Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

171-25/292780

Otsuse kuupäev 19.08.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus Rapla

Vallavalitsuse riigihankes „Rapla Vesiroosi Kooli ja Rapla

Kesklinna Kooli toitlustusteenus 2025-28“ (viitenumber

292780) Baltic Restaurants Estonia AS-i pakkumuse

vastavaks ja edukaks tunnistamise ning Baltic Restaurants

Estonia AS-i kõrvaldamata jätmise otsustele riigihanke

osades 1 ja 2

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, P. DUSSMANN EESTI Osaühing, esindaja

vandeadvokaat Ott Saame

Hankija, Rapla Vallavalitsus, esindaja Gert Villard

Kolmas isik, Baltic Restaurants Estonia AS, esindajad

vandeadvokaat Sandor Elias ja advokaat Toomas Pugri

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 5 ja RHS § 198 lg 2 alusel

1. Rahuldada P. DUSSMANN EESTI Osaühingu vaidlustus osaliselt ja tunnistada

kehtetuks Rapla Vallavalitsuse otsus Baltic Restaurants Estonia AS-i

hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise kohta riigihanke osades 1 ja 2 (Rapla

Vallavalitsuse 07.07.2025 korralduse nr 262 p 2 koos alapunktidega 2.1 ja 2.2).

Vaidlustus Baltic Restaurants Estonia AS-i pakkumuse vastavaks ja edukaks

tunnistamise otsustele jätta rahuldamata.

2. Mõista Rapla Vallavalitsuselt P. DUSSMANN EESTI Osaühingu kasuks välja

proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamisega tasutud riigilõiv 960 eurot ja

vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulud 1476,56 eurot

(käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

2 (13)

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 28.05.2025 avaldas Rapla Vallavalitsus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi

RHR) avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Rapla Vesiroosi Kooli ja Rapla

Kesklinna Kooli toitlustusteenus 2025-28“ (viitenumber 292780) (edaspidi Riigihange)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

Riigihanke on jagatud kaheks osaks:

- osa 1 – Rapla Vesiroosi kool (edaspidi Osa 1);

- osa 2 – Rapla Kesklinna kool (edaspidi Osa 2).

Riigihange viiakse läbi raamlepingu sõlmimiseks.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid Osades 1 ja 2 pakkumuse P. DUSSMANN EESTI

Osaühing ja Baltic Restaurants Estonia AS.

2. Rapla Vallavalitsuse 07.07.2025 korraldusega nr 255 (edaspidi Korraldus 1):

- tunnistati Osades 1 ja 2 vastavaks Baltic Restaurants Estonia AS-i pakkumus (Korralduse1 p-

id 1.1. ja 2.1);

- tunnistati Osades 1 ja 2 edukaks Baltic Restaurants Estonia AS-i pakkumus (Korralduse 1 p 3

(koos alapunktidega 3.1 ja 3.2);

Rapla Vallavalitsuse 07.07.2025 korraldusega nr 262 (edaspidi Korraldus 2) kvalifitseeriti

Osades 1 ja 2 Baltic Restaurants Estonia AS (Korralduse 2 p 1 koos alapunktidega 1.1 ja 1.2)

jäeti Osades 1 ja 2 Baltic Restaurants Estonia AS kõrvaldamata (Korralduse 2 p 2 koos

alapunktidega 2.1 ja 2.2).

3. 17.07.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

P. DUSSMANN EESTI Osaühingu (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Osades 1 ja 2 Hankija

otsustele tunnistada Baltic Restaurants Estonia AS-i (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus

vastavaks ja edukaks ning jätta Kolmas isik kõrvaldamata.

Järgnevalt ei erista vaidlustuskomisjon Osasid 1 ja 2, kuna vaidlustus on mõlemas osas esitatud

samadel põhjustel.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 24.07.2025 kirjaga nr 12.2-10/171 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 29.07.2025 ja neile vastamiseks 01.08.2025. Vaidlustuskomisjoni poolt

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ja menetluskulude

taotlused Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Kolmas

isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, P. DUSSMANN EESTI Osaühing, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus

Menüü nõuetele vastavuse kontrollimine

5.1.1. RHAD Vastavustingimuste peatükis „MENÜÜGA SEONDUV TEAVE“ on sätestatud,

et pakkuja esitab ülevaate 1) planeeritava 2 nädala menüüst, 2) retseptid / tehnoloogilised

kaardid ja 3) menüüdel põhineva kõigi toidupäevade toiduenergia ja toitainete koondtabeli.

3 (13)

RHAD „Toitlustusteenuse lähteülesanne“ (edaspidi Lähteülesanne) p-i 6.11 kohaselt

baasnõuded menüü koostamisele on sätestatud hankeobjektiga seonduvas kehtivas õiguses.

Arvestatakse ka Tervise Arengu Instituudi poolt 2025.a koostatud „Eesti riiklikud toitumise,

liikumise ja uneaja soovitused“. Vastuolude korral lähtutakse kehtivast õigusest.

Lähteülesande p 6.2. kohaselt koolilõunaks pakutav toit, sh koolitoitu toetavate programmide

kaudu pakutav, peab katma sotsiaalministri 15.01.2008 määruse nr 8 „Tervisekaitsenõuded

toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis” lisade 3 ja 4 kohaselt 30–35% vastava

vanuserühma ööpäevasest toidu energia- ja toitainete vajadusest. Lisaks sätestavad

Lähteülesande p-id 6.4-6.13 täiendavaid nõudeid pakutavale toidule ja menüüle.

5.1.2. Otsustest ei nähtu, et Hankija oleks sisuliselt hinnanud Kolmanda isiku poolt esitatud

menüü vastavust RHAD-i nõuetele, sh vastavust sotsiaalministri 15.01.2008 määruse nr 8

„Tervisekaitsenõuded toitlustamisele koolieelses lasteasutuses ja koolis” lisades 3 ja 4

sätestatud toiduenergia- ja toitainetesisalduse nõuetele (edaspidi Määrus nr 8) ning Tervise

Arengu Instituudi riiklikele 2025. a toitumissoovitustele (edaspidi Toitumissoovitused).

5.1.3. Jättes Kolmanda isiku esitatud menüü RHAD-i nõuetele vastavuse sisuliselt

kontrollimata ja läbiviidud kontrolli (juhul, kui mingi kontroll siiski läbi viidi) käigu üldse

dokumenteerimata, rikkus Hankija RHS § 114 lg-des 1 ja 2 sätestatud kontrollikohustust ning

RHS § 3 p 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtteid.

5.2. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

Ebaõigest pakkumuse vastavaks tunnistamisest järeldub loogiliselt, et õigusvastaselt vastavaks

tunnistatud pakkumise edukaks tunnistamine on õigusvastane.

5.3. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsus

Kolmanda isiku eelneva hankelepingu oluline rikkumine

5.3.1. Ajakirjanduses ja sotsiaalmeedias on leidnud kajastust Kolmanda isiku poolsed

minetused Pärnu linna lasteaedades toitlustusteenuse osutamisel (edaspidi Riigihanke 286093

leping). Avalikult kättesaadava teabe kohaselt on Pärnu linn teinud Kolmandale isikule

ettepaneku mitte küsida lapsevanematelt ja lasteaedade töötajatelt pakutud toidu eest makset

nendel päevadel, mil toit jäi saamata või ei vastanud kokkulepitud kvaliteedile. Kolmas isik on

ka ise avalikult kinnitanud, et ei nõua raha oma puuduliku kvaliteediga soorituse eest. Sellest

võib järeldada, et Kolmas isik on rikkunud olulises ulatuses Riigihanke 286093 lepingut ning

vastavate rikkumiste eest on vähemalt alandatud teenuse hinda RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses.

5.3.2. Korraldusest 2 ei nähtu, et Kolmas isik oleks esitanud Hankijale hankepassis teavet oma

varasemate hankelepingute rikkumiste, sh Riigihanke 286093 lepingu rikkumise, kohta. Samuti

ei nähtu Korraldusest 2, et Hankija oleks üldse kaalunud Kolmanda isiku varasemaid

hankelepingu rikkumisi.

5.3.3. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on õigusvastane, kui Kolmas isik jättis

hankepassis esitamata teabe oma varasemate hankelepingute rikkumiste kohta. Samuti on

Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus õigusvastane, kui Hankija jättis Kolmanda isiku

varasemad hankelepingute rikkumised, sh Riigihanke 286093 lepingu rikkumise, kõrvaldamise

võimaliku alusena üldse kaalumata.

5.4. Võimalik valeandmete esitamine

Kui Kolmas isik jättis hankepassis esitamata teabe oma varasemate hankelepingute rikkumiste

kohta, siis on Kolmas isik esitanud Hankijale valeandmeid RHS § 95 lg 4 p 9 tähenduses.

5.5. 29.07.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

4 (13)

5.5.1. Menüüde nõuetele vastavuse kontrollimine

5.5.1.1. Vaidlustaja etteheide Hankijale seoses pakkujate poolt esitatud menüüdega seisneb

selles, et menüüde nõuetele vastavuse kontrolli pole Hankija poolt sisuliselt läbi viidud. Hankija

vastupidised väited on paljasõnalised.

5.5.1.2. Seda, et menüüde sisulist kontrolli selleks pädeva isiku poolt tegelikkuses läbi ei viidud,

kinnitab oma vastuses kaudselt ka Hankija ise, kui kirjeldab kontrolli protsessi järgnevalt:

Hankija edastas näidismenüüd kooli esindajaile, kes kinnitasid näidismenüüde sobivust ja

hanke alustingimustele vastavust. Vaidlustajale teadaolevalt ei tööta Riigihankega seotud

koolides toitumisspetsialisti, kes oleks suuteline kontrollima esitatud näidismenüüde vastavust

Määrusele nr 8 ja Toitumissoovitustele. Esitatud menüüd võisid koolidele küll sobida, kuid see

ei võimalda järeldada, et koolid oleksid ka tegelikkuses näidismenüüde nõuetele vastavust

kontrollinud.

5.5.2. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine

5.5.2.1. Vaidlustaja järeldab, et Kolmas isik ei esitanud hankepassis andmeid Riigihanke

286093 lepingu rikkumiste kohta. Tähendust ei oma, et Pärnu linn ise pole seni teinud RHR-i

märget lepingu rikkumise või õiguskaitsevahendite kohaldamise kohta. Samuti saab järeldada,

et Hankija ei hinnanud Kolmanda isiku varasemate rikkumiste olulisust ega kaalunud

konkreetselt Riigihanke 286093 leping rikkumisega seoses Kolmanda isiku hankest

kõrvaldamist.

5.5.2.2. Hankija peab varasema hankelepingu rikkumisest teadasaamisel esmalt ise hindama,

kas tegemist oli olulise rikkumisega või mitte. Tänaseks on avalikult teada, et Pärnu linn on

esitanud Kolmandale isikule Riigihanke 286093 leping rikkumise eest leppetrahvi nõude.

5.5.2.3. Hankija ei väida, et ta polnud Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse tegemisel

Kolmanda isiku poolsest Riigihanke 286093 lepingu rikkumisest teadlik - Hankija on hoopis

seisukohal, et kuna rikkumist pole Pärnu linna poolt kantud RHR-i ja info rikkumise kohta, siis

puudus Hankijal kohustus kõnealust Kolmanda isiku rikkumist RHS § 95 lg 4 p 8 kontekstis

ning võimalikku valeandmete esitamist RHS § 95 lg 4 p 9 kontekstis kaaluda. Hankija on

Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsustamisel teadlikult jätnud Riigihanke 286093 lepingu

rikkumised tähelepanuta ning Kolmanda isiku kõrvaldamise RHS § 95 lg 4 p 9 alusel

õigusvastaselt kaalumata.

5.5.3. Ka Kolmas isik keskendub otsuste formaalsele poolele ja leiab, et pakkumuste sisulise ja

formaalse vastavuse korral ei lasunud Hankijal erilist põhjendamiskoormust. Kolmas isik jätab

tähelepanuta Vaidlustaja etteheite, et Hankija pole Kolmanda isiku pakkumuse, eelkõige selle

koosseisus esitatud näidismenüü, nõuetele vastavust sisuliselt üldse hinnanud. Vaidlustaja ei

saa esitada väiteid konkreetsete Kolmanda isiku näidismenüü poolt täitmata nõuete kohta, kuna

Vaidlustajal puudub juurdepääs Kolmanda isiku esitatud menüüle ja võimalus seda ise

kontrollida.

5.5.4. Vaidlustaja ei nõustu Kolmanda isiku väitega, nagu pidanuks Pärnu linn RHS § 95 lg 4 p

8 tähenduses hinna alandamiseks esitama Kolmandale isikule mingi erilise, sh eriliselt

sõnastatud tahteavalduse. Kolmas isik ei vaidlusta, et Pärnu linn tegi Kolmandale isikule

„ettepaneku“ puudulikult osutatud teenuse eest tasu mitte küsida ja et Kolmas isik nõustus

sellega. Vaidlustaja leiab, et selline faktoloogia vastab hinna alandamise koosseisule nii

VÕS § 112 kui ka RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses.

5 (13)

5.5.5. Vaidlustaja ei nõustu Kolmanda isiku väitega, nagu ei oleks RHS § 95 lg 4 p 8 üldse

kohaldatav Riigihanke 286093 lepingu rikkumisele RHS § 95 lg 5 tõttu, kuna osundatud

rikkumine leidis aset pärast käesoleva Riigihanke algust.

RHS § 95 lg 5 mõte ja eesmärk on seada ajaline piir asjaoludele, mis kuuluvad parasjagu

käimasolevas hankemenetluses arvestamisele (ja seda nö ajaliselt tagasiulatuvalt hanke algusest

arvates), so sellised asjaolud ja/või rikkumised, mis ei ole hankemenetluse alguses vanemad kui

3 aastat. RHS § 95 lg 5 ei piira selliste asjaolude ja rikkumiste arvestamist, mis leiavad aset

pärast vastava hankemenetluse algust (sh enne pakkumuste esitamist).

5.5.6. Kolmas isik osundab õigesti Riigikohtu seisukohale, et pakkuja peab varasema

hankelepinguga seoses sanktsiooni kohaldamise ära märkima sõltumata oma õiguslikest

seisukohtadest lepingu rikkumise küsimuses (RKHKo 3-21-1733, p 25). Käesoleval juhul jättis

Kolmas isik aga Riigihanke 286093 lepingu rikkumise ning sanktsiooni kohaldamise (hinna

alandamine Pärnu linna „ettepanekul“) Hankijale esitatud hankepassis märkimata.

6. Hankija, Rapla Vallavalitsus, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Vastavuse kontroll

6.1.1. RHAD-is on 11 vastavustingimust ja Hankija ei pidanud Korralduses 1 tooma eraldi välja

vaid näidismenüüga seonduvat vastavust. Põhjendada on vaja negatiivse sisuga otsuseid.

6.1.2. Vaidlustaja väide, nagu oleks näidismenüü kontroll teostamata, on paljasõnaline. Hankija

edastas näidismenüüd kooli esindajatele, kes kinnitasid näidismenüüde sobivust ja RHAD-ile

vastavust.

6.2. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmine

6.2.1. Hankijal on õigus, mitte kohustus, RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel pakkuja kõrvaldada.

Tegemist on hankija diskretsiooniotsusega, millel peab olema faktiline tõestus, milleks ei saa

olla pelgalt meediakajastus.

6.2.2. Tõendatud peab olema, et oluliselt või pidevalt on rikutud eelnevalt sõlmitud

hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena

on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud

leppetrahvi. Üheks võimalikuks allikaks on RHR, kuid RHR-is ei ole kajastatud Riigihanke

286093 lepingu rikkumisi. Seega pole võimalik tuvastada, et Riigihanke 286093 lepingu

täitmisel oleks täidetud RHS § 95 lg 4 p 8 alus või üks alustest. Isegi kui Pärnu linn on esitanud

võimaliku kahjunõude, siis ükski andmebaas seda ei kajasta ja kui see kahjunõue on esitatud

peale pakkumuse esitamist, ei saa Hankija seda aluseks võtta.

6.2.3. Varasemate lepingute rikkumiste tõttu pakkuja kõrvaldamine tähendab hankija

hinnangul, et tegemist on ebausaldusväärse lepingu partneriga, mida aga ei saa väita Kolmanda

isiku kohta - Hankijal puuduvad Kolmanda isikuga negatiivsed kogemused varasemate

hankelepingute täitmisel (riigihanked 209284 ja 250879).

6.2.4. Kuna varasemad rikkumised puuduvad, siis ei ole põhjust kahtlustada valeandmete

esitamist.

7. Kolmas isik, Baltic Restaurants Estonia AS, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus

6 (13)

7.1.1. Vaidlustuse etteheide Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise

põhjendamisele/dokumenteerimisele on väär.

Pakkumuse sisulise ja formaalse vastavuse korral ei ole Hankija põhjendamiskoormus kuigi

kõrge ning selle hilisema vaidlustamise korral võib hankija esitada sisulised argumendid ka

vaidlustusmenetluses. Ainuüksi tõik, et Hankija ei ole Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamisel kõiki RHAD-is sätestatud vastavustingimusi Korralduses 1 välja toonud, ei anna

alust lugeda otsust õigusvastaseks ega leida, et Hankija ei ole Kolmanda isiku pakkumuse

vastavust sisuliselt kontrollinud.

7.1.2. Vaidlustaja ei ole nimetanud, millistele konkreetsetele RHAD-i tingimustele Kolmanda

isiku pakkumus ei vasta. Vaidlustaja on loetlenud Määruse nr 8 tingimusi, ent ei ole viidanud,

millisele neist mittevastavust ja miks Vaidlustaja Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuse

aluseks peab.

7.2. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus

RHS § 95 lg 4 p-ides 8 ja 9 sätestatud kõrvaldamise alused ei ole täidetud.

7.2.1. RHS § 95 lg 4 p 8 sätestab, et hankija võib kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja või

taotleja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust

või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või

leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi.

Hankija ei saa asuda kaaluma pakkuja kõrvaldamist või kõrvaldamata jätmist, kui pakkuja ei

ole oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu või hankelepingute olulist

tingimust, mille tulemusena on rakendatud õiguskaitsevahendeid.

7.2.2. Vaidlustaja viidatud rikkumise (millega Kolmas isik ei nõustu) olemasolu üksi ei ole

piisav, et Hankijal lasuks kohustus kaaluda, kas Kolmas isik hankemenetlusest RHS § 95 lg 4

p 8 alusel kõrvaldada või mitte. Vaidlustaja oletused kõrvaldamise aluste esinemisest ei vasta

tegelikkusele - tasu mitteküsimist (ja Pärnu linna vastavat ettepanekut) ei saa pidada Pärnu linna

poolseks hinna alandamiseks RHS-i ja VÕS-i tähenduses.

7.2.3. Vaidlustaja osutus, justkui abilinnapea ettepanek teatud päevade eest toidu eest tasu mitte

nõuda ja Kolmanda isiku poolne žest seda teatud ulatuses mitte teha, oleks käsitletav hinna

alandamisena RHS § 95 lg 4 p-i 8 tähenduses, ei ole õige. Hinna alandamine on VÕS § 112

sätestatud eeldustel rakendatav õiguskaitsevahend, mis eeldab muu hulgas konkreetse hinna

alandamise avalduse tegemist teisele lepingupoolele. Kolmanda isiku ja Pärnu linna osaline

kompromiss (mitte küsida üksikute päevade toiduraha) ei tähenda, et Pärnu linn oleks

VÕS § 112 ja RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses hinda alandanud (vastavat õiguskaitsevahendit

kohaldanud).

7.2.4. RHS § 95 lg 5 sätestab, et sama paragrahvi lg 4 p-te 2–11 kohaldatakse riigihanke

menetlustes, mis on alanud kolme aasta jooksul lõikes 4 nimetatud teo toimepanemisest või

aluse esinemisest arvates. Vaidlustaja viidatud väidetavad minetused toimusid juunis 2025,

Riigihange algas 28.05.2025. Seega ei ole tegemist (väidetavate) tegude/alustega, mis oleks

aset leidnud kolme aasta jooksul enne riigihanke menetluse algust.

7.2.5. RHS § 95 lg 4 p 9 kõrvaldamise alus ei ole täidetud.

Vaidlustaja viitab valeandmete esitamisele hankepassis seoses Riigihanke 286093 lepingu

väidetavate rikkumistega. Tõele ei vasta Vaidlustaja käsitlus, justkui oleks Kolmanda isiku

suhtes kohaldatud õiguskaitsevahendina hinna alandamist RHS § 95 lg 4 p 8 ja VÕS § 112

tähenduses (isegi kui hinna alandamist „võrreldavaks sanktsiooniks“ pidada). Järelikult ei saa

olla täidetud ka RHS § 95 lg 4 p 9 kõrvaldamise alus.

7 (13)

7.3. 01.08.2025 esitas Kolmas isik täiendava seisukoha.

7.3.1.Kolmanda isiku pakkumus vastab RHAD-ile. Vaidlustaja möönab, et etteheited ei ole

suunatud Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavusele vaid sellele, et Hankija ei ole Kolmanda

isiku pakkumust sisuliselt kontrollinud ega dokumenteerinud ja tõendanud. Ühtlasi olevat

vaidlustuskomisjon kohustatud uurimispõhimõttest tulenevalt vastavuskontrolliga seonduvad

asjaolud välja selgitama.

Kui vaidlustatakse konkureeriva ettevõtja pakkumuse vastavust hanketingimustele, on sisuliselt

möödapääsmatu, et vaidlustatakse enamjaolt konkurendi pakkumusega tutvumata, kuid siiski

omades vähemasti ettekujutust, milles võis konkurendi pakkumuse mittevastavus seisneda. See

aga ei tähenda, et vaidlustuse Kolmanda isiku pakkumuse mittevastavuse osas saaks rahuldada

ka siis, kui Vaidlustaja ei too esile mitte ühtegi väidetavat mittevastavust. Hankijal ei ole

võimalik abstraktsele etteheitele vastates tõendada ega vaidlustuskomisjonil uurida pakkumuse

vastavuse kontrollimist.

7.3.2. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustaja väitega, et kuna Hankija viitas, et edastas pakkumused

(näidismenüüd) koolide esindajatele ning kuna Vaidlustajale teadaolevalt ei tööta koolides

toitumisspetsialisti, ei ole nõuetele vastavust sisuliselt kontrollitud.

RHS-st ega ühestki muust õigusaktist, k.a RHAD-ist, ei tulene Hankijale kohustust omada

majasisest spetsiifilist pädevust (nt toitumisspetsialisti näol) selleks, et kontrollida pakkumuse

vastavust. Niisugust nõuet ei sätesta ka Määrus nr 8. Lisaks ei sätesta RHS Hankijale keeldu

kaasata pakkumuse vastavuse kontrolli oma allasutusi või nende töötajaid. Seega, kui

pakkumuste vastavust kontrollisid mingis osas koolide töötajad, ei viita see kuidagi, et Hankija

ei oleks sisulist kontrolli nõuetekohaselt läbi viinud või pakkumuste vastavuse kontrollimisel

oleks eksitud.

7.3.4. Kolmanda isiku puhul ei esine kõrvaldamise aluseid.

7.3.4.1. Vaidlustaja on esitanud uusi asjaolusid Riigihanke 286093 lepingu leppetrahvi kohta

hilinenult, mistõttu tuleb need jätta tähelepanuta.

Sõltumata eeltoodust märgib Kolmas isik siiski, et artikli (mis avaldati 23.07.2025) kohaselt

avaldas Pärnu linna esindaja juuni keskel toimunud pressikonverentsil, et kavatseb Kolmandale

isikule trahvinõude esitada ning 11.07.2025 see esitati. Leppetrahvinõue esitati nii pärast

Riigihankes pakkumuste esitamise tähtpäeva (01.07.2025) kui ka vaidlusaluste Hankija otsuste

tegemise päeva (07.07.2025). Järelikult ei olnud Kolmandal isikul võimalik leppetrahvinõude

saamise kogemust hankepassis kinnitada ja Hankijal ei olnud alust RHS § 95 lg 4 p-is 8

sätestatud kõrvaldamise alust leppetrahvinõude osas kaaluda.

Kolmas isik on leppetrahvinõude vaidlustanud.

7.3.4.2. Pärnu linn ei rakendanud Riigihanke 286093 lepingu täitmise esimeste päevade eest

Kolmanda isiku suhtes mistahes õiguskaitsevahendit (k.a hinna alandamist), mistõttu puudus

Hankijal alus kaaluda Kolmanda isiku kõrvaldamist RHS § 95 lg 4 p 8 alusel ja Kolmas isik ei

ole esitanud ka valeandmeid RHS § 95 lg 4 p 9 mõttes.

RHS § 95 lg 4 p 9 eeldab ühe kohustusliku elemendina (lisaks muudele), et Kolmanda isiku

suhtes olnuks seoses varasema hankelepingu rikkumisega rakendatud õiguskaitsevahendit,

mida ta hankepassis eitaks. Vaidlustaja leiab, et hinna alandamise kui õiguskaitsevahendi

rakendamiseks ei pidanudki Pärnu linn vastavasisulist tahet avaldama. Veel leiab Vaidlustaja,

et kuna Kolmas isik ei lükkavat ümber, et Pärnu linn tegi kolmandale isikule ettepaneku tasu

mitte küsida ja et Kolmas isik nõustus selle ettepanekuga, vastavat selline faktoloogia hinna

alandamise koosseisule VÕS § 112 ja RHS § 95 lg 4 p 8 tähenduses. Kolmas isik sellega ei

nõustu:

- Kolmas isik peab vajalikuks selgitada, et sündmused toimusid teises järjekorras.

8 (13)

Hankelepingu täitmise esimeste päevade eest tasu mitte küsimise initsiatiiv tuli Kolmandalt

isikult, mitte Pärnu linnalt. Edasine pooltevaheline diskussioon (ja Pärnu linna vastav täiendav

„ettepanek“) oli suunatud üksnes päevade arvule, mille osas tasu mitte rakendada. Tegemist ei

olnud seega mitte Pärnu linna poolse ettepanekuga, millega Kolmas isik nõustus, vaid

Kolmanda isiku ettepanekuga, mille osas jõuti kompromissile;

- Vaidlustaja arusaam, justkui hinna alandamiseks (või mistahes muu õiguskaitsevahendi

kasutamiseks) puudub vajadus järgida vastava õiguskaitsevahendi materiaalseid ja formaalseid

eeldusi, on ekslik. Tahteavaldus peab olema selge ja sellest peab ilmnema õiguskaitsevahendi

kasutamise tahe. Ebaselgele või tingimuslikule tahteavaldusele ei saa üldjuhul anda

kujundusõiguse (õigust muutvat) jõudu. Seega tahteavaldusest peab olema selgelt aru saada, et

lepingupool õiguskaitsevahendit kasutab, vastasel juhul ei saa väita, et õiguskaitsevahendit

oleks rakendatud. Mitte igasugust lepingu täitmise käigus ilmnenud komplikatsioonide

lahendamisele suunatud lepingupoolte suhtlust ei saa (ega olekski kuidagi võimalik) pidada

automaatselt õiguskaitsevahendi kasutamiseks. Antud juhul jõudsid pooled tasu mitteküsimise

osas kokkuleppele (kompromissile), mitte ei olnud tegemist ühepoolse õiguskaitsevahendi

kasutamisega Pärnu linna poolt.

7.3.4.3. Kolmanda isiku suhtes ei olnud Riigihanke 286093 lepingu täitmise esimeste päevade

osas vabatahtlikult tasu mitteküsimise korral rakendatud VÕS § 112 kohast

õiguskaitsevahendit, mistõttu ei ole täidetud ka RHS § 95 lg 4 p 8 koosseis ning Hankija ei

pidanud Kolmanda isiku kõrvaldamist kaaluma. Samuti ei pidanud Kolmas isik vastama

hankepassis varasemalt sanktsiooni kogemise küsimusele jaatavalt, sest Pärnu linn ei olnud

Riigihanke pakkumuse esitamise tähtpäevaks Kolmanda isiku suhtes ühtegi sanktsiooni

rakendanud.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus

8.1. Vaidlustaja taotleb Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse kehtetuks

tunnistamist, kuna tema arvates on Hankija jätnud esitatud näidismenüü vastavuse Määrusele

nr 8 ja Toitumissoovitustele kontrollimata või juhul, kui kontroll siiski läbi viidi,

dokumenteerimata, mistõttu ei vasta otsus RHS § 114 lg-dele 1 ja 2 ja § 3 p-ile 1. Mingeid

tõendeid Vaidlustaja oma väidete tõendamiseks esitanud ei ole väites kokkuvõtlikult, et

Vaidlustajal ei ole võimalik esitada täiendavaid tõendeid seoses kontrolli puudulikkusega ja

vaidlustuskomisjonil lasub uurimispõhimõttest tulenev kohustus vastavuskontrolliga

seonduvad asjaolud välja selgitada.

Vaidlustuste lahendamine riigihangete seaduse tähenduses ei ole haldusmenetlus HMS-i

tähenduses (HMS § 2 lg 2). Vaidlustuskomisjon kontrollib vaidlustusmenetluses üksnes

Hankija otsuse õiguspärasust ja oluliste asjaolude väljaselgitamiseks ei asu vaidlustuskomisjon

teostama Kolmanda isiku pakkumuse vastavuse kontrolli Hankija eest. Veelgi enam – antud

juhul Vaidlustaja isegi ei väida, et Kolmanda isiku pakkumus RHAD-ile ei vasta, st Kolmanda

isiku pakkumuse sisuline vastavus RHAD-ile ei ole vaidlusega hõlmatud. Antud juhul ei nähtu

Vaidlustaja etteheitest isegi mitte seda, et Vaidlustajal oleks üldse kahtlus, et Kolmanda isiku

pakkumuses esitatud näidismenüü mõne konkreetse Määruses nr 8 või Toitusmissoovituses

esitatud nõude osas RHAD-ile ei vasta (või vastata ei saa).

8.2. RHS § 114 lg1 esimesest lausest ja lg-st 2 tuleneb, et Hankija hindab pakkumuste vastavust

vastavalt RHAD-is sätestatud tingimustele ja lükkab pakkumuse tagasi, kui see RHAD-s

esitatud tingimustele ei vasta. Seega Hankija pädevuses on otsustada ja RHAD-is ette näha,

mille alusel ja kuidas pakkumuste vastavust kontrollitakse, samuti seab RHAD piirid

pakkumuste kontrolli ulatusele.

9 (13)

Riigihankes ei sätesta RHS ega RHAD nõudeid sellele, kes (nt toitumisspetsialist) peab

pakkumuse vastavuse kontrolli näidismenüüde osas läbi viima või kuidas peab olema

pakkumuse vastavuse kontrolli läbiviimine dokumenteeritud. Praegusel juhul ei saa olla

mõistlikku vaidlust, et Hankija ei ole näidismenüüde vastavuse kontrollimisele või selle

dokumenteerimisele RHAD-is mingeid nõudeid kehtestanud. Kui Vaidlustaja leidis, et

näidismenüü Määrusele nr 8 vastavuse kontrollimise regulatsioon on RHAD-is puudulik, siis

oleks tulnud RHAD RHS-s sätestatud korras vaidlustada. Seega ainus nõue, mille RHS

Hankijale seab, on kohustus teha põhjendatud kirjalik otsus (RHS § 114 lg 1).

Kuigi vaidlustuskomisjon möönab, et Hankija otsus Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise kohta on napp, ei pea olukorras, kus Kolmanda isiku pakkumus vastab nõuetele

(milles vaidlust ei ole), Hankija erialdiseisvalt iga üksiku nõude osas vastavust RHAD-ile, sh

Määrusest nr 8 ja Toitumissoovitustest tulenevatele üksikutele nõuetele/soovitustele, kinnitama.

Pakkumuste vastavaks tunnistamise otsus ei pea olema dokumenteeritud viisil, et pakkujad

saaksid selle põhjenduste alusel ise oma konkurentide pakkumuste vastavust kõikide näitajate

osas kontrollida.

8.3. Vaidlustaja väitele kontrolli nõuetekohasest läbi viimata jätmisest korrespondeerib Hankija

väide nõuetekohase kontrolli läbiviimisest ja Kolmanda isiku väide RHAD-ile (sh Määrusele

nr 8 ja Toitumissoovitustele) vastava näidismenüü esitamisest.

Vaidlustuskomisjon leiab, et antud juhul peab olema põhjendatud kahtlus, et pakkumuse

vastavuse kontrolli puudulik teostamine on viinud Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamiseni vaatamata sellele, et pakkumus RHAD-ile ei vasta, kuid antud juhul sellist

põhjendatud kahtlust vaidlustuskomisjoni hinnangul ei ole. Olukorras, kus mingeid erireegleid

pakkumuse vastavuse kontrollimisele ja dokumenteerimisele RHAD-is kehtestatud ei ole ja

puudub põhjendatud kahtlus näidismenüü vastavuses RHAD-ile, puudub alus ka kahtlusteks,

et Hankija poolt läbi viidud Kolmanda isiku pakkumuse vastavus kontroll ei ole olnud piisav ja

on viinud Kolmanda isiku pakkumuse õigusvastase vastavaks tunnistamiseni.

8.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Kolmanda

isiku pakkumuse vastavaks tunnistamiseks ei sisalda ilmselgeid vigu, mis oleks viinud ebaõige

Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuseni (RHAD-ile mittevastava

pakkumuse vastavaks tunnistamiseni).

9. Kolmanda isiku hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsus

9.1. Vaidlustuse kohaselt esineb Kolmanda isiku suhtes seoses Riigihanke 286093 lepingu

rikkumisega RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud kõrvaldamise alus, samuti leiab Vaidlustaja, et kui

Kolmas isik jättis hankepassis esitamata teabe oma varasemate hankelepingute, sh Riigihanke

286093 lepingu, rikkumiste kohta, on Kolmas isik esitanud valeandmeid ja esineb RHS § 95

lg 4 p-is 9 sätestatud alus Kolmanda isiku kõrvaldamiseks. Vaidlustuskomisjon märgib, et

vaidlustuses esitatud konkreetsed etteheited on seotud kitsalt üksnes Riigihanke 286093 lepingu

rikkumisega.

Hankija väitel on tal õigus, mitte kohustus, RHS § 95 lg 4 p 8 alusel pakkuja kõrvaldamiseks

ning praegusel juhul ei kajasta ükski andmebaas (silmas on ilmselgelt peetud RHR-i)

kahjunõude esitamist Riigihanke 286093 lepinguga seoses. Hankijal endal etteheiteid

Kolmandale isikule ei ole ja Hankija teda ebausaldusväärseks ei pea.

Kolmas isik väidab, et kumbki kõrvaldamise aluse koosseis ei ole antud juhul täidetud.

Seega sisuliselt väidab Kolmas isik otsesõnu ja Hankija ühe väitena teiste hulgas, et Riigihanke

286093 leping ei täida RHS § 95 lg 4 p 8 kooseisu, mistõttu Hankija ei pidanudki rikkumist

analüüsima ega esitama Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuses põhjendusi, miks ta ei

pea Kolmandat isikut ebausaldusväärseks.

9.2. Korraldusest 2 nähtub üksnes Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus ilma igasuguste

10 (13)

kaalutluste- ja põhjendusteta. Kuna kõrvaldamata jätmine rikkumiste olemasolul toimub igal

juhul kaalutlusõiguse alusel (kui rikkumine ei täida konkreetsetel asjaoludel hankija hinnangul

RHS § 95 lg 4 p-i 8 koosseisu, tehakse kaalutlusotsus kõrvaldamise aluste puudumise kohta

pakkujal; kui pakkuja ei ole kaotanud hankija hinnangul usaldusväärsust vaatamata sellele, et

rikkumine täidab koosseisu, tehakse kaalutlusotsus pakkuja kõrvaldamata jätmise kohta), siis

ilma kaalutlemata sai Hankija vastu võtta Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmis otsuse vaid

juhul, kui mis tahes hankelepingu(te) rikkumisi otsuse tegemise ajal Kolmandal isikul ei

esinenud. Seetõttu on asja lahendamiseks vaja esmalt kontrollida, kas Riigihanke 286093

lepingu rikkumine oli Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse tegemisel aset leidnud ja

kas Hankija pidi sellele rikkumisele või sellest rikkumisest tulenevale usaldusväärsuse

kaotusele/mittekaotamisele Kolmanda jätmise kõrvaldamata jätmise otsuse tegemisel hinnangu

andma.

Seega vaidlustuse lahendamiseks on antud juhul vajalik üksnes Riigihanke 286093 lepingu

rikkumise fakti kontrollimine (on/ei ole) ja juhul, kui rikkumine on, pidi Hankija kontrolli läbi

viima ja emma-kumma kaalutluse Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse tegemiseks

esitama (kas rikutud on hankelepingu olulist tingimust ja kas seda on rikutud oluliselt või

pidevalt ja kui on, siis kas Hankija jaoks on usaldusväärsus sellega kaotatud või mitte). Hankija

otsus Korralduse 2 p-is 2, kus igasugused kaalutlused puuduvad, on õige vaid juhul, kui

Riigihanke 286093 lepingu rikkumist, mille osas Hankijal oleks olnud eespoolkirjeldatud

hinnangu andmise kohustus, otsuse tegemise ajal ei olnud.

Euroopa Kohus on kohtuasja C-41/18 p-is 28 sedastanud, et selle hindamine, kas ettevõtja tuleb

hankemenetluses osalemisest kõrvale jätta, ei ole mitte liikmesriigi kohtu (ega ka

vaidlustuskomisjoni) vaid hankija pädevuses.

9.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsusele hinnangu andmiseks tuleb lepingu

rikkumise fakt tuvastada selle kaudu, kas rikkumise tulemusena on lepingust taganetud, leping

üles öeldud, hinda alandatud, kahju hüvitatud või makstud leppetrahvi. Mis tahes muud

rikkumised, millega sellist tagajärge ei kaasne, p-is 9.2 kirjeldatud kontrollile kõrvaldamata

jätmise otsuse tegemisel ei allu.

Ei saa olla vaidlust, et Riigihanke 286093 lepingust ei ole taganetud, lepingut ei ole üles öeldud

ja leppetrahvi nõuet ei olnud otsuse tegemise hetkel 07.07.2025 Kolmandale isikule Riigihanke

286093 lepingu rikkumisega seonduvalt veel esitatud (Kolmanda isiku kinnitusel on see

esitatud 11.07.2025). Seega poolte vahel on vaidlus selle, et kas olukord, kus hankija (Pärnu

Linnavalitsus) tegi Kolmandale isikule ettepaneku puudulikult osutatud teenuse eest tasu mitte

küsida, millega Kolmas isik nõustus, on käsitletav hinna alandamisena. Kolmanda isiku väitel

tegi ettepaneku tema ja tegemist on pooltevahelise kokkuleppega mitte hinna ühepoolse

alandamisega VÕS § 112 mõttes.

9.3.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et küsimus poolte kokkuleppest saab riigihangetes

tõusetuda vaid hankelepingu muutmise kontekstis (RHS § 123), kuid vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et antud juhul ei olnud tegemist Riigihanke 286093 lepingu muutmisega poolte

kokkuleppel. Vaidlustuskomisjon on sellel seisukohal Pärnu Linnavalitsuse

dokumendiregistrist nähtavast 05.06.2025 Kolmandale isikule saadetud e-kirjast „Bre kahju

hüvitamine“ (dokumendi viit 4.3-10/5946/2025), mille sisu on järgmine:

Baltic Restaurants Estonia AS ei ole täitnud riigihanget ,,Pärnu lasteaedade

toitlustusteenus“ (viitenumber 286093) nõuetekohaselt ja on rikkunud sõlmitud

töövõtulepingut. Tellija eesmärk - tagada laste nõuetekohane toitlustamine ning pakkuda lastele

täisväärtuslikku, mitmekülgset, maitsvat ja eakohast toitu – ei ole täidetud. Teenuse senine

puudulik korraldamine on põhjustanud olulist kahju nii Tellijale, Pärnu linna lasteaedadele

kui ka lapsevanematele. Kahju avaldub nii varalises kui mittevaralises vormis, sealhulgas

usalduse kaotuses, ebamugavustes ja vajaduses rakendada erakorralisi meetmeid laste

toitlustamise tagamiseks.

Olete varasemalt kinnitanud, et esimese päeva eest lapsevanematelt tasu ei võeta. Sellest

11 (13)

lähtuvalt ja soovides vältida kohest lepingust tulenevate õiguskaitsevahendite rakendamist,

teeme ettepaneku:

• vabatahtlikult hüvitada tekkinud kahju, ja

• mitte esitada arveid esimese nädala toitlustamise eest.

Seega kuna ettepaneku eesmärk ei olnud pooltevaheline hinnamuudatuse kokkulepe Riigihanke

286093 lepingu muutmiseks ja ettepaneku tegemise tingis Kolmanda isiku poolne Riigihanke

286093 lepingu rikkumine, siis hankija ettepanek, et puuduliku teenuse eest tasu ei küsita, on

sisult ja olemuselt õiguskaitsevahendi rakendamine isegi vaatamata sellele, et sellega sooviti

hoiduda lepingust tulenevate õiguskaitsevahendite rakendamisest.

Riigihanke 286093 lepingust tulenevat õiguskaitsevahendit on kohaldatud 11.07.2025, kui

Kolmandale isikule esitati leppetrahvi nõue.

9.3.2. VÕS § 112 lg 2 kohaselt toimub hinna alandamine avalduse tegemisega teisele

lepingupoolele, mida Pärnu Linnavalitsus on oma 05.06.2025 e-kirjaga ka teinud. Asjaolu, et

avaldus on sõnastatud ettepanekuna või vastuseks Kolmanda isiku pakkumisele esimese päeva

eest tasu mitte võtta, ei muuda fakti, et see nn Pärnu Linnavalitsuse ettepanek esitati

Kolmandale isikule põhjusel, et Riigihanke 286093 lepingut ei ole nõuetekohaselt täidetud ja

hankija ei soovi mittenõuetekohase teenuse esimese nädala eest tasu maksta.

VÕS § 112 lg 1 sätestab, et kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib

ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase

täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse [---]. Antud juhul on ettepaneku sisuks

puuduste tõttu alandada esimese nädala toitlustamise eest hinda täies ulatuses (nulli).

Asjaolu, et teenuse osutaja on tellijaga kokku leppinud, et lepingujärgset tasu teenuse osutamise

eest ei maksta (üks tegi ettepaneku tasu mitte küsida/maksta ja teine võttis selle vastu ega

küsinud tasu) ei muuda fakti, et sellisele kokkuleppele eelnes Pärnu Linnavalitsuse hinnangul

Riigihanke 286093 lepingu rikkumine, mille tõttu ta vastavasisulise ettepaneku Kolmandale

isikule tegi. Nädala võrra, mille kohta arveid ei esitati, Riigihanke 286093 lepingu hind vähenes

ja tegemist on hinna alandamise olukorraga.

9.3.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Riigihanke 286093

lepingu rikkumise tulemusel on hinda alandatud.

9.4. Kolmanda isiku väitel ei saaks Riigihanke 286093 lepingu rikkumistega seotud asjaolud

Riigihankes Kolmanda isiku kõrvaldamist ühelgi juhul kaasa tuua, kuna RHS § 95 lg 5 kohaselt

kohaldatakse RHS § 95 lg 4 p-te 2–11 riigihanke menetlustes, mis on alanud kolme aasta

jooksul lõikes 4 nimetatud teo toimepanemisest või aluse esinemisest arvates.

Vaidlustuskomisjon Kolmanda isiku seisukohaga ei nõustu.

9.4.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 95 lg 5 eesmärk on kehtestada teo

toimepanemisest või aluse esinemisest arvestatav algusaeg, millest varasemate rikkumiste

tagajärg ei saa olla pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamine (vanemad rikkumised ei pruugi

enam näidata pakkuja ebausaldusväärsust ajahetkel, kui hankija soovib temaga sõlmida

hankelepingu). Säte ei reguleeri ega takista kõrvaldamise aluse kohaldamist riigihangetes, mis

on alanud enne teo toimepanemist või aluse esinemist, kui selline tegu on toime pandud või

alus esineb enne hankelepingu sõlmimist - RHS § 95 lg 1 keelab hankelepingut sõlmida ja § 95

lg 4 kohustab kaaluma hankelepingu sõlmimist isikuga, kelle suhtes esinevad kõrvaldamise

alused.

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi 2014/24/EL artikkel 57 lg 7 sätestab, et kui

kõrvaldamise periood ei ole lõplikus otsuses kehtestatud, ei tohi see periood olla selliste

juhtumitega seoses pikem kui kolm aastat alates asjaomase sündmuse toimumise

kuupäevast. Lisaks sätestab direktiivi 2014/24 artikli 57 lg 5 järgmise: Igal hetkel menetluse

käigus võib avaliku sektori hankija ettevõtja menetlusest kõrvale jätta või liikmesriigid võivad

temalt nõuda ettevõtja kõrvalejätmist, kui selgub, et asjaomane ettevõtja on enne menetlust või

12 (13)

menetluse käigus toimepandud teost või tegematajätmisest tulenevalt ühes lõikes 4 osutatud

olukordadest.

9.4.2. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et olukorras, kus rikkumine

on aset leidnud lepingu esimesel täitmise nädalal (Riigihanke 286093 lepingu p 3.1 kohaselt on

lepingu täitmise periood 01.06.2025-31.05.2028 ja Pärnu Linnavalitsuse 05.06.2025 e-kirjas on

viidatud rikkumistele ajavahemikus 01.06-04.06.2025 (või 08.06.2025, kui nädal on 7 päeva))

ja hinda alandati 05.06.2025, ei ole Riigihanke 286093 lepingu rikkumisest ega ka hinna

alandamisest (05.06.2025) möödunud kolme aastat ja sellega seotuna tuleb kõrvaldamise aluse

esinemist Riigihanke menetluse käigus kontrollida.

9.5. Märkimisväärne on, et Riigihankes saabus pakkumuste esitamise tähtpäev 01.07.2025 ja

selleks ajaks oli Kolmas isik Riigihanke 286093 lepingut juba rikkunud ja hankija oli hinna

alandamise avalduse (ettepaneku) talle ka esitanud, kuid Kolmas isik ei ole Riigihankes esitatud

hankepassis Riigihanke 286093 lepingu rikkumisega seotud asjaolusid üles täheldanud.

Mööndes võimalust, mis arvestades rohket meediakajastust on väheusutav, et Hankija

Riigihanke 286093 lepingu rikkumisest Korralduse 2 vastuvõtmisel midagi ei teadnud, pidi ta

hiljemalt vaidlustusmenetluses sellest teada saama, kuid Hankija ei ole ka vaidlustusmenetluses

asunud otsuse kaalutluspuudusi asjakohaselt kõrvaldama. Asjaolu, et RHR-is rikkumise kohta

kanne puudub, ei vabasta Hankija kontrollikohustust – RHR ei ole õiguse allikas vaid on üksnes

tehniline vahend.

9.6. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Riigihanke 286093 lepingu rikkumine oli otsuse

tegemise ajal aset leidnud ja Hankijal oli kohustatud Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise

otsuse tegemisel vastavaid asjaolusid kaalutlema (vt otsuse p 9.2), tuleb Kolmanda isiku

hankemenetlusest kõrvaldamata jätmise otsus tunnistada kehtetuks (rikkumise hindamata

jätmine võis antud juhul viia kaalutlusveani (mida vaidlustuskomisjon kontrolli puudulikkuse

tuvastamisel ei väida)). Otsus on vastuolus RHS § 3 p-iga 1 läbipaistmatu ja kontrollimatu.

Vaidlustuskomisjon märgib, et isegi kui pooled (Kolmas isik ja Pärnu Linnavalitsus) Riigihanke

286093 lepingu rikkumiste üle vaidlevad, ei saa Hankija distantseerida ennast rikkumise

hindamisest. Selline seisukoht oleks vastuolus Euroopa Kohtu otsusega C-41/ja Riigikohtu

otsuses 3-21-1733 väljendatud seisukohaga.

9.7. Kohtupraktikas on edastatud, et RHS § 95 lg 4 p-s 9 alusel saab pakkuja hankemenetlusest

kõrvaldamise tingida üksnes sellise ebaõige teabe esitamine, mis võinuks reaalselt tingida

pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise (nt Tallinna Ringkonnakohtu otsus 3-20-80, p 22),

kuid kuna käesoleval juhul on Riigihanke 286093 lepinguga seotud asjaolud sisuliselt

tuvastamata ja analüüsimata, siis ei ole võimalik ka seisukoht, et Kolmanda isiku suhtes esineb

RHS § 95 lg 4 p-is 9 sätestatud kõrvaldamise alus ainuüksi põhjusel, et Kolmas isik on jätnud

Riigihanke 286093 lepingu rikkumisega seotud asjaolud Riigihankes esitatud hankepassis

kirjeldamata.

11. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

Vaidlustaja on vaidlustanud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust üks

põhjusel, et kuivõrd Kolmanda isiku pakkumus on õigusvastaselt vastavaks tunnistatud, siis

tuleb tunnistada kehtetuks ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus.

Hankija viib Riigihanget läbi pöördmenetlusega, millisel juhul kontrollitakse esmalt

pakkumuste vastavust, seejärel tunnistatakse pakkumus edukaks ja pakkuja kvalifikatsiooni

ning kõrvaldamise aluste puudumist pakkujal kontrollitakse üksnes edukaks tunnistatud

pakkumuse esitanud pakkuja suhtes (nn edukal pakkujal). Vaidlustaja ei ole toonud välja

iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse ja kuna kõrvaldamata jätmise otsus,

mille vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks, ei ole antud juhul pakkumuse edukaks

13 (13)

tunnistamise otsusele eelnev vaid sellele järgnev otsus, siis üksnes asjaolu, et Kolmanda isiku

kõrvaldamata jätmise otsus on õigusvastane, ei too kaasa Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest

lähtuvalt.

12. Vaidlustusmenetluse kulud

12.1. Vaidlustus kuulub RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldamisele osaliselt ja sel juhul kuulub

kohaldamisele RHS § 198 lg 2, mille kohaselt vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva

seaduse § 197 lg 1 p-is 5 nimetatud vaidlustuse [---] osalise rahuldamisega mõistab

vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt

vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja kantud

lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse [---] rahuldamisega, arvestades

eksperditasu ja lepingulise esindaja kulude puhul tasu ja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Riigikohus on 11.12.2020 otsuses kohtuasjas 3-20-1198 (p 28) asunud seisukohale, et

vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei tule mõõta mitte nõudeid mehaaniliselt loendades vaid

hinnanguliselt nende sisulist kaalu arvestades. Käesoleva vaidluse kaal on olnud Kolmanda

isiku kõrvaldamata jätmise otsuse (RHS § 95 lg 4 p 8) kasuks proportsioonis 3/4. Muude

vaidlustusküsimuste kaal on 1/4.

12.2. Vaidlustaja on esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas

1969,75 eurot käibemaksuta 11 tunni ja 15 minuti õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 175

eurot.

Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on

Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ja tuleb Hankijalt välja mõista

proportsioonis vaidlustuse rahuldamisega summas 1476,56 eurot.

Lisaks tuleb Hankijalt välja mõista Vaidlustaja kasuks riigilõiv samas proportsioonis, so 960

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk