Dokumendiregister | Kaitseministeerium |
Viit | 12-1/25/316 |
Registreeritud | 22.08.2025 |
Sünkroonitud | 23.08.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 12 Riigikaitseliste ehitiste töövõime ja kinnisvara poliitika. Teadus- ja arendustegevus ning kaitsetööstuse poliitika |
Sari | 12-1 Maa-alade planeerimise korraldamise dokumendid |
Toimik | 12-1/25 Maa-alade planeerimise korraldamise dokumendid 2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | |
Saabumis/saatmisviis | |
Vastutaja | |
Originaal | Ava uues aknas |
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
1 / 46
KÖITE SISUKORD
I SELETUSKIRI ........................................................................................ 4
1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 4
2 LINNAEHITUSLIKUD LÄHTEKOHAD JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ....................................................................................... 4
3 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 5
4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ......... 10
5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ..................................... 20
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
2 / 46
6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ......... 23
7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITUD ALA RUUMILISE ARENGU
EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ..................................... 37
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
3 / 46
II JOONISED
1. Asukohaskeem DP-1
2. Põhijoonis DP-2
3. Tehnovõrkude koondplaan DP-3
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
4 / 46
I SELETUSKIRI
1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS
Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas, Logi tänava ja Tallinna reidi vahelisel alal.
Planeeritud maa-ala suurus planeeringu algatamisel oli 66,12 ha. Tulenevalt soovist
määrata keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimist eeldavad objektid
ühele planeeringualale ning täpsustada planeeringuala piire kavandatud promenaadi
kulgemise ja sadama akvatooriumi piiri alusel, on tehtud ettepanek detailplaneeringu ala
muutmiseks. Pärast muudatust on planeeritava ala suurus muudatust 66,14 ha.
2 LINNAEHITUSLIKUD LÄHTEKOHAD JA RUUMILISE ARENGU
EESMÄRGID
Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused
Vanasadama piirkonnas on linnaehituslik olukord muutumas. Vanasadama ala
arendamise laiem eesmärk on muuta kogu südalinna vahetus läheduses asuv endine
suletud sadama territoorium ja praegune tühermaa atraktiivseks ja inimsõbralikuks
linnaruumiks, kuhu on oodatud aega veetma nii turistid kui ka kohalikud elanikud.
Kogu sadama-ala jaoks väärika ideelahenduse saamiseks korraldati 2017. aastal
rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Londoni arhitektuuribüroo Zaha Hadid
Architects. Võidutöö lahendus Vanasadama Masterplan 2030 (edaspidi Masterplan 2030)
on Tallinna Vanasadama ala arendamise arengukava. Oluline aspekt Masterplan 2030
lahenduses on eesmärk ühendada avalik ruum sadama funktsioonidega. Masterplan 2030
edasiarendatud ideed on aluseks Vanasadama ala detailplaneeringute koostamisel. Kokku
on ala jagatud kuueks arenduspiirkonnaks, viie arenduspiirkonna kohta on algatatud
detailplaneeringute koostamine.
Planeeringu koostamisel lähtutakse Masterplan 2030 üldistest põhimõtetest eesmärgil
kujundada tänapäeva ootustele vastav piirkond, kus on seotud tervikuks olemasolev ja
kavandatud hoonestus, loodud kvaliteetne avalik ruum ning tagatud nüüdisaegse
sadamataristu toimimine Tallinna peamises mereväravas.
Masterplan 2030 lahendus näeb A-terminali alale ette eelkõige sadama toimimiseks
vajalike ehitiste rajamist. Planeeringuala läbib osa kogu sadama alale kavandatud
avalikult kasutatavast promenaadist.
Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid
Osaliselt avada sadama suletud territoorium nii, et reisiterminalide teenindamiseks
vajalikud funktsioonid on sujuvalt integreeritud avalikkusele suunatud kasutusega (nt
kruiisiterminali katusele rajatud promenaad kuni olemasoleva muuli lõpuni).
• Kujundada A-terminaliga piirnev Vanasadama ala innovaatilise ja Eesti kõige
olulisemale mereväravale väärikat kuvandit loova linnaruumina, mis sobiks kokku ja
toimiks koos D-terminali ümbritseva linnaruumiga.
• Kavandada olemasolevate A- terminali hoone ning sadama administratiivhoone
asemele uus linnaruumi sobituv hoonestus koos maapealse ja maa-aluse
liikluslahendusega ning reisiterminali hoone, parkimismaja ja sadama
administratiivhoonega.
• Luua A-terminali hoone ette piisava suurusega hajumisala koos atraktiivse
jalakäijasõbraliku linnaruumiga.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
5 / 46
• Kavandada uuel tasemel liikuvusteenus (erinevate liikumisvahendite kasutamine on
kiire, mugav, keskkonnasäästlik): parem juurdepääs ühistranspordiga (tramm, buss)
ja uued ühissõidukipeatused, sõidukite lühirent ja sõidujagamine.
• Kavandada reisisadama alale juurdepääs, mis häiriks võimalikult vähe ümbritseva
planeeritava linnaruumi arenduste liikluskorraldust ja üldist liiklusvoogu lähialal.
• Kavandada jalakäijatele, kergliiklusvahenditega liiklejatele ja jalgratturitele
promenaad, mis ühendab Admiralisillalt liikumisekruiisiterminali katusepromenaadi ja
Loodemuuliga selliselt, et oleks võimalikult vähe ristumisi autotranspordiga.
• Lähtuvalt Tallinna rattastrateegiast 2018-2028 kavandada kergliiklusteede võrgustik,
mis ühildub naaberalade kergliiklusteede võrgustikuga.
3 PLANEERINGUS KAVANDATU
Detailplaneering algatati eesmärgil kavandada Logi tn 2 // 4 // Lootsi tn 13 // 14 //
Sadama tn 21 // 25 // Uus-Sadama tn 19 kinnistu ja Logi tn 6 kinnistu osast ja mere
täitmisel üks ärimaa sihtotstarbega krunt, üks äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega
krunt ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunti ja määrata kruntide kasutamise
tingimused ning ehitusõigus 1 maa-aluse ja kuni 4 maapealse korrusega hoonete
ehitamiseks.
Pärast detailplaneeringu algatamist on muudetud planeeringuala kruntide piire ja
aadresse. Planeeritud ala moodustavad nüüd Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25,
Logi tn 6, Logi tänav T6 ja Sadama tänav T1 kinnistute osad ning mereala.
Detailplaneeringu koostamisel on eesmärk täpsustunud. Detailplaneering on koostatud
eesmärgil moodustada Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistust ning Logi tn 6 ja
Logi tänav T6, Sadama tänav T1, Logi tn 10 kinnistute osadest üks äri- ja tootmismaa,
üks tootmismaa ning kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti.
A-terminali hoonestusele parima lahenduse leidmiseks läbi viidud arhitektuurkonkursi
tulemusel on täpsustunud kavandatud hoonete korruselisus ning planeeringus on
määratud krundile ehitusõigus kuni kuue maapealse korrusega hoonete ehitamiseks.
Planeeringulahenduse menetluses on täpsemalt selgunud tulevase promenaadi kulg.
Sellega seoses on tehtud ettepanek detailplaneeringu ala täpsustamiseks nii, et
koostatava planeeringu ning Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu (DP043560) alade
piiril kulgev põhja-lõuna suunaline promenaadiosa ning piki merekallast kulgev
promenaadiosa jääksid täies ulatuses A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala
detailplaneeringu mahtu.
Detailplaneeringu algatamisel on planeeringuala suuruseks määratud 66,12 ha, millest
maismaa-ala on 20,32 ha ja mereala on 45,80 ha.
Pärast muudatusi on planeeringuala suurus 66,14 ha, millest maismaa-ala on 19,85 ha ja
mereala 46,29 ha.
Planeeringu protsessis on täpsustunud planeeringulahendus, sh hoonete korruselisus.
Kavandatud hoonestuse maksimaalne korruselisus on 6 korrust tingimusel, et hoonete
kõrgus ei ületa lubatud 20,0 m (abs 23,0 m). Lisaks A-terminali ja kruiisiterminali
hoonestuse jaoks vajalikule krundile on kavandatud üks krunt merevee soojuspumpla
rajamiseks, kolm krunti promenaadi ja tänavastruktuuri rajamiseks.
Detailplaneering sisaldab ettepanekut Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004
määrusega nr 54 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu
muutmiseks, kuna detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna
ehituskeeluvööndi vähendamist kruntide piirini vastavalt punktis 5.2.1 esitatud
ettepanekule.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
6 / 46
Planeeritud maa-ala krundijaotus
Detailplaneeringus on kavandatud 60% tootmismaa ja 40% ärimaa sihtotstarbega
Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 ja Logi tn 6 kinnistute osadest moodustada üks 60%
tootmismaa ja 40% ärimaa sihtotstarbega krunt (pos 1), üks tootmismaa sihtotstarbega
krunt (pos 2) ning kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti (pos 3, pos 4 ja pos 5).
Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse
kavandamise põhimõtted
Krundile pos 1 on kavandatud ehitusõigus sadama tegevuseks vajalike hoonete ja
rajatiste ehitamiseks. Kavandatud on ka võimalus täiendava multifunktsionaalse kai
ehitamiseks olemasolevatest kaidest mere poole.
Kuna laevadele pääs toimub olemasolevast asukohast, on ka hoonestatav ala kavandatud
praeguste sadamahoonete piirkonda.
Pos 2 on kavandatud ehitusõigus osaliselt maapealse (maastikuelemendi sisse
integreeritud), osaliselt maa-aluse soojuspumpla ehitamiseks.
Hoonete suuruse määramisel on arvestatud sadama vajadusi ning Paljassaare ja
Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu tingimusi.
Kruiisiterminali hoone koos katusepromenaadiga on valmis.
A-reisiterminali ning sadama administratiivhoone ja parkimismaja kompleksi jaoks
lahenduse leidmiseks korraldas aktsiaselts TALLINNA SADAM 2023. aastal rahvusvahelise
arhitektuurivõistluse, mille võitis molumba osaühing koostöös MARELD
Landskapsarkitekter AB-ga (lahendus vt lisa 8.1.3 A-reisiterminali, sadama
administratiivhoone ja parkimismaja kompleksi arhitektuurse konkurssi võidutöö ja
lisa 8.2 Vanasadama ala detailplaneeringute hoonestuskava).
Alajaama ja tollihoone lahenduse leidmiseks korraldas aktsiaselts TALLINNA SADAM
2023. aastal arhitektuurivõistluse, mille võitis KOKO arhitektid OÜ (lahendus vt
lisa 8.1.2 Alajaama arhitektuurse konkurssi võidutöö).
Mõlema konkursi võidutööga on arvestatud detailplaneeringu koostamisel.
Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja
maaüksuste koormusnäitajad
Hoonestustihedus kogu planeeringualal on 0,4.
Pos 1 ……………………………….
(aadressiettepanek)
Krundi kasutamise sihtotstarve: 60% tootmismaa (Ths) ja
40% ärimaa (Ä)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 15
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 65769 m2 (maapealne)
21769 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 20,0 m (abs 23 m)
Laevaliikluse juhtimiskeskuse lubatud
kõrgus on 39,0 m (abs 42,0)
Kõrguspiirang ei kehti galeriidele ja
rampidele, mille kõrgus sõltub
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
7 / 46
teenindatavate laevade väljapääsu
kõrgusest. Galeriide, rampide ja
sadamat teenindavate rajatiste kõrgus
määratakse vastavalt vajadusele
ehitusprojektis.
Krundile on kavandatud kuni 15 hoonet, sh olemasolev kruiisiterminali hoone,
A-reisiterminali hoone, sadama administratiivhoone ning muud sadamat teenindavad
hooned. Lisaks nimetatud hoonetele võib krundile rajada sadama teenindamiseks
vajalikke sadamarajatisi (reisijate teenindamiseks vajalikud galeriid, rambid,
turvarajatised, sõidukite check-in ja pääsla piirded jms) ja tehnoehitisi (alajaamad,
pumplad jms). Hoonestuse maksimaalne korruselisus on 6 korrust tingimusel, et hoonete
kõrgus ei ületa lubatud 20,0 m (abs 23,0 m), v.a:
• laevaliikluse juhtimiskeskus, mille jaoks on määratud maksimaalne kõrgus ja
kõrgema osa ehitusalune pind. Laevaliikluse juhtimiskeskuse kõrgus tuleneb
asjaolust, et laevaliikluse ohutuks korraldamiseks on vajalik tagada akvatooriumi
vaadeldavus.
• väikeses mahus hoonete kõrgemad osad nagu ajaloolise sadamahoone torn ja
kavandatud parkimishoone pääs katusele, mille kõrgus võib ulatuda kuni 24 m.
• galeriid ja rambid, mille kõrgus sõltub teenindatavate laevade väljapääsu kõrgusest.
Pos 1 krundile on planeeritud 110/10 kV alajaam, mille projekteerimiseks on 29.06.2023
väljastatud projekteerimistingimused nr 2311802/02296. Alajaam on vajalik tulevikus
kruiisilaevadele kaldaelektri pakkumiseks ning planeeritava merevee soojuspumpla
toimimiseks.
Kavandatud on multifunktsionaalne kai, mis teenindab sõjalaevu, lennukikandjaid, suuri
purjekaid, kruiisilaevu jt.
Kavandatud ehitiste kasutusotstarbed on valdavalt sadamategevusega seotud. Samas on
nii terminalihoonesse, sadama kontorisse, kui alajaama/tollihoonesse kavandatud
äriruume, kus on võimalik pakkuda avalikkusele suunatud teenuseid. Kruiisiterminali
ruumides töötab avalikkusele avatud restoran.
Sõidukite juurdepääs laevadele ning parkimishoonesse ja busside parkimiskohtadele on
kavandatud Rumbi tänava pikendusena rajatavalt uuelt tänavalt. Juurdepääs
maa-alusesse parklasse on Logi tänavalt.
Hoonestustihedus krundil on 0,4.
Pos 2 ………………………………..
(aadressiettepanek)
Krundi kasutamise sihtotstarve: tootmismaa (The)
Ehitise suurim lubatud arv krundil: 1
Ehitise suurim lubatud ehitisealune pindala: 1800 m2 (maastikuelemendi sisene,
maapealne)
5700 m2 (maa-alune)
Ehitise suurim lubatud kõrgus: 8,1 m (abs 10,6 m) (olemasoleva
maastikuelemendi kõrgus koos piirde
kõrgusega)
Ehitise suurim sügavus -20,5 m (abs -18,00 m *)
*2 maa-aluse korrusega pumpla põhimaht kavandatakse kuni 18 m sügavuseni,
tehnoloogilised seadmed võivad ulatuda kuni 50 meetri sügavusele. Täpne lahendus
selgub ehitusprojektis.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
8 / 46
Krundile on kavandatud osaliselt maapealsena, osaliselt maa-alusena mereveest soojus-
ja/või jahutusenergiat tootev soojuspumpla. Maapealne osa integreeritakse
maastikuelemendi sisse, nähtava osa moodustavad peamiselt sisse/väljapääsud ja
ventilatsiooniseadmete ühendused. Maastikuelemendi kuju võib olemasolevaga võrreldes
muutuda.
Detailplaneeringus ei käsitleta merre ulatuvat taristuosa, mis lahendatakse hoonestusloa
koosseisus.
Pos 3 ………………………………..
(aadressiettepanek)
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa (L)
Krundile on kavandatud promenaadirajatised ning linnaväljak.
Krundi võib liita või moodustada ühe krundina koos Admiraliteedi basseini
detailplaneeringus (DP043610) kavandatud krundiga pos 7, kuhu on kavandatud samuti
avalikult kasutatav promenaadi osa (rattatee).
Krundile võib rajada sõltuvalt maastikuarhitektuursest lahendusest väikeehitisi
promenaadi teenindamiseks (nt tualetid, nn kasvuhoone tüüpi välikohvikud, terrassid,
trepistikud vms).
Pos 4 ………………………………..
(aadressiettepanek)
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa (L)
Krundile on kavandatud promenaadirajatised.
Pos 5 …………………………..
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa (L)
Krunt moodustatakse mere täitmise teel ja on kavandatud rannapromenaadi
pikendamiseks.
Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Maapinna reljeef planeeringualal on tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad
vahemikku 1,7….2,5 m.
Vertikaalplaneerimisega ei juhita sademevett naaberkinnistutele. Võimalikult palju
sademevett on ettenähtud hajutada haljastatud pindadele.
Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.
Planeeringu ala läänepoolsesse ossa on kavandatud rannapromenaadi osa. Promenaadi
rajamisel krundile pos 5 on ettenähtud mere täitmine. Ala absoluutkõrguseks on
analoogselt juba rajatud kruiisiterminali promenaadiosaga määratud 2,4 m. Seoses
sellega on kavandatud ka kruntide pos 2, 4 ja 5 maapinna tõstmine promenaadiga
piirnevas osas samale kõrgusele: 2,4 m merepinnast.
Maapinna tõstmiselt promenaadiga samale kõrgusele üleujutusohu esinemistõenäosusega
üks kord 100 aasta jooksul 1,96 m merepinnast väheneb.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
9 / 46
Haljastuse kavandamise põhimõtted
Planeeringuala jääb Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu järgi kahte
ehituspiirkonda, kus on erinevad nõuded haljastuse osakaalule. Valdav osa on
ehituspiirkonnas nr 9, kus nõutav haljastuse osakaal on 5%. Väiksem osa on
ehituspiirkonnas nr 10, kus nõutav haljastuse osakaal on 10%.
Arvutuslikult peab kogu maismaa ala kohta rajatama ca 10 400 m2 maaga seotud
haljastust.
Kruiisiterminali ehitusprojekti raames ehitati valmis avalikult juurdepääsetav
katusepromenaad koos haljastusega. Rajatud on nii maaga seotud (2 845 m2) kui ka
katusehaljastust.
Vanasadama ja Rail Baltic Ülemiste ühisterminali ühendava trammiliini ehitusprojekti
raames on rajatud A-reisiterminali esine väljak koos haljasaladega (498 m2) trammitee ja
Logi tänava vahelisele alale (kasutusluba nr 2412371/04965, 28.10.2024).
Planeeringualal on tegemist valdavalt sadamategevuse alaga, kus viimase ajani sadama
kinnisel alal haljastus valdavalt puudus ning ka edaspidi ei ole täiendavat haljastust
sadamategevuse kinnisele logistikaalale kavandatud. Puuduolev haljastus (ca 7 057 m2)
tuleb projekteerida ülejäänud planeeringualale, sh A-reisiterminali, sadama
administratiivhoone ja parkimismaja ümbrusse ja kavandatud promenaadile.
A-reisiterminali, sadama administratiivhoone ja parkimismaja (pos 1)
arhitektuurikonkursi võidutöös lahendati vastavalt lähteülesandele ka hooneid ümbritsev
väliruum koos haljastuse ja väikevormidega. Põhimõtteline lahendus on kantud
hoonestuskavale (joonis vt Lisa 8.2).
Pos 2 kavandatud soojuspumpla ehitamisel istutatakse olemasolev haljastus mujale ning
pärast soojuspumpla valmimist taastatakse maastikuelement koos uue haljastusega.
Krundil pos 2 on ettenähtud haljasala osa, mis kavandatakse mitmerindelise haljastusega
alana, kus on vähemalt 1 m paksune mullakiht. Võimalusel tuleb leida
ümberistutatavatele puudele uus asukoht lähialal.
Haljastuse objektid nr 243…247 istutatakse ümber krundile pos 4 või detailplaneeringu
ala piires mujale.
Asendusistutuse vajaduse esialgne arvutus
Haljastusliku hinnangu tegemiseks vajaliku dendroloogilise hinnangu koostasid 2023.a
maastikuarhitektid Rait Tamm ja Britt Mäekuusk.
Likvideeritavate puude asendamiseks vajalike haljastuse ühikute arv on arvutatud
vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa
andmise kord“.
Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:
= ++
3
321 *
kkk D haljastuse ühik
kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;
k1 – raiutava puuliigi koefitsient;
k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient;
k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses on 0,5).
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
10 / 46
Pos
nr
Jrk
nr
likv.
puu
nr puu liik
liigi
koe-
fitsient
rinnas-
läbimõõt
(cm)
väärtus-
klass
seisu-
korra
koe-
fitsient
haljas-
tuse
ühik
Likvi-
deeri-
mise
põhjus
1 1 330 Torkav kuusk 2 22 IV 0,2 20 Hoonestus
Pos 1 kokku 20
Planeeringus kavandatud hoonete või teede rajamiseks tuleb likvideerida üks IV
väärtusklassi haljastuslik objekt. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev
haljastuse ühikute arv on 20.
Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse
täpsustamisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik
kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus
pärast ehitusloa väljaandmist. Haljastuse asendusistutus, mida ei ole võimalik teha
planeeringualal, tuleb teha linnaosavalitsuse või Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti
määratud kohta.
Jäätmehoolduse põhimõtted
Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna
jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmeid tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et
võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Kord on kohustuslik
kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
Jäätmete kogumiskonteinerite asukohad selguvad ehitusprojektis.
4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE
PÕHIMÕTTED
Tänavate ja parkimise lahendust, sh jalakäijate alad, jalgrattaliiklus, lühiajaline parkimine
tänaval, taksode peatumiskohad ja haljastus, täpsustatakse ehitusprojektis.
4.1 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted
Planeeringualale rajatakse lennujaama ja sadamat ühendav trammitee, mille peatus on
planeeritud A-terminali ette. Lisaks on Logi tänava äärde planeeritud bussipeatus.
Ühissõidukite liikluseks ettenähtud tänavad ja peatused on kavandatud avalikuks
kasutuseks.
Planeeringualale kavandatakse ala läbiv rohke haljastusega avalikult kasutatav
promenaad (jalakäijatele, kergliiklusvahenditega liiklejatele ja jalgratturitele), mis
ühendab Admiralisillalt liikumise kruiisiterminali katusepromenaadi ja Loodemuuliga.
Juba praegu on jalakäijatele iga päev kell 06.00-01.00 avatud kruiisiterminali katusele
rajatud promenaad kuni Loodemuuli otsani. Juurdepääs promenaadile on tõkestatud
harvadel juhtudel kui sadamat külastab mõni veesõiduk, mille puhul on turvanõuetest
tulenevalt vajalik piirata kolmandate isikute ligipääsu sadama-alale.
A-terminali hoone ette luuakse piisava suurusega hajumisala koos atraktiivse
jalakäijasõbraliku linnaruumiga, mille kujunduses kasutatakse nii linnalikke kui ka
looduslikke elemente.
Väljaku, promenaadi ja haljastuse täpsem lahendus antakse ehitusprojektis koostöös
maastikuarhitektiga.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
11 / 46
Avaliku promenaadi rajamisel krundile pos 5 on ettenähtud mere täitmine, et ühildada
kavandatud promenaad „Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringus“
(DP023650) kavandatud rannajoonega. Rannapromenaadi tuleb kaitsta lainete mõju eest
(nt kasutada tetrapoode analoogselt Kruiisiterminaliga).
4.2 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted
Planeeringuala moodustab peamiselt kruiisiterminali ja A-terminali ala. A-terminali kaudu
toimub reisiparvlaevade liiklus peamiselt Helsingisse. Sõidukite sisenemine sadama alale
ning väljumine sadama alalt toimub laevade sõidugraafiku alusel. Arvestades sadama
toimimisest tuleneva liikluskoormuse ning planeeritava ala lähiümbrusesse
kavandatavate hoonete teenindamiseks vajaliku liikluskoormuse koostoimimist, tehti
Vanasadama ja lähipiirkonna liiklusanalüüs. Selle tulemusi arvestades ning koostöös
Tallinna Strateegiakeskuse (praegu Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ruumiloome
osakond) ja Tallinna Transpordiametiga leiti optimaalne liikluslahendus, mis võimaldab
Vanasadama põhjaosa ja teiste põhjapoolsete arenduste liikluse hoida võimalikult eraldi
sadamaga seotud liiklusvoogudest.
Uue liikluslahenduse kohaselt on kavandatud sõidukite juurdepääs nii sadama
territooriumi sissepääsuni, planeeritud A-terminali parkimismajja, reisibusside ja taksode
parklasse, A-terminali liiklusalale kui ka kruiisiterminalile ühiselt Rumbi tänava pikenduse
kaudu. Nii jäävad Rumbi ja Logi tänava ristmikust põhjapool asuvad tänavad rahulikuma
liiklusega juurdepääsutänavateks uutele kvartalitele.
Kai tänaval on kavandatud autoliiklust vähendada, et tagada jalakäijasõbralikum
linnaruum. Planeeritava lahenduse kohaselt muudetakse kogu A-terminali esine
linnaruum jalakäija ja jalgratturisõbralikuks. Kavandatud on lühiajaline parkla (kiss&sail)
A-terminali esisele maa-alusele korrusele ning reisibusside parkla ja taksode ooteala
A-reisiterminali taha (kaide poole). Juurdepääs maa-alusesse parklasse on Logi tänavalt.
Rattateede võrgustiku arendamiseks on Logi tänava äärde kavandatud ühesuunalised
rattateed.
Piirkonna ühistranspordi ühenduse parendamiseks on alustatud 2023. aastal uue
lennujaama ja sadamat ühendava trammitee ning A-terminali ees oleva trammipeatuse
ehitustöödega. Lisaks on Logi tänava äärde planeeritud bussipeatus. Kruiisiterminali
külastavaid turiste teenindatakse lisaks ümber vanalinna liikuva shuttle-bussiliiniga.
Shuttle-bussiliini ning Hop-on – hop-off bussiliini peatumine on kavandatud
Kruiisiterminali parklas.
Jalakäijatele, kergliiklusvahenditega liiklejatele ning jalgratturitele on kavandatud
planeeringuala läbiv rohke haljastusega avalikult kasutatav promenaad, mis on osa kogu
Vanasadama alale kavandatud promenaadist Reidi teest Kruiisiterminali katusele rajatud
promenaadini.
Juurdepääs pos 2-le toimub läbi pos 1 kokkuleppe alusel.
Parkimiskohad on kavandatud pos 1 parkimishoonesse ja maa-alusele korrusele.
Juurdepääsuks maa-alusesse parklasse Logi tänavalt on kavandatud krundile pos 3
maastikuelemendi sisse „peidetud“ pandus ning ühenduskoridor trammitee alt.
Parkimiskohtade kontrollarvutus
Pos
nr Ehitise otstarve
Norm. arvutus
alal, kus normi
rakendatakse
Normatiivne
parkimis-
kohtade arv
Planeeringus
ettenähtud
parkimiskohtade
arv krundil
1 sadamahooned Norm puudub - 516
Planeeritud maa-alal kokku: 516
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
12 / 46
Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on lähtutud liiklusuuringute seisukohtadest ning
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.12.2022 kirjas nr 3-2/3591-1 esitatud tingimusest:
„Parkimiskohtade vajadus arvutada kogu planeeritud brutopinna kohta (v.a sadama
hooned) äriruumide normi alusel, st maksimaalselt lubatav 1 koht 200 m² kohta“. Kuna
sadama ala kohta ei ole normi kehtestatud ega täpsustavaid tingimusi määratud, on
parkimiskohtade arv määratud lähtudes sadamalt saadud pikaajalisele kogemusele
tuginevast infost nii reisijaid teenindava kui sadamat teenindava transpordi
parkimiskohade vajaduse kohta. A-reisiterminali võib lugeda liiklussõlmeks ning
parkimiskohtade kavandamisel on arvestatud sadama töötajate ja reisijate vajadustega,
busside (sh kruiisikaide juures olevate) ja taksode ootealaga, Kiss&Sail parklaga maa-
alusel korrusel.
Elektriautode juhtmetaristu kontrollarvutus
Pos
nr Ehitise otstarve
Norm. arvutus
alal, kus normi
rakendatakse
Normatiivne
juhtmetaristu
arv
Planeeringus
ettenähtud
juhtmetaristu
arv krundil
1 Sadamahooned 516:5=103,2 104 104
Planeeritud maa-alal kokku: 104 104
Elektriautode laadimistaristu vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Ehitusseadustiku
§651. Elektriauto laadimistaristu rajamise vajadus täpsustatakse ehitusprojektis
arvestades Ehitusseadustiku §651 ning reaalselt väljakujunenud vajadusele.
Jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutus
Pos
nr Ehitise otstarve
Norm. arvutus
alal, kus normi
rakendatakse
Normatiivne
parkimis-
kohtade arv
Planeeringus
ettenähtud
parkimiskohtade
arv krundil
1 Sadamahooned norm puudub - 83
3 Tänavarajatised norm puudub - 17
Planeeritud maa-alal kokku: - 100
Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Tallinna
Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna
rattastrateegia 2018-2028.
Rattastrateegia kohaselt on lubatud esialgu alale planeerida vähem jalgratta
parkimiskohti ning jätta võimalus vajadusel kohti juurde luua. Jalgrataste pikaajaline
parkimine on ettenähtud terminalikompleksi. Lühiajalised parkimiskohad on ettenähtud
hoonete sissepääsude lähedusse tänava tasandile. Rattaparklate asukoht ja arv
täpsustatakse ehitusprojektis.
Vanasadama trammi maastikukujunduse projekti realiseerimisel rajatakse 17 jalgrataste
parkimiskohta A-terminali esisele väljakule (pos 3).
Rendirataste laenutuspunktid asuvad praegu Kruiisiterminali juurdepääsu lähedal ning
A-reisiterminali ees. A-reisiterminali ala väljaehitamise käigus rajatakse rendipunkt
terminalihoone lähistele.
4.3 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted
Säilitatavad, likvideeritavad ja planeeritud tehnovõrgud on kajastatud joonisel
DP-3 Tehnovõrkude koondplaan. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
13 / 46
täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajate tehniliste tingimuste alusel.
Tehnovõrkudest põhjustatud kitsendused on kajastatud joonisel DP-2 Põhijoonis ja
DP-3 Tehnovõrkude koondplaan.
Haljastuse täpne paiknemine ning istutamiseks kasutatavad meetmed tehnovõrkude
läheduses täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus, kui on paika pandud täpsed
tehnovõrkude asukohad.
Kõigi Vanasadama ala detailplaneeringute tehnovõrkude koondskeem on planeeringu
lisa 8.3 Vanasadama ala detailplaneeringute tehnovõrgud.
Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral
eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja
koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise
kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. (EhS § 70 lg 6)
Planeeringuala ehitusõiguse rakendamiseks vajalike tehnovõrkude projekteerimisel ja
ehitamisel tuleb lähtuda kehtivatest (linna) õigusaktidest, võrguettevõtete ja vee-
ettevõtja tehnovõrkude arendamise kavadest.
Tingimused ehitusprojekti koostamiseks on määratud punktis 6.8.4 Nõuded
ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.
4.3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Lahendus on koostatud vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 13.12.2022 tehnilistele
tingimustele nr PR/2272194-1 ja aktsiaseltsi TALLINNA SADAM 16.03.2023 tehnilistele
tingimustele nr 2-2/95-17.
Planeerimisel on arvestatud järgmiste juhendmaterjalidega:
• Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;
• Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;
• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrahoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;
• Eesti standard EVS 843: 2016 Linnatänavad;
• Tallinna sademevee strateegia aastani 2030;
• Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034.
Lahenduses on arvestatud Logi tänava poolse juurdepääsuga maa-alusesse parklasse.
Veevarustus
Olemasolev olukord
Olemasolevad ühisveevärgi torustikud on Sadama tänaval paiknev De160 mm ja
DN250 mm veetoru, Logi tänaval De250/315 mm ja De160 mm veetoru.
Piirkonnas on normaalolukorras vabarõhk 410 kPa, tulekahju olukorras 100 kPA.
Logi tn 6 krundil maastikuelemendi juures (pos 2) ja A-reisiterminali hoones paiknevad
olemasolevad avalikud joogiveevõtukohad.
Planeeritud veevarustuse üldpõhimõtted
A-terminali hoonete ja sadama kaide veevarustuseks kasutatakse Sadama tänava
De250 mm ja Logi tänava/A-terminali De315 mm veetorusid.
Arvutuslik majandus-joogivee vooluhulk pos 1 hoonetele q=2,5 l/s; q=9,0 m3/d.
Pos 2 veevarustus on planeeritud aktsiaseltsile TALLINNA SADAM kuuluvast veetorust
peale pos 1 veemõõdusõlme.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
14 / 46
Planeeringuala majandus-joogivee vooluhulk täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel.
Liitumispunktiks ühisveevarustusega on sulgarmatuur, mis paikneb kuni 1 m kaugusel
kinnistu piirist.
Logi tänaval teistele planeeritavatele kommunikatsioonidele ette jääv veetoru De315 mm
planeeritakse ringi Logi tänava teisele poolele.
Avalikud joogiveevõtukohad jäävad Kruiisiterminaali promenaadi lähedusse ning nähakse
ette ka A-terminali kompleksi. Asukohad täpsustuvad ehitusprojektis.
Tuletõrjeveevarustus
Hoonete veevajadus ehitiseväliseks tulekustutuseks on 30 l/s 3 tunni jooksul.
Väline tulekustutusvesi võetakse Sadama ja Logi tänaval olemasolevatest ja planeeritud
veevõtukohtadest.
Planeeritud kinnistute välis- ning sisetulekustutusvee vajadus täpsustub ja lahendatakse
ehitusprojektis. Vajalik täiendav kruntide tulekustutusvesi, mis ületab ühisveetorustikust
saadavat vooluhulka, tuleb tagada krundisiseste mahutite baasil.
Kanalisatsioon
Olemasolev olukord
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena.
Planeeringuala reovee kanaliseerimise eelvooluks on aktsiaseltsile TALLINNA SADAM
kuuluv De800 reovee kanalisatsioonitoru.
Planeeritud reovee kanalisatsioon
Hoonete arvutuslik vooluhulk pos 1 q=5,3 l/s; q=9,0 m3/d.
Laevadelt kogutava ja kanalisatsiooni suunatava reovee eeldatav vooluhulk on
2000 m3/h.
A-terminali hoonete ja sadama kaide reoveekanalisatsiooni eelvooluks kasutatakse
A-terminali De600 ja Logi tänava De400 reovee kanalisatsioonitorusid, mis kuuluvad
aktsiaseltsile TALLINNA SADAM.
Pos 1 ja pos 2 liitumispunktiks sadama kanalisatsiooniga on olemasolev kaev De800 mm
kollektoril ja planeeritud vaatluskaev Sadama ja Logi tänava ristmikul.
Reovee arvutusäravool täpsustatakse edasisel projekteerimisel.
Planeeritud sademevee kanalisatsioon
Tallinna Linnavolikogu määruse nr 18 Lisa 1 „Tallinna sademevee strateegia aastani
2030“ järgi on ettenähtud sademevesi käidelda maksimaalses ulatuses planeeringuala
piires, kasutades looduslähedasi sademevee kogumise ja puhverdamise süsteeme,
näiteks uued haljasalad, kuhu ei ole kavandatud maa-aluseid korruseid, rohekatused,
sademevee kogumine ja kasutamine kohapeal, sademevett läbilaskvad katendid,
vihmapeenrad, immutusalad jne. Täpsemad lahendused selguvad ehitusprojekti
koostamise käigus.
Pos 1 kinnistu sademeveed juhitakse sadama territooriumil merre kasutades
olemasolevaid merrelaske.
Pos 2 kinnistu sademeveed juhitakse sadama territooriumilt merre, kasutades
olemasolevaid merrelaske ja/või nähakse otse merre juhtimise võimalus ette
vertikaalplaneeringus.
Pos 3 kinnistu sademeveed juhitakse Logi tänava olemasolevasse sademevee
kanalisatsioonitorusse.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
15 / 46
Pos 4 kinnistu sademeveed juhitakse sadama territooriumil merre kasutades
olemasolevaid merrelaske.
Pos 5 kinnistu vertikaalplaneeringus nähakse ette sademevee juhtimine katendilt otse
merre.
Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama
Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1
“Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).
Katuse sademevee arvutamisel on kasutatud korduvusperioodi 5a 15 min, arvutuslik
intensiivsus 195 l/s /ha.
Planeeringuala sademevee vooluhulkade bilanss:
Ala
(pos nr)
Planeeritud
kõvakattega pindala, m2
Haljas- katuse pindala
m2
EVS 848:2021, korduvus 5a, 15 min, arvutuslik intensiivsus q=195 L/(sek*ha)
Katus Asfalt
Katus, arvutuslik vooluhulk
l/s
Asfalt, arvutuslik vooluhulk
l/s
Haljas- katus,
arvutuslik vooluhulk
l/s
Kokku, arvutuslik vooluhulk
l/s
Lubatud vooluhulk
l/s
Haljastus
m2
1 70000 44334 0 1364 691 0,0 2055 2055 0
2 0 1860 2853 0 29 22,3 51,3 51,3 0
3 0 6070 0 0 94,7 0 94,7 94,7 2500
4 0 4521 0 0 22,2 0 22,2 22,2 1225
5 0 1425 0 0 3,6 23,2 26,8 10 702
Kokku: 2250
Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (ÜVK) torustike maht
Veevarustus
PE plasttoru De250 mm PN10 63 m
4.3.2 Elektrivarustus
Detailplaneeringu elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on aktsiaseltsi TALINNA SADAM
16.03.2023 välja antud tehnilised tingimused nr 2-2/108-13 ja Elering ASi lähteülesanne.
Elektrikoormuste tabel
Pos
nr Nimetus
Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A) Planeeritud liitumine
Planeeritud
trafoalajaama
nr 1 baasil
(AS Tallinna
Sadam)
Planeeritud
trafoalajaama
nr 2 baasil
(AS Tallinna
Sadam)
Planeeritud
trafoalajaama
nr 3 baasil
(AS Tallinna
Sadam)
1
Äri- ja
tootmis-
hooned
2000 /3300 2000 /3300 2000 /3300
Alajaama 0,4 kV
jaotusseadmes
2 Soojus-
pumbajaam
Soojuspumbajaama tarbimisvõimsus (võrguühenduse
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
16 / 46
läbilaskevõime) on
elektriliitumislepingu järgi 50 MVA
Planeeritud ala
tarbijad kokku
alajaamade
kaupa (koos
eriaegsusega)
2000 /3300 2000 /3300 2000 /3300
Planeeritud ala
tarbijad kokku
(koos
eriaegsusega)
5800 /9000
Detailplaneeringu ala aktsiaseltsi TALLINNA SADAM tarbijate elektrivarustus on
ettenähtud kolme uue hoonesisese alajaama baasil (10/0.4 kV trafod kuni 2x1600 kVA).
10/0,4 kV jaotusalajaamade elektrivarustus on ettenähtud pos 1 hoonestusalale
planeeritud 110/10 kV alajaamast.
Vastavalt lähteülesandele on planeeritud 110 kV kaablikoridor alates Kalaranna ja
Kalasadama tänavate ristmikust, kus toimub sisselõige olemasolevasse Elering ASile
kuuluvasse 110 kV kaabelliini kuni uue 110/10 kV alajaamani. Täpsem kaablitrassi
asukoht lahendatakse ehitusprojektis.
Hoonesisese 10/0,4 kV alajaama seadmete ruumid peavad vastama ELV nõuetele P387
(Nõuded alajaamaruumile ehitises, vers 1) ja need tuleb üle anda aktsiaseltsile TALLINNA
SADAM tasuta kasutamise/ teenindamise õigusega. Alajaama trafo- ja jaotlaruumide
uksed peavad avanema tänavale/parkla korrusele ning alajaama ruumide kohal ei tohi
paikneda eluruume.
Planeeritud alajaamadeni peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja
tõstetehnikaga tagamaks võimalust teostada alajaama seadmete hooldustöid ning
vajadusel ka seadmete vahetust.
Vastavalt tehnilistele tingimustele näeb lahendus ette uue kaablikanalisatsiooni rajamise
alates uuest Sadama 110/10 kV alajaamast kuni kaini nr 21. Planeeritud
kaablikanalisatsioon on ettenähtud siduda trammitee ehitatava kaablikanalisatsiooniga.
Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Lahendus on põhimõtteline.
Planeeritud alajaamade asukohad täpsustatakse ehitusprojektide mahus (arvestades
objekti arhitektuuriga). Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti
koostamine (ka 10/0,4 kV alajaamade projekteerimine) toimub võrguvaldajalt taotletud
tehniliste tingimuste alusel.
Planeeritud soojuspumbajaam ühendatakse 10 kV võrguga aktsiaseltsi TALLINNA SADAM
kinnistule (pos 1) kavandatud 110/10 kV alajaamas. Antud 110/10 kV alajaama
paigaldatakse 63 MVA trafo (110/10 kV). Soojuspumbajaama liitumispunkt on ettenähtud
10 kV jaotusseadmes. Liitumisvõimsus on 50 MVA.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb võrguvaldajale
esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
4.3.3 Välisvalgustus
Välisvalgustuse lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel juhindudes
energiasäästu ja valgusreostuse vältimise põhimõtetest.
Tänavavalgustus
Avalikult kasutatavate tänavamaade tänavavalgustuse lahenduse aluseks on Enefit AS
(endine Enefit Connect OÜ) 15.02.2023 välja antud tehnilised tingimused nr 22.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
17 / 46
Elektrivarustus on ettenähtud Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu mahus
lahendatava tänavavalgustuse kaablivõrgu baasil (K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 18105).
Tänavalõikude valgustuseks on ettenähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite
värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel min 5000 K. Tänavavalgustite
kaitseaste peab olema vähemalt IP66, vandaalikindlus vastavalt valgusti
paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07 ja kuni 6 meetrit - IK08.
Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Välisvalgustuse mastid peavad
piirkonnas olema RAL7016 värvi. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena.
Kõik tänavavalgustid peavad olema eelhämardatud vastavalt Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalameti väljastatud hämardamisgraafikule.
Tänavavalgustuse kaabelliinide ehituse maht
AXPK 4x35 kaabliga plasttorus ca 340 m
Tänavavalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustuvad ehitusprojektis.
Tänavalgustuste rajatised antakse Tallinna linnale üle peale avalikult kasutatavate alade
väljaehitamist.
4.3.4 Sidevarustus
Objekti sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti ASi 05.07.2024
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38999196.
Planeeritud hoonete sidevarustus on ettenähtud lähtuvana varem projekteeritud
kaablikanalisatsioonist (ViaVelo Inseneribüroo OÜ töö nr 6442).
Uus kinnistusisene sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100 mm läbimõõduga,
sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid.
Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m,
väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast.
Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse
ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt
taotletud tehniliste tingimuste alusel.
4.3.5 Soojusvarustus
Planeeritud ala soojusvarustus lahendatakse kaugkütte ja/või merevee soojuse
akumuleerimisel. Kõigile kruntidele on ettenähtud liitumispunkt kaugküttevõrguga.
Ehitusprojektis täpsustatakse kütteliigi valikut.
Soojusvarustuse lõplik lahendus ja kütteliigi valik selgub pärast hoonete soojakoormuste
täpsustamist ehitusprojekti koostamisel, vastavalt sel ajal kehtivatele
energiatõhususnõuetele. Soojusvarustuse lahendamisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu
direktiividest, riigi energiakasutuse strateegiast ja Tallinn 2035 arengustrateegiast.
Kaugküte
Planeeritud ala jääb vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusele nr 9
„Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise
tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja
arenduskohustus” kaugküttepiirkonda.
Soojusvarustuse lahenduse aluseks on ASi Utilitas Tallinn 21.04.2023 tehnilised
tingimused nr 23TT-02070.
AS Utilitas Tallinn kavandab sadama territooriumile (aktsiaseltsi TALLINNA SADAM
kinnistule Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25) soojuspumpla (edaspidi ka pumpla), mis
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
18 / 46
võimaldab toota merevee soojusest soojus- ja jahutusenergiat, asendades
energiaallikana maagaasi. Torustikud soojuspumpla ühendamiseks Tallinna linna
soojussüsteemiga projekteeritakse eraldi projektis (HeatConsult OÜ töö nr 23007).
Planeeritud kruntide ühenduskohaks kaugküttevõrguga on perspektiivne DN800
küttetorustik Logi tänava piirkonnas.
Planeeringuala soojusvarustuse koostamisel on arvesse võetud K-Projekt Aktsiaseltsi töö
nr 18105 „Vanasadama põhjaosa detailplaneering“.
Krundile pos 1 on kavandatud kaks liitumispunkti, mis asuvad krundi sees.
Planeeritud ala soojuskoormus on 5,9 MW.
Põhimõttelised soojusvarustuse tehnilised näitajad:
1. Soojuskoormuse ühendusskeem - sõltumatu.
2. Soojuskandja parameetrid:
- maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa;
- maksimaalne temperatuur torumaterjali valikul: 130 C, tegelik soojuskandja
töötemperatuur pealevoolutorustikus kuni 100 °C.
Planeeritava torustiku koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse
ehitusprojekti staadiumis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele
mahtudele. Kui parameetrid võimaldavad, kaaluda torude paigaldamist olemasolevatesse
hülssidesse trammitee all.
Kuna detailplaneeringu staadiumis on teadmata soojussõlmede asukohad, täpsustada
hoone soojuse ühendustorustiku asukoht ehitusprojektis.
Kasutusest väljajääv soojustorustik on ettenähtud likvideerida.
4.3.6 Jahutusvarustus
Planeeritud ala jahutusvarustus lahendatakse kaugjahutuse ja/või merevee soojuse
akumuleerimisel.
Juhuks, kui ehitusprojektis jäädakse kaugjahutuselahenduse juurde, on igale
moodustatud krundile ettenähtud eraldi liitumispunkt kaugjahutusetoruga.
Jahutusvarustuse lõplik lahendus selgub pärast projekteeritavate hoonete
jahutusekoormuste täpsustamist ehitusprojekti koostamisel.
Jahutuslahendus peab võimaldama tagada hoone energiatõhususe miinimumnõuete
täitmise. Jahutuse lahendus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu direktiivides, Eesti
Vabariigi energiamajanduse arengukavas ja Tallinn 2035 arengustrateegias kirjeldatud
põhimõtete ja nõuetega.
Kaugjahutus
Kaugjahutuse planeerimisel on aluseks võetud AS-i Utilitas Tallinn 21.04.2023 tehnilised
tingimused nr 23TT-08033.
AS Utilitas Tallinn kavandab sadama territooriumile (aktsiaselts TALLINNA SADAM
kinnistule Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25) soojuspumpla (edaspidi ka pumpla), mis
võimaldab toota merevee soojusest soojus- ja jahutusenergiat, asendades
energiaallikana maagaasi. Torustikud soojuspumpla ühendamiseks Tallinna linna
jahutussüsteemiga projekteeritakse eraldi projektis (HeatConsult OÜ töö nr 23007).
Planeeritud kruntide ühenduskohaks kaugjahutusvõrguga on perspektiivne DN1000
jahutustorustik Logi tänava piirkonnas.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
19 / 46
Planeeringuala soojusvarustuse koostamisel on arvesse võetud K-Projekt Aktsiaseltsi töö
nr 18105 „Vanasadama põhjaosa detailplaneering“.
Krundile pos 1 on kavandatud kaks liitumuspunkti, mis asuvad krundi sees.
Planeeritud ala jahutuskoormus on 5,9 MW.
Põhimõttelised jahutusvarustuse tehnilised näitajad:
1. Jahutuskoormuse ühendusskeem - sõltumatu.
2. Jahutuskandja parameetrid:
- maksimaalne rõhk jahutusvõrgus katsetuste ajal on 1,6 Mpa;
- arvutuslik temperatuuride vahemik 6-16 °C.
3. Ühendatav arvutuslik jahutuskoormus määratakse projekteerimise käigus.
Kuna detailplaneeringu staadiumis on teadmata tehnoruumide asukohad, täpsustada
hoone jahutuse ühendustorustiku asukoht ehitusprojektis.
4.3.7 Gaasivarustus
Gaasivarustuse planeerimisel on aluseks võetud AS-i Gaasivõrk 27.01.2023 tehnilised
tingimused nr 3-5/18-23.
Planeeringuala läbib (Logi - Sadama tänava piirkonnas) AS-le Gaasivõrk kuuluv
B-kategooria gaasitorustik ST 159x5 mm (Kopli-Põhja B3, EHR kood: 220591697; MOP
3,0 bar).
Detailplaneeringu joonistele kantud HeatConsult OÜ projekteeritava soojus- ja
kaugjahutustorustiku (töö nr 23007) asukohavaliku tõttu, on vajalik gaasitoru ümber
tõsta uude asukohta. Joonistele on kantud HeatConsult OÜ poolt projekteeritud gaasitoru
uus asukoht.
Sadama tänavale on planeeritud gaasitorustik ühenduspunktist Sadama - Logi tänava
ristmikul B-kategooria d159 gaasitorustikust kuni planeeringuala piirini. Planeeritud
gaasitorustikust on kavandatud Admiraliteedi basseini ümbruse detailplaneeringu
(DP043610) ala kruntide gaasivarustus.
Koostatavas detailplaneeringus kavandatud kruntidele gaasivarustust kavandatud ei ole.
4.3.8 Alternatiivsed energiaallikad
Lisaks tavapärastele energiaallikatele on võimalik soojuse ja elektri tootmiseks kasutada
ka alternatiivseid energiaallikaid. Näiteks Kruiisiterminali kütte- ja jahutussüsteem on
üles ehitatud merevee soojuse akumuleerimisele ning katusele on elektri tootmiseks
paigaldatud päikesepaneelid.
Uute hoonete lokaalseks elektrivarustuseks ja/või tootmiseks on võimalik kasutada
päikesepaneele. Tiheasustusalal on võimalik paneele integreerida nii hoonestusega kui ka
paigaldada eraldiseisvana. Mõlema lahenduse puhul on oluline, et paneelid sobiksid
visuaalselt linnaruumi.
Soojusvarustust ning jahutust võib lahendada ka muude taastuvatest energiaallikatest
muundatud energia kandjate baasil, nt päikeseenergia, energiavaiad või merevee
soojuse akumuleerimine jms.
4.3.9 Soojuspumpla merre rajatav torustik
Soojuspumpla merre rajatav torustik lahendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti (edaspidi TTJA) poolt hoonestusloa menetlemise käigus ning torustiku asukohta ei
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
20 / 46
lahendata A-reisiterminali ja kruiisiterminali ala detailplaneeringus. Samuti viiakse
torustiku mõjuga kaasnevad uuringud läbi hoonestusloa või hiljem väljastatavate
ehituslubade menetlemise käigus. Hoonestusloa taotlus ja sellega seotud dokumendid on
kättesaadavad TTJA dokumendiregistris registreerimise nr 16-7/22-18228. Hoonestusloa
käigus torustike kavandamisel on arvestatud kruiisikaide asukoha ning laevade
manööverdamise vajadustega, mistõttu kavandatakse torustik vähemalt 90 meetrit kaist
nr 24 maismaa suunas (Vööri tn).
5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED
5.1 Kehtivad kitsendused
Kogu planeeritud ala jääb Tallinna Vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, ala
hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus linna olulistest vaatepunktidest
ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt (Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 määrus nr 155
„Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus”).
Kinnistu lõunaosa jääb muinsuskaitseala kaitsevööndiga liituvasse vaatesektorisse
Lauluväljaku ülemise värava juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule.
Planeeritud ala jääb Läänemere ranna piiranguvööndisse, mille laius vastavalt
looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 on Läänemere rannal 200 meetrit.
Alal kehtib Läänemere ehituskeeluvöönd 50 m. Olemasolevate ehitistele ehituskeeld ei
laiene tulenevalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punktidest 2, 3, 8.
Kaide veepoolne madalam osa jääb LKS1§35,37-39 järgi korduva üleujutusohuga alasse.
Planeeringuala jääb Tallinna linnapea 3. jaanuari 2017 käskkirjaga nr LSB-28/2
kinnitatud "Tallinna riskianalüüsi 2016" kohasele AKTSIASELTSi TALLINNA VESI
Järvevana tee 3 kinnistul asuva veepuhastusjaama kloorilao ohualale.
Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistu kohta on kinnistusraamatusse kantud järgnevad
kitsendused:
• tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus AKTSIASELTSI TALLINNA VESI kasuks
kinnistul paikneva tehnorajatise omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks,
remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, arendamiseks kaitsevööndi ulatuses;
• 2 kannet isikliku kasutusõiguse tagamiseks aktsiaselts Tallinna Soojus kasuks
kaugküttevõrgu ja kaevude omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
kasutamiseks kasutusõiguse alal laiusega 3 meetrit mõlemale poole torustikke piirava
äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast,
• tasuline isiklik kasutusõigus tähtajaga 53 aastat (kuni 2076.a) AS Utilitas Tallinn
kasuks tehnorajatise ehitamiseks ning omamiseks, hooldamiseks, remontimiseks,
asendamiseks, kasutamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil käitamiseks (pos 2).
• tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linn kasuks tee kasutamiseks, hooldamiseks ja
parendamiseks kasutusõiguse ala ulatuses (Logi tänava osa krundil pos 3).
• tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks ehitatava trammitee
koos rööbasteede, kontaktliinide, kandepostide ja neile paigutatud
tänavavalgustusega, foorisüsteemidega ning trammipeatustega koos ootealade ja
ootekodadega ehitamiseks, omamiseks, asendamiseks, kasutusse andmiseks,
remontimiseks, korrashoidmiseks, majandamiseks, avaliku kasutuse tagamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks (pos 3). Tähtaega hakatakse arvestama kui
Vanasadama trammitee ehitusprojekti alusel rajatud eelpool loetletud objektidele on
väljastatud kasutusluba.
• tasuta isiklik kasutusõigus tähtajaga 5 aastat Tallinna linna kasuks ehitatavate
jalgratta-, kõnni- ja sõiduteede, haljastuse koos väikevormidega (prügikastid, pingid,
istutuskastid jms) ning sademeveetorustike ja tänavavalgustuse kaablite koos
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
21 / 46
mastide ja valgustitega, ehitamiseks, omamiseks, asendamiseks, kasutusse
andmiseks, remontimiseks, korrashoidmiseks, majandamiseks, vajadusel
likvideerimiseks, taastamiseks, avaliku kasutamise tagamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks (pos 3).
• tähtajatu isiklik kasutusõigus AKTSIASELTS TALLINNA VESI kasuks
kanalisatsioonitorustiku, omamiseks, kasutamiseks, remontimiseks, korrashoiuks,
hooldamiseks ja arendamiseks isikliku kasutusõiguse alal (Logi tänava osa krundil
pos 3).
Logi tn 6 kinnistu kohta on kinnistusraamatusse kantud järgnev kitsendus:
• tasuline isiklik kasutusõigus tähtajaga 53 aastat (kuni 2076.a) AS Utilitas Tallinn
kasuks tehnorajatise ehitamiseks ning omamiseks, hooldamiseks, remontimiseks,
asendamiseks, kasutamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil käitamiseks (pos 2 ja
pos 4).
5.2 Planeeritud kitsendused
5.2.1 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Detailplaneeringus on kavandatud krunt pos 1 sadamaehitiste ja veeliiklusrajatiste
tarbeks, sh on krundile juba rajatud kruiisiterminal koos avalikkusele ligipääsetava
promenaadiga ja promenaadi teenindavate ehitistega, samuti kavandatakse avalikult
kasutatavat promenaadi koos promenaadi teenindavate ehitistega Admiralisilla poolsesse
külge ning lisaks on kavas krundile pos 1 rajada kuni 12 meetri kõrgune maamärk, mille
täpne sihtotstarve selgub edasiste arenguplaanide käigus. Krundile pos 2 on kavandatud
merevee soojuspumpla. Kruntidele pos 3, pos 4 ja pos 5 on kavandatud avalikult
kasutatav promenaad koos promenaadi teenindavate ehitistega, mille täpne liik ja
asukoht selgub arhitektuurivõistluse tulemusel ehitusprojekti koostamise käigus.
Eelpool nimetatud kruntidele kavandatud ehitistele tulenevalt looduskaitseseaduse § 38
lg 5 punktidest 2, 3, 8 ehituskeeld ei laiene, kuid selguse huvides tehakse
detailplaneeringus ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks olemasoleva ning
kavandatud vee piirini merevee soojuspumpla (pos 2), promenaadi teenindavate rajatiste
(pos 1-5) ning maamärgi (pos 1) ehitamiseks.
5.2.2 Avaliku kasutuse ja isikliku kasutusõiguse vajadus
Lisaks juba kinnistusraamatusse kantud planeeringuala osale (vt seletuskiri p 5.1 ja
joonis lisa 5.1 Avalikuks kasutamiseks määratud alade skeem) määratakse avalikult
kasutatavaks pos 3, pos 4 ja pos 5 promenaadi ala ning tänavaruum, pos 1 ühenduse
ulatuses promenaadist Admiralisillani ning pos 2 promenaadiga kattuvas osas.
5.2.3 Juurdepääsuservituutide vajadus
Juurdepääsuks krundile on vajalik seada juurdepääsuservituut:
Pos 1
• juurdepääsuks pos 2 kinnistule igakordse omaniku kasuks, ala suurusega ca 3768 m2.
5.2.4 Allaehitusservituutide vajadus
Pos 3 allaehitusservituut pos 1 igakordse omaniku kasuks panduse ja maa-aluse
juurdepääsu ehitamiseks pos 1 maa-alusesse parklasse juurdepääsuks.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
22 / 46
5.2.5 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide
seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja
hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning
kasutamiseks.
Planeeritud kruntide tehnovõrkudega varustamiseks kavandatud tehnovõrkude jaoks on
vaja seada servituudid:
Pos 1:
• Planeeritud hoonesisesed alajaamad, alajaama seadmete paigaldamiseks vajaliku
ruumi (ca 70 m2) ja kaitsevööndi (2 m välimisest seadmest või välisseinast) ulatuses;
• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
krundi pos 2 kasuks;
• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud, teljest 2,5 m mõlemale poole, krundi
pos 2 kasuks.
Pos 3:
• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud sidetrassid, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud kaugkütte torustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud kaugjahutuse torustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik, teljest 2,5 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud tänavavalgustus, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale
poole, võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud gaasitorustik, 1 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja kasuks.
Pos 4:
• Planeeritud tänavavalgustuse koridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud kaugkütte- ja jahutuse torustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale
poole, võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud sidetrassid, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud veetorustik, teljest 2 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
• Perspektiivne kaugkütte- ja jahutuse torustik, 3 m isolatsiooni välispinnast mõlemale
poole, võrguvaldaja kasuks.
Sadama tänav T1 kinnistu:
• planeeritud elektrikaablid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja
kasuks;
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
23 / 46
• Perspektiivne kaugkütte- ja jahutuse torustik, 3 m isolatsiooni välispinnast mõlemale
poole, võrguvaldaja kasuks.
Logi tänav 2 kinnistu:
• Planeeritud elektrikaablid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja
kasuks.
6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA
EHITAMISEKS
Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda
detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik
ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel
sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud.
Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva
kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.
6.1 Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded
Krundile pos 1 kavandatud Vanasadama uue A-reisterminali ja aktsiaseltsi TALLINN
SADAM uue administratiivhoone ning parkimismaja hoonekompleksi ning sellega
piirnevale avaliku linnaruumi jaoks parima lahenduse leidmiseks korraldati 2023. aastal
arhitektuurikonkurss, mille tingimused sisaldasid olulisi arhitektuurinõudeid:
• Hoonekompleksi ja sellega külgneva linnaruumi lahendus peab olema esinduslik,
terviklikult projekteeritud ning vastama kõigile nüüdisaegsetele linnaruumilistele
nõuetele.
• Hoonestus peab vastama muinsuskaitse eritingimustele.
• Hoonekompleksi esimesele korrusele projekteerida linnaruumi avanevad
teenindusruumid.
• A-terminali hoonega integreerida 360° vaadet tagav laevaliikluse juhtimiskeskus.
• Välisarhitektuuri kavandamisel näha ette võimalus päikesepaneelide paigaldamiseks.
• Tehnopaigaldised lahendada eelistatult hoone mahus.
• Fassaadikattematerjalidena on eelistatud ajas püsivad, esinduslikud ning kergesti
puhastatavad materjalid.
• Maa-alustesse parklatesse viivad pandused kavandada hoone mahtu.
• Maa-alustesse parklatesse viivad pandused, mis ei ole hoone mahus kujundada
maastikuarhitektuurseid võtteid kasutades esteetiliselt varjestatuna.
• Hoonemahtude liigendamisel ja piirdetarindite planeerimisel arvestada
energiatõhususe nõuetega.
• Loodemuuli tippu võib projekteerida ehitise või rajatise, mis markeerib mahuliselt ära
seal ajalooliselt asunud udukellatorni hoone ja märgutule. Gabariitidelt peavad need
ehitised jääma 1939.aastal rajatud hoonete/rajatiste mõõtudesse
(5-korruselise udutorni kõrgus ca 13 m, kui arvestada, et esimene korrus on 2,5 m
kõrge; märgutuli ca poole lühem ehk 6,5 m).
• Hoonestuse maksimaalne lubatud kõrgus koos kõikide tehnoseadmetega on 20 m, v.a
laevaliikluse juhtimiskeskus, galeriid, rambid ja sadamat teenindavad rajatised.
• Laevaliikluse juhtimiskeskuse kõrgus on lubatud kuni 39 m, juhul kui tegu on
arhitektuurselt silmapaistva lahendusega. Laevaliikluse juhtimiskeskuse
projekteerimisele eelnevalt teha vaadeldavuse analüüs vaatesektoritest, et valida
parim võimalik asukoht vanalinna silueti ja kirikute vaadeldavuse koha pealt.
• Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele on Sadama tn 25 hoone
arhitektuuriajalooliselt väärtuslik teise maailmasõja eelsest ajast säilinud mahus.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
24 / 46
Hoone peab säilima linnaruumis eraldiseisva ja esindusliku hoonena. Hoonele on
lubatud lisada arhitektuurselt sobivaid uusi juurdeehitusi ja /või galeriiühendusi
maksimaalselt kahele fassaadile. Hoone ida- ehk peafassaad peab jääma
juurdeehitustest vabaks.
• Hoonestuse arhitektuurselt sobilikel pindadel kasutada võimalusel vertikaalhaljastust
(ronitaimi).
• Hoone fassaadilahenduses mitte kasutada suuri klaasipindu või kasutada lahendusi,
mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.
• Planeeritavatesse hoonetesse projekteerida varjend arvestades ehitusprojekti
koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega.
Muinsuskaitse eritingimustest tulenev nõue kruntimiseks:
• Kinnistute Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 ja Logi tn 6 osad jagatakse mitmeks
krundiks vastavalt vajadusele ning uute kruntide piiride määramisel arvestatakse
arhitektuuriajalooliselt väärtuslike hoonetega.
6.2 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded
• Mereküttega seoses vajaliku soojuspumpla jt seotud tehnoseadmete projekteerimisel
kruiisiterminali esise nõlva sisse tuleb maapealne lahendus töötada välja koostöös
kruiisiterminali arhitektuurse lahenduse autoriga või autori heakskiidul. Soojuspumpla
peab jääma peamistest vaadeldavatest suundadest üleni varjatuks.
• Kõik tervikliku ruumina käsitletavale alale projekteeritavad rajatised kujundada ühtse
stiili ja vormikeelega.
• Projekteerida jalgrataste parkimis- ja hoiukohad vastavalt Tallinna rattastrateegiale
2018-2028.
• Lühiajalised jalgrataste parkimiskohad näha ette tänavatasandile või teise mugavalt
ligipääsetavasse asukohta. Tänavatasandile kavandatavad jalgrataste parkimiskohad
ei tohi asetseda vabas liikumisruumis jalg- ja jalgrattateedel.
• Lühiajaliseks peatumiseks mõeldud rattaparklad, mille rattahoidjad peavad olema
raamist kinnitamisega, projekteerida sissepääsude lähedale soovitatavalt osaliselt
katuse alla.
• Ehitusprojektis näha ette rattarendi süsteemi asukohad ning terminali juurde valvega
rattahoiu parkla reisijatele.
• Hoone välisuste lähedusse ning haljasaladele projekteerida prügikastid.
• Piirdeaedu üldjuhul mitte rajada, v.a sadama kinnist territooriumi avalikust alast
eraldav piire, mis peab vastama rahvusvahelistele turvanõuetele (ISPS). Lisaks võib
ohutuse tagamiseks piirdeaiaga piirata tehnorajatisi (nt krundile pos 1 kavandatud
alajaam).
• Logi tn 6 kinnistul asuv ankur on arhitektuuriajalooliselt väärtuslik. Ankur tuleb
säilitada ja restaureerida. Ankru asukohta võib muuta, kuid seda tuleb eksponeerida
avalikus ruumis.
• Logi tn 6 kinnistul asuv suurtükk on arhitektuuriajalooliselt väärtuslik. Suurtükk tuleb
säilitada ja restaureerida. Suurtüki asukohta võib muuta, kuid seda tuleb
eksponeerida avalikus ruumis.
Promenaadi kujundustingimused kogu Vanasadama ala ulatuses:
• avaliku ruumi loomisel kasutada kõrgeima kvaliteediga disaini ja materjale
(nt looduskivi, graniit või basaltsillutis, mida saab täiendada monteeritud betooni,
monoliitbetooni, puidu ning erinevate tekstuuride ja värvusega kruusaga).
• promenaadi katendiks kasutada eristuvat sillutist (pidulikum katend kui tavaline
tänavakivi);
• tagada kvaliteetne haljasalade maastikukujundus, pakkudes maastikukujunduse
tekstuure, tihedusi ja värve, kasutades igal võimalusel kohalikke taimeliike;
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
25 / 46
• taimestiku valikul rõhutada taimeliikide mitmekesisust, tekstuuri, värvust ja kihilisi
maastikke, kasutada kohalikke puuliike, näiteks muuhulgas harilikku pärna;
• promenaadile kavandatud haljasalad liigendada promenaadiga külgneva
hoonestusega;
• kitsama haljasriba korral tagada puudele piisavat kasvupinnast, laiendades
kasvuruumi kõnnitee alla;
• liiklejate ohutuse tagamiseks eraldada rattaga liikujat ja jalakäijat haljasaladega
kujundades neid puuridade või puuridade koos madalhaljastusega;
• suurematesse liikumisteede ristumiskohtadesse lisada maamärke ja infotahvleid;
• ajaloolised basseini-sildade-kaide nimed eksponeerida linnaruumis tekstiliselt
sillutisel, tänavamööblil või infotahvlil;
• ristmike kujundamisel arvestada universaalse disainiga;
• paigaldada linnamööblit ja prügikaste (nt pingid puhkamiseks);
• materjalide ja taimede valikul arvestada, et kasutusel oleksid vastupidavad, lihtsasti
hooldatavad, mereäärsetesse oludesse (näiteks soolsus, tuuled, kõrge õhusaaste jms)
sobivad ning iga ilmastikuoluga suurele rahvamassile ohutud materjalid.
6.3 Haljastuse projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded
Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada terviklik väliruumi lahendus, sh uushaljastuse
lahendus, mille koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav
maastikuarhitekt.
• Olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hooldamiseks ja täiendamiseks juhinduda
kehtivatest dokumentidest (EVS 939 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -
põõsaste istikute kvaliteedinõuded“).
• Avaliku linnaruumi, sh promenaadi mahtu kavandada haljastuslahendus, mille puhul
tuleb nii kontseptsiooni kui taimmaterjali valikul lähtuda põhimõtetest:
- Sobivus Eesti kliimasse, vastupidavus linnakeskkonnas ning arvestama peab
merelise ala eripäradega (tuul, soolsus, kõrge õhusaaste);
- Eelistatud on taimed, mis juba istutamise hetkel omavad linnaruumis tajutavat
suurust;
- Haljastus peab olema võimalikult hooldusvaba ning pakkuma silmailu nii suvel kui
talvel.
• Avalikele aladele tehtavad istutustööd peavad vastama standardile EVS 843
„Linnatänavad”, EVS 939 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste
istikute kvaliteedinõuded“ ning Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määrusele nr 112
„Avalikule alale puude istutamise kord“.
• Krundile pos 1 projekteerida vähemalt 5% haljastust (sinna hulka ei arvestata
sadamategevuseks vajaliku rahvusvahelisele turvakoodeksile (ISPS) vastava
juurdepääsupiirangutega alaga).
• Promenaadile kavandada haljasalad liigendatult promenaadiga külgneva
hoonestusega. Kitsama haljasriba korral tagada puudele piisavat kasvupinnast,
laiendades kasvuruumi kõnnitee alla.
• Liiklejate ohutuse tagamiseks on soovitav rattatee ja jalakäijate ala eraldada
üksteisest haljasaladega kujundades neid puuridadena või puuridadena koos
madalhaljastusega.
• Elustiku rikastamiseks on soovitav kasutada kodumaiseid taimeliike, mille viljadest
või õitest erinevad loomaliigid toituvad: pihlakas, pooppuu, pärn, vaher, kukerpuu,
sirel, sõstar, vaarikas, aroonia, kirss, murel, kibuvits jms.
• Krundil pos 2 on ettenähtud haljasala osa, mis tuleb kujundada mitmerindelise
haljastusega alana, kus on vähemalt 1 m paksune mullakiht.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
26 / 46
• Planeeringualale projekteerida ca 10 400 m2 haljasalasid, mis tagab piisava
haljasalade suuruse lähtudes Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala
üldplaneeringu tingimustest.
• Haljasalade asukohad ning ulatused kruntidel selguvad ehitusprojektides.
Nõuded II klassi haljastuse ümberistutamiseks kruiisiterminali juures oleval
promenaadi alal:
• Uue istutuskoha ettevalmistamisel tuleb soovitavalt lähtuda Tallinna Linnavalitsuse
28.09.2011 määruses nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ toodud
nõuetest. Ümberistutamisel lisada istutusaugu põhja ja külgedele 40 cm paksune kiht
poollagunenud kompostmulda kiiremaks juurdumiseks.
• Töödega alustamisest teavitada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit ning
eelnevalt teostada kasvutingimuste uuringud.
• Ümberistutamine peab toimuma kutsetunnistusega aedniku või arboristi
juhendamisel.
6.4 Liikluskorralduse alased nõuded
• Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama Eesti standardi EVS 843
„Linnatänavad“ nõuetele.
• Parklast väljasõitude ja kergliiklusteede ristumiskohtades tagada hea nähtavus ning
jalakäijate turvalisus.
• Töötajate rattaparkimiskohad projekteerida igapäevaselt mugavalt kasutatavana
hoonesse. Külastajate rattaparklad, mille rattahoidjad peavad olema raamist
kinnitamisega, kavandada sissepääsude lähedale.
• Maa-aluste rattahoiuruumide/parklate projekteerimisel peab rattaliikluse eraldama
maksimaalselt autoliiklusest.
• Projekteerida vaegnägijaid ja piiratud liikumisvõimega liiklejaid arvestav tänavaruum.
• Projekteerida kõnniteede katend jätkuvana ristumistel krundile või parklasse
sissesõiduga.
• Ristmikel projekteerida ratta- ja kõnniteele 0 cm kõrgused äärekivid või äärekivideta
lahendus.
• Jalakäijate ja jalgratturite liikumiseks rajada piisava laiusega jalgratta- ja jalgteed.
• Liikluskoormuse vähendamiseks kaaluda lisaks trammiühendusele ka bussiliinide
sadamapiirkonda laiendamise võimalusi.
Liiklusuuringust tulenevad soovitused:
Liiklusuuringu Vanasadama piirkonna kohta koostas K-Projekt Aktsiaselts 2024. aastal.
Uuringus analüüsiti Vanasadama põhjakvartali, Admiraliteedi basseini ning A- ja
D-terminali piirkonnas koostatavate detailplaneeringute lahenduste realiseerimise mõju
piirkonna liiklusele. Liiklusmahtude analüüsimisel arvestati ka teiste piirkonnas kehtivate
ja uuringu koostamise ajal koostatavate detailplaneeringute mõjusid.
Teedevõrgu korrastamise, ühistranspordivõrgu kaasajastamise ja kesklinna
kergliiklustaristu sihipärase arendamise tulemusena muutuvad inimeste
liikumisharjumused ning realiseerub arengustrateegia Tallinn 2035 eesmärk suurendada
kergliikluse ja ühistransporti osakaalu liikumiste modaaljaotuses. Jätkusuutlike
strateegiliste eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks ja piirkonna liikluse
sujuvamaks muutmiseks on uuringus esitatud soovitused.
Liiklusuuringust tulenevad asjakohased soovitused (osa neist ei ole otseselt rakendatavad
detailplaneeringute raames):
• Vähendamaks täiendavat liikluskoormust sadama piirkonna tänavavõrgule kaaluda
lisaks trammiühendusele ka bussiliinide laiendamise võimalusi selles piirkonnas.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
27 / 46
• Kaasajastada ühistranspordivõrku vastavalt inimeste liikumisvajadustele ning
tihendada ühissõidukite graafikuid olulisemates suundades.
• Tulenevalt perspektiivsest liikluskoormuse kasvust Sadama tänaval, tuleks võimalusel
reisiparvlaevade sõidugraafiku koostamisel arvestada, et väljuvate ja saabuvate
laevadega seotud liiklusvood ei kattuks üldise tipptunniga.
Uuringu terviktekst vt lisa 4.3.
6.5 Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad
nõuded
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) piirkonna kohta koostas
LEMMA OÜ 2024. aastal.
Hinnangust tulenevad asjakohased leevendusmeetmed on kajastatud seletuskirjas:
• hoonete projekteerimiseks seletuskirja punktis 6.1 Hoonete olulisemad
arhitektuurinõuded;
• liikluskoormuse mõju vähendamiseks seletuskirja punktis 6.4 Liikluskorralduse alased
nõuded;
• haljastuse projekteerimiseks seletuskirja punktis 6.3 Haljastuse projekteerimise,
rajamise ja hoolduse nõuded;
• müra leevendamiseks seletuskirja punkti 6.8.1 alampunktis Nõuded müra
leevendamiseks;
• ehitustööde korraldamiseks seletuskirja punkti 6.8.1 alampunktis Leevendusmeetmed
ehitustööde korraldamiseks.
• soojussaarte tekke vähendamiseks seletuskirja punkti 6.8.1 alampunktis
Leevendusmeetmed soojussaarte vähendamiseks.
Asjakohased soovitused täiendavate uuringute läbiviimiseks on kirjeldatud seletuskirja
punktis 6.6 Täiendavate uuringute vajadus.
Uue multifunktsionaalse kai rajamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine
(edaspidi KMH). Keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada järgmiste nõuetega:
• Kuigi Tallinna Vanasadama süvendusalalt võetud setteproovidest määratud
reostuskoormused jäävad lubatud normide piiresse, võib setetes siiski olla hajusalt
mattunud naftaprodukte, mis võivad vabaneda vette süvendustööde käigus, seetõttu
on vajalik uue multifunktsionaalse kai asukohas teha setete reostusuuring ja
vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Täpsemal mõjude hindamisel ja meetmete
seadmisel tuleb riskianalüüsil arvestada ka muid asjakohaseid piirväärtusi ning
võrrelda neid kehtestatud piirväärtuste või kehtivate kriteeriumitega.
• Uue multifunktsionaalse kai KMH raames hinnata heljumi levikut ja kavandada
leevendus- ning seiremeetmed. Vanasadama piirkonnas eelnevalt teostatud uuringute
ja mõjuhindamiste alusel ei ole oodata heljumi levikut ja tekkivaid kontsentratsioone
ulatuses, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Kui kai rajamiseks on vajalikud
süvendustööd, tuleb hinnata ka süvendamisel tekkiva materjali kaadamisega
kaasnevaid mõjusid.
• KMH käigus (või sellest eraldiseisva uuringuna) tuleb teostada allveearheoloogiline
uuring kavandatava kai territooriumil. Uuringu lähteülesanne kooskõlastada pädeva
asutusega.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
28 / 46
Soovitused sadamategevuse keskkonnamõju vähendamiseks, mis ei ole
detailplaneeringus kavandatu ellu viimise eelduseks:
• Tulenevalt perspektiivsest liikluskoormuse kasvust Sadama tänaval tuleks vajadusel
reisiparvlaevade sõidugraafiku koostamisel arvestada, et väljuvate ja saabuvate
laevadega seotud liiklusvood ei kattuks üldise tipptunniga.
• Öisel ajal sadamas viibivate laevade puhul rakendada müra teket vähendavaid
meetmeid – võimalusel kasutada kaldaelektriseadmeid, mis vähendavad oluliselt
seisvate laevade müra.
• Jätkata kaldaelektriseadmete arendust, mis vähendab oluliselt laevade müra ja
õhusaastet sadama territooriumil.
• Öisel ajal teostada võimalikult vähe laadimistöid ning piirata helisignaalide
kasutamist.
Planeeringu koostamisel on arvestatud KSH ettepanekutega järgmiselt:
• Jalakäijate ja jalgratturite mugavaks liikumiseks on kavandatud piisava laiusega
jalgratta- ja jalgteed.
• Ühistranspordi arendamiseks piirkonnas on kavandatud uus bussipeatus Logi
tänavale.
• Kavandatud on uusi haljasalasid.
• Määratud on nõuded projekteerimiseks, mis arvestavad KSH aruandes esitatud
ettepanekuid.
6.6 Täiendavate uuringute vajadus
• Enne hoonete ehitamist tuleb planeeritaval maa-alal teha täiendav radoonitasemete
mõõdistus.
• Juhul kui ajalooliste detailide võimalikes paiknemiskohtades kavandatakse ulatuslikke
kaevetöid tuleb enne projekteerimist või hiljemalt enne ehitust läbi viia
arheoloogilised eeluuringud. Planeeringualal on selleks Logi tänaval ning Logi tn 2 // 4
// Sadama tn 25 kinnistul paiknenud sadamasillad osaliselt pos 1 ja pos 3, samuti
pos 1 alale jääv sadamamuul „Bollwerk“ ning uue sõjasadama põhjamuul.
• Kuna detailplaneeringualal on eeldusi uuteks arheoloogilisteks leidudeks, on lähtuvalt
muinsuskaitse valdkonnas üldiselt kehtivast ettevaatusprintsiibist ja tuginedes
muinsuskaitseseaduse § 82 sätestatule Muinsuskaitseametil ja TLPA muinsuskaitse
osakonnal õigus vajadusel määrata täiendavad uuringud või tööde tegemise
tingimused selleks, et ära hoida muuhulgas arheoloogilise leiu või kultuurkihi
kahjustamine.
• Võimalik pinnasereostuse olemasolu täpsustada vajadusel ehitusgeoloogiliste
uuringute mahus.
• Uue multifunktsionaalse kai rajamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine.
6.7 Täiendavate kooskõlastuste vajadus
Kõik muinsuskaitse eritingimustes väärtuslikuks hinnatud hoonete ehitusprojektid tuleb
kooskõlastada TLPA muinsuskaitse osakonnas.
6.8 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja
ehitamiseks
6.8.1 Keskkonnaalased nõuded
Nõuded vertikaalplaneerimiseks:
• Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett naaberkinnistutele.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
29 / 46
• Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada osaliselt pinnasesse.
• Kõvakattega krundiosal suunata sademevesi restkaevudesse.
• Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada
ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimise lahendus peab toetama kinnistupõhist
säästlikku sademevee käitlust ning vältima reostamist. Esitada vastavad kirjeldused,
juhised ja nõuded vertikaalplaneerimiseks ja sademevee käitlemiseks kinnistupõhiselt
ehitusprojektides.
• Vertikaalplaneerimisega juhtida sademevesi hoonetest eemale.
Jäätmehooldus:
• Jäätmehooldus tuleb korraldada vastavalt Tallinna Linnavolikogu poolt 09.02.2023
vastuvõetud määrusele nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“.
• Jäätmete kogumiskonteinerite võimalikud asukohad on tähistatud põhijoonisel,
asukohti võib ehitusprojektis täpsustada.
• Prügiautole peab olema tagatud nõuetekohane juurdepääs jäätmemahutitele.
Nõuded müra leevendamiseks:
Mürahinnangu koostas Lemma OÜ 2024. aastal. Uuringut on täiendatud aprillis 2025,
lisatud on lisakaardid „Olemasolev olukord koos kavandatavate hoonetega päeval ning
öösel“. Müratasemete hindamisel arvestati teeliiklust, sh trammiliiklust, ja laevaliiklust.
Lemma OÜ koostatud müratasemete hinnangust selgub, et Tallinna Vanasadama
territooriumil jääb müratase A-terminali ümbruses keskkonnaministri 16.12.2016
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) määratletud III
kategooria ala piirnormist allapoole.
Müra modelleerimisest ilmnes, et uue multifunktsionaalse kai lisandumine planeeringus
kavandatud asukohta ei põhjusta olulist müratasemete kasvu piirkonda kavandatavatel
hoonestusaladel. Kai on kavandatud piisavalt kaugele kavandatud hoonestusest.
Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel tuleb rakendada
müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest.“
Tagamaks planeeringualal võimalikult head tingimused hoonete siseruumides tuleb
järgida järgmisi meetmeid:
• Akende valikul, eeskätt hoonete teepoolsetel külgedel, tuleb tähelepanu pöörata
akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab
≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks
välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50%, siis võib
akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10 lgS/Sa võrra, kus S on ruumi
välispiirdepind ja Sa on ruumi akende pind.
• Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks
ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt
heliisolatsiooni taset.
• Siseruumidele mõjuva mürataseme vähendamiseks on vajadusel võimalik
mürarikkale küljele täiendava (topelt-)fassaadi projekteerimine, mis võib tüüpiliselt
kaasa tuua täiendava siseruumide mürataseme vähenemise 10–15 dB võrra.
• Projekteerimisel on vajalik erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada
nende müratasemeid ning kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid.
Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM
määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
30 / 46
• Seadmete paigutamisel jälgida, et need ei põhjustaks mürahäiringut ümbritsevatel
müratundlikel aladel. Eelistada seadmete müratekitavate osade paigutamist
siseruumidesse. Müra tekitavad väliskeskkonnas paiknevad seadmeosad paigutada
võimalusel elamispindade osas nii, et müra suhtes vähem tundlikud
hooned/hooneosad jääksid müra levikut tõkestama. Vajadusel tuleb kasutada
müraekraane.
• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
• Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtusi.
Mürahinnangu terviktekst vt lisa 4.5.
Leevendusmeetmed Vanasadama planeeringutest tuleneva lisanduva
liikluskoormuse mõju vähendamiseks planeeringualal:
• Jalakäijate liikumismugavuse parandamiseks kavandada A-terminali esisest
trammipeatusest ning bussipeatustest võimalikult ohutu teekond terminalihooneteni
(sh D-terminal).
• Sadama tänaval säilitada olemasolev liikluslahendus 2+2 sõiduradadega, et tagada
piisav läbilaskevõime nii A-terminali kui ka Vanasadama põhjaosa detailplaneeringus
(DP043560) kavandatud liiklusvoogude teenindamiseks.
• Liikluse mõju vähendamiseks soodustada isiklikule sõiduautole alternatiivsete
liikumisviiside (ühistransport, kergliiklus) kasutamise mugavust planeeringualal ning
pakkuda autode jagamisteenust/lühiajalise rendi võimalust. Planeeritud
hoonete/kruntide mahtu kavandada jalgrattaparklad/parkimiskohad. Jalgrattaparklate
parkimiskohtade vajaduse määramisel arvestada Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri
2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028.
Leevendusmeetmed soojussaarte vähendamiseks:
• projekteerida planeeringualale (v.a. sadama kinnine ala, kus on juba rajatud
haljastus) täiendavaid haljasalasid.
• Vähendamaks soojuse akumuleerumist katusepindadel on soovitav kasutada
spetsiaalset katusekattematerjali, projekteerida katusehaljastust ja päikesepaneele
või kasutada muid meetmeid. Samuti kavandada hoonete fassaadid heledates
toonides.
• Tänavaruumi ehitusprojektide koostamisel kaaluda heledate katendite kasutamist.
Soovitatavad keskkonnameetmed õhukvaliteedi tagamiseks:
Vanasadama piirkonna õhukvaliteedi hinnangu koostas Lemma OÜ 2023. aastal.
Hinnangust ilmnes, et nii olemasoleva kui ka perspektiivse olukorra puhul ei ole oodata
õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist kavandatud hoonestusaladel. Liiklustiheduse tõus
suurendab siiski ka mõju õhukvaliteedile ning oodata on kuni 10 % saasteainete
kontsentratsioonide tõusu piirkonnas.
• Kuna õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ei ole oodata, ei ole otseselt ka vajalik
rakendada keskkonnameetmeid.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
31 / 46
• Laevade mõju vähendamiseks õhukvaliteedile on soovitatav jätkata kaidele
kaldaelektrilahenduste rajamist, mis vähendab laevade poolt kai ääres seismise ajal
avalduvat mõju õhukvaliteedile.
• Ehitustegevus võib avaldada olulist mõju PM10 kontsentratsioonile välisõhus, sh
põhjustada piirväärtuste lähedasi kontsentratsioone. PM10 kontsentratsiooni tõusu
vältimiseks tuleb minimeerida ehitusaegse tolmu teket. Puistematerjalide
ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket
vältida niisutamise abil. Puistematerjali laadimistöid vältida tugeva tuule tingimustes.
Õhukvaliteedi hinnangu terviktekst vt lisa 4.7.
Keskkonnaseisundi hinnangust tulenevad nõuded:
A-terminali ning kruiisiterminali detailplaneeringu ala keskkonnaseisundi hinnangu
koostas Lemma OÜ 2020. aastal.
Ala keskkonnaseisundi ülevaatuse ja võimaliku reostuse visuaalse hinnangu järgi ei ole
alal tuvastatud objekte, mis seaks konkreetseid piirangud planeeringule või edasisele
ehitustegevusele.
Edasisel ala arendustegevusel:
• Kui ehitustegevuse ajal kaevises avastatakse näiteks pinnasevee kihil õlikile või ka
nähtavate reostustunnustega (lõhn, tumenenud pinnas) pinnasekiht, tuleb tööd
vajadusel peatada ning teavitada sellest Tallinna Ettevõtlusametit (praegune Tallinna
Strateegiakeskus). Tuleb kindlaks teha reostuse olemus ja ulatus ning vajadusel
eemaldada ja käidelda ülenormatiivselt reostunud pinnas.
• Ehitustööde käigus süvendisse võimalikult koguneva pinnasevee puhastamise
vajaduse otsustada konkreetse ülevaatuse ja sealt vajadusel võetavate analüüside
alusel (vastavalt keskkonnaministri 04.09.2019.a määrusele nr 39 „Ohtlike ainete
põhjavee kvaliteedi piirväärtused“).
• Täpsustada võimaliku pinnasereostuse olemasolu ehitusgeoloogiliste uuringute
käigus.
• Vajadusel koostada reostuse likvideerimise kava. Suure tõenäosusega võib reostus
paikneda üksikutes kohtades lokaalselt ebaühtlase koostisega täitepinnases.
• Üle elamumaa piirnormi reostunud pinnas anda üle vastavat keskkonnaluba või
kompleksluba omavale ettevõttele. Sõltuvalt tulemustest on vanade
kommunikatsioonide lammutamise ja ehitustööde käigus hiljem täpsemalt võimalik
hinnata ka alla normatiivse taseme reostunud pinnase (vajadusel lisaproovid
väljakaevatud ja vaheladustatud pinnasest) edasise kasutamise otstarbekust ning
vältida lisakulutusi kogu hoonetealuse pinnase transpordile ja utiliseerimisele.
Keskkonnaseisundi hinnangu terviktekst vt lisa 4.4.
Muud nõuded:
• Enne multifunktsionaalse kai ehitamist tuleb esitada taotlus akvatooriumi piiride
muutmiseks (vastavalt sadamaseaduse § 9).
• Uue multifunktsionaalse kai projekteerimisel ning sellega kaasneval akvatooriumi
piiride muutmisel tuleb arvestada kohustustega meresõiduohutuse tagamisel (sh
meresõiduohutuse seadusest tulenevate nõuetega navigatsioonimärgistuse rajamisel
ning ehitustegevusepiirangutega veeteel ja navigatsioonimärgi läheduses ning
kitsendustega navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas), sadamaseaduse ning teiste
õigusaktidega.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
32 / 46
• Tahkete ainete paigutamiseks (veeseadus § 187 p 10) üle 100 m3 ja kaldajoone
muutmiseks (veeseadus § 187 p 17) on vajalik taotleda veeluba.
• Multifunktsionaalse kai ehitamisel on vajalik taotleda veeluba:
− tahkete ainete paigutamiseks (veeseadus § 187 p 10);
− vajadusel süvendamiseks (veeseadus § 187 p 8).
• Sadamaalalt sademevee juhtimiseks suublasse (veeseadus § 187 p 6) on vajalik
taotleda keskkonnaluba. Võimalik on uus sademevee väljalask lisada aktsiaseltsi
TALLINNA SADAM kehtivale keskkonnaloale.
• Hoonete projekteerimisel arvestada EVS-EN 17037 „Päevavalgus hoonetes“
nõuetega.
• Projekteeritavate hoonete materjalide valikul tagada energiatõhususe nõuded.
• Rannapromenaadi ehitusprojekti koostamisel täpsustada rannakindlustuse rajamise
viis.
Üldised leevendusmeetmed ehitustööde korraldamiseks:
• Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a
hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta mürataseme suurenemist väljaspool
hoonet).
• Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimiseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning
kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise
abil. Tolmuheidet töödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse
vähendamise abil, materjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja
seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata
tugeva tuulega.
• Ehitustegevuse käigus tuleb vältida ülenormatiivse vibratsiooni teket.
• Ehitusaegse vee ärajuhtimise vajaduse vähendamiseks planeerida võimalusel
suuremamahulised kaevetööd madala veetasemega ajale juunist augustini ning
võimalusel vältida selliseid töid kevadise kõrgveetaseme ajal märtsist maini. Sellised
tööd tasub läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, et ehitusega kaasnev
mõju veerežiimile oleks võimalikult lühiaegne ning väikese mõjuga.
• Ehitustööde käigus tuvastatud võimalik pinnasereostus tuleb likvideerida koheselt
ning vastavalt kehtivatele nõudele/seadustele.
• Juhul kui ehitustegevuse ajal tekib olukord, kus sadama navigatsioonimärgistuse
tehnilised näitajad pole kooskõlas navigatsioonimärkide andmekogus (vt
https://nma.vta.ee/) toodutega, teavitada sellest vastavalt sadamaseadusele (§ 4
lg 3) viivitamatult Transpordiametit aadressil: [email protected].
• Multifunktsionaalse kai ehitamisel edastada teavitus ehitustegevuse algusest
vähemalt viis tööpäeva enne nende algamist aadressile [email protected].
• Peale kruiisi kai ehitustööde lõppu edastada teostusjoonised (sh hüdrograafiline
mõõdistus), et oleks võimalik uuendada navigatsiooniteavet Vanasadama kohta
(majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 18 „Navigatsioonimärgistuse
kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest
teavitamise nõuded ning kord“ §2 lg 4 ja §3 lg 2).
6.8.2 Tuleohutusnõuded
Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele
nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“.
• Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned TP-1 tuleohutusklassile
vastavalt.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
33 / 46
• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks
juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
6.8.3 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud
Kuritegevuse riskide vähendamiseks rakendada Eesti standardis EVS 809 „Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud
soovitusi:
• vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski vähendamiseks tuleb hoonetele projekteerida
vastupidavad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad ja klaasid;
• turvalisuse suurendamiseks tuleb promenaadile projekteerida piisav valgustus.
• Kasutajasõbraliku ümbruse kujundamiseks pöörata tähelepanu turvalise ruumiloome
kontseptsiooni elementidele nagu pimenurkade vähendamine vähendamaks
süütegusid, piisava valgustuse kavandamine jms.
• Projekteerimise etapis teha tõhusat koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga avaliku
ruumi kaamerate asukohtade projekteerimiseks ja kaamerapositsioonidele nõrkvoolu
ja andmeside olemasolu tagamiseks.
6.8.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks
tehnovõrkude osas
Tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused.
Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest, standarditest,
tehnovõrgu valdajate ja linna eeskirjadest.
Alad, mille ulatuses on vaja seada servituut tehnovõrkude rajamiseks ja kasutamiseks on
detailplaneeringu joonistel tähistatud.
Veevarustus ja kanalisatsioon:
• Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste
vee ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud ja läbimõõdud) kuuluvad
täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel.
• Sise- ja välistulekustutusvee tagamise võimalikkus ühisveetorustikust selgitatakse
välja ehitusprojekti tehniliste tingimuste väljastamisel, kui on selgunud vajatavad
sise- ja välistulekustutusvee kogused.
• Ehitusprojekti koostamiseks taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused.
Elektrivarustus (Elektrilevi OÜ):
• Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.
Elektrivarustus (Elering AS):
• Projekti alal paiknevad võrgu valdajale kuuluvad 110 kV maakaabelliinid Ranna – Volta
L8001/Ranna - Elektrijaama L8002. Kaabelliini kaitsevöönd on äärmisest kaablist
1,0 m mõlemale poole;
• Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist,
vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist võrgu
valdajalt. Täidetud taotlusvorm esitada e-posti aadressile
• Kutsuda kohale võrgu valdaja esindaja kaablite täpse asukoha näitamiseks
[email protected]. Tööde perioodiks tellida järelevalve. Kaablite täpne
asukoht ja sügavus määrata surfimise teel meie esindaja juuresolekul;
• Kaablid on pingestatud ning kaabli läheduses mehhanismidega töötamine eluohtlik.
Tööde teostajal järgida ohutusnõudeid;
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
34 / 46
• Ajutiselt lahti kaevatud kaablid kaitsta juhusliku või tahtliku vigastumise eest. Kaablite
toestamise ja kaitsmise lahendus tuleb võrgu valdaja esindajaga kooskõlastada;
• Kommunikatsioonide ristumised teostada pealtpoolt 110 kV kaabelliine, puhasvahega
vähemalt 0,5 m kaablist, kaevetööd ristumiskohas teostada lahtisel meetodil;
• Võrgu valdaja kaablite sügavus, mõõtetuna kaabli pealt, peab rajatava ehitatava
sõidutee, parkla, laoplats vms maapinnalt olema vähemalt 1,5 m;
• Kinnisel meetodil kommunikatsioonide paigaldus (ristumine, paralleelkulgemine
kaabelliiniga) võrgu valdaja 110 kV kaabelliini lähemal kui 4,0 m ei ole lubatud. Kui on
vajalik teostada ristumine või paralleelkulgemine 110 kV kaabelliinile lähemal kui
4,0 m, siis teostada ristumiskoha ja lähedal paikneva kaabli lahti surfimine.
• Kaevetöödel maakaablite kaitsevööndis, sügavamal kui 0,3 m tuleb teostada kaevetöid
käsitsi. Pinnase eemaldamisel lähemal kui 1,0 m kaablist võib kasutada ainult labidat -
mehhanismide ja löökriistade (kangid, kirkad, kiilud, suruõhu-või elektritööriistad)
kasutamine on keelatud ja eluohtlik. Külmunud pinnas tuleb eelnevalt sulatada.
Kuumutusvahendit ei tohi lähendada kaablile lühemale kui 15 cm;
• Elektripaigaldise omaniku esindajal on õigus tegutsemine peatada, kui ei täideta
maakaabelliini kaitsevööndis tegutsemise ohutusnõudeid;
• Pinnase tihendamisel 110 kV kaablite lähedal kuni 1 m kaugusel kaablitest, tuleb
kasutada 60kg ja 1 kuni 5 m kaugusel 100-120kg vibroplaati. 10 m raadiuses
kaablitest ei tohi kasutada üle 3000 kg teerulle.
• Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral
ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused.
• Tööde käigus tagada kaablite püsikindlus ja liikumatus.
Sidevarustus:
• Sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada
sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.
• Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud
nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded„,
kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
• Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus,
mis võib ohustada sideehitist.
• Võrgu valdaja siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi
omaval firmal ja Telia poolt väljastatud tööloa alusel.
Soojusvarustus:
• Soojusvarustus tuleb lahendada kaugkütte või alternatiivsete energiaallikate baasil
(nt merevee soojuse akumuleerimine või päikeseenergia).
• Planeerimisel on vaja arvestada HeatConsult OÜ tööga nr 23007 aktsiaseltsi Tallinna
Sadam territooriumile (Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistule) projekteeritavate
soojus- ja jahtustorustikega ning selle raames ümber projekteeritavate teiste
tehnovõrkudega (gaas, vesi, kanal jms).
• Planeeritavale ja rekonstrueeritavale torustikule ja muule soojuspumpjaama
käitlemiseks vajalikele kommunikatsioonidele (vesi, elekter, kanal jms) on vaja seada
ASi Tallinna Soojus kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus.
• Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis planeeritud soojus- ja
jahutustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941
lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused. Projekteerimise
staadiumis võivad projekteeritavate soojuspumpjaama käitlemiseks vajalike
kommunikatsioonide (vesi, elekter, kanal jms) kulgemisjooned muutuda/täpsustuda.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
35 / 46
• Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.
• Üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda võrguvaldajalt
konkreetsed tehnilised tingimused.
Gaasivarustus:
• Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala
registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt 2 aastast kogemust
gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega
diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.
• Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb
ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete saamiseks teostada
topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune
tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest lähtuda
tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline alusplaan esitada võrguvaldajale.
• Võrguvaldaja gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja
projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused. Kaitsevööndis võib
teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega
alustamist esitada võrguvaldajale. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole
võrguvaldajal võimalik hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning võrguvaldaja ei
saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.
• Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad võrguvaldaja
seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle
võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise
kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis
täiendavate tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda
võrguvaldaja poole.
• Pärast ehitustööde teostamist peavad võrgu valdaja gaasipaigaldised vastama
õigusaktides ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab
olema tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. Võrguvaldaja gaasipaigaldiste
kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.
• Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav võrguvaldaja
kodulehelt.
Välisvalgustus:
• Põhi- või tööprojekti jaoks taotleda uued tehnilised tingimused.
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.
Aktsiaselts TALLINNA SADAM:
• Elektrirajatiste (alajaamad) asukohad ning vajadused täpsustatakse edasise
projekteerimise käigus aktsiaseltsi TALLINNA SADAM, kui võrguvaldaja, tehniliste
tingimuste alusel.
• Ehitiste projekteerimisel arvestada kaidel laevade teenindamiseks vee andmise
võimekuseks kuni q= 167 l/s ning näha ette A-terminali sisetulekustutusvee/sprinkli
veevajaduseks q=50 l/s.
• Ehitiste projekteerimiseks taotleda aktsiaseltsi TALLINNA SADAM tehnilised
tingimused.
Alternatiivsed energiaallikad:
• Lisaks tavapärastele energiaallikatele kaaluda elektri- ja soojussüsteemide
projekteerimist alternatiivsete energiaallikate baasil: nt päikeseenergia, merevee
soojuse akumuleerimine.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
36 / 46
Muud nõuded:
• Planeeringu alale mitte projekteerida merele paistvaid valgusteid, mis võivad
konkureerida navigatsioonimärkidega. Sadama alal projekteerida valgustus vastavalt
sadamas kehtivatele nõuetele.
• Uue multifunktsionaalse kai projekteerimisel kaaluda tulepaagi rajamise vajadust kai
otsal navigatsiooniohutuse tagamiseks.
• Avalike teede valgustus projekteerida võrguvaldaja väljastatavate tehniliste
tingimuste alusel ette antud liitumispunktist, kinnistute välisvalgustus lahendada
hoone peakilbist.
• Hoone mahus paikneva parkla põrandaveed juhtida reoveekanalisatsiooni.
Hoonesisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist
puhastada lokaalselt (õlipüüdur+liivapüüdur).
• Sademeveelahendus kooskõlastada võrgu valdajaga.
• A-terminali hoonesse või selle lähedusse projekteerida avalik joogiveekraan.
• Sademeveed juhtida merre kasutades olemasolevaid merrelaske.
• Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad
vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 “Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse
piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).
• Ehitusprojekti koostamisel kaaluda vajadus võimalike ühiskanalisatsioonist
(sademeveekanalisatsioon) paisutusest tulenevate uputusi vältiva tehnilise lahenduse
kasutamist või käsitleda vajadusel meetmeid võimalikest üleujutustest tulenevate
kahjude ärahoidmiseks või minimeerimiseks. Näiteks: vertikaalplaneerimisega juhtida
sademevett hoonest või projekteerida hoone nulli kõrgem, kui tänava tasapind vms.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:
• Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;
• Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“;
• Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“;
• Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning
ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.
6.9 Arheoloogianõuded
• Ulatuslike kaevetööde korral on reeglina nõutav ehituse ajal arheoloogiline jälgimine.
• Arheoloogilise kultuurkihi (sh vrakk või ehitusjäänused) ulatuses tuleb vajadusel läbi
viia arheoloogilised kaevamised.
• Arheoloogiaga seotud tingimused sh seoses eeluuringutega ja võimalike
laevavrakkidega vt täpsemalt muinsuskaitse eritingimustest.
6.10 Olemasolevate hoonete lammutamise nõuded
Hoonete lammutamiseks tuleb koostada nõuetekohane lammutusprojekt, millele on vaja
taotleda ehitusluba.
Lammutamisel tekkivad ehitusjäätmed tuleb käidelda vastavalt Tallinna
jäätmehoolduseeskirjas esitatud nõuetele.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
37 / 46
Detailplaneeringus kavandatud hoonete ja tänavarajatiste rajamiseks on vaja
lammutada:
Krunt pos 1
• Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistul asuv A- ja B-terminali hoone (ehitisregistri
kood 101016963)
• Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistul asuv haldushoone (ehitisregistri kood
101016901). Hoone lammutatakse osaliselt.
• Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistul asuv Tallinna sadama ajutine hoonete
kompleks (ehitisregistri kood 121269625)
• Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistul asuv ajutine pääslakompleks nr 1
(ehitisregistri kood 120777701).
7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITUD ALA RUUMILISE
ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE
7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele
• A-terminaliga piirneva Vanasadama ala innovaatilise ja Eesti kõige olulisemale
mereväravale väärikat kuvandit loova linnaruumi kujundamiseks korraldati
rahvusvaheline arhitektuurivõistlus.
• Olemasoleva A-terminali hoone ning sadama administratiivhoone asemele on
kavandatud uus linnaruumi sobituv hoonestus koos maapealse ja maa-aluse
liikluslahenduse, parkimismaja ja sadama büroohoonega.
• A-terminali hoonekompleksi ette on kavandatud atraktiivne jalakäijasõbralik väljak.
• Liikuvusteenuse arendamiseks on loodud eeldused ühistranspordi kättesaadavuse
parandamiseks: lisaks trammiteele ja trammipeatustele on Logi tänavale kavandatud
ka peatus linnaliini bussidele.
• Reisisadama alale on kavandatud juurdepääs, mis võimaldab Vanasadama põhjaosa
ja teiste põhjapoolsete arenduste liikluse hoida võimalikult eraldi sadama
liiklusvoogudest.
• Jalakäijatele ja jalgratturitele ohutu ja atraktiivse liikumisruumi loomiseks on
kavandatud promenaad, mis on kogu Vanasadama ala läbiva promenaadi osa.
7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle
arenguvõimalustele, avalikele huvidele ja väärtustele
Vanasadama arendustega avatakse avalikkusele kasutamiseks suur osa praegu aktiivsest
kasutusest väljas olevat mereäärset piirkonda. Kavandatu ellu viimisel muutub
A-terminali ala oluliselt atraktiivsemaks linnaruumi osaks, juba rajatud kruiisiterminali
promenaad ühendatakse ühtsesse võrku kogu sadama-ala läbiva promenaadiga.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
38 / 46
7.3 Vastavus Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala
üldplaneeringule
Detailplaneeringu ala paikneb Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu
aladel nr 9 ja 10.
Numbriliste näitajate võrdlus:
Üldplaneering Planeeringus kavandatud
Ala 9
Juhtotstarve Jahi- ja reisisadama maa Jahi- ja reisisadama maa/
tehnoehitise maa
Hoonestusviis Soovitav lahendada vastavalt
arhitektuurikonkursi
tingimustele. Hooned peavad
olema vaadeldavad kõikidest
külgedest
Arhitektuurikonkurss korraldati
2023. aastal. Hoonete
vaadeldavusega kõikidest
külgedest on arvestatud.
Maksimaalne
ehitise kõrgus
maapinnast Olemasoleva kõrgeima hoone
harja kõrgus või vastavalt
arhitektuurivõistluse
tulemustele
Arhitektuurikonkursi tulemusel
on määratud hoonestuse
kõrguseks valdavalt 20 m,
laevaliikluse juhtimiskeskuse
maksimaalne kõrgus
maapinnast on 39 m. Kõrgus
täpsustub ehitusprojektis.
Kasutusotstarve
Sadamaehitised
Tehnoehitiste maa
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
39 / 46
Transpordimaa
Hoonestustihedus -
Maksimaalne
lubatav
täisehituse %
80% 45%
Haljastuse
osakaal 5% 5%
Ala 10
Juhtotstarve Haljasala maa/jahi- ja
reisisadama maa
Jahi- ja reisisadama maa /
haljasala maa / tehnoehitise
maa
Hoonestusviis Soovitav lahendada vastavalt
arhitektuurikonkursi
tingimustele
-
Maksimaalne
ehitise kõrgus
18 m või vastavalt
arhitektuurikonkursi
tingimustele
Kuni 14 m
Kasutusotstarve Sadamahooned ja rajatised Sadamahooned ja
tehnorajatised
Tehnoehitise maa
Transpordimaa
Hoonestustihedus - -
Maksimaalne
lubatav
täisehituse %
70% 32%
Minimaalne
nõutav haljastuse
osakaal
10% 10%
Vastavalt Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringule võib maakasutuse
juhtfunktsioon koosneda 50% ulatuses maa-ala pindalast ka teistest antud piirkonda
sobivatest maakasutuse funktsioonidest.
Mõlema ehituspiirkonna alal on tagatud juhtotstarbe osakaal vähemalt 50% ulatuses.
Detailplaneering ei sisalda ettepanekut juhtotstarbe muutmiseks.
Haljastuse osakaal on planeeringualale jäävas mõlema ehituspiirkonna osas vastavalt
üldplaneeringu nõuetele tagatud. Ehituspiirkonnas nr 10 on täpsustatud rohestruktuuri
koridori siht. Kruntidel on tagatud ehituspiirkonnas nõutud haljastuse protsent. Juhul kui
kruntidele pos 1 ja 2 Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala ala nr 10 ulatuses ei ole
võimalik tagada haljastuse osakaalu 10 %, siis tuleb see puuduolev osa kavandada
kruntidele pos 3, 4 ja 5.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
40 / 46
7.4 Vastavus muinsuskaitse eritingimustes esitatud
tingimustele
Detailplaneeringu lahendus on koostatud lähtudes Osaühingu EENSALU & PIHEL
koostatud ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas kooskõlastatud
muinsuskaitse eritingimustele (Kultuurimälestiste registri kooskõlastus nr 44579).
Muinsuskaitse eritingimused on detailplaneeringu lisa nr 4.2.
Tingimused edasiseks projekteerimiseks on määratud seletuskirja punktides 6.1 Hoonete
olulisemad arhitektuurinõuded ja 6.2 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded.
7.5 Vastavus algatamise otsuses esitatud tingimustele
Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad
lähteisukohad ja lisatingimused:
4.1. koostada linnaehituslik terviklahendus, mis hõlmab kõrvalasuvaid alasid, sh Loode
kaid, rannapromenaadi, A-reisiterminali ja Admiraliteedi basseini ümbrust. Esitada
makett;
Täidetud. Linnaehitusliku terviklahenduse saamiseks on Vanasadama detailplaneeringud
lahendatud detailplaneeringud ühiselt Masterplan 2030 kohaselt. Detailplaneeringule on
illustratsioonina lisatud sadama-ala planeeringute üldjoonis (vt lisa 8.2 Vanasadama ala
detailplaneeringute hoonestuskava).
Kokkuleppel Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga võib esitada maketi asemel nt 3d pilte
(sh erinevatest vaatenurkadest mitte ainult linnulennu kõrguselt). Olemasolul võib lisada
ka video. Materjalid esitatakse pärast detailplaneeringu vastuvõtmist avaliku väljapaneku
korraldamise ajaks.
4. 2. esitada detailplaneeringu elluviimise kavas avalike alade etapiviisilise
valmisehitamise ettepanek;
Täidetud. Ettepanek lisatud, vt põhijoonis DP-2 ning lisa 5 PLANEERINGU ELLUVIIMISE
TEGEVUSKAVA JA VAJALIKUD KOKKULEPPED.
4.3. planeerida pääs nn tõstetud promenaadile jalakäijatele piisavalt lauge ja mugav,
siduda pääsud promenaadilt olemasoleva ja kavandatava tänavavõrguga;
Detailplaneeringu koostamise käigus on koostöös Tallinna linna ametitega loobutud
tõstetud promenaadi kavandamisest ning see lahendatakse ühetasandilisena.
Olemasoleval promenaadil kruiisiterminali juures on tingimust arvestatud.
4.4 tagada jalakäijate ja ratturite mugav ja ohutu juurdepääs Sadama tänavalt
A-reisiterminalini;
Täidetud. Liikluslahenduse koostamisel on tingimusega arvestatud. Jalakäijate,
kergliiklusvahenditega liiklejate ja jalgratturite olukord paraneb märkimisväärselt
detailplaneeringu elluviimisel võrreldes olemasoleva olukorraga. Bussiparkla
kavandatakse reisiterminali taha ehk kaide poole ning lühiajaline autode parkimine ja
taksode liiklus suunatakse maa-alusele korrusele. A-reisiterminali esine ala jääb
jalakäijatele ja jalgratturitele.
4.5. kujundada inimkeskne, tiheda tänavavõrguga kesklinlik linnaruum, kus hoonete
avaliku ruumiga vahetult külgnevad korrused ja tänavaruum on omavahel seotud;
Planeeringus on kavandatud eelkõige sadamat teenindavad hooned, sh terminal koos
hajumisväljakuga. Uue A-terminali ja Tallinna Sadama büroohoone esimese korruse
promenaadi poolsed pinnad on kavandatud tänava poole avanevate
äri/teeninduspindadena. Lisaks on alajaama hoonekompleksi ideekavandi osana
kavandatud avaliku promenaadiga külgnevaks ärihoone maht.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
41 / 46
4.6. esitada tingimused avaliku ruumi ja haljastuse projekteerimiseks;
Tingimused on seatud juba A-terminali kompleksi arhitektuurikonkursi lähteülesandes
ning lisatud seletuskirja p 6.2 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded ja 6.3 Haljastuse
projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded. Soovitused haljastuse projeekteerimiseks
on antud ka koostaud puittaimestiku haljastulikus hinnangus, vt lisa 4.1.
4.7. koostada jalakäijate liikumisteede ja -suundade modelleering;
Täidetud. Sadamapiirkonna liikluslahenduse koostamiseks koostati eelnevalt
„Põhjakvartali, Admiraliteedi basseini, A- ja D-terminali detailplaneeringute liiklusuuring“
(K-Projekt Aktsiaseltsi töö 19111), mis hõlmab kogu Vanasadama piirkonnas praegu
oleva ning erinevates detailplaneeringutes kavandatud liikluse analüüsi. Uuringus on
kajastatud ka jalakäijate liikumisteed ja -suunad. Uuring on lisatud detailplaneeringule,
vt lisa 4.3. Täiendavad ettepanekud, millega tuleb arvestada edaspidisel projekteerimisel,
on lisatud detailplaneeringu seletuskirja punkti 6.4 Liikluskorralduse alased nõuded.
4.8. planeerida kõnni- ja rattateed arvestades Tallinna rattastrateegiale 2018-2028
kohaste rattaradadega ja vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“
seades eesmärgiks kavandada terviklik tänavavõrk;
Täidetud. Lähtudes Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetest on kõnniteed
kavandatud läbi kogu Vanasadama ala - kruiisiterminali katusepromenaadist Reidi teeni.
Rattateede võrgustik on kavandatud läbi kogu Vanasadama ala.
4.9. esitada peamistest tänavatest ja promenaadist linnaehituslikud ristlõiked;
Tänava linnaehituslik ristlõige on lisas 8.4.
4.10. koostada uuring kolmanda kruiisikai kasutuselevõtmisel lisanduvate kruiisituristide
teenindamiseks vajaliku taristu rajamise kohta linna keskuses ning selle mõju kohta
linnaruumile, liikuvusele, Vanalinna atraktiivsusele jms;
Kavandatud kai on multifunktsioonalne. Uus kai ei ole mõeldud ainult kruiisilaevade
teenindamiseks, vaid ka teiste laevade (sõjalaevad, lennukikandjad, suured purjekad
jne) vastuvõtmiseks.
Uue kai mõju keskkonnale hinnatakse detailplaneeringu käigus Lemma OÜ poolt
koostatud KSH koosseisus, vt lisa 4.5.
4.11. kaaluda sadamaala arendamist innovaatilise ja Eestile kuvandit loova linnaruumina;
Sadamal on kavas arendada sadama-ala innovaatilise ja Eestile kuvandit loova
linnaruumina. Vastvalminud kruiisiterminal koos selle katusele rajatud avalikult
kasutatava promenaadiga kuni Loodemuuli tipuni on näide innovaatilisest lähenemisest.
Kruiisiterminalihoone on projekteeritud nii, et kruiisihooaja välisel ajal saab seal läbi viia
avalikkusele suunatud üritusi: kontserte, seminare jm. Nii on avalikkusele loodud
juurdepääs mere äärde seni suletud olnud sadama territooriumil, tagades samal ajal ka
rahvusvahelise sadama toimimiseks vajalikud ohutus- jm nõuded. Laevu teenindavas
osas on ja jääb Sadama territoorium kinniseks alaks.
4.12. koostada muinsuskaitse eritingimused;
Muinsuskaitse eritingimused asuvad lisas 4.2, vastavus muinsuskaitse eritingimustele
asub seletuskirja punktis 7.4. Hoonestusala kavandamisel on arvestatud muinsuskaitse
eritingimutses määratud vaatesuundadega.
4.13. määrata parkimiskohtade arv arvestades Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006
otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks
2006-2014“ toodud põhimõtteid – linnakeskuse normi alusel rakendades äri ja/või
tootmishoonete kasutajate tarbeks parkimiskohtade arvu määramisel koefitsienti 0,5;
Planeeringu koostamise ajal kehtib Tallinn Linnavolikogu 17.09.2020 vastuvõetud
otsusega nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“.
Planeeringu koostamise käigus on muutunud linna seisukohad parkimisvajaduse
määramise kohta. Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on lähtutud Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti 12.05.2022 kirjas nr 3-2/710-8 esitatud tingimusest:
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
42 / 46
„Parkimiskohtade vajadus arvutada kogu planeeritud brutopinna kohta (v.a sadama
hooned) äriruumide normi alusel, st 1 koht 200 m² kohta“. Kuna planeeringualal on
tegemist sadamahoonetega, millele pole normi määratud, on parkimiskohtade arv
määratud lähtudes sadamalt saadud pikaajalisele kogemusele tuginevast infost nii
reisijaid teenindava kui sadamat teenindava transpordi parkimiskohade vajaduse kohta.
4.14. teha liiklusanalüüs, milles mh arvestada planeeritavale alale ja selle
lähiümbrusesse kavandatavate hoonete teenindamisega seotud liikluskoormuse kasvuga
lähiala tänavatel ja ristmikel, ühistranspordi koridoridega, sh perspektiivse trammiteega,
ning sadama toimimisega kaasneva liiklusvooga. Esitada Sadama tänavale alternatiivsed
juurdepääsuvõimalused;
Liiklusanalüüs on koostatud (planeeringu lisa 4.3), liikluslahenduse koostamisel on
arvestatud uuringu järeldustega.
4.15. liiklusanalüüsi tulemusi arvestades töötada koostöös Tallinna Transpordiametiga
välja planeeritavat ala ja sadamapiirkonna lähiala hõlmav terviklik liikluslahendus;
Sadama piirkonna ja lähiala hõlmav terviklik liiklusskeem on lisatud planeeringu
materjalidele.
4.16. määrata promenaadid ja ühissõidukitega läbitavad tänavad avalikult kasutatavaks.
Selgitada koostöös Tallinna Linnavaraametiga ning Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalametiga välja ülejäänud avalikult kasutatavaks määratavad või Tallinna
linnale üle antavad alad. Esitada lahendus alade avaliku kasutamise tagamiseks;
Täidetud. Osaliselt on IKÕ seatud trammirajatiste ehitamiseks, ülejäänud promeaadiosas
(pos 1, 2 ja 3 osad ning pos 4 ja 5) on määratud avalikult kasutatava ala ulatus. Vt Lisa 5.1
Avalikuks kasutamiseks määratud alade skeem.
4.17. tagada haljastust vähemalt 5% ulatuses planeeritavale alale jääva maismaa
pinnast;
Täidetud. Haljastuse täpne lahendus antakse arhitektuurikonkursi tulemusel ja
täpsustatakse edaspidi projekteerimise käigus.
4.18. liigendada parkla- ja kergliiklusalad haljastusega;
A-terminali esine väljak liigendatakse haljastusega ning on kavandatud ainult
kergliiklejatele. Väljaku võimalik lahendus koos haljastusega esitatakse detailplaneeringu
koostamise käigus pärast arhitektuurikonkursi tulemuste selgumist. Täpsemalt
lahendatakse haljastus ehitusprojektide koostamisel.
Sadama teenindamiseks kavandatakse taksode ja sõiduautode lühiajaline parkla maa alla.
Pikaajaline parkimise võimalus reisijatele kavandatakse parkimismajja. Busside parkla on
kavandatud terminalihoone kompleksi ja kaide vahelisele alale.
4.19. esitada pädeva ettevõtte koostatud planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang.
Hinnangus kirjeldada varem toimunud tegevusi, keskkonnaohtlike objektide olemasolu ja
nende hinnanguline ulatus planeeritaval maa-alal ning lähiümbruses. Kui ala kohta on
varasemalt tehtud reostusuuringud ning kui saastunud pinnas on likvideeritud, anda
keskkonnaseisundi hinnangus ülevaade tehtud töödest. Koostöös Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalametiga selgitada välja vajadus koostada keskkonnaseisundi hinnangu
raames reostusuuring;
Keskkonnaseisundi hinnang on koostatud LEMMA OÜ poolt ning on lisatud
detailplaneeringu materjalidele, vt lisa 4.4. Keskkonnaseisundi hinnangust tulenevad
ettepanekud on lisatud detailplaneeringu seletuskirja.
4.20. määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded: A-reisiterminali hoone ja
selle esise platsi ehitusprojekti koostamiseks korraldada arhitektuurivõistlus; näha ette
jalgrataste parkimiskohad vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2028; kavandada
rattarendi süsteemi asukohad ning terminali juurde valvega rattahoiu parkla reisijatele;
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
43 / 46
piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku ja kasutada sademevee käitlemisel
innovaatilisi lahendusi; hoonesiseste parklate põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni.
Täidetud. Nõuded on lisatud seletuskirja p 6 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja
esitamiseks“ alla.
2023.a korraldas aktsiaselts TALLINNA SADAM arhitektuurivõistluse A-terminali kvartali
lahenduse leidmiseks. A-terminali kvartaliks käsitleti A-terminal, aktsiaseltsi TALLINNA
SADAM uus büroohoone ja parkimismaja hoonekompleks ning sellega piirnev avalik
linnaruum. Võitjaks valiti töö nimega „Vihur“, mille koostas molumba osaühing koos
maastikuarhitektuuribürooga MARELD Landskapsarkitekter AB. Võidutöö lahendus on
kantud joonisele Lisa 8.2 Vanasadama ala detailplaneeringute hoonestuskava.
Alajaama ja tollihoone lahenduse leidmiseks korraldas aktsiaselts TALLINNA SADAM
2023. aastal arhitektuurivõistluse, mille võitis KOKO arhitektid OÜ.
7.6 Vastavus lähtedokumentidele
7.6.1 Vastavus riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“
Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt määrusele.
7.6.2 Vastavus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja
detailplaneeringu vormistamise juhend“
Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt käskkirjale.
7.6.3 Vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2020. a
veebruari „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendile“
Lähialal ei paikne elamuid ega lasteasutusi, mille insolatsioonitingimusi kavandatud
hoonestus võiks mõjutada.
7.6.4 Vastavus siseministri 02.06.2015 määrusele nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“
Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele
nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Hooned on kavandatud enam kui 8 m kaugusele külgnevatel kinnistutel asuvatest
hoonetest. Tuletõrje veevarustust on käsitletud seletuskirja peatükis 4.3.1.
7.6.5 Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“
Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“
toodud soovitusi.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on peatükis 6.8.4. Nõuete täitmisel tagatakse
läbimõeldud, esteetiliselt nauditav ja hästitoimiv linnaruum ning lähiala sotsiaalse
keskkonna ja võrgustiku säilimine.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
44 / 46
7.6.6 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja
sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus”
Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusega nr 9 kinnitatud lisa „Tallinna
kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja
kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus “järgi jääb
planeeritud ala kaugkütte piirkonda.
Uute hoonete soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil.
7.6.7 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“
Likvideeritavate puude asemele istutatavate haljastuse ühikute arv on arvutatud
vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja
hoolduslõikusloa andmise kord“.
7.6.8 Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“
Planeering on kooskõlas Eesti standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“.
7.6.9 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusele nr 84
„Tallinna parkimiskohtade arvu normid“
Parkimiskohtade vajaduse osas on linna seisukohad muutunud. Parkimiskohtade
vajaduse arvutamisel on lähtutud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.12.2022 kirjas
nr 3-2/3591-1 esitatud tingimusest: „Parkimiskohtade vajadus arvutada kogu
planeeritud brutopinna kohta (v.a sadama hooned) äriruumide normi alusel, st 1 koht
200 m² kohta“. Sadama-ala kohta normi ei ole määratud, seetõttu on parkimiskohtade
arv planeeritud vajaduspõhiselt lähtudes sadamalt saadud pikaajalisele kogemusele
tuginevast infost nii reisijaid teenindava kui sadamat teenindava transpordi
parkimiskohade vajaduse kohta.
7.6.10 Vastavus Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi
protokolliga nr 41 heakskiidetud „Tallinna rattastrateegia 2018 – 2028“
Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Tallinna
Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna
rattastrateegia 2018-2028.
Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutus on esitatud seletuskirjas ptk 4.2.
7.6.11 Vastavus haljastuse hinnangus antud soovitustele
Haljastuse hinnangus (vt Lisa 4.1) antud soovitused on seletuskirja punktis 6.3.
7.6.12 Vastavus keskkonnamõju strateegilises hinnangus antud soovitustele
Keskkonnamõju strateegilises hinnangus (vt Lisa 4.5) antud asjakohased soovitused on
seletuskirja punktis 6.1 Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded, 6.3 Haljastuse
projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded, 6.4 Liikluskorralduse alased nõuded,
6.5 Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad nõuded, 6.6 Täiendavate
uuringute vajadus ja 6.8.1 Keskkonnalased nõuded.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
45 / 46
7.6.13 Vastavus keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ ja mürauuringus antud soovitustele
Piirkonna mürataset hindas Lemma OÜ 2024. aastal A-terminali ning kruiisiterminali ala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Müratase A-terminali
ja kruiisiterminali piirkonnas ei ületa välisõhus leviva müra normtasemeid.
7.6.14 Vastavus teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“
Planeeritud ala jääb osaliselt Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77
kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohastesse vanalinna
vaatesektoritesse Merivälja muulilt vanalinnale, Pirita sadama kailt vanalinnale ning
Marjamäe memoriaalilt vanalinnale. Teemaplaneeringus on sätestatud tingimus, et
vaatsektoris oleva ala hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus, hoonete
absoluutkõrgus peab jääma alla 30 m.
Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta teemaplaneeringus seatud kõrguspiirangut
laevaliikluse juhtimiskeskuse kõrguse osas. Laevaliikluse juhtimiskeskuse asukoha
määramisel on analüüsitud vaateid vanalinnale ning juhtimiskeskusest avanevat vaadet
akvatooriumile.
7.7 Kehtiva detailplaneeringu kehtetuks muutumine
Planeeritava maa-ala osa kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2010 otsusega
nr 131 kehtestatud „Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneering“.
Koostatava ja kehtiva detailplaneeringu alad kattuvad Vööri tänava maa-ala osas. Vööri
tänavat ei ole planeeritud kujul valmis ehitatud.
Planeeritava maa-ala osa kohta kehtib ka Tallinna Linnavolikogu 18. novembri 2010
otsusega nr 267 kehtestatud „Rumbi tn, Logi tn, Sadama tn ja Linnahalli hajumisväljaku
kinnistu Sadama tänava lõigu detailplaneering“. Planeeringualad kattuvad Logi-Sadama
tänava ristmiku osas. Koostatavas detailplaneeringus on ristmiku lahendust muudetud.
Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega
muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneeringu kehtestamisel muutuvad
eelpool nimetatud detailplaneeringud käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala
osas kehtetuks.
7.8 Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga
Peamised muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga on tehtud lähtuvalt
algatamise korralduse tingimustest ja ametkondadega tehtud koostöö tulemusel.
• Täpsustatud on planeeringuala piire ja suurust arvestades kavandatud promenaadi
kulgemist.
• Täpsustatud on kruntide piire.
• Muutunud on hoonestuslahendus:
− ühele krundile on määratud ehitusõigus osaliselt maapealse, osaliselt
maa-aluse merevee soojuspumpla ehitamiseks.
− A-terminali kvartali jaoks parima linnaruumilise lahenduse leidmiseks viidi läbi
arhitektuurivõistluse, mille võitjaks on molumba osaühing koostöös MARELD
Landskapsarkitekter AB-ga. A-terminali kvartalina käsitleti
A-terminalihoonet, aktsiaseltsi TALLINNA SADAM uut büroohoonet ja
parkimismaja hoonekompleksi ning sellega piirnevat avalikku linnaruumi.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
46 / 46
− Alajaama ja tollihoone parima lahenduse leidmiseks korraldas aktsiaselts
TALLINNA SADAM 2023. aastal arhitektuurivõistluse, mille võitis KOKO arhitektid
OÜ.
− Täpsustatud on kavandatud hoonete korruselisust. Parkimismaja on lubatud
kõrgust muutmata projekteerida 6-korruselisena.
• Joonistele on kantud trammitee kulgemiskoridor koos peatustega vastavalt ehitusloa
saanud projektile.
• Täpsustatud on jalg- ja jalgrattateede kulgemise trasse.
• Täpsustatud on liikluslahendust:
− koostöös Tallinna linna ametitega on loobutud tõstetud promenaadi
kavandamisest. Promenaad on kavandatud ühetasandilisena.
− kavandatud on busside parkla, A-terminali teenindamiseks vajalik peatumine on
kavandatud maa-alusel korrusel ja parkimismajja.
7.9 Avalikel aruteludel tehtud ettepanekute arvestamine
Eskiislahenduse avalikul väljapanekul esitati ettepanek mitte kavandada kolmandat
kruiisikaid. Arvestades esitatud seisukohta on detailplaneeringus täpsustatud kolmanda
kai kavandamise vajadust multifunktsionaalse kaina.
Projektijuht Anna Petrova
Konsultant Ülle Kadak
abs.h=14.0m
abs.h=21.0m
abs.h=14.0m
abs.h=21.0m
abs.h=21.0m abs.h=21.0mabs.h=14.0m abs.h=21.0m
abs.h=21.0m
abs.h=21.0m
abs.h=21.0m
abs.h=10.0m
abs.h=21.0m
abs.h=21.0m
abs.h=23.5m
abs.h=23.5m
abs.h=23.5m
abs.h=23.5m
abs.h=23.5m
5K
5/-1K
5/-1K
5/-1K
5/-1K5/-1K
5/-1K
5/-1K
5/-1K
5/-1K
5/-1K
5/-1K
5/-1K
abs.h=21.0m
3,3
3,6
2,0
5,6
4,6
4,2
9,8
4,4
4,8
7,7
1,0
3,4
2,13,7
2,2
4,5
5/-1K
5/-1K
2K
13,5
VAATESEKTOR MERIVÄLJA MUULILT
VAATESEKTOR MAARJAMÄE MEMORIAALILT
Võimalik kai asukoht
Navigatsioonimärk nr 250
Navigatsioonimärk nr 256
2.63 2.65
2.61
2.57
2.58
2. 59
2.652.64
1.74
1.73
1.72 1.74
1.71
1.88 1.86
1.71 1.74
1.74
1.75
2.08
2.02
2.05
2.06
2.11
2.25
1.65
1.65
1.63
Ledriba pingi all
el.autolaadija
2.58 2.58.63 2.65
243 244 245
245
246
247248
249 250 251 252 253
256255
254
257 259
258
260
261 262
263
264
265 266 271
267 269
268 270
272
273
274
275 276
277
278
279
280 281
282
283 285
287
284
286
288 289
291 293 295
296 297
290 292 294
298 298298
298 298
298 298
298 298
298
298 298
298 298
298 298
298298 298
298 298
298
301
302
298
247a
247c 247b
254a 256a
260a
267a
267b
269a 273a
273b 273c
292a
330
299
300
1K 3K 3K
6/-1K
-2K
Peeter I aegne sadama vahimaja
17. saj sadamasild
Kesselpatarei
abs.h=23,0 m h=20,0 m
h=39,0 m abs.h=42,0 m
Uue sõjasadama põhjamuul
Sadama akvatooriumi piir
Majaka liitsiht
Navigatsioonimärk nr 255
20 ,4
12 ,2
6,0
228
229
230
231 232
233
17. saj muul ja sadamasild
m²
1 Ths 60 / Ä 40
20m;39m* 6/-1
65769 21769
15
165811 516
- * Laevajuhtimiskeskuse lubatud kõrgus 39 m, ülejäänud hooned 20 m;
m²
5 L
_ _
_ _
_
2179 - -
m²
2 The
8,1;-20,5*
-2 1800 5700
_
5772 - -
* Olemasoleva maastikuelemendi kõrgus 8,1 m; maa-aluse osa põhimaht -20,5 m + tehnoloogiliste seadmete võimalik sügavus - 50 m
m²
4 L
_ _
_ _
_
5740 - -
m²
3 L
_ _
_ _
_
9393 - -
5,9
7,3
37 ,4
6, 3
16 ,8
4,2
2,7
4,2
32,9
37 ,7
2.40
2.40
2.40
2,7
Sadama
Kai
Kuunari
Laeva tänav
Logi
3,8
5,13,3
4,04,2
4,0 4,01,5
4,5
1,5
4,0
2,81,5 2,5
3,5
3,5
2,9
3,5
3,3
3,5 1,21,5
4,5
Logi
Lauluväljaku ülemise värava juurest
vanalinna siluetile, sh Paksule Margareetale,
Kaarli kirikule ja Toompea kõrgendikule
Olemasolev promenaad Kasutusluba nr 2112371/12798, 15.07.2021
TINGMÄRGID Planeeringuala piiri võimalik muutmisettepanek
Planeeringuala piir vastavalt algatamise korraldusele
Menetletava naaberplaneeringu piir
Katastriüksuse piir
Moodustatava krundi piir
Naaberplaneeringutes moodustatava krundi piir
Säilitatav hoone / naaberhoone
Rekonstrueeritav hoone
Galeriid
Sadamaala
Planeeritud autoliikluse ala
Olemasolev kergliikluse ala
Olemasolev kergliikluse ala (promenaad) teises tasapinnas
Planeeritud kergliikluse ala
Planeeritud jalgrattarada
Planeeritud autodele piiratud juurdepääsuga rahustatud liiklusega ala
Veekogu
Haljasala
Olemasolev haljasala Väljaehitatud vastavat "Vanasadama ja Rail Baltic Ülemiste ühisterminali ühendav trammiliini" ehituprojektile, kasutusluba nr 2412371/04965, 28.10.2024
Olemasolev katusehaljastusega ala teises tasapinnas (promenaadil)
Katusehaljastuse võimalik asukoht
Olemasolev rannakindlustus
Varem projekteeritud jalgrattaparkla K-Projekt AS tööl nr 20101 ehitusluba nr 2212271/03828, 11.02.2022
Ühenduskoridor (ribapark / lineaarpark / promenaad) Kadrioru pargi ja Bastionide vööndi ning Loodemuuli promenaadi vahel, mis täpsustub edasise projekteerimise käigus
Planeeritud maapealne hoonestusala
Planeeritud galeriide hoonestusala
Planeeritud maa-alune hoonestusala
Naaberplaneeringutes planeeritud hoone / hooneosa võimalik asukoht ja korruselisus
Planeeritud panduse võimalik asukoht
Olemasolev kummikattega mänguväljak
II klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga
III klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga
IV klassi puu või puude rühm eksplikatsiooni numbriga
Kõrghaljastuse võimalik asukoht
Madalhaljastuse võimalik asukoht
Ümberistutatav haljastus
Ümberistutatava puu võimalik uus asukoht
Likvideeritav haljastus
Likvideeritav objekt
Varem likvideeritud puu / põõsas
Varem likvideeritud objekt
Orienteeruv planeeritud kõrgusarv
Vanalinna muinsuskaitseala vaatesektor
Läänemere ranna ehituskeeluvööndi piir kuni 50 m (vt märkus nr 2)
Läänemere ranna ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Maamärgi võimalik asukoht (lubatud kõrgus kuni 12 m)
Majaka liitsiht
Ajaloolised detailid, markeeritavad linnaruumis ja/või varustatud infotahvliga (vastavalt muinsuskaitse eritingimustele, arheoloogilise eeluuringu vajadus)
Avalikuks kasutamiseks määratud ala
Perspektiivne juurdepääsu ala A-terminali
Allaehitusservituudi vajadusega ala, mille asukoht ja suurus täpsustub ehitusprojektis
Alajaama kaitsevöönd 2 m
Tehnovõrguservituudi vajadusega ala
Juurde- või läbipääsuservituudi vajadusega ala
Isikliku kasutusõigusega ala Tallinna linna kasuks (trammiteede teenindamiseks vajalik ala)
Planeeritud võimalik piire
Krundi positsiooni number
Krundi ehitusõigus
Ä Ärimaa
Ths Sadam
The Tehnorajatised
L Tee, tänav
h=... m Hoone kõrgus maapinnast
abs.h=... m Hoone absoluutkõrgus
...K
0
0
0
00.00
1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES
MEETRITES KÕRGUS
KORRUSELISUS SUURIM
KRUNDI SUURUS P - õues
ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL
HOONEALUNE
PIND MAA-ALL HOONEALUNE
P - hoones
Märkused: 1. Hoonete projekteerimisel lähtuda detailplaneeringu digitaalsest versioonist. 2. Ehituskeeluvöönd ei laiene vastavalt Looduskaitseseaduse1 § 38 lõikele 5 planeeritud ehitistele ja rajatistele ning sama lõike punkti
10 kohaselt avalikult kasutatavale teele. 3. Detailplaneeringus tehakse ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks merevee soojuspumpla (pos 2), promenaadi
teenindavate rajatiste (pos 1-5) ning maamärgi (pos 1) ehitamiseks. 4. Kruntide pos 2 ja 4 krundipiir täpsustatakse krundi pos 2 ehitise gabariidi selgumisel. 5. Planeeritud ala jääb Tallinna linnapea 3. jaanuari 2017 käskkirjaga nr LSB-28/2 kinnitatud "Tallinna riskianalüüsi 2016" kohasele
AKTSIASELTSi TALLINNA VESI Järvevana tee 3 kinnistul asuva veepuhastusjaama kloorilao ohualale. 6. Planeeritud ala asub Tallinna vanalinna muinsuskaitseala (reg nr 2589) kaitsevööndis, mille kohaselt tuleb tagada vanalinna silueti
vaadeldavus ja vaatesektoris Pirita sadama kailt ning Maarjamäe memoriaalilt Tallinna vanalinnale. 7. Tänavate ja parkimise lahendust, sh jalakäijate alad, jalgrattaliiklus, lühiajaline parkimine tänaval, taksode peatumiskohad ja
haljastus, täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel. 8. Juurdepääsud kinnistutele, sh teenindava transpordi juurdepääsud täpsustatakse ehitusprojektis. 9. Arheoloogiaga seotud tingimused sh seoses eeluuringutega ja võimalike laevavrakkidega vt täpsemalt muinsuskaitse
eritingimustest. 10. Planeeritud ala asub Läänemere 200 m piiranguvööndis.
1-korruseline hoone promenaadi all
Kaidele võib vajadusel rajada reisijate maalepääsuks galeriid kuni terminalihooneni, mille kõrgus sõltub saabuvate laevade reisijate väljapääsuavakõrgusest (Asukoht ja lahendus täpsustub ehitusprojektis)
Rattatee võimalik asukoht
Admiralisild
Promenaadi kujundustingimused määratakse ühtselt kogu Vanasadama ala ulatuses:
· avaliku ruumi loomisel kasutada kõrgeima kvaliteediga disaini ja materjale (nt looduskivi, graniit või basaltsillutis, mida saab täiendada monteeritud betooni, monoliitbetooni, puidu ning erinevate tekstuuride ja värvusega kruusaga);
· promenaadi katendiks kasutada eristuvat sillutist (pidulikum katend kui tavaline tänavakivi); · tagada kvaliteetne haljasalade maastikukujundus, pakkudes maastikukujunduse tekstuure, tihedusi ja värve, kasutades
igal võimalusel kohalikke taimeliike; · taimestiku valikul rõhutada taimeliikide mitmekesisust, tekstuuri, värvust ja kihilisi maastikke, kasutada kohalikke
puuliike, näiteks muuhulgas harilikku pärna; · promenaadile kavandatud haljasalad liigendada promenaadiga külgneva hoonestusega; · kitsama haljasriba korral tagada puudele piisavat kasvupinnast, laiendades kasvuruumi kõnnitee alla; · liiklejate ohutuse tagamiseks eraldada rattaga liikujat ja jalakäijat haljasaladega kujundades neid puuridade või
puuridade koos madalhaljastusega; · suurematesse liikumisteede ristumiskohtadesse lisada maamärke ja infotahvleid; · ristmike kujundamisel arvestada universaalse disainiga; · paigaldada linnamööblit (nt pingid puhkamiseks); · materjalide ja taimede valikul arvestada, et kasutusel oleksid vastupidavad, lihtsasti hooldatavad, mereäärsetesse
oludesse (näiteks soolsus, tuuled, kõrge õhusaaste jms) sobivad ning iga ilmastikuoluga suurele rahvamassile ohutud materjalid.
Võimalik ala A-terminali teenindamiseks vajaliku juurdepääsu rajamiseks Juurdepääsupandus on peidetud maastikuarhitektuurse künka alla. Juurdepääsu lahendus ja asukoht täpsustub ehitusprojektis
Väljavõte detailplaneeringu alast
Vanasadama põhjaosa detailplaneering (DP043560)
Algatatud Tallinna Linnavolikogu 31.10.2019 otsusega nr 144
Admiraliteedi basseini ümbruse detailplaneering (DP043610)
Algatatud Tallinna Linnavolikogu 12.12.2019 otsusega nr 162
Bussipeatuse võimalik asukoht
Laevajuhtimiskeskuse võimalik asukoht kõrgus 39 m
Terminali esine väljak koos maa-aluse parklaga lahendatakse eraldi projektiga
Kaidele võib vajadusel rajada reisijate maalepääsuks galeriid kuni A-terminalihooneni, mille kõrgus sõltub saabuvate laevade reisijate väljapääsuavakõrgusest (Asukoht ja lahendus täpsustub ehitusprojektis)
Liikluslahendus planeeritakse Vanasadama põhjaosa detailplaneeringuga
1
1
Projekti nimi:
Objekti asukoht:
Joonise nimi:
Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:
Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:
Puittaimestiku haljastusliku hinnangu koostas: Koostatud:
18104_DP.dwg
Koostatud:Faili nimi: 23.07.2025
Kõrgussüsteem:
K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754
Koordinaatsüsteem:
18104
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering (DP043650)
Tallinn, Kesklinn
DP
Põhijoonis
DP-2 1:1000
Juhataja R. Annusver
Projektijuht A. Petrova
Konsultant Ü. Kadak
Planeerija K. Salumäe
AS Tallinna Sadam GE1-2023-09 07.2023
EH2000 L-EST 97
K-Projekt AS maastikuarhitekt Rait Tamm 07.2023
SV: Tehnovõrguservituudi vajadusega alad võrgu valdajate kasuks: · Sadama tänav T1 kinnistule planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
perspektiivsetele soojus- ja jahutusemagistraalidele ulatusega 3 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole; · Logi tänav T2 kinnistule planeeritud elektrikaablite ehitamiseks ja kasutamiseks 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole.
Oluliseimad arhitektuurinõuded:
· Hoonekompleksi ja sellega külgneva linnaruumi lahendus peab olema esinduslik, terviklikult projekteeritud ning vastama kõigile nüüdisaegsetele linnaruumilistele nõuetele.
· Hoonestus peab vastama muinsuskaitse eritingimustele. · Hoonekompleksi esimesele korrusele projekteerida linnaruumi avanevad teenindusruumid. · A-terminali hoonega integreerida 360° vaadet tagav laevaliikluse juhtimiskeskus. · Välisarhitektuuri kavandamisel näha ette võimalus päikesepaneelide paigaldamiseks. · Tehnopaigaldised lahendada eelistatult hoone mahus. · Fassaadikattematerjalidena on eelistatud ajas püsivad, esinduslikud ning kergesti puhastatavad materjalid. · Maa-alustesse parklatesse viivad pandused kavandada hoone mahtu. · Maa-alustesse parklatesse viivad pandused, mis ei ole hoone mahus kujundada maastikuarhitektuurseid võtteid
kasutades esteetiliselt varjestatuna. · Hoonemahtude liigendamisel ja piirdetarindite planeerimisel arvestada energiatõhususe nõuetega. · Loodemuuli tippu võib projekteerida ehitise või rajatise, mis markeerib mahuliselt ära seal ajalooliselt asunud
udukellatorni hoone ja märgutule. Gabariitidelt peavad need ehitised jääma 1939.aastal rajatud hoonete/rajatiste mõõtudesse (5-korruselise udutorni kõrgus ca 13 m, kui arvestada, et esimene korrus on 2,5 m kõrge; märgutuli ca poole lühem ehk 6,5 m).
· Hoonestuse maksimaalne lubatud kõrgus koos kõikide tehnoseadmetega on 20 m, v.a laevaliikluse juhtimiskeskus, galeriid, rambid ja sadamat teenindavad rajatised.
· Laevaliikluse juhtimiskeskuse kõrgus on lubatud kuni 39 m, juhul kui tegu on arhitektuurselt silmapaistva lahendusega. Laevaliikluse juhtimiskeskuse projekteerimisele eelnevalt teha vaadeldavuse analüüs vaatesektoritest, et valida parim võimalik asukoht vanalinna silueti ja kirikute vaadeldavuse koha pealt.
· Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele on Sadama tn 25 hoone arhitektuuriajalooliselt väärtuslik teise maailmasõja eelsest ajast säilinud mahus. Hoone peab säilima linnaruumis eraldiseisva ja esindusliku hoonena. Hoonele on lubatud lisada arhitektuurselt sobivaid uusi juurdeehitusi ja /või galeriiühendusi maksimaalselt kahele fassaadile. Hoone ida- ehk peafassaad peab jääma juurdeehitustest vabaks.
· Hoonestuse arhitektuurselt sobilikel pindadel kasutada võimalusel vertikaalhaljastust (ronitaimi). · Hoone fassaadilahenduses mitte kasutada suuri klaasipindu või kasutada lahendusi, mis muudavad klaasi lindudele
nähtavaks. · Planeeritavatesse hoonetesse kavandada varjend arvestades ehitusprojekti koostamise ajal varjenditele esitatavate
nõuetega.
Väljaku haljastuse lahendus võib muutuda A-terminali kompleksi ehitusprojekti koostamisel
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
1 / 46
KÖITE SISUKORD
I SELETUSKIRI ........................................................................................ 4
1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS .................................. 4
2 LINNAEHITUSLIKUD LÄHTEKOHAD JA RUUMILISE ARENGU EESMÄRGID ....................................................................................... 4
3 PLANEERINGUS KAVANDATU ............................................................. 5
4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE PÕHIMÕTTED ......... 10
5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED ..................................... 20
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
2 / 46
6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA EHITAMISEKS ......... 23
7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITUD ALA RUUMILISE ARENGU
EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE ..................................... 37
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
3 / 46
II JOONISED
1. Asukohaskeem DP-1
2. Põhijoonis DP-2
3. Tehnovõrkude koondplaan DP-3
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
4 / 46
I SELETUSKIRI
1 PLANEERITUD MAA-ALA ASUKOHA KIRJELDUS
Planeeritud maa-ala asub Kesklinnas, Logi tänava ja Tallinna reidi vahelisel alal.
Planeeritud maa-ala suurus planeeringu algatamisel oli 66,12 ha. Tulenevalt soovist
määrata keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimist eeldavad objektid
ühele planeeringualale ning täpsustada planeeringuala piire kavandatud promenaadi
kulgemise ja sadama akvatooriumi piiri alusel, on tehtud ettepanek detailplaneeringu ala
muutmiseks. Pärast muudatust on planeeritava ala suurus muudatust 66,14 ha.
2 LINNAEHITUSLIKUD LÄHTEKOHAD JA RUUMILISE ARENGU
EESMÄRGID
Ruumilise keskkonna analüüsi järeldused
Vanasadama piirkonnas on linnaehituslik olukord muutumas. Vanasadama ala
arendamise laiem eesmärk on muuta kogu südalinna vahetus läheduses asuv endine
suletud sadama territoorium ja praegune tühermaa atraktiivseks ja inimsõbralikuks
linnaruumiks, kuhu on oodatud aega veetma nii turistid kui ka kohalikud elanikud.
Kogu sadama-ala jaoks väärika ideelahenduse saamiseks korraldati 2017. aastal
rahvusvaheline arhitektuurikonkurss, mille võitis Londoni arhitektuuribüroo Zaha Hadid
Architects. Võidutöö lahendus Vanasadama Masterplan 2030 (edaspidi Masterplan 2030)
on Tallinna Vanasadama ala arendamise arengukava. Oluline aspekt Masterplan 2030
lahenduses on eesmärk ühendada avalik ruum sadama funktsioonidega. Masterplan 2030
edasiarendatud ideed on aluseks Vanasadama ala detailplaneeringute koostamisel. Kokku
on ala jagatud kuueks arenduspiirkonnaks, viie arenduspiirkonna kohta on algatatud
detailplaneeringute koostamine.
Planeeringu koostamisel lähtutakse Masterplan 2030 üldistest põhimõtetest eesmärgil
kujundada tänapäeva ootustele vastav piirkond, kus on seotud tervikuks olemasolev ja
kavandatud hoonestus, loodud kvaliteetne avalik ruum ning tagatud nüüdisaegse
sadamataristu toimimine Tallinna peamises mereväravas.
Masterplan 2030 lahendus näeb A-terminali alale ette eelkõige sadama toimimiseks
vajalike ehitiste rajamist. Planeeringuala läbib osa kogu sadama alale kavandatud
avalikult kasutatavast promenaadist.
Planeeritud ala ruumilise arengu eesmärgid
Osaliselt avada sadama suletud territoorium nii, et reisiterminalide teenindamiseks
vajalikud funktsioonid on sujuvalt integreeritud avalikkusele suunatud kasutusega (nt
kruiisiterminali katusele rajatud promenaad kuni olemasoleva muuli lõpuni).
• Kujundada A-terminaliga piirnev Vanasadama ala innovaatilise ja Eesti kõige
olulisemale mereväravale väärikat kuvandit loova linnaruumina, mis sobiks kokku ja
toimiks koos D-terminali ümbritseva linnaruumiga.
• Kavandada olemasolevate A- terminali hoone ning sadama administratiivhoone
asemele uus linnaruumi sobituv hoonestus koos maapealse ja maa-aluse
liikluslahendusega ning reisiterminali hoone, parkimismaja ja sadama
administratiivhoonega.
• Luua A-terminali hoone ette piisava suurusega hajumisala koos atraktiivse
jalakäijasõbraliku linnaruumiga.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
5 / 46
• Kavandada uuel tasemel liikuvusteenus (erinevate liikumisvahendite kasutamine on
kiire, mugav, keskkonnasäästlik): parem juurdepääs ühistranspordiga (tramm, buss)
ja uued ühissõidukipeatused, sõidukite lühirent ja sõidujagamine.
• Kavandada reisisadama alale juurdepääs, mis häiriks võimalikult vähe ümbritseva
planeeritava linnaruumi arenduste liikluskorraldust ja üldist liiklusvoogu lähialal.
• Kavandada jalakäijatele, kergliiklusvahenditega liiklejatele ja jalgratturitele
promenaad, mis ühendab Admiralisillalt liikumisekruiisiterminali katusepromenaadi ja
Loodemuuliga selliselt, et oleks võimalikult vähe ristumisi autotranspordiga.
• Lähtuvalt Tallinna rattastrateegiast 2018-2028 kavandada kergliiklusteede võrgustik,
mis ühildub naaberalade kergliiklusteede võrgustikuga.
3 PLANEERINGUS KAVANDATU
Detailplaneering algatati eesmärgil kavandada Logi tn 2 // 4 // Lootsi tn 13 // 14 //
Sadama tn 21 // 25 // Uus-Sadama tn 19 kinnistu ja Logi tn 6 kinnistu osast ja mere
täitmisel üks ärimaa sihtotstarbega krunt, üks äri- ja/või tootmismaa sihtotstarbega
krunt ning üks transpordimaa sihtotstarbega krunti ja määrata kruntide kasutamise
tingimused ning ehitusõigus 1 maa-aluse ja kuni 4 maapealse korrusega hoonete
ehitamiseks.
Pärast detailplaneeringu algatamist on muudetud planeeringuala kruntide piire ja
aadresse. Planeeritud ala moodustavad nüüd Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25,
Logi tn 6, Logi tänav T6 ja Sadama tänav T1 kinnistute osad ning mereala.
Detailplaneeringu koostamisel on eesmärk täpsustunud. Detailplaneering on koostatud
eesmärgil moodustada Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistust ning Logi tn 6 ja
Logi tänav T6, Sadama tänav T1, Logi tn 10 kinnistute osadest üks äri- ja tootmismaa,
üks tootmismaa ning kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti.
A-terminali hoonestusele parima lahenduse leidmiseks läbi viidud arhitektuurkonkursi
tulemusel on täpsustunud kavandatud hoonete korruselisus ning planeeringus on
määratud krundile ehitusõigus kuni kuue maapealse korrusega hoonete ehitamiseks.
Planeeringulahenduse menetluses on täpsemalt selgunud tulevase promenaadi kulg.
Sellega seoses on tehtud ettepanek detailplaneeringu ala täpsustamiseks nii, et
koostatava planeeringu ning Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu (DP043560) alade
piiril kulgev põhja-lõuna suunaline promenaadiosa ning piki merekallast kulgev
promenaadiosa jääksid täies ulatuses A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala
detailplaneeringu mahtu.
Detailplaneeringu algatamisel on planeeringuala suuruseks määratud 66,12 ha, millest
maismaa-ala on 20,32 ha ja mereala on 45,80 ha.
Pärast muudatusi on planeeringuala suurus 66,14 ha, millest maismaa-ala on 19,85 ha ja
mereala 46,29 ha.
Planeeringu protsessis on täpsustunud planeeringulahendus, sh hoonete korruselisus.
Kavandatud hoonestuse maksimaalne korruselisus on 6 korrust tingimusel, et hoonete
kõrgus ei ületa lubatud 20,0 m (abs 23,0 m). Lisaks A-terminali ja kruiisiterminali
hoonestuse jaoks vajalikule krundile on kavandatud üks krunt merevee soojuspumpla
rajamiseks, kolm krunti promenaadi ja tänavastruktuuri rajamiseks.
Detailplaneering sisaldab ettepanekut Tallinna Linnavolikogu 9. detsembri 2004
määrusega nr 54 kehtestatud Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu
muutmiseks, kuna detailplaneeringus taotletakse looduskaitseseadusest tuleneva ranna
ehituskeeluvööndi vähendamist kruntide piirini vastavalt punktis 5.2.1 esitatud
ettepanekule.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
6 / 46
Planeeritud maa-ala krundijaotus
Detailplaneeringus on kavandatud 60% tootmismaa ja 40% ärimaa sihtotstarbega
Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 ja Logi tn 6 kinnistute osadest moodustada üks 60%
tootmismaa ja 40% ärimaa sihtotstarbega krunt (pos 1), üks tootmismaa sihtotstarbega
krunt (pos 2) ning kolm transpordimaa sihtotstarbega krunti (pos 3, pos 4 ja pos 5).
Hoonestusalade ja hoonete paiknemise ning suuruse
kavandamise põhimõtted
Krundile pos 1 on kavandatud ehitusõigus sadama tegevuseks vajalike hoonete ja
rajatiste ehitamiseks. Kavandatud on ka võimalus täiendava multifunktsionaalse kai
ehitamiseks olemasolevatest kaidest mere poole.
Kuna laevadele pääs toimub olemasolevast asukohast, on ka hoonestatav ala kavandatud
praeguste sadamahoonete piirkonda.
Pos 2 on kavandatud ehitusõigus osaliselt maapealse (maastikuelemendi sisse
integreeritud), osaliselt maa-aluse soojuspumpla ehitamiseks.
Hoonete suuruse määramisel on arvestatud sadama vajadusi ning Paljassaare ja
Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu tingimusi.
Kruiisiterminali hoone koos katusepromenaadiga on valmis.
A-reisiterminali ning sadama administratiivhoone ja parkimismaja kompleksi jaoks
lahenduse leidmiseks korraldas aktsiaselts TALLINNA SADAM 2023. aastal rahvusvahelise
arhitektuurivõistluse, mille võitis molumba osaühing koostöös MARELD
Landskapsarkitekter AB-ga (lahendus vt lisa 8.1.3 A-reisiterminali, sadama
administratiivhoone ja parkimismaja kompleksi arhitektuurse konkurssi võidutöö ja
lisa 8.2 Vanasadama ala detailplaneeringute hoonestuskava).
Alajaama ja tollihoone lahenduse leidmiseks korraldas aktsiaselts TALLINNA SADAM
2023. aastal arhitektuurivõistluse, mille võitis KOKO arhitektid OÜ (lahendus vt
lisa 8.1.2 Alajaama arhitektuurse konkurssi võidutöö).
Mõlema konkursi võidutööga on arvestatud detailplaneeringu koostamisel.
Ehitusõigus, hoonete kasutusotstarbed ning hoonete ja
maaüksuste koormusnäitajad
Hoonestustihedus kogu planeeringualal on 0,4.
Pos 1 ……………………………….
(aadressiettepanek)
Krundi kasutamise sihtotstarve: 60% tootmismaa (Ths) ja
40% ärimaa (Ä)
Hoonete suurim lubatud arv krundil: 15
Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala: 65769 m2 (maapealne)
21769 m2 (maa-alune)
Hoonete suurim lubatud kõrgus: 20,0 m (abs 23 m)
Laevaliikluse juhtimiskeskuse lubatud
kõrgus on 39,0 m (abs 42,0)
Kõrguspiirang ei kehti galeriidele ja
rampidele, mille kõrgus sõltub
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
7 / 46
teenindatavate laevade väljapääsu
kõrgusest. Galeriide, rampide ja
sadamat teenindavate rajatiste kõrgus
määratakse vastavalt vajadusele
ehitusprojektis.
Krundile on kavandatud kuni 15 hoonet, sh olemasolev kruiisiterminali hoone,
A-reisiterminali hoone, sadama administratiivhoone ning muud sadamat teenindavad
hooned. Lisaks nimetatud hoonetele võib krundile rajada sadama teenindamiseks
vajalikke sadamarajatisi (reisijate teenindamiseks vajalikud galeriid, rambid,
turvarajatised, sõidukite check-in ja pääsla piirded jms) ja tehnoehitisi (alajaamad,
pumplad jms). Hoonestuse maksimaalne korruselisus on 6 korrust tingimusel, et hoonete
kõrgus ei ületa lubatud 20,0 m (abs 23,0 m), v.a:
• laevaliikluse juhtimiskeskus, mille jaoks on määratud maksimaalne kõrgus ja
kõrgema osa ehitusalune pind. Laevaliikluse juhtimiskeskuse kõrgus tuleneb
asjaolust, et laevaliikluse ohutuks korraldamiseks on vajalik tagada akvatooriumi
vaadeldavus.
• väikeses mahus hoonete kõrgemad osad nagu ajaloolise sadamahoone torn ja
kavandatud parkimishoone pääs katusele, mille kõrgus võib ulatuda kuni 24 m.
• galeriid ja rambid, mille kõrgus sõltub teenindatavate laevade väljapääsu kõrgusest.
Pos 1 krundile on planeeritud 110/10 kV alajaam, mille projekteerimiseks on 29.06.2023
väljastatud projekteerimistingimused nr 2311802/02296. Alajaam on vajalik tulevikus
kruiisilaevadele kaldaelektri pakkumiseks ning planeeritava merevee soojuspumpla
toimimiseks.
Kavandatud on multifunktsionaalne kai, mis teenindab sõjalaevu, lennukikandjaid, suuri
purjekaid, kruiisilaevu jt.
Kavandatud ehitiste kasutusotstarbed on valdavalt sadamategevusega seotud. Samas on
nii terminalihoonesse, sadama kontorisse, kui alajaama/tollihoonesse kavandatud
äriruume, kus on võimalik pakkuda avalikkusele suunatud teenuseid. Kruiisiterminali
ruumides töötab avalikkusele avatud restoran.
Sõidukite juurdepääs laevadele ning parkimishoonesse ja busside parkimiskohtadele on
kavandatud Rumbi tänava pikendusena rajatavalt uuelt tänavalt. Juurdepääs
maa-alusesse parklasse on Logi tänavalt.
Hoonestustihedus krundil on 0,4.
Pos 2 ………………………………..
(aadressiettepanek)
Krundi kasutamise sihtotstarve: tootmismaa (The)
Ehitise suurim lubatud arv krundil: 1
Ehitise suurim lubatud ehitisealune pindala: 1800 m2 (maastikuelemendi sisene,
maapealne)
5700 m2 (maa-alune)
Ehitise suurim lubatud kõrgus: 8,1 m (abs 10,6 m) (olemasoleva
maastikuelemendi kõrgus koos piirde
kõrgusega)
Ehitise suurim sügavus -20,5 m (abs -18,00 m *)
*2 maa-aluse korrusega pumpla põhimaht kavandatakse kuni 18 m sügavuseni,
tehnoloogilised seadmed võivad ulatuda kuni 50 meetri sügavusele. Täpne lahendus
selgub ehitusprojektis.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
8 / 46
Krundile on kavandatud osaliselt maapealsena, osaliselt maa-alusena mereveest soojus-
ja/või jahutusenergiat tootev soojuspumpla. Maapealne osa integreeritakse
maastikuelemendi sisse, nähtava osa moodustavad peamiselt sisse/väljapääsud ja
ventilatsiooniseadmete ühendused. Maastikuelemendi kuju võib olemasolevaga võrreldes
muutuda.
Detailplaneeringus ei käsitleta merre ulatuvat taristuosa, mis lahendatakse hoonestusloa
koosseisus.
Pos 3 ………………………………..
(aadressiettepanek)
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa (L)
Krundile on kavandatud promenaadirajatised ning linnaväljak.
Krundi võib liita või moodustada ühe krundina koos Admiraliteedi basseini
detailplaneeringus (DP043610) kavandatud krundiga pos 7, kuhu on kavandatud samuti
avalikult kasutatav promenaadi osa (rattatee).
Krundile võib rajada sõltuvalt maastikuarhitektuursest lahendusest väikeehitisi
promenaadi teenindamiseks (nt tualetid, nn kasvuhoone tüüpi välikohvikud, terrassid,
trepistikud vms).
Pos 4 ………………………………..
(aadressiettepanek)
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa (L)
Krundile on kavandatud promenaadirajatised.
Pos 5 …………………………..
aadressiettepanek
Krundi kasutamise sihtotstarve: transpordimaa (L)
Krunt moodustatakse mere täitmise teel ja on kavandatud rannapromenaadi
pikendamiseks.
Vertikaalplaneerimise põhimõtted
Maapinna reljeef planeeringualal on tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad
vahemikku 1,7….2,5 m.
Vertikaalplaneerimisega ei juhita sademevett naaberkinnistutele. Võimalikult palju
sademevett on ettenähtud hajutada haljastatud pindadele.
Vertikaalplaneerimise ja sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustatakse ehitusprojektis.
Planeeringu ala läänepoolsesse ossa on kavandatud rannapromenaadi osa. Promenaadi
rajamisel krundile pos 5 on ettenähtud mere täitmine. Ala absoluutkõrguseks on
analoogselt juba rajatud kruiisiterminali promenaadiosaga määratud 2,4 m. Seoses
sellega on kavandatud ka kruntide pos 2, 4 ja 5 maapinna tõstmine promenaadiga
piirnevas osas samale kõrgusele: 2,4 m merepinnast.
Maapinna tõstmiselt promenaadiga samale kõrgusele üleujutusohu esinemistõenäosusega
üks kord 100 aasta jooksul 1,96 m merepinnast väheneb.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
9 / 46
Haljastuse kavandamise põhimõtted
Planeeringuala jääb Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu järgi kahte
ehituspiirkonda, kus on erinevad nõuded haljastuse osakaalule. Valdav osa on
ehituspiirkonnas nr 9, kus nõutav haljastuse osakaal on 5%. Väiksem osa on
ehituspiirkonnas nr 10, kus nõutav haljastuse osakaal on 10%.
Arvutuslikult peab kogu maismaa ala kohta rajatama ca 10 400 m2 maaga seotud
haljastust.
Kruiisiterminali ehitusprojekti raames ehitati valmis avalikult juurdepääsetav
katusepromenaad koos haljastusega. Rajatud on nii maaga seotud (2 845 m2) kui ka
katusehaljastust.
Vanasadama ja Rail Baltic Ülemiste ühisterminali ühendava trammiliini ehitusprojekti
raames on rajatud A-reisiterminali esine väljak koos haljasaladega (498 m2) trammitee ja
Logi tänava vahelisele alale (kasutusluba nr 2412371/04965, 28.10.2024).
Planeeringualal on tegemist valdavalt sadamategevuse alaga, kus viimase ajani sadama
kinnisel alal haljastus valdavalt puudus ning ka edaspidi ei ole täiendavat haljastust
sadamategevuse kinnisele logistikaalale kavandatud. Puuduolev haljastus (ca 7 057 m2)
tuleb projekteerida ülejäänud planeeringualale, sh A-reisiterminali, sadama
administratiivhoone ja parkimismaja ümbrusse ja kavandatud promenaadile.
A-reisiterminali, sadama administratiivhoone ja parkimismaja (pos 1)
arhitektuurikonkursi võidutöös lahendati vastavalt lähteülesandele ka hooneid ümbritsev
väliruum koos haljastuse ja väikevormidega. Põhimõtteline lahendus on kantud
hoonestuskavale (joonis vt Lisa 8.2).
Pos 2 kavandatud soojuspumpla ehitamisel istutatakse olemasolev haljastus mujale ning
pärast soojuspumpla valmimist taastatakse maastikuelement koos uue haljastusega.
Krundil pos 2 on ettenähtud haljasala osa, mis kavandatakse mitmerindelise haljastusega
alana, kus on vähemalt 1 m paksune mullakiht. Võimalusel tuleb leida
ümberistutatavatele puudele uus asukoht lähialal.
Haljastuse objektid nr 243…247 istutatakse ümber krundile pos 4 või detailplaneeringu
ala piires mujale.
Asendusistutuse vajaduse esialgne arvutus
Haljastusliku hinnangu tegemiseks vajaliku dendroloogilise hinnangu koostasid 2023.a
maastikuarhitektid Rait Tamm ja Britt Mäekuusk.
Likvideeritavate puude asendamiseks vajalike haljastuse ühikute arv on arvutatud
vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa
andmise kord“.
Asendusistutuste arvutustes on lähtutud järgmisest valemist:
= ++
3
321 *
kkk D haljastuse ühik
kus D – raiutava puu rinnasläbimõõt, mitme puu puhul läbimõõtude summa, cm;
k1 – raiutava puuliigi koefitsient;
k2 – raiutava puu seisukorra koefitsient;
k3 – raiepõhjuse koefitsient (arvutuses on 0,5).
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
10 / 46
Pos
nr
Jrk
nr
likv.
puu
nr puu liik
liigi
koe-
fitsient
rinnas-
läbimõõt
(cm)
väärtus-
klass
seisu-
korra
koe-
fitsient
haljas-
tuse
ühik
Likvi-
deeri-
mise
põhjus
1 1 330 Torkav kuusk 2 22 IV 0,2 20 Hoonestus
Pos 1 kokku 20
Planeeringus kavandatud hoonete või teede rajamiseks tuleb likvideerida üks IV
väärtusklassi haljastuslik objekt. Maksimaalne asendusistutuse arvestuse aluseks olev
haljastuse ühikute arv on 20.
Arvutustega saadud haljastuse ühikute arv on esialgne ja see arv võib lahenduse
täpsustamisel järgnevates projekteerimisstaadiumites muutuda. Lõplik
kompenseerimiseks vajalik haljastuse ühikute arv saadakse raieloa menetlemise käigus
pärast ehitusloa väljaandmist. Haljastuse asendusistutus, mida ei ole võimalik teha
planeeringualal, tuleb teha linnaosavalitsuse või Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti
määratud kohta.
Jäätmehoolduse põhimõtted
Jäätmehoolduse kord Tallinna haldusterritooriumil on määratud Tallinna
jäätmehoolduseeskirjas. Jäätmeid tuleb sortida tekkekohas ja seejärel liigiti koguda, et
võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Kord on kohustuslik
kõikidele juriidilistele ja füüsilistele isikutele.
Jäätmete kogumiskonteinerite asukohad selguvad ehitusprojektis.
4 TÄNAVATE JA TEHNOVÕRKUDE PLANEERIMISE
PÕHIMÕTTED
Tänavate ja parkimise lahendust, sh jalakäijate alad, jalgrattaliiklus, lühiajaline parkimine
tänaval, taksode peatumiskohad ja haljastus, täpsustatakse ehitusprojektis.
4.1 Avaliku ruumi planeerimise põhimõtted
Planeeringualale rajatakse lennujaama ja sadamat ühendav trammitee, mille peatus on
planeeritud A-terminali ette. Lisaks on Logi tänava äärde planeeritud bussipeatus.
Ühissõidukite liikluseks ettenähtud tänavad ja peatused on kavandatud avalikuks
kasutuseks.
Planeeringualale kavandatakse ala läbiv rohke haljastusega avalikult kasutatav
promenaad (jalakäijatele, kergliiklusvahenditega liiklejatele ja jalgratturitele), mis
ühendab Admiralisillalt liikumise kruiisiterminali katusepromenaadi ja Loodemuuliga.
Juba praegu on jalakäijatele iga päev kell 06.00-01.00 avatud kruiisiterminali katusele
rajatud promenaad kuni Loodemuuli otsani. Juurdepääs promenaadile on tõkestatud
harvadel juhtudel kui sadamat külastab mõni veesõiduk, mille puhul on turvanõuetest
tulenevalt vajalik piirata kolmandate isikute ligipääsu sadama-alale.
A-terminali hoone ette luuakse piisava suurusega hajumisala koos atraktiivse
jalakäijasõbraliku linnaruumiga, mille kujunduses kasutatakse nii linnalikke kui ka
looduslikke elemente.
Väljaku, promenaadi ja haljastuse täpsem lahendus antakse ehitusprojektis koostöös
maastikuarhitektiga.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
11 / 46
Avaliku promenaadi rajamisel krundile pos 5 on ettenähtud mere täitmine, et ühildada
kavandatud promenaad „Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneeringus“
(DP023650) kavandatud rannajoonega. Rannapromenaadi tuleb kaitsta lainete mõju eest
(nt kasutada tetrapoode analoogselt Kruiisiterminaliga).
4.2 Liikluskorralduse ja parkimise korraldamise põhimõtted
Planeeringuala moodustab peamiselt kruiisiterminali ja A-terminali ala. A-terminali kaudu
toimub reisiparvlaevade liiklus peamiselt Helsingisse. Sõidukite sisenemine sadama alale
ning väljumine sadama alalt toimub laevade sõidugraafiku alusel. Arvestades sadama
toimimisest tuleneva liikluskoormuse ning planeeritava ala lähiümbrusesse
kavandatavate hoonete teenindamiseks vajaliku liikluskoormuse koostoimimist, tehti
Vanasadama ja lähipiirkonna liiklusanalüüs. Selle tulemusi arvestades ning koostöös
Tallinna Strateegiakeskuse (praegu Tallinna Linnaplaneerimise Ameti ruumiloome
osakond) ja Tallinna Transpordiametiga leiti optimaalne liikluslahendus, mis võimaldab
Vanasadama põhjaosa ja teiste põhjapoolsete arenduste liikluse hoida võimalikult eraldi
sadamaga seotud liiklusvoogudest.
Uue liikluslahenduse kohaselt on kavandatud sõidukite juurdepääs nii sadama
territooriumi sissepääsuni, planeeritud A-terminali parkimismajja, reisibusside ja taksode
parklasse, A-terminali liiklusalale kui ka kruiisiterminalile ühiselt Rumbi tänava pikenduse
kaudu. Nii jäävad Rumbi ja Logi tänava ristmikust põhjapool asuvad tänavad rahulikuma
liiklusega juurdepääsutänavateks uutele kvartalitele.
Kai tänaval on kavandatud autoliiklust vähendada, et tagada jalakäijasõbralikum
linnaruum. Planeeritava lahenduse kohaselt muudetakse kogu A-terminali esine
linnaruum jalakäija ja jalgratturisõbralikuks. Kavandatud on lühiajaline parkla (kiss&sail)
A-terminali esisele maa-alusele korrusele ning reisibusside parkla ja taksode ooteala
A-reisiterminali taha (kaide poole). Juurdepääs maa-alusesse parklasse on Logi tänavalt.
Rattateede võrgustiku arendamiseks on Logi tänava äärde kavandatud ühesuunalised
rattateed.
Piirkonna ühistranspordi ühenduse parendamiseks on alustatud 2023. aastal uue
lennujaama ja sadamat ühendava trammitee ning A-terminali ees oleva trammipeatuse
ehitustöödega. Lisaks on Logi tänava äärde planeeritud bussipeatus. Kruiisiterminali
külastavaid turiste teenindatakse lisaks ümber vanalinna liikuva shuttle-bussiliiniga.
Shuttle-bussiliini ning Hop-on – hop-off bussiliini peatumine on kavandatud
Kruiisiterminali parklas.
Jalakäijatele, kergliiklusvahenditega liiklejatele ning jalgratturitele on kavandatud
planeeringuala läbiv rohke haljastusega avalikult kasutatav promenaad, mis on osa kogu
Vanasadama alale kavandatud promenaadist Reidi teest Kruiisiterminali katusele rajatud
promenaadini.
Juurdepääs pos 2-le toimub läbi pos 1 kokkuleppe alusel.
Parkimiskohad on kavandatud pos 1 parkimishoonesse ja maa-alusele korrusele.
Juurdepääsuks maa-alusesse parklasse Logi tänavalt on kavandatud krundile pos 3
maastikuelemendi sisse „peidetud“ pandus ning ühenduskoridor trammitee alt.
Parkimiskohtade kontrollarvutus
Pos
nr Ehitise otstarve
Norm. arvutus
alal, kus normi
rakendatakse
Normatiivne
parkimis-
kohtade arv
Planeeringus
ettenähtud
parkimiskohtade
arv krundil
1 sadamahooned Norm puudub - 516
Planeeritud maa-alal kokku: 516
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
12 / 46
Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on lähtutud liiklusuuringute seisukohtadest ning
Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.12.2022 kirjas nr 3-2/3591-1 esitatud tingimusest:
„Parkimiskohtade vajadus arvutada kogu planeeritud brutopinna kohta (v.a sadama
hooned) äriruumide normi alusel, st maksimaalselt lubatav 1 koht 200 m² kohta“. Kuna
sadama ala kohta ei ole normi kehtestatud ega täpsustavaid tingimusi määratud, on
parkimiskohtade arv määratud lähtudes sadamalt saadud pikaajalisele kogemusele
tuginevast infost nii reisijaid teenindava kui sadamat teenindava transpordi
parkimiskohade vajaduse kohta. A-reisiterminali võib lugeda liiklussõlmeks ning
parkimiskohtade kavandamisel on arvestatud sadama töötajate ja reisijate vajadustega,
busside (sh kruiisikaide juures olevate) ja taksode ootealaga, Kiss&Sail parklaga maa-
alusel korrusel.
Elektriautode juhtmetaristu kontrollarvutus
Pos
nr Ehitise otstarve
Norm. arvutus
alal, kus normi
rakendatakse
Normatiivne
juhtmetaristu
arv
Planeeringus
ettenähtud
juhtmetaristu
arv krundil
1 Sadamahooned 516:5=103,2 104 104
Planeeritud maa-alal kokku: 104 104
Elektriautode laadimistaristu vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Ehitusseadustiku
§651. Elektriauto laadimistaristu rajamise vajadus täpsustatakse ehitusprojektis
arvestades Ehitusseadustiku §651 ning reaalselt väljakujunenud vajadusele.
Jalgrataste parkimiskohtade kontrollarvutus
Pos
nr Ehitise otstarve
Norm. arvutus
alal, kus normi
rakendatakse
Normatiivne
parkimis-
kohtade arv
Planeeringus
ettenähtud
parkimiskohtade
arv krundil
1 Sadamahooned norm puudub - 83
3 Tänavarajatised norm puudub - 17
Planeeritud maa-alal kokku: - 100
Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Tallinna
Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna
rattastrateegia 2018-2028.
Rattastrateegia kohaselt on lubatud esialgu alale planeerida vähem jalgratta
parkimiskohti ning jätta võimalus vajadusel kohti juurde luua. Jalgrataste pikaajaline
parkimine on ettenähtud terminalikompleksi. Lühiajalised parkimiskohad on ettenähtud
hoonete sissepääsude lähedusse tänava tasandile. Rattaparklate asukoht ja arv
täpsustatakse ehitusprojektis.
Vanasadama trammi maastikukujunduse projekti realiseerimisel rajatakse 17 jalgrataste
parkimiskohta A-terminali esisele väljakule (pos 3).
Rendirataste laenutuspunktid asuvad praegu Kruiisiterminali juurdepääsu lähedal ning
A-reisiterminali ees. A-reisiterminali ala väljaehitamise käigus rajatakse rendipunkt
terminalihoone lähistele.
4.3 Tehnovõrkude planeerimise põhimõtted
Säilitatavad, likvideeritavad ja planeeritud tehnovõrgud on kajastatud joonisel
DP-3 Tehnovõrkude koondplaan. Tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ning
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
13 / 46
täpsustatakse ehitusprojektis tehnovõrkude valdajate tehniliste tingimuste alusel.
Tehnovõrkudest põhjustatud kitsendused on kajastatud joonisel DP-2 Põhijoonis ja
DP-3 Tehnovõrkude koondplaan.
Haljastuse täpne paiknemine ning istutamiseks kasutatavad meetmed tehnovõrkude
läheduses täpsustatakse ehitusprojekti koostamise käigus, kui on paika pandud täpsed
tehnovõrkude asukohad.
Kõigi Vanasadama ala detailplaneeringute tehnovõrkude koondskeem on planeeringu
lisa 8.3 Vanasadama ala detailplaneeringute tehnovõrgud.
Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist, tuleb võimaluse korral
eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures ulatuses ning kinnisasja
koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe kaitsevööndiga ehitise
kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise. (EhS § 70 lg 6)
Planeeringuala ehitusõiguse rakendamiseks vajalike tehnovõrkude projekteerimisel ja
ehitamisel tuleb lähtuda kehtivatest (linna) õigusaktidest, võrguettevõtete ja vee-
ettevõtja tehnovõrkude arendamise kavadest.
Tingimused ehitusprojekti koostamiseks on määratud punktis 6.8.4 Nõuded
ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks tehnovõrkude osas.
4.3.1 Veevarustus ja kanalisatsioon
Lahendus on koostatud vastavalt AKTSIASELTSi TALLINNA VESI 13.12.2022 tehnilistele
tingimustele nr PR/2272194-1 ja aktsiaseltsi TALLINNA SADAM 16.03.2023 tehnilistele
tingimustele nr 2-2/95-17.
Planeerimisel on arvestatud järgmiste juhendmaterjalidega:
• Eesti standard EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;
• Eesti standard EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;
• Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,
kasutamise, korrahoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“;
• Eesti standard EVS 843: 2016 Linnatänavad;
• Tallinna sademevee strateegia aastani 2030;
• Tallinna linna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2034.
Lahenduses on arvestatud Logi tänava poolse juurdepääsuga maa-alusesse parklasse.
Veevarustus
Olemasolev olukord
Olemasolevad ühisveevärgi torustikud on Sadama tänaval paiknev De160 mm ja
DN250 mm veetoru, Logi tänaval De250/315 mm ja De160 mm veetoru.
Piirkonnas on normaalolukorras vabarõhk 410 kPa, tulekahju olukorras 100 kPA.
Logi tn 6 krundil maastikuelemendi juures (pos 2) ja A-reisiterminali hoones paiknevad
olemasolevad avalikud joogiveevõtukohad.
Planeeritud veevarustuse üldpõhimõtted
A-terminali hoonete ja sadama kaide veevarustuseks kasutatakse Sadama tänava
De250 mm ja Logi tänava/A-terminali De315 mm veetorusid.
Arvutuslik majandus-joogivee vooluhulk pos 1 hoonetele q=2,5 l/s; q=9,0 m3/d.
Pos 2 veevarustus on planeeritud aktsiaseltsile TALLINNA SADAM kuuluvast veetorust
peale pos 1 veemõõdusõlme.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
14 / 46
Planeeringuala majandus-joogivee vooluhulk täpsustatakse ehitusprojektide koostamisel.
Liitumispunktiks ühisveevarustusega on sulgarmatuur, mis paikneb kuni 1 m kaugusel
kinnistu piirist.
Logi tänaval teistele planeeritavatele kommunikatsioonidele ette jääv veetoru De315 mm
planeeritakse ringi Logi tänava teisele poolele.
Avalikud joogiveevõtukohad jäävad Kruiisiterminaali promenaadi lähedusse ning nähakse
ette ka A-terminali kompleksi. Asukohad täpsustuvad ehitusprojektis.
Tuletõrjeveevarustus
Hoonete veevajadus ehitiseväliseks tulekustutuseks on 30 l/s 3 tunni jooksul.
Väline tulekustutusvesi võetakse Sadama ja Logi tänaval olemasolevatest ja planeeritud
veevõtukohtadest.
Planeeritud kinnistute välis- ning sisetulekustutusvee vajadus täpsustub ja lahendatakse
ehitusprojektis. Vajalik täiendav kruntide tulekustutusvesi, mis ületab ühisveetorustikust
saadavat vooluhulka, tuleb tagada krundisiseste mahutite baasil.
Kanalisatsioon
Olemasolev olukord
Piirkonna kanalisatsioonisüsteem töötab lahkvoolsena.
Planeeringuala reovee kanaliseerimise eelvooluks on aktsiaseltsile TALLINNA SADAM
kuuluv De800 reovee kanalisatsioonitoru.
Planeeritud reovee kanalisatsioon
Hoonete arvutuslik vooluhulk pos 1 q=5,3 l/s; q=9,0 m3/d.
Laevadelt kogutava ja kanalisatsiooni suunatava reovee eeldatav vooluhulk on
2000 m3/h.
A-terminali hoonete ja sadama kaide reoveekanalisatsiooni eelvooluks kasutatakse
A-terminali De600 ja Logi tänava De400 reovee kanalisatsioonitorusid, mis kuuluvad
aktsiaseltsile TALLINNA SADAM.
Pos 1 ja pos 2 liitumispunktiks sadama kanalisatsiooniga on olemasolev kaev De800 mm
kollektoril ja planeeritud vaatluskaev Sadama ja Logi tänava ristmikul.
Reovee arvutusäravool täpsustatakse edasisel projekteerimisel.
Planeeritud sademevee kanalisatsioon
Tallinna Linnavolikogu määruse nr 18 Lisa 1 „Tallinna sademevee strateegia aastani
2030“ järgi on ettenähtud sademevesi käidelda maksimaalses ulatuses planeeringuala
piires, kasutades looduslähedasi sademevee kogumise ja puhverdamise süsteeme,
näiteks uued haljasalad, kuhu ei ole kavandatud maa-aluseid korruseid, rohekatused,
sademevee kogumine ja kasutamine kohapeal, sademevett läbilaskvad katendid,
vihmapeenrad, immutusalad jne. Täpsemad lahendused selguvad ehitusprojekti
koostamise käigus.
Pos 1 kinnistu sademeveed juhitakse sadama territooriumil merre kasutades
olemasolevaid merrelaske.
Pos 2 kinnistu sademeveed juhitakse sadama territooriumilt merre, kasutades
olemasolevaid merrelaske ja/või nähakse otse merre juhtimise võimalus ette
vertikaalplaneeringus.
Pos 3 kinnistu sademeveed juhitakse Logi tänava olemasolevasse sademevee
kanalisatsioonitorusse.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
15 / 46
Pos 4 kinnistu sademeveed juhitakse sadama territooriumil merre kasutades
olemasolevaid merrelaske.
Pos 5 kinnistu vertikaalplaneeringus nähakse ette sademevee juhtimine katendilt otse
merre.
Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad vastama
Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 “Nõuded reovee puhastamise ning heit-,
sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele
vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused” (Lisa 1
“Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).
Katuse sademevee arvutamisel on kasutatud korduvusperioodi 5a 15 min, arvutuslik
intensiivsus 195 l/s /ha.
Planeeringuala sademevee vooluhulkade bilanss:
Ala
(pos nr)
Planeeritud
kõvakattega pindala, m2
Haljas- katuse pindala
m2
EVS 848:2021, korduvus 5a, 15 min, arvutuslik intensiivsus q=195 L/(sek*ha)
Katus Asfalt
Katus, arvutuslik vooluhulk
l/s
Asfalt, arvutuslik vooluhulk
l/s
Haljas- katus,
arvutuslik vooluhulk
l/s
Kokku, arvutuslik vooluhulk
l/s
Lubatud vooluhulk
l/s
Haljastus
m2
1 70000 44334 0 1364 691 0,0 2055 2055 0
2 0 1860 2853 0 29 22,3 51,3 51,3 0
3 0 6070 0 0 94,7 0 94,7 94,7 2500
4 0 4521 0 0 22,2 0 22,2 22,2 1225
5 0 1425 0 0 3,6 23,2 26,8 10 702
Kokku: 2250
Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (ÜVK) torustike maht
Veevarustus
PE plasttoru De250 mm PN10 63 m
4.3.2 Elektrivarustus
Detailplaneeringu elektrivarustuse osa lahenduse aluseks on aktsiaseltsi TALINNA SADAM
16.03.2023 välja antud tehnilised tingimused nr 2-2/108-13 ja Elering ASi lähteülesanne.
Elektrikoormuste tabel
Pos
nr Nimetus
Arvutuslik elektrikoormus, Pa/Ia (kW/A) Planeeritud liitumine
Planeeritud
trafoalajaama
nr 1 baasil
(AS Tallinna
Sadam)
Planeeritud
trafoalajaama
nr 2 baasil
(AS Tallinna
Sadam)
Planeeritud
trafoalajaama
nr 3 baasil
(AS Tallinna
Sadam)
1
Äri- ja
tootmis-
hooned
2000 /3300 2000 /3300 2000 /3300
Alajaama 0,4 kV
jaotusseadmes
2 Soojus-
pumbajaam
Soojuspumbajaama tarbimisvõimsus (võrguühenduse
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
16 / 46
läbilaskevõime) on
elektriliitumislepingu järgi 50 MVA
Planeeritud ala
tarbijad kokku
alajaamade
kaupa (koos
eriaegsusega)
2000 /3300 2000 /3300 2000 /3300
Planeeritud ala
tarbijad kokku
(koos
eriaegsusega)
5800 /9000
Detailplaneeringu ala aktsiaseltsi TALLINNA SADAM tarbijate elektrivarustus on
ettenähtud kolme uue hoonesisese alajaama baasil (10/0.4 kV trafod kuni 2x1600 kVA).
10/0,4 kV jaotusalajaamade elektrivarustus on ettenähtud pos 1 hoonestusalale
planeeritud 110/10 kV alajaamast.
Vastavalt lähteülesandele on planeeritud 110 kV kaablikoridor alates Kalaranna ja
Kalasadama tänavate ristmikust, kus toimub sisselõige olemasolevasse Elering ASile
kuuluvasse 110 kV kaabelliini kuni uue 110/10 kV alajaamani. Täpsem kaablitrassi
asukoht lahendatakse ehitusprojektis.
Hoonesisese 10/0,4 kV alajaama seadmete ruumid peavad vastama ELV nõuetele P387
(Nõuded alajaamaruumile ehitises, vers 1) ja need tuleb üle anda aktsiaseltsile TALLINNA
SADAM tasuta kasutamise/ teenindamise õigusega. Alajaama trafo- ja jaotlaruumide
uksed peavad avanema tänavale/parkla korrusele ning alajaama ruumide kohal ei tohi
paikneda eluruume.
Planeeritud alajaamadeni peab olema tagatud vaba juurdepääs, sh ka raske veo- ja
tõstetehnikaga tagamaks võimalust teostada alajaama seadmete hooldustöid ning
vajadusel ka seadmete vahetust.
Vastavalt tehnilistele tingimustele näeb lahendus ette uue kaablikanalisatsiooni rajamise
alates uuest Sadama 110/10 kV alajaamast kuni kaini nr 21. Planeeritud
kaablikanalisatsioon on ettenähtud siduda trammitee ehitatava kaablikanalisatsiooniga.
Kesk- ja madalpinge toitevõrgud ehitatakse kaabelliinidena. Lahendus on põhimõtteline.
Planeeritud alajaamade asukohad täpsustatakse ehitusprojektide mahus (arvestades
objekti arhitektuuriga). Konkreetsete objektide elektrivarustuse ehitusprojekti
koostamine (ka 10/0,4 kV alajaamade projekteerimine) toimub võrguvaldajalt taotletud
tehniliste tingimuste alusel.
Planeeritud soojuspumbajaam ühendatakse 10 kV võrguga aktsiaseltsi TALLINNA SADAM
kinnistule (pos 1) kavandatud 110/10 kV alajaamas. Antud 110/10 kV alajaama
paigaldatakse 63 MVA trafo (110/10 kV). Soojuspumbajaama liitumispunkt on ettenähtud
10 kV jaotusseadmes. Liitumisvõimsus on 50 MVA.
Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb võrguvaldajale
esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu.
4.3.3 Välisvalgustus
Välisvalgustuse lahendus täpsustatakse ehitusprojekti koostamisel juhindudes
energiasäästu ja valgusreostuse vältimise põhimõtetest.
Tänavavalgustus
Avalikult kasutatavate tänavamaade tänavavalgustuse lahenduse aluseks on Enefit AS
(endine Enefit Connect OÜ) 15.02.2023 välja antud tehnilised tingimused nr 22.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
17 / 46
Elektrivarustus on ettenähtud Vanasadama põhjaosa detailplaneeringu mahus
lahendatava tänavavalgustuse kaablivõrgu baasil (K-Projekt Aktsiaseltsi töö nr 18105).
Tänavalõikude valgustuseks on ettenähtud LED-lampidega välisvalgustid. Valgustite
värvsustemperatuur peab olema 3000 K, ülekäiguradadel min 5000 K. Tänavavalgustite
kaitseaste peab olema vähemalt IP66, vandaalikindlus vastavalt valgusti
paigalduskõrgusele: 6 meetrit ja kõrgem - IK07 ja kuni 6 meetrit - IK08.
Valgustid paigaldatakse koonilistele terasmastidele. Välisvalgustuse mastid peavad
piirkonnas olema RAL7016 värvi. Tänavavalgustuse toiteliinid ehitatakse kaabelliinidena.
Kõik tänavavalgustid peavad olema eelhämardatud vastavalt Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalameti väljastatud hämardamisgraafikule.
Tänavavalgustuse kaabelliinide ehituse maht
AXPK 4x35 kaabliga plasttorus ca 340 m
Tänavavalgustuse lahendus ning ehitusmahud täpsustuvad ehitusprojektis.
Tänavalgustuste rajatised antakse Tallinna linnale üle peale avalikult kasutatavate alade
väljaehitamist.
4.3.4 Sidevarustus
Objekti sidevarustuse planeerimisel on aluseks võetud Telia Eesti ASi 05.07.2024
telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 38999196.
Planeeritud hoonete sidevarustus on ettenähtud lähtuvana varem projekteeritud
kaablikanalisatsioonist (ViaVelo Inseneribüroo OÜ töö nr 6442).
Uus kinnistusisene sidekanalisatsioon ehitatakse plasttorudest 100 mm läbimõõduga,
sidekanalisatsiooni hargnemistel kasutatakse r/b sidekaevusid.
Kaablitorude normide kohane paigaldussügavus sõidutee all on minimaalselt 1,0 m,
väljaspool sõiduteed 0,7 m maapinnast.
Sidekaablite maht ja sidekaablite paigaldamine juurdepääsuvõrgu osas lahendatakse
ehitusprojekti mahus. Sidevarustuse ehitusprojekti koostamine toimub võrguvaldajalt
taotletud tehniliste tingimuste alusel.
4.3.5 Soojusvarustus
Planeeritud ala soojusvarustus lahendatakse kaugkütte ja/või merevee soojuse
akumuleerimisel. Kõigile kruntidele on ettenähtud liitumispunkt kaugküttevõrguga.
Ehitusprojektis täpsustatakse kütteliigi valikut.
Soojusvarustuse lõplik lahendus ja kütteliigi valik selgub pärast hoonete soojakoormuste
täpsustamist ehitusprojekti koostamisel, vastavalt sel ajal kehtivatele
energiatõhususnõuetele. Soojusvarustuse lahendamisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu
direktiividest, riigi energiakasutuse strateegiast ja Tallinn 2035 arengustrateegiast.
Kaugküte
Planeeritud ala jääb vastavalt Tallinna Linnavolikogu 18.05.2017 määrusele nr 9
„Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise
tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja
arenduskohustus” kaugküttepiirkonda.
Soojusvarustuse lahenduse aluseks on ASi Utilitas Tallinn 21.04.2023 tehnilised
tingimused nr 23TT-02070.
AS Utilitas Tallinn kavandab sadama territooriumile (aktsiaseltsi TALLINNA SADAM
kinnistule Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25) soojuspumpla (edaspidi ka pumpla), mis
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
18 / 46
võimaldab toota merevee soojusest soojus- ja jahutusenergiat, asendades
energiaallikana maagaasi. Torustikud soojuspumpla ühendamiseks Tallinna linna
soojussüsteemiga projekteeritakse eraldi projektis (HeatConsult OÜ töö nr 23007).
Planeeritud kruntide ühenduskohaks kaugküttevõrguga on perspektiivne DN800
küttetorustik Logi tänava piirkonnas.
Planeeringuala soojusvarustuse koostamisel on arvesse võetud K-Projekt Aktsiaseltsi töö
nr 18105 „Vanasadama põhjaosa detailplaneering“.
Krundile pos 1 on kavandatud kaks liitumispunkti, mis asuvad krundi sees.
Planeeritud ala soojuskoormus on 5,9 MW.
Põhimõttelised soojusvarustuse tehnilised näitajad:
1. Soojuskoormuse ühendusskeem - sõltumatu.
2. Soojuskandja parameetrid:
- maksimaalne rõhk soojusvõrgus katsetuste ajal 1,6 MPa;
- maksimaalne temperatuur torumaterjali valikul: 130 C, tegelik soojuskandja
töötemperatuur pealevoolutorustikus kuni 100 °C.
Planeeritava torustiku koormused ja läbimõõdud ning täpne kulgemine täpsustatakse
ehitusprojekti staadiumis vastavalt väljakujunenud olukorrale ja reaalselt rajatavatele
mahtudele. Kui parameetrid võimaldavad, kaaluda torude paigaldamist olemasolevatesse
hülssidesse trammitee all.
Kuna detailplaneeringu staadiumis on teadmata soojussõlmede asukohad, täpsustada
hoone soojuse ühendustorustiku asukoht ehitusprojektis.
Kasutusest väljajääv soojustorustik on ettenähtud likvideerida.
4.3.6 Jahutusvarustus
Planeeritud ala jahutusvarustus lahendatakse kaugjahutuse ja/või merevee soojuse
akumuleerimisel.
Juhuks, kui ehitusprojektis jäädakse kaugjahutuselahenduse juurde, on igale
moodustatud krundile ettenähtud eraldi liitumispunkt kaugjahutusetoruga.
Jahutusvarustuse lõplik lahendus selgub pärast projekteeritavate hoonete
jahutusekoormuste täpsustamist ehitusprojekti koostamisel.
Jahutuslahendus peab võimaldama tagada hoone energiatõhususe miinimumnõuete
täitmise. Jahutuse lahendus peab olema kooskõlas Euroopa Liidu direktiivides, Eesti
Vabariigi energiamajanduse arengukavas ja Tallinn 2035 arengustrateegias kirjeldatud
põhimõtete ja nõuetega.
Kaugjahutus
Kaugjahutuse planeerimisel on aluseks võetud AS-i Utilitas Tallinn 21.04.2023 tehnilised
tingimused nr 23TT-08033.
AS Utilitas Tallinn kavandab sadama territooriumile (aktsiaselts TALLINNA SADAM
kinnistule Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25) soojuspumpla (edaspidi ka pumpla), mis
võimaldab toota merevee soojusest soojus- ja jahutusenergiat, asendades
energiaallikana maagaasi. Torustikud soojuspumpla ühendamiseks Tallinna linna
jahutussüsteemiga projekteeritakse eraldi projektis (HeatConsult OÜ töö nr 23007).
Planeeritud kruntide ühenduskohaks kaugjahutusvõrguga on perspektiivne DN1000
jahutustorustik Logi tänava piirkonnas.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
19 / 46
Planeeringuala soojusvarustuse koostamisel on arvesse võetud K-Projekt Aktsiaseltsi töö
nr 18105 „Vanasadama põhjaosa detailplaneering“.
Krundile pos 1 on kavandatud kaks liitumuspunkti, mis asuvad krundi sees.
Planeeritud ala jahutuskoormus on 5,9 MW.
Põhimõttelised jahutusvarustuse tehnilised näitajad:
1. Jahutuskoormuse ühendusskeem - sõltumatu.
2. Jahutuskandja parameetrid:
- maksimaalne rõhk jahutusvõrgus katsetuste ajal on 1,6 Mpa;
- arvutuslik temperatuuride vahemik 6-16 °C.
3. Ühendatav arvutuslik jahutuskoormus määratakse projekteerimise käigus.
Kuna detailplaneeringu staadiumis on teadmata tehnoruumide asukohad, täpsustada
hoone jahutuse ühendustorustiku asukoht ehitusprojektis.
4.3.7 Gaasivarustus
Gaasivarustuse planeerimisel on aluseks võetud AS-i Gaasivõrk 27.01.2023 tehnilised
tingimused nr 3-5/18-23.
Planeeringuala läbib (Logi - Sadama tänava piirkonnas) AS-le Gaasivõrk kuuluv
B-kategooria gaasitorustik ST 159x5 mm (Kopli-Põhja B3, EHR kood: 220591697; MOP
3,0 bar).
Detailplaneeringu joonistele kantud HeatConsult OÜ projekteeritava soojus- ja
kaugjahutustorustiku (töö nr 23007) asukohavaliku tõttu, on vajalik gaasitoru ümber
tõsta uude asukohta. Joonistele on kantud HeatConsult OÜ poolt projekteeritud gaasitoru
uus asukoht.
Sadama tänavale on planeeritud gaasitorustik ühenduspunktist Sadama - Logi tänava
ristmikul B-kategooria d159 gaasitorustikust kuni planeeringuala piirini. Planeeritud
gaasitorustikust on kavandatud Admiraliteedi basseini ümbruse detailplaneeringu
(DP043610) ala kruntide gaasivarustus.
Koostatavas detailplaneeringus kavandatud kruntidele gaasivarustust kavandatud ei ole.
4.3.8 Alternatiivsed energiaallikad
Lisaks tavapärastele energiaallikatele on võimalik soojuse ja elektri tootmiseks kasutada
ka alternatiivseid energiaallikaid. Näiteks Kruiisiterminali kütte- ja jahutussüsteem on
üles ehitatud merevee soojuse akumuleerimisele ning katusele on elektri tootmiseks
paigaldatud päikesepaneelid.
Uute hoonete lokaalseks elektrivarustuseks ja/või tootmiseks on võimalik kasutada
päikesepaneele. Tiheasustusalal on võimalik paneele integreerida nii hoonestusega kui ka
paigaldada eraldiseisvana. Mõlema lahenduse puhul on oluline, et paneelid sobiksid
visuaalselt linnaruumi.
Soojusvarustust ning jahutust võib lahendada ka muude taastuvatest energiaallikatest
muundatud energia kandjate baasil, nt päikeseenergia, energiavaiad või merevee
soojuse akumuleerimine jms.
4.3.9 Soojuspumpla merre rajatav torustik
Soojuspumpla merre rajatav torustik lahendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Ameti (edaspidi TTJA) poolt hoonestusloa menetlemise käigus ning torustiku asukohta ei
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
20 / 46
lahendata A-reisiterminali ja kruiisiterminali ala detailplaneeringus. Samuti viiakse
torustiku mõjuga kaasnevad uuringud läbi hoonestusloa või hiljem väljastatavate
ehituslubade menetlemise käigus. Hoonestusloa taotlus ja sellega seotud dokumendid on
kättesaadavad TTJA dokumendiregistris registreerimise nr 16-7/22-18228. Hoonestusloa
käigus torustike kavandamisel on arvestatud kruiisikaide asukoha ning laevade
manööverdamise vajadustega, mistõttu kavandatakse torustik vähemalt 90 meetrit kaist
nr 24 maismaa suunas (Vööri tn).
5 KEHTIVAD JA PLANEERITUD KITSENDUSED
5.1 Kehtivad kitsendused
Kogu planeeritud ala jääb Tallinna Vanalinna muinsuskaitseala kaitsevööndisse, ala
hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus linna olulistest vaatepunktidest
ja vanalinnasuunalistelt tänavatelt (Vabariigi Valitsuse 20.05.2003 määrus nr 155
„Tallinna vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus”).
Kinnistu lõunaosa jääb muinsuskaitseala kaitsevööndiga liituvasse vaatesektorisse
Lauluväljaku ülemise värava juurest kiirtega Paksule Margareetale ja Kaarli kirikule.
Planeeritud ala jääb Läänemere ranna piiranguvööndisse, mille laius vastavalt
looduskaitseseaduse § 37 lg 1 p 1 on Läänemere rannal 200 meetrit.
Alal kehtib Läänemere ehituskeeluvöönd 50 m. Olemasolevate ehitistele ehituskeeld ei
laiene tulenevalt looduskaitseseaduse § 38 lg 5 punktidest 2, 3, 8.
Kaide veepoolne madalam osa jääb LKS1§35,37-39 järgi korduva üleujutusohuga alasse.
Planeeringuala jääb Tallinna linnapea 3. jaanuari 2017 käskkirjaga nr LSB-28/2
kinnitatud "Tallinna riskianalüüsi 2016" kohasele AKTSIASELTSi TALLINNA VESI
Järvevana tee 3 kinnistul asuva veepuhastusjaama kloorilao ohualale.
Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistu kohta on kinnistusraamatusse kantud järgnevad
kitsendused:
• tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus AKTSIASELTSI TALLINNA VESI kasuks
kinnistul paikneva tehnorajatise omamiseks, ehitamiseks, kasutamiseks,
remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks, arendamiseks kaitsevööndi ulatuses;
• 2 kannet isikliku kasutusõiguse tagamiseks aktsiaselts Tallinna Soojus kasuks
kaugküttevõrgu ja kaevude omamiseks, ehitamiseks, remontimiseks, hooldamiseks ja
kasutamiseks kasutusõiguse alal laiusega 3 meetrit mõlemale poole torustikke piirava
äärmise torustiku isolatsiooni välispinnast,
• tasuline isiklik kasutusõigus tähtajaga 53 aastat (kuni 2076.a) AS Utilitas Tallinn
kasuks tehnorajatise ehitamiseks ning omamiseks, hooldamiseks, remontimiseks,
asendamiseks, kasutamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil käitamiseks (pos 2).
• tähtajatu isiklik kasutusõigus Tallinna linn kasuks tee kasutamiseks, hooldamiseks ja
parendamiseks kasutusõiguse ala ulatuses (Logi tänava osa krundil pos 3).
• tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus Tallinna linna kasuks ehitatava trammitee
koos rööbasteede, kontaktliinide, kandepostide ja neile paigutatud
tänavavalgustusega, foorisüsteemidega ning trammipeatustega koos ootealade ja
ootekodadega ehitamiseks, omamiseks, asendamiseks, kasutusse andmiseks,
remontimiseks, korrashoidmiseks, majandamiseks, avaliku kasutuse tagamiseks ja
muul viisil ekspluateerimiseks (pos 3). Tähtaega hakatakse arvestama kui
Vanasadama trammitee ehitusprojekti alusel rajatud eelpool loetletud objektidele on
väljastatud kasutusluba.
• tasuta isiklik kasutusõigus tähtajaga 5 aastat Tallinna linna kasuks ehitatavate
jalgratta-, kõnni- ja sõiduteede, haljastuse koos väikevormidega (prügikastid, pingid,
istutuskastid jms) ning sademeveetorustike ja tänavavalgustuse kaablite koos
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
21 / 46
mastide ja valgustitega, ehitamiseks, omamiseks, asendamiseks, kasutusse
andmiseks, remontimiseks, korrashoidmiseks, majandamiseks, vajadusel
likvideerimiseks, taastamiseks, avaliku kasutamise tagamiseks ja muul viisil
ekspluateerimiseks (pos 3).
• tähtajatu isiklik kasutusõigus AKTSIASELTS TALLINNA VESI kasuks
kanalisatsioonitorustiku, omamiseks, kasutamiseks, remontimiseks, korrashoiuks,
hooldamiseks ja arendamiseks isikliku kasutusõiguse alal (Logi tänava osa krundil
pos 3).
Logi tn 6 kinnistu kohta on kinnistusraamatusse kantud järgnev kitsendus:
• tasuline isiklik kasutusõigus tähtajaga 53 aastat (kuni 2076.a) AS Utilitas Tallinn
kasuks tehnorajatise ehitamiseks ning omamiseks, hooldamiseks, remontimiseks,
asendamiseks, kasutamiseks ja kasutamiseks ning muul viisil käitamiseks (pos 2 ja
pos 4).
5.2 Planeeritud kitsendused
5.2.1 Ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
Detailplaneeringus on kavandatud krunt pos 1 sadamaehitiste ja veeliiklusrajatiste
tarbeks, sh on krundile juba rajatud kruiisiterminal koos avalikkusele ligipääsetava
promenaadiga ja promenaadi teenindavate ehitistega, samuti kavandatakse avalikult
kasutatavat promenaadi koos promenaadi teenindavate ehitistega Admiralisilla poolsesse
külge ning lisaks on kavas krundile pos 1 rajada kuni 12 meetri kõrgune maamärk, mille
täpne sihtotstarve selgub edasiste arenguplaanide käigus. Krundile pos 2 on kavandatud
merevee soojuspumpla. Kruntidele pos 3, pos 4 ja pos 5 on kavandatud avalikult
kasutatav promenaad koos promenaadi teenindavate ehitistega, mille täpne liik ja
asukoht selgub arhitektuurivõistluse tulemusel ehitusprojekti koostamise käigus.
Eelpool nimetatud kruntidele kavandatud ehitistele tulenevalt looduskaitseseaduse § 38
lg 5 punktidest 2, 3, 8 ehituskeeld ei laiene, kuid selguse huvides tehakse
detailplaneeringus ettepanek ehituskeeluvööndi vähendamiseks olemasoleva ning
kavandatud vee piirini merevee soojuspumpla (pos 2), promenaadi teenindavate rajatiste
(pos 1-5) ning maamärgi (pos 1) ehitamiseks.
5.2.2 Avaliku kasutuse ja isikliku kasutusõiguse vajadus
Lisaks juba kinnistusraamatusse kantud planeeringuala osale (vt seletuskiri p 5.1 ja
joonis lisa 5.1 Avalikuks kasutamiseks määratud alade skeem) määratakse avalikult
kasutatavaks pos 3, pos 4 ja pos 5 promenaadi ala ning tänavaruum, pos 1 ühenduse
ulatuses promenaadist Admiralisillani ning pos 2 promenaadiga kattuvas osas.
5.2.3 Juurdepääsuservituutide vajadus
Juurdepääsuks krundile on vajalik seada juurdepääsuservituut:
Pos 1
• juurdepääsuks pos 2 kinnistule igakordse omaniku kasuks, ala suurusega ca 3768 m2.
5.2.4 Allaehitusservituutide vajadus
Pos 3 allaehitusservituut pos 1 igakordse omaniku kasuks panduse ja maa-aluse
juurdepääsu ehitamiseks pos 1 maa-alusesse parklasse juurdepääsuks.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
22 / 46
5.2.5 Kavandatud kitsendused tehnovõrkude ehitamiseks ja kasutamiseks
Detailplaneeringus on tehtud ettepanekud krundi kasutamist kitsendavate servituutide
seadmiseks: servituudid on vaja seada olemasolevate tehnovõrkude kasutamise ja
hooldamise tagamiseks ning kavandatud tehnovõrkude paigaldamiseks ning
kasutamiseks.
Planeeritud kruntide tehnovõrkudega varustamiseks kavandatud tehnovõrkude jaoks on
vaja seada servituudid:
Pos 1:
• Planeeritud hoonesisesed alajaamad, alajaama seadmete paigaldamiseks vajaliku
ruumi (ca 70 m2) ja kaitsevööndi (2 m välimisest seadmest või välisseinast) ulatuses;
• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
krundi pos 2 kasuks;
• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustikud, teljest 2,5 m mõlemale poole, krundi
pos 2 kasuks.
Pos 3:
• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud sidetrassid, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud kaugkütte torustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud kaugjahutuse torustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud vee- ja kanalisatsioonitorustik, teljest 2,5 m mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud tänavavalgustus, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale
poole, võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud gaasitorustik, 1 m mõlemal pool torustikku, võrguvaldaja kasuks.
Pos 4:
• Planeeritud tänavavalgustuse koridor, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud kaugkütte- ja jahutuse torustik, 2 m isolatsiooni välispinnast mõlemale
poole, võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud elektrikaablid, koridor laiusega 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole,
võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud sidetrassid, 1 m välisseinast mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
• Planeeritud veetorustik, teljest 2 m mõlemale poole, võrguvaldaja kasuks;
• Perspektiivne kaugkütte- ja jahutuse torustik, 3 m isolatsiooni välispinnast mõlemale
poole, võrguvaldaja kasuks.
Sadama tänav T1 kinnistu:
• planeeritud elektrikaablid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja
kasuks;
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
23 / 46
• Perspektiivne kaugkütte- ja jahutuse torustik, 3 m isolatsiooni välispinnast mõlemale
poole, võrguvaldaja kasuks.
Logi tänav 2 kinnistu:
• Planeeritud elektrikaablid, 1 m äärmistest kaablitest mõlemale poole, võrguvaldaja
kasuks.
6 NÕUDED EHITUSPROJEKTI KOOSTAMISEKS JA
EHITAMISEKS
Tallinna linnal on õigus tunnistada detailplaneering kehtetuks või keelduda
detailplaneeringualal uute ehituslubade andmisest, kui detailplaneeringust huvitatud isik
ei ole Tallinna linna ja huvitatud isiku vahel planeerimisseaduse § 131 lõike 2 alusel
sõlmitud halduslepinguga võetud kohustusi lepingus määratud tähtajaks täitnud.
Nimetatud tingimus kehtib ka isikute suhtes, kes omandavad detailplaneeringu alal asuva
kinnisasja pärast detailplaneeringu kehtestamist.
6.1 Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded
Krundile pos 1 kavandatud Vanasadama uue A-reisterminali ja aktsiaseltsi TALLINN
SADAM uue administratiivhoone ning parkimismaja hoonekompleksi ning sellega
piirnevale avaliku linnaruumi jaoks parima lahenduse leidmiseks korraldati 2023. aastal
arhitektuurikonkurss, mille tingimused sisaldasid olulisi arhitektuurinõudeid:
• Hoonekompleksi ja sellega külgneva linnaruumi lahendus peab olema esinduslik,
terviklikult projekteeritud ning vastama kõigile nüüdisaegsetele linnaruumilistele
nõuetele.
• Hoonestus peab vastama muinsuskaitse eritingimustele.
• Hoonekompleksi esimesele korrusele projekteerida linnaruumi avanevad
teenindusruumid.
• A-terminali hoonega integreerida 360° vaadet tagav laevaliikluse juhtimiskeskus.
• Välisarhitektuuri kavandamisel näha ette võimalus päikesepaneelide paigaldamiseks.
• Tehnopaigaldised lahendada eelistatult hoone mahus.
• Fassaadikattematerjalidena on eelistatud ajas püsivad, esinduslikud ning kergesti
puhastatavad materjalid.
• Maa-alustesse parklatesse viivad pandused kavandada hoone mahtu.
• Maa-alustesse parklatesse viivad pandused, mis ei ole hoone mahus kujundada
maastikuarhitektuurseid võtteid kasutades esteetiliselt varjestatuna.
• Hoonemahtude liigendamisel ja piirdetarindite planeerimisel arvestada
energiatõhususe nõuetega.
• Loodemuuli tippu võib projekteerida ehitise või rajatise, mis markeerib mahuliselt ära
seal ajalooliselt asunud udukellatorni hoone ja märgutule. Gabariitidelt peavad need
ehitised jääma 1939.aastal rajatud hoonete/rajatiste mõõtudesse
(5-korruselise udutorni kõrgus ca 13 m, kui arvestada, et esimene korrus on 2,5 m
kõrge; märgutuli ca poole lühem ehk 6,5 m).
• Hoonestuse maksimaalne lubatud kõrgus koos kõikide tehnoseadmetega on 20 m, v.a
laevaliikluse juhtimiskeskus, galeriid, rambid ja sadamat teenindavad rajatised.
• Laevaliikluse juhtimiskeskuse kõrgus on lubatud kuni 39 m, juhul kui tegu on
arhitektuurselt silmapaistva lahendusega. Laevaliikluse juhtimiskeskuse
projekteerimisele eelnevalt teha vaadeldavuse analüüs vaatesektoritest, et valida
parim võimalik asukoht vanalinna silueti ja kirikute vaadeldavuse koha pealt.
• Vastavalt muinsuskaitse eritingimustele on Sadama tn 25 hoone
arhitektuuriajalooliselt väärtuslik teise maailmasõja eelsest ajast säilinud mahus.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
24 / 46
Hoone peab säilima linnaruumis eraldiseisva ja esindusliku hoonena. Hoonele on
lubatud lisada arhitektuurselt sobivaid uusi juurdeehitusi ja /või galeriiühendusi
maksimaalselt kahele fassaadile. Hoone ida- ehk peafassaad peab jääma
juurdeehitustest vabaks.
• Hoonestuse arhitektuurselt sobilikel pindadel kasutada võimalusel vertikaalhaljastust
(ronitaimi).
• Hoone fassaadilahenduses mitte kasutada suuri klaasipindu või kasutada lahendusi,
mis muudavad klaasi lindudele nähtavaks.
• Planeeritavatesse hoonetesse projekteerida varjend arvestades ehitusprojekti
koostamise ajal varjenditele esitatavate nõuetega.
Muinsuskaitse eritingimustest tulenev nõue kruntimiseks:
• Kinnistute Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 ja Logi tn 6 osad jagatakse mitmeks
krundiks vastavalt vajadusele ning uute kruntide piiride määramisel arvestatakse
arhitektuuriajalooliselt väärtuslike hoonetega.
6.2 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded
• Mereküttega seoses vajaliku soojuspumpla jt seotud tehnoseadmete projekteerimisel
kruiisiterminali esise nõlva sisse tuleb maapealne lahendus töötada välja koostöös
kruiisiterminali arhitektuurse lahenduse autoriga või autori heakskiidul. Soojuspumpla
peab jääma peamistest vaadeldavatest suundadest üleni varjatuks.
• Kõik tervikliku ruumina käsitletavale alale projekteeritavad rajatised kujundada ühtse
stiili ja vormikeelega.
• Projekteerida jalgrataste parkimis- ja hoiukohad vastavalt Tallinna rattastrateegiale
2018-2028.
• Lühiajalised jalgrataste parkimiskohad näha ette tänavatasandile või teise mugavalt
ligipääsetavasse asukohta. Tänavatasandile kavandatavad jalgrataste parkimiskohad
ei tohi asetseda vabas liikumisruumis jalg- ja jalgrattateedel.
• Lühiajaliseks peatumiseks mõeldud rattaparklad, mille rattahoidjad peavad olema
raamist kinnitamisega, projekteerida sissepääsude lähedale soovitatavalt osaliselt
katuse alla.
• Ehitusprojektis näha ette rattarendi süsteemi asukohad ning terminali juurde valvega
rattahoiu parkla reisijatele.
• Hoone välisuste lähedusse ning haljasaladele projekteerida prügikastid.
• Piirdeaedu üldjuhul mitte rajada, v.a sadama kinnist territooriumi avalikust alast
eraldav piire, mis peab vastama rahvusvahelistele turvanõuetele (ISPS). Lisaks võib
ohutuse tagamiseks piirdeaiaga piirata tehnorajatisi (nt krundile pos 1 kavandatud
alajaam).
• Logi tn 6 kinnistul asuv ankur on arhitektuuriajalooliselt väärtuslik. Ankur tuleb
säilitada ja restaureerida. Ankru asukohta võib muuta, kuid seda tuleb eksponeerida
avalikus ruumis.
• Logi tn 6 kinnistul asuv suurtükk on arhitektuuriajalooliselt väärtuslik. Suurtükk tuleb
säilitada ja restaureerida. Suurtüki asukohta võib muuta, kuid seda tuleb
eksponeerida avalikus ruumis.
Promenaadi kujundustingimused kogu Vanasadama ala ulatuses:
• avaliku ruumi loomisel kasutada kõrgeima kvaliteediga disaini ja materjale
(nt looduskivi, graniit või basaltsillutis, mida saab täiendada monteeritud betooni,
monoliitbetooni, puidu ning erinevate tekstuuride ja värvusega kruusaga).
• promenaadi katendiks kasutada eristuvat sillutist (pidulikum katend kui tavaline
tänavakivi);
• tagada kvaliteetne haljasalade maastikukujundus, pakkudes maastikukujunduse
tekstuure, tihedusi ja värve, kasutades igal võimalusel kohalikke taimeliike;
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
25 / 46
• taimestiku valikul rõhutada taimeliikide mitmekesisust, tekstuuri, värvust ja kihilisi
maastikke, kasutada kohalikke puuliike, näiteks muuhulgas harilikku pärna;
• promenaadile kavandatud haljasalad liigendada promenaadiga külgneva
hoonestusega;
• kitsama haljasriba korral tagada puudele piisavat kasvupinnast, laiendades
kasvuruumi kõnnitee alla;
• liiklejate ohutuse tagamiseks eraldada rattaga liikujat ja jalakäijat haljasaladega
kujundades neid puuridade või puuridade koos madalhaljastusega;
• suurematesse liikumisteede ristumiskohtadesse lisada maamärke ja infotahvleid;
• ajaloolised basseini-sildade-kaide nimed eksponeerida linnaruumis tekstiliselt
sillutisel, tänavamööblil või infotahvlil;
• ristmike kujundamisel arvestada universaalse disainiga;
• paigaldada linnamööblit ja prügikaste (nt pingid puhkamiseks);
• materjalide ja taimede valikul arvestada, et kasutusel oleksid vastupidavad, lihtsasti
hooldatavad, mereäärsetesse oludesse (näiteks soolsus, tuuled, kõrge õhusaaste jms)
sobivad ning iga ilmastikuoluga suurele rahvamassile ohutud materjalid.
6.3 Haljastuse projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded
Ehitusprojekti koosseisus tuleb esitada terviklik väliruumi lahendus, sh uushaljastuse
lahendus, mille koostamisse tuleb kaasata maastikuarhitekti tase 7 kutsetunnistust omav
maastikuarhitekt.
• Olemasoleva haljastuse säilitamiseks, hooldamiseks ja täiendamiseks juhinduda
kehtivatest dokumentidest (EVS 939 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -
põõsaste istikute kvaliteedinõuded“).
• Avaliku linnaruumi, sh promenaadi mahtu kavandada haljastuslahendus, mille puhul
tuleb nii kontseptsiooni kui taimmaterjali valikul lähtuda põhimõtetest:
- Sobivus Eesti kliimasse, vastupidavus linnakeskkonnas ning arvestama peab
merelise ala eripäradega (tuul, soolsus, kõrge õhusaaste);
- Eelistatud on taimed, mis juba istutamise hetkel omavad linnaruumis tajutavat
suurust;
- Haljastus peab olema võimalikult hooldusvaba ning pakkuma silmailu nii suvel kui
talvel.
• Avalikele aladele tehtavad istutustööd peavad vastama standardile EVS 843
„Linnatänavad”, EVS 939 „Puittaimed haljastuses. Osa 2: Ilupuude ja -põõsaste
istikute kvaliteedinõuded“ ning Tallinna Linnavalitsuse 28.09.2011 määrusele nr 112
„Avalikule alale puude istutamise kord“.
• Krundile pos 1 projekteerida vähemalt 5% haljastust (sinna hulka ei arvestata
sadamategevuseks vajaliku rahvusvahelisele turvakoodeksile (ISPS) vastava
juurdepääsupiirangutega alaga).
• Promenaadile kavandada haljasalad liigendatult promenaadiga külgneva
hoonestusega. Kitsama haljasriba korral tagada puudele piisavat kasvupinnast,
laiendades kasvuruumi kõnnitee alla.
• Liiklejate ohutuse tagamiseks on soovitav rattatee ja jalakäijate ala eraldada
üksteisest haljasaladega kujundades neid puuridadena või puuridadena koos
madalhaljastusega.
• Elustiku rikastamiseks on soovitav kasutada kodumaiseid taimeliike, mille viljadest
või õitest erinevad loomaliigid toituvad: pihlakas, pooppuu, pärn, vaher, kukerpuu,
sirel, sõstar, vaarikas, aroonia, kirss, murel, kibuvits jms.
• Krundil pos 2 on ettenähtud haljasala osa, mis tuleb kujundada mitmerindelise
haljastusega alana, kus on vähemalt 1 m paksune mullakiht.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
26 / 46
• Planeeringualale projekteerida ca 10 400 m2 haljasalasid, mis tagab piisava
haljasalade suuruse lähtudes Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala
üldplaneeringu tingimustest.
• Haljasalade asukohad ning ulatused kruntidel selguvad ehitusprojektides.
Nõuded II klassi haljastuse ümberistutamiseks kruiisiterminali juures oleval
promenaadi alal:
• Uue istutuskoha ettevalmistamisel tuleb soovitavalt lähtuda Tallinna Linnavalitsuse
28.09.2011 määruses nr 112 „Avalikule alale puude istutamise kord“ toodud
nõuetest. Ümberistutamisel lisada istutusaugu põhja ja külgedele 40 cm paksune kiht
poollagunenud kompostmulda kiiremaks juurdumiseks.
• Töödega alustamisest teavitada Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit ning
eelnevalt teostada kasvutingimuste uuringud.
• Ümberistutamine peab toimuma kutsetunnistusega aedniku või arboristi
juhendamisel.
6.4 Liikluskorralduse alased nõuded
• Teed, parkimiskohad jm liiklusrajatised peavad vastama Eesti standardi EVS 843
„Linnatänavad“ nõuetele.
• Parklast väljasõitude ja kergliiklusteede ristumiskohtades tagada hea nähtavus ning
jalakäijate turvalisus.
• Töötajate rattaparkimiskohad projekteerida igapäevaselt mugavalt kasutatavana
hoonesse. Külastajate rattaparklad, mille rattahoidjad peavad olema raamist
kinnitamisega, kavandada sissepääsude lähedale.
• Maa-aluste rattahoiuruumide/parklate projekteerimisel peab rattaliikluse eraldama
maksimaalselt autoliiklusest.
• Projekteerida vaegnägijaid ja piiratud liikumisvõimega liiklejaid arvestav tänavaruum.
• Projekteerida kõnniteede katend jätkuvana ristumistel krundile või parklasse
sissesõiduga.
• Ristmikel projekteerida ratta- ja kõnniteele 0 cm kõrgused äärekivid või äärekivideta
lahendus.
• Jalakäijate ja jalgratturite liikumiseks rajada piisava laiusega jalgratta- ja jalgteed.
• Liikluskoormuse vähendamiseks kaaluda lisaks trammiühendusele ka bussiliinide
sadamapiirkonda laiendamise võimalusi.
Liiklusuuringust tulenevad soovitused:
Liiklusuuringu Vanasadama piirkonna kohta koostas K-Projekt Aktsiaselts 2024. aastal.
Uuringus analüüsiti Vanasadama põhjakvartali, Admiraliteedi basseini ning A- ja
D-terminali piirkonnas koostatavate detailplaneeringute lahenduste realiseerimise mõju
piirkonna liiklusele. Liiklusmahtude analüüsimisel arvestati ka teiste piirkonnas kehtivate
ja uuringu koostamise ajal koostatavate detailplaneeringute mõjusid.
Teedevõrgu korrastamise, ühistranspordivõrgu kaasajastamise ja kesklinna
kergliiklustaristu sihipärase arendamise tulemusena muutuvad inimeste
liikumisharjumused ning realiseerub arengustrateegia Tallinn 2035 eesmärk suurendada
kergliikluse ja ühistransporti osakaalu liikumiste modaaljaotuses. Jätkusuutlike
strateegiliste eesmärkide saavutamisele kaasa aitamiseks ja piirkonna liikluse
sujuvamaks muutmiseks on uuringus esitatud soovitused.
Liiklusuuringust tulenevad asjakohased soovitused (osa neist ei ole otseselt rakendatavad
detailplaneeringute raames):
• Vähendamaks täiendavat liikluskoormust sadama piirkonna tänavavõrgule kaaluda
lisaks trammiühendusele ka bussiliinide laiendamise võimalusi selles piirkonnas.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
27 / 46
• Kaasajastada ühistranspordivõrku vastavalt inimeste liikumisvajadustele ning
tihendada ühissõidukite graafikuid olulisemates suundades.
• Tulenevalt perspektiivsest liikluskoormuse kasvust Sadama tänaval, tuleks võimalusel
reisiparvlaevade sõidugraafiku koostamisel arvestada, et väljuvate ja saabuvate
laevadega seotud liiklusvood ei kattuks üldise tipptunniga.
Uuringu terviktekst vt lisa 4.3.
6.5 Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad
nõuded
Keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) piirkonna kohta koostas
LEMMA OÜ 2024. aastal.
Hinnangust tulenevad asjakohased leevendusmeetmed on kajastatud seletuskirjas:
• hoonete projekteerimiseks seletuskirja punktis 6.1 Hoonete olulisemad
arhitektuurinõuded;
• liikluskoormuse mõju vähendamiseks seletuskirja punktis 6.4 Liikluskorralduse alased
nõuded;
• haljastuse projekteerimiseks seletuskirja punktis 6.3 Haljastuse projekteerimise,
rajamise ja hoolduse nõuded;
• müra leevendamiseks seletuskirja punkti 6.8.1 alampunktis Nõuded müra
leevendamiseks;
• ehitustööde korraldamiseks seletuskirja punkti 6.8.1 alampunktis Leevendusmeetmed
ehitustööde korraldamiseks.
• soojussaarte tekke vähendamiseks seletuskirja punkti 6.8.1 alampunktis
Leevendusmeetmed soojussaarte vähendamiseks.
Asjakohased soovitused täiendavate uuringute läbiviimiseks on kirjeldatud seletuskirja
punktis 6.6 Täiendavate uuringute vajadus.
Uue multifunktsionaalse kai rajamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine
(edaspidi KMH). Keskkonnamõju hindamisel tuleb arvestada järgmiste nõuetega:
• Kuigi Tallinna Vanasadama süvendusalalt võetud setteproovidest määratud
reostuskoormused jäävad lubatud normide piiresse, võib setetes siiski olla hajusalt
mattunud naftaprodukte, mis võivad vabaneda vette süvendustööde käigus, seetõttu
on vajalik uue multifunktsionaalse kai asukohas teha setete reostusuuring ja
vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Täpsemal mõjude hindamisel ja meetmete
seadmisel tuleb riskianalüüsil arvestada ka muid asjakohaseid piirväärtusi ning
võrrelda neid kehtestatud piirväärtuste või kehtivate kriteeriumitega.
• Uue multifunktsionaalse kai KMH raames hinnata heljumi levikut ja kavandada
leevendus- ning seiremeetmed. Vanasadama piirkonnas eelnevalt teostatud uuringute
ja mõjuhindamiste alusel ei ole oodata heljumi levikut ja tekkivaid kontsentratsioone
ulatuses, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Kui kai rajamiseks on vajalikud
süvendustööd, tuleb hinnata ka süvendamisel tekkiva materjali kaadamisega
kaasnevaid mõjusid.
• KMH käigus (või sellest eraldiseisva uuringuna) tuleb teostada allveearheoloogiline
uuring kavandatava kai territooriumil. Uuringu lähteülesanne kooskõlastada pädeva
asutusega.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
28 / 46
Soovitused sadamategevuse keskkonnamõju vähendamiseks, mis ei ole
detailplaneeringus kavandatu ellu viimise eelduseks:
• Tulenevalt perspektiivsest liikluskoormuse kasvust Sadama tänaval tuleks vajadusel
reisiparvlaevade sõidugraafiku koostamisel arvestada, et väljuvate ja saabuvate
laevadega seotud liiklusvood ei kattuks üldise tipptunniga.
• Öisel ajal sadamas viibivate laevade puhul rakendada müra teket vähendavaid
meetmeid – võimalusel kasutada kaldaelektriseadmeid, mis vähendavad oluliselt
seisvate laevade müra.
• Jätkata kaldaelektriseadmete arendust, mis vähendab oluliselt laevade müra ja
õhusaastet sadama territooriumil.
• Öisel ajal teostada võimalikult vähe laadimistöid ning piirata helisignaalide
kasutamist.
Planeeringu koostamisel on arvestatud KSH ettepanekutega järgmiselt:
• Jalakäijate ja jalgratturite mugavaks liikumiseks on kavandatud piisava laiusega
jalgratta- ja jalgteed.
• Ühistranspordi arendamiseks piirkonnas on kavandatud uus bussipeatus Logi
tänavale.
• Kavandatud on uusi haljasalasid.
• Määratud on nõuded projekteerimiseks, mis arvestavad KSH aruandes esitatud
ettepanekuid.
6.6 Täiendavate uuringute vajadus
• Enne hoonete ehitamist tuleb planeeritaval maa-alal teha täiendav radoonitasemete
mõõdistus.
• Juhul kui ajalooliste detailide võimalikes paiknemiskohtades kavandatakse ulatuslikke
kaevetöid tuleb enne projekteerimist või hiljemalt enne ehitust läbi viia
arheoloogilised eeluuringud. Planeeringualal on selleks Logi tänaval ning Logi tn 2 // 4
// Sadama tn 25 kinnistul paiknenud sadamasillad osaliselt pos 1 ja pos 3, samuti
pos 1 alale jääv sadamamuul „Bollwerk“ ning uue sõjasadama põhjamuul.
• Kuna detailplaneeringualal on eeldusi uuteks arheoloogilisteks leidudeks, on lähtuvalt
muinsuskaitse valdkonnas üldiselt kehtivast ettevaatusprintsiibist ja tuginedes
muinsuskaitseseaduse § 82 sätestatule Muinsuskaitseametil ja TLPA muinsuskaitse
osakonnal õigus vajadusel määrata täiendavad uuringud või tööde tegemise
tingimused selleks, et ära hoida muuhulgas arheoloogilise leiu või kultuurkihi
kahjustamine.
• Võimalik pinnasereostuse olemasolu täpsustada vajadusel ehitusgeoloogiliste
uuringute mahus.
• Uue multifunktsionaalse kai rajamisel on vajalik läbi viia keskkonnamõju hindamine.
6.7 Täiendavate kooskõlastuste vajadus
Kõik muinsuskaitse eritingimustes väärtuslikuks hinnatud hoonete ehitusprojektid tuleb
kooskõlastada TLPA muinsuskaitse osakonnas.
6.8 Muud nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja
ehitamiseks
6.8.1 Keskkonnaalased nõuded
Nõuded vertikaalplaneerimiseks:
• Vertikaalplaneerimisega ei tohi juhtida sademevett naaberkinnistutele.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
29 / 46
• Haljastatud krundiosadele sattunud sademevesi immutada osaliselt pinnasesse.
• Kõvakattega krundiosal suunata sademevesi restkaevudesse.
• Nii vertikaalplaneerimise kui ka sademevee ärajuhtimise lahendus täpsustada
ehitusprojektis. Vertikaalplaneerimise lahendus peab toetama kinnistupõhist
säästlikku sademevee käitlust ning vältima reostamist. Esitada vastavad kirjeldused,
juhised ja nõuded vertikaalplaneerimiseks ja sademevee käitlemiseks kinnistupõhiselt
ehitusprojektides.
• Vertikaalplaneerimisega juhtida sademevesi hoonetest eemale.
Jäätmehooldus:
• Jäätmehooldus tuleb korraldada vastavalt Tallinna Linnavolikogu poolt 09.02.2023
vastuvõetud määrusele nr 3 „Tallinna jäätmehoolduseeskiri“.
• Jäätmete kogumiskonteinerite võimalikud asukohad on tähistatud põhijoonisel,
asukohti võib ehitusprojektis täpsustada.
• Prügiautole peab olema tagatud nõuetekohane juurdepääs jäätmemahutitele.
Nõuded müra leevendamiseks:
Mürahinnangu koostas Lemma OÜ 2024. aastal. Uuringut on täiendatud aprillis 2025,
lisatud on lisakaardid „Olemasolev olukord koos kavandatavate hoonetega päeval ning
öösel“. Müratasemete hindamisel arvestati teeliiklust, sh trammiliiklust, ja laevaliiklust.
Lemma OÜ koostatud müratasemete hinnangust selgub, et Tallinna Vanasadama
territooriumil jääb müratase A-terminali ümbruses keskkonnaministri 16.12.2016
määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr 71) määratletud III
kategooria ala piirnormist allapoole.
Müra modelleerimisest ilmnes, et uue multifunktsionaalse kai lisandumine planeeringus
kavandatud asukohta ei põhjusta olulist müratasemete kasvu piirkonda kavandatavatel
hoonestusaladel. Kai on kavandatud piisavalt kaugele kavandatud hoonestusest.
Siseruumide müratasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid. Vajadusel tuleb rakendada
müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded.
Kaitse müra eest.“
Tagamaks planeeringualal võimalikult head tingimused hoonete siseruumides tuleb
järgida järgmisi meetmeid:
• Akende valikul, eeskätt hoonete teepoolsetel külgedel, tuleb tähelepanu pöörata
akende heliisolatsioonile teeliiklusest tuleneva müra suhtes. Kui aken moodustab
≥50% välispiirde pinnast, võetakse akna nõutava heliisolatsiooni suuruseks
välispiirde õhumüra isolatsiooni indeks. Kui akna pind on väiksem kui 50%, siis võib
akna heliisolatsiooni väärtust vähendada suuruse 10 lgS/Sa võrra, kus S on ruumi
välispiirdepind ja Sa on ruumi akende pind.
• Välispiirde nõutava heliisolatsiooni tagamisel tuleb jälgida, et ventileerimiseks
ettenähtud elemendid (näiteks akende tuulutusavad) ei vähendaks oluliselt
heliisolatsiooni taset.
• Siseruumidele mõjuva mürataseme vähendamiseks on vajadusel võimalik
mürarikkale küljele täiendava (topelt-)fassaadi projekteerimine, mis võib tüüpiliselt
kaasa tuua täiendava siseruumide mürataseme vähenemise 10–15 dB võrra.
• Projekteerimisel on vajalik erinevate uute tehnoseadmete paigaldamisel arvestada
nende müratasemeid ning kasutada tehniliselt kaasaegseid ja vaiksemaid seadmeid.
Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM
määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
30 / 46
• Seadmete paigutamisel jälgida, et need ei põhjustaks mürahäiringut ümbritsevatel
müratundlikel aladel. Eelistada seadmete müratekitavate osade paigutamist
siseruumidesse. Müra tekitavad väliskeskkonnas paiknevad seadmeosad paigutada
võimalusel elamispindade osas nii, et müra suhtes vähem tundlikud
hooned/hooneosad jääksid müra levikut tõkestama. Vajadusel tuleb kasutada
müraekraane.
• Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00
ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena
rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra
põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.
• Jälgida, et ehitusaegsed vibratsioonitasemed ei ületaks sotsiaalministri 17.05.2002
määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning
vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtusi.
Mürahinnangu terviktekst vt lisa 4.5.
Leevendusmeetmed Vanasadama planeeringutest tuleneva lisanduva
liikluskoormuse mõju vähendamiseks planeeringualal:
• Jalakäijate liikumismugavuse parandamiseks kavandada A-terminali esisest
trammipeatusest ning bussipeatustest võimalikult ohutu teekond terminalihooneteni
(sh D-terminal).
• Sadama tänaval säilitada olemasolev liikluslahendus 2+2 sõiduradadega, et tagada
piisav läbilaskevõime nii A-terminali kui ka Vanasadama põhjaosa detailplaneeringus
(DP043560) kavandatud liiklusvoogude teenindamiseks.
• Liikluse mõju vähendamiseks soodustada isiklikule sõiduautole alternatiivsete
liikumisviiside (ühistransport, kergliiklus) kasutamise mugavust planeeringualal ning
pakkuda autode jagamisteenust/lühiajalise rendi võimalust. Planeeritud
hoonete/kruntide mahtu kavandada jalgrattaparklad/parkimiskohad. Jalgrattaparklate
parkimiskohtade vajaduse määramisel arvestada Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri
2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna rattastrateegia 2018-2028.
Leevendusmeetmed soojussaarte vähendamiseks:
• projekteerida planeeringualale (v.a. sadama kinnine ala, kus on juba rajatud
haljastus) täiendavaid haljasalasid.
• Vähendamaks soojuse akumuleerumist katusepindadel on soovitav kasutada
spetsiaalset katusekattematerjali, projekteerida katusehaljastust ja päikesepaneele
või kasutada muid meetmeid. Samuti kavandada hoonete fassaadid heledates
toonides.
• Tänavaruumi ehitusprojektide koostamisel kaaluda heledate katendite kasutamist.
Soovitatavad keskkonnameetmed õhukvaliteedi tagamiseks:
Vanasadama piirkonna õhukvaliteedi hinnangu koostas Lemma OÜ 2023. aastal.
Hinnangust ilmnes, et nii olemasoleva kui ka perspektiivse olukorra puhul ei ole oodata
õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist kavandatud hoonestusaladel. Liiklustiheduse tõus
suurendab siiski ka mõju õhukvaliteedile ning oodata on kuni 10 % saasteainete
kontsentratsioonide tõusu piirkonnas.
• Kuna õhukvaliteedi piirväärtuste ületamist ei ole oodata, ei ole otseselt ka vajalik
rakendada keskkonnameetmeid.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
31 / 46
• Laevade mõju vähendamiseks õhukvaliteedile on soovitatav jätkata kaidele
kaldaelektrilahenduste rajamist, mis vähendab laevade poolt kai ääres seismise ajal
avalduvat mõju õhukvaliteedile.
• Ehitustegevus võib avaldada olulist mõju PM10 kontsentratsioonile välisõhus, sh
põhjustada piirväärtuste lähedasi kontsentratsioone. PM10 kontsentratsiooni tõusu
vältimiseks tuleb minimeerida ehitusaegse tolmu teket. Puistematerjalide
ladustamisel ning kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket
vältida niisutamise abil. Puistematerjali laadimistöid vältida tugeva tuule tingimustes.
Õhukvaliteedi hinnangu terviktekst vt lisa 4.7.
Keskkonnaseisundi hinnangust tulenevad nõuded:
A-terminali ning kruiisiterminali detailplaneeringu ala keskkonnaseisundi hinnangu
koostas Lemma OÜ 2020. aastal.
Ala keskkonnaseisundi ülevaatuse ja võimaliku reostuse visuaalse hinnangu järgi ei ole
alal tuvastatud objekte, mis seaks konkreetseid piirangud planeeringule või edasisele
ehitustegevusele.
Edasisel ala arendustegevusel:
• Kui ehitustegevuse ajal kaevises avastatakse näiteks pinnasevee kihil õlikile või ka
nähtavate reostustunnustega (lõhn, tumenenud pinnas) pinnasekiht, tuleb tööd
vajadusel peatada ning teavitada sellest Tallinna Ettevõtlusametit (praegune Tallinna
Strateegiakeskus). Tuleb kindlaks teha reostuse olemus ja ulatus ning vajadusel
eemaldada ja käidelda ülenormatiivselt reostunud pinnas.
• Ehitustööde käigus süvendisse võimalikult koguneva pinnasevee puhastamise
vajaduse otsustada konkreetse ülevaatuse ja sealt vajadusel võetavate analüüside
alusel (vastavalt keskkonnaministri 04.09.2019.a määrusele nr 39 „Ohtlike ainete
põhjavee kvaliteedi piirväärtused“).
• Täpsustada võimaliku pinnasereostuse olemasolu ehitusgeoloogiliste uuringute
käigus.
• Vajadusel koostada reostuse likvideerimise kava. Suure tõenäosusega võib reostus
paikneda üksikutes kohtades lokaalselt ebaühtlase koostisega täitepinnases.
• Üle elamumaa piirnormi reostunud pinnas anda üle vastavat keskkonnaluba või
kompleksluba omavale ettevõttele. Sõltuvalt tulemustest on vanade
kommunikatsioonide lammutamise ja ehitustööde käigus hiljem täpsemalt võimalik
hinnata ka alla normatiivse taseme reostunud pinnase (vajadusel lisaproovid
väljakaevatud ja vaheladustatud pinnasest) edasise kasutamise otstarbekust ning
vältida lisakulutusi kogu hoonetealuse pinnase transpordile ja utiliseerimisele.
Keskkonnaseisundi hinnangu terviktekst vt lisa 4.4.
Muud nõuded:
• Enne multifunktsionaalse kai ehitamist tuleb esitada taotlus akvatooriumi piiride
muutmiseks (vastavalt sadamaseaduse § 9).
• Uue multifunktsionaalse kai projekteerimisel ning sellega kaasneval akvatooriumi
piiride muutmisel tuleb arvestada kohustustega meresõiduohutuse tagamisel (sh
meresõiduohutuse seadusest tulenevate nõuetega navigatsioonimärgistuse rajamisel
ning ehitustegevusepiirangutega veeteel ja navigatsioonimärgi läheduses ning
kitsendustega navigatsioonimärgi mõjupiirkonnas), sadamaseaduse ning teiste
õigusaktidega.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
32 / 46
• Tahkete ainete paigutamiseks (veeseadus § 187 p 10) üle 100 m3 ja kaldajoone
muutmiseks (veeseadus § 187 p 17) on vajalik taotleda veeluba.
• Multifunktsionaalse kai ehitamisel on vajalik taotleda veeluba:
− tahkete ainete paigutamiseks (veeseadus § 187 p 10);
− vajadusel süvendamiseks (veeseadus § 187 p 8).
• Sadamaalalt sademevee juhtimiseks suublasse (veeseadus § 187 p 6) on vajalik
taotleda keskkonnaluba. Võimalik on uus sademevee väljalask lisada aktsiaseltsi
TALLINNA SADAM kehtivale keskkonnaloale.
• Hoonete projekteerimisel arvestada EVS-EN 17037 „Päevavalgus hoonetes“
nõuetega.
• Projekteeritavate hoonete materjalide valikul tagada energiatõhususe nõuded.
• Rannapromenaadi ehitusprojekti koostamisel täpsustada rannakindlustuse rajamise
viis.
Üldised leevendusmeetmed ehitustööde korraldamiseks:
• Ehitusaegse mürahäiringu vähendamiseks tuleb vältida öiseid ehitustöid (v.a
hoonesisesed ehitustööd, mis ei põhjusta mürataseme suurenemist väljaspool
hoonet).
• Ehitusaegse tolmu teket tuleb minimiseerida. Puistematerjalide ladustamisel ning
kuivades tingimustes kaevetöid tehes tuleb vajadusel tolmu teket vältida niisutamise
abil. Tolmuheidet töödel on võimalik vältida ka materjali langemiskõrguse
vähendamise abil, materjalide katmisega veol ja ladustamisel, ehitusplatsil teede ja
seadmete perioodilise puhastamisega ning kui ehitusmaterjalide laadimist ei teostata
tugeva tuulega.
• Ehitustegevuse käigus tuleb vältida ülenormatiivse vibratsiooni teket.
• Ehitusaegse vee ärajuhtimise vajaduse vähendamiseks planeerida võimalusel
suuremamahulised kaevetööd madala veetasemega ajale juunist augustini ning
võimalusel vältida selliseid töid kevadise kõrgveetaseme ajal märtsist maini. Sellised
tööd tasub läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, et ehitusega kaasnev
mõju veerežiimile oleks võimalikult lühiaegne ning väikese mõjuga.
• Ehitustööde käigus tuvastatud võimalik pinnasereostus tuleb likvideerida koheselt
ning vastavalt kehtivatele nõudele/seadustele.
• Juhul kui ehitustegevuse ajal tekib olukord, kus sadama navigatsioonimärgistuse
tehnilised näitajad pole kooskõlas navigatsioonimärkide andmekogus (vt
https://nma.vta.ee/) toodutega, teavitada sellest vastavalt sadamaseadusele (§ 4
lg 3) viivitamatult Transpordiametit aadressil: [email protected].
• Multifunktsionaalse kai ehitamisel edastada teavitus ehitustegevuse algusest
vähemalt viis tööpäeva enne nende algamist aadressile [email protected].
• Peale kruiisi kai ehitustööde lõppu edastada teostusjoonised (sh hüdrograafiline
mõõdistus), et oleks võimalik uuendada navigatsiooniteavet Vanasadama kohta
(majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 18 „Navigatsioonimärgistuse
kavandamise, rajamise, rekonstrueerimise, paigaldamise, järelevalve ja märgistusest
teavitamise nõuded ning kord“ §2 lg 4 ja §3 lg 2).
6.8.2 Tuleohutusnõuded
Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele
nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“.
• Tule leviku takistamiseks projekteerida uued hooned TP-1 tuleohutusklassile
vastavalt.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
33 / 46
• Päästemeeskonnale tagada päästetööde tegemiseks ja tulekahju kustutamiseks
juurdepääs ettenähtud päästevahenditega vastavalt Eesti standardile EVS 812
„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
6.8.3 Kuritegevuse riske vähendavad abinõud
Kuritegevuse riskide vähendamiseks rakendada Eesti standardis EVS 809 „Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“ toodud
soovitusi:
• vandalismiaktide ja sissemurdmiste riski vähendamiseks tuleb hoonetele projekteerida
vastupidavad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad ja klaasid;
• turvalisuse suurendamiseks tuleb promenaadile projekteerida piisav valgustus.
• Kasutajasõbraliku ümbruse kujundamiseks pöörata tähelepanu turvalise ruumiloome
kontseptsiooni elementidele nagu pimenurkade vähendamine vähendamaks
süütegusid, piisava valgustuse kavandamine jms.
• Projekteerimise etapis teha tõhusat koostööd Politsei- ja Piirivalveametiga avaliku
ruumi kaamerate asukohtade projekteerimiseks ja kaamerapositsioonidele nõrkvoolu
ja andmeside olemasolu tagamiseks.
6.8.4 Nõuded ehitusprojektide koostamiseks ja ehitamiseks
tehnovõrkude osas
Tehnovõrkude projekteerimiseks tuleb võrguvaldajatelt taotleda tehnilised tingimused.
Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest, standarditest,
tehnovõrgu valdajate ja linna eeskirjadest.
Alad, mille ulatuses on vaja seada servituut tehnovõrkude rajamiseks ja kasutamiseks on
detailplaneeringu joonistel tähistatud.
Veevarustus ja kanalisatsioon:
• Veevarustuse ning reovee ja sademevee ärajuhtimise lahendused (sh kinnistuväliste
vee ja kanalisatsiooni ühistorustike väljaehitamise mahud ja läbimõõdud) kuuluvad
täpsustamisele ehitusprojekti koostamisel.
• Sise- ja välistulekustutusvee tagamise võimalikkus ühisveetorustikust selgitatakse
välja ehitusprojekti tehniliste tingimuste väljastamisel, kui on selgunud vajatavad
sise- ja välistulekustutusvee kogused.
• Ehitusprojekti koostamiseks taotleda võrgu valdajalt tehnilised tingimused.
Elektrivarustus (Elektrilevi OÜ):
• Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.
Elektrivarustus (Elering AS):
• Projekti alal paiknevad võrgu valdajale kuuluvad 110 kV maakaabelliinid Ranna – Volta
L8001/Ranna - Elektrijaama L8002. Kaabelliini kaitsevöönd on äärmisest kaablist
1,0 m mõlemale poole;
• Kaevetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast kooskõlastamist,
vormikohase taotluse esitamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist võrgu
valdajalt. Täidetud taotlusvorm esitada e-posti aadressile
• Kutsuda kohale võrgu valdaja esindaja kaablite täpse asukoha näitamiseks
[email protected]. Tööde perioodiks tellida järelevalve. Kaablite täpne
asukoht ja sügavus määrata surfimise teel meie esindaja juuresolekul;
• Kaablid on pingestatud ning kaabli läheduses mehhanismidega töötamine eluohtlik.
Tööde teostajal järgida ohutusnõudeid;
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
34 / 46
• Ajutiselt lahti kaevatud kaablid kaitsta juhusliku või tahtliku vigastumise eest. Kaablite
toestamise ja kaitsmise lahendus tuleb võrgu valdaja esindajaga kooskõlastada;
• Kommunikatsioonide ristumised teostada pealtpoolt 110 kV kaabelliine, puhasvahega
vähemalt 0,5 m kaablist, kaevetööd ristumiskohas teostada lahtisel meetodil;
• Võrgu valdaja kaablite sügavus, mõõtetuna kaabli pealt, peab rajatava ehitatava
sõidutee, parkla, laoplats vms maapinnalt olema vähemalt 1,5 m;
• Kinnisel meetodil kommunikatsioonide paigaldus (ristumine, paralleelkulgemine
kaabelliiniga) võrgu valdaja 110 kV kaabelliini lähemal kui 4,0 m ei ole lubatud. Kui on
vajalik teostada ristumine või paralleelkulgemine 110 kV kaabelliinile lähemal kui
4,0 m, siis teostada ristumiskoha ja lähedal paikneva kaabli lahti surfimine.
• Kaevetöödel maakaablite kaitsevööndis, sügavamal kui 0,3 m tuleb teostada kaevetöid
käsitsi. Pinnase eemaldamisel lähemal kui 1,0 m kaablist võib kasutada ainult labidat -
mehhanismide ja löökriistade (kangid, kirkad, kiilud, suruõhu-või elektritööriistad)
kasutamine on keelatud ja eluohtlik. Külmunud pinnas tuleb eelnevalt sulatada.
Kuumutusvahendit ei tohi lähendada kaablile lühemale kui 15 cm;
• Elektripaigaldise omaniku esindajal on õigus tegutsemine peatada, kui ei täideta
maakaabelliini kaitsevööndis tegutsemise ohutusnõudeid;
• Pinnase tihendamisel 110 kV kaablite lähedal kuni 1 m kaugusel kaablitest, tuleb
kasutada 60kg ja 1 kuni 5 m kaugusel 100-120kg vibroplaati. 10 m raadiuses
kaablitest ei tohi kasutada üle 3000 kg teerulle.
• Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral
ehitustegevuse tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused.
• Tööde käigus tagada kaablite püsikindlus ja liikumatus.
Sidevarustus:
• Sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada
sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele.
• Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud
nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded„,
kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
• Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus,
mis võib ohustada sideehitist.
• Võrgu valdaja siderajatistega ühendamine on lubatud teostada ainult sidetööde litsentsi
omaval firmal ja Telia poolt väljastatud tööloa alusel.
Soojusvarustus:
• Soojusvarustus tuleb lahendada kaugkütte või alternatiivsete energiaallikate baasil
(nt merevee soojuse akumuleerimine või päikeseenergia).
• Planeerimisel on vaja arvestada HeatConsult OÜ tööga nr 23007 aktsiaseltsi Tallinna
Sadam territooriumile (Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistule) projekteeritavate
soojus- ja jahtustorustikega ning selle raames ümber projekteeritavate teiste
tehnovõrkudega (gaas, vesi, kanal jms).
• Planeeritavale ja rekonstrueeritavale torustikule ja muule soojuspumpjaama
käitlemiseks vajalikele kommunikatsioonidele (vesi, elekter, kanal jms) on vaja seada
ASi Tallinna Soojus kasuks tähtajatu tasuta isiklik kasutusõigus.
• Vajadusel täiendada järgmises projekteerimise staadiumis planeeritud soojus- ja
jahutustorustiku kulgemisjoont viisil, et oleks tagatud standardiga EVS-EN13941
lubatud piiridesse jäävad torustiku paigalduspinged ja –pikkused. Projekteerimise
staadiumis võivad projekteeritavate soojuspumpjaama käitlemiseks vajalike
kommunikatsioonide (vesi, elekter, kanal jms) kulgemisjooned muutuda/täpsustuda.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
35 / 46
• Tööjoonised tuleb kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.
• Üksikute objektide soojusvarustuse lahendamiseks on vaja taotleda võrguvaldajalt
konkreetsed tehnilised tingimused.
Gaasivarustus:
• Gaasipaigaldise projekteerija peab omama gaasipaigaldise projekteerimise tegevusala
registreeringut majandustegevuse registris, vähemalt 2 aastast kogemust
gaasipaigaldiste projekteerimises ja vähemalt ühte gaasialase spetsialiseerumisega
diplomeeritud soojusenergeetikainseneri kutsetasemega 7.
• Majandus- ja taristuministri 14.04.2016.a määruse nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ § 1 lg 3 kohaselt tuleb
ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks vajalike lähteandmete saamiseks teostada
topo-geodeetiline uuring. Viidatud määruse § 28 lg 1 kohaselt tuleb maa-alune
tehnovõrk kanda maa-ala plaanile, kusjuures esimene andmeallikas, millest lähtuda
tuleb, on välimõõdistamine. Geodeetiline alusplaan esitada võrguvaldajale.
• Võrguvaldaja gaasipaigaldiste kaitsevööndis tööde planeerimiseks ja
projektlahenduste koostamiseks taotleda tehnilised tingimused. Kaitsevööndis võib
teostada töid ainult põhi- või tööprojekti olemasolul, mis tuleb samuti enne töödega
alustamist esitada võrguvaldajale. Ilma põhi- või tööprojekti koostamiseta ei ole
võrguvaldajal võimalik hinnata planeeritava tegevuse ohutust ning võrguvaldaja ei
saa anda nõusolekut gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks.
• Gaasipaigaldise kaitsevööndis tegutsemiseks nõusoleku andmisel võivad võrguvaldaja
seisukohad/nõuded täpsustuda/muutuda olenevalt planeeritavast tegevusest ja selle
võimalikust mõjust. Täiendavad täpsemad nõuded gaasipaigaldisele ja gaasipaigaldise
kaitsevööndis tegutsemise osas väljastatakse eel-, põhi- või tööprojekti staadiumis
täiendavate tehniliste tingimuste väljastamisel, mille taotlemiseks pöörduda
võrguvaldaja poole.
• Pärast ehitustööde teostamist peavad võrgu valdaja gaasipaigaldised vastama
õigusaktides ja standardites (sh standardis EVS 843) määratud nõuetele, sh peab
olema tagatud gaasipaigaldise nõuetekohane sügavus. Võrguvaldaja gaasipaigaldiste
kaitseks tuleb ette näha meetmed tagamaks nende ohutus ehitustööde käigus.
• Gaasivõrguga liitumiseks on vajalik esitada avaldus, mis on leitav võrguvaldaja
kodulehelt.
Välisvalgustus:
• Põhi- või tööprojekti jaoks taotleda uued tehnilised tingimused.
• Tööjoonised kooskõlastada täiendavalt võrguvaldajaga.
Aktsiaselts TALLINNA SADAM:
• Elektrirajatiste (alajaamad) asukohad ning vajadused täpsustatakse edasise
projekteerimise käigus aktsiaseltsi TALLINNA SADAM, kui võrguvaldaja, tehniliste
tingimuste alusel.
• Ehitiste projekteerimisel arvestada kaidel laevade teenindamiseks vee andmise
võimekuseks kuni q= 167 l/s ning näha ette A-terminali sisetulekustutusvee/sprinkli
veevajaduseks q=50 l/s.
• Ehitiste projekteerimiseks taotleda aktsiaseltsi TALLINNA SADAM tehnilised
tingimused.
Alternatiivsed energiaallikad:
• Lisaks tavapärastele energiaallikatele kaaluda elektri- ja soojussüsteemide
projekteerimist alternatiivsete energiaallikate baasil: nt päikeseenergia, merevee
soojuse akumuleerimine.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
36 / 46
Muud nõuded:
• Planeeringu alale mitte projekteerida merele paistvaid valgusteid, mis võivad
konkureerida navigatsioonimärkidega. Sadama alal projekteerida valgustus vastavalt
sadamas kehtivatele nõuetele.
• Uue multifunktsionaalse kai projekteerimisel kaaluda tulepaagi rajamise vajadust kai
otsal navigatsiooniohutuse tagamiseks.
• Avalike teede valgustus projekteerida võrguvaldaja väljastatavate tehniliste
tingimuste alusel ette antud liitumispunktist, kinnistute välisvalgustus lahendada
hoone peakilbist.
• Hoone mahus paikneva parkla põrandaveed juhtida reoveekanalisatsiooni.
Hoonesisese parkla põrandalt kogutav vesi tuleb enne reoveekanalisatsiooni juhtimist
puhastada lokaalselt (õlipüüdur+liivapüüdur).
• Sademeveelahendus kooskõlastada võrgu valdajaga.
• A-terminali hoonesse või selle lähedusse projekteerida avalik joogiveekraan.
• Sademeveed juhtida merre kasutades olemasolevaid merrelaske.
• Sademeveetorusse juhitava sademevee reostusnäitajate piirväärtused peavad
vastama Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 “Nõuded reovee
puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse
juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse
piirväärtused” (Lisa 1 “Saastenäitajate piirväärtused ja reovee puhastusastmed”).
• Ehitusprojekti koostamisel kaaluda vajadus võimalike ühiskanalisatsioonist
(sademeveekanalisatsioon) paisutusest tulenevate uputusi vältiva tehnilise lahenduse
kasutamist või käsitleda vajadusel meetmeid võimalikest üleujutustest tulenevate
kahjude ärahoidmiseks või minimeerimiseks. Näiteks: vertikaalplaneerimisega juhtida
sademevett hoonest või projekteerida hoone nulli kõrgem, kui tänava tasapind vms.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda järgmistest dokumentidest:
• Majandus- ja taristuministri 14. aprilli 2016.a. määrus nr 34 „Topo-geodeetilisele
uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“;
• Telia dokument „Telia Eesti AS nõuded ehitusgeodeetilistele uurimistöödele“;
• Telia dokument „Liinirajatiste projekteerimine ja maakasutuse seadustamine. v4.“;
• Telia dokument „Üldnõuded ehitusprojektide koostamiseks ja kooskõlastamiseks ning
ehitamiseks liinirajatiste kaitsevööndis“.
6.9 Arheoloogianõuded
• Ulatuslike kaevetööde korral on reeglina nõutav ehituse ajal arheoloogiline jälgimine.
• Arheoloogilise kultuurkihi (sh vrakk või ehitusjäänused) ulatuses tuleb vajadusel läbi
viia arheoloogilised kaevamised.
• Arheoloogiaga seotud tingimused sh seoses eeluuringutega ja võimalike
laevavrakkidega vt täpsemalt muinsuskaitse eritingimustest.
6.10 Olemasolevate hoonete lammutamise nõuded
Hoonete lammutamiseks tuleb koostada nõuetekohane lammutusprojekt, millele on vaja
taotleda ehitusluba.
Lammutamisel tekkivad ehitusjäätmed tuleb käidelda vastavalt Tallinna
jäätmehoolduseeskirjas esitatud nõuetele.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
37 / 46
Detailplaneeringus kavandatud hoonete ja tänavarajatiste rajamiseks on vaja
lammutada:
Krunt pos 1
• Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistul asuv A- ja B-terminali hoone (ehitisregistri
kood 101016963)
• Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistul asuv haldushoone (ehitisregistri kood
101016901). Hoone lammutatakse osaliselt.
• Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistul asuv Tallinna sadama ajutine hoonete
kompleks (ehitisregistri kood 121269625)
• Logi tn 2 // 4 // Sadama tn 25 kinnistul asuv ajutine pääslakompleks nr 1
(ehitisregistri kood 120777701).
7 KAVANDATU VASTAVUS PLANEERITUD ALA RUUMILISE
ARENGU EESMÄRKIDELE JA LÄHTEDOKUMENTIDELE
7.1 Vastavus ruumilise arengu eesmärkidele
• A-terminaliga piirneva Vanasadama ala innovaatilise ja Eesti kõige olulisemale
mereväravale väärikat kuvandit loova linnaruumi kujundamiseks korraldati
rahvusvaheline arhitektuurivõistlus.
• Olemasoleva A-terminali hoone ning sadama administratiivhoone asemele on
kavandatud uus linnaruumi sobituv hoonestus koos maapealse ja maa-aluse
liikluslahenduse, parkimismaja ja sadama büroohoonega.
• A-terminali hoonekompleksi ette on kavandatud atraktiivne jalakäijasõbralik väljak.
• Liikuvusteenuse arendamiseks on loodud eeldused ühistranspordi kättesaadavuse
parandamiseks: lisaks trammiteele ja trammipeatustele on Logi tänavale kavandatud
ka peatus linnaliini bussidele.
• Reisisadama alale on kavandatud juurdepääs, mis võimaldab Vanasadama põhjaosa
ja teiste põhjapoolsete arenduste liikluse hoida võimalikult eraldi sadama
liiklusvoogudest.
• Jalakäijatele ja jalgratturitele ohutu ja atraktiivse liikumisruumi loomiseks on
kavandatud promenaad, mis on kogu Vanasadama ala läbiva promenaadi osa.
7.2 Kavandatu mõju lähipiirkonna linnakeskkonnale ja selle
arenguvõimalustele, avalikele huvidele ja väärtustele
Vanasadama arendustega avatakse avalikkusele kasutamiseks suur osa praegu aktiivsest
kasutusest väljas olevat mereäärset piirkonda. Kavandatu ellu viimisel muutub
A-terminali ala oluliselt atraktiivsemaks linnaruumi osaks, juba rajatud kruiisiterminali
promenaad ühendatakse ühtsesse võrku kogu sadama-ala läbiva promenaadiga.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
38 / 46
7.3 Vastavus Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala
üldplaneeringule
Detailplaneeringu ala paikneb Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu
aladel nr 9 ja 10.
Numbriliste näitajate võrdlus:
Üldplaneering Planeeringus kavandatud
Ala 9
Juhtotstarve Jahi- ja reisisadama maa Jahi- ja reisisadama maa/
tehnoehitise maa
Hoonestusviis Soovitav lahendada vastavalt
arhitektuurikonkursi
tingimustele. Hooned peavad
olema vaadeldavad kõikidest
külgedest
Arhitektuurikonkurss korraldati
2023. aastal. Hoonete
vaadeldavusega kõikidest
külgedest on arvestatud.
Maksimaalne
ehitise kõrgus
maapinnast Olemasoleva kõrgeima hoone
harja kõrgus või vastavalt
arhitektuurivõistluse
tulemustele
Arhitektuurikonkursi tulemusel
on määratud hoonestuse
kõrguseks valdavalt 20 m,
laevaliikluse juhtimiskeskuse
maksimaalne kõrgus
maapinnast on 39 m. Kõrgus
täpsustub ehitusprojektis.
Kasutusotstarve
Sadamaehitised
Tehnoehitiste maa
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
39 / 46
Transpordimaa
Hoonestustihedus -
Maksimaalne
lubatav
täisehituse %
80% 45%
Haljastuse
osakaal 5% 5%
Ala 10
Juhtotstarve Haljasala maa/jahi- ja
reisisadama maa
Jahi- ja reisisadama maa /
haljasala maa / tehnoehitise
maa
Hoonestusviis Soovitav lahendada vastavalt
arhitektuurikonkursi
tingimustele
-
Maksimaalne
ehitise kõrgus
18 m või vastavalt
arhitektuurikonkursi
tingimustele
Kuni 14 m
Kasutusotstarve Sadamahooned ja rajatised Sadamahooned ja
tehnorajatised
Tehnoehitise maa
Transpordimaa
Hoonestustihedus - -
Maksimaalne
lubatav
täisehituse %
70% 32%
Minimaalne
nõutav haljastuse
osakaal
10% 10%
Vastavalt Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringule võib maakasutuse
juhtfunktsioon koosneda 50% ulatuses maa-ala pindalast ka teistest antud piirkonda
sobivatest maakasutuse funktsioonidest.
Mõlema ehituspiirkonna alal on tagatud juhtotstarbe osakaal vähemalt 50% ulatuses.
Detailplaneering ei sisalda ettepanekut juhtotstarbe muutmiseks.
Haljastuse osakaal on planeeringualale jäävas mõlema ehituspiirkonna osas vastavalt
üldplaneeringu nõuetele tagatud. Ehituspiirkonnas nr 10 on täpsustatud rohestruktuuri
koridori siht. Kruntidel on tagatud ehituspiirkonnas nõutud haljastuse protsent. Juhul kui
kruntidele pos 1 ja 2 Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala ala nr 10 ulatuses ei ole
võimalik tagada haljastuse osakaalu 10 %, siis tuleb see puuduolev osa kavandada
kruntidele pos 3, 4 ja 5.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
40 / 46
7.4 Vastavus muinsuskaitse eritingimustes esitatud
tingimustele
Detailplaneeringu lahendus on koostatud lähtudes Osaühingu EENSALU & PIHEL
koostatud ja Tallinna Linnaplaneerimise Ameti muinsuskaitse osakonnas kooskõlastatud
muinsuskaitse eritingimustele (Kultuurimälestiste registri kooskõlastus nr 44579).
Muinsuskaitse eritingimused on detailplaneeringu lisa nr 4.2.
Tingimused edasiseks projekteerimiseks on määratud seletuskirja punktides 6.1 Hoonete
olulisemad arhitektuurinõuded ja 6.2 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded.
7.5 Vastavus algatamise otsuses esitatud tingimustele
Detailplaneeringu algatamise korralduses määrati planeeringu koostamiseks järgnevad
lähteisukohad ja lisatingimused:
4.1. koostada linnaehituslik terviklahendus, mis hõlmab kõrvalasuvaid alasid, sh Loode
kaid, rannapromenaadi, A-reisiterminali ja Admiraliteedi basseini ümbrust. Esitada
makett;
Täidetud. Linnaehitusliku terviklahenduse saamiseks on Vanasadama detailplaneeringud
lahendatud detailplaneeringud ühiselt Masterplan 2030 kohaselt. Detailplaneeringule on
illustratsioonina lisatud sadama-ala planeeringute üldjoonis (vt lisa 8.2 Vanasadama ala
detailplaneeringute hoonestuskava).
Kokkuleppel Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga võib esitada maketi asemel nt 3d pilte
(sh erinevatest vaatenurkadest mitte ainult linnulennu kõrguselt). Olemasolul võib lisada
ka video. Materjalid esitatakse pärast detailplaneeringu vastuvõtmist avaliku väljapaneku
korraldamise ajaks.
4. 2. esitada detailplaneeringu elluviimise kavas avalike alade etapiviisilise
valmisehitamise ettepanek;
Täidetud. Ettepanek lisatud, vt põhijoonis DP-2 ning lisa 5 PLANEERINGU ELLUVIIMISE
TEGEVUSKAVA JA VAJALIKUD KOKKULEPPED.
4.3. planeerida pääs nn tõstetud promenaadile jalakäijatele piisavalt lauge ja mugav,
siduda pääsud promenaadilt olemasoleva ja kavandatava tänavavõrguga;
Detailplaneeringu koostamise käigus on koostöös Tallinna linna ametitega loobutud
tõstetud promenaadi kavandamisest ning see lahendatakse ühetasandilisena.
Olemasoleval promenaadil kruiisiterminali juures on tingimust arvestatud.
4.4 tagada jalakäijate ja ratturite mugav ja ohutu juurdepääs Sadama tänavalt
A-reisiterminalini;
Täidetud. Liikluslahenduse koostamisel on tingimusega arvestatud. Jalakäijate,
kergliiklusvahenditega liiklejate ja jalgratturite olukord paraneb märkimisväärselt
detailplaneeringu elluviimisel võrreldes olemasoleva olukorraga. Bussiparkla
kavandatakse reisiterminali taha ehk kaide poole ning lühiajaline autode parkimine ja
taksode liiklus suunatakse maa-alusele korrusele. A-reisiterminali esine ala jääb
jalakäijatele ja jalgratturitele.
4.5. kujundada inimkeskne, tiheda tänavavõrguga kesklinlik linnaruum, kus hoonete
avaliku ruumiga vahetult külgnevad korrused ja tänavaruum on omavahel seotud;
Planeeringus on kavandatud eelkõige sadamat teenindavad hooned, sh terminal koos
hajumisväljakuga. Uue A-terminali ja Tallinna Sadama büroohoone esimese korruse
promenaadi poolsed pinnad on kavandatud tänava poole avanevate
äri/teeninduspindadena. Lisaks on alajaama hoonekompleksi ideekavandi osana
kavandatud avaliku promenaadiga külgnevaks ärihoone maht.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
41 / 46
4.6. esitada tingimused avaliku ruumi ja haljastuse projekteerimiseks;
Tingimused on seatud juba A-terminali kompleksi arhitektuurikonkursi lähteülesandes
ning lisatud seletuskirja p 6.2 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded ja 6.3 Haljastuse
projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded. Soovitused haljastuse projeekteerimiseks
on antud ka koostaud puittaimestiku haljastulikus hinnangus, vt lisa 4.1.
4.7. koostada jalakäijate liikumisteede ja -suundade modelleering;
Täidetud. Sadamapiirkonna liikluslahenduse koostamiseks koostati eelnevalt
„Põhjakvartali, Admiraliteedi basseini, A- ja D-terminali detailplaneeringute liiklusuuring“
(K-Projekt Aktsiaseltsi töö 19111), mis hõlmab kogu Vanasadama piirkonnas praegu
oleva ning erinevates detailplaneeringutes kavandatud liikluse analüüsi. Uuringus on
kajastatud ka jalakäijate liikumisteed ja -suunad. Uuring on lisatud detailplaneeringule,
vt lisa 4.3. Täiendavad ettepanekud, millega tuleb arvestada edaspidisel projekteerimisel,
on lisatud detailplaneeringu seletuskirja punkti 6.4 Liikluskorralduse alased nõuded.
4.8. planeerida kõnni- ja rattateed arvestades Tallinna rattastrateegiale 2018-2028
kohaste rattaradadega ja vastavalt Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“
seades eesmärgiks kavandada terviklik tänavavõrk;
Täidetud. Lähtudes Eesti standardi EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetest on kõnniteed
kavandatud läbi kogu Vanasadama ala - kruiisiterminali katusepromenaadist Reidi teeni.
Rattateede võrgustik on kavandatud läbi kogu Vanasadama ala.
4.9. esitada peamistest tänavatest ja promenaadist linnaehituslikud ristlõiked;
Tänava linnaehituslik ristlõige on lisas 8.4.
4.10. koostada uuring kolmanda kruiisikai kasutuselevõtmisel lisanduvate kruiisituristide
teenindamiseks vajaliku taristu rajamise kohta linna keskuses ning selle mõju kohta
linnaruumile, liikuvusele, Vanalinna atraktiivsusele jms;
Kavandatud kai on multifunktsioonalne. Uus kai ei ole mõeldud ainult kruiisilaevade
teenindamiseks, vaid ka teiste laevade (sõjalaevad, lennukikandjad, suured purjekad
jne) vastuvõtmiseks.
Uue kai mõju keskkonnale hinnatakse detailplaneeringu käigus Lemma OÜ poolt
koostatud KSH koosseisus, vt lisa 4.5.
4.11. kaaluda sadamaala arendamist innovaatilise ja Eestile kuvandit loova linnaruumina;
Sadamal on kavas arendada sadama-ala innovaatilise ja Eestile kuvandit loova
linnaruumina. Vastvalminud kruiisiterminal koos selle katusele rajatud avalikult
kasutatava promenaadiga kuni Loodemuuli tipuni on näide innovaatilisest lähenemisest.
Kruiisiterminalihoone on projekteeritud nii, et kruiisihooaja välisel ajal saab seal läbi viia
avalikkusele suunatud üritusi: kontserte, seminare jm. Nii on avalikkusele loodud
juurdepääs mere äärde seni suletud olnud sadama territooriumil, tagades samal ajal ka
rahvusvahelise sadama toimimiseks vajalikud ohutus- jm nõuded. Laevu teenindavas
osas on ja jääb Sadama territoorium kinniseks alaks.
4.12. koostada muinsuskaitse eritingimused;
Muinsuskaitse eritingimused asuvad lisas 4.2, vastavus muinsuskaitse eritingimustele
asub seletuskirja punktis 7.4. Hoonestusala kavandamisel on arvestatud muinsuskaitse
eritingimutses määratud vaatesuundadega.
4.13. määrata parkimiskohtade arv arvestades Tallinna Linnavolikogu 16. novembri 2006
otsusega nr 329 kinnitatud „Tallinna parkimise korralduse arengukavas aastateks
2006-2014“ toodud põhimõtteid – linnakeskuse normi alusel rakendades äri ja/või
tootmishoonete kasutajate tarbeks parkimiskohtade arvu määramisel koefitsienti 0,5;
Planeeringu koostamise ajal kehtib Tallinn Linnavolikogu 17.09.2020 vastuvõetud
otsusega nr 84 „Tallinna parkimiskohtade arvu normid“.
Planeeringu koostamise käigus on muutunud linna seisukohad parkimisvajaduse
määramise kohta. Parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on lähtutud Tallinna
Linnaplaneerimise Ameti 12.05.2022 kirjas nr 3-2/710-8 esitatud tingimusest:
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
42 / 46
„Parkimiskohtade vajadus arvutada kogu planeeritud brutopinna kohta (v.a sadama
hooned) äriruumide normi alusel, st 1 koht 200 m² kohta“. Kuna planeeringualal on
tegemist sadamahoonetega, millele pole normi määratud, on parkimiskohtade arv
määratud lähtudes sadamalt saadud pikaajalisele kogemusele tuginevast infost nii
reisijaid teenindava kui sadamat teenindava transpordi parkimiskohade vajaduse kohta.
4.14. teha liiklusanalüüs, milles mh arvestada planeeritavale alale ja selle
lähiümbrusesse kavandatavate hoonete teenindamisega seotud liikluskoormuse kasvuga
lähiala tänavatel ja ristmikel, ühistranspordi koridoridega, sh perspektiivse trammiteega,
ning sadama toimimisega kaasneva liiklusvooga. Esitada Sadama tänavale alternatiivsed
juurdepääsuvõimalused;
Liiklusanalüüs on koostatud (planeeringu lisa 4.3), liikluslahenduse koostamisel on
arvestatud uuringu järeldustega.
4.15. liiklusanalüüsi tulemusi arvestades töötada koostöös Tallinna Transpordiametiga
välja planeeritavat ala ja sadamapiirkonna lähiala hõlmav terviklik liikluslahendus;
Sadama piirkonna ja lähiala hõlmav terviklik liiklusskeem on lisatud planeeringu
materjalidele.
4.16. määrata promenaadid ja ühissõidukitega läbitavad tänavad avalikult kasutatavaks.
Selgitada koostöös Tallinna Linnavaraametiga ning Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalametiga välja ülejäänud avalikult kasutatavaks määratavad või Tallinna
linnale üle antavad alad. Esitada lahendus alade avaliku kasutamise tagamiseks;
Täidetud. Osaliselt on IKÕ seatud trammirajatiste ehitamiseks, ülejäänud promeaadiosas
(pos 1, 2 ja 3 osad ning pos 4 ja 5) on määratud avalikult kasutatava ala ulatus. Vt Lisa 5.1
Avalikuks kasutamiseks määratud alade skeem.
4.17. tagada haljastust vähemalt 5% ulatuses planeeritavale alale jääva maismaa
pinnast;
Täidetud. Haljastuse täpne lahendus antakse arhitektuurikonkursi tulemusel ja
täpsustatakse edaspidi projekteerimise käigus.
4.18. liigendada parkla- ja kergliiklusalad haljastusega;
A-terminali esine väljak liigendatakse haljastusega ning on kavandatud ainult
kergliiklejatele. Väljaku võimalik lahendus koos haljastusega esitatakse detailplaneeringu
koostamise käigus pärast arhitektuurikonkursi tulemuste selgumist. Täpsemalt
lahendatakse haljastus ehitusprojektide koostamisel.
Sadama teenindamiseks kavandatakse taksode ja sõiduautode lühiajaline parkla maa alla.
Pikaajaline parkimise võimalus reisijatele kavandatakse parkimismajja. Busside parkla on
kavandatud terminalihoone kompleksi ja kaide vahelisele alale.
4.19. esitada pädeva ettevõtte koostatud planeeritava ala keskkonnaseisundi hinnang.
Hinnangus kirjeldada varem toimunud tegevusi, keskkonnaohtlike objektide olemasolu ja
nende hinnanguline ulatus planeeritaval maa-alal ning lähiümbruses. Kui ala kohta on
varasemalt tehtud reostusuuringud ning kui saastunud pinnas on likvideeritud, anda
keskkonnaseisundi hinnangus ülevaade tehtud töödest. Koostöös Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalametiga selgitada välja vajadus koostada keskkonnaseisundi hinnangu
raames reostusuuring;
Keskkonnaseisundi hinnang on koostatud LEMMA OÜ poolt ning on lisatud
detailplaneeringu materjalidele, vt lisa 4.4. Keskkonnaseisundi hinnangust tulenevad
ettepanekud on lisatud detailplaneeringu seletuskirja.
4.20. määrata ehitusprojekti koostamiseks järgmised nõuded: A-reisiterminali hoone ja
selle esise platsi ehitusprojekti koostamiseks korraldada arhitektuurivõistlus; näha ette
jalgrataste parkimiskohad vastavalt Tallinna rattastrateegiale 2018-2028; kavandada
rattarendi süsteemi asukohad ning terminali juurde valvega rattahoiu parkla reisijatele;
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
43 / 46
piirata sademevee juhtimist otse kanalisatsioonivõrku ja kasutada sademevee käitlemisel
innovaatilisi lahendusi; hoonesiseste parklate põrandavesi juhtida reoveekanalisatsiooni.
Täidetud. Nõuded on lisatud seletuskirja p 6 „Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja
esitamiseks“ alla.
2023.a korraldas aktsiaselts TALLINNA SADAM arhitektuurivõistluse A-terminali kvartali
lahenduse leidmiseks. A-terminali kvartaliks käsitleti A-terminal, aktsiaseltsi TALLINNA
SADAM uus büroohoone ja parkimismaja hoonekompleks ning sellega piirnev avalik
linnaruum. Võitjaks valiti töö nimega „Vihur“, mille koostas molumba osaühing koos
maastikuarhitektuuribürooga MARELD Landskapsarkitekter AB. Võidutöö lahendus on
kantud joonisele Lisa 8.2 Vanasadama ala detailplaneeringute hoonestuskava.
Alajaama ja tollihoone lahenduse leidmiseks korraldas aktsiaselts TALLINNA SADAM
2023. aastal arhitektuurivõistluse, mille võitis KOKO arhitektid OÜ.
7.6 Vastavus lähtedokumentidele
7.6.1 Vastavus riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“
Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt määrusele.
7.6.2 Vastavus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 18.11.2021 käskkirjale nr T-11-1/21/26 „Detailplaneeringu algatamisettepaneku ja
detailplaneeringu vormistamise juhend“
Detailplaneering on koostatud ja vormistatud vastavalt käskkirjale.
7.6.3 Vastavus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi 2020. a
veebruari „Ruumi otsese päikesevalguse (insolatsiooni) kestuse arvutamise juhendile“
Lähialal ei paikne elamuid ega lasteasutusi, mille insolatsioonitingimusi kavandatud
hoonestus võiks mõjutada.
7.6.4 Vastavus siseministri 02.06.2015 määrusele nr 17 „Ehitisele
esitatavad tuleohutusnõuded“
Tuleohutusnõuded ja meetmed on määratud vastavalt siseministri 30.03.2017 määrusele
nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.
Hooned on kavandatud enam kui 8 m kaugusele külgnevatel kinnistutel asuvatest
hoonetest. Tuletõrje veevarustust on käsitletud seletuskirja peatükis 4.3.1.
7.6.5 Vastavus Eesti standardile EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse
ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“
Kuritegevuse riskide vähendamiseks on rakendatud Eesti standardis EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“
toodud soovitusi.
Nõuded ehitusprojekti koostamiseks on peatükis 6.8.4. Nõuete täitmisel tagatakse
läbimõeldud, esteetiliselt nauditav ja hästitoimiv linnaruum ning lähiala sotsiaalse
keskkonna ja võrgustiku säilimine.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
44 / 46
7.6.6 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusele nr 9 „Tallinna kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja
sellest eraldumise tingimused ja kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus”
Tallinna Linnavolikogu 18. mai 2017 määrusega nr 9 kinnitatud lisa „Tallinna
kaugküttepiirkonna piirid, kaugküttevõrguga liitumise ja sellest eraldumise tingimused ja
kord, kaugkütte üldised kvaliteedinõuded ja võrguettevõtja arenduskohustus “järgi jääb
planeeritud ala kaugkütte piirkonda.
Uute hoonete soojusvarustus on lahendatud kaugkütte baasil.
7.6.7 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord“
Likvideeritavate puude asemele istutatavate haljastuse ühikute arv on arvutatud
vastavalt Tallinna Linnavolikogu 11. veebruari 2021 määrusele nr 2 „Raie- ja
hoolduslõikusloa andmise kord“.
7.6.8 Vastavus Eesti standardile EVS 843:2016 „Linnatänavad“
Planeering on kooskõlas Eesti standardiga EVS 843:2016 „Linnatänavad“.
7.6.9 Vastavus Tallinna Linnavolikogu 17.09.2020 otsusele nr 84
„Tallinna parkimiskohtade arvu normid“
Parkimiskohtade vajaduse osas on linna seisukohad muutunud. Parkimiskohtade
vajaduse arvutamisel on lähtutud Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 15.12.2022 kirjas
nr 3-2/3591-1 esitatud tingimusest: „Parkimiskohtade vajadus arvutada kogu
planeeritud brutopinna kohta (v.a sadama hooned) äriruumide normi alusel, st 1 koht
200 m² kohta“. Sadama-ala kohta normi ei ole määratud, seetõttu on parkimiskohtade
arv planeeritud vajaduspõhiselt lähtudes sadamalt saadud pikaajalisele kogemusele
tuginevast infost nii reisijaid teenindava kui sadamat teenindava transpordi
parkimiskohade vajaduse kohta.
7.6.10 Vastavus Tallinna Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi
protokolliga nr 41 heakskiidetud „Tallinna rattastrateegia 2018 – 2028“
Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud Tallinna
Linnavalitsuse 11. oktoobri 2017 istungi protokolliga nr 41 heakskiidetud Tallinna
rattastrateegia 2018-2028.
Jalgrataste parkimiskohtade vajaduse arvutus on esitatud seletuskirjas ptk 4.2.
7.6.11 Vastavus haljastuse hinnangus antud soovitustele
Haljastuse hinnangus (vt Lisa 4.1) antud soovitused on seletuskirja punktis 6.3.
7.6.12 Vastavus keskkonnamõju strateegilises hinnangus antud soovitustele
Keskkonnamõju strateegilises hinnangus (vt Lisa 4.5) antud asjakohased soovitused on
seletuskirja punktis 6.1 Hoonete olulisemad arhitektuurinõuded, 6.3 Haljastuse
projekteerimise, rajamise ja hoolduse nõuded, 6.4 Liikluskorralduse alased nõuded,
6.5 Keskkonnamõju strateegilisest hindamisest tulenevad nõuded, 6.6 Täiendavate
uuringute vajadus ja 6.8.1 Keskkonnalased nõuded.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
45 / 46
7.6.13 Vastavus keskkonnaministri 16.12.2016 määrusele nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ ja mürauuringus antud soovitustele
Piirkonna mürataset hindas Lemma OÜ 2024. aastal A-terminali ning kruiisiterminali ala
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise raames. Müratase A-terminali
ja kruiisiterminali piirkonnas ei ületa välisõhus leviva müra normtasemeid.
7.6.14 Vastavus teemaplaneeringule „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“
Planeeritud ala jääb osaliselt Tallinna Linnavolikogu 16. aprilli 2009 otsusega nr 77
kehtestatud teemaplaneeringu „Kõrghoonete paiknemine Tallinnas“ kohastesse vanalinna
vaatesektoritesse Merivälja muulilt vanalinnale, Pirita sadama kailt vanalinnale ning
Marjamäe memoriaalilt vanalinnale. Teemaplaneeringus on sätestatud tingimus, et
vaatsektoris oleva ala hoonestamisel tuleb tagada vanalinna silueti vaadeldavus, hoonete
absoluutkõrgus peab jääma alla 30 m.
Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta teemaplaneeringus seatud kõrguspiirangut
laevaliikluse juhtimiskeskuse kõrguse osas. Laevaliikluse juhtimiskeskuse asukoha
määramisel on analüüsitud vaateid vanalinnale ning juhtimiskeskusest avanevat vaadet
akvatooriumile.
7.7 Kehtiva detailplaneeringu kehtetuks muutumine
Planeeritava maa-ala osa kohta kehtib Tallinna Linnavolikogu 3. juuni 2010 otsusega
nr 131 kehtestatud „Logi tn 8, 9 ja 10 kinnistute ning lähiala detailplaneering“.
Koostatava ja kehtiva detailplaneeringu alad kattuvad Vööri tänava maa-ala osas. Vööri
tänavat ei ole planeeritud kujul valmis ehitatud.
Planeeritava maa-ala osa kohta kehtib ka Tallinna Linnavolikogu 18. novembri 2010
otsusega nr 267 kehtestatud „Rumbi tn, Logi tn, Sadama tn ja Linnahalli hajumisväljaku
kinnistu Sadama tänava lõigu detailplaneering“. Planeeringualad kattuvad Logi-Sadama
tänava ristmiku osas. Koostatavas detailplaneeringus on ristmiku lahendust muudetud.
Planeerimisseaduse § 140 lõige 8 sätestab, et uue detailplaneeringu kehtestamisega
muutub sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks.
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneeringu kehtestamisel muutuvad
eelpool nimetatud detailplaneeringud käesolevas detailplaneeringus planeeritava maa-ala
osas kehtetuks.
7.8 Muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga
Peamised muudatused võrreldes algatatud lahendusettepanekuga on tehtud lähtuvalt
algatamise korralduse tingimustest ja ametkondadega tehtud koostöö tulemusel.
• Täpsustatud on planeeringuala piire ja suurust arvestades kavandatud promenaadi
kulgemist.
• Täpsustatud on kruntide piire.
• Muutunud on hoonestuslahendus:
− ühele krundile on määratud ehitusõigus osaliselt maapealse, osaliselt
maa-aluse merevee soojuspumpla ehitamiseks.
− A-terminali kvartali jaoks parima linnaruumilise lahenduse leidmiseks viidi läbi
arhitektuurivõistluse, mille võitjaks on molumba osaühing koostöös MARELD
Landskapsarkitekter AB-ga. A-terminali kvartalina käsitleti
A-terminalihoonet, aktsiaseltsi TALLINNA SADAM uut büroohoonet ja
parkimismaja hoonekompleksi ning sellega piirnevat avalikku linnaruumi.
K-Projekt Aktsiaselts
Töö nr 18104 Tallinn, Kesklinn
A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala detailplaneering
Kuupäev: 24.07.2025
46 / 46
− Alajaama ja tollihoone parima lahenduse leidmiseks korraldas aktsiaselts
TALLINNA SADAM 2023. aastal arhitektuurivõistluse, mille võitis KOKO arhitektid
OÜ.
− Täpsustatud on kavandatud hoonete korruselisust. Parkimismaja on lubatud
kõrgust muutmata projekteerida 6-korruselisena.
• Joonistele on kantud trammitee kulgemiskoridor koos peatustega vastavalt ehitusloa
saanud projektile.
• Täpsustatud on jalg- ja jalgrattateede kulgemise trasse.
• Täpsustatud on liikluslahendust:
− koostöös Tallinna linna ametitega on loobutud tõstetud promenaadi
kavandamisest. Promenaad on kavandatud ühetasandilisena.
− kavandatud on busside parkla, A-terminali teenindamiseks vajalik peatumine on
kavandatud maa-alusel korrusel ja parkimismajja.
7.9 Avalikel aruteludel tehtud ettepanekute arvestamine
Eskiislahenduse avalikul väljapanekul esitati ettepanek mitte kavandada kolmandat
kruiisikaid. Arvestades esitatud seisukohta on detailplaneeringus täpsustatud kolmanda
kai kavandamise vajadust multifunktsionaalse kaina.
Projektijuht Anna Petrova
Konsultant Ülle Kadak