1

Lp Kalle Grünthal Teie: 10.08.2025

Meie:21.08.2025 nr RP-6-5/25/1023-7

Teatis kriminaalmenetluse alustamata jätmise kohta nr 25700000016

10.08.2025 registreeriti Riigiprokuratuuri dokumendiregistris Kalle Grünthali poolt esitatud avaldus

kriminaalmenetluse alustamiseks. Kuriteoteates palutakse alustada karistusseadustiku (edaspidi

KarS) § 315 järgi kriminaalmenetlus.

1. Kuriteoteate sisu

1.1. Avaldaja tugineb kuriteoteates 01. juulil 2025.a õiguskantsler Ülle Madise avaldusele, mis

sedastas, et mõned riigiasutused on saanud täitmisregistri kaudu seadusevastaselt juurdepääsu

erinevatele andmetele pankades. Kaebaja toob välja, et Rahapesu Andmebüroo (RAB) on

täitmisregistri kaudu saanud seadusevastaselt juurdepääsu erinevatele andmetele pankades,

sealhulgas pangakonto väljavõtetele ehk kõikide tehingute infole. Õiguskantsleri avaldusest

nähtuvalt on riigiasutused veidi enam kui aasta jooksul teinud pankadesse sellekohaseid päringuid

kümneid tuhandeid kordi.

1.2. Avaldaja selgitab, et isikute pangakontod ja nendes sisalduva informatsiooni puhul on tegemist

delikaatsete isikuandmetega mille kasutamist reguleerivad Isikuandmete kaitse üldmäärus ja

Isikuandmete kaitse seadus. Selleks, et tagada andmetöötluse sisuline õiguspärasus, annab näiteks

täitmisregistri põhimääruse § 4 punkti 3 kohaselt justiits- ja digiministeerium kui registri vastutav

töötleja loa Täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2 nimetatud infosüsteemi liidestamiseks registriga,

kontrollides eelnevalt selleks õigusliku aluse olemasolu ja asjakohasust.

1.3. Täitemenetluse seadustiku § 1 kohaselt sätestab täitemenetluseseadustik alused, ehk

reguleerimisala, kus on sätestatud võlgniku, sissenõudja ja kohtutäituri õigused ja kohustused ning

täitedokumendi täitmise menetlus. Tulenevalt eeltoodust peab päringute tegemiseks seega olema

õiguslik alus, milleks on Täitemenetlusseadustikus sätestatud tingimused või siis on olemas kohtu

sellekohane luba. Avaldaja hinnangul on antud juhtumi raames neid tingimusi rikutud, ehk kõikide

isikute osas, kelle suhtes on päringuid tehtud, ei ole algatatud täitemenetlust ega toimu ka

kriminaalmenetlust.

1.4. Näiteks loa päringu tegemiseks täitemenetluses annab Täitmisregistri põhimääruse § 4 p 4 järgi

vastutava töötleja, kes annab loa täitemenetluse seadustiku § 63 lõikes 2 nimetatud infosüsteemi

liidestamiseks registriga, kontrollides eelnevalt selleks õigusliku aluse olemasolu ja asjakohasust.

Seega on tegemist vastutava töötleja kohustusega kontrollida ja veenduda, et juurdepääs andmetele

oleks õiguspärane.

1.5. Tulenevalt eelmärgitust on kaebaja seisukohal, et võtmeisikuks on, Isikuandmete kaitse seaduse

§ 29 alusel vastutav ja volitatud töötaja, kes peavad rakendama asjakohaseid tehnilisi ja

korralduslikke meetmeid, et tagada isikuandmete töötlemisel seaduse nõuete täitmise osas. Sama

paragrahvi lõige 2 sätestab, et vastutav töötaja vastutab selle eest, et volitatud töötleja täidab

isikuandmete töötlemise nõudeid. Kuriteoteate esitaja hinnangul on oluliseks asjaoluks see, et

seaduse tasandil on olemas kuriteo subjekt, kelleks on vastutav töötaja, kes töötles isikuandmeid.

2

1.6. Lähtudes eeltoodust palub kaebaja algatada kriminaalmenetlus KarS § 315 alusel, ebaseaduslik

jälitustegevus ja teabe varjatud kogumine, sest tulenevalt nimetatud normist on toimunud

ebaseaduslikult teabe varjatud kogumine, mille on toime pannud isik või isikud, kellel oli

jälitustegevuseks või teabe varjatud kogumiseks seadusest tulenev õigus.

2. Prokuröri seisukoht

2.1. Prokurör, olles tutvunud kuriteoteatega, asub seisukohale, et antud juhul tuleb KarS § 315

kuriteokoosseisus kriminaalmenetlus jätta alustamata aluse puudumise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p 1).

Oma seisukohta põhjendab prokurör alljärgnevalt.

2.2. Esmalt selgitab prokurör, et kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest

lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et

kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest,

tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks (RKKK 3-1-1-60-10 p 9).

Siiski KrMS § 193 kohaselt alustatakse kriminaalmenetlust vaid juhul, kui selleks on piisav ajend ja

alus ning puuduvad KrMS §-s 199 lg 1 sedastatud kriminaalmenetlust välistavad asjaolud.

Kriminaalmenetlust alustatakse, kui pädev menetleja leiab, et esineb küllaldaselt andmeid kuriteo

toimepanemise kohta. Kui ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste esinemist, on

kriminaalmenetluse alustamine välistatud ning kriminaalmenetluse alustamine olukorras, kus alles

kriminaalmenetluslike vahenditega tuleks otsida kriminaalmenetluse alust, on lubamatu.

2.3. KarS § 315 sedastab ebaseadusliku jälitustegevuse ja teabe varjatud kogumise koosseisu.

Süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb ebaseaduslikus jälitustoimingus või

teabehanketoimingus või jälitustoimingu või teabehanke käigus kogutud teabe ebaseaduslikus

varjamises või hävitamises.1 Jälitustoimingu koosseisu subjektiks on erilise isikutunnusega isik, s.t

isikud, kes saavad seaduse kohaselt läbi viia jälitustoiminguid või teabehanketoiminguid ning

nendeks võivad Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Maksu- ja Tolliamet, Sõjaväepolitsei

ning Justiits- ja Digiministeeriumi vanglate osakond.2 Seejuures on Kaitsepolitseiamet koos

Välisluureametiga ka julgeolekuasutus julgeolekuasutuse seaduse alusel3. Rahapesu Andmebüroo on

Rahandusministeeriumi poolt kehtestatud Rahapesu Andmebüroo põhimääruse kohaselt

Rahandusministeeriumi valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus, kes täidab seadusest ja teistest

õigusaktidest tulenevaid ülesandeid, teostab riiklikku järelevalvet ning kohaldab riiklikku sundi

seaduses nähtud alustel ja ulatuses. 4 Rahapesu Andmebüroo ei teosta jälitustoiminguid ning samuti

ei ole tegu julgeolekuasutusega, mistõttu ei saa ka RAB olla KarS § 315 subjekt, kuivõrd tal puuduvad

vastavad eritunnused.

2.4. Jälitustoiming on isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud ülesande täitmiseks eesmärgiga

varjata andmete töötlemise fakti ja sisu andmesubjekti eest. Jälitustoiming ja varjatud teabe kogumine

on ebaseaduslikud juhul, kui selleks puudub seaduslik alus.

Siinkohal on oluline tuua välja täpsemalt jälitustoimingute loetelu, mis tuleneb KrMS § 1263 ning

nendeks on alljärgnevad toimingud:

- varjatud jälgimine, võrdlusmaterjali varjatud kogumine ja esmauuringute tegemine,

asja varjatud läbivaatus ja asendamine

- postisaadetise varjatud läbivaatus

1 Vt Karistusseadustiku kommenteeritud väljaanne § 315. p-d 2.-3.; 3.62 Kriminaalmenetluse seadustik § 126-1 lg ja § 126-2 lg 1, RT I 2003, 27, 166 3 Julgeolekuasutuste seadus, RT I 2001, 7, 17 4 Rahapesu Andmebüroo põhimäärus § 1 lg 1 RT I, 10.11.2020, 16

3

- teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine (üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu

edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajane pealtkuulamine või -

vaatamine, s.o eeskätt telefonikõnede, vestluste, kohtumiste ja sõnumi- ning teabevahetuse

salajane pealtkuulamine ja -vaatamine reaalajas)

- kuriteo matkimine

- politseiagendi kasutamine

- varjatud sisenemine

Ükski eelpool mainitud toiming ei ole selline, millega kogutakse pangaandmeid, s.t Täitmisregistrist

päringu tegemine ei ole käsitletav jälitustoiminguna. Täitmisregister on riigi infosüsteemi kuuluv

andmekogu koos selle pidamiseks vajaliku infotehnoloogilise keskkonnaga5 ning ei ole

kvalifitseeritav jälitusmeetmena ja registrist päringu tegemine ei ole jälitustegevus KrMS või JAS

mõttes. Seetõttu on välistatud KarS § 315 lg 1 objektiivne koosseis esimese alternatiivi osas, s.o

ebaseaduslik jälitustoimingu teostamine. Samuti ei kohaldu KarS § 137, mis sätestab

kriminaalvastutuse eraviisilise jälitustegevuse eest (s.o jälitustoimingute teostamise eraisiku poolt)

just eeltoodud põhjusel.

Teabe varjatud kogumist (s.o teabehange, mida saavad teostada vaid Kaitsepolitseiamet ja

Välisluureamet) reguleerib julgeolekute asutuse seadus ning loetelu toimingutest tuleb eeskätt JAS §

23, 25 ja 26. JAS § 26 lg 3 p 1 kohaselt on ka selle alla käiv ka isikuandmete kogumine ja töötlemine.

Krediidiasutuste seaduse § 88 lg 5 p 3 kohaselt tuleb kirjalikus või elektroonilises vormis või

täitemenetluse seadustiku §-s 63 sätestatud täitmisregistri (edaspidi täitmisregister) kaudu esitatud

järelepärimise vastusena krediidiasutusel avaldada pangasaladus julgeolekuasutusele

julgeolekuasutuste seaduses sätestatud ülesannete täitmiseks ning riigisaladuse ja salastatud

välisteabe seaduses nimetatud julgeolekukontrolli teostamiseks. Eeltoodu tähendab, et

julgeolekuasutustel oli (ja on) kohane õiguslik alus olemas pangasaladusena käsitletavate andmete

saamiseks. Ka Õiguskantsleri kokkuvõttes (punkt 35)6 on jõutud järeldusele, et julgeolekuasutustel

oli kohane õiguslik alus olemas pangakonto väljavõtete saamiseks.

2.5. Eeltoodust tulenevalt on prokurör seisukohal, et kuriteoteates märgitud info ei ole selline, mis

tingiks kriminaalmenetluse alustamise KarS § 315 koosseisu kui ka mõne muu karistusseadustikus

sedastatud koosseisu alusel.

Juhindudes KrMS § 198 lg 1 ja KrMS § 199 lg 1 p 1, riigiprokurör määras:

1. Jätta kriminaalmenetlus alustamata.

2. Teade edastada kuriteoteate esitajale Kalle Grünthalile e-posti aadressile

[email protected].

3. Määrusele on õigus kannatanul vastavalt KrMS § 207 lõikele 1 ja 3 esitada kaebus

Riigiprokuratuurile (Wismari 7, 15188, Tallinn; [email protected] ) 10 päeva jooksul, mil

isik sai käesoleva määruse koopia.

(allkirjastatud digitaalselt)

Raigo Aas

Riigiprokurör

5 Täitmisregistri põhimäärus, § 1 lg 1 6 Õiguskantsleri seisukoht „Pangasaladuse kaitse ja täitmisregister“ 01.07.2025 nr 7-7/250081/2504808