Pöördumine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 4.2-3/2143-1 |
| Registreeritud | 21.08.2025 |
| Sünkroonitud | 22.08.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine |
| Sari | 4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 4.2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Vastutaja | Kersti Suun-Deket (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Hoolekande osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Sotsiaalministeerium Meie: 21.08. 2025 nr 49
Eesti Valdade ja Linnade Liit
Pöördumine seoses kodu kohandamise teenuse kitsaskohtadega
EPIKojale ja EPIKoja võrgustikule valmistab muret kodu kohandamise teenuse
kättesaadavus peale Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite lõppemist. Selgitame, et
kohustus erivajadusega inimeste kodusid kohandada oli sotsiaalhoolekande seaduses ka
enne välisvahendite toetusel tehtud kohandusi. Portaali minuomavalitsus.ee andmetel1 ei
teinud 69 kohalikku omavalitsust 2023.aastal ja 75 kohalikku omavalitsust 2024. aastal mitte
ühtegi kodu kohandust täisealistele erivajadustega inimestele. Peame teenuse kättesaadavuse
probleemi tõstatamist oluliseks ka riigi pikaajalise hoolduse plaanide raames – arendada kodus
elamist toetavaid teenuseid. Kodu kohandamine on meede, mis tõstab oluliselt puudega
inimese iseseisva elamise võimalusi.
Kodu kohandamise teenus on sätestatud Sotsiaalhoolekande seaduses (§ 42. Puudega isikule
eluruumi tagamine) kohustusliku teenusena eluruumi tagamise teenuse all. Paraku näitab
praktika, et kohalikud omavalitsused tõlgendavad seadust eluaseme teenuse tagamisena ning
eluaseme kohandamise asemel pakutakse inimesele eluaset sotsiaalkorterisse. EPIKoja
ettepanek on seaduse sõnastus üle vaadata ning kirjeldada eluruumi kohandamine eraldi
teenusena.
Samuti kommunikeerivad kohalikud omavalitsused kodu kohandamise teenust oma
kodulehtedel eluruumi tagamise teenusena, mis annab inimesele teenusele õigustatusest ja
teenuse sisust vale sõnumi.
Lisaks esineb praktikas taotlemise protsessis keerulisi olukordi, sest kodu kohandamise
elluviimine on keerukas, vajab mitmesugust asjaajamist (nõusolekud kohandamiseks
1 https://minuomavalitsus.ee/valdkond/taiskasvanute-sotsiaalhoolekanne#kriteeriumite-
taitmi
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629
[email protected] / www.epikoda.ee
korteriühistult, kui tegemist on üldkasutatava pinnaga, ehitusprojektide tegemine,
hinnapakkumised, ehitajatega suhtlemine ja tööde vastuvõtmine). Alati ei pruugi erivajadusega
inimesel olla selleks piisavalt ressurssi ja võimekust ning ta võib vajada kohaliku
omavalitsue poolset tuge protsessi vedamisel, sh on kohalikul omavalitsusel ka kohustus
seda teha, sest tegemist on kohustusliku teenuse pakkumisega. Praktikas maksavad paljud
omavalitused kodu kohandamise toetust ja inimesel lasub kohustus kogu asjaajamine enda kanda
võtta. Näiteks, praegune rahastuse praktika (KOV panus 1000–2000 eurot, pere panus 8000-9000
eurot) seab pered majanduslikult keerulisse olukorda või jätab kohandusest sootuks ilma, kui
kohanduse maksumus ulatub 10 000 euroni.
Kortermajades on probleemiks ebamäärased Päästeameti tuleohtuse nõuded – näiteks otsus, kas
trepikotta võib paigaldada trepitõstukit või mitte, on samades olukordades erinevate ametnike
otsustega erinev. Praktikas peaksid olema erisuste lubamine üheselt mõistetav kõigile.
Ettepanekud ja küsimused Sotsiaalministeeriumile ja kohalikele omavalitsustele:
1. Palume Sotsiaalministeeriumil koos KOVidega välja töötada
juhendmaterjal/protsessi tugi, mis aitaks kohandusi inimestele sujuvamalt
korraldada. EPIKoda on valmis protsessis kaasa rääkima.
2. Ettepanek algatada koostöö Päästeametiga, et ühtlustada tuleohutusnõuded ja
lubada erisusi, mis võimaldavad praktilisi lahendusi (nt trepitõstukid).
3. Täpsustada Sotsiaalhoolekande seaduses kodu kohandamise sisu, et välistada
tõlgendused, kus kohandamine asendatakse üksnes eluaseme pakkumisega.
4. Tagada, et KOV määrustes ei kehtestataks täiendavaid piiranguid (puude
raskusaste, rahalised piirmäärad), mis ei ole kooskõlas seadusega ja takistavad
vajalike kohanduste saamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Kristi Kähär; Toetuste ja teenuste nõunik +372 5401 0462; [email protected]
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Eesti Puuetega Inimeste Koda pöördub Sotsiaalministeeriumi ja Eesti Linnade ja Valdade Liidu poole kodu kohandamise teenuse kitsaskohtade ja kättesaadavuse probleemidega.
Lugupidamisega
|
|
Kristi Kähär Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Policy officer of benefits and services | Estonian Chamber of People with Disabilities +372 5401 0462
|
|
Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!
Digiallkirjad
Sotsiaalministeerium Meie: 21.08. 2025 nr 49
Eesti Valdade ja Linnade Liit
Pöördumine seoses kodu kohandamise teenuse kitsaskohtadega
EPIKojale ja EPIKoja võrgustikule valmistab muret kodu kohandamise teenuse
kättesaadavus peale Euroopa Regionaalarengu Fondi vahendite lõppemist. Selgitame, et
kohustus erivajadusega inimeste kodusid kohandada oli sotsiaalhoolekande seaduses ka
enne välisvahendite toetusel tehtud kohandusi. Portaali minuomavalitsus.ee andmetel1 ei
teinud 69 kohalikku omavalitsust 2023.aastal ja 75 kohalikku omavalitsust 2024. aastal mitte
ühtegi kodu kohandust täisealistele erivajadustega inimestele. Peame teenuse kättesaadavuse
probleemi tõstatamist oluliseks ka riigi pikaajalise hoolduse plaanide raames – arendada kodus
elamist toetavaid teenuseid. Kodu kohandamine on meede, mis tõstab oluliselt puudega
inimese iseseisva elamise võimalusi.
Kodu kohandamise teenus on sätestatud Sotsiaalhoolekande seaduses (§ 42. Puudega isikule
eluruumi tagamine) kohustusliku teenusena eluruumi tagamise teenuse all. Paraku näitab
praktika, et kohalikud omavalitsused tõlgendavad seadust eluaseme teenuse tagamisena ning
eluaseme kohandamise asemel pakutakse inimesele eluaset sotsiaalkorterisse. EPIKoja
ettepanek on seaduse sõnastus üle vaadata ning kirjeldada eluruumi kohandamine eraldi
teenusena.
Samuti kommunikeerivad kohalikud omavalitsused kodu kohandamise teenust oma
kodulehtedel eluruumi tagamise teenusena, mis annab inimesele teenusele õigustatusest ja
teenuse sisust vale sõnumi.
Lisaks esineb praktikas taotlemise protsessis keerulisi olukordi, sest kodu kohandamise
elluviimine on keerukas, vajab mitmesugust asjaajamist (nõusolekud kohandamiseks
1 https://minuomavalitsus.ee/valdkond/taiskasvanute-sotsiaalhoolekanne#kriteeriumite-
taitmi
Toompuiestee 10 / 10137 Tallinn / 6616629
[email protected] / www.epikoda.ee
korteriühistult, kui tegemist on üldkasutatava pinnaga, ehitusprojektide tegemine,
hinnapakkumised, ehitajatega suhtlemine ja tööde vastuvõtmine). Alati ei pruugi erivajadusega
inimesel olla selleks piisavalt ressurssi ja võimekust ning ta võib vajada kohaliku
omavalitsue poolset tuge protsessi vedamisel, sh on kohalikul omavalitsusel ka kohustus
seda teha, sest tegemist on kohustusliku teenuse pakkumisega. Praktikas maksavad paljud
omavalitused kodu kohandamise toetust ja inimesel lasub kohustus kogu asjaajamine enda kanda
võtta. Näiteks, praegune rahastuse praktika (KOV panus 1000–2000 eurot, pere panus 8000-9000
eurot) seab pered majanduslikult keerulisse olukorda või jätab kohandusest sootuks ilma, kui
kohanduse maksumus ulatub 10 000 euroni.
Kortermajades on probleemiks ebamäärased Päästeameti tuleohtuse nõuded – näiteks otsus, kas
trepikotta võib paigaldada trepitõstukit või mitte, on samades olukordades erinevate ametnike
otsustega erinev. Praktikas peaksid olema erisuste lubamine üheselt mõistetav kõigile.
Ettepanekud ja küsimused Sotsiaalministeeriumile ja kohalikele omavalitsustele:
1. Palume Sotsiaalministeeriumil koos KOVidega välja töötada
juhendmaterjal/protsessi tugi, mis aitaks kohandusi inimestele sujuvamalt
korraldada. EPIKoda on valmis protsessis kaasa rääkima.
2. Ettepanek algatada koostöö Päästeametiga, et ühtlustada tuleohutusnõuded ja
lubada erisusi, mis võimaldavad praktilisi lahendusi (nt trepitõstukid).
3. Täpsustada Sotsiaalhoolekande seaduses kodu kohandamise sisu, et välistada
tõlgendused, kus kohandamine asendatakse üksnes eluaseme pakkumisega.
4. Tagada, et KOV määrustes ei kehtestataks täiendavaid piiranguid (puude
raskusaste, rahalised piirmäärad), mis ei ole kooskõlas seadusega ja takistavad
vajalike kohanduste saamist.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Kristi Kähär; Toetuste ja teenuste nõunik +372 5401 0462; [email protected]
