Kiri


SEISUKOHT

Kellele:
Kultuuriministeerium
e-post: [email protected]
Kellelt:
Duo Media Networks OÜ
Tartu mnt 80, 10112 Tallinn Harju maakond
Juhatuse liige: Risto Rosimannus
Kuupäev:
21.08.2025
Teema:
Meediateenuste seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

1. Kokkuvõte
1.1 Kultuuriministeerium esitas arvamuse avaldamiseks Meediateenuste seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Duo Media Networks OÜ on Eesti televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, kes esitab käesolevaga seisukoha eelnõu kohta.
1.2 Kokkuvõtlikult on eelnõu teises versioonis tehtud palju mõistlikke valikuid ja loobutud mitmetest EL määruse kohaldamiseks kaugemale minevatest, toreduslikest ja muudel eesmärkidel planeeritud muudatustest.
1.3 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha koos ettepanekutega seoses eelnõus puudutatud järgmiste küsimustega:
1) Normitehnilised ja hea seadusloome-põhised tähelepanekud –seoses planeeritud jõustumise ajaga ja informatsiooniallika kaitsega (peatükk 2);
2) Raadiolubade regulatsioon – eelkõige seoses mõistega „Eesti autorid“, Eesti autorite nõue tegevusloa taotluses ning raadiolubade kõrvaltingimuste küsimused (peatükk 3)
3) Televisiooniteenuse sisunõuded – seoses alaealiste kaitse nõuete ja Euroopa päritolu teostega (peatükk 4)
4) Riiklikuks reklaamiks eraldatud summade avaldamine äriregistrile (peatükk 5)

2. Normitehnilised ja hea seadusloome-põhised tähelepanekud
2.1 Jõustumise aeg
2.1.1 Seadus on planeeritud jõustuma 1.01.2026. See tähendab, et alates vastuvõtmisest mõne kuu jooksul.
2.1.2 Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 14 sätestab, et jõustumisnormi kavandamisel võetakse arvesse aeg, mis on vajalik uute normidega tutvumiseks, eriti isikute õiguste ja kohustuste muutmise korral, ning vajalikuks korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks, sealhulgas seaduse väljakuulutamiseks, avaldamiseks, rakendusaktide andmiseks, ning ka seaduse rakendamiseks piisavate vahendite olemasolu.
2.1.3 Arvestades planeeritud muudatusi on selline jõustumise aeg ebamõistlik ega võimalda seaduse subjektidel tegelikult seadusega mõistlikult tutvuda ja enda protsessidesse integreerida.
2.1.4 Mõistlik seaduse jõustumise tähtaeg, mis loob uued õigused ja kohustused ei tohiks olla lühem kui 12 kuud.

2.2 Informatsiooniallika kaitse (Eelnõu §1 p 12)
2.2.1 Eelnõu eesmärgistab vastava muudatuse sooviga tagada informatsiooniallika tugev kaitse. Seetõttu tuleks üle võtta ka EMVM täiendav regulatsioon. EMVM ei nõua mitte ainult definitsiooni laiendamis, vaid täiendavalt tuleb võtta üle ka ülejäänud EMVM artiklis 4 lõikes 3 sätestatud informatsiooni allika kaitse regulatsioon, s.h.
(a) Tõhus kaitse kõigi sunnimeetmete vastu, mitte vaid aktiivne avaldamine. MeeTS § 15 on ülesehitatud vaid läbi selle, et kas on sunnimeede aktiivselt avaldada andmeid. EMVM ei lähtu mitte ainult vajadusest kaitsta „aktiivse avaldamise“ vastu vaid vajadusest kaitsele kõigi sunni- ja jälgimismeetmete eest, mida liikmesriigid sellise teabe saamiseks kasutavad – sh „kaitsele põhjendamatu sekkumise ja jälgimistehnoloogia eest“ (EMVM põhjenduspunkt 19), kaitsele „juurdepääsu saamise eest konfidentsiaalsele teabevahetusele“ (EMVM põhjenduspunkt 19).
(b) Kaitse objekt. Kaitset ei evi vaid ajakirjandusallikas (MeeTS mõistena „informatsiooniallikas“), vaid ka eraldiseisvalt „konfidentsiaalsed teabevahetus“.
(c) Kriminaalmenetluslike tagatiste puudumine. Kuigi eelnõuga muudetakse ka kriminaalmenetluse seadustikku, siis ei võeta üle ega reguleerita kriminaalmenetluse seadustikus EMVM artikkel 4 (3) punkti b ja c, mis nõutab kriminaalmenetluslikke tagatisi.
Kehtiv KrMS reguleerib tagatisi vaid ütluse andmise osas (§ 72) ning läbiotsimise osas (nõutab prokuratuuri määrust, § 91). EMVM nõutab aga miinimumnõuetena täiendavalt, et nt informatsiooniallika tuvastamise eesmärgil läbiotsimist, pealtkuulamist, kinnipidamist lubavaid meetmeid ei saa mistahes juhul lubada prokurör, vaid „kohus, kohtunik, õigusemõistjana tegutsev prokurör või muu asutus, kes on pädev nimetatud meetmeid riigisisese õiguse kohaselt heaks kiitma“ – see tähendab õigusmõistev isik (kelleks ei ole ühelgi juhul Eesti õigusraamistikus süüdistusfunktsiooni esindav prokurör1). Seega tuleb täiendada KrMS-i.
Enamgi veel – KrMS on vaikiv kõigi teiste meetmete osas peale ütluste andmise ja läbiotsimise. Ometi nõutab EMVM miinimumnõuetena ka pealtkuulamise ja kinnipidamise osas regulatsiooni täiendamist.
Samuti ei võeta EMVM kohustuslikult nõutavaid meetmeid sekkuva jälgimistarkvara osas (EMVM artikkel 4(3) p (c).
(d) Teavitamiskohustus. EMVM nõutab ka teavitamiskohustuse sisseviimist, eelkõige läbi kriminaalmenetluse seadustiku (võimalik, et ka korrakaitse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise vajadust). Nimelt sätestab EMVM, et: „Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikale eeldab õigus tõhusale kohtulikule kaitsele põhimõtteliselt seda, et selle õiguse tulemuslikuks teostamiseks teavitatakse asjaomast isikut õigeaegselt tema teadmata võetud jälgimismeetmetes“
2.2.2 Ettepanek: vaadata kogu informatsiooniallika kaitse regulatsioon uuesti üle ning lähtuda sõnastamisel EMVM nõuetest (sh mis on kaitse objekt, kriminaal- ja muude menetluste põhised menetluslikud tagatised ning teavituskohustus) ning vajaduspõhiselt vaadata üle kõik menetlusseadustikud tagamaks EMVM-s nõutav kõrge kaitse tase.
3. Raadiolubade regulatsioon
3.1 Eesti autorid tegevusloa taotluses (Eelnõu § 1 p 34)
3.1.1 Eelnõuga planeeritakse, et raadioloa taotlusele lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti muusikateoste edastamise kohustuse.
3.1.2 Seletuskiri vajab täiendamist järgnevas:
(a) Seletuskirjas on selgitatud, et „Juhul kui raadioteenuse osutaja esitab kollektiivse esindamise organisatsiooni mittekuuluvate Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teoseid, siis esitab raadioteenuse osutaja vastavad andmed kollektiivse esindamise organisatsioonile ning viimane võtab need aruandes arvesse.“. Vastav protseduur tuleb kajastada ka seaduseelnõu tekstis – kuidas saab taotleja teada, millised andmed edastatakse EAÜ poolt, millise aja jooksul saab esitada vastuväite ning millise aja jooksul EAÜ peab selles osas seisukoha võtma jne.
(b) Eelnõu seletuskirjas on esitatud järgnev selgitus: „Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (ISWC) ning salvestiste koodidele (ISRC) ka lugude mängimise kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teosed.“. Duo Media Networks on kauaaegne raadioettevõtja, kuid puudub teadmine, mida mõeldakse ISWC koodidega ning kuidas taotlejad sellise info saavad.
3.1.3 Ettepanek:
„§ 39 (62) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea.“; Autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitusega mittenõustumisel, on taotlejal erimeelsuse korral õigus esitada selgitus sellest, kuidas on täidetud Eesti muusikateoste edastamise kohustus.“.

4. Televisiooniteenuse sisunõuded
4.1 Programmistruktuur – Euroopa Päritolu teosed
4.1.1 Eelnõuga planeeritakse mõistlik muudatus raadiolubade puhul, millega Eesti autorite ja Eesti esitajate poolt esitatud teoste miinimum mahtu arvestatakse kõigi samale isikule. See muudatus lähtub loogikast, et Eesti autorite teoste ja Eesti esitajate poolt esitatud teoste miinimummahu kehtestamine raadioteenuse osutaja, mitte raadioprogrammi põhiselt annab meediateenuse osutajatele suurema paindlikkuse pakkuda spetsiifilisemale muusikamaitsele suunatud raadiprogramme ka sellisel juhul kui selles konkreetses muusikastiilis ei ole piisavas mahus Eesti teoseid.
4.1.2 Samalaadne loogika võiks kehtida ka televisiooniprogrammide puhul: audiovisuaalse sisu pakkumise paljususe tingimustes muutuvad konkreetsed kanalid, programmid ja platvormid aina spetsiifilisemaks ning seetõttu võiks kaaluda suuremat paindlikkust. Seda järgnevalt:
(a) AVMSD ülevõtmisel otsustas Eesti rakendada televisioonikanali põhise Euroopa päritolu teoste miinimummahu 51%. AVMSD nõutab artiklis 16: „ Võimaluse korral tagavad liikmesriigid asjakohaste vahenditega, et ringhäälinguorganisatsioonid reserveerivad Euroopa päritoluga teostele suurema osa oma saateajast“.
(b) Seega ei oleks takistust võimaldada televisioonisektoris samalaadset paindlikkust Euroopa päritolu teostega nagu seadusandja planeerib rakendada raadiokanalitele seoses Eesti muusikaga uues MeeTS §-s 9 ehk 51% rakenduks televisiooniteenuse osutaja, mitte televisiooniprogrammi põhiselt (ehk lähtuvalt AVMSD sõnastusest, „ringhäälinguorganisatsiooni saateajast“.
4.1.3 Ettepanek:
(a) „MeeTS § 8  (3) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi või teleprogrammide aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks.“.

4.2 Sisunõuded seoses alaealiste kaitsega
4.2.1 Duo Media Networks OÜ tervitab seda, et luuakse selgem regulatsioon alaealiste sobimatu sisu osas, s.h. mõistlikult on lahendatud sobimatu sisu varasema näitamise lubatavus läbi hoiatuste, mis on vanuserühma-põhised.
4.2.2 Siiski ei ole põhjendatud uus planeeritud § 19 lg 5, mille kohaselt kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile.
4.2.3 Selliselt tehakse võimatuks meediateenuste osutajatel teavitada vaatajaid näiteks õhtusest programmist. Selline piirang ei ole põhjendatud – eriti arvestades hankeprogrammi, mille puhul treileri muutmine ei ole rahvusvaheliste litsentsilepingutega lubatav; samuti Eesti väiketootjate treilerite muutmine eeldaks eraldi litsentsi teose muutmiseks autoriõiguse seaduse mõttes.
4.2.4 Mõistlik ja proportsionaalne oleks nõuda, et sellise treileri või teavituse korral lisatakse kogu treileri või teavituse edastamise ajal juurde hoiatav teave, et tegemist on teatud vanuserühmale sobimatu sisuga. Eriti arvestades, et sisu ennast võib hoiatuse olemasolu korral edastada.
4.2.5 Ettepanek:
§ 19 lg 5: Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile või nende esitamisel audiovisuaalmeedia teenuses on kogu saate ajal ekraanil näha asjakohane hoiatav sümbol

5. Riiklikuks reklaamiks eraldatud summade avaldamine äriregistrile (eelnõu § 1 p 13)
5.1.1 Eelnõu koostajad on teinud juba väga mõistlikke muudatusi (nt 100 000 elanikuga kohalike omavalitsuste erandist loobumine jmt). Vajalik on täiendav juhis, kuidas ja mida nimetatud „riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma“ sisaldab. Ilma täiendava juhiseta on eelnõu lubamatult ebaselge.
(a) MeeTS reguleerib meediateenuseid (vastavalt seaduse enese reguleerimisala definitsioonile), mistõttu mistahes rahalised vahendid, s.h. riikliku reklaamiga seonduvalt, mis on suunatud selle ettevõtja, kes on ka meediateenuse osutaja, muudesse teenustesse nagu nt digiplatvormidele (mis ei ole meediateenuseks), siia arvestuskäiku mahutuda ei tohi. Kuidas selliselt viisil seda muuhulgas aastaaruandes kajastada, jääb arusaamatuks – sest eelnõu kohaselt kuulub raporteerimisele kogu ettevõtja poolt riiklikuks reklaamiks saadu.2
(b) Palume eelnõu seletuskirja täiendada ka selgitusega, kas mõistame õigesti, et näiteks kui televisiooniteenuse osutajad edastavad sotsiaalkampaaniaid (nt kaine peaga autojuhtimine), mille edastavad Eesti Ringhäälingute Liidu liikmes-jaamad, aga kogu selle eest saadav rahasumma on Eesti Ringhäälingute Liidule, siis seda raporteerida ei tule.
5.1.2 Ettepanek:
„§ 161 (2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile koos majandusaasta aruandega info neile nende meediateenustes riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma kohta. Nimetatud summad kuvatakse äriregistri avalikus toimikus.


Allakirjutanud on küsimuste tekkimise korral valmis mistahes täiendavaid selgitusi andma.
Lugupidamisega

ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT
Risto Rosimannus
Juhatuse liige
Duo Media Networks OÜ


SEISUKOHT

Kellele:
Kultuuriministeerium
e-post: [email protected]
Kellelt:
Duo Media Networks OÜ
Tartu mnt 80, 10112 Tallinn Harju maakond
Juhatuse liige: Risto Rosimannus
Kuupäev:
21.08.2025
Teema:
Meediateenuste seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

1. Kokkuvõte
1.1 Kultuuriministeerium esitas arvamuse avaldamiseks Meediateenuste seaduse ja sellest tulenevalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Duo Media Networks OÜ on Eesti televisiooni- ja raadioteenuse osutaja, kes esitab käesolevaga seisukoha eelnõu kohta.
1.2 Kokkuvõtlikult on eelnõu teises versioonis tehtud palju mõistlikke valikuid ja loobutud mitmetest EL määruse kohaldamiseks kaugemale minevatest, toreduslikest ja muudel eesmärkidel planeeritud muudatustest.
1.3 Kokkuvõtlikult esitame seisukoha koos ettepanekutega seoses eelnõus puudutatud järgmiste küsimustega:
1) Normitehnilised ja hea seadusloome-põhised tähelepanekud –seoses planeeritud jõustumise ajaga ja informatsiooniallika kaitsega (peatükk 2);
2) Raadiolubade regulatsioon – eelkõige seoses mõistega „Eesti autorid“, Eesti autorite nõue tegevusloa taotluses ning raadiolubade kõrvaltingimuste küsimused (peatükk 3)
3) Televisiooniteenuse sisunõuded – seoses alaealiste kaitse nõuete ja Euroopa päritolu teostega (peatükk 4)
4) Riiklikuks reklaamiks eraldatud summade avaldamine äriregistrile (peatükk 5)

2. Normitehnilised ja hea seadusloome-põhised tähelepanekud
2.1 Jõustumise aeg
2.1.1 Seadus on planeeritud jõustuma 1.01.2026. See tähendab, et alates vastuvõtmisest mõne kuu jooksul.
2.1.2 Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 14 sätestab, et jõustumisnormi kavandamisel võetakse arvesse aeg, mis on vajalik uute normidega tutvumiseks, eriti isikute õiguste ja kohustuste muutmise korral, ning vajalikuks korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks, sealhulgas seaduse väljakuulutamiseks, avaldamiseks, rakendusaktide andmiseks, ning ka seaduse rakendamiseks piisavate vahendite olemasolu.
2.1.3 Arvestades planeeritud muudatusi on selline jõustumise aeg ebamõistlik ega võimalda seaduse subjektidel tegelikult seadusega mõistlikult tutvuda ja enda protsessidesse integreerida.
2.1.4 Mõistlik seaduse jõustumise tähtaeg, mis loob uued õigused ja kohustused ei tohiks olla lühem kui 12 kuud.

2.2 Informatsiooniallika kaitse (Eelnõu §1 p 12)
2.2.1 Eelnõu eesmärgistab vastava muudatuse sooviga tagada informatsiooniallika tugev kaitse. Seetõttu tuleks üle võtta ka EMVM täiendav regulatsioon. EMVM ei nõua mitte ainult definitsiooni laiendamis, vaid täiendavalt tuleb võtta üle ka ülejäänud EMVM artiklis 4 lõikes 3 sätestatud informatsiooni allika kaitse regulatsioon, s.h.
(a) Tõhus kaitse kõigi sunnimeetmete vastu, mitte vaid aktiivne avaldamine. MeeTS § 15 on ülesehitatud vaid läbi selle, et kas on sunnimeede aktiivselt avaldada andmeid. EMVM ei lähtu mitte ainult vajadusest kaitsta „aktiivse avaldamise“ vastu vaid vajadusest kaitsele kõigi sunni- ja jälgimismeetmete eest, mida liikmesriigid sellise teabe saamiseks kasutavad – sh „kaitsele põhjendamatu sekkumise ja jälgimistehnoloogia eest“ (EMVM põhjenduspunkt 19), kaitsele „juurdepääsu saamise eest konfidentsiaalsele teabevahetusele“ (EMVM põhjenduspunkt 19).
(b) Kaitse objekt. Kaitset ei evi vaid ajakirjandusallikas (MeeTS mõistena „informatsiooniallikas“), vaid ka eraldiseisvalt „konfidentsiaalsed teabevahetus“.
(c) Kriminaalmenetluslike tagatiste puudumine. Kuigi eelnõuga muudetakse ka kriminaalmenetluse seadustikku, siis ei võeta üle ega reguleerita kriminaalmenetluse seadustikus EMVM artikkel 4 (3) punkti b ja c, mis nõutab kriminaalmenetluslikke tagatisi.
Kehtiv KrMS reguleerib tagatisi vaid ütluse andmise osas (§ 72) ning läbiotsimise osas (nõutab prokuratuuri määrust, § 91). EMVM nõutab aga miinimumnõuetena täiendavalt, et nt informatsiooniallika tuvastamise eesmärgil läbiotsimist, pealtkuulamist, kinnipidamist lubavaid meetmeid ei saa mistahes juhul lubada prokurör, vaid „kohus, kohtunik, õigusemõistjana tegutsev prokurör või muu asutus, kes on pädev nimetatud meetmeid riigisisese õiguse kohaselt heaks kiitma“ – see tähendab õigusmõistev isik (kelleks ei ole ühelgi juhul Eesti õigusraamistikus süüdistusfunktsiooni esindav prokurör1). Seega tuleb täiendada KrMS-i.
Enamgi veel – KrMS on vaikiv kõigi teiste meetmete osas peale ütluste andmise ja läbiotsimise. Ometi nõutab EMVM miinimumnõuetena ka pealtkuulamise ja kinnipidamise osas regulatsiooni täiendamist.
Samuti ei võeta EMVM kohustuslikult nõutavaid meetmeid sekkuva jälgimistarkvara osas (EMVM artikkel 4(3) p (c).
(d) Teavitamiskohustus. EMVM nõutab ka teavitamiskohustuse sisseviimist, eelkõige läbi kriminaalmenetluse seadustiku (võimalik, et ka korrakaitse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise vajadust). Nimelt sätestab EMVM, et: „Euroopa Inimõiguste Kohtu väljakujunenud praktikale eeldab õigus tõhusale kohtulikule kaitsele põhimõtteliselt seda, et selle õiguse tulemuslikuks teostamiseks teavitatakse asjaomast isikut õigeaegselt tema teadmata võetud jälgimismeetmetes“
2.2.2 Ettepanek: vaadata kogu informatsiooniallika kaitse regulatsioon uuesti üle ning lähtuda sõnastamisel EMVM nõuetest (sh mis on kaitse objekt, kriminaal- ja muude menetluste põhised menetluslikud tagatised ning teavituskohustus) ning vajaduspõhiselt vaadata üle kõik menetlusseadustikud tagamaks EMVM-s nõutav kõrge kaitse tase.
3. Raadiolubade regulatsioon
3.1 Eesti autorid tegevusloa taotluses (Eelnõu § 1 p 34)
3.1.1 Eelnõuga planeeritakse, et raadioloa taotlusele lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti muusikateoste edastamise kohustuse.
3.1.2 Seletuskiri vajab täiendamist järgnevas:
(a) Seletuskirjas on selgitatud, et „Juhul kui raadioteenuse osutaja esitab kollektiivse esindamise organisatsiooni mittekuuluvate Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teoseid, siis esitab raadioteenuse osutaja vastavad andmed kollektiivse esindamise organisatsioonile ning viimane võtab need aruandes arvesse.“. Vastav protseduur tuleb kajastada ka seaduseelnõu tekstis – kuidas saab taotleja teada, millised andmed edastatakse EAÜ poolt, millise aja jooksul saab esitada vastuväite ning millise aja jooksul EAÜ peab selles osas seisukoha võtma jne.
(b) Eelnõu seletuskirjas on esitatud järgnev selgitus: „Seaduses sätestatud nõude täitmiseks peab raadioteenuse osutajate poolt esitatav repertuaariaruandlus sisaldama lisaks lugude nimekirjale ja teoste (ISWC) ning salvestiste koodidele (ISRC) ka lugude mängimise kestvust selliselt, et neist saab filtreerida välja Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud teosed.“. Duo Media Networks on kauaaegne raadioettevõtja, kuid puudub teadmine, mida mõeldakse ISWC koodidega ning kuidas taotlejad sellise info saavad.
3.1.3 Ettepanek:
„§ 39 (62) Raadioloa taotlusele, välja arvatud ajutise raadioloa taotlusele, lisatakse autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitus selle kohta, et taotleja on täitnud kõigis eelmisel perioodil talle välja antud raadiolubades märgitud Eesti autorite loodud või Eesti esitajate esitatud muusikateoste edastamise kohustuse. Raadioluba esimest korda taotledes kinnitust esitama ei pea.“; Autoreid esindava kollektiivse esindamise organisatsiooni kinnitusega mittenõustumisel, on taotlejal erimeelsuse korral õigus esitada selgitus sellest, kuidas on täidetud Eesti muusikateoste edastamise kohustus.“.

4. Televisiooniteenuse sisunõuded
4.1 Programmistruktuur – Euroopa Päritolu teosed
4.1.1 Eelnõuga planeeritakse mõistlik muudatus raadiolubade puhul, millega Eesti autorite ja Eesti esitajate poolt esitatud teoste miinimum mahtu arvestatakse kõigi samale isikule. See muudatus lähtub loogikast, et Eesti autorite teoste ja Eesti esitajate poolt esitatud teoste miinimummahu kehtestamine raadioteenuse osutaja, mitte raadioprogrammi põhiselt annab meediateenuse osutajatele suurema paindlikkuse pakkuda spetsiifilisemale muusikamaitsele suunatud raadiprogramme ka sellisel juhul kui selles konkreetses muusikastiilis ei ole piisavas mahus Eesti teoseid.
4.1.2 Samalaadne loogika võiks kehtida ka televisiooniprogrammide puhul: audiovisuaalse sisu pakkumise paljususe tingimustes muutuvad konkreetsed kanalid, programmid ja platvormid aina spetsiifilisemaks ning seetõttu võiks kaaluda suuremat paindlikkust. Seda järgnevalt:
(a) AVMSD ülevõtmisel otsustas Eesti rakendada televisioonikanali põhise Euroopa päritolu teoste miinimummahu 51%. AVMSD nõutab artiklis 16: „ Võimaluse korral tagavad liikmesriigid asjakohaste vahenditega, et ringhäälinguorganisatsioonid reserveerivad Euroopa päritoluga teostele suurema osa oma saateajast“.
(b) Seega ei oleks takistust võimaldada televisioonisektoris samalaadset paindlikkust Euroopa päritolu teostega nagu seadusandja planeerib rakendada raadiokanalitele seoses Eesti muusikaga uues MeeTS §-s 9 ehk 51% rakenduks televisiooniteenuse osutaja, mitte televisiooniprogrammi põhiselt (ehk lähtuvalt AVMSD sõnastusest, „ringhäälinguorganisatsiooni saateajast“.
4.1.3 Ettepanek:
(a) „MeeTS § 8  (3) Televisiooniteenuse osutaja varub teleprogrammi või teleprogrammide aastamahust, millest on maha arvatud uudiste-, spordi- ja mänge sisaldavate saadete ning reklaami, otsepakkumise ja teleteksti maht, vähemalt 51 protsenti Euroopa päritoluga audiovisuaalsete teoste edastamiseks.“.

4.2 Sisunõuded seoses alaealiste kaitsega
4.2.1 Duo Media Networks OÜ tervitab seda, et luuakse selgem regulatsioon alaealiste sobimatu sisu osas, s.h. mõistlikult on lahendatud sobimatu sisu varasema näitamise lubatavus läbi hoiatuste, mis on vanuserühma-põhised.
4.2.2 Siiski ei ole põhjendatud uus planeeritud § 19 lg 5, mille kohaselt kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile.
4.2.3 Selliselt tehakse võimatuks meediateenuste osutajatel teavitada vaatajaid näiteks õhtusest programmist. Selline piirang ei ole põhjendatud – eriti arvestades hankeprogrammi, mille puhul treileri muutmine ei ole rahvusvaheliste litsentsilepingutega lubatav; samuti Eesti väiketootjate treilerite muutmine eeldaks eraldi litsentsi teose muutmiseks autoriõiguse seaduse mõttes.
4.2.4 Mõistlik ja proportsionaalne oleks nõuda, et sellise treileri või teavituse korral lisatakse kogu treileri või teavituse edastamise ajal juurde hoiatav teave, et tegemist on teatud vanuserühmale sobimatu sisuga. Eriti arvestades, et sisu ennast võib hoiatuse olemasolu korral edastada.
4.2.5 Ettepanek:
§ 19 lg 5: Kui programmis või programmikataloogis on saateid, mille sisu vastab käesoleva paragrahvi lõigetes 2 või 4 sätestatud tingimustele, ei tohi audiovisuaalmeedia teenuse või raadioteenuse osutaja nimetatud saateid oma programmis või programmikataloogis tutvustades esitada piirangut põhjustanud saatelõike ega tõsta neid saatest esile või nende esitamisel audiovisuaalmeedia teenuses on kogu saate ajal ekraanil näha asjakohane hoiatav sümbol

5. Riiklikuks reklaamiks eraldatud summade avaldamine äriregistrile (eelnõu § 1 p 13)
5.1.1 Eelnõu koostajad on teinud juba väga mõistlikke muudatusi (nt 100 000 elanikuga kohalike omavalitsuste erandist loobumine jmt). Vajalik on täiendav juhis, kuidas ja mida nimetatud „riiklikuks reklaamiks eraldatud aastane kogusumma“ sisaldab. Ilma täiendava juhiseta on eelnõu lubamatult ebaselge.
(a) MeeTS reguleerib meediateenuseid (vastavalt seaduse enese reguleerimisala definitsioonile), mistõttu mistahes rahalised vahendid, s.h. riikliku reklaamiga seonduvalt, mis on suunatud selle ettevõtja, kes on ka meediateenuse osutaja, muudesse teenustesse nagu nt digiplatvormidele (mis ei ole meediateenuseks), siia arvestuskäiku mahutuda ei tohi. Kuidas selliselt viisil seda muuhulgas aastaaruandes kajastada, jääb arusaamatuks – sest eelnõu kohaselt kuulub raporteerimisele kogu ettevõtja poolt riiklikuks reklaamiks saadu.2
(b) Palume eelnõu seletuskirja täiendada ka selgitusega, kas mõistame õigesti, et näiteks kui televisiooniteenuse osutajad edastavad sotsiaalkampaaniaid (nt kaine peaga autojuhtimine), mille edastavad Eesti Ringhäälingute Liidu liikmes-jaamad, aga kogu selle eest saadav rahasumma on Eesti Ringhäälingute Liidule, siis seda raporteerida ei tule.
5.1.2 Ettepanek:
„§ 161 (2) Audiovisuaalmeedia teenuse ja raadioteenuse osutaja ning käesoleva seaduse § 5 lõikes 2 nimetatud meediateenuse osutaja esitab äriregistrile koos majandusaasta aruandega info neile nende meediateenustes riiklikuks reklaamiks eraldatud aastase kogusumma ja kolmandate riikide ametiasutustelt või üksustelt saadud reklaamitulude aastase kogusumma kohta. Nimetatud summad kuvatakse äriregistri avalikus toimikus.


Allakirjutanud on küsimuste tekkimise korral valmis mistahes täiendavaid selgitusi andma.
Lugupidamisega

ALLKIRJASTATUD DIGITAALSELT
Risto Rosimannus
Juhatuse liige
Duo Media Networks OÜ