Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/3522-2 |
Registreeritud | 20.08.2025 |
Sünkroonitud | 22.08.2025 |
Liik | Väljaminev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
Vastutaja | Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Justiits- ja Digiministeerium
Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri 16.
detsembri 2022. a määruse nr 101
„Eesti infoturbestandard“
muutmise eelnõu kooskõlastamine
Austatud proua Pakosta
Saadan märkused ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 16. detsembri 2022. a määruse nr 101
„Eesti infoturbestandard” muutmise eelnõu kohta.
1. Kahjuks on eelnõu kooskõlastamiseks antud tähtaeg ebamõistlikult lühike. Seega on aeg
eelnõu ja seletuskirja põhjalikuks analüüsiks ebapiisav.
2. Palume täpsustada E-ITS etalonturbe kataloogi moodulit DER.3.1 „Auditid ja
läbivaatused“ nii, et see oleks sõnastatud kooskõlas lisa 1 „Nõuded infoturbe halduse
süsteemile“ punktiga 10.2.3 ja annaks üheselt mõista, et sõltumatu läbivaatuse elluviijaks võib
olla siseaudiitor, siseaudiitori rollitäitja (näiteks välisaudiitor) või käsitlusala suhtes
asjakohase pädevusega sõltumatu töötaja, vältides kontrollija ja rakendaja rollide
huvikonflikti.
Selgituseks lisame, et „Nõuded infoturbe halduse süsteemile“ punkt 10.2.3 sätestab selgelt, et
sõltumatu läbivaatuse elluviijaks on infoturvapoliitika kohaselt kas siseaudiitor, siseaudiitori
rollitäitja või käsitlusala suhtes asjakohase pädevusega sõltumatu töötaja.
DER.3.1 mooduli praegune sõnastus ei väljenda seda võimalust sama selgelt, mistõttu võib
jääda mulje, et sõltumatu läbivaatuse peab alati läbi viima siseaudit (vt ka mõisteid nt
auditirühm). Tegelikkuses peaks organisatsioon saama valida, kas kasutada siseauditit või
muud sõltumatut läbivaatust, lähtudes riskijuhtimise korraldusest või muudest asutuse
sisemistest nõuetest, kordadest.
Väikeste asutuste korral on teenuse sisse ostmine kui ka asutusest sõltumatute isikute leidmine
raskendatud – ei pruugi olla inim- ega finantsressurssi. Samuti eeldab ka siseaudiitorilt sellise
töö tegemine teistsuguseid kompetentse, mis eeldavad eelnevate koolituste läbimist või väga
häid teadmisi ITst ehk taaskord tekib küsimus, kas asutustel on olemas selliste teadmistega
siseaudiitorid ning kas neid on piisavalt.
Teie 31.07.2025 nr 8-1/6499-1,
JDM/25-0863/-1K
Meie 20.08.2025 nr 1.1-11/3522-2
2
3. Punkti 10.2.5 puhul on praktika näidanud, et tulemuste sisseviimine organisatsiooni
protsessidesse eeldab finantsressursse, mida avalikul sektori asutusel ei pruugi olla.
4. Lisa 2 „Etalonturbe kataloog“ tabelis CON Kontseptsioonid ja metoodikad on välja toodud,
et CON.10: Veebirakenduste arendus on muudetud meetmeid sh ka CON.10.M4, kuid
meetme sisu on tühi. Kas tegu võib olla eksitusega ja muudatusega tegelikult sooviti meede
kustutada?
Etalonturbe kataloogis võiks liigendada meetmed selgemalt administratiivseteks ja
tehnilisteks meetmeteks. Praeguses etalonturbe kataloogi ülesehituses on administratiivsed ja
tehnilised meetmed esitatud läbisegi, mis võib raskendada meetmete tüübi ja vastutuse jaotuse
kiiret tuvastamist ja rakendamist eri asutuste poolt (näiteks IT-maja ja asutus). Näitena võib
välja tuua näiteks OPS.1.1.5 kategoorias on samas plokis nii administratiivseid meetmeid
(OPS.1.1.5.M1- Logimise eeskiri, OPS.1.1.5.M5- Õiguslike raamtingimuste täitmine) kui ka
tehnilisi meetmeid (OPS.1.1.5.M3- Turvasündmuste logimine, OPS.1.1.5.M6- Keskse
logitaristu rajamine, OPS.1.1.5.M13- Kõrgkäideldav logimissüsteem).
5. Palume JD ja RIA-l OPS.2.3 väljast tellimise meetme nõuded üle vaadata suurte
teenusepakkujate kontekstis (nt riigi IT-majad, Cloudflare, Amazon), arvestades, et selliste
teenuste puhul ei ole asutustel sageli võimalik ilma märkimisväärsete lisakuludeta kõiki
turbenõudeid detailselt kehtestada ja seirata. Sellisel juhul võiks tugineda keskselt
kokkulepitud teenuste standarditele (nt RIT ATK standard) ja sõltumatule auditile (nt E-ITS
või ISO/IEC 27001) kui vastavuse tõendile.
6. Muudatustel on rahaline mõju ehk ei saa öelda, et igasugune mõju puudub, kuna see annab
vale indikatsiooni otsustajatele (nt ka RES protsessi vaates).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Ligi
rahandusminister
Virge Aasa 5885 1493
Kristi Müürsepp 5885 1397
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|