Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu edastamine Riigikantseleile

1

EELNÕU

21.08.2025

Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku

ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise

seadus

§ 1. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Täitemenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 63 lõiget 2 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Enne täitmisregistriga liitumist peab kasutaja liidestama enda infosüsteemi tehnilise

lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta täitmisregistri kaudu tehtud

päringute kohta.“;

2) paragrahvi 63 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Täitmisregistriga liitunud kasutaja peab tegema käesoleva paragrahvi lõike 2 teises lauses

nimetatud tehnilises lahenduses kättesaadavaks teabe päringute kohta, mis on täitmisregistri

kaudu tehtud krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta, välja arvatud juhul, kui

nimetatud teabe suhtes on seadusega ette nähtud juurdepääsupiirangu alus või andmesubjekti

õiguste piirang.”;

3) paragrahvi 63 lõiked 4, 9, 10 ja 12 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 63 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Täitmisregistri põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega, milles

sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsustatud andmekoosseis;

3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

6) konto avamise elektroonilise kontrollimise kord ja tehnilised nõuded;

7) muud korralduslikud küsimused.“;

5) paragrahvi 63 täiendatakse lõigetega 51 ja 52 järgmises sõnastuses:

„(51) Isikuandmed, mida täitmisregistris töödeldakse, on järgmised: võlgniku, sissenõudja,

kohtutäituri, arestimisakti koostaja, volitatava ja päringu saatja üldandmed.

(52) Täitmisregistris töödeldavaid andmeid säilitatakse viis aastat menetluse lõpetamisest.”;

6) paragrahvi 63 lõikes 11 asendatakse sõnad „Täitmisregistrist on” sõnadega „Elatise

võlgnevuse tasumisest kõrvalehoidumise vältimise eesmärgil on täitmisregistrist”;

7) paragrahvi 632 lõikes 1 asendatakse sõna „Koda” sõnadega „Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koda”;

2

8) paragrahvi 632 täiendatakse lõigetega 21–24 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemis töödeldakse järgmisi

isikuandmeid:

1) kohtutäituri ja tema määratud esindaja üldandmed;

2) sissenõudja ja tema esindaja üldandmed;

3) õigustatud ja kolmandate isikute üldandmed;

4) võlgniku üldandmed, esindaja olemasolu korral andmed võlgniku teovõime piiramise kohta

ja esindaja üldandmed ning andmed võlgniku töötamise, õppimise ja vara kohta;

5) võlgnikuga seotud isikute üldandmed ja andmed nende vara kohta;

6) enampakkumisel osaleja üldandmed, riikliku tausta olemasolu andmed, kutse- ja tegevusala

andmed ning tegeliku kasusaaja olemasolu korral tema üldandmed;

7) täitedokumendist tulenevalt süütegudega seotud isikuandmed.

(22) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemis töödeldavaid andmeid säilitatakse

kümme aastat täitetoimiku lõpetamisest.

(23) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud infosüsteemi vastutav töötleja on Kohtutäiturite

ja Pankrotihaldurite Koda.

(24) Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda asutab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud

infosüsteemi ning kehtestab selle põhimääruse, milles sätestatakse infosüsteemi pidamise kord,

sealhulgas:

1) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

2) täpsustatud andmekoosseis;

3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;

6) muud korralduslikud küsimused.“.

§ 2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse

muutmine

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust

täiendatakse §-ga 119 järgmises sõnastuses:

„§ 119. Täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 kohaldamine

Enne 2026. aasta 23. veebruari täitmisregistriga liitunud kasutajad ja täitemenetluse seadustiku

§-s 632 ette nähtud infosüsteem peavad samuti vastama täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2

teises lauses nimetatud tingimusele.”.

§ 3. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 2 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 23. veebruaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

3

Tallinn, ......................2025

__________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ............................ 2025

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku

ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise

seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kõnesoleva eelnõuga kavandatavad muudatused suurendavad täitmisregistri kaudu tehtavate

päringute läbipaistvust, võimaldades isikutel saada senisest parema ülevaate nende kohta

tehtud päringutest.

Praegu puudub inimestel võimalus näha, millised avaliku võimu asutused või seaduses

nimetatud muud isikud on nende kohta teinud päringuid täitmisregistri kaudu pankadele ja

makseasutustele. Täitmisregister toimib üksnes infovahenduskanalina ega salvesta päringute

sisu. Kuigi seadus annab inimestele õiguse teada, kuidas nende isikuandmeid kasutatakse,

puudub tehniline lahendus, mis võimaldaks seda teavet lihtsalt kuvada.

Selleks nähakse eelnõuga ette kohustus, et täitmisregistriga liituvad kasutajad peavad enne

registriga liitumist liidestuma ka tehnilise lahendusega (nn andmejälgija), mis võimaldab

kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta, ning tegema kättesaadavaks teabe

tehtud päringute kohta. Erandiks on juhtumid, kus päringu tegija võib seaduses ette nähtud

juhtudel edastada andmesubjektile teavet andmete töötlemise kohta hiljem, piirata selle

esitamist või keelduda selle väljastamisest. Vastav kohustus kehtib ka varem liitunud asutustele

ja isikutele, sealhulgas Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale (koda).

Muudatus suurendab täitmisregistriga liitunud asutuste töökoormust, kuna tuleb välja arendada

ja juurutada tehniline lahendus päringute kuvamiseks ning uuendada andmekaitseprotseduure.

Inimestel, kelle kohta täitmisregistri kaudu päringuid tehakse, halduskoormus väheneb, kuna

nad ei pea esitama andmesubjekti päringut, vaid neil on oma andmete kasutamist soovi korral

lihtsam jälgida – vajalik teave on koondatud ühte kohta ja kättesaadav elektrooniliselt, mis

suurendab läbipaistvust, aitab avastada ja vaidlustada ebaseaduslikke päringuid ning vähendab

andmete väärkasutuse riski.

Eelnõuga ajakohastatakse täitemenetluse seadustikus õigusselguse huvides ka andmekogude

regulatsiooni, sätestades seaduse tasandil andmekogudes töödeldavate isikuandmete

kategooriad, andmete säilitamise maksimaalse tähtaja ning volitusnormis selgemalt

põhimääruse kehtestamise raamid.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Justiits- ja Digiministeeriumi vabakutsete talituse

nõunik Aleksandr Logussov ([email protected]) ja andmekaitseõiguse talituse

nõunik Helen Uustalu ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik

([email protected]).

1.3. Märkused

2

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valituse tegevusprogrammiga1, mille kohaselt on digiriigi

valdkonna eesmärk järgmine: kohustuslikuks muudetud andmejälgija abi suurendame inimeste

kontrolli oma andmete kasutamise üle.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone:

1) täitemenetluse seadustik, RT I, 03.06.2025, 17;

2) tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadus, RT

I, 03.06.2025, 16.

2. Seaduse eesmärk

Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 63 lõike 1 punkt 4 näeb ette, et täitmisregister tagab

infovahenduskanalina muu hulgas krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta

päringute tegemise seadusest tuleneva ülesande täitmiseks. Avaliku võimu kandja, kellel on

vaja täitmisregistrit kasutada seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, võib süsteemiga liituda

juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus. Sisuliselt pakub täitmisregister avaliku võimu

kandjatele ja muudele krediidiasutuste seaduse § 88 lõikes 5 nimetatud isikutele registri

infovahenduskanaliga liitumise korral tehnilist automatiseeritud teenust krediidi- ja

makseasutuste valduses oleva pangainfo kogumiseks.

Isikuandmete kaitse üldmääruse2 (IKÜM) artiklist 15 tuleneb isikute õigus teada, kuidas nende

andmeid töödeldakse. Sama määruse artikli 5 lõike 1 punkt f ja artikli 24 lõige 1 kohustavad

vastutavat töötlejat tõendama andmetöötluse nõuete täitmist ning rakendama sobivaid tehnilisi

ja korralduslikke meetmeid. Isikuandmete töötlemist puudutavad üldpõhimõtted tulenevad ka

isikuandmete kaitse seadusest (IKS).

Kuigi juurdepääs krediidi- ja makseasutuste valduses olevale pangasaladusena käsitatavale

teabele muutub üha lihtsamaks ning käsipäringud asenduvad automatiseeritud

andmevahetusega, puudub isikutel tõhus võimalus tutvuda enda kohta tehtud päringute ning

nendega seotud andmetöötlusega. TMS-is puudub regulatsioon, mis reguleeriks seda, kes ja

kuidas annab isikutele teada nende kohta info saamiseks täitmisregistri kaudu tehtud

päringutest.

Täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutustele tehtavate päringute puhul muudab olukorra

keerulisemaks asjaolu, et täitmisregister ei ole seda andmevahetust puudutavas osas ise

andmekogu, millest andmeid päritakse, vaid üksnes infokanal, mille kaudu liigub

pangasaladusena käsitatav teave krediidi- ja makseasutuste ning päringute esitajate vahel.

Täitmisregistrisse endasse pangasaladust ei salvestata.

Olukorra lahendamiseks täiendatakse täitemenetluse seadustikku sätetega, mille kohaselt on

täitmisregistri kasutamise eelduseks registri kui infokanali kasutajate infosüsteemide

1 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus 2 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus 2016/679/EL, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise

kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus)

3

liidestamine tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud

päringute kohta (nn andmejälgija). Muudatus puudutab vaid registriga liitunud ja tulevikus

liituvate kasutajate neid infosüsteeme ja andmekogusid, mida kasutatakse täitmisregistri

infovahenduskanali kaudu päringute esitamiseks krediidi- ja makseasutuse valduses olevate

andmete saamiseks.

Samuti sätestatakse, et kohustus teha tehnilise lahenduse kaudu kättesaadavaks teave

täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutuse valduses olevate andmete kohta tehtud

päringute kohta lasub registri infokanaliga liitunud kasutajal. Kohustus andmed kättesaadavaks

teha võib olla piiratud vaid seaduses ette nähtud juhul.

Seaduseelnõu väljatöötamiskavatsust ei koostatud, kuna põhiõiguste tagamiseks on eelnõu

menetlus põhjendatult kiireloomuline.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse TMS-i, §-ga 2 muudetakse TsMSRS-i ja §-s 3 sätestatakse seaduse

jõustumine.

3.1. Täitemenetluse seadustiku muutmine

Eelnõu §-ga 1 muudetakse täitemenetluse seadustikku.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 täiendatakse TMS § 63 lõiget 2 ning täiendatakse nimetatud

paragrahvi lõikega 21. Eelnõukohane lõige sätestab kaks kohustust täitmisregistri

infovahenduskanali kasutajatele seoses pangasaladusena käsitatava teabe töötlusega.

Kõnesolevas eelnõus tähendab täitmisregistri kasutaja asutusi või isikuid, kes on juba

registriga liitunud või liituvad sellega tulevikus, et teha täitmisregistri infovahetuskanali kaudu

päringuid krediidi- ja makseasutuste valduses olevate andmete kohta.

TMS § 63 lõike 2 teise lause kohaselt peab kasutaja enne täitmisregistriga liitumist liidestama

oma infosüsteemi tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta

tehtud päringute kohta. Seni on olnud selliste tehniliste lahenduste kasutuselevõtt Eestis

vabatahtlik, kuid võttes arvesse täitmisregistri infovahenduskanali vahendusel töödeldava

teabe iseloomu (pangasaladus), on põhjendatud muuta sellise tehnilise lahenduse kasutamine

täitmisregistriga liitumisel kohustuslikuks.

TMS § 63 lõike 21 kohaselt on täitmisregistriga liitunud kasutajad kohustatud selleks

ettenähtud tehnilises lahenduses kättesaadavaks tegema teabe täitmisregistri kaudu tehtud

päringute kohta, mis käsitlevad krediidi- ja makseasutuse valduses olevaid andmeid.

Täitmisregistri üheks ülesandeks on infovahenduskanalina tagada krediidi- ja makseasutuste

valduses olevate andmete kohta päringute edastamine seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks. Täitmisregistrist endast ei väljastata viidatud andmeid, täitmisregister toimib

üksnes kanalina, mille kaudu liigub pangasaladusena käsitatav teave krediidi- ja makseasutuste

ning päringute esitajate vahel. Sama kehtib ka infopäringute kohta, mis esitatakse

täitmisregistri infovahenduskanali kaudu krediidi- ja makseasutustele, ja nende sisu kohta.

4

Täitmisregistri põhimääruse3 § 16 lõike 4 kohaselt säilitatakse infopäringu ja selle vastuse

andmeid 30 päeva. Täitmisregistrisse ei jõua teave kasutajate tehtud päringute kohta

kehtestatud juurdepääsupiirangute või isiku õiguste piiramise kohta. Selline teave asub üksnes

krediidi- ja makseasutustele päringuid saatvate asutuste või isikute infosüsteemides ning info

piirangute kehtestamise või tühistamise kohta ei ole täitmisregistri kaudu kättesaadav. Seega

ei hoita täitmisregistris infot, mis on vajalik päringute kuvamiseks mõeldud tehnilise lahenduse

kaudu saadetud isikute päringutele vastamiseks.

Täitmisregistri põhimääruse § 9 lõige 4 sätestab, et registriga liitunud kasutajad on

isikuandmete vastutavad töötlejad. Kasutajad vastutavad andmete töötlemise õiguspärasuse

ning kõigi turvanõuete täitmise eest. Põhimääruse § 9 lõige 5 näeb ette, et päringu korral teeb

päringu esitaja krediidi- ja makseasutusele, kellelt andmeid päritakse, kättesaadavaks

krediidiasutuste seaduse § 88 lõikes 6 nimetatud andmed, sealhulgas andmete kasutamise

eesmärgi, viite päringu alusdokumendile või menetlusele ja päringu õigusliku aluse, ning

salvestab need andmed oma infosüsteemis. Täitmisregistri vastutaval ja volitatud töötlejal

puudub neile andmetele juurdepääs. Seega ei oleks põhjendatud, kui täitmisregistrisse hakataks

neid andmeid dubleerivalt koguma üksnes täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutustele

tehtud päringute kohta käiva info kuvamise eesmärgil.

Kokkuvõtvalt sisaldavad üksnes täitmisregistriga ja selle infovahenduskanaliga liitunud

kasutajate infosüsteemid kogu infot, mis on vajalik infopäringute kohta käiva teabe

kättesaadavaks tegemiseks selleks mõeldud tehnilises lahenduses. Seetõttu on põhjendatud, et

kohustus teha teave täitmisregistri kaudu tehtud päringute kohta kättesaadavaks jääb päringuid

tegevate asutuste kanda. Muudatus puudutab vaid registriga liitunud ja tulevikus liituvate

kasutajate neid infosüsteeme ja andmekogusid, mida kasutatakse täitmisregistri

infovahenduskanali kaudu päringute esitamiseks krediidi- ja makseasutuse valduses olevate

andmete saamiseks.

Mõlemad kohustused laienevad ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja hallatavale

kohtutäiturite tööks vajalikule infosüsteemile, kuna kohtutäiturid kasutavad seda infosüsteemi

keskse väravana krediidi- ja makseasutustele päringute saatmiseks (TMS § 632 lõige 3).

Täpsustatakse, et päringute info kuvamisel selleks mõeldud tehnilises lahenduses on võimalik

teha erandeid, kuna päringute andmete avalikustamise nõue ei ole absoluutne. Nii isikuandmete

kaitse üldmäärus kui ka IKS annavad seadusandjale õiguse piirata seadusega teatud juhtudel

andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta käivate andmetega (IKÜM art 23 ja IKS § 24 lõige

2). See tähendab, et seaduses sätestatud juhtudel võib päringu tegija esitada teabe

andmesubjektile hiljem, piirata selle esitamist või keelduda selle väljastamisest. Näiteks võib

teabe avaldamine olla piiratud seoses riigi julgeoleku tagamisega (näiteks julgeolekuasutuste

seaduse § 211 lõike 4 alusel) või kriminaalmenetluse läbiviimisega. Päringu teinud asutus peab

hindama vastava erandi kohaldamise alust.

Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks TMS § 63 lõiked 4, 9, 10 ja 12.

TMS § 63 lõigete 4, 9 ja 10 kehtetuks tunnistamise puhul on tegemist tehnilise muudatusega

ühese arusaadavuse huvides, kuna edaspidi reguleerib seni nendes lõigetes käsitletud küsimusi

sama paragrahvi eelnõukohane lõige 5, mille volitusnormis nähakse ette põhimääruse raamid.

TMS § 63 lõiked 4, 9 ja 10 näevad praegu ette, et volitatud töötleja, andmete täpsem koosseis,

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072025006

5

konto avamise elektroonilise kontrollimise kord ja tehnilised nõuded ning täitmisregistri

andmetöötluse ja andmete väljastamise kord nähakse ette põhimääruses. Lõikes 4 sätestatu on

edaspidi kaetud TMS § 63 lõike 5 punktiga 3, lõige 9 punktiga 2 ja lõige 10 punktidega 4 ja 6.

Nimetatud lõigete kehtetuks tunnistamise tõttu tuleb muuta ka täitmisregistri põhimääruse

preambulit (rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale).

Lõige 12 tunnistatakse kehtetuks, kuna see annaks piiramatu ligipääsu võlgnike

isikuandmetele. Nimetatud säte näeb ette isikute võlgnevusinfo avalikustamise. Kuna see teave

sisaldab isikuandmeid, ei saa olla tegemist avaandmete ehk juurdepääsupiiranguteta ehk

üldsusele kasutamiseks mõeldud teabega, mille kasutamist riik ei kontrolli. Võlaandmete

pärimiseks peab kolmandal isikul esinema seega vähemalt üks IKÜM art 6 lõikes 1 nimetatud

õiguslikest alustest. See omakorda tähendab, et täitmisregistri vastutav töötleja on kohustatud

enne TMS § 63 lõikes 12 nimetatud andmete väljastamist/edastamist kontrollima, kas nende

andmete soovijal on õigust neid andmeid saada. Nimetatud säte lisati seadusesse Riigikogu

menetluse käigus ning tolleaegsest seletuskirjast4 ei nähtu piisavaid põhjendusi võlgnike

isikuandmete lausaliseks avalikustamiseks, seega tuleb säte eraelu puutumatuse tagamiseks

kehtetuks tunnistada.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse TMS § 63 lõiget 5. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktis

2 sätestatud tehnilise muudatusega ühese arusaadavuse tagamiseks, et täitmisregistri

põhimääruse kehtestamise volitusnormi sättes kajastuks kogu teave, mille reguleerimist

põhimääruses on seadusandja pidanud võimalikuks edasi volitada. Eelnõukohane lõige 5

asendab senised TMS § 63 lõigetes 4, 9 ja 10 sätestatud volitusnormid ning näeb ette, et

põhimääruses tuleb sätestada andmeandjad ja nendelt saadavad andmed, täpsustada seaduses

sätestatud andmekoosseise (TMS § 63 lg 51), kuidas jagunevad ülesanded vastutava töötleja ja

volitatud töötleja vahel, kuidas toimub andmetele juurdepääsu andmine ja andmete

väljastamine, täpsustada TMS § 63 lõikes 52 ette nähtud säilitustähtaega, kuna seaduses

nähakse ette kõigist andmete säilitamise tähtaegadest kõige pikem ning põhimääruses

täpsustatakse, kui mõnda andmekategooriat ei ole vaja nii kaua säilitada. Lisaks tuleb

põhimääruses reguleerida teatud korralduslikke küsimusi, näiteks kuidas toimub konto avamise

elektrooniline kontrollimine ja millised on selle tehnilised nõuded. Täitmisregistri

põhimääruses sisulisi muudatusi volitusnormi täpsustamise tõttu teha ei tule.

Täitmisregistri põhimäärusega lühikokkuvõte:

Andmeandjad ja nendelt saadavad andmed. Põhimääruses on kehtestatud andmed ja isikud, kes

annavad registrile andmeid, mida kasutatakse registri enda andmebaasis. Näiteks

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ning kohtutäiturid edastavad koja infosüsteemi kaudu

registrile kohtutäiturite infosüsteemide andmed täiteasjade ja nendes seatud pangakontode

arestide kohta. Maksu- ja Tolliamet edastab registrisse andmed enda menetlustes

pangakontodele seatud arestide kohta jne.

Täpsustatud andmekoosseis. Registri põhimääruses on loetletud andmed, mis kantakse

registrisse täiteasjade, arestide ja registris antud volituste kohta. Põhimääruses on ühtlasi välja

toodud, milliseid andmeid registris logitakse ja milliseid infopäringute andmeid säilitatakse

lühiajaliselt registri andmebaasis.

4 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/a59de5c3-6e20-4381-a5f2-5671d744281b/

6

Vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded. Registri vastutav töötleja on Justiits- ja

Digiministeerium, kelle ülesannete hulka kuuluvad muu hulgas registri pidamine ja

arendamine, loa andmine registriga liidestamiseks, järelevalve jne. Registri volitatud töötleja

on Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kes vastutab peamiselt registri pidamise tehnilise poole

eest (arendab, testib ja hooldab registrit ning vastutab selle käideldavuse eest).

Andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord. Põhimääruses on kehtestatud need

andmed, mida väljastatakse isikule – registris kuvatakse andmed isiku ja tema esindatava

suhtes algatatud täiteasjade ja seatud arestide kohta, muudele autenditud isikutele võlgnevuste

olemasolu kohta ning krediidiasutustes arestide olemasolu, seadmise, muutmise ja tühistamise

kohta.

Andmete säilitamise täpsemad tähtajad. Registri põhimääruses on kehtestatud täitemenetluste,

arestide, registris antud volituste, infopäringute ja logide andmete säilitamise tähtajad.

Konto avamise elektroonilise kontrollimise kord ja tehnilised nõuded. Registriga liidestatud

krediidi- ja makseasutus kontrollib kliendile konto avamise korral registri kaudu tema suhtes

kehtivate kontoarestide olemasolu. Registri põhimäärus reguleerib seda, mis infot väljastatakse

sellise kontrolli tegemisel.

Muud korralduslikud küsimused. Põhimäärus sisaldab ka muid registri pidamisega seotud

õiguslikku ja tehnilist laadi sätteid. Näiteks reguleerib põhimäärus registrisse kantud andmete

õigsuse tagamist ning elektroonilise arestimise korda ja tehnilisi nõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TMS § 63 lõigetega 51 ja 52. Lisatavad lõiked annavad

kokkuvõtvalt ülevaate täitmisregistris töödeldavate isikuandmete kohta ja selle teabe

säilitamise tähtaja kohta. Detailne andmekoosseis ja säilitustähtajad on kehtestatud

täitmisregistri põhimääruses5. Põhimääruse § 10 näeb ette üksikasjaliku andmekoosseisu, sh

avab TMS § 63 lõikes 51 sätestatud isikuandmete kategooriate sisu. Eelnõu andmekategooriates

sisalduval terminil „üldandmed“ on andmekaitse töörühmas, kus osalevad kõigi

ministeeriumide õigusloomejuhid ja andmekaitsespetsialistid ning Riigikogu, Vabariigi

Valitsuse, Vabariigi Presidendi Kantselei ja Õiguskantsleri Kantselei esindajad, kokkulepitud

sisu. Nimetatud töörühmas lepiti kokku, et seaduses kasutatakse edaspidi terminit „üldandmed“

selle asemel, et loetleda seaduses: „nimi, isikukood, sugu, kodakondsus, kontaktandmed, sh

aadress, emakeel“. Põhimääruse § 16 näeb ette andmete säilitustähtajad, sh täpsustab TMS §

63 lõikes 52 sätestatud maksimaalse säilitustähtaja piires, milliseid andmeid kui kaua

säilitatakse. Muudatus tehakse ühese arusaadavuse tagamiseks, senist andmete koosseisu ega

säilitustähtaegasid ei muudeta.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse TMS 63 lõike 11 sõnastust. Kõnealune lõige lisati

eelnõusse Riigikogu menetluse käigus ning sellest on ekslikult välja jäänud isikuandmete

töötlemise eesmärk. Õigusselguse tagamiseks on oluline täpsustada seaduse tasandil, mis

eesmärgil isikuandmeid avalikustatakse.

Eelnõu § 1 punktiga 7 muudetakse TMS 632 lõike 1 sõnastust. Tegemist on tehnilise

muudatusega. Kuna seaduses ei ole eespool antud Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale

lühinimetust koda, siis ei ole korrektne seda lühendit siin sättes kasutada.

5 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072025006

7

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse TMS § 632 lõigetega 21–24. Muudatus tehakse ühese

arusaadavuse tagamiseks, sisulist muudatust senise regulatsiooniga võrreldes ei tehta.

Lõikes 21 loetletakse isikuandmete kategooriad, mida Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja

asutatud infosüsteemis töödeldakse. Andmekooseisu kehtestamisel lähtutakse kohtutäituri

seaduse, täitemenetluse seadustiku ning nende alusel kehtestatud justiitsministri 15. detsembri

2009. a määrusega nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“6 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale

ning kohtutäituritele pandud ülesannete täitmiseks vajalikest andmetest. Õigusselguse

tagamiseks loetletakse vastavad isikuandmed ühetaoliselt ka täitemenetluse seadustikus.

Seaduses sätestatud isikuandmete kategooriaid on täpsustatud andmekogu põhimääruses,

milles on üksikasjalikult sätestatud kõik andmed, mida andmekogus töödeldakse.

Lõike 22 kohaselt säilitatakse infosüsteemis töödeldavaid andmeid kuni kümme aastat

täitetoimiku lõpetamisest. Andmete säilitamise maksimaalse tähtaja sätestamisel on lähtutud

lõpetatud täitetoimikute säilitamisele kehtivast tähtajast (kohtutäiturimäärustiku § 29).

Andmete säilitamise täpsemad tähtajad sätestatakse infosüsteemi pidamise korras ehk

põhimääruses, mille volitusnorm ja raamid on eelnõuga lisatavas lõikes 24.

Lõikega 23 täpsustatakse, et infosüsteemi vastutav töötleja on Kohtutäiturite ja

Pankrotihaldurite Koda (koda). TMS § 632 lõige 1 näeb ka praegu ette, et nimetatud

infosüsteemi peab koda, seega sätestatakse õigusselguse huvides selgesõnaliselt, et silmas on

peetud, et koda on infosüsteemi vastutavaks töötlejaks nii AvTS-i kui ka isikuandmete

töötlemise vaatest.

Lõikega 24 täpsustatakse koja volitusi asutada infosüsteem ning kehtestada infosüsteemi

pidamise kord (ehk põhimäärus). Viidatud korras sätestatakse, millistest allikatest ja milliseid

andmeid infosüsteem saab ning kuidas käib andmetele juurdepääsu andmine. Samuti

täpsustakse andmete säilitamise tähtaegu. Kehtivate õigusaktide kohaselt sõltub lõpetatud

täitetoimiku säilitamise tähtaeg sellest, millise TMS §-s 2 sätestatud täitedokumendi alusel

täitemenetlust läbi viiakse. Seaduse tasandil täpsustuste tegemine ei too kaasa vajadust muuta

juba kehtestatud põhimäärust7. Seaduses nimetatud isikuandmete kategooriaid on täpsustatud

andmekogu põhimääruses, milles on üksikasjalikult välja toodud kõik andmed, mida

andmekogus töödeldakse.

3.2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse

muutmine

Eelnõu §-ga 2 täiendatakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seadust (TsMSRS) §-ga 119. Tegemist on 23. veebruaril 2026 jõustuva TMS § 63

lõike 2 teise lause rakendamise sättega. Selle tulemusel laienevad TMS § 63 lõikes 2 sätestatud

kohustused ka kõikidele täitmisregistri kaudu päringuid teinud kasutajatele, kes olid

täitmisregistri ja selle infokanaliga liitunud enne 23. veebruari 2026. Sealhulgas kojale koos

kohtutäiturite tööks vajaliku infosüsteemiga. Seega on ka varem liitunud kasutajad kohustatud

täitma TMS § 63 lõikest 2 tulenevaid nõudeid, st liidestama oma infosüsteemi tehnilise

6 https://www.riigiteataja.ee/akt/110072025007 7 Täitemenetluse infosüsteemi pidamise kord.

taitemenetluse-infosusteemi-pidamise-kord-jaanuar-2023.pdf

8

lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta, ning

tegema kättesaadavaks teabe alates 23.02.2025 tehtud päringute kohta.

3.3. Põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega. Põhiseaduse § 44 kohaselt on Eesti

kodanikul õigus seaduses sätestatud korras tutvuda tema kohta riigiasutustes ja kohalikes

omavalitsustes ning riigi ja kohalike omavalitsuste arhiivides hoitavate andmetega. Seaduse

alusel võib seda õigust piirata teiste inimeste õiguste ja vabaduste ning lapse põlvnemise

saladuse kaitseks, samuti kuriteo tõkestamise, kurjategija tabamise või kriminaalmenetluses

tõe väljaselgitamise huvides. Eelnõus sätestatud muudatuste jõustumise järel on inimesel

varasemaga võrreldes oluliselt efektiivsem võimalus tutvuda tema kohta hoitavate andmetega,

st tema kohta täitmisregistrisse või täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutustesse tehtud

päringutega. Muudatus võimaldab inimesel avastada ja vaidlustada põhjendamatuid päringuid

ning suurendab läbipaistvust avaliku sektori tegevuses. Samuti on eelnõuga sätestatud

võimalus teha andmete avalikustamisele erand, eeldusel et see on seaduses sätestatud. Seaduses

sätestatud juhtudel võib päringu tegija esitada teabe andmesubjektile hiljem, piirata selle

esitamist või keelduda selle väljastamisest. Näiteks võib teabe avaldamine olla piiratud seoses

riigi julgeoleku tagamisega või kriminaalmenetluse läbiviimisega.

Andmekogude regulatsioonide täpsustamisega seaduse tasandil tagatakse õigusselgus.

Igasugune isikuandmete töötlemine riivab isiku eraelu puutumatust (PS § 26). Eesti Vabariigi

põhiseadusest ja sellega seotud kohtupraktikast tuleneb põhiõiguste riive puhul seadusliku

aluse nõue. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult kooskõlas põhiseadusega.

See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 lõike 1 esimese lausega,

mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste

alusel. Selles sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab põhiõigusi

puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja8. Sama on rõhutatud ka

AKI andmekogude juhendis9 – see, mil määral peavad andmekogu eesmärk, andmekoosseisud

ja muud andmekogu olulised küsimused olema reguleeritud seaduse või määruse tasandil,

sõltub kaasneva riive intensiivsusest. Riigikohus on rõhutanud, et intensiivse riive korral ei ole

piisav üldsõnaline riivet lubav seadusenorm, vaid olulisuse põhimõttest tulenevalt peab

seadusandja otsustama lubatava haldustegevuse sisu, ulatuse ja mahu. Mida intensiivsemalt

isiku põhiõigust riivatakse, seda täpsem peab olema selliseks riiveks alust andev regulatsioon.

Riivet lubavad seadused peavad olema avalikult kättesaadavad ja inimestel peab olema

võimalik mõista, millistel tingimustel võib nende õigusi piirata ja millist käitumist avalik võim

neilt ootab10. Riigikohus on siiski märkinud, et „Riigikohtu senise praktika kohaselt ei ole

põhiõiguste piirangute kehtestamine määrusega välistatud, kui nende aluseks on täpne, selge

ja piirangu intensiivsusega vastavuses olev volitusnorm“.11 Määrust kehtestades (sh määrusega

põhiõigusi piirates) ei või minister minna vastuollu seadustes sätestatuga12.

2021. aastal Justiitsministeeriumis valminud analüüsis13 jõuti järeldusele, et kui andmekogu

sisaldab isikuandmeid, peab seaduse tasemel olema sätestatud vähemalt:

8 RKPJKo 17.12.2019, nr 5-19-40, p 36 9 https://www.aki.ee/sites/default/files/dokumendid/andmekogude_juhend.pdf 10 RKHKo 18.05.2021, nr 3-19-549/98, p 18 11 RKPJKo 17.12.2019, nr 5-19-40, p 50 12 RKPJKo 18.12.2019, nr 5-19-41/9, p 18 13 Andmekogud ja isikuandmed: EV Põhiseadusest ja IKÜM-st tulenevad nõuded regulatsioonile.

https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2022-04/Andmekogud%20ja%20isikuandmed.pdf

9

• milliseid isikuandmeid andmekogusse kogutakse

• mis eesmärgil neid andmeid kogutakse

• kui kaua neid säilitatakse

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele ja Eesti Vabariigi põhiseadusele

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2016/679 füüsiliste

isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi

95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) ning IKS-iga, milles

on kehtestatud riigisisesed isikuandmete kaitse põhimõtted ja reeglid. Eelnõuga tagatakse

õigusselgus isikuandmete kaitse töötlemisel täitmisregistris, selle infovahenduskanali kaudu

tehtud päringutes ning kohtutäiturite tööks vajalikus infosüsteemis. Eelnõuga kavandatavad

muudatused on põhiseadusega kooskõlas ning tagavad põhiõiguste kaitse tugevamal määral

kui kehtiv regulatsioon.

6. Seaduse mõju

6.1. Kavandatav muudatus: tehnilise lahendusega liidestumise ja päringute info

kättesaadavaks tegemise kohustuse kehtestamine täitmisregistri kasutajatele

Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku

rakendamise seaduse muutmise seaduse muudatused avaldavad HÕNTE14 § 46 tähenduses

mõju täitmisregistriga liitunud kasutajatele, samuti inimestele, kelle kohta on täitmisregistri

kaudu päringuid tehtud.

6.1.1. Mõju täitmisregistriga liitunud kasutajatele

Muudatuse tulemusel peavad täitmisregistriga liitunud kasutajad liidestama enda infosüsteemi

tehnilise lahendusega, mis võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta,

ning tagama teabe kättesaadavaks tegemise, välja arvatud juhul, kui seadus sätestab sellest

erandid. Käesoleval hetkel teevad täitmisregistri kaudu krediidi- ja makseasutustes olevate

andmete kohta päringuid oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks järgmised asutused:

Politsei- ja Piirivalveamet, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet ja kohtutäiturid (Kohtutäiturite

ja Pankrotihaldurite Koja infosüsteemi vahendusel).

Mõju ulatus on keskmine, kuna muudatus toob kaasa vajaduse tehniliseks arendustööks ja

andmekaitseprotseduuride ülevaatamiseks, kuid sellega ei kaasne eeldatavalt

kohanemisraskusi.

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna mõju avaldub lühikese perioodi jooksul muudatuste

rakendamisel, st vastava tehnilise lahendusega liidestumise ettevalmistamisel ja liidestumisel.

Pärast süsteemi juurutamist muutuvad protsessid automatiseeritumaks ning manuaalse töö

maht väheneb.

14 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“.

https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228?leiaKehtiv

10

Sihtrühm on väike, arvestades, et krediidiasutuste seaduse § 88 lõige 3 sätestab üheselt

asutuste ja isikute nimekirja, kellel on teoreetiliselt õigus saada ligipääs pangasaladusele läbi

täitmisregistri, ning täitmisregistriga tegelikult liitunud asutuste ja isikute hulk on väga väike.

Ebasoovitava mõjuna kaasneb täitmisregistri kasutajatele haldus- ja töökoormuse ajutine

kasv, kuna muudatusega kaasneb tehnilise ettevalmistuse ja arendustöö vajadus. Tekib vajadus

ehitada infosüsteemidesse funktsioon, mis võimaldab kuvada vastavas tehnilises lahenduses

inimesele infot tema kohta tehtud päringute kohta. Lisaks peavad liitunud asutused vaatama

üle oma andmekaitseprotseduurid, et tagada inimesele nähtava info täielikkus ja õigsus, ning

kaardistama eriseadustest tulenevad päringuinfo väljastamise erandid. Uuele süsteemile

ülemineku perioodil võib töökoormus ajutiselt suureneda, kuna tuleb samaaegselt hallata

olemasolevat päringukorda ja rakendada uut liidest. Samuti võib tekkida vajadus ajutiseks

täiendava personali kaasamiseks, eeskätt IT- ja koolitustöödeks.

6.1.2. Mõju päringu andmesubjektile

Muudatuse tulemusel on inimesel võimalik efektiivselt kontrollida, kes ja millisel eesmärgil on

tema kohta teinud täitmisregistri kaudu päringuid krediidi- ja makseasutusse. Tehnilise

lahenduse kaudu kuvatav info võimaldab inimesel avastada ja vaidlustada ebaseaduslikke

päringuid ning suurendab läbipaistvust avaliku sektori tegevuses. Muudatus vähendab andmete

väärkasutuse riski ning teeb andmekasutuse järelevalve lihtsamaks ja mugavamaks, kuna

vajalik info on koondatud ühte kohta ja kättesaadav elektrooniliselt.

Mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei eelda päringu subjektilt teadlikku kohanemist.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna võib eeldada, et inimesed käivad regulaarselt

vaatamas, kas nende kohta on andmeid päritud.

Sihtrühma suurust võib pidada keskmiseks, kuna mõjutatud inimeste hulk, kelle kohta

täitmisregistri kaudu päringuid tehakse, st kelle kohta teeb asutus päringuid oma seaduses

sätestatud ülesannete täitmiseks, muutub ajas. Käesoleval hetkel on sihtrühm väike, kuna läbi

täitmisregistri päringuid tegevaid asutusi on üksikuid, kuid pole välistatud, et tulevikus liitub

täitmisregistriga veel selleks õigustatud asutusi ja isikuid.

Ebasoovitava mõjuna võivad kaasneda inimestel kohanemisraskused sellega, et teatud

juhtudel on isikuandmete vastutaval töötlejal, st päringu tegijal õigus ja kohustus piirata

andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta käivate andmetega. See võib olla seotud näiteks

süüteo tõkestamisega, riigi julgeoleku ohustamisega, avaliku korra kaitse ohustamisega või

ametliku uurimise või menetluse takistamisega. Seejuures peab selline piiramise alus olema

seaduses sätestatud ning põhjendatud, mistõttu on ebasoovitav mõju väike.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Tehnilise lahenduse kasutuselevõtt inimese kohta tehtud päringute kuvamiseks toob

vastutavale töötlejale kaasa vajaduse kohandada töökorraldust ning kavandada ja eraldada

selleks vajalikud ressursid. Enne rakendamist tuleb teha tehniline eeltöö ja arendustegevus.

Tööprotsessides tehakse vastavad muudatused. Kuna eelnõu koostamise ajal ei ole veel teada,

millist tehnilist lahendust kasutajad rakendavad, ei ole võimalik kulude suurust täpselt hinnata.

11

Seni andmejälgijaga liitunud asutused on tagasisidestanud, et vastavad arenduskulud on olnud

vahemikus 4000 – 20 000 eurot.

8. Rakendusaktid

Seadusemuudatustega seoses on vaja muuta justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr

9 „Täitmisregistri põhimäärus“ preambulit ning jätta sealt välja viited kõnesoleva

seaduseeelnõuga kehtetuks tunnistatavatele volitusnormidele. Rakendusakti kavand on lisatud

seletuskirjale.

9. Seaduse jõustumine

Eelnõu § 1 punktid 1 ja 2 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 23. veebruaril. Muudatuste

vastuvõtmise ja jõustumise vahele on oluline jätta piisav aeg selleks, et täitmisregistriga juba

liitunud asutused jõuaksid teha ettevalmistused liidestumiseks tehnilise lahendusega, mis

võimaldab kuvada isikule teavet tema kohta tehtud päringute kohta, samuti teha vajadusel

muudatused enda infosüsteemides. Sellised tehnilised lahendused, mis võimaldaksid kuvada

isikule teavet tema kohta esitatud päringute kohta, on Eestis juba loodud ning nendega

ühinemiseks vajalikud arendused ei ole mahukad ega aeganõudvad, seega eeldatavasti eelnõu

vastuvõtmise ja viidatud sätete jõustamise vahele jäävad seitse kuud on piisavad uue seadusest

tuleneva kohustuse täitmiseks.

Ülejäänud muudatused jõustuvad üldises korras, kuna need on kavandatud õigusselguse

tagamiseks ning sisulisi muudatusi endaga kaasa ei too.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri

Kantseleile, Andmekaitse Inspektsioonile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning Eesti

Pangaliidule. Eelnõule on lisatud kooskõlastustabel, milles kajastuvad vastused eelnõu

kooskõlastamise käigus esitatud märkustele ja ettepanekutele. Eelnõuga seonduvat arutati

15.08.2025 Justiits- ja Digiministeeriumi, Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi,

Rahandusministeeriumi, Välisluureameti, Õiguskantsleri Kantselei, Riigi Infosüsteemide

Ameti ning Maksu- ja Tolliameti kohtumisel, 18.08.2025 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite

Kojaga ning 22.08.2025 Justiits- ja Digiministeeriumi, Siseministeeriumi, KAPO, Politsei- ja

Piirivalveameti ning Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2025

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

12

Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse

seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1 (rakendusakti kavand)

EELNÕU

21.08.2025

Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ (RT

I, 10.07.2025, 6) muutmine

Käesolev määrus kehtestatakse täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 5 alusel.

Justiits- ja digiministri 8. juuli 2025. a määruse nr 9 „Täitmisregistri põhimäärus“ preambulis

asendatakse tekstiosa „lõigete 4, 5, 9 ja 10“ tekstiosaga „lõike 5“.

Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

Tiina Uudeberg

Kantsler

Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse

seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

KOOSKÕLASTUSTABEL

Kooskõlastamise käigus esitatud märkused ja ettepanekud täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja

täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõule

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Õiguskantsleri Kantseleile,

Andmekaitse Inspektsioonile, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojale ning Eesti Pangaliidule.

Tagasiside esitas kokku kolm asutust. Sisulise tagasiside esitasid Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda, Õiguskantsleri Kantselei ja

Siseministeerium. Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu vaikimisi. Kooskõlastustabel on seletuskirjale lisatud.

Esitatud sisulisi arvamusi ja ettepanekuid ning nende arvesse võtmist on kajastatud alltoodud kooskõlastustabelis.

Esi-

taja/

Jrk

Nr.

Märkuse või ettepaneku sisu JM seisukohad/vastused

A - arvestatud

OA – osaliselt arvestatud

MA – mitte arvestatud

S – selgitatud

TV – teadmiseks võetud (kui märkuses puudub konkreetne

ettepanek)

Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda

1. Kuivõrd eelnõuga kavandatakse anda loetelu isikute ja andmete

kategooriatest, milliseid Koja peetavas infosüsteemis töödeldakse, teeme

ettepaneku esitada see ammendavalt ja vastavuses tegeliku olukorraga.

MA. Selgitame, et seaduse tasandil tuleb välja tuua üksnes

töödeldavad isikuandmed, st need isikuandmed, mida on vaja

töödelda andmekogu pidamise eesmärgil. Tööandjaks ei saa

olla eraisik, seega ei ole vaja seaduse tasandil tööandja andmeid

andmekategooriana välja tuua. Kuna andmekogu peetakse

Teeme ettepaneku täiendada eelnõuga kavandatava TMS § 632 lg 21

loetelu järgmiste punktidega:

„8) võlgniku tööandjaks oleva isiku üldandmed;

9) ametiülesannete täitmise tõttu infosüsteemi kasutajaks registreeritud

isikute üldandmed“.

Punkti 8 alternatiivina on peame võimalikuks täiendada punkti 3

sõnastust ja sõnastada see järgmiselt: „õigustatud, kohustatud ja

kolmandate isikute üldandmed;“. Samuti palume täiendada punkti 4 nii,

et lisaks andmetele võlgniku töötamise, õppimise ja vara kohta loetletaks

töödeldavate andmetena ka andmed võlgniku kinnipidamisasutuses

viibimise ja isikut tõendavate dokumentide kohta. Märkusena palume

korrigeerida eelnõus märgitud alumine punkt 6 punktiks 7.

andmekogu pidamise eesmärgina välja toodud ülesande

täitmise lihtsustamiseks, siis selle ülesande täitmiseks on

vajalik, et seda ülesannet täitvatele töötajatele ja ametnikele

oleks tagatud juurdepääs andmekogule. Samas ei ole töötajate

ja ametnike andmete töötlemine vajalik ülesande täitmiseks.

Seetõttu ei kajastata seaduse tasandil isikuandmete kategooriate

all andmekogu kaudu oma tööülesandeid täitvate isikute

andmeid. Küll aga juhime tähelepanu, et ka sätte sõnastus toob

välja, et loetletud on just isikuandmete kategooriad, mitte kõigi

andmekogus töödeldavate andmete kategooriad.

2. Ilmselt on vajalik õiguslikult täpsustada, millistel juhtudel peab inimene

andmejälgija kaudu saama teavet eelnõuga kavandatava täitemenetluse

seadustiku (TMS) § 63 lõike 21 kohaste päringute kohta. Peame silmas,

et kohtutäiturite ja teiste täitmisregistri kaudu päringuid sooritavate

isikute tehtavad päringud alluvad erinevale õiguslikule režiimile ja TMS

kaudu ei ole otstarbekas sätestada, millal ja millisel kujul tuleb inimese

kohta andmete saamiseks tehtud päring avalikustada. Teeme ettepaneku

täiendada eelnõuga kavandatava TMS § 632 lg 24 sõnastust ja sõnastada

see tervikuna selliselt: „24) andmetele juurdepääsu ja andmete

väljastamise, samuti isikule tema kohta täitmisregistri kaudu tehtud

päringute kohta teabe kuvamise kord;“. Ettepaneku kohaselt määratleks

Koda keskselt infosüsteemi põhimääruses, kas isikule kuvatakse näiteks

vaid õnnestunud (st ilma veateateta) andmepäringud või kõik

andmepäringud sõltumata vastuse saamisest, kas tehtud päringute

kuvamine andmejälgijas seatakse sõltuvusse täitmisteate

kättetoimetamisest jms detailsemad asjad, mis ei muuda seadusandja

üldist tahet ega seaduse mõtet. Kaalumist vajab ka, kas anda igale

MA. Selgitame, et sellise detailse regulatsiooni sätestamine

TMS-is pole kohane ega vajalik. On õigesti viidatud, et

täitmisregistri kaudu päringuid sooritavate asutuste ja isikute

päringud alluvad erinevale õiguslikule režiimile, mistõttu ei saa

ka TMS-is reguleerida päringute kohta teabe kuvamise korda.

Iga päringut teinud asutus ja isik peavad ise analüüsima,

millistel juhtudel ja millises mahus peab inimene saama teavet

päringute kohta ja millisel juhul on see piiratud. Arvestades, et

täitmisregister on pelgalt infovahetuskanal, ei saa

täitmisregister ega seda reguleeriv TMS selliseid reegleid

päringuid tegevatele asutustele ega isikutele ette seada.

Märgime, et ette on valmistamisel ka regulatsioon andmejälgija

kohustuslikuks muutmiseks kõikidele andmekogudele.

Tõenäoliselt nähakse kavandatavas regulatsioonis ette ka

reegleid andmete kuvamiseks, mistõttu ei ole kohane seda

hakata reguleerima eraldiseisvalt TMS-is vaid täitmisregistri

kaudu tehtavate päringute puhul.

kohtutäiturile eraldi õigus ise määratleda samuti isikule tema kohta

täitmisregistri kaudu tehtud päringute kohta teabe kuvamise kord või

sätestada tingimused Kojas keskselt.

3. Täiendava ettepanekuna palume muuta kehtetuks TMS § 632 lg 3, milles

sätestatu täitmiseks on Koda 2023. aastal rakendanud X-tee

vahendusserveri. Vahendusserveri kaudu on kohtutäituritel võimalik

liidestada X-teele enda personaalsed infosüsteemid. Hetkel on

vahendusserver ühendatud 117 X-tee teenusega 4 kohtutäituri

personaalse infosüsteemi tarbeks. Kojale teadaolevalt lisandub lähiajal

veel kohtutäitureid, kes soovivad vahendusserveri kaudu X-teele

pääseda. Koja ja kohtutäiturite jaoks tähendab taolise süsteemi

rakendamine lisakoormust, mis ei anna otseühendusega võrreldes

positiivset efekti mitte kellelegi. Koda on pandud olukorda, kus ta peab

teenindama üksiku kohtutäituri tellimust ja kulutama selleks ametikogu

ühist ressurssi ja selle võrra saab vähem arendada ühiseid infosüsteeme

ja paljudele või kõikidele kohtutäituritele kasuks tulevaid lahendusi.

Seetõttu teeme ettepaneku konkreetsest nõudest loobuda, et Koja

ametikogu saaks enda ressursi keskendada ühist kasu toovatele IT

arendustele ja iga kohtutäitur lahendaks enda eravajadused iseseisvalt.

MA. Selgitame, et selle küsimuse lahendamine jääb väljapoole

kõnealuse seaduseelnõu eesmärki. Lisaks oleks tegemist olulise

põhimõttelise muudatusega, mille eelduseks on üksikasjalik

analüüs kaasnevatest mõjudest

Õiguskantsleri Kantselei

4. Põhiseaduse järgi tuleb kõik põhiõiguste olulised piirangud sätestada

seadusega. Inimese privaatsuse piirangute põhjendatuse hindamine on

kaasajal eriti oluline, kuivõrd inimese kohta käivate olulisimate andmete

(nt terviseandmed, pangasaladus) lekkimine või kuritarvitamine

võimaldab tekitada ulatuslikku kahju. Paraku ei selgu praegu seadusest,

milliseid andmeid täitmisregistri kui andmevahetuskanali kaudu tohib

edastada. Täitmisregistri põhimääruse § 9 lõikes 2 esitatud loetelu ei

asenda seaduslikku luba pangakonto väljavõtte pärimiseks

haldusmenetluses.

S. Täitmisregistri regulatsioon TMS-is on olemuselt tehniline

regulatsioon, mille eesmärk on sätestada registri kasutamise

tehnilised alused ja võimalused. Sarnane regulatsioon on

kehtestatud näiteks ka TMS §-s l15, mis reguleerib võlgniku

pangakonto arestimise tehnilist poolt.

TMS § 63 lõike 1 punktis 4 sätestatud regulatsiooniga on loodud

võimalus kasutada täitmisregistri teatud osa pankadele suunatud

päringute saatmiseks ja vastuste saamiseks. Tegemist on

tehnilise normiga, mis üksnes sätestab infovahetuse võimaluse,

kuid ei reguleeri selle kaudu edastatava teabe sisu ega õigusi

saada või mitte saada teatud liiki teavet. Sama käib ka

käesoleval ajal kehtiva TMS § 63 lg 2 regulatsiooni kohta ning

kõnealuses TMS jt muutmise eelnõus välja pakutud tulevikus

jõustuva TMS § 63 lg 2 (uues sõnastuses) ning uue § 63 lg 21

regulatsiooni kohta. Seetõttu ei saa täitmisregistri tehnilise

regulatsiooniga kehtestada infovahetuskanali informatsiooni

sisu ega määrata, millist teavet on võimalik selle kanali kaudu

edastada või saada. Sellised sisulised küsimused tuleb

reguleerida muudes eriseadustes, näiteks krediidiasutuste

seaduses.

Siseministeerium

5. Eelnõu § 1 punktiga 1 tekitatakse kohustus (eelnõu § 63 lg 2 täiendus)

liidestada täitmisregistriga liitumiseks asutuse enda infosüsteem

andmejälgija teenusega, et täitmisregistri vahendusel esitatud päringute

infot isikutele kuvada. Juhime tähelepanu, et eelnõu paneb asutustele

kohustuse võtta andmejälgija kasutusele ilma, et andmejälgija

rakendamise põhimõtted ja nõuded oleksid üleriigiliselt kokku lepitud ja

vajalikul tasemel õigusaktides kehtestatud. Eelnõuga kavandatud

lahendus ei ühti ka Riigi Infosüsteemi Ameti andmejälgija senise loogika

ega avaliku sektori asutustele (mh erinevates töörühmades) antud

suunistega. Seni ei ole andmejälgija rakendamine olnud asutustele

kohustuslik. Muutes andmejälgija rakendamise kohustuslikuks

täitmisregistri ja pangasaladuse päringute korral oleks meie hinnangul

eelnevalt ühtlustatud täpsed nõuded hädavajalikud. Oma eripära tõttu

asetab selline muudatus IT-arenduste kohustuse ja koormuse mitte ühele

nimetatud registri vastutavale töötlejale, vaid mitmetele erinevatele

asutustele.

S. Täitmisregistri infovahetuskanali puhul ei ole võimalik

jätkata seni kasutusel olnud lahendusega, kus andmejälgija on

paigaldatud andmeid väljastavasse infosüsteemi.

Täitmisregistri üheks ülesandeks on infovahenduskanalina

tagada krediidi- ja makseasutuste valduses olevate andmete

kohta päringute edastamine seadusest tulenevate ülesannete

täitmiseks. Täitmisregistrist endast ei väljastata viidatud

andmeid, täitmisregister toimib üksnes kanalina, mille kaudu

liigub pangasaladusena käsitatav teave krediidi- ja

makseasutuste ning päringute esitajate vahel. Täitmisregistrisse

ei jõua teave kasutajate tehtud päringute kohta kehtestatud

juurdepääsupiirangute või isiku õiguste piiramise kohta. Selline

teave asub üksnes krediidi- ja makseasutustele päringuid

saatvate asutuste või isikute infosüsteemides ning info

piirangute kehtestamise või tühistamise kohta ei ole

täitmisregistri kaudu kättesaadav. Seega ei hoita täitmisregistris

infot, mis on vajalik päringute kuvamiseks mõeldud tehnilise

lahenduse kaudu saadetud isikute päringutele vastamiseks.

6. Samuti tuleb arvestada, et vastavate arenduste tegemine nõuab asutustelt

täiendavaid ressursse, millega SiM VA ei ole oma eelarves ning töö- ja

arendusplaanides arvestanud. Eelnõuga kavandatud jõustumise ajaks

vajalikud arendused valmis saada ei ole meie hinnangul realistlik.

Täpsemat analüüsi vajalike arenduste mahu ja kulu osas ei ole aga

niivõrd lühikese tähtaja jooksul võimalik teha ja kirjeldada. Märgime, et

need sõltuvad kindlasti sellest, millisel kujul eelnõuga planeeritud

kohustus kehtestatakse ja millised saavad olema ühtlustatud nõuded

eesmärgi elluviimiseks, näiteks andmejälgija rakendamine viivitusega

lähtuvalt andmesubjektide õigustele kohaldatavatest piirangutest.

Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku pikendada eelnõu

kooskõlastamise tähtaega 30. septembrini, et võimaldada vajalike

analüüside ja hinnangute koostamine.

MA. Võttes arvesse muudatuste tähtsust inimeste õiguste

kaitsmisel on eelnõuga kavandatav ülemineku periood (kuni

23.02.2026) õigustatud ja piisav.

7. Lisaks palume täpsustada, kes on kavandatud regulatsioonis

„täitmisregistris liituda sooviv kasutaja“. Sellist õiguslikku terminit

hetkel seaduses ei ole ning tavapäraselt peaks olema see täitmisregistri

volitatud töötleja või andmete ühekordse kasutamise põhimõtet

rakendades muu avaliku võimu andmekogu või asutus. Samas eelnõu

punktis on ka viimases lauses kirjeldatud „isikut“ – tekib küsimus, kas

tegemist on füüsilise isikuga, kellele laienevad isikuandmete kaitse

üldmäärusest (edaspidi IKÜM) tulenevad nõuded või ka juriidilise

isikuga, kelle kohta andmeid on päritud. Kui eesmärk on kaitsta üksnes

füüsilisi isikuid, siis peaks see ka sättest välja tulema. Tulenevalt

eelnevast teeme ettepaneku selgitada kasutatud terminite sisu

seletuskirjas ning vajadusel täiendada eelnõu. Lisaks palume

seletuskirjast välja jätta termin „töö- või infosüsteem“.

A. Termin „täitmisregistri kasutaja“ on seletuskirjas täiendavalt

selgitatud. Selgitame täiendavalt, et eelnõus ja seletuskirjas on

isikute all läbivalt mõeldud füüsilisi isikuid.

8. Lisaks teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 1 punkti 1 sõnastust

klausliga, mis arvestab avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) ja IKS

reguleerimisaladega. Juhime tähelepanu, et IKÜM ja IKS ei kohaldu riigi

julgeoleku eesmärgil isikuandmete töötlemisele (IKÜM artikkel 2 punkti

MA. Selline täpsustus ei ole põhjendatud. Esiteks, kavandatav

regulatsioon juba näeb ette, et isikutele päringute

informatsiooni näitamisel on võimalik teha erandeid kui

nimetatud teabe suhtes on seadusega ette nähtud

1 alapunkt a, IKS § 1 lg 1 p 1) ning AvTS § 2 lg 2 p 1 kohaselt ei

kohaldata avaliku teabe seadust (edaspidi AvTS) riigisaladuseks või

salastatud välisteabeks oleva teabe suhtes kuni teabe salastatuse

kustumiseni. Olukorras, kus KAPO-l on õigus saada täitmisregistri

kaudu andmeid JAS-s sätestatud ülesannete täitmiseks (krediidiasutuste

seaduse § 88 lg 5 p 2), peab täitemenetluse seadustik (edaspidi TMS)

arvestama ka viidatud õigusaktide reguleerimisalasid. Seetõttu teeme

ettepaneku täiendada ja sõnastada eelnõu § 1 p 1 näiteks järgmiselt:

„Täitmisregistriga liituda sooviv kasutaja enne täitmisregistriga liitumist

liidestama enda infosüsteemi tehnilise lahendusega, mis võimaldab

kuvada isikule teavet tema kohta täitmisregistri kaudu tehtud päringute

kohta. Nimetatud nõuet ei kohaldata isikuandmete kaitset reguleerivatest

ja avaliku teabe seaduse kohaldamisalast väljapoole jäävatele

andmekogudele.“.

juurdepääsupiirangu alus või andmesubjekti õiguste piirang.

Eelnõu seletuskirjas on ühtlasi selgitatud, et muudatus puudutab

vaid registriga liitunud ja tulevikus liituvate kasutajate neid

infosüsteeme ja andmekogusid, mida kasutatakse täitmisregistri

infovahenduskanali kaudu päringute esitamiseks krediidi- ja

makseasutuse valduses olevate andmete saamiseks.

9. Eelnõu § 1 punktiga 2 lisatakse paragrahvi täiendav lõige 21 milles

sõnastatakse kohustus teha kättesaadavaks krediidi- ja makseasutusele

täitmisregistri kaudu päringute tegemise andmed, välja arvatud juhul, kui

nimetatud teabe suhtes on seadusega ette nähtud juurdepääsupiirangu

alus või andmesubjekti õiguste piirang. SiM VA täitmisregistri kasutus

seisnebki just nende päringute tegemises vastavalt krediidiasutuste

seaduse (edaspidi KAS) § 88 lg 5 punktile 2, so alustatud

kriminaalmenetluses, sealhulgas välislepingus sätestatud korras

välisriigist saabunud õigusabi taotluse alusel või Euroopa Liidu õiguses

sätestatud kohustuse täitmiseks rahvusvahelise konventsiooni või muu

välislepingu või politsei või muu sellesarnase pädeva asutuse

koostöölepingu täitmiseks.

Andmejälgijasse või muul kujul andmesubjektile tema kohta käiva

andmetöötluse teatavaks tegemisele on võimalik kohaldada IKS-is,

KrMS-is või PPVS-is sätestatud piiranguid. Andmejälgijasse või muul

kujul andmesubjektile tema kohta käiva andmetöötluse teatavaks

tegemisele on võimalik kohaldada 1) teabe sisu osas täielikku või osalist

S. Nagu eelnõu seletuskirjas on juba selgitatud, päringute info

kuvamisel selleks mõeldud tehnilises lahenduses on võimalik

teha erandeid, kuna päringute andmete avalikustamise nõue ei

ole absoluutne. Nii isikuandmete kaitse üldmäärus kui ka IKS

annavad vastutavale töötlejale õiguse piirata teatud juhtudel

andmesubjekti õigust tutvuda tema kohta käivate andmetega

(IKÜM art 23 ja IKS § 24 lõige 2). See tähendab, et seaduses

sätestatud juhtudel võib päringu tegija esitada teabe

andmesubjektile hiljem, piirata selle esitamist või keelduda

selle väljastamisest. Näiteks võib teabe avaldamine olla piiratud

seoses riigi julgeoleku tagamisega (näiteks julgeolekuasutuste

seaduse § 211 lõike 4 alusel) või kriminaalmenetluse

läbiviimisega. Päringu teinud asutus peab hindama vastava

erandi kohaldamise alust. Juhul kui mõne erandi seaduslik alus

vajab täpsustamist, tuleb seda teha vastavas eriseaduses.

piirangut ja seda 2) ajaliselt teatud sündmuse või kuupäeva saabumiseni

vms seadusest tulenevalt. Kui neid piiranguid rakendatakse, saavutatakse

kavandatav eelnõu eesmärk viivitusega.

SiM VA on neid päringuid nõudvate ülesannete täitmiseks õigus ja

reeglina ka vajadus piirata andmesubjekti õigusi (KrMS § 152; PPVS §

748). SiM VA asutuste jaoks tähendavad kõnealused kaks lõiget

koostoimes kohustust liidestada oma infosüsteemi andmejälgija

pangasaladusega seotud päringute info kättesaadavaks tegemiseks ning

samas jätta see info kättesaadavaks tegemata, kuivõrd seadusega on ette

nähtud juurdepääsupiirang või andmesubjekti õiguste piirang.

Eeldatavalt ei ole muudatuste soovitud eesmärk sellise

ebaproportsionaalse kohustuse seadmine asutustele. Tegeliku soovitud

eesmärgi saavutamiseks (isikuandmete läbipaistvuse suurendamine ning

andmete töötlemise õiguspärasuse tagamine) tuleks sätteid ja ka

seletuskirja täiendavalt analüüsida. Tulenevalt eelnevast teeme

ettepaneku täiendavate kohtumiste läbiviimiseks, et selgitada valitud

lähenemise põhjuseid ning vajadusel viia sisse võimalikud muudatused.

Näiteks on vaja leida õiguslikult korrektne lahendus põhjendatud juhul

andmesubjekti tutvumise õiguse piiramisele pärast kriminaalmenetluse

(laiemalt süüteomenetluse) lõppemist või olukorras, kus see jätkub või

leiab aset välisriigis. PPA saadab teatud juhtudel ka täitmisregistri kaudu

päringuid välisriigi taotlusel välisriigis toimuva menetluse raames, sh

seoses Eesti kodanikega. Sellisel juhul ei saa PPA või prokuratuur teada

välisriigis toimuva menetluse kohta automaatselt infot, sh näiteks selle

lõppemisest või selle jõudmisest etappi, mis võimaldab andmesubjektile

andmejälgijasse teavituse edastada. Kehtivas õiguses puudub aga

regulatsioon, mis võimaldaks selliseid erisusi arvestada. 10. Tehnilise märkusena toome välja, et seletuskirja lk 4 kirjeldatakse

andmesubjekti tutvumise õigusele piirangu seadmist IKÜM art 23 ja IKS

§ 24 lg 2 alusel. IKÜM ega IKS ei anna iseseisvalt ja otsekohalduvana

S. IKS § 23 reguleerib olukordasid, kus seadusega on pandud

kohustus andmesubjekti teavitada. Loodav regulatsioon ning

vastava tehnilise lahenduse kasutusele võtmine ei kohusta

õigust piirata andmesubjekti õigusi. Palume täpsustada veel

seletuskirja osas, milles viidatakse IKS §-ile 24 viitamine. IKS § 24

alusel esitab andmesubjekt omaalgatuslikult taotluse iseenda kohta

käivate andmetega tutvumiseks. Kui täitemenetluse seadustikuga

kohustatakse andmetöötlejat kasutama andmejälgijat ehk teatavaks

tegema andmesubjektile teatud teavet, siis kohaldub IKS § 23

omaalgatuslikult andmetöötleja poolt andmesubjekti teavitamisele, mitte

IKS § 24.

asutust teavitama isikut tema andmete töötlemisest, vaid

võimaldab andmesubjektil teha andmekogusse päring selle

kohta, milliseid tema andmeid kes ja millal on vaadanud ja

saada sellele vastuse. St riigi poolt on tehtud andmesubjekti

päring isikule kättesaadavaks tehnilise lahenduse kaudu selle

asemel, et isik saadaks andmekogu vastutavale töötlejale

näiteks e-kirja paludes enda kohta sellekohane teave väljastada.

11. Eraldiseisvalt tuleks julgeolekuasutuste kontekstis arvestada ka

riigisaladuse kaitse (nt JAS alusel teabe varjatud kogumine ja teabe

kogumise meetodid ning taktika on salajasel tasemel riigisaladus,

RSVKK § 7 lg 4 p 1 ja 3) ja olemasolevate andmejälgija tehniliste

lahendustega, mis on loodud tagamaks seaduses sätestatud juhtudel

päringute mitteavaldamist andmesubjektile. Seetõttu tuleks enne vastava

kohustuse kehtestamist saada selgust, kas vastavat lahendust on üldse

võimalik paigaldada riigisaladust töötlevasse süsteemi ning milliseid

funktsioone on vaja arendada koos kaasnevate mõjude ja kuludega. Alles

pärast vastavat analüüsi on võimalik otsustada, kas otstarbekam ja

kuluefektiivsem on jätkata senist lahendust, kus andmejälgija on

paigaldatud andmeid väljastavasse infosüsteemi või andmesaaja

infosüsteemi ning planeerida vajalikke arendustöid ja rahalisi vahendeid.

Leiame, et andmesubjekti põhiõiguste kontekstis ei ole oluline, kas

andmejälgija tehniline lahendus on täitmisregistris või kasutaja asutuse

infosüsteemis või andmekogus. Põhiõiguste kontekstis on oluline

reguleerida, et täitmisregistri kaudu tehtavad päringud tuleb kajastada

andmejälgijas, v.a seaduses sätestatud juhtudel, mitte reguleerida

tehnilist lahendust. Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku pikendada

eelnõu kooskõlastamise tähtaega 30. septembrini, et võimaldada

vajalike analüüside ja hinnangute koostamine.

MA. Loodav regulatsioon lubab päringute andmete avaldamisel

arvestada kõigi seaduse tasandil kehtestatud piirangutega.

Andmejälgija kasutaja infosüsteemiga liidestamise kohta vt.

selgitust punktile 5.

12. Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks TMS § 63 lõige 12, mille

kohaselt täitmisregistrist on avalikult kättesaadav teave, kas isikul on

täitmisele antud võlgnevus, ning selle olemasolu korral täitedokumendist

S. Edaspidi ei ole need andmed avalikud.

tuleneva võla suurus ja selle jääk. Teavet antakse nende täitemenetluste

kohta, milles on möödunud vabatahtliku tasumise tähtaeg. Palume

selgitust, kas ja kuidas nimetatud infot edaspidi avalikustatakse.

13. Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse TMS § 63 lõikega 52 järgmises

sõnastuses „Täitmisregistris töödeldavaid andmeid säilitatakse kuni viis

aastat menetluse lõpetamisest.“. Samas täitmisregistri põhimääruse § 16

lõike 3 järgi säilitatakse volituste andmeid säilitatakse kolm aastat pärast

volituse lõppemist. Palume täpsustada eelnõu või täitmisregistri

põhimäärust. Palume selgitust, kas isiku autentimise ja tuvastamise

andmed kantakse ka täitmisregistrisse.

S. Nimetatud viieaastane tähtaeg on kehtestatud registrisse

kantud täitemenetluse andmete kohta, mis on loetletud

täitmisregistri põhimääruse § 10 lg-s 1-3. Registris antud

volituste andmed ei kuulu täitemenetluse andme hulka ning

sellest tulenevalt on neil erinev säilitamistähtaeg. Isiku

autentimise ja tuvastamise andmeid logitakse, kuid

täimisregistris neid ei kuvata. 14. Eelnõu §-d 2 ja 3 (üleminekutähtaeg). Muudatuste kohaselt jõustuvad

sätted 23. veebruaril 2026.a. Juhime tähelepanu, et poolaastase

etteteatamisega ei ole keset eelarve aastat planeeritud nimetatud IT-

arendusi ega katteallikaid. Lisaks ei ole neid töö- ja arendusplaanides.

Lähtuvalt ka punktis 1 välja toodud arendustega seotud põhjustest

hindame, et rakendamise tähtaeg ei ole käesolevalt saavutatav või

oleks riigile ebaproportsionaalselt koormav ning kulukas.

Tulenevalt eelnevast teeme ettepaneku muuta § 3 järgmiselt:

„§ 3. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 1 ja 2 ning § 2 jõustuvad 2026. aasta 1.

septembril.“.

MA. Võttes arvesse muudatuste tähtsust inimeste õiguste kaitsel

on eelnõuga kavandatav ülemineku periood (kuni 23.02.2026)

õigustatud ja piisav.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei Täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu edastamine Riigikantseleile Justiits-ja Digiministeerium esitab täitemenetluse seadustiku ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad: 1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Seletuskirja lisa 1 – rakendusaktide kavand 4. Seletuskirja lisa 2 – eelnõu kooskõlastamise tabel

Meie 22.08.2025 nr 8-1/7001-1