Dokumendi edastamine

Jälgitavad muudatused Valgamaa Partnerluskogu ühisstrateegia 2023-2027 juuni 2025

2023-2027

KINNITATUD 30.05.2023, MUUDETUD 28.11.2024, 30.06.2025 TOIMUNUD ÜLDKOOSOLEKUL

1

Sisukord Mõisted .......................................................................................................................................3

Sissejuhatus .................................................................................................................................5

1. Üldosa ..................................................................................................................................6

1.1. Valgamaa Partnerluskogu ....................................................................................................6

1.2. Tegevuspiirkond ..................................................................................................................7

1.3. Liikmeskond .............................................................................................................8

1.4. Juhtimine ja töökorraldus .........................................................................................8

1.5. Organisatsiooni areng .............................................................................................10

1.6. Valgamaa Partnerluskogu varasem kogemus .........................................................10

1.7. Majanduslik elujõulisus ..........................................................................................12

1.8. Strateegia koostamise protsess ja kaasamine ..........................................................12

2. Sotsiaalmajanduslik iseloomustus .....................................................................................14

2.1. Asukoht ...................................................................................................................14

2.2. Rahvastik ................................................................................................................16

2.3. Majandus ja ettevõtlus ............................................................................................21

2.4. Tehniline infrastruktuur ..........................................................................................27

2.5. Teenused .................................................................................................................29

2.6. Sotsiaalsed riskirühmad ja tervis ............................................................................34

2.7. Kogukonnad, seltsitegevus .....................................................................................40

3. Tegevuspiirkonna arengutegurite analüüs SWOT-meetodil .............................................42

3.1. Tugevused ja võimalused .......................................................................................42

3.2. Nõrkused ja ohud ....................................................................................................43

3.3. SWOT koondtabel ..................................................................................................45

3.4. Vajaduste analüüs arengutegurite põhjal ................................................................46

4. Strateegilised valikud ........................................................................................................47

4.1. Visioon 2027...........................................................................................................47

4.2. Prioriteedid ja eesmärgid ........................................................................................47

4.3. Koostöö valikud ......................................................................................................48

4.4. Uuenduslikkus ........................................................................................................49

4.5. Seosed teiste strateegiate, arengukavade ja programmidega ..................................50

4.5.1. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 ...............50

4.5.2. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 ....................50

4.5.3. Heaolu arengukava 2023– 2030 .............................................................................51

2

4.5.4. Strateegia „Eesti 2035“ ...........................................................................................51

4.5.5. Piirkondlikud arengukavad .....................................................................................51

5. Strateegia tegevuskava ......................................................................................................54

5.1. Strateegia struktuur .................................................................................................54

5.2. Meetmete kirjeldus .................................................................................................54

5.2.1. Meede 1 Elujõuline mikroettevõtlus.......................................................................55

5.2.2. Meede 2 Aktiivsed kogukonnad ja noored .............................................................57

5.2.3. Meede 3 Tugevad võrgustikud ...............................................................................59

5.2.4. Meede 4 Sotsiaalne turvatunne ...............................................................................62

6. Strateegia rakendamine ja seire .........................................................................................64

6.1. Projektitoetuse taotluste hindamine ........................................................................64

6.2. Strateegia rakendamise aja-, tegevus- ja rahastamiskava .......................................65

6.3. Strateegia juhtimine, seire ja uuendamine ..............................................................65

7. LISAD ...............................................................................................................................68

7.1. Lisa 1 Partnerluskogu tegevuspiirkonna kaart ........................................................68

68

7.2. Lisa 2 Partnerluskogu elukondlike teenuste ja kogukonnakeskuste kaardistus .....69

7.3. Lisa 3 Partnerluskogu strateegia seosed riiklike ja piirkondlike arengudokumentidega

69

7.4. Lisa 4 Mittetulundusühingu Valgamaa Partnerluskogu liikmed 27.04.2023 seisuga74

3

Mõisted

Leader: Euroopa Liidu algatusprogramm maapiirkonnas kohaliku elu edendamiseks läbi kohaliku

tasandi koostöö (prantsuse keeles: Liaison entre Actions de Developpement de l’Economie Rurale

– seosed erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel).

Partnerluskogu: mittetulundusühing Valgamaa Partnerluskogu.

PRIA: Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Amet, Leaderi meetme rakendusüksus.

EAFRD: Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (inglise keeles European agricultural fund

for rural development)

ESF+: Euroopa Sotsiaalfond+.

Määrus: maaeluministri määrus „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine“

Tegevuspiirkond: territoorium, mis vastab Otepää ja Valga valla (välja arvatud Valga linn)

territooriumile, Hellenurme ja Palupera ning Aakre kandi küladele Elva vallas, kuhu on suunatud

Valgamaa Partnerluskogu tegevus.

Kohalik ressurss: laiemas mõistes Eestist, kitsamas mõistes tegevuspiirkonnast kättesaadav

sisend (sh puit, savi, kivi, põllumajandussaadused, toit jne) kaupade ja teenuste toomisse.

Lapsed ja noored: 0–30-aastased (kaasa arvatud) füüsilised isikud.

Kogukond: ajalooliselt, kultuuriliselt või looduslikult ühtekuuluv või sotsiaalsete suhete

võrgustiku kaudu seotud inimeste rühm või ühishuvist lähtuv geograafiliselt külgnev piirkond.

KOV: kohaliku omavalitsuse üksus.

MTÜ: mittetulundusühing; isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei

ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Äriühing: omanikule või omanike rühmale kuuluv eraõiguslik juriidiline majandusüksus.

Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.

TuÜ: tulundusühistu.

Ettevõtja: füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade

müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning äriühing.

FIE: füüsilisest isikust ettevõtja.

Mikroettevõte: ettevõte, mis annab tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või

aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

4

SA: sihtasutus, eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara

valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel.

Elukondlik teenus: esmatasandi teenus, mis peab olema inimestele igapäevaselt ja võimalikult

lihtsalt kättesaadav (nt esmatarbekaubad, söögikohad, arstiabi, hoolekanne, postipank, lastehoid,

isikuteenused – juuksur, pesumaja, saunateenus jne). Elukondlikud teenused on suunatud eelkõige

kogukonna liikmetele – kasusaaja on kogukonna liige.

Koostöövõrgustik: vabatahtlikkuse alusel tegutsev ühiste huvide ja tegevusvaldkonnaga

inimeste/organisatsioonide kogum, kus toimub eesmärgipärane suhtlemine ja tegevus uue

teadmise loomiseks, vastastikuseks õppimiseks, arenguks jne.

Innovatsioon: tegevuspiirkonnas füüsiliselt, sotsiaalselt või majanduslikult uuenduslik lahendus

või protsess, sh uudne töö- või koostoimeviis; uudne ärivõte; keskkonda ja ressursse säästvam

lahendus; uudne töökeskkond või töökoha organiseeritus (nt IKT-vahendite abil); uudse

turundusmudeli või -meetodi rakendamine elu- või ettevõtluskeskkonna arendamisel; uuenduslik

või olulisel määral parendatud toode või teenus (aluseks OECD definitsioon).

Strateegia integreeritus: strateegia laiapõhjaline lahendus, mis põhineb erinevate

taotlejagruppide ja meetmete koostoime kaudu strateegia eesmärkide saavutamisel. Käesolev

strateegia on sidus eelmise perioodi Valgamaa Partnerluskogu strateegia ning teiste piirkonna

arengukavadega.

5

Sissejuhatus

Käesolev dokument on Valgamaa Partnerluskogu (edaspidi partnerluskogu) strateegia, mis on

aluseks tegevuste elluviimisel aastatel 2024-2027. Partnerluskogu üldkoosolek kinnitas strateegia

30. mail 2023.

Strateegia on suunatud koostöö ja partnerluse kaudu arendustegevuse elluviimisele piirkondlikul

tasemel. Toetust strateegia elluviimiseks taotletakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ sekkumise 8.4 „LEADER – kogukonna juhitud kohalik

areng“ ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas perioodiks 2021–2027“ prioriteetse

suuna prioriteetne suund sotsiaalsele innovatsioonile: innovaatilised kogukondlikud lahendused

sotsiaalhoolekandes erieesmärk (k) raames.

Strateegia koosneb neljast osast:

I Olukorra kirjeldus (peatükid 1 ja 2), mis annab ülevaate partnerluskogust kui organisatsioonist,

selle tegevuspiirkonnast ja arengust ning sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Tegevuspiirkonna

arenguvajaduste analüüs on toodud peatükis 3.

II Strateegilised valikud (peatükk 4), kus on kirjeldatud, millistele vajadustele ja sihtrühmadele

partnerluskogu oma tegevuses strateegiaperioodil keskendub.

III Tegevuskava aastani 2027 (peatükk 5), kus on välja toodud meetmed, mis viiakse ellu aastatel

2024 kuni 2027.

IV Strateegia rakendamine ja seire (peatükk 6), mis annab ülevaate, kuidas korraldatakse

strateegia elluviimine ja seire ning kuidas toimub strateegia uuendamine.

6

1. Üldosa

1.1. Valgamaa Partnerluskogu

12. aprillil 2006. a moodustati ametlikult mittetulundusühing Valgamaa Partnerluskogu, mis

tegutses mitteformaalse organisatsioonina juba aastast 2001. Partnerluskogu on Leaderi

tegevusrühm, kus otsuseid tehakse erinevate sektorite koostöös kaasates piirkonna elanikke ning

organisatsioone.

Mittetulundusühing Valgamaa Partnerluskogusse (www.valgaleader.ee) kuuluvad omavalitsused,

mittetulundus- ja erasektori organisatsioonid, kelle ühiseks eesmärgiks on kohalik areng ning

piirkonna terviklik areng Valgamaal. Partnerluskogu on määratlenud oma missiooni

Tegutseme kogukonna ja ettevõtjate partnerina piirkonna inimeste heaks

elukeskkonna parandamisele suunatud arenguideede elluviimisel.

Partnerluskogul kui erinevaid huvigruppe koondava organisatsiooni tegevuspõhimõtted ja

väärtused on:

 UUENDUSLIKKUS

Meil on avatud meel ja lai maailmavaade. Julgustame ettevõtjaid, kogukondi ja noori ühes

õppima ning teostama omanäolisi ja innovaatilisi ideesid. Uute ideede ja teadmiste

saamiseks korraldame koolitusi, õppereise, koostööprojekte, teineteisega kogemuste

vahetamist ning parimate praktikate tutvustamist.

 MEESKOND

Oleme tugev, asjatundlik ja muutustega kohanev meeskond, kes pakub tuge

kogukondadele, noortele ja ettevõtjatele. Meid motiveerib üheskoos oma piirkonna

arendamine ja selle piirkonna erilisuse ja ainulaadsuse esile toomine. Meie liikmeskond

toetub ühistele väärtustele, sõbralikele suhetele ning valmidusele oma panust anda.

 POSITIIVSUS

Meil on lahendustele suunatud hoiak, et näha kõiges ja kõigis potentsiaali. Oleme toetav ja

sõbralik meesknd, kes motiveerib ja julgustab liikmeid ning meie sihtrühmi. Kõik on meie

sekka oodatud ja kutsutud panustama lahenduste leidmisesse.

 TOETAMINE

Meil on toetav ja hooliv suhtumine oma liikmetesse ja taotlejatesse. Näeme oma rolli

innustaja, julgustaja, suunaja ning eestvedajate nõustajana. Anname taotlejatele infot,

konstruktiivset tagasisidet ning toetamine neid ideede elluviimisel.

 KOOSTÖÖ

Oleme avatud koostööle partneritega piirkonna sees ja väljaspool. Partnerluskogu teeb

strateegia elluviimisel koostööd omavalitsuste, kodanikuühendustega, riigiasutuste,

arendusorganisatsioonide ning ettevõtetega. Meil on ühised ettevõtmised teiste Eesti ja

Euroopa kohalike tegevusrühmadega. Väärtustame võrgustikutööd ning aitame neid luua

ja tugevdada.

7

1.2. Tegevuspiirkond

Partnerluskogu tegevuspiirkond hõlmab Eesti omavalitsuste haldusreformi (2017) järgselt Otepää

ja Valga valda (välja arvatud vallasisene Valga linn) ning Elva valla kahe kandi külasid.

Tegevuspiirkonna elanike arv kokku oli 2023. aasta alguses 11 1031.

Elva valla küladest kuuluvad partnerluskogu tegevuspiirkonda Palamuste, Pedaste, Purtsi,

Pühaste, Aakre, Rebaste (endine Puka vald; edaspidi viidatud kui Aakre kandi külad) ja Astuvere,

Atra, Hellenurme, Mäelooga, Palupera, Pastaku ja Urmi külad (endine Palupera vald; edaspidi

viidatud kui Hellenurme ja Palupera kandi külad). Ainus muutus tegevuspiirkonnas on Soontaga

küla, mis haldusreformiga liitus Tõrva vallaga ning programmperioodil 2022-2027 enam

Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonda ei kuulu. Partnerluskogu tegevuspiirkonna kaart on

lisas 1.

Partnerluskogu tegevuspiirkond on ühtlane oma üldise majandusarengu poolest. Sarnasteks

teguriteks, mis mõjutavad kohalikku majandusarengut piirkonnas, on kaugus riigi poliitilisest ja

majanduslikust keskusest Tallinnast, riigipiiri lähedus, sarnane looduskeskkond. Enamlevinud

majandusharud on puidutööstus, majutus ning transport. Ühiseks nimetajaks kogu piirkonnas on

turismi- ja puhkemajanduseks soodsad tingimused nagu eripärane looduskeskkond ja rohked

ajaloolised vaatamisväärsused.

Partnerluskogusse on kaasatud kaks omavalitsust Valgamaalt ja kahe kandi külad Tartumaalt, Elva

vallast, millel on oma identiteet ja ühtekuuluvustunne ning mis moodustavad geograafiliselt

ühtse piirkonna. Administratiivselt on antud piirkond Valga maakonnana toiminud juba 1960.

aastatest ning selle aja jooksul on siin elavatel inimestel tekkinud ühtne piirkonna tunnetus.

Tegevusrühmana on tegutsetud juba 2001. aastast ning koostöö on andnud inimestel ühtsustunde

ning tekkinud on võrgustikud, mis hoiavad piirkonna sidusana.

Sarnased on ka sotsiaalmajanduslikud probleemid tegevuspiirkonnas: väga madal

asustustihedus, mis raskendab madala majandusliku tasuvuse tõttu esmatasandi teenuste

kättesaadavust, kõrge töötuse määr, madal tööviljakus, madal keskmine brutokuutasu, keskmisest

madalam ettevõtlusaktiivsus. Võrrelduna Eesti keskmiste näitajatega peegeldavad need piirkonna

keerulist sotsiaalmajanduslikku olukorda. Samas võimaldab see ka ühtset lähenemist

probleemidele lahenduste otsimisel.

Sotsiaalset ühtsust ja sidusust aitavad hoida piirkonnas toimivad võrgustikud: lisaks

Partnerluskogule ka Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, Taheva-Karula-Mõniste piirkonda

ühendav koostöövõrgustik KOTUS, Valgamaa Kodukandi Ühendus, Valgamaa Omavalitsuste

Liit, arendusorganisatsioonide ümarlaud, Valgamaa Äriklubi, rahvakunsti ja käsitöö võrgustik,

Valgamaa Põllumeeste Liit, Valgamaa Spordiliit jt. Lisaks igapäevasele koostööle sarnaste

huvidega ühenduste vahel toimuvad ka kogu piirkonda haaravad traditsioonilised üritused (tantsu-

ja laulupeod, omavalitsuste ühised suve- ja talimängud jne), kuhu on kaasatud laiem elanikkond.

1 Rahvastikuregister, seisuga 01.01.2023

8

Kultuuriliselt on tegevuspiirkonna puhul tegemist kahe erineva ajaloolise kulutuuriareaali –

Tartu- ja Võrumaa – kohtumiskohaga. Ajaloolise Võrumaa alla kuuluvad Karula ja Taheva

piirkonnad. Ülejäänud piirkonnad kuuluvad ajaloolise Tartumaa alla. See on rikastanud kohalikku

kultuurielu ning aidanud aastakümnete jooksul kujuneda tegevuspiirkonna oma identiteedil.

Kultuuriloolise mitmekesisuse säilitamine on piirkonnale oluline.

1.3. Liikmeskond

Partnerluskogu on avatud organisatsioon, kuhu on oodatud liikmeks kõik tegevuspiirkonnas

tegutsevad mittetulundusühendused ja ettevõtjad (sh FIE-d).

Seisuga 19.05.2023 on liikmeskond 62-liikmeline (vt täpsemalt lisa 4). Kõige enam liikmeid on

esindatud Otepää piirkonnast (13 liiget) ning kõige vähem Õru piirkonnast (kaks liiget).

Partnerluskogusse kuulub ka viis liiget, kelle tegevus ületab ühe piirkonna piire ning kellest nelja

puhul on tegemis maakondliku organisatsiooniga.

Liikmeskonna jagunemine sektorite vahel on järgmine:

 avalik sektor – 3 liiget (4,8%);

 kolmas sektor – 32 liiget (51,6%);

 erasektor – 27 liiget (43,6%).

1.4. Juhtimine ja töökorraldus

Partnerluskogu kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek, kes valib juhatuse koosseisu, kinnitab

strateegia, rakenduskava, liikmemaksu suuruse, majandusaasta aruande, partnerluskogu enda

projektitaotlused ja täidab teisi põhikirjast tulenevaid ülesandeid.

Partnerluskogu tööd juhib kuni 11-liikmeline juhatus, kelle ülesandeks on strateegia

rakendamisega seotud küsimuste otsustamine nagu rakendatavate projektide kinnitamine,

tegevmeeskonna töölevõtmine ning teised põhikirjast tulenevad kohustused. Juhatusse kuulub

kuni kaheksa ettevõtjast või mittetulundusühendusest liikme esindajatest endistest

omavalitsuspiirkondadest, kaks omavalitsusesindajat ning üks tegevuspiirkonnaüleste

organisatsioonide esindaja. Lähtudes partnerluskogu põhikirjast peab omavalitsuste esindajate

osakaal juhatuses jääma alla poole. Partnerluskogu üldkoosolek valib juhatuse kuni kolmeks

aastaks lähtudes juhatuse liikme valimisel ja tagasikutsumisel juhatuse valimise korrast. Juhatuse

koosolekud toimuvad regulaarselt, üldjuhul kord kuus.

Tabelis 1 on toodud Partnerluskogu juhatuse koosseis 27.04.2023 seisuga. Juhatuse esimees on

Monika Rogenbaum.

Tabel 1 Partnerluskogu juhatuse koosseis

Esindaja Organisatsioon Omavalitsus

Ants Järvmägi OÜ Karula Veis Karula piirkond

Paul Mõttus Paulmerk OÜ Otepää piirkond

Aile Viks Toretto OÜ Palupera piirkond

Anne Perlov MTÜ Pritsumehe Marid Puka piirkond

9

Kaija Tamm MTÜ Iiah Sangaste piirkond

Monika Rogenbaum Taheva Valla Külade Selts Taheva piirkond

Mati Raud MTÜ Spordiklubi Raudsõrmus Tõlliste piirkond

Viktor Mägi Valga vallavalitsus

Valdur Sepp Otepää vallavalitsus

Rasmus Onkel MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla

Strateegia elluviimisel tekkivate küsimuste lahendamiseks või teiste partnerluskogu tööd ja

arengut puudutavate küsimuste aruteluks kutsub juhatus kokku kindlale teemale või sihtrühmale

suunatud töörühmad. Näiteks võib tuua käeoleva strateegia koostamise töörühma,

hindamiskomisjonid ja strateegia seire töörühm.

Partnerluskogule laekunud projektitoetuste taotlusi hindab selleks moodustatud

hindamiskomisjon. Hindamiskomisjoni koosseisu kinnitab juhatus lähtudes liikmete poolt tehtud

ettepanekutest ja võttes arvesse vastava meetme hindamiseks vajalikku oskusteavet.

Partnerluskogu struktuuri mitteformaalseks, kuid oluliseks osaks on mitmed sihtgruppide

võrgustikud (kogukonna, noorsootöötajate ja noorte, ettevõtjate võrgustik), mille kaudu tagatakse

nii meetmete rakendumine kui ka tagasiside tegevuste kvaliteedile ning ettepanekud nende

täiustamiseks.

Partnerluskogu üldkoosolek on kinnitanud Partnerluskogu liikmetest koosneva neljaliikmelise

strateegia seirekomisjoni. Iga majandusaasta kohta koostab seirekomisjon seirearuande, mis

esitatakse üldkoosolekule. Seirearuande jaoks vajalik informatsioon saadakse taotlusvoorude

statistikast, esitatud taotlustest, maksetaotlustest, taotleja poolt esitatavast seireandmete

küsimustikust, hindamiskomisjoni liikmete tagasisidest, taotlejate tagasisidest, projektidega

tutvumise ringsõidult.

Järelevalvet partnerluskogu tegevuse üle teostab partnerluskogu liikmetest koosnev

kolmeliikmeline revisjonikomisjon, mis koostab lõppenud majandusaasta kohta

revisjonikomisjoni aruande ja esitab selle üldkoosolekule.

Partnerluskogu kontor asub Otepääl. Partnerluskogu igapäevast tööd korraldab 2-liikmeline

tegevmeeskond:

● tegevjuht, kelle ülesanne on strateegia rakendamiseks vajaliku töö korraldamine, juhatuse,

üldkoosoleku ja töörühmade toetamine ning finantsjuhtimine. Tegevjuht koordineerib

partnerluskogu poolt algatatud ühis- ja koostööprojekte. Lisaks nõustab projektitoetuse

taotlejaid taotlemisel ning toetuse saajaid projektide elluviimisel ja koondab strateegia

seireks vajalikud andmed.

● meetme koordinaator, kelle ülesanne on samuti projektitoetuse taotlejate ja toetuse saajate

nõustamine, toetutaotluste menetlus ja hindamiskomisjonide tegevuse toetamine,

kogukondade võrgustamisele suunatud projektide juhtimine, taotlejate seirearuannete

kogumine. Meetme koordinaatori tegevuste hulka kuulub ka tegevjuhi abistamine

igapäevase administratiivse tööga, informatsiooni edastamine võrgustikele ning

avalikkusele, kodulehe täiendamine jm.

10

Lisaks kuulub meeskonda raamatupidaja, kes tagab kuludokumentide nõuetekohasuse,

raamatupidamiskannete tegemise, majandusaasta aruande koostamise ning eelarve jälgimiseks

vajaliku info edastamise tegevjuhile.

1.5. Organisatsiooni areng

Tagamaks, et partnerluskogu oleks suuteline strateegiat ellu viima, tuleb pöörata tähelepanu ka

organisatsiooni arengule. 2022. aasta detsembris toimunud partnerluskogu liikmete seminaril

arutati, millised on partnerluskogu vajadused. Arutelust tuli välja tuli viis olulisemat teemat:

 Hankida teadmisi ja kogemusi teistelt – korraldada õppereise, külastada teisi tegevusrühmi,

teha rahvusvahelist koostööd.

 Õppida oma kogemustest – korraldada üritusi kogemuste jagamiseks, sealjuures „ämbrite“

jagamine, tagasiside küsimine olemasolevatelt kontaktidelt, kavandada taotlejate külastusi,

uurida, miks ei tulla taotlema, mis on lahendus?

 Olla laiemalt nähtavad – oluline on saada rohkem kajastust Lõuna-Eesti Postimehes,

teavitada rohkem oma tegevusest, teha nähtavamaks positiivseid näiteid, korraldada

piirkondlikke koosolekuid juhatuse liikme juhtimisel.

 Tugevdada sidet liikmete, sihtrühmade, taotlejatega - minna liikmetele külla, avaliku

diskussiooni võimaluse loomine, kuvandi uuring, pakkuda ärimentorlust, luua

kogemuslugude kartoteek, toetame ka pärast toetuse saamist ning võimaldada kogemuste

jagamist.

 Hoida organisatsioon avatud uutele liikmetele - uued inimesed on organisatsiooni

elujõulisuse jaoks olulised, korraldada piirkonna koosolekuid, pakkuda uutele liikmetele

mentorlust ning kindlasti kaasata noori partnerluskogusse.

1.6. Valgamaa Partnerluskogu varasem kogemus

Esimese kogemuse strateegia koostamise ning rakendamise alal sai partnerluskogu aastatel 2002–

2003 Kagu-Eesti Partnerluse Programmi ajal. 2007–2008 rakendati strateegiat Riikliku

Arengukava ning perioodil 2009–2014 viidi ellu piirkondlikku arengustrateegiat Maaelu

Arengukava Leaderi meetme raames.

Perioodi 2016-2022 strateegia rakendamine ei ole veel lõppenud, kuid 2023. aasta kevadel

koostatud seirearuande põhjal võib tuua välja senised tulemused.

Alates 2016. aastast on partnerluskogule esitatud 325 taotlust, millest positiivse otsuse sai 250.

Enim taotlusi on laekunud ettevõtlusmeetmesse 175, millest 114 taotlust kiideti heaks.

Kogukonnameetmesse esitatud 126 taotlusest toetati 112 ning maine ja võrgustiku meetmesse

esitatud taotlustest kinnitati kõik 24. Võttes arvesse projektikulude vähenemisi ja ka loobumisi on

2023. aasta alguses seisuga määratud toetust ettevõtlusmeetme taotlustele 1,69 mln eurot,

kogukonnameetme taotlustele 1,16 mln eurot ja maine ning võrgustiku meetme taotlustele 0,33

mln eurot.

Partnerluskogu on jälginud strateegia seiramisel ka toetuse jaotumist erinevate piirkondade vahel.

Piirkondadena arvestatakse kohalike omavalituste territooriume enne 2017. a haldusreformi. Enim

toetusraha on määratud Palupera (517 eurot inimese kohta) ja Taheva (443 eurot inimese kohta)

piirkondadesse. Kõige väiksem on strateegia elluviimise perioodil taotlemise aktiivsus ja sellest

tulenevalt toetus inimese kohta Puka (169) ja Sangaste piirkondades (146 eurot).

11

Ettevõtlusmeetme kaheks peamiseks eesmärgiks oli töökohtade loomine või säilitamine ja

elukondlike teenuste arendamine või loomine. Töökohtade meetme puhul, millega toetati

mikroettevõtteid, on seni seirearuannete põhjal loodud 29 töökohta, tänu toetusele on loodud 62

kohalikul ressursil baseeruvat uut toodet või teenust. Toetatud ettevõtete käive kohalikul ressursil

põhinete toodete või teenuste müügist suurenes 76% ning nende käive kokku on 5,2 mln eurot.

Kahjuks ei ole õnnestunud toetustega tõsta toetust saanud ettevõtete keskmist palka, mis on 689

eurot ning ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ei ole tõusnud. Seireandmed esitasid ettevõtted 2

aastat pärast projekti lõppemist. Elukondlike teenuste puhul pakkusid lõpetatud projektid ka kaks

aastat pärast projekti lõppemist teenust, millele toetust taotleti. Headeks näideteks antud meetme

puhul võib tuua kohalikud kauplused Aakres ja Nõunis, apteek, mängutuba ja iluteenused Pukas,

kohvikuruumid Õrus ja hambaraviteenuse arendamine Otepääl.

Kogukonnameetme puhul oli peamine tähelepanu tegevusvõimaluste loomisel, mis aitasid kaasa

parema elukeskkonna loomisele. Taotlusvoorud toimusid kord aastas ning üle aasta sai toetust

taotleda vaid noorte tegevusvõimaluste arendamisele. Sellest tulenevalt on 112 toetatud projektist

69 otseselt suunatud noorte tegevusvõimaluste laiendamisele. Lõpetatud projektidega on toetatud

126 tegevusvõimaluse arendamist või uue loomist ning kasutajate hulk taotlejate poolt esitatud

seirearuannete põhjal on 9995 inimest. Projektidega loodi kogukonnakeskustesse juurde kolm uut

kooskäimiskohta (Puka Kogukonnaköök, Vähero Jahimaja ja Sangaste Jahimaja) ning aidatai

kaasa 14 kooskäimiskoha parendamisel ja sisustamisel. Seire töörühma tähelepanekul suurendati

projektidega oluliselt välitingimustes tegutsemise võimalusi.

Joonisel 1 on toodud välja toetatud tegevusvõimalused, mida nimetasid toetuse saajad

seireandmete esitamisel üks aasta pärast projekti lõpetamist.

Joonis 1 Toetatud tegevusvõimalused 2016-2022

Kolmas meede keskendus strateegia rakendamise esimesel kolmel aastal Valgamaa mainele ning

10 elluviidud projektiga toetati turundustegevusi, millega tutvustati siin toimuvaid sündmusi ja

näidati Valgamaad väärt elukoha ning ettevõtluskeskkonnana. 2018. aastal muudetud strateegia

suunas tähelepanu võrgustike loomisele ja arendamisele ning selle käigus toetati nii

kogukondade kui ettevõtlusvõrgustike loomist ja arendamist. 2023. aastal toimivad kõik neli

toetatud võrgustikku.

12

Partnerluskogu koostööprojektidega on toodud piirkonda uut teadmist ja suurendatud suutlikkust

mõjutada kohalikku arengut. Arukate külade arenguprogrammis said kaks kogukonda (Otepää

valla ja Taheva piirkonna külad) tuge aruka küla strateegia koostamiseks, tekkis üle-eestiline

võrgustik ning mõlemad kogukonnad viisid ellu piloottegevuse. Lõuna-Eesti koostöös arendati

National Geographic`u kollaste raamide võrgustikku, kus lisaks turundustegevustele viidi ellu ka

ettevõtjate koolitus, mis pakkus tuge oma ettevõtte ja teenuse arendamisel ning võimalust

paremaks koostööks teistega. Sama projekti puhul andis lisandväärtust rahvusvaheliste partnerite

kogemus uute väärtuspõhiste marsruutide loomisel ning ühine turundus. Kagu-Eesti

tegevusrühmade koostöös on hoitud kogukondade võrgustikku korraldades ühiselt kogukonna

eestvedajatele mõeldud konverentsi „Kogukonna vedurid“.

1.7. Majanduslik elujõulisus

Käesoleva strateegia rakendamine rahastatakse peamiselt:

● Leaderi meetme vahenditest;

● taotlejapoolsest kaasfinantseeringust;

● partnerluskogu liikmemaksudest;

● osa tegevuste puhul ka osalusmaksudest;

● teiste fondide vahenditest.

Partnerluskogu liikmemaksude määramisel on silmas peetud liikmete erinevat suutlikkust

rahaliselt panustada. Kõige suurem koormus liikmetest lasub omavalitsustel, kelle liikmemaksud

on põhikirjaliselt sõltuvuses omavalitsuses elavate inimeste arvuga. Üldkoosoleku otsusega on

era- ja mittetulundussektori liikmete aastamaks 15 eurot.

1.8. Strateegia koostamise protsess ja kaasamine

Valgamaa Partnerluskogu strateegiaprotsess toetub osalusplaneerimise metoodikale, mida

iseloomustab erinevate huvigruppide ja kogukondade suur kaasatus strateegia kujunemise ja

elluviimise igasse etappi. Strateegia protsessi ülesehitust peegeldab joonisel 2 toodud skeem.

13

Joonis 2 Strateegia koostamise protsess

Käesoleva strateegia koostamisega alustati 2022. aasta kevadel ning kuni valmimiseni osales selles

protsessis 426 inimest. Eelnevalt teavitati piirkonda uue perioodi ettevalmistusest nii ajalehes

Lõuna-Eesti Postimees kui partnerluskogu veebilehel. 30. märtsil tutvustati Zoomi keskkonnas

huvilistele kavandatud strateegia koostamise tegevuskava, mille oli kinnitanud üldkoosolek.

Kogu protsessi jooksul oli strateegia koordinaatorile Ivika Nõgelile toeks strateegia töörühm, kuhu

kuulusid Marek Mekk, Marika Muru ja Kertu Vuks, kelle abiga valmistati ette kohtumisi ning

arutelusid ning analüüsiti tulemusi. Tegevuspiirkonna sotsiaalmajandusliku analüüsi koostas Inga

Kalvist.

Piirkonna ja selle elanike esmaseks vajaduste teadasaamiseks viidi veebis läbi elanikkonna

küsitlus, millele vastas 171 inimest.

Mais ja juunis toimusid piirkondlikud koosolekud Sangaste ringtallis, Puka koolimajas, Murimäe

veinikeldris, Kaagjärve mõisas ja Hellenurme vesiveskis, kus osales 73 inimest piirkonna

mittetulundusühendustest, kogukondadest, ettevõtetest, maakondlikest organisatsioonidest ja

kohalikest omavalitsustest. Seminaride tulemusena valmis esialgne piirkonna tugevuste-nõrkuste-

võimaluste-ohtude kaardistus ning joonistusid välja võimaliku teemad, millega strateegia võiks

tegeleda.

Juunikuu lõpus viidi läbi visiooniseminar partnerluskogu liikmete ja koostööpartneritega, mille

käigus sõnastati strateegia visioon ja eesmärgid.

Suve lõpus alustasid sihtrühmapõhised töörühmad meetmete tingimuste kirjeldamisega, millega

jätkati ka veel 2023. aasta alguses. Kõigi meetmete puhul räägiti läbi tingimused alates nõuetest

taotlusele ja taotlejale ning kuni projektide valiku kriteeriumite ja seire näitajateni. Töörühmadesse

kuulusid partnerluskogu liikmed ja koostööpartnerite esindajad.

14

2022. aasta detsembris toimus strateegiaseminar partnerluskogu liikmetega, mille tulemusena

sõnastati uuesti organisatsiooni väärtused ja missioon.

Esmakordselt on võimalik partnerluskogul kasutada sotsiaalfondi vahendeid piirkonna

probleemide lahendamisel. Partnerluskogul puudus vajalik teadmine ja kogemus antud valdkonnas

ning sellest tulenevalt kaasati aruteludesse tegevuspiirkonna sotsiaalvaldkonnaga kursis olevaid

inimesi ja organisatsioone (kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad, Valgamaa

Puuetega Inimeste Koda, Eesti Koduabi Selts, maakondlik rahvatervise koordinaator, Taheva

Sanatoorium, AS Lõuna-Eesti hooldekeskuse Sangaste kodu, Õenduskontor OÜ, Peaasi.ee).

Toimusid arutelud olukorra kaardistamiseks, teemade prioritiseerimiseks ning võimalike

toetatavate tegevuste kirjeldamiseks, mida antud vahenditega on võimalik teha. Vajaduste

täpsustamiseks viidi läbi ka küsitlus eakate vajaduste teadasaamiseks 2023. aasta veebruaris,

milles osales 84 inimest.

Strateegia kavandit tutvustati 3. mail 2023 Zoomi keskkonnas, mille järel oli võimalik esitada

ettepanekuid. Strateegia kinnitati partnerluskogu üldkoosolekul 30. mail 2023.

2. Sotsiaalmajanduslik iseloomustus

2.1. Asukoht

Paiknemine ja territoorium: Partnerluskogu tegevuspiirkond paikneb Valga maakonnas Kagu-

Eestis Läti piiri ääres. Piirkonna omavalitsuste keskused asuvad Tallinnast 191–253 kilomeetri

kaugusel ehk 2,5–4 autosõidutunni kaugusel. Tegevuspiirkond on Tallinnast üks kaugemal asuvaid

maakondi. Samas oleme ka Eesti üheks maismaapoolseks lõunaväravaks, ühendusteed on head nii

raudteed ja maanteed pidi Tartu ja Tallinnaga kui ka Riiaga. Piirkonna eripäraks on 104 km

pikkune ühine riigipiir Läti Vabariigiga. Kaksiklinna Valga-Valka ja selle lähipiirkonna ühine

ruumiline planeerimine ning järjest suurem kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik koostöö aitavad

tugevdada piirkonna unikaalsust ning konkurentsivõimet. Valga-Valka piiriülest koostööd soosib

ka üleriigiline planeering Eesti 2030+. Strateegiadokument toob välja perspektiivis veelgi suurema

sidustatud koostöö, sealhulgas ühisosa arendamise ka teiste Põhja-Läti piirkondadega.2 Kogu

Partnerluskogu tegevuspiirkonnal on seega potentsiaali palju tõhusamaks piiriüleseks koostööks,

mis võib aidata laiendada nii ettevõtlusvõimalusi kui ka muuta elukeskkonda atraktiivsemaks.

Partnerluskogu omavalitsuste territoorium hõlmab 1375,43 km² (vt ka lisa 2). Partnerluskogu

tegevuspiirkonda kuulub kokku 113 küla, üks vallasisene linn ja viis alevikku.

Partnerluskogu tegevuspiirkond on Eesti keskmisest oluliselt hõredama asustustihedusega:

mõlemad vallad jäävad alla Eesti valdade keskmisele asustustihedusele (30,64 elanikku km² kohta

2022. a.3). Hõredamalt on asustatud Valga vald (ilma Valga linnata) (4,82 in/km²), suurem on

rahvastikutihedus Otepää vallas (11,99 in/km²) ja Elva valla külades (8,57 in/km2). Partnerluskogu

piirkonna keskmine rahvastikutihedus on 8,19 in/km2). Madal asustustihedus tingib teenuste

ebapiisava kasutajaskonna ja tugeva turutõrke teenuste pakkumisel.

2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 3 Statistikaamet: RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. Haldusjaotus seisuga

01.01.2018

15

Tegevuspiirkonna lõunapiirkonnas (Valga linna lähiümbrus) domineerib peamiselt tööstus ja

transport. Tegevuspiirkonna keskosa on peamiselt põllumajanduslikus kasutuses.

Tegevuspiirkonna põhjaosas (Otepää) annab tooni turism ja puhkemajandus, mis on määratlenud

ka Valgamaa kuvandi – piirkond on suuresti tänu Otepääle tuntud turismisihtkoht nii välis- kui ka

siseturistidele. Otepää on Eesti talvepealinn. Otepää vallas asub enamus Valgamaa

majutusettevõtetest. Kuigi välisturistide külastuste poolest ei kuulu Valgamaa eelissihtpaikade

hulka (s.o. Harjumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa), on Valgamaa osatähtsus kõikide Eestis

majutatute arvus kokku siiski suurenenud (4,03% 2021. a võrrelduna 2,12% 2018. a), samuti on

mõnevõrra suurenenud Valgamaa kui siseturismisihtkoha osatähtsus (2021. a – 5,04%, 2018. a –

4,12%)4. Otepääd on toodud hea piirkondliku spetsialiseerumise näitena üleriigilises planeeringus

Eesti 2030+. Dokumendis märgitakse ka perspektiivseid piirkonnaüleseid koostöövõimalusi, nt

talispordis Otepää ja Haanja vahel 5, mis on hetkel ei ole ära kasutatud.

Kagu-Eesti arengukavades on rõhk üsna üheselt puhkemajandusel. Partnerluskogu

tegevuspiirkonnas nähakse lisaks spordi- ja terviseturismile väga head potentsiaali loodusturismil,

aga ka äriturismil6. Ka elanike küsitlused ja seminarid tõid esile vajadust eelisarendada loodus-,

aga ka aktiiv- või sporditurismi.

Looduskeskkond: tegevuspiirkonnas on head looduslikud eeldused puhkemajanduseks: maaliline

kuppelmaastik, jõgede-järvede rohkus, bioloogiline mitmekesisus ja metsarikkus.

Tegevuspiirkonna lõunaossa jääb Hargla nõgu – kõrgustikevaheline tasane ala, mis oma

puisniitude, orustike ja männikutega pakub mitmekesiseid pinnareljeefe. Tegevuspiirkonda jäävad

kolm suurt looduskaitseobjekti: Otepää looduspark (suurim maastikukaitseala Eestis), Karula

rahvuspark ning Koiva-Mustjõe maastikukaitseala.

Piirkond on väga järvederohke (ca 200 järve). Eriti rohkesti on järvi Otepää kõrgustikul ja

piirkonna kaguosas Karula kuplistiku alal. Avalikus kasutuses on ka üle 10 paisjärve. Rohkelt on

ka jõgesid, suuremad jõed on Koiva jõgi, Väike-Emajõgi, Mustjõgi. Maakonna veekogusid

kasutatakse eelkõige puhke-eesmärkidel - suplemine, paadisõit, veesport, hobikalandus7.

Piirkonnas leiduvateks peamisteks maavaradeks on savi, ehitusliiv, ehituskruus, sapropeel,

rauaooker, turvas ning põhjavesi8. Maavarad ei oma olulist majanduslikku tähtsust ja on

ettevõtluses pigem alakasutatud. Tegevuspiirkonna oluliseks ressursiks on mets – tegemist on

Eesti ühe metsasema maakonnaga9.

Valga maakonna arengustrateegia 2035+ toob ühe prioriteetse tegevusena välja piirkonna

looduslike eelduste parema ärakasutamise ja vajaduse pöörata suuremat tähelepanu ökoloogiliste

ja tervisekäitumist mõjutavate tegevusalade (sh ökoenergeetika, öko- ja loodusturism, öko- ja

4 Statistikaamet: TU131: Majutatud ning majutatute ööbimised maakonna ja elukohariigi järgi (kuud) 5 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 6 Kagu-Eesti maine uuring, Marketingi Insituut 2019 7 Valga maakonna arengustrateegia 2035+ 8 Ibid. 9 Ibid.

16

mahepõllumajandus, köögiviljakasvatus, tervise- ja loodustooted, aktiivpuhkus ja -võimalused)

edendamisele10.

Tartumaa arengustrateegia 2040 seab eesmärgiks oma tegevustega minimeerida mõju eluloodusele

rakendades ringmajanduse põhimõtteid, võttes enam kasutusele taastuvenergiat ning arendades

keskkonnahoidlike kogukondi ja tõsta keskkonnateadlikkust. Samuti soovitakse töötada välja

pikaajaline nägemus säästvast liikumisest ning seda süsteemselt ellu viia11.

Elanike küsitluse järgi hinnatakse kaunist looduskeskkonda piirkonna ühe tugevusena.

Murekohaks on aga elanike kriitiline hinnang looduskeskkonna halvenemisele viimase 7 aasta

jooksul (55 inimest ehk 32% vastajatest märkis, et looduskeskkond on pisut või oluliselt

halvenenud). Vajalik on leida rahuldav tasakaal elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike

ressursside kasutuse vahel selliselt, et säiliks looduslik mitmekesisus ning looduskkeskkonna

kasutus oleks säästlik.

Pärandkultuur: tegevuspiirkonnas põimuvad mitmed kultuuripiirkonnad (Vana-Võromaa, Vana-

Tartumaa, Liivimaa), mis loovad võimalusi erinäoliste kultuuriteenuste pakkumiseks ja

kohaturunduseks.

Tegevuspiirkonnas on arvukalt arhitektuuri-, muinsuskaitse- ja kultuurimälestisi, mis ettevõtluses

ja kohaturunduses on seni pigem alakasutatud. Tegevuspiirkonda jääb 60 km Eesti-Läti

pärandkultuuri matkarada, samuti Koiva ca 2 km pikkune pärandkultuuri rada.

Tegevuspiirkonnas on mälestiste poolest rikkamad piirkonnad Kuigatsi-Puka, Otepää, Lüllemäe,

Hargla. Mälestistest tuntumad on Otepää linnus, Kaagjärve mõisa tööstuskompleks, Sangaste loss,

Hellenurme ja Palupera mõisad ning Hellenurme Veskimuuseum.

2.2. Rahvastik

Partnerluskogu kolm piirkonda (Valga, Otepää ja Elva kandid) on eriilmelised, Elva ja Otepää

kandid on asendi tõttu suurele tõmbekeskusele – Tartule – lähemal, seetõttu on elanikel mõnevõrra

paremad võimalused näiteks tööturul (nt töö leidmine, sobivam töötasu). Valga piirkond on Tartust

kaugemal, samuti mõjutab seda kanti tugevamalt oluline tegevuspiirkonnaväline faktor – Valga

linn.

Elanike arv: elanike arvu poolest on 11 263 elanikuga Valgamaa Partnerluskogu Leaderi

tegevuspiirkondade seas väikene. Otepää vallas on 6506, Valga vallas (ilma Valga linnata) 3713

elanikku. Hellenurme ja Palupera kandi külades elab 536, Aakre kandi külades 508 elanikku,

kokku kuulub Partnerluskogu tegevuspiirkonda Elva vallast 1044 elanikku12.

Tegevuspiirkonna elanikest ca 85% on eestlased ja 15% teistest rahvustest (kellest suurem osa on

venelased). Teistest rahvusest elanike osakaal on suurem Valga vallas.

10 Ibid. 11 Tartumaa arengustrateegia 2040 12 Rahvastikuregister, seisuga 01.07.2022

17

Loomulik iive tegevuspiirkonnas on negatiivne – surmasid on rohkem kui sünde.

Tabel 2 Loomulik iive tegevuspiirkonnas

Elussünnid Surmad

Otepää Valga vald

(ilma

Valga

linnata)

Elva valla

külad Otepää Valga vald

(ilma Valga

linnata)

Elva

valla

külad Loomulik iive

2019 55 22 13 104 61 14 -89

2020 59 36 13 80 64 14 -50

2021 70 27 18 110 69 18 -82

2022 80 26 3 93 56 14 -54

Allikas: Rahvastikuregister 25.04.2023

Joonis 3 Loomulik iive tegevuspiirkonnas

Vaatamata negatiivsele iibele on tegevuspiirkonna elanike koguarv 2018. a võrreldes tänu

rändeprotsessidele veidi kasvanud (↗134), seda ka Soontaga küla lahkumisel tegevuspiirkonnast

(seisuga 2018. a 33 elanikku). Uute elanike tulekut tegevuspiirkonda tuuakse tegevuspiirkonna

positiivse arenguna välja ka elanike küsitluses. Sisseränne elavnes juba enne Covid-pandeemia

eelset perioodi, seda oli näha lasteaiakohtade kasvanud vajadusest mitmel pool piirkonnas. Covid-

pandeemia suurendas sisseränne veelgi.

Oluline kasv on noorema keskea grupis vanuses 31-40 aastat nii meeste (↗114) kui ka naiste

hulgas (↗95). Tegemist on vanusegrupiga, kellel tõenäoliselt on lapsed lasteaialapsed ja/või

kooliealised lapsed (tegevuspiirkonnas on tõusnud ka 0-10 aastaste laste arv; kokku (↗85), ning

kes on parimas tööeas, seetõttu on selle vanusegrupi kasv väga positiivne vananeva ja järjest

suureneva tööjõusurvega piirkonnas.

18

Piirkonnast lahkuvad noored vanuses 21-30 (kokku võrreldes 2015. a oluline langus selles

vanusegrupis 287 inimese võrra). Tõenäoliselt lähevad noored piirkonnast välja haridusteed

jätkama või suundutakse väljaspoole tegevuspiirkonda tööle. Väga oluline on pakkuda just sellele

vanusegrupile tingimusi tagasitulemiseks (sh hea elukeskkond, tasuvad töökohad, teenuste

kättesaadavus, ettevõtlusvõimalused, eneseteostusvõimalused jm).

Piirkonnast lahkuvad ka vanemas keskeas inimesed - vanusegrupis 41-50 on võrreldes 2018. a

toimunud langus (mehed ↘ 87, naised ↘ 68).

Tegevuspiirkonna elanike demograafiline jaotus on toodud joonisel 4, tabelis 3 on elanike jaotus

vanuserühmade lõikes.

Joonis 4 Elanike demograafiline jaotus tegevuspiirkonnas

Allikas: Rahvastikuregister 01.07.2022

Tabel 3 Rahvastik vanuserühma lõikes piirkondade kaupa

Vanuserühm/ vanuserühma osakaal 2022, %

Piirkond Kokku 0-6 7-18 19-64 65+

2022 2018 % 2022 2018 % 2022 2018 % 2022 2018 %

Otepää

vald

6506 448 414 6,9 776 746 11,9 3850 3921 59,2 1432 1414 22

Valga vald

(v.a Valga

linn)

3713 197 181 5,3 449 412 12,1 2133 2197 57,4 934 865 25,2

Elva valla

külad

1044 76 53 7,3 131 127 12,5 618 603 59,2 219 196 21

Kokku

Trend

võrreldes

2018

11263 660 648 6,4

↗

1360 1286 12

↗

7370 6738 58,3

↘

1873 2490 23

↗

Allikas: Rahvastikuregister 01.07.2022

Elanike arvu on muutnud nii Covid-pandeemia kui ka Ukraina sõjapõgenike saabumine piirkonda,

seetõttu on rahvastiku prognoosi trend muutunud. Pikemaajaliste prognooside tegemiseks peab

olukord siiski enne stabiliseeruma.

593 616 655

813 812

934 717

446 162

20

561 536 502

596 638

786 755

628 417

76

0-10

21-30

41-50

61-70

81-90

0-10 11- 20

21- 30

31- 40

41- 50

51- 60

61- 70

71- 80

81- 90

91+

M 593 616 655 813 812 934 717 446 162 20

N 561 536 502 596 638 786 755 628 417 76

2018 2022 2018 2022

vanus M M Trend N N Trend

0-10 554 593 515 561

11-20 554 616 549 536

21-30 879 655 577 502

31-40 699 813 501 596

41-50 899 812 706 638

51-60 866 934 773 786

61-70 654 717 704 755

71-80 394 446 640 628

81-90 157 162 408 417

91+ 14 20 86 76

KOKKU 5670 5768 5459 5495

19

0–30-aastaste laste ja noorte osakaal tegevuspiirkonna rahvastikust on 30,7% (maakonnas

keskmine 30%, Eesti keskmine on 32. Noorte osakaal tegevuspiirkonna rahvastikus on seega

võrreldav Eesti keskmisega.

Tööealise elanikkonna (15–74-aastased) osakaal tegevuspiirkonnas (74,3%) on sarnane Eesti

keskmisega (73,4%), samas teistes Kagu-Eesti maakondades on tööealise elanikkonna osakaal

Eesti keskmisest pisut kõrgem (Põlva maakonnas 75,4% ja Võru maakonnas 75,1%).

Tööturusurveindeks13 nii Eestis kui ka tegevuspiirkonnas viitab tööjõupuuduse võimalusele

lähikümnendil, kuna tööturult lahkub rohkem inimesi kui juurde tuleb. Eesti keskmine näitaja on

0,86 (seisuga 01.01.2021). Partnerluskogu tegevuspiirkonnas on tööturusurveindeks Otepää vallas

0,70 (2018. a – 0,73). Olukord on veidi paranenud Valga vallas (ilma Valga linnata) – indeks on

0,67 (2018. a – 0,5). Tegevuspiirkonna Elva valla külades on olukord tööturusurve mõttes parem,

tööturule juurdetulijaid on rohkem kui sealt lahkujaid – tööturusurveindeks on 1,09.

Tegevuspiirkonna keskmine tööturusurveindeks on 0,6814.

Töötus: töötuse määr Valga maakonnas on endiselt Ida-Virumaa järel Eesti kõrgem – 9%

(vanusegrupi 15-64 aastakeskmine, 2021)15. 28.09.2022 seisuga oli Otepää vallas 210 töötut,

Valga vallas (ilma Valga linnata) 169 töötut. Kõige rohkem mõjutab maakonna kõrget töötuse

määra Valga linn (691 töötut). Üle poole töötutest on erialase hariduseta. Täpsemad andmed

Palupera ja Hellenurme ning Aakre kandi külade töötute arvu kohta puuduvad. Kindlasti peab

arvestama, et töötute statistikat mõjutavad hetkel rahvusvahelise kaitse saajad – Valgamaal on

nende osakaal 17,5% kõikidest registreeritud töötutest (236 inimest, seisuga 04.09.22)16.

Tööjõu olemasolu mõjutab ka tööjõus osalemise määr – tööealise elanikkonna majanduslik

aktiivsus (töötamine ja töö otsimine). Valga maakonnas on vanusegrupi 15-64 tööjõus osalemise

määr (71,2%, 2021) madalam kui Lõuna-Eestis keskmisena (76%), jäädes alla näiteks ka

Võrumaale (75,1%)17. Mitteaktiivsete suur osakaal tekitab piirkonnas lisasurvet vajaliku tööjõu

leidmisel. Samas esineb nii tegevuspiirkonnas kui ka Eestis tervikuna strukturaalne tööpuudus,

mistõttu on tööturusurvele vaatamata raske leida endale meelepärast tööd. Seda olukorda aitab

mõnevõrra leevendada ettevõtluse kaudu endale ja oma perele töökohtade loomine.

Sissetulekud: Brutotulu saajaid on tegevuspiirkonnas hinnanguliselt 3900 (andmed Elva valla

külade kohta on tuletatud tööealise elanikkonna arvust ning tööjõus osalemise määrast, 2021)18,

brutotulu saajate koguarv tegevuspiirkonnas on vähenenud.

13 Demograafiline tööturusurveindeks – eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–14-aastased)

ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55–64-aastased) suhe (Statistikaamet). 14 Rahvastikuregister seisuga 01.07.2022 15 Statistikaamet: TT4645: 15-74-aastaste hõiveseisund piirkonna, maakonna ja vanuserühma järgi 16 Töötukassa, peamised statistilised näitajad 17 Statistikaamet: TT4645: 15-74-aastaste hõiveseisund piirkonna, maakonna ja vanuserühma järgi 18 Statistikaamet: ST004: Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu ja brutotulu saajad piirkonna/haldusüksuse,

soo ja vanuserühma järgi. Haldusjaotus seisuga 01.01.2018

20

2021. aasta seisuga oli tegevuspiirkonna palgatöötaja keskmine brutotulu kuus Otepää vallas 1295

eurot, Valga vallas 1120 eurot (koos Valga linnaga). Valgamaa keskmine brutokuupalk oli 1205

eurot. Kuigi kuukeskmine brutotulu on tegevuspiirkonnas eelmise strateegiaperioodiga võrreldes

tõusnud, jääb tegevuspiikonna keskmine brutokuupalk siiski oluliselt alla Eesti keskmisele (1548

eurot). Kahjuks on vahe Eesti keskmisega mõnevõrra ka suurenenud – 2018. a moodustas

tegevuspiirkonna keskmine brutotulu 84% Eesti keskmisest, aastal 2021 aga 78%. Valgamaa

keskmine palk on Eesti maakondadest üks madalamaid19. Madalam sissetulek mõjutab ka suhtelise

vaesuse taset, mis on Valgamaal Eesti üks kõrgemaid.

Madalam brutokuupalk tähendab tööandjale ka madalamat tööjõukulu – Eesti keskmine

tööjõukulu töötaja kohta on 28% kõrgem kui Valgamaa keskmine tööjõukulu20. Tööjõud on

tööandjale küll odavam, kuid selles tulenev madalam töötasu soodustab tööealise elanikkonna

väljarännet tegevuspiirkonnast. Palgasurve kasv ühelt poolt ning rahvastiku vähenemine ja

vähenev tööturul olijate arv teiselt poolt raskendab ettevõtlusega tegelemist tegevuspiirkonnas.

Partnerluskogu saab mõjutada olukorda ettevõtluse toetamise kaudu, et tõsta ettevõtete

konkurentsivõimet ja tootlikkust ning soodustada tasuvate töökohtade loomist.

Ränne: Tegevuspiirkonnas on rändesaldo muutunud negatiivsest positiivseks. Alltoodud tabelis

on andmed ilma Elva piirkonna külade andmeteta, kuna asustusüksuste lõikes täpsemad andmed

puuduvad.

Tabel 4 Rändesaldo tegevuspiirkonnas*

Sisseränne

kokku

Väljaränne

kokku

Rändesaldo

2018 Valga maakond kokku 847 971 -124

Otepää vald 261 264 -3

Valga vald ilma Valga linnata 58 67 -9

Tegevuspiirkond kokku 319 331 -12

2019 Valga maakond kokku 1001 985 16

Otepää vald 240 251 -11

Valga vald ilma Valga linnata 136 53 83

Tegevuspiirkond kokku 376 304 72

2020 Valga maakond kokku 863 965 -102

Otepää vald 239 217 22

Valga vald ilma Valga linnata 106 88 18

Tegevuspiirkond kokku 345 305 40

2021 Valga maakond kokku 881 847 34

Otepää vald 243 227 16

Valga vald ilma Valga linnata 48 18 30

Tegevuspiirkond kokku 291 245 46

* Andmed ilma Elva valla küladeta

19 Statistikaamet: PA004: Keskmine brutopalk, tööjõukulu ja töötatud tunnid maakonna järgi (kvartalid) 20 Ibid.

21

On oluline, et positiivne rändesaldo ei ole mitte üksikjuhtum ühel aastal, vaid esineb kolmel

järjestikusel aastal. Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 toob välja „Maale elama“ algatuse kui

hea näite maaelu positiivseid külgi esiletõstvates tegevustes21. „Maale elama“ algatus on ellu

kutsutud Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna kogukonna eksperdi ja eestvedaja Ivika

Nõgeli poolt. „Maale elama“ tegevuste panus sisserändes tegevuspiirkonda on kindlasti olemas.

Sisserännet on soodustanud ka eripärased kogukonnad, nt Parmu Ökoküla ja Taheva piirkonna

koostöövõrgustik tervikuna, Otepää külad jt, samuti on sisserändele oma positiivne mõju Covid-

pandeemial.

Maakondadevahelise rände statistika kohaselt saabub Valgamaale inimesi arvuliselt kõige rohkem

Tartu maakonnast, Harjumaalt (Tallinnast), Võrumaalt ja Viljandimaalt. Valgamaalt lahkujad

suunduvad ülekaalukalt Tartumaale, Harjumaa on sihtpunktina 2. kohal22. Rändestatistika

kinnitab, et piirkonna mainekujundusel ja positiivse kuvandi loomisel on oluline üle-eestiline

mastaap, et rände-eelistusi mõjutada.

2021. a lõpust hakkas kehtima ka Maaelu Edendamise SA eluaseme kaaslaen23 – eraisikutele

suunatud toetus eluaseme rajamiseks maapiirkonda. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti, sh Valgamaa, on

piirkonnad, kuhu saab eluaseme kaaslaenu abil eluaset rajada. Sellistel meetmetel ei ole mitte

ainult ääremaastumise vähendamise, vaid ka mainekujunduslik roll.

Käesoleva strateegia üheks eesmärgiks on soodustada elanike liikumist tegevuspiirkonda ning siin

ettevõtluse ja kogukondlike algatustega tegelemist.

2.3. Majandus ja ettevõtlus

Töökohad, tööjõud: piirkonna tööturu olukord (kõrge töötuse määr, madal keskmine brutotulu

kuus, madala haridustasemega tööjõu suurem osakaal, tööjõu madal tootlikkus) ei soosi siin

ettevõtluse arengut ega töökohtade teket. Töökohtade kättesaadavus tuuakse elanike küsitluses

esile kui üks kõige kriitilisemalt halvenenud valdkondi (1/3 vastajatest). Töökohtade vähesus ja

töötajate kõrgem palgaootus omakorda soodustavad tööalast pendelrännet maalt linna. Olukord

õigustab käesoleva strateegia keskendumist mikroettevõtetele (sh elustiili, pereettevõtted), et

soodustada töökoha loomist iseendale ja oma perele, eelkõige pidades eriti silmas maale või

kodukanti tagasiliikujaid. ‘

Enamikus Eesti omavalitsustes on töökohti vähem kui hõivatuid. Otepää vallas on töökohti hõivatu

kohta 0,85, Valga vallas (koos Valga linnaga) 0,74 ja Elva vallas 0,7924. See soodustab

pendelrännet kodu ja töökoha vahel. Uute töökohtade loomine on tegevuspiirkonnas väga oodatud.

Peamised majandusharud: tegevuspiirkonna peamisteks majandusharudeks on metsa- ja

puidutööstus (sh mööblitööstus), põllumajandus (sh mahetootmine), toiduainetööstus, hulgi- ja

jaekaubandus, majutus ja turism.

21 Eesti Inimarengu Aruanne 2019/2020 22 Statistikaamet: RVR07: Maakondadevaheline ränne soo järgi 23 Maaelu Edendamise SA, https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen 24 Statistikaamet

22

Ettevõtete arv tegevuspiirkonnas on 159525 (2021. a; vt lisa 2), võrreldes 2018. aastaga võrreldes

on ettevõtteid juurde tulnud 59%. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (statistilisse profiili

kuuluvad) on 1162, millest 50% tegutseb teenindussektoris, 28% põllumajandus- ja

metsandussektoris ning 22% töötleva tööstuse sektori. Põllumajandus- ja metsandussektori

osakaal on vähenemas (2018. a – 39%), töötleva tööstuse ja teenindussektori osakaalud tõusevad,

enam on tõusnud töötleva tööstuse osakaal (2018. a – 14%). Teenindussektori osakaal on tõusnus

46%-lt 50%-le26. Hõivatute osakaalu järgi on erinevus majandussektorite vahel suur:

teenindussektoris on hõivatud ca 61%, töötlevas sektoris 34% ja põllumajandus- ja

metsandussektoris vaid ca 6% hõivatutest27.

Statistika näitab, et esmatootmine loob oluliselt vähem töökohti kui tooraine töötlemine ja

väärindamine. Kohaliku ressursi kestlik väärindamine kohapeal selliselt, mis aitab kaasa

võimalikult kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele, on käesoleva strateegia üks eesmärke.

Kohalikul ressursi töötlemisel põhinevaid ettevõtteid on tegevuspiirkonnas hinnanguliselt 150-

180, sh nii toidu töötlejad kui ka toitlustust pakkuvad ettevõtjad.

Tegevuspiirkonnas on head väljavaated nii ökoturismiks kui ka ökotootmiseks. Valgamaal on

kokku ca 12 000 ha mahemaad, ca 27% kogu kasutatavast põllumajandusmaast (2017)28, väga

kõrge on mahedalt peetud lammaste hulk (3810)29. Mahetootjaid on tegevuspiirkonnas 82,

mahekäitlejaid 1230. Mahekäitlejate arv on hetkel veel väike. Soodustama peab innovaatilisi

lahendusi ja tootmisviise, mis aitavad tooteid paremini väärindada. Samavõrra oluline on ka

biojääkidele ja kaassaadustele lahenduste leidmine ning kasutuselevõtt väärtusliku ressursina (nt

toidu, pakendite, materjalide, energia jpm tootmiseks). Bioloogiliste ressursside laialdasem

tarvitamine ettevõtlussisendina on ka „Põllumajanduse, kalanduse valdkonna arengukava aastani

2030“ peamine fookus (biomajanduse edendamine)31. Ökokogukondade Eesti – ökoloogilisema

ja sotsiaalsema elulaadiga senisest lokaalsem ja hajutatum elamisviis, mis baseerub

ökoloogilisusel ja kohapõhisusel – on üks Eesti regionaalse majanduse neljast stsenaariumist

Lõuna-Eesti jaoks aastaks 203532. Tegevuspiirkonnas tegutseb juba pikka aega ökokogukond

Parmu Ökoküla, mis on heaks näiteks nii kogukondlike toodete ja teenuste väljaarendamisel kui

ka uute elanike juurdetoomisel oma kogukonda.

25 Statistikaamet: ER032: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted töötajate arvu ja haldusüksuse järgi; Elva

valla külade ettevõtete andmed on infoportaalidest www.teatmik.ee ja www.krediidiraportid.ee (seisuga

10.09.22) 26 Statistikaamet: ER0309: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted haldusüksuse ja tegevussala järgi.

Hladusjaotus seisuga 01.01.2018 27 Statistikaamet: TT241: Hõivatud elukoha, piirkonna, maakonna ja majandussektori järgi (kvartalid)

(2021; Valgamaa) 28 Statistikaamet: PM028: Kasutatav põllumajandusmaa maakonna järgi, 2004-2017 29 Mahepõllumajandus Eestis. Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Mahepõllumajanduse Koostöökogu,

2021 30 Põllumajandus- ja Toiduamet, mahepõllumajanduse register 31 Põllumajanduse, kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, Maaeluministeerium 32 Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid. Lõuna-Eesti aastal 2035. Arenguseire Keskus, 2022

23

Selle stsenaariumiga käib käsikäes ka ökoturism – keskkonnahoidlik, vastutustundlik, sotsiaalset

ja looduslikku taluvust ning kohalike elanike heaolu arvestav turism (analoogne käsitlus on

„säästva turismi“ terminile). Ökoturismi kasvuks on tegevuspiirkonnas kõik eeldused olemas.

Tegevuspiirkonnas on juba olemas ökoturismi kvaliteedimärgisega EHE turismitooteid ja –

teenuseid, aga soodustama peab ka uute omanäoliste ja kohapõhiste ökoturismitoodete ja -teenuste

lisandumist. Loodusturismi tervikuna tuuakse esile ka elanike küsitluses kui seni alakasutatud

ressurssi nagu ka spordi- ja aktiivturismi.

Lõuna-Eesti turismistrateegia 2021-2025 kohaselt annavad just ökoturism ning rohepööre

piirkonnale juurde võimalusi rõhutada Lõuna-Eesti traditsioonilist eluviisi ning erinevaid

kultuuriruume, tõsta esile kohaliku tooraine kasutamist ning kujundada väärtuspakkumist

külastajate, tööstuse, keskkonna ja vastuvõtvate kogukondade vajadustest lähtuvalt, võttes arvesse

praeguseid ja tulevasi majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid33.

Aktiivturismiga tegelejaid (nii ettevõtjad kui ka MTÜd) on tegevuspiirkonnas hinnanguliselt 150,

nende hulgas on ka spordiklubid, mis lisaks treeningtegevusele korraldavad ka üritusi ja pakuvad

teenuseid nii liikmeskonnale kui ka piirkonna külastajatele, nt Nõuni Purjeklubi.

Turismil ja puhkemajandusel on selgeid seoseid loomemajanduse erinevate harudega (nt kultuur

ja kultuuripärand; loovtööstus, sh disain, reklaam; etenduskunstid jpm). Loomemajandussektorit

tervikuna iseloomustab suurenev interdistsiplinaarsus – seotus teiste valdkondade ja sektoritega.

Eesti loomemajanduse olukorra kaardistuses on märgitud, et loomemajandust iseloomustatakse

noore ja ettevõtliku valdkonnana, mis pakub hõivet noorele tööjõule, väikeettevõtetele ning on

oluliseks digimajanduse veduriks. Piirkonnad, kus on loomingul põhineva majanduse osakaal

kõrgem, on atraktiivsemad ja meelitavad juurde talendikat tööjõudu34. Loomemajanduse

potentsiaali ärakasutamine on fookuses ka käesolevas strateegias, kuna loomeettevõtted saavad

toimida väga hästi ka hajaasustusega piirkondades, seda tänu koostööle, ühisturundusele,

digilahendustele, jagamismajandusele jm.

Ettevõtete suurus: 96% tegevuspiirkonna äriühingutest on mikroettevõtted (alla 10 töötajaga).

Võrreldes 2018. a on 1%-punkti võrra lisandunud väikeettevõtteid (10–50 töötajat) – 4%.

Keskmise suurusega (50–250 töötajat) ettevõtteid on tegevuspiirkonnas mõned üksikud (kokku 9

ettevõtet). Suuri ettevõtteid (üle 250 töötaja) on üks, Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS, mille

töökohad ei asu kõik tegevuspiirkonnas (erinevad hooldekodud üle Eesti).

Põllumajandusuuringute Keskuse maaettevõtluse uuringust selgub, et kõikides majandussektorites

oli kuni üheksa töötajaga äriühingute keskmine müügitulu väiksem kui 200 tuhat €, mis ilmestab

suurusgrupi ettevõtete suhtelist väiksust35. See toob kaasa ebapiisava investeerimisvõime, mis

omakorda mõjutab nii tootlikkust kui ka innovatsioonivalmidust. Uuringu kohaselt on

kapitaliressursi puudus peamine ettevõtte arengut takistav tegur maapiirkonnas (82-100%

ettevõtetest sõltuvalt majandussektorist). Tootmisprotsessis on kõige problemaatilisemaks toodete

33 Lõuna-Eesti turismistarteegia 2021-2025 34 Eesti Loomemajanduse uuring ja kaardistus. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2022 35 Põllumajandusuuringute Keskus, Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötelmise ja

turustamisega tegelevate ja maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete toetusvajaduse ja võimaliku

sekkumisvajaduse uuring (2019)

24

omahinna tase ja selle alandamine ning uute tehnoloogiate juurutamine (30–70% ettevõtetest), mis

on otseselt seotud tootmismahu ja müügitulu suurusega. Oluliseks arengutakistuseks peetakse ka

(uute) toodete turule tulemise kulukust (üle 40% ettevõtetest), mis on samuti seotud

kapitaliressursiga. Taristuprobleemidest on maaettevõtetel esikohal juurdepääsuteede puudulikkus

ja kiire internetiühenduse puudumine (43–58% ettevõtetest, v.a metsamajandajad, kes ei pea

internetti oluliseks). Kokkuvõtlikult tõi uuring välja, et ettevõtte peamiseks jätkamist takistavaks

teguriks märgiti ettevõtte väiksust ja laienemise võimaluste puudumist eelkõige kapitali osas (60–

71% ettevõtetest, sektorite erinevust ei ole), sh puuduvad vahendid koostööks teadusasutustega

(20-70% ettevõtetest sõltuvalt sektorist)36.

Tööjõu haridustasemelt jääb tegevuspiirkond ja Valga maakond tervikuna Eesti keskmisele

näitajale oluliselt alla: ligi ¼ (24%) maakonna tööealisest elanikkonnast (15–74-aastased) on

esimese taseme haridusega (põhihariduseta, põhiharidus või kutseharidus põhihariduse baasil),

olukord ei ole võrreldes 2018. a muutunud. Eestis keskmiselt on 18% tööealisest elanikkonnast

esimese taseme haridusega37. Keskmisest madalam haridustase pingestab omakorda tööturgu,

kuna vajalike oskustega spetsialiste napib. Kui arvestada ka tegevuspiirkonna kõrget tööpuudust,

on tegemist strukturaalse tööpuudusega – tööotsijate teadmised ja oskused ei vasta piirkonna

tööturu nõudmistele.

Valga maakonna arengustrateegia 2035+ toob murekohana välja, et koos elanike arvuga kahaneb

jätkuvalt ka õpilaste arv, mis survestab maakonna haridusasutuste senist toimimist.

Arengustrateegia seab üheks eesmärgiks ka kvaliteetsete ja mitmekülgsete haridusvõimaluste

arendamise, sh kutsehariduse populariseerimise ning töökohapõhise õppe edasiarendamise38.

Maakonna arengustrateegia toob ühe fookusena välja rändepöörde, mille sisuks on noorte

tagasirände stimuleerimine ja elanike arvu stabiliseerimine. Meetmetena nähakse ette nii aktiivset

noorsootööd, huvitegevust, spordi- ja kultuurielu kui ka noorte kaasamist ja ettevõtlikkuse

toetamist39. Kõikidesse loetletud tegevustesse panustab ka käesolev strateegia. Kõik

tegevuspiirkonna vallad (Valga, Otepää ja Elva) panustavad elukeskkonna turundamisesse „Maal

elamise päeval“ osalemisega. Kagu-Eesti maakondadest on tegevuspiirkond ainus, kes selles

tegevuses osaleb. Turunduse eesmärgiks on sisserände soodustamine (noored, noored pered jt).

Ühe meetmena toetamaks (noorte) spetsilistide jäämist ja tulemist piirkonda on

Rahandusministeerium välja töötanud Kagu-Eesti spetsialistide eluasemetoetuse40. Toetussumma

ei ole suur (kuni 10 000€), kuid toetab oskustega ja haritud spetsialistil piirkonnas eluruumi ostmist

või ehitamist/renoveerimist. Meede on hästi vastu võetud (2020-2021).

Hõivatud: Valgamaad nagu ka kogu Kagu-Eestit iseloomustab vanusegrupis 15-64 Eesti

keskmisest madalam tööjõus osalemise määr – 71,2% (aastal 2020 – 75,3%). Tegevuspiirkonna

36 Ibid. 37 Statistikaamet: REL21302: Vähemalt 15-aastased haridustaseme, soo, vanuserühma ja elukoha

(haldusüksus) järgi, 31.12.2021 38 Valga maakonna arengustrateegia 2035+ 39 Ibid. 40 Rahandusministeerium, Kagu-Eesti spetsilistide eluaseme toetus

25

tööturul on seega vähem inimesi kui mõnes teises Eesti piirkonnas. Eesti keskmine tööjõus

hõivatute määra on 79,1% (2021). Tööhõive määr on Valgamaal 64,9%41.

Kõige enam hõivatuid maakonnas töötab teenindussektoris – 60,6% (2020) (2018 – 59%).

Sekundaarsektoris on hõivatud 33,6%, osatähtsus on 2018. a võrreldes jäänud samaks. Põllu- ja

metsamajanduses on hõivatud 5,8% töötajatest, selle sektori osakaal on langenud (2018. a – 8%)42.

Rahvaloenduse (2021) järgi on tööalase rändega43 seotud 39% tegevuspiirkonna hõivatutest, 61%

tegevuspiirkonna hõivatud inimestest töötab elukohajärgses maakonnas. Elukohaga samas

kohalikus omavalitsuses töötab omakorda 55% tegevuspiirkonna hõivatutest. See tähendab, et nii

maakonnasisene kui ka -väline tööalane ränne mõjutab paljude tegevuspiirkonna töötajate

igapäevaelu. Väljaspool Valga maakonda töötab rohkem mehi.

Tööalasteks tõmbekeskusteks on nii Tartu kui ka Tallinn – keskmiselt 12% tegevuspiirkonna

hõivatud inimestest töötab Tartus ja 10% Tallinnas. Elva piirkonna külasid mõjutab Tartu tööalase

keskusena kindlasti rohkem, aga täpsemad andmed Elva piirkonna külade kohta puuduvad. Tartu

on asukoha tõttu olulisem ka Otepääle (16% hõivatutest töötab Tartus). Välismaal töötamise

osakaal on marginaalne, mis viitab sellele, et Läti ei ole atraktiivne töörände suund, teised

välisriigid on tegevuspiirkonnast kaugel.

Mida rohkem on tegevuspiirkonnas endas atraktiivseid töökohti, seda väiksemaks muutub ka

tööalane ränne.

Tabel 5 Tööalane ränne*

KOV Töö-

koha

asu-

koht

kokku

Töö-

koht

Eestis

..töök

oht

Talli

nnas

% ..töö

koht

Tart

us

% Töö-

koht

eluko

ha

maa-

konna

s

% ..töökoht

elukohaga

samas

kohalikus

omavalitsuses

% Töö

koht

välis

-

maa

l

%

KOKKU ..Otepää vald 2949 2938 269 9 460 16 1714 58 1594 54 10 0,34

..Valga vald,

v.a Valga linn 1408 1406 155 11 132 9 892 63 784 56 3 0,21

Mehed ..Otepää vald 1476 1469 153 10 234 16 817 55 758 51 7 0,47

..Valga vald,

v.a Valga linn 713 711 87 12 58 8 433 61 371 52 3 0,42

Naised ..Otepää vald 1473 1470 116 8 226 15 899 61 836 57 3 0,20

..Valga vald,

v.a Valga linn 695 693 68 10 74 11 459 66 413 59 0 0,00

* Andmed ilma Elva valla küladeta

41 Statistikaamet: TT4645: 15-74-aastaste hõiveseisund piirkonna, maakonna ja vanuserühma järgi 42 Ibid. 43 Statistikaamet: REL21008: Hõivatud tööalase seiundi, soo ja elukoha (haldusüksus) järgi, 31.12.2021

26

Üldine ettevõtlusaktiivsus tegevuspiirkonnas on kasvanud võrreldavas tempos Eesti üldise

ettevõtlusaktiivsusega – ettevõtteid on tegevuspiirkonnas 1000 elaniku kohta 103 (2018. a – 90).

Eesti keskmine ettevõtlusaktiivsus on 109 (2018. a – 97).

Ettevõtlusaktiivsus on tegevuspiirkonna kantides väga erinev, erinedes kõige aktiivsema (Elva

valla külad) ja mitteaktiivsema (Valga vald) piirkonna vahel kaks korda: tegevuspiirkonna Elva

valla külades on ettevõtteid 1000 elaniku kohta 168, Valga vallas (ilma Valga linnata) aga 82.

Otepää valla keskmine ettevõtlusaktiivsus on 105.

Valga maakonna osakaal kogu Eesti sisemajanduse kogutoodangust on väike (vaid 0,84%), Valga

maakonna osatähtsus on ka langevas trendis (2018. a – 1%). SKP elaniku kohta jääb Eesti

keskmisele alla 2,6 korda44.

Üheks probleemiks, mis toob kaasa ka madalama kogutoodangu, on tööjõu tootlikkus: Eesti

keskmine tunnitootlikkus lisandväärtuse alusel on 22,10€, Valga maakonna keskmine on 20,6€45.

Ühelt poolt võib seda tingida tööjõu keskmisest madalam haridustase, teisalt aga ka ettevõtete

võimekus uuendada tootmisseadmeid, mis aitavad tootlikkust tõsta. Madalama tootlikkusega

kaasneb ka madalam töötasu. Soodustada tuleb seega investeeringuid kaasaegsetesse seadmetesse,

mis aitavad vähendada käsitööndusliku tootmise osa.

Valgamaa ettevõtteid kirjeldab ka madal ekspordivõimekus – eksportivaid ettevõtteid on

maakonnas ainult 175 (2020), kogu Eesti väliskaubandusest moodustab Valgamaa osa ainult

1,5%46. Ekspordivõimekuse tõstmine ei ole käesoleva strateegia prioriteet. Küll aga on üheks

eesmärgiks soodustada ettevõtjate koostööd, nt ühine turundus ja arendustegevus, või ühise

tegevuse ja paikkonna ümber moodustatud klastrite arendamist, et tõsta tegevuspiirkonna

ettevõtjate konkurentsivõimet Eesti-siseselt.

Tegevuspiirkonna looduskeskkond pakub häid võimalusi elu- ja ettevõtluskeskkonnana. Turism ja

puhkemajandus on piirkonnale olulised tegevusalad, samuti kohalikul toormel põhinev toitlustus.

Need tegevusalad võimaldavad konkurentsivõimelist teenust/toodet pakkuda ka väiketootjatel

ning elulaadiettevõtjatel. Sellised ettevõtjad on tegevuspiirkonna jaoks oluline inimkapital, kes

väärtustavad kohalikku keskkonda ja aitavad kaasa piirkonna eripära säilimisele.

Valga maakonnas on nii majutus- kui ka voodikohti ning majutatuid Lõuna-Eesti maakondadest

kõige rohkem (v.a Tartu maakond koos Tartu linnaga). Valgamaa majutuskohti iseloomustab

Covid-aegsel perioodil (2020-2021) hea voodikohtade täituvus (18-24%), Eesti keskmisega

võrdne, kuid Covid-eelsel (2019) perioodil jäi see Eesti keskmisele oluliselt alla: Eestis keskmiselt

38%, Valgamaal 23%47.

Tegevuspiirkonna majutusettevõtjaid iseloomustab pigem väiksus, mis soodustab küll pereturismi,

kuid mis võib saada takistavaks teguriks nt äriturismi puhul. Samas on piirkonnas toimunud

suurüritused näidanud, et turismiettevõtjate omavaheline koostöö sujub hästi.

44 Statistikaamet: RAA0050: Sisemajanduse koguprodukt maakonna järgi (ESA 2010) 45 Statistikaamet: EM004: Ettevõtete (20 ja enama hõivatuga) majandusnäitajad maakonna järgi 46 Statistikaamet: VK04: Kaupade eksport ja import haldusüksuse järgi (2004-2020) 47 Statistikaamet: TU110: Majutuskohatde mahutavus, majutatud ja majutatute ööbimised maakonna järgi

27

Siseturistide arv: 2019. aastal külastas Valga maakonnas majutatuid välisturiste kokku 18 704

inimest (kasv eelmise aastaga võrreldes 15%), siseturiste 77 258 (kasv 29,1%) inimest. Covid-

pandeemia mõjutas välisturistide arvu oluliselt: 2020. a langes välisturistide majutuste arv eelmise

aastaga võrreldes 66,5% ja jäi madalaks ka 2021. a. Siseturistide arv langes 2020. a 11,5%,

seevastu 2021. a on Valgamaad eelmise aastaga võrreldes külastanud 16% rohkem siseturiste,

siseturistide arv maakonnas on ületanud Covid-eelse aja (79 338 inimest). Valgamaa osatähtsus

siseturismis on mõnevõrra suurenenud (2021. a – 5,04%, 2018. a – 4,12%)48.

Käesoleva strateegia eesmärgiks on toetada nii endale töökohale loomist, sh elustiiliettevõtteid,

kui ka kasvupotentsiaaliga mikroettevõtteid, mis aitavad kasvatada kohalike elanike heaolu ning

parandada tööturu üldist olukorda tegevuspiirkonnas.

2.4. Tehniline infrastruktuur

Teed ja kergliiklusteed: Aegruumilised vahemaad tegevuspiirkonna ja teiste Eesti piirkondade

vahel on järjest vähenevad tänu teedevõrgu korrastamisele. Tegevuspiirkonna siseselt läbib

piirkonda tihe teedevõrk, kuid kruusateede suur osakaal (49,8%, Eesti suurim)49 mõjutab nii elu-

kui ka ettevõtluskeskkonda. Elanike küsitlus toob välja ühe olulisema probleemina just halvenenud

teede olukorda (1/3 vastanutest). Kagu-Eesti tegevuskava 2030 seab Kagu-Eestis kruusakattega

teede, mille liiklussagedus on üle 50 auto/ööpäevas, sihttasemeks 0 km50.

Tegevuspiirkonda läbivat Jõhvi-Tartu-Valga maanteed ehk Via Hanseaticat nähakse „Üleriigilise

planeeringu Eesti 2030+“ kohaselt eeskätte rahvusvahelise turismimarsruudi51, mitte niivõrd

olulise rahvusvahelise kaubaveotrassina. Kogu tegevuspiirkonna territoorium kuulub Via

Hanseatica mõjualasse. Mitmete projektide toel on arendatud Via Hanseatica marsruudile jäävaid

turismiobjekte tegevuspiirkonnas.

Eelmisel strateegiaperioodil on tegevuspiirkonnas tehtud investeeringuid kergliiklusteedesse, ka

mitmesuguseid teisi liikumis- ja treenimisvõimalusi (terviserajad jm) on juurde tulnud.

Kergliiklusteede kasutust nii liikumiseks, nt kombineeritud liikumisviisina (ratas + ühistransport),

kui ka sportimiseks tuleb soosida. Spordiregistri kohaselt on tegevuspiirkonnas 6 sportimiseks

sobivat kergliiklusteed52. Valgamaa terviseprofiil kohaselt on jätkuvalt olulised investeeringud

liikumis- ja sportimisvõimaluste suurendamiseks53. Kergliiklusteed on ka turvalise aspektist väga

olulised, kuivõrd põhimaanteede liiklustihedus on kasvanud.

Transport: Tegevuspiirkonna ühistranspordivõrgu moodustavad busside maakonnaliinid,

vallaliinid, kaugliinid ja rahvusvahelised liinid ning rongiliiklus. Tegevuspiirkonda läbivad

maakonnliinide kõik kolm liinigruppi. Bussiliinivõrgus on toimunud 2015. a võrreldes olulised

48 Ibid. 49 Kagu-Eesti välitööde statistikakogumik, 08.-16.08.2019 50 Kagu-Eesti tegevuskava 2030 51 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 52 Eesti Spordiregister 53 Valgamaa tervise- ja heaoluprofiil, 2018

28

muutused, loodud on MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus, aga näiteks on ka kooliliinid

integreeritud maakonnaliinide võrku. Ühistranspordi kasutajate arvu on oluliselt tõstnud tasuta

maakonnaliinide olemasolu – Valgamaal on olnud kasv 65%. Juurde on tulnud ka liinikilomeetreid

(12,9%)54. Siiski on toimivad ühendused paremini pigem tegevuspiirkonna suuremate asulate

vahel, ääremaaliste piirkondade ühistranspordiühendus on halvem ja sealse piirkonna elanikud

sõltuvad isikliku transpordi olemasolust. Ühistranspordi kättesaadavus ei ole tasuta liinidega

paranenud. Elanike küsitluse järgi on ühistranspordi olukord pigem halvenenud.

Hajaasustuspiirkondades on järjest olulisem nõudlus-/vajaduspõhise transpordi pakkumine, see on

ühe arenguprioriteedina märgitud ka transpordi ja liikuvuse arengukavas. Eesmärgiks on

olemasoleva sõidupargi optimaalsem kasutus, nt sotsiaal- ja tavatranspordi võimalik ühildamine55.

Rongiliiklus: tegevuspiirkonda läbib raudteeliin suunal Tartu-Valga. Reisirongiliiklust teenindab

Eesti Liinirongid AS (Elron). Rongiühendus muudab Tartu ja Tallinna aegruumiliselt oluliselt

kättesaadavamaks, seda ka töökohtade mõttes. Rahvusvahelist reisirongiliiklust hetkel ei toimu,

küll aga on võimalik Valgas ümber istuda Riiga suunduvale rongile. Tartu 2024 kultuuripealinna

tegevuste raames on Tartu linnal soov ja valmisolek taastada rongiühendus Riiaga, sellisel juhul

läbiks liin Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonda. Eesti ja Läti ühishuvi ja kokkulepped

selleks on olemas, kuid finantseerimislahenduste ebaselgus võib liini käivitamisel takistuseks

saada.

Valga maakonna planeeringu 2030+ kohaselt on Tartu-Riia vahelise raudteeühenduse näol

tegemist Eesti-Läti kohaliku tähtsusega ühendusega, mis ei oma laiemat logistilist tähtsust ning

jääb kõrvale nt Euroopa Liidu TEN-T-võrgustikku kuuluvatest ühendustest, samuti Eesti jaoks

logistiliselt olulisimatest ühendustest56. Samas on Venemaa suunalise transiidi ärakukkumine

Ukraina sõja tõttu muutnud transiiditrasside suunda ja olulisust, seetõttu on võimalik ka Tartu-Riia

transiidisuuna tähtsuse muutumine.

Elamumajandus: Leibkondade eluruumide seisund on Valgamaal väga probleemne: maakonna

10,9% leibkondadest on eluruumi seisund kehv (Eesti üks madalamaid näitajaid)57. Sihttasemeks

aastaks 2030 on seatud kehvas seisundis eluruumide osakaal alla 5%. Kagu-Eesti arengukava 2030

toob välja, et kehvad eluasemetingimused on töö ja palga kõrval üheks peamiseks põhjuseks, miks

inimesed elukohavahetust kaaluvad58. Piirkonna madala elatustasemega kaasneb ka madalam

laenuvõimekus, nt eluaseme renoveerimiseks või piirkonda tulles eluaseme soetamiseks. Surnud

ringi võimendab kinnisvara madal hind tagatisena. Valgamaa Partnerluskogu strateegia ja teised

asjakohased meetmed atraktiivse elu- ja töökeskkonna arendamiseks peavad aitama kaasa

tegevuspiirkonna elutustaseme tõstmisele ja elanike sissetuleku parandamisele.

54 Tasuta sõiduõiguse ja 2017-2019 a maakonnaliinide ümberkorralduste mõju analüüs. Transpordiamet,

2021 55 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 56 Valga maakonna planeering 2030+. Ruumilise arengu analüüs. OÜ Hendrikson & Ko, 2014-2015 57 Statistikaamet: LER05: Leibkonnad elukoha ja eluruumi seisundi järgi, 2019 58 Kagu-Eesti tegevuskava 2030

29

Üheks võimalikuks lahenduseks elamumajanduse parendamisel on munitsipaalelamute ehitus.

Selliselt on võimalus pakkuda eluaset spetsialistidele, kes soovivad piirkonda tulla, aga eluaset

siin ei oma (nt noored õpetajad, meditsiinitöötajad jt). Valga vallas on munitsipaalelamu olemas

(asukohaga Valga linnas), Otepää vallas on munitsipaalmaja valmimas.

Telekommunikatsioonivahendid ja nende kasutamine – Covid-pandeemia tõstis kaugtöö

osatähtsuse 28%-le hõivatutest (2021), Valga maakonnas tegi kaugtööd 19,6% hõivatutest59.

Internetiühendus on tegevuspiirkonnas ebaühtlase kvaliteedi ja kättesaadavusega60, seetõttu tuleb

jätkuvalt teha taristuinvesteeringuid kiire püsiühenduse loomiseks ning ruumide/hoonete

parendamiseks, sh kaugtöökeskuste arendamine.

Eesti lairiba plaani 2030 kohaselt on seatud eesmärgiks kogu Eesti katta 5G levialaga, sealhulgas

turutõrkega piirkondades on riigi- ja sideettevõtjate koostöös rajatud baastaristu, mis võimaldab

uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selleks on valitsus eraldanud ka vahendid, esialgne eelarve

perioodil 2022-2027 Otepää valla kohta on ca 1,44 mln €, Valga valla kohta ca 1,1 mln € ja Elva

valla kohta ca 1,26€ mln €61.

Statistika näitab, et hetkel on maalistes asustusüksustes aastaringses internetikasutuse ühendatuses

Valgamaal 47% aadressidest, nö valge ala (pole vähemalt 30 Mbit/s ühendust ja pole seda ka kavas

rajada) osakaaluks 53%. Hajaasustuse tõttu peab valgete alade katmiseks kasutama erinevaid

tehnilisi lahendusi: valguskaabel maasse, valguskaabel elektripostidele ja raadiolahendus (jagatud

ressurss)62.

2.5. Teenused

Üldised probleemid: tegevuspiirkonnas on sarnaselt Eesti paljude teiste piirkondadega üha

keerulisem tagada esmatähtsate teenuste võrdset kättesaadavust.

Üleriigiline planeering Eesti 2030+ defineerib esmatähtsad teenused: alushariduse (lastehoid),

alghariduse, põhihariduse ja keskhariduse pakkumine, perearsti töö, ravimimüük (apteek),

seltsimaja (kogukonnakeskus) ja maakonnakeskuse tegevused. Lisaks teenused, mida pakuvad

pank, päevakeskus, raamatukogu, avalik internetipunkt, staadion, kultuurikeskus, rahvamaja,

spordiväljak, spordisaal (võimla), vallavalitsus ja postiasutus, samuti esmatarbekaupade müük

(kauplus)63.

Tugiteenuste pakkumine, eelkõige huvitegevus, kultuuri- ja spordiürituste korraldamine, ja

arendustöö (nt koolitused) on hetkel peamised kogukonna poolt kogukonna liikmetele pakutavad

tegevused, mis lähtuvad kogukonna vajadustest.

Haridus: Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel oli 2022/2023 õppeaastal tegevuspiirkonnas

kokku 18 alus- ja üldharidusharidust pakkuvat õppeasutust ja 2 huvikooli.

59 Statistikaamet, Kaugtööd teeb üle veerandi Eesti töötajaskonnast. 14.04.22 60 Valgamaa arengustrateegia 2035+ 61 Eesti lairiba plaan 2030. Avalik konsultatsioon, 2022 62 Ibid. 63 Üleriigiline planeering Eesti 2030+

30

Tabel 6 Haridusasutused tegevuspiirkonnas

Haridustase Arv Õppeasutus

Alusharidus 8 Otepää lasteaed, Tsirguliina Kooli lasteaed Õnnelind, Hargla

Kooli lasteaed, Lüllemäe Põhikooli lasteaed, Pühajärve Põhikooli

lasteaed “Pipi”, Puka Kooli lasteaed, Keeni Põhikooli lasteaed

“Kratila”, Rõngu lasteaia filiaalid (Elva vald) (Hellenurme maja

ja Aakre maja)

Alusharidus+põhiharidus/

põhiharidus

8 Õru Lasteaed-Algkool, Lüllemäe Põhikool, Hargla Kool, Keeni

Põhikool, Pühajärve Põhikool, Tsirguliina Kool, Puka Kool,

Palupera Põhikool (Elva vald)

Keskharidus 2 Otepää Gümnaasium, Audentese Spordigümnaasiumi Otepää

filiaal

Huviharidus 2 Otepää Muusikakool, Puka Kunstikool

Lasteaiakohtade puudus tegevuspiirkonnas tekkis teravamalt juba enne Covid-pandeemiat,

pandeemia ja Ukraina põgenike saabumine piirkonda võimendasid seda veelgi. Olukord on veidi

leevenenud uute ruumide leidmiseks ja uute rühmade avamisega, Otepää vallal on plaanis ehitada

uus lasteaed.

Alljärgneval joonisel64 on toodud tegevuspiirkonna omavalitsuste kulutused haridusele, sh noorte

huviharidusele ja – tegevusele. Kulud haridusele moodustavad suure osa kohaliku omavalitsuste

põhitegevuse kuludest ja investeeringutest: 44-54%. Noorte huvihariduse osakaal hariduskulude

osakaal hariduskuludest on kõigis kolmes omavalitsuses kasvanud ja moodustab 3% (Otepää vald)

ja 5% (Valga vald) KOV põhitegevuse kuludest ja investeerimistegevuse väljaminekutest (2021.

a). Otepää vald panustab noorte huviharidusse ja -tegevusse ca 523€ noore (7-18-aastased) kohta,

Valga vald ca 565€ noore kohta (kõikide valla noorte, sh Valga linna noorte kohta), Elva vald ca

465€ noore kohta.

Joonis 5 Hariduskulude jaotus tegevuspiirkonna KOVides

64 Statistikaamet: RR302: Kohalike eelarvete põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse väljaminekud

piirkonna/haldusüksuse järgi. Haldusjaotus seisuga 01.01.2028

31

Noorte huvihariduse ja -tegevuse kulude osakaalu võib mõjutada mõne üldhariduskooli sulgemine,

mille tõttu võivad suureneda KOV eelarves noorte huvitegevuse kulud.

Lähimateks kutseõppeasutusteks on Valgas asuv Valgamaa Kutseõppekeskus ja Tartus tegutsev

Tartu Rakenduslik Kolledž, kus on võimalik korraldada kaasaegsetes õppelaborites ka

täienduskoolitusi.

Tervis, tervishoid ja arstiabi: Valga maakonda iseloomustab negatiivselt suur osakaal inimesi, kellel on pikaajaline haigus –

53,8% kõigist 16-aastastest ja vanematest inimestest (2021. a)65, samuti Eesti keskmisest tunduvalt

kõrgem puuetega inimeste osakaal (19,7%, 2021; Eesti keskmine – 11%)66. Need näitajad

mõjutavad oluliselt tööhõivet. Samas töötus ja mittehõivatus on oluline terviserisk igale inimesele,

kuna tõstab nii individuaalset kui perekonna vaesusriski, mõjutab oluliselt tervisekäitumist,

nõrgendab nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Tervisepiirangutega inimeste suur osakaal omakorda

survestab tööga hõivatud inimesi, et piirkonna tööturgu nõudmistele vastata67.

Tervisepiirangutega inimestele, sh puuetega inimestele on oluline tagada vajadustele vastavad

sotsiaal- ja terviseteenused, abivahendid, IT-lahendused. Samavõrra on oluline ka tegevused

sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks. Nii nendele sihtgruppidele kui ka töötuse sotsiaal- ja

terviseriskide vähendamiseks saab pakkuda täiend- ja ümberõpet, tööharjutusi, nõustamist,

mentorlust, noortele suunatud meetmeid jmt. Nendes valdkondades on võimalus arendada välja

kogukonnateenuseid. Teenuste pakkujaks saavad olla ka kolmanda sektori esindajad, nt pakkudes

tugiisikuteenust.

65 Statsitikaamet: TH90: 16-aastaste ja vanemate pikaajalise haiguse olemasolu maakonna järgi 66 Statistikaamet: THV21: Puudega inimesed maakonna järgi, 1. jaanuar 67 Valgamaa tervise- ja heaoluprofiil, 2018

0

2500

5000

7500

10000

12500

15000

17500

Elva vald Otepää vald

Valga vald Elva vald Otepää vald

Valga vald Elva vald Otepää vald

Valga vald

2019 2020 2021

Hariduskulud, tuhat €

Hariduskulud kokku Sh alusharidus (lasteaiad)

Sh üldhariduskoolid, sh lasteaed-koolid Sh noorte huviharidus ja -tegevus

32

Vanemaealiste elanike osakaalu tõusuga kaasneb terviseprobleemide sagenemine, mis mõjutab

oodatavat eluiga – see on Valgamaa nii meeste kui ka naiste osas lühem kui nt Harjumaal68.

Erinevused on aastate jooksul maakondade vahel siiski vähenenud, samuti on vähenenud

erinevused naiste ja meeste oodatavas elueas.

Valga maakonna terviseprofiil toob välja, et vanemaealiste osakaalu kasvu maakonnas ei saa

üksnes negatiivsest küljest vaadata. Vanemaealisuse piirid ja arusaam vanemaealistest on pidevalt

muutuv ning konkreetsest kontekstist sõltuv. Vanemaealised on siiani vähekasutatud ressurss

maakonna erinevate eluvaldkondade arendamisel69 – nn hõbemajanduse, vanemaealistele

suunatud teenuste/kaupade võimaluste ärakasutamine. Valgamaale on asutatud hõbemajanduse

kompetentsikeksus, kuid selle tegevus ei ole rahastuspuuduste tõttu käivitunud.

Meditsiiniteenuse kättesaadavus on tegevuspiirkonnas pigem halb, seda eelkõige kauguse,

ebasobivate transporditingimuste ning ravi kalliduse tõttu. Piirkonna lähim aktiivravihaigla asub

Valga linnas, SA Tartu Kiirabi pakub erakorralist meditsiiniabi Otepää kiirabijaamas.

Sotsiaalhoolekanne: tegevuspiirkonnas tegutseb seisuga 01.01.2022 seitse ravi- ja

hoolekandeasutust, sh üks asenduskoduteenuse pakkuja. Tegevuspiirkonnas tegutseb ka üks

päevakeskus.

Hajaasustuse ja abivajajate suurenemise tõttu on üha keerulisem tagada sotsiaalteenuste

kättesaadavus. Kaasata saab nii vabatahtlikke kui ka kogukondi, et märgata ja toetada abivajajaid

nii ennetustöös kui ka teenuste korraldamisel. Valgamaa terviseprofiili tegevuskavas tuuakse ühe

prioriteetse tegevusena välja eakatele suunatud hoolekandeteenuste laienemine koostöös

kogukondade ja MTÜdega. Terviseprofiili tegevuskava märgib ka eakate kaasamisvajadust

kogukonnategevustesse ning eakate organisatsioonide tegevuse (sh huvitegevus, liikumis- ja

kultuuriüritused jm) toetamise70. Kõikide tegevuste eesmärgiks on vaimse ja füüsilise toimetuleku

parandamine võimalikult pikaks iseseisvaks eluks kodus, et vähendada sotsiaalhoolekande

koormust.

Kultuur, sport ja vaba aeg: tegevuspiirkonna suuremates asulates on olemas kohalikud

kultuurikeskused (rahvamajad, kultuurimajad, seltsimajad) ja raamatukogude võrgustik.

Tegevuspiirkonnas tegutseb kümme rahva- või kultuurimaja ja 18 raamatukogu. Olulist muutust

viimastel aastatel ei ole olnud. Ainsana lõpetati tegevus Tsirguliina Rahvamaja Laatre

Vabaajakeskuses. Tegevuspiirkonnas asub viis muuseumi.

Spordiharrastajate arv on Valgamaal igal aastal tõusnud71, tegevuspiirkonnas on palju

spordirajatisi, koolide juures on üldjuhul olemas võimlad ja väliväljakud. Piirkonnas on kuus

Spordiregistrisse kantud terviserada.

68 Statistikaamet: RV0452: Oodatav eluiga sünnimomendil ja elada jäänud aastad maakonna, soo ja

vanuserühma järgi 69 Valgamaa tervise- ja heaoluprofiil, 2018 70 Ibid. 71 Statistikaamet: KU163: Harrastajad maakonna, vanuserühma ja soo järgi

33

Otepää valla ja Valga valla 2021. a kulutused vabale ajale, kultuurile ja religioonile72 on eelmise

aastaga võrreldes suurenenud, kuigi osakaaluna kogu põhitegevuse kulutustest on Otepää valla

kulutusele vabale ajale on vähenenud. Elva valla kulutused vabale ajale on aastaga võrreldes

vähenenud oluliselt.

Proportsionaalselt suurema osa vaba aja kulutusest moodustavad kõigil KOVidel sport,

raamatukogud ja rahvuskultuur, kuid märkimisväärne on ka noorsootöö ja noortekeskuste kulude

kasv.

Noorsootööga on tegevuspiirkonna noored rahul, kõige suurem rahulolu on Otepää valla noortel

(rahulolu koondhinnang on 84 punkti 100st), kuigi vahe Valga vallaga (koos Valga linnaga) ei ole

suur – Valga valla noored hindavad rahulolu 82 punktiga. Elva valla noored on pisut

rahulolematumad – nemad andsid 79 punkti73.

Tabel 7 Tegevuspiirkonna kohalike omavalitsuse kulutused vabale ajale, kultuurile ja religioonile

2020, tuh € 2021, tuh €

Elva vald Otepää

vald

Valga vald Elva vald Otepää

vald

Valga vald

Põhitegevuse kulud ja

investeerimis-tegevuse

väljaminekud, kokku

25876,0 11022,3 27998,0 29529,9 13910,3 24487,7

Vaba aeg, kultuur ja

religioon

5111,7 1001,4 2375,1 3323,5 1054,0 3066,7

Osakaal kogu

investeerimis-tegevusest,

%

19,8 9,1 8,5 11,3 7,6 12,5

sh sport 3223,6 204,6 590,5 756,9 204,6 565,3

Osakaal kogu

investeerimis-tegevusest,

%

12,5 1,9 2,1 2,6 1,5 2,3

sh noorsootöö ja

noortekeskused

173,5 57,1 154,6 341,7 116,6 171,1

Osakaal kogu

investeerimis-tegevusest,

%

0,7 0,5 0,5 1,2 0,8 0,7

sh vaba aja (üritused)

tegevused

208,4 13,7 159,3 200,9 22,4 153,1

Osakaal kogu

investeerimis-tegevusest,

%

0,8 0,1 0,6 0,7 0,2 0,6

sh raamatukogud 400,9 169,3 553,0 407,7 175,2 618,2

Osakaal, % 1,5 1,5 2 1,4 1,3 2,5

sh rahvakultuur 963,4 378,5 604,0 1481,0 427,9 752,1

Osakaal kogu

investeerimis-tegevusest,

%

3,7 3,4 2,2 5 3,1 3,1

72 Statistikaamet: RR302: Kohalike eelarvete põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse väljaminekud

piirkonna/haldusüksuse järgi. Haldusjaotus seisuga 01.01.2028 73 Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020. OÜ Heiväl/ Heiväl Consulting ™, MTÜ Balti

Uuringute Insituut, 2021

34

Allikas: Statistikaamet

Huviringid toimuvad suuresti koolide juures (peamiselt lastele ja noortele), aga ka

kultuurimajades/rahvamajades (peamiselt täiskasvanutele). Huvitegevuse võimalused on aasta-

aastalt paranenud, samas toob Valga maakonna terviseprofiil välja nii laste ja noorte kui ka eakate

huvitegevuse olulisuse ning jätkuva arendusvajaduse ka terviseprofiili tegevuskavas74.

Elanike küsitlus tõi ühe murekohana välja just täiskasvanute vaba aja veetmise võimalused.

Mitmekesised vaba aja veetmise võimalused, sh huvitegevuseks aitavad luua ka elukeskkonna

väärtust ja atraktiivsust.

Muud elukondlikud teenused

Postiteenus on asendumas kaasaegsete võimalustega. Kui 2015. a. tegutses piirkonnas üheksa

postiasutust, siis 2023. aastal on neid viis. Mitmes kohas (Hargla, Koikküla) on vajalikumad

postiteenused (markide, ümbrike ja postkaartide müük) üle antud raamatukogudesse.

Postipakiautomaadid on Otepääl, Sangastes, Pukas, Lüllemäel ja Tsirguliinas.

Vähenenud on ka kohalike poodide arv. 2015. aastal oli piirkonnas 18 poodi (siia pole arvestatud

Otepää kaubandusettevõtteid), praegu on neid 11. Väiksemates ja ka suuremates külades liiguvad

endiselt ka kauplusautod.

Isikuteenuseid nagu iluteenused, massaaž, saun pakutakse peamiselt suuremates keskustes, kuid

on pakkujaid ka väiksemates kohtades nt iluteenused Laatres ja Vaalu külas ning

pesupesemisteenus Harglas.

2.6. Sotsiaalsed riskirühmad ja tervis

Vanemaealised: Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi suureneb 65-aastaste

ja vanemate inimeste osakaal Eestis 2040. aastaks 25,6%-ni, Valgamaal aga 36,7%-ni;

tegevuspiirkonnas arvestades tegevuspiirkonna eakate tänast osakaalu Valgamaa elanikest –

hinnanguliselt 34,5-35%.

Rahvastiku vananemisest ja vähenemisest ning puudega inimeste arvu suurenemisest tingituna on

sotsiaalvaldkonna suurimad murekohad toetada aktiivsena ja tervena vananemist ning ennetada

abituse ja abivajaduse tekkimist.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega iseloomustab Eesti, sealhulgas partnerluskogu

tegevuspiirkonna eakaid suhteliselt vähene sotsiaalne kaasatus. Euroopas on alates 2010. aastast

arvutatud aktiivsena vananemise indeksit (Active Ageing Index75). Indeks iseloomustab

vanemaealiste töötamist, ühiskondlikku aktiivsust (sh teiste pereliikmete abistamist ja

hooldamist), tervist ja isiklikku toimetulekut ning sotsiaalset aktiivsust ja soodustavat keskkonda.

Peale tööhõive on kõigis teistes aktiivsena vananemise valdkondades Eestil suur arenguruum.

Eakate (65-74 aastat) tööturul osalemine kogu tööealisest elanikkonnast (16-74) on Valgamaal

74 Valga maakonna tervise- ja heaoluprofiil, 2018 75 Euroopa Komisjon, Active Ageing Index (2018)

35

(4,3%; 2018. a võrreldes +2%) sarnane Eesti keskmisega (4,2%)76. 65+ vanuses inimeste jätkuv

julgustamine ja toetamine tööturule naasmisel on üks piirkonna väljakutsetest.

Vanemaealised on võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suuremas vaesusriskis. Vanemaealiste ja

eriti üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse risk on mõnevõrra vähenenud,

kuid on endiselt oluliselt suurem (vastavalt 41,4% ja 76,8%) kui kogu elanikkonnal (15,2%77).

Keskmine pension (2022. aastal 552 eurot) moodustab keskmisest palgast umbes 40%, mis tagab

vaid baassissetuleku, hoides vanemaealised absoluutsest vaesusest väljas, kuid jättes nad suhtelisse

vaesusesse. Suhtelise vaesuse piir 2021. aastal oli Eestis 763 eurot. Valgamaa keskmine pension

kuus (545 eurot78) moodustab Valgamaa keskmisest töötasust ca 43%. Suhtelise vaesuse määr on

Valgamaal aga suurem kui Eestis keskmiselt: Valgamaal 27,8% (-1,5% võrreldes 2020. a), Eestis

22,8% (+2,2%79). See tähendab, et 65+ vanusegrupis on tegevuspiirkonnas suuremas vaesusriskis,

eriti üksi elavad ja mittetöötavad eakad, mis omakorda võib suurendada sotsiaalset tõrjutust.

Absoluutses vaesusriskis on puudega inimesed ning vähenenud töövõimega isikud. Viimased

andmed Valgamaa kohta pärinevad aastast 2018 – absoluutses vaesusriskis oli 6,2% inimestest.

Sotsiaalhoolekande kliendid ja omaste hooldajad:

Tegevuspiirkonna nagu ka üldiselt Eesti hoolekande korraldus on keeruline ja vajab

ajakohastamist. Abi andmine on üles ehitatud eelkõige süsteemi loogikat ja spetsialistide

töökorraldust silmas pidades, kus põhiline juhtumikorraldaja roll on abi vajavatel inimestel või

nende lähedastel, kes peavad abi saamiseks pöörduma erinevatesse ametkondadesse. Samas ei ole

sihtgrupp ise sageli teadlik riigi ja kohalike omavalitsuste võimalustest ja kohustustest abivajaduse

korral tuge pakkuda või ei julgeta valitsevate stereotüüpide tõttu abi saamiseks pöörduda. Inimeste

vajaduste vaatest on turvavõrk auklik. Ehkki sotsiaalteenuste pakkumine kohalikes omavalitsustes

on viimastel aastatel kasvanud, on hoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet omavalitsuseti

ebaühtlane80.

Heaolu arengukava 2023-2030 toob ühe väljakutsena esile vajaduse parandada abi pakkumist

vajajatele. Abivajaduse hindamine ja abi osutamine ei vasta enam ühiskonna arengule. Eri

valdkondade (sh haridus, tervis, sotsiaal- ja töövaldkond) vahel killustunud korraldus jätab

osapoolte rollid ebaselgeks, mis toob kaasa asjaolu, et abi andmist ei koordineerita piisavalt

tulemuslikult ning abi ei osutata terviklikult.

Hooldusvajadusega inimeste arv tegevuspiirkonnas kasvab, seda nii elanikkonna vananemise kui

ka erivajaduste tõttu.

76 Statistikaamet: TT4645: 15-74-aastaste hõiveseisund piirkonna, maakonna ja vanuserühma järgi 77 Statistikaamet 78 Statistikaamet: SK154: Keskmine pension kuus maakonna järgi, 01. jaanuar 79 Statistikaamet: LES20: vaesuse ja ilmajäetuse määr elukoha järgi 80 Minuomavalitsus.ee

36

Tabel 8 Puuetega inimeste arv tegevusrühma piirkonnas (seisuga 31.12.2022)81

Vanusegrupp

/ KOV

0-17 18-63 64+ KOKKU Hinnanguline

puuetega

inimeste arv

tegevusrühma

piirkonnas

Elva vald 162 732 1382 2276 162

Otepää vald 52 275 468 795 795

Valga vald

(koos Valga

linnaga)

176 1010 1463 2649 483

Kokku tegevusrühma piirkonnas 1439

12,8% tegevuspiirkonna elanikest on puudega (Eesti keskmine 9,1%) ja 6,2% tööealistest elanikest

on osalise (hinnanguliselt 342 inimest, arvestades tegevusrühma piirkonna elanike osakaalu

Valgamaa elanikest) või puuduva töövõimega (ca 174 inimest) (Eesti keskmine 3,8%82).

Elanikkonna hoolduskoormuse uuringu andmetel83 tegeleb mõne teise inimese hooldamisega 15%

vähemalt 16-aastastest Eesti elanikest, sh vähemalt 7% neid, kes hooldab ainult

leibkonnaliiget/liikmeid, ja 10%, kes hooldab ainult väljaspool leibkonda elavat inimest/inimesi.

Valgamaal hinnatakse uuringu kohaselt, et hooldajaid kokku on vähemalt 19% elanikkonnast, sh

leibkonnas hooldajaid vähemalt 7% ja väljaspool leibkonda vähemalt 13% elanikkonnast. Selle

näitaja poolest oleme kolme suurima hooldajate osakaaluga maakondade hulgas.

Suure hoolduskoormusega (vähemalt 20 tundi nädalas) inimeste osatähtsus vähemalt 16-aastaste

hulgas on Eestis keskmiselt 2,3%84 (2021). Arvestades tegevuspiirkonna puudega inimeste ning

vähenenud töövõimega inimeste arvu on tegevuspiirkonna näitaja hinnanguliselt 3,5-3,8% ja

elanikkonna vananedes kasvab see kiiresti. Suur hoolduskoormus takistab tööealisel

ülalpidamiskohustustega inimestel aktiivselt tööturul osaleda, mis omakorda mõjutab nende

isikute toimetulekut ning sotsiaalset kaasatust.

Abivajajate lähedased sageli ei soovi ega saa jääda tööturult eemale, mistõttu tuleb teenused üles

ehitada nii, et lähedaste koormus keerulisemate kliendigruppide puhul on võimalikult hajutatud.

Hoolduskoormusega inimestele on vaja tagada vähemalt minimaalsed sotsiaalsed garantiid,

parandada nende teadlikkust ja oskusi nii abi küsida kui kodus hooldamist pakkuda ning leida

võimalusi nende töö- ja pereelu paremaks toetamiseks. Samuti vajavad toetamist

hoolduskoormusega inimeste huvikaitseorganisatsioonide teke ja tegevus. 85

81 Eesti Puuetega Inimeste Koda/ Sotsiaalkindlustusamet: puudega inimeste statistika kohalike omavalituste

lõikes 82 Eesti Puuetega Inimeste Koda/ Eesti Töötukassa: Töövõime hindamise statistika 83 Elanikkonna hoolduskoormuse uuring. Turu-Uuringute AS, 2022 84 Statistikaamet: EE01: Arengustrateegia “Eesti 2035” tegevuse mõõdikud 85 Sotsiaalministeerium, Heaolu arengukava 2023-2030 lisa

37

Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ning kõigile on

tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osavõtmiseks. Riigi ja kohalike omavalituste poolt

pakutakse teenuseid, toetusi ja hüvitisi elukeskkonna kompenseerimiseks, sh sotsiaalteenused (nt

koduteenus, isiklik abistaja, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport jm). „Ligipääsetavuse kulu-tulu

analüüsi“86 kohaselt suureneb Eestis aastaks 2031 märkimisväärselt koduteenuse vajadus (kasv

+14% 2020. aastaga võrreldes). Koduteenus on teenus isiku abistamiseks kodu ja isikliku eluga

seotud igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel, et aidata kaasa elukvaliteedi

säilitamisele ja parandamisele harjumuspärases keskkonnas ja väljaspool kodu. Koduteenuse

eesmärgiks on toetada inimese iseseisvat kodus hakkamasaamist, sh abistada kodustes

toimingutes, poes käimisel ja toidukaupade hankimisel; e-teenuste kasutamisel; transpordi

kasutamisel ja teenuskohas toimetamisel (töö, haridus, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste tarbimisel,

kultuuri- ja huvitegevustes osalemisel) ning toetada inimest muude avalike teenuste tarbimisel87.

Koduteenuste kõige olulisemaks sihtgrupiks on eakad ja erivajadustega inimesed. Lisaks

kohalikule omavalitsusele saab koduteenuse-laadseid toetavaid tegevusi pakkuda ka kolmas sektor

(nt nõudepõhise transpordi korraldamisel, huvitegevuste pakkumisel, seltsilise teenuse

korraldamisel jpm).

Terviseseisund: kuigi tervena elada jäänud aastate näitaja tõuseb aasta-aastalt, on Valgamaal see

näitaja siiski väiksem kui Eestis keskmisena: 2020/2021 on sünnihetkest alates ilma

igapäevategevuste piiranguteta jäänud elada keskmiselt 56,97 aastat, Valgamaal aga 53,26 aastat

(erinevus üle 3,5 aasta88). Võrdluses naiste ja meeste tervena elatud aastates on vahed Eesti

keskmisega sama suured: Valgamaa naiste tervena elada jäänud aastad 55,7 (sünnihetk 2019; Eesti

naiste keskmine naistel 58,5), meestel aga 51,6 aastat (Eesti keskmine meestel 54,789).

Maapiirkonna asutuspiirkondade elanike tervena elada jäänud aastad sünnihetkel on üle Eesti 2,8

aastat väiksemad kui linnaliste piirkondade elanikel, seega tegevuspiirkonna oodatavad tervena

elatud aastad on Eesti keskmisest madalamad90.

Haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastad ning enneaegse surma tõttu kaotatud eluaastad ehk

vaevuste tõttu kaotatud eluaastad kokku (tervisekaotus) on Valgamaal oluliselt suuremad kui

Eestis keskmisel: Valgamaal on kaotatud haiguste ja enneaegsete surmade tõttu 347,3 aastat 1000

elaniku kohta (Eesti keskmine 290,2 aastat; 202191). Erinevused maakonniti on suured,

tervisekaotust mõjutavad sotsiaalmajanduslik olukord ja toimetulek, sotsiaalne ja vaimne tervis,

eluviis, riskikäitumine (suitsetamine, alkohol) jm. Valgamaa muutus ajas on olnud positiivne

(2013. a tervisekaotus 1000 elaniku kohta – 467,4 aastat), siiski oleme selle indikaatoriga

halvimate maakondade seas. Arvestama peab ka, et enam kui pool enneaegse suremuse ja

86 Ligipääsetavuse kulu-tulu analüüs. Civitta AS, 2022 87 Ibid. 88 Tervise Arengu Instituut: TE753: Tervena elada jäänud aastad soo, vanuse ja maakonna järgi 89 Tervise Arengu Instituut: Valgamaa tervise ja heaolu ülevaade 2022 90 Statistikaamet: TH752: Tervena elada jäänud aastad asustusüksuse/-piirkonna liigi, soo ja vanuse järgi 91 Tervise Arengu Instituut: TER02: Rahvastiku tervisekaotus, suremuskaotus ja haiguskaotus soo ja

maakonna järgi

38

haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest Eestis tuleneb riskiteguritest või riskikäitumisest, sh

toitumise ja uimastite (sh alkoholi ja tubaka) tarvitamisega seotud riskidest92.

Murettekitav on, et Valgamaa elanike tervise enesehinnang on kõikides vanusegruppides madalam

kui Eestis keskmiselt (nt vanusegrupis 16-24 hindab oma tervist heaks või üsna heaks 57,9%

vastanutest, Eestis keskmiselt 76,4. Vanusegrupp 25-34: Valgamaal hindab heaks või üsna heaks

58,3% vastanutest, Eestis keskmiselt 74,2%; vanusegrupp 35-44: vastavalt Valgamaal 46,9%,

Eestis keskmiselt 63,7%; 202093). Sealhulgas on tööotsijatel ja mittetöötavatel inimeste tervise

enesehinnang oluliselt madalam kui töötavatel inimestel: 32,8% terviseuuringule vastanud

Valgamaa töötutest ja mittetöötavatest inimestest hindab oma tervist halvaks või üsna halvaks,

töötavatest inimestest aga ainult 13,7%.

Madalat tervise enesehinnangut toetab ka pikaajalise tervisprobleemiga inimeste osakaal on

Valgamaal 61,5% 16-aastate ja vanemate inimeste hulgas (Eesti keskmine 47,1%; 202294). Otepää

vallas on pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga inimesi 35% (kõigis vanuserühmades kokku),

Valga vallas (koos Valga linnaga) 43% (202195). Elva valla külade kohta täpsemad andmed

puuduvad.

Tervisest tingitud igapäevategevuste piiratusega 16-aastaste ja vanemate osakaal on Valga

maakonnas 35% (Otepää vallas tervisest tingitud piiratusega inimesi kokku 34%, Valga vallas

(koos Valga linnaga) 35%; Eesti keskmine 27%; 2021), kusjuures naiste tervisest tingitud piiratus

on suurem kui meestel - nii Otepää kui ka Valga vallas (koos Valga linnaga) on naiste vastav

näitaja 38%, meestel 30% (Otepää vald) ja 32% (Valga vald koos Valga linnaga96).

Eeltoodud andmetest on näha, et tegevuspiirkonna tervisepiiratusega inimeste osakaal on Eesti

keskmisest suurem. Füüsilisest tervisest tingitud tervisemured mõjutavad toimetulekut ning

vaimset tervist, mis omakorda survestavad tööturgu ja sotsiaalset kaasatust tervikuna.

Eesti Inimarengu Aruande 2023 kohaselt on kõige tugevam seos eluga rahuloluga just tervise

enesehinnangul: inimese piirkondlik ja sotsiaalne taust, tööstaatus (õppimine/ töötamine/ töötu

olemine) ning sissetulek kokkuvõetuna on umbes sama suure mõjuga kui tervise enesehinnang97.

Seega on oluline erinevate terviseedenduslike tegevuste toetamine (sh sotsiaalne kaasamine,

võrgustikutöö, huvitegevusvõimaluste pakkumine, vaimse tervise alane tugitegevus jm).

Vaimne tervis: Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse järgi tähendab vaimne tervis

heaoluseisundit, kus inimene saab realiseerida oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega

92 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 93 Tervise Arengu Instituut: TKU101: Hinnang oma käesoleva aja tervisele soo ja vanuserühma järgi 94 Statistikaamet: TH90: 16-aastaste ja vanemate pikaajalise haiguse olemasolu 95 Statistikaamet: 21601: Rahvastik pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemaslu soo, vanuserühma ja

elukoha (haldusüksus) järgi, 31. detsember 96 Statistikaamet: RL21611: rahvastik igapäevategevuse tervisest tingitud piiratuse, soo, vanuserühma ja

elukoha (haldusüksus) järgi, 31. detsember 2021 97 Eesti Inimarengu Aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu

39

ning suudab töötada efektiivselt98. Vaimse tervise riskiteguritest iseloomustab Valga maakonda

Eesti keskmisest pisut kõrgem stressitase: Valga maakonnas on stressi või vaimse pinge all

kannatanud 23,4% elanikest, Eestis keskmiselt 19,8% (2020). Eesti keskmisest kõrgem stressitase

on Valgamaal just nooremate inimeste hulgas (vanuses 16-34). Valgamaa elanikud kogevad

üleväsimust sagedamini kui Eestis keskmiselt: Valgamaal elanikest 46,5%, Eesti keskmiselt

42,8% on tundunud tihiti või sageli üleväsimust viimase 12 kuu jooksul. Samas masendust ja

depressiooni kogevad inimesed Valga maakonnas Eesti keskmisest veidi vähem (Eestis keskmiselt

21,3%, Valga maakonnas 19,8%99).

Tervist toetavate tegurite osas kirjeldab Valga maakonda suurem tervisespordi harrastajate

osakaal: Valgamaal harrastab tervisesporti 2-7 korda nädalas 47,7% inimestest, Eestis keskmiselt

45,1%. Samas tervislikuma toitumise osas (puu- ja köögiviljade tarbimine) jääme Eesti keskmisele

alla100. Eesti Inimarengu Raporti 2023 kohaselt on ka ebaregulaarne toitumine üks märk võimalike

vaimse tervise probleemide esinemisest täiskasvanutel101. Valga maakonda kirjeldab suurem hulk

regulaarselt mõnda toidukorda vahele jätvate inimeste osakaal (Eestis keskmiselt 22,8%, Valga

maakonnas 27%)102. Väga suur erinevus Eesti keskmise ja Valga maakonna vastava näitaja vahel

on vanuserühmades 35-44 ja 55-64 ehk nii parimas tööeas kui eakama tööealise elanikkonna

hulgas.

Vaimse tervise riskiteguritest iseloomustab Valga maakonna elanikke Eesti keskmisest ka kõrgem

tubakatoodete ja alkoholi tarbimine.

Võrreldes teiste riikidega esineb Eestis rohkem eakate (vanuses 65+) depressiivsust, eriti

meestel. Eesti Inimarengu Aruanne toob soovituse vanemaealiste paremaks sotsiaalseks ja

füüsiliseks kaasamiseks ühiskonnaellu, mis olenemata eakate terviseprobleemidest aitaks kaasa ka

vaimse tervise parandamisele vanemas eas. Oluline on ka elukestev õppimine ja huvitegevus

(sõltumata vanuserühmast, aga eriti eakate puhul): elukestev õppimine ja huvitegevuses osalemine

toetab subjektiivset heaolu ja hoiab sotsiaalselt sidusana103.

Eesti Inimarengu Aruanne toob välja vaimse tervise näitajate keskmise prognoositud tõenäosuse

maakondade lõikes. Kõikide toodud näitajate poolest on Valgamaa üks kõrgema tõenäosusega

piirkondi: stressi tekkimine 0,19, depressiivsus 0,21, üleväsimus 0,42104. Mida rohkem esineb

inimesel käitumuslikke riskitegureid, seda tõenäolisem on vaimse tervise probleemide esinemine,

mida omakorda võimendab madalam sotsiaalmajanduslik staatus (tööpuudus, mittetöötamine)105.

Lisaks inimese enda vastutusele riskitegurite vähendamisel saab vaimse tervise riske vähendada

98 Eesti Inimarengu Aruanne 2023. Vaime tervis ja heaolu 99 Tervise Arengu Instituut: TKU104: Vaimse tervise riskitegurid elukoha maakonna ja peamiste

sotsiaaldemograafiliste näitajate järgi, 2020, stress ja depressioon: viimase 30 päeva jooksul 100 Tervise Arengu Instituut: TKU110: Toitluse ja liikumise kaitsetegurid elukoha maakonna ja peamiste

sotsiaaldemograafiliste näitajate järgi, 2020 101 Eesti Inimarengu Aruanne 2023. Vaime tervis ja heaolu 102Tervise Arengu Instituut: TKU102: Riskikäitumine elukoha maakonna ja peamiste

sotsiaaldemograafiliste näitajate järgi, 2020 103 Eesti Inimarengu Aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu 104 Ibid. 105 Eesti Inimarengu Aruanne 2023. Vaime tervis ja heaolu

40

sotsiaalsete ja majanduslike ennetusmeetmetega nii kogukondlikul kui ka regionaalsel tasandil,

seega käesolev strateegia panustab nii vaimse tervise probleemide ennetamisesse kui ka vaimse

tervise tasakaalu hoidmisele.

Elukeskkonnal, nii füüsilisel kui ka loodulikul on oluline mõju vaimsele tervisele. Vaimset tervist

toetava elukeskkonna kujundamine tegevuspiirkonnas on oluline, arvestades sealjuures

tervisemõjudest lähtuvat ruumilist planeerimist, liikumisruumi ja –trajektoore ning sotsiaalset,

keskkondlikku ning majanduslikku koormustaluvust ning keskkonnasaaste mõjusid.

2.7. Kogukonnad, seltsitegevus

Kogukonnad. Viimastel aastatel on piirkonnas kogukondade aktiivusus tõusnud. Võrreldes 2018.

aastaga on 2022. aastaks registreeritud mittetulundusühingute arve tõusnud 26%. 34% nendes on

suunatud kogukondade arendamisele. Loodud on 7 uut küla/asumiseltsi (Nõuni, Päidla, Tiidu,

Hellenurme, Iigaste, Otepää Aedlinn, Laatre).

Tegevuspiirkonnas on palju erinevaid kogukonnakeskusi, kuid kogukonnas pakutavate teenuste

hulk ja kvaliteet ei ole ühtlane. Teenused on kättesaadavamad keskasulates (endised valla- või

kollektiivmajandite keskused), kus on suuremad huvitegevuste võimalused (kas kultuuri-, rahva-

või seltsimajas või noortekeskuses, -toas), sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri olemasolu

(spordirajatised, külaplatsid jms) ja teenuste koondumine (haridusasutused, pood jms).

Aktiivsemad kogukonnad kasutavad kultuuri-, rahva- või seltsimaja enamasti mitmeotstarbeliselt

erinevate sihtgruppide poolt. Enamasti tegutsevad just aktiivsemates kogukondades nii MTÜd kui

seltsingud.

Kogukondade ühistegevus on koondunud erinevatesse kogukonnakeskustesse. Sageli on nendeks

kultuurimajad või rahvamajad, aga oluliselt rohkem on neid hooneid või ruume, mis on antud

kogukonna kasutusse valla või eraisiku poolt. Kuuel seltsil on neile endale kuuluv maja.

Eelmisel perioodil käivitusid tänu partnerluskogu toetusele ning aktiivsete inimeste eestvedamisel

nii Otepää kui Valga vallas kogukondade võrgustike tegevused, mis pakuvad kogukondade

eestvedajatele uusi teadmisi ja võimalust vahetada kogemusi ning algatada koostööd teiste

kogukondadega. Oluline roll kogukondade arendamisel on ka SA Valgamaa Arenguagentuuril,

kes nõustab kogukondi ja MTÜsid. Partnerluskogu rolliks ka edaspidi saab olema

tegevuspiirkonnaülese kogukondade võrgustiku hoidmine.

Otepää valla territooriumil asub 52 küla, 2 alevikku (Puka ja Sangaste) ja Otepää linn. Piirkonnas

on 16 mandaadiga küla- või alevikuvanemat, kelle tegevus hõlmab 18 küla ja 1 alevikku. Lisaks

tegutseb veel 5-7 külas väiksema aktiivsusega seltsing, selts või on eestvedajad. Otepää linnalise

asumitest on ainsana aktiivne aedlinna kogukond. Üldistatult on Otepää piirkonnas suuremal või

vähemal määral aktiivsed umbes pooled külad. Otepää valla kogukonnad on koondunud Otepää

Külade Ühendusse, mis keskendub kogukondade aktiivsuse ja võimekuse tõstmisele ning teostab

kogukondade huvikaitset.

Valga vallas partnerluskogu tegevuspiirkonnas asub 3 alevikku (Laatre, Tsirguliina, Õru) ja 48

küla, millest Valga valla kogukondade võrgustiku tegevuses osaleb 12 kogukonda.

41

Kogukondadega seotud tegevusi koordineerib valla kogukonna- ja koostööprojektide spetsialist.

Vallavalitsuse korraldusega on moodustatud kogukonnakomisjon. Suurimaks

koostöövõrgustikuks vallas on Taheva-Karula piirkonnas tegutsev koostöövõrgustik KOTUS,

kuhu kuuluvad piirkonna MTÜd, ettevõtted, koolid, raamatukogud jt. Kokku on 2023. aasta aprilli

seisuga võrgustikul 72 liiget.

Elva vallast kuulub Valgamaa Partnerluskogu piirkonda 13 küla. Elva vallas tegutsevad

piirkonnakogud, millest Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonda jäävad Palupera ja Rõngu

piirkonnakogu.

Tuginedes Külaliikumise ja külade tugisüsteemi kaardistusele (Eesti külaliikumine Kodukant,

2020) kuulub Valgamaa viie kõige külaseltside rikkama maakonna hulka, kui arvestada seltside

arvu 1000 elaniku kohta. Valgamaal on vastav arv 2,8 järgnedes Läänemaale (3,8), Saaremaale

(3,7), Põlvamaale (2,9) ja Raplamaale (2,8). Samuti on Valgamaa viiendal kohal külavanemate

arvu poolest 1000 elaniku kohta, mis tõsi küll tuleb peamiselt Otepää valla külavanemate

rohkusest. Seega võib tegevuspiirkonna kogukondlikku aktiivsust pidada üle keskmise kõrgeks.

Valgamaad eristab Eesti keskmisest kõrgem igakuine osalemine vabatahtlikus töös ja seda

kõikides vanusegruppides, v.a. nooremas keskeas inimesed (25-35-aastased) - Valgamaal

keskmiselt 18,5%, Eestis keskmiselt 14,8% inimestest osaleb vabatahtlikus töös. See näitab

Valgamaa inimeste aktiivsust, aga ka kolmanda sektori, sh kogukondade võimekust inimeste

kaasamisel.

Tabel 9 Vanuserühmade lõikes vabatahtlikus töös osalemine106

Vabatahtlikus töös või mõne erialaliidu, seltsi,

kaitseliidu vms töös osalemine igakuiselt

Eesti kokku (%)

Valga maakond kokku

(%)

VANUS: 16-24 17,4 29,4

VANUS: 25-34 13,5 5,3

VANUS: 35-44 15,3 18,8

VANUS: 45-54 14,6 16,9

VANUS: 55-64 14,4 24,3

Noorsootöö: noorte arv piirkonnas on võrreldav Eesti keskmisega. Noorte piirkonda jäämise üheks

eelduseks on sidusus kogukonnaga, mis tekib siis, kui täiskasvanud elanikkond arvestab noorte

arenguvajadustega ka väljaspool haridussüsteemi ning võimaldab neil omada kogukonnas

aktiivset rolli. Noorte jäämist piirkonda mõjutavad ka huvitegevusega seotud tegevusvõimalused,

teenuste kättesaadavus ja nende kvaliteet ning võimetekohase rakenduse leidmine hilisemas

tööelus.

Maakondlikku noorsootööd koordineerib Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, mis asutati 2010.

aastal maakonna aktiivsete noorsootöö eestvedajate poolt ja mille eesmärgiks on arendada ja

toetada noorsootöövõrgustiku erinevaid osapooli ning nende tegevusi, tagamaks noorte ja

106 Tervise Arengu Instituut: TKU112: Huvitegevuste võimalused ja osalus elukoha maakonna ja peamiste

sotsiaaldemograafiliste näitajate järgi, 2020

42

noorsootöötajate huvide esindatuse Valga maakonnas ning selle omavalitsustes. Üheks oluliseks

ülesandeks on noorteportaal tankla.net haldamine, mis tagab noorte valdkonna jaoks olulise info

parema levimise.

Noorsootöö on peamiselt koondunud noortekeskustesse. Alates 2018. aastast kuuluvad Valga valla

noortekeskused Valga Avatud Noortekeskuse alla ning partnerluskogu tegevuspiirkonnas

tegutsetakse Harglas, Lüllemäel, Tsirguliinas ja Õrus. Otepää vallas tegutseb Otepää Avatud

Noortekeskuse, mille noortekeskused asuvad Otepääl, Pukas ja Keenis. Nõuni Kultuurimajas

tegutseb lisaks veel Nõuni Noortetuba. Hellenurme-Palupera piirkonnas koondab noori

Hellenurme Avatud Noortekeskus. Kõigis noortekeskustes on tööl noorsootöötaja.

Lisaks tegelevad noortega aktiivselt Kaitseliit ning erinevad spordi- ja huvialaklubid ja seltsid.

Samuti korraldatakse spetsiaalselt noortele suunatud üritusi ka erinevates kogukonnakeskustes

(näiteks Puka Kogukonnaköök, Väheru Jahimaja, Aakre Rahvamaja).

Spordiklubisid on kõige arvukamalt nii Otepää kui ka Valga linnas. Nende tegevus on kindlasti

laiem, sest paljud maapiirkonna lapsed ja noored osalevad linnades toimuvatel treeningutel. Siin

saab hea näitena tuua välja Korvpalliklubi Valgamaa, kes asub Valgas, aga korraldab oma

treeninguid ka Tsirguliinas ja Otepääl. LEADER toetuste abiga on loonud piirkonda uusi

sportlikke tegevusvõimalusi ja toonud põnevad harrastused noortele lähemale: Karula-Lüllemäe

Tervise- ja Spordikeskus, Nõuni Purjeklubi, Nüpli Külakeskus, Otepää Rattaklubi, Kagu Biathlon,

Tartu Spordiselts „Kalev“, Klubi VOPS, Otepää Motoklubi, Otepää Sport, Valga Discgolfarid.

Mittetulundusühingute poolt pakutavad teenused: hetkel pakuvad MTÜ-d ja seltsingud

kogukonna liikmetele peamiselt arendustööga seotud teenuseid, sh koolituste korraldamine,

tegeletakse huvitegevuse ja ürituste korraldamisega. Kogukonnas tegutsevatele MTÜdele on

hetkel veel suhteliselt vähe delegeeritud avalike teenuste osutamist, samuti ei ole tekkinud

jätkusuutlikku majandamist teiste kogukonnateenuste osutamisel.

Kui vajalikke elukondlikke teenuseid ei paku tasuvuse vms tõttu erasektor, on neid võimalik

elukeskkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks pakkuda kogukonnakeskuste ja -teenuste kaudu. Nii

saab kasutusele võtta erinevaid kogukonna olemasolevaid ja loodavaid ressursse, sh tööjõudu ja

hooneid. Heaks näiteks olemasoleva hoone mitmeotstarbelisest kasutusest on Vidrike Külamaja:

külla kolinud ettevõtlik perekond võttis tühjana seisnud maja kasutusele ja sellest on tänaseks

kujunenud nii küla kooskäimise koht – külamaja kogukonnale – kui ka restoran piirkonna

külastajatele.

3. Tegevuspiirkonna arengutegurite analüüs SWOT-meetodil

Tegevuspiirkonna arengutegurite (tugevuste-nõrkuste-võimaluste-ohtude) valik tugineb elanike

küsitlusel, piirkondlikel ning valdkondlikel strateegiaseminaridel ning sotsiaalmajandusliku

analüüsi tähelepanekutel. Peatükk seletab lahti SWOT´i valikud ning võtab need kokku SWOT

tabelis.

43

3.1. Tugevused ja võimalused

Kaunis ja rikkalik looduskeskkond. Nii küsitluses kui ka seminaridel peeti kaunist loodust

piirkonna peamiseks trumbiks, mis on oluline nii elukeskkonna, tervise kui ka turismi seisukohast.

Lisaks kuppelmaastike visuaalsele atraktiivsusele on tegemist ka ühe riigi metsarikkama

piirkonnaga. Valga maakonna arengustrateegia 2035+ toob ühe prioriteetse tegevusena välja

piirkonna looduslike eelduste parema ärakasutamise.

Tuntus turismipiirkonnana. Otepää piirkond on nii rahvusvahelise kui ka siseturismi mõttes üks

tõmbekeskusi. Järjest enam kasutatakse turismipotentsiaali ära ka Valga vallas, eelkõige Taheva

ja Karula piirkonnas. Kagu-Eesti arengukavades nähakse piirkonnas lisaks spordi- ja

terviseturismile väga head potentsiaali loodusturismil, aga ka äriturismil.

Rahulik ja turvaline keskkond. Elukeskkonna rahulikkust ja turvalisust peavad küsitlusele vastajad

üheks olulisemaks piirkonna eeliseks ja oluliseks argumendiks piirkonda kolimisel või siia elama

jäämisel.

Kogukondlik aktiivsus. Tegevuspiirkonnas on mitmeid silmapaistva kogukondliku aktiivsusega

piirkondi. Otepää vald tuleb esile ka üle-eestilises vaates kõrgete aktiivsuse näitajatega. Valga

vallas on üle-eestilist tähelepanu pälvimas kogumas Taheva ja Karula (Kotuse) koostöö piirkond.

Lisaks on kõigis kolmes tegevuspiirkonna omavalitsuses loodud tugisüsteem kogukondliku

tegevuse aktiviseerimiseks.

Kodulähedase hariduse kättesaadavus. Küsitluse tulemus näitas, et elanikud peavad haridust

kvaliteetseks ja kättesaadavaks. Piirkonnas on säilinud mitmeid väiksemaid maakoole, millel on

tugev side kogukonnaga ning mis on oluliseks argumendiks noortele peredele piirkonda elama

asumisel.

Ettevõtlusaktiivsuse tõus. Üldine ettevõtlusaktiivsus tegevuspiirkonnas on kasvanud võrreldavas

tempos Eesti üldise ettevõtlusaktiivsusega – ettevõtteid on tegevuspiirkonnas 1000 elaniku kohta

103 (2018. a – 90). Eesti keskmine ettevõtlusaktiivsus on 109 (2018. a – 97). Kõige enam on

ettevõtete arv tõusnud töötlevas tööstuses (2018. a – 14%), kus on hõivatud kolmandik piirkonna

töötajatest. Statistika näitab, et esmatootmine loob oluliselt vähem töökohti kui tooraine töötlemine

ja väärindamine. Seega on põhjendatud tähelepanu kohaliku ressursi kestlikule väärindamisele

kohapeal selliselt, mis aitab kaasa võimalikult kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele.

Maale elama asumise trendi tõus. Tänu maal elamise propageerimisele ning osalt ka tõugatuna

Covid-epideemiast on maapiirkondadesse, sealhulgas ka Valgamaale juurde tulnud uusi elanikke

ning huvi on jätkuv. Tänu sellele on võrreldes 2018. a tegevuspiirkonna elanike koguarv kasvanud

(↗134). Uute elanike tulekut tegevuspiirkonda tuuakse tegevuspiirkonna positiivse arenguna välja

ka elanike küsitluses. Positiivse riikliku meetmena käivitati 2021. aastal Kagu-Eestis Maaelu

Edendamise SA eluaseme kaaslaen – eraisikutele suunatud toetus eluaseme rajamiseks

maapiirkonda.

Rohepöördega avanevad võimalused ja keskkonnateadlikkuse tõus. Euroopas vastu võetud

kliimaeesmärgid on pannud riike pühenduma rohepöördele, mis toetab ka maal elamise väärtusi.

Keskkonnateadlikkus on eriti oluline uutele põlvkondadele, olles seega tuleviku teema.

Tegevuspiirkonnas on head väljavaated nii ökotootmiseks. Valgamaal on kokku ca 12 000 ha

mahemaad, ca 27% kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Tegevuspiirkonnas tegutseb juba

pikka aega ökokogukond Parmu Ökoküla, mis on heaks näiteks nii kogukondlike toodete ja

teenuste väljaarendamisel kui ka uute elanike juurdetoomisel oma kogukonda.

Suurenev tähelepanu tervislikele eluviisidele. Uuringud näitavad, et kõrgema haridustasemega

elanike hulgas (keda just uute elanike seas proportsionaalselt rohkem) on terviseteadlikkus

44

kõrgem. Tervislik elukeskkond on nende jaoks elukoha valikul oluline argument. Ka Valga

maakonna arengustrateegia 2035+ toob ühe prioriteetse tegevusena välja vajaduse pöörata

suuremat tähelepanu ökoloogiliste ja tervisekäitumist mõjutavate tegevusalade.

Suund teenuste vajaduspõhisusele. Ühe enam on levimas koosloome ja teenuste disaini

põhimõtted, mis aitavad luua paremaid ja klientide vajadusi enam arvestavaid teenuseid ja

lahendusi, tõugates samas tagant innovatsiooni.

3.2. Nõrkused ja ohud

Töökohtade ja teenuste halb kättesaadavus. Töökohtade kättesaadavus tuuakse elanike küsitluses

esile kui üks kõige kriitilisemalt halvenenud valdkondi (1/3 vastajatest). Töökohtade vähesus ja

töötajate kõrgem palgaootus omakorda soodustavad tööalast pendelrännet maalt linna.

Teenuste kättesaamatuse probleem on suurem maakonna- ja vallakeskustest kaugemal asuvates

piirkondades. Madal asustustihedus tingib teenuste ebapiisava kasutajaskonna ja tugeva turutõrke

teenuste pakkumisel.

Kiire interneti halb kättesaadavus. Olukorras, kus kaugtöö kasvab ning üha rohkem inimesi töötab

kodudes, ei vasta interneti kvaliteet enam vajadustele. Covidi ajal tegi Valga maakonnas kaugtööd

19,6% hõivatutest. Kasutajate arvu tõusuga langes aga interneti kvaliteet. Viimase miili

rakendamine on siiani osutunud kalliks ja keeruliseks ning tekitab kaugtöö tegijates frustratsiooni.

Vajadustele mitte vastav transpordi korraldus. Ühistranspordiga seotud probleemid on

mitmepalgelised. Kuigi tasuta maakonnaliinide olemasolu ning kallinenud kütuse hinnad on

oluliselt tõstnud ühistranspordi kasutajate arvu, toimivad ühendused paremini pigem

tegevuspiirkonna suuremate asulate vahel. Ääremaaliste piirkondade ühistranspordiühendus on

halvem ja sealse piirkonna elanikud sõltuvad isikliku transpordi olemasolust. Palju rahulolematust

on ka transpordi kvaliteediga selles osas, mis puudutab ühistranspordi liinidega kaetavat koolilaste

transporti. Täielikult puudub lahendus, kuidas maalapsed pääseks huviringidesse ajal kui vanemad

on tööl. Seega ühistranspordi kättesaadavus ei ole tasuta liinidega paranenud. Elanike küsitluse

järgi on ühistranspordi olukord pigem halvenenud.

Lastele suunatud tegevusvõimaluste halb kättesaadavus. Küsitlusele vastanute seas oli palju

lapsevanemaid, kes on ühelt poolt info nappuses huvitegevuse võimaluste osas ning teiseks on

meelepärased ringid nende jaoks logistiliselt kättesaamatud. Paljudes kohtades puuduvad ka

mänguväljakud ning kohad, kus lastega vaba aega veeta.

Eestvedajate nappus. Piirkonnas on inimressursi nappus just selles osas, mis puudutab oskusi ja

motivatsiooni suuremat või väiksemat kogukonda, organisatsiooni või võrgustikku eest vedada.

See eeldab julgust vastutust võtta, mis on omasem juhtimiskogemusega inimestele. Kogemus

näitab, et rohkem on vastutusvalmidusega inimesi uuselanike seas, seega on oluline neile

juhtimisvõimalusi ka pakkuda. Ise küsimus on, kas kogu eestvedamine saab olla vabatahtlik.

Piirkondlike aruteludel tõstatus valusalt eestvedamise rahastamise küsimus, eriti kui tegemist on

piirkonnaüleste võrgustike juhtimisega.

Turvaliste ja kvaliteetsete teede puudus. Tegevuspiirkonna siseselt läbib piirkonda tihe teedevõrk,

kuid kruusateede suur osakaal (49,8%, Eesti suurim) mõjutab nii elu- kui ka ettevõtluskeskkonda.

Tavapraktika näitab, et kvaliteetse sõidutee olemasolu tõstab oluliselt huvi piirkonna vastu. Samas

toovad paremad teed kaasa liikluskoormuse kasvu, muutes teed kergliiklejatele ohtlikuks. Eriti

keeruline on olukord koolis käivate laste jaoks, kes peavad ka kooli minekuks pimedal ja libedal

ajal suure liiklusega maanteede ääres bussipeatusteni liiklema. Turvalisuse, aga ka

45

tervisekäitumise ja rekreatsiooni seisukohast vajavad tihedama liiklusega teed hädasti kõrvale

kergliiklusteid.

Omaste hooldajate ülekoormatus ja puuduv tugisüsteem. Valga maakonnas on üks Eesti

kõrgemaid hooldamisega tegeleva elanikkonna osakaalu näitajaid, mis moodustab 19% vähemalt

16-aastastest elanikkonnast. Suur osa hoolduskoormusest lasub hooldatava lähedastel. Uuringute

kohaselt on suure hoolduskoormusega hooldajate füüsiline ja vaimne tervis on oluliselt halvem

kui hooldajatel keskmiselt.

Eakate vähene kaasatus ja nõrk tugi abivajajatele. Elanike küsitluses nõustuti, et kõige halvemas

seisus on piirkonnas eakad, kes vajavad suhtlust, füüsilist abi, transporti, abi asjajamises ning

aktiivsust, et säilitada nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Valgamaa terviseprofiili tegevuskavas

tuuakse ühe prioriteetse tegevusena välja eakatele suunatud hoolekandeteenuste laienemine

koostöös kogukondade ja MTÜdega. Samas toob terviseprofiil välja, et vanemaealiste osakaalu

kasvu maakonnas ei saa üksnes negatiivsest küljest vaadata. Vanemaealised on siiani

vähekasutatud ressurss maakonna erinevate eluvaldkondade arendamisel – nn hõbemajanduse,

vanemaealistele suunatud teenuste/kaupade võimaluste ärakasutamine.

Noorte lahkumine piirkonnast. Partnerluskogu tegevuspiirkonnast lahkuvad eelkõige noored

vanuses 21-30. Tõenäoliselt lähevad noored piirkonnast välja haridusteed jätkama või suundutakse

väljapoole tegevuspiirkonda tööle. Väga oluline on pakkuda just sellele vanusegrupile tingimusi

tagasitulemiseks (sh hea elukeskkond, tasuvad töökohad, teenuste kättesaadavus,

ettevõtlusvõimalused, eneseteostusvõimalused jm). Viimase aasta (2021/2022) jooksul

energiakriisist ja Ukraina sõjast hoogu saanud hinnatõus halvendab oluliselt maapiirkondade

elanike toimetulekut, iseäranis seoses pikemate vahemaadega kodu, töökohtade ja

harrastusvõimaluste vahel. Madala palgataseme tingimustes võib see täiendavalt tuua kaasa perede

lahkumist piirkonnast.

Süvenev tööjõu puudus. Tööturusurveindeksi kohaselt, mis iseloomustab tööturule sisenejate ja

sealt lahkujate suhet järgmise 10 aasta lõikes, on tegevuspiirkonnas oodata tööjõupuuduse

süvenemist: järgnevate aastate jooksul lahkub tööturult rohkem inimesi kui juurde tuleb. Kui Eesti

keskmine näitaja on 0,86 (seisuga 01.01.2021), siis tegevuspiirkonna keskmine

tööturusurveindeks on 0,68

Kasvav surve looduskeskkonnale. Elanike küsitluse järgi oli elanike seas kriitiline hinnang

looduskeskkonna halvenemisele viimase 7 aasta jooksul (55 inimest ehk 32% vastajatest märkis,

et looduskeskkond on pisut või oluliselt halvenenud). Vajalik on leida rahuldav tasakaal

elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside kasutuse vahel selliselt, et säiliks

looduslik mitmekesisus ning looduskkeskkonna kasutus oleks säästlik. Tasakaalu leidmine eeldab

kaasamise ja dialoogi oskusi ja head eestvedamist.

Elanike vaimse tervise halvenemine. Uuringud näitavad elanike, eriti aga noorte täiskasvanute

vaimse tervise halvenemise trendi, mida on võimendanud Covid ja sõjaoht. See asjaolu annab

veelgi enam põhjust pakkuda elukeskkonnana tervislikke alternatiive.

3.3. SWOT koondtabel

Tabel 10 SWOT

TUGEVUSED NÕRKUSED

 Kaunis ja rikkalik looduskeskkond.

 Tuntus turismipiirkonnana.

 Teenuste ja töökohtade halb kättesaadavus.

 Kiire interneti halb kättesaadavus.

46

 Rahulik ja turvaline keskkond.

 Kogukondlik aktiivsus.

 Kodulähedase hariduse

kättesaadavus.

 Ettevõtlusaktiivsuse tõus.

 Vajadustele mitte vastav transpordi korraldus.

 Lastele suunatud tegevusvõimaluste halb

kättesaadavus.

 Eestvedajate nappus.

 Turvaliste ja kvaliteetsete teede puudus.

 Omaste hooldajate ülekoormatus ja puuduv

tugisüsteem

 Eakate vähene kaasatus ja nõrk tugi

abivajajatele.

VÕIMALUSED OHUD

 Maale elama asumise trendi tõus.

 Rohepöördega avanevad võimalused

ja keskkonnateadlikkuse tõus.

 Suurenev tähelepanu tervislikele

eluviisidele.

 Suund teenuste vajaduspõhisusele.

 Noorte lahkumine piirkonnast.

 Süvenev tööjõu puudus.

 Kasvav surve looduskeskkonnale.

 Elanike vaimse tervise halvenemine

3.4. Vajaduste analüüs arengutegurite põhjal

Noorte piirkonnast lahkumise ning tööjõupuuduse leevendamiseks on vaja toetada

mikroettevõtlust, mis võimaldab end teostada ning rahuldust pakkuvat elustiili viljeleda. Selleks

saab säästlikult kasutada maad, loodusressursse ning turismipiirkonna mainet. Mikroettevõtlusega

saab leevendada ka kohalike teenuste vajadust.

Toetudes tänasele vabakonna kogemusele ning kaasates uuselanike ressurssi on vaja tõsta

kogukondade ja noorte panust elukeskkonna väljakutsete lahendamiseks nagu vajaduspõhiste

teenuste käivitamine, laste huvitegevuse võimaluste laiendamine ja keskkonnasõbralike lahenduse

juurutamine jne

Läbi kaasamise ja võrgustikutöö parandada piirkonna tugevuste kasutusele võttu ning

suurendada teenuste ja töökohtade kättesaadavust. Selleks kasutada maksimaalselt ära nii

kohalike, noorte kui ka uuselanike eestvedamise oskusi ja potentsiaali.

Toetudes kogukondlikule aktiivsusele ja suurenenud terviseteadlikkusele ennetada sotsiaalsete

riskirühmade tõrjutust ning vaimse ja füüsilise tervise kadu. Selleks tuleb tõsta riskirühmade

kaasatust ning pakkuda neile vajaduspõhiseid lahendusi ja teenuseid.

47

4. Strateegilised valikud

4.1. Visioon 2027

Küsitluse, strateegiaseminaride tulemusena ning SWOTile toetudes lepiti kokku järgmine visioon:

Aastal 2027 on Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkond turvaline, kvaliteetse

taristuga, kogu elukaart toetav ja arenev elukeskkond, mis võimaldab üheaegselt

kaasaegset ning traditsioonilist elulaadi. Siin tegutsevad aktiivsed kogukonnad ja

elujõulised ettevõtted, kes loovad maal elatise teenimise võimalusi ja vajaduspõhiseid

teenuseid; hoiavad looduskeskkonda ning tegutsevad säästvalt ja uuenduslikult.

Piirkonnas elavad õnnelikud inimesed, kes on kaasatud oma kogukonda ning saavad

seal edasi anda oma oskusi ja kogemusi ning omandada uusi teadmisi.

4.2. Prioriteedid ja eesmärgid

Partnerluskogu on olukorra analüüsist ning elanike tagasisidest tulenevalt valinud aastani 2027

neli prioriteetset tegevusvaldkonda, mis on alljärgnevalt esitatud põhjenduse ja eesmärkidega.

Prioriteetsed tegevusvaldkonnad

ELUJÕULINE MIKROETTEVÕTLUS

Eesmärk. Ettevõtlikud elanikud ja pered tagavad läbi mikroettevõtluse omale rahuldust pakkuva

elustiili ning kogukonnale kättesaadavad elukondlikud teenused.

Olukorras, kus Valgamaal napib tööjõudu, kvalifitseeritud ja haritud elanikkonda, ei ole uute

töökohtade loomine enam keskne prioriteet. Pigem tuleb toetada elanike ettevõtlikkust ja

võimekust endale/oma perele elatist teenida. Kuivõrd maapiirkonda tulek eeldab valmisolekut

kohaneda piiratud võimalustega tööturul, siis on suur osa Valgamaale naasnud/ tulnud peredest

keskmisest ettevõtlikkumad ning motiveeritud ettevõtlusega tegelema. Ettevõtlus on alternatiiviks

ka neile, kes muidu peaks madala palgataseme tõttu lahkuma linna töökohta otsima. Lisaks vajavad

piirkonna äärealad elukondlikke teenuseid, mis turutõrke tingimustes nõuavad ekstra tuge.

AKTIIVSED KOGUKONNAD JA NOORED

Eesmärk. Piirkonnas on aktiivsed, teadlikud kogukonnad ja noored, kes on suutlikud parandama

oma elukeskkonda.

Kogukonnad on oluline ressurss piirkonna elukeskkonna parendamisel, pakkudes teenuseid ja

lahendusi, mille jaoks KOVil ei jätku ressursse ning mis pole erasektorile tasuvad. Selleks on vaja

toetada alt-üles initsiatiive ja tugevdada kogukondlikku vastutust. Kuna kogukondade

jätkusuutlikkuse aluseks on noorte eestvedajate pealekasv, siis pöörame erilist tähelepanu noortele

suunatud ning noori kaasavatele tegevustele.

48

TUGEVAD VÕRGUSTIKUD

Eesmärk. Huvigrupid on liitunud koostöövõrgustikesse, mis tõstavad sihtrühma suutlikkust ja/või

konkurentsivõimet ning piirkonna atraktiivsust

Partnerluskogu tegevuspiirkonda iseloomustab mikroettevõtete ning väikeste kogukondlike

ühingute rohkus, mis võib põhjustada killustatust ning suutmatust investeerida, lisandväärtust luua

või jätkusuutlikult muutusi ellu viia. Võrgustikud võimaldavad paremini ära kasutada

olemasolevat ressurssi ning aidata kaasa piirkonna arengule Oluline on alustada võrgustikus

tegutsemise väärtuse teadvustamist juba noores eas, mistõttu võetakse fookusesse ka noorte ja

noorsootöövõrgustike arendamine. Meetmega toetatakse võrgustike loomist ning arendamist, mis

võimaldavad lahendada keerukaid probleeme ning tõsta sihtgrupi suutlikkust ja/või

konkurentsivõimet.

SOTSIAALNE TURVATUNNE

Eesmärk: Tõsta riskirühmade kaasatust pakkudes neile moraalset tuge ning vältides nii vaimse ja

füüsilise tervise kadu.

Tõsiseks väljakutseks on tõusmas sotsiaalne üksijäetus, kusjuures probleem on suurem eakate ja

noorte seas. Need sihtgrupid tuleb võtta eraldi fookusesse, et ennetada vaimse ja füüsilise tervise

probleem ning suurenevat koormust sotsiaalsüsteemile. Lisaks on kriitilises seisus sihtgrupiks

omaste hooldajad, kes satuvad sageli isoleeritusse, vaimsesse ja füüsilisse kurnatusse ning lisaks

ka majandusliku surve alla. Antud meede otsib kogukonna- ja võrgustiku põhiseid lahendusi,

kuidas tagada sihtrühmadele kogukonna märkamine ja tugi aitamaks neil jääda aktiivseteks

ühiskonna liikmeteks.

Sihtrühmade ja teemade valik sotsiaalse turvalisuse meetmesse tuli ühelt poolt riigi ootustest ESF+

meetmele (Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava sekkumiste eesmärgid ja Heaolu

arengukava 2023–2030 eesmärgid). Teiselt poolt näitasid strateegiaprotsessis läbi viidud

küsitlused, et elanikud peavad just üksikuid eakaid inimesi raskeimas olukorras olevaks

riskirühmaks. Teemaga tuleb tegeleda seda enam, et Valgamaal on eakate osakaal kõrgem kui

Eestis keskmiselt ning ajas üha kasvav. Elanike küsitlused näitasid ka seda, et vaimse tervise

probleeme tajutakse kogukonnas järjest suurema riskitegurina. Ka tervisestatistika näitab, et

Valgamaa elanikke iseloomustab Eesti keskmisest kõrgem stressitase, seda eriti just nooremate

inimeste hulgas vanuses 16-34. Seega tuleb siin leida ennetavaid lahendusi, mis sobivad

hajaasustusega maapiirkonda.

4.3. Koostöö valikud

Strateegia eesmärkide saavutamiseks on lisaks taotlusvoorude läbiviimise kavandatud

partnerluskogu poolt algatatud ja läbiviidavad ühis- ja koostööprojektid.

Tegevuspiirkonnaüleste võrgustike arendamiseks on kavandatud koostöö SA Valgamaa

Arenguagentuuriga ühisprojektid, mis eelkõige toetab kogukondade omavahelist suhtlust ja

koostööd ning hoiab juba tekkinud võrgustikku läbi eestvedajate regulaarsete kohtumiste,

koolituste ja õppereiside.

49

Siseriikliku koostööna jätkatakse piirkondlikku koostööd Kagu-Eestis Põlvamaa Partnerluskogu,

Võrumaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liidriga. Piirkondade sotsiaalmajanduslik olukord ning

probleemid on sarnased ning see võimaldab kavandada koostööprojekte ja -tegevusi, mis aitavad

kaasa piirkonna arengule. Ühiste algatustega soovitakse luua eeldused nii kogukondade kui

ettevõtjate omavaheliseks suhtluseks, mis aitab kaasa regionaalsete võrgustike ning uute ideede

tekkele. Ühisel arutelul jõuti järgmiste teemadeni:

 Kagu-Eesti turundamine ja piirkonna mainekujundus.

 Eestvedajate pealekasvu panustamine ja taotlejate parem ettevalmistamine.

 Aitame ellu viia erinevaid kogukonnainnovatsiooniga seotud algatusi, mis lahendavad

piirkonnaspetsiifilisi probleeme.

 Ettevõtete, (kõrg)koolide ja/või arendusasutuste koostöö toetamine.

2021-2023 osales Valgamaa Partnerluskogu üle-eestilises koostööprojektis „Arukate külade

arenguprogramm“. Arukate külade kontseptsioon keskendub lisaks tugevale kogukonna

kaasamisele ka innovatsioonile, mis eeldab kogukonnalt juba varasemat tugevat koostööd ja

ambitsioonikust. Kavandame toetada meie tegevuspiirkonna võimekaid kogukondi läbi riigisisese

koostööprojekti.

Rahvusvahelise koostöö raames jätkame koostööd seniste partneritega, et vahetada kogemusi ja

luua uusi arenguvõimalusi meie piirkondade strateegiate sihtrühmade jaoks. Soome Leader

tegevusrühmaga Suupohja Kehittämisyhdistys Ry oleme varasemalt teinud koostööd ettevõtluse

ning noorte valdkonnas ning nendel teemadel ka jätkame, et soodustada uusi lähenemisi ning luua

kontakte sihtrühmade vahel. Lõppeva perioodi kollaste raamide projekti raames Põhja-Iirimaad

(Causeway Coast and Glens) külastades ilmnes, kui suurt rolli mängivad seal kogukonnad

maapiirkondades sotsiaalsete valupunktide leevendamisel. Seoses võimalusega rakendada

sotsiaalfondi käesoleva strateegiaga on vajadus õppida ja arendada koostööd sealsete

kogukondadega sotsiaalvaldkonnas.

4.4. Uuenduslikkus

Käesolev strateegia jätkab suuresti teemade ja sihtrühmadega, mis on piirkonna arengu seisukohast

olulised ning mis olid fookuses ka eelmisel perioodil. Samas nähakse võimalusi uuteks

lähenemisteks ning ollakse avatud uutele mõtetele. Partnerluskogu ning selle piirkonna jaoks on

strateegias järgmised uuendused ja tegevused, mis toetavad uuenduste kasutamist piirkonnas:

 Tegevuspiirkonna jaoks on uus neljanda meetme „Sotsiaalne turvatunne“ rakendamine,

millega oodatakse kogukondade rolli võtmist sellistel teemadel nagu vaimne tervis ja

omastehooldajate toetamine. Lisaks tavapärasele laiemale sotsiaalsele kaasatusele on

oluline uuendus rohkem keskenduda oma tegevuses seni sotsiaalsest suhtlusest kõrvale

jäänud inimestele. Samuti on see partnerluskogu jaoks esmakogemus ühe strateegias

kavandada kahe fondi (EAFRD, ESF+) poolt pakutavaid võimalusi.

 Partnerluskogu jaoks on uueks lähenemiseks ettevõtlusmeetme puhul toetada ettevõtlust,

millega pakutakse tööga hõivatuse (sh osalist) ja sissetuleku tagamise loomise võimalust

endale ja pereliikmetele. Sellist liiki ettevõtlus võimaldab siinsetel elanikel ning uutel

tulijatel saada osa väärt elukeskkonnast ning luua endale töökoht piirkonnas.

50

 Kogukonnameetme puhul on selles strateegias lisandud uued teemad nagu kogukonna

liikmete teadlikkuse tõstmine oma tegevuse keskkonnamõjust ning kogukondade

kaasamine hariduselu uuendamisse.

 Uuenduslikkust hinnatakse kõigi meetmete toetustaotluste puhul, mis annab võimaluse

toetamisel eelistada projekte, mis sisaldavad nii taotleja kui piirkonna jaoks olulisi

uuendusi.

 Partnerluskogu loob eeldused uuenduslike lähenemiste tekkeks piirkonnas ka läbi

koolituste, õppereiside ning võrgustike omavahelise suhtluse.

4.5. Seosed teiste strateegiate, arengukavade ja programmidega

4.5.1. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027

Üldeesmärk - parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

Erieesmärk - edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut,

sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust. LEADER-sekkumise üldeesmärk:

Maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike

kogukondade terviklik arendamine.

Erieesmärgid:

1. Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste

kaudu.

2. Kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine.

3. Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuse arendamise.

4. Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja

töötamine ja rakendamine.

5. Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine.

Käesolev strateegia toetab strateegiakava ja LEADER-sekkumise üldeesmärke läbi

mikroettevõtluse, kogukonna- ja võrgustikutöö arendamise. Strateegia üks fookusi on noortel ning

riskirühma kuuluvatel inimestel. Meede 1 „Mikroettevõtlus“ panustab erieesmärkidesse 1 ja 3

suurendades töökohtade ning kohalike elukondlike teenuste teket. Meede 2 „Kogukonnad ja

noored“ adresseerib eelkõige erieesmärki 2 tõstes kogukondade ja noorte aktiivsust, teadlikkust

ja suutlikkust parandama oma elukeskkonda. Samuti panustab meede erieesmärki 4 toetades

investeeringuid kogukondlikesse keskkonnasäästlikesse lahendustesse. Meede 3 „Võrgustikud“

panustab erieesmärkidesse 1 (innovatsiooni ergutamine ettevõtlusvõrgustikus) ning 2

(kogukondade ja noorte võimestamine). Samuti sisaldab meede tegevusi erieesmärgi 5 toetuseks

läbi Partnerluskogu koostööprojektide Kagu-Eesti mainekujunduse teemal ning osalemise arukate

külade arenguprogrammis.

4.5.2. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027

Prioriteet: Innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes

Erieesmärk: Parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja

taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse

hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas

parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras

51

olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste

kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet.

Sekkumise eesmärgid:

 Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning

hoolduskoormuse leevendamine.

 Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

Partnerluskogu strateegia meede 4 „Sotsiaalne turvatunne“ panustab sotsiaalse turvatunde loomist

ja riskirühmade kaasamist toetavatesse tegevustesse. Muuhulgas toetatakse mõlemat sekkumise

eesmärki läbi uute kohalike lahenduste suure hoolduskoormusega elanike olukorra parandamisel

ning sihtrühmade aktiviseerimist, kaasamist ning teadlikkuse tõstmist toetavate tegevuste.

4.5.3. Heaolu arengukava 2023– 2030

Alaeesmärk 3: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed

võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad

Alaeesmärki 4: “sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde

kasvu”

Valgamaa partnerluskogu tegevuspiirkonna strateegia meede 4 „Sotsiaalne turvatunne“ toetab

alaeesmärki 3 keskendudes vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamisele ning

vanemaealistele suunatud ennetava sotsiaaltöö edendamisele. Teiseks panustab meede

alaeesmärki 4: “sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde

kasvu” keskenduses suure hoolduskoormusega inimeste olukorra parandamisele ning osakaalu

langetamisele. Lisaks on meetmel mõju alaeesmärgile 2: “tööturg ja tööelu”. Meede panustab

töötajate töövõimekao ennetamisse läbi vaimse tervise kao ennetamise ning tõstab sellega tööjõus

osalemise määra.

4.5.4. Strateegia „Eesti 2035“

Strateegilised sihid:

1. Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene

2. Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond .

3. Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

4. Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

5. Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine

Valgamaa Partnerluskogu strateegia panustab otseselt sihtide 1–4 saavutamisse. Püstitatud on

eesmärgid ja koostatud meetmed, mis panustavad tegusa ja terve inimese, hooliva kogukonna,

uuendusmeelse majanduse, koostöö ning sotsiaalse turvalisuse arendamisse.

4.5.5. Piirkondlikud arengukavad

Täpsemad seosesd piirkondlike arengukavadega on tabelina toodud välja lisas 1.

Seosed Valga valla arenguavaga:

52

1) Ettevõtlus - ühisosa on ettevõtlikkuse ja loovuse arendamine ning töökohtade loomine

endale ja oma perele läbi ettevõtluse, mis kasutab kohalikku tooret ja/või toetab

loomemajandust, teenuste kättesaadavuse parandamine ning seeläbi piirkonna elu- ja

ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse tõstmine. Valgamaa Partnerluskogu toetab Valga valla

arengukava eesmärke piirkonna kui Lõuna-Eesti turismivärava ja elamusi pakkuva

sihtkoha turundamisel ning piirkonna ressursse arvestavate turismiteenuste

väljaarendamisel.

2) Kogukonnad, vaba aja veetmine, huviharidus ja huvitegevus – Valgamaa

Partnerluskogu strateegia toetab kogukonna ja -ühenduste initsiatiivi vaba aja,

huvitegevuse ja huvihariduse korraldamisel ning erinevate sündmuste, sh piirkonna

tunnussündmuste korraldamisel ning elanikkonna teadlikkuse tõstmisel

keskkonnasäästlike majandamise põhimõtetest.

3) Võrgustikud - Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab kogukondade kaasamist

otsustusprotsessidesse elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel läbi tugevate ja toimivate

kogukondade koostöövõrgustike.

4) Sotsiaalne turvatunne – Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab sotsiaalse

vastutustunde suurenemist kogukondades kogukondlike lahenduste kaasabil eakate

kaasatuse ja aktiivsuse suurendamisel ning omaste hooldajate läbipõlemise vähendamisel.

Seosed Otepää valla arengukavaga:

1) Ettevõtlus - Valgamaa Partnerluskogu strateegia on sidus arengukava eesmärkidega

kohalikul toormel, ressurssidel ja pärandil põhinevate elustiili- ja pereettevõtete

(mikroettevõtted) arendamisel, teenuste kättesaadavuse parendamisel ning piirkonna

ressursse ja potentsiaali, sh looduskeskkonda arvestavate turismiteenuste

väljaarendamisel.

2) Kogukonnad, noorsootöö ja noorte huviharidus - Valgamaa Partnerluskogu strateegia

toetab kogukondade atraktiivsuse ja maine tõstmisest, mis loob avalikus ruumis

paikkondliku identiteeti rõhutavat visuaali. Valgamaa Partnerluskogu strateegia panustab

ka noorte kaasamisse ja noorsootöö arendamisesse ning toetab mitmekülgset ja

kättesaadavat huvitegevust. Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab ka kogukondade

initsiatiivi elanikkonna teadlikkuse tõstmisel keskkonnasäästlike majandamise

põhimõtetest.

3) Võrgustikud - Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab kogukondade vastutuse

suurendamist otsustusprotsessides elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel läbi tugevate

ja toimivate kogukondade koostöövõrgustike.

4) Sotsiaalne turvatunne – Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab eakate ja

erivajadustega inimeste toimetulekut kogukondlike lahenduste abil.

Seosed Elva valla arengukavaga:

1) Ettevõtlus – ühisosa on ettevõtluskeskkonna toetamine ja investeeringute soodustamine

loomemajandusse. Valgamaa Partnerluskogu strateegia panustab piirkonna

tunnussündmuste korraldamisesse ning piirkonna positiivse kuvandi esiletoomisesse ja

toetab ka aktiivsete turismiteenuste, sh sporditurismi arendamist.

53

2) Vaba aja veetmine, huviharidus ja huvitegevus – ühisosa on mitmekülgse ja

kättesaadava huvitegevuse arendamine erinevatele eagruppidele, sh vaba aja veetmiseks

vajaliku taristu edasiarendamine.

5) Kogukonnad ja võrgustikud - Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab kogukondade

aktiivsust ja suuremat kaasatust otsustusprotsessidesse elu- ja ettevõtluskeskkonna

arendamisel läbi tugevate ja toimivate kogukondade koostöövõrgustike.

3) Sotsiaalne turvatunne - Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab eakate ja

erivajadustega inimeste toimetulekut ja kaasatust kogukondadesse erinevate

kogukondlike lahenduste abil.

Valgamaa Partnerluskogu strateegia seos maakondlike arengukavadega

Seosed Valga maakonna arengustrateegiaga:

1) Ettevõtlus – ühisosa on piirkonna eripärasid arvestav ning kohalikul toormel põhineva

ettevõtluse ja ettevõtjate võrgustike arendamine, mis aitab esile tuua paikkondlikku

identiteeti.

2) Kogukonnad, noorsootöö, huviharidus - Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab

kogukondade aktiivsust ja suuremat kaasatust otsustusprotsessidesse elu- ja

ettevõtluskeskkonna arendamisel läbi tugevate ja toimivate kogukondade

koostöövõrgustike. Valgamaa Partnerluskogu strateegia panustab ka noorte

tegevusvõimaluste laiendamisesse.

3) Võrgustikud - Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab kogukondade aktiivsust ja

suuremat kaasatust otsustusprotsessidesse elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel läbi

tugevate ja toimivate kogukondade koostöövõrgustike. Valgamaa Partnerluskogu

strateegia toetab ka noorte ettevõtlikkuse arendamist ja initsiatiivi toetamist nii

vabatahtliku tegevuse kui ka majandus- ja ettevõtlusõppe kaudu.

4) Sotsiaalne turvatunne – Valgamaa Partnerluskogu soodustab uuenduslikke

kogukondadel ja vabatahtlikul tööl põhinevaid tegevusi eakate ja erivajadustega inimeste

kaasatuse ja aktiivsuse suurendamiseks.

Seosed Tartu maakonna arengustrateegiaga:

1) Ettevõtlus – ühisosa on ettevõtluskeskkonna toetamine ja investeeringute soodustamine

loomemajandusse ning sotsiaalse ettevõtluse (sh elukondlike teenuste) arendamine.

2) Kogukonnad – Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab kogukondade, laiemalt

elanikkonna teadlikkuse tõstmist keskkonnasäästlike majandamise põhimõtetest ja

keskkonnahoidlike kogukondade arendamist.

3) Võrgustikud – Valgamaa Partnerluskogu toetab ettevõtjatele suunatud võrgustike

algatamist ning arendamist.

5) Sotsiaalne turvatunne – Valgamaa Partnerluskogu soodustab tegevusi eakate ja

erivajadustega inimeste kaasatuse ja aktiivsuse suurendamiseks sotsiaalselt sidusa

ühiskonna toetamisel.

54

5. Strateegia tegevuskava

5.1. Strateegia struktuur

Strateegilise tegevuskava struktuur ja loogika lähtub vajadusest tagada kahe keskse sihtgrupi –

mikroettevõtted ning kogukonnad, sh noored – arengu sidusus, pakkudes nende spetsiifikat ja

vajadusi arvestavaid toetavaid meetmeid, mille koostoimel saavutatakse käesoleva strateegia

eesmärgid.

Aastatel 2023–2027 viib Valgamaa Partnerluskogu strateegia raames ellu tegevuskava, mis

koosneb järgmistest meetmest:

 MEEDE 1 ELUJÕULINE MIKROETTEVÕTLUS

 MEEDE 2 AKTIIVSED KOGUKONNAD JA NOORED

 MEEDE 3 TUGEVAD VÕRGUSTIKUD

 MEEDE 4 SOTSIAALNE TURVATUNNE

Strateegia meetmed toetavad meetmete eesmärkide ja strateegia üldeesmärgi saavutamist, mis on

strateegia integreerituse üks elemente: meetmete koostoimel saavutatakse strateegia üldeesmärgi

saavutamine. Meetmete omavahelist seotust saab väljendada järgmise skeemi abil.

Joonis 6 Strateegia meetmete sidusus

5.2. Meetmete kirjeldus

Järgnevalt on ära toodud meetmete kokkuvõtted koos eesmärkide, sihtgruppide ja vajalikkuse

kirjelduse, abikõlblike taotlejate, toetusmäärade ja toetuse summadega. Samuti on ära toodud

meetmete tulemusnäitajad ning taotluste valikukriteeriumid.

Meetmete täpsustused esitatakse strateegia iga-aastases rakenduskavas ning taotlemise täpsemad

tingimused juhatuse poolt kinnitatavates dokumentides (abiks taotlejale, taotlus- ja

aruandlusvormid, täpsemad hindamiskriteeriumid jne).

Meede 1 Mikroettevõtlus

Meede 2 Kogukon

nad ja noored

Meede 3 Võrgustikud

Meede 4 Sotsiaaln

e turvatunn

e

55

5.2.1. Meede 1 Elujõuline mikroettevõtlus

1. Meetme nimetus

MEEDE 1 ELUJÕULINE MIKROETTEVÕTLUS

2. Meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus

Olukorras, kus tegevuspiirkonnas napib kvalifitseeritud tööjõudu, ei ole

töökohtade loomine enam keskne prioriteet. Pigem tuleb toetada elanike

ettevõtlikkust ja võimekust endale/oma perele elatist teenida. Valgamale naasnud

ja tulnud pered on keskmisest ettevõtlikkumad ning paljud neist on motiveeritud

ettevõtlusega tegelema. Samuti on ettevõtlus alternatiiviks neile, kes muidu peaks

lahkuma linna töökohta otsima. Seetõttu on suund mikroettevõtlusele, sealhulgas

elustiili ja pereettevõtlusele igati õigustatud.

Valgamaad nagu ka teisi Kagu-Eesti maakondi iseloomustab hajaasustusega

alade suur osakaal ning sellest tingitud elukondlike teenuste halb kättesaadavus.

Antud meede loob võimalusi kohalike teenuste pakkumiseks turutõrke

tingimustes.

3. Meetme eesmärgid

Ettevõtlikud elanikud ja pered tagavad läbi mikroettevõtluse omale rahuldust

pakkuva elustiili ning kogukonnale kättesaadavad elukondlikud teenused.

4. Toetatavad tegevused

Meetme raames toetakse investeeringuid järgnevatesse valdkondadesse:

1. töötlev tööstus vastavalt EMTAK jagu C välja arvatud tegevusalad:

1. 161 (puidu saagimine ja hööveldamine),

2. 101 ja 102, 103, kui tegevuse eesmärk on vaid esmase toorme

säilitamine ning ei teki uut toodet,

3. 33 masinate ja seadmete remonti ja paigaldus;

2. kohalikul toormel, toidupärandil või mahetoidul põhinev toiduainete

töötlemine, sealhulgas toitlustusteenus;

3. aktiivset puhkust pakkuvad turismiteenused;

4. loomemajandus;

5. elukondlikud teenused - esmatasandi teenus, mis peab olema inimestele

igapäevaselt ja võimalikult lihtsalt kättesaadav (nt esmatarbekaubad,

söögikohad, arstiabi, hoolekanne, postipank, lastehoid, isikuteenused –

juuksur, pesumaja, saunateenus jne). Elukondlik teenus on suunatud eelkõige

kohalikule elanikule.

6. vähemalt Eesti tasandi innovatsioon, mis jääb väljapoole ülal nimetatud

valdkondi.

5. Meetme sihtrühm

56

Mikroettevõte - kuni 9 töötajaga äriühing, FIE, ettevõtlusega tegelev MTÜ või

SA, mille aastakäive/bilanss ei ületa 2 miljonit eurot ja mille

omanik/osanik/liige/asutaja ei ole juriidiline isik.

6. Nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale

Nõuded taotlejale:

1. taotleja tegutseb ja on registreeritud Valgamaa Partnerluskogu

tegevuspiirkonnas

2. taotleja saab esitada ühe taotluse taotlusvoorus;

3. taotleja on esitanud majandusaasta aruande, mille tähtaeg on saabunud.

Esitatavad dokumendid:

1. kolme aasta finantsprognoos, mis mh sisaldab kassavoogusid,

kasumiaruannet, bilanssi, töötajate arvu, müügikäivet toodete/teenuste lõikes

(sh toodetav kogus, keskmine ühiku müügihind ning materjali/kauba kulu

ühikule).

Nõuded toetuse saajale:

1. Projekti lõppedes esitab toetuse saaja Valgamaa Partnerluskogule fotod

projekti investeeringust või tegevustest.

2. Toetuse saaja täidab Valgamaa Partnerluskogu seireandmete küsimustiku 2

aastat peale projekti lõppemist.

7. Toetuse maksimaalne suurus ja määr

Toetuse suurus: 3000-50 000 eurot.

Toetusmäär vastavalt määrusele.

Elukondlike teenuste toetamiseks kavandatakse orienteeruvalt 30% meetme

eelarvest.

8. Projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid

1. Mõju taotlejale (20%). Kuidas taotleja hindab investeeringu kasu ja/või mõju

ettevõttele (nt müügitulule, jätkusuutlikkusele, konkurentsivõimele jne)?

Milline on tuleviku perspektiiv?

2. Mõju kliendile (25%). Millist kasu saab tehtavast investeeringust klient? Mis

läheb tema jaoks paremaks? Kuidas ta uuest teenusest/tootest teada saab?

Turu-uuring – kliendi olemasolu.

3. Mõju kogukonnale (25%). Millist kasu saab ettevõtte edust kogukond? (Nt

töökohad, uus teenus, piirkonna maine jne) Milline on investeeringu mõju

ümbritsevale loodus- ja elukeskkonnale? Milline on potentsiaalne koostöö

ettevõtluskogukonnaga? Kuidas mõjutab konkurentsi?

4. Taotleja suutlikkus (10%). Millised on vajalikud kompetentsid, kogemus

valdkonnas? Milline on finantsiline suutlikkus?

57

5. Uuenduslikkus (10%). Mille poolest on pakutav teenus, toode või protsess

innovaatiline või uudne? Millise konkurentsieelise investeering annab?

6. Projekti kvaliteet (10%). Kui loogilised on äriplaani seosed ja põhjendused?

Kui realistlik on finantsprognoos?

9. Meetme näitajad ja sihtväärtused

1. Loodud töökohtade arv (R.37) – 2107

2. Projekti tulemusel tööga hõivatud inimeste arv (sh osalise ajaga) – 20

3. Käibe kasv – 40%

4. Lisandväärtuse kasv – 5%

5. Loodud elukondlike teenuste arv – 2

6. Parendatud elukondlike teenuste arv – 8

5.2.2. Meede 2 Aktiivsed kogukonnad ja noored

1. Meetme nimetus

MEEDE 2 AKTIIVSED KOGUKONNAD JA NOORED

2. Meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus

Kogukonnad on oluline ressurss piirkonna elukeskkonna parendamisel, pakkudes

teenuseid ja lahendusi, mille jaoks KOVil ei jätku ressursse ning mis pole

erasektorile tasuvad. Selleks on vaja toetada alt-üles initsiatiive ja tugevdada

kogukondlikku vastutust. Kuna kogukondade jätkusuutlikkuse aluseks on noorte

eestvedajate pealekasv, siis pöörame erilist tähelepanu noortele suunatud ning

noori kaasavatele tegevustele.

3. Meetme eesmärk

Piirkonnas on aktiivsed, teadlikud kogukonnad ja noored, kes on suutlikud

parandama oma elukeskkonda.

4. Toetatavad tegevused

Toetatavad valdkonnad

1. kogukonna liikmete sh noortele tegevusvõimaluste laiendamine,

107 Näitaja 1 andmed kogutakse maksetaotlusega e-PRIAs. Teiste näitajate kogumiseks esitab toetuse saaja

partnerluskogule seirearuande kaks aastat peale projekti lõppu.

58

2. kogukonna atraktiivsuse ja maine tõstmine läbi kogukonda kaasava protsessi,

mis loob

1. avalikus ruumis paikkondliku identiteeti rõhutavat visuaali või

2. piirkonna tuntust suurendavat eripärast tunnussündmust (peab

sisaldama piirkonnast välja suunatud turundustegevusi).

3. kogukonna kaasamine hariduselu arendamisse ning kaasaegse õpikäsitluse

rakendamisse (taotlejad ainult kogukondlikud MTÜd);

4. elanike teadlikkuse tõstmine oma tegevuste keskkonnamõjust sh selleks

vajalike keskkonnasäästlike investeeringute tegemine (nt kogukonna aed,

taaskasutuse või parandustöökojad, seadmete ühiskasutuse kohad, mööbli

taastamise töökojad).

Toetatavad tegevused

1. Vahendite, seadmete ja sisustuse soetamine.

2. Ehitamine ja ehitise parendamine.

3. Koolituste, seminaride, teabepäevade, õppereiside, sündmuste, uuringute või

analüüside läbiviimine, osalusplaneerimisega arengudokumendi koostamine

jms (ühistegevus).

5. Meetme sihtrühm

1. MTÜ

2. SA

3. KOV (saab taotleda vaid juhul, kui tõendab, et vajadus ja algatus on tulnud

kogukonna poolt)

6. Nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale

Nõuded taotlejale

1. Taotleja saab esitada ühe taotluse taotlusvoorus.

2. Ühistegevuse puhul on taotlejal koostatud koos vähemalt ühe juriidilisest

isikust partneriga 0,5-2-aastane tegevuskava.

3. Kui ruumid või maa, kuhu kavandatakse investeering, ei kuulu taotlejale või

kohalikule omavalitsusele on need antud taotlejale õiguslikul alusel kasutusse

vähemalt 7 aastaks viimase toetusosa väljamaksmisest.

4. Taotleja on esitanud majandusaasta aruande, mille tähtaeg on saabunud.

Nõuded toetuse saajale:

5. Projekti lõppedes esitab toetuse saaja Valgamaa Partnerluskogule fotod projekti

investeeringust või tegevustest.

6. Toetuse saaja täidab Valgamaa Partnerluskogu seireandmete küsimustiku 1

aasta peale projekti lõppemist va ühistegevused.

7. Toetuse maksimaalne suurus ja määr

59

Toetussumma: 4000 – 20 000 eurot

Toetusmäär vastavalt määrusele

8. Projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid

1. Mõju organisatsioonile ja sihtrühmale (35%). Kuidas aitab projekt

organisatsioonil areneda? Kuidas aitab täita sihtrühma vajadusi või lahendada

probleemi? Kui suur on sihtrühm (kasutajad)? Mis läheb sihtrühma jaoks

paremaks? Milliseid võimalusi juurde tekib? Milline on pikem tuleviku

perspektiiv ja jätkusuutlikkus?

2. Mõju laiemale kogukonnale (30%). Millist kasu saab projektist laiem

kogukond (elanikkond väljaspool sihtrühma)? Millist koostööd tehakse laiema

kogukonnaga? Milline võimalus on laiendada projekti tulemusi laiemale

kogukonnale? Milline on projekti mõju loodus- ja elukeskkonnale?

3. Taotleja suutlikkus ja kaasamine (15%). Milline on meeskond, selle

kompetentsid, kogemus valdkonnas ning projektijuhtimises? Milline on

finantsiline suutlikkus? Kuidas kaasatakse sihtrühma ja kogukonda?

4. Uuenduslikkus (10%). Mille poolest on projekti tulemus või protsess

(lähenemine, läbiviimise viis) uudne?

5. Projekti kvaliteet (10%). Kui terviklik on projekt? Kui loogilised on eesmärgi-

tulemuste-tegevuste-eelarve seosed?

9. Meetme näitajad ja sihtväärtused

1. Tegevusvõimaluste kasutajate arv - 2000

2. Projektide raames toimunud sündmustel osalejate arv - 400

3. Loodud tegevusvõimaluste arv - 6

4. Parendatud tegevusvõimaluste arv - 18

5. Korraldatud avalike ürituste arv - 3

6. Oma visuaali või tunnussündmusega eristuvate kogukondade arv - 4

7. Keskkonnateadlikkusele ja keskkonnahoiule suunatud projektide arv - 3

8. Kogukondade arv, kes osalevad kaasaegse õpikäsitluse arendamises - 2

Tulemusnäitajate 1 ja 2 puhul jälgitakse osalejate ja kasutajate arvu ka erinevate

gruppide lõikes: noored (13-19), mehed, naised.

5.2.3. Meede 3 Tugevad võrgustikud

1. Meetme nimetus

MEEDE 3 TUGEVAD VÕRGUSTIKUD

60

2. Meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus

Partnerluskogu tegevuspiirkonda iseloomustab mikroettevõtete ning väikeste

kogukondlike ühingute rohkus, mis võib põhjustada killustatust ning suutmatust

investeerida, lisandväärtust luua või jätkusuutlikult muutusi ellu viia. Meede

aitab arendada ja luua võrgustikke, millel on suutlikkus lahendada keerukaid

probleeme ja/või tõsta sihtgrupi konkurentsivõimet.

3. Meetme eesmärk

Tegevuspiirkonnas toimivad koostöövõrgustikud, mis tõstavad sihtrühma

suutlikkust ja/või konkurentsivõimet ning piirkonna atraktiivsust.

4. Toetatavad tegevused

Tegevus 3.1 Võrgustike loomine ja arendamine

Toetatavad valdkonnad:

1. Ettevõtete ja kogukondade võrgustike loomine ja arendamine. Toetatavad

võrgustikud:

a. Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas tegutsevate ettevõtjate

võrgustikud, mis koondavad meetme 1 raames toetatavate valdkondade

ettevõtjaid.

b. Piirkonna arendamisega tegelevate kogukondade võrgustikud, mis

hõlmavad vähemalt üht haldusreformieelse omavalitsuse territooriumi

Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas.

c. Noorsootöö- ja noortevõrgustikud, mis hõlmavad vähemalt kahe KOVi

territooriumi.

Abikõlblikud tegevused:

Võrgustiku loomiseks ja arendamiseks vajalikud tegevused nt koolituste,

ümarlaudade, õppereiside, ühistegevuste ja turundustegevuste läbiviimine,

uuringute, teenuse disaini, ekspertteabe tellimine jms.

Tegevus 3.2 Partnerluskogu algatused võrgustike loomiseks ja arendamiseks

Toetatakse ühis- ja koostöötegevusi ning väikeprojektide elluviimist

2. Meetme sihtrühm

Tegevus 3.1 MTÜ, KOV, SA, TuÜ

Tegevus 3.2 Valgamaa Partnerluskogu

3. Nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale

Tegevus 3.1

61

1. Taotleja saab esitada ühe taotluse taotlusvoorus.

2. Taotlejal on vähemalt ühe partneriga ühine 1-2 aastaks planeeritud

tegevuskava, mis esitatakse koos toetustaotlusega.

3. Taotleja on esitanud majandusaasta aruande, mille tähtaeg on saabunud.

4. Toetuse saaja tagab, et vähemalt 30% võrgustiku liikmetest vastab

partnerluskogu võrgustiku liikmete rahuloluküsitlusele projekti lõppedes

viimase maksetaotluse esitamise ajaks.

5. Projekti lõppedes esitab toetuse saaja Valgamaa Partnerluskogule fotod projekti

käigus toimunud sündmustest ja kohtumisest.

Tegevus 3.2

Määruses esitatud nõuded.

4. Toetuse maksimaalne suurus ja määr

Tegevus 3.1 toetus: 10 000 – 20 000 eurot

Tegevus 3.2 toetus50 000 eurot

Toetusmäär vastavalt määrusele

5. Projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid

1. Mõju organisatsioonile ja sihtrühmale (40%). Millist kasu saab projektist

organisatsioon (arenguhüpe) ja tema peamine sihtrühm? Kui suur on sihtrühm?

Mis läheb sihtrühma jaoks paremaks? Milliseid võimalusi juurde tekib? Milline

on pikem tuleviku perspektiiv ja jätkusuutlikkus?

2. Mõju kogukonnale (25%). Millist kasu saab projektist laiem kogukond

(elanikkond väljaspool sihtrühma)? Millist koostööd tehakse laiema

kogukonnaga? Milline on võimalus on laiendada projekti tulemusi laiemale

kogukonnale? Milline on projekti mõju loodus- ja elukeskkonnale?

3. Taotleja suutlikkus ja kaasamine (15%). Milline on meeskond, selle

kompetentsid, kogemus valdkonnas ning projektijuhtimises? Kuidas võrgustik

toimib? Kuidas on tagatud kaasamine ja võrgustiku aktiivsus? Milline on

finantsiline suutlikkus? Võrgustiku tugevus ja aktiivsus?

4. Uuenduslikkus (10%). Mille poolest on projekti tulemus või protsess

(lähenemine, läbiviimise viis) uudne?

5. Projekti kvaliteet (10%). Kui terviklik on projekt? Kui loogilised on eesmärgi-

tulemuste-tegevuste-eelarve seosed?

6. Meetme näitajad ja sihtväärtused

1. Toimivate toetatud võrgustike arv- 5

2. Võrgustiku liikmete arvu muutus (%) – 10

Regulaarselt kaasatud ja informeeritud inimesed (nt e-posti aadresside arv

infolistis või sotsiaalmeedia grupi liikmete arv).

3. Aktiivsete võrgustiku liikmete arvu muutus (%) – 10

62

Aktiivselt ühingu tegevuste planeerimisel ja elluviimisel osalevad inimesed.

4. Projekti raames toimunud sündmuste, kohtumiste arv - 101

5. Võrgustiku liikmete rahulolu (%) – 61

Partnerluskogu poolt koostatud küsimustikule võrgustike liikmete rahulolu

kohta, millele vastab vähemalt 30% võrgustiku liikmetest

5.2.4. Meede 4 Sotsiaalne turvatunne

1. Meetme nimetus

MEEDE 4 SOTSIAALNE TURVATUNNE

2. Meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus

Tegevuspiirkonnas on mitmeid sihtrühmi, kes kannatavad isoleerituse, üksinduse

või ebaõiglaselt suure hoolduskoormuse all. Eakate sihtrühmas on probleemiks

vanusest tingutud halvenenud ligipääs teenustele ja tegevusvõimalustele, mille

tagajärjel jäädakse eemale aktiivsest elust ning kaotatakse väärikas roll

kogukonnas. Eraldatuse tunne ning mure hakkama saamise pärast põhjustab

vaimse tervise kadu nii eakate, kui ka teiste vanuserühmade seas ning on

kujunemas ajas kasvavaks probleemiks, millele tuleb maapiirkonnale sobivaid

lahendusi leida. Sotsiaalse tõrjutuse ohus on ka omaste hooldajad, kes võivad

sattuda vaimse ja füüsilise kurnatuse seisundisse, sotsiaalsesse

eraldatusesse/sotsiaalsesse isolatsiooni kui ka majandusliku surve alla. Antud

meede otsib kogukonna- ja võrgustiku põhised lahendusi, kuidas tagada

sihtrühmadele kogukonna märkamine ja tugi aitamaks neil jääda aktiivseteks

ühiskonna liikmeteks.

Sihtrühmade ja teemade valik sotsiaalse turvalisuse meetmesse tuli ühelt poolt

riigi ootustest ESF+ meetmele (Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

sekkumiste eesmärgid ja Heaolu arengukava 2023–2030 eesmärgid). Teiselt

poolt näitasid strateegiaprotsessis läbi viidud küsitlused, et elanikud peavad just

üksikuid eakaid inimesi raskeimas olukorras olevaks riskirühmaks. Teemaga

tuleb tegeleda seda enam, et Valgamaal on eakate osakaal kõrgem kui Eestis

keskmiselt ning ajas üha kasvav. Elanike küsitlused näitasid ka seda, et vaimse

tervise probleeme tajutakse kogukonnas järjest suurema riskitegurina. Ka

tervisestatistika näitab, et Valgamaa elanikke iseloomustab Eesti keskmisest

kõrgem stressitase, seda eriti just nooremate inimeste hulgas vanuses 16-34.

Seega tuleb siin leida ennetavaid lahendusi, mis sobivad hajaasustusega

maapiirkonda.

3. Meetme eesmärk

63

Tõusnud on sihtrühmade kaasatus, aktiivsus ning teadlikkus vaimse ja füüsilise

tervise hoidmisel.

4. Toetatavad tegevused

1. Vanemaealistele elanikele suunatud koolitused, nõustamine, väljasõidud,

õppereisid, trüki- ja videomaterjalid, huvikaitset toetavad tegevused,

võrgustikutööd toetavad tegevused, kaasamine vabatahtlikeks ning muud

eakate kaasatust, aktiivsust ja terviseteadlikkust toetavad tegevused. Kõik

vanemaealistele suunatud projektid peavad kaasama ka üksikuks või aktiivsest

tegevusest kõrvale jäänud vanemaealisi. Oodatud on projektid, mille fookuses

on põlvkondade vahelise sideme loomine ning vanemaealiste meeste

kaasamine.

2. Elanikkonnale suunatud vaimse tervise alane nõustamine, koolituste, teabe- ja

infopäevade ning teavituskampaaniate läbiviimine, tugigruppide tegevus,

vabatahtlike kaasamine ja väljaõpe, valdkonna spetsialistide kaasamine

sobivate (innovaatiliste) lahenduste ja teenuste välja töötamisse, vaimset tervist

toetavate programmide rakendamine ning muud tõenduspõhised vaimse tervise

probleeme leevendavad ja ennetavad tegevused.

3. Omaste hooldajatele suunatud koolitused, nõustamine, tugigruppide tegevus,

trüki- ja videomaterjalide koostamine, huvikaitset toetavad tegevused ning

muud omaste hooldajate toimetulekut soodustavad ning koormust leevendavad

tegevused.

5. Meetme sihtrühm

Sihtrühmad teemade lõikes:

1. tegevuspiirkonna vanemaealised elanikud 65+ – vanemaealiste kaasatuse ja

aktiivsuse suurendamine;

2. tegevuspiirkonna elanikkond 16+ – vaimse tervise hoidmine;

3. omaste hooldajad tegevuspiirkonnas – omaste hooldajate enesesäästlikkuse

toetamine.

Taotlejad:

MTÜd, seltsingud, SAd, KOVid, Valgamaa Partnerluskogu.

6. Projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid

1. Mõju sihtrühmale (30%). Kuidas aitab projekt täita sihtrühma (sealhulgas

väiksema aktiivsusega või raskendatud juurdepääsuga elanikele) vajadusi?

(Mis läheb sihtrühma jaoks paremaks?) Kui suur on otsesete kasusaajate ring?

2. Mõju organisatsioonile (15%). Kuidas aitab projekt organisatsioonil areneda

ning oma teadmisi täiendada? Milline on pikem tuleviku perspektiiv ja

jätkusuutlikkus?

3. Mõju kogukonnale (20%). Millist kasu saab projektist laiem kogukond

(elanikkond väljaspool sihtrühma)? Millist koostööd tehakse laiema

64

kogukonnaga? Milline on võimalus on laiendada projekti tulemusi laiemale

kogukonnale?

4. Taotleja suutlikkus ja kaasamine (15%). Milline on meeskond, selle

kompetentsid, kogemus valdkonnas ning projektijuhtimises? Millised on

sihtrühma ja kogukonda kaasamise praktikad/tavad?

5. Uuenduslikkus (10%). Mille poolest on projekti tulemus või protsess

(lähenemine, läbiviimise viis) uudne?

6. Projekti kvaliteet (10%). Kui terviklik on projekt? Kui loogilised on eesmärgi-

tulemuste-tegevuste-eelarve seosed?

7. Tulemusnäitajad

Elluviidud projektide arv – 32

6. Strateegia rakendamine ja seire

6.1. Projektitoetuse taotluste hindamine

Projektitoetuse taotluste hindamiseks moodustatakse hindamiskomisjonid, kelle ülesandeks on

hinnata esitatud taotlusi vastavalt eeltoodud meetmete hindamiskriteeriumitele. Komisjoni

moodustamine on juhatuse ülesanne, kes tagab, et hindajatel oleks selleks piisavad teadmised ja

kogemused. Piirkondliku esindatuse tagamiseks küsib juhatus ettepanekuid partnerluskogu

liikmetelt komisjoni liikmete osas. Hindamiskomisjoni moodustamine ja hindamise protsess

täpsustakse vastavas töökorras.

Taotluste hindamiseks moodustatakse kolm hindamiskomisjoni, kes hindavad järgnevaid

meetmeid:

 ettevõtlusmeetme hindamiskomisjon - meede 1 Elujõuline mikroettevõtlus,

 kogukonnameetme hindamiskomisjon - meede 2 Aktiivsed kogukonnad ja noored, meede

3 Tugevad võrgustikud,

 sotsiaalmeetme hindamiskomisjon - meede 4 Sotsiaalne turvatunne.

Pärast esitatud projektitoetuse taotluste tehnilist kontrolli, mille käigus vaadatakse, et taotlus

vastaks meetmelehel toodud nõuetele ning esitatud on kõik nõutud dokumendid, saadetakse

taotlused hindamiskomisjoni liikmetele hindamiseks. Enne hindamiskomisjoni on kõigil

taotlejatel võimalik oma taotlust komisjoni liikmetele tutvustada, kas külastuse käigus või vahetult

enne hindamiskomisjoni koosolekut. Hindamiskomisjoni koosolekul annavad hindajad taotlustele

hinded vastavalt hindamiskriteeriumitele ning võttes arvesse iga kriteeriumi osakaalu liidetakse

hindajate igale kriteeriumile antud keskmised hinded. Koondhinnete põhjal tekib projektitoetuse

taotluste paremusjärjestus. Hindamiskriteeriumid koos hindamisskaalaga täpsustakse eraldi

dokumendis enne taotlusvooru väljakuulutamist.

Juhatus kinnitab tekkinud paremusjärjestuse ning teeb PRIAle ettepaneku lävendi ületanud

taotluste rahastamise suuruse kohta taotlusvooru eelarve piires.

Valgamaa Partnerluskogu projektitoetuse taotluseid ei hinnata, need kinnitatakse partnerluskogu

üldkoosolekul.

65

6.2. Strateegia rakendamise aja-, tegevus- ja rahastamiskava

Tabelis 11 on toodud partnerluskogu projektitoetuste eelarve jaotus meetmete ning aastate lõikes.

Lõplik strateegia rakendamise summa kinnitatakse regionaalministri ja sotsiaalkaitseministri

käskkirjadega. Projektitoetuse eelarvele lisaks on partnerluskogul kasutada 26% projektiteotuste

eelarvest tegevus- ja elavdamiskuludeks.

Tabel 11 Eelarve jaotus strateegia meetmete ja aastate lõikes

6.3. Strateegia juhtimine, seire ja uuendamine

Strateegia juhtimine. Strateegia elluviimiseks on vajalik täpsustada mitmed rakenduslikke

asjaolusid ning protseduure. Need arutatakse eelnevalt läbi töörühmades, mille järel juhatus need

kinnitab.

Strateegias on kirjeldatud projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid, kuid kindlasti on

hindamise läbiviimiseks vaja kirjeldada täpsemalt iga kriteeriumi hindeskaalat ning seada

vajadusel lävendid. Selleks koostatakse eraldi dokument, kus eeltoodud on välja toodud.

Hindamiskomisjoni ülesanne on hindamisejärgselt anda juhatusele ka tagasisidet, kui nähakse

vajadust teha muudatusi hindamiskriteeriumides.

Eraldi töötatakse välja töökord projektitoetuse taotluste registreerimise, menetlemise, hindamise,

paremusjärjestuse moodustamise, hindamistulemuste kinnitamise ja huvide konflikti vältimise

kohta kogu protsessi jooksul, mis tagab kogu protsessi selguse ja läbipaistvuse. Lisaks

kinnitatakse kord hindamiskomisjoni liikmete valimise ja hindamiskomisjoni koosseisu

määramise kohta.

Eesmärgiga lihtsustada taotlejal tema jaoks olulise info kättesaamist, koostatakse taotlejatele

abimaterjal, kuhu koondatakse kokku vastava meetme partnerluskogu poolt seatud tingimused ja

ootused ning määrusest tulenevad nõuded.

Fond ja meede

2024 2025 2026 2027

EAFRD (1 543 864 eurot)

1. Mikroettevõtlus 42% 650 662 25% 30% 30% 15%

2. Kogukonnad ja noored 42% 649 998 43% 37% 20%

3. Võrgustikud

3.1 Võrgustike loomine ja

arendamine 9% 138 207 42% 58%

3.2 Partnerluskogu algatused

võrgustike loomiseks ja

arendamiseks 7% 104 998 67% 33%

ESF+ (192 928 eurot)

4. Sotsiaalne turvatunne 100% 192 928 25% 25% 25% 25%

Eelarve jagunemine

meetme lõikes Meetme eelarve jagunemine aastate lõikes

66

Tulenevalt neljanda meetme „Sotsiaalne turvatunne“, mida rahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+.

rakendamise erisusest, tuleb partnerluskogul eraldi kirjeldada protsessid, osapoolte õigused ja

kohustused vastavate töökordadega. ESF+ toetuse saamiseks esitab partnerluskogu taotluse ESF+

rakendusüksus Riigi Tugiteenuste Keskusele ning korraldab minivoorud rahastavate taotluste

leidmiseks. Antud meetme puhul ei kanta toetust taotlejale vaid partnerluskogu tasub projekti

raames tekkinud kulud. Partnerluskogu sõlmib miniprojekti elluviijaga lepingu.

Strateegia rakendamiseks, koostatakse eelseisvaks aastaks rakenduskava, millega määratakse

avatavad taotlusvoorude ajad koos toetuse eelarvega ning meetme tingimustega. Rakenduskava

kinnitab üldkoosolek, kellel on õigus volitada see ülesanne juhatusele.

Taotlusvoorude toimumisest teavitatakse piirkonna elanikke vähemalt 20 tööpäeva enne vooru

avamist kohalikus väljaandes ning partnerluskogu veebilehel. Lisaks kasutatakse teavitamiseks

partnerluskogu liste ning sotsiaalmeedia kanalit Facebookis.

Kogu strateegia rakendamise perioodil on võimalik saada infot taotlusvoorude ning taotlemise

tingimuste kohta. Taotlemist puudutav info avaldatakse partnerluskogu veebilehel. Tegevjuht ja

meetmekoordinaator pakuvad nõustamist meetme tingimustele vastamise, taotlemise ja projekti

elluviimise protsessi ning määrusest tulenevate nõuete kohta partnerluskogu kontoris Otepääl,

telefoni teel, veebikohtumisena või ka mujal eelnevalt kokkulepitud kohas. Samuti tagatakse

vajalik info projektitoetuse saajale pärast toetuse määramise otsust projekti tegevuste elluviimisel.

Ettevõtlusmeetme taotlejatele soovitatakse äriplaani ettevalmistamisel pöörduda maakondliku

arenduskeskuse SA Valgamaa Arenguagentuur poole.

Pärast projektitoetuse taotluste esitamist tehakse tegevmeeskonna poolt tehniline kontroll, mille

käigus veendutakse, et taotlus vastab meetmes esitatud nõuetele ning et hindamiseks vajalikud

dokumendid on taotlusele lisatud. Vajadusel tehakse taotlejale järelepärimine. Kõigile nõuetele

vastavad taotlused saadetakse hindamisele.

Kõigi strateegiaga seotud otsuste puhul järgitakse määrusest tulenvaid nõudeid otsustusprotsessi

kohta. Otsuste tegemise hetkel peab otsustusorgani kohaliku omavalitsuse üksuste esindajate ja

riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse osalusega eraõiguslike juriidiliste isikute esindatus olema

alla 50 protsendi ning ühegi huvirühma (aluseks EMTAK) liikmete esindatus ei tohi olle üle

49 protsendi.

Endaga seotud isikute puhul taandatakse end nii nõustamise, menetluse kui otsustusprotsessis.

Kõik info strateegia rakendamise kohta sh strateegia, rakenduskavad, töökorrad otsustusorganite

protokollid on kättesaadav partnerluskogu veebilehel valgaleader.ee.

Strateegia seire ja hindamine. Strateegia tegevuste ja tulemuste jälgimiseks ja hindamiseks

moodustatakse strateegia seire töörühm, kes iga-aastaselt koostab strateegia seirearuande ning teeb

vajadusel ettepanekuid strateegia muutmiseks. Töörühm jälgib ja hindab strateegia rakendamisel

üldisi väljundnäitajaid nagu näiteks projektide arv, määratud toetuse suurus, projektide

jagunemine toetatavate valdkondade järgi, toetuste piirkondlikku jaotust, taotlemisaktiivsust kui

67

ka meetmelehel märgitud tulemusnäitajate saavutamist. Andmed strateegia hindamiseks saadakse

partnerluskogu taotluste registrist, määratud toetuse statistikast, maksetaotlustest, projektide

seirearuannetest ja võrgustiku liikmete rahuolu küsitlusest. Strateegia rakendamise lõpus

koostatakse strateegia lõpparuanne.

Strateegia uuendamine. Strateegia uuendamise protsess alustatakse, kui on selgunud vajadus selle

muutmiseks. Juhatus algatab strateegia muutmise, kui vastav ettepanek on tulnud töörühmadelt

või kui on tekkinud vajadus muutunud olukorrast põhjustatud tehnilisteks muudatusteks.

Strateegia muudatusettepanek tehakse üldkoosolekule, kelle pädevuses on vastav otsus.

Kaasamine strateegia rakendamisel. Partnerluskogu liikmed on kaasatud strateegia elluviimisse

kogu perioodi vältel. Neil on võimalus rääkida kaasa iga-aastasel rakenduskava arutelul, mis

toimub sügisesel üldkoosolekul. Liikmed saavad teha ettepanekuid hindamiskomisjoni liikmete

määramiseks ning ka ise kandideerida hindamiskomisjoni või kuuluda teistesse töörühmadesse.

Samuti toimub igakevadisel üldkoosolekul seirearuande arutelu.

Sarnaselt eelmisele perioodile soovime saada jooksvalt tagasisidet toetuse saajatelt koos projekti

seireandmete esitamisega. Sellega on võimalik esitada ettepanekuid partnerluskogu edasise

tegevuse osas.

Partnerluskogu elavdamistegevused nagu õppereisid ja koolitused ning arendusprojektid on samuti

üks võimalus, kuid hoida sidet piirkonna kogukondade esindajate ja ettevõtetega. Samuti saame

neilt tagasisidet ning infot vajaduste kohta läbi võrgustikuprojektide tegevuste.

7. LISAD

7.1. Lisa 1 Partnerluskogu tegevuspiirkonna kaart

7.2. Lisa 2 Partnerluskogu elukondlike teenuste ja kogukonnakeskuste kaardistus

7.3. Lisa 3 Partnerluskogu strateegia seosed riiklike ja piirkondlike arengudokumentidega

Tabel 12 strateegia seosed omavalitsuste arengukavadega

STRATEEGIA

MEETMED VALGA VALLA ARENGUKAVA

OTEPÄÄ VALLA

ARENGUKAVA

ELVA VALLA

ARENGUKAVA

MEEDE 1:

MIKROETTEVÕTLUS

Eesmärgid:

•Ettevõtlikud elanikud ja

pered ning

mikroettevõtted saavad

piisvat ettevõtlustulu, et

tagada omanikele

rahuldust pakkuv elustiil.

• Elanike jaoks on

kättesaadavad

vajaduspõhised

kodulähedased

elukondlikud teenused

↑ Arengusuund: Ettevõtluse

arendamine ja ettevõtjasõbraliku

ärikliima loomine, kohaliku toorme

keskkonnasõbralik väärindamine.

Eesmärk (E9). Ettevõtlikkust,

innovaatilisust ja investeeringuid

väärtustav ärikeskkond, tasuvad

töökohad. Tegevused:

„Loomemajanduse arendamine“;

Mahe- ja ökomajanduse

soodustamine.

← Meetmega toetatakse

investeeringuid „kohalikul toormel,

toidupärandil või mahetoidul põhinev

toiduainete töötlemisse“ ning

loomemajandusse.

↑Eesmärk (E10). Lõuna-Eesti

turismivärav, inspireeriv

elamuspiirkond. Tegevused: Loodus-

, ajaloo- ja kultuurivarade kasutuse

arendamine valla atraktiivsuse

tõstmiseks elu-.

← Meetmega panustatakse aktiivset

tegevust soodustavad turismiteenused

sh loodusturism, sporditurism,

seiklusturism jms arendamisse.

↑ Strateegiline tegevusvaldkond

Otepää majandusliku arengu

suurendamine. Meede 2.

Elustiiliettevõtluse ja

mahemajanduse arendamine Vald

soodustab pereettevõtluse arengut

ja mahemajandust. Otepääl

valmistatud tooted on Otepää

kaubamärgiga.

← Meetmega toetatakse

investeeringuid „kohalikul toormel,

toidupärandil või mahetoidul põhinev

toiduainete töötlemisse“ ning

loomemajandusse.

Otepää looduspotentsiaali ja

ajaloopärandi tõhusam kasutamine

Meede 1. Looduspotentsiaali

arendamine

← Meetmega panustatakse aktiivset

tegevust soodustavad turismiteenused

sh loodusturism, sporditurism,

seiklusturism jms arendamisse.

↑ Eesmärk 6.4: Elva vallas on

parim elu- ja

ettevõtluskeskkond.

Alaeesmärk: loomemajanduse

arendamine.

← Meetmega toetatakse

muuhulgas investeeringuid

loomemajandusse.

↑ Eesmärk 6.5: Elva vald on

tuntud positiivse mainega

sihtkoht. Alaeesmärk: arenev

sporditurism.

← Meetmega panustatakse

aktiivset tegevust soodustavad

turismiteenused sh loodusturism,

sporditurism, seiklusturism jms

arendamisse.

70

STRATEEGIA

MEETMED VALGA VALLA ARENGUKAVA

OTEPÄÄ VALLA

ARENGUKAVA

ELVA VALLA

ARENGUKAVA

MEEDE 2

KOGUKONNAD JA

NOORED

Eesmärk:

•Piirkonnas on aktiivsed,

teadlikud kogukonnad ja

noored, kes on suutlikud

parandama oma

elukeskkonda

↑Eesmärk (E3). Elanike kõrge

keskkonnateadlikkus ja säästva

arengu põhimõtete järgimine.

← Valgamaa PK strateegia meetmega

panustatakse elanike teadlikkusse oma

tegevuste keskkonnamõjust sh selleks

vajalike keskkonnasäästlike

investeeringute tegemisse

↑Eesmärk (E5). Õppijasõbralik

õpikeskkond, pädevad õpetajad ja

laialdased haridusvalikud. Tegevus „

Kogukondade ja lapsevanemate

sihipärane kaasamine

haridusasutuste töösse.“

← Meetmega panustatakse kogukonna

kaasamisse hariduselu arendamisse

ning kaasaegse õpikäsitluse

rakendamisse

↑Eesmärk (E7). Mitmekesine

kultuuri- ja spordielu, sisuka vaba

aja veetmise võimalused. Tegevused:

„Kogukonna ja -ühenduste

kaasamine vaba aega sisustavate

tegevuste planeerimisse ja

korraldamisse; „Valla …

suursündmuste ja uute algatuste

toetamine.“

← Meetmega investeeritakse piirkonna

tuntust suurendavate tunnussündmuste

korraldamisse.

↑ Otepää elukeskkonna

parandamine. Meede 4. Otepää

piirkonna ökoloogilise jalajälje

vähendamine.

← Meetmega panustatakse elanike

teadlikkusse oma tegevuste

keskkonnamõjust sh selleks vajalike

keskkonnasäästlike investeeringute

tegemisse

↑ Otepää elukeskkonna

parandamine. Meede 2. Otepää

visuaalse atraktiivsuse

suurendamine

← Meetmega investeeritakse

kogukonna atraktiivsuse ja maine

tõstmisesse, mis loob avalikus ruumis

paikkondliku identiteeti rõhutavat

visuaali.

↑ Otepää valla ja kogukonna

identiteedi suurendamine. Meede 3.

Noorsootöö arendamine. Vald

toetab laste ja noorte vaba aja

veetmise võimaluste kasvu ning

mitmekülgset huvitegevust

←Meetmega investeeritakse

kogukonna liikmete sh noortele

tegevusvõimaluste laiendamisse.

↑ Eesmärk 6.3.: Elva vallas on

mitmekülgsed vaba aja

veetmise võimalused.

Alaeesmärgid Huvihariduse-

ja tegevuse kaudu on loodud

võimalused igas eas inimeste

mitmekülgseks arenguks.

Arendatakse vaba aja

veetmiseks vajalikku taristut.

←Meetmega investeeritakse

kogukonna liikmete sh noortele

tegevusvõimaluste laiendamisse.

71

STRATEEGIA

MEETMED VALGA VALLA ARENGUKAVA

OTEPÄÄ VALLA

ARENGUKAVA

ELVA VALLA

ARENGUKAVA

MEEDE 3

VÕRGUSTIKUD

Eesmärk:

• Tegevuspiirkonnas

toimivad

koostöövõrgustikud, mis

tõstavad sihtrühma

suutlikkust ja/või

konkurentsivõimet ning

piirkonna atraktiivsust.

↑Eesmärk (E11). Elanike tugev

identiteet koduvallaga, kogukonna

kaasatus. Tegevus:“ Küla- ja

asumivanemate ning külaseltside rolli

ja osaluse suurendamine valla

otsustusprotsessides, regulaarsete

kogukonna arendajate ja ettevõtjate

ümarlaudade korraldamine koostöös

valla juhtkonnaga.

← Meetmega panustatakse piirkonna

arendamisega tegelevate kogukondade

võrgustike arendamisse, mis hõlmavad

vähemalt üht haldusreformieelse

omavalitsuse territooriumi Valgamaa

Partnerluskogu tegevuspiirkonnas.

↑ „Otepäälaste ettevõtlikkuse ja

loovuse arendamine. Vald seab

eesmärgiks elanikkonnas

ettevõtlusaktiivsuse suurendamise.

← Meetmega panustatakse Ettevõtete

võrgustike loomisesse ja arendamisse.

↑Meede 6. Kogukondade ja

vabaühenduste arengu toetamine

ning vastutuse suurendamine. Valla

eesmärgiks kodanikuühiskonna

edendamisel on vabaühendustele

soodsa arengukeskkonna loomine.

← Meetmega panustatakse piirkonna

arendamisega tegelevate

kogukondade võrgustike arendamisse,

mis hõlmavad vähemalt üht

haldusreformieelse omavalitsuse

territooriumi Valgamaa

Partnerluskogu tegevuspiirkonnas.

↑ Eesmärk 6.6: Elva vald on

hästi juhitud, aktiivse

kogukonnaga vald.

Alaeesmärk: Kogukonnad on

aktiivsed ning kaasatud valla

juhtimisse

← Meetmega panustatakse

piirkonna arendamisega

tegelevate kogukondade

võrgustike arendamisse, mis

hõlmavad vähemalt üht

haldusreformieelse omavalitsuse

territooriumi Valgamaa

Partnerluskogu

tegevuspiirkonnas.

MEEDE 4 SOTSIAALNE

TURVATUNNE

Eesmärk:

• Tõusnud on sihtrühmade

kaasatus, aktiivsus ning

teadlikkus vaimse ja

füüsilise tervise

hoidmisel.

↑Eesmärk (E11). Elanike tugev

identiteet koduvallaga, kogukonna

kaasatus. Tegevused: • Sotsiaalse

vastutuse suurendamine

kogukonnas, põlvkondade vahelise

sidususe soodustamine.

← Meetmega toetatakse vanemaealiste

kaasatuse ja aktiivsuse suurendamist

ning omaste hooldajate

enesesäästlikkuse toetamist.

↑Sotsiaalse turvalisuse

suurendamine. Meede 3.

Erivajadustega inimeste ja eakate

toimetuleku soodustamine.

← Meetmega toetatakse

vanemaealiste kaasatuse ja aktiivsuse

suurendamist.

↑6.2. Eesmärk: Elva vald

toetab elanike heaolu, tervist ja

iseseisvat toimetulekut.

Alaeesmärk: eakad ja puudega

inimesed on aktiivsed

kogukonna liikmed;

← Meetmega toetatakse

vanemaealiste kaasatuse ja

aktiivsuse suurendamist, omaste

hooldajate enesesäästlikkuse

toetamist ning elanikkonna

vaimse ja füüsilise tervise

toetamist.

72

Tabel 13 strateegia seosed maakondlike arengukavadega

STRATEEGIA MEETMED VALGA MAAKONNA

ARENGUSTRATEEGIA

TARTU MAAKONNA ARENGUSTRATEEGIA

MEEDE 1:

MIKROETTEVÕTLUS

Eesmärgid:

•Ettevõtlikud elanikud ja pered

ning mikroettevõtted saavad piisvat

ettevõtlustulu, et tagada omanikele

rahuldust pakkuv elustiil.

• Elanike jaoks on kättesaadavad

vajaduspõhised kodulähedased

elukondlikud teenused

↑Tegevussuund 2.5. Maakonna eripära

arvestav (nutikas) piirkondlik

spetsialiseerumine. Meetmed ja tegevused

eesmärgi saavutamiseks: - kohalikul toorainel

põhinevate toodete ja tootjate propageerimine,

nende võrgustumise toetamine ja turunduses

abistamine.

← Meetmega toetatakse investeeringuid

„kohalikul toormel, toidupärandil või mahetoidul

põhinev toiduainete töötlemisse“ ning

loomemajandusse.

↑Ettevõtlus. Tegevussund: 3.1.3. Loomemajanduse

ja sotsiaalse ettevõtluse arendamine

← Meetmega toetatakse investeeringuid „kohalikul

toormel, toidupärandil või mahetoidul põhinev

toiduainete töötlemisse“ ning loomemajandusse.

MEEDE 2 KOGUKONNAD JA

NOORED

Eesmärk:

•Piirkonnas on aktiivsed, teadlikud

kogukonnad ja noored, kes on

suutlikud parandama oma

elukeskkonda

↑ Tegevussuund 1.4. Valgamaal on tegusad

kogukonnakeskused ja aktiivne noorsootöö,

huvitegevus ning spordi- ja kultuurielu.

Meetmed: -kolmanda sektori aktiivsem

kaasamine koostöös kohalike omavalitsustega

kogukondlike, huvihariduslike-, sotsiaal-,

kultuuri- ja sporditeenuste pakkumisel

- kogukonnakeskuste arendamine;

←Meetmega investeeritakse kogukonna liikmete

sh noortele tegevusvõimaluste laiendamisse.

↑ Elukeskkond. Meede 2.3. keskkonnahoidlike

kogukondade arendamine ja

keskkonnateadlikkuse tõstmine

← Meetmega panustatakse elanike teadlikkusse oma

tegevuste keskkonnamõjust sh selleks vajalike

keskkonnasäästlike investeeringute tegemisse

MEEDE 3 VÕRGUSTIKUD

Eesmärk:

• Tegevuspiirkonnas toimivad

koostöövõrgustikud, mis tõstavad

sihtrühma suutlikkust ja/või

konkurentsivõimet ning piirkonna

atraktiivsust.

↑Tegevussuund 1.4. Valgamaal on tegusad

kogukonnakeskused ja aktiivne noorsootöö,

huvitegevus ning spordi- ja kultuurielu.

Meetmed: - kogukonna eestvedajate võrgustiku

arendamine ja tunnustamine; - noorte

ettevõtlikkuse tõstmine ja omaalgatuse

toetamine.

↑Tegevussuund 2.3. Noorte (7-26aastased)

ettevalmistamine tööjõuturule sisenemiseks.

Meetmed: - noorte kaasamine, s.h. läbi

↑Ettevõtlus. Tegevussuund 3.4.2: Ettevõtjatele

suunatud info, tugiteenuste kvaliteedi ja uute

teenuste arendamine

KOVide ettevõtluse arendamisele suunatud

ühistegevuste kokkuleppimine ning ettevõtjatele

suunatud info ja infovahetuse standardiseerimine.

← Meetmega panustatakse ettevõtlusvõrgustike

käivitamisse ja arendamisse.

73

vabatahtliku töö meetmete; - majandus- ja

ettevõtlusõppe propageerimine.

↑Tegevussuund 2.5. Maakonna eripära

arvestav (nutikas) piirkondlik

spetsialiseerumine. Meetmed ja tegevused

eesmärgi saavutamiseks: - kohalikul toorainel

põhinevate toodete ja tootjate propageerimine,

nende võrgustumise toetamine ja turunduses

abistamine. ←. Meetmega panustatakse piirkonna

arendamisega tegelevate kogukondade, noorte ja

ettevõtlus-võrgustike arendamisse.

MEEDE 4 SOTSIAALNE

TURVATUNNE

Eesmärk:

• Tõusnud on sihtrühmade

kaasatus, aktiivsus ning teadlikkus

vaimse ja füüsilise tervise

hoidmisel.

↑Tegevussuund 1.5 Valgamaal on kvaliteetsed,

paindlikud ja innovatiivseid sotsiaalhoolekande

teenused, mis toetavad elanike toimetulekut ja

töölesaamist. Meetmed: vabatahtlik töö on

väärtustatud ja tunnustatud.

← Meetmega toetatakse vanemaealiste kaasatuse

ja aktiivsuse suurendamist..

↑ Fookusvaldkond Heaolu. Meede 1.3 tõhus

ennetustöö heaolu, sotsiaalse sidususe, rahvatervise

ja turvalisuse heaks.

← Meetmega toetatakse vanemaealiste kaasatuse ja

aktiivsuse suurendamist ning elanikkonna vaimse ja

füüsilise tervise toetamist.

74

7.4. Lisa 4 Mittetulundusühingu Valgamaa Partnerluskogu liikmed 19.05.2023 seisuga

Kohalik omavalitsus

1. Elva Vallavalitsus

2. Otepää Vallavalitsus

3. Valga Vallavalitsus

Karula piirkond EMTAK

4. Lüllemäe Rahvaõpistu 93299

5. Silver Visnapuu Alakonnu

talu

79111

6. OÜ Karula Veis 01421

7. FIE Mats Meriste 01501

8. Tamorak OÜ 02202

9. OÜ Nodimäe 47111

10. Mittetulundusühing

Vähero Jahiselts

01701

11. SA Kawershofi Mõis 91031

Otepää piirkond

12. Osaühing Lutsujärve 55205

13. Osaühing PAULMERK 47111

14. Excelsjor OÜ 74901

15. Jaagu Annemäe Talu 46341

16. MTÜ Pühajärve

Haridusselts

94992

17. Osaühing AGLES 43122

18. EELK Otepää Maarja

Kogudus

94911

19. Jalgpalliklubi FC Otepää 93121

20. Tõrvela OÜ 69202

21. Osaühing ESNO Otepää 49399

22. MTÜ Pedajamäe

Külaselts

94992

23. osaühing

PLANETEKSPRESS

79901

24. Otepää Külade Ühendus 94992

Palupera piirkond

25. Mittetulundusühing P-

RÜHM

93299

26. Aili Keldo Anni Talu 01501

27. Ermo Kruuse 01501

28. Nõuni Purjeklubi 93121

29. MTÜ Hellenurme

Veskimuuseum

91021

30. Toretto OÜ 85599

31. CHERIE OÜ 01421

Puka piirkond

32. Puka Spordiklubi 93121

33. Kodupaiga Külaselts 94992

34. MTÜ Aakre Külaselts 94992

35. MTÜ Pritsumehe Marid 94995

36. MTÜ Segakoor U-Tuur 93299

37. OÜ Kangro & Nagla 43211

38. Puka Kogukond 93299

39. Superfood OÜ 1061

Sangaste piirkond

40. OÜ TARTEMIK 9329

41. MTÜ Kodukant Sangaste 94992

42. MTÜ Kiisatamme

Kultuuritalu

79901

43. Mittetulundusühing Iiah 94995

44. OÜ Heikal 93299

45. Meadot OÜ 01491

Taheva piirkond

46. Koivakonnu OÜ 01421

47. SA Taheva Sanatoorium 87909

48. Return OÜ 4399

49. Taheva Valla Külade Selts 94992

Tõlliste piirkond

50. AS Laatre Piim 01411

51. MTÜ Spordiklubi

RAUDSÕRMUS

93199

52. Paju Pansionaadid 87201

53. MTÜ Tõlliste Avatud

Noortekeskus TANK

9329

54. Ööbikpalu Mesila OÜ 16921

55. Laatre Jahiselts 01701

Õru piirkond

56. Täisühing "EVELIIS" 47111

57. MTÜ Priipalu

Tehnikaspordi

93199

Tegevuspiirkonnaülesed

organisatsioonid

58. Valgamaa Kodukandi

Ühendus

94992

59. Mittetulundusühing

"Motoklubi K&K"

93199

60. SA Valgamaa

Arenguagentuur

70221

61. MTÜ Valgamaa

Noorsootöökeskus Tankla

93299

62. Valgamaa Põllumeeste

Liit

94111

Valgamaa Partnerluskogu ühisstrateegia 2023-2027 muudatused

juuni 2025

Meede 1 Põhjendus

Vähendada miinimum toetussummat 3000 euroni

Muuta toetus kättesaadavamaks alustavatele

ning noortele ettevõtjatele

Meede 2

Täpsustada toetatava valdkonna sõnastust

järgnevalt:

1. kogukonna atraktiivsuse ja maine

tõstmine läbi kogukonda kaasava

protsessi, mis loob

1. avalikus ruumis

paikkondliku identiteeti

rõhutavat visuaali või

2. piirkonna tuntust

suurendavat eripärast

tunnussündmust (peab

sisaldama piirkonnast välja

suunatud

turundustegevusi).

Täpsustada sõnastust, mis aitab paremini

meetme eesmärki välja tuua.

Meede 3.2

Toetatakse ühis- ja koostöötegevusi ning

väikeprojektide elluviimist.

Tulenevalt esilekerkinud vajadustest, aitab

väikeprojekt koosmõjus ühis- ja

koostööprojektidega saavutada paremini

meetme eesmärki.

Muuta tegevuse 3.2 maksimaalset toetussummat

50 000 euroni

Suurem toetuse summa aitab paremini ellu

viia projekte, mille mõju oleks

tegevuspiirkonnaülene.

Meede 4

Toetatavate tegevuste ning sihtrühma „suure

hoolduskoormusega omaste hooldajad“ asendada

„omaste hooldajad“

Strateegia hindamiskomisjoni poolt esitatud

ettepanek.

Strateegia rahastamiskava

Lisatud tabelina Rahastamiskava korrigeerimine vastavalt

muutunud olukorrale.

Fond ja meede

Eelarve jagunemine

meetme lõikes Meetme eelarve jagunemine aastate lõikes

2024 2025 2026 2027

EAFRD (1 543 864 eurot)

1. Mikroettevõtlus 42% 650 662 25% 30% 30% 15%

2. Kogukonnad ja noored 42% 649 998 43% 37% 20%

3. Võrgustikud

3.1 Võrgustike loomine ja

arendamine 9% 138 207 42% 58%

3.2 Partnerluskogu

algatused võrgustike

loomiseks ja arendamiseks 7% 104 998 67% 33%

ESF+ (192 928 eurot)

4. Sotsiaalne turvatunne 100% 192 928 25% 25% 25% 25%

VALGAMAA PARTNERLUSKOGU ÜHISSTRATEEGIA

2023-2027

KINNITATUD 30.05.2023, MUUDETUD 28.11.2024, 30.06.2025 TOIMUNUD ÜLDKOOSOLEKUL

1

Sisukord Mõisted .......................................................................................................................................3

Sissejuhatus .................................................................................................................................5

1. Üldosa ..................................................................................................................................6

1.1. Valgamaa Partnerluskogu ....................................................................................................6

1.2. Tegevuspiirkond ..................................................................................................................7

1.3. Liikmeskond .............................................................................................................8

1.4. Juhtimine ja töökorraldus .........................................................................................8

1.5. Organisatsiooni areng .............................................................................................10

1.6. Valgamaa Partnerluskogu varasem kogemus .........................................................10

1.7. Majanduslik elujõulisus ..........................................................................................12

1.8. Strateegia koostamise protsess ja kaasamine ..........................................................12

2. Sotsiaalmajanduslik iseloomustus .....................................................................................14

2.1. Asukoht ...................................................................................................................14

2.2. Rahvastik ................................................................................................................16

2.3. Majandus ja ettevõtlus ............................................................................................21

2.4. Tehniline infrastruktuur ..........................................................................................27

2.5. Teenused .................................................................................................................29

2.6. Sotsiaalsed riskirühmad ja tervis ............................................................................34

2.7. Kogukonnad, seltsitegevus .....................................................................................39

3. Tegevuspiirkonna arengutegurite analüüs SWOT-meetodil .............................................42

3.1. Tugevused ja võimalused .......................................................................................42

3.2. Nõrkused ja ohud ....................................................................................................43

3.3. SWOT koondtabel ..................................................................................................45

3.4. Vajaduste analüüs arengutegurite põhjal ................................................................46

4. Strateegilised valikud ........................................................................................................47

4.1. Visioon 2027...........................................................................................................47

4.2. Prioriteedid ja eesmärgid ........................................................................................47

4.3. Koostöö valikud ......................................................................................................48

4.4. Uuenduslikkus ........................................................................................................49

4.5. Seosed teiste strateegiate, arengukavade ja programmidega ..................................50

4.5.1. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 ...............50

4.5.2. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027 ....................50

4.5.3. Heaolu arengukava 2023– 2030 .............................................................................51

2

4.5.4. Strateegia „Eesti 2035“ ...........................................................................................51

4.5.5. Piirkondlikud arengukavad .....................................................................................51

5. Strateegia tegevuskava ......................................................................................................54

5.1. Strateegia struktuur .................................................................................................54

5.2. Meetmete kirjeldus .................................................................................................54

5.2.1. Meede 1 Elujõuline mikroettevõtlus.......................................................................55

5.2.2. Meede 2 Aktiivsed kogukonnad ja noored .............................................................57

5.2.3. Meede 3 Tugevad võrgustikud ...............................................................................59

5.2.4. Meede 4 Sotsiaalne turvatunne ...............................................................................62

6. Strateegia rakendamine ja seire .........................................................................................64

6.1. Projektitoetuse taotluste hindamine ........................................................................64

6.2. Strateegia rakendamise aja-, tegevus- ja rahastamiskava .......................................65

6.3. Strateegia juhtimine, seire ja uuendamine ..............................................................65

7. LISAD ...............................................................................................................................68

7.1. Lisa 1 Partnerluskogu tegevuspiirkonna kaart ........................................................68

68

7.2. Lisa 2 Partnerluskogu elukondlike teenuste ja kogukonnakeskuste kaardistus .....69

7.3. Lisa 3 Partnerluskogu strateegia seosed riiklike ja piirkondlike arengudokumentidega

69

7.4. Lisa 4 Mittetulundusühingu Valgamaa Partnerluskogu liikmed 27.04.2023 seisuga74

3

Mõisted

Leader: Euroopa Liidu algatusprogramm maapiirkonnas kohaliku elu edendamiseks läbi kohaliku

tasandi koostöö (prantsuse keeles: Liaison entre Actions de Developpement de l’Economie Rurale

– seosed erinevate maamajanduse arengu tegevuste vahel).

Partnerluskogu: mittetulundusühing Valgamaa Partnerluskogu.

PRIA: Põllumajanduse ja Registrite Informatsiooni Amet, Leaderi meetme rakendusüksus.

EAFRD: Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfond (inglise keeles European agricultural fund

for rural development)

ESF+: Euroopa Sotsiaalfond+.

Määrus: maaeluministri määrus „LEADERi kohaliku arengu strateegia 2023–2027 rakendamine“

Tegevuspiirkond: territoorium, mis vastab Otepää ja Valga valla (välja arvatud Valga linn)

territooriumile, Hellenurme ja Palupera ning Aakre kandi küladele Elva vallas, kuhu on suunatud

Valgamaa Partnerluskogu tegevus.

Kohalik ressurss: laiemas mõistes Eestist, kitsamas mõistes tegevuspiirkonnast kättesaadav

sisend (sh puit, savi, kivi, põllumajandussaadused, toit jne) kaupade ja teenuste toomisse.

Lapsed ja noored: 0–30-aastased (kaasa arvatud) füüsilised isikud.

Kogukond: ajalooliselt, kultuuriliselt või looduslikult ühtekuuluv või sotsiaalsete suhete

võrgustiku kaudu seotud inimeste rühm või ühishuvist lähtuv geograafiliselt külgnev piirkond.

KOV: kohaliku omavalitsuse üksus.

MTÜ: mittetulundusühing; isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei

ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.

Äriühing: omanikule või omanike rühmale kuuluv eraõiguslik juriidiline majandusüksus.

Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.

TuÜ: tulundusühistu.

Ettevõtja: füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade

müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning äriühing.

FIE: füüsilisest isikust ettevõtja.

Mikroettevõte: ettevõte, mis annab tööd vähem kui 10 inimesele ja mille aastakäive ja/või

aastabilansi kogumaht ei ületa 2 miljonit eurot.

4

SA: sihtasutus, eraõiguslik juriidiline isik, millel ei ole liikmeid ning mis on loodud vara

valitsemiseks ja kasutamiseks põhikirjaliste eesmärkide saavutamisel.

Elukondlik teenus: esmatasandi teenus, mis peab olema inimestele igapäevaselt ja võimalikult

lihtsalt kättesaadav (nt esmatarbekaubad, söögikohad, arstiabi, hoolekanne, postipank, lastehoid,

isikuteenused – juuksur, pesumaja, saunateenus jne). Elukondlikud teenused on suunatud eelkõige

kogukonna liikmetele – kasusaaja on kogukonna liige.

Koostöövõrgustik: vabatahtlikkuse alusel tegutsev ühiste huvide ja tegevusvaldkonnaga

inimeste/organisatsioonide kogum, kus toimub eesmärgipärane suhtlemine ja tegevus uue

teadmise loomiseks, vastastikuseks õppimiseks, arenguks jne.

Innovatsioon: tegevuspiirkonnas füüsiliselt, sotsiaalselt või majanduslikult uuenduslik lahendus

või protsess, sh uudne töö- või koostoimeviis; uudne ärivõte; keskkonda ja ressursse säästvam

lahendus; uudne töökeskkond või töökoha organiseeritus (nt IKT-vahendite abil); uudse

turundusmudeli või -meetodi rakendamine elu- või ettevõtluskeskkonna arendamisel; uuenduslik

või olulisel määral parendatud toode või teenus (aluseks OECD definitsioon).

Strateegia integreeritus: strateegia laiapõhjaline lahendus, mis põhineb erinevate

taotlejagruppide ja meetmete koostoime kaudu strateegia eesmärkide saavutamisel. Käesolev

strateegia on sidus eelmise perioodi Valgamaa Partnerluskogu strateegia ning teiste piirkonna

arengukavadega.

5

Sissejuhatus

Käesolev dokument on Valgamaa Partnerluskogu (edaspidi partnerluskogu) strateegia, mis on

aluseks tegevuste elluviimisel aastatel 2024-2027. Partnerluskogu üldkoosolek kinnitas strateegia

30. mail 2023.

Strateegia on suunatud koostöö ja partnerluse kaudu arendustegevuse elluviimisele piirkondlikul

tasemel. Toetust strateegia elluviimiseks taotletakse „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ sekkumise 8.4 „LEADER – kogukonna juhitud kohalik

areng“ ning „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavas perioodiks 2021–2027“ prioriteetse

suuna prioriteetne suund sotsiaalsele innovatsioonile: innovaatilised kogukondlikud lahendused

sotsiaalhoolekandes erieesmärk (k) raames.

Strateegia koosneb neljast osast:

I Olukorra kirjeldus (peatükid 1 ja 2), mis annab ülevaate partnerluskogust kui organisatsioonist,

selle tegevuspiirkonnast ja arengust ning sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Tegevuspiirkonna

arenguvajaduste analüüs on toodud peatükis 3.

II Strateegilised valikud (peatükk 4), kus on kirjeldatud, millistele vajadustele ja sihtrühmadele

partnerluskogu oma tegevuses strateegiaperioodil keskendub.

III Tegevuskava aastani 2027 (peatükk 5), kus on välja toodud meetmed, mis viiakse ellu aastatel

2024 kuni 2027.

IV Strateegia rakendamine ja seire (peatükk 6), mis annab ülevaate, kuidas korraldatakse

strateegia elluviimine ja seire ning kuidas toimub strateegia uuendamine.

6

1. Üldosa

1.1. Valgamaa Partnerluskogu

12. aprillil 2006. a moodustati ametlikult mittetulundusühing Valgamaa Partnerluskogu, mis

tegutses mitteformaalse organisatsioonina juba aastast 2001. Partnerluskogu on Leaderi

tegevusrühm, kus otsuseid tehakse erinevate sektorite koostöös kaasates piirkonna elanikke ning

organisatsioone.

Mittetulundusühing Valgamaa Partnerluskogusse (www.valgaleader.ee) kuuluvad omavalitsused,

mittetulundus- ja erasektori organisatsioonid, kelle ühiseks eesmärgiks on kohalik areng ning

piirkonna terviklik areng Valgamaal. Partnerluskogu on määratlenud oma missiooni

Tegutseme kogukonna ja ettevõtjate partnerina piirkonna inimeste heaks

elukeskkonna parandamisele suunatud arenguideede elluviimisel.

Partnerluskogul kui erinevaid huvigruppe koondava organisatsiooni tegevuspõhimõtted ja

väärtused on:

• UUENDUSLIKKUS

Meil on avatud meel ja lai maailmavaade. Julgustame ettevõtjaid, kogukondi ja noori ühes

õppima ning teostama omanäolisi ja innovaatilisi ideesid. Uute ideede ja teadmiste

saamiseks korraldame koolitusi, õppereise, koostööprojekte, teineteisega kogemuste

vahetamist ning parimate praktikate tutvustamist.

• MEESKOND

Oleme tugev, asjatundlik ja muutustega kohanev meeskond, kes pakub tuge

kogukondadele, noortele ja ettevõtjatele. Meid motiveerib üheskoos oma piirkonna

arendamine ja selle piirkonna erilisuse ja ainulaadsuse esile toomine. Meie liikmeskond

toetub ühistele väärtustele, sõbralikele suhetele ning valmidusele oma panust anda.

• POSITIIVSUS

Meil on lahendustele suunatud hoiak, et näha kõiges ja kõigis potentsiaali. Oleme toetav ja

sõbralik meesknd, kes motiveerib ja julgustab liikmeid ning meie sihtrühmi. Kõik on meie

sekka oodatud ja kutsutud panustama lahenduste leidmisesse.

• TOETAMINE

Meil on toetav ja hooliv suhtumine oma liikmetesse ja taotlejatesse. Näeme oma rolli

innustaja, julgustaja, suunaja ning eestvedajate nõustajana. Anname taotlejatele infot,

konstruktiivset tagasisidet ning toetamine neid ideede elluviimisel.

• KOOSTÖÖ

Oleme avatud koostööle partneritega piirkonna sees ja väljaspool. Partnerluskogu teeb

strateegia elluviimisel koostööd omavalitsuste, kodanikuühendustega, riigiasutuste,

arendusorganisatsioonide ning ettevõtetega. Meil on ühised ettevõtmised teiste Eesti ja

Euroopa kohalike tegevusrühmadega. Väärtustame võrgustikutööd ning aitame neid luua

ja tugevdada.

7

1.2. Tegevuspiirkond

Partnerluskogu tegevuspiirkond hõlmab Eesti omavalitsuste haldusreformi (2017) järgselt Otepää

ja Valga valda (välja arvatud vallasisene Valga linn) ning Elva valla kahe kandi külasid.

Tegevuspiirkonna elanike arv kokku oli 2023. aasta alguses 11 1031.

Elva valla küladest kuuluvad partnerluskogu tegevuspiirkonda Palamuste, Pedaste, Purtsi,

Pühaste, Aakre, Rebaste (endine Puka vald; edaspidi viidatud kui Aakre kandi külad) ja Astuvere,

Atra, Hellenurme, Mäelooga, Palupera, Pastaku ja Urmi külad (endine Palupera vald; edaspidi

viidatud kui Hellenurme ja Palupera kandi külad). Ainus muutus tegevuspiirkonnas on Soontaga

küla, mis haldusreformiga liitus Tõrva vallaga ning programmperioodil 2022-2027 enam

Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonda ei kuulu. Partnerluskogu tegevuspiirkonna kaart on

lisas 1.

Partnerluskogu tegevuspiirkond on ühtlane oma üldise majandusarengu poolest. Sarnasteks

teguriteks, mis mõjutavad kohalikku majandusarengut piirkonnas, on kaugus riigi poliitilisest ja

majanduslikust keskusest Tallinnast, riigipiiri lähedus, sarnane looduskeskkond. Enamlevinud

majandusharud on puidutööstus, majutus ning transport. Ühiseks nimetajaks kogu piirkonnas on

turismi- ja puhkemajanduseks soodsad tingimused nagu eripärane looduskeskkond ja rohked

ajaloolised vaatamisväärsused.

Partnerluskogusse on kaasatud kaks omavalitsust Valgamaalt ja kahe kandi külad Tartumaalt, Elva

vallast, millel on oma identiteet ja ühtekuuluvustunne ning mis moodustavad geograafiliselt

ühtse piirkonna. Administratiivselt on antud piirkond Valga maakonnana toiminud juba 1960.

aastatest ning selle aja jooksul on siin elavatel inimestel tekkinud ühtne piirkonna tunnetus.

Tegevusrühmana on tegutsetud juba 2001. aastast ning koostöö on andnud inimestel ühtsustunde

ning tekkinud on võrgustikud, mis hoiavad piirkonna sidusana.

Sarnased on ka sotsiaalmajanduslikud probleemid tegevuspiirkonnas: väga madal

asustustihedus, mis raskendab madala majandusliku tasuvuse tõttu esmatasandi teenuste

kättesaadavust, kõrge töötuse määr, madal tööviljakus, madal keskmine brutokuutasu, keskmisest

madalam ettevõtlusaktiivsus. Võrrelduna Eesti keskmiste näitajatega peegeldavad need piirkonna

keerulist sotsiaalmajanduslikku olukorda. Samas võimaldab see ka ühtset lähenemist

probleemidele lahenduste otsimisel.

Sotsiaalset ühtsust ja sidusust aitavad hoida piirkonnas toimivad võrgustikud: lisaks

Partnerluskogule ka Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, Taheva-Karula-Mõniste piirkonda

ühendav koostöövõrgustik KOTUS, Valgamaa Kodukandi Ühendus, Valgamaa Omavalitsuste

Liit, arendusorganisatsioonide ümarlaud, Valgamaa Äriklubi, rahvakunsti ja käsitöö võrgustik,

Valgamaa Põllumeeste Liit, Valgamaa Spordiliit jt. Lisaks igapäevasele koostööle sarnaste

huvidega ühenduste vahel toimuvad ka kogu piirkonda haaravad traditsioonilised üritused (tantsu-

ja laulupeod, omavalitsuste ühised suve- ja talimängud jne), kuhu on kaasatud laiem elanikkond.

1 Rahvastikuregister, seisuga 01.01.2023

8

Kultuuriliselt on tegevuspiirkonna puhul tegemist kahe erineva ajaloolise kulutuuriareaali –

Tartu- ja Võrumaa – kohtumiskohaga. Ajaloolise Võrumaa alla kuuluvad Karula ja Taheva

piirkonnad. Ülejäänud piirkonnad kuuluvad ajaloolise Tartumaa alla. See on rikastanud kohalikku

kultuurielu ning aidanud aastakümnete jooksul kujuneda tegevuspiirkonna oma identiteedil.

Kultuuriloolise mitmekesisuse säilitamine on piirkonnale oluline.

1.3. Liikmeskond

Partnerluskogu on avatud organisatsioon, kuhu on oodatud liikmeks kõik tegevuspiirkonnas

tegutsevad mittetulundusühendused ja ettevõtjad (sh FIE-d).

Seisuga 19.05.2023 on liikmeskond 62-liikmeline (vt täpsemalt lisa 4). Kõige enam liikmeid on

esindatud Otepää piirkonnast (13 liiget) ning kõige vähem Õru piirkonnast (kaks liiget).

Partnerluskogusse kuulub ka viis liiget, kelle tegevus ületab ühe piirkonna piire ning kellest nelja

puhul on tegemis maakondliku organisatsiooniga.

Liikmeskonna jagunemine sektorite vahel on järgmine:

• avalik sektor – 3 liiget (4,8%);

• kolmas sektor – 32 liiget (51,6%);

• erasektor – 27 liiget (43,6%).

1.4. Juhtimine ja töökorraldus

Partnerluskogu kõrgeim juhtimisorgan on üldkoosolek, kes valib juhatuse koosseisu, kinnitab

strateegia, rakenduskava, liikmemaksu suuruse, majandusaasta aruande, partnerluskogu enda

projektitaotlused ja täidab teisi põhikirjast tulenevaid ülesandeid.

Partnerluskogu tööd juhib kuni 11-liikmeline juhatus, kelle ülesandeks on strateegia

rakendamisega seotud küsimuste otsustamine nagu rakendatavate projektide kinnitamine,

tegevmeeskonna töölevõtmine ning teised põhikirjast tulenevad kohustused. Juhatusse kuulub

kuni kaheksa ettevõtjast või mittetulundusühendusest liikme esindajatest endistest

omavalitsuspiirkondadest, kaks omavalitsusesindajat ning üks tegevuspiirkonnaüleste

organisatsioonide esindaja. Lähtudes partnerluskogu põhikirjast peab omavalitsuste esindajate

osakaal juhatuses jääma alla poole. Partnerluskogu üldkoosolek valib juhatuse kuni kolmeks

aastaks lähtudes juhatuse liikme valimisel ja tagasikutsumisel juhatuse valimise korrast. Juhatuse

koosolekud toimuvad regulaarselt, üldjuhul kord kuus.

Tabelis 1 on toodud Partnerluskogu juhatuse koosseis 27.04.2023 seisuga. Juhatuse esimees on

Monika Rogenbaum.

Tabel 1 Partnerluskogu juhatuse koosseis

Esindaja Organisatsioon Omavalitsus

Ants Järvmägi OÜ Karula Veis Karula piirkond

Paul Mõttus Paulmerk OÜ Otepää piirkond

Aile Viks Toretto OÜ Palupera piirkond

Anne Perlov MTÜ Pritsumehe Marid Puka piirkond

9

Kaija Tamm MTÜ Iiah Sangaste piirkond

Monika Rogenbaum Taheva Valla Külade Selts Taheva piirkond

Mati Raud MTÜ Spordiklubi Raudsõrmus Tõlliste piirkond

Viktor Mägi Valga vallavalitsus

Valdur Sepp Otepää vallavalitsus

Rasmus Onkel MTÜ Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla

Strateegia elluviimisel tekkivate küsimuste lahendamiseks või teiste partnerluskogu tööd ja

arengut puudutavate küsimuste aruteluks kutsub juhatus kokku kindlale teemale või sihtrühmale

suunatud töörühmad. Näiteks võib tuua käeoleva strateegia koostamise töörühma,

hindamiskomisjonid ja strateegia seire töörühm.

Partnerluskogule laekunud projektitoetuste taotlusi hindab selleks moodustatud

hindamiskomisjon. Hindamiskomisjoni koosseisu kinnitab juhatus lähtudes liikmete poolt tehtud

ettepanekutest ja võttes arvesse vastava meetme hindamiseks vajalikku oskusteavet.

Partnerluskogu struktuuri mitteformaalseks, kuid oluliseks osaks on mitmed sihtgruppide

võrgustikud (kogukonna, noorsootöötajate ja noorte, ettevõtjate võrgustik), mille kaudu tagatakse

nii meetmete rakendumine kui ka tagasiside tegevuste kvaliteedile ning ettepanekud nende

täiustamiseks.

Partnerluskogu üldkoosolek on kinnitanud Partnerluskogu liikmetest koosneva neljaliikmelise

strateegia seirekomisjoni. Iga majandusaasta kohta koostab seirekomisjon seirearuande, mis

esitatakse üldkoosolekule. Seirearuande jaoks vajalik informatsioon saadakse taotlusvoorude

statistikast, esitatud taotlustest, maksetaotlustest, taotleja poolt esitatavast seireandmete

küsimustikust, hindamiskomisjoni liikmete tagasisidest, taotlejate tagasisidest, projektidega

tutvumise ringsõidult.

Järelevalvet partnerluskogu tegevuse üle teostab partnerluskogu liikmetest koosnev

kolmeliikmeline revisjonikomisjon, mis koostab lõppenud majandusaasta kohta

revisjonikomisjoni aruande ja esitab selle üldkoosolekule.

Partnerluskogu kontor asub Otepääl. Partnerluskogu igapäevast tööd korraldab 2-liikmeline

tegevmeeskond:

● tegevjuht, kelle ülesanne on strateegia rakendamiseks vajaliku töö korraldamine, juhatuse,

üldkoosoleku ja töörühmade toetamine ning finantsjuhtimine. Tegevjuht koordineerib

partnerluskogu poolt algatatud ühis- ja koostööprojekte. Lisaks nõustab projektitoetuse

taotlejaid taotlemisel ning toetuse saajaid projektide elluviimisel ja koondab strateegia

seireks vajalikud andmed.

● meetme koordinaator, kelle ülesanne on samuti projektitoetuse taotlejate ja toetuse saajate

nõustamine, toetutaotluste menetlus ja hindamiskomisjonide tegevuse toetamine,

kogukondade võrgustamisele suunatud projektide juhtimine, taotlejate seirearuannete

kogumine. Meetme koordinaatori tegevuste hulka kuulub ka tegevjuhi abistamine

igapäevase administratiivse tööga, informatsiooni edastamine võrgustikele ning

avalikkusele, kodulehe täiendamine jm.

10

Lisaks kuulub meeskonda raamatupidaja, kes tagab kuludokumentide nõuetekohasuse,

raamatupidamiskannete tegemise, majandusaasta aruande koostamise ning eelarve jälgimiseks

vajaliku info edastamise tegevjuhile.

1.5. Organisatsiooni areng

Tagamaks, et partnerluskogu oleks suuteline strateegiat ellu viima, tuleb pöörata tähelepanu ka

organisatsiooni arengule. 2022. aasta detsembris toimunud partnerluskogu liikmete seminaril

arutati, millised on partnerluskogu vajadused. Arutelust tuli välja tuli viis olulisemat teemat:

• Hankida teadmisi ja kogemusi teistelt – korraldada õppereise, külastada teisi tegevusrühmi,

teha rahvusvahelist koostööd.

• Õppida oma kogemustest – korraldada üritusi kogemuste jagamiseks, sealjuures „ämbrite“

jagamine, tagasiside küsimine olemasolevatelt kontaktidelt, kavandada taotlejate külastusi,

uurida, miks ei tulla taotlema, mis on lahendus?

• Olla laiemalt nähtavad – oluline on saada rohkem kajastust Lõuna-Eesti Postimehes,

teavitada rohkem oma tegevusest, teha nähtavamaks positiivseid näiteid, korraldada

piirkondlikke koosolekuid juhatuse liikme juhtimisel.

• Tugevdada sidet liikmete, sihtrühmade, taotlejatega - minna liikmetele külla, avaliku

diskussiooni võimaluse loomine, kuvandi uuring, pakkuda ärimentorlust, luua

kogemuslugude kartoteek, toetame ka pärast toetuse saamist ning võimaldada kogemuste

jagamist.

• Hoida organisatsioon avatud uutele liikmetele - uued inimesed on organisatsiooni

elujõulisuse jaoks olulised, korraldada piirkonna koosolekuid, pakkuda uutele liikmetele

mentorlust ning kindlasti kaasata noori partnerluskogusse.

1.6. Valgamaa Partnerluskogu varasem kogemus

Esimese kogemuse strateegia koostamise ning rakendamise alal sai partnerluskogu aastatel 2002–

2003 Kagu-Eesti Partnerluse Programmi ajal. 2007–2008 rakendati strateegiat Riikliku

Arengukava ning perioodil 2009–2014 viidi ellu piirkondlikku arengustrateegiat Maaelu

Arengukava Leaderi meetme raames.

Perioodi 2016-2022 strateegia rakendamine ei ole veel lõppenud, kuid 2023. aasta kevadel

koostatud seirearuande põhjal võib tuua välja senised tulemused.

Alates 2016. aastast on partnerluskogule esitatud 325 taotlust, millest positiivse otsuse sai 250.

Enim taotlusi on laekunud ettevõtlusmeetmesse 175, millest 114 taotlust kiideti heaks.

Kogukonnameetmesse esitatud 126 taotlusest toetati 112 ning maine ja võrgustiku meetmesse

esitatud taotlustest kinnitati kõik 24. Võttes arvesse projektikulude vähenemisi ja ka loobumisi on

2023. aasta alguses seisuga määratud toetust ettevõtlusmeetme taotlustele 1,69 mln eurot,

kogukonnameetme taotlustele 1,16 mln eurot ja maine ning võrgustiku meetme taotlustele 0,33

mln eurot.

Partnerluskogu on jälginud strateegia seiramisel ka toetuse jaotumist erinevate piirkondade vahel.

Piirkondadena arvestatakse kohalike omavalituste territooriume enne 2017. a haldusreformi. Enim

toetusraha on määratud Palupera (517 eurot inimese kohta) ja Taheva (443 eurot inimese kohta)

piirkondadesse. Kõige väiksem on strateegia elluviimise perioodil taotlemise aktiivsus ja sellest

tulenevalt toetus inimese kohta Puka (169) ja Sangaste piirkondades (146 eurot).

11

Ettevõtlusmeetme kaheks peamiseks eesmärgiks oli töökohtade loomine või säilitamine ja

elukondlike teenuste arendamine või loomine. Töökohtade meetme puhul, millega toetati

mikroettevõtteid, on seni seirearuannete põhjal loodud 29 töökohta, tänu toetusele on loodud 62

kohalikul ressursil baseeruvat uut toodet või teenust. Toetatud ettevõtete käive kohalikul ressursil

põhinete toodete või teenuste müügist suurenes 76% ning nende käive kokku on 5,2 mln eurot.

Kahjuks ei ole õnnestunud toetustega tõsta toetust saanud ettevõtete keskmist palka, mis on 689

eurot ning ettevõtete lisandväärtus töötaja kohta ei ole tõusnud. Seireandmed esitasid ettevõtted 2

aastat pärast projekti lõppemist. Elukondlike teenuste puhul pakkusid lõpetatud projektid ka kaks

aastat pärast projekti lõppemist teenust, millele toetust taotleti. Headeks näideteks antud meetme

puhul võib tuua kohalikud kauplused Aakres ja Nõunis, apteek, mängutuba ja iluteenused Pukas,

kohvikuruumid Õrus ja hambaraviteenuse arendamine Otepääl.

Kogukonnameetme puhul oli peamine tähelepanu tegevusvõimaluste loomisel, mis aitasid kaasa

parema elukeskkonna loomisele. Taotlusvoorud toimusid kord aastas ning üle aasta sai toetust

taotleda vaid noorte tegevusvõimaluste arendamisele. Sellest tulenevalt on 112 toetatud projektist

69 otseselt suunatud noorte tegevusvõimaluste laiendamisele. Lõpetatud projektidega on toetatud

126 tegevusvõimaluse arendamist või uue loomist ning kasutajate hulk taotlejate poolt esitatud

seirearuannete põhjal on 9995 inimest. Projektidega loodi kogukonnakeskustesse juurde kolm uut

kooskäimiskohta (Puka Kogukonnaköök, Vähero Jahimaja ja Sangaste Jahimaja) ning aidatai

kaasa 14 kooskäimiskoha parendamisel ja sisustamisel. Seire töörühma tähelepanekul suurendati

projektidega oluliselt välitingimustes tegutsemise võimalusi.

Joonisel 1 on toodud välja toetatud tegevusvõimalused, mida nimetasid toetuse saajad

seireandmete esitamisel üks aasta pärast projekti lõpetamist.

Joonis 1 Toetatud tegevusvõimalused 2016-2022

Kolmas meede keskendus strateegia rakendamise esimesel kolmel aastal Valgamaa mainele ning

10 elluviidud projektiga toetati turundustegevusi, millega tutvustati siin toimuvaid sündmusi ja

näidati Valgamaad väärt elukoha ning ettevõtluskeskkonnana. 2018. aastal muudetud strateegia

suunas tähelepanu võrgustike loomisele ja arendamisele ning selle käigus toetati nii

kogukondade kui ettevõtlusvõrgustike loomist ja arendamist. 2023. aastal toimivad kõik neli

toetatud võrgustikku.

12

Partnerluskogu koostööprojektidega on toodud piirkonda uut teadmist ja suurendatud suutlikkust

mõjutada kohalikku arengut. Arukate külade arenguprogrammis said kaks kogukonda (Otepää

valla ja Taheva piirkonna külad) tuge aruka küla strateegia koostamiseks, tekkis üle-eestiline

võrgustik ning mõlemad kogukonnad viisid ellu piloottegevuse. Lõuna-Eesti koostöös arendati

National Geographic`u kollaste raamide võrgustikku, kus lisaks turundustegevustele viidi ellu ka

ettevõtjate koolitus, mis pakkus tuge oma ettevõtte ja teenuse arendamisel ning võimalust

paremaks koostööks teistega. Sama projekti puhul andis lisandväärtust rahvusvaheliste partnerite

kogemus uute väärtuspõhiste marsruutide loomisel ning ühine turundus. Kagu-Eesti

tegevusrühmade koostöös on hoitud kogukondade võrgustikku korraldades ühiselt kogukonna

eestvedajatele mõeldud konverentsi „Kogukonna vedurid“.

1.7. Majanduslik elujõulisus

Käesoleva strateegia rakendamine rahastatakse peamiselt:

● Leaderi meetme vahenditest;

● taotlejapoolsest kaasfinantseeringust;

● partnerluskogu liikmemaksudest;

● osa tegevuste puhul ka osalusmaksudest;

● teiste fondide vahenditest.

Partnerluskogu liikmemaksude määramisel on silmas peetud liikmete erinevat suutlikkust

rahaliselt panustada. Kõige suurem koormus liikmetest lasub omavalitsustel, kelle liikmemaksud

on põhikirjaliselt sõltuvuses omavalitsuses elavate inimeste arvuga. Üldkoosoleku otsusega on

era- ja mittetulundussektori liikmete aastamaks 15 eurot.

1.8. Strateegia koostamise protsess ja kaasamine

Valgamaa Partnerluskogu strateegiaprotsess toetub osalusplaneerimise metoodikale, mida

iseloomustab erinevate huvigruppide ja kogukondade suur kaasatus strateegia kujunemise ja

elluviimise igasse etappi. Strateegia protsessi ülesehitust peegeldab joonisel 2 toodud skeem.

13

Joonis 2 Strateegia koostamise protsess

Käesoleva strateegia koostamisega alustati 2022. aasta kevadel ning kuni valmimiseni osales selles

protsessis 426 inimest. Eelnevalt teavitati piirkonda uue perioodi ettevalmistusest nii ajalehes

Lõuna-Eesti Postimees kui partnerluskogu veebilehel. 30. märtsil tutvustati Zoomi keskkonnas

huvilistele kavandatud strateegia koostamise tegevuskava, mille oli kinnitanud üldkoosolek.

Kogu protsessi jooksul oli strateegia koordinaatorile Ivika Nõgelile toeks strateegia töörühm, kuhu

kuulusid Marek Mekk, Marika Muru ja Kertu Vuks, kelle abiga valmistati ette kohtumisi ning

arutelusid ning analüüsiti tulemusi. Tegevuspiirkonna sotsiaalmajandusliku analüüsi koostas Inga

Kalvist.

Piirkonna ja selle elanike esmaseks vajaduste teadasaamiseks viidi veebis läbi elanikkonna

küsitlus, millele vastas 171 inimest.

Mais ja juunis toimusid piirkondlikud koosolekud Sangaste ringtallis, Puka koolimajas, Murimäe

veinikeldris, Kaagjärve mõisas ja Hellenurme vesiveskis, kus osales 73 inimest piirkonna

mittetulundusühendustest, kogukondadest, ettevõtetest, maakondlikest organisatsioonidest ja

kohalikest omavalitsustest. Seminaride tulemusena valmis esialgne piirkonna tugevuste-nõrkuste-

võimaluste-ohtude kaardistus ning joonistusid välja võimaliku teemad, millega strateegia võiks

tegeleda.

Juunikuu lõpus viidi läbi visiooniseminar partnerluskogu liikmete ja koostööpartneritega, mille

käigus sõnastati strateegia visioon ja eesmärgid.

Suve lõpus alustasid sihtrühmapõhised töörühmad meetmete tingimuste kirjeldamisega, millega

jätkati ka veel 2023. aasta alguses. Kõigi meetmete puhul räägiti läbi tingimused alates nõuetest

taotlusele ja taotlejale ning kuni projektide valiku kriteeriumite ja seire näitajateni. Töörühmadesse

kuulusid partnerluskogu liikmed ja koostööpartnerite esindajad.

14

2022. aasta detsembris toimus strateegiaseminar partnerluskogu liikmetega, mille tulemusena

sõnastati uuesti organisatsiooni väärtused ja missioon.

Esmakordselt on võimalik partnerluskogul kasutada sotsiaalfondi vahendeid piirkonna

probleemide lahendamisel. Partnerluskogul puudus vajalik teadmine ja kogemus antud valdkonnas

ning sellest tulenevalt kaasati aruteludesse tegevuspiirkonna sotsiaalvaldkonnaga kursis olevaid

inimesi ja organisatsioone (kohalike omavalitsuste sotsiaalvaldkonna töötajad, Valgamaa

Puuetega Inimeste Koda, Eesti Koduabi Selts, maakondlik rahvatervise koordinaator, Taheva

Sanatoorium, AS Lõuna-Eesti hooldekeskuse Sangaste kodu, Õenduskontor OÜ, Peaasi.ee).

Toimusid arutelud olukorra kaardistamiseks, teemade prioritiseerimiseks ning võimalike

toetatavate tegevuste kirjeldamiseks, mida antud vahenditega on võimalik teha. Vajaduste

täpsustamiseks viidi läbi ka küsitlus eakate vajaduste teadasaamiseks 2023. aasta veebruaris,

milles osales 84 inimest.

Strateegia kavandit tutvustati 3. mail 2023 Zoomi keskkonnas, mille järel oli võimalik esitada

ettepanekuid. Strateegia kinnitati partnerluskogu üldkoosolekul 30. mail 2023.

2. Sotsiaalmajanduslik iseloomustus

2.1. Asukoht

Paiknemine ja territoorium: Partnerluskogu tegevuspiirkond paikneb Valga maakonnas Kagu-

Eestis Läti piiri ääres. Piirkonna omavalitsuste keskused asuvad Tallinnast 191–253 kilomeetri

kaugusel ehk 2,5–4 autosõidutunni kaugusel. Tegevuspiirkond on Tallinnast üks kaugemal asuvaid

maakondi. Samas oleme ka Eesti üheks maismaapoolseks lõunaväravaks, ühendusteed on head nii

raudteed ja maanteed pidi Tartu ja Tallinnaga kui ka Riiaga. Piirkonna eripäraks on 104 km

pikkune ühine riigipiir Läti Vabariigiga. Kaksiklinna Valga-Valka ja selle lähipiirkonna ühine

ruumiline planeerimine ning järjest suurem kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik koostöö aitavad

tugevdada piirkonna unikaalsust ning konkurentsivõimet. Valga-Valka piiriülest koostööd soosib

ka üleriigiline planeering Eesti 2030+. Strateegiadokument toob välja perspektiivis veelgi suurema

sidustatud koostöö, sealhulgas ühisosa arendamise ka teiste Põhja-Läti piirkondadega.2 Kogu

Partnerluskogu tegevuspiirkonnal on seega potentsiaali palju tõhusamaks piiriüleseks koostööks,

mis võib aidata laiendada nii ettevõtlusvõimalusi kui ka muuta elukeskkonda atraktiivsemaks.

Partnerluskogu omavalitsuste territoorium hõlmab 1375,43 km² (vt ka lisa 2). Partnerluskogu

tegevuspiirkonda kuulub kokku 113 küla, üks vallasisene linn ja viis alevikku.

Partnerluskogu tegevuspiirkond on Eesti keskmisest oluliselt hõredama asustustihedusega:

mõlemad vallad jäävad alla Eesti valdade keskmisele asustustihedusele (30,64 elanikku km² kohta

2022. a.3). Hõredamalt on asustatud Valga vald (ilma Valga linnata) (4,82 in/km²), suurem on

rahvastikutihedus Otepää vallas (11,99 in/km²) ja Elva valla külades (8,57 in/km2). Partnerluskogu

piirkonna keskmine rahvastikutihedus on 8,19 in/km2). Madal asustustihedus tingib teenuste

ebapiisava kasutajaskonna ja tugeva turutõrke teenuste pakkumisel.

2 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 3 Statistikaamet: RV0291U: Rahvaarv, pindala ja asustustihedus, 1. jaanuar. Haldusjaotus seisuga

01.01.2018

15

Tegevuspiirkonna lõunapiirkonnas (Valga linna lähiümbrus) domineerib peamiselt tööstus ja

transport. Tegevuspiirkonna keskosa on peamiselt põllumajanduslikus kasutuses.

Tegevuspiirkonna põhjaosas (Otepää) annab tooni turism ja puhkemajandus, mis on määratlenud

ka Valgamaa kuvandi – piirkond on suuresti tänu Otepääle tuntud turismisihtkoht nii välis- kui ka

siseturistidele. Otepää on Eesti talvepealinn. Otepää vallas asub enamus Valgamaa

majutusettevõtetest. Kuigi välisturistide külastuste poolest ei kuulu Valgamaa eelissihtpaikade

hulka (s.o. Harjumaa, Saaremaa, Läänemaa, Pärnumaa), on Valgamaa osatähtsus kõikide Eestis

majutatute arvus kokku siiski suurenenud (4,03% 2021. a võrrelduna 2,12% 2018. a), samuti on

mõnevõrra suurenenud Valgamaa kui siseturismisihtkoha osatähtsus (2021. a – 5,04%, 2018. a –

4,12%)4. Otepääd on toodud hea piirkondliku spetsialiseerumise näitena üleriigilises planeeringus

Eesti 2030+. Dokumendis märgitakse ka perspektiivseid piirkonnaüleseid koostöövõimalusi, nt

talispordis Otepää ja Haanja vahel 5, mis on hetkel ei ole ära kasutatud.

Kagu-Eesti arengukavades on rõhk üsna üheselt puhkemajandusel. Partnerluskogu

tegevuspiirkonnas nähakse lisaks spordi- ja terviseturismile väga head potentsiaali loodusturismil,

aga ka äriturismil6. Ka elanike küsitlused ja seminarid tõid esile vajadust eelisarendada loodus-,

aga ka aktiiv- või sporditurismi.

Looduskeskkond: tegevuspiirkonnas on head looduslikud eeldused puhkemajanduseks: maaliline

kuppelmaastik, jõgede-järvede rohkus, bioloogiline mitmekesisus ja metsarikkus.

Tegevuspiirkonna lõunaossa jääb Hargla nõgu – kõrgustikevaheline tasane ala, mis oma

puisniitude, orustike ja männikutega pakub mitmekesiseid pinnareljeefe. Tegevuspiirkonda jäävad

kolm suurt looduskaitseobjekti: Otepää looduspark (suurim maastikukaitseala Eestis), Karula

rahvuspark ning Koiva-Mustjõe maastikukaitseala.

Piirkond on väga järvederohke (ca 200 järve). Eriti rohkesti on järvi Otepää kõrgustikul ja

piirkonna kaguosas Karula kuplistiku alal. Avalikus kasutuses on ka üle 10 paisjärve. Rohkelt on

ka jõgesid, suuremad jõed on Koiva jõgi, Väike-Emajõgi, Mustjõgi. Maakonna veekogusid

kasutatakse eelkõige puhke-eesmärkidel - suplemine, paadisõit, veesport, hobikalandus7.

Piirkonnas leiduvateks peamisteks maavaradeks on savi, ehitusliiv, ehituskruus, sapropeel,

rauaooker, turvas ning põhjavesi8. Maavarad ei oma olulist majanduslikku tähtsust ja on

ettevõtluses pigem alakasutatud. Tegevuspiirkonna oluliseks ressursiks on mets – tegemist on

Eesti ühe metsasema maakonnaga9.

Valga maakonna arengustrateegia 2035+ toob ühe prioriteetse tegevusena välja piirkonna

looduslike eelduste parema ärakasutamise ja vajaduse pöörata suuremat tähelepanu ökoloogiliste

ja tervisekäitumist mõjutavate tegevusalade (sh ökoenergeetika, öko- ja loodusturism, öko- ja

4 Statistikaamet: TU131: Majutatud ning majutatute ööbimised maakonna ja elukohariigi järgi (kuud) 5 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 6 Kagu-Eesti maine uuring, Marketingi Insituut 2019 7 Valga maakonna arengustrateegia 2035+ 8 Ibid. 9 Ibid.

16

mahepõllumajandus, köögiviljakasvatus, tervise- ja loodustooted, aktiivpuhkus ja -võimalused)

edendamisele10.

Tartumaa arengustrateegia 2040 seab eesmärgiks oma tegevustega minimeerida mõju eluloodusele

rakendades ringmajanduse põhimõtteid, võttes enam kasutusele taastuvenergiat ning arendades

keskkonnahoidlike kogukondi ja tõsta keskkonnateadlikkust. Samuti soovitakse töötada välja

pikaajaline nägemus säästvast liikumisest ning seda süsteemselt ellu viia11.

Elanike küsitluse järgi hinnatakse kaunist looduskeskkonda piirkonna ühe tugevusena.

Murekohaks on aga elanike kriitiline hinnang looduskeskkonna halvenemisele viimase 7 aasta

jooksul (55 inimest ehk 32% vastajatest märkis, et looduskeskkond on pisut või oluliselt

halvenenud). Vajalik on leida rahuldav tasakaal elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike

ressursside kasutuse vahel selliselt, et säiliks looduslik mitmekesisus ning looduskkeskkonna

kasutus oleks säästlik.

Pärandkultuur: tegevuspiirkonnas põimuvad mitmed kultuuripiirkonnad (Vana-Võromaa, Vana-

Tartumaa, Liivimaa), mis loovad võimalusi erinäoliste kultuuriteenuste pakkumiseks ja

kohaturunduseks.

Tegevuspiirkonnas on arvukalt arhitektuuri-, muinsuskaitse- ja kultuurimälestisi, mis ettevõtluses

ja kohaturunduses on seni pigem alakasutatud. Tegevuspiirkonda jääb 60 km Eesti-Läti

pärandkultuuri matkarada, samuti Koiva ca 2 km pikkune pärandkultuuri rada.

Tegevuspiirkonnas on mälestiste poolest rikkamad piirkonnad Kuigatsi-Puka, Otepää, Lüllemäe,

Hargla. Mälestistest tuntumad on Otepää linnus, Kaagjärve mõisa tööstuskompleks, Sangaste loss,

Hellenurme ja Palupera mõisad ning Hellenurme Veskimuuseum.

2.2. Rahvastik

Partnerluskogu kolm piirkonda (Valga, Otepää ja Elva kandid) on eriilmelised, Elva ja Otepää

kandid on asendi tõttu suurele tõmbekeskusele – Tartule – lähemal, seetõttu on elanikel mõnevõrra

paremad võimalused näiteks tööturul (nt töö leidmine, sobivam töötasu). Valga piirkond on Tartust

kaugemal, samuti mõjutab seda kanti tugevamalt oluline tegevuspiirkonnaväline faktor – Valga

linn.

Elanike arv: elanike arvu poolest on 11 263 elanikuga Valgamaa Partnerluskogu Leaderi

tegevuspiirkondade seas väikene. Otepää vallas on 6506, Valga vallas (ilma Valga linnata) 3713

elanikku. Hellenurme ja Palupera kandi külades elab 536, Aakre kandi külades 508 elanikku,

kokku kuulub Partnerluskogu tegevuspiirkonda Elva vallast 1044 elanikku12.

Tegevuspiirkonna elanikest ca 85% on eestlased ja 15% teistest rahvustest (kellest suurem osa on

venelased). Teistest rahvusest elanike osakaal on suurem Valga vallas.

10 Ibid. 11 Tartumaa arengustrateegia 2040 12 Rahvastikuregister, seisuga 01.07.2022

17

Loomulik iive tegevuspiirkonnas on negatiivne – surmasid on rohkem kui sünde.

Tabel 2 Loomulik iive tegevuspiirkonnas

Elussünnid Surmad

Otepää Valga vald

(ilma

Valga

linnata)

Elva valla

külad Otepää Valga vald

(ilma Valga

linnata)

Elva

valla

külad Loomulik iive

2019 55 22 13 104 61 14 -89

2020 59 36 13 80 64 14 -50

2021 70 27 18 110 69 18 -82

2022 80 26 3 93 56 14 -54

Allikas: Rahvastikuregister 25.04.2023

Joonis 3 Loomulik iive tegevuspiirkonnas

Vaatamata negatiivsele iibele on tegevuspiirkonna elanike koguarv 2018. a võrreldes tänu

rändeprotsessidele veidi kasvanud (↗134), seda ka Soontaga küla lahkumisel tegevuspiirkonnast

(seisuga 2018. a 33 elanikku). Uute elanike tulekut tegevuspiirkonda tuuakse tegevuspiirkonna

positiivse arenguna välja ka elanike küsitluses. Sisseränne elavnes juba enne Covid-pandeemia

eelset perioodi, seda oli näha lasteaiakohtade kasvanud vajadusest mitmel pool piirkonnas. Covid-

pandeemia suurendas sisseränne veelgi.

Oluline kasv on noorema keskea grupis vanuses 31-40 aastat nii meeste (↗114) kui ka naiste

hulgas (↗95). Tegemist on vanusegrupiga, kellel tõenäoliselt on lapsed lasteaialapsed ja/või

kooliealised lapsed (tegevuspiirkonnas on tõusnud ka 0-10 aastaste laste arv; kokku (↗85), ning

kes on parimas tööeas, seetõttu on selle vanusegrupi kasv väga positiivne vananeva ja järjest

suureneva tööjõusurvega piirkonnas.

18

Piirkonnast lahkuvad noored vanuses 21-30 (kokku võrreldes 2015. a oluline langus selles

vanusegrupis 287 inimese võrra). Tõenäoliselt lähevad noored piirkonnast välja haridusteed

jätkama või suundutakse väljaspoole tegevuspiirkonda tööle. Väga oluline on pakkuda just sellele

vanusegrupile tingimusi tagasitulemiseks (sh hea elukeskkond, tasuvad töökohad, teenuste

kättesaadavus, ettevõtlusvõimalused, eneseteostusvõimalused jm).

Piirkonnast lahkuvad ka vanemas keskeas inimesed - vanusegrupis 41-50 on võrreldes 2018. a

toimunud langus (mehed ↘ 87, naised ↘ 68).

Tegevuspiirkonna elanike demograafiline jaotus on toodud joonisel 4, tabelis 3 on elanike jaotus

vanuserühmade lõikes.

Joonis 4 Elanike demograafiline jaotus tegevuspiirkonnas

Allikas: Rahvastikuregister 01.07.2022

Tabel 3 Rahvastik vanuserühma lõikes piirkondade kaupa

Vanuserühm/ vanuserühma osakaal 2022, %

Piirkond Kokku 0-6 7-18 19-64 65+

2022 2018 % 2022 2018 % 2022 2018 % 2022 2018 %

Otepää

vald

6506 448 414 6,9 776 746 11,9 3850 3921 59,2 1432 1414 22

Valga vald

(v.a Valga

linn)

3713 197 181 5,3 449 412 12,1 2133 2197 57,4 934 865 25,2

Elva valla

külad

1044 76 53 7,3 131 127 12,5 618 603 59,2 219 196 21

Kokku

Trend

võrreldes

2018

11263 660 648 6,4

↗

1360 1286 12

↗

7370 6738 58,3

↘

1873 2490 23

↗

Allikas: Rahvastikuregister 01.07.2022

Elanike arvu on muutnud nii Covid-pandeemia kui ka Ukraina sõjapõgenike saabumine piirkonda,

seetõttu on rahvastiku prognoosi trend muutunud. Pikemaajaliste prognooside tegemiseks peab

olukord siiski enne stabiliseeruma.

593 616 655

813 812

934 717

446 162

20

561 536 502

596 638

786 755

628 417

76

0-10

21-30

41-50

61-70

81-90

0-10 11- 20

21- 30

31- 40

41- 50

51- 60

61- 70

71- 80

81- 90

91+

M 593 616 655 813 812 934 717 446 162 20

N 561 536 502 596 638 786 755 628 417 76

2018 2022 2018 2022

vanus M M Trend N N Trend

0-10 554 593 515 561

11-20 554 616 549 536

21-30 879 655 577 502

31-40 699 813 501 596

41-50 899 812 706 638

51-60 866 934 773 786

61-70 654 717 704 755

71-80 394 446 640 628

81-90 157 162 408 417

91+ 14 20 86 76

KOKKU 5670 5768 5459 5495

19

0–30-aastaste laste ja noorte osakaal tegevuspiirkonna rahvastikust on 30,7% (maakonnas

keskmine 30%, Eesti keskmine on 32. Noorte osakaal tegevuspiirkonna rahvastikus on seega

võrreldav Eesti keskmisega.

Tööealise elanikkonna (15–74-aastased) osakaal tegevuspiirkonnas (74,3%) on sarnane Eesti

keskmisega (73,4%), samas teistes Kagu-Eesti maakondades on tööealise elanikkonna osakaal

Eesti keskmisest pisut kõrgem (Põlva maakonnas 75,4% ja Võru maakonnas 75,1%).

Tööturusurveindeks13 nii Eestis kui ka tegevuspiirkonnas viitab tööjõupuuduse võimalusele

lähikümnendil, kuna tööturult lahkub rohkem inimesi kui juurde tuleb. Eesti keskmine näitaja on

0,86 (seisuga 01.01.2021). Partnerluskogu tegevuspiirkonnas on tööturusurveindeks Otepää vallas

0,70 (2018. a – 0,73). Olukord on veidi paranenud Valga vallas (ilma Valga linnata) – indeks on

0,67 (2018. a – 0,5). Tegevuspiirkonna Elva valla külades on olukord tööturusurve mõttes parem,

tööturule juurdetulijaid on rohkem kui sealt lahkujaid – tööturusurveindeks on 1,09.

Tegevuspiirkonna keskmine tööturusurveindeks on 0,6814.

Töötus: töötuse määr Valga maakonnas on endiselt Ida-Virumaa järel Eesti kõrgem – 9%

(vanusegrupi 15-64 aastakeskmine, 2021)15. 28.09.2022 seisuga oli Otepää vallas 210 töötut,

Valga vallas (ilma Valga linnata) 169 töötut. Kõige rohkem mõjutab maakonna kõrget töötuse

määra Valga linn (691 töötut). Üle poole töötutest on erialase hariduseta. Täpsemad andmed

Palupera ja Hellenurme ning Aakre kandi külade töötute arvu kohta puuduvad. Kindlasti peab

arvestama, et töötute statistikat mõjutavad hetkel rahvusvahelise kaitse saajad – Valgamaal on

nende osakaal 17,5% kõikidest registreeritud töötutest (236 inimest, seisuga 04.09.22)16.

Tööjõu olemasolu mõjutab ka tööjõus osalemise määr – tööealise elanikkonna majanduslik

aktiivsus (töötamine ja töö otsimine). Valga maakonnas on vanusegrupi 15-64 tööjõus osalemise

määr (71,2%, 2021) madalam kui Lõuna-Eestis keskmisena (76%), jäädes alla näiteks ka

Võrumaale (75,1%)17. Mitteaktiivsete suur osakaal tekitab piirkonnas lisasurvet vajaliku tööjõu

leidmisel. Samas esineb nii tegevuspiirkonnas kui ka Eestis tervikuna strukturaalne tööpuudus,

mistõttu on tööturusurvele vaatamata raske leida endale meelepärast tööd. Seda olukorda aitab

mõnevõrra leevendada ettevõtluse kaudu endale ja oma perele töökohtade loomine.

Sissetulekud: Brutotulu saajaid on tegevuspiirkonnas hinnanguliselt 3900 (andmed Elva valla

külade kohta on tuletatud tööealise elanikkonna arvust ning tööjõus osalemise määrast, 2021)18,

brutotulu saajate koguarv tegevuspiirkonnas on vähenenud.

2021. aasta seisuga oli tegevuspiirkonna palgatöötaja keskmine brutotulu kuus Otepää vallas 1295

eurot, Valga vallas 1120 eurot (koos Valga linnaga). Valgamaa keskmine brutokuupalk oli 1205

13 Demograafiline tööturusurveindeks – eelseisval kümnendil tööturule sisenevate noorte (5–14-aastased)

ja sealt vanuse tõttu väljalangevate inimeste (55–64-aastased) suhe (Statistikaamet). 14 Rahvastikuregister seisuga 01.07.2022 15 Statistikaamet: TT4645: 15-74-aastaste hõiveseisund piirkonna, maakonna ja vanuserühma järgi 16 Töötukassa, peamised statistilised näitajad 17 Statistikaamet: TT4645: 15-74-aastaste hõiveseisund piirkonna, maakonna ja vanuserühma järgi 18 Statistikaamet: ST004: Palgatöötaja kuu keskmine brutotulu ja brutotulu saajad piirkonna/haldusüksuse,

soo ja vanuserühma järgi. Haldusjaotus seisuga 01.01.2018

20

eurot. Kuigi kuukeskmine brutotulu on tegevuspiirkonnas eelmise strateegiaperioodiga võrreldes

tõusnud, jääb tegevuspiikonna keskmine brutokuupalk siiski oluliselt alla Eesti keskmisele (1548

eurot). Kahjuks on vahe Eesti keskmisega mõnevõrra ka suurenenud – 2018. a moodustas

tegevuspiirkonna keskmine brutotulu 84% Eesti keskmisest, aastal 2021 aga 78%. Valgamaa

keskmine palk on Eesti maakondadest üks madalamaid19. Madalam sissetulek mõjutab ka suhtelise

vaesuse taset, mis on Valgamaal Eesti üks kõrgemaid.

Madalam brutokuupalk tähendab tööandjale ka madalamat tööjõukulu – Eesti keskmine

tööjõukulu töötaja kohta on 28% kõrgem kui Valgamaa keskmine tööjõukulu20. Tööjõud on

tööandjale küll odavam, kuid selles tulenev madalam töötasu soodustab tööealise elanikkonna

väljarännet tegevuspiirkonnast. Palgasurve kasv ühelt poolt ning rahvastiku vähenemine ja

vähenev tööturul olijate arv teiselt poolt raskendab ettevõtlusega tegelemist tegevuspiirkonnas.

Partnerluskogu saab mõjutada olukorda ettevõtluse toetamise kaudu, et tõsta ettevõtete

konkurentsivõimet ja tootlikkust ning soodustada tasuvate töökohtade loomist.

Ränne: Tegevuspiirkonnas on rändesaldo muutunud negatiivsest positiivseks. Alltoodud tabelis

on andmed ilma Elva piirkonna külade andmeteta, kuna asustusüksuste lõikes täpsemad andmed

puuduvad.

Tabel 4 Rändesaldo tegevuspiirkonnas*

Sisseränne

kokku

Väljaränne

kokku

Rändesaldo

2018 Valga maakond kokku 847 971 -124

Otepää vald 261 264 -3

Valga vald ilma Valga linnata 58 67 -9

Tegevuspiirkond kokku 319 331 -12

2019 Valga maakond kokku 1001 985 16

Otepää vald 240 251 -11

Valga vald ilma Valga linnata 136 53 83

Tegevuspiirkond kokku 376 304 72

2020 Valga maakond kokku 863 965 -102

Otepää vald 239 217 22

Valga vald ilma Valga linnata 106 88 18

Tegevuspiirkond kokku 345 305 40

2021 Valga maakond kokku 881 847 34

Otepää vald 243 227 16

Valga vald ilma Valga linnata 48 18 30

Tegevuspiirkond kokku 291 245 46

* Andmed ilma Elva valla küladeta

On oluline, et positiivne rändesaldo ei ole mitte üksikjuhtum ühel aastal, vaid esineb kolmel

järjestikusel aastal. Eesti inimarengu aruanne 2019/2020 toob välja „Maale elama“ algatuse kui

19 Statistikaamet: PA004: Keskmine brutopalk, tööjõukulu ja töötatud tunnid maakonna järgi (kvartalid) 20 Ibid.

21

hea näite maaelu positiivseid külgi esiletõstvates tegevustes21. „Maale elama“ algatus on ellu

kutsutud Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonna kogukonna eksperdi ja eestvedaja Ivika

Nõgeli poolt. „Maale elama“ tegevuste panus sisserändes tegevuspiirkonda on kindlasti olemas.

Sisserännet on soodustanud ka eripärased kogukonnad, nt Parmu Ökoküla ja Taheva piirkonna

koostöövõrgustik tervikuna, Otepää külad jt, samuti on sisserändele oma positiivne mõju Covid-

pandeemial.

Maakondadevahelise rände statistika kohaselt saabub Valgamaale inimesi arvuliselt kõige rohkem

Tartu maakonnast, Harjumaalt (Tallinnast), Võrumaalt ja Viljandimaalt. Valgamaalt lahkujad

suunduvad ülekaalukalt Tartumaale, Harjumaa on sihtpunktina 2. kohal22. Rändestatistika

kinnitab, et piirkonna mainekujundusel ja positiivse kuvandi loomisel on oluline üle-eestiline

mastaap, et rände-eelistusi mõjutada.

2021. a lõpust hakkas kehtima ka Maaelu Edendamise SA eluaseme kaaslaen23 – eraisikutele

suunatud toetus eluaseme rajamiseks maapiirkonda. Ida-Virumaa ja Kagu-Eesti, sh Valgamaa, on

piirkonnad, kuhu saab eluaseme kaaslaenu abil eluaset rajada. Sellistel meetmetel ei ole mitte

ainult ääremaastumise vähendamise, vaid ka mainekujunduslik roll.

Käesoleva strateegia üheks eesmärgiks on soodustada elanike liikumist tegevuspiirkonda ning siin

ettevõtluse ja kogukondlike algatustega tegelemist.

2.3. Majandus ja ettevõtlus

Töökohad, tööjõud: piirkonna tööturu olukord (kõrge töötuse määr, madal keskmine brutotulu

kuus, madala haridustasemega tööjõu suurem osakaal, tööjõu madal tootlikkus) ei soosi siin

ettevõtluse arengut ega töökohtade teket. Töökohtade kättesaadavus tuuakse elanike küsitluses

esile kui üks kõige kriitilisemalt halvenenud valdkondi (1/3 vastajatest). Töökohtade vähesus ja

töötajate kõrgem palgaootus omakorda soodustavad tööalast pendelrännet maalt linna. Olukord

õigustab käesoleva strateegia keskendumist mikroettevõtetele (sh elustiili, pereettevõtted), et

soodustada töökoha loomist iseendale ja oma perele, eelkõige pidades eriti silmas maale või

kodukanti tagasiliikujaid. ‘

Enamikus Eesti omavalitsustes on töökohti vähem kui hõivatuid. Otepää vallas on töökohti hõivatu

kohta 0,85, Valga vallas (koos Valga linnaga) 0,74 ja Elva vallas 0,7924. See soodustab

pendelrännet kodu ja töökoha vahel. Uute töökohtade loomine on tegevuspiirkonnas väga oodatud.

Peamised majandusharud: tegevuspiirkonna peamisteks majandusharudeks on metsa- ja

puidutööstus (sh mööblitööstus), põllumajandus (sh mahetootmine), toiduainetööstus, hulgi- ja

jaekaubandus, majutus ja turism.

21 Eesti Inimarengu Aruanne 2019/2020 22 Statistikaamet: RVR07: Maakondadevaheline ränne soo järgi 23 Maaelu Edendamise SA, https://www.mes.ee/eluaseme-kaaslaen 24 Statistikaamet

22

Ettevõtete arv tegevuspiirkonnas on 159525 (2021. a; vt lisa 2), võrreldes 2018. aastaga võrreldes

on ettevõtteid juurde tulnud 59%. Majanduslikult aktiivseid ettevõtteid (statistilisse profiili

kuuluvad) on 1162, millest 50% tegutseb teenindussektoris, 28% põllumajandus- ja

metsandussektoris ning 22% töötleva tööstuse sektori. Põllumajandus- ja metsandussektori

osakaal on vähenemas (2018. a – 39%), töötleva tööstuse ja teenindussektori osakaalud tõusevad,

enam on tõusnud töötleva tööstuse osakaal (2018. a – 14%). Teenindussektori osakaal on tõusnus

46%-lt 50%-le26. Hõivatute osakaalu järgi on erinevus majandussektorite vahel suur:

teenindussektoris on hõivatud ca 61%, töötlevas sektoris 34% ja põllumajandus- ja

metsandussektoris vaid ca 6% hõivatutest27.

Statistika näitab, et esmatootmine loob oluliselt vähem töökohti kui tooraine töötlemine ja

väärindamine. Kohaliku ressursi kestlik väärindamine kohapeal selliselt, mis aitab kaasa

võimalikult kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele, on käesoleva strateegia üks eesmärke.

Kohalikul ressursi töötlemisel põhinevaid ettevõtteid on tegevuspiirkonnas hinnanguliselt 150-

180, sh nii toidu töötlejad kui ka toitlustust pakkuvad ettevõtjad.

Tegevuspiirkonnas on head väljavaated nii ökoturismiks kui ka ökotootmiseks. Valgamaal on

kokku ca 12 000 ha mahemaad, ca 27% kogu kasutatavast põllumajandusmaast (2017)28, väga

kõrge on mahedalt peetud lammaste hulk (3810)29. Mahetootjaid on tegevuspiirkonnas 82,

mahekäitlejaid 1230. Mahekäitlejate arv on hetkel veel väike. Soodustama peab innovaatilisi

lahendusi ja tootmisviise, mis aitavad tooteid paremini väärindada. Samavõrra oluline on ka

biojääkidele ja kaassaadustele lahenduste leidmine ning kasutuselevõtt väärtusliku ressursina (nt

toidu, pakendite, materjalide, energia jpm tootmiseks). Bioloogiliste ressursside laialdasem

tarvitamine ettevõtlussisendina on ka „Põllumajanduse, kalanduse valdkonna arengukava aastani

2030“ peamine fookus (biomajanduse edendamine)31. Ökokogukondade Eesti – ökoloogilisema

ja sotsiaalsema elulaadiga senisest lokaalsem ja hajutatum elamisviis, mis baseerub

ökoloogilisusel ja kohapõhisusel – on üks Eesti regionaalse majanduse neljast stsenaariumist

Lõuna-Eesti jaoks aastaks 203532. Tegevuspiirkonnas tegutseb juba pikka aega ökokogukond

Parmu Ökoküla, mis on heaks näiteks nii kogukondlike toodete ja teenuste väljaarendamisel kui

ka uute elanike juurdetoomisel oma kogukonda.

Selle stsenaariumiga käib käsikäes ka ökoturism – keskkonnahoidlik, vastutustundlik, sotsiaalset

ja looduslikku taluvust ning kohalike elanike heaolu arvestav turism (analoogne käsitlus on

25 Statistikaamet: ER032: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted töötajate arvu ja haldusüksuse järgi; Elva

valla külade ettevõtete andmed on infoportaalidest www.teatmik.ee ja www.krediidiraportid.ee (seisuga

10.09.22) 26 Statistikaamet: ER0309: Statistilisse profiili kuuluvad ettevõtted haldusüksuse ja tegevussala järgi.

Hladusjaotus seisuga 01.01.2018 27 Statistikaamet: TT241: Hõivatud elukoha, piirkonna, maakonna ja majandussektori järgi (kvartalid)

(2021; Valgamaa) 28 Statistikaamet: PM028: Kasutatav põllumajandusmaa maakonna järgi, 2004-2017 29 Mahepõllumajandus Eestis. Eesti Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Mahepõllumajanduse Koostöökogu,

2021 30 Põllumajandus- ja Toiduamet, mahepõllumajanduse register 31 Põllumajanduse, kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030, Maaeluministeerium 32 Eesti regionaalse majanduse stsenaariumid. Lõuna-Eesti aastal 2035. Arenguseire Keskus, 2022

23

„säästva turismi“ terminile). Ökoturismi kasvuks on tegevuspiirkonnas kõik eeldused olemas.

Tegevuspiirkonnas on juba olemas ökoturismi kvaliteedimärgisega EHE turismitooteid ja –

teenuseid, aga soodustama peab ka uute omanäoliste ja kohapõhiste ökoturismitoodete ja -teenuste

lisandumist. Loodusturismi tervikuna tuuakse esile ka elanike küsitluses kui seni alakasutatud

ressurssi nagu ka spordi- ja aktiivturismi.

Lõuna-Eesti turismistrateegia 2021-2025 kohaselt annavad just ökoturism ning rohepööre

piirkonnale juurde võimalusi rõhutada Lõuna-Eesti traditsioonilist eluviisi ning erinevaid

kultuuriruume, tõsta esile kohaliku tooraine kasutamist ning kujundada väärtuspakkumist

külastajate, tööstuse, keskkonna ja vastuvõtvate kogukondade vajadustest lähtuvalt, võttes arvesse

praeguseid ja tulevasi majanduslikke, sotsiaalseid ja keskkonnamõjusid33.

Aktiivturismiga tegelejaid (nii ettevõtjad kui ka MTÜd) on tegevuspiirkonnas hinnanguliselt 150,

nende hulgas on ka spordiklubid, mis lisaks treeningtegevusele korraldavad ka üritusi ja pakuvad

teenuseid nii liikmeskonnale kui ka piirkonna külastajatele, nt Nõuni Purjeklubi.

Turismil ja puhkemajandusel on selgeid seoseid loomemajanduse erinevate harudega (nt kultuur

ja kultuuripärand; loovtööstus, sh disain, reklaam; etenduskunstid jpm). Loomemajandussektorit

tervikuna iseloomustab suurenev interdistsiplinaarsus – seotus teiste valdkondade ja sektoritega.

Eesti loomemajanduse olukorra kaardistuses on märgitud, et loomemajandust iseloomustatakse

noore ja ettevõtliku valdkonnana, mis pakub hõivet noorele tööjõule, väikeettevõtetele ning on

oluliseks digimajanduse veduriks. Piirkonnad, kus on loomingul põhineva majanduse osakaal

kõrgem, on atraktiivsemad ja meelitavad juurde talendikat tööjõudu34. Loomemajanduse

potentsiaali ärakasutamine on fookuses ka käesolevas strateegias, kuna loomeettevõtted saavad

toimida väga hästi ka hajaasustusega piirkondades, seda tänu koostööle, ühisturundusele,

digilahendustele, jagamismajandusele jm.

Ettevõtete suurus: 96% tegevuspiirkonna äriühingutest on mikroettevõtted (alla 10 töötajaga).

Võrreldes 2018. a on 1%-punkti võrra lisandunud väikeettevõtteid (10–50 töötajat) – 4%.

Keskmise suurusega (50–250 töötajat) ettevõtteid on tegevuspiirkonnas mõned üksikud (kokku 9

ettevõtet). Suuri ettevõtteid (üle 250 töötaja) on üks, Lõuna-Eesti Hooldekeskus AS, mille

töökohad ei asu kõik tegevuspiirkonnas (erinevad hooldekodud üle Eesti).

Põllumajandusuuringute Keskuse maaettevõtluse uuringust selgub, et kõikides majandussektorites

oli kuni üheksa töötajaga äriühingute keskmine müügitulu väiksem kui 200 tuhat €, mis ilmestab

suurusgrupi ettevõtete suhtelist väiksust35. See toob kaasa ebapiisava investeerimisvõime, mis

omakorda mõjutab nii tootlikkust kui ka innovatsioonivalmidust. Uuringu kohaselt on

kapitaliressursi puudus peamine ettevõtte arengut takistav tegur maapiirkonnas (82-100%

ettevõtetest sõltuvalt majandussektorist). Tootmisprotsessis on kõige problemaatilisemaks toodete

omahinna tase ja selle alandamine ning uute tehnoloogiate juurutamine (30–70% ettevõtetest), mis

on otseselt seotud tootmismahu ja müügitulu suurusega. Oluliseks arengutakistuseks peetakse ka

33 Lõuna-Eesti turismistarteegia 2021-2025 34 Eesti Loomemajanduse uuring ja kaardistus. Eesti Konjunktuuriinstituut, 2022 35 Põllumajandusuuringute Keskus, Põllumajandustootjate, põllumajandustoodete töötelmise ja

turustamisega tegelevate ja maapiirkonnas tegutsevate ettevõtete toetusvajaduse ja võimaliku

sekkumisvajaduse uuring (2019)

24

(uute) toodete turule tulemise kulukust (üle 40% ettevõtetest), mis on samuti seotud

kapitaliressursiga. Taristuprobleemidest on maaettevõtetel esikohal juurdepääsuteede puudulikkus

ja kiire internetiühenduse puudumine (43–58% ettevõtetest, v.a metsamajandajad, kes ei pea

internetti oluliseks). Kokkuvõtlikult tõi uuring välja, et ettevõtte peamiseks jätkamist takistavaks

teguriks märgiti ettevõtte väiksust ja laienemise võimaluste puudumist eelkõige kapitali osas (60–

71% ettevõtetest, sektorite erinevust ei ole), sh puuduvad vahendid koostööks teadusasutustega

(20-70% ettevõtetest sõltuvalt sektorist)36.

Tööjõu haridustasemelt jääb tegevuspiirkond ja Valga maakond tervikuna Eesti keskmisele

näitajale oluliselt alla: ligi ¼ (24%) maakonna tööealisest elanikkonnast (15–74-aastased) on

esimese taseme haridusega (põhihariduseta, põhiharidus või kutseharidus põhihariduse baasil),

olukord ei ole võrreldes 2018. a muutunud. Eestis keskmiselt on 18% tööealisest elanikkonnast

esimese taseme haridusega37. Keskmisest madalam haridustase pingestab omakorda tööturgu,

kuna vajalike oskustega spetsialiste napib. Kui arvestada ka tegevuspiirkonna kõrget tööpuudust,

on tegemist strukturaalse tööpuudusega – tööotsijate teadmised ja oskused ei vasta piirkonna

tööturu nõudmistele.

Valga maakonna arengustrateegia 2035+ toob murekohana välja, et koos elanike arvuga kahaneb

jätkuvalt ka õpilaste arv, mis survestab maakonna haridusasutuste senist toimimist.

Arengustrateegia seab üheks eesmärgiks ka kvaliteetsete ja mitmekülgsete haridusvõimaluste

arendamise, sh kutsehariduse populariseerimise ning töökohapõhise õppe edasiarendamise38.

Maakonna arengustrateegia toob ühe fookusena välja rändepöörde, mille sisuks on noorte

tagasirände stimuleerimine ja elanike arvu stabiliseerimine. Meetmetena nähakse ette nii aktiivset

noorsootööd, huvitegevust, spordi- ja kultuurielu kui ka noorte kaasamist ja ettevõtlikkuse

toetamist39. Kõikidesse loetletud tegevustesse panustab ka käesolev strateegia. Kõik

tegevuspiirkonna vallad (Valga, Otepää ja Elva) panustavad elukeskkonna turundamisesse „Maal

elamise päeval“ osalemisega. Kagu-Eesti maakondadest on tegevuspiirkond ainus, kes selles

tegevuses osaleb. Turunduse eesmärgiks on sisserände soodustamine (noored, noored pered jt).

Ühe meetmena toetamaks (noorte) spetsilistide jäämist ja tulemist piirkonda on

Rahandusministeerium välja töötanud Kagu-Eesti spetsialistide eluasemetoetuse40. Toetussumma

ei ole suur (kuni 10 000€), kuid toetab oskustega ja haritud spetsialistil piirkonnas eluruumi ostmist

või ehitamist/renoveerimist. Meede on hästi vastu võetud (2020-2021).

Hõivatud: Valgamaad nagu ka kogu Kagu-Eestit iseloomustab vanusegrupis 15-64 Eesti

keskmisest madalam tööjõus osalemise määr – 71,2% (aastal 2020 – 75,3%). Tegevuspiirkonna

tööturul on seega vähem inimesi kui mõnes teises Eesti piirkonnas. Eesti keskmine tööjõus

hõivatute määra on 79,1% (2021). Tööhõive määr on Valgamaal 64,9%41.

36 Ibid. 37 Statistikaamet: REL21302: Vähemalt 15-aastased haridustaseme, soo, vanuserühma ja elukoha

(haldusüksus) järgi, 31.12.2021 38 Valga maakonna arengustrateegia 2035+ 39 Ibid. 40 Rahandusministeerium, Kagu-Eesti spetsilistide eluaseme toetus 41 Statistikaamet: TT4645: 15-74-aastaste hõiveseisund piirkonna, maakonna ja vanuserühma järgi

25

Kõige enam hõivatuid maakonnas töötab teenindussektoris – 60,6% (2020) (2018 – 59%).

Sekundaarsektoris on hõivatud 33,6%, osatähtsus on 2018. a võrreldes jäänud samaks. Põllu- ja

metsamajanduses on hõivatud 5,8% töötajatest, selle sektori osakaal on langenud (2018. a – 8%)42.

Rahvaloenduse (2021) järgi on tööalase rändega43 seotud 39% tegevuspiirkonna hõivatutest, 61%

tegevuspiirkonna hõivatud inimestest töötab elukohajärgses maakonnas. Elukohaga samas

kohalikus omavalitsuses töötab omakorda 55% tegevuspiirkonna hõivatutest. See tähendab, et nii

maakonnasisene kui ka -väline tööalane ränne mõjutab paljude tegevuspiirkonna töötajate

igapäevaelu. Väljaspool Valga maakonda töötab rohkem mehi.

Tööalasteks tõmbekeskusteks on nii Tartu kui ka Tallinn – keskmiselt 12% tegevuspiirkonna

hõivatud inimestest töötab Tartus ja 10% Tallinnas. Elva piirkonna külasid mõjutab Tartu tööalase

keskusena kindlasti rohkem, aga täpsemad andmed Elva piirkonna külade kohta puuduvad. Tartu

on asukoha tõttu olulisem ka Otepääle (16% hõivatutest töötab Tartus). Välismaal töötamise

osakaal on marginaalne, mis viitab sellele, et Läti ei ole atraktiivne töörände suund, teised

välisriigid on tegevuspiirkonnast kaugel.

Mida rohkem on tegevuspiirkonnas endas atraktiivseid töökohti, seda väiksemaks muutub ka

tööalane ränne.

Tabel 5 Tööalane ränne*

KOV Töö-

koha

asu-

koht

kokku

Töö-

koht

Eestis

..töök

oht

Talli

nnas

% ..töö

koht

Tart

us

% Töö-

koht

eluko

ha

maa-

konna

s

% ..töökoht

elukohaga

samas

kohalikus

omavalitsuses

% Töö

koht

välis

-

maa

l

%

KOKKU ..Otepää vald 2949 2938 269 9 460 16 1714 58 1594 54 10 0,34

..Valga vald,

v.a Valga linn 1408 1406 155 11 132 9 892 63 784 56 3 0,21

Mehed ..Otepää vald 1476 1469 153 10 234 16 817 55 758 51 7 0,47

..Valga vald,

v.a Valga linn 713 711 87 12 58 8 433 61 371 52 3 0,42

Naised ..Otepää vald 1473 1470 116 8 226 15 899 61 836 57 3 0,20

..Valga vald,

v.a Valga linn 695 693 68 10 74 11 459 66 413 59 0 0,00

* Andmed ilma Elva valla küladeta

Üldine ettevõtlusaktiivsus tegevuspiirkonnas on kasvanud võrreldavas tempos Eesti üldise

ettevõtlusaktiivsusega – ettevõtteid on tegevuspiirkonnas 1000 elaniku kohta 103 (2018. a – 90).

Eesti keskmine ettevõtlusaktiivsus on 109 (2018. a – 97).

42 Ibid. 43 Statistikaamet: REL21008: Hõivatud tööalase seiundi, soo ja elukoha (haldusüksus) järgi, 31.12.2021

26

Ettevõtlusaktiivsus on tegevuspiirkonna kantides väga erinev, erinedes kõige aktiivsema (Elva

valla külad) ja mitteaktiivsema (Valga vald) piirkonna vahel kaks korda: tegevuspiirkonna Elva

valla külades on ettevõtteid 1000 elaniku kohta 168, Valga vallas (ilma Valga linnata) aga 82.

Otepää valla keskmine ettevõtlusaktiivsus on 105.

Valga maakonna osakaal kogu Eesti sisemajanduse kogutoodangust on väike (vaid 0,84%), Valga

maakonna osatähtsus on ka langevas trendis (2018. a – 1%). SKP elaniku kohta jääb Eesti

keskmisele alla 2,6 korda44.

Üheks probleemiks, mis toob kaasa ka madalama kogutoodangu, on tööjõu tootlikkus: Eesti

keskmine tunnitootlikkus lisandväärtuse alusel on 22,10€, Valga maakonna keskmine on 20,6€45.

Ühelt poolt võib seda tingida tööjõu keskmisest madalam haridustase, teisalt aga ka ettevõtete

võimekus uuendada tootmisseadmeid, mis aitavad tootlikkust tõsta. Madalama tootlikkusega

kaasneb ka madalam töötasu. Soodustada tuleb seega investeeringuid kaasaegsetesse seadmetesse,

mis aitavad vähendada käsitööndusliku tootmise osa.

Valgamaa ettevõtteid kirjeldab ka madal ekspordivõimekus – eksportivaid ettevõtteid on

maakonnas ainult 175 (2020), kogu Eesti väliskaubandusest moodustab Valgamaa osa ainult

1,5%46. Ekspordivõimekuse tõstmine ei ole käesoleva strateegia prioriteet. Küll aga on üheks

eesmärgiks soodustada ettevõtjate koostööd, nt ühine turundus ja arendustegevus, või ühise

tegevuse ja paikkonna ümber moodustatud klastrite arendamist, et tõsta tegevuspiirkonna

ettevõtjate konkurentsivõimet Eesti-siseselt.

Tegevuspiirkonna looduskeskkond pakub häid võimalusi elu- ja ettevõtluskeskkonnana. Turism ja

puhkemajandus on piirkonnale olulised tegevusalad, samuti kohalikul toormel põhinev toitlustus.

Need tegevusalad võimaldavad konkurentsivõimelist teenust/toodet pakkuda ka väiketootjatel

ning elulaadiettevõtjatel. Sellised ettevõtjad on tegevuspiirkonna jaoks oluline inimkapital, kes

väärtustavad kohalikku keskkonda ja aitavad kaasa piirkonna eripära säilimisele.

Valga maakonnas on nii majutus- kui ka voodikohti ning majutatuid Lõuna-Eesti maakondadest

kõige rohkem (v.a Tartu maakond koos Tartu linnaga). Valgamaa majutuskohti iseloomustab

Covid-aegsel perioodil (2020-2021) hea voodikohtade täituvus (18-24%), Eesti keskmisega

võrdne, kuid Covid-eelsel (2019) perioodil jäi see Eesti keskmisele oluliselt alla: Eestis keskmiselt

38%, Valgamaal 23%47.

Tegevuspiirkonna majutusettevõtjaid iseloomustab pigem väiksus, mis soodustab küll pereturismi,

kuid mis võib saada takistavaks teguriks nt äriturismi puhul. Samas on piirkonnas toimunud

suurüritused näidanud, et turismiettevõtjate omavaheline koostöö sujub hästi.

Siseturistide arv: 2019. aastal külastas Valga maakonnas majutatuid välisturiste kokku 18 704

inimest (kasv eelmise aastaga võrreldes 15%), siseturiste 77 258 (kasv 29,1%) inimest. Covid-

44 Statistikaamet: RAA0050: Sisemajanduse koguprodukt maakonna järgi (ESA 2010) 45 Statistikaamet: EM004: Ettevõtete (20 ja enama hõivatuga) majandusnäitajad maakonna järgi 46 Statistikaamet: VK04: Kaupade eksport ja import haldusüksuse järgi (2004-2020) 47 Statistikaamet: TU110: Majutuskohatde mahutavus, majutatud ja majutatute ööbimised maakonna järgi

27

pandeemia mõjutas välisturistide arvu oluliselt: 2020. a langes välisturistide majutuste arv eelmise

aastaga võrreldes 66,5% ja jäi madalaks ka 2021. a. Siseturistide arv langes 2020. a 11,5%,

seevastu 2021. a on Valgamaad eelmise aastaga võrreldes külastanud 16% rohkem siseturiste,

siseturistide arv maakonnas on ületanud Covid-eelse aja (79 338 inimest). Valgamaa osatähtsus

siseturismis on mõnevõrra suurenenud (2021. a – 5,04%, 2018. a – 4,12%)48.

Käesoleva strateegia eesmärgiks on toetada nii endale töökohale loomist, sh elustiiliettevõtteid,

kui ka kasvupotentsiaaliga mikroettevõtteid, mis aitavad kasvatada kohalike elanike heaolu ning

parandada tööturu üldist olukorda tegevuspiirkonnas.

2.4. Tehniline infrastruktuur

Teed ja kergliiklusteed: Aegruumilised vahemaad tegevuspiirkonna ja teiste Eesti piirkondade

vahel on järjest vähenevad tänu teedevõrgu korrastamisele. Tegevuspiirkonna siseselt läbib

piirkonda tihe teedevõrk, kuid kruusateede suur osakaal (49,8%, Eesti suurim)49 mõjutab nii elu-

kui ka ettevõtluskeskkonda. Elanike küsitlus toob välja ühe olulisema probleemina just halvenenud

teede olukorda (1/3 vastanutest). Kagu-Eesti tegevuskava 2030 seab Kagu-Eestis kruusakattega

teede, mille liiklussagedus on üle 50 auto/ööpäevas, sihttasemeks 0 km50.

Tegevuspiirkonda läbivat Jõhvi-Tartu-Valga maanteed ehk Via Hanseaticat nähakse „Üleriigilise

planeeringu Eesti 2030+“ kohaselt eeskätte rahvusvahelise turismimarsruudi51, mitte niivõrd

olulise rahvusvahelise kaubaveotrassina. Kogu tegevuspiirkonna territoorium kuulub Via

Hanseatica mõjualasse. Mitmete projektide toel on arendatud Via Hanseatica marsruudile jäävaid

turismiobjekte tegevuspiirkonnas.

Eelmisel strateegiaperioodil on tegevuspiirkonnas tehtud investeeringuid kergliiklusteedesse, ka

mitmesuguseid teisi liikumis- ja treenimisvõimalusi (terviserajad jm) on juurde tulnud.

Kergliiklusteede kasutust nii liikumiseks, nt kombineeritud liikumisviisina (ratas + ühistransport),

kui ka sportimiseks tuleb soosida. Spordiregistri kohaselt on tegevuspiirkonnas 6 sportimiseks

sobivat kergliiklusteed52. Valgamaa terviseprofiil kohaselt on jätkuvalt olulised investeeringud

liikumis- ja sportimisvõimaluste suurendamiseks53. Kergliiklusteed on ka turvalise aspektist väga

olulised, kuivõrd põhimaanteede liiklustihedus on kasvanud.

Transport: Tegevuspiirkonna ühistranspordivõrgu moodustavad busside maakonnaliinid,

vallaliinid, kaugliinid ja rahvusvahelised liinid ning rongiliiklus. Tegevuspiirkonda läbivad

maakonnliinide kõik kolm liinigruppi. Bussiliinivõrgus on toimunud 2015. a võrreldes olulised

muutused, loodud on MTÜ Valgamaa Ühistranspordikeskus, aga näiteks on ka kooliliinid

integreeritud maakonnaliinide võrku. Ühistranspordi kasutajate arvu on oluliselt tõstnud tasuta

maakonnaliinide olemasolu – Valgamaal on olnud kasv 65%. Juurde on tulnud ka liinikilomeetreid

48 Ibid. 49 Kagu-Eesti välitööde statistikakogumik, 08.-16.08.2019 50 Kagu-Eesti tegevuskava 2030 51 Üleriigiline planeering Eesti 2030+ 52 Eesti Spordiregister 53 Valgamaa tervise- ja heaoluprofiil, 2018

28

(12,9%)54. Siiski on toimivad ühendused paremini pigem tegevuspiirkonna suuremate asulate

vahel, ääremaaliste piirkondade ühistranspordiühendus on halvem ja sealse piirkonna elanikud

sõltuvad isikliku transpordi olemasolust. Ühistranspordi kättesaadavus ei ole tasuta liinidega

paranenud. Elanike küsitluse järgi on ühistranspordi olukord pigem halvenenud.

Hajaasustuspiirkondades on järjest olulisem nõudlus-/vajaduspõhise transpordi pakkumine, see on

ühe arenguprioriteedina märgitud ka transpordi ja liikuvuse arengukavas. Eesmärgiks on

olemasoleva sõidupargi optimaalsem kasutus, nt sotsiaal- ja tavatranspordi võimalik ühildamine55.

Rongiliiklus: tegevuspiirkonda läbib raudteeliin suunal Tartu-Valga. Reisirongiliiklust teenindab

Eesti Liinirongid AS (Elron). Rongiühendus muudab Tartu ja Tallinna aegruumiliselt oluliselt

kättesaadavamaks, seda ka töökohtade mõttes. Rahvusvahelist reisirongiliiklust hetkel ei toimu,

küll aga on võimalik Valgas ümber istuda Riiga suunduvale rongile. Tartu 2024 kultuuripealinna

tegevuste raames on Tartu linnal soov ja valmisolek taastada rongiühendus Riiaga, sellisel juhul

läbiks liin Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonda. Eesti ja Läti ühishuvi ja kokkulepped

selleks on olemas, kuid finantseerimislahenduste ebaselgus võib liini käivitamisel takistuseks

saada.

Valga maakonna planeeringu 2030+ kohaselt on Tartu-Riia vahelise raudteeühenduse näol

tegemist Eesti-Läti kohaliku tähtsusega ühendusega, mis ei oma laiemat logistilist tähtsust ning

jääb kõrvale nt Euroopa Liidu TEN-T-võrgustikku kuuluvatest ühendustest, samuti Eesti jaoks

logistiliselt olulisimatest ühendustest56. Samas on Venemaa suunalise transiidi ärakukkumine

Ukraina sõja tõttu muutnud transiiditrasside suunda ja olulisust, seetõttu on võimalik ka Tartu-Riia

transiidisuuna tähtsuse muutumine.

Elamumajandus: Leibkondade eluruumide seisund on Valgamaal väga probleemne: maakonna

10,9% leibkondadest on eluruumi seisund kehv (Eesti üks madalamaid näitajaid)57. Sihttasemeks

aastaks 2030 on seatud kehvas seisundis eluruumide osakaal alla 5%. Kagu-Eesti arengukava 2030

toob välja, et kehvad eluasemetingimused on töö ja palga kõrval üheks peamiseks põhjuseks, miks

inimesed elukohavahetust kaaluvad58. Piirkonna madala elatustasemega kaasneb ka madalam

laenuvõimekus, nt eluaseme renoveerimiseks või piirkonda tulles eluaseme soetamiseks. Surnud

ringi võimendab kinnisvara madal hind tagatisena. Valgamaa Partnerluskogu strateegia ja teised

asjakohased meetmed atraktiivse elu- ja töökeskkonna arendamiseks peavad aitama kaasa

tegevuspiirkonna elutustaseme tõstmisele ja elanike sissetuleku parandamisele.

Üheks võimalikuks lahenduseks elamumajanduse parendamisel on munitsipaalelamute ehitus.

Selliselt on võimalus pakkuda eluaset spetsialistidele, kes soovivad piirkonda tulla, aga eluaset

siin ei oma (nt noored õpetajad, meditsiinitöötajad jt). Valga vallas on munitsipaalelamu olemas

(asukohaga Valga linnas), Otepää vallas on munitsipaalmaja valmimas.

54 Tasuta sõiduõiguse ja 2017-2019 a maakonnaliinide ümberkorralduste mõju analüüs. Transpordiamet,

2021 55 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 56 Valga maakonna planeering 2030+. Ruumilise arengu analüüs. OÜ Hendrikson & Ko, 2014-2015 57 Statistikaamet: LER05: Leibkonnad elukoha ja eluruumi seisundi järgi, 2019 58 Kagu-Eesti tegevuskava 2030

29

Telekommunikatsioonivahendid ja nende kasutamine – Covid-pandeemia tõstis kaugtöö

osatähtsuse 28%-le hõivatutest (2021), Valga maakonnas tegi kaugtööd 19,6% hõivatutest59.

Internetiühendus on tegevuspiirkonnas ebaühtlase kvaliteedi ja kättesaadavusega60, seetõttu tuleb

jätkuvalt teha taristuinvesteeringuid kiire püsiühenduse loomiseks ning ruumide/hoonete

parendamiseks, sh kaugtöökeskuste arendamine.

Eesti lairiba plaani 2030 kohaselt on seatud eesmärgiks kogu Eesti katta 5G levialaga, sealhulgas

turutõrkega piirkondades on riigi- ja sideettevõtjate koostöös rajatud baastaristu, mis võimaldab

uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Selleks on valitsus eraldanud ka vahendid, esialgne eelarve

perioodil 2022-2027 Otepää valla kohta on ca 1,44 mln €, Valga valla kohta ca 1,1 mln € ja Elva

valla kohta ca 1,26€ mln €61.

Statistika näitab, et hetkel on maalistes asustusüksustes aastaringses internetikasutuse ühendatuses

Valgamaal 47% aadressidest, nö valge ala (pole vähemalt 30 Mbit/s ühendust ja pole seda ka kavas

rajada) osakaaluks 53%. Hajaasustuse tõttu peab valgete alade katmiseks kasutama erinevaid

tehnilisi lahendusi: valguskaabel maasse, valguskaabel elektripostidele ja raadiolahendus (jagatud

ressurss)62.

2.5. Teenused

Üldised probleemid: tegevuspiirkonnas on sarnaselt Eesti paljude teiste piirkondadega üha

keerulisem tagada esmatähtsate teenuste võrdset kättesaadavust.

Üleriigiline planeering Eesti 2030+ defineerib esmatähtsad teenused: alushariduse (lastehoid),

alghariduse, põhihariduse ja keskhariduse pakkumine, perearsti töö, ravimimüük (apteek),

seltsimaja (kogukonnakeskus) ja maakonnakeskuse tegevused. Lisaks teenused, mida pakuvad

pank, päevakeskus, raamatukogu, avalik internetipunkt, staadion, kultuurikeskus, rahvamaja,

spordiväljak, spordisaal (võimla), vallavalitsus ja postiasutus, samuti esmatarbekaupade müük

(kauplus)63.

Tugiteenuste pakkumine, eelkõige huvitegevus, kultuuri- ja spordiürituste korraldamine, ja

arendustöö (nt koolitused) on hetkel peamised kogukonna poolt kogukonna liikmetele pakutavad

tegevused, mis lähtuvad kogukonna vajadustest.

Haridus: Eesti Hariduse Infosüsteemi andmetel oli 2022/2023 õppeaastal tegevuspiirkonnas

kokku 18 alus- ja üldharidusharidust pakkuvat õppeasutust ja 2 huvikooli.

Tabel 6 Haridusasutused tegevuspiirkonnas

Haridustase Arv Õppeasutus

59 Statistikaamet, Kaugtööd teeb üle veerandi Eesti töötajaskonnast. 14.04.22 60 Valgamaa arengustrateegia 2035+ 61 Eesti lairiba plaan 2030. Avalik konsultatsioon, 2022 62 Ibid. 63 Üleriigiline planeering Eesti 2030+

30

Alusharidus 8 Otepää lasteaed, Tsirguliina Kooli lasteaed Õnnelind, Hargla

Kooli lasteaed, Lüllemäe Põhikooli lasteaed, Pühajärve Põhikooli

lasteaed “Pipi”, Puka Kooli lasteaed, Keeni Põhikooli lasteaed

“Kratila”, Rõngu lasteaia filiaalid (Elva vald) (Hellenurme maja

ja Aakre maja)

Alusharidus+põhiharidus/

põhiharidus

8 Õru Lasteaed-Algkool, Lüllemäe Põhikool, Hargla Kool, Keeni

Põhikool, Pühajärve Põhikool, Tsirguliina Kool, Puka Kool,

Palupera Põhikool (Elva vald)

Keskharidus 2 Otepää Gümnaasium, Audentese Spordigümnaasiumi Otepää

filiaal

Huviharidus 2 Otepää Muusikakool, Puka Kunstikool

Lasteaiakohtade puudus tegevuspiirkonnas tekkis teravamalt juba enne Covid-pandeemiat,

pandeemia ja Ukraina põgenike saabumine piirkonda võimendasid seda veelgi. Olukord on veidi

leevenenud uute ruumide leidmiseks ja uute rühmade avamisega, Otepää vallal on plaanis ehitada

uus lasteaed.

Alljärgneval joonisel64 on toodud tegevuspiirkonna omavalitsuste kulutused haridusele, sh noorte

huviharidusele ja – tegevusele. Kulud haridusele moodustavad suure osa kohaliku omavalitsuste

põhitegevuse kuludest ja investeeringutest: 44-54%. Noorte huvihariduse osakaal hariduskulude

osakaal hariduskuludest on kõigis kolmes omavalitsuses kasvanud ja moodustab 3% (Otepää vald)

ja 5% (Valga vald) KOV põhitegevuse kuludest ja investeerimistegevuse väljaminekutest (2021.

a). Otepää vald panustab noorte huviharidusse ja -tegevusse ca 523€ noore (7-18-aastased) kohta,

Valga vald ca 565€ noore kohta (kõikide valla noorte, sh Valga linna noorte kohta), Elva vald ca

465€ noore kohta.

Joonis 5 Hariduskulude jaotus tegevuspiirkonna KOVides

64 Statistikaamet: RR302: Kohalike eelarvete põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse väljaminekud

piirkonna/haldusüksuse järgi. Haldusjaotus seisuga 01.01.2028

0

2500

5000

7500

10000

12500

15000

17500

Elva vald Otepää vald

Valga vald Elva vald Otepää vald

Valga vald Elva vald Otepää vald

Valga vald

2019 2020 2021

Hariduskulud, tuhat €

Hariduskulud kokku Sh alusharidus (lasteaiad)

Sh üldhariduskoolid, sh lasteaed-koolid Sh noorte huviharidus ja -tegevus

31

Noorte huvihariduse ja -tegevuse kulude osakaalu võib mõjutada mõne üldhariduskooli sulgemine,

mille tõttu võivad suureneda KOV eelarves noorte huvitegevuse kulud.

Lähimateks kutseõppeasutusteks on Valgas asuv Valgamaa Kutseõppekeskus ja Tartus tegutsev

Tartu Rakenduslik Kolledž, kus on võimalik korraldada kaasaegsetes õppelaborites ka

täienduskoolitusi.

Tervis, tervishoid ja arstiabi:

Valga maakonda iseloomustab negatiivselt suur osakaal inimesi, kellel on pikaajaline haigus –

53,8% kõigist 16-aastastest ja vanematest inimestest (2021. a)65, samuti Eesti keskmisest tunduvalt

kõrgem puuetega inimeste osakaal (19,7%, 2021; Eesti keskmine – 11%)66. Need näitajad

mõjutavad oluliselt tööhõivet. Samas töötus ja mittehõivatus on oluline terviserisk igale inimesele,

kuna tõstab nii individuaalset kui perekonna vaesusriski, mõjutab oluliselt tervisekäitumist,

nõrgendab nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Tervisepiirangutega inimeste suur osakaal omakorda

survestab tööga hõivatud inimesi, et piirkonna tööturgu nõudmistele vastata67.

Tervisepiirangutega inimestele, sh puuetega inimestele on oluline tagada vajadustele vastavad

sotsiaal- ja terviseteenused, abivahendid, IT-lahendused. Samavõrra on oluline ka tegevused

sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks. Nii nendele sihtgruppidele kui ka töötuse sotsiaal- ja

terviseriskide vähendamiseks saab pakkuda täiend- ja ümberõpet, tööharjutusi, nõustamist,

mentorlust, noortele suunatud meetmeid jmt. Nendes valdkondades on võimalus arendada välja

kogukonnateenuseid. Teenuste pakkujaks saavad olla ka kolmanda sektori esindajad, nt pakkudes

tugiisikuteenust.

Vanemaealiste elanike osakaalu tõusuga kaasneb terviseprobleemide sagenemine, mis mõjutab

oodatavat eluiga – see on Valgamaa nii meeste kui ka naiste osas lühem kui nt Harjumaal68.

Erinevused on aastate jooksul maakondade vahel siiski vähenenud, samuti on vähenenud

erinevused naiste ja meeste oodatavas elueas.

Valga maakonna terviseprofiil toob välja, et vanemaealiste osakaalu kasvu maakonnas ei saa

üksnes negatiivsest küljest vaadata. Vanemaealisuse piirid ja arusaam vanemaealistest on pidevalt

muutuv ning konkreetsest kontekstist sõltuv. Vanemaealised on siiani vähekasutatud ressurss

maakonna erinevate eluvaldkondade arendamisel69 – nn hõbemajanduse, vanemaealistele

suunatud teenuste/kaupade võimaluste ärakasutamine. Valgamaale on asutatud hõbemajanduse

kompetentsikeksus, kuid selle tegevus ei ole rahastuspuuduste tõttu käivitunud.

65 Statsitikaamet: TH90: 16-aastaste ja vanemate pikaajalise haiguse olemasolu maakonna järgi 66 Statistikaamet: THV21: Puudega inimesed maakonna järgi, 1. jaanuar 67 Valgamaa tervise- ja heaoluprofiil, 2018 68 Statistikaamet: RV0452: Oodatav eluiga sünnimomendil ja elada jäänud aastad maakonna, soo ja

vanuserühma järgi 69 Valgamaa tervise- ja heaoluprofiil, 2018

32

Meditsiiniteenuse kättesaadavus on tegevuspiirkonnas pigem halb, seda eelkõige kauguse,

ebasobivate transporditingimuste ning ravi kalliduse tõttu. Piirkonna lähim aktiivravihaigla asub

Valga linnas, SA Tartu Kiirabi pakub erakorralist meditsiiniabi Otepää kiirabijaamas.

Sotsiaalhoolekanne: tegevuspiirkonnas tegutseb seisuga 01.01.2022 seitse ravi- ja

hoolekandeasutust, sh üks asenduskoduteenuse pakkuja. Tegevuspiirkonnas tegutseb ka üks

päevakeskus.

Hajaasustuse ja abivajajate suurenemise tõttu on üha keerulisem tagada sotsiaalteenuste

kättesaadavus. Kaasata saab nii vabatahtlikke kui ka kogukondi, et märgata ja toetada abivajajaid

nii ennetustöös kui ka teenuste korraldamisel. Valgamaa terviseprofiili tegevuskavas tuuakse ühe

prioriteetse tegevusena välja eakatele suunatud hoolekandeteenuste laienemine koostöös

kogukondade ja MTÜdega. Terviseprofiili tegevuskava märgib ka eakate kaasamisvajadust

kogukonnategevustesse ning eakate organisatsioonide tegevuse (sh huvitegevus, liikumis- ja

kultuuriüritused jm) toetamise70. Kõikide tegevuste eesmärgiks on vaimse ja füüsilise toimetuleku

parandamine võimalikult pikaks iseseisvaks eluks kodus, et vähendada sotsiaalhoolekande

koormust.

Kultuur, sport ja vaba aeg: tegevuspiirkonna suuremates asulates on olemas kohalikud

kultuurikeskused (rahvamajad, kultuurimajad, seltsimajad) ja raamatukogude võrgustik.

Tegevuspiirkonnas tegutseb kümme rahva- või kultuurimaja ja 18 raamatukogu. Olulist muutust

viimastel aastatel ei ole olnud. Ainsana lõpetati tegevus Tsirguliina Rahvamaja Laatre

Vabaajakeskuses. Tegevuspiirkonnas asub viis muuseumi.

Spordiharrastajate arv on Valgamaal igal aastal tõusnud71, tegevuspiirkonnas on palju

spordirajatisi, koolide juures on üldjuhul olemas võimlad ja väliväljakud. Piirkonnas on kuus

Spordiregistrisse kantud terviserada.

Otepää valla ja Valga valla 2021. a kulutused vabale ajale, kultuurile ja religioonile72 on eelmise

aastaga võrreldes suurenenud, kuigi osakaaluna kogu põhitegevuse kulutustest on Otepää valla

kulutusele vabale ajale on vähenenud. Elva valla kulutused vabale ajale on aastaga võrreldes

vähenenud oluliselt.

Proportsionaalselt suurema osa vaba aja kulutusest moodustavad kõigil KOVidel sport,

raamatukogud ja rahvuskultuur, kuid märkimisväärne on ka noorsootöö ja noortekeskuste kulude

kasv.

Noorsootööga on tegevuspiirkonna noored rahul, kõige suurem rahulolu on Otepää valla noortel

(rahulolu koondhinnang on 84 punkti 100st), kuigi vahe Valga vallaga (koos Valga linnaga) ei ole

70 Ibid. 71 Statistikaamet: KU163: Harrastajad maakonna, vanuserühma ja soo järgi 72 Statistikaamet: RR302: Kohalike eelarvete põhitegevuse kulud ja investeerimistegevuse väljaminekud

piirkonna/haldusüksuse järgi. Haldusjaotus seisuga 01.01.2028

33

suur – Valga valla noored hindavad rahulolu 82 punktiga. Elva valla noored on pisut

rahulolematumad – nemad andsid 79 punkti73.

Tabel 7 Tegevuspiirkonna kohalike omavalitsuse kulutused vabale ajale, kultuurile ja religioonile

2020, tuh € 2021, tuh €

Elva vald Otepää

vald

Valga vald Elva vald Otepää

vald

Valga vald

Põhitegevuse kulud ja

investeerimis-tegevuse

väljaminekud, kokku

25876,0 11022,3 27998,0 29529,9 13910,3 24487,7

Vaba aeg, kultuur ja

religioon

5111,7 1001,4 2375,1 3323,5 1054,0 3066,7

Osakaal kogu

investeerimis-tegevusest,

%

19,8 9,1 8,5 11,3 7,6 12,5

sh sport 3223,6 204,6 590,5 756,9 204,6 565,3

Osakaal kogu

investeerimis-tegevusest,

%

12,5 1,9 2,1 2,6 1,5 2,3

sh noorsootöö ja

noortekeskused

173,5 57,1 154,6 341,7 116,6 171,1

Osakaal kogu

investeerimis-tegevusest,

%

0,7 0,5 0,5 1,2 0,8 0,7

sh vaba aja (üritused)

tegevused

208,4 13,7 159,3 200,9 22,4 153,1

Osakaal kogu

investeerimis-tegevusest,

%

0,8 0,1 0,6 0,7 0,2 0,6

sh raamatukogud 400,9 169,3 553,0 407,7 175,2 618,2

Osakaal, % 1,5 1,5 2 1,4 1,3 2,5

sh rahvakultuur 963,4 378,5 604,0 1481,0 427,9 752,1

Osakaal kogu

investeerimis-tegevusest,

%

3,7 3,4 2,2 5 3,1 3,1

Allikas: Statistikaamet

Huviringid toimuvad suuresti koolide juures (peamiselt lastele ja noortele), aga ka

kultuurimajades/rahvamajades (peamiselt täiskasvanutele). Huvitegevuse võimalused on aasta-

aastalt paranenud, samas toob Valga maakonna terviseprofiil välja nii laste ja noorte kui ka eakate

huvitegevuse olulisuse ning jätkuva arendusvajaduse ka terviseprofiili tegevuskavas74.

Elanike küsitlus tõi ühe murekohana välja just täiskasvanute vaba aja veetmise võimalused.

Mitmekesised vaba aja veetmise võimalused, sh huvitegevuseks aitavad luua ka elukeskkonna

väärtust ja atraktiivsust.

Muud elukondlikud teenused

73 Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020. OÜ Heiväl/ Heiväl Consulting ™, MTÜ Balti

Uuringute Insituut, 2021 74 Valga maakonna tervise- ja heaoluprofiil, 2018

34

Postiteenus on asendumas kaasaegsete võimalustega. Kui 2015. a. tegutses piirkonnas üheksa

postiasutust, siis 2023. aastal on neid viis. Mitmes kohas (Hargla, Koikküla) on vajalikumad

postiteenused (markide, ümbrike ja postkaartide müük) üle antud raamatukogudesse.

Postipakiautomaadid on Otepääl, Sangastes, Pukas, Lüllemäel ja Tsirguliinas.

Vähenenud on ka kohalike poodide arv. 2015. aastal oli piirkonnas 18 poodi (siia pole arvestatud

Otepää kaubandusettevõtteid), praegu on neid 11. Väiksemates ja ka suuremates külades liiguvad

endiselt ka kauplusautod.

Isikuteenuseid nagu iluteenused, massaaž, saun pakutakse peamiselt suuremates keskustes, kuid

on pakkujaid ka väiksemates kohtades nt iluteenused Laatres ja Vaalu külas ning

pesupesemisteenus Harglas.

2.6. Sotsiaalsed riskirühmad ja tervis

Vanemaealised: Statistikaameti rahvastikuprognoosi põhistsenaariumi järgi suureneb 65-aastaste

ja vanemate inimeste osakaal Eestis 2040. aastaks 25,6%-ni, Valgamaal aga 36,7%-ni;

tegevuspiirkonnas arvestades tegevuspiirkonna eakate tänast osakaalu Valgamaa elanikest –

hinnanguliselt 34,5-35%.

Rahvastiku vananemisest ja vähenemisest ning puudega inimeste arvu suurenemisest tingituna on

sotsiaalvaldkonna suurimad murekohad toetada aktiivsena ja tervena vananemist ning ennetada

abituse ja abivajaduse tekkimist.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega iseloomustab Eesti, sealhulgas partnerluskogu

tegevuspiirkonna eakaid suhteliselt vähene sotsiaalne kaasatus. Euroopas on alates 2010. aastast

arvutatud aktiivsena vananemise indeksit (Active Ageing Index75). Indeks iseloomustab

vanemaealiste töötamist, ühiskondlikku aktiivsust (sh teiste pereliikmete abistamist ja

hooldamist), tervist ja isiklikku toimetulekut ning sotsiaalset aktiivsust ja soodustavat keskkonda.

Peale tööhõive on kõigis teistes aktiivsena vananemise valdkondades Eestil suur arenguruum.

Eakate (65-74 aastat) tööturul osalemine kogu tööealisest elanikkonnast (16-74) on Valgamaal

(4,3%; 2018. a võrreldes +2%) sarnane Eesti keskmisega (4,2%)76. 65+ vanuses inimeste jätkuv

julgustamine ja toetamine tööturule naasmisel on üks piirkonna väljakutsetest.

Vanemaealised on võrreldes ülejäänud elanikkonnaga suuremas vaesusriskis. Vanemaealiste ja

eriti üksi elavate 65-aastaste ja vanemate inimeste suhtelise vaesuse risk on mõnevõrra vähenenud,

kuid on endiselt oluliselt suurem (vastavalt 41,4% ja 76,8%) kui kogu elanikkonnal (15,2%77).

Keskmine pension (2022. aastal 552 eurot) moodustab keskmisest palgast umbes 40%, mis tagab

vaid baassissetuleku, hoides vanemaealised absoluutsest vaesusest väljas, kuid jättes nad suhtelisse

vaesusesse. Suhtelise vaesuse piir 2021. aastal oli Eestis 763 eurot. Valgamaa keskmine pension

kuus (545 eurot78) moodustab Valgamaa keskmisest töötasust ca 43%. Suhtelise vaesuse määr on

Valgamaal aga suurem kui Eestis keskmiselt: Valgamaal 27,8% (-1,5% võrreldes 2020. a), Eestis

75 Euroopa Komisjon, Active Ageing Index (2018) 76 Statistikaamet: TT4645: 15-74-aastaste hõiveseisund piirkonna, maakonna ja vanuserühma järgi 77 Statistikaamet 78 Statistikaamet: SK154: Keskmine pension kuus maakonna järgi, 01. jaanuar

35

22,8% (+2,2%79). See tähendab, et 65+ vanusegrupis on tegevuspiirkonnas suuremas vaesusriskis,

eriti üksi elavad ja mittetöötavad eakad, mis omakorda võib suurendada sotsiaalset tõrjutust.

Absoluutses vaesusriskis on puudega inimesed ning vähenenud töövõimega isikud. Viimased

andmed Valgamaa kohta pärinevad aastast 2018 – absoluutses vaesusriskis oli 6,2% inimestest.

Sotsiaalhoolekande kliendid ja omaste hooldajad:

Tegevuspiirkonna nagu ka üldiselt Eesti hoolekande korraldus on keeruline ja vajab

ajakohastamist. Abi andmine on üles ehitatud eelkõige süsteemi loogikat ja spetsialistide

töökorraldust silmas pidades, kus põhiline juhtumikorraldaja roll on abi vajavatel inimestel või

nende lähedastel, kes peavad abi saamiseks pöörduma erinevatesse ametkondadesse. Samas ei ole

sihtgrupp ise sageli teadlik riigi ja kohalike omavalitsuste võimalustest ja kohustustest abivajaduse

korral tuge pakkuda või ei julgeta valitsevate stereotüüpide tõttu abi saamiseks pöörduda. Inimeste

vajaduste vaatest on turvavõrk auklik. Ehkki sotsiaalteenuste pakkumine kohalikes omavalitsustes

on viimastel aastatel kasvanud, on hoolekandelise abi kättesaadavus ja kvaliteet omavalitsuseti

ebaühtlane80.

Heaolu arengukava 2023-2030 toob ühe väljakutsena esile vajaduse parandada abi pakkumist

vajajatele. Abivajaduse hindamine ja abi osutamine ei vasta enam ühiskonna arengule. Eri

valdkondade (sh haridus, tervis, sotsiaal- ja töövaldkond) vahel killustunud korraldus jätab

osapoolte rollid ebaselgeks, mis toob kaasa asjaolu, et abi andmist ei koordineerita piisavalt

tulemuslikult ning abi ei osutata terviklikult.

Hooldusvajadusega inimeste arv tegevuspiirkonnas kasvab, seda nii elanikkonna vananemise kui

ka erivajaduste tõttu.

Tabel 8 Puuetega inimeste arv tegevusrühma piirkonnas (seisuga 31.12.2022)81

Vanusegrupp

/ KOV

0-17 18-63 64+ KOKKU Hinnanguline

puuetega

inimeste arv

tegevusrühma

piirkonnas

Elva vald 162 732 1382 2276 162

Otepää vald 52 275 468 795 795

Valga vald

(koos Valga

linnaga)

176 1010 1463 2649 483

Kokku tegevusrühma piirkonnas 1439

79 Statistikaamet: LES20: vaesuse ja ilmajäetuse määr elukoha järgi 80 Minuomavalitsus.ee 81 Eesti Puuetega Inimeste Koda/ Sotsiaalkindlustusamet: puudega inimeste statistika kohalike omavalituste

lõikes

36

12,8% tegevuspiirkonna elanikest on puudega (Eesti keskmine 9,1%) ja 6,2% tööealistest elanikest

on osalise (hinnanguliselt 342 inimest, arvestades tegevusrühma piirkonna elanike osakaalu

Valgamaa elanikest) või puuduva töövõimega (ca 174 inimest) (Eesti keskmine 3,8%82).

Elanikkonna hoolduskoormuse uuringu andmetel83 tegeleb mõne teise inimese hooldamisega 15%

vähemalt 16-aastastest Eesti elanikest, sh vähemalt 7% neid, kes hooldab ainult

leibkonnaliiget/liikmeid, ja 10%, kes hooldab ainult väljaspool leibkonda elavat inimest/inimesi.

Valgamaal hinnatakse uuringu kohaselt, et hooldajaid kokku on vähemalt 19% elanikkonnast, sh

leibkonnas hooldajaid vähemalt 7% ja väljaspool leibkonda vähemalt 13% elanikkonnast. Selle

näitaja poolest oleme kolme suurima hooldajate osakaaluga maakondade hulgas.

Suure hoolduskoormusega (vähemalt 20 tundi nädalas) inimeste osatähtsus vähemalt 16-aastaste

hulgas on Eestis keskmiselt 2,3%84 (2021). Arvestades tegevuspiirkonna puudega inimeste ning

vähenenud töövõimega inimeste arvu on tegevuspiirkonna näitaja hinnanguliselt 3,5-3,8% ja

elanikkonna vananedes kasvab see kiiresti. Suur hoolduskoormus takistab tööealisel

ülalpidamiskohustustega inimestel aktiivselt tööturul osaleda, mis omakorda mõjutab nende

isikute toimetulekut ning sotsiaalset kaasatust.

Abivajajate lähedased sageli ei soovi ega saa jääda tööturult eemale, mistõttu tuleb teenused üles

ehitada nii, et lähedaste koormus keerulisemate kliendigruppide puhul on võimalikult hajutatud.

Hoolduskoormusega inimestele on vaja tagada vähemalt minimaalsed sotsiaalsed garantiid,

parandada nende teadlikkust ja oskusi nii abi küsida kui kodus hooldamist pakkuda ning leida

võimalusi nende töö- ja pereelu paremaks toetamiseks. Samuti vajavad toetamist

hoolduskoormusega inimeste huvikaitseorganisatsioonide teke ja tegevus. 85

Ligipääsetavus tähendab, et kogu elanikkond on elu- ja infokeskkonda kaasatud ning kõigile on

tagatud võrdsed võimalused ühiskonnaelust osavõtmiseks. Riigi ja kohalike omavalituste poolt

pakutakse teenuseid, toetusi ja hüvitisi elukeskkonna kompenseerimiseks, sh sotsiaalteenused (nt

koduteenus, isiklik abistaja, tugiisikuteenus, sotsiaaltransport jm). „Ligipääsetavuse kulu-tulu

analüüsi“86 kohaselt suureneb Eestis aastaks 2031 märkimisväärselt koduteenuse vajadus (kasv

+14% 2020. aastaga võrreldes). Koduteenus on teenus isiku abistamiseks kodu ja isikliku eluga

seotud igapäevaeluks vajalike toimingute sooritamisel ja asjaajamisel, et aidata kaasa elukvaliteedi

säilitamisele ja parandamisele harjumuspärases keskkonnas ja väljaspool kodu. Koduteenuse

eesmärgiks on toetada inimese iseseisvat kodus hakkamasaamist, sh abistada kodustes

toimingutes, poes käimisel ja toidukaupade hankimisel; e-teenuste kasutamisel; transpordi

kasutamisel ja teenuskohas toimetamisel (töö, haridus, sotsiaal- ja tervishoiuteenuste tarbimisel,

kultuuri- ja huvitegevustes osalemisel) ning toetada inimest muude avalike teenuste tarbimisel87.

82 Eesti Puuetega Inimeste Koda/ Eesti Töötukassa: Töövõime hindamise statistika 83 Elanikkonna hoolduskoormuse uuring. Turu-Uuringute AS, 2022 84 Statistikaamet: EE01: Arengustrateegia “Eesti 2035” tegevuse mõõdikud 85 Sotsiaalministeerium, Heaolu arengukava 2023-2030 lisa 86 Ligipääsetavuse kulu-tulu analüüs. Civitta AS, 2022 87 Ibid.

37

Koduteenuste kõige olulisemaks sihtgrupiks on eakad ja erivajadustega inimesed. Lisaks

kohalikule omavalitsusele saab koduteenuse-laadseid toetavaid tegevusi pakkuda ka kolmas sektor

(nt nõudepõhise transpordi korraldamisel, huvitegevuste pakkumisel, seltsilise teenuse

korraldamisel jpm).

Terviseseisund: kuigi tervena elada jäänud aastate näitaja tõuseb aasta-aastalt, on Valgamaal see

näitaja siiski väiksem kui Eestis keskmisena: 2020/2021 on sünnihetkest alates ilma

igapäevategevuste piiranguteta jäänud elada keskmiselt 56,97 aastat, Valgamaal aga 53,26 aastat

(erinevus üle 3,5 aasta88). Võrdluses naiste ja meeste tervena elatud aastates on vahed Eesti

keskmisega sama suured: Valgamaa naiste tervena elada jäänud aastad 55,7 (sünnihetk 2019; Eesti

naiste keskmine naistel 58,5), meestel aga 51,6 aastat (Eesti keskmine meestel 54,789).

Maapiirkonna asutuspiirkondade elanike tervena elada jäänud aastad sünnihetkel on üle Eesti 2,8

aastat väiksemad kui linnaliste piirkondade elanikel, seega tegevuspiirkonna oodatavad tervena

elatud aastad on Eesti keskmisest madalamad90.

Haiguste ja vigastuste tõttu kaotatud eluaastad ning enneaegse surma tõttu kaotatud eluaastad ehk

vaevuste tõttu kaotatud eluaastad kokku (tervisekaotus) on Valgamaal oluliselt suuremad kui

Eestis keskmisel: Valgamaal on kaotatud haiguste ja enneaegsete surmade tõttu 347,3 aastat 1000

elaniku kohta (Eesti keskmine 290,2 aastat; 202191). Erinevused maakonniti on suured,

tervisekaotust mõjutavad sotsiaalmajanduslik olukord ja toimetulek, sotsiaalne ja vaimne tervis,

eluviis, riskikäitumine (suitsetamine, alkohol) jm. Valgamaa muutus ajas on olnud positiivne

(2013. a tervisekaotus 1000 elaniku kohta – 467,4 aastat), siiski oleme selle indikaatoriga

halvimate maakondade seas. Arvestama peab ka, et enam kui pool enneaegse suremuse ja

haigestumuse tõttu kaotatud eluaastatest Eestis tuleneb riskiteguritest või riskikäitumisest, sh

toitumise ja uimastite (sh alkoholi ja tubaka) tarvitamisega seotud riskidest92.

Murettekitav on, et Valgamaa elanike tervise enesehinnang on kõikides vanusegruppides madalam

kui Eestis keskmiselt (nt vanusegrupis 16-24 hindab oma tervist heaks või üsna heaks 57,9%

vastanutest, Eestis keskmiselt 76,4. Vanusegrupp 25-34: Valgamaal hindab heaks või üsna heaks

58,3% vastanutest, Eestis keskmiselt 74,2%; vanusegrupp 35-44: vastavalt Valgamaal 46,9%,

Eestis keskmiselt 63,7%; 202093). Sealhulgas on tööotsijatel ja mittetöötavatel inimeste tervise

enesehinnang oluliselt madalam kui töötavatel inimestel: 32,8% terviseuuringule vastanud

Valgamaa töötutest ja mittetöötavatest inimestest hindab oma tervist halvaks või üsna halvaks,

töötavatest inimestest aga ainult 13,7%.

Madalat tervise enesehinnangut toetab ka pikaajalise tervisprobleemiga inimeste osakaal on

Valgamaal 61,5% 16-aastate ja vanemate inimeste hulgas (Eesti keskmine 47,1%; 202294). Otepää

vallas on pikaajalise haiguse või terviseprobleemiga inimesi 35% (kõigis vanuserühmades kokku),

88 Tervise Arengu Instituut: TE753: Tervena elada jäänud aastad soo, vanuse ja maakonna järgi 89 Tervise Arengu Instituut: Valgamaa tervise ja heaolu ülevaade 2022 90 Statistikaamet: TH752: Tervena elada jäänud aastad asustusüksuse/-piirkonna liigi, soo ja vanuse järgi 91 Tervise Arengu Instituut: TER02: Rahvastiku tervisekaotus, suremuskaotus ja haiguskaotus soo ja

maakonna järgi 92 Rahvastiku tervise arengukava 2020-2030 93 Tervise Arengu Instituut: TKU101: Hinnang oma käesoleva aja tervisele soo ja vanuserühma järgi 94 Statistikaamet: TH90: 16-aastaste ja vanemate pikaajalise haiguse olemasolu

38

Valga vallas (koos Valga linnaga) 43% (202195). Elva valla külade kohta täpsemad andmed

puuduvad.

Tervisest tingitud igapäevategevuste piiratusega 16-aastaste ja vanemate osakaal on Valga

maakonnas 35% (Otepää vallas tervisest tingitud piiratusega inimesi kokku 34%, Valga vallas

(koos Valga linnaga) 35%; Eesti keskmine 27%; 2021), kusjuures naiste tervisest tingitud piiratus

on suurem kui meestel - nii Otepää kui ka Valga vallas (koos Valga linnaga) on naiste vastav

näitaja 38%, meestel 30% (Otepää vald) ja 32% (Valga vald koos Valga linnaga96).

Eeltoodud andmetest on näha, et tegevuspiirkonna tervisepiiratusega inimeste osakaal on Eesti

keskmisest suurem. Füüsilisest tervisest tingitud tervisemured mõjutavad toimetulekut ning

vaimset tervist, mis omakorda survestavad tööturgu ja sotsiaalset kaasatust tervikuna.

Eesti Inimarengu Aruande 2023 kohaselt on kõige tugevam seos eluga rahuloluga just tervise

enesehinnangul: inimese piirkondlik ja sotsiaalne taust, tööstaatus (õppimine/ töötamine/ töötu

olemine) ning sissetulek kokkuvõetuna on umbes sama suure mõjuga kui tervise enesehinnang97.

Seega on oluline erinevate terviseedenduslike tegevuste toetamine (sh sotsiaalne kaasamine,

võrgustikutöö, huvitegevusvõimaluste pakkumine, vaimse tervise alane tugitegevus jm).

Vaimne tervis: Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) määratluse järgi tähendab vaimne tervis

heaoluseisundit, kus inimene saab realiseerida oma võimeid, tuleb toime igapäevaelu pingetega

ning suudab töötada efektiivselt98. Vaimse tervise riskiteguritest iseloomustab Valga maakonda

Eesti keskmisest pisut kõrgem stressitase: Valga maakonnas on stressi või vaimse pinge all

kannatanud 23,4% elanikest, Eestis keskmiselt 19,8% (2020). Eesti keskmisest kõrgem stressitase

on Valgamaal just nooremate inimeste hulgas (vanuses 16-34). Valgamaa elanikud kogevad

üleväsimust sagedamini kui Eestis keskmiselt: Valgamaal elanikest 46,5%, Eesti keskmiselt

42,8% on tundunud tihiti või sageli üleväsimust viimase 12 kuu jooksul. Samas masendust ja

depressiooni kogevad inimesed Valga maakonnas Eesti keskmisest veidi vähem (Eestis keskmiselt

21,3%, Valga maakonnas 19,8%99).

Tervist toetavate tegurite osas kirjeldab Valga maakonda suurem tervisespordi harrastajate

osakaal: Valgamaal harrastab tervisesporti 2-7 korda nädalas 47,7% inimestest, Eestis keskmiselt

45,1%. Samas tervislikuma toitumise osas (puu- ja köögiviljade tarbimine) jääme Eesti keskmisele

alla100. Eesti Inimarengu Raporti 2023 kohaselt on ka ebaregulaarne toitumine üks märk võimalike

vaimse tervise probleemide esinemisest täiskasvanutel101. Valga maakonda kirjeldab suurem hulk

95 Statistikaamet: 21601: Rahvastik pikaajalise haiguse või terviseprobleemi olemaslu soo, vanuserühma ja

elukoha (haldusüksus) järgi, 31. detsember 96 Statistikaamet: RL21611: rahvastik igapäevategevuse tervisest tingitud piiratuse, soo, vanuserühma ja

elukoha (haldusüksus) järgi, 31. detsember 2021 97 Eesti Inimarengu Aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu 98 Eesti Inimarengu Aruanne 2023. Vaime tervis ja heaolu 99 Tervise Arengu Instituut: TKU104: Vaimse tervise riskitegurid elukoha maakonna ja peamiste

sotsiaaldemograafiliste näitajate järgi, 2020, stress ja depressioon: viimase 30 päeva jooksul 100 Tervise Arengu Instituut: TKU110: Toitluse ja liikumise kaitsetegurid elukoha maakonna ja peamiste

sotsiaaldemograafiliste näitajate järgi, 2020 101 Eesti Inimarengu Aruanne 2023. Vaime tervis ja heaolu

39

regulaarselt mõnda toidukorda vahele jätvate inimeste osakaal (Eestis keskmiselt 22,8%, Valga

maakonnas 27%)102. Väga suur erinevus Eesti keskmise ja Valga maakonna vastava näitaja vahel

on vanuserühmades 35-44 ja 55-64 ehk nii parimas tööeas kui eakama tööealise elanikkonna

hulgas.

Vaimse tervise riskiteguritest iseloomustab Valga maakonna elanikke Eesti keskmisest ka kõrgem

tubakatoodete ja alkoholi tarbimine.

Võrreldes teiste riikidega esineb Eestis rohkem eakate (vanuses 65+) depressiivsust, eriti

meestel. Eesti Inimarengu Aruanne toob soovituse vanemaealiste paremaks sotsiaalseks ja

füüsiliseks kaasamiseks ühiskonnaellu, mis olenemata eakate terviseprobleemidest aitaks kaasa ka

vaimse tervise parandamisele vanemas eas. Oluline on ka elukestev õppimine ja huvitegevus

(sõltumata vanuserühmast, aga eriti eakate puhul): elukestev õppimine ja huvitegevuses osalemine

toetab subjektiivset heaolu ja hoiab sotsiaalselt sidusana103.

Eesti Inimarengu Aruanne toob välja vaimse tervise näitajate keskmise prognoositud tõenäosuse

maakondade lõikes. Kõikide toodud näitajate poolest on Valgamaa üks kõrgema tõenäosusega

piirkondi: stressi tekkimine 0,19, depressiivsus 0,21, üleväsimus 0,42104. Mida rohkem esineb

inimesel käitumuslikke riskitegureid, seda tõenäolisem on vaimse tervise probleemide esinemine,

mida omakorda võimendab madalam sotsiaalmajanduslik staatus (tööpuudus, mittetöötamine)105.

Lisaks inimese enda vastutusele riskitegurite vähendamisel saab vaimse tervise riske vähendada

sotsiaalsete ja majanduslike ennetusmeetmetega nii kogukondlikul kui ka regionaalsel tasandil,

seega käesolev strateegia panustab nii vaimse tervise probleemide ennetamisesse kui ka vaimse

tervise tasakaalu hoidmisele.

Elukeskkonnal, nii füüsilisel kui ka loodulikul on oluline mõju vaimsele tervisele. Vaimset tervist

toetava elukeskkonna kujundamine tegevuspiirkonnas on oluline, arvestades sealjuures

tervisemõjudest lähtuvat ruumilist planeerimist, liikumisruumi ja –trajektoore ning sotsiaalset,

keskkondlikku ning majanduslikku koormustaluvust ning keskkonnasaaste mõjusid.

2.7. Kogukonnad, seltsitegevus

Kogukonnad. Viimastel aastatel on piirkonnas kogukondade aktiivusus tõusnud. Võrreldes 2018.

aastaga on 2022. aastaks registreeritud mittetulundusühingute arve tõusnud 26%. 34% nendes on

suunatud kogukondade arendamisele. Loodud on 7 uut küla/asumiseltsi (Nõuni, Päidla, Tiidu,

Hellenurme, Iigaste, Otepää Aedlinn, Laatre).

Tegevuspiirkonnas on palju erinevaid kogukonnakeskusi, kuid kogukonnas pakutavate teenuste

hulk ja kvaliteet ei ole ühtlane. Teenused on kättesaadavamad keskasulates (endised valla- või

kollektiivmajandite keskused), kus on suuremad huvitegevuste võimalused (kas kultuuri-, rahva-

või seltsimajas või noortekeskuses, -toas), sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri olemasolu

102Tervise Arengu Instituut: TKU102: Riskikäitumine elukoha maakonna ja peamiste

sotsiaaldemograafiliste näitajate järgi, 2020 103 Eesti Inimarengu Aruanne 2023. Vaimne tervis ja heaolu 104 Ibid. 105 Eesti Inimarengu Aruanne 2023. Vaime tervis ja heaolu

40

(spordirajatised, külaplatsid jms) ja teenuste koondumine (haridusasutused, pood jms).

Aktiivsemad kogukonnad kasutavad kultuuri-, rahva- või seltsimaja enamasti mitmeotstarbeliselt

erinevate sihtgruppide poolt. Enamasti tegutsevad just aktiivsemates kogukondades nii MTÜd kui

seltsingud.

Kogukondade ühistegevus on koondunud erinevatesse kogukonnakeskustesse. Sageli on nendeks

kultuurimajad või rahvamajad, aga oluliselt rohkem on neid hooneid või ruume, mis on antud

kogukonna kasutusse valla või eraisiku poolt. Kuuel seltsil on neile endale kuuluv maja.

Eelmisel perioodil käivitusid tänu partnerluskogu toetusele ning aktiivsete inimeste eestvedamisel

nii Otepää kui Valga vallas kogukondade võrgustike tegevused, mis pakuvad kogukondade

eestvedajatele uusi teadmisi ja võimalust vahetada kogemusi ning algatada koostööd teiste

kogukondadega. Oluline roll kogukondade arendamisel on ka SA Valgamaa Arenguagentuuril,

kes nõustab kogukondi ja MTÜsid. Partnerluskogu rolliks ka edaspidi saab olema

tegevuspiirkonnaülese kogukondade võrgustiku hoidmine.

Otepää valla territooriumil asub 52 küla, 2 alevikku (Puka ja Sangaste) ja Otepää linn. Piirkonnas

on 16 mandaadiga küla- või alevikuvanemat, kelle tegevus hõlmab 18 küla ja 1 alevikku. Lisaks

tegutseb veel 5-7 külas väiksema aktiivsusega seltsing, selts või on eestvedajad. Otepää linnalise

asumitest on ainsana aktiivne aedlinna kogukond. Üldistatult on Otepää piirkonnas suuremal või

vähemal määral aktiivsed umbes pooled külad. Otepää valla kogukonnad on koondunud Otepää

Külade Ühendusse, mis keskendub kogukondade aktiivsuse ja võimekuse tõstmisele ning teostab

kogukondade huvikaitset.

Valga vallas partnerluskogu tegevuspiirkonnas asub 3 alevikku (Laatre, Tsirguliina, Õru) ja 48

küla, millest Valga valla kogukondade võrgustiku tegevuses osaleb 12 kogukonda.

Kogukondadega seotud tegevusi koordineerib valla kogukonna- ja koostööprojektide spetsialist.

Vallavalitsuse korraldusega on moodustatud kogukonnakomisjon. Suurimaks

koostöövõrgustikuks vallas on Taheva-Karula piirkonnas tegutsev koostöövõrgustik KOTUS,

kuhu kuuluvad piirkonna MTÜd, ettevõtted, koolid, raamatukogud jt. Kokku on 2023. aasta aprilli

seisuga võrgustikul 72 liiget.

Elva vallast kuulub Valgamaa Partnerluskogu piirkonda 13 küla. Elva vallas tegutsevad

piirkonnakogud, millest Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonda jäävad Palupera ja Rõngu

piirkonnakogu.

Tuginedes Külaliikumise ja külade tugisüsteemi kaardistusele (Eesti külaliikumine Kodukant,

2020) kuulub Valgamaa viie kõige külaseltside rikkama maakonna hulka, kui arvestada seltside

arvu 1000 elaniku kohta. Valgamaal on vastav arv 2,8 järgnedes Läänemaale (3,8), Saaremaale

(3,7), Põlvamaale (2,9) ja Raplamaale (2,8). Samuti on Valgamaa viiendal kohal külavanemate

arvu poolest 1000 elaniku kohta, mis tõsi küll tuleb peamiselt Otepää valla külavanemate

rohkusest. Seega võib tegevuspiirkonna kogukondlikku aktiivsust pidada üle keskmise kõrgeks.

Valgamaad eristab Eesti keskmisest kõrgem igakuine osalemine vabatahtlikus töös ja seda

kõikides vanusegruppides, v.a. nooremas keskeas inimesed (25-35-aastased) - Valgamaal

keskmiselt 18,5%, Eestis keskmiselt 14,8% inimestest osaleb vabatahtlikus töös. See näitab

41

Valgamaa inimeste aktiivsust, aga ka kolmanda sektori, sh kogukondade võimekust inimeste

kaasamisel.

Tabel 9 Vanuserühmade lõikes vabatahtlikus töös osalemine106

Vabatahtlikus töös või mõne erialaliidu, seltsi,

kaitseliidu vms töös osalemine igakuiselt

Eesti kokku (%)

Valga maakond kokku

(%)

VANUS: 16-24 17,4 29,4

VANUS: 25-34 13,5 5,3

VANUS: 35-44 15,3 18,8

VANUS: 45-54 14,6 16,9

VANUS: 55-64 14,4 24,3

Noorsootöö: noorte arv piirkonnas on võrreldav Eesti keskmisega. Noorte piirkonda jäämise üheks

eelduseks on sidusus kogukonnaga, mis tekib siis, kui täiskasvanud elanikkond arvestab noorte

arenguvajadustega ka väljaspool haridussüsteemi ning võimaldab neil omada kogukonnas

aktiivset rolli. Noorte jäämist piirkonda mõjutavad ka huvitegevusega seotud tegevusvõimalused,

teenuste kättesaadavus ja nende kvaliteet ning võimetekohase rakenduse leidmine hilisemas

tööelus.

Maakondlikku noorsootööd koordineerib Valgamaa Noorsootöökeskus Tankla, mis asutati 2010.

aastal maakonna aktiivsete noorsootöö eestvedajate poolt ja mille eesmärgiks on arendada ja

toetada noorsootöövõrgustiku erinevaid osapooli ning nende tegevusi, tagamaks noorte ja

noorsootöötajate huvide esindatuse Valga maakonnas ning selle omavalitsustes. Üheks oluliseks

ülesandeks on noorteportaal tankla.net haldamine, mis tagab noorte valdkonna jaoks olulise info

parema levimise.

Noorsootöö on peamiselt koondunud noortekeskustesse. Alates 2018. aastast kuuluvad Valga valla

noortekeskused Valga Avatud Noortekeskuse alla ning partnerluskogu tegevuspiirkonnas

tegutsetakse Harglas, Lüllemäel, Tsirguliinas ja Õrus. Otepää vallas tegutseb Otepää Avatud

Noortekeskuse, mille noortekeskused asuvad Otepääl, Pukas ja Keenis. Nõuni Kultuurimajas

tegutseb lisaks veel Nõuni Noortetuba. Hellenurme-Palupera piirkonnas koondab noori

Hellenurme Avatud Noortekeskus. Kõigis noortekeskustes on tööl noorsootöötaja.

Lisaks tegelevad noortega aktiivselt Kaitseliit ning erinevad spordi- ja huvialaklubid ja seltsid.

Samuti korraldatakse spetsiaalselt noortele suunatud üritusi ka erinevates kogukonnakeskustes

(näiteks Puka Kogukonnaköök, Väheru Jahimaja, Aakre Rahvamaja).

Spordiklubisid on kõige arvukamalt nii Otepää kui ka Valga linnas. Nende tegevus on kindlasti

laiem, sest paljud maapiirkonna lapsed ja noored osalevad linnades toimuvatel treeningutel. Siin

saab hea näitena tuua välja Korvpalliklubi Valgamaa, kes asub Valgas, aga korraldab oma

treeninguid ka Tsirguliinas ja Otepääl. LEADER toetuste abiga on loonud piirkonda uusi

sportlikke tegevusvõimalusi ja toonud põnevad harrastused noortele lähemale: Karula-Lüllemäe

106 Tervise Arengu Instituut: TKU112: Huvitegevuste võimalused ja osalus elukoha maakonna ja peamiste

sotsiaaldemograafiliste näitajate järgi, 2020

42

Tervise- ja Spordikeskus, Nõuni Purjeklubi, Nüpli Külakeskus, Otepää Rattaklubi, Kagu Biathlon,

Tartu Spordiselts „Kalev“, Klubi VOPS, Otepää Motoklubi, Otepää Sport, Valga Discgolfarid.

Mittetulundusühingute poolt pakutavad teenused: hetkel pakuvad MTÜ-d ja seltsingud

kogukonna liikmetele peamiselt arendustööga seotud teenuseid, sh koolituste korraldamine,

tegeletakse huvitegevuse ja ürituste korraldamisega. Kogukonnas tegutsevatele MTÜdele on

hetkel veel suhteliselt vähe delegeeritud avalike teenuste osutamist, samuti ei ole tekkinud

jätkusuutlikku majandamist teiste kogukonnateenuste osutamisel.

Kui vajalikke elukondlikke teenuseid ei paku tasuvuse vms tõttu erasektor, on neid võimalik

elukeskkonna jätkusuutlikkuse tagamiseks pakkuda kogukonnakeskuste ja -teenuste kaudu. Nii

saab kasutusele võtta erinevaid kogukonna olemasolevaid ja loodavaid ressursse, sh tööjõudu ja

hooneid. Heaks näiteks olemasoleva hoone mitmeotstarbelisest kasutusest on Vidrike Külamaja:

külla kolinud ettevõtlik perekond võttis tühjana seisnud maja kasutusele ja sellest on tänaseks

kujunenud nii küla kooskäimise koht – külamaja kogukonnale – kui ka restoran piirkonna

külastajatele.

3. Tegevuspiirkonna arengutegurite analüüs SWOT-meetodil

Tegevuspiirkonna arengutegurite (tugevuste-nõrkuste-võimaluste-ohtude) valik tugineb elanike

küsitlusel, piirkondlikel ning valdkondlikel strateegiaseminaridel ning sotsiaalmajandusliku

analüüsi tähelepanekutel. Peatükk seletab lahti SWOT´i valikud ning võtab need kokku SWOT

tabelis.

3.1. Tugevused ja võimalused

Kaunis ja rikkalik looduskeskkond. Nii küsitluses kui ka seminaridel peeti kaunist loodust

piirkonna peamiseks trumbiks, mis on oluline nii elukeskkonna, tervise kui ka turismi seisukohast.

Lisaks kuppelmaastike visuaalsele atraktiivsusele on tegemist ka ühe riigi metsarikkama

piirkonnaga. Valga maakonna arengustrateegia 2035+ toob ühe prioriteetse tegevusena välja

piirkonna looduslike eelduste parema ärakasutamise.

Tuntus turismipiirkonnana. Otepää piirkond on nii rahvusvahelise kui ka siseturismi mõttes üks

tõmbekeskusi. Järjest enam kasutatakse turismipotentsiaali ära ka Valga vallas, eelkõige Taheva

ja Karula piirkonnas. Kagu-Eesti arengukavades nähakse piirkonnas lisaks spordi- ja

terviseturismile väga head potentsiaali loodusturismil, aga ka äriturismil.

Rahulik ja turvaline keskkond. Elukeskkonna rahulikkust ja turvalisust peavad küsitlusele vastajad

üheks olulisemaks piirkonna eeliseks ja oluliseks argumendiks piirkonda kolimisel või siia elama

jäämisel.

Kogukondlik aktiivsus. Tegevuspiirkonnas on mitmeid silmapaistva kogukondliku aktiivsusega

piirkondi. Otepää vald tuleb esile ka üle-eestilises vaates kõrgete aktiivsuse näitajatega. Valga

vallas on üle-eestilist tähelepanu pälvimas kogumas Taheva ja Karula (Kotuse) koostöö piirkond.

Lisaks on kõigis kolmes tegevuspiirkonna omavalitsuses loodud tugisüsteem kogukondliku

tegevuse aktiviseerimiseks.

Kodulähedase hariduse kättesaadavus. Küsitluse tulemus näitas, et elanikud peavad haridust

kvaliteetseks ja kättesaadavaks. Piirkonnas on säilinud mitmeid väiksemaid maakoole, millel on

43

tugev side kogukonnaga ning mis on oluliseks argumendiks noortele peredele piirkonda elama

asumisel.

Ettevõtlusaktiivsuse tõus. Üldine ettevõtlusaktiivsus tegevuspiirkonnas on kasvanud võrreldavas

tempos Eesti üldise ettevõtlusaktiivsusega – ettevõtteid on tegevuspiirkonnas 1000 elaniku kohta

103 (2018. a – 90). Eesti keskmine ettevõtlusaktiivsus on 109 (2018. a – 97). Kõige enam on

ettevõtete arv tõusnud töötlevas tööstuses (2018. a – 14%), kus on hõivatud kolmandik piirkonna

töötajatest. Statistika näitab, et esmatootmine loob oluliselt vähem töökohti kui tooraine töötlemine

ja väärindamine. Seega on põhjendatud tähelepanu kohaliku ressursi kestlikule väärindamisele

kohapeal selliselt, mis aitab kaasa võimalikult kõrgema lisandväärtusega toodete tootmisele.

Maale elama asumise trendi tõus. Tänu maal elamise propageerimisele ning osalt ka tõugatuna

Covid-epideemiast on maapiirkondadesse, sealhulgas ka Valgamaale juurde tulnud uusi elanikke

ning huvi on jätkuv. Tänu sellele on võrreldes 2018. a tegevuspiirkonna elanike koguarv kasvanud

(↗134). Uute elanike tulekut tegevuspiirkonda tuuakse tegevuspiirkonna positiivse arenguna välja

ka elanike küsitluses. Positiivse riikliku meetmena käivitati 2021. aastal Kagu-Eestis Maaelu

Edendamise SA eluaseme kaaslaen – eraisikutele suunatud toetus eluaseme rajamiseks

maapiirkonda.

Rohepöördega avanevad võimalused ja keskkonnateadlikkuse tõus. Euroopas vastu võetud

kliimaeesmärgid on pannud riike pühenduma rohepöördele, mis toetab ka maal elamise väärtusi.

Keskkonnateadlikkus on eriti oluline uutele põlvkondadele, olles seega tuleviku teema.

Tegevuspiirkonnas on head väljavaated nii ökotootmiseks. Valgamaal on kokku ca 12 000 ha

mahemaad, ca 27% kogu kasutatavast põllumajandusmaast. Tegevuspiirkonnas tegutseb juba

pikka aega ökokogukond Parmu Ökoküla, mis on heaks näiteks nii kogukondlike toodete ja

teenuste väljaarendamisel kui ka uute elanike juurdetoomisel oma kogukonda.

Suurenev tähelepanu tervislikele eluviisidele. Uuringud näitavad, et kõrgema haridustasemega

elanike hulgas (keda just uute elanike seas proportsionaalselt rohkem) on terviseteadlikkus

kõrgem. Tervislik elukeskkond on nende jaoks elukoha valikul oluline argument. Ka Valga

maakonna arengustrateegia 2035+ toob ühe prioriteetse tegevusena välja vajaduse pöörata

suuremat tähelepanu ökoloogiliste ja tervisekäitumist mõjutavate tegevusalade.

Suund teenuste vajaduspõhisusele. Ühe enam on levimas koosloome ja teenuste disaini

põhimõtted, mis aitavad luua paremaid ja klientide vajadusi enam arvestavaid teenuseid ja

lahendusi, tõugates samas tagant innovatsiooni.

3.2. Nõrkused ja ohud

Töökohtade ja teenuste halb kättesaadavus. Töökohtade kättesaadavus tuuakse elanike küsitluses

esile kui üks kõige kriitilisemalt halvenenud valdkondi (1/3 vastajatest). Töökohtade vähesus ja

töötajate kõrgem palgaootus omakorda soodustavad tööalast pendelrännet maalt linna.

Teenuste kättesaamatuse probleem on suurem maakonna- ja vallakeskustest kaugemal asuvates

piirkondades. Madal asustustihedus tingib teenuste ebapiisava kasutajaskonna ja tugeva turutõrke

teenuste pakkumisel.

Kiire interneti halb kättesaadavus. Olukorras, kus kaugtöö kasvab ning üha rohkem inimesi töötab

kodudes, ei vasta interneti kvaliteet enam vajadustele. Covidi ajal tegi Valga maakonnas kaugtööd

19,6% hõivatutest. Kasutajate arvu tõusuga langes aga interneti kvaliteet. Viimase miili

rakendamine on siiani osutunud kalliks ja keeruliseks ning tekitab kaugtöö tegijates frustratsiooni.

44

Vajadustele mitte vastav transpordi korraldus. Ühistranspordiga seotud probleemid on

mitmepalgelised. Kuigi tasuta maakonnaliinide olemasolu ning kallinenud kütuse hinnad on

oluliselt tõstnud ühistranspordi kasutajate arvu, toimivad ühendused paremini pigem

tegevuspiirkonna suuremate asulate vahel. Ääremaaliste piirkondade ühistranspordiühendus on

halvem ja sealse piirkonna elanikud sõltuvad isikliku transpordi olemasolust. Palju rahulolematust

on ka transpordi kvaliteediga selles osas, mis puudutab ühistranspordi liinidega kaetavat koolilaste

transporti. Täielikult puudub lahendus, kuidas maalapsed pääseks huviringidesse ajal kui vanemad

on tööl. Seega ühistranspordi kättesaadavus ei ole tasuta liinidega paranenud. Elanike küsitluse

järgi on ühistranspordi olukord pigem halvenenud.

Lastele suunatud tegevusvõimaluste halb kättesaadavus. Küsitlusele vastanute seas oli palju

lapsevanemaid, kes on ühelt poolt info nappuses huvitegevuse võimaluste osas ning teiseks on

meelepärased ringid nende jaoks logistiliselt kättesaamatud. Paljudes kohtades puuduvad ka

mänguväljakud ning kohad, kus lastega vaba aega veeta.

Eestvedajate nappus. Piirkonnas on inimressursi nappus just selles osas, mis puudutab oskusi ja

motivatsiooni suuremat või väiksemat kogukonda, organisatsiooni või võrgustikku eest vedada.

See eeldab julgust vastutust võtta, mis on omasem juhtimiskogemusega inimestele. Kogemus

näitab, et rohkem on vastutusvalmidusega inimesi uuselanike seas, seega on oluline neile

juhtimisvõimalusi ka pakkuda. Ise küsimus on, kas kogu eestvedamine saab olla vabatahtlik.

Piirkondlike aruteludel tõstatus valusalt eestvedamise rahastamise küsimus, eriti kui tegemist on

piirkonnaüleste võrgustike juhtimisega.

Turvaliste ja kvaliteetsete teede puudus. Tegevuspiirkonna siseselt läbib piirkonda tihe teedevõrk,

kuid kruusateede suur osakaal (49,8%, Eesti suurim) mõjutab nii elu- kui ka ettevõtluskeskkonda.

Tavapraktika näitab, et kvaliteetse sõidutee olemasolu tõstab oluliselt huvi piirkonna vastu. Samas

toovad paremad teed kaasa liikluskoormuse kasvu, muutes teed kergliiklejatele ohtlikuks. Eriti

keeruline on olukord koolis käivate laste jaoks, kes peavad ka kooli minekuks pimedal ja libedal

ajal suure liiklusega maanteede ääres bussipeatusteni liiklema. Turvalisuse, aga ka

tervisekäitumise ja rekreatsiooni seisukohast vajavad tihedama liiklusega teed hädasti kõrvale

kergliiklusteid.

Omaste hooldajate ülekoormatus ja puuduv tugisüsteem. Valga maakonnas on üks Eesti

kõrgemaid hooldamisega tegeleva elanikkonna osakaalu näitajaid, mis moodustab 19% vähemalt

16-aastastest elanikkonnast. Suur osa hoolduskoormusest lasub hooldatava lähedastel. Uuringute

kohaselt on suure hoolduskoormusega hooldajate füüsiline ja vaimne tervis on oluliselt halvem

kui hooldajatel keskmiselt.

Eakate vähene kaasatus ja nõrk tugi abivajajatele. Elanike küsitluses nõustuti, et kõige halvemas

seisus on piirkonnas eakad, kes vajavad suhtlust, füüsilist abi, transporti, abi asjajamises ning

aktiivsust, et säilitada nii füüsilist kui ka vaimset tervist. Valgamaa terviseprofiili tegevuskavas

tuuakse ühe prioriteetse tegevusena välja eakatele suunatud hoolekandeteenuste laienemine

koostöös kogukondade ja MTÜdega. Samas toob terviseprofiil välja, et vanemaealiste osakaalu

kasvu maakonnas ei saa üksnes negatiivsest küljest vaadata. Vanemaealised on siiani

vähekasutatud ressurss maakonna erinevate eluvaldkondade arendamisel – nn hõbemajanduse,

vanemaealistele suunatud teenuste/kaupade võimaluste ärakasutamine.

Noorte lahkumine piirkonnast. Partnerluskogu tegevuspiirkonnast lahkuvad eelkõige noored

vanuses 21-30. Tõenäoliselt lähevad noored piirkonnast välja haridusteed jätkama või suundutakse

väljapoole tegevuspiirkonda tööle. Väga oluline on pakkuda just sellele vanusegrupile tingimusi

tagasitulemiseks (sh hea elukeskkond, tasuvad töökohad, teenuste kättesaadavus,

ettevõtlusvõimalused, eneseteostusvõimalused jm). Viimase aasta (2021/2022) jooksul

45

energiakriisist ja Ukraina sõjast hoogu saanud hinnatõus halvendab oluliselt maapiirkondade

elanike toimetulekut, iseäranis seoses pikemate vahemaadega kodu, töökohtade ja

harrastusvõimaluste vahel. Madala palgataseme tingimustes võib see täiendavalt tuua kaasa perede

lahkumist piirkonnast.

Süvenev tööjõu puudus. Tööturusurveindeksi kohaselt, mis iseloomustab tööturule sisenejate ja

sealt lahkujate suhet järgmise 10 aasta lõikes, on tegevuspiirkonnas oodata tööjõupuuduse

süvenemist: järgnevate aastate jooksul lahkub tööturult rohkem inimesi kui juurde tuleb. Kui Eesti

keskmine näitaja on 0,86 (seisuga 01.01.2021), siis tegevuspiirkonna keskmine

tööturusurveindeks on 0,68

Kasvav surve looduskeskkonnale. Elanike küsitluse järgi oli elanike seas kriitiline hinnang

looduskeskkonna halvenemisele viimase 7 aasta jooksul (55 inimest ehk 32% vastajatest märkis,

et looduskeskkond on pisut või oluliselt halvenenud). Vajalik on leida rahuldav tasakaal

elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalike ressursside kasutuse vahel selliselt, et säiliks

looduslik mitmekesisus ning looduskkeskkonna kasutus oleks säästlik. Tasakaalu leidmine eeldab

kaasamise ja dialoogi oskusi ja head eestvedamist.

Elanike vaimse tervise halvenemine. Uuringud näitavad elanike, eriti aga noorte täiskasvanute

vaimse tervise halvenemise trendi, mida on võimendanud Covid ja sõjaoht. See asjaolu annab

veelgi enam põhjust pakkuda elukeskkonnana tervislikke alternatiive.

3.3. SWOT koondtabel

Tabel 10 SWOT

TUGEVUSED NÕRKUSED

• Kaunis ja rikkalik looduskeskkond.

• Tuntus turismipiirkonnana.

• Rahulik ja turvaline keskkond.

• Kogukondlik aktiivsus.

• Kodulähedase hariduse

kättesaadavus.

• Ettevõtlusaktiivsuse tõus.

• Teenuste ja töökohtade halb kättesaadavus.

• Kiire interneti halb kättesaadavus.

• Vajadustele mitte vastav transpordi korraldus.

• Lastele suunatud tegevusvõimaluste halb

kättesaadavus.

• Eestvedajate nappus.

• Turvaliste ja kvaliteetsete teede puudus.

• Omaste hooldajate ülekoormatus ja puuduv

tugisüsteem

• Eakate vähene kaasatus ja nõrk tugi

abivajajatele.

VÕIMALUSED OHUD

• Maale elama asumise trendi tõus.

• Rohepöördega avanevad võimalused

ja keskkonnateadlikkuse tõus.

• Suurenev tähelepanu tervislikele

eluviisidele.

• Suund teenuste vajaduspõhisusele.

• Noorte lahkumine piirkonnast.

• Süvenev tööjõu puudus.

• Kasvav surve looduskeskkonnale.

• Elanike vaimse tervise halvenemine

46

3.4. Vajaduste analüüs arengutegurite põhjal

Noorte piirkonnast lahkumise ning tööjõupuuduse leevendamiseks on vaja toetada

mikroettevõtlust, mis võimaldab end teostada ning rahuldust pakkuvat elustiili viljeleda. Selleks

saab säästlikult kasutada maad, loodusressursse ning turismipiirkonna mainet. Mikroettevõtlusega

saab leevendada ka kohalike teenuste vajadust.

Toetudes tänasele vabakonna kogemusele ning kaasates uuselanike ressurssi on vaja tõsta

kogukondade ja noorte panust elukeskkonna väljakutsete lahendamiseks nagu vajaduspõhiste

teenuste käivitamine, laste huvitegevuse võimaluste laiendamine ja keskkonnasõbralike lahenduse

juurutamine jne

Läbi kaasamise ja võrgustikutöö parandada piirkonna tugevuste kasutusele võttu ning

suurendada teenuste ja töökohtade kättesaadavust. Selleks kasutada maksimaalselt ära nii

kohalike, noorte kui ka uuselanike eestvedamise oskusi ja potentsiaali.

Toetudes kogukondlikule aktiivsusele ja suurenenud terviseteadlikkusele ennetada sotsiaalsete

riskirühmade tõrjutust ning vaimse ja füüsilise tervise kadu. Selleks tuleb tõsta riskirühmade

kaasatust ning pakkuda neile vajaduspõhiseid lahendusi ja teenuseid.

47

4. Strateegilised valikud

4.1. Visioon 2027

Küsitluse, strateegiaseminaride tulemusena ning SWOTile toetudes lepiti kokku järgmine visioon:

Aastal 2027 on Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkond turvaline, kvaliteetse

taristuga, kogu elukaart toetav ja arenev elukeskkond, mis võimaldab üheaegselt

kaasaegset ning traditsioonilist elulaadi. Siin tegutsevad aktiivsed kogukonnad ja

elujõulised ettevõtted, kes loovad maal elatise teenimise võimalusi ja vajaduspõhiseid

teenuseid; hoiavad looduskeskkonda ning tegutsevad säästvalt ja uuenduslikult.

Piirkonnas elavad õnnelikud inimesed, kes on kaasatud oma kogukonda ning saavad

seal edasi anda oma oskusi ja kogemusi ning omandada uusi teadmisi.

4.2. Prioriteedid ja eesmärgid

Partnerluskogu on olukorra analüüsist ning elanike tagasisidest tulenevalt valinud aastani 2027

neli prioriteetset tegevusvaldkonda, mis on alljärgnevalt esitatud põhjenduse ja eesmärkidega.

Prioriteetsed tegevusvaldkonnad

ELUJÕULINE MIKROETTEVÕTLUS

Eesmärk. Ettevõtlikud elanikud ja pered tagavad läbi mikroettevõtluse omale rahuldust pakkuva

elustiili ning kogukonnale kättesaadavad elukondlikud teenused.

Olukorras, kus Valgamaal napib tööjõudu, kvalifitseeritud ja haritud elanikkonda, ei ole uute

töökohtade loomine enam keskne prioriteet. Pigem tuleb toetada elanike ettevõtlikkust ja

võimekust endale/oma perele elatist teenida. Kuivõrd maapiirkonda tulek eeldab valmisolekut

kohaneda piiratud võimalustega tööturul, siis on suur osa Valgamaale naasnud/ tulnud peredest

keskmisest ettevõtlikkumad ning motiveeritud ettevõtlusega tegelema. Ettevõtlus on alternatiiviks

ka neile, kes muidu peaks madala palgataseme tõttu lahkuma linna töökohta otsima. Lisaks vajavad

piirkonna äärealad elukondlikke teenuseid, mis turutõrke tingimustes nõuavad ekstra tuge.

AKTIIVSED KOGUKONNAD JA NOORED

Eesmärk. Piirkonnas on aktiivsed, teadlikud kogukonnad ja noored, kes on suutlikud parandama

oma elukeskkonda.

Kogukonnad on oluline ressurss piirkonna elukeskkonna parendamisel, pakkudes teenuseid ja

lahendusi, mille jaoks KOVil ei jätku ressursse ning mis pole erasektorile tasuvad. Selleks on vaja

toetada alt-üles initsiatiive ja tugevdada kogukondlikku vastutust. Kuna kogukondade

jätkusuutlikkuse aluseks on noorte eestvedajate pealekasv, siis pöörame erilist tähelepanu noortele

suunatud ning noori kaasavatele tegevustele.

48

TUGEVAD VÕRGUSTIKUD

Eesmärk. Huvigrupid on liitunud koostöövõrgustikesse, mis tõstavad sihtrühma suutlikkust ja/või

konkurentsivõimet ning piirkonna atraktiivsust

Partnerluskogu tegevuspiirkonda iseloomustab mikroettevõtete ning väikeste kogukondlike

ühingute rohkus, mis võib põhjustada killustatust ning suutmatust investeerida, lisandväärtust luua

või jätkusuutlikult muutusi ellu viia. Võrgustikud võimaldavad paremini ära kasutada

olemasolevat ressurssi ning aidata kaasa piirkonna arengule Oluline on alustada võrgustikus

tegutsemise väärtuse teadvustamist juba noores eas, mistõttu võetakse fookusesse ka noorte ja

noorsootöövõrgustike arendamine. Meetmega toetatakse võrgustike loomist ning arendamist, mis

võimaldavad lahendada keerukaid probleeme ning tõsta sihtgrupi suutlikkust ja/või

konkurentsivõimet.

SOTSIAALNE TURVATUNNE

Eesmärk: Tõsta riskirühmade kaasatust pakkudes neile moraalset tuge ning vältides nii vaimse ja

füüsilise tervise kadu.

Tõsiseks väljakutseks on tõusmas sotsiaalne üksijäetus, kusjuures probleem on suurem eakate ja

noorte seas. Need sihtgrupid tuleb võtta eraldi fookusesse, et ennetada vaimse ja füüsilise tervise

probleem ning suurenevat koormust sotsiaalsüsteemile. Lisaks on kriitilises seisus sihtgrupiks

omaste hooldajad, kes satuvad sageli isoleeritusse, vaimsesse ja füüsilisse kurnatusse ning lisaks

ka majandusliku surve alla. Antud meede otsib kogukonna- ja võrgustiku põhiseid lahendusi,

kuidas tagada sihtrühmadele kogukonna märkamine ja tugi aitamaks neil jääda aktiivseteks

ühiskonna liikmeteks.

Sihtrühmade ja teemade valik sotsiaalse turvalisuse meetmesse tuli ühelt poolt riigi ootustest ESF+

meetmele (Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava sekkumiste eesmärgid ja Heaolu

arengukava 2023–2030 eesmärgid). Teiselt poolt näitasid strateegiaprotsessis läbi viidud

küsitlused, et elanikud peavad just üksikuid eakaid inimesi raskeimas olukorras olevaks

riskirühmaks. Teemaga tuleb tegeleda seda enam, et Valgamaal on eakate osakaal kõrgem kui

Eestis keskmiselt ning ajas üha kasvav. Elanike küsitlused näitasid ka seda, et vaimse tervise

probleeme tajutakse kogukonnas järjest suurema riskitegurina. Ka tervisestatistika näitab, et

Valgamaa elanikke iseloomustab Eesti keskmisest kõrgem stressitase, seda eriti just nooremate

inimeste hulgas vanuses 16-34. Seega tuleb siin leida ennetavaid lahendusi, mis sobivad

hajaasustusega maapiirkonda.

4.3. Koostöö valikud

Strateegia eesmärkide saavutamiseks on lisaks taotlusvoorude läbiviimise kavandatud

partnerluskogu poolt algatatud ja läbiviidavad ühis- ja koostööprojektid.

Tegevuspiirkonnaüleste võrgustike arendamiseks on kavandatud koostöö SA Valgamaa

Arenguagentuuriga ühisprojektid, mis eelkõige toetab kogukondade omavahelist suhtlust ja

koostööd ning hoiab juba tekkinud võrgustikku läbi eestvedajate regulaarsete kohtumiste,

koolituste ja õppereiside.

49

Siseriikliku koostööna jätkatakse piirkondlikku koostööd Kagu-Eestis Põlvamaa Partnerluskogu,

Võrumaa Partnerluskogu ja Piiriveere Liidriga. Piirkondade sotsiaalmajanduslik olukord ning

probleemid on sarnased ning see võimaldab kavandada koostööprojekte ja -tegevusi, mis aitavad

kaasa piirkonna arengule. Ühiste algatustega soovitakse luua eeldused nii kogukondade kui

ettevõtjate omavaheliseks suhtluseks, mis aitab kaasa regionaalsete võrgustike ning uute ideede

tekkele. Ühisel arutelul jõuti järgmiste teemadeni:

• Kagu-Eesti turundamine ja piirkonna mainekujundus.

• Eestvedajate pealekasvu panustamine ja taotlejate parem ettevalmistamine.

• Aitame ellu viia erinevaid kogukonnainnovatsiooniga seotud algatusi, mis lahendavad

piirkonnaspetsiifilisi probleeme.

• Ettevõtete, (kõrg)koolide ja/või arendusasutuste koostöö toetamine.

2021-2023 osales Valgamaa Partnerluskogu üle-eestilises koostööprojektis „Arukate külade

arenguprogramm“. Arukate külade kontseptsioon keskendub lisaks tugevale kogukonna

kaasamisele ka innovatsioonile, mis eeldab kogukonnalt juba varasemat tugevat koostööd ja

ambitsioonikust. Kavandame toetada meie tegevuspiirkonna võimekaid kogukondi läbi riigisisese

koostööprojekti.

Rahvusvahelise koostöö raames jätkame koostööd seniste partneritega, et vahetada kogemusi ja

luua uusi arenguvõimalusi meie piirkondade strateegiate sihtrühmade jaoks. Soome Leader

tegevusrühmaga Suupohja Kehittämisyhdistys Ry oleme varasemalt teinud koostööd ettevõtluse

ning noorte valdkonnas ning nendel teemadel ka jätkame, et soodustada uusi lähenemisi ning luua

kontakte sihtrühmade vahel. Lõppeva perioodi kollaste raamide projekti raames Põhja-Iirimaad

(Causeway Coast and Glens) külastades ilmnes, kui suurt rolli mängivad seal kogukonnad

maapiirkondades sotsiaalsete valupunktide leevendamisel. Seoses võimalusega rakendada

sotsiaalfondi käesoleva strateegiaga on vajadus õppida ja arendada koostööd sealsete

kogukondadega sotsiaalvaldkonnas.

4.4. Uuenduslikkus

Käesolev strateegia jätkab suuresti teemade ja sihtrühmadega, mis on piirkonna arengu seisukohast

olulised ning mis olid fookuses ka eelmisel perioodil. Samas nähakse võimalusi uuteks

lähenemisteks ning ollakse avatud uutele mõtetele. Partnerluskogu ning selle piirkonna jaoks on

strateegias järgmised uuendused ja tegevused, mis toetavad uuenduste kasutamist piirkonnas:

• Tegevuspiirkonna jaoks on uus neljanda meetme „Sotsiaalne turvatunne“ rakendamine,

millega oodatakse kogukondade rolli võtmist sellistel teemadel nagu vaimne tervis ja

omastehooldajate toetamine. Lisaks tavapärasele laiemale sotsiaalsele kaasatusele on

oluline uuendus rohkem keskenduda oma tegevuses seni sotsiaalsest suhtlusest kõrvale

jäänud inimestele. Samuti on see partnerluskogu jaoks esmakogemus ühe strateegias

kavandada kahe fondi (EAFRD, ESF+) poolt pakutavaid võimalusi.

• Partnerluskogu jaoks on uueks lähenemiseks ettevõtlusmeetme puhul toetada ettevõtlust,

millega pakutakse tööga hõivatuse (sh osalist) ja sissetuleku tagamise loomise võimalust

endale ja pereliikmetele. Sellist liiki ettevõtlus võimaldab siinsetel elanikel ning uutel

tulijatel saada osa väärt elukeskkonnast ning luua endale töökoht piirkonnas.

50

• Kogukonnameetme puhul on selles strateegias lisandud uued teemad nagu kogukonna

liikmete teadlikkuse tõstmine oma tegevuse keskkonnamõjust ning kogukondade

kaasamine hariduselu uuendamisse.

• Uuenduslikkust hinnatakse kõigi meetmete toetustaotluste puhul, mis annab võimaluse

toetamisel eelistada projekte, mis sisaldavad nii taotleja kui piirkonna jaoks olulisi

uuendusi.

• Partnerluskogu loob eeldused uuenduslike lähenemiste tekkeks piirkonnas ka läbi

koolituste, õppereiside ning võrgustike omavahelise suhtluse.

4.5. Seosed teiste strateegiate, arengukavade ja programmidega

4.5.1. Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027

Üldeesmärk - parandada maapiirkondade sotsiaal-majanduslikku olukorda.

Erieesmärk - edendada tööhõivet, majanduskasvu, sotsiaalset kaasatust ja maapiirkondade arengut,

sealhulgas biomajandust ja säästvat metsamajandust. LEADER-sekkumise üldeesmärk:

Maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike

kogukondade terviklik arendamine.

Erieesmärgid:

1. Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste

kaudu.

2. Kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine.

3. Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuse arendamise.

4. Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja

töötamine ja rakendamine.

5. Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine.

Käesolev strateegia toetab strateegiakava ja LEADER-sekkumise üldeesmärke läbi

mikroettevõtluse, kogukonna- ja võrgustikutöö arendamise. Strateegia üks fookusi on noortel ning

riskirühma kuuluvatel inimestel. Meede 1 „Mikroettevõtlus“ panustab erieesmärkidesse 1 ja 3

suurendades töökohtade ning kohalike elukondlike teenuste teket. Meede 2 „Kogukonnad ja

noored“ adresseerib eelkõige erieesmärki 2 tõstes kogukondade ja noorte aktiivsust, teadlikkust

ja suutlikkust parandama oma elukeskkonda. Samuti panustab meede erieesmärki 4 toetades

investeeringuid kogukondlikesse keskkonnasäästlikesse lahendustesse. Meede 3 „Võrgustikud“

panustab erieesmärkidesse 1 (innovatsiooni ergutamine ettevõtlusvõrgustikus) ning 2

(kogukondade ja noorte võimestamine). Samuti sisaldab meede tegevusi erieesmärgi 5 toetuseks

läbi Partnerluskogu koostööprojektide Kagu-Eesti mainekujunduse teemal ning osalemise arukate

külade arenguprogrammis.

4.5.2. Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021-2027

Prioriteet: Innovaatilised kogukondlikud lahendused sotsiaalhoolekandes

Erieesmärk: Parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja

taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse

hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas

parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras

51

olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste

kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet.

Sekkumise eesmärgid:

• Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning

hoolduskoormuse leevendamine.

• Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine.

Partnerluskogu strateegia meede 4 „Sotsiaalne turvatunne“ panustab sotsiaalse turvatunde loomist

ja riskirühmade kaasamist toetavatesse tegevustesse. Muuhulgas toetatakse mõlemat sekkumise

eesmärki läbi uute kohalike lahenduste suure hoolduskoormusega elanike olukorra parandamisel

ning sihtrühmade aktiviseerimist, kaasamist ning teadlikkuse tõstmist toetavate tegevuste.

4.5.3. Heaolu arengukava 2023– 2030

Alaeesmärk 3: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed

võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad

Alaeesmärki 4: “sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde

kasvu”

Valgamaa partnerluskogu tegevuspiirkonna strateegia meede 4 „Sotsiaalne turvatunne“ toetab

alaeesmärki 3 keskendudes vanemaealiste heaolu ja ühiskonnaelus osalemise toetamisele ning

vanemaealistele suunatud ennetava sotsiaaltöö edendamisele. Teiseks panustab meede

alaeesmärki 4: “sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde

kasvu” keskenduses suure hoolduskoormusega inimeste olukorra parandamisele ning osakaalu

langetamisele. Lisaks on meetmel mõju alaeesmärgile 2: “tööturg ja tööelu”. Meede panustab

töötajate töövõimekao ennetamisse läbi vaimse tervise kao ennetamise ning tõstab sellega tööjõus

osalemise määra.

4.5.4. Strateegia „Eesti 2035“

Strateegilised sihid:

1. Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene

2. Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond .

3. Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

4. Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

5. Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine

Valgamaa Partnerluskogu strateegia panustab otseselt sihtide 1–4 saavutamisse. Püstitatud on

eesmärgid ja koostatud meetmed, mis panustavad tegusa ja terve inimese, hooliva kogukonna,

uuendusmeelse majanduse, koostöö ning sotsiaalse turvalisuse arendamisse.

4.5.5. Piirkondlikud arengukavad

Täpsemad seosesd piirkondlike arengukavadega on tabelina toodud välja lisas 1.

Seosed Valga valla arenguavaga:

52

1) Ettevõtlus - ühisosa on ettevõtlikkuse ja loovuse arendamine ning töökohtade loomine

endale ja oma perele läbi ettevõtluse, mis kasutab kohalikku tooret ja/või toetab

loomemajandust, teenuste kättesaadavuse parandamine ning seeläbi piirkonna elu- ja

ettevõtluskeskkonna atraktiivsuse tõstmine. Valgamaa Partnerluskogu toetab Valga valla

arengukava eesmärke piirkonna kui Lõuna-Eesti turismivärava ja elamusi pakkuva

sihtkoha turundamisel ning piirkonna ressursse arvestavate turismiteenuste

väljaarendamisel.

2) Kogukonnad, vaba aja veetmine, huviharidus ja huvitegevus – Valgamaa

Partnerluskogu strateegia toetab kogukonna ja -ühenduste initsiatiivi vaba aja,

huvitegevuse ja huvihariduse korraldamisel ning erinevate sündmuste, sh piirkonna

tunnussündmuste korraldamisel ning elanikkonna teadlikkuse tõstmisel

keskkonnasäästlike majandamise põhimõtetest.

3) Võrgustikud - Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab kogukondade kaasamist

otsustusprotsessidesse elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel läbi tugevate ja toimivate

kogukondade koostöövõrgustike.

4) Sotsiaalne turvatunne – Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab sotsiaalse

vastutustunde suurenemist kogukondades kogukondlike lahenduste kaasabil eakate

kaasatuse ja aktiivsuse suurendamisel ning omaste hooldajate läbipõlemise vähendamisel.

Seosed Otepää valla arengukavaga:

1) Ettevõtlus - Valgamaa Partnerluskogu strateegia on sidus arengukava eesmärkidega

kohalikul toormel, ressurssidel ja pärandil põhinevate elustiili- ja pereettevõtete

(mikroettevõtted) arendamisel, teenuste kättesaadavuse parendamisel ning piirkonna

ressursse ja potentsiaali, sh looduskeskkonda arvestavate turismiteenuste

väljaarendamisel.

2) Kogukonnad, noorsootöö ja noorte huviharidus - Valgamaa Partnerluskogu strateegia

toetab kogukondade atraktiivsuse ja maine tõstmisest, mis loob avalikus ruumis

paikkondliku identiteeti rõhutavat visuaali. Valgamaa Partnerluskogu strateegia panustab

ka noorte kaasamisse ja noorsootöö arendamisesse ning toetab mitmekülgset ja

kättesaadavat huvitegevust. Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab ka kogukondade

initsiatiivi elanikkonna teadlikkuse tõstmisel keskkonnasäästlike majandamise

põhimõtetest.

3) Võrgustikud - Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab kogukondade vastutuse

suurendamist otsustusprotsessides elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel läbi tugevate

ja toimivate kogukondade koostöövõrgustike.

4) Sotsiaalne turvatunne – Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab eakate ja

erivajadustega inimeste toimetulekut kogukondlike lahenduste abil.

Seosed Elva valla arengukavaga:

1) Ettevõtlus – ühisosa on ettevõtluskeskkonna toetamine ja investeeringute soodustamine

loomemajandusse. Valgamaa Partnerluskogu strateegia panustab piirkonna

tunnussündmuste korraldamisesse ning piirkonna positiivse kuvandi esiletoomisesse ja

toetab ka aktiivsete turismiteenuste, sh sporditurismi arendamist.

53

2) Vaba aja veetmine, huviharidus ja huvitegevus – ühisosa on mitmekülgse ja

kättesaadava huvitegevuse arendamine erinevatele eagruppidele, sh vaba aja veetmiseks

vajaliku taristu edasiarendamine.

5) Kogukonnad ja võrgustikud - Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab kogukondade

aktiivsust ja suuremat kaasatust otsustusprotsessidesse elu- ja ettevõtluskeskkonna

arendamisel läbi tugevate ja toimivate kogukondade koostöövõrgustike.

3) Sotsiaalne turvatunne - Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab eakate ja

erivajadustega inimeste toimetulekut ja kaasatust kogukondadesse erinevate

kogukondlike lahenduste abil.

Valgamaa Partnerluskogu strateegia seos maakondlike arengukavadega

Seosed Valga maakonna arengustrateegiaga:

1) Ettevõtlus – ühisosa on piirkonna eripärasid arvestav ning kohalikul toormel põhineva

ettevõtluse ja ettevõtjate võrgustike arendamine, mis aitab esile tuua paikkondlikku

identiteeti.

2) Kogukonnad, noorsootöö, huviharidus - Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab

kogukondade aktiivsust ja suuremat kaasatust otsustusprotsessidesse elu- ja

ettevõtluskeskkonna arendamisel läbi tugevate ja toimivate kogukondade

koostöövõrgustike. Valgamaa Partnerluskogu strateegia panustab ka noorte

tegevusvõimaluste laiendamisesse.

3) Võrgustikud - Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab kogukondade aktiivsust ja

suuremat kaasatust otsustusprotsessidesse elu- ja ettevõtluskeskkonna arendamisel läbi

tugevate ja toimivate kogukondade koostöövõrgustike. Valgamaa Partnerluskogu

strateegia toetab ka noorte ettevõtlikkuse arendamist ja initsiatiivi toetamist nii

vabatahtliku tegevuse kui ka majandus- ja ettevõtlusõppe kaudu.

4) Sotsiaalne turvatunne – Valgamaa Partnerluskogu soodustab uuenduslikke

kogukondadel ja vabatahtlikul tööl põhinevaid tegevusi eakate ja erivajadustega inimeste

kaasatuse ja aktiivsuse suurendamiseks.

Seosed Tartu maakonna arengustrateegiaga:

1) Ettevõtlus – ühisosa on ettevõtluskeskkonna toetamine ja investeeringute soodustamine

loomemajandusse ning sotsiaalse ettevõtluse (sh elukondlike teenuste) arendamine.

2) Kogukonnad – Valgamaa Partnerluskogu strateegia toetab kogukondade, laiemalt

elanikkonna teadlikkuse tõstmist keskkonnasäästlike majandamise põhimõtetest ja

keskkonnahoidlike kogukondade arendamist.

3) Võrgustikud – Valgamaa Partnerluskogu toetab ettevõtjatele suunatud võrgustike

algatamist ning arendamist.

5) Sotsiaalne turvatunne – Valgamaa Partnerluskogu soodustab tegevusi eakate ja

erivajadustega inimeste kaasatuse ja aktiivsuse suurendamiseks sotsiaalselt sidusa

ühiskonna toetamisel.

54

5. Strateegia tegevuskava

5.1. Strateegia struktuur

Strateegilise tegevuskava struktuur ja loogika lähtub vajadusest tagada kahe keskse sihtgrupi –

mikroettevõtted ning kogukonnad, sh noored – arengu sidusus, pakkudes nende spetsiifikat ja

vajadusi arvestavaid toetavaid meetmeid, mille koostoimel saavutatakse käesoleva strateegia

eesmärgid.

Aastatel 2023–2027 viib Valgamaa Partnerluskogu strateegia raames ellu tegevuskava, mis

koosneb järgmistest meetmest:

• MEEDE 1 ELUJÕULINE MIKROETTEVÕTLUS

• MEEDE 2 AKTIIVSED KOGUKONNAD JA NOORED

• MEEDE 3 TUGEVAD VÕRGUSTIKUD

• MEEDE 4 SOTSIAALNE TURVATUNNE

Strateegia meetmed toetavad meetmete eesmärkide ja strateegia üldeesmärgi saavutamist, mis on

strateegia integreerituse üks elemente: meetmete koostoimel saavutatakse strateegia üldeesmärgi

saavutamine. Meetmete omavahelist seotust saab väljendada järgmise skeemi abil.

Joonis 6 Strateegia meetmete sidusus

5.2. Meetmete kirjeldus

Järgnevalt on ära toodud meetmete kokkuvõtted koos eesmärkide, sihtgruppide ja vajalikkuse

kirjelduse, abikõlblike taotlejate, toetusmäärade ja toetuse summadega. Samuti on ära toodud

meetmete tulemusnäitajad ning taotluste valikukriteeriumid.

Meetmete täpsustused esitatakse strateegia iga-aastases rakenduskavas ning taotlemise täpsemad

tingimused juhatuse poolt kinnitatavates dokumentides (abiks taotlejale, taotlus- ja

aruandlusvormid, täpsemad hindamiskriteeriumid jne).

Meede 1 Mikroettevõtlus

Meede 2 Kogukonn

ad ja noored

Meede 3Võrgustikud

Meede 4 Sotsiaalne turvatunn

e

55

5.2.1. Meede 1 Elujõuline mikroettevõtlus

1. Meetme nimetus

MEEDE 1 ELUJÕULINE MIKROETTEVÕTLUS

2. Meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus

Olukorras, kus tegevuspiirkonnas napib kvalifitseeritud tööjõudu, ei ole

töökohtade loomine enam keskne prioriteet. Pigem tuleb toetada elanike

ettevõtlikkust ja võimekust endale/oma perele elatist teenida. Valgamale naasnud

ja tulnud pered on keskmisest ettevõtlikkumad ning paljud neist on motiveeritud

ettevõtlusega tegelema. Samuti on ettevõtlus alternatiiviks neile, kes muidu peaks

lahkuma linna töökohta otsima. Seetõttu on suund mikroettevõtlusele, sealhulgas

elustiili ja pereettevõtlusele igati õigustatud.

Valgamaad nagu ka teisi Kagu-Eesti maakondi iseloomustab hajaasustusega

alade suur osakaal ning sellest tingitud elukondlike teenuste halb kättesaadavus.

Antud meede loob võimalusi kohalike teenuste pakkumiseks turutõrke

tingimustes.

3. Meetme eesmärgid

Ettevõtlikud elanikud ja pered tagavad läbi mikroettevõtluse omale rahuldust

pakkuva elustiili ning kogukonnale kättesaadavad elukondlikud teenused.

4. Toetatavad tegevused

Meetme raames toetakse investeeringuid järgnevatesse valdkondadesse:

1. töötlev tööstus vastavalt EMTAK jagu C välja arvatud tegevusalad:

1. 161 (puidu saagimine ja hööveldamine),

2. 101 ja 102, 103, kui tegevuse eesmärk on vaid esmase toorme

säilitamine ning ei teki uut toodet,

3. 33 masinate ja seadmete remonti ja paigaldus;

2. kohalikul toormel, toidupärandil või mahetoidul põhinev toiduainete

töötlemine, sealhulgas toitlustusteenus;

3. aktiivset puhkust pakkuvad turismiteenused;

4. loomemajandus;

5. elukondlikud teenused - esmatasandi teenus, mis peab olema inimestele

igapäevaselt ja võimalikult lihtsalt kättesaadav (nt esmatarbekaubad,

söögikohad, arstiabi, hoolekanne, postipank, lastehoid, isikuteenused –

juuksur, pesumaja, saunateenus jne). Elukondlik teenus on suunatud eelkõige

kohalikule elanikule.

6. vähemalt Eesti tasandi innovatsioon, mis jääb väljapoole ülal nimetatud

valdkondi.

5. Meetme sihtrühm

56

Mikroettevõte - kuni 9 töötajaga äriühing, FIE, ettevõtlusega tegelev MTÜ või

SA, mille aastakäive/bilanss ei ületa 2 miljonit eurot ja mille

omanik/osanik/liige/asutaja ei ole juriidiline isik.

6. Nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale

Nõuded taotlejale:

1. taotleja tegutseb ja on registreeritud Valgamaa Partnerluskogu

tegevuspiirkonnas

2. taotleja saab esitada ühe taotluse taotlusvoorus;

3. taotleja on esitanud majandusaasta aruande, mille tähtaeg on saabunud.

Esitatavad dokumendid:

1. kolme aasta finantsprognoos, mis mh sisaldab kassavoogusid,

kasumiaruannet, bilanssi, töötajate arvu, müügikäivet toodete/teenuste lõikes

(sh toodetav kogus, keskmine ühiku müügihind ning materjali/kauba kulu

ühikule).

Nõuded toetuse saajale:

1. Projekti lõppedes esitab toetuse saaja Valgamaa Partnerluskogule fotod

projekti investeeringust või tegevustest.

2. Toetuse saaja täidab Valgamaa Partnerluskogu seireandmete küsimustiku 2

aastat peale projekti lõppemist.

7. Toetuse maksimaalne suurus ja määr

Toetuse suurus: 3000-50 000 eurot.

Toetusmäär vastavalt määrusele.

Elukondlike teenuste toetamiseks kavandatakse orienteeruvalt 30% meetme

eelarvest.

8. Projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid

1. Mõju taotlejale (20%). Kuidas taotleja hindab investeeringu kasu ja/või mõju

ettevõttele (nt müügitulule, jätkusuutlikkusele, konkurentsivõimele jne)?

Milline on tuleviku perspektiiv?

2. Mõju kliendile (25%). Millist kasu saab tehtavast investeeringust klient? Mis

läheb tema jaoks paremaks? Kuidas ta uuest teenusest/tootest teada saab?

Turu-uuring – kliendi olemasolu.

3. Mõju kogukonnale (25%). Millist kasu saab ettevõtte edust kogukond? (Nt

töökohad, uus teenus, piirkonna maine jne) Milline on investeeringu mõju

ümbritsevale loodus- ja elukeskkonnale? Milline on potentsiaalne koostöö

ettevõtluskogukonnaga? Kuidas mõjutab konkurentsi?

4. Taotleja suutlikkus (10%). Millised on vajalikud kompetentsid, kogemus

valdkonnas? Milline on finantsiline suutlikkus?

57

5. Uuenduslikkus (10%). Mille poolest on pakutav teenus, toode või protsess

innovaatiline või uudne? Millise konkurentsieelise investeering annab?

6. Projekti kvaliteet (10%). Kui loogilised on äriplaani seosed ja põhjendused?

Kui realistlik on finantsprognoos?

9. Meetme näitajad ja sihtväärtused

1. Loodud töökohtade arv (R.37) – 2107

2. Projekti tulemusel tööga hõivatud inimeste arv (sh osalise ajaga) – 20

3. Käibe kasv – 40%

4. Lisandväärtuse kasv – 5%

5. Loodud elukondlike teenuste arv – 2

6. Parendatud elukondlike teenuste arv – 8

5.2.2. Meede 2 Aktiivsed kogukonnad ja noored

1. Meetme nimetus

MEEDE 2 AKTIIVSED KOGUKONNAD JA NOORED

2. Meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus

Kogukonnad on oluline ressurss piirkonna elukeskkonna parendamisel, pakkudes

teenuseid ja lahendusi, mille jaoks KOVil ei jätku ressursse ning mis pole

erasektorile tasuvad. Selleks on vaja toetada alt-üles initsiatiive ja tugevdada

kogukondlikku vastutust. Kuna kogukondade jätkusuutlikkuse aluseks on noorte

eestvedajate pealekasv, siis pöörame erilist tähelepanu noortele suunatud ning

noori kaasavatele tegevustele.

3. Meetme eesmärk

Piirkonnas on aktiivsed, teadlikud kogukonnad ja noored, kes on suutlikud

parandama oma elukeskkonda.

4. Toetatavad tegevused

Toetatavad valdkonnad

1. kogukonna liikmete sh noortele tegevusvõimaluste laiendamine,

107 Näitaja 1 andmed kogutakse maksetaotlusega e-PRIAs. Teiste näitajate kogumiseks esitab toetuse saaja

partnerluskogule seirearuande kaks aastat peale projekti lõppu.

58

2. kogukonna atraktiivsuse ja maine tõstmine läbi kogukonda kaasava protsessi,

mis loob

1. avalikus ruumis paikkondliku identiteeti rõhutavat visuaali või

2. piirkonna tuntust suurendavat eripärast tunnussündmust (peab

sisaldama piirkonnast välja suunatud turundustegevusi).

3. kogukonna kaasamine hariduselu arendamisse ning kaasaegse õpikäsitluse

rakendamisse (taotlejad ainult kogukondlikud MTÜd);

4. elanike teadlikkuse tõstmine oma tegevuste keskkonnamõjust sh selleks

vajalike keskkonnasäästlike investeeringute tegemine (nt kogukonna aed,

taaskasutuse või parandustöökojad, seadmete ühiskasutuse kohad, mööbli

taastamise töökojad).

Toetatavad tegevused

1. Vahendite, seadmete ja sisustuse soetamine.

2. Ehitamine ja ehitise parendamine.

3. Koolituste, seminaride, teabepäevade, õppereiside, sündmuste, uuringute või

analüüside läbiviimine, osalusplaneerimisega arengudokumendi koostamine

jms (ühistegevus).

5. Meetme sihtrühm

1. MTÜ

2. SA

3. KOV (saab taotleda vaid juhul, kui tõendab, et vajadus ja algatus on tulnud

kogukonna poolt)

6. Nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale

Nõuded taotlejale

1. Taotleja saab esitada ühe taotluse taotlusvoorus.

2. Ühistegevuse puhul on taotlejal koostatud koos vähemalt ühe juriidilisest

isikust partneriga 0,5-2-aastane tegevuskava.

3. Kui ruumid või maa, kuhu kavandatakse investeering, ei kuulu taotlejale või

kohalikule omavalitsusele on need antud taotlejale õiguslikul alusel kasutusse

vähemalt 7 aastaks viimase toetusosa väljamaksmisest.

4. Taotleja on esitanud majandusaasta aruande, mille tähtaeg on saabunud.

Nõuded toetuse saajale:

5. Projekti lõppedes esitab toetuse saaja Valgamaa Partnerluskogule fotod projekti

investeeringust või tegevustest.

6. Toetuse saaja täidab Valgamaa Partnerluskogu seireandmete küsimustiku 1

aasta peale projekti lõppemist va ühistegevused.

7. Toetuse maksimaalne suurus ja määr

59

Toetussumma: 4000 – 20 000 eurot

Toetusmäär vastavalt määrusele

8. Projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid

1. Mõju organisatsioonile ja sihtrühmale (35%). Kuidas aitab projekt

organisatsioonil areneda? Kuidas aitab täita sihtrühma vajadusi või lahendada

probleemi? Kui suur on sihtrühm (kasutajad)? Mis läheb sihtrühma jaoks

paremaks? Milliseid võimalusi juurde tekib? Milline on pikem tuleviku

perspektiiv ja jätkusuutlikkus?

2. Mõju laiemale kogukonnale (30%). Millist kasu saab projektist laiem

kogukond (elanikkond väljaspool sihtrühma)? Millist koostööd tehakse laiema

kogukonnaga? Milline võimalus on laiendada projekti tulemusi laiemale

kogukonnale? Milline on projekti mõju loodus- ja elukeskkonnale?

3. Taotleja suutlikkus ja kaasamine (15%). Milline on meeskond, selle

kompetentsid, kogemus valdkonnas ning projektijuhtimises? Milline on

finantsiline suutlikkus? Kuidas kaasatakse sihtrühma ja kogukonda?

4. Uuenduslikkus (10%). Mille poolest on projekti tulemus või protsess

(lähenemine, läbiviimise viis) uudne?

5. Projekti kvaliteet (10%). Kui terviklik on projekt? Kui loogilised on eesmärgi-

tulemuste-tegevuste-eelarve seosed?

9. Meetme näitajad ja sihtväärtused

1. Tegevusvõimaluste kasutajate arv - 2000

2. Projektide raames toimunud sündmustel osalejate arv - 400

3. Loodud tegevusvõimaluste arv - 6

4. Parendatud tegevusvõimaluste arv - 18

5. Korraldatud avalike ürituste arv - 3

6. Oma visuaali või tunnussündmusega eristuvate kogukondade arv - 4

7. Keskkonnateadlikkusele ja keskkonnahoiule suunatud projektide arv - 3

8. Kogukondade arv, kes osalevad kaasaegse õpikäsitluse arendamises - 2

Tulemusnäitajate 1 ja 2 puhul jälgitakse osalejate ja kasutajate arvu ka erinevate

gruppide lõikes: noored (13-19), mehed, naised.

5.2.3. Meede 3 Tugevad võrgustikud

1. Meetme nimetus

MEEDE 3 TUGEVAD VÕRGUSTIKUD

60

2. Meetme rakendamise vajaduse lühikirjeldus

Partnerluskogu tegevuspiirkonda iseloomustab mikroettevõtete ning väikeste

kogukondlike ühingute rohkus, mis võib põhjustada killustatust ning suutmatust

investeerida, lisandväärtust luua või jätkusuutlikult muutusi ellu viia. Meede

aitab arendada ja luua võrgustikke, millel on suutlikkus lahendada keerukaid

probleeme ja/või tõsta sihtgrupi konkurentsivõimet.

3. Meetme eesmärk

Tegevuspiirkonnas toimivad koostöövõrgustikud, mis tõstavad sihtrühma

suutlikkust ja/või konkurentsivõimet ning piirkonna atraktiivsust.

4. Toetatavad tegevused

Tegevus 3.1 Võrgustike loomine ja arendamine

Toetatavad valdkonnad:

1. Ettevõtete ja kogukondade võrgustike loomine ja arendamine. Toetatavad

võrgustikud:

a. Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas tegutsevate ettevõtjate

võrgustikud, mis koondavad meetme 1 raames toetatavate valdkondade

ettevõtjaid.

b. Piirkonna arendamisega tegelevate kogukondade võrgustikud, mis

hõlmavad vähemalt üht haldusreformieelse omavalitsuse territooriumi

Valgamaa Partnerluskogu tegevuspiirkonnas.

c. Noorsootöö- ja noortevõrgustikud, mis hõlmavad vähemalt kahe KOVi

territooriumi.

Abikõlblikud tegevused:

Võrgustiku loomiseks ja arendamiseks vajalikud tegevused nt koolituste,

ümarlaudade, õppereiside, ühistegevuste ja turundustegevuste läbiviimine,

uuringute, teenuse disaini, ekspertteabe tellimine jms.

Tegevus 3.2 Partnerluskogu algatused võrgustike loomiseks ja arendamiseks

Toetatakse ühis- ja koostöötegevusi ning väikeprojektide elluviimist

2. Meetme sihtrühm

Tegevus 3.1 MTÜ, KOV, SA, TuÜ

Tegevus 3.2 Valgamaa Partnerluskogu

3. Nõuded projektitoetuse taotlejale ja toetuse saajale

Tegevus 3.1

61

1. Taotleja saab esitada ühe taotluse taotlusvoorus.

2. Taotlejal on vähemalt ühe partneriga ühine 1-2 aastaks planeeritud

tegevuskava, mis esitatakse koos toetustaotlusega.

3. Taotleja on esitanud majandusaasta aruande, mille tähtaeg on saabunud.

4. Toetuse saaja tagab, et vähemalt 30% võrgustiku liikmetest vastab

partnerluskogu võrgustiku liikmete rahuloluküsitlusele projekti lõppedes

viimase maksetaotluse esitamise ajaks.

5. Projekti lõppedes esitab toetuse saaja Valgamaa Partnerluskogule fotod projekti

käigus toimunud sündmustest ja kohtumisest.

Tegevus 3.2

Määruses esitatud nõuded.

4. Toetuse maksimaalne suurus ja määr

Tegevus 3.1 toetus: 10 000 – 20 000 eurot

Tegevus 3.2 toetus 50 000 eurot

Toetusmäär vastavalt määrusele

5. Projektitoetuse taotluste hindamiskriteeriumid

1. Mõju organisatsioonile ja sihtrühmale (40%). Millist kasu saab projektist