Koeru Perekodu_kontrollkäigu kokkuvõte

Merike Luuk

Juhataja

Koeru Perekodu

[email protected]

Teie nr

Meie 21.08.2025 nr 7-9/251261/2506127

Kontrollkäik Koeru Perekodusse

Austatud juhataja

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 16. detsembril 2024 Koeru Perekodu tegevust.

Kontrollkäigust ette ei teatatud. Tänan perekodu meeldiva ja asjaliku koostöö eest.

Koeru Perekodus on 12 asendushooldusteenuse kohta. Kontrollkäigu ajal elas perekodus 11 last,

kohapeal viibis 7 last. Perekodu ruumid asuvad korterelamu teise ja kolmandal korruse korterites.

Perekodus elas kaks peret, kumbki omaette korteris.

Õiguskantsleri nõunikud tegid ringkäigu perekodu ruumides, tutvusid asutuse dokumentidega ning

vestlesid laste ja töötajatega

Kiiduväärt on see, et kolmanda korruse tubade olukorda on parandatud (vrd õiguskantsleri eelmise

kontrollkäiguga). Varasemast harvemini on ette tulnud perekodust ärajooksmist. Rõõmu teeb see,

et koostöös kohaliku kooliga on kõigile perekodusse tulnud lastele leitud kiiresti koolikoht ning

laste haridustee ei ole pidanud seetõttu katkema.

Palun perekodul järgida tervisekaitsenõudeid: tubade sisustus peab võimaldama lastele piisavalt

mängimise ja liikumise ruumi, igal lapsel peab olema omaette laud ning akendel aknakatted. Laste

arvamust ja soove tuleb rohkem arvestada. Samuti on oluline, et perekodu töötajad aitaksid noortel

leida mitmesuguseid huvitegevuse võimalusi.

Laste mälestusesemeid ja fotosid tuleb koguda läbimõeldult, nii on võimalik tugevamalt

väärtustada ja toetada laste identiteeti. Perekodus peab läbi arutama taskuraha andmise korra.

Mõjutusmeetmeid tuleks rakendada sellisel viisil, et arvestataks käitumishäiretega ja/või

traumakogemusega noorte vajadusi.

Palun tutvustage kontrollkäigu kokkuvõtet ka lastele. Ootan Teilt 31. jaanuariks 2026 tagasisidet,

kuidas olete kokkuvõttes antud soovitusi järginud.

2

Olme ja laste heaolu

Lapsed elavad pereeluga sarnastes oludes. Üks pere elas teisel korrusel neljatoalises korteris ning

teine pere kolmandal korrusel, kus oli pere eluruumide tarbeks ühendatud mitu korterit. Lapsed

elasid ühe- ja kahekohalistes tubades.

Ruumid olid puhtad, kuid teise korruse korter vajaks ajakohastamist ning olmetingimused

värskendamist. Kolmanda korruse eluruumides oli tehtud remonti. Silma jäi, et teisel korrusel oli

mitme magamistoa seintelt värv maha koorunud. Lastega vesteldes oli aru saada, et ka neid häiris

ruumide seisukord. Lapsed rääkisid, et nad on avaldanud soovi remondi tegemiseks ning meeleldi

aitaksid ka ise seinu värvida. Seni ei ole neid kuulda võetud.1

Teise korruse ühes magamistoas oli kahe koolilapse jaoks üks kirjutuslaud. Tervisekaitsenõuete

järgi peab igal lapsel olema omaette laud (sotsiaalministri määruse § 4 lg 4). Mitmel lapsel ei olnud

laualampi.

Sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 455 lõike 1 järgi peab perekodu looma lapsele arenguks

soodsa elukeskkonna. See hõlmab ka lapsele oma laua ja piisava valgustusega õppimistingimuste

loomist, mis toetaksid tema hariduse omandamist. Lisaks puudus ühes magamistoas ruloo või

tihedast kangast kardin, millega saaks akna täielikult katta.

On oluline, et magamistoas oleks piisavalt päevavalgust, kuid igas toas peab saama soovi korral

akna kinni katta, et ere päikesevalgus last ei segaks ning et suvel ei läheks toas liiga palavaks.

Vestlustest selgus, et aknakate oli puudunud juba pikemat aega. Tervisekaitsenõuete järgi peavad

magamistoas olema valguse reguleerimist võimaldavad aknakatted (sotsiaalministri määruse § 4

lg 10 p 2).

Tubade sisustus peab tervisekaitsenõuete järgi vastama lapse eale ja vajadustele ning seal peab

olema piisavalt mängimise ja liikumise ruumi (sotsiaalministri määruse § 4 lg 1). Mitu

kahekohalist magamistuba olid sedavõrd kitsad, et seal nappis liikumisruumi.

Teise korruse korteris kasutati perevanema eluruumi ka laste elutoana, kus nad said koos

perevanemaga televiisorit vaadata. Tervisekaitsenõuete järgi peab perekodus olema nii

perevanema tuba kui ka vähemalt 20 m2 elutuba (sotsiaalministri määruse § 4 lg 2 punktid 2, 4).

Palun, et perekodu pööraks rohkem tähelepanu laste magamistubades koduse ja hubase miljöö

loomisele ning arvestaks võimalusel ka laste soove oma toa kujundamisel. Asendushooldusteenuse

osutamisel peavad olema täidetud tervisekaitsenõuded.

Asendushooldusel olevale lapsele tuleb luua pereeluga võimalikult sarnased elutingimused, et iga

laps saaks piisavalt hoolt ja tähelepanu (SHS § 455 lg 1). See ei hõlma üksnes olmet, vaid ka seda,

et kesksel kohal oleks lapse heaolu, areng ning toetava kiindumussuhte loomine, et lapse arvamust

arvestataks ning et iga laps oleks kaasatud igapäevaelu puudutavate otsuste tegemisse.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni aluspõhimõtete kohaselt on igal lapsel õigused, olenemata tema

vanusest. See põhimõte on kirjas konventsiooni artiklis 12, mis sätestab, et lapsel on õigus olla

kaasatud kõikide teda puudutavate otsuste tegemisse. ÜRO Lapse Õiguste Komitee on öelnud, et

1 Perekodu juhataja andis 11.08.2025 e-kirjas õiguskantslerile teada, et teise korruse korteri remontimiseks oli raha

planeeritud 2025. aasta eelarves ja nüüdseks on remont tehtud.

3

asendushooldust saaval lapsel on õigus kaasa rääkida ka asutuse reegleid puudutavates küsimustes

(üldkommentaar nr 12 (2009)).2

Lapsed mainisid vestlustes, et nende arvamust küll küsitakse, kuid sageli seda ei arvestata. Seetõttu

on lastele jäänud mulje, et nende arvamus ei ole oluline. Lapsi kaasatakse igapäevastesse

majapidamistöödesse, arutatakse ka seda, mida süüa teha. Lastega koos toidukaupu ostmas ei

käida. Ühistegevusi korraldatakse kahe pere peale ning ka tähtpäevi tähistatakse ühiselt. Samas

mainiti, et viimane ühine väljasõit toimus tükk aega tagasi (viimase 2,5 kuu kohta ei osatud ühiseid

väljasõite või koostegemisi nimetada). Lapsed tõdesid, et ühiseid tegevusi ongi keeruline ette

võtta, kui lapsed on eri vanuses ja erinevate huvidega.

Ühise tegevuse planeerimise (mh tähtpäevade tähistamise) ja olme (mh magamistubade

sisustamise) teemadel peab perekodu laste arvamust senisest rohkem arvestama. Kui laste soove

arvesse võtta ei ole võimalik, siis saab lastele asjaolusid selgitada (nt miks seekord polnud

võimalik). Nii saavad lapsed tunda end kaasatuna, õppida koostööd ning arendada vastutustunnet.

Mitu last mainis, et tunneb end perekodus hästi ja saab perevanemaga usalduslikult suhelda.

Kahjuks oli siiski rohkem neid lapsi, kes tõdesid, et neil ei ole kellelegi oma muredest rääkida.

Mainiti, et ei ole saadud head kontakti töötajatega ega piisavat tuge. Mõnel juhul mainiti ka, et

töötajad kurjustavad põhjendamatult ja on tõredad.

Töötajad peaksid olema piisavalt koolitatud, et säilitada asjatundlikkust ja hoolivust ka keerulises

ning väljakutset nõudvas olukorras. On tõendeid, et vähemalt üks töötaja on kasutanud

ebatsensuurseid ja lapsi alavääristavaid väljendeid, mis ei ole kindlasti sobivad isegi siis, kui noor

ise on töötajale midagi sarnast öelnud. Lastekaitseseaduse § 24 lõike 1 järgi on keelatud last

vaimselt ja emotsionaalselt väärkohelda, sealhulgas alavääristada.

Vestlustest jäi mulje, et nende noortega, kes elavad tööpäeviti õpilaskodus, ei hoita nädala sees

regulaarset kontakti. Nemad vajavad perekodult ja perevanematelt samamoodi turvatunnet ning

igapäevast hoolivat tuge. Perekodul tuleb pakkuda senisest rohkem tuge ja hoida usalduslikku

suhet ka nende noortega, kes õpivad kaugemal koolis ning elavad tööpäeviti õpilaskodus.

Kontrollkäigul selgus, et perekodu perevanemate andmed ei olnud kantud majandustegevuse

registrisse. Registris peavad iga pere juures olema kõigi nende töötajate andmed, kes lastega

töötavad. Teenuseosutaja peab tagama, et registris kajastuks õige info (majandustegevuse

seadustiku üldosa seaduse § 30 lg 5) ning et see esitataks registripidajale esimesel võimalusel ja

õigeaegselt. Hea on see, et pärast kontrollkäiku uuendas perekodu registriandmeid.

Mõjutusmeetmed

Koeru Perekodu taskuraha andmise korra järgi on lubatud ühe mõjutusmeetmena kasutada

taskuraha vähendamist. Kui üldjuhul antakse taskuraha kaks korda kuus, siis õpivõlgnevuste ja

probleemse käitumise korral võib taskuraha suurust vähendada või jätta laps taskurahast ilma.

Dokumentidest selgus, et mitu last ei olnud mõnikord pikemat aega üldse taskuraha saanud.

Lapsed tunnistasid vestlustes, et nende meelest on taskuraha vähendamine mõnikord ebaõiglane

(mh seetõttu, et seda meedet kohaldatakse erinevalt). Toodi ka välja, et karistamise asemel võiks

pigem premeerida head käitumist, mis innustaks reegleid järgima ja perekodu ellu rohkem

panustama.

2 ÜRO Lapse Õiguste Komitee üldkommentaari nr 12 (2009) „Lapse õigus avaldada arvamust“ p 97.

4

Küsitav on, kas käitumishäiretega ja/või traumakogemusega noorte karistamine kodukorra

rikkumise eest on otstarbekas, sest noore käitumine sõltub tema psüühilisest seisundist ning

probleemide lahendamiseks ei pruugi karistamine olla asjakohane lahendus. Selged reeglid,

ergutusmeetmed ning kindel päevakava on käitumisraskustega noorte toetamiseks vajalikud, kuid

tuleks analüüsida, kuidas leida tasakaal ning rakendada selliseid abinõusid, mis pigem toetaksid

noori ja aitaksid konflikti lahendada, mitte karistada. Näiteks võib noorte motiveerimiseks olla

tõhusam seada sellised eesmärgid, mis arvestaksid konkreetse noore võimeid ning tema

edusamme. Kui taskuraha jäetakse pidevalt andmata, võib see tekitada lootusetuse tunde ning noor

võib sootuks loobuda pingutamast.3

Samas tuleks kindlasti esile tõsta häid muutusi noore käitumises. Perekodu võiks meeskonnaga

analüüsida, kuidas last tunnustada selle eest, kui ta on olnud milleski tähelepanuväärselt tubli. Ka

asendushooldusteenuse kvaliteedijuhises on peetud vajalikuks lapsele motiveeriva tagasiside

andmist (vt kvaliteedijuhis lk 10, lapse võimestamine).

Kui noor taskurahast pidevalt ilma jäetakse, ei saa ta harjutada rahaga ümberkäimist, mis on aga

vajalik iseseisva toimetuleku oskuse arendamiseks. Iseseisvasse ellu astumisel peab noor oskama

rahaga ümber käia. Euroopa Nõukogu ministrite komitee on andnud hoolekandeasutuses

kasvavate laste õigusi puudutava soovituse. Seda selgitavas raportis on kirjas, et austamaks lapse

iseseisvust ja säilitamaks tema kontakte väljaspool asenduskodu, tuleb lapsel võimaldada oma

taskurahaga majandada (kasvõi väikese summa piires).4

Lapse huvitegevuse toetamine

Perekodu dokumentidega tutvudes ja lastega vesteldes selgus, et perekodu lapsed osalevad väga

vähe huvitegevustes. Osa lapsi käis treeningul või huviringis, kuid enamik neist ei tegelenud ühegi

koolivälise juhendatud huvialaga. Mitu last mainis, et nad sooviks kunagi alustatud treeningutega

jätkata või proovida mõnd uut spordiala, kuid mitmel põhjusel ei ole seda teha saanud.

Lapse õiguste konventsiooni artikli 31 kohaselt peab lapsel olema piisavalt vaba aega, et ta saaks

puhata ja oma huvialadega tegelda. Lapsel on õigus oma võimeid arendada ka kooliväliselt. Peale

huvitegevuse on ka muid vaba aja veetmise võimalusi, mis lapse silmaringi avardavad ning aitavad

tal aega kasulikult sisustada.

Lapse arendamine on asendushooldusteenuse osutaja üks põhikohustusi (SHS § § 4512 lg 1 p 1).

See tähendab, et lapsele tuleb pakkuda mitmesuguseid arenguvõimalusi ja soodustada huvialadega

tegelemist. Huvitegevus ja mõtestatud vaba aja veetmine võimaldab lastel oma energiat rakendada

ning aitab kahjulikust käitumisest hoiduda. Lisaks toetab huvitegevus lapse ühiskonnaellu

sulanduda ja aitab tal oma suhteid mitmekesistada.5

Lapse võimete märkamine ja arendamine on tema arengu seisukohalt väga oluline. Palun tagada

lastele mitmekülgsed arenguvõimalused, muu hulgas pakkuda neile senisest enam võimalusi oma

huvialadega tegelda. Huvialadega tegelemist saab soodustada last pidevalt toetades ning vajadusel

uusi võimalusi tutvustades. Tuleks kaaluda ka seda, kuidas noortel oleks võimalik kaasa lüüa

perekodust eemale jäävates huvitegevustes.

3 Vt nt ka token economy principle – S. de Valk, C. Kuiper, G. H. P. van der Helm, A. J. J. A. Maas, G. J. J. M. Stams.

Repression in Residential Youth Care: A Scoping Review. Adolescent Research Review, 2016, vol 1, 195–216. 4 Euroopa Nõukogu ministrite komitee 16.05.2005 soovitust liikmesriikidele Rec(2005)5 hoolekandeasutustes

kasvavate laste õiguste kohta, selgitava raporti p 23. 5 Vt ka asenduskoduteenuse analüüsi, lk 25-26.

5

Lapse identiteedi toetamine

Kontrollkäigul selgus, et mitu last ei tea, kas perekodul on tema lapsepõlvepilte või

mälestusesemeid. Dokumentidega tutvumisel võis dokumendikappides näha üksikuid

mälestusesemeid (nt diplomeid, joonistusi, fotosid), kuid tundus, et neid hoiustati juhuslikult ja

süsteemitult. Hea oli näha, et mõnel lapsel olid toas talle oluliste fotode või diplomite koopiad.

Perekodu peab aitama toetada iga lapse identiteeti (LÕK art 20 lg 3) ning koguda lapse kohta

käivat teavet ja dokumente (SHS § 4512 lg 1 p 2). Lapse minapildi toetamiseks tuleks koostada

talle elulooraamat, milles on teavet, pilte, isiklikke asju ja mälestusesemeid iga eluetapi kohta. See

tuleks koostada lapse osalusel ja peaks olema talle kogu elu kättesaadav (ÜRO suunised laste

asendushoolduse kohta, p 100).6

Asendushooldusel kasvav laps võib vajada erilist tuge, et ta oskaks väärtustada mälestusesemeid

ja fotosid. Seetõttu on arusaadav, kui erilise väärtusega dokumente ja fotosid hoitakse nõnda, et

need säiliks täiskasvanute hoole all lapse täisealiseks saamiseni. Samas võiks ka neist teha

koopiaid, mida laps saaks hoida oma toas oma asjade hulgas.

Infokandjad ja mälestusesemed võivad aidata lapsel saada infot oma lapsepõlve kohta ning

mõtestada oma päritolu. Perekodul ja perevanematel on oluline roll, et laps saaks mõtestatult

tegeleda oma identiteedi ning mälestustega. Samuti on oluline hoolitseda selle eest, et igal lapsel

oleks perekodus elamise aja kohta fotosid (nt tähtpäevadest ja väljasõitudest, perepilte koos

perevanemate ja teiste lastega). See aitaks lapsel jälgida enda sirgumist ning hoida mälestusi

inimestest, kellega koos laps on perekodus kasvanud.

Palun, et perekodu pööraks rohkem tähelepanu lapse identiteedi toetamisele, jäädvustaks lapsele

olulisi sündmusi ja inimesi fotodele ning hoiustaks lapse mälestusesemeid ja fotosid nõnda, et laps

saaks neid igal ajal vaadata, kui ta seda soovib.

Palun Teilt 31. jaanuariks 2026 tagasisidet, kuidas olete neid soovitusi järginud.

Austusega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Järva Vallavalitsus

Eva Lillemaa 693 8439, [email protected]

Margit Sarv 6938424, [email protected]

6 Ka lasteombudsmani noored nõuandjad tegid ettepaneku, et igal asendushooldusel oleval lapsel võiks olla

elulooraamat, kuhu kogutakse pilte, videoid ja olulisi dokumente lapse elust.