| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-3/5573-6 |
| Registreeritud | 22.08.2025 |
| Sünkroonitud | 25.08.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-3 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused |
| Toimik | 8-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Harju Maakohus Tallinna kohtumaja |
| Saabumis/saatmisviis | Harju Maakohus Tallinna kohtumaja |
| Vastutaja | Mari Käbi (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Avaliku õiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee
Arvamus keskse teabe edastuse ja
dokumentide kättetoimetamise
tõhustamise lahenduse
väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust keskse teabe edastuse ja dokumentide
kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsusele.
Väljatöötamiskavatsusega (edaspidi VTK) tutvumise järgselt laekus kohtu esimehele arvamusi
mitmelt Harju Maakohtu kohtunikult.
VTK koostaja palus tagasisidet eelkõige järgmistele küsimustele:
1. Milliste e-teenuste puhul oleks juurdepääsu piiramine lubatav ja milliste puhul tuleks
see kindlasti välistada? (Näiteks: kas tervishoiu- või sotsiaaltoetustega seotud teenused
võiksid olla piiratud?)
2. Milliste kättetoimetatavate dokumentide või kättetoimetamismenetluste puhul soovite
rakendada e-teenuste piiranguid? (Palume tuua võimalusel konkreetseid näiteid.)
3. Millised e-teenustele juurdepääsupiirangud oleksid proportsionaalsed?
4. Millised e-teenuste piirangud kindlasti ei oleks proportsionaalsed?
VTK koostamisel on lähtutud mh eeldusest, et tavapostiga dokumentide kättetoimetamine ei
ole turvaline teabe edastamise viis. Kahjuks puudub selle väite toetamiseks igasugune
Teie 27.06.2025 nr 8-3/5573-1
Meie 22.08.2025 nr 6-3/25-806-2
Pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
informatsiooni ning kohus sellise väitega ei nõustu. Kohus ei ole praktikas täheldanud, et
tavapostiga dokumentide edastamine oleks ebaturvaline.
Kohus rõhutab, et dokumentide kättetoimetamine tagab väga olulist isiku põhiõigust- olla oma
kohtuasja arutamise juures, ning kohtul on kohustus isikut menetlusest teavitada, seega tuleb
kohtul kasutada kättetoimetamise viise, mis selle põhiõiguse reaalselt tagavad. Kohtumenetluse
osapoolteks on tihti inimesed, kes ei ole võimelised oma tervisest tulenevalt kohtuga
elektrooniliselt suhtlema. Samuti ei ole nad võimelised teavitama riiki, et soovivad
dokumentide kättetoimetamist paberil.
VTK märgib, et dokumentide kättetoimetamise praktika on liialt erinev ja killustunud ning
reguleeritud erinevates õigusaktides erinevalt. Kohtunike vaates tagab dokumentide
kättetoimetamisel erinevates menetlustes küll sama eesmärki, tagada isiku osalemine
menetluses, kuid menetlused ise on erineva kaaluga. Haldusmenetluses osalemine ei ole
reeglina tagatud sundtoomise või trahvisanktsiooniga, kohtumenetluses osalemine seda on.
Vastavalt menetluse liigile peab olema ka tagatud dokumentide kättetoimetamise kindlus. Mida
nn „tugevam menetluse“ seda kindlam peab olema kättetoimetamine.
VTK märgib, et rahvastikuregister kogub keskselt kontaktandmeid, aga nende kvaliteet ja
ajakohasena hoidmine on keeruline, kuna e-posti aadresse vahetatakse ning erinevate
asutustega suhtlemisel kasutatakse erinevaid e-posti aadresse. Kohtunike vaates ei taga keskne
kättetoimetamine seda, et inimesed oma e-posti aadresse ei vahetaks ja andmed isiku e-posti
aadressi kohta on vananenud või puudulikud.
Mööname, et pahatahtlikult on võimalik dokumentide kättetoimetamise vältimisega venitada
menetlust ja sellega tuleb tegeleda.
VTK märgib, et võib tulevikus kaaluda, et nende menetluste puhul, kus dokumente
toimetatakse kätte ka Ametlike Teadaannete (edaspidi AT) kaudu, toimuks eelnevates
etappides ebaõnnestunud kättetoimetamise puhul avalik kättetoimetamine keskselt AT kaudu.
AT kättetoimetamisel on menetlusseaduste kohaselt vajalik mitte üksnes teavitada menetlusest,
vaid on vajalik selgitada ka menetluse sisu ehk refereerida dokumenti. Keskne
kättetoimetamine peab tagama selle, et ka AT kaudu kättetoimetamine oleks sisuliselt tagatud.
VTK pakub välja kolm alternatiivset lahendust keskselt teabe edastamiseks ja dokumentide
kättetoimetamiseks. Märgime, et riigil on voli kehtestada oma ametiasutustele ja ka kohtutele
kohustuslikus korras teatud tehnoloogiliste lahenduste kasutamist, kuid see ei tohi takistada
võimalust, et konkreetses menetluses kasutatakse teisi kättetoimetamise viise. VTK lähtub
eelkõige eeldusest, et kättetoimetamine oleks riigiasutusele mugav, odav ja kiire. Menetlus
riigiasutuses ja kohtus käib ikkagi eelkõige ühiskonna hüvanguks ja menetluses osalevate
isikute õiguste ja vabaduste kaitseks ning menetluses osalemine peab olema sisuliselt tagatud.
Seetõttu ei ole võimalik keelata kättetoimetamist muul moel ja piirata seda vaid ühe
tehnoloogilise lahendusega.
Kohtul ja riigiasutustel peavad tagama kõikide ühiskonna liikmete menetluses osalemise sh
haavatavate ühiskonna liikmetele, kes ei saa või ei oska kasutada tehnoloogilisi lahendusi. Eesti
riigiasutused ja kohtud suhtlevad ka välisriigi isikute ja ettevõtetega, millel samuti puudub
võimalus e-teenuseid kasutada ja kesksele kättetoimetamise süsteemile ligi pääseda. VTK-s on
küll kirjeldatud põgusalt Taani riigi eeskuju, kuid on jäetud kirjeldamata, kuidas täpsemalt
toimib e-postkasti teenusest loobumise mehhanism ning kuidas on korraldatud
sotsiaalteenusena isiku abistamine. Ka VTK ei maini, kuidas toetada isikuid, kes ei ole
võimelised keskse süsteemi kaudu dokumente kätte saama.
Kindlasti tuleb silmas pidada, et keskse lahenduse kaudu teiste e-teenuste piiramine ei muutuks
ülemäära riivavavaks. Proportsionaalsuse analüüsi jaoks tuleks anda ka seadusega suunised.
Isikutele on võimalik piirata mugavusteenuseid e-keskkonnas, kus toimingute tegemine on
võimalik ka kohapeal või kirja teel, Kindlasti ei ole võimalik piirata isikute sotsiaalset
turvalisust ja hakkamasaamist pakkuvaid teenuseid nagu näiteks toimetuleku toetuste
taotlemine vms. Kohtu hinnangul ei ole võimalik piirata ka alaealistele või eestkostet vajavatele
täisealistele isikutele suunatuid teenuseid.
VTK ei too kahjuks välja selgeid mõjusid tavakodanikule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Naaber-Kivisoo
kohtu esimees
|
Lubja 4, Tallinn 10115 Telefon 620 0100 Registrikood 74001728 e-post [email protected] www.kohus.ee
Arvamus keskse teabe edastuse ja
dokumentide kättetoimetamise
tõhustamise lahenduse
väljatöötamiskavatsusele
Lugupeetud justiits- ja digiminister
Tänan võimaluse eest avaldada arvamust keskse teabe edastuse ja dokumentide
kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsusele.
Väljatöötamiskavatsusega (edaspidi VTK) tutvumise järgselt laekus kohtu esimehele arvamusi
mitmelt Harju Maakohtu kohtunikult.
VTK koostaja palus tagasisidet eelkõige järgmistele küsimustele:
1. Milliste e-teenuste puhul oleks juurdepääsu piiramine lubatav ja milliste puhul tuleks
see kindlasti välistada? (Näiteks: kas tervishoiu- või sotsiaaltoetustega seotud teenused
võiksid olla piiratud?)
2. Milliste kättetoimetatavate dokumentide või kättetoimetamismenetluste puhul soovite
rakendada e-teenuste piiranguid? (Palume tuua võimalusel konkreetseid näiteid.)
3. Millised e-teenustele juurdepääsupiirangud oleksid proportsionaalsed?
4. Millised e-teenuste piirangud kindlasti ei oleks proportsionaalsed?
VTK koostamisel on lähtutud mh eeldusest, et tavapostiga dokumentide kättetoimetamine ei
ole turvaline teabe edastamise viis. Kahjuks puudub selle väite toetamiseks igasugune
Teie 27.06.2025 nr 8-3/5573-1
Meie 22.08.2025 nr 6-3/25-806-2
Pr Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja Digiministeerium
informatsiooni ning kohus sellise väitega ei nõustu. Kohus ei ole praktikas täheldanud, et
tavapostiga dokumentide edastamine oleks ebaturvaline.
Kohus rõhutab, et dokumentide kättetoimetamine tagab väga olulist isiku põhiõigust- olla oma
kohtuasja arutamise juures, ning kohtul on kohustus isikut menetlusest teavitada, seega tuleb
kohtul kasutada kättetoimetamise viise, mis selle põhiõiguse reaalselt tagavad. Kohtumenetluse
osapoolteks on tihti inimesed, kes ei ole võimelised oma tervisest tulenevalt kohtuga
elektrooniliselt suhtlema. Samuti ei ole nad võimelised teavitama riiki, et soovivad
dokumentide kättetoimetamist paberil.
VTK märgib, et dokumentide kättetoimetamise praktika on liialt erinev ja killustunud ning
reguleeritud erinevates õigusaktides erinevalt. Kohtunike vaates tagab dokumentide
kättetoimetamisel erinevates menetlustes küll sama eesmärki, tagada isiku osalemine
menetluses, kuid menetlused ise on erineva kaaluga. Haldusmenetluses osalemine ei ole
reeglina tagatud sundtoomise või trahvisanktsiooniga, kohtumenetluses osalemine seda on.
Vastavalt menetluse liigile peab olema ka tagatud dokumentide kättetoimetamise kindlus. Mida
nn „tugevam menetluse“ seda kindlam peab olema kättetoimetamine.
VTK märgib, et rahvastikuregister kogub keskselt kontaktandmeid, aga nende kvaliteet ja
ajakohasena hoidmine on keeruline, kuna e-posti aadresse vahetatakse ning erinevate
asutustega suhtlemisel kasutatakse erinevaid e-posti aadresse. Kohtunike vaates ei taga keskne
kättetoimetamine seda, et inimesed oma e-posti aadresse ei vahetaks ja andmed isiku e-posti
aadressi kohta on vananenud või puudulikud.
Mööname, et pahatahtlikult on võimalik dokumentide kättetoimetamise vältimisega venitada
menetlust ja sellega tuleb tegeleda.
VTK märgib, et võib tulevikus kaaluda, et nende menetluste puhul, kus dokumente
toimetatakse kätte ka Ametlike Teadaannete (edaspidi AT) kaudu, toimuks eelnevates
etappides ebaõnnestunud kättetoimetamise puhul avalik kättetoimetamine keskselt AT kaudu.
AT kättetoimetamisel on menetlusseaduste kohaselt vajalik mitte üksnes teavitada menetlusest,
vaid on vajalik selgitada ka menetluse sisu ehk refereerida dokumenti. Keskne
kättetoimetamine peab tagama selle, et ka AT kaudu kättetoimetamine oleks sisuliselt tagatud.
VTK pakub välja kolm alternatiivset lahendust keskselt teabe edastamiseks ja dokumentide
kättetoimetamiseks. Märgime, et riigil on voli kehtestada oma ametiasutustele ja ka kohtutele
kohustuslikus korras teatud tehnoloogiliste lahenduste kasutamist, kuid see ei tohi takistada
võimalust, et konkreetses menetluses kasutatakse teisi kättetoimetamise viise. VTK lähtub
eelkõige eeldusest, et kättetoimetamine oleks riigiasutusele mugav, odav ja kiire. Menetlus
riigiasutuses ja kohtus käib ikkagi eelkõige ühiskonna hüvanguks ja menetluses osalevate
isikute õiguste ja vabaduste kaitseks ning menetluses osalemine peab olema sisuliselt tagatud.
Seetõttu ei ole võimalik keelata kättetoimetamist muul moel ja piirata seda vaid ühe
tehnoloogilise lahendusega.
Kohtul ja riigiasutustel peavad tagama kõikide ühiskonna liikmete menetluses osalemise sh
haavatavate ühiskonna liikmetele, kes ei saa või ei oska kasutada tehnoloogilisi lahendusi. Eesti
riigiasutused ja kohtud suhtlevad ka välisriigi isikute ja ettevõtetega, millel samuti puudub
võimalus e-teenuseid kasutada ja kesksele kättetoimetamise süsteemile ligi pääseda. VTK-s on
küll kirjeldatud põgusalt Taani riigi eeskuju, kuid on jäetud kirjeldamata, kuidas täpsemalt
toimib e-postkasti teenusest loobumise mehhanism ning kuidas on korraldatud
sotsiaalteenusena isiku abistamine. Ka VTK ei maini, kuidas toetada isikuid, kes ei ole
võimelised keskse süsteemi kaudu dokumente kätte saama.
Kindlasti tuleb silmas pidada, et keskse lahenduse kaudu teiste e-teenuste piiramine ei muutuks
ülemäära riivavavaks. Proportsionaalsuse analüüsi jaoks tuleks anda ka seadusega suunised.
Isikutele on võimalik piirata mugavusteenuseid e-keskkonnas, kus toimingute tegemine on
võimalik ka kohapeal või kirja teel, Kindlasti ei ole võimalik piirata isikute sotsiaalset
turvalisust ja hakkamasaamist pakkuvaid teenuseid nagu näiteks toimetuleku toetuste
taotlemine vms. Kohtu hinnangul ei ole võimalik piirata ka alaealistele või eestkostet vajavatele
täisealistele isikutele suunatuid teenuseid.
VTK ei too kahjuks välja selgeid mõjusid tavakodanikule.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Liina Naaber-Kivisoo
kohtu esimees