Kiri

17.12.2024 toimuva KSH aruande avalik arutelu kirjalik Muinsuskaitseameti arvamus Energiamajanduse arengukava (ENMAK):

• Lk 10 põhimõte nr 10 ütleb, et kavandatavate tegevuste elluviimine toimub arvestades mh kultuuriväärtusi – kuid selleks, et see ei jääks paljasõnaliseks, tuleks kultuuriväärtusi dokumendis läbivalt käsitleda. Vastasel juhul ei taju rakendusasutus, milliste tegevuste korral ja millises etapis neil kultuuriväärtustega puutumus tekib ja siis võib jääda pärandispetsialistide kaasamine liiga hiljaks. Sellest on ajendatud ka järgnevad tähelepanekud.

• Lk 3 „Selleks, et meie elektri varustuskindlus oleks tagatud, on Eestisse vaja piisavas mahus juhitavaid, kiirelt või aeglaselt üles ja alla reguleeritavaid võimsusi“ – teadmata liiga palju erinevat tüüpi elektritootmiste reguleeritavusest võiks siin ehk arvesse võtta hüdroelektrijaamasid (Kategooria:Eesti hüdroelektrijaamad – Vikipeedia). Nii vähe, kui neid meile veel alles on jäänud ning mõni, teatavasti, on mingis osas mälestis või asub mälestisel. Jägala jõel on kaks HEJ, neist Jägala Energy HEJ on 2MW ja Linnamäe HEJ 1,15MW (mälestis, maksimaalne elektrienergia toodang Wikipedia andmetel 7 GWh/aastas). Lähikonna tarbeks ja kriisiolukordade leevendamiseks on see piisav (st panus nii energiajulgeolekusse kui kliimaeesmärkidesse). Kundas on 400kW ja Tudulinna HEJ on pisike, 150kW koguvõimsusega ning mõlemad on mälestised. Hüdroenergia on aastaringselt kasutatav, vastupidiselt päikeseenergiale ning stabiilsem kui tuuleenergia. Lk 23 tabeli kohaselt on hüdroenergia maht Eestis kokku 8MW, mis küll kogumahust on köömes, kuid lokaalses vaates oluline. Seda lokaalset olulisust tegelikult võiks (paluda) analüüsida, nt kas seda toodangut saab sihitatult ümbersuunata elutähtsate teenuste tagamiseks kriisiolukorras (haiglad). NB! Lk 13 energiajulgeoleku väljakutsete all on nimetatud „hajapiirkonna võimekuse tõstmine toota lokaalselt energiat“ ning tootmisvõimsuste kavandamise all „kohalike omatarbeks ja tarbimise lähedal paiknevate elektritootmisvõimsuste olemasolu ja suurendamine“, mida hüdroenergia just täidab, olles ühtlasi ka juhitav võimsus (mida arengukava tähtsustab)! Lisa 1 lk 36 lisab kliimakindluse sisustamisel „hajatootmise arendamine vähendab tsentraliseeritud tootmise haavatavust“. Seega leiame, et lokaalsete, juhitavate ja aastaringselt suhteliselt stabiilsete energiatootmisallikatena võiks HEJ-e rohkem tähtsustada.

• Hoonete renoveerimisel tagada valmidus madalatemperatuurilisele kaugküttele üleminekuks ja soojuspumpade kasutusele võtuks, keskkonna- ja heitsoojuse ning soojussalvestuse integreerimiseks – see kõik on tervitatav, kuid siin oleks kindlasti vaja toetusmeetmeid, et vähendada majaomanike investeeringu mahtu, vastasel juhul ei ole see eesmärk näiteks muinsuskaitsealade ajalooliste hoonete kontekstis realistlik (sissetulekute tase on madal ning hoonete remondivõlast tingitud investeeringuvajadus kokku on niikuinii omanikele ülejõukäiv. Kaugküttega liitumise rahaline toetamine vabastaks nende ressursse hoone energiatõhusamaks rekonstrueerimise tarbeks).

• Tuuleparkide ja päikeeseelektrijaamade rajamise kavandamisel tuleb asukoha valikul arvestada riikliku ja kohaliku kultuuripärandiga, st nii ehitatud keskkond, kaitsevööndid kui väärtuslikud maastikud ja arheoloogia (sh maa- ja veealune). Selleks tuleks protsessi aegsasti kaasata KOV (just kultuuripärandi spetsialisti mõttes) ja Muinsuskaitseamet, et võimalikud kitsendused ei ilmneks alles menetluse hilises etapis. Näiteks on hiljuti tekkinud selline olukord Lääne-Virumaal Vinni vallas Muuga

mõisa juures, kus kavandatakse tuuleparki mõisast 2,5km kaugusele. Muuga mõis on nii arhitektuuri kui ajaloo poolest Eestis erakordselt väärtuslik ning tuulepargi rajamine sedavõrd lähedale muudaks ajaloolist väärtuslikku maastikku märkimisväärselt, mistõttu vajaks plaan mõju analüüsi kultuuriväärtuste säilimisele.

• Torustike rekonstrueerimisel ja kaugjahutuse rajamisel tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiaga ning ajalooliste hoonete stabiilsuse tagamisega. Nende töödega kaasnevalt tuleks tänavate rekonstrueerimisel kaaluda võimalusi aja jooksul tõusnud tänavapinna langetamiseks, et tänavaäärsete hoonete soklid taastada algsel või võimalikult lähedasel kõrgusel (see aitab taastada keldrite niiskustasakaalu ning tagada hoone konstruktsioonide säilimist). Samuti tuleks majaomanikega alustada aegsasti koostööd, et neil oleks võimalus ajastada hoonete soklite niiskustõke ja soojustamine ajale, mil tänav on niikuinii lahti kaevatud.

• Lk 9 põhimõtetesse võiks lisada põhimõtte, et kaugküttega liitumine on kodutarbijale taskukohane, analoogselt elektrihinnaga (põhimõte nr 1). Samaga võiks täiendada ka lk 13 loetelu. See oleks alus toetusmeetmete väljatöötamiseks.

• lk 29 joonis 5.1, millest nähtub, et soojustarbimise vähenemine prognoositakse olema kõige suurem maa-asula eramutel ja maa-asula kortermajadel ning niivõrd üldse mitte linna korterelamutel, nagu energiatõhusust eestvedavad starteegiadokumendid on deklareerinud (väide, et NL-aegsete korterelamute tehaselisest rekonstrueerimisest on saadav kõige suurem energiasääst). Maa-asula eramud hõlmavad eelduslikult just nn määratlemata pärandit, mille ajaloolise välisilme kadumise pärast on mures ICOMOS Eesti, Vabaõhumuuseum jt. Selle diagrammi alusel on mure seniarvatust akuutsem. Siin tahaks küll teada, kuidas selline diagramm on saadud ja mida tuleb mõista maa-asula või linna all (st kumba jäävad muinsuskaitsealad?). Samuti, kui nii ENMAK kui nt kliimakindla majanduse seadus adresseerivad avalikus kasutuses olevate (st riigile või KOV-ile kuuluvate) hoonete energiatõhustamist eeskujuna teistele, siis miks paistab sellel diagrammil ärihoonete soojustarbimise vähenemine nii napp. Vrdl nt hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia lk 2 ja lk 4 ning ENMAK vastava diagrammi alusena viidatud D3 report lk 18 mahtusid. Üksteisele viitavad siseriiklikud strateegiadokumendid peaksid strateegiate väljatöötamiseks kasutama samadel alustel valminud või samu uuringuid või siis selgitama erisused.

• Selleks, et arengukava tegevuste elluviimisel kultuuripärandit säästvaid põhimõtteid igakülgselt arvestada, tuleb suuremate maa-alaliste rajatiste (eelkõige tuulepargid ja päikeseelektrijaamad) kavandamisel lisaks kaitsealusele kultuuripärandile arvestada ka seni avastamata arheoloogiapärandiga.

• Mistahes toetusmeetmete väljatöötamisse palume kaasata Muinsuskaitseameti, et tagada toetuse tingimuste kooskõla kultuuripärandi säilimise eesmärkidega.

Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest: Mõjuanalüüs kultuuripärandile on mahutatud napile ühele leheküljele. Riskide maandamismeetmed on pärandi kaardistamine, kaitse alla võtmine ja kaitseks piirangute kehtestamine. On teadvustatud, et osa pärandobjekte on uurimata ja nende tähtsus määratlemata. On kirjas, et ENMAK tulemusel ehitiste püstitamise mõju hinnatakse konkreetse projekti käigus ja seda haldab MuKS. On käsitletud hoonete soojustamist ja vajadus vaadelda neid juhtumipõhiselt ning nimetatud ära kultuuriväärtuslike avaliku sektori hoonete renoveerimise toetamine. Tehtus on järeldus – ENMAK ei põhjusta olulist mõju

ainelisele kultuuripärandile. Tuleb märkida, et aruande koostajate seas ei ole kultuuripärandi eksperti. Järeldusega ei saa nõustuda, kuivõrd arvesse ei ole võetud näiteks tegevusi, mis ei nõua projekti, kohaliku kaitse all olevat kultuuripärandit (st kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutega kehtestatud miljööväärtuslike alasid ja väärtuslikke üksikobjekte, mis ei kajastu kultuuripärandi registris ega maa-ameti kultuuripärandi kaardil), väärtuslikke maastikke ja arheoloogiat. Mõjude analüüsi tuleks kindlasti täiendada ning palume selleks, et kõik ENMAK eesmärkidest hargnevad seosed oleksid läbi kaalutud, kaasata sellesse Muinsuskaitseamet. KSH-s tuleks kindlasti mõjusid kultuuripärandile põhjalikumalt hinnata, kaasates selleks nii Muinsuskaitseamet kui asjakohased valdkonna spetsialistid. Arheoloogiapärandi puhul on suur osa sellest kaitse alla võtmata ning infot arheoloogiapärandi kohta tuleb arheoloogide, koduloohuviliste ja hobiotsijate tegevuse käigus pidevalt juurde. Samuti on osa arheoloogiapärandist veel avastamata, kuid selle võimalikku esinemist saab prognoosida. Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina analüüsinud ja kaardistanud valdade kaupa arheoloogiatundlikud alad, kus on suurem tõenäosus nii mitte kaitse all oleva kui seni avastamata arheoloogiapärandi esinemiseks. Alad on kaardistatud ning nendega tuleb arvestada ehitustegevuse planeerimisel (nii KMH-d või detailplaneeringut nõudvate projektide kui ka 500 m2 suuremate ehitiste kavandamisel). Tegemist on leevendavate meetmetega kultuuripärandi säilimisele. Arheoloogiapärandile avaldavad suuremaid maa-alasid hõlmavad tegevused nii maal kui meres, eriti kui nendega kaasneb kaevetegevus, negatiivset mõju. Mälestistel, nende kaitsevööndites, kuid ka arheoloogiatundlikel aladel, on esmaseks leevendavaks meetmeks leida võimalused arheoloogiapärandi säilitamiseks. Kui see pole võimalik, on võimalik negatiivset mõju leevendada ka arheoloogilise kaevamise läbi. Selle juures tuleb arvestada sellega, et arheoloogiapärandi täiemahuline läbi uurimine ajamahukas ja sõltuvalt pärandi liigist ka kulukas. Mh kaasnevad arheoloogilise kaevamisega ka täiendavad probleemid riigi võimekusega tagada arheoloogilise materjali konserveerimine ja hoiustamine. Näiteks on lk 75 nimetatud, et tarbimise juhtimisel puudub mõju kultuuripärandile, kuid see ei ole tõsi, kuna tarbimise juhtimise all mõeldakse nii esemeid kui ka hooneid (nagu tuleb välja veerust „Inimese tervis“, kus on viidatud rajatiste püstitamisele) ning seega hõlmab tarbimise juhtimine ka juba olemasolevate hoonete kasutuse jätkamist uute hoonete ehitamise asemel ning see vaieldamatult puudutab ajaloolisi hooneid, sh kultuuripärandit. Vastutustundlik tarbimine ja tootmine (sh hooned ja ehitusmaterjalid) on ENMAK-ki ülevõetud „Eesti 2035“ mõõdik. Lisaks arvestab ENMAK ka ringmajanduse põhimõtetega, mis on samuti kultuuripärandi säilimist toetav kontseptsioon. Samuti lk 78 on märgitud, et maakütte olulist mõju kultuuripärandile ette näha ei ole, kuid siin tuleb juhtida tähelepanu, et ka osa mõisaparke on ehitismälestised ja neis asuvate hoonete (nt algsest erinevalt nüüd eluhoonena kasutatavad mõisakompleksi kõrvalhooned) juurde

maakütte kavandamine puudutab kultuuripärandit (pargi koosseisu ja struktuuri) kindlasti. Samuti võib maakütte rajamine seada ohtu arheoloogilise kultuurkihi näiteks muinsuskaitsealadel või hajaasustuse piirkondades. Ka näiteks eelpoolnimetatud mõisaparkides on väga sageli mõisate varasemate etappidega seotud arheoloogiline kultuurkiht maa sees säilinud, sh hoonete struktuuride jäänused jmt. Pinnasetöödel ajalooliselt asustatud piirkondades tuleb kindlasti arvestada selle võimaliku mõjuga maa- alusele kultuuripärandile. ENMAK eesmärgina sõnastatud kaugküttevõrgu eelisarendamine mõjutab samuti ehitatud kultuuripärandit nii läbi elutingimuste parendamise ja küttekulude alandamise (seega aitab hoida jätkuvas kasutuses või võtta uuesti kasutusse suure remondivõlaga ning kaasaegsetest elamismugavustest mahajäänud ajaloolisi hooneid) kui ka, taaskord, kaevetöödega seotud riskide näiteks muinsuskaitsealadel. Selliste mõjude analüüsi ammendavaks teostamiseks on vaja kaasata Muinsuskaitseamet. Lisas 1 on kirjeldatud kavandatavad tegevused. Palju on regulatiivseid meetmeid aga mõni puudutab otseselt ka ehitatud keskkonda, näiteks kaugküttevõrgu eelisarendamine (ptk 1.1.3.1), soojuspumpade kasutus (ptk 1.1.3.2) kaugküttevõrgu renoveerimine (ptk 1.1.3.3), jahutusvõrkude rajamine (ptk 1.1.3.6) – nende puhul tuleks mainida kultuuripärandiga arvestamist, et rakendavate tegevustega seotud osapooled oleksid sellest vajadusest teadlikud. Äärmiselt oluline on teadvustada kultuuripärandi ja pärandiekspertide rolli TAI (teadus, arendus, innovatsioon; ptk 1.2.2) tegevustes vältimaks olukorda, kus keerulisemaid lahendusi eeldavad pärandkeskkonnad ja -hooned jäävad teistest maha, mis omakorda hakkab mõjutama kultuuriväärtuslike piirkondade atraktiivsust elukeskkonnana ja seeläbi nende säilimise võimalikkust – nii on juba juhtunud hoonete energiatõhususe tõstmise lahenduste väljatöötamises.

Pikk 2 / 10123 Tallinn / +372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee /

Registrikood 70000958

Kultuuriministeerium

[email protected]

Teie: 31.07.2025

Meie kuupäev digiallkirjas nr 1-16/1937-1

Arvamus energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu kohta

Täname Teid võimaluse eest esitada arvamus „Energiamajanduse arengukava aastani 2035

eelnõu“ (edaspidi ENMAK 2035 eelnõu) kohta. Märgime, et Muinsuskaitseamet osales 17.12.2024

toimunud ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande avalikul

arutelul ja edastas samas päeval ka kirjalikult Kliimaministeeriumile (edaspidi KLIM) oma

arvamuse KSH aruande suhtes. Peame ENMAK 2025 eelnõu koostamisel kultuuripärandiga

arvestamist väga oluliseks, mistõttu edastame varem KLIM-le saadetud tähelepanekud (lisa) ja

täiendavalt toome välja järgmist.

1) Eelnõust ei nähtu, et ENMAK 2035 arvestaks üleriigilise planeeringuga „Eesti 2050“, mida

ka samal ajal koostatakse. Üleriigilises planeeringus seatakse Eesti lähituleviku ruumilise

arengu perspektiive ja elukeskkonna arendamise printsiipe, kuid eelnõust ei tule välja, et

need kaks väga olulist strateegilist sihti teineteist toetama hakkaks. Näeme siin kitsaskohta

valdkonna strateegiliste dokumentide sidumisel laiema vaatega, sh kvaliteetse ruumiga ning

leiame, et arengukavas tuleb ruumimõjudega arvestada ja neid rohkem esile tuua.

2) Lk 7 „Energiamajanduse arenguvisioon aastaks 2050“ – Energiamajanduse arengukava on

erinevaid eluvaldkondi, sh elukeskkonda oluliselt mõjutav strateegiline dokument, mistõttu

peame oluliseks, et energiamajanduse lähiaja areng arvestaks mh kvaliteetse elukeskkonna

põhimõtetega ning arengukava sisaldaks ülevaadet, mida toob see kaasa elukeskkonna

kvaliteedi ja arendamise kontekstis. Teeme ettepaneku täiendada lk 7 ülalt teist lõiku

lausega: „Eesti energiamajandust arendatakse kvaliteetse elukeskkonna põhimõtteid

arvestades, tagades väärtusliku looduskeskkonna ja kultuuripärandi säilimise.“.

3) Lisa 4, lk 46 on toodud, et ENMAK 2035 ei põhjusta olulist mõju ainelisele

kultuuripärandile. Muinsuskaitseamet ei saa sellega nõustuda, kuna KSH ei sisaldanud

sellise järelduse tegemiseks piisava põhjalikkusega analüüsi. Oleme seisukohal, et

ENMAK 2035 kavandatavate tegevuste mõju kultuuripärandile on ilmne. Seda näitavad

ainuüksi juba mitmed ENMAK eelsed tuuleparkide arendused, mille tulemusel muutub

oluliselt riikliku tähtsusega kultuuriväärtuslike objektide iseloomulik keskkond.

Seetõttu palume asendada lisa 4 lk 46 lause järgmise lõiguga

„ENMAK 2035 mõju kultuuripärandile avaldub objektipõhiselt. Mõjusid kultuuripärandile

on võimalik oluliselt leevendada, kui olulise ruumilise mõjuga ENMAK tegevuste

2(2)

planeerimisel:

• tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga;

• tegevusi ei kavandata mälestistel ja muinsuskaitsealadel ning nende

kaitsevööndites. Ruumilised muutused kavandatakse välja mälestiste ja

muinsuskaitsealadega visuaalselt seotud kontaktaladest;

• viiakse läbi põhjalikud keskkonnamõju hindamised koos vajalike analüüsidega

(visuaalne, müra, vibratsioon jms), mille käigus hinnatakse mõju kultuuripärandile,

kaasates hindamise läbiviimisesse valdkonna eksperte.

Kultuuriväärtustega arvestamine juba planeerimise algfaasis aitab jõuda lahendusteni, mis

toetavad ühtaegu nii kestlikku energiatootmist kui ka Eesti ajaloolise maastiku ja

kultuurilise järjepidevuse säilimist.“.

4) Uue taristu rajamise planeerimise faasis tuleb arvestada ka riikliku kaitse all oleva

kultuuripärandiga ja kavandada tööd viisil, mis pärandit ei kahjusta. Ühtlasi on

muinsuskaitseseadusest (edaspidi MuKS) tulenevate põhimõtete kohaselt kultuuripärandi

väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus (§ 3 lg 1). Kui mistahes paigas

avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde

tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse

mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama

koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest ametit (MuKS § 31 lg 1), kes muu

hulgas teeb kindlaks uuringute vajalikkuse (MuKS § 31 lg 2). Seetõttu on soovitatav

võimalikult varajases tööde planeerimise etapis konsulteerida Muinsuskaitseametiga ja

vajadusel tellida arheoloogilised eeluuringud, et arhiiviandmete analüüsi ja maastikuleire

käigus välja selgitada, kas kavandatavate tööde alal on säilinud või võib olla säilinud

arheoloogiapärandit. Eeluuringute tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute

vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatised

planeerida, et kahju arheoloogiapärandile, sh väljakaevamistega seotud kulu, oleks

minimaalne.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kädi Streff

Õigusosakond

jurist

5305 2863

[email protected]

Lisa: KSH aruande avalik arutelu kirjalik Muinsuskaitseameti arvamus

17.12.2024 toimuva KSH aruande avalik arutelu kirjalik Muinsuskaitseameti arvamus Energiamajanduse arengukava (ENMAK):

• Lk 10 põhimõte nr 10 ütleb, et kavandatavate tegevuste elluviimine toimub arvestades mh kultuuriväärtusi – kuid selleks, et see ei jääks paljasõnaliseks, tuleks kultuuriväärtusi dokumendis läbivalt käsitleda. Vastasel juhul ei taju rakendusasutus, milliste tegevuste korral ja millises etapis neil kultuuriväärtustega puutumus tekib ja siis võib jääda pärandispetsialistide kaasamine liiga hiljaks. Sellest on ajendatud ka järgnevad tähelepanekud.

• Lk 3 „Selleks, et meie elektri varustuskindlus oleks tagatud, on Eestisse vaja piisavas mahus juhitavaid, kiirelt või aeglaselt üles ja alla reguleeritavaid võimsusi“ – teadmata liiga palju erinevat tüüpi elektritootmiste reguleeritavusest võiks siin ehk arvesse võtta hüdroelektrijaamasid (Kategooria:Eesti hüdroelektrijaamad – Vikipeedia). Nii vähe, kui neid meile veel alles on jäänud ning mõni, teatavasti, on mingis osas mälestis või asub mälestisel. Jägala jõel on kaks HEJ, neist Jägala Energy HEJ on 2MW ja Linnamäe HEJ 1,15MW (mälestis, maksimaalne elektrienergia toodang Wikipedia andmetel 7 GWh/aastas). Lähikonna tarbeks ja kriisiolukordade leevendamiseks on see piisav (st panus nii energiajulgeolekusse kui kliimaeesmärkidesse). Kundas on 400kW ja Tudulinna HEJ on pisike, 150kW koguvõimsusega ning mõlemad on mälestised. Hüdroenergia on aastaringselt kasutatav, vastupidiselt päikeseenergiale ning stabiilsem kui tuuleenergia. Lk 23 tabeli kohaselt on hüdroenergia maht Eestis kokku 8MW, mis küll kogumahust on köömes, kuid lokaalses vaates oluline. Seda lokaalset olulisust tegelikult võiks (paluda) analüüsida, nt kas seda toodangut saab sihitatult ümbersuunata elutähtsate teenuste tagamiseks kriisiolukorras (haiglad). NB! Lk 13 energiajulgeoleku väljakutsete all on nimetatud „hajapiirkonna võimekuse tõstmine toota lokaalselt energiat“ ning tootmisvõimsuste kavandamise all „kohalike omatarbeks ja tarbimise lähedal paiknevate elektritootmisvõimsuste olemasolu ja suurendamine“, mida hüdroenergia just täidab, olles ühtlasi ka juhitav võimsus (mida arengukava tähtsustab)! Lisa 1 lk 36 lisab kliimakindluse sisustamisel „hajatootmise arendamine vähendab tsentraliseeritud tootmise haavatavust“. Seega leiame, et lokaalsete, juhitavate ja aastaringselt suhteliselt stabiilsete energiatootmisallikatena võiks HEJ-e rohkem tähtsustada.

• Hoonete renoveerimisel tagada valmidus madalatemperatuurilisele kaugküttele üleminekuks ja soojuspumpade kasutusele võtuks, keskkonna- ja heitsoojuse ning soojussalvestuse integreerimiseks – see kõik on tervitatav, kuid siin oleks kindlasti vaja toetusmeetmeid, et vähendada majaomanike investeeringu mahtu, vastasel juhul ei ole see eesmärk näiteks muinsuskaitsealade ajalooliste hoonete kontekstis realistlik (sissetulekute tase on madal ning hoonete remondivõlast tingitud investeeringuvajadus kokku on niikuinii omanikele ülejõukäiv. Kaugküttega liitumise rahaline toetamine vabastaks nende ressursse hoone energiatõhusamaks rekonstrueerimise tarbeks).

• Tuuleparkide ja päikeeseelektrijaamade rajamise kavandamisel tuleb asukoha valikul arvestada riikliku ja kohaliku kultuuripärandiga, st nii ehitatud keskkond, kaitsevööndid kui väärtuslikud maastikud ja arheoloogia (sh maa- ja veealune). Selleks tuleks protsessi aegsasti kaasata KOV (just kultuuripärandi spetsialisti mõttes) ja Muinsuskaitseamet, et võimalikud kitsendused ei ilmneks alles menetluse hilises etapis. Näiteks on hiljuti tekkinud selline olukord Lääne-Virumaal Vinni vallas Muuga

mõisa juures, kus kavandatakse tuuleparki mõisast 2,5km kaugusele. Muuga mõis on nii arhitektuuri kui ajaloo poolest Eestis erakordselt väärtuslik ning tuulepargi rajamine sedavõrd lähedale muudaks ajaloolist väärtuslikku maastikku märkimisväärselt, mistõttu vajaks plaan mõju analüüsi kultuuriväärtuste säilimisele.

• Torustike rekonstrueerimisel ja kaugjahutuse rajamisel tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiaga ning ajalooliste hoonete stabiilsuse tagamisega. Nende töödega kaasnevalt tuleks tänavate rekonstrueerimisel kaaluda võimalusi aja jooksul tõusnud tänavapinna langetamiseks, et tänavaäärsete hoonete soklid taastada algsel või võimalikult lähedasel kõrgusel (see aitab taastada keldrite niiskustasakaalu ning tagada hoone konstruktsioonide säilimist). Samuti tuleks majaomanikega alustada aegsasti koostööd, et neil oleks võimalus ajastada hoonete soklite niiskustõke ja soojustamine ajale, mil tänav on niikuinii lahti kaevatud.

• Lk 9 põhimõtetesse võiks lisada põhimõtte, et kaugküttega liitumine on kodutarbijale taskukohane, analoogselt elektrihinnaga (põhimõte nr 1). Samaga võiks täiendada ka lk 13 loetelu. See oleks alus toetusmeetmete väljatöötamiseks.

• lk 29 joonis 5.1, millest nähtub, et soojustarbimise vähenemine prognoositakse olema kõige suurem maa-asula eramutel ja maa-asula kortermajadel ning niivõrd üldse mitte linna korterelamutel, nagu energiatõhusust eestvedavad starteegiadokumendid on deklareerinud (väide, et NL-aegsete korterelamute tehaselisest rekonstrueerimisest on saadav kõige suurem energiasääst). Maa-asula eramud hõlmavad eelduslikult just nn määratlemata pärandit, mille ajaloolise välisilme kadumise pärast on mures ICOMOS Eesti, Vabaõhumuuseum jt. Selle diagrammi alusel on mure seniarvatust akuutsem. Siin tahaks küll teada, kuidas selline diagramm on saadud ja mida tuleb mõista maa-asula või linna all (st kumba jäävad muinsuskaitsealad?). Samuti, kui nii ENMAK kui nt kliimakindla majanduse seadus adresseerivad avalikus kasutuses olevate (st riigile või KOV-ile kuuluvate) hoonete energiatõhustamist eeskujuna teistele, siis miks paistab sellel diagrammil ärihoonete soojustarbimise vähenemine nii napp. Vrdl nt hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia lk 2 ja lk 4 ning ENMAK vastava diagrammi alusena viidatud D3 report lk 18 mahtusid. Üksteisele viitavad siseriiklikud strateegiadokumendid peaksid strateegiate väljatöötamiseks kasutama samadel alustel valminud või samu uuringuid või siis selgitama erisused.

• Selleks, et arengukava tegevuste elluviimisel kultuuripärandit säästvaid põhimõtteid igakülgselt arvestada, tuleb suuremate maa-alaliste rajatiste (eelkõige tuulepargid ja päikeseelektrijaamad) kavandamisel lisaks kaitsealusele kultuuripärandile arvestada ka seni avastamata arheoloogiapärandiga.

• Mistahes toetusmeetmete väljatöötamisse palume kaasata Muinsuskaitseameti, et tagada toetuse tingimuste kooskõla kultuuripärandi säilimise eesmärkidega.

Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest: Mõjuanalüüs kultuuripärandile on mahutatud napile ühele leheküljele. Riskide maandamismeetmed on pärandi kaardistamine, kaitse alla võtmine ja kaitseks piirangute kehtestamine. On teadvustatud, et osa pärandobjekte on uurimata ja nende tähtsus määratlemata. On kirjas, et ENMAK tulemusel ehitiste püstitamise mõju hinnatakse konkreetse projekti käigus ja seda haldab MuKS. On käsitletud hoonete soojustamist ja vajadus vaadelda neid juhtumipõhiselt ning nimetatud ära kultuuriväärtuslike avaliku sektori hoonete renoveerimise toetamine. Tehtus on järeldus – ENMAK ei põhjusta olulist mõju

ainelisele kultuuripärandile. Tuleb märkida, et aruande koostajate seas ei ole kultuuripärandi eksperti. Järeldusega ei saa nõustuda, kuivõrd arvesse ei ole võetud näiteks tegevusi, mis ei nõua projekti, kohaliku kaitse all olevat kultuuripärandit (st kohaliku omavalitsuse üldplaneeringutega kehtestatud miljööväärtuslike alasid ja väärtuslikke üksikobjekte, mis ei kajastu kultuuripärandi registris ega maa-ameti kultuuripärandi kaardil), väärtuslikke maastikke ja arheoloogiat. Mõjude analüüsi tuleks kindlasti täiendada ning palume selleks, et kõik ENMAK eesmärkidest hargnevad seosed oleksid läbi kaalutud, kaasata sellesse Muinsuskaitseamet. KSH-s tuleks kindlasti mõjusid kultuuripärandile põhjalikumalt hinnata, kaasates selleks nii Muinsuskaitseamet kui asjakohased valdkonna spetsialistid. Arheoloogiapärandi puhul on suur osa sellest kaitse alla võtmata ning infot arheoloogiapärandi kohta tuleb arheoloogide, koduloohuviliste ja hobiotsijate tegevuse käigus pidevalt juurde. Samuti on osa arheoloogiapärandist veel avastamata, kuid selle võimalikku esinemist saab prognoosida. Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina analüüsinud ja kaardistanud valdade kaupa arheoloogiatundlikud alad, kus on suurem tõenäosus nii mitte kaitse all oleva kui seni avastamata arheoloogiapärandi esinemiseks. Alad on kaardistatud ning nendega tuleb arvestada ehitustegevuse planeerimisel (nii KMH-d või detailplaneeringut nõudvate projektide kui ka 500 m2 suuremate ehitiste kavandamisel). Tegemist on leevendavate meetmetega kultuuripärandi säilimisele. Arheoloogiapärandile avaldavad suuremaid maa-alasid hõlmavad tegevused nii maal kui meres, eriti kui nendega kaasneb kaevetegevus, negatiivset mõju. Mälestistel, nende kaitsevööndites, kuid ka arheoloogiatundlikel aladel, on esmaseks leevendavaks meetmeks leida võimalused arheoloogiapärandi säilitamiseks. Kui see pole võimalik, on võimalik negatiivset mõju leevendada ka arheoloogilise kaevamise läbi. Selle juures tuleb arvestada sellega, et arheoloogiapärandi täiemahuline läbi uurimine ajamahukas ja sõltuvalt pärandi liigist ka kulukas. Mh kaasnevad arheoloogilise kaevamisega ka täiendavad probleemid riigi võimekusega tagada arheoloogilise materjali konserveerimine ja hoiustamine. Näiteks on lk 75 nimetatud, et tarbimise juhtimisel puudub mõju kultuuripärandile, kuid see ei ole tõsi, kuna tarbimise juhtimise all mõeldakse nii esemeid kui ka hooneid (nagu tuleb välja veerust „Inimese tervis“, kus on viidatud rajatiste püstitamisele) ning seega hõlmab tarbimise juhtimine ka juba olemasolevate hoonete kasutuse jätkamist uute hoonete ehitamise asemel ning see vaieldamatult puudutab ajaloolisi hooneid, sh kultuuripärandit. Vastutustundlik tarbimine ja tootmine (sh hooned ja ehitusmaterjalid) on ENMAK-ki ülevõetud „Eesti 2035“ mõõdik. Lisaks arvestab ENMAK ka ringmajanduse põhimõtetega, mis on samuti kultuuripärandi säilimist toetav kontseptsioon. Samuti lk 78 on märgitud, et maakütte olulist mõju kultuuripärandile ette näha ei ole, kuid siin tuleb juhtida tähelepanu, et ka osa mõisaparke on ehitismälestised ja neis asuvate hoonete (nt algsest erinevalt nüüd eluhoonena kasutatavad mõisakompleksi kõrvalhooned) juurde

maakütte kavandamine puudutab kultuuripärandit (pargi koosseisu ja struktuuri) kindlasti. Samuti võib maakütte rajamine seada ohtu arheoloogilise kultuurkihi näiteks muinsuskaitsealadel või hajaasustuse piirkondades. Ka näiteks eelpoolnimetatud mõisaparkides on väga sageli mõisate varasemate etappidega seotud arheoloogiline kultuurkiht maa sees säilinud, sh hoonete struktuuride jäänused jmt. Pinnasetöödel ajalooliselt asustatud piirkondades tuleb kindlasti arvestada selle võimaliku mõjuga maa- alusele kultuuripärandile. ENMAK eesmärgina sõnastatud kaugküttevõrgu eelisarendamine mõjutab samuti ehitatud kultuuripärandit nii läbi elutingimuste parendamise ja küttekulude alandamise (seega aitab hoida jätkuvas kasutuses või võtta uuesti kasutusse suure remondivõlaga ning kaasaegsetest elamismugavustest mahajäänud ajaloolisi hooneid) kui ka, taaskord, kaevetöödega seotud riskide näiteks muinsuskaitsealadel. Selliste mõjude analüüsi ammendavaks teostamiseks on vaja kaasata Muinsuskaitseamet. Lisas 1 on kirjeldatud kavandatavad tegevused. Palju on regulatiivseid meetmeid aga mõni puudutab otseselt ka ehitatud keskkonda, näiteks kaugküttevõrgu eelisarendamine (ptk 1.1.3.1), soojuspumpade kasutus (ptk 1.1.3.2) kaugküttevõrgu renoveerimine (ptk 1.1.3.3), jahutusvõrkude rajamine (ptk 1.1.3.6) – nende puhul tuleks mainida kultuuripärandiga arvestamist, et rakendavate tegevustega seotud osapooled oleksid sellest vajadusest teadlikud. Äärmiselt oluline on teadvustada kultuuripärandi ja pärandiekspertide rolli TAI (teadus, arendus, innovatsioon; ptk 1.2.2) tegevustes vältimaks olukorda, kus keerulisemaid lahendusi eeldavad pärandkeskkonnad ja -hooned jäävad teistest maha, mis omakorda hakkab mõjutama kultuuriväärtuslike piirkondade atraktiivsust elukeskkonnana ja seeläbi nende säilimise võimalikkust – nii on juba juhtunud hoonete energiatõhususe tõstmise lahenduste väljatöötamises.

Pikk 2 / 10123 Tallinn / +372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee /

Registrikood 70000958

Kultuuriministeerium

[email protected]

Teie: 31.07.2025

Meie kuupäev digiallkirjas nr 1-16/1937-1

Arvamus energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu kohta

Täname Teid võimaluse eest esitada arvamus „Energiamajanduse arengukava aastani 2035

eelnõu“ (edaspidi ENMAK 2035 eelnõu) kohta. Märgime, et Muinsuskaitseamet osales 17.12.2024

toimunud ENMAK 2035 keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) aruande avalikul

arutelul ja edastas samas päeval ka kirjalikult Kliimaministeeriumile (edaspidi KLIM) oma

arvamuse KSH aruande suhtes. Peame ENMAK 2025 eelnõu koostamisel kultuuripärandiga

arvestamist väga oluliseks, mistõttu edastame varem KLIM-le saadetud tähelepanekud (lisa) ja

täiendavalt toome välja järgmist.

1) Eelnõust ei nähtu, et ENMAK 2035 arvestaks üleriigilise planeeringuga „Eesti 2050“, mida

ka samal ajal koostatakse. Üleriigilises planeeringus seatakse Eesti lähituleviku ruumilise

arengu perspektiive ja elukeskkonna arendamise printsiipe, kuid eelnõust ei tule välja, et

need kaks väga olulist strateegilist sihti teineteist toetama hakkaks. Näeme siin kitsaskohta

valdkonna strateegiliste dokumentide sidumisel laiema vaatega, sh kvaliteetse ruumiga ning

leiame, et arengukavas tuleb ruumimõjudega arvestada ja neid rohkem esile tuua.

2) Lk 7 „Energiamajanduse arenguvisioon aastaks 2050“ – Energiamajanduse arengukava on

erinevaid eluvaldkondi, sh elukeskkonda oluliselt mõjutav strateegiline dokument, mistõttu

peame oluliseks, et energiamajanduse lähiaja areng arvestaks mh kvaliteetse elukeskkonna

põhimõtetega ning arengukava sisaldaks ülevaadet, mida toob see kaasa elukeskkonna

kvaliteedi ja arendamise kontekstis. Teeme ettepaneku täiendada lk 7 ülalt teist lõiku

lausega: „Eesti energiamajandust arendatakse kvaliteetse elukeskkonna põhimõtteid

arvestades, tagades väärtusliku looduskeskkonna ja kultuuripärandi säilimise.“.

3) Lisa 4, lk 46 on toodud, et ENMAK 2035 ei põhjusta olulist mõju ainelisele

kultuuripärandile. Muinsuskaitseamet ei saa sellega nõustuda, kuna KSH ei sisaldanud

sellise järelduse tegemiseks piisava põhjalikkusega analüüsi. Oleme seisukohal, et

ENMAK 2035 kavandatavate tegevuste mõju kultuuripärandile on ilmne. Seda näitavad

ainuüksi juba mitmed ENMAK eelsed tuuleparkide arendused, mille tulemusel muutub

oluliselt riikliku tähtsusega kultuuriväärtuslike objektide iseloomulik keskkond.

Seetõttu palume asendada lisa 4 lk 46 lause järgmise lõiguga

„ENMAK 2035 mõju kultuuripärandile avaldub objektipõhiselt. Mõjusid kultuuripärandile

on võimalik oluliselt leevendada, kui olulise ruumilise mõjuga ENMAK tegevuste

2(2)

planeerimisel:

• tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga;

• tegevusi ei kavandata mälestistel ja muinsuskaitsealadel ning nende

kaitsevööndites. Ruumilised muutused kavandatakse välja mälestiste ja

muinsuskaitsealadega visuaalselt seotud kontaktaladest;

• viiakse läbi põhjalikud keskkonnamõju hindamised koos vajalike analüüsidega

(visuaalne, müra, vibratsioon jms), mille käigus hinnatakse mõju kultuuripärandile,

kaasates hindamise läbiviimisesse valdkonna eksperte.

Kultuuriväärtustega arvestamine juba planeerimise algfaasis aitab jõuda lahendusteni, mis

toetavad ühtaegu nii kestlikku energiatootmist kui ka Eesti ajaloolise maastiku ja

kultuurilise järjepidevuse säilimist.“.

4) Uue taristu rajamise planeerimise faasis tuleb arvestada ka riikliku kaitse all oleva

kultuuripärandiga ja kavandada tööd viisil, mis pärandit ei kahjusta. Ühtlasi on

muinsuskaitseseadusest (edaspidi MuKS) tulenevate põhimõtete kohaselt kultuuripärandi

väärtustamine ja säilitamine ühiskonna ühine kohustus (§ 3 lg 1). Kui mistahes paigas

avastatakse ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde

tegemisel arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse

mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama

koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest ametit (MuKS § 31 lg 1), kes muu

hulgas teeb kindlaks uuringute vajalikkuse (MuKS § 31 lg 2). Seetõttu on soovitatav

võimalikult varajases tööde planeerimise etapis konsulteerida Muinsuskaitseametiga ja

vajadusel tellida arheoloogilised eeluuringud, et arhiiviandmete analüüsi ja maastikuleire

käigus välja selgitada, kas kavandatavate tööde alal on säilinud või võib olla säilinud

arheoloogiapärandit. Eeluuringute tulemuste alusel saab hinnata edasiste uuringute

vajadust, mahtu, metoodikat ja maksumust ning seda, kuhu oleks mõistlik rajatised

planeerida, et kahju arheoloogiapärandile, sh väljakaevamistega seotud kulu, oleks

minimaalne.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kädi Streff

Õigusosakond

jurist

5305 2863

[email protected]

Lisa: KSH aruande avalik arutelu kirjalik Muinsuskaitseameti arvamus