Dokumendiregister | Kultuuriministeerium |
Viit | 1-12/753-2 |
Registreeritud | 21.08.2025 |
Sünkroonitud | 22.08.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1 Ministeeriumi ja valitsemisala tegevuse planeerimine ja juhtimine |
Sari | 1-12 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
Toimik | 1-12/2025 Kirjavahetus õigusalastes küsimustes (sh ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõud) |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Rahandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Rahandusministeerium |
Vastutaja | Merle Põld |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Karja 23 / 15076 Tallinn / 628 2222 / [email protected] / www.kul.ee / Registrikood 70000941
Rahandusministeerium
[email protected] 21.08.2025 nr 1-12/753-2
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu
Kultuuriministeerium kooskõlastab riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu järgmiste
märkustega arvestamisel:
1) Eelnõuga (p 48 ja 51) luuakse eraldi regulatsioon riigisisesele projektitoetusele ja
riigisisesele tegevustoetusele. Seletuskiri viitab seejuures rahandusministri 11.12. 2003. a
määrusele nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“, mille kohaselt
jagunevad toetused sotsiaaltoetusteks, sihtfinantseerimiseks (projektitoetus) ja
tegevustoetuseks. Teeme ettepaneku kaaluda, kas seda sama on vajalik seaduse tasandil
korrata. Oleme seisukohal, et tegemist on ülereguleerimisega. Riigieelarve seadus peaks
reguleerima riigisiseste toetuste andmist; toetuste täpsemal klassifitseerimisel sihttoetuseks
või tegevustoetuseks saab lähtuda määruse tasandi õigusaktist.
2) Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et projektipõhise toetuse saaja ei või olla riigiasutus.
Riigiasutustele ette nähtud kulud tuleb planeerida kohe riigieelarvesse vastava
valitsemisala alla, mitte et üks kululiik planeeritakse ühe valitsemisala alla ja see hakkab
sealt teistele valitsemisaladele toetust jagama ja seda veel konkursi korras. Põhimõtteliselt
oleme selle seisukohaga nõus ja eelarve koostamisel püüame alati sellest põhimõttest
lähtuda, kuid tegelikkus päris sellega kooskõlaliselt ei toimi, eelkõige spetsiifilisemates
valdkondades, mis hõlmab ka kultuuri ning teadus- ja arendustegevuse vahendeid, mille
eraldamine võib selguda hilisemas faasis, kui asutuste eelarve koostamine. Ka teatud
taotlusvoorude tingimused lubavad taotlejaks olla riigiasutusel, kui see on sisulistest
kaalutlustest ja toetusmeetme eesmärgi saavutamisest lähtuvalt vajalik. Nt kultuuriministri
13.06.2024. määruse nr 14 „Kultuuri- ja loomevaldkondades loovuurimuse toetamise
tingimused ja kord“ § 5 lg 1 alusel saab taotlejaks olla Eestis positiivselt evalveeritud
teadus- ja arendusasutus, kes võib olla ka riigiasutus (teadus- ja arendustegevuse
korralduse seaduse § 5 lg 1). Sisulisest aspektist lähtudes ja arvestades toetuse andmise
eesmärki (määruse § 3 lg 1) ei ole riigiasutuste välistamine siinkohal põhjendatud.
Lähtuvalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest määratletakse teadus- ja
arendusasutus läbi tema poolt täidetavate funktsioonide (teadus- ja arendustegevuse
korralduse seaduse § 3 lg 1), mitte läbi tema juriidilise vormi. Teatud asutuste välistamine,
lähtuvalt ainult tema tegutsemise vormist, ei võimalda täita toetusmeetme ehk siis vastava
riigieelarvelise ressursi kasutamise eesmärki – panustada läbi vastavate
uurimisvaldkondade ühiskonna ja majandusse arengusse. Samuti võib kultuuriministri
11.05.2021. a määruse nr 16 „Laulu- ja tantsupeoliikumises osalevate kollektiivide
toetamine“ § 4 lg 1 kohaselt toetuse taotlejaks olla ka riigiasutus. Seda põhjusel, et laulu-
ja tantsupeoliikumises osalevad kollektiivid tegutsevad ka riigiasutuste juures ning
sisulisest aspektist on oluline toetada kollektiivide tegevust sõltumata sellest, millises
õiguslikus vormis need tegutsevad. Peamiselt on tegemist riigikoolide juures tegutsevate
kollektiividega, nt rahvatantsurühmad ja koorid. Kuigi kollektiiv tegutseb riigiasutuse
juures, ei ole tegemist riigiasutuse enda tegevusega, vaid vabatahtliku
harrastuskollektiiviga. Nende tegevuskulud ei ole kaetud riigieelarvest antava asutuse
põhitegevuse rahastusega. Toetus täidab seega spetsiifilist lünka, mille katmine ei ole
riigiasutuse põhiülesannete raames ette nähtud.
3) „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi“ lisa 1 järgi hõlmab kontogrupp
452 „Antud tegevustoetused“ ka „liikmemakse“, sh liikmemakse nii riigisisestes kui ka
rahvusvahelistes organisatsioonides osalemise eest. Samuti käsitletakse liikmemakse
„Tegevuspõhise eelarvestamise käsiraamatus“ tegevustoetusena. Eelnõu § 53² lõike 2 järgi
võib tegevustoetuse saajaks olla vaid keskvalitsuse juriidiline isik, kui seaduses ei ole
sätestatud teisiti. Eeltoodut arvesse võttes teeme ettepaneku täpsustada nii eelnõus kui ka
seletuskirjas, kas eelnõu § 53² hõlmab tegevustoetustena ka „liikmemakse“ või mitte.
4) Eelnõu punkti 48 muudatuse osas juhime tähelepanu, et pakutud volitusnorm on võrreldes
kehtivaga väga detailne ja annab justkui ammendava loendi. Kui mõni oluline aspekt jääb
loetelust välja, võib tekkida küsimus, kas ministril on volitust seda reguleerida. Kui loetelu
on ammendav, võib see tulevikus piirata ministri määruse reguleerimisala, isegi kui tekib
uus vajadus (nt uued aruandlusnõuded või täiendavad kontrollimeetmed).
5) Riigieelarve seaduse § 531 lg 2 sätestab, et minister võib halduslepinguga volitada toetuse
andmise haldusülesande täitmise riigi asutatud sihtasutusele, KOV üksusele või tema
asutatud sihtasutusele või MTÜ-le. Teeme ettepaneku selguse huvides lisada eraldi lõige
(12), et minister võib määrata toetuse rakendajaks valitsusasutuse. Samuti lisada, et toetuse
andjaks võib olla valitsusasutuse hallatav riigiasutus. Vabariigi Valitsuse seaduse § 43 lg 1
teise lause kohaselt võivad valitsusasutuste hallatavad riigiasutused seaduse alusel teostada
täidesaatvat riigivõimu. See võib praktikas olla menetlusökonoomiast ja otstarbekuse
kaalutlusest lähtuvalt vajalik ning üksnes selle ülesande tõttu ei ole mõistlik algatada
asutuse ümberkujundamine valitsusasutuseks.
6) Eelnõu punktis 49 sätestatud täiendus on oluline, sest suurendab toetuste sidusust
strateegiliste eesmärkidega ning vähendab seeläbi poliitilise meelevaldsuse riski, kuid
lauseosa „kulude ja investeeringute sihtfinantseerimiseks“ võib olla liiga üldine ja vajaks
täpsustamist, milliseid kulusid peetakse silmas. Seletuskiri selgitab, et riigisisene
projektitoetus jaguneb tegevuskulude ja investeeringute sihtfinantseerimiseks. Selliselt
tuleks sõnastada ka eelnõus.
Siinkohal palume kaaluda, et kas mõiste „investeering“ kasutamine toetuste
klassifitseerimisel on õige ja kõikehõlmav. Riigieelarves peetakse investeeringuteks
riigiasutuste põhivara soetusi (erinevatesse vara gruppidesse). Era- ja kolmandas sektoris
omab investeering palju kitsamat tähendust. Raamatupidamistoimkonna juhend nr 6 järgi
kasutatakse mõistet investeering kinnisvara puhul. Ka avaliku sektori finantsarvestuse ja -
aruandluse juhendi paragrahv 24 räägib tegevuskulude ja põhivara sihtfinantseerimisest.
7) Eelnõu punktis 49 nähakse ette, et riigieelarve vahenditest antakse toetust üldjuhul avatud
taotlusvoorust. Otsustuskorras võib toetust anda erandjuhul ja tingimusel, et minister on
määrusega kehtestanud selliste toetuste andmise tingimused. Palume selgitada, kuidas ja
kas see regulatsioon mõjutab otsustuskorras tehtud toetusi, mida tehakse Vabariigi
Valitsuse või seadusandja tasandil, ning mida sisuliselt täidetakse ministeeriumi
valitsemisala eelarve kaudu.
8) Eelnõu punkti 51 täiendus on samuti oluline, kuid pakutud sõnastuse pool natuke
kohmakas. Lõikes 1 kasutatakse väljendit „tegevuste tõttu“, mis on ebatäpne ja võib olla
raskesti tõlgendatav. Kas see tähendab, et tegevustoetus on lubatud ainult juhul, kui
programmis on konkreetselt viidatud tegevuste elluviimisele või on tegemist mingi muu
seosega?
9) Eelnõu punkt 51 näeb ette, et tegevustoetuse andmise põhimõtted ja kord, kui nimetatud
tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega. Eelnõu kohaselt on tegevustoetus mõeldud keskvalitsuse juriidilisele isikule,
ehk enamasti riigi asutatud sihtasutustele. Kultuuriministeeriumi valitsemisalas on valdav
osa sihtasutusi kas etendusasutused või muuseumid. Nende rahastamine on reguleeritud
eriseadustes. Ülejäänud sihtasutused tegutsevad erivaldkondades, nt film, lõimumine,
sport, rahvakultuur. Otsuse riigi sihtasutuse asutamiseks on teinud Vabariigi Valitsus.
Asutuse tegevustoetuse määramisel lähtutakse põhikirjalistest ülesannetest ja
arengudokumentides määratud eesmärkidest. Samuti on neile seatud või seadmisel asutaja
(riigi esindajaks kultuuriminister) ootused, mille täitmist asutaja hindab ja rahastamisel
arvestab. Palume kaaluda, kas sellistel juhtudel on vajalik veel eraldi ministri määrusega
kehtestada rahastamise tingimused ning kas selline õigusloome on vajalik ja mida see
juurde annaks.
10) Eelnõu punktiga 51 täiendatakse seadust §-ga 533 reguleerides riigisiseseid
sotsiaaltoetuseid. Seletuskirja kohaselt puudutab see füüsiliste isikute toetamist, näiteks
stipendiumite andmist. Palume seletuskirjas täpsustada, kas selle paragrahvi alusel
füüsilistele isikutele loodud sotsiaaltoetus, sh stipendium on tulumaksuga maksustatav või
mitte.
11) Eelnõu punktis 52 kirjeldatud muudatuste puhul teeme ettepaneku, et toetuse kasutamine
ja toetuse tagasinõudmine oleksid eraldi paragrahvides. Normitehniliselt peaks iga
paragrahv käsitlema üht konkreetset küsimust, mistõttu oleks mõistlik tagasinõudmise
sätted paigutada eraldi paragrahvi. Pakutud kujul reguleerib toetuse kasutamise paragrahv
suures osas just toetuse tagasinõudmist. Tagasinõudmine on iseseisev õiguslik teema
(hõlmab rikkumisi, viiviseid, intressimäärasid, ajatamist).
12) Lisaks palume kaaluda võimalust, et eelnõuga täiendatakse § 55 lõiget 9 selliselt, et toetuse
tagasinõudmise otsus on täitedokument sõltumata sellest, millise seaduse alusel toetus on
riigieelarvest eraldatud või millist tüüpi toetusega on tegemist. Pakutud regulatsioon
hõlmab üksnes riigieelarve seaduse alusel antavaid projektitoetusi, mistõttu võivad
eriseaduste alusel antud projektitoetuste tagasinõudmise otsused jääda täitemenetluse
seadustiku mõistes täitedokumendi staatuseta. See tekitab õigusliku ebavõrdsuse ja
ebaühtlase kohtlemise toetuse saajate vahel ning loob olukorra, kus ka toetuse andja peab
erinevate meetmete kontekstis ebaõigesti kasutatud või tagastamata jäänud vahendeid
tagasi küsima erineval moel.
13) Eelnõu punktiga 53 täiendatakse seadust toetuste andmekogu regulatsiooniga. Esmalt
toome välja, et peame regulatsiooni loomist väga vajalikuks ja oluliseks. Samas teeme
mõned ettepanekud. Andmekogu puhul palume laiendada sõnastust selliselt, et andmekogu
loomise ja põhimääruse kehtestamise volitus hõlmaks nii projektipõhiseid toetusi kui ka
tegevustoetusi, samuti sotsiaaltoetuseid ehk kõiki selles eelnõus käsitletavaid toetuseid.
Praktikas menetleb Kultuuriministeerium toetuste menetlemise infosüsteemis ka
eriseaduste alusel kehtestatud toetusi ja stipendiume. Pakutud regulatsioon on meie
hinnangul asjakohane kõikide toetuste puhul.
Seletuskirjas selgitate, et riigisisestest toetustest puudutab see projektipõhiseid toetusi,
kuna seda antakse konkreetseks eesmärgiks koos mõõdikutega eesmärgi täitmise
jälgimiseks ja määratakse ka ajakava ning kasutamata jäänud jääk tagastatakse.
Tegevustoetuse puhul selliseid nõudeid ja eesmärke ei seata ja ka kontrolli raha kasutamise
üle ei teostata. Meie hinnangul ei ole see põhjendus päris kohane, sest tegevustoetuse
andmisel on olemas eesmärgid koos mõõdikute ning vastava ajaperioodiga. Oluline on ka
see, et näiteks Kultuuriministeerium menetleb tegevustoetuste taotluseid sarnaselt
projektitoetuste taotlustega toetuste menetlemise infosüsteemis, mis mh vähendab nii
asutusesisest bürokraatiat kui taotlejate halduskoormust.
14) Eelnõu punktiga 53 loodavas andmekogu regulatsiooni lõikes 5 sisaldub säte, mille
kohaselt ei ole andmekogus sisalduvad andmed avalikud. Seejuures toob eelnõu seletuskiri
välja, et avalike vahendite kasutamise kohta käiv teave peab olema avalik, kuid avalikuks
soovitakse teha ainult minimaalne statistiline komplekt ning seda tuleks teha mujal, kui
andmekogus, näiteks toetuse andja kodulehel. Kultuuriministeeriumi hinnangul ei ole
selline regulatsioon otstarbekas. Asutusel on töökorralduslikus mõistes oluliselt lihtsam,
kui dokumendid, mida igal juhul tuleb andmekogus talletada, jäävad andmekogusse, ning
on vajalikus osas avalikud (mitte neid ei dubleerita ainult avalikustamise eesmärgil kuskil
mujal). Sellest on ministeerium ka toetuste menetluse infosüsteemi loomisel lähtunud.
Selleks, et kõik avalikud dokumendid oleksid lihtsasti leitavad, võib toetuse andja näiteks
avaldada kodulehel lingi või lingid vastavatele andmekogudele, kust avalikud andmed on
leitavad. Ühtlasi läheb eelnõuga pakutud sõnastus – andmekogus sisalduvad andmed ei ole
avalikud – oma põhimõttelt vastuollu AvTS-iga ega taga avalike vahendite kasutamise
läbipaistvuse nõuet. Teeme ettepaneku antud sätet muuta ning sõnastada selgelt, et AvTS
alusel nõutud andmed tuleb avalikustada või alternatiivselt sätestada, et andmetele
juurdepääsu ja andmete väljastamise kord sätestatakse andmekogu põhimäärusega.
15) Eelnõu punktiga 53 loodavas andmekogu regulatsiooni lõikega 6 sätestatakse, et toetuste
andmekogusse kantud andmeid säilitatakse viis aastat arvates toetuse saajale tehtud
lõppmakse tegemise aasta 31. detsembrist, välja arvatud juhul, kui riigiabi reeglitest
tuleneb teisiti. Juhime tähelepanu, et andmete (pikema) säilitamise kohustus võib tuleneda
ka mõnest muust õigusaktist, kui ainult riigiabi reeglitest tulenevalt. Näiteks sätestab
raamatupidamisseadus algdokumentide säilitamiskohustuse 7 aastaks. Praeguse sätte
sõnastuse järgi ei ole võimalik seda arvestada. Ühtlasi on suur hulk andmekogusid
tunnistatud arhiiviväärtuslikeks, mis tähendab, et nendes andmekogudes sisalduvaid
andmeid tuleb säilitada alaliselt (vt: https://www.ra.ee/astra/site/databases). Kuigi andmeid
ei säilitata alaliselt andmekogus, vaid need antakse teatud hetkel üle rahvusarhiivile, siis
sellegi poolest ei kata praegune sätte sõnastus erijuhte kõikides andmekogudes sisalduvate
andmete säilitustähtaegade kohta. Ka minimaalse andmete säilitamise printsiipi ei ole hea
volitusnormi panna, sest mõnel juhul ei ole praktilist tarvidust dokumente hoida nii kaua.
Teeme ettepaneku mitte sätestada volitusnormi tasandil ei minimaalset ega maksimaalset
säilitustähtaega, vaid jätta säilitustähtaja reguleerimine põhimääruse tasandile või
alternatiivselt täiendada § 55 lõike 6 sõnastust selliselt, et lisaks riigiabi reeglitele oleks
võimalik ka teistest õigusaktidest või dokumendi liigitusskeemidest tulenevalt pikemaid
või lühemaid säilitustähtaegasid rakendada.
16) Eelnõu kohaselt kavandatakse see jõustada 1. detsembril 2025. Sellest lähtuvalt tuleb
pärast seda väljakuulutatavate taotlusvoorude olemasolevad ministri määrused üle vaadata
ning viia kooskõlla seaduse nõuetega. Lisaks tuleb välja töötada mitmeid uusi määruseid,
nt strateegiliste partnerite toetamine, otsustuskorras antavate toetuste põhimõtted, riigi
asutatud sihtasutuse toetamise põhimõtted ning need on vajalikud, et 2026. aastal toetuseid
rakendada. Ministeeriumile toob see kaasa suure töökoormuse ning sellise lühikese ajaga
ei ole võimalik teha kvaliteetset õigusloomet, sh valdkonda kaasates. Eelnõus ettenähtud
rakendusnorm, et enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtestatud valdkonna eest vastutava
ministri määruse alusel pooleli olevatele toetuste andmise menetlustele, toetuste
kasutamisele ning nende aruandlusele ja kontrollile kohaldatakse käesoleva seaduse ja selle
alusel kehtestatud määruse enne 2025. aasta 1. detsembrit kehtinud redaktsiooni, on
vajalik, kuid ei lahenda kõiki neid küsimusi. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku näha
olemasolevate määruste seadusega kooskõlla viimiseks ning uute põhimõtete
väljatöötamiseks ja jõustamiseks pikem üleminekuaeg, näiteks september 2026.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heidy Purga
Minister
Merle Põld 6282347
Merju Künnapuu 628 2269
Kadri Kilvet 628 2224
Mari Kõrtsini 628 2254
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|