MTÜ Nelja Valla Kogu ühisstrateegia 2023-2027+ muudatuste heakskiitmine

Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 24.05.2023 ja muudatustega 04.06.2025

Kehtiv alates 1.01.2024

MTÜ NELJA VALLA

KOGU ÜHISSTRATEEGIA

2023–2027+

1

SISUKORD

SISUKORD ........................................................................................... 1

1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 2

2. TEGEVUSPIIRKONNA VÄLJAKUTSED JA ARENGUEELDUSED ............. 3

3. STRATEEGIA ..................................................................................... 5

3.1 Visioon 2027+ ............................................................................................................. 6

3.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed............................................................................. 6

3.2.1 Kogukondade toetamine ...................................................................................................... 6

3.2.2 Ettevõtluse arendamine ....................................................................................................... 8

3.2.3 Piirkonna arendamine (ühisprojektide meede) ................................................................... 10

3.2.4 Sotsiaalse kaitse suurendamine (Euroopa Sotsiaalfond+ meede) ........................................ 12

3.2.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede) .......................................................................... 14

3.3 Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus..................................................................15

3.4 Seosed teiste arengudokumentidega ....................................................................... 16

4. STRATEEGIA ELLUVIIMINE .............................................................. 20

4.1 Organisatsiooni juhtimine ja arendamine ................................................................. 20

4.2 Rahastamiskava ....................................................................................................... 21

4.3 Rakenduskavad ........................................................................................................ 22

4.4 Taotlemine ............................................................................................................... 22

4.5 Taotluste hindamine ................................................................................................ 23

5. STRATEEGIA SEIRE ......................................................................... 30

5.1 Seire korraldus ......................................................................................................... 30

5.2 Strateegia muutmine ................................................................................................ 31

LISAD ................................................................................................ 32

Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs .................................................................................... 32

Lisa 2. Strateegia koostamise protsess ........................................................................... 32

2

1. SISSEJUHATUS

MTÜ Nelja Valla Kogu (NVK) on Harku, Saku, Saue ja Kiili omavalitsusi, vabaühendusi ja

ettevõtteid koondav avalikes huvides tegutsev organisatsioon. NVK on LEADER-määruse1

mõistes kohalik tegevusrühm, mille piirkond on määratletud nelja omavalitsuse

territooriumiga2. NVK põhikirjaliseks eesmärgiks on kohaliku elu arendamine, maaelu ja

külade säilimisele, taaselustamisele ja säästvale arengule kaasaaitamine, sealhulgas kohaliku ettevõtluse, teeninduse, hariduse, kultuuri, turisminduse ja tööhõive eelduste arendamine ning tegevuspiirkonna elanike heaolu suurendamine. 2022. a juuli seisuga oli NVK-l 47 liiget.

Tegevuspiirkond (623,6 km2) asub Harjumaa lääne-, edela- ja lõunaosas, piirnedes Tallinna linnaga. NVK tegevuspiirkonnas elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2022. a seisuga 47 463 inimest. Kümne aastaga on elanike arv kasvanud 9 tuhande inimese võrra.

LEADER-programmi vahendite kasutuselevõtuks perioodil 2023–2027 peavad kohalikud tegevusrühmad, mida Eestis on kokku 26, koostama strateegia. Strateegia peab tuginema piirkonna väljakutsetele ja arengueeldustele, võttes arvesse elanikkonna soove ja ootusi.

Samuti peab see LEADER-põhimõtetest3 ja sekkumise üldeesmärgist:

■ Maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine

NVK strateegia on suunatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 erieesmärgi nr 8 (edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust) saavutamisele.

Strateegia koostamist alustati piirkonna ettevõtjate, kolmanda sektori organisatsioonide esindajate, kohalike omavalitsuste ja teiste asjast huvitatud isikute koosloomes (Lisa 2. Strateegia koostamise protsess) 2022. a märtsis. Vajaliku sisendi saamiseks korraldati mitmesuguseid arutelusid ja koostati eraldiseisva dokumendina tegevuspiirkonna analüüs (Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs).

NVK strateegia koosneb kolmest osast. Esimeses osas on välja toodud piirkonna strateegia – visioon, eesmärgid ja toetusmeetmed. Teine osa sisaldab strateegia elluviimise kirjeldust – rahastamiskava, taotlusvoorude ja hindamise korraldus, hindamiskriteeriumid. Kolmas osa keskendub seiresüsteemi kirjeldusele.

Koostajad avaldavad siirast tänu kõigile strateegia valmimisse panustajatele!

Strateegia jõustub 1.01.2024.

1

https://www.riigiteataja.ee/akt/103022022032 (külastatud 9.12.2022) LEADER – Liaison Entre Actions de

Développement de l'Économie Rurale (seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel).

2 Saue vallast kuulub NVK tegevuspiirkonda 18 asustusüksust (2017. a haldusreformieelne Saue vald, v.a Laagri

alevik, ja Saue linn).

3 Põhimõtted: 1) piirkonnapõhine lähenemine, 2) altpoolt tulev algatus, 3) avaliku ja erasektori partnerlus, 4)

uuendusmeelsuse soosimine, 5) integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine, 6) võrgustikutöö soosimine, 7) koostöö edendamine

3

2. TEGEVUSPIIRKONNA VÄLJAKUTSED JA ARENGUEELDUSED

Tegevuspiirkond (623,6 km2) asub Harjumaa (4328 km2) lääne-, edela- ja lõunaosas, piirnedes Tallinna linnaga. Piirkond hõlmab nelja kohaliku omavalitsuse territooriumeid – Harku, Kiili, Saue ja Saku, sh Harku, Saku ja Kiili valda tervikuna, Saue valla endise Saue linna ja Saue valla ala (v.a Laagri alevik ning endise Kernu ja Nissi valla külad), moodustades Harjumaast 14,4% (Joonis 1).

Joonis 1. NVK tegevuspiirkonna kaart

4

Tegevuspiirkonna omavalitsustes elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2022. a seisuga 58 644 inimest, neist NVK tegevuspiirkonnas 47 463 inimest. Piirkonna territooriumi suuruseks on 623,6 km2 ning keskmiseks asustustiheduseks on u 75 inimest km2 kohta. Asustustihedus ületab Eesti keskmist kahe ja poole kordselt.

Piirkonna ühisteks nimetajateks on Vääna jõgi, mis saab alguse Paekna külast Kiili vallast, suubudes Lohusalu lahte Harku vallas, ja Tallinna linna lähedus. Viimasega kaasnevad piirkonna omavalitsustele sarnased probleemid ja võimalused. Ühisteks probleemideks on elanikkonna kiire juurdekasv ja sellest tulenev vajadus sotsiaalse taristu kiireks arendamiseks, samuti nõrgad kogukondlikud sidemed, sest reeglina on elanike puhul tegemist inimestega, kes on ühes kohas lühikest aega elanud.

Võimalused on samuti seotud pealinna lähedusega – nii avalikud kui erateenused on lühikese sõidu kaugusel. Samas on seetõttu ettevõtjatel vähe motivatsiooni arendada välja kohapealseid teenuseid. Need aspektid ilmnevad selgelt ka piirkonna tugevuste ja nõrkuste analüüsis.

Piirkonna peamised tugevused on:

■ Elanikkond on kasvav ja üldiselt jõukas.

■ Looduskeskkond on mitmekesine ja pakub palju tegevusvõimalusi.

■ Omavalitsused on majanduslikult heal järjel – neil on võimekus teha investeeringuid

■ Kogukonnad on olemas ja toimivad, olemas on vajalik taristu kogukondade tegevuseks.

■ Tallinna linna lähedus tagab töökohtade ja teenuste kättesaadavuse.

Nõrkusteks on seevastu:

■ Tallinna linna lähedus, mis ei motiveeri kohapealseid teenuseid arendama, arengust hoolimata tuntakse kohapealsetest teenustest puudust.

■ Uusarenduste kogukondlik identiteet on nõrk; kogukondade eestvedajaid on vähe, ja neil puudub toetav tugisüsteem. Kogukondade valmisolek kriisideks on puudulik.

■ Vaba aja veetmise võimalusi (sh huvitegevust) ei ole piisavalt.

■ Ajaloolisi piirkondi pole piisavalt eksponeeritud.

Seega vajavad toetamist kogukonnad (investeeringud, vaba aja veetmise taristu, sidusus), tark mikro- ja väikeettevõtlus (teenused, lisandväärtus, piirkonna atraktiivsus) kogukondade ja ettevõtete areng (kogukondade eestvedajad, sektoriteülene ühis- ja arendustegevus) kogukondade, sh ettevõtete teadmised ja oskused (koostöö, võrgustumine, arendustegevus) ja sotsiaalne sidusus. Läbivate teemadena on olulised (uuenduslikkus, koostöisus ja kestlikkus (rohelisus).

Piirkonda mõjutavad ka välised tegurid (võimalused ja ohud), millest peamised on seotud uute trendide (rohelise mõtteviisi juurdumine ja tehnoloogia areng), mitmesuguste kriiside (energia, julgeolek, majandus, tervis), elanike arvu kasvust tingitud survega taristule ja ressurssidele ning kogukondliku sidususe vähenemisega.

5

3. STRATEEGIA

MTÜ Nelja Valla Kogu strateegia koostamisel on arvestatud LEADER-sekkumise üld- ja erieesmärke, tegevuspiirkonna analüüsi, mitmete aruteluseminaride sisendit ning juhtrühma ettepanekuid, samuti on lähtutud teistest piirkonda puudutavatest riikliku ja kohaliku tasemega arengudokumentidest.

Strateegia koosneb visioonist (üldistav kirjeldus soovitud tulevikust), eesmärkidest (kirjeldus konkreetse valdkonna soovitud tulevikust), tulemusnäitajatest (eesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad), meetmetest (eesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevuste

kogum)4 ning väljundnäitajatest (meetmete elluviimist mõõtvad ja eelistusi esile toovad5

näitajad).

Seejuures võib eesmärgi täitumist mõõta mitme näitajaga. Igale eesmärgile vastab aga üks konkreetne meede, millel omakorda võib olla mitu väljundnäitajat.

Nelja Valla Kogu strateegia sisaldab viite eesmärki ja neile vastavaid meetmeid (Tabel 1). Üldjoontes järgib strateegia eelmise perioodi lähenemist, kuna sotsiaalmajanduslik olukord ja väljakutsed on sarnase iseloomuga. Erinevusena on kogukondade eesmärgi alla ühendatud nii investeeringud kui ühistegevused ning lisandunud on Euroopa Sotsiaalfond+ eesmärk.

Tabel 1. MTÜ Nelja Valla Kogu strateegia ülesehitus

Visioon

Kogukondade toetamise eesmärk

Eesmärgi tulemusnäitajad Kogukondade toetamise meede

Meetme väljundnäitajad

Ettevõtluse arendamise eesmärk

Eesmärgi tulemusnäitajad Ettevõtluse arendamise meede

Meetme väljundnäitajad

Piirkonna turundamise eesmärk

EESMÄRGI tulemusnäitajad Piirkonna turundamise meede

Meetme väljundnäitajad

Sotsiaalse kaitse eesmärk

Eesmärgi tulemusnäitajad Sotsiaalse kaitse meede

Meetme väljundnäitajad

LEADER-koostöö eesmärk

Eesmärgi tulemusnäitajad LEADER-koostöö meede

Meetme väljundnäitajad

4

LEADER-i kontekstis on tegevusteks taotlejate poolt esitatavad projektid.

5 Iseloomustavad, milliseid teemasid meetmete puhul oluliseks peetakse (kohalike ressursside väärindamine,

noorte kaasamine jms) – soovitakse taotlusi, mis panustavad ühte või mitmesse väljundnäitajasse.

6

3.1 Visioon 2027+

Nelja Valla Kogu tegevuspiirkond on heakorrastatud, turvaline, nutikas, keskkonnahoidlik ja külalislahke elupaik.

3.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed

3.2.1 Kogukondade toetamine

Eesmärk nr 1: Piirkonnas on võimalusterohke ja turvaline elukeskkond

Tegevuspiirkond on eelmise strateegiaperioodi vältel jõudsalt arenenud, mida kinnitab ka ligikaudu veerandi võrra kasvanud noorepoolne elanikkond. Juurde on rajatud mitmeid elamupiirkondi, kaasnevat taristut ja avalikke teenuseid (lasteaiad, koolid jms). Tegevuspiirkonna omavalitsused on tulukad, olles võimelised suuremahulisteks investeeringuteks.

Teisalt on elanikkonna kasv olnud kiirem kogukondade arengust, mille kujunemine on pikaaegne protsess. Samuti pole hiljuti piirkonda kolinute vahel jõudnud tekkida püsivamaid sidemeid. Kuna elanikke on palju ( enam kui 47 tuhat), on vaja rohkesti mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi jms. Kõigega ei suuda omavalitsused toime tulla, samuti tunnetavad kogukonnad ise paremini, mida neil enim tarvis on. Seetõttu on otstarbekas toetada kogukondi vajalike investeeringute tegemisel.

Kiire arendustegevus on lisaks teatavatele puudujääkidele elukeskkonnas ja kogukondades toonud kaasa kartuse looduskeskkonna kahjustumise osas. Seetõttu on vajalik võimaldada kogukondadele looduskeskkonna seisundit parandavaid tegevusi.

Uue teemana on tõusetunud siseturvalisus ja kriisideks valmisolek. On loomulik, et riigil ja omavalitsustel on olemas vajalikud plaanid, kuid ka kogukonnad ise peavad suutma toime tulla.

Tabel 2. Eesmärgi nr 1 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas

Projektide elluviijate hinnang tulemustele

Ei ole mõõdetud

Elluviijad peavad projekte vajalikeks ja tulemuslikeks

Intervjuud projektide elluviijatega

Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27)6

0 5 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)

6

Siin ja edaspidi: R... viitab ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava kohustuslikule seirenäitajale.

7

Nende maapiirkondade elanike osakaal, kes saavad kasu paremast juurdepääsust teenustele ja taristule ühise põllumajanduspoliitika toetuse kaudu (R.41) (kasusaajate arv)

07 20% (u 9 tuhat tegevuspiirkonna elanikku)

Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)

Tabel 3. Meede nr 1: kogukondade toetamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 45%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel

Toetatavad tegevused8 ■ Investeeringud avalikku ruumi ning avalikuks kasutuseks mõeldud ehitistesse, rajatistesse, taristusse, sisustusse ja seadmetesse, sh keskkonnasäästlikesse lahendustesse

■ Investeeringuga seotud järelevalvetegevused

■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest

■ Investeeringud looduskeskkonna säilitamisse ja parandamisse

■ Kohapealsete vaba aja veetmise võimaluste (huviringid, sporditegevus jms) loomine või arendamine (investeeringud põhivarasse ja väikevahenditesse)

■ Siseturvalisuse tõstmine, sh kogukondade kriisideks valmisoleku tagamine (investeeringud)

Mittetoetatavad tegevused9 ■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina

■ Kinnistu ost

■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

■ Projektijuhtimine

Toetuse saajad Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas tegutsevad:

■ Kolmanda sektori organisatsioonid

■ Omavalitsused

Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks

■ Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt põhjendada selle kestlikkust, kui toetuse summa ületab 10 000 eurot10

Toetussummad (EUR) ■ Minimaalne: 3000

7

Mõõtmist alustatakse käesoleva strateegia elluviimisega ehk hinnatakse konkreetse strateegia mõju

elanikkonnale.

8 Lubatud on ka kasutatud seadmete soetamine.

9 Läbivalt kõikide meetmete puhul: mittetoetatavad on ka kõik meetme määruses loetletud

mitteabikõlblikud tegevused.

10 Kestlikkust tuleb põhjendada iga projekti puhul, kuid suuremahulisemate korral on tarvis olla detailsem. Vaja

ei ole koostada eraldiseisvat dokumenti, vaid käsitleda teemasid (kasutajad, tulud, kulud, sotsiaalmajanduslik mõju jms) taotluses.

8

■ Maksimaalne: 200 000 (iga aastase rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat muuta)

Toetuse määr ■ Kuni 90%

Väljundnäitajad ■ Uute vaba aja veetmise võimaluste arv

■ Täiendatud vaba aja veetmise võimaluste arv

■ Keskkonnasäästlike lahenduste arv

■ Turvalisust tõstvate projektide arv

■ Looduskeskkonda parandavate projektide arv

■ Looduskeskkonnale ligipääsu parandavate projektide arv

3.2.2 Ettevõtluse arendamine

Eesmärk nr 2: Piirkonnas on tark mikro- ja väikeettevõtlus ning vajalikud teenused

Asulate kasvamisega on kaasnenud ka seal osutatavate teenuste hulk. See on omakorda vähendanud vajadust iga kord pealinna sõita. Samas ei ole teenuseid siiski veel piisavalt, seda eriti Tallinnast kaugemale jäävates asulates. Seetõttu on sarnaselt eelmisele perioodile vajalik toetada teenuste arendamist esmajoones peamistes Tallinnast väljaspool asuvates tõmbekeskustes.

Tallinnasse on koondunud suur osa Eesti teadlastest ja tippettevõtetest. Seega on pealinna lähedus hea võimalus kasutada sealset oskusteavet. Samuti on kättesaadavad kõik peamised ekspordikanalid. Seetõttu on mõttekas toetada lisaks kohapealsete teenuste arendamisele ka tarka ettevõtlust, mis piirkonnale lisandväärtust tooks. Fookuses on mikro- ja väikeettevõtlus, kellel vajaliku arenguhüppe sooritamiseks ressursse napib.

Piirkonna tugevuseks on mitmekesine ja kaunis loodus. Leidub metsi, rabasid, mereranda jpm. Samuti on piirkonnas turismiobjekte, mille potentsiaal on rakendamata. Teisalt on läheduses (Tallinnas) olemas suur hulk potentsiaalseid külastajaid. Seega on piirkonna jaoks tegemist kasutamata võimalusega. Toetamist vajavad mitmed turismi-, sh pärandkultuuri objektid.

9

Tabel 4. Eesmärgi nr 2 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas

Toetust saanud ettevõtete müügitulu kasv11 012 20% Äriregister

Toetust saanud ettevõtete lisandväärtuse kasv töötaja kohta13

0 20% Äriregister

Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27)

0 3 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) projektides toetatud uued töökohad (R.37)

0 3 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)

ÜPP toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39)

0 15 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)

Tabel 5. Meede nr 2: ettevõtluse arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 30%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel

Toetatavad tegevused ■ Investeeringud põhivarasse (taristusse, hoonetesse, seadmetesse, tarkvarasse jms), sh keskkonnasäästlikesse lahendustesse kohapealsete toodete ning teenuste loomiseks või arendamiseks ja mikrotootmise edendamiseks

■ Investeeringud turismiobjektidesse (taristu, hooned, rajatised jms), sh kultuuri- ja ajaloopärandi taastamine, objektidele ligipääsetavuse tagamine

■ Investeeringuga seotud järelevalvetegevused

■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest

Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina

■ Kinnistu ost

■ Projektijuhtimine

■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

Toetuse saajad Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas tegutsevad:

■ FIE-d

11

Taotlemise aasta ja projekti elluviimisele järgneva aasta võrdlusena.

12 Algtase on 0, kuna mõõdetakse toetuse ergutavat mõju toetuse saajale.

13 Taotlemise aasta ja projekti elluviimisele järgneva aasta võrdlusena.

10

■ Mikro- ja väikeettevõtted14

■ Kolmanda sektori organisatsioonid, kui nende tegevus on suunatud ettevõtlusele (näiteks ettevõtete liidud)

Toetust ei saa taotleda meetme määruses loetletud välistatud tegevusaladele

Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas

■ Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt kirjeldada äriplaani, kui toetuse summa ületab 10 000 eurot15

Toetussummad (EUR)16 ■ Minimaalne: 3000

■ Maksimaalne: 75 000 (iga aastase rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat muuta)

Toetuse määr ■ Kuni 60%

Väljundnäitajad ■ Uute töökohtade arv

■ Uuenduslike projektide arv

■ Uute või arendatud teenuste arv

■ Uute või arendatud toodete arv

■ Keskkonnasäästlike lahenduste arv

3.2.3 Piirkonna arendamine (ühisprojektide meede)

Eesmärk nr 3: Piirkonnas on järjepidevalt arenevad kogukonnad ja ettevõtted

Tegevuspiirkonnas leidub aktiivseid kogukondi, kes panustavad järjepidevalt elukeskkonna arendamisse. Samas on tegemist hästi kiiresti kasvava elanikkonnaga piirkonnaga, kus uutel elanikel puudub kohaliku kogukonnaga seos. Samuti on nõrkusena välja toodud, et kogukondade eestvedajaid on siiski vähevõitu. Seetõttu on vajalik panustada kogukondade arendamisse, sh uute elanike kaasamisse ja aktivistide järelkasvu loomisse.

Samuti vajab toetamist ettevõtete arendustegevus. Lisaks investeeringutele on tarvis toetada ka muid tegevusi, nagu näiteks turundus.

Et piirkonnas oleks tervikuna hea elada, on tarvis kompleksset lähenemist – toetada ettevõtete ja kogukondade investeeringuid, aga ka mitmesuguseid ühis- ja arendustegevusi.

14

Mikroettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 10 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 2

miljonit eurot. Väikeettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 50 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 10 miljonit eurot (https://single-market-economy.ec.europa.eu/smes/sme-definition_en).

15 Taotluses, mitte eraldi dokumendina (visioon, kliendid, müügitulu prognoos, turundus, tasuvus jms).

16 Toetus võib olla vähese tähtsusega abi.

11

Tabel 6. Eesmärgi nr 3 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase Sihttase Allikas

ÜPP toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39)

0 3 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)

Toetatud sotsiaalse kaasamise projektidega hõlmatud isikute arv R.42)

0 300 Projektide elluviijate tagasiside (e-PRIA)

Tabel 7. Meede nr 3: piirkonna arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 15%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel

Toetatavad tegevused Kogukondadele suunatud:

■ Elanikkonna teadmiste ja oskuste tõstmine (koolitused, seminarid, õppereisid jms)

■ Võrgustike loomine

■ Kogukonna eestvedajate järelkasvu loomine

■ Immateriaalse pärandi säilitamine (meedia, materjalid, sündmused)

■ Sündmuste korraldamine

■ Projektijuhtimine

Ettevõtetele suunatud

■ Teenuste ja toodete arendamine

■ Koolitustegevus

■ Turundus

■ Sündmuste korraldamine

■ õppereisid

Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringud

■ Kinnistu ost

■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

■ Projektijuhtimine ettevõtetest taotlejate puhul

Toetuse saajad Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas tegutsevad:

■ Kolmanda sektori organisatsioonid, sh kohalik tegevusrühm

■ FIE-d

■ Mikro- ja väikeettevõtted

Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kodu tegevuspiirkonnas või peab tegevus olema suunatud tegevuspiirkonna hüvanguks

■ Projekti, mille põhisisuks on turundus, koosseisus tuleb esitada turundusplaan17

17

Taotluses, mitte eraldiseisva dokumendina (sihtgrupid, kanalid, tegevused, oodatavad tulemused,

mõõdikud jms)

12

Toetussummad (EUR) ■ Minimaalne: 3000

■ Maksimaalne: 50 000 (iga aastase rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat muuta)

Toetuse määrad ■ Kuni 90% kasumit mittetaotlevate projektide puhul

■ Kuni 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

Väljundnäitajad ■ Kaasatud organisatsioonide arv

■ Võrgustike arv

■ Noortealgatuste arv

■ Sündmuste arv

■ Sündmustel osalejate arv

■ Turundusprojektide arv

■ Teenuste ja toodete arendusprojektide arv

NB! Meetmest saab tegevusi ellu viia ainult ühisprojektina. Ühisprojekt on projekt, mis viiakse ellu 1–2-aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, kellest vähemalt üks ei ole kohalik tegevusrühm.

3.2.4 Sotsiaalse kaitse suurendamine (Euroopa Sotsiaalfond+ meede)

Eesmärk nr 4: Piirkond on sotsiaalselt sidus

Piirkonna elanikkond on enamjaolt noorepoolne ja hea sissetulekuga. Vanemaealine (65+) rahvastik moodustab elanikkonnast ligikaudu 10–13%, mis on märkimisväärselt riigi keskmisest väiksem. Seetõttu on sotsiaalsete probleemide suunitlus Eesti teiste piirkondadega võrreldes mõnevõrra teistsugusem (näiteks rohkem sõltuvushäireid).

Samas on selge, et ka Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas leidub neid, kes erinevatel põhjustel on kogukonna tegevustest eemale jäänud. Nendeks võivad olla üksijäänud eakad, omastehooldajad, erivajadustega või sõltuvusprobleemidega inimesed. Terve ja tervikliku kogukonna huvides on vajalik nad üles leida ja taas kogukonda kaasata. Selleks sobivad mitmesugused rohujuure tasandi lahendused, mida siinse meetme raames on kavas toetada.

Meetmega adresseeritakse mõlemat sekkumise eesmärki:

■ Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine

■ Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine

13

Tabel 8. Eesmärgi nr 4 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas

Toetatud sotsiaalse kaasamise projektidega hõlmatud isikute arv

0 750 Projektide elluviijate tagasiside

Projektide arv 0 6118 Taotlused

Tabel 9. Meede nr 4: sotsiaalse kaitse suurendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest Rahastamine toimub eraldiseisvast allikast: Euroopa Sotsiaalfond+

Toetatavad tegevused ■ Projektijuhtimine, v.a juhul, kui tegevuse elluviijaks on kohalik omavalitsus

■ Ekspertide kaasamine

■ Sihtgrupi ja tegevuse läbiviija transport

■ Sündmuste korraldamine

■ Toimetulekut säilitavad ja/või parandavad tegevused täisealiste sihtgrupile19 (teavitus- ja ennetustegevus, intervallhoiu pakkumine, psühholoogiline nõustamine, omastehooldajate nõustamine ja toetamine jne)

■ Ühiskonnagruppide sotsiaalse kaasatuse suurendamine

■ Valdkondlikud koolitused ja valdkonnas tegutsevate inimeste võrgustike loomine

■ Haridus-, sotsiaal-, tervishoiuvaldkonna ja kogukondlike teenuste integreerimine

■ Tegevuse elluviimiseks vajalike väikevahendite (seade vms, mida ei arvata organisatsiooni põhivara hulka ja mis ei ületa 15% tegevuse eelarvest) soetamine

Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringud

Toetuse saajad ■ Toetuse saaja on kohalik tegevusrühm: MTÜ Nelja Valla Kogu, kes korraldab tegevuste elluviimiseks minikonkursse

Nõuded toetuse saajale ■ Tegevuse elluviija võib olla tegevuspiirkonnas tegutsev kohaliku omavalitsuse üksus, vabaühendus või mikro- ja väikeettevõte ning kohalik tegevusrühm

■ Ei rahastata tegevusi, mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse või Töötukassa ülesandeks või mida on võimalik mõnest muust allikast finantseerida

Toetussummad (EUR) ■ Minimaalne: 1000

■ Maksimaalne: 6029

Toetuse määr 100%

Väljundnäitajad • Tegevustes osalejate arv

18

NVK tegevuspiirkonnale Euroopa Sotsiaalfond+ ja riikliku kaasfinantseeringu summa on u 367 tuhat eurot.

Arvestades, et ühe projekti maksimaalne suurus saab olla u 6000 eurot, on võimalik läbi viia u 61 projekti.

19 Täisealiseks loetakse isikut alates 16. eluaastast.

14

• Tegevuste elluviijate arv

Hindamiskriteeriumid Rakendatakse erinevaid kriteeriume võrreldes teiste meetmetega, vt ptk 3.5

3.2.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede)

Eesmärk nr 5: Piirkonnas on vajalikud teadmised ja oskused elu edendavate projektide elluviimiseks

Koostööprojektid on olulised parimate praktikate tutvustamiseks piirkonnas. Samuti aitavad need kaasa kokku lepitud oluliste teemade adresseerimisele.

Suurendamaks potentsiaalsete taotlejate algatusvõimet, jõudmaks uute sihtgruppideni ja varustamaks neid vajalike teadmiste ning oskustega, on tarvis ellu viia keskselt koordineeritud projekte.

Otstarbekas ei ole tegeleda väga paljude erinevate teemadega, kuna see killustab ressursid

ja tähelepanu. Perioodil 2024–2027+ kavas keskenduda järgmistele20:

• Loode- ja Põhja-Eesti ning Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonna turundamine koostöös teiste LEADER tegevusrühmade ja partneritega.

• Ettevõtete ja kogukondade, seejuures esmajoones noorte kaasamine ning võimestamine

• Keskkonnateadlikkuse tõstmine

• Kriisideks valmisoleku tõstmine

• Arukate külade ja kogukondade kontseptsiooni rakendamine

Tabel 10. Eesmärgi nr 5 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase Sihttase Allikas

Projektide tegevustes osalejate rahulolu

Ei ole mõõdetud Vähemalt 80% vastanutest on rahul

Uuring projektides osalenute hulgas

Tabel 11. Meede nr 5: LEADER-koostöö

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 10%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel

Toetatavad tegevused ■ Koolitused

■ Õppereisid

■ Turundus

■ Ekspertide kaasamine

20

Läbi arutatud ka peamiste partneritega: Lääne-Harju Koostöökogu, Ida-Harju Koostöökogu ja Põhja-Harju

Koostöökogu.

15

■ Projektijuhtimine

Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringud

■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

Toetuse saajad ■ Toetuse saaja on kohalik tegevusgrupp: MTÜ Nelja Valla Kogu

Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks

■ Koostööprojekti peab heaks kiitma tegevusrühma üldkoosolek

Toetussummad (EUR) ■ Otsustatakse üldkoosoleku poolt

Toetuse määr ■ Kuni 90%

Väljundnäitajad ■ Kaasatud Eesti-siseste organisatsioonide arv

■ Kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonide arv

3.3 Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus

NVK strateegia perioodiks 2023–2027 jätkab üldjoontes eelmise perioodi lähenemisega, kuna väljakutsed on jätkuvalt sarnased. Samuti on eelmine strateegia ennast õigustanud. Niisiis on ka käesoleva strateegiaga kaetud valdkonnad, mis on vajalikud maaelu edendamiseks.

Strateegias on eesmärgistatud viis teemat, mis on suunatud kahe peamise valdkonna (elukeskkond ja ettevõtlus) arendamiseks. Seejuures on arvestatud, et elukeskkond koosneb lisaks füüsilistele objektidele ka kogukondade olemasolust ja elanike ühistegevusest. Sama kehtib ettevõtluse puhul – vajadus pole toetada mitte ainult investeeringuid põhivarasse, vaid ka muid tegevusi, nagu näiteks turundus. Selleks on loodud integreeritud ühisprojekti meede, millest toetatakse nii kogukondade kui ka ettevõtete arendustegevusi.

Uue valdkonnana on lisandunud sotsiaalteemad. Toetatakse sotsiaalse kaasatuse suurendamist ja hoolduskoormuse vähendamist vastavalt ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava eesmärgile. Seejuures võivad tegevuste elluviijaiks olla kõik sektorid.

Täpsemalt on ka määratletud LEADER-koostöö teemavaldkonnad, et need toetaksid just soovitud valdkondlike eesmärkide saavutamist, ja võimestaksid potentsiaalseid taotlejaid. Sel viisil suurendatakse nende suutlikkust koostada taotlusi, mis parimal võimalikul viisil vastaksid strateegia eesmärkidele.

Toetusmeetmed on välja töötatud LEADER-lähenemise printsiibile „integreeritud ja mitut valdkonda hõlmavad meetmed“.

Nn horisontaalsete teemade (uuenduslikkus, koostöisus ja kestlikkus (rohelisus) paremaks esiletoomiseks arvestatakse neid taotluste hindamisel. Taotlused, mis panustavad ühe või enama horisontaalse teema edendamisse, saavad hindamisel rohkem punkte. Uuenduslikkust adresseerib täiendavalt ettevõtlusmeetmest toetatav tegevus „ettevõtete arendustegevus, sh teenuste ja tootearendus, teadus- ja arendustegevus, koolitused“. Sel viisil julgustatakse ettevõtjatest taotlejaid pöörama rohkem tähelepanu uute lahenduste väljatöötamisele, mitte pelgalt põhivara (asendus)investeeringutele.

16

Taotlejate lihtsuse huvides on siiski konkreetsed meetmed adresseeritud konkreetsetele sihtgruppidele. Nii saavad kogukondade meetmest toetust vabaühendused ja omavalitsused ning ettevõtlusmeetmest ettevõtted, v.a arendusmeede, mis on suunatud kõikidele sihtgruppidele. Sel viisil on tagatud toetuste sihistatus, aga ka omavaheline integreeritus.

3.4 Seosed teiste arengudokumentidega

NVK strateegia koostamisel on arvesse võetud mitmeid hierarhiliselt kõrgema tasandi (riik, maakond, kohalik omavalitsus) arengudokumente (Tabel 12). Kuigi riikliku tasandi arengudokumente on rohkesti, on siinkohal välja toodud neli peamist: 1) strateegia „Eesti 2035“ kui riigi peamine strateegiline alus, 2) ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis on LEADER-meetme aluseks, 3) ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, mis on sotsiaalvaldkonna eesmärgi aluseks ja 4) Heaolu arengukava 2023–2030 (eelnõu), mis sätestab sihid sotsiaalvaldkonnas. Eeldus on, et nimetatud dokumendid on juba arvesse võtnud teiste valdkondade püüdlusi ja poliitikaid. Seega kooskõla nendega kindlustab vastuolude puudumise ka muude dokumentidega.

Regionaalsel tasandil on välja toodud sidusus maakonna arengustrateegiaga, kohalikul omavalitsuste dokumentidega.

Tabel 12. Nelja Valla Kogu strateegia seosed teiste arengudokumentidega

Arengu- dokument

Eesmärk Nelja Valla Kogu strateegia seos

Strateegia „Eesti 2035“21

Strateegilised sihid:

1. Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene

2. Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond

3. Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

4. Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

5. Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine

NVK strateegia panustab otseselt sihtide 1–3 saavutamisse. Määratletud on eesmärgid, mis panustavad heasse elukeskkonda, tarka mikro- ja väikeettevõtlusesse ning vajalikesse teenustesse.

Euroopa Liidu ühise põllumajandus -poliitika strateegiakava 2023–202722

Erieesmärk nr 8:

■ Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas

NVK strateegia panustab kõikidesse aspektidesse:

■ Eesmärgid on tervikuna suunatud sekkumise üldeesmärgi saavutamisse – toetatakse elukeskkonda edendavaid projekte, panustatakse ettevõtluskeskkonna arengusse

21

https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia (külastatud 7.12.2022)

22 https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 (külastatud

7.12.2022)

17

ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust

LEADER-sekkumise üldeesmärk:

■ Maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine

Erieesmärgid:

■ Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu

■ Kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine

■ Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuse arendamise

■ Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ja rakendamine

■ Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine

(nii otseselt toetuste kui kaudselt ühisprojektidega) ja võimestatakse kohalikke kogukondi.

Täpsemalt:

■ Ettevõtluse arendamiseks on välja töötatud ettevõtlusmeede, innovaatilisus on üks hindamis- kriteeriumitest

■ Kogukondade võimestamine on osa elukeskkonna meetmest, samuti on LEADER-koostöö suunatud olulises osas just erinevate gruppide kaasamisele ja nende võimekuse tõstmisele

■ Teenuste kättesaadavus on adresseeritud ettevõtlusmeetmes, kus muuhulgas toetatakse vajalike teenuste arendamist

■ „Rohelisus“ on läbiva printsiibina arvestatud hindamiskriteeriumites

■ Kuvandi loomisele on otseselt suunatud LEADER-koostöö prioriteet Loode-Eesti turundamine koostöös Lääne- Harju Koostöökoguga

Ühtekuuluvus- poliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–202723

Erieesmärk k:

■ Parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet

Sekkumise eesmärgid:

■ Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine

■ Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Erieesmärgi sekkumise eesmärkide saavutamiseks on NVK strateegias määratletud eesmärk (sotsiaalse kaitse suurendamine) ja välja töötatud toetusmeede, mis on otseselt suunatud sotsiaalvaldkonna edendamisele, sh teenuste kättesaadavuse parandamisele ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele.

23

https://pilv.rtk.ee/s/j6HZp9QFAjJM7a3 (külastatud 7.12.2022)

18

Heaolu arengukava 2023–2030 (eelnõu)24

Arengukavas on sätestatud alaeesmärgid, millest kaks on seotud sotsiaalvaldkonna meetmega:

■ Nr 3: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad

■ Nr 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu

■ Nr 5: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks

Eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks on strateegias määratletud sotsiaalse kaitse suurendamise meede, mis adresseerib kõiki.

Harju maakonna arengu- strateegia 2040+ (eelnõu 25.10.2022)25

Visioon 2040+:

■ Harju maakond on Põhja-Euroopa targa majanduse süda, siin on suurepärane elukeskkond, kestlik taristu ning kiired ja mugavad ühendused kogu maailmaga.

Strateegilised eesmärgid:

■ Harju maakond on rahvusvaheliselt hinnatud uue majanduse ja innovatsiooni keskus, mille suurim väärtus on siinsed inimesed ja kogukonnad.

■ Harju maakonnas on Läänemere regiooni parim elukeskkond – turvaline, roheline, kestlik ning kaasaegsete töökohtade ja teenustega.

■ Harju maakonnas on jätkusuutlik ja tasakaalustatud maakasutus, kestlik taristu ning kiired ja keskkonnasäästlikud ühendused nii maakonna siseselt, ülejäänud Eestiga kui ka välisriikidega.

NVK strateegiat võib käsitleda kohaliku tasandi instrumendina, mis keskendub elukeskkonnale, kogukondadele ja ettevõtlusele, samuti sotsiaalsele kaasatusele. Välja töötatud toetusmeetmed aitavad saavutada maakonna tasandi eesmärke. Keskendutakse nendele teemadele, mida ka maakonna strateegia tegevussuundades on LEADER- tegevusrühmade ülesandena käsitletud.

Kiili valla arengukava 2023–203026

Valla visioon 2030 kõlab järgmiselt:

■ Kiili on Eesti kõige korrashoitum vald. Olles tihedalt lõimunud pealinnapiirkonda, on siin säilinud maalähedane puhas ja turvaline elukeskkond. Kogukonnad on ühtehoidvad ja aktiivsed. Valla asumid on heakorrastatud ja teistele Eesti piirkondadele eeskujuks. Avalikud teenused on hästi korraldatud ja hõlpsalt kättesaadavad. Ettevõtluskeskkond vastab elanike ja ettevõtjate ootustele.

Sarnaselt maakonnastrateegia elluviimise toetamisele aitab NVK strateegia kaasa omavalitsuste arengupüüdluste saavutamisele kõige madalamal, kohaliku kogukonna tasandil.

24

https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#vabariigi-valitsuse- (külastatud 6.02.2023)

25 https://www.hol.ee/706 (külastatud 7.12.2022)

26 https://www.riigiteataja.ee/akt/423092022040 (külastatud 8.12.2022)

19

Saue valla arengukava 2022–203527

Visioon aastaks 2035:

■ Küla elab, maa toidab, linn toetab – meie ühendame.

Saue vallas on kõik eluks vajalik olemas. Vallas on tugevad maapiirkonnad, kus on tagatud baasteenused ning millel on oma identiteet ja eripära. Saue linna ja Laagri aleviku teljel on kaasaegne linnaline keskkond, kuhu on koondunud spetsialiseeritud teenused, ning mille elukeskkond on mõnusalt aedlinnaline. Raudteeäärsetes kasvupiirkondades on kaasaegne taristu, mis toetab elanike arvu suurenemist kestlikul moel.

Harku valla arengukava aastani 203728

Valla visioon 2037 kõlab järgmiselt:

■ Harku vald on Eesti omavalitsuste lipulaev. Valda arendatakse vastutustundlikult ja Eesti kui terviku huve silmas pidades, siinsed algatused rikastavad ka teisi piirkondi. Eeskujulikud avalikud teenused on korraldatud läbimõeldult ja elanike soove ning vajadusi arvestades. Ettevõtjad teavad, et nad on Harku vallas oodatud, seda näitab nende mitmekesisus ja soov valla arengusse panustada. Elu- ja looduskeskkond on roheline ja sõbralik, õigustades täiel määral sloganit „Elu kui puhkus“.

Saku valla arengukava 2035+29

Valla visioon 2035+ kõlab järgmiselt:

■ Saku vald pakub Eesti parimat pealinnalähedast töö̈- ja elupaika. Saku vald on suurepärase looduskeskkonnaga järjepidevalt ja tasakaalustatult arenev ja vallaelanikke kaasav omavalitsus. Valda on rajatud uusi maanteid, kergliiklusteid ja loodusradasid, mis tagavad elanike vajadusi rahuldava bussiliikluse, igapäevase liiklemise, sportimise ja puhkamise võimalused. Saku alevikust on kujunenud hästi planeeritud väikelinlik vallakeskus koos heal tasemel haridusvõrgustikuga ning pidevalt areneva äri- ja teenuskeskusega. Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna keskuseks. Külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum.

27

https://sauevald.ee/arengukavad (külastatud 7.12.2022)

28 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4090/4202/2011/HarkuVVK_2018_m13_Lisa1.pdf# (külastatud

8.12.2022)

29 https://www.riigiteataja.ee/akt/429102022053 (külastatud 8.12.2022)

20

4. STRATEEGIA ELLUVIIMINE

NVK strateegia elluviimise põhiinstrumendiks on toetusmeetmed, mis on välja toodud peatükis 1.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed.

Strateegia elluviimine hõlmab:

■ Organisatsiooni juhtimist ja arendamist – strateegia elluviimise tagamine, sh taotlusvoorude korraldamine ja LEADER-koostöö meetme elluviimine

■ Taotluste menetlemine ja hindamine

■ Teavitamine – potentsiaalsete taotlejate informeerimine pakutavatest meetmetest ja nende võimestamine

■ Strateegia elluviimise seiret – tulemuslikkuse hindamine ja vajadusel korrektuuride tegemine

4.1 Organisatsiooni juhtimine ja arendamine

NVK juhtimisorganisatsiooni on täpsemalt kirjeldatud tegevuspiirkonna analüüsis (Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs).

NVK kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, igapäevast tegevust korraldab valitav juhatus. Igapäevase töö eest vastutab tegevmeeskond, kes kinnitatakse ametisse juhatuse poolt. Tegevmeeskonna tööülesanded kinnitab juhatus eraldi, kuna strateegia elluviimise käigus võib tekkida vajadus palgata täiendavaid inimesi ja/või muuta olemasolevate kohustusi.

Strateegia elluviimiseks tuleb tegevmeeskonnal täita vähemalt järgmised ülesannete blokid:

■ Strateegia meetmete elluviimine vastavalt eelarvele ja rakenduskavale, sh

• Taotlejate nõustamine ja toetuse saajate abistamine projektide elluviimisel

• Taotluste tehniline kontroll

• Koostöötegevuste elluviimine, sh koostööprojektide juhtimine

■ Seire korraldamine

■ Teabe jagamine valdkonna teiste rahastusallikate kohta

■ Teavitusürituste korraldamine

■ PRIA-ga seonduvate tegevuste elluviimine

■ Tegevusrühma (finants)juhtimine ja raamatupidamine

■ Kohalike võrgustike arendamine

Taotlusi hindab hindamiskomisjon, mis määratakse juhatuse poolt. Komisjoni töökord kinnitatakse eraldi dokumendina.

Organisatsiooni võimekuse arendamine toimub peaasjalikult LEADER-koostöö meetme kaudu. Algatatakse ja osaletakse projektides, mis vastavad meetmes (LEADER-koostöö) kokku lepitud fookusteemadele.

21

4.2 Rahastamiskava

Strateegia elluviimise rahastamine toimub peamiselt kahest allikast – LEADER-programmi ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Omafinantseeringu tagamiseks kogutakse liikmemakse. NVK võib lisaks osaleda ka muudest allikatest rahastatud projektides, kui need aitavad kaasa strateegia elluviimisele.

Eelarve maht määratakse kindlaks maaeluministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega. Eelarvest vähemalt 75% jagatakse välja toetustena, kuni 25% on kavandatud strateegia rakendamiseks (büroo ülalpidamiskulud, palgad jms).

Tabel 13. NVK eelarve jagunemine

Meede Toetussumma jagunemine

Toetusmäärad Toetussummad

T o

e tu

se d

( 75

% )

Kogukondade toetamine

45% (ligikaudu 715 tuhat eurot)

90% ■ Minimaalne: 5 000

■ Maksimaalne: 200 000

Ettevõtluse arendamine

30% (ligikaudu 475 tuhat eurot)

■ 60% ■ Minimaalne 5 000

■ Maksimaalne: 75 000

Piirkonna arendamine (ühisprojektide meede)

15% (ligikaudu 240 tuhat eurot)

■ 90% kasumit mittetaotlevate projektide puhul

■ 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

■ Minimaalne: 5 000

■ Maksimaalne: 50 000

Sotsiaalse kaitse suurendamine (ESF+ meede)

Rahastatakse ESF+ vahenditest (ligikaudu 370 tuhat eurot)

100% ■ Minimaalne: 1000

■ Maksimaalne: määruses sätestatud miniprojekti maksimaalne maksumus

LEADER-koostöö (tegevusrühma meede)

10% (ligikaudu 160 tuhat eurot)

90% Otsustab üldkoosolek

T e

g e

vu s-

ja

e la

vd a

m is

k u

lu d

( 25

% )

Tegevusrühma kulud

Ligikaudu 490 tuhat eurot

100% -

Eelarve kokku 2 451 280

sh EAFRD toetus 2 083 511

sh ESF+ toetus 367 769

LEADER-meetmete rahastamise täpne osakaal ja summa meetmete kaupa täpsustatakse iga-aastase rakenduskava kinnitamisega.

22

Toetuste eelarve planeeritud jagunemine aastate lõikes on järgmine:

2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Üleminekuperiood 40% 40% 20% Kasutamata osa

Üleminekuperiood Üleminekuperiood

4.3 Rakenduskavad

Strateegia elluviimine toimub iga-aastaste rakenduskavade kaudu, mille koostab tegevmeeskond ja kinnitab üldkoosolek. Rakenduskavas määratletakse tegevusrühma eelarvelised vahendid aastaks, sh toetussummade jagunemine meetmete lõikes. Samuti võib rakenduskavaga sätestada teatud kitsendusi – näiteks vähendada meetmete maksimaalse toetussumma suurust. Nõuded rakenduskavale sätestab LEADER-meetme määrus. Rakenduskava esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Ametile.

Sotsiaalse kaitse suurendamise meetme taotlus esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tegemist on meetme rakendamiseks mõeldud katusprojekti (nn vihmavarjuprojekti) kirjeldusega, mille nõuded sätestatakse eraldi.

4.4 Taotlemine

Taotlusvoore korraldatakse vastavalt üldkoosoleku poolt heaks kiidetud rakenduskavadele. Aastatel 2024–2025 on kavas kulutada kuni 80% vahenditest ja aastal 2026 kuni 20%, millele lisanduvad eelmiste aastate jäägid. LEADER-koostöö meetme projektid vältavad kuni perioodi lõpuni. Sel viisil kindlustatakse eelarve optimaalne kasutus, sh tegevusrühma rahastamine, kuna see on seotud väljamaksete summaga.

Taotlusvoorudest annab NVK avalikkusele teada vastavalt LEADER-meetme määrusele.

Taotlemine toimub e-PRIA keskkonnas, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul, kus taotlused esitatakse otse tegevusrühmale.

NVK meetmetest saavad toetust taotleda tegevuspiirkonnas tegutsevad organisatsioonid või peavad tegevustest kasusaajad olema piirkonna elanikud.

Taotlus peab sisaldama informatsiooni, mis on nõutud LEADER-meetme määruses. Vastava elektroonilise taotlusvormi koostab PRIA. Lisaks tuleb taotluses kajastada informatsioon, mis on vajalik tegevusrühmale taotluse asjakohasuse hindamiseks. Kõnealune teave esitatakse samuti e-PRIA vahendusel. Näidisvormi teeb NVK kättesaadavaks ka oma kodulehel.

23

4.5 Taotluste hindamine

Taotluste hindamine koosneb viiest seotud etapist (Joonis 2). Järgmisesse etappi ei saa siirduda enne, kui eelmine on lõpetatud.

Joonis 2. Taotluste hindamise protsess

Taotluste tehniline kontroll (ei ole hindamine)

Tehniline kontroll sisaldab esitatud dokumentide ja taotlejate nõuetele vastavuse üle vaatamist tegevbüroo poolt. Vajadusel antakse taotluse esitajale aeg puuduste likvideerimiseks. Sisulisi hinnanguid tehnilise kontrolli etapis ei anta.

Tehnilise kontrolli tulemuste ja hindamisele minevate taotluste nimekirja kinnitamine juhatuse poolt

Esitatud taotluste tehnilise kontrolli tulemustest lähtuvalt teeb juhatus büroo ettepanekul otsuse projektide hindamisele saatmise kohta. Tehniliselt mittevastavaid taotlusi hindamisele ei saadeta, ülejäänud kuuluvad hindamisele e-PRIA keskkonnas, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise projektid.

Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine

Paikvaatlusi korraldatakse reeglina investeeringuprojektidele osas. Samas võib hindamiskomisjon teha ettepaneku ka muude projektide vaatlemiseks koha peal. Investeeringuid mittesisaldavatele taotlustele rakendatakse ärakuulamist – taotleja esitleb oma projekti hindamiskomisjonile.

Paikvaatluse/ärakuulamise viivad läbi vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget, vormistades ka vastavasisulise protokolli.

1 • Taotluste tehniline kontroll (mitte hindamine)

2 • Tehnilise kontrolli tulemuste ja hindamisele minevate taotluste nimekirja

kinnitamine juhatuse poolt

3 • Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine

4 • Hindamine

5 • Taotluste pingerea kinnitamine juhatuse poolt

24

Hindamine

Komisjoni liikmed taotlusi iseseisvalt vastavalt hindamiskriteeriumitele. Hindamine toimub e-PRIA-s, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul. Seal tagab tehnilise lahendus tegevbüroo.

Seejärel viiakse taotluste arutamiseks läbi hindamiskomisjoni koosolek. Tulemused (taotluste pingerida meetmete kaupa) vormistatakse protokollina, mis esitatakse NVK juhatusele.

NVK hindamiskomisjoni moodustamise ja töökorralduse printsiibid on järgmised:

■ Hindamiskomisjoni kuulub kuni 12 liiget. Juhatus võib otsustada valida mitu hindamiskomisjoni – näiteks ühe ettevõtlusvaldkonna taotluste, teise kogukonna taotluste ja kolmanda sotsiaalvaldkonna taotluste hindamiseks.

■ Komisjoni valitakse 12 põhi- ja 12 asendusliiget (mõlemal juhul kolm kohalike omavalitsuste, kolm kolmanda sektori ja kolm ettevõtjate esindajat). Hindamiskomisjoni võib valida liikmeid ka väljastpoolt NVK liikmesorganisatsioone, kaasamaks tegevuspiirkonnavälist ekspertiisi.

■ Hindamiskomisjoni liikmetega sõlmitakse lepingud, millega sätestatakse vähemalt õigused töötasule ja asjakohase info saamisele ning kohustused osaleda teemakohastel koolitustel ja teavitada enda taandamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

■ Hindamiskomisjoni liikmetega sõlmitavates lepingutes on sätestatud ka konfidentsiaalsuskohustus.

■ Hinnatakse kõiki taotlusi, millele on teinud juhatus hindamisele saatmise otsuse.

■ Hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel (Tabel 14 ja Tabel 15).

■ Taotlused, mis ei vasta strateegiale, ei saa positiivset otsust.

Taotluste hindamiskriteeriumid jagunevad kaheks osaks:

1. Mõju ja asjakohasusega seotud (bloki osakaal 70%):

a. Seosed strateegiaga

b. Projekti panus meetme väljundnäitajate saavutamisse

c. „Rohelisus“

d. Uuenduslikkus

e. Koostöisus

f. Kestlikkus

2. Kvaliteediga seotud (bloki osakaal: 30%)

a. Realistlikkus

b. Taotluse kvaliteet

c. Taotleja võimekus ja taust

25

Hindamine toimub skaalal 1–4, kus 4 – väga hea, 3 – rahuldav, 2 – kesine ja 1 – puudulik. Lisaks

rakendatakse taotluste hindamisel lävendit – kui taotlus saab koondhindeks30 2,6 või vähem,

seda ei rahuldata. Meetmetele 1, 2 ja 3 rakendatakse läbivalt samu kriteeriume. Meede 4 puhul kasutatakse LEADER meetmetest erinevaid kriteeriume.

Tabel 14. Hindamiskriteeriumid (meetmed 1, 2 ja 3)

Osa Kriteerium ja osakaal

Kirjeldus Skaala (1–4)

M õ

ju ja

a sj

a k

o h

a su

se g

a s

o e

tu d

( k

o k

k u

7 0

% )

Taotluse sidusus strateegia visiooni ja eesmärkidega (20%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd on taotlus seotud visiooni ja eesmärkidega – kas ja mil määral aitab projekti elluviimine nende saavutamisele kaasa

1 – Taotlus ei ole strateegiaga seotud, arenguvajadusi ei ole lahti mõtestatud31

2 – Taotlus on strateegiaga vähesel määral seotud, võib aru saada, millist arenguvajadust projektiga lahendatakse

3 – Taotlus on strateegiaga enamjaolt seotud, arenguvajadus on arusaadavalt välja toodud

4 – Taotlus tuleneb otseselt strateegia visioonist ja eesmärkidest, arenguvajadused ja lahendused on selgelt välja toodud

Taotluse panus meetme väljund- näitajate täitmisesse (10%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd panustab projekt konkreetse meetme väljundnäitajate sihttasemete saavutamisse

1 – Taotlus ei panusta ühtegi väljundnäitajasse

2 – Taotlus panustab ühte väljundnäitajasse

3 – Taotlus panustab rohkem kui ühte väljundnäitajasse

4 – Taotlus panustab rohkem kui kahte väljundnäitajatesse

Projekti „rohelisus“ (10%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd panustab projekt keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandus) lahenduste väljatöötamisse (sh näiteks kohalike ressursside kasutamine, taastuvenergia rakendamine, taaskasutus, ringmajandus jms) ESF+ meetme puhul hinnatakse tegevuste kliimasõbralikkust

1 – Taotlus ei panusta üldse keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse

2 – Taotlus panustab keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse vähesel määral

3 – Taotlus panustab keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse osaliselt

4 – Taotlus on keskkonda taastav ja kliimasõbralik

Projekti uuenduslikkus (10%)

Hinnatakse, kas ja mil määral on tegemist

1 – Taotlus ei ole uuendusliku iseloomuga

2 – Taotlus on uuendusliku iseloomuga taotleja jaoks

3 – Taotlus on uuenduslik tegevuspiirkonnas

30

Koondhinne moodustub hindamiskomisjoni liikmete poolt antud hinnete aritmeetilisest keskmisest.

31 Kui taotlus saab selle kriteeriumi raames koondhindeks 1, ei kuulu projekt rahastamisele.

26

uuendusliku lähenemisega32

4 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool tegevuspiirkonda

Projekti koostöisus (10%)

Hinnatakse, kas projekti elluviimine ja/või tulemuste kasutamine toimub koostöös, samuti kas projekti elluviimise järgselt tekivad koostöösidemed

1 – Taotleja viib projekti ellu ilma partneriteta, tulemused on kuuluvad üksnes taotlejale33

2 – Projekti elluviimine toimub koostöö omas sektoris/valdkonnas, kaasatud on vähemalt 1 partner

3 – Projekti elluviimine toimub vähemalt kahe sektori koostöös, kes kõik saavad projektist kasu, kaasatud on enam kui 1 partner

4 – Projekt viiakse ellu 3 sektori sisulises koostöös, tulemused on mõeldud kõikidele kasutamiseks

Projekti tulemuste kestlikkus (10%)

Hinnatakse, kas ja mil määral on projekti tulemused tagatud peale toetusrahade lõppemist, kuidas on kaetud objektide majanduskulude katmine, vajalik kliendibaas vms

1 – Tegevused lõppevad projekti lõpuga, investeeringuobjekti edasine ekspluateerimine ei ole läbi mõeldud

2 – Projekti tulemused on vähesel määral kestlikud

3 – Projekti tulemused on enamjaolt kestlikud

4 – Projekti tulemused on arusaadavalt jätkusuutlikud (näiteks teenuse osutamine jätkub ka peale projekti lõppu). Rajatud investeeringuobjektide edasine ekspluateerimine on läbi mõeldud ja tõepärane

K va

li te

e d

ig a

s e

o tu

d k

ri te

e ri

u m

id (

k o

k k

u 3

0 %

)

Realistlikkus (10%)

Hinnatakse, kas projektis kavandatud tulemuste saavutamine ning eelarve ja ajakava on selged ning realistlikud

1 – Tulemuste saavutamine ei ole usutav, ajakava ja eelarve on ebarealistlikud

2 – Tulemuste saavutamine on vähesel määral usutav

3 – Tulemuste saavutamine on enamjaolt usutav

4 – Projekti eelarve on põhjendatud (nt hinnapakkumistega kaetud), ajakava on realistlik. Projekti tulemuste saavutamine on usutav

Taotluse kvaliteet (10%)

Hinnatakse taotluse kvaliteeti – osade omavahelist sidusust, keelelist ja vormistuslikku korrektsust, asjakohaste lisade olemasolu

1 – Taotluse osad ei ole üksteisega loogiliselt seotud, tekst on raskesti mõistetav, keeleliselt ebakorrektne

2 – Taotluse osad on üksteisega vähesel määral seotud, tekst on ebakorrektne ja üldjoontes mõistetav

3 – Taotluse osad on üksteisega üldiselt seotud, tekst on enamjaolt mõistetav ja korrektne

4 – Projekti eesmärgid, tegevused ja tulemused on omavahel loogiliselt seotud. Taotlus on koostatud keeleliselt ja vormiliselt korrektselt, sisaldades asjakohaseid lisadokumente

32

Uuenduslikkuse (innovaatilisuse) all mõistetakse uue või oluliselt täiustatud toote (kauba või teenuse) või

protsessi, uue turundusmeetodi või uue organisatsioonilise meetodi rakendamist äritegevuses, töökoha korraldamisel või välissuhetes (OECD, 2005).

33 Kui taotlus saab selle kriteeriumi raames koondhindeks 1, ei kuulu projekt rahastamisele.

27

Taotleja võimekus ja taust (10%)

Hinnatakse taotleja võimekust projekti ellu viia, sh, kuid mitte ainult varasem kogemus, majanduslik võimekus, kompetentsus

1 – Taotleja ja/või tema meeskonnaliikmete võimekus projekti ellu viia on väga väike – varasemad kogemused puuduvad, võimalik kulude suurenemine tingib tõenäoliselt projekti katkestamise, meeskonnaliikmetel puuduvad projekti elluviimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Taotlejal on varasemalt esinenud probleeme projektide elluviimisega, maksekohustuste täitmise vms-ga

2 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on osaline võimekus projekti ellu viimiseks. Esineb üksikuid varasemaid probleeme

3 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on üldiselt võimekus projekti ellu viimiseks olemas. Varasemaid probleeme ei esine

4 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on varasem kogemus projektide elluviimisel, võimekus tagada omafinantseering34või isegi katta kallinemine, olemas on vajalikud teadmised ja oskused projekti tulemuslikuks elluviimiseks. Taotleja renomee on laitmatu

Tabel 15. Hindamiskriteeriumid (meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“)

Kriteerium ja osakaal

Kirjeldus Skaala (1–4)

Taotluse seos NVK strateegia ja meetme eesmärkide täitmisega (20%)

Hinnatakse projekti vastavust Euroopa Sotsiaalfond+ meetme eesmärkidele, milleks on pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ja hoolduskoormuse leevendamine, inimväärikuse tagamine ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Samuti hinnatakse, kas projekti eesmärgid ja kavandatud tegevused tulenevad selgelt tuvastatud vajadustest ning vastavad ka Nelja Valla Kogu strateegiale

1- Taotlus ei ole meetme eesmärkidega seotud; projekti lähteprobleemi või vajadust ei ole selgelt lahti mõtestatud.

2- Taotluses on vähene seos meetme eesmärkidega; vajadus on tunnetatav, kuid ebapiisavalt kirjeldatud.

3- Taotlus on suures osas kooskõlas meetme eesmärkidega; projekti vajadus/probleem on arusaadavalt esitatud ning seos meetme prioriteetidega on enamjaolt tuvastatav.

4- Taotlus tuleneb otseselt meetme eesmärkidest; projekti lähteprobleem ja vajadused on selgelt põhjendatud ning kavandatud lahendused on konkreetsed, aidates olulisel määral kaasa meetme eesmärkide saavutamisele.

Projektitegevuste mõju sihtrühmadele (30%)

Hinnatakse, millist tegelikku kasu ja muutust projekt sihtrühmadele toob ning kuivõrd kavandatud tulemused parandavad sihtrühmade olukorda. Eelkõige vaadeldakse, kas projekt suurendab sihtrühmade sotsiaalset kaasatust ja toetab inimväärikuse tagamist (näiteks

1- Projekt ei oma selget mõju sihtrühmale; oodatav kasu on tühine või seos sihtrühma vajadustega puudub. Osalejate arv minimalistlik või ebarealistlik.

2- Projektist võib sündida mõningast kasu väikesele hulgale sihtrühma esindajatele, kuid mõju sotsiaalsele kaasatusele ja/või hoolduskoormuse leevendamisele on väga piiratud või ebaselge.

34

Kui taotlus saab selle kriteeriumi raames koondhindeks 1, ei kuulu projekt rahastamisele.

28

võimaldab sihtrühmadel senisest enam ühiskonnaelus osaleda), ning kas kavandatud tegevused aitavad pikaajalise hoolduse teenuste parema kättesaadavuse ja kvaliteedi kaudu leevendada hoolduskoormust. Hinnatakse, kas planeeritud osalejate arv on realistlik ja põhjendatud, arvestades projekti sisu, tegevuste mahtu ja kestust.

Osalejate arv on osaliselt põhjendatud, kuid ei vasta kavandatud tegevustele.

3- Projektist saadav kasu sihtrühmadele on üldjoontes märgatav; enamik kavandatud tulemusi aitab parandada sihtrühma olukorda (sh suurendada kaasatust või parandada hooldusteenuste kättesaadavust). Osalejate arv on üldjoontes sobiv ja enamasti kooskõlas tegevustega.

4- Projektil on ulatuslik ja selge positiivne mõju sihtrühmadele; tulemused parandavad tuntavalt sihtrühmade olukorda, suurendades sotsiaalset kaasatust või parandades hooldusteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, sh leevendades oluliselt hoolduskoormust. Osalejate arv on selgelt põhjendatud ning hästi vastavuses tegevuste mahu ja iseloomuga.

Projekti eelarve põhjendatus ja ajakava realistlikkus (25%)

Hinnatakse projekti teostatavust antud eelarve- ja ajaraamides. Vaadeldakse, kas eelarve on läbipaistev ja põhjendatud ning vastab kavandatud tegevustele ja planeeritud tulemustele, Samuti kas projekti ajakava on realistlik, võimaldades kõik tegevused õigeaegselt ellu viia. Hinnatakse, kuivõrd on kavandatud tulemuste saavutamine usutav ettenähtud ressursside piires.

1- Eelarve ja/või ajakava ei ole realistlikud ega läbipaistvad: planeeritud tegevusi ei ole võimalik ettenähtud ressursside ja ajaga ellu viia ning kavandatud tulemuste saavutamine ei ole usutav.

2- Eelarve ja ajakava on osaliselt põhjendatud, kuid sisaldavad ebarealistlikke või põhjendamatuid komponente; projekti tulemuste saavutamise usutavus on madal antud plaani raames.

3- Eelarve ja ajakava on üldjoontes selged ning suures osas realistlikud; enamik kulusid on põhjendatud ja ajakava arvestab tegevuste loogilist järgnevust. Kavandatud tulemuste saavutamine on enamjaolt usutav antud ressursidega.

4- Eelarve on detailne, läbipaistev ja hästi põhjendatud (kulud on selgelt lahti kirjutatud ja vajadusel tõendatud hinnapakkumiste või kuvatõmmistega); ajakava on realistlik ja kooskõlas kavandatud tegevustega. Tulemuste saavutamine projekti raames on täiesti usutav ja realistlik planeeritud ressursse arvestades.

Projekti korrektsus – tegevuste loogiline seos, projekti tervikpilt (15%)

Hinnatakse esitatud taotluse vormi ja sisukvaliteeti ning selle loogikat. Vaadeldakse, kas taotluse erinevad osad (eesmärgid, tegevused, eelarve, oodatavad tulemused) moodustavad ühtse loogilise terviku; kas taotlus on keeleliselt ja vormistuslikult korrektne ning kas kõik nõutud ja asjakohased lisadokumendid on lisatud.

1- Taotluse osad ei ole omavahel loogiliselt seotud; tekst on raskesti mõistetav ja sisaldab arvukalt keelelisi või vormistuslikke vigu; mitmed nõutud lisad puuduvad.

2- Taotluse osade seos on nõrk või ebaselge; tekstis esineb märkimisväärselt keelelisi/vormistuslikke ebatäpsusi, kuid dokument on üldjoontes arusaadav; mõni nõutud lisadokument on puudu või puudulik

3- Taotluse osad on suures osas omavahel seotud; tekst on enamasti selge ja vaid väheste keeleliste vigadega; kõik olulised lisad on kaasas.

4- Taotluse kõik osad (eesmärgid, tegevused, eelarve, tulemused) on täielikult kooskõlas ja moodustavad selge, loogilise terviku. Taotlus on keeleliselt ja vormistuslikult korrektne ning sisaldab kõiki nõutud lisadokumente.

Taotleja suutlikkus projekti ellu viia (10%)

Hinnatakse taotleja varasemat kogemust sarnaste tegevuste elluviimisel ning tema võimekust

1- Taotlejal puudub kogemus sarnaste projektide elluviimisel. Meeskonna pädevus on ebapiisav ning puudub valmisolek finantseerida tegevusi

29

projekti edukalt ja jätkusuutlikult ellu viia. Vaadeldakse meeskonna professionaalset kompetentsust, projektijuhtimise kogemust ning võimekust tegevused viia ellu olukorras, kus rahastus eraldatakse alles pärast projektitegevuste lõppu.

oma vahenditest kuni rahastuseni. Projektiteostus ei ole usaldusväärne.

2- Taotlejal on vähene või osaline kogemus, kuid esineb olulisi lünki nii projektijuhtimise oskustes kui ka finantsilises võimekuses. On kahtlusi, kas projekti suudetakse ellu viia juhul, kui rahastus saabub alles pärast tegevusi.

3- Taotlejal on piisav kogemus ja pädevus sarnaste projektide elluviimisel. Finantsvõimekus on üldjoontes tagatud ning projekt on teostatav ka juhul, kui rahastus laekub lõppjärgus. Siiski võivad esineda mõningad riskikohad, näiteks piiratud varasem kogemus suuremahuliste projektidega või piiratud likviidsus.

4- Taotlejal on ulatuslik ja tõendatud kogemus analoogsete projektide juhtimisel. Meeskond on pädev. Taotleja omab finantsilist võimekust tegevuste katmiseks enne rahastuse väljamaksmist ning projektiteostus on igati usaldusväärne ja professionaalne.

30

5. STRATEEGIA SEIRE

5.1 Seire korraldus

Strateegia seiret korraldab NVK juhatus ja tegevusi viib ellu tegevbüroo. Mõõdikud, nende sihttasemed ja andmeallikad on ära toodud peatükis 1.2 (Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed).

Eristatakse kahte sorti näitajaid:

■ Tulemusnäitajad, mis mõõdavad eesmärkide täitmist ja millele on seatud sihttasemed. Tulemusnäitajad jagunevad omakorda kaheks:

• Kohustuslikud tulemusnäitajad – need tulenevad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast 2023–2027 ja on aluseks tegevusrühma iga-aastase kohustusliku seirearuande koostamisele.

• Tegevusrühma poolt täiendavalt määratletud näitajad, mis aitavad mõista, kas ja kuivõrd on eesmärgid täidetud.

■ Väljundnäitajad, mis on sätestatud eraldi igale meetmele ja mille osas ei ole määratletud sihttasemeid. Vastavalt taotlustest saadavale infole seiratakse jooksvalt väljundnäitajate numbrilisi väärtusi, et strateegiaperioodi lõpus oleks võimalik hinnata, millist tüüpi tegevused on olnud kõige sagedasemad, milliseid teemasid oluliselt adresseeritud ei ole jne. See annab sisendi järgmise strateegiaperioodi meetmete kujundamiseks.

Tabel 15. NVK strateegia seire korraldus

Näitaja Korraldus

Kohustuslikud tulemusnäitajad

Informatsiooni kogutakse e-PRIA-s taotlejatelt otse väljamaksete tegemise raames.

Täiendavad tulemusnäitajad, sh

Muud näitajad Kogutakse tegevbüroo poolt aasta peale projekti elluviimist jooksvalt.

Küsitlusel põhinevad Küsitlused viiakse läbi toetust saanud taotlejate hulgas üks kord strateegiaperioodi lõpus. Küsitlusele vastamine on toetuse saajatele kohustuslik (vastavasisuline nõusolek küsitakse taotlemisprotsessi käigus).

Väljundnäitajad Informatsiooni kogutakse NVK tegevbüroo poolt heaks kiidetud taotlustest saadavale sisendile (kas projekt on uuendusliku iseloomuga, mitu uut toodet on loodud jne). Vajadusel kontakteerutakse taotlejatega ja täpsustatakse infot. Väljundnäitajaid arvestatakse kumulatiivselt meetmete kaupa.

31

5.2 Strateegia muutmine

Vajadust strateegia uuendamise ja muutmise järgi hindab NVK juhatus iga-aastaselt vastavalt seire tulemustele. Vajadusel valmistab juhatus üldkoosolekule ette motiveeritud ettepaneku strateegia muutmiseks.

Kui tegemist on tehniliste täiendustega töö paremaks korraldamiseks, arutatakse muutmist üksnes juhatuse koosolekul.

Põhjalikumad muudatused arutatakse enne üldkoosolekut läbi vastavas strateegia- ja

seirekomisjonis35, mis moodustatakse juhatuse ettepanekul. Olulise sisendina arvestatakse

siinkohal strateegia seire tulemusi.

Strateegiaperioodi lõpus algatatakse uue strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja riiklikele raamdokumentidele.

35

Moodustatakse vastavalt vajadusele.

32

LISAD

Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs

Tegevuspiirkonna analüüs on koostatud eraldiseisva dokumendina „Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs“.

Lisa 2. Strateegia koostamise protsess

Strateegia koostamise protsess hõlmas kolme tegevusblokki:

1. Nelja Valla Kogu eelmise perioodi strateegia mõju-uuringu läbiviimine:

a) Strateegia seire:

b) Liikmete ja toetuse taotlejate tagasisideküsitluse läbiviimine

2. Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonna sotsiaalmajandusliku olukorra analüüsi läbiviimine:

a) Tegevuspiirkonna sotsiaalmajanduslike näitajate analüüs, sh:

▪ Elanikkond ja selle dünaamika, võimalikud tulevikuarengud

▪ Ruumiline muster ja seosed

▪ Avaliku sektori põhinäitajad

▪ Elukeskkonna ülevaade

▪ Kolmanda sektori näitajad

b) Tegevuspiirkonna ettevõtluskeskkonna analüüs

3. Strateegialoome protsessi läbiviimine ja lõppdokumendi koostamine ning visualiseerimine:

a) Võtmeisikute ja -organisatsioonide ootuste kaardistamisel

b) Piirkondlikud kaasamisseminarid (üks igas piirkonna omavalitsuses)

c) Strateegia juhtrühma arutelud

d) Tekstiloome:

e) Strateegiadokumendi kujundamine

33

Tabel 16. NVK strateegia koostamise raames toimunud sündmused

Kuupäev Sündmus Osalejad Tulemused

21.03.2022 Üldkoosolek (virtuaalne)

47 liiget NVK arengustrateegia 2023–2027 ettevalmistamise tegevuskava vastuvõtmine

25.05.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja juhtrühm36

Ootused ja protsess kokku lepitud

2.06.2022 Üldkoosolek 25 osalejat Liikmeskond on kursis strateegiaprotsessiga

12.07– 19.08.2022

Veebipõhine küsitlus liikmete ja piirkonna elanike hulgas

Liikmed ja piirkonna elanikud (122 vastajat)

Hinnangud eelmisele strateegiaperioodile, piirkonna peamised väljakutsed, lahendamist vajavad küsimused

30.06.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja juhtrühm

Ajakava ja protsess täpsustatud

29.06.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja juhtrühm

Tegevuspiirkonna analüüsi tulemused läbi arutatud ja valideeritud

14.09.2022 Kaasamisseminar Saue vallas

Organisatsiooni liikmed (14 osalejat)

Sisend piirkonna väljakutsete, arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas

15.09.2022 Kaasamisseminar Saku vallas

Organisatsiooni liikmed (10 osalejat)

Sisend piirkonna väljakutsete, arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas

16.09.2022 Kaasamisseminar Kiili vallas

Organisatsiooni liikmed (8 osalejat)

Sisend piirkonna väljakutsete, arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas

20.09.2022 Kaasamisseminar Harku vallas

Organisatsiooni liikmed (12 osalejat)

Sisend piirkonna väljakutsete, arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas

22.09.2022 Ettevõtjate inspiratsioonipäev koostöös teiste piirkonna LEADER- tegevusrühmadega

Piirkonna ettevõtjad (86 osalejat)

Sisend ettevõtlusvaldkonna peamiste väljakutsete ja vajaduste osas

30.09.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja juhtrühm

Strateegia esialgne raamistik kokku lepitud

10.10.2022 Juhtrühma ja juhatuse koosolek

Konsultant, juhatus ja juhtrühm

Strateegia täpsustatud

26.10.2022 Üldkoosolek 20 osalejat Tegevuspiirkonna analüüs ja strateegia tööversioon liikmeskonna poolt heaks kiidetud

6.10–23.12.2022 Ideekonkurss noorte hulgas koostöös Lääne-Harju Koostöökogu ja Ida- Harju Koostöökoguga

Noorte ettepanekud tegevuspiirkonna arendamise kohta

36

6-liikmeline meeskond, kus on esindatud tegevbüroo, juhatus ja liikmeskond.

34

10.11.2022 Seminar partneritega Lääne-Harju Koostöökogu, Ida- Harju Koostöökogu, Põhja-Harju Koostöökogu, Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

Ühised väljakutsed ja potentsiaalsed koostööprojektid kaardistatud

19.12.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja juhtrühm

Strateegia tervikdokumendi mustand läbi arutatud

15.02.2023 Sotsiaalvaldkonna töötuba

Omavalitsuste sotsiaalvaldkonna esindajad

Täpsustatud sotsiaalvaldkonna väljakutseid ja võimalikke projektiideid

24.03.2023 Lõpuseminar 25 osalejat Testitud strateegia

24.05.2023 Üldkoosolek Organisatsiooni liikmed (15 liiget)

Heaks kiidetud strateegia

04. juuni 2025 toimunud üldkoosolekul tehtud muudatused Nelja Valla Kogu

2023-2027+ ühisstrateegiasse

Strateegiadokumendis on eemaldatud tekst punaselt ja mahajoonitult ning uus

lisanduv tekst on kollase taustavärviga.

Muutmisvajaduse põhjendused

Valdavalt puudutavad muudatused toetusmeetmetega seotud peatükke.

 Läbivalt on kõigis meetmetes vähendatud tulemusnäitajate sihttasemete

arvulisi suurusi, kuna need on esimeste taotlusvoorude läbiviimise järgselt

hinnates liigselt ülepaisutatud ning nende täitmine ei pruugi osutuda

reaalseks.

 Meetmete rahaliste mahtude juurde on lisatud, et nende täpne osakaal kogu

eelarvest otsustatakse iga-aastase rakenduskava kinnitamisega, et oleks

võimalik operatiivsemalt suunata rahalisi vahendeid eri meetmete vahel, kui on

näha ala- või ületaotlemist mõnes meetmes.

 Meetme 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ osas on koostatud uued ja

kompaktsemad hindamiskriteeriumid, mis on vastavuses meetme iseloomuga.

 Koostööprojektide meetme puhul on piirkonna turundamise osas laiendatud

piirkonda ning märgitud koostööpiirkonnaks üldisemalt Loode- ja Põhja-Eesti

ning Nelja Valla Kogu tegevuspiirkond.

Muudatused alapeatükkide kaupa

3.2.1 Kogukondade toetamine

 Tabel 2, Tulemusnäitajatest vähendada mõõdiku „Sellised tegevused, mis

aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ja kliimamuutuste leevendamise ja

nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27)“

sihttaseme numbrit 10 pealt 5-le.

 Tabel 2, Tulemusnäitajatest jätta välja mõõdik „Toetatud arukate külade

strateegiate arv (R40)“ sihttase 10tk (pole selles meetmes asjakohane, pigem

koostööprojektide toetusmeetmega seonduv)

 Tabel 3, täiendada „Meetme osakaal rahastusest hinnanguliselt 45%“ lausega

„täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel“

 Tabel 3, muuta minimaalne toetussumma senise 5000 euro asemel 3000 euro

peale

 Tabel 3, täiendada maksimaalset toetussummat lausega: iga aastase

rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat

muuta

3.2.2 Ettevõtluse arendamine

 Tabel 4, Tulemusnäitajates vähendada mõõdiku „Selliste tegevuste arv, mis

aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja

nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27)“

sihttaset 3 peale.

 Tabel 4, Tulemusnäitajates vähendada mõõdiku „Ühise põllumajanduspoliitika

(ÜPP) projektides toetatud uued töökohad (R.37)“ sihttaset 3 peale

Hetkel on märgitud 10 uut töökohta, kuid see on pigem ebareaalne, kuna

taotlustega elluviidavad investeeringud osaliselt pigem vähendavad töökohti

(nt. automatiseerimine).

 Tabel 4, Tulemusnäitajates vähendad mõõdiku „ÜPP toetusel arendatud

maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39)“

sihttaset 15-le.

 Tabel 5, täiendada „Meetme osakaal rahastusest hinnanguliselt 30%“ lausega

„täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel“

 Tabel 5, muuta minimaalne toetussumma senise 5000 euro asemel 3000 euro

peale

 Tabel 5, täiendada maksimaalset toetussummat lausega: iga aastase

rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat

muuta

3.2.3 Piirkonna arendamine (ühisprojektide meede)

 Tabel 6, Vähendada mõõdiku „ÜPP toetusel arendatud maapiirkondade

ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39)“ sihttaset 3 peale

(hetkel on 10)

 Tabel 6, Vähendada mõõdiku „Toetatud sotsiaalse kaasamise projektidega

hõlmatud isikute arv (R. 42)“ sihttaset 300 peale (hetkel on 1000), kuna senise

taotlemise põhjal on projektide iseloom selline, et otseselt kaasatud osalejaid

on pigem vähem.

 Tabel 7, Täiendada ettevõtjatele suunatud toetavaid tegevusi ja lisada

„õppereisid“.

 Tabel 7, täiendada „Meetme osakaal rahastusest hinnanguliselt 15%“ lausega

„täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel“

 Tabel 7, muuta minimaalne toetussumma senise 5000 euro asemel 3000 euro

peale

 Tabel 7, täiendada maksimaalset toetussummat lausega: iga aastase

rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat

muuta

3.2.4 Sotsiaalse kaitse suurendamine (Euroopa Sotsiaalfond+ meede)

 Tabel 9, meetme raames toetatav maksimaalne toetussumma on täpsustatud

arvuga 6029 eurot (see on määrusega paika pandud summa)

 Tabel 9, hindamiskriteeriumite osas on viidud sisse muudatus, uus sõnastus

on: „Rakendatakse erinevaid kriteeriume võrreldes teiste meetmetega, vt ptk

3.5“

3.2.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede)

 Korrigeerida ja täiendada meetme raames rakendatavaid prioriteetseid

teemasid.

Lisada: Arukate külade ja kogukondade kontseptsiooni rakendamine.

Korrigeerida:

Kehtiv sõnastus: Loode-Eesti turundamine koostöös Lääne-Harju

Koostöökogu ja Kodukant Läänemaaga.

Uus sõnastus: Loode- ja Põhja-Eesti ning Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonna

turundamine koostöös teiste LEADER tegevusrühmade ja partneritega.

 Tabel 11, täiendada „Meetme osakaal rahastusest hinnanguliselt 10%“

lausega „täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel“

4.2. Rahastamiskava

 Tabel 13, lisatakse tabeli järgselt täpsustav lause: „LEADER-meetmete

rahastamise täpne osakaal ja summa meetmete kaupa täpsustatakse iga-

aastase rakenduskavaga kinnitamisega.“

4.5. Taotluste hindamine

 Lisatud on lause „Meede 4 puhul kasutatakse LEADER meetmetest erinevaid

kriteeriume“.

 Lisatud on Tabel 15 Hindamiskriteeriumid (meede 4 „Sotsiaalse kaitse

suurendamine“), millega sätestatakse vastava meetme hindamiskriteeriumid.

NELJA VALLA KOGU ÜLDKOOSOLEKU PROTOKOLL nr 2025/3

Kinnitamise kuupäev digitemplil

Toimumisaeg: 04.06.2025 kell 18.00-19.30

Toimumiskoht: UKAS kohvik, Teaduse 14a, Saku

Koosoleku juhataja: juhatuse esimees Irja Tiri

Protokollija: Rando Lai

Osalejad: 17 hääleõiguslikku liiget ja 3 külalist (Lisa 1)

Volitustega osales 3 inimest (volitused lisatud protokollile)

MTÜ Nelja Valla Kogu liikmete arv üldkoosoleku toimumise ajal: 48 Ühingu põhikirjaga ei ole määratud üldkoosoleku läbiviimiseks kvooruminõuet. ÜLDKOOSOLEKU RAKENDAMINE Koosoleku juhataja, protokollija ja häältelugeja valimine, koosoleku päevakorra kinnitamine. 1) Juhatuse esimees Irja Tiri tegi ettepaneku valida koosoleku juhatajaks Irja Tiri ja protokollijaks Rando Lai. HÄÄLETUS JA OTSUS: Valida koosoleku juhatajaks Irja Tiri ja protokollijaks Rando Lai (kõik poolt). 2) Juhatuse esimees Irja Tiri tegi ettepaneku valida koosoleku häältelugejaks Anneli Kikkas. HÄÄLETUS JA OTSUS: Valida häältelugejaks Anneli Kikkas (kõik poolt). 3) Koosoleku juhataja jätkab üldkoosolekuga, tutvustades päevakorra eelnõu, mille juhatus on välja pakkunud ja mis on eelnevalt e-postiga liikmetele saadetud. PÄEVAKORD: 1. Nelja Valla Kogu 2024 majandusaasta aruande kinnitamine 2. Nelja Valla Kogu põhikirja muudatused 3. Nelja Valla Kogu ühisstrateegia 2023-2027+ muudatused 4. Meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ 2025. a. 1. taotlusvooru seotud isikutega tehingute kinnitamine 5. Nelja Valla Kogu meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ projektitaotluse esitamine 2025. a. sügiseses taotlusvoorus ETTEPANEK: kinnitada Nelja Valla Kogu üldkoosoleku päevakord vastavalt eelnõule ning viia üldkoosolek läbi etteantud päevakorra alusel. HÄÄLETUS JA OTSUS: Kinnitada Nelja Valla Kogu üldkoosoleku päevakord vastavalt eelnõule ning viia üldkoosolek läbi etteantud päevakorra alusel (kõik poolt).

ÜLDKOOSOLEKU LÄBIVIIMINE 1. Nelja Valla Kogu 2024 majandusaasta aruande kinnitamine

Tegevjuht Rando Lai ja juhatuse esimees Irja Tiri tutvustasid Nelja Valla Kogu 2024. a.

majandusaasta sisulist ja finantsilist aruannet (Lisa 2). Revisjonikomisjoni liige Argo Aruvald andis

ülevaate revisjonikomisjoni tööst ja valminud aktist (Lisa 3).

Ettepanek: kinnitada Nelja Valla Kogu 2024. a. majandusaasta aruanne.

Hääletus ja otsus 1:

Kinnitada Nelja Valla Kogu 2024. a. majandusaasta aruanne (Lisa 2).

17 poolthäält; vastu ja erapooletuid ei olnud

2. Nelja Valla Kogu põhikirja muudatused Tegevjuht tutvustas põhikirja muudatusi, mis on vajalikud ühingu igapäevaseks toimimiseks ja otsustusprotsesside läbiviimiseks. Põhikirja punkt 3.3 juurde on lisatud täiendus, et ühing avalikustab liikmete nimekirja veebilehel. Ehkki meil on liikmete nimekiri ka juba varasemalt veebilehel avalik, siis lähtuvalt LEADER määrusest on PRIA nõue see kajastada ka põhikirjas. Punkt 7.2.2 juurde on lisatud, et juhatus võib lisaks tegevjuhile palgata ka töötajaid. Punkt 7.2.3 juurde on lisatud, et juhatus ei saa vastu võtta liikmeks uusi omavalitsusi, see on üldkoosoleku pädevuses. Punktid 7.2.11 – 7.2.14 on uued juhatuse tegevust täpsustavad ülesanded tulenevalt LEADER- tegevusrühma eripäradest. Punkt 7.3 on täiendatud lausega, et juhatuse koosolekut võib läbi viia e-kirja teel ilma koosolekut kokku kutsumata, kuna mõningatel juhtudel on selleks vajadus. Ettepanek: Kinnitada Nelja Valla Kogu põhikirja muudatused ja uues redaktsioonis põhikiri (Lisa 4)

ning esitada see Äriregistrile.

Hääletus ja otsus 2:

Kinnitada Nelja Valla Kogu põhikirja muudatused ja uues redaktsioonis põhikiri (Lisa 4) ning esitada

see Äriregistrile.

17 poolthäält; vastu ja erapooletuid ei olnud

3. Nelja Valla Kogu ühisstrateegia 2023-2027+ muudatused Tegevjuht Rando Lai tutvustas üldkoosolekul osalenud liikmetele strateegia muutmisvajadust ning muudetavaid punkte. Valdavalt puudutavad muudatused toetusmeetmetega seotud peatükke. Ülevaade ja selgitused muudatuste osas:

• Läbivalt on kõigis meetmetes vähendatud tulemusnäitajate sihttasemete arvulisi suurusi,

kuna need on esimeste taotlusvoorude läbiviimise järgselt hinnates liigselt ülepaisutatud ning

nende täitmine ei pruugi osutuda reaalseks.

• Meetmete rahaliste mahtude juurde on lisatud, et nende täpne osakaal kogu eelarvest

otsustatakse iga-aastase rakenduskava kinnitamisega, et oleks võimalik operatiivsemalt

suunata rahalisi vahendeid eri meetmete vahel, kui on näha ala- või ületaotlemist mõnes

meetmes.

• Meetme 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ osas on koostatud uued ja kompaktsemad

hindamiskriteeriumid, mis on asjakohasemad vastava meetme iseloomu arvestades.

• Koostööprojektide meetme puhul on piirkonna turundamise osas on laiendatud piirkonda

ning märgitud koostööpiirkonnaks üldisemalt Loode- ja Põhja-Eesti ning Nelja Valla Kogu

tegevuspiirkond.

Ettepanek on kinnitada „Nelja Valla Kogu ühisstrateegia 2023-2027+“ sisse viidud muudatused.

Hääletus ja otsus 3:

Kinnitada 24.05.2023 üldkoosolekul vastu võetud „Nelja Valla Kogu ühisstrateegia 2023-2027+“

sisse viidud muudatused, mis vastavad maaeluministri 02.02.2022 määruse nr 7 „LEADERi kohaliku

arengu strateegia 2023–2027 ettevalmistamise toetus“ (määrus) §3 lõigetes 3-8 sätestatud nõuetele

ning kinnitada muudetud strateegia. Esitada muudetud strateegia (Lisa 5) PRIA-le.

Anda Nelja Valla Kogu juhatusele volitus vajadusel viia muudatustega kinnitatud strateegiasse sisse

korrektuure juhul kui PRIA või asjakohaste ministeeriumite poolt laekub tagasiside esitatud

muudatuste täpsustamiseks ja täiendamiseks.

17 poolthäält; vastu ja erapooletuid ei olnud

4. Meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ 2025. a. 1. taotlusvooru seotud isikutega tehingute kinnitamine

Nelja Valla Kogu strateegia meetme „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ miniprojektitaotluste

esimene taotlusvoor käesoleval aastal oli avatud 17.-30.03.2025.

Hindamiskomisjoni töö tulemusel said kõik 9 projektitaotlust positiivse koondhinde (lävendit ületava)

ning NVK juhatus kinnitas 12.05.2025 toimunud koosolekul taotluste pingerea vastavalt

alljärgnevale tabelile.

Tabel 2 Meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ hindamistulemused

Taotleja Projekti nimi

Koond-

hinne

Toetus-

summa EUR

Eakate selts "Sügiskuld" Tervisekohvikute jätkuprojekt Hüürus 3,68 5255

Mittetulundusühing

Kodukoht Kiisa

55+ kohtumine Kiisa uues välijõusaalis 3,56 1000

Thera OÜ Koos on parem 3,42 6010

Alasniidu Selts Terve ja tegus kogukond 55+ positiivsete

emotsioonide töötoad

3,42 3660

Roosid ja Okkad OÜ 55+ Tarkade klubi 3,4 4488

OÜ Laureena Keraamikaring Kiisa piirkonnas 3,38 4000

Saku Sofi Lastekeskus 16+ erivajadustega elanike koostöö laager 3,36 6000

Mittetulundusühing Tuula

tutulus

Harivad ja loomingulised töötoad Tuula ja Pällu

külade 55+ vanuses kogukonnaliikmetele

3,36 3404,8

Mittetulundusühing

Digitarkus

Kuidas leida rõõmu 2 3,24 4077

KOKKU 37 894,8

Vastavalt antud meetme toetuse andmise korrale teeb toetuse eraldamise ja toetuslepingu

sõlmimise otsuse Nelja Valla Kogu üldkoosolek kui rahastatava projektitaotluse tehing on seotud

juhatuse liikmega. Lõppenud taotlusvoorus oli 3 miniprojekti taotlevat organisatsiooni, mis on seotud

NVK juhatuse liikmetega (Mittetulundusühing Kodukoht Kiisa, Roosid ja Okkad OÜ,

Mittetulundusühing Tuula tutulus). Sellest tulenevalt peab nendega toetuslepingu sõlmimise

otsustama Nelja Valla Kogu üldkoosolek.

Hääletus ja otsus 4:

Kinnitada Nelja Valla Kogu meetme 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ 2025. a. 1. taotlusvooru

projektitaotluste paremusjärjestus ning tehingud (toetuslepingu sõlmimine) juhatuse liikmetega

seotud projektitaotlejatega (Mittetulundusühing Kodukoht Kiisa, Roosid ja Okkad OÜ,

Mittetulundusühing Tuula tutulus).

14 poolthäält; vastu ja erapooletuid ei olnud.

Hääletamisest taandasid ennast seotud juhatuse liikmed Irja Tiri, Hedwig Seaver ja Eve Riga

5. Nelja Valla Kogu meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ projektitaotluse esitamine

2025. a. sügiseses taotlusvoorus

Vastavalt Nelja Valla Kogu meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ taotluse esitamise korrale (§

5) võib meetmes taotlejaks olla ka Nelja Valla Kogu ise, seda aga vaid üldkoosoleku otsusega.

Plaan on 2025. aasta sügisel toimuvas voorus esitada taotlus antud meetme sihtgrupile (inimestele

vanuses 55+ eluaastat) tegevuste läbiviimiseks ning see Nelja Valla Kogu poolt ka ellu viia.

Projekti esialgseteks tegevusteks on kavandatud sihtgrupile mõeldud erinevad võimestavad

koolitused, seminarid ja/või õppekäigud. Projekti täpne sisu ja tegevused selguvad 2025. a.

augustikuuks. Vastavalt antud toetusmeetme tingimustele on taotletava toetuse maksimaalseks

summaks 6029 eurot.

Hääletus ja otsus 5:

Esitada Nelja Valla Kogu strateegia meetme 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“ 2025. aasta sügisel

toimuva taotlusvooru raames miniprojekti taotlus (summas kuni 6029 eurot) ning anda volitused

Nelja Valla Kogu juhatusele ja tegevtöötajatele taotluse koostamiseks ja esitamiseks.

16 poolthäält; 1 vastu, erapooletuid ei olnud

Koosoleku juhataja Protokollija

Irja Tiri Rando Lai

Kinnitatud üldkoosoleku otsusega 24.05.2023 ja muudatustega 04.06.2025

Kehtiv alates 1.01.2024

MTÜ NELJA VALLA

KOGU ÜHISSTRATEEGIA

2023–2027+

MUUDATUSTEGA VERSIOON

1

SISUKORD

SISUKORD ........................................................................................... 1

1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 2

2. TEGEVUSPIIRKONNA VÄLJAKUTSED JA ARENGUEELDUSED ............. 3

3. STRATEEGIA ..................................................................................... 5

3.1 Visioon 2027+ ............................................................................................................. 6

3.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed............................................................................. 6

3.2.1 Kogukondade toetamine ...................................................................................................... 6

3.2.2 Ettevõtluse arendamine ....................................................................................................... 8

3.2.3 Piirkonna arendamine (ühisprojektide meede) ................................................................... 10

3.2.4 Sotsiaalse kaitse suurendamine (Euroopa Sotsiaalfond+ meede) ........................................ 12

3.2.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede) .......................................................................... 14

3.3 Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus..................................................................15

3.4 Seosed teiste arengudokumentidega ....................................................................... 16

4. STRATEEGIA ELLUVIIMINE .............................................................. 21

4.1 Organisatsiooni juhtimine ja arendamine ................................................................. 21

4.2 Rahastamiskava ....................................................................................................... 22

4.3 Rakenduskavad ........................................................................................................ 23

4.4 Taotlemine ............................................................................................................... 23

4.5 Taotluste hindamine ................................................................................................ 24

5. STRATEEGIA SEIRE ......................................................................... 31

5.1 Seire korraldus .......................................................................................................... 31

5.2 Strateegia muutmine ............................................................................................... 32

LISAD ................................................................................................ 33

Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs ..................................................................................... 33

Lisa 2. Strateegia koostamise protsess ............................................................................ 33

2

1. SISSEJUHATUS

MTÜ Nelja Valla Kogu (NVK) on Harku, Saku, Saue ja Kiili omavalitsusi, vabaühendusi ja

ettevõtteid koondav avalikes huvides tegutsev organisatsioon. NVK on LEADER-määruse1

mõistes kohalik tegevusrühm, mille piirkond on määratletud nelja omavalitsuse

territooriumiga2. NVK põhikirjaliseks eesmärgiks on kohaliku elu arendamine, maaelu ja

külade säilimisele, taaselustamisele ja säästvale arengule kaasaaitamine, sealhulgas kohaliku ettevõtluse, teeninduse, hariduse, kultuuri, turisminduse ja tööhõive eelduste arendamine ning tegevuspiirkonna elanike heaolu suurendamine. 2022. a juuli seisuga oli NVK-l 47 liiget.

Tegevuspiirkond (623,6 km2) asub Harjumaa lääne-, edela- ja lõunaosas, piirnedes Tallinna linnaga. NVK tegevuspiirkonnas elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2022. a seisuga 47 463 inimest. Kümne aastaga on elanike arv kasvanud 9 tuhande inimese võrra.

LEADER-programmi vahendite kasutuselevõtuks perioodil 2023–2027 peavad kohalikud tegevusrühmad, mida Eestis on kokku 26, koostama strateegia. Strateegia peab tuginema piirkonna väljakutsetele ja arengueeldustele, võttes arvesse elanikkonna soove ja ootusi.

Samuti peab see LEADER-põhimõtetest3 ja sekkumise üldeesmärgist:

■ Maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine

NVK strateegia on suunatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 erieesmärgi nr 8 (edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust) saavutamisele.

Strateegia koostamist alustati piirkonna ettevõtjate, kolmanda sektori organisatsioonide esindajate, kohalike omavalitsuste ja teiste asjast huvitatud isikute koosloomes (Lisa 2. Strateegia koostamise protsess) 2022. a märtsis. Vajaliku sisendi saamiseks korraldati mitmesuguseid arutelusid ja koostati eraldiseisva dokumendina tegevuspiirkonna analüüs (Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs).

NVK strateegia koosneb kolmest osast. Esimeses osas on välja toodud piirkonna strateegia – visioon, eesmärgid ja toetusmeetmed. Teine osa sisaldab strateegia elluviimise kirjeldust – rahastamiskava, taotlusvoorude ja hindamise korraldus, hindamiskriteeriumid. Kolmas osa keskendub seiresüsteemi kirjeldusele.

Koostajad avaldavad siirast tänu kõigile strateegia valmimisse panustajatele!

Strateegia jõustub 1.01.2024.

1

https://www.riigiteataja.ee/akt/103022022032 (külastatud 9.12.2022) LEADER – Liaison Entre Actions de

Développement de l'Économie Rurale (seosed maamajandust arendavate tegevuste vahel).

2 Saue vallast kuulub NVK tegevuspiirkonda 18 asustusüksust (2017. a haldusreformieelne Saue vald, v.a Laagri

alevik, ja Saue linn).

3 Põhimõtted: 1) piirkonnapõhine lähenemine, 2) altpoolt tulev algatus, 3) avaliku ja erasektori partnerlus, 4)

uuendusmeelsuse soosimine, 5) integreeritud ja mitut valdkonda hõlmav lähenemine, 6) võrgustikutöö soosimine, 7) koostöö edendamine

3

2. TEGEVUSPIIRKONNA VÄLJAKUTSED JA ARENGUEELDUSED

Tegevuspiirkond (623,6 km2) asub Harjumaa (4328 km2) lääne-, edela- ja lõunaosas, piirnedes Tallinna linnaga. Piirkond hõlmab nelja kohaliku omavalitsuse territooriumeid – Harku, Kiili, Saue ja Saku, sh Harku, Saku ja Kiili valda tervikuna, Saue valla endise Saue linna ja Saue valla ala (v.a Laagri alevik ning endise Kernu ja Nissi valla külad), moodustades Harjumaast 14,4% (Joonis 1).

Joonis 1. NVK tegevuspiirkonna kaart

4

Tegevuspiirkonna omavalitsustes elas rahvastikuregistri andmetel 1. jaanuari 2022. a seisuga 58 644 inimest, neist NVK tegevuspiirkonnas 47 463 inimest. Piirkonna territooriumi suuruseks on 623,6 km2 ning keskmiseks asustustiheduseks on u 75 inimest km2 kohta. Asustustihedus ületab Eesti keskmist kahe ja poole kordselt.

Piirkonna ühisteks nimetajateks on Vääna jõgi, mis saab alguse Paekna külast Kiili vallast, suubudes Lohusalu lahte Harku vallas, ja Tallinna linna lähedus. Viimasega kaasnevad piirkonna omavalitsustele sarnased probleemid ja võimalused. Ühisteks probleemideks on elanikkonna kiire juurdekasv ja sellest tulenev vajadus sotsiaalse taristu kiireks arendamiseks, samuti nõrgad kogukondlikud sidemed, sest reeglina on elanike puhul tegemist inimestega, kes on ühes kohas lühikest aega elanud.

Võimalused on samuti seotud pealinna lähedusega – nii avalikud kui erateenused on lühikese sõidu kaugusel. Samas on seetõttu ettevõtjatel vähe motivatsiooni arendada välja kohapealseid teenuseid. Need aspektid ilmnevad selgelt ka piirkonna tugevuste ja nõrkuste analüüsis.

Piirkonna peamised tugevused on:

■ Elanikkond on kasvav ja üldiselt jõukas.

■ Looduskeskkond on mitmekesine ja pakub palju tegevusvõimalusi.

■ Omavalitsused on majanduslikult heal järjel – neil on võimekus teha investeeringuid

■ Kogukonnad on olemas ja toimivad, olemas on vajalik taristu kogukondade tegevuseks.

■ Tallinna linna lähedus tagab töökohtade ja teenuste kättesaadavuse.

Nõrkusteks on seevastu:

■ Tallinna linna lähedus, mis ei motiveeri kohapealseid teenuseid arendama, arengust hoolimata tuntakse kohapealsetest teenustest puudust.

■ Uusarenduste kogukondlik identiteet on nõrk; kogukondade eestvedajaid on vähe, ja neil puudub toetav tugisüsteem. Kogukondade valmisolek kriisideks on puudulik.

■ Vaba aja veetmise võimalusi (sh huvitegevust) ei ole piisavalt.

■ Ajaloolisi piirkondi pole piisavalt eksponeeritud.

Seega vajavad toetamist kogukonnad (investeeringud, vaba aja veetmise taristu, sidusus), tark mikro- ja väikeettevõtlus (teenused, lisandväärtus, piirkonna atraktiivsus) kogukondade ja ettevõtete areng (kogukondade eestvedajad, sektoriteülene ühis- ja arendustegevus) kogukondade, sh ettevõtete teadmised ja oskused (koostöö, võrgustumine, arendustegevus) ja sotsiaalne sidusus. Läbivate teemadena on olulised (uuenduslikkus, koostöisus ja kestlikkus (rohelisus).

Piirkonda mõjutavad ka välised tegurid (võimalused ja ohud), millest peamised on seotud uute trendide (rohelise mõtteviisi juurdumine ja tehnoloogia areng), mitmesuguste kriiside (energia, julgeolek, majandus, tervis), elanike arvu kasvust tingitud survega taristule ja ressurssidele ning kogukondliku sidususe vähenemisega.

5

3. STRATEEGIA

MTÜ Nelja Valla Kogu strateegia koostamisel on arvestatud LEADER-sekkumise üld- ja erieesmärke, tegevuspiirkonna analüüsi, mitmete aruteluseminaride sisendit ning juhtrühma ettepanekuid, samuti on lähtutud teistest piirkonda puudutavatest riikliku ja kohaliku tasemega arengudokumentidest.

Strateegia koosneb visioonist (üldistav kirjeldus soovitud tulevikust), eesmärkidest (kirjeldus konkreetse valdkonna soovitud tulevikust), tulemusnäitajatest (eesmärkide saavutamist mõõtvad näitajad), meetmetest (eesmärgi saavutamiseks mõeldud tegevuste

kogum)4 ning väljundnäitajatest (meetmete elluviimist mõõtvad ja eelistusi esile toovad5

näitajad).

Seejuures võib eesmärgi täitumist mõõta mitme näitajaga. Igale eesmärgile vastab aga üks konkreetne meede, millel omakorda võib olla mitu väljundnäitajat.

Nelja Valla Kogu strateegia sisaldab viite eesmärki ja neile vastavaid meetmeid (Tabel 1). Üldjoontes järgib strateegia eelmise perioodi lähenemist, kuna sotsiaalmajanduslik olukord ja väljakutsed on sarnase iseloomuga. Erinevusena on kogukondade eesmärgi alla ühendatud nii investeeringud kui ühistegevused ning lisandunud on Euroopa Sotsiaalfond+ eesmärk.

Tabel 1. MTÜ Nelja Valla Kogu strateegia ülesehitus

Visioon

Kogukondade toetamise eesmärk

Eesmärgi tulemusnäitajad Kogukondade toetamise meede

Meetme väljundnäitajad

Ettevõtluse arendamise eesmärk

Eesmärgi tulemusnäitajad Ettevõtluse arendamise meede

Meetme väljundnäitajad

Piirkonna turundamise eesmärk

EESMÄRGI tulemusnäitajad Piirkonna turundamise meede

Meetme väljundnäitajad

Sotsiaalse kaitse eesmärk

Eesmärgi tulemusnäitajad Sotsiaalse kaitse meede

Meetme väljundnäitajad

LEADER-koostöö eesmärk

Eesmärgi tulemusnäitajad LEADER-koostöö meede

Meetme väljundnäitajad

4

LEADER-i kontekstis on tegevusteks taotlejate poolt esitatavad projektid.

5 Iseloomustavad, milliseid teemasid meetmete puhul oluliseks peetakse (kohalike ressursside väärindamine,

noorte kaasamine jms) – soovitakse taotlusi, mis panustavad ühte või mitmesse väljundnäitajasse.

6

3.1 Visioon 2027+

Nelja Valla Kogu tegevuspiirkond on heakorrastatud, turvaline, nutikas, keskkonnahoidlik ja külalislahke elupaik.

3.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed

3.2.1 Kogukondade toetamine

Eesmärk nr 1: Piirkonnas on võimalusterohke ja turvaline elukeskkond

Tegevuspiirkond on eelmise strateegiaperioodi vältel jõudsalt arenenud, mida kinnitab ka ligikaudu veerandi võrra kasvanud noorepoolne elanikkond. Juurde on rajatud mitmeid elamupiirkondi, kaasnevat taristut ja avalikke teenuseid (lasteaiad, koolid jms). Tegevuspiirkonna omavalitsused on tulukad, olles võimelised suuremahulisteks investeeringuteks.

Teisalt on elanikkonna kasv olnud kiirem kogukondade arengust, mille kujunemine on pikaaegne protsess. Samuti pole hiljuti piirkonda kolinute vahel jõudnud tekkida püsivamaid sidemeid. Kuna elanikke on palju ( enam kui 47 tuhat), on vaja rohkesti mitmesuguseid vaba aja veetmise võimalusi jms. Kõigega ei suuda omavalitsused toime tulla, samuti tunnetavad kogukonnad ise paremini, mida neil enim tarvis on. Seetõttu on otstarbekas toetada kogukondi vajalike investeeringute tegemisel.

Kiire arendustegevus on lisaks teatavatele puudujääkidele elukeskkonnas ja kogukondades toonud kaasa kartuse looduskeskkonna kahjustumise osas. Seetõttu on vajalik võimaldada kogukondadele looduskeskkonna seisundit parandavaid tegevusi.

Uue teemana on tõusetunud siseturvalisus ja kriisideks valmisolek. On loomulik, et riigil ja omavalitsustel on olemas vajalikud plaanid, kuid ka kogukonnad ise peavad suutma toime tulla.

Tabel 2. Eesmärgi nr 1 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas

Projektide elluviijate hinnang tulemustele

Ei ole mõõdetud

Elluviijad peavad projekte vajalikeks ja tulemuslikeks

Intervjuud projektide elluviijatega

Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27)6

0 10 5 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)

6

Siin ja edaspidi: R... viitab ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava kohustuslikule seirenäitajale.

7

Toetatud arukate külade strateegiate arv (R.40)7

0 10 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)

Nende maapiirkondade elanike osakaal, kes saavad kasu paremast juurdepääsust teenustele ja taristule ühise põllumajanduspoliitika toetuse kaudu (R.41) (kasusaajate arv)

08 20% (u 9 tuhat tegevuspiirkonna elanikku)

Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)

Tabel 3. Meede nr 1: kogukondade toetamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 45%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel

Toetatavad tegevused9 ■ Investeeringud avalikku ruumi ning avalikuks kasutuseks mõeldud ehitistesse, rajatistesse, taristusse, sisustusse ja seadmetesse, sh keskkonnasäästlikesse lahendustesse

■ Investeeringuga seotud järelevalvetegevused

■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest

■ Investeeringud looduskeskkonna säilitamisse ja parandamisse

■ Kohapealsete vaba aja veetmise võimaluste (huviringid, sporditegevus jms) loomine või arendamine (investeeringud põhivarasse ja väikevahenditesse)

■ Siseturvalisuse tõstmine, sh kogukondade kriisideks valmisoleku tagamine (investeeringud)

Mittetoetatavad tegevused10

■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina

■ Kinnistu ost

■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

■ Projektijuhtimine

Toetuse saajad Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas tegutsevad:

■ Kolmanda sektori organisatsioonid

■ Omavalitsused

Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks

7

Mõõdetakse strateegiate alusel ellu viidud projekte, mitte koostatud strateegiate arvu. Eeldus on, et

strateegiate koostamisega tegelevad külad/piirkonnad ise.

8 Mõõtmist alustatakse käesoleva strateegia elluviimisega ehk hinnatakse konkreetse strateegia mõju

elanikkonnale.

9 Lubatud on ka kasutatud seadmete soetamine.

10 Läbivalt kõikide meetmete puhul: mittetoetatavad on ka kõik meetme määruses loetletud

mitteabikõlblikud tegevused.

8

■ Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt põhjendada selle kestlikkust, kui toetuse summa ületab 10 000 eurot11

Toetussummad (EUR) ■ Minimaalne: 5000 3000

■ Maksimaalne: 200 000 (iga aastase rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat muuta)

Toetuse määr ■ Kuni 90%

Väljundnäitajad ■ Uute vaba aja veetmise võimaluste arv

■ Täiendatud vaba aja veetmise võimaluste arv

■ Keskkonnasäästlike lahenduste arv

■ Turvalisust tõstvate projektide arv

■ Looduskeskkonda parandavate projektide arv

■ Looduskeskkonnale ligipääsu parandavate projektide arv

3.2.2 Ettevõtluse arendamine

Eesmärk nr 2: Piirkonnas on tark mikro- ja väikeettevõtlus ning vajalikud teenused

Asulate kasvamisega on kaasnenud ka seal osutatavate teenuste hulk. See on omakorda vähendanud vajadust iga kord pealinna sõita. Samas ei ole teenuseid siiski veel piisavalt, seda eriti Tallinnast kaugemale jäävates asulates. Seetõttu on sarnaselt eelmisele perioodile vajalik toetada teenuste arendamist esmajoones peamistes Tallinnast väljaspool asuvates tõmbekeskustes.

Tallinnasse on koondunud suur osa Eesti teadlastest ja tippettevõtetest. Seega on pealinna lähedus hea võimalus kasutada sealset oskusteavet. Samuti on kättesaadavad kõik peamised ekspordikanalid. Seetõttu on mõttekas toetada lisaks kohapealsete teenuste arendamisele ka tarka ettevõtlust, mis piirkonnale lisandväärtust tooks. Fookuses on mikro- ja väikeettevõtlus, kellel vajaliku arenguhüppe sooritamiseks ressursse napib.

Piirkonna tugevuseks on mitmekesine ja kaunis loodus. Leidub metsi, rabasid, mereranda jpm. Samuti on piirkonnas turismiobjekte, mille potentsiaal on rakendamata. Teisalt on läheduses (Tallinnas) olemas suur hulk potentsiaalseid külastajaid. Seega on piirkonna jaoks tegemist kasutamata võimalusega. Toetamist vajavad mitmed turismi-, sh pärandkultuuri objektid.

11

Kestlikkust tuleb põhjendada iga projekti puhul, kuid suuremahulisemate korral on tarvis olla detailsem. Vaja

ei ole koostada eraldiseisvat dokumenti, vaid käsitleda teemasid (kasutajad, tulud, kulud, sotsiaalmajanduslik mõju jms) taotluses.

9

Tabel 4. Eesmärgi nr 2 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas

Toetust saanud ettevõtete müügitulu kasv12

013 20% Äriregister

Toetust saanud ettevõtete lisandväärtuse kasv töötaja kohta14

0 20% Äriregister

Selliste tegevuste arv, mis aitavad kaasa keskkonnasäästlikkusele ning kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise eesmärkide saavutamisele maapiirkondades (R.27)

0 10 3 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)

Ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) projektides toetatud uued töökohad (R.37)

0 10 3 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)

ÜPP toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39)

0 40 15 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)

Tabel 5. Meede nr 2: ettevõtluse arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 30%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel

Toetatavad tegevused ■ Investeeringud põhivarasse (taristusse, hoonetesse, seadmetesse, tarkvarasse jms), sh keskkonnasäästlikesse lahendustesse kohapealsete toodete ning teenuste loomiseks või arendamiseks ja mikrotootmise edendamiseks

■ Investeeringud turismiobjektidesse (taristu, hooned, rajatised jms), sh kultuuri- ja ajaloopärandi taastamine, objektidele ligipääsetavuse tagamine

■ Investeeringuga seotud järelevalvetegevused

■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui investeering viiakse ellu sama projekti raames ja ettevalmistava tegevuse maht ei ületa 10% projekti kogumaksumusest

Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringut ette valmistavad tegevused, kui need viiakse ellu eraldiseisva projektina

■ Kinnistu ost

■ Projektijuhtimine

■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

Toetuse saajad Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas tegutsevad:

■ FIE-d

12

Taotlemise aasta ja projekti elluviimisele järgneva aasta võrdlusena.

13 Algtase on 0, kuna mõõdetakse toetuse ergutavat mõju toetuse saajale.

14 Taotlemise aasta ja projekti elluviimisele järgneva aasta võrdlusena.

10

■ Mikro- ja väikeettevõtted15

■ Kolmanda sektori organisatsioonid, kui nende tegevus on suunatud ettevõtlusele (näiteks ettevõtete liidud)

Toetust ei saa taotleda meetme määruses loetletud välistatud tegevusaladele

Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas

■ Investeeringu puhul tuleb taotluses täiendavalt kirjeldada äriplaani, kui toetuse summa ületab 10 000 eurot16

Toetussummad (EUR)17 ■ Minimaalne: 5 000 3000

■ Maksimaalne: 75 000 (iga aastase rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat muuta)

Toetuse määr ■ Kuni 60%

Väljundnäitajad ■ Uute töökohtade arv

■ Uuenduslike projektide arv

■ Uute või arendatud teenuste arv

■ Uute või arendatud toodete arv

■ Keskkonnasäästlike lahenduste arv

3.2.3 Piirkonna arendamine (ühisprojektide meede)

Eesmärk nr 3: Piirkonnas on järjepidevalt arenevad kogukonnad ja ettevõtted

Tegevuspiirkonnas leidub aktiivseid kogukondi, kes panustavad järjepidevalt elukeskkonna arendamisse. Samas on tegemist hästi kiiresti kasvava elanikkonnaga piirkonnaga, kus uutel elanikel puudub kohaliku kogukonnaga seos. Samuti on nõrkusena välja toodud, et kogukondade eestvedajaid on siiski vähevõitu. Seetõttu on vajalik panustada kogukondade arendamisse, sh uute elanike kaasamisse ja aktivistide järelkasvu loomisse.

Samuti vajab toetamist ettevõtete arendustegevus. Lisaks investeeringutele on tarvis toetada ka muid tegevusi, nagu näiteks turundus.

Et piirkonnas oleks tervikuna hea elada, on tarvis kompleksset lähenemist – toetada ettevõtete ja kogukondade investeeringuid, aga ka mitmesuguseid ühis- ja arendustegevusi.

15

Mikroettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 10 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 2

miljonit eurot. Väikeettevõte – ettevõte, mis annab tööd kuni 50 inimesele ning mille käibe või bilansi maht ei ületa 10 miljonit eurot (https://single-market-economy.ec.europa.eu/smes/sme-definition_en).

16 Taotluses, mitte eraldi dokumendina (visioon, kliendid, müügitulu prognoos, turundus, tasuvus jms).

17 Toetus võib olla vähese tähtsusega abi.

11

Tabel 6. Eesmärgi nr 3 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase Sihttase Allikas

ÜPP toetusel arendatud maapiirkondade ettevõtete, sealhulgas biomajanduse ettevõtete arv (R.39)

0 10 3 Projektide elluviijate tagasiside (kogutakse e- PRIA-s)

Toetatud sotsiaalse kaasamise projektidega hõlmatud isikute arv R.42)

0 1000 300 Projektide elluviijate tagasiside (e-PRIA)

Tabel 7. Meede nr 3: piirkonna arendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 15%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel

Toetatavad tegevused Kogukondadele suunatud:

■ Elanikkonna teadmiste ja oskuste tõstmine (koolitused, seminarid, õppereisid jms)

■ Võrgustike loomine

■ Kogukonna eestvedajate järelkasvu loomine

■ Immateriaalse pärandi säilitamine (meedia, materjalid, sündmused)

■ Sündmuste korraldamine

■ Projektijuhtimine

Ettevõtetele suunatud

■ Teenuste ja toodete arendamine

■ Koolitustegevus

■ Turundus

■ Sündmuste korraldamine

■ õppereisid

Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringud

■ Kinnistu ost

■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

■ Projektijuhtimine ettevõtetest taotlejate puhul

Toetuse saajad Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas tegutsevad:

■ Kolmanda sektori organisatsioonid, sh kohalik tegevusrühm

■ FIE-d

■ Mikro- ja väikeettevõtted

Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kodu tegevuspiirkonnas või peab tegevus olema suunatud tegevuspiirkonna hüvanguks

■ Projekti, mille põhisisuks on turundus, koosseisus tuleb esitada turundusplaan18

18

Taotluses, mitte eraldiseisva dokumendina (sihtgrupid, kanalid, tegevused, oodatavad tulemused,

mõõdikud jms)

12

Toetussummad (EUR) ■ Minimaalne: 5000 3000

■ Maksimaalne: 50 000 (iga aastase rakenduskva kinnitamisel on õigus vastava aasta maksimaalset toetussummat muuta)

Toetuse määrad ■ Kuni 90% kasumit mittetaotlevate projektide puhul

■ Kuni 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

Väljundnäitajad ■ Kaasatud organisatsioonide arv

■ Võrgustike arv

■ Noortealgatuste arv

■ Sündmuste arv

■ Sündmustel osalejate arv

■ Turundusprojektide arv

■ Teenuste ja toodete arendusprojektide arv

NB! Meetmest saab tegevusi ellu viia ainult ühisprojektina. Ühisprojekt on projekt, mis viiakse ellu 1–2-aastase tegevuskava alusel vähemalt kahe juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja poolt, kellest vähemalt üks ei ole kohalik tegevusrühm.

3.2.4 Sotsiaalse kaitse suurendamine (Euroopa Sotsiaalfond+ meede)

Eesmärk nr 4: Piirkond on sotsiaalselt sidus

Piirkonna elanikkond on enamjaolt noorepoolne ja hea sissetulekuga. Vanemaealine (65+) rahvastik moodustab elanikkonnast ligikaudu 10–13%, mis on märkimisväärselt riigi keskmisest väiksem. Seetõttu on sotsiaalsete probleemide suunitlus Eesti teiste piirkondadega võrreldes mõnevõrra teistsugusem (näiteks rohkem sõltuvushäireid).

Samas on selge, et ka Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas leidub neid, kes erinevatel põhjustel on kogukonna tegevustest eemale jäänud. Nendeks võivad olla üksijäänud eakad, omastehooldajad, erivajadustega või sõltuvusprobleemidega inimesed. Terve ja tervikliku kogukonna huvides on vajalik nad üles leida ja taas kogukonda kaasata. Selleks sobivad mitmesugused rohujuure tasandi lahendused, mida siinse meetme raames on kavas toetada.

Meetmega adresseeritakse mõlemat sekkumise eesmärki:

■ Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine

■ Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine

13

Tabel 8. Eesmärgi nr 4 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase 2023 Sihttase 2029 Allikas

Toetatud sotsiaalse kaasamise projektidega hõlmatud isikute arv

0 750 Projektide elluviijate tagasiside

Projektide arv 0 6119 Taotlused

Tabel 9. Meede nr 4: sotsiaalse kaitse suurendamine

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest Rahastamine toimub eraldiseisvast allikast: Euroopa Sotsiaalfond+

Toetatavad tegevused ■ Projektijuhtimine, v.a juhul, kui tegevuse elluviijaks on kohalik omavalitsus

■ Ekspertide kaasamine

■ Sihtgrupi ja tegevuse läbiviija transport

■ Sündmuste korraldamine

■ Toimetulekut säilitavad ja/või parandavad tegevused täisealiste sihtgrupile20 (teavitus- ja ennetustegevus, intervallhoiu pakkumine, psühholoogiline nõustamine, omastehooldajate nõustamine ja toetamine jne)

■ Ühiskonnagruppide sotsiaalse kaasatuse suurendamine

■ Valdkondlikud koolitused ja valdkonnas tegutsevate inimeste võrgustike loomine

■ Haridus-, sotsiaal-, tervishoiuvaldkonna ja kogukondlike teenuste integreerimine

■ Tegevuse elluviimiseks vajalike väikevahendite (seade vms, mida ei arvata organisatsiooni põhivara hulka ja mis ei ületa 15% tegevuse eelarvest) soetamine

Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringud

Toetuse saajad ■ Toetuse saaja on kohalik tegevusrühm: MTÜ Nelja Valla Kogu, kes korraldab tegevuste elluviimiseks minikonkursse

Nõuded toetuse saajale ■ Tegevuse elluviija võib olla tegevuspiirkonnas tegutsev kohaliku omavalitsuse üksus, vabaühendus või mikro- ja väikeettevõte ning kohalik tegevusrühm

■ Ei rahastata tegevusi, mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse või Töötukassa ülesandeks või mida on võimalik mõnest muust allikast finantseerida

Toetussummad (EUR) ■ Minimaalne: 1000

■ Maksimaalne: määruses sätestatud miniprojekti maksimaalne maksumus 6029

Toetuse määr 100%

19

NVK tegevuspiirkonnale Euroopa Sotsiaalfond+ ja riikliku kaasfinantseeringu summa on u 367 tuhat eurot.

Arvestades, et ühe projekti maksimaalne suurus saab olla u 6000 eurot, on võimalik läbi viia u 61 projekti.

20 Täisealiseks loetakse isikut alates 16. eluaastast.

14

Väljundnäitajad  Tegevustes osalejate arv

 Tegevuste elluviijate arv

Hindamiskriteeriumid Rakendatakse samu kriteeriume, mis teiste meetmete puhul vt ptk 3.5) Rakendatakse erinevaid kriteeriume võrreldes teiste meetmetega, vt ptk 3.5

3.2.5 LEADER-koostöö (tegevusrühma meede)

Eesmärk nr 5: Piirkonnas on vajalikud teadmised ja oskused elu edendavate projektide elluviimiseks

Koostööprojektid on olulised parimate praktikate tutvustamiseks piirkonnas. Samuti aitavad need kaasa kokku lepitud oluliste teemade adresseerimisele.

Suurendamaks potentsiaalsete taotlejate algatusvõimet, jõudmaks uute sihtgruppideni ja varustamaks neid vajalike teadmiste ning oskustega, on tarvis ellu viia keskselt koordineeritud projekte.

Otstarbekas ei ole tegeleda väga paljude erinevate teemadega, kuna see killustab ressursid

ja tähelepanu. Perioodil 2024–2027+ kavas keskenduda järgmistele21:

 Loode-Eesti turundamine koostöös Lääne-Harju Koostöökogu ja Kodukant Läänemaaga

 Loode- ja Põhja-Eesti ning Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonna turundamine koostöös teiste LEADER tegevusrühmade ja partneritega.

 Ettevõtete ja kogukondade, seejuures esmajoones noorte kaasamine ning võimestamine

 Keskkonnateadlikkuse tõstmine

 Kriisideks valmisoleku tõstmine

 Arukate külade ja kogukondade kontseptsiooni rakendamine

Tabel 10. Eesmärgi nr 5 tulemusnäitajad

Mõõdik Algtase Sihttase Allikas

Projektide tegevustes osalejate rahulolu

Ei ole mõõdetud Vähemalt 80% vastanutest on rahul

Uuring projektides osalenute hulgas

Tabel 11. Meede nr 5: LEADER-koostöö

Näitaja Sisu

Meetme osakaal rahastusest Hinnanguliselt 10%, täpne osakaal otsustatakse igal aastal rakenduskava kinnitamisel

21

Läbi arutatud ka peamiste partneritega: Lääne-Harju Koostöökogu, Ida-Harju Koostöökogu ja Põhja-Harju

Koostöökogu.

15

Toetatavad tegevused ■ Koolitused

■ Õppereisid

■ Turundus

■ Ekspertide kaasamine

■ Projektijuhtimine

Mittetoetatavad tegevused ■ Investeeringud

■ Vabatahtliku töö arvestamine omafinantseeringuna

Toetuse saajad ■ Toetuse saaja on kohalik tegevusgrupp: MTÜ Nelja Valla Kogu

Nõuded toetuse saajale ■ Tegevus tuleb ellu viia Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonnas või peab see olema suunatud piirkonna hüvanguks

■ Koostööprojekti peab heaks kiitma tegevusrühma üldkoosolek

Toetussummad (EUR) ■ Otsustatakse üldkoosoleku poolt

Toetuse määr ■ Kuni 90%

Väljundnäitajad ■ Kaasatud Eesti-siseste organisatsioonide arv

■ Kaasatud rahvusvaheliste organisatsioonide arv

3.3 Strateegia uuenduslikkus ja integreeritus

NVK strateegia perioodiks 2023–2027 jätkab üldjoontes eelmise perioodi lähenemisega, kuna väljakutsed on jätkuvalt sarnased. Samuti on eelmine strateegia ennast õigustanud. Niisiis on ka käesoleva strateegiaga kaetud valdkonnad, mis on vajalikud maaelu edendamiseks.

Strateegias on eesmärgistatud viis teemat, mis on suunatud kahe peamise valdkonna (elukeskkond ja ettevõtlus) arendamiseks. Seejuures on arvestatud, et elukeskkond koosneb lisaks füüsilistele objektidele ka kogukondade olemasolust ja elanike ühistegevusest. Sama kehtib ettevõtluse puhul – vajadus pole toetada mitte ainult investeeringuid põhivarasse, vaid ka muid tegevusi, nagu näiteks turundus. Selleks on loodud integreeritud ühisprojekti meede, millest toetatakse nii kogukondade kui ka ettevõtete arendustegevusi.

Uue valdkonnana on lisandunud sotsiaalteemad. Toetatakse sotsiaalse kaasatuse suurendamist ja hoolduskoormuse vähendamist vastavalt ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava eesmärgile. Seejuures võivad tegevuste elluviijaiks olla kõik sektorid.

Täpsemalt on ka määratletud LEADER-koostöö teemavaldkonnad, et need toetaksid just soovitud valdkondlike eesmärkide saavutamist, ja võimestaksid potentsiaalseid taotlejaid. Sel viisil suurendatakse nende suutlikkust koostada taotlusi, mis parimal võimalikul viisil vastaksid strateegia eesmärkidele.

Toetusmeetmed on välja töötatud LEADER-lähenemise printsiibile „integreeritud ja mitut valdkonda hõlmavad meetmed“.

Nn horisontaalsete teemade (uuenduslikkus, koostöisus ja kestlikkus (rohelisus) paremaks esiletoomiseks arvestatakse neid taotluste hindamisel. Taotlused, mis panustavad ühe või

16

enama horisontaalse teema edendamisse, saavad hindamisel rohkem punkte. Uuenduslikkust adresseerib täiendavalt ettevõtlusmeetmest toetatav tegevus „ettevõtete arendustegevus, sh teenuste ja tootearendus, teadus- ja arendustegevus, koolitused“. Sel viisil julgustatakse ettevõtjatest taotlejaid pöörama rohkem tähelepanu uute lahenduste väljatöötamisele, mitte pelgalt põhivara (asendus)investeeringutele.

Taotlejate lihtsuse huvides on siiski konkreetsed meetmed adresseeritud konkreetsetele sihtgruppidele. Nii saavad kogukondade meetmest toetust vabaühendused ja omavalitsused ning ettevõtlusmeetmest ettevõtted, v.a arendusmeede, mis on suunatud kõikidele sihtgruppidele. Sel viisil on tagatud toetuste sihistatus, aga ka omavaheline integreeritus.

3.4 Seosed teiste arengudokumentidega

NVK strateegia koostamisel on arvesse võetud mitmeid hierarhiliselt kõrgema tasandi (riik, maakond, kohalik omavalitsus) arengudokumente (Tabel 12). Kuigi riikliku tasandi arengudokumente on rohkesti, on siinkohal välja toodud neli peamist: 1) strateegia „Eesti 2035“ kui riigi peamine strateegiline alus, 2) ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava, mis on LEADER-meetme aluseks, 3) ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava, mis on sotsiaalvaldkonna eesmärgi aluseks ja 4) Heaolu arengukava 2023–2030 (eelnõu), mis sätestab sihid sotsiaalvaldkonnas. Eeldus on, et nimetatud dokumendid on juba arvesse võtnud teiste valdkondade püüdlusi ja poliitikaid. Seega kooskõla nendega kindlustab vastuolude puudumise ka muude dokumentidega.

Regionaalsel tasandil on välja toodud sidusus maakonna arengustrateegiaga, kohalikul omavalitsuste dokumentidega.

Tabel 12. Nelja Valla Kogu strateegia seosed teiste arengudokumentidega

Arengu- dokument

Eesmärk Nelja Valla Kogu strateegia seos

Strateegia „Eesti 2035“22

Strateegilised sihid:

1. Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene

2. Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond

3. Tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik majandus

4. Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond

5. Uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riigivalitsemine

NVK strateegia panustab otseselt sihtide 1–3 saavutamisse. Määratletud on eesmärgid, mis panustavad heasse elukeskkonda, tarka mikro- ja väikeettevõtlusesse ning vajalikesse teenustesse.

Euroopa Liidu ühise põllumajandus -poliitika

Erieesmärk nr 8:

■ Edendada tööhõivet, majanduskasvu, soolist võrdõiguslikkust, sealhulgas naiste osalemist põllumajanduses, sotsiaalset

NVK strateegia panustab kõikidesse aspektidesse:

■ Eesmärgid on tervikuna suunatud sekkumise üldeesmärgi

22

https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia (külastatud 7.12.2022)

17

strateegiakava 2023–202723

kaasatust ja kohalikku arengut maapiirkondades, sealhulgas ringbiomajandust ja säästvat metsamajandust

LEADER-sekkumise üldeesmärk:

■ Maapiirkondades atraktiivse elu- ja ettevõtluskeskkonna ning aktiivsete ja ühtehoidvate kohalike kogukondade terviklik arendamine

Erieesmärgid:

■ Ettevõtluse arendamine, eelkõige uute tasuvate töökohtade ja/või innovaatiliste lahenduste kaudu

■ Kohalike kogukondade, elanike ning noorte tulevikuliidrite võimestamine

■ Teenuste kättesaadavuse parandamine, sh läbi kogukonnateenuse arendamise

■ Keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandust propageerivate) lahenduste välja töötamine ja rakendamine

■ Maaelu positiivse kuvandi säilitamine ja propageerimine, sh arukate külade edendamine

saavutamisse – toetatakse elukeskkonda edendavaid projekte, panustatakse ettevõtluskeskkonna arengusse (nii otseselt toetuste kui kaudselt ühisprojektidega) ja võimestatakse kohalikke kogukondi.

Täpsemalt:

■ Ettevõtluse arendamiseks on välja töötatud ettevõtlusmeede, innovaatilisus on üks hindamis- kriteeriumitest

■ Kogukondade võimestamine on osa elukeskkonna meetmest, samuti on LEADER-koostöö suunatud olulises osas just erinevate gruppide kaasamisele ja nende võimekuse tõstmisele

■ Teenuste kättesaadavus on adresseeritud ettevõtlusmeetmes, kus muuhulgas toetatakse vajalike teenuste arendamist

■ „Rohelisus“ on läbiva printsiibina arvestatud hindamiskriteeriumites

■ Kuvandi loomisele on otseselt suunatud LEADER-koostöö prioriteet Loode-Eesti turundamine koostöös Lääne- Harju Koostöökoguga

Ühtekuuluvus- poliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–202724

Erieesmärk k:

■ Parandada võrdset ja õigeaegset juurdepääsu kvaliteetsetele, kestlikele ja taskukohastele teenustele, sealhulgas teenustele, millega parandatakse eluaseme ja isikukeskse hoolduse, sealhulgas tervishoiu kättesaadavust; ajakohastada sotsiaalkaitsesüsteeme, sealhulgas parandada juurdepääsu sotsiaalkaitsele, pöörates erilist tähelepanu lastele ja ebasoodsas olukorras olevatele rühmadele; parandada tervishoiusüsteemide ja pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavust (sealhulgas puuetega inimeste jaoks), tõhusust ja vastupanuvõimet

Erieesmärgi sekkumise eesmärkide saavutamiseks on NVK strateegias määratletud eesmärk (sotsiaalse kaitse suurendamine) ja välja töötatud toetusmeede, mis on otseselt suunatud sotsiaalvaldkonna edendamisele, sh teenuste kättesaadavuse parandamisele ja sotsiaalse kaasatuse suurendamisele.

23

https://www.agri.ee/euroopa-liidu-uhise-pollumajanduspoliitika-strateegiakava-2023-2027 (külastatud

7.12.2022)

24 https://pilv.rtk.ee/s/j6HZp9QFAjJM7a3 (külastatud 7.12.2022)

18

Sekkumise eesmärgid:

■ Pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ning hoolduskoormuse leevendamine

■ Inimväärikuse tagamine ning sotsiaalse kaasatuse suurendamine

Heaolu arengukava 2023–2030 (eelnõu)25

Arengukavas on sätestatud alaeesmärgid, millest kaks on seotud sotsiaalvaldkonna meetmega:

■ Nr 3: vanemaealised on ühiskonnas sotsiaalselt kaasatud, neile on tagatud võrdsed võimalused ning nad on majanduslikult hästi toimetulevad

■ Nr 4: Eesti sotsiaalhoolekande korraldus toetab inimeste heaolu ja sotsiaalse turvatunde kasvu

■ Nr 5: Eestis on naistel ja meestel kõigis ühiskonnaelu valdkondades võrdsed õigused, kohustused, võimalused ja vastutus ning vähemusrühmadele on tagatud võrdsed võimalused eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks

Eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks on strateegias määratletud sotsiaalse kaitse suurendamise meede, mis adresseerib kõiki.

Harju maakonna arengu- strateegia 2040+ (eelnõu 25.10.2022)26

Visioon 2040+:

■ Harju maakond on Põhja-Euroopa targa majanduse süda, siin on suurepärane elukeskkond, kestlik taristu ning kiired ja mugavad ühendused kogu maailmaga.

Strateegilised eesmärgid:

■ Harju maakond on rahvusvaheliselt hinnatud uue majanduse ja innovatsiooni keskus, mille suurim väärtus on siinsed inimesed ja kogukonnad.

■ Harju maakonnas on Läänemere regiooni parim elukeskkond – turvaline, roheline, kestlik ning kaasaegsete töökohtade ja teenustega.

■ Harju maakonnas on jätkusuutlik ja tasakaalustatud maakasutus, kestlik taristu ning kiired ja keskkonnasäästlikud ühendused nii maakonna siseselt, ülejäänud Eestiga kui ka välisriikidega.

NVK strateegiat võib käsitleda kohaliku tasandi instrumendina, mis keskendub elukeskkonnale, kogukondadele ja ettevõtlusele, samuti sotsiaalsele kaasatusele. Välja töötatud toetusmeetmed aitavad saavutada maakonna tasandi eesmärke. Keskendutakse nendele teemadele, mida ka maakonna strateegia tegevussuundades on LEADER- tegevusrühmade ülesandena käsitletud.

Kiili valla arengukava 2023–203027

Valla visioon 2030 kõlab järgmiselt:

■ Kiili on Eesti kõige korrashoitum vald. Olles tihedalt lõimunud pealinnapiirkonda, on siin säilinud maalähedane puhas ja

Sarnaselt maakonnastrateegia elluviimise toetamisele aitab NVK strateegia kaasa omavalitsuste arengupüüdluste saavutamisele kõige

25

https://www.sm.ee/heaolu-arengukava-2023-2030#vabariigi-valitsuse- (külastatud 6.02.2023)

26 https://www.hol.ee/706 (külastatud 7.12.2022)

27 https://www.riigiteataja.ee/akt/423092022040 (külastatud 8.12.2022)

19

turvaline elukeskkond. Kogukonnad on ühtehoidvad ja aktiivsed. Valla asumid on heakorrastatud ja teistele Eesti piirkondadele eeskujuks. Avalikud teenused on hästi korraldatud ja hõlpsalt kättesaadavad. Ettevõtluskeskkond vastab elanike ja ettevõtjate ootustele.

madalamal, kohaliku kogukonna tasandil.

Saue valla arengukava 2022–203528

Visioon aastaks 2035:

■ Küla elab, maa toidab, linn toetab – meie ühendame.

Saue vallas on kõik eluks vajalik olemas. Vallas on tugevad maapiirkonnad, kus on tagatud baasteenused ning millel on oma identiteet ja eripära. Saue linna ja Laagri aleviku teljel on kaasaegne linnaline keskkond, kuhu on koondunud spetsialiseeritud teenused, ning mille elukeskkond on mõnusalt aedlinnaline. Raudteeäärsetes kasvupiirkondades on kaasaegne taristu, mis toetab elanike arvu suurenemist kestlikul moel.

Harku valla arengukava aastani 203729

Valla visioon 2037 kõlab järgmiselt:

■ Harku vald on Eesti omavalitsuste lipulaev. Valda arendatakse vastutustundlikult ja Eesti kui terviku huve silmas pidades, siinsed algatused rikastavad ka teisi piirkondi. Eeskujulikud avalikud teenused on korraldatud läbimõeldult ja elanike soove ning vajadusi arvestades. Ettevõtjad teavad, et nad on Harku vallas oodatud, seda näitab nende mitmekesisus ja soov valla arengusse panustada. Elu- ja looduskeskkond on roheline ja sõbralik, õigustades täiel määral sloganit „Elu kui puhkus“.

Saku valla arengukava 2035+30

Valla visioon 2035+ kõlab järgmiselt:

■ Saku vald pakub Eesti parimat pealinnalähedast töö̈- ja elupaika. Saku vald on suurepärase looduskeskkonnaga järjepidevalt ja tasakaalustatult arenev ja vallaelanikke kaasav omavalitsus. Valda on rajatud uusi maanteid, kergliiklusteid ja loodusradasid, mis tagavad elanike vajadusi rahuldava bussiliikluse, igapäevase liiklemise, sportimise ja puhkamise võimalused. Saku alevikust on kujunenud hästi planeeritud väikelinlik vallakeskus koos heal tasemel haridusvõrgustikuga

28

https://sauevald.ee/arengukavad (külastatud 7.12.2022)

29 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4090/4202/2011/HarkuVVK_2018_m13_Lisa1.pdf# (külastatud

8.12.2022)

30 https://www.riigiteataja.ee/akt/429102022053 (külastatud 8.12.2022)

20

ning pidevalt areneva äri- ja teenuskeskusega. Kiisa alevik koos Kurtnaga on kujunenud valla lõuna piirkonna keskuseks. Külades on välja arendatud inimsõbralik avalik ruum.

21

4. STRATEEGIA ELLUVIIMINE

NVK strateegia elluviimise põhiinstrumendiks on toetusmeetmed, mis on välja toodud peatükis 1.2 Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed.

Strateegia elluviimine hõlmab:

■ Organisatsiooni juhtimist ja arendamist – strateegia elluviimise tagamine, sh taotlusvoorude korraldamine ja LEADER-koostöö meetme elluviimine

■ Taotluste menetlemine ja hindamine

■ Teavitamine – potentsiaalsete taotlejate informeerimine pakutavatest meetmetest ja nende võimestamine

■ Strateegia elluviimise seiret – tulemuslikkuse hindamine ja vajadusel korrektuuride tegemine

4.1 Organisatsiooni juhtimine ja arendamine

NVK juhtimisorganisatsiooni on täpsemalt kirjeldatud tegevuspiirkonna analüüsis (Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs).

NVK kõrgeimaks organiks on üldkoosolek, igapäevast tegevust korraldab valitav juhatus. Igapäevase töö eest vastutab tegevmeeskond, kes kinnitatakse ametisse juhatuse poolt. Tegevmeeskonna tööülesanded kinnitab juhatus eraldi, kuna strateegia elluviimise käigus võib tekkida vajadus palgata täiendavaid inimesi ja/või muuta olemasolevate kohustusi.

Strateegia elluviimiseks tuleb tegevmeeskonnal täita vähemalt järgmised ülesannete blokid:

■ Strateegia meetmete elluviimine vastavalt eelarvele ja rakenduskavale, sh

 Taotlejate nõustamine ja toetuse saajate abistamine projektide elluviimisel

 Taotluste tehniline kontroll

 Koostöötegevuste elluviimine, sh koostööprojektide juhtimine

■ Seire korraldamine

■ Teabe jagamine valdkonna teiste rahastusallikate kohta

■ Teavitusürituste korraldamine

■ PRIA-ga seonduvate tegevuste elluviimine

■ Tegevusrühma (finants)juhtimine ja raamatupidamine

■ Kohalike võrgustike arendamine

Taotlusi hindab hindamiskomisjon, mis määratakse juhatuse poolt. Komisjoni töökord kinnitatakse eraldi dokumendina.

Organisatsiooni võimekuse arendamine toimub peaasjalikult LEADER-koostöö meetme kaudu. Algatatakse ja osaletakse projektides, mis vastavad meetmes (LEADER-koostöö) kokku lepitud fookusteemadele.

22

4.2 Rahastamiskava

Strateegia elluviimise rahastamine toimub peamiselt kahest allikast – LEADER-programmi ja Euroopa Sotsiaalfond+ vahendid. Omafinantseeringu tagamiseks kogutakse liikmemakse. NVK võib lisaks osaleda ka muudest allikatest rahastatud projektides, kui need aitavad kaasa strateegia elluviimisele.

Eelarve maht määratakse kindlaks maaeluministri ja sotsiaalkaitseministri määrustega. Eelarvest vähemalt 75% jagatakse välja toetustena, kuni 25% on kavandatud strateegia rakendamiseks (büroo ülalpidamiskulud, palgad jms).

Tabel 13. NVK eelarve jagunemine

Meede Toetussumma jagunemine

Toetusmäärad Toetussummad

T o

e tu

se d

( 75

% )

Kogukondade toetamine

45% (ligikaudu 715 tuhat eurot)

90% ■ Minimaalne: 5 000

■ Maksimaalne: 200 000

Ettevõtluse arendamine

30% (ligikaudu 475 tuhat eurot)

■ 60% ■ Minimaalne 5 000

■ Maksimaalne: 75 000

Piirkonna arendamine (ühisprojektide meede)

15% (ligikaudu 240 tuhat eurot)

■ 90% kasumit mittetaotlevate projektide puhul

■ 60% ettevõtlusele suunatud projektide puhul

■ Minimaalne: 5 000

■ Maksimaalne: 50 000

Sotsiaalse kaitse suurendamine (ESF+ meede)

Rahastatakse ESF+ vahenditest (ligikaudu 370 tuhat eurot)

100% ■ Minimaalne: 1000

■ Maksimaalne: määruses sätestatud miniprojekti maksimaalne maksumus

LEADER-koostöö (tegevusrühma meede)

10% (ligikaudu 160 tuhat eurot)

90% Otsustab üldkoosolek

T e

g e

vu s-

ja

e la

vd a

m is

k u

lu d

( 25

% )

Tegevusrühma kulud

Ligikaudu 490 tuhat eurot

100% -

Eelarve kokku 2 451 280

sh EAFRD toetus 2 083 511

sh ESF+ toetus 367 769

LEADER-meetmete rahastamise täpne osakaal ja summa meetmete kaupa täpsustatakse iga-aastase rakenduskavaga kinnitamisega.

23

Toetuste eelarve planeeritud jagunemine aastate lõikes on järgmine:

2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029

Üleminekuperiood 40% 40% 20% Kasutamata osa

Üleminekuperiood Üleminekuperiood

4.3 Rakenduskavad

Strateegia elluviimine toimub iga-aastaste rakenduskavade kaudu, mille koostab tegevmeeskond ja kinnitab üldkoosolek. Rakenduskavas määratletakse tegevusrühma eelarvelised vahendid aastaks, sh toetussummade jagunemine meetmete lõikes. Samuti võib rakenduskavaga sätestada teatud kitsendusi – näiteks vähendada meetmete maksimaalse toetussumma suurust. Nõuded rakenduskavale sätestab LEADER-meetme määrus. Rakenduskava esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Infosüsteemi Ametile.

Sotsiaalse kaitse suurendamise meetme taotlus esitatakse Riigi Tugiteenuste Keskusele. Tegemist on meetme rakendamiseks mõeldud katusprojekti (nn vihmavarjuprojekti) kirjeldusega, mille nõuded sätestatakse eraldi.

4.4 Taotlemine

Taotlusvoore korraldatakse vastavalt üldkoosoleku poolt heaks kiidetud rakenduskavadele. Aastatel 2024–2025 on kavas kulutada kuni 80% vahenditest ja aastal 2026 kuni 20%, millele lisanduvad eelmiste aastate jäägid. LEADER-koostöö meetme projektid vältavad kuni perioodi lõpuni. Sel viisil kindlustatakse eelarve optimaalne kasutus, sh tegevusrühma rahastamine, kuna see on seotud väljamaksete summaga.

Taotlusvoorudest annab NVK avalikkusele teada vastavalt LEADER-meetme määrusele.

Taotlemine toimub e-PRIA keskkonnas, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul, kus taotlused esitatakse otse tegevusrühmale.

NVK meetmetest saavad toetust taotleda tegevuspiirkonnas tegutsevad organisatsioonid või peavad tegevustest kasusaajad olema piirkonna elanikud.

Taotlus peab sisaldama informatsiooni, mis on nõutud LEADER-meetme määruses. Vastava elektroonilise taotlusvormi koostab PRIA. Lisaks tuleb taotluses kajastada informatsioon, mis on vajalik tegevusrühmale taotluse asjakohasuse hindamiseks. Kõnealune teave esitatakse samuti e-PRIA vahendusel. Näidisvormi teeb NVK kättesaadavaks ka oma kodulehel.

24

4.5 Taotluste hindamine

Taotluste hindamine koosneb viiest seotud etapist (Joonis 2). Järgmisesse etappi ei saa siirduda enne, kui eelmine on lõpetatud.

Joonis 2. Taotluste hindamise protsess

Taotluste tehniline kontroll (ei ole hindamine)

Tehniline kontroll sisaldab esitatud dokumentide ja taotlejate nõuetele vastavuse üle vaatamist tegevbüroo poolt. Vajadusel antakse taotluse esitajale aeg puuduste likvideerimiseks. Sisulisi hinnanguid tehnilise kontrolli etapis ei anta.

Tehnilise kontrolli tulemuste ja hindamisele minevate taotluste nimekirja kinnitamine juhatuse poolt

Esitatud taotluste tehnilise kontrolli tulemustest lähtuvalt teeb juhatus büroo ettepanekul otsuse projektide hindamisele saatmise kohta. Tehniliselt mittevastavaid taotlusi hindamisele ei saadeta, ülejäänud kuuluvad hindamisele e-PRIA keskkonnas, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise projektid.

Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine

Paikvaatlusi korraldatakse reeglina investeeringuprojektidele osas. Samas võib hindamiskomisjon teha ettepaneku ka muude projektide vaatlemiseks koha peal. Investeeringuid mittesisaldavatele taotlustele rakendatakse ärakuulamist – taotleja esitleb oma projekti hindamiskomisjonile.

Paikvaatluse/ärakuulamise viivad läbi vähemalt kolm hindamiskomisjoni liiget, vormistades ka vastavasisulise protokolli.

1 • Taotluste tehniline kontroll (mitte hindamine)

2 • Tehnilise kontrolli tulemuste ja hindamisele minevate taotluste nimekirja

kinnitamine juhatuse poolt

3 • Paikvaatlus ja/või taotlejate ärakuulamine

4 • Hindamine

5 • Taotluste pingerea kinnitamine juhatuse poolt

25

Hindamine

Komisjoni liikmed taotlusi iseseisvalt vastavalt hindamiskriteeriumitele. Hindamine toimub e-PRIA-s, v.a sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul. Seal tagab tehnilise lahendus tegevbüroo.

Seejärel viiakse taotluste arutamiseks läbi hindamiskomisjoni koosolek. Tulemused (taotluste pingerida meetmete kaupa) vormistatakse protokollina, mis esitatakse NVK juhatusele.

NVK hindamiskomisjoni moodustamise ja töökorralduse printsiibid on järgmised:

■ Hindamiskomisjoni kuulub kuni 12 liiget. Juhatus võib otsustada valida mitu hindamiskomisjoni – näiteks ühe ettevõtlusvaldkonna taotluste, teise kogukonna taotluste ja kolmanda sotsiaalvaldkonna taotluste hindamiseks.

■ Komisjoni valitakse 12 põhi- ja 12 asendusliiget (mõlemal juhul kolm kohalike omavalitsuste, kolm kolmanda sektori ja kolm ettevõtjate esindajat). Hindamiskomisjoni võib valida liikmeid ka väljastpoolt NVK liikmesorganisatsioone, kaasamaks tegevuspiirkonnavälist ekspertiisi.

■ Hindamiskomisjoni liikmetega sõlmitakse lepingud, millega sätestatakse vähemalt õigused töötasule ja asjakohase info saamisele ning kohustused osaleda teemakohastel koolitustel ja teavitada enda taandamisest kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

■ Hindamiskomisjoni liikmetega sõlmitavates lepingutes on sätestatud ka konfidentsiaalsuskohustus.

■ Hinnatakse kõiki taotlusi, millele on teinud juhatus hindamisele saatmise otsuse.

■ Hinnatakse hindamiskriteeriumite alusel (Tabel 14 ja Tabel 15).

■ Taotlused, mis ei vasta strateegiale, ei saa positiivset otsust.

Taotluste hindamiskriteeriumid jagunevad kaheks osaks:

1. Mõju ja asjakohasusega seotud (bloki osakaal 70%):

a. Seosed strateegiaga

b. Projekti panus meetme väljundnäitajate saavutamisse

c. „Rohelisus“

d. Uuenduslikkus

e. Koostöisus

f. Kestlikkus

2. Kvaliteediga seotud (bloki osakaal: 30%)

a. Realistlikkus

b. Taotluse kvaliteet

c. Taotleja võimekus ja taust

26

Hindamine toimub skaalal 1–4, kus 4 – väga hea, 3 – rahuldav, 2 – kesine ja 1 – puudulik. Lisaks

rakendatakse taotluste hindamisel lävendit – kui taotlus saab koondhindeks31 2,6 või vähem,

seda ei rahuldata. Kõikidele Meetmetele 1, 2 ja 3 rakendatakse läbivalt samu kriteeriume. Meede 4 puhul kasutatakse LEADER meetmetest erinevaid kriteeriume.

Tabel 14. Hindamiskriteeriumid (meetmed 1, 2 ja 3)

Osa Kriteerium ja osakaal

Kirjeldus Skaala (1–4)

M õ

ju ja

a sj

a k

o h

a su

se g

a s

o e

tu d

( k

o k

k u

7 0

% )

Taotluse sidusus strateegia visiooni ja eesmärkidega (20%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd on taotlus seotud visiooni ja eesmärkidega – kas ja mil määral aitab projekti elluviimine nende saavutamisele kaasa

1 – Taotlus ei ole strateegiaga seotud, arenguvajadusi ei ole lahti mõtestatud32

2 – Taotlus on strateegiaga vähesel määral seotud, võib aru saada, millist arenguvajadust projektiga lahendatakse

3 – Taotlus on strateegiaga enamjaolt seotud, arenguvajadus on arusaadavalt välja toodud

4 – Taotlus tuleneb otseselt strateegia visioonist ja eesmärkidest, arenguvajadused ja lahendused on selgelt välja toodud

Taotluse panus meetme väljund- näitajate täitmisesse (10%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd panustab projekt konkreetse meetme väljundnäitajate sihttasemete saavutamisse

1 – Taotlus ei panusta ühtegi väljundnäitajasse

2 – Taotlus panustab ühte väljundnäitajasse

3 – Taotlus panustab rohkem kui ühte väljundnäitajasse

4 – Taotlus panustab rohkem kui kahte väljundnäitajatesse

Projekti „rohelisus“ (10%)

Hinnatakse, kas ja kuivõrd panustab projekt keskkonna- ja kliimasõbralike (sh bio- ja ringmajandus) lahenduste väljatöötamisse (sh näiteks kohalike ressursside kasutamine, taastuvenergia rakendamine, taaskasutus, ringmajandus jms) ESF+ meetme puhul hinnatakse tegevuste kliimasõbralikkust

1 – Taotlus ei panusta üldse keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse

2 – Taotlus panustab keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse vähesel määral

3 – Taotlus panustab keskkonna- ja kliimasõbralike lahenduste väljatöötamisse osaliselt

4 – Taotlus on keskkonda taastav ja kliimasõbralik

Sotsiaalse kaitse suurendamise meetme puhul:

1 – Taotlus ei ole üldse kliimasõbralik

2 – Taotlus on vähesel määral kliimasõbralik

3 – Taotlus on osaliselt kliimasõbralik

4 – Taotlus on täiel määral kliimasõbralik

Projekti uuenduslikkus (10%)

Hinnatakse, kas ja mil määral on tegemist

1 – Taotlus ei ole uuendusliku iseloomuga

2 – Taotlus on uuendusliku iseloomuga taotleja jaoks

3 – Taotlus on uuenduslik tegevuspiirkonnas

31

Koondhinne moodustub hindamiskomisjoni liikmete poolt antud hinnete aritmeetilisest keskmisest.

32 Kui taotlus saab selle kriteeriumi raames koondhindeks 1, ei kuulu projekt rahastamisele.

27

uuendusliku lähenemisega33

4 – Taotlus on uuenduslik ka väljaspool tegevuspiirkonda

Projekti koostöisus (10%)

Hinnatakse, kas projekti elluviimine ja/või tulemuste kasutamine toimub koostöös, samuti kas projekti elluviimise järgselt tekivad koostöösidemed

1 – Taotleja viib projekti ellu ilma partneriteta, tulemused on kuuluvad üksnes taotlejale34

2 – Projekti elluviimine toimub koostöö omas sektoris/valdkonnas, kaasatud on vähemalt 1 partner

3 – Projekti elluviimine toimub vähemalt kahe sektori koostöös, kes kõik saavad projektist kasu, kaasatud on enam kui 1 partner

4 – Projekt viiakse ellu 3 sektori sisulises koostöös, tulemused on mõeldud kõikidele kasutamiseks

Projekti tulemuste kestlikkus (10%)

Hinnatakse, kas ja mil määral on projekti tulemused tagatud peale toetusrahade lõppemist, kuidas on kaetud objektide majanduskulude katmine, vajalik kliendibaas vms

1 – Tegevused lõppevad projekti lõpuga, investeeringuobjekti edasine ekspluateerimine ei ole läbi mõeldud

2 – Projekti tulemused on vähesel määral kestlikud

3 – Projekti tulemused on enamjaolt kestlikud

4 – Projekti tulemused on arusaadavalt jätkusuutlikud (näiteks teenuse osutamine jätkub ka peale projekti lõppu). Rajatud investeeringuobjektide edasine ekspluateerimine on läbi mõeldud ja tõepärane

K va

li te

e d

ig a

s e

o tu

d k

ri te

e ri

u m

id (

k o

k k

u 3

0 %

)

Realistlikkus (10%)

Hinnatakse, kas projektis kavandatud tulemuste saavutamine ning eelarve ja ajakava on selged ning realistlikud

1 – Tulemuste saavutamine ei ole usutav, ajakava ja eelarve on ebarealistlikud

2 – Tulemuste saavutamine on vähesel määral usutav

3 – Tulemuste saavutamine on enamjaolt usutav

4 – Projekti eelarve on põhjendatud (nt hinnapakkumistega kaetud), ajakava on realistlik. Projekti tulemuste saavutamine on usutav

Taotluse kvaliteet (10%)

Hinnatakse taotluse kvaliteeti – osade omavahelist sidusust, keelelist ja vormistuslikku korrektsust, asjakohaste lisade olemasolu

1 – Taotluse osad ei ole üksteisega loogiliselt seotud, tekst on raskesti mõistetav, keeleliselt ebakorrektne

2 – Taotluse osad on üksteisega vähesel määral seotud, tekst on ebakorrektne ja üldjoontes mõistetav

3 – Taotluse osad on üksteisega üldiselt seotud, tekst on enamjaolt mõistetav ja korrektne

4 – Projekti eesmärgid, tegevused ja tulemused on omavahel loogiliselt seotud. Taotlus on koostatud keeleliselt ja vormiliselt korrektselt, sisaldades asjakohaseid lisadokumente

33

Uuenduslikkuse (innovaatilisuse) all mõistetakse uue või oluliselt täiustatud toote (kauba või teenuse) või

protsessi, uue turundusmeetodi või uue organisatsioonilise meetodi rakendamist äritegevuses, töökoha korraldamisel või välissuhetes (OECD, 2005).

34 Kui taotlus saab selle kriteeriumi raames koondhindeks 1, ei kuulu projekt rahastamisele.

28

Taotleja võimekus ja taust (10%)

Hinnatakse taotleja võimekust projekti ellu viia, sh, kuid mitte ainult varasem kogemus, majanduslik võimekus, kompetentsus

1 – Taotleja ja/või tema meeskonnaliikmete võimekus projekti ellu viia on väga väike – varasemad kogemused puuduvad, võimalik kulude suurenemine tingib tõenäoliselt projekti katkestamise, meeskonnaliikmetel puuduvad projekti elluviimiseks vajalikud teadmised ja oskused. Taotlejal on varasemalt esinenud probleeme projektide elluviimisega, maksekohustuste täitmise vms-ga

2 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on osaline võimekus projekti ellu viimiseks. Esineb üksikuid varasemaid probleeme

3 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on üldiselt võimekus projekti ellu viimiseks olemas. Varasemaid probleeme ei esine

4 – Taotlejal ja/või tema meeskonnaliikmetel on varasem kogemus projektide elluviimisel, võimekus tagada omafinantseering35või isegi katta kallinemine, olemas on vajalikud teadmised ja oskused projekti tulemuslikuks elluviimiseks. Taotleja renomee on laitmatu

Tabel 15. Hindamiskriteeriumid (meede 4 „Sotsiaalse kaitse suurendamine“)

Kriteerium ja osakaal

Kirjeldus Skaala (1–4)

Taotluse seos NVK strateegia ja meetme eesmärkide täitmisega (20%)

Hinnatakse projekti vastavust Euroopa Sotsiaalfond+ meetme eesmärkidele, milleks on pikaajalise hoolduse teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamine ja hoolduskoormuse leevendamine, inimväärikuse tagamine ja sotsiaalse kaasatuse suurendamine. Samuti hinnatakse, kas projekti eesmärgid ja kavandatud tegevused tulenevad selgelt tuvastatud vajadustest ning vastavad ka Nelja Valla Kogu strateegiale

1- Taotlus ei ole meetme eesmärkidega seotud; projekti lähteprobleemi või vajadust ei ole selgelt lahti mõtestatud.

2- Taotluses on vähene seos meetme eesmärkidega; vajadus on tunnetatav, kuid ebapiisavalt kirjeldatud.

3- Taotlus on suures osas kooskõlas meetme eesmärkidega; projekti vajadus/probleem on arusaadavalt esitatud ning seos meetme prioriteetidega on enamjaolt tuvastatav.

4- Taotlus tuleneb otseselt meetme eesmärkidest; projekti lähteprobleem ja vajadused on selgelt põhjendatud ning kavandatud lahendused on konkreetsed, aidates olulisel määral kaasa meetme eesmärkide saavutamisele.

Projektitegevuste mõju sihtrühmadele (30%)

Hinnatakse, millist tegelikku kasu ja muutust projekt sihtrühmadele toob ning kuivõrd kavandatud tulemused parandavad sihtrühmade olukorda. Eelkõige vaadeldakse, kas projekt suurendab sihtrühmade sotsiaalset kaasatust ja toetab inimväärikuse tagamist (näiteks

1- Projekt ei oma selget mõju sihtrühmale; oodatav kasu on tühine või seos sihtrühma vajadustega puudub. Osalejate arv minimalistlik või ebarealistlik.

2- Projektist võib sündida mõningast kasu väikesele hulgale sihtrühma esindajatele, kuid mõju sotsiaalsele kaasatusele ja/või hoolduskoormuse leevendamisele on väga piiratud või ebaselge.

35

Kui taotlus saab selle kriteeriumi raames koondhindeks 1, ei kuulu projekt rahastamisele.

29

võimaldab sihtrühmadel senisest enam ühiskonnaelus osaleda), ning kas kavandatud tegevused aitavad pikaajalise hoolduse teenuste parema kättesaadavuse ja kvaliteedi kaudu leevendada hoolduskoormust. Hinnatakse, kas planeeritud osalejate arv on realistlik ja põhjendatud, arvestades projekti sisu, tegevuste mahtu ja kestust.

Osalejate arv on osaliselt põhjendatud, kuid ei vasta kavandatud tegevustele.

3- Projektist saadav kasu sihtrühmadele on üldjoontes märgatav; enamik kavandatud tulemusi aitab parandada sihtrühma olukorda (sh suurendada kaasatust või parandada hooldusteenuste kättesaadavust). Osalejate arv on üldjoontes sobiv ja enamasti kooskõlas tegevustega.

4- Projektil on ulatuslik ja selge positiivne mõju sihtrühmadele; tulemused parandavad tuntavalt sihtrühmade olukorda, suurendades sotsiaalset kaasatust või parandades hooldusteenuste kättesaadavust ja kvaliteeti, sh leevendades oluliselt hoolduskoormust. Osalejate arv on selgelt põhjendatud ning hästi vastavuses tegevuste mahu ja iseloomuga.

Projekti eelarve põhjendatus ja ajakava realistlikkus (25%)

Hinnatakse projekti teostatavust antud eelarve- ja ajaraamides. Vaadeldakse, kas eelarve on läbipaistev ja põhjendatud ning vastab kavandatud tegevustele ja planeeritud tulemustele, Samuti kas projekti ajakava on realistlik, võimaldades kõik tegevused õigeaegselt ellu viia. Hinnatakse, kuivõrd on kavandatud tulemuste saavutamine usutav ettenähtud ressursside piires.

1- Eelarve ja/või ajakava ei ole realistlikud ega läbipaistvad: planeeritud tegevusi ei ole võimalik ettenähtud ressursside ja ajaga ellu viia ning kavandatud tulemuste saavutamine ei ole usutav.

2- Eelarve ja ajakava on osaliselt põhjendatud, kuid sisaldavad ebarealistlikke või põhjendamatuid komponente; projekti tulemuste saavutamise usutavus on madal antud plaani raames.

3- Eelarve ja ajakava on üldjoontes selged ning suures osas realistlikud; enamik kulusid on põhjendatud ja ajakava arvestab tegevuste loogilist järgnevust. Kavandatud tulemuste saavutamine on enamjaolt usutav antud ressursidega.

4- Eelarve on detailne, läbipaistev ja hästi põhjendatud (kulud on selgelt lahti kirjutatud ja vajadusel tõendatud hinnapakkumiste või kuvatõmmistega); ajakava on realistlik ja kooskõlas kavandatud tegevustega. Tulemuste saavutamine projekti raames on täiesti usutav ja realistlik planeeritud ressursse arvestades.

Projekti korrektsus – tegevuste loogiline seos, projekti tervikpilt (15%)

Hinnatakse esitatud taotluse vormi ja sisukvaliteeti ning selle loogikat. Vaadeldakse, kas taotluse erinevad osad (eesmärgid, tegevused, eelarve, oodatavad tulemused) moodustavad ühtse loogilise terviku; kas taotlus on keeleliselt ja vormistuslikult korrektne ning kas kõik nõutud ja asjakohased lisadokumendid on lisatud.

1- Taotluse osad ei ole omavahel loogiliselt seotud; tekst on raskesti mõistetav ja sisaldab arvukalt keelelisi või vormistuslikke vigu; mitmed nõutud lisad puuduvad.

2- Taotluse osade seos on nõrk või ebaselge; tekstis esineb märkimisväärselt keelelisi/vormistuslikke ebatäpsusi, kuid dokument on üldjoontes arusaadav; mõni nõutud lisadokument on puudu või puudulik

3- Taotluse osad on suures osas omavahel seotud; tekst on enamasti selge ja vaid väheste keeleliste vigadega; kõik olulised lisad on kaasas.

4- Taotluse kõik osad (eesmärgid, tegevused, eelarve, tulemused) on täielikult kooskõlas ja moodustavad selge, loogilise terviku. Taotlus on keeleliselt ja vormistuslikult korrektne ning sisaldab kõiki nõutud lisadokumente.

Taotleja suutlikkus projekti ellu viia (10%)

Hinnatakse taotleja varasemat kogemust sarnaste tegevuste elluviimisel ning tema võimekust

1- Taotlejal puudub kogemus sarnaste projektide elluviimisel. Meeskonna pädevus on ebapiisav ning puudub valmisolek finantseerida tegevusi

30

projekti edukalt ja jätkusuutlikult ellu viia. Vaadeldakse meeskonna professionaalset kompetentsust, projektijuhtimise kogemust ning võimekust tegevused viia ellu olukorras, kus rahastus eraldatakse alles pärast projektitegevuste lõppu.

oma vahenditest kuni rahastuseni. Projektiteostus ei ole usaldusväärne.

2- Taotlejal on vähene või osaline kogemus, kuid esineb olulisi lünki nii projektijuhtimise oskustes kui ka finantsilises võimekuses. On kahtlusi, kas projekti suudetakse ellu viia juhul, kui rahastus saabub alles pärast tegevusi.

3- Taotlejal on piisav kogemus ja pädevus sarnaste projektide elluviimisel. Finantsvõimekus on üldjoontes tagatud ning projekt on teostatav ka juhul, kui rahastus laekub lõppjärgus. Siiski võivad esineda mõningad riskikohad, näiteks piiratud varasem kogemus suuremahuliste projektidega või piiratud likviidsus.

4- Taotlejal on ulatuslik ja tõendatud kogemus analoogsete projektide juhtimisel. Meeskond on pädev. Taotleja omab finantsilist võimekust tegevuste katmiseks enne rahastuse väljamaksmist ning projektiteostus on igati usaldusväärne ja professionaalne.

31

5. STRATEEGIA SEIRE

5.1 Seire korraldus

Strateegia seiret korraldab NVK juhatus ja tegevusi viib ellu tegevbüroo. Mõõdikud, nende sihttasemed ja andmeallikad on ära toodud peatükis 1.2 (Eesmärgid, mõõdikud ja meetmed).

Eristatakse kahte sorti näitajaid:

■ Tulemusnäitajad, mis mõõdavad eesmärkide täitmist ja millele on seatud sihttasemed. Tulemusnäitajad jagunevad omakorda kaheks:

 Kohustuslikud tulemusnäitajad – need tulenevad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakavast 2023–2027 ja on aluseks tegevusrühma iga-aastase kohustusliku seirearuande koostamisele.

 Tegevusrühma poolt täiendavalt määratletud näitajad, mis aitavad mõista, kas ja kuivõrd on eesmärgid täidetud.

■ Väljundnäitajad, mis on sätestatud eraldi igale meetmele ja mille osas ei ole määratletud sihttasemeid. Vastavalt taotlustest saadavale infole seiratakse jooksvalt väljundnäitajate numbrilisi väärtusi, et strateegiaperioodi lõpus oleks võimalik hinnata, millist tüüpi tegevused on olnud kõige sagedasemad, milliseid teemasid oluliselt adresseeritud ei ole jne. See annab sisendi järgmise strateegiaperioodi meetmete kujundamiseks.

Tabel 15. NVK strateegia seire korraldus

Näitaja Korraldus

Kohustuslikud tulemusnäitajad

Informatsiooni kogutakse e-PRIA-s taotlejatelt otse väljamaksete tegemise raames.

Täiendavad tulemusnäitajad, sh

Muud näitajad Kogutakse tegevbüroo poolt aasta peale projekti elluviimist jooksvalt.

Küsitlusel põhinevad Küsitlused viiakse läbi toetust saanud taotlejate hulgas üks kord strateegiaperioodi lõpus. Küsitlusele vastamine on toetuse saajatele kohustuslik (vastavasisuline nõusolek küsitakse taotlemisprotsessi käigus).

Väljundnäitajad Informatsiooni kogutakse NVK tegevbüroo poolt heaks kiidetud taotlustest saadavale sisendile (kas projekt on uuendusliku iseloomuga, mitu uut toodet on loodud jne). Vajadusel kontakteerutakse taotlejatega ja täpsustatakse infot. Väljundnäitajaid arvestatakse kumulatiivselt meetmete kaupa.

32

5.2 Strateegia muutmine

Vajadust strateegia uuendamise ja muutmise järgi hindab NVK juhatus iga-aastaselt vastavalt seire tulemustele. Vajadusel valmistab juhatus üldkoosolekule ette motiveeritud ettepaneku strateegia muutmiseks.

Kui tegemist on tehniliste täiendustega töö paremaks korraldamiseks, arutatakse muutmist üksnes juhatuse koosolekul.

Põhjalikumad muudatused arutatakse enne üldkoosolekut läbi vastavas strateegia- ja

seirekomisjonis36, mis moodustatakse juhatuse ettepanekul. Olulise sisendina arvestatakse

siinkohal strateegia seire tulemusi.

Strateegiaperioodi lõpus algatatakse uue strateegia koostamine vastavalt Euroopa Liidu ja riiklikele raamdokumentidele.

36

Moodustatakse vastavalt vajadusele.

33

LISAD

Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs

Tegevuspiirkonna analüüs on koostatud eraldiseisva dokumendina „Lisa 1. Tegevuspiirkonna analüüs“.

Lisa 2. Strateegia koostamise protsess

Strateegia koostamise protsess hõlmas kolme tegevusblokki:

1. Nelja Valla Kogu eelmise perioodi strateegia mõju-uuringu läbiviimine:

a) Strateegia seire:

b) Liikmete ja toetuse taotlejate tagasisideküsitluse läbiviimine

2. Nelja Valla Kogu tegevuspiirkonna sotsiaalmajandusliku olukorra analüüsi läbiviimine:

a) Tegevuspiirkonna sotsiaalmajanduslike näitajate analüüs, sh:

 Elanikkond ja selle dünaamika, võimalikud tulevikuarengud

 Ruumiline muster ja seosed

 Avaliku sektori põhinäitajad

 Elukeskkonna ülevaade

 Kolmanda sektori näitajad

b) Tegevuspiirkonna ettevõtluskeskkonna analüüs

3. Strateegialoome protsessi läbiviimine ja lõppdokumendi koostamine ning visualiseerimine:

a) Võtmeisikute ja -organisatsioonide ootuste kaardistamisel

b) Piirkondlikud kaasamisseminarid (üks igas piirkonna omavalitsuses)

c) Strateegia juhtrühma arutelud

d) Tekstiloome:

e) Strateegiadokumendi kujundamine

34

Tabel 16. NVK strateegia koostamise raames toimunud sündmused

Kuupäev Sündmus Osalejad Tulemused

21.03.2022 Üldkoosolek (virtuaalne)

47 liiget NVK arengustrateegia 2023–2027 ettevalmistamise tegevuskava vastuvõtmine

25.05.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja juhtrühm37

Ootused ja protsess kokku lepitud

2.06.2022 Üldkoosolek 25 osalejat Liikmeskond on kursis strateegiaprotsessiga

12.07– 19.08.2022

Veebipõhine küsitlus liikmete ja piirkonna elanike hulgas

Liikmed ja piirkonna elanikud (122 vastajat)

Hinnangud eelmisele strateegiaperioodile, piirkonna peamised väljakutsed, lahendamist vajavad küsimused

30.06.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja juhtrühm

Ajakava ja protsess täpsustatud

29.06.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja juhtrühm

Tegevuspiirkonna analüüsi tulemused läbi arutatud ja valideeritud

14.09.2022 Kaasamisseminar Saue vallas

Organisatsiooni liikmed (14 osalejat)

Sisend piirkonna väljakutsete, arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas

15.09.2022 Kaasamisseminar Saku vallas

Organisatsiooni liikmed (10 osalejat)

Sisend piirkonna väljakutsete, arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas

16.09.2022 Kaasamisseminar Kiili vallas

Organisatsiooni liikmed (8 osalejat)

Sisend piirkonna väljakutsete, arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas

20.09.2022 Kaasamisseminar Harku vallas

Organisatsiooni liikmed (12 osalejat)

Sisend piirkonna väljakutsete, arenguvisiooni, eesmärkide ja toetusmeetmete osas

22.09.2022 Ettevõtjate inspiratsioonipäev koostöös teiste piirkonna LEADER- tegevusrühmadega

Piirkonna ettevõtjad (86 osalejat)

Sisend ettevõtlusvaldkonna peamiste väljakutsete ja vajaduste osas

30.09.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja juhtrühm

Strateegia esialgne raamistik kokku lepitud

10.10.2022 Juhtrühma ja juhatuse koosolek

Konsultant, juhatus ja juhtrühm

Strateegia täpsustatud

26.10.2022 Üldkoosolek 20 osalejat Tegevuspiirkonna analüüs ja strateegia tööversioon liikmeskonna poolt heaks kiidetud

6.10–23.12.2022 Ideekonkurss noorte hulgas koostöös Lääne-Harju Koostöökogu ja Ida- Harju Koostöökoguga

Noorte ettepanekud tegevuspiirkonna arendamise kohta

37

6-liikmeline meeskond, kus on esindatud tegevbüroo, juhatus ja liikmeskond.

35

10.11.2022 Seminar partneritega Lääne-Harju Koostöökogu, Ida- Harju Koostöökogu, Põhja-Harju Koostöökogu, Harjumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskus

Ühised väljakutsed ja potentsiaalsed koostööprojektid kaardistatud

19.12.2022 Juhtrühma koosolek Konsultant ja juhtrühm

Strateegia tervikdokumendi mustand läbi arutatud

15.02.2023 Sotsiaalvaldkonna töötuba

Omavalitsuste sotsiaalvaldkonna esindajad

Täpsustatud sotsiaalvaldkonna väljakutseid ja võimalikke projektiideid

24.03.2023 Lõpuseminar 25 osalejat Testitud strateegia

24.05.2023 Üldkoosolek Organisatsiooni liikmed (15 liiget)

Heaks kiidetud strateegia

Tähe 4 51010 Tartu/737 1200/ [email protected]/ www.pria.ee/ Registrikood70005967

REGIONAAL- JA

PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM

Suur-Ameerika tn 1

Kesklinna linnaosa,Tallinn

10122 Harju maakond

EESTI

[email protected]

18.07.2025 nr 13-40.5/25/245-2

MTÜ Nelja Valla Kogu ühisstrateegia 2023–

2027+ muutmine

Mittetulundusühing Nelja Valla Kogu esitas 27.06.2025 PRIA-le strateegia 2023–2027+

muudatuse koos selle vajalikkuse põhjendusega ja üldkoosoleku otsusega strateegia muudatuse

vastuvõtmise kohta. PRIA kontrollis strateegia muudatuse vastavust määruse nõuetele. Esitatud

strateegia muudatus vastab määruses §-s 6 kehtestatud nõuetele.

Lugupidamisega

Angelika Parts

Rakendusjuht

Toetuste rakendamise osakond

Lisa(d):

Nelja Valla Kogu strateegia 2024-2027+_04.06.2025_MUUDATUSTEGA

LISA 5 Nelja Valla Kogu strateegia 2024-2027+ 04.06.2025

NVK 04.06.2025 üldkoosoleku osalejate reg.leht

NVK strateegia muudatused ja selgitused

NVK Üldkoosolek 04.06.2025 PROTOKOLL

Dokumendi koostaja: Malle Mandel, [email protected], 585 44952

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

PRIA

Märge tehtud: 18.07.2025

Kehtib kuni: 17.07.2100

Alus: ELÜPS § 114 lg 1; AvTS § 35 lg 1 p 12

KÄSKKIRI

(kuupäev digiallkirjas) nr 131

MTÜ Nelja Valla Kogu strateegia muudatuste heakskiitmine

Käskkiri kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 31

lõike 7 ja regionaalministri 30. mai 2023. a määruse nr 29 „LEADERi kohaliku arengu

strateegia 2023–2027 rakendamine“ § 9 lõike 6 alusel.

Strateegia muudatuste läbivaatamisel on tehtud kindlaks, et strateegia vastab LEADERi

määruse § 6 lõigetes 2 ja 3 sätestatud nõuetele ning strateegia muudatused on vastu võetud

kooskõlas LEADERi määruse § 9 lõikes 3 sätestatud nõuetega. Samuti ei esine aluseid

strateegia heaks kiitmata jätmiseks Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise

seaduse § 31 lõike 8 alusel.

Strateegia muutmise peamised põhjused:

- lähtudes rakendamisel ilmnenud asjaoludest ja vajadusest tagada strateegia kooskõla

õiguslike aluste ja tõlgendustega, viidi 04.06.2025 toimunud MTÜ Nelja Valla Kogu

üldkoosoleku otsusega tegevuspiirkonna ühisstrateegiasse 2023-2027+ sisse vajalikud

muudatused, sealhulgas muudatused kõigi meetmete tulemusnäitajate sihttasemete,

meetmete rahaliste mahtude osakaalude, meetme 4 hindamiskriteeriumite ja

koostööprojektide piirkonna turundamise laiendamise osas.

Lähtudes eeltoodust kiidan heaks MTÜ Nelja Valla Kogu esitatud strateegia muudatused.

MTÜ-l Nelja Valla Kogu on õigus rakendada muudetud strateegiat tagasiulatuvalt alates

04.06.2025.

Lisa: PRIA poolt kontrollitud MTÜ Nelja Valla Kogu heakskiidetav strateegia koos lisadega,

MTU_Nelja_Valla_Kogu_heakskiidetav_strateegia.asice

Saata: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Sotsiaalministeerium, Riigi

Tugiteenuste Keskus, MTÜ Nelja Valla Kogu.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister