Vastus pöördumisele

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Duo Invest OÜ Duo Sport

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud härra Jürgenson

Narva Linnavalitsuse Kultuuriosakonna (edaspidi ka: hankija) korraldatud

lihthankemenetlusega riigihankes "Liikumisõpetuse vahendite soetamine Narva

munitsipaalkoolidele", viitenumber 297336, (edaspidi ka: riigihange) pakkujana osalenud

Duo Invest OÜ (edaspidi ka: pakkuja) seadusliku esindajana pöördusite

Rahandusministeeriumi poole, avaldades rahulolematust hankija väidetavalt pealiskaudse

tegevusega pakkumuste vastavuse kontrollimisel. Leidsite, et hankija tegi otsuse ilma

toodete spetsifikatsiooni süvenemata, arvestades ainult lõppsummat.

Rahandusministeerium käsitleb Teie pöördumist järelevalveteatena riigihangete seaduse

(edaspidi: RHS) § 207 tähenduses. Rahandusministeerium, olles järelevalvemenetluse

alustamise vajaduse üle otsustamiseks tutvunud järelevalveteatega ning riigihangete registris

(edaspidi ka: eRHR) avaldatud andmete ja dokumentidega, leiab, et järelevalvemenetluse

alustamine ei ole järelevalvemenetlust välistavate asjaolude esinemise tõttu antud juhul

põhjendatud ega võimalik.

Avalik võim on õigustatud tegutsema (ja sekkuma õigussuhetesse) üksnes siis, kui seadus annab

selleks selge pädevuse ja volituse. Seetõttu võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult

ja pelgalt seadusega kindlaks määratud tingimustel, korras ja ulatuses (vt RKHKm 13.04.1998, nr

3-3-1-14-98, p 4; RKHKo 31.10.2000, nr 3-3-1-41-00, p 4; 19.11.2012, nr 3-3-1-43-12, p 19).

Rahandusministeeriumi pädevus ja volitused riigihangete üle järelevalve tegemisel ning

järelevalvemenetluse läbiviimise korraldus, sh järelevalvemenetluse alustamise lubatavuse

eeltingimused, on sätestatud RHS-i 9. ptk-s. Rahandusministeeriumi ülesandeks on teha avalikes

huvides riiklikku ja haldusjärelevalvet (edaspidi: järelevalvet) RHS-i ja selle alusel kehtestatud

õigusaktide täitmise üle. Riigihankealase järelevalve kontrollimastaap on piiratud hankija

hanketegevuse õiguspärasuse kontrollimisega, mis tähendab, et järelevalvemenetluses saab

kontrollida ainult hankija tegevuse õiguspärasust – järelevalvet ei saa teha hankija tegevuse

otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse hindamiseks (vt

RHS § 180 p 6 ja § 203). Tõdemusest, et Rahandusministeerium teeb RHS-i alusel järelevalvet

üksnes avalikes huvides, tuleneb, et erinevalt vaidlustus- ja kohtumenetlusest ei ole riigihangete

järelevalve ülesandeks erahuvide ja subjektiivse õiguste vahetu kaitse (vt RHS-i eelnõu, 450 SE

I. Seletuskiri, lk 141), mistõttu RHS-i 9. ptk-i sätted jätavad Rahandusministeeriumile

Teie 21.08.2025

Meie 21.08.2025 nr 12.2-1/3730-2

2

ulatusliku otsustusvabaduse küsimuses, kas järelevalvemenetlust konkreetsel üksikjuhtumil

üleüldse alustada või mitte, ja diskretsiooniõiguse igakordselt otsustada, millist

järelevalvemeedet rakendada.

Järelevalvemenetluse alustamiseks peavad üheaegselt esinema ajend ja alus ning puuduma

seaduses toodud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud. Järelevalvemenetluse ajendiks on

järelevalveteade või RHS-i rikkumisele viitav muu teave. Järelevalvemenetluse alus on RHS-

i rikkumise tunnuste sedastamine järelevalvemenetluse ajendis.

RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada

põhjendatud kahtluse korral RHS §-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul

ajendil, kui on küllaldaselt andmeid, mis viitavad RHS-i rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206

lg-s 1 nimetatud asjaolud. Seega on juhtumipõhise järelevalvemenetluse alustamise esmane

eeldus alati ajendi ja aluse olemasolu – menetluse läbiviimiseks peab olema küllaldane alus,

st ajendis (nt järelevalveteates) toodud väited RHS-i võimaliku rikkumise kohta peavad olema

põhjendatud kahtluse tekkimiseks piisavad. Seejuures hindab kahtluse põhjendatust

Rahandusministeerium järelevalvemenetluse teostajana. RHS § 206 lg 1 p 3 sätestab, et

järelevalvemenetlust ei alustata, kui rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud kahtluse

tekkimiseks küllaldased või kui rikkumist (ilmselgelt) ei esine.

Ent pelgalt ajendis RHS-i rikkumisele viitavate tunnuste sedastamisest järelevalvemenetluse

alustamiseks alati ei piisa, sest RHS § 206 lg-s 1 nimetatud juhtudel Rahandusministeerium

ei saa ega tohigi järelevalvemenetlust toimetada ning lisaks võib järelevalvemenetluse jätta

alustamata ka RHS § 206 lg-s 2 sätestatud juhtudel. Näiteks RHS § 206 lg 1 p 1 kohaselt ei

alustata järelevalvemenetlust, kui järelevalveteate esitajal on (veel) õigus esitada rikkumise peale

vaidlustus VAKO-le. RHS § 206 lg 1 p-s 1 on peetud silmas olukorda, kus järelevalveteate esitajaks

on riigihankes osalenud ettevõtja, kes leiab, et hankija otsus on vastuolus RHS-iga ja rikub

tema õigusi ning VAKO-le vaidlustuse esitamise tähtaeg ei ole veel möödunud. Kui aga

sarnases olukorras on hankija otsusele vaidlustuse esitamise tähtaeg juba möödunud (ning

vaidlustust hankija otsusele ei ole tähtaegselt esitatud või on vaidlustus jäänud sisuliselt läbi

vaatamata, sest vaidlustaja pole kõrvaldanud vaidlustuses esinenud puudusi, vaidlustaja loobus

vaidlustusest vms vaidlustajast tuleneval põhjusel), siis jäetakse järelevalvemenetlus reeglina

alustamata RHS § 206 lg 2 p-s 1 ette nähtud alusel. Seda eriti siis, kui järelevalvetutes etteheidetav

õigusrikkumine ei ole Rahandusministeeriumi jaoks ilmselge.

RHS § 206 lg-s 2 p 1 kohaselt (RHS § 206 lg 1 p 1 eeskujul) võib Rahandusministeerium jätta

järelevalvemenetluse alustamata, kui järelevalveteate esitaja ei ole RHS §-s 189 ette nähtud

tähtaja jooksul kasutanud õigust esitada väidetava õigusrikkumise peale vaidlustust VAKO-le.

RHS § 206 lg 1 p-s 1 ja lg 2 p-s 1 toodud järelevalvemenetluse alustamata jätmise alused on

põhjendatavad vaidlustusmenetluse (subjektiivne õiguskaitse) ja järelevalvemenetluse

(objektiivse õiguspärasuse kontroll) olemusliku vaheteoga. Vaatamata sellele, et avalikes

huvides toimuv järelevalve aitab üldises plaanis paratamatult kaasa ka õiguste ja vabaduste

paremale kaitsele, on võimalik subjektiivsete õiguste kaitse Rahandusministeeriumi

riigihangetealase järelevalve puhul üksnes n-ö juhuslik kaasnähe (vt N. Parrest. RHS § 203

komm 11 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne.

Tallinn: Juura 2019). Riiklik ega haldusjärelevalve ei ole riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja

subjektiivsete õiguste kaitseks tõhusaim menetlus. Riigihankest huvitatud ettevõtjate ning

taotlejate ja pakkujate õiguste kaitse primaarseks ja efektiivseimaks viisiks on pöördumine

vaidlustuskomisjoni (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 141). Kuivõrd

järelevalvet RHS-i ja selle alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle tehakse kitsalt avalikes

huvides (RHS § 203 lg 1), ei ole Rahandusministeeriumi järelevalve erinevalt VAKO

3

vaidlustusmenetlusest vahetult suunatud riigihankes osalemisest huvitatud või riigihankes juba

osalevate ettevõtjate õiguste kaitsmisele. Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset

õiguskaitset võimaldavat vaidlustusmenetlust ja halduskohtumenetlust hankeasjades (vt RHS-i

eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII. Seletuskiri, lk 139).

Riigihankega seonduvate vaidlusküsimuste lahendamiseks korrakaitse- või järelevalveorgani

kaasamine olukorras, kus huvitatud isikul on või oli tagatud reaalne võimalus kohtulikule või

kvaasikohtulikule kaitsele, ei ole kõige paremas kooskõlas seadusest tuleneva riikliku ja

haldusjärelevalve eesmärgi ja ulatusega. Jättes riigihanke alusdokumendi või hankija otsuse

tähtaegselt VAKO-s vaidlustamata ning initsieerides seeasemel Rahandusministeeriumi

järelevalve tulemusel hankijale ettekirjutuse tegemise, saavutaks riigihankes osalev, osalenud

või osalemisest huvitatud ettevõtja võimaluse minna mööda RHS-is ettenähtud vaidlustusmenetluse

instituudist ja vaidlustuse esitamise tähtajast, mis oleks õiguskindluse ja õigusrahu suhtes lubamatu.

Käesoleval juhul oli järelevalveteate esitaja kui riigihankes pakkujana osalenud ettevõtja eelnevalt

kirjeldatud olukorras. Tänaseks on järelevalveteate esitaja hankija otsus(t)ele vaidlustuse

esitamise õiguse jäädavalt minetanud. Enamgi veel, nähtuvalt eRHR-is avaldatust on

lihthankemenetlus kõnealuses riigihankes lõppenud, sest hankija sõlmis lihthankemenetluse

tulemusel 04.08.2025 hankelepingu (müügileping nr ⁠9.1-22/8077). Lihthankemenetluse

lõppemine, sh hankelepingu sõlmimisega, on absoluutne menetlustakistus, mille korral on

juhtumipõhise ad hoc järelevalvemenetluse alustamine imperatiivselt välistatud (vt RHS §

205 lg 1 p 1, § 206 lg 1 p 4, § 125 lg 1 ja § 73 lg 3 p 1).

Lähtudes ülalmärgitud asjaoludest ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-

st 4, lg 2 p-st 2 ja lg-st 3 teatame, et Rahandusministeerium ei alusta Duo Invest OÜ

nimel esitatud järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust Narva Linnavalitsuse

Kultuuriosakonna lihthankemenetlusega riigihanke "Liikumisõpetuse vahendite

soetamine Narva munitsipaalkoolidele", viitenumber 297336, seaduslikkuse

kontrollimiseks.

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise

eest. Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame sellega riskianalüüside ja

plaanilise järelkontrolli tööplaanide koostamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Kertu Kuiv 5885 1394

[email protected]