OTSUS finantskorrektsiooni tegemise kohta

Haridus- ja Noorteamet

[email protected]

Lõõtsa tn 4

Tallinn

11415, Harju maakond

21.08.2025 nr 11.3-1/25/3920

OTSUS

finantskorrektsiooni tegemise kohta

Riigi Tugiteenuste Keskus (registrikood: 70007340; edaspidi rakendusüksus) teeb meetme

21.4.5.1. „Noortevaldkonna arendamine“ raames otsuse Haridus- ja Noorteameti (edaspidi toetuse

saaja või HARNO) elluviidava tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise

toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ (projekt nr 2021-

2027.4.05.23-0001; edaspidi projekt) osas.

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja ei ole kvaliteedimentorite teenuse tellimisel järginud

riigihangete seaduses (edaspidi RHS) ning Haridus- ja Noorteameti hankekorras sätestatud

nõudeid, mistõttu kohaldab rakendusüksus rikkumistega seotud kulude osas finantskorrektsiooni

ning loeb abikõlbmatuks kuluks 2178,35 eurot.

Otsuse tegemise aluseks on perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS) § 28 ja § 29 lg 3, Vabariigi

Valitsuse 12.05.2022 määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“ (edaspidi ÜM2022) § 34 lg 1 punkt 2, § 35 lg 1, § 36, § 37 lg 4, Vabariigi Valitsuse

01.09.2014 määruse nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude

abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja

kord“ (edaspidi ÜM2014) § 22⁸, haridus- ja teadusministri 15.08.2023 käskkiri nr 1.1-2/23/221

„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevusele „Noorsootöö meetmed noorte tööturule

sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“

(edaspidi TAT) punkt 13, samuti antud projekti raames esitatud kuludokumendid (edaspidi KD)

ja toetuse saajaga peetud kirjavahetus.

TAT punkt 11.1 sätestab, et elluviijale kohalduvad lisaks TATis sätestatule ÜM2022 §-s 11

sätestatud kohustused, mille lõike 1 kohaselt on toetuse saaja kohustatud järgima riigihangete

seadust, kui ta on hankija riigihangete seaduse tähenduses. Toetuse saaja on Haridus- ja

Noorteamet, kes on riigiasutus RHS § 5 lg 2 punkti 1 mõistes ja sellest tulenevalt peab toetuse

saaja riigihanke läbiviimisel järgima RHS-is sätestatud korda.

1. Toetuse saaja ei ole täitnud ametiprofiilide teenuse tellimisel talle STS-ga pandud

kohustust järgida riigihangete seadust

1.1 Rikkumise asjaolud

Toetuse saaja viis aprillis 2024 läbi avaliku konkursi kvaliteedimentorite leidmiseks

kandideerimise tähtajaga 29.04.2024. Konkursiteates on välja toodud tingimused, millele

kvaliteedimentor pidi vastama, sealhulgas oli nõutud mentorkoolituse läbimist ja praktilise

kogemuse omamist. Kvaliteedimentoriks kandideerinud 20 isikust valiti välja 6 ja vastavalt

29.04.2024 väikehanke tulemusdokumendile sõlmiti perioodiks oktoober 2024 kuni veebruar 2025

teenuse osutamise lepingud.

Rakendusüksusele 15.04.2025 esitatud memo „Kvaliteedimentorite tugi kvaliteedijuhtimise

koolitusprogrammis“ kohaselt on mentori töötasu kujunenud vastavalt kvaliteedijuhtimise

koolitusprogrammi mahule. Mentori eeldatav töömaht on 44 tundi ühe omavalitsuse meeskonna

toetamiseks ning töötasu tunnihinde aluseks on arvestatud 37€/tund bruto. Seega on mentori

töötasu ühe KOV meeskonna toetamiseks 1 628 eurot (brutotasu), tööandja palgafond 2 178 eurot.

Rakendusüksus tuvastas, et toetuse saaja valis mentoriks kandideerijate seast välja isikud, kelledel

puudus konkursiteates nõutud mentorluse kogemus või oli läbimata mentorkoolitus, kuigi

kandideerijate hulgas oli vähemalt veel 2 isikut, kes vastasid konkursiteates toodud kõigile

nõuetele, kuid kes ei sobinud isikuomaduste tõttu. Hindamiskomisjon leidis, et kuigi kandidaatidel

on olemas nõutud pädevused, võeti lõplikul valikul arvesse kandidaatide isikuomadused, mis

võivad jääda pilootetapis KOVide toetamiseks nõrgaks. Kuid konkursiteade ei sisaldanud teavet,

millistele isikuomadustele kandideerija peab vastama.

Kandidaatide CV-de ja motivatsioonikirjade järgi osutusid väljavalituteks järgmised nimetatud

nõuetele mitteavastavad isikud:

- K.K ei ole läbinud mentorkoolitust ja puudub vastav kogemus. Kuid toetuse saaja leidis,

et kandidaadil olid olemas kõik pädevused v.a mentorkogemus, aga kandidaat oli vestlusel

enesekindel ning hindamiskomisjoni hinnangul pilootetappi sobiv. Valituks osutumisel on

võimalik kandidaat saata mentorite baaskoolitusele;

- K.O ei ole läbinud mentorkoolitust ja puudub vastav kogemus. Isikul on väljaõppe

coach’ina. Kuid toetuse saaja leidis, et kandidaadil olid kõik vajalikud pädevused ning

selgus ka, et eelnev koostöö keeruliste KOVidega, mistõttu valiti ta pilootetappi;

- L.S ei ole läbinud mentorkoolitust ja puudub vastav kogemus. Kuid toetuse saaja leidis, et

kandidaadil olid olemas kõik pädevused ning et vestlusel väljendas ta tugevat valmisolekut

töötada ka võimalikes muutuvates oludes ning ka keeruliste omavalitsuse meeskondadega.

Kuivõrd isikud K.O, K.K ja L.S ei vasta konkursiteates välja toodud tingimustele, on toetuse saaja

kvalifitseerinud ja edukaks tunnistanud kandideerijad, kes oleks tulnud jätta kvalifitseerimata, ja

on rikkunud sellega RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid.

1.2 Toetuse saaja selgitused

Kuna hindamismetoodika tabeli järgi vastasid konkursikutses toodud nõuetele peale edukaks

tunnistatud kandideerija ka mitmed teised kandideerijad, siis palus rakendusüksus nimetatud

tabelisse märkida nende isikute osas põhjendused, miks nad valituks ei osutunud. Toetuse saaja

esitas 28.04.2025 täiendatud hindamismetoodika tabeli ja selgitades järgmist: „Lõpliku hinnangu

tegemisel sai paljuski määravaks ka see, et hindamiskomisjon võttis arvesse kandidaatide

enesekindlust/isikuomadusi, mis avaldusid vestlustel. Komisjon tegi otsuse, et pilootetappi

kaasatakse mentorid, kes tundusid vestlustel enesekindlamad ning n-ö tugevamad isiksused, kuna

pidi olema valmis, et pilootetapi sisu muutub protsessi jooksul. /…/Samuti on oluline teada, et

hindamiskomisjon teadis taustal, et meil oli võimalik kandidaate saata ka mentorite

baaskoolitusele. Kandidaatide valimisel oli prioriteet, et kandidaadil oleks selge

kvaliteedijuhtimise või -hindamise kogemus, kuna valisime mentoreid kvaliteedijuhtimise

koolitusprogrammi kõrvale. Kõigil 6 valitud mentoritel see prioriteetne kogemus ka oli.“.

Toetuse saaja selgitas 28.05.2025, et esmaseks eelduseks oli asjaolu, et edukas kandidaat on

mentorkoolituse läbinud ja ta omab praktilisi kogemusi. Võimalus kandidaate mentorkoolitusele

saata tekkis hindamisprotsessi ajal ning võimaldas esialgset kanditaatide ringi laiendada. Kõikidel

kandidaatidel, kellel ei olnud kandideerimisel mentorkoolitus läbitud, anti võimalus see läbida.

Toetuse saaja hinnangul ei ole siin tegemist vasturääkivusega, vaid kahe erineva etapiga. Toetuse

saaja selgitas veel, et hinnati kandidaate, kellel oli koolitus läbitud ja kellel oli kogemus, ning

nende puhul hinnati ka isikuomadusi ja sobivust HARNO väärtustega. Täiendavalt hinnati neid,

kellel oli kogemus olemas ja sobis ka HARNO väärtustega, kuid puudus koolituse läbimine. Neile

anti võimalus koolitus läbida, et laiendada isikute ringi, kes saaksid teenust pakkuda.

Toetuse saaja selgitas 18.06.2025 veel, et kandidaatidega viidi läbi vestlused, mille jooksul

kirjeldasid kandidaadid oma haridusteed ja praktilisi töö, sh mentori kogemusi. Kandideerijate

K.O ja L.S väljavalimist selgitas toetuse saaja järgmiselt:

- „K.O toob oma motivatsioonikirjas välja järgneva: “Mentorina tegutsemist toetavad

kogemused. Oskus toetada meeskonnatööd 1. 2. 3. 4. Usun, et mentorina tegutsemist

toetavad minu kogemused noortevaldkonna koolitajana tegutsemisest juhtimise,

meeskonna ja projektide arendamise teemadel. Mentoritööl ja coach’ingul on mitmeid

sarnasusi. Olen saanud põhjaliku väljaõppe coach’ina tegutsemiseks ja järjepidevalt

toetan Eesti noortevaldkonna juhte ja spetsialiste coaching’u sessioonidega. Kasutan

coach’ivat juhtimisstiili Tallinna 10 munitsipaalhuvikooli juhtide töö kureerimisel.

Väärtustan coach’i ja kuraatori rollis mahukalt motiveeriva intervjueerimise koolituselt

saadud võtteid ja oskusi.” Kuna mentori ja coachi töövõtted võivad suuresti kattuda, siis

lugesime ka coachingu kogemuse sobivaks. Coachingu ja mentorluse peamiseks

erinevuseks tuuakse, et coach töötab küsimuste ja tehnikatega ning mentor võib täiendavalt

tuua sisse oma kogemuse ja nõuanded.

- Vestlusel kirjeldas L.S eelnevaid juhtimisrolli aastaid valla noortekeskuse juhatajana, mille

sees on mentordanud mitmeid tööle asunud kolleege. Tavapäraselt on väikemates

meeskondades juht ka mentor, kes toetab töötajate professionaalset arengut. Ka oma

motivatsioonikirjas on L.S välja toonud mitmed meeskonna juhtimisega seotud kogemused:

“Täna kuulub minu juhitavasse meeskonda 7 noorsootöötajat ja 1 NEET noortele

spetsialiseerunud noorte heaolu spetsialist. Minu meeskond on minu vägi ehk ennast

defineerin tugeva taustajõuna, kes seisab valla noorsootöö jõudsa arengu eest, tegeleb

arendustöödeks vajalike ressursside leidmisega ja infovahetusega, kuhu kuuluvad nii teised

allasutuste juhid, kogukonnad, noored kui ka otsustajad.“.

1.3 Rakendusüksuse seisukoht

Rakendusüksuse hinnangul ei muuda toetuse saaja eelnevad selgitused käesoleva rikkumise

asjaolusid ega järeldusi ning ei anna alust finantskorrektsioonist loobumiseks.

Vastavalt RHS §-le 3 on hankija kohustatud järgima riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, sh

tegutsema hanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt, kohtlema kõiki

isikuid võrdselt ja jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke

eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

Käesoleval juhul on hankija kaldunud kõrvale konkursiteates seatud oma enda tingimustest ja

kvalifitseerinud tingimustele mittevastavad kandideerijad, mistõttu ei ole toetuse saaja

kvaliteedimentorite teenuse hanke läbiviimisel järginud RHS § 3 p-des 1 ja 2 sätestatud

läbipaistvuse ja kontrollitavuse ning isikute võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Olukorras, kus hankija leiab pärast pakkumuste esitamist, et konkursiteatesse lisatud mentorile

seatud kvalifitseerimise tingimus ei ole antud hankes vajalik ja et mentoriks sobiks ka ilma nõutud

koolituse ja kogemusega isik ning et lõplik valik tehakse teises etapis, isikuomaduste põhjal, ei

anna alust hankijale pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist konkursiteates kehtestatud

tingimuste muutmiseks. Kui toetuse saaja hinnangul sobib mentoriks ka kandidaat, kes on

mentorikoolituse ja selle kogemuse asemel läbinud coachingu koolituse ja omab vastavat

kogemust, siis oleks hankija pidanud vastava info ka konkursikutses välja tooma. Samuti info, et

mentorkoolituse läbimine ei ole takistuseks kandideerimisel või, et sobib ka kandidaat, kes on juht

ja kes on juhendanud mitmeid tööle asunud kolleege. Konkursiteates puudus samuti info, et

kandidaate hinnatakse esmalt vastavalt nõutud pädevustele ja seejärel vestlusel selguvate

isikuomaduste põhjal. Kuna isikuomadusi konkursiteates ei olnud kirjeldatud, siis ei ole tegemist

objektiivse hindamiskriteeriumiga.

Rakendusüksus leiab, et hankija ei ole käitunud riigihanke läbiviimisel läbipaistvalt ega ole

kohelnud võrdselt kõiki potentsiaalseid pakkujaid, sõlmides lepingud kandideerijatega, kes ei

vastanud konkursiteates kehtestatud tingimustele ning luues sellega edukaks tunnistatud

kandideerijatele võrreldes teiste potentsiaalsete kandideerijatega soodsama olukorra, mistõttu ei

ole teada, milliseks oleks võinud kujuneda kandideerijate ring ja hanke tulemus, kui hankest

huvitatud isikud oleksid teadnud, et isegi kui on olemas konkursiteates nõutud pädevused, siis

lõpliku valiku teeb hankija kandidaadi isikuomaduste põhjal ja kui puudus mentorkoolitus ja

kogemus, siis selle läbimise võimalus antakse hiljem või, et mentorkoolitus asemel võib olla

coachingu koolitus ja kogemus või, et piisab vaid juhi kogemusest, kes on juhendanud tööle

tulevaid kolleege.

Euroopa kohus on kohtuasjas nr C-27/15 (vt p-d 36-37) selgitanud, et ühelt poolt nõuab võrdse

kohtlemise põhimõte, et pakkujatel oleksid pakkumuste koostamisel võrdsed võimalused ja eeldab

seega, et need pakkumused esitatakse kõigi pakkujate jaoks samadel tingimustel. Teisalt, selle

põhimõtte paarilise, läbipaistvuse tagamise kohustuse põhieesmärk on ennekõike välistada oht, et

hankija teatud pakkujaid või teatud pakkumusi soosiks või tegutseks nende suhtes omavoliliselt.

See kohustus eeldab, et kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord oleks nii hanketeates

kui ka hankedokumentides sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt, võimaldamaks ühelt poolt

kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult tähelepanelikel pakkujatel mõista nende täpset ulatust

ja nendest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt võimaldaksid hankijal kontrollida, kas pakkujate

esitatud pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse hankemenetluse tingimustele.

Seega on nii võrdse kohtlemise kui läbipaistvuse ja kontrollitavuse põhimõtte seisukohalt oluline,

et pakkujad teaksid täpselt hanke tingimusi, et menetlus oleks läbipaistev ja kontrollitav ka

kolmandate isikute poolt. Toetuse saaja peab hanke läbi viima selgete ja üheste reeglite alusel,

mille järgimine on nii sisu kui vormi poolest tagantjärgi tuvastatav. Olukord, kus hankija kaldub

kõrvale omaenda kehtestatud reeglitest, ei ole eelkirjeldatud põhimõtetega kooskõlas.

Ka kohtuasjades nr C-42/13 ja C-496/99 on Euroopa Kohus rõhutanud, et hankemenetluse võrdse

kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega seondub hankija kohustus rangelt kinni pidada just

hankija enda kindlaksmääratud tingimustest. Hankija peab hankija piisava hoolsusega jälgima, et

nii hankes osalevad pakkujad kui nende esitatud pakkumused ka tegelikkuses vastaksid riigihanke

alusdokumentides kehtestatud tingimustele.

Eelnevast tulenevalt on rakendusüksus seisukohal, et kvalifitseerides tingimustele mittevastavad

kandideerijad, on kandideerijate K.O, K.K ja L.S kvalifitseerimine ja edukaks tunnistamine

vastuolus RHS § 3 punktides 1 ja 2 sätestatud üldpõhimõtetega. Seega on toetuse saaja rikkunud

talle TAT punktis 11.1 ja ÜM2022 § 11 lõikes 1 pandud kohustust järgida hangete korraldamisel

RHS-is sätestatud nõudeid.

1.4 Rikkumisele kohalduv finantskorrektsiooni määr 10%-i

ÜM2022 § 34 lg 1 punkti 2 kohaselt teeb rakendusüksus finantskorrektsiooni otsuse, kui toetuse

saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu

abikõlblikkust. Vastavalt ÜM2022 § 35 lõikele 1 kui finantskorrektsiooni otsuse tegemisel ei ole

võimalik kohustuse või nõude täitmata jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust

hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju,

vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise raskusest 2, 5, 10, 25, 50, 75 või 100 protsenti tegevusele

eraldatud toetusest sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui

ÜM2022 on sätestatud teisiti. ÜM2022 § 36 alusel kohaldatakse riigihankega seotud rikkumise

korral ÜM2014 §-e 22–229.

Eeltoodud rikkumise osas esinevad ÜM2014 § 228 toodud asjaolud, mille kohaselt, kui alla

riigihanke piirmäära riigihanke korraldamisel rikutakse riigihangete seadust, kohaldatakse

sõltuvalt rikkumise raskusest ja ulatusest rikkumisega seotud hankelepingu osale ÜM2014 § 21

lõikes 1 nimetatud finantskorrektsiooni määra 2, 5, 10 või 25 protsenti, välja arvatud juhul, kui

rikkumine on üksnes formaalne.

Hoolimata asjaolust, kas hankija kvalifitseeris ja tunnistas edukaks kandideerijad K.O, K.K ja L.S

tahtlikult või hooletusest, said isikud K.O, K.K ja L.S teiste konkursil osalemisest huvitatud

isikutega võrreldes eelise, sest nad kvalifitseeriti ja nendega sõlmiti lepingud, kuigi

konkursitingimuste kohaselt pidanuks nad konkursist kõrvale jääma. Kui rikkumise tulemuseks on

lepingu sõlmimine sellise kandideerijaga, kes ei vastanud konkursiteates sätestatud

kvalifitseerimisnõuetele ja kellega ei oleks pidanud lepingut sõlmima, siis on ilmne, et tegemist

on raske rikkumisega. Käesoleval juhul ei ole teada, milliseks oleks kujunenud kandideerijate ring,

kui potentsiaalsed kandideerijad oleksid saanud arvestada, et konkursiteates mentorkoolituse ja

kogemuse tingimus ei pea olema täidetud. Seega pole välistatud, et hankes osalejate ring oleks

olnud suurem ja kandideerinud oleks veelgi sobivamad ja pädevamad isikud. Sellest tulenevalt

pole toetuse saaja taganud struktuuritoetuse säästlikku ja läbipaistvat kasutamist ning Euroopa

Liidu finantshuvisid on kahjustatud.

Rakendusüksuse hinnangul otsuses kirjeldatud rikkumise olulisust ja raskust hinnates on

proportsionaalne rakendada finantskorrektsiooni määra 10%. Määra vähendamisel on

rakendusüksus võtnud arvesse, et pooltega lepingusse saanutest on õigustatult sõlmitud lepingud.

Sellega, et hankija on kvalifitseerimistingimusi muutnud peale pakkumiste esitamist kandidaatide

valiku etapis, ei ole ta taganud kandideerijatele võrdseid võimalusi konkursil osaleda, mis on

omakorda mõjutanud võimalike pakkujate ringi. Teisisõnu, kuna konkursitingimused olid

kõikidele huvilistele avatud, siis ei ole välistatud, et mõni huvitatud isik jättis vaidlusaluste

kvalifitseerimise tingimuste tõttu konkursil osalemata, kuid kes oleks olnud sobivam ja pädevam

kandidaat võrreldes isikutega, kes pääsesid hankelepingusse rikkumise tulemusel. Rakendusüksus

arvestab ka asjaolu, et kandideerijate seas olid ka kandidaadid, kelledel oli olemas nõutud

mentorkoolitus ja kogemus, kuid keda isikuomaduste tõttu ei valitud. Seetõttu ei ole

rakendusüksuse hinnangul õigustatud ka 10%-lisest finantskorrektsioonist madalama

finantskorrektsiooni rakendamine.

Rakendusüksus selgitab, et riigihangete rikkumiste korral ei ole üldjuhul võimalik konkreetset

kahjusummat välja arvutada, kuna tegemist on potentsiaalse ja teoreetilise (kaudse) kahjuga, mis

võib tekkida õigusnormi rikkumisel ja konkreetsete asjaolude põhjal loetakse rikkumine

tõendatuks. Eeltoodud põhimõtteid toetab ka Euroopa Kohus, selgitades kohtasjades nr C-743/18

ja C-406/14, et hanketingimuste rikkumise korral ei ole konkreetse finantsmõju tõendamine nõutav

ja see ei pea olema nähtav. Piisab sellest, kui asjasse puutuva fondi eelarve mõjutamise võimalus

ei ole välistatud.

1.5 Finantskorrektsiooni summa ja projekti eelarve vähendamine

Kvaliteedimentorite kulusid on projektis kajastatud tegevuse 2.1.1 „Noortevaldkonna kvaliteedi

arendamine ja noorte kaasamine“ raames kokku summas 21783,50 eurot, sh makstud summas

6535,02 eurot (KD-d nr 456, 458, 459, 465, 466).

Lähtuvalt otsuse punktist 1.4 loeb rakendusüksus loetletud KD-des projekti tegevuse 2.1.1 raames

kajastatud kvaliteedimentorite teenuse kuludest abikõlbmatuks kuluks 2178,35 eurot (21783,50

*10%).

ÜSS § 29 lõike 3 kohaselt võib tagasimaksmisele kuuluva toetuse tasaarveldada sama projekti

raames väljamaksmisele kuuluva toetusega. Eeltoodust tulenevalt tasaarveldab rakendusüksus

toetuse saajale järgnevat väljamakstavat toetuse summat ehk vähendab seda tagasimakstava

653,50 euro võrra (10% 6535,02-st).

ÜM2022 § 37 lõike 3 kohaselt vähendatakse finantskorrektsiooni otsuse tegemisel toetust ning

omafinantseeringut vastavalt makse tegemise ajal kehtivale toetuse proportsioonile. ÜM2022 § 37

lõike 4 alusel vähendab rakendusasutus finantskorrektsiooni otsuse alusel toetuse andmise

tingimuste käskkirjaga kinnitatud abikõlblike kulude eelarvet.

2. Toetuse saaja ärakuulamisõiguse tagamine

Tulenevalt ÜSS § 13 lg 2 punktist 3 annab rakendusüksus enne finantskorrektsiooni otsuse

tegemist võimaluse toetuse saajal esitada oma seisukohad. Rakendusüksus edastas 05.08.2025

toetuse saajale finantskorrektsiooni otsuse eelnõu, paludes esitada omapoolne seisukoht antud

otsuse kohta hiljemalt 19.08.2025. Toetuse saaja teavitas 07.08.2025, et tal puuduvad

finantskorrektsiooni otsuse osas vastuväited.

3. Otsuse resolutsioon

Võttes arvesse eelkirjeldatud asjaolud ja põhjendused ning tuginedes käesolevas otsuses

väljatoodud õiguslikele alustele, rakendusüksus

otsustab:

1. lugeda projekti „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-

staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ raames abikõlbmatuks kuluks 2178,35

eurot, millest toetus moodustab 100%;

2. vähendada KD-des nr 577, nr 578 ja nr 580-583 kvaliteedimentoritega seotud abikõlblikke

kulusid 10% võrra ehk kokku summas 1524,85 eurot;

3. nõuda toetuse saajalt tagasi KD-s nr 456, 458, 459, 465, 466 alusel väljamakstud toetus

summas 653,50 eurot;

4. tasaarveldada käesoleva otsuse resolutsiooni punkti 3 alusel tagasinõutav summa

menetluses olevate kuludokumentide arvelt, vähendades täiendavalt väljamakstavat toetust

653,50 euro võrra;

5. teha rakendusasutusele ettepanek vähendada projekti tegevuse 4.1.1 „Noortevaldkonna

kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ summas 2178,35 eurot.

Otsuse peale on õigus esitada ÜSS § 31 lg 1, § 32 lg 3 ja haldusmenetluse seaduse § 75 kohaselt

vaie rakendusüksusele 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil isik sai või oleks pidanud otsusest

teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Sams

toetuste rakendamise osakonna juhataja

Koostaja: Liivika Põder

5917 7036

[email protected]