Vastus

RIIGIPROKURATUUR

Wismari 7 / 15188 TALLINN / 694 4400 / [email protected] / www.prokuratuur.ee

Registrikood 70000906

Kristi Helde

Ruth Pagil

[email protected]

Teie: 04.07.2025 Meie: 21.08.2025 nr RP-6-5/25/1340-6

Vastus selgitustaotlusele

1. Riigiprokuratuuris registreeriti 04.07.2025 Kristi Helde ja Ruth Pagili 04.07.2025 kaebus

Riigiprokuratuuri 24.06.2025 ja 30.06.2025 kriminaalmenetluse alustamata jätmise

teadetele kriminaalasjades nr 25700000013 ja 25700000010 ning teabenõue.

2. 10.07.2025 teavitas prokuratuur pöördumise esitajaid sellest, et teabenõudena

pealkirjastatud osas on pöördumise näol tegemist selgitustaotlusega, millele vastatakse

märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse

§ 6 ettenähtud korras.

3. Vastuseks selgitustaotluses esitatud 10-le küsimusele selgitab prokuratuur järgmist:

3.1. Kuidas on võimalik, et AS Pihlakodus toimuvat menetlevad prokurörid, kelledel on

selged isiklikud seosed antud äriühinguga (kas läbi lähedase hooldekodu koha või siis

läbi sõbra/endise kolleegi ärisuhete)?

Prokurör Arika Lepal ei ole prokuratuurile teadaolevalt AS-ga Pihlakoduga isiklikke

seoseid, mis välistaksid kriminaalmenetluses osalemise prokurörina. Samuti ei ole

prokurör Käroli Tiirikul prokuratuurile teadaolevalt isiklikke seoseid AS-ga

Pihlakoduga.

3.2. Kas riigiprokurör Käroli Tiirik on rikkunud prokuratuuri eetikakoodeksit olukorras,

kus ta ei taandanud ennast ja langetas otsuse enda hea tuttava/äsjase kolleegi ärihuvide

suhtes?

Riigiprokurör K. Tiiriku poolt kriminaalmenetluse aluse kontrollimine ning juriidilise

hinnangu andmine võimaliku kuriteo esinemise kohta AS Pihlakodu osas ei ole

vastuolus prokuratuuri eetikakoodeksiga.

Eetikakoodeksi § 2 lg 1 p 4 näeb ette, et prokurör täidab töökohustusi erapooletult,

sõltumatult ning parimal võimalikul viisil, laskmata end mõjutada poliitikal ja

meedial. Eetikakoodeksi § 6 lg 1 kohaselt väldib prokurör oma töös perekondlikest,

sotsiaalsetest ja muudest põhjustest tingitud huvide konflikti. Eetikakoodeksi § 6 lg 5

kohaselt peab prokurör end taandama, kui tema objektiivsus on küsitav, ta on

menetlusosalisega lähedastes suhetes või ta on väljaspool töökohustusi asjaosalisi

samas asjas õigusalaselt nõustanud.

2 (4)

Käesoleval juhul ei ole esitatud teavet, mis annaks aluse kõneleda K. Tiiriku poolt

töökohustuste erapoolikust täitmisest ega huvide konfliktist. K. Tiiriku näol on

tegemist professionaalse menetlusosalise ja kõrgete kõlbeliste omadustega juristiga,

kel on terav õigustunnetus just ka võimaliku huvide konflikti/erapooletuse küsimuses.

Esinenuks vähimgi tõsiselt võetav põhjus, mil K. Tiirik ei saanuks olla

kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamisel erapooletu, oleks K. Tiirik kindlasti

end taandanud. Olgu siinkohal märgitud, et üksnes eelnev varasem töötamine

kellegagi samas advokaadibüroos või õppimine nt sama kõrgkooli samal kursusel ei

ole automaatselt ühele poolele enda menetlusest taandamise aluseks.

3.3. Mis asjaoludel asus riigiprokurör Käroli Tiirik vastavas teates sisuliselt võtma

seisukohti tsiviilõigusliku vastutuse teemal, mis toetavad tema sõbra/endise kolleegi

ärisuhteid ja huve?

Prokuratuur ei kujunda ega võta seisukohti ühtki füüsilist ega juriidilist isikut

toetavalt, vaid lahendab objektiivselt ning erapooletult konkreetset õigusküsimust

olemasoleva materjali ja faktide põhjal. Seega ei jaga prokuratuur seisukohta, justkui

oleks prokurör kujundanud seisukohti kellegi tõetuseks. Taoline käsitlus on

meelevaldne ja eksitav, mistõttu prokuratuur sellise käsitlusega ei nõustu. Rohkemal

määral ei ole võimalik asjaolu, mida ei eksisteeri, sisuliselt käsitleda.

3.4. Palun selgitada mh, et kas vastab tõele väide, et AS Pihlakodu esindajatele olid nn

kelmuse kuriteokaebust puudutav teada juba enne 30.06.2025 prokuratuuri teate

koostamist (avalikkus seda ei teadnud)?

Kuivõrd prokuratuurile ei ole taoline asjaolu teada, ei ole võimalik sellele küsimusele

ka sisuliselt vastata. Prokuratuur ei teavita isikut, kelle kohta kuriteokaebus on

esitatud, kaebuse esitamisest ega kaebuse lahendamise käigust. Kuriteokaebuse

lahendamisel lasub prokuratuuril kohustus isikut, kelle kohta kuriteokaebus on

esitatud, teavitada KrMS § 198 lg 2 sätestatud juhul.

3.5. Kas ja mis ulatuses omas AS Pihlakodu (või tema esindajad) rolli 30.06.2025

kriminaalmenetluse 25700000010 alustamata jätmise teate koostamisel?

Taoline küsimusepüstitus jääb täielikult arusaamatuks, kuivõrd, nagu öeldud, ei kaasa

prokuratuur kuriteoteate lahendamisesse puudutatud isikuid. Seega puudus AS-l

Pihlakodu igasugune roll kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamisel.

3.6. Kuidas on võimalik, et vastavas teates jäeti osad avaldajate seisukohad ja tõendid

täielikult tähelepanuta?

Kriminaalmenetluse alustamise üle otsustamisel peab prokuratuur hindama

konkreetse elulise sündmuse puhul kuriteokoosseisu tunnuste esinemist kellegi

tegevuses. Menetlusotsustuse langetamisel käsitleb ja tugineb menetleja seega kõigile

sellistele faktidele ja asjaoludele, mis on talle teada ja millel on analüüsitava

kuriteokoosseisu mõttes tähtsust. Enda menetlusotsustuses selliste seisukohtade ja

tõendite põhjalikum käsitlemine ja ümberlükkamine, mida menetleja ei pea

konkreetse kuriteokoosseisu mõttes asjassepuutuvaks, ei ole nõutav ega otstarbekas.

Seega otsustab iga konkreetne menetleja kriminaalmenetluse alustamist vaagides

vastava õigusküsimuse olemusest lähtudes, missugused asjaolud ja tõendid väärivad

tähelepanu ja vajavad põhjalikumat käsitlemist.

3.7. Kas prokurör Arika Lepp suhtes on algatatud distsiplinaarmenetlus (kui ei, siis miks)

ja kui, siis kuidas teda karistati seoses vägistamisohvrite avaliku alandamisega

3 (4)

(Prokuratuuri Eetikakoodeksi § 4. Au ja väärikus - (1) Prokurör on kohustatud käituma

menetlusosaliste, tunnistajate ning teiste kriminaalmenetlusega puutumust omavate

isikute suhtes ausalt, väärikalt ja viisakalt nii kõnes, kirjas kui teos). Eeldan, et

prokuröri avalikke sõnavõtte seoses kannatanutele tekkinud kahjuga ei saa tänasel

päeval enam keegi käsitleda kui väärikaid.

Arika Lepa suhtes ei ole alustatud distsiplinaarmenetlust, sest Arika Lepp on nn

Pihlakodu kaasuses viinud läbi kriminaalmenetlust lähtuvalt seadusest ja erapooletult,

rikkumata kriminaalmenetluse norme. Seega puudub alus distsiplinaarmenetluse

läbiviimiseks. Arika Lepp on avalikult vabandanud ebaõnnestunud sõnakasutuse osas

ja on kohtmenetluses kindlalt seismas süüdistatava süü tõendamise ja õiglase karistuse

kohaldamise eest.

3.8. Arvestades Prokuratuuriseaduse § 10 sätet prokuröri asendamise kohta mõjuvatel

põhjustel, palume selgitust, miks riigiprokurör Käroli Tiirikut antud juhtumis ei

asendatud ega taandanud, võttes arvesse esitatud huvide konflikti asjaolusid, mis olid

avalikult teada (tema eelnev töökoht ei saa olla Prokuratuurile üllatuseks ja asjaolust,

et AS Pihlakodu esindab käesolevas asjas vandeadvokaat Ermo Kosk sai mainitud

kannatanute kohtumisel Riigiprokuratuuris)?

Osutatud prokuratuuriseaduse säte kõneleb riigi peaprokuröri või juhtivprokuröri

poolt kriminaalmenetluses alluva asendamisest, samuti alluva prokuröri asendamiseks

teise alluva kohustamisest nö teenistusalaselt. Käsitletava sätte kohaselt saab

asendamine toimuda mõjuva põhjuse esinemisel ja konkreetses kriminaalmenetluses.

Sündmuse osas, mille puhul on hindamisel kriminaalmenetluse aluse esinemine, ei

ole kriminaalmenetlus käivitunud ning seega prokuratuuriseaduse § 10 regulatsioon

sellises olukorras ei rakendu. Ühtlasi saab asendada äraolevat või eemal viibivat

prokuröri. Sellise olukorraga sel puhul tegemist ei olnud.

Prokuröri kriminaalmenetlusest taandamise alused on sätestatud KrMS § 49 lõigetes

1 (on varem samas kriminaalasjas teinud kohtulahendi; on varem osalenud samas

kriminaalasjas kriminaalmenetluse muu subjektina; on või on olnud süüdistatava,

kannatanu või tsiviilkostja lähedane) ja 6 (kui prokurör ise leiab, et ta ei saa olla

erapooletu) nimetatud juhtudel. Ühtki eelnimetatud alustest K. Tiiriku puhul ei esine.

Asjaolu, et prokurör on töötanud varasemalt samas advokaadibüroos AS Pihlakodu

aktsionäri ja nõukogu liikmega, ei ole samuti prokuröri taandumise automaatseks

aluseks. KrMS § 49 lg 6 kohaselt peab prokurör taanduma, kui ta leiab, et ta ei saa

olla kriminaalmenetluses erapooletu. K. Tiiriku puhul ei esine vähimatki asjaolu, mis

mõjutanuks tema erapooletust AS Pihlakodu tegevuses võimaliku kuriteo tunnuste

kontrollimisel.

3.9. Kuidas tagab Prokuratuur, et tema avalike suhete tegevus (vastavalt Prokuratuuri

põhimääruse § 9 punktile 7) säilitab aususe ja erapooletuse näivuse, eriti nii tundlike

kaasuste puhul nagu käesolev, nagu nõuavad Eetikakoodeksi põhimõtted?

Prokuratuur lähtub kommunikatsioonis üksnes faktipõhisusest, andes faktidele

tuginevaid selgitusi.

3.10. Milline on Prokuratuuri ametlik seisukoht prokuröri eetikakaalutluste osas, kui

kriminaalmenetluse mittealustamise teates püütakse anda tsiviilõiguslikku õigustust,

miks AS Pihlakodu ei vastuta tsiviilõiguslikult, nagu väidetakse Käroli Tiiriku

dokumendi puhul? Kas selline tegevus on kooskõlas prokuröri mandaadiga?

4 (4)

Kelmuse kuriteokoosseisu esinemise tuvastamiseks on sageli vaja kindlaks teha piir

tsiviilõigussuhte ja kuriteona käsitletava tegevuse vahel. Seda enam on puhul, mil

kuritegu väidetakse olevat aset leidnud lepingulise õigussuhte raames,

möödapääsmatu, et sündmusele karistusõigusliku hinnangu andmisel leiavad

käsitlemist asjaomased eraõiguse normid.

Kuritegu kui seadusandja poolt karistatavaks tunnistatud inimkäitumine ei ole oma

olemuselt meid ümbritsevast (õigus)maailmast ära lõigatud, eraldiseisev tegu. Kogu

inimkäitumine on vaadeldav ka eraõiguse normide kaudu. Seetõttu on ilmne, et

analüüsimaks võimaliku kuriteokoosseisu esinemist lepingulise õigussuhte puhul,

vajab selgitamist ja käsitlemist ka õigussuhte eraõiguslik regulatsioon. See aga, kui

süvitsi või laiapõhjaliselt prokurör vastava eraõiguse valdkonda jääva küsimuse

erinevaid aspekte käsitleb, sõltub konkreetse juhtumi ja lahendamist vajava küsimuse

olemusest, samuti prokuröri väljakujunenud õigustunnetusest selles, mis ulatuses

juhtumit õiguslikult analüüsida. Seega on lepingulisel vaidlusel põhineva kuriteoteate

lahendamisel sisuliselt möödapääsmatu, et õiguslikus analüüsis tuleb keskenduda nii

lepingu enda kui vastava õigusvaldkonna normide analüüsimisele. Jõudes analüüsi

tulemusena järeldusele, et lepingu pool ei pruugi vastutada tsiviilõiguslikult, viitab

see tulemus sageli ka kuriteokoosseisu puudumisele etteheidetavas tegevuses.

Kokkuvõttes puudub olukorras, mil prokurör analüüsib kriminaalmenetluse

alustamise üle otsustamisel ning tsiviilõigussuhte ja kuriteo piiritlemise küsimuse

lahendamisel tsiviilõigusliku vastutuse küsimusi, vastuolu prokuratuuri

eetikakoodeksiga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Alar Lehesmets

juhtiv riigiprokurör