuetele.

(3) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks juhul, kui on täidetud kõik käesoleva

määruse §-s 10 taotlusele sätestatud nõuded. § 15. Hindamiskomisjoni moodustamine

(1) Projektide valimiseks moodustab rakendusüksus hindamiskomisjoni, mille kooseisu ettepaneku teeb rakendusasutus.

6

(2) Rakendusüksusel on õigus hindamisprotsessi kaasata täiendavaid eksperte. (3) Hindamiskomisjoni liikmed ja eksperdid peavad kinnitama oma erapooletust ja

sõltumatust hinnatavatest projektidest, taotlejatest ja partneritest.

(4) Rakendusüksus annab taotlejale ekspertide küsimustele vastamiseks kuni kümne tööpäevase tähtaja, mille võrra pikeneb taotluse menetlemise tähtaeg. § 16. Projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika (1) Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hinnatakse järgmiste valikukriteeriumite alusel, mille osakaalud koondhindest on järgmised: 1) projekti panus käesoleva määruse §-s 2 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisele –

40% koondhindest; 2) projekti vajalikkus ja tegevuste põhjendatus – 25% koondhindest;

3) projekti kuluefektiivsus – 15% koondhindest; 4) toetuse taotleja (ja partnerite) suutlikkus projekti ellu viia – 10% koondhindest; 5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega – 10%

koondhindest.

(2) Iga projekti hindavad konsensuslikult vähemalt kaks hindamiskomisjoni liiget. (3) Hindamine viiakse läbi rakendusüksuse kinnitatud hindamismetoodika järgi.

Hindamismetoodika koostamisel lähtub rakendusüksus käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kriteeriumitest. Rakendusüksus kooskõlastab hindamismetoodika enne kinnitamist rakendusasutusega ja avalikustab selle oma veebilehel hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise

päeval.

(4) Projekte hinnatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumite lõikes. (5) Igat valikukriteeriumi hinnatakse skaalal 1 kuni 5 sammuga 1 punkt.

(6) Juhul, kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 punktis 1 nimetatud valikukriteeriumi hinne on

alla 50% kriteeriumi maksimumhindest, siis taotluse hindamine lõpeb. (7) Koondhinnete alusel moodustatakse projektide pingerida.

(8) Kui pingereas olevate projektide maht on suurem, kui taotlusvooru eelarve vabade

vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega projektide korral taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 1 alusel kõrgema hindega. Kui ka sellisel juhul on hinded võrdsed, siis eelistatakse taotlust, mida hinnati käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 2 alusel

kõrgema hindega. Kui mõlemad nimetatud hinded on võrdsed, siis eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust.

(9) Hindamise täpsem korraldus reguleeritakse hindamismetoodikas. § 17. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord (1) Rahuldamisele kuuluvad järgmised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis vastavad

järgmistele tingimustele: 1) taotlus on saanud käesoleva määruse § 16 lõikes 1 loetletud valikukriteeriumite alusel koondhindeks vähemalt 60% maksimaalsest võimalikust koondhindest;

2) taotlus ei ole üheski käesoleva määruse § 16 lõikes 1 nimetatud valikukriteeriumitest saanud

7

hindeks vähem kui 50% hindamiskriteeriumi maksimumhindest; 3) taotluse rahastamise summa ei ületa taotlusvooru eelarvet.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning täpsustatakse tingimusi. Otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatud teave.

(3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 18. Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel.

(2) Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste

rahastamise eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse

rahuldamata jätmise otsus. (3) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse ühendmääruse § 8 lõikes 2 sätestatud

teave.

(4) Otsus taotluse rahuldamata jätmise kohta edastatakse taotlejale elektrooniliselt e-toetuste keskkonna kaudu kümne tööpäeva jooksul alates otsuse vastuvõtmisest.

§ 19. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse võib osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu või taotluse

täielik rahuldamine ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või eesmärki.

(2) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule, kui on tõenäoline, et lõpliku otsuse tegemiseks vajalik eeldus saabub

või täidetakse hiljemalt kõrvaltingimuses märgitud tähtaja jooksul ja kõrvaltingimuse seadmine on mõistlik. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel saabumisel või täitmisel lisatakse

sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. (3) Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse

maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet

on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 20. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras.

(2) Kindlasummalise makse puhul on lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi.

8

(3) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui soovitav muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus kümne tööpäeva jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. § 21. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks vastavalt

ühendmääruse §-le 14 või § 37 lõikele 7. (2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus tagastada käesoleva paragrahvi lõike 1 otsuse kohaselt.

7. peatükk

Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

§ 22. Toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis

on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja ja partner on kohustatud: 1) täitma ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 nimetatud kohustusi; 2) täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 22 lõikes 2 nimetatud määrusele;

3) tegema minimaalselt kaks meediakajastust elluviidavast projektist; 4) vajadusel tagama ligipääsetavuse, et tegevustes saaksid osaleda ka erivajadustega noored; 5) säilitama toetuse saamise aluseks olevad dokumendid ja muud tõendid perioodi 2021-2027

Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-s 18 nõutud aja jooksul.

(3) Juhul, kui projekt on seotud riigiabi andmisega, on toetuse saaja kohustatud projekti dokumentatsiooni säilitama vastavalt riigiabi eeskirjades sätestatud tähtajale.

8. peatükk Aruannete esitamine

§ 23. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta vahearuande e-toetuse

keskkonna kaudu vähemalt iga kuue kuu järel 15. kuupäevaks alates taotluse rahuldamise otsusest.

(2) Toetuse saaja esitab projekti lõpparuande taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tähtajaks.

(3) Juhul, kui vahearuande ja lõpparuande esitamise vahe on vähem kui kuus kuud, esitatakse vaid lõpparuanne.

(4) Projekti vahe- ja lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine teave: 1) toetuse taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta (projekti number,

9

toetuse saaja nimi ja muud nõutud andmed); 2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne); 3) andmed projekti edenemise kohta (tulemuste ja eesmärkide saavutamine, sealhulgas

projektile seatud näitajate täitmine, teostatud tööd ja tegevused); 4) toetuse saaja hinnang projekti elluviimisele ja tulemuslikkusele;

5) lõpparuande puhul lisaks hinnangud projekti mõjule käesoleva määruse § 3 lõigetes 4 ja 5 nimetatud Haridusvaldkonna arengukava eesmärkide saavutamisel ning „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalsete põhimõtete edendamisel.

(5) Aruannete menetlemisel rakendusüksus:

1) kontrollib kümne tööpäeva jooksul aruande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud; 2) puuduste esinemisel aruandes annab toetuse saajale kuni 10 tööpäeva puuduste

kõrvaldamiseks; 3) juhul, kui aruandes puudusi ei esine, kinnitab aruande kümne tööpäeva jooksul selle

rakendusüksusele e-toetuste keskkonnas esitamisest arvates.

9. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 24. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse ühendmääruse § 28 lõike 2 alusel.

(2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24 ja 26 nimetatud ning käesolevas määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise

täpsustavatest tingimustest ja korrast. (3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid

rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

(4) Toetuse maksmine toimub kindlasummalise maksena, kui makse tegemise eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud. § 25. Makse menetlemise peatamine

Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

10. peatükk

Finantskorrektsioonid ja vaided

§ 26. Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 34−38. § 27. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.

10

(2) Vaie lahendatakse 30 kalendripäeva jooksul arvates vaide esitamisest vaiet lahendavale asutusele.

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt)

minister Triin Laasi Õige kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Rahandusministeerium Sotsiaalministeerium

18.08.2025 nr 8-2/25/3425

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse „Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

valdkondades“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas minister

Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 4. Seletuskirja lisa 2 Sama:

Kliimaministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Arvamuse avaldamiseks:

Riigi Tugiteenuste Keskus, Eesti Tööandjate Keskliit

Karin Ruul 735 4099

[email protected]

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse

„Noorte valikute suunamine inseneeria ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia

valdkondades“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Määrus kehtestatakse perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna nõunik Karin Ruul (tel 735 4099; [email protected]), kõrghariduspoliitika

ja elukestva õppe osakonna nõunik Sigrid Vaher (tel 735 0263; [email protected]), strateegia- ja finantsosakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup (tel 735 0279;

[email protected] ), nõunik Ragne Hoff (tel 735 0306, [email protected]). Eelnõu juriidilise analüüsi tegi HTM õigus- ja personalipoliitika õigusnõunik Kadi Mölder (tel

735 0234, [email protected]).

Seletuskirjas kirjeldatakse tegevuste tausta ja vajalikkust, tegevusi, millele saab toetust taotleda, kriteeriumeid, mille alusel toetust antakse, ning abikõlblikkuse tingimusi.

1.1 Tegevuse taust

Informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (edaspidi IKT) ja inseneeria valdkondi iseloomustab uuenduslike lahenduste mitmekesine kasutamine ja ülemaailmne kiire areng. Uued tehnoloogiad toetavad organisatsioonide digitaalse võimekuse kasvatamist (uued

ärivõimalused, tooted ja  teenused, tõhusamad äriprotsessid, turvalisem andmehaldus, tõenduspõhised otsused jm) ja seeläbi suurendavad majanduse lisandväärtust ning kiirendavad

majanduskasvu. Eesti riigi ees seisvate suurte väljakutsete ning eesmärkide nagu tööstuse digitaliseerimise või

rohepöörde saavutamiseks tuleb tagada lisaks suuremale panustamisele teadus- ja arendustegevusse ka vajaliku kvalifikatsiooniga spetsialistide ettevalmistamine.

Nii IKT kui ka inseneeria valdkonna arengut pidurdab kvalifitseeritud spetsialistide nappus ning ebapiisav järelkasv. Kutse- ja kõrgharidusega spetsialistide tööjõuvajaduse katmiseks on

järgneval kümnendil vaja igal aastal ca 3500 uut spetsialisti.

Enamikul tööstuse ja ehituse kutsealadel jääb vastavate erialade lõpetajatest puudu tööjõuvajaduse katmiseks (OSKA Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: töötlev tööstus1, Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: masina-, metalli- ja elektroonikatööstus;

mootorsõidukite hooldus ja remont2, Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitus3). OSKA ekspertide hinnangul aitaks tehniliste spetsialistide puudujääki korvata insenerihariduse

1 OSKA Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: töötlev tööstus avaldatud: https://oska.kutsekoda.ee/wp-

content/uploads/2018/10/OSKA_Toostus_veebi.pdf 2 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: masina-, metalli- ja elektroonikatööstus; mootorsõidukite hooldus

ja remont avaldamata, https://oska.kutsekoda.ee/wp-content/uploads/2023/04/Masina -metalli-

elektroonikatoostus_final_20.04.23.pdf

3OSKA Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: ehitus. Avaldatud https://oska.kutsekoda.ee/wp-

content/uploads/2018/02/OSKA-Ehitus-terviktekst.pdf

süsteemne tähtsustamine, muuhulgas Inseneriakadeemia loomine. Ekspertide hinnangul tooks positiivse muutuse avaliku sektori, koolide ja ettevõtjate koostöö, k.a eri tööstusharude ettevõtteid esindavate erialaliitude vahel. OSKA eksperdid toovad analüüsi soovitustes välja,

et tuleks tõsta noorte huvi tehniliste erialade, sh inseneri elukutse vastu ja laiendada inseneeria valdkonna populaarsust. Samuti on oluline süsteemne insenerihariduse tähtsustamine, mis

hõlmab endas erinevaid tegevusi noorte teadlikkuse tõstmiseks, sh inseneeria valdkonna huvitegevuse soodustamist, inseneeria karjääriteede fookusesse toomist karjäärinõustajate infovälja jpm.

OSKA analüüsid näevad inseneeria valdkonna populariseerimise esmase sihtrühmana noori,

kes õpivad põhikoolis ja gümnaasiumis. OSKA töötleva tööstuse uuringu kohaselt püsib kutsehariduses esmaõppijate osakaal

stabiilsena, väheneb noorte õppijate hulk ning kasvab täiskasvanud õppijate arv. Kutseõppe tasemel jääb aastas üle 100 tasemeõppe lõpetaja tööjõuvajaduse katmiseks puudu

mehhatroonikute ning masinate ja seadmete tehnikute, puittoodete ja konstruktsioonide valmistajate ning töömasinate ja tõsteseadmete operaatorite puhul. Üle 50 tasemeõppe lõpetaja aastas jääb puudu metalltoodete ja konstruktsioonide valmistajate, tekstiil-, rõivaste ja jalatsite

tootjate ning muude tööstusoperaatorite (sh keemiaprotsesside operaatorid) osas.

OSKA ekspertide hinnangul on vaja tehnikaaladele järelkasvu tagamiseks ja noortes tehnikaalade vastu huvi tõstmiseks erinevaid sihtrühmadele suunatud tegevusi. Valdkonnast positiivse kuvandi loomiseks on vaja läbimõeldud koostööd ettevõtete, erialaliitude,

õppeasutuste ja riigi vahel. Näiteks tehnikaalasid ja tööstust tutvustavad meediakajastused (tele- ja raadiosaated, persoonilood, sotsiaalmeedia), võistlused, üldhariduskoolides põhikooli

õpilastele pakkuda koostöös kutsekooliga mõnda tehnika eriala ainet jmt. OSKA ekspertide hinnangul ei ole masina, metalli- ja elektroonikatööstuse erialad noorte seas

populaarsed. Erialad konkureerivad õppijate pärast teiste erialadega (eriti IKT) ning vaatamata senistele pingutustele erialade populariseerimisel on endiselt takistuseks tööstuse vananenud

kuvand. Noorteni ei jõua piisavalt teavet tööstuse kaasaegsusest. Ekspertide hinnangul tuleb noorte teadlikkust kaasaja tööstuse olemusest ja mitmekesisusest tõsta juba põhikoolis, et noortes tekitada motivatsiooni ja huvi masina- ja metallitöö vastu.

Haridussilma andmetel õppis 2023/2024 õ-a IKT erialadel naisi 32% ja tehnika, tootmise ja

ehituse õppevaldkonnas 30%, kusjuures elektroonika ja automaatika õppekavarühmas oli naiste osatähtsus ainult 15% ja energeetikas 9%. Lähtuvalt sellest on oluline tähelepanu pöörata tüdrukute huvi tõstmisele inseneri elukutse vastu.

1.2. Tegevuse eesmärk

Toetuse andmise eesmärk on populariseerida inseneeria ja IKT valdkondasid laiemalt ning suunata noorte karjäärivalikuid, et nad valiksid inseneeria ja IKT valdkonna erialad kutse- ja

kõrgkoolides. Oluline on, et noor ja ka tema suurimad mõjutajad ning suunajad (lapsevanem ja õpetaja) saaksid tervikpildi inseneeria ja IKT valdkondadest ning noor oskaks teadlikumalt

planeerida oma õpiteed.Toetuse tulemusena on noorte ja eriti tüdrukute huvi inseneeria vastu kasvanud ja nad osalevad aktiivsemalt inseneeria ja IKT valdkondade tegevustes ja õpingutes.

1.3. Seosed strateegiate jt arengukavadega, teiste meetmete ja tegevustega

Haridusvaldkonna arengukavas4 on seatud eesmärgiks, et õpivõimalused vastavad ühiskonna ja tööturu arenguvajadustele. Samuti on seatud sihiks, et õppeasutuste ja tööandjate koostöö on sisukas ja avatud; tehakse koostööd karjääri- ja ettevõtlusõppe rakendamiseks kogu

põhi- ja keskhariduses. Selleks soodustatakse suuremat lisandväärtust loovate oskuste arendamist ning populariseeritakse loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia valdkonda.

Kõige tugevamad seosed võib välja tuua vähemalt kolme perioodi 2021-2027 meetme tegevusega:

1) Tegevuse „IT akadeemia ja inseneriakadeemia arendamine kutse-, üld- ja huvihariduses”

Tegevuse tulemusena kasvab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia ning inseneeria valdkondades kutseõppe tasemeõppes õppijate arv, väheneb väljalangevus ning lõpetajate teadmised ja oskused on kooskõlas tööandjate ootustega ning üldhariduskoolide õppijad on

teadlikumad oma õpivalikute tegemisel.

Kutsehariduses kaasajastatakse ja uuendatakse inseneeria ja IKT valdkondade tasemeõppe õppekavasid, parandatakse tasemeõppe pakkumist, toetatakse õpetajaid ja vähendatakse õpingute katkestamist. Lisaks teevad kutsekoolid koostööd üldhariduskoolidega õppijate

saamiseks tasemeõppesse ja tüdrukute osakaalu suurendamiseks tasemeõppes.

Üldhariduskoolid töötavad inseneeria valdkonnas välja oma koolis MATIK5 õppe moodulid või õppesuuna ning katsetavad seda oma koolis. MATIK õpet pakutakse tasemeõppe raames valikõpingutena.

Haridus- ja Noorteamet uuendab üldhariduse informaatika ainekava, mille tulemusena

valmivad informaatika valikkursuste ainekavad, juhendmaterjalid õpetajatele, soovitused jm õppetöö läbiviimist toetavad materjalid jne. IKT õppe populariseerimiseks viiakse läbi erinevaid piirkondlikke ja üle-eestilisi infopäevi, õpilasüritusi ja -konkursse. Üritused on

suunatud üldhariduse kooliastmete õpilastele.

Huvihariduses töötab SA AHHAA välja MATIK huvialade õppekava kontseptsiooni ja raamõppekava, mis on aluseks MATIK huvialade õppekavade koostamisele. Samuti koostatakse interaktiivne täienduskoolituskursus MATIK huvialade õpetajatele.

Topeltrahastuse vältimiseks käeoleva määruse raames kutseõppeasutused ja üldhariduskoolid

toetust taotleda ei saa ning samuti ei rahastata antud määruse raames tasemeõppe pakkumist. 2) Tegevus „Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia kõrghariduses”

Tegevuse tulemusena kasvab inseneeria ja IKT valdkondades üliõpilaste vastuvõtt, väheneb väljalangevus, suureneb lõpetajate arv ning lõpetajate erialased teadmised ja oskused on

kooskõlas tööturu vajadustega. Tegevuse käigus kõrgkoolid ajakohastavad antud valdkondades olemasolevaid ja vajadusel töötavad välja uusi tasemeõppe õppekavasid või õppeaineid või - mooduleid. Lisaks populariseerivad kõrgkoolid tegevuse raames oma kõrgkooli inseneeria ja

IKT õppekavasid ja õppimisvõimalusi, töötavad välja tulevastele sisseastujatele valik- ja ettevalmistuskursuseid koos õppematerjalidega. Tegevuste eesmärgiks on

üliõpilaskandidaatide arvu kasvatamine oma kõrgkooli tasemeõppe õppekavadele. Topeltrahastuse vältimiseks käeoleva määruse raames kõrgkoolid toetust taotleda ei saa.

4 Haridusvaldkonna arengukava 2021-2035, https://www.hm.ee/media/1488/download 5 MATIK õppe ingliskeelne akronüüm on STEAM, mis tuleneb sõnadest Science, Technology, Engineering,

the Arts and Mathematics.

Mõlema tegevuse elluviija ja partnerite tegevuskavasid ja tegevuse aruandeid kooskõlastavad Inseneriakadeemia juhtnõukogu ja IT Akadeemia juhtkomisjon, kuhu kuuluvad töömaailma ja ministeeriumite esindajad. Mõlema juhtkomisjoni liikmetel on hea ülevaade erinevate

sekkumiste raames ellu viidavatest tegevustest. Nimetades IT Akadeemia juhtkomisjoni ja Inseneriakadeemia juhtnõukogu liikmeid antud määruse raames läbiviidavate taotlusvoorude

hindamiskomisjoni on võimalik tagada, et toetatavates tegevustes ei tekiks kattuvusi ning seeläbi ei toimuks topeltrahastamist.

3) Tegevus „Teaduskommunikatsioon ja teaduse populariseerimine (TeaMe 3.0)“ Tegevuste tulemusena on suurenenud Eesti inimeste teadlikkus teadus- ja arendustegevusest.

Tegevuse raames elluviija st Eesti Teadusagentuur tutvustab teadusteemasid laiemale avalikkusele, võimestab uurimusliku õppe juhendajad, teeb teaduskommunikatsiooni, populariseerib teadust, toetada teadusliku maailmavaade kujundamist ja selle seostamist

karjäärivalikuga kõigil haridustasemetel. Eesti Teadusagentuuri ülesanne on võimestada eelkõige noortega tegelevaid spetsialiste: õpetajaid, karjäärinõustajaid jt

1.4. Väljumisstrateegia

Planeeritavad tegevused ei vaja eraldi riigi poolt toetatud väljumisskeemi. Tegevuse raames

antakse tõuge inseneeria ja IKT valdkondade populaarsuse tõusule noorte sihtrühmas. Populariseerimise tulemusena kasvab kutse- ja kõrgkoolide inseneeria ja IKT õppekavadele

sisseastujate ja õppijate arv. Parimad inseneeria ja IKT valdkondade populariseerijad ja noortes huvi tekitajad on kutse- ja kõrgkoolide inseneeria ja IKT tasemeõppe õppekavade lõpetajad ja valdkonna ettevõtted.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus on jagatud 10 peatükiks, mis jagunevad 27 paragrahviks.

Määruse 1. peatükis sätestatakse määruse reguleerimisala, toetuse andmise eesmärk ja tulemus ning rakendusasutus ja rakendusüksus.

Määruse §-s 1 reguleeritakse, millise meetme ja tegevuse elluviimiseks toetust antakse. Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) vahendite kasutamisel perioodil 2021–2027 Eestis on aluseks

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava), mis on koostatud arvestades Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060 artiklis 10 nimetatud partnerluslepet ja mille on kinnitanud nii Vabariigi Valitsus kui Euroopa Komisjon. Toetust antakse avatud taotlusvooruna Haridus- ja noorteprogrammi ja Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja meetme 21.4.4.2 „Hariduse,

ühiskonna ja tööturu seosed“ sekkumise „Õppurite õpivalikute suunamine kutse- ja kõrghariduses - Inseneriakadeemia ja IT Akadeemia” raames toetuse andmist.

Eelnõu § 1 lõigetes 3-6 on toodud riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmise korral järgitavad õiguslikud alused ja seda reguleerivad dokumendid. Vähese tähtsusega abi antakse komisjoni

vähese tähtsusega abi määruse alusel. Vähese tähtsusega abi juures on määrav toetuse saaja eelnevalt saadud vähese tähtsusega abi maht, mis peab koos taotletava toetusega jääma vähese

tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summa piiresse. Seega võib kasutada üht või teist määrust.

Juhul, kui antav toetus on riigiabi konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 mõistes, lähtutakse toetuse andmisel Euroopa Komisjoni määrusest (EL) nr 651/2014 (edaspidi üldine grupierandi määrus)

ja konkurentsiseaduse §-st 342 .

Erasektori asutuste projektidele antav toetus võib olla nii riigiabi või ka vähese tähtsusega abi. Antava abi kogusumma koos varem antud vähese tähtsusega abiga ei tohi 3 järjestikuse aasta jooksul ületada vähese tähtsusega abi määruse artikli 3 lõikes 2 sätestatud summat. Kui

ettevõttel on vähese tähtsusega abi piirmäär ületatud, on antav toetus riigiabi.

Riigiabi või vähese tähtsusega abi reeglite kohaldumist hindab iga konkreetse projekti puhul rakendusüksus. Kui toetus on riigiabi, siis on rakendusüksuse kohustus kontrollida taotleja vastavust üldise grupierandi määruse artikli 1 lõigetes 2, 3, 4 ja 5 ja artiklis 6 sätestatule.

Muuhulgas tuleb kontrollida, kas ettevõtja riigiabi taotlemise hetke seisuga ei ole raskustes (siis ei saa riigiabi anda) ning kas tegemist on riigiabi või vähese tähtsusega abiga. Rakendusüksuse

kohustuseks on riigiabi andmise korral hinnata abi ergutava mõju nõude täitmist. Kui tegevuste elluviimiseks antav toetus on vähese tähtsusega abi, lähtutakse toetuse andmisel

komisjoni määrusest (EL) nr 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023),

ja sellele kohaldatakse nimetatud määruses ja konkurentsiseaduse §-s 33 sätestatut. Kui toetust antakse vähese tähtsusega abina, siis ergutava mõju nõue (tegevustega ei tohi alustada enne taotluse esitamist) ei kohaldu. Tegevuse rahastamine ei ole riigiabi, kui rahastatav tegevus on

seotud mittemajandustegevusega.

Määruse §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ja tulemus. Sekkumise eesmärk on tekitada (ja hoida) noortes huvi inseneeria ning info- ja

kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkondade vastu. Tegevuste tulemusel on suurenenud noorte arv, kellel on parem teadmine ja arusaam inseneeria ja IKT valdkondade olemusest,

ametitest ja võimalikest õpi- ja karjääriteedest nendes valdkondades. Tegevuses osalenud noorel on parem arusaam, mis on inseneeria, millised on inseneeria erinevad valdkonnad, mis ametid on valdkonnas, millised on õpi- ja karjääriteed jne. Kui noores on huvi tekitatud ja

valdkond „kõnetab“ teda, siis on suurenenud tõenäosus, et ta valib juba gümnaasiumis valdkonnaga seonduvaid valikkursusi ja jätkab õpinguid kutse- või kõrgkoolis inseneeria või

IKT erialal. Toetatakse projekte, mis panustavad meetmete nimekirja väljundnäitaja: „Tegevustes

osalenud noorte arv“ saavutamisse. Projektide tulemusena planeeritakse pakkuda tegevustes osalemise võimalust 10 000-le sihtrühma kuuluvale noorele. Projekti raames loetakse kokku

sihtrühma kuuluvate noorte arv, kes on osalenud tegevustes, sama projekti raames läheb iga osalev noor arvesse üks kord (kogu sekkumise ulatuses võivad osad isikud kattuda). Täpsem info väljundnäitaja mõõtmismetoodika, sihttaseme seadmise aluste jm kohta (näitaja pass) on

leitav struktuurivahendite perioodi 2021-2027 näitajate metoodikast.

Määruse § 3 lg 1 sätestab, et tegevuse rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium, (edaspidi rakendusasutus) ning lg 2 nimetab rakendusüksusena Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi rakendusüksus), mis menetleb toetuse taotlusi, teenindab hindamiskomisjoni, teeb

toetuse väljamakseid ja teostab järelevalvet toetuse kasutamise üle.

Määruse 2. peatükis kirjeldatakse toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse

määr

Määruse §-s 4 kirjeldatakse projektilt oodatavat tulemust ja selle saavutamiseks ette nähtud tegevuste olemust.

Tulemuse saavutamiseks korraldatakse asjakohased, innovatiivsed ja sihtrühma aktiivselt kaasavaid sündmuseid, mis võivad olla ürituste, võistluste, mängude, õpiringide, töötubade,

projektõppe, seminaride, ekskursioonide, õppekäikude jm asjakohases formaadis. Sündmustega tekitatakse ja ka säilitatakse noortes - potentsiaalsetes kutse- ja kõrgkoolide õppijates - huvi inseneeria ja IKT valdkonadade vastu, aidatakse neil kujundada tervikpilt

inseneeria ja IKT valdkondadest ning võimalikest õpi- ja karjääriteedest. Sekkumise üheks eesmärgiks on suurendada ka soolist tasakaalu inseneeria ja IKT valdkonna õppurite hulgas,

mistõttu tuleks projektides püüelda projektis osalejate soolisee tasakaalu poole (poiste ja tüdrukute osatähtsus projektis on vahemikus 40-60%) ja seda eesmärki ka projekti planeerides ja teavitustegevustes arvestada.

Tegevuste planeerimisel on soovitav arvestada soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise

voliniku kantselei ühtekuuluvuspoliitika fondide võrdõiguslikkuse kompetentsikeskuse juhendmateralidega „Juhiseid teadushuviringide juhendajatele tüdrukutes LTT valdkonna vastu huvi äratamiseks ja hoidmiseks“ ja „Loodusteadused ja tehnika on ka tüdrukute teemad“.

toodud soovitustega. Ürituste korraldamisel järgitakse keskkonnahoidlike sündmuste juhendit, mis on kättesaadav kliimaministeeriumi veebilehel

Toetatakse tegevust, mis on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille tulemusena ei tekita olulist kahju keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL)

2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses.

Tegevused, mis on lõimitud ja täiendavad üldhariduse tasemeõppe (formaalõppe) pakkumist käsitletakse kui riikliku haridusteenust ning tegemist ei ole riigi- või vähesetähtsuse abiga.

Näiteks, konkreetse valla koolide 8-klasse hõlmav mäng või viktoriin, mis toimub formaalhariduse raames, mille raames populariseeritakse inseneeria valdkonda või ettevõtetes

toimuvad ja 7-8 klassi õpilastele suunatud töötoad, kuid näidatakse matemaatika seoseid reaaleluga.

Tegevuste sihtrühm on enamasti põhikooli kolmanda astme ning gümnaasiumi õpilased, kel on ees õpi- ja erialavalikute tegemine. Sellest lähtuvalt on sihtrühm määruses defineeritud 13-19-

aastaste noortena. Kuna sekkumise eesmärgiks on jõuda võimalikult paljude noorteni ning pakkuda neile

pikemaajalise mõjuga tegevusi, siis ei toetata projekte, mille raames korraldatakse ühekordseid tegevusi (nt üksik infopäev, ühe ettevõtte külastus või üksik infotund), piiratakse sihtrühma (nt

ühe kooli piires toimuv võistlus) või üritus on toimunud või sellega on algust tehtud enne taotluse esitamist. Tegevust loetakse lühiajaliseks, kui selle pikkus on alla 6 tunni. Topeltrahastuse vältimiseks ei toetata tegevusi, mille raames pakutatkse üld-, kutse- ja

kõrghariduse tasemeõpt.

Määruse § 5 sätestab tegevuste abikõlblikud kulud Määruse § 5 lg 1 sätestab abikõlblikkuse üldtingimused , mida tuleb arvestada projekti eelarve

planeerimisel. Eelarveprojekti koostamisel on abikõlblikud kõik kulud, mis on kooskõlas ühendmääruse §-des 15-17 toodud tingimustega. Samuti peab kulu olema vajalik, et saavutada

projekti tulemus. Määruse § 5 lg 2 sätestab, et kulud hüvitatakse kindlasummalise maksena või maksetena.

Kindlasummalise makse aluseks oleva tulemuse kinnitab ja makse suuruse määrab

rakendusüksus toetuse saaja poolt esitatud eelarveprojekti alusel. Projekti tulemuse saavutamiseks kavandatud tegevuste asjakohasust ja tegevuste maksumuse põhjendatust hindab rakendusüksuse poolt kinnitatud hindamiskomisjon enne toetuse andmise otsuse tegemist.

Eelarveprojekt kajastab projekti tulemuse saavutamiseks tehtavate asjakohaste tegevuste maksumust koos maksumuse kujunemise aluste ja põhjendustega. Rakendusüksus võib põhjendatud juhul teha toetuse saajale ettepaneku projekti tulemuse ja / või maksumuse

korrigeerimiseks, kui projekti ambitsioon ei vasta toetuse saaja tegelikule võimekusele, sealhulgas tegevuste mahu, ajaraami, kogemuse ja eelarve põhjendatuse osas. Tegevuste

elluviimiseks planeeritud kulud peavad olema vajalikud, mõistlikud ja põhjendatud. Toetuse saaja on kohustatud tõendama kindlasummalise makse eelarve optimaalsust ja aluseid, milleks on toetuse taotlemisel esitatud tegevuste eelarve ja mõni muu tõendav dokument, mis on

tegevuse eelarvestamise aluseks (näiteks hinnapakkumised, hinnakirjad, arvutuskäik). Makse saamiseks peab toetuse saaja tõendama kindlasummalise makse aluseks oleva tulemuse

saavutamist. Projekti tulemus või vahetulemus peaks olema kirjeldatud viisil, et seda oleks võimalik hinnata jah/ei skaalal, st kas tulemus on saavutatud või mitte. Kindlasummalise maksena toetuse andmisel tegelikult tekkinud kulusid ei pea toetuse saaja kuludokumentidega

tõendama ega raamatupidamises eristama. Kõik kindlasummalise makse rakendamise tingimused ehk toetuse maksmise aluseks olevad tulemused ja nende tõendamise alused

sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Määruse § 5 lg 3 sätestab tegevuse abikõlbmatud kulud, millega peab taotleja tegevuste

planeerimisel ja eelarveprojekti kujundamisel arvestama.

Tasemeõppe arendamise ja pakkumisega seotud kulu ei ole abikõlblik. Tasemeõppe käigus omandatakse kindlale kvalifikatsioonitasemele vastav kvalifikatsioon, mis võimaldab juurdepääsu järgmise kvalifikatsioonitaseme õppele. Tasemeõpet saavad pakkuda ainult

üldharidus-, kutse- ja kõrgkoolid, kes ei klassifitseeru antud määruse raames taotlejaks.

Abikõlbmatud kulud on lisaks ühendmääruse § 17-s loetletud kuludele ka investeeringud ja ruumide remondi kulud, sest tegevuste fookus on teavitamisel ja populariseerimisel, mitte õppekeskkonna parendamisel. Samuti on abikõlbmatud veebilehtede loomise ja haldamise

kulud. Abikõlblikeks kuludeks loetakse aga interaktiivsete mobiili- või veebirakenduste (mängud, simulatsioonid jne), mis toetavad populariseerimise tegevusi ja kus kasutaja on

aktiivselt kaasatud, loomise kulu. Tegevuse raames ei toetata trükiste ja raamatute väljaandmist.

Riigiabi ja vähese tähtsusega abi puhul kehtivad teatud piirangud. Riigiabi puhul peavad abikõlblikud kulud ja abi maksimaalne osakaal vastama üldise grupierandi määruse artiklis 25

toodud tingimustele, samuti peab olema täidetud I peatükis sätestatud tingimus, sh ergutava mõju nõue, mille kohaselt ei tohi tegevustega alustada enne taotluse esitamist. Vähese tähtsusega abi korral on antud tegevuse raames toetuse määrad ettevõtetele samad mis riigiabi

puhul.

Määruse § 6 sätestab abikõlblikkuse perioodi. Tegevuste abikõlblikkus algab taotluse esitamise kuupäevast , abikõlblikkuse periood peab jääma vahemikku 1. mai 2025 kuni 31. detsember 2028. Projektid võivad kesta minimaalselt

6 kuud, maksimaalselt 24 kuud.

Määruse § 7 sätestab taotletava toetuse miinimum- ja maksimumsumma, maksimaalse toetuse summa ühe taotleja kohta ning maksimaalse taotluste esitamise arvu.

Lõikes 1 sätestatakse projekti minimaalne maksumus , milleks on 20 000 eurot ja ülempiir 200 000 eurot koos taotleja omafinantseeringuga. Taotletava toetuse alampiiri seadmise

eesmärk on tagada tegvuste rahastamisel kuluefektiivsus ning vältida liigset administreerimiskoormust. Üks taotleja võib ühes taotlusvoorus esitada ka kaks taotlust. Mitme taotluse esitamisel tuleb tagada, et projektides tehtavad tegevused ei kattu. Mitme projekti

esitamise võimalus annab taotlejale võimaluse kaasata projektidesse erinevaid partnereid, pakkuda erinevaid tegevusi, suunata tegevused erinevatele sihtrühmadele ning maandada riske.

Selleks, et tagada tegevuste elluviimisel vajalik rahavoog, on taotlejal võimalik projekt jagada kuni neljaks loogiliseks osaks, millel on kindlad vahetulemused (milestone-id). Näiteks projekti

üheks vahetulemuseks on üle-eestilise inseneeria mängu väljatöötamine ja pakkumine ja teiseks vahetulemuseks on inseneeria alaste töötubade korraldamine teatud piirkonnas. Tulemuste seadmisel peab arvestama, et vahetulemused ning nende saavutamiseks tehtavad

tegevused ei tohiks sõltuda teineteisest, et mingi vahetulemuse mittesaavutamine ei seaks ohtu teise vahetulemuse või terve projekti tulemuse saavutamist. Näiteks üle-eestilise mängu

formaadi väljatöötamine, väljatöötatud formaadi alusel koolivõistluse, maakonna võistluse ja üleriigilise võistluse läbiviimise tegevused sõltuvad üksteisest. Tulemuste sõnastamisel tuleb läbi mõelda ka selle saavutamise tõendamine.

Lõikes 5 kehtestatakse taotleja rahaline panus projekti, milleks on vähemalt 15% projekti

eelarvest. Taotleja omapanus annab suurema kindluse, et taotleja saavutab seatud tulemused. Määruse 3. peatükis kirjeldatakse Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele

Määruse § 8 lõikes 1 määratletakse võimalikud toetuse taotlejad ja partnerid läbi ettevõtte

tegevusala, mis on kirjas ühingu või asutuse põhikirjas või äriregistris. Võimalikud taotlejad võivad olla näiteks erialaliidud, mis on ühe valdkonna äriettevõtteid või asutusi koondav katusorganisatsioon ja mis on registreeritud juriidilise isikuna. Samuti võivad taotlejaks ja

partneriks olla erinevad huvikoolitust ja mitteformaalset õpet pakkuvad ühingud ja asutused (nt üldhariduskoolides huvikoolitust või mobiilseid töötubasid pakkuv ühing jne) või tema

tegevus on seotud kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevusega (nt mittetulundusühing, mis tegeleb tudengivormeli ehitamisega, päikeseauto ehitamise meeskond jms). Taotleja peab olema juriidiline isik.

Selleks, et tegevused oleksid jätkusuutlikud ning taotleja ja partner oleksid võimelised

tegevust ellu viima, siis peab neil olema vähemasti üks alaline töötaja, mida taotleja kinnitab taotluses.

Määruse § 8 lõikes 3 määratletakse ära asutused, mis ei saa olla taotlejaks ega partneriks. Olulisemad inseneeria ja IKT valdkonnaga seotud üld -, kutse- ja kõrgkoolid on juba nimetatud

käskkirjaliste toetuse andmise tingimuste partneriks. Määruse § 8 lg 4 määratleb, et taotleja ja partner peavad vastama ühendmääruse § 3 lõikele 2.

Määruse §-s 9 tuuakse välja taotleja kohustused.

Määruse §-s 10 esitatakse nõuded esitatavale taotlusele.

Määruse § 10 lg 3 sätestab nõuded projekti eelarvele, mida saavad taotluste hindajad arvestada. Selleks, et tagada tõhus eelarve kasutus, seatakse projekti juhtimisele ja soetustele piirangud.

Määruse 4. peatükis kirjeldatakse toetuse taotlemist

Määruse §-s 11 sätestatakse taotlusvooru avamise tingimused ja taotluse esitamise tähtajast teavitamine.

Määruse §-s 12 sätestatakse taotlemise tähtaeg, taotluse esitamise viis ja vastuvõtutähtaja nihkumine võimaliku e-toetuse keskkonna tehnilise rikke puhul. Planeeritud on üks taotlusvoor. Kui planeeritud eelarve jääb kasutamata, siis korraldatakse ka teine taotlusvoor.

Määruse 5. peatükis kirjeldatakse taotluse esitamist, taotlusele esitatavaid nõudeid,

valikukriteeriume ja -metoodikat. Määruse §-s 13 sätestatakse taotluse esitamise ja menetlemise tingimused. Taotlus esitatakse e-

toetuse keskkonna kaudu määruses sätestatud tingimuste kohaselt. Taotluse menetlemise tähtaeg on 30 tööpäeva. Taotluse puuduste korral on taotlejal alates teate kättesaamisest 10

tööpäeva aega puuduste kõrvaldamiseks. Määruse §-s 14 sätestatakse taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks

tunnistamine.

Määruse §-s 15 sätestatakse hindamiskomisjoni moodustamise põhimõtted. Meede on disainitud, et kõik projektid on kooskõlas valdkondlike arengukavadega, mõju

rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele

Määruse §-s 16 sätestatakse projektide hindamine, valikukriteeriumid ja -metoodika. Projekte hinnatakse lõikes 1 toodud järgmise viie valikukriteeriumi alusel:

Valikukriteerium Osakaal

koondhindest

Hinnatakse

1) projekti panus

käesoleva määruse §-s

2 nimetatud eesmärgi

ja tulemuse

saavutamisele

40% Hinnatakse projekti panust eesmärkide ja tulemuste saavutamisele, sealhulgas:

projekti panust meetme väljundnäitaja saavutamisse.

2) projekti ja tegevuste

põhjendatus

25% Hinnatakse projekti põhjendatust, sealhulgas: - projektis läbi viidavate üksiktegevuste

põhjendatust ja kooskõla; - projekti tegevuste ja eesmärkide määratlust ja selgust;

- tegevuste ajakava realistlikkust.

Eelistatakse projekte, kus noorte kaasamine on pikemaajalisem, mis toob kaasa suurema mõju noorte tulevase eriala

valikul.

3) projekti

kuluefektiivsus

15% Hinnatakse projekti kuluefektiivsust, sealhulgas:

- kas ettenähtud tegevused ja lahendused on piisavalt kuluefektiivsed planeeritud

väljundite ja tulemuste saavutamiseks; - kas planeeritud eelarve on realistlik ja mõistlik – on selge, milliste arvutuste ja

hinnangute alusel on eelarve kokku pandud ning planeeritud kulud on

vajalikud ja mõistlikud, ning on olemas

taotleja võimekus projektile järgnevate

püsikulude rahastamiseks.

4) Taotleja suutlikkus

projekti ellu viia

10% Hinnatakse taotleja võimekust projekti ellu viia, sealhulgas:

- kas taotleja on jätkusuutlik; - kas taotlejal on vajaminevad teadmised, oskused, kogemus ning õiguslikud,

organisatsioonilised ja tehnika- ning tehnoloogiaalased eeldused projekti

kavandatud viisil elluviimiseks.

5) projekti kooskõla

Eesti pikaajalise

arengustrateegia

aluspõhimõtete ja

sihtidega

10% Hinnatakse projekti kooskõla strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega, sealhulgas:

- kuidas lisaks projekti vahetutele eesmärkidele võetakse arvesse Eesti

pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega seotud horisontaalseid põhimõtteid, nagu sooline

võrdõiguslikkus, ligipääsetavus, keskkonnakaitse ja kliimaneutraalsus,

regionaalarengule ja aidatakse kaasa eesmärkide saavutamisele ning panustatakse seeläbi vastavasse riigi

pikaajalise arengustrateegia näitajasse.

Eelistatakse projekte, mis toimuvad väljaspool Tallinna ja Tartu linna ja nendega kaasuvaid valdasid.

Lõikes 5 tuuakse välja valikukriteeriumi hinde lävend, mille puhul taotluse hindamine lõpeb. Lõige 7 sätestab võrdsete koondhinnetega projektide pingeritta seadmise põhimõtted.

Eelistatakse projekti, mis panustab meetmete nimekirja väljundnäitajasse olulisemalt. Järgmine eelistuse seadmise alus on kõrgem hinne projekti põhjendatusele.

Määruse §-s 17 sätestatakse taotluse rahuldamise tingimused ja kord.

Määruse § 17 lg 2 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses täpsustatavad toetuse saaja õigused ja kohustused.

Määruse § 17 lg 3 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse taotlejale esitamise viis ja tähtaeg.

Määruse §-s 18 sätestatakse taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord. Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel. Menetluses olevate taotluste kohta, mille rahaline maht ületab meetme taotluste rahastamise

eelarve vaba jäägi ja mida ei ole võimalik vastavalt ühendmääruse § 9 lõikes 1 sätestatule osaliselt rahuldada, tehakse ühendmääruse § 8 lõike 2 punkti 5 alusel taotluse rahuldamata

jätmise otsus. Määruse §-s 19 sätestatakse taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine. Taotluse võib

osaliselt rahuldada vastavalt ühendmääruse § 9 lõikele 1, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste rahastamiseks ette nähtud eelarve mahu tõttu või taotluse täielik rahuldamine

ei ole põhjendatud, arvestades taotletud toetuse summat, projekti tegevusi, tulemust või

eesmärki. Taotluse rahuldamise otsuse võib teha kõrvaltingimusega vastavalt ühendmääruse § 9 lõigetes 2 ja 3 sätestatule.

Taotluse tingimusliku rahuldamise otsuse põhjal ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele. Õigus toetusega seotud maksetele, tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse

saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, va kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist või andmeallikast.

Määruse 6. peatükis sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmise ja kehtetuks tunnistamise kord.

Määruse §-s 20 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja sellekohase kirjaliku avalduse alusel

ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ja korras.

Kindlasummalise makse puhul on lubatud muuta üksnes projekti abikõlblikkuse perioodi. Määruse §-s 21 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine.

Määruse 7. peatükis sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused.

Määruse §-s 22 sätestatakse toetuse saaja ja partneri õigused ja kohustused. Toetuse saaja ja partner täidavad ühendmääruse §-des 10 ja 11 nimetatud kohustusi,

teavitamisega seotud kohustusi ja dokumentide säilitamise kohustusi. Meedikajastus võib toimuda taotleja veebilehel, sotsiaalmeedia kanalis või avalikus elektroonilises- või

trükimeedias, mis on üle Eestilise või maakonna põhise levikuga. Toetuse saaja peab riigiabi või vähese tähtsusega abi saamise korral säilitama toetuse

kasutamisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat abi saamisest arvates

Määruse 8. peatükis sätestatakse aruannete esitamisega seotud tingimused. Määruse §-s 23 sätestatakse toetuse saajate kohustused seoses regulaarse aruandlusega, sh

vahearuannete ja lõpparuande esitamise kohustus ja tähtajad. Korrapäraselt esitatud aruanded aitavad jälgida projektide edenemist ja tulemuste saavutamist ning võimaldavad vajaduse korral

juhtida tähelepanu vajakajäämistele ja teha tegevuste elluviimises õigeaegseid muudatusi. Aruanded esitatakse rakendusüksusele struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonna kaudu

seal kasutataval vormil. Lõpparuanne ei erine oma olemuselt vahearuannetest, kuid selles tuleb täiendavalt kirjeldada strateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja nende tulemusi. Rakendusüksus kinnitab aruanded kümne tööpäeva jooksul nende rakendusüksusele e-

keskkonnas esitamisest arvates.

Määruse 9. peatükis sätestatakse toetuse maksmise tingimused. Määruse §-s 24 sätestatakse toetuse maksmise kord.

Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele

e-toetuse keskkonna kaudu.

Määrusega sätestatud tegevustes toimub toetuse maksmine kindlasummalise makse alusel, kui makse tegemise eelduseks olevate taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tingimuste täitmine on tõendatud.

Määruse §-s 25 sätestatakse makse menetlemise peatamise kord.

Rakendusüksus võib peatada toetuse maksmise aluseks olevate dokumentide menetlemise osaliselt või täielikult ühendmääruse §-s 33 sätestatud juhul.

Määruse 10. peatükk sätestab finantskorrektsioonide tegemise ja vaiete esitamise korra.

Määruse §-s 26 kehtestatakse finantskorrektsioonide tegemise ja toetuse tagastamise kord. Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–

30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule. Ühendmääruse §-des 34–36 on sätestatud finantskorrektsiooni tegemise ja tegemata jätmise alused ja finantskorrektsiooni

protsendimäärad ning §-des 37 ja 38 on sätestatud finantskorrektsiooni otsuse vormistamise nõuded ja tingimused toetuse tagasimaksmise ajatamiseks.

Määruse §-s 27 viidatakse vaide esitamise erisustele.

3. Riigiabi analüüs

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset

kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid6 ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6.

ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga

kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel: a) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; b) abi antakse ettevõtjale;

c) abimeetmel on valikuline iseloom; d) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;

e) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumile, on tegemist riigiabiga.

a) Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest

Riigiabi andmisega on tegemist siis, kui abi andmisega seotud vahendid on otseselt või kaudselt

riigi vahendid või riigile omistatavad vahendid. Riigi vahendid on riigi enda, kohaliku omavalitsuse üksuse, riigi sihtasutuste, fondide vms poolt antud toetused.

Käesoleva määruse kontekstis panustab riik tegevuse kaasfinantseeringusse, samuti loetakse struktuuritoetust riigi vahenditeks.

Kriteerium on täidetud.

6 Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid on kättesaadavad

http://ec.europa.eu/competition/state_aid/legislation/legislation.html

b) Abi antakse ettevõtjale

Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad

majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega.7

Ettevõtjaks tuleb lugeda iga majandustegevusega tegelevat üksust, sõltumata selle juriidilisest või omandivormist, kasu teenimisest või teenuste tasuta pakkumisest. Majandustegevuse all

tuleb mõista mistahes kaupade või teenuste pakkumist turul. Kui ettevõtja tegeleb nii majandustegevuse kui ka mittemajandustegevusega, loetakse teda ettevõtjaks ainult

majandustegevusega seoses. Projekti raames saavad toetust erialaliidud, mittetulundusühingud ja muud ühingud, mis võivad

tegeleda majandustegevusega.

Kriteerium võib olla täidetud.

c) Abimeetmel on valikuline iseloom

Abil on valikuline iseloom, kui abi on ette nähtud vaid teatud ettevõtjatele või ettevõtjate

grupile või ainult ühe piirkonna ettevõtjatele. Valikuline iseloom on abil ka siis, kui abi antakse kaalutlusõiguse alusel, mitte automaatselt (toetuse saamiseks esitatakse taotlus ja see rahuldatakse, kui tingimused on täidetud).

Toetust antakse erialaliitudele ja ühingutele oma valdkonna populariseerimiseks ja noortes

inseneeria ja IKT valdkondade vastu huvi tekitamiseks ja säilitamiseks. Teenuste sisse ostmise puhul tuleb järgida riigihangete seadust.

Toetuse taotlemiseks tuleb esitada taotlus, mis läbib hindamise erinevate kriteeriumite alusel.

Kui mõni seatud kriteeriumitest saab hindepunkte alla lävendi, siis taotlus positiivset otsust ei saa.

Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud tegevusel on valikuline iseloom. Kriteerium on täidetud.

d) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise

Avaliku teenuse osutamise eest makstav hüvitis abi saavatele ettevõtjatele ei ole riigiabi, kui abi saav ettevõtja ei saa tegelikkuses rahalist kasu või saadav abi ei aseta neid võrreldes teiste

konkureerivate ettevõtjatega soodsamasse konkurentsiolukorda. Eeliseks loetakse lisaks toetusele ka sooduslaenu, riigivara alla turuhinna kasutada andmist vms. Eelis võib seisneda ka ettevõtte majanduslikest koormistest vabastamises. Konkurentsi kahjustavaks loetakse iga riigi

vahenditest kas otseselt või kaudselt antud majanduslikku eelist. Eelise välistab olukord, kus riik käitub nii nagu teeks seda samas olukorras sarnane turuoperaator (erainvestor).

Tegevust viivad ellu erialaliidud ja muud ühingud. Projektide raames populariseeritakse inseneeria ja IKT valdkondi ning tekitatakse noortes huvi inseneeria ja IKT valdkondade vastu.

Tegevuse tulemusena teevad põhikooli või gümnaasiumi lõpetavad noored teadlikuma

7 Komisjoni 19.07.2016 teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses, p 8.

http://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52016XC0719(05)&from=EN

erialavaliku kutse- või kõrgkooli õppima asudes. Kõrg- ja kutsekoolid ei saa antud määruse raames olla taotlejaks ja partneriks.

Võimalike taotlejate ja partnerite põhitegevuse eesmärk ei ole populariseerida inseneeria ja IKT valdkondi ning toetus ei võimalda neil arendada oma tooteid ja teenuseid. Samas abimeede võib

anda, kuid ei pruugi, abi saajale majandusliku eelise, kuna toetuse abil tegevusi tehes saavad taotlejad ja partnerid juurde tuntust, reklaamivad ennast ja hakkavad paremini mõistma noorte sihtrühma, mis võimaldab neil paremini kaasajastada olemasolevaid ja töötada välja uusi

tooteid ja teenuseid noortele. Kriteerium võib olla täidetud.

e) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust

Euroopa Liidu riikide vahel

Toetus on riigiabina käsitletav ainult siis, kui teenuse eest makstav hüvitis kahjustab või

ähvardab kahjustada konkurentsi või liikmesriikide vahelist kaubandust. Kui toetus tugevdab või parandab abisaaja positsiooni võrreldes tema konkurentidega, on tõenäoliselt tegemist

kasvõi potentsiaalse konkurentsi moonutamisega. Konkurentsi moonutav mõju ei pea olema oluline või materiaalne. Mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele võib esineda ka siis, kui abisaaja vahetult piiriüleses kaubanduses ei osale, kuid abi tõttu võib teiste liikmesriikide

ettevõtjate turule sisenemine muutuda keeruliseks.

Meetme tegevustel on kohalik mõju, sest toetus on suunatud Eestis inseneeria ja IKT valdkonna populariseerimiseks ning Eesti noortes valdkonna vastu huvi tekitamiseks. Tegevuse raames antava toetuse puhul ei ole konkurentsi moonutamine või kaubanduse mõjutamine EL riikide

vahel välistatud. Kriteerium võib olla täidetud.

Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 võib käesoleval juhul tegemist olla riigiabi andmisega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Määrus on vastavuses Euroopa Liidu õigusega.

Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1060/2021, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus- ja

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta, ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika suhtes kohaldatud finantsreeglid,

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1057/2021, millega luuakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+) ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1296/2013.

4. Määruse mõjud

Tegevuste elluviimisel arvestatakse horisontaalsete põhimõtetega: keskkond ja kliima, tasakaalustatud regionaalareng ning sooline võrdõiguslikkus, võrdsed võimalused ja ligipääsetavus.

Keskkond ja kliima

TAT tegevuste raames populariseeritakse inseneeria ja IKT valdkondi, eesmärgiga saada nimetatud valdkondadesse rohkem õppijaid. Tegevuse elluviimisega ei kaasne otsest positiivset muutust ega ka negatiivset mõju keskkonnahoiu ja kliima eesmärgile.

Tasakaalustatud regionaalareng TAT tegevuste raames populariseeritakse inseneeria ja IKT valdkondi, eesmärgiga saada nimetatud valdkondadesse rohkem õppijaid. Inseneeria valdkonna kutse- ja kõrgharidusega

spetsialistide tööjõuvajaduse katmiseks on järgneval kümnendil vaja igal aastal ca 3500 uut spetsialisti. Potentsiaalsed õppijad elavad üle Eesti.

Projektid panustavad regionaalarengusse, sest noored, kes kuuluvad meetme tegevuse sihtgruppi, elavad üle Eesti. Inseneeria ja IKT valdkondi tutvustavaid tegevusi tehakse üle Eesti

lähtuvalt ettevõtete ja regiooni vajadustest. Projektide valikul eelistatakse tegevusi, mida tehakse väljaspool Tallinna ja Tartu linna ning nendega piirnevates valdades.

Sooline võrdõiguslikkus Sekkumiste ettevalmistamisel ja rakendamisel võetakse arvesse võimalikku mõju võrdsusele,

kaasamisele ja mittediskrimineerimisele ning vajaduse korral kohandatakse tegevusi seal kus asjakohane. Võimalikud tegevused hõlmavad järgmist: komisjonide ja valikuorganite

koosseisus võetakse võimalusel arvesse soolist tasakaalu, kehtestatakse mittediskrimineerivad toetuse taotlemise põhimõtted ning hindamis- ja valikumenetlused.

On analüüsitud naiste ja meeste osakaalu ja olukorda inseneeria ja IKT valdkondades ja kavandatud tegevusi naiste osakaalu suurendamiseks. Tegevuste kavandamisel ja elluviimisel

arvestatakse naissoost ja meessoost õppurite erineva olukorra ja vajadustega ja tegeletakse soostereotüüpide negatiivse mõju vähendamisega. IKT ja inseneeria valdkondade kutse- ja kõrgharidusõppes õpib vähem tüdrukuid. Tegevuste käigus populariseeritakse IKT ja

inseneeria valdkondade õpet tüdrukute sihtrühmale. Korraldatakse erinevaid tegevusi, et tutvustada IKT ja inseneeria valdkondi, motiveerida neid IKT või inseneeria valdkonnas

õppima, tutvustada võimalikke karjääriteid IKT ja inseneeria valdkonnas. Võrdsed võimalused ja ligipääsetavus

Eri vanuses, rahvusest või puudega inimestele võrdsete võimaluste tagamiseks vähendatakse neid barjääre, mis takistavad alaesindatud rühmadel toetuse andmise tingimustes kirjeldatud

tegevustes osalemist või hüvedest kasu saamist. Tegevused, mille puhul on oluline füüsiline juurdepääsetavus, arvestatakse parimal viisil erivajadusega inimeste osalemisvõimalustega. Tegevuste elluviimisel tuleb toetuse saajatel järgida Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse

nr 2021/1060 artikli 7 „Meeste ja naiste võrdõiguslikkuse edendamine ja mittediskrimineerimine“ ja artikli 8 „Säästev areng“ nõudeid .

Teavitustegevuste raames edastatav informatsioon on nii füüsiliselt kui ka digitaalselt kõikidele

inimestele kättesaadav. Nõustamisel, teabepäevadel ning muudel üritustel jäetakse piisavalt aega küsimustele vastamiseks, et aidata osalejatel kinnistada kuuldu nendele sobivas tempos.

Samuti tehakse enne üritusi kindlaks, milliseid erilahendusi osalejad vajavad ning võimalusel need tagatakse. Kõik tegevused planeeritakse sihtrühmale sobivaimal viisil (nt kommunikatsioonikanalite valikul, info- ja teabepäevade kohtade valikul lähtutakse sellest, et

sihtrühma kuuluvad inimesed võivad olla liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega) ning seejuures tähtsustakse koostööd eri huvi- ja sidusgruppidega. Tegevuste elluviimisel jälgitakse,

et liikumispuudega inimestele oleks tagatud ligipääs ürituse asukohale/ruumile. Virtuaalse sündmuse puhul tehakse võimaluse korral erilahendusi kõikidele soovijatele, kui neil on vaja abi sündmusest osa võtmisel.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse alusel rahastatavad kulud kaetakse Euroopa Sotsiaalfondist (65%) ja riigi

kaasfinantseeringust (35%). Planeeritava avatud taotlusvooru eelarve on 3 996 243 eurot.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Sotsiaalministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele ja Eesti

Tööandjate Keskliidule.

Alo Savi

kutsehariduse ja oskuste poliitika osakonna juhataja

Lisad: Lisa 1: „Riskihindamise tabel“;

Lisa 2: „Põhiõiguste harta ja Puuetega inimeste õiguste konventsiooni arvestamise kontroll- leht“.