Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (bürokraatia vähendamise) eelnõu

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika 1

10122, Tallinn

Meie 22.08.2025 nr 2-3/2850

Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste

seaduste muutmise seaduse (bürokraatia

vähendamise) eelnõu

Sotsiaalministeerium esitas kooskõlastamisele atmosfääriõhu kaitse seaduse ja teiste seaduste

muutmise seaduse (bürokraatia vähendamise) eelnõu seletuskirja, millega soovitakse muuta

atmosfääriõhu kaitse seadust, elektroonilise side seadust, erakooliseadust, põhikooli- ja

gümnaasiumiseadust, sotsiaalhoolekande seadust, ravimiseadust, tubakaseadust ja turismiseadust,

lihtsustades tegevuslubade menetlemist ja järelevalve protsesse. Antud muudatustega soovitakse

vähendada bürokraatiat ja luua õigusselgust.

Toetame täielikult eesmärki, milleks on tegevuslubade menetlemise ja järelevalve protsesside

lihtsustamine, kuid näeme valitud meetme osas mõningaid muresid. Seega kooskõlastame eelnõu

märkustega.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks turismiseaduse § 30 lg 2 p 2, seega edaspidi ei tee Terviseamet

enam järelevalvet nende majutusteenuse osutamisele kehtestatud terviseohutuse nõuete täitmise

üle, mis on kirjas turismiseaduses. Tegemist on dubleeriva järelevalve sättega ning Terviseametil

säilib võimalus kontrollida tervist oluliselt mõjutavate tegurite täitmist teiste õigusaktide kaudu.

Muudatus on tervitatav ning on positiivne, et eelnõu seletuskirjas on muudatuse põhjus ning mõju

üksikasjalikult lahti selgitatud. Peame oluliseks ja tunnustame ka seda, et eelnõu saadeti

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks puudutatud ettevõtete esindusorganisatsioonidele

(majutusliitudele).

Täname ka ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 21. mai 2021. a määruse nr 17 „Majutusteenuse

osutamise nõuded“ muutmise eelnõu esialgse kavandi kokkupanemise eest. See aitab hinnata,

milliseid sätteid muudatus puudutab. Võtame selle kavandi teadmiseks ning seaduse muudatuste

jõustumise järel tegeleme vajalike muudatustega ise, kaasates huvirühmi ja vajadusel neid

muudatusi ka täpsustades. Täpsustamisvajadus ja täiendav kaasamine on olulised, kuivõrd

viidatud määruse sätted ei ole seotud vaid tervisohutuse, vaid ka teatud mugavustaseme

tagamisega. Samuti sätestab TurS § 19, et majutusteenuse osutaja tagab majutusettevõtte liigi

eripära arvestavad majutus- ja puhke võimalused ning piisavad hügieenitingimused. Seetõttu

2 (4)

peame vajalikuks nende nõuete muutmise ulatust veel eraldi analüüsida.

Tubakaseaduse muudatuste puhul on mitmeid küsitavusi, mille tõttu tuleks meie hinnangul

muudatused täiendavalt põhjalikult läbi analüüsida ning seletuskirja oluliselt täiendada sh

selgitusega, et tegemist pole üksnes ja ainult bürokraatia vähendamise ettepanekutega. Nimelt on

Sotsiaalministeeriumi lihtsustamise ja bürokraatia vähendamise ettepanekute memorandumis, mis

esitati 10.04.2025 valitsuskabineti nõupidamisele toodud välja, et tubakaseaduses tehtavate

muudatustega muudetakse suitsuruumide järelevalve regulatsiooni ning suitsuruumide järelevalve

korraldatakse ümber, mille tulemusel väheneb halduskoormus. Seega leiame, et oluliselt vajab

analüüsimist asjaolu, kas muudatuste tulemus tõesti teenib järelevalve ümberkorraldamise

eesmärki ning vähendab bürokraatiat. Valitud meetmeks on paljude täiendavate keeldude

kehtestamine, mis toob kaasa olulisi piiranguid ettevõtjatele ning majanduslikke kulusid. Meie

hinnangul jääb ebaselgeks, kuidas täiendavate keeldude lisamine aitab kaasa bürokraatia

vähendamisele.

Eelnõus kavandatud muudatus säilitab suitsetamiskoha piirangu nõuete järgimise järelevalve

regulatsiooni ning täiendavalt suurendab suitsetamiseks keelatud kohtade arvu. Sellega kaasneb

vajadus kasutada rohkem ressursse uute suitsetamise keeldudega kohtade järelevalve teostamisel.

Järelevalveasutustele on tubakaseadusega pandud kohustus teha järelevalvet ja reageerida

keelatud kohas suitsetamisele. Kui eesmärk on vähendada riigi ressursside kasutamist

järelevalvele, siis on asjakohane vähendada kohustusi, mitte neid lisada. Eelnõuga ühelt poolt

vähendatakse järelevalvekoormust läbi täiendavate kohtade suitsetamiseks keelamise, kuid teiselt

poolt suurendatakse sama muudatusega TTJA töökoormust järelevalve teostamisele. Täna on

suitsetamiskoha piiramise nõude rikkumise menetlemise pädevus TTJA-l (TubS § 51 lg 5), valla-

ja linnavalitsustel (TubS § 51 lg 1) ja Politsei- ja Piirivalveametil (TubS § 51 lg 3). Terviseametil

on vaid suitsetamisruumile kehtestatud nõuete osas kohtuvälise menetleja pädevus (TubS § 51

lg 4). Seega mõjutab suitsetamiseks keelatud kohtade lisamine selgelt nende asutuse töökoormust,

kes peavad hakkama tegelema keelatud kohas suitsetamisest tekkivate korrarikkumistega. Eelnõus

ei ole sellise töökoormuse muutumisega arvestatud. Palume eelnõu seletuskirja täpsustada

mõjuanalüüsiga, arvestades ka teiste asutuste töökoormuse võimalikke muutusi.

Siinkohal teeme kavandatava muudatusega seoses täiendava ettepaneku TubS-i muutmiseks

selliselt, et kustutatakse TTJA pädevused teha järelevalvet ja menetleda väärteokorras

suitsetamiskoha piiramise nõude rikkumisi, sõnastades TubS § 32 lõige 2 järgmiselt:

„Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet – tubakatoote ja tubakatootega seonduva toote kohta

kehtestatud nõuetest kinnipidamise ja elektroonilise sigareti seadmele kehtestatud nõuete täitmise

üle vastavalt ameti põhimääruses kehtestatud ülesannetele, samuti spondeerimispiirangu ja

müügiedenduse keelu järgimise üle“. Valla- ja linnavalitsuste ning PPA pädevused on piisavad ja

sobivamad selleks, et rikkumistele aegsasti reageerida. Menetluspädevuste paljusus seevastu

hägustab asutuste vastutusalasid ja dubleerib pädevusi. Kuivõrd rikkumise tuvastamine eeldab

koha vaatlust on valla- ja linnavalitsustel ning PPA-l võimalik operatiivsemalt ja kiiremini

kõnealust kohta vaatlema minna, kui TTJA-l.

Eelnõuga muudetakse TubS § 29 lg 1 punkti 6 ja tunnistatakse kehtetuks § 31, mille tulemusena

ei tohi edaspidi toitlustusasutuses suitsetada ka suitsetamisruumis, mis oli seni lubatud. Eelnõust

ega seletuskirjast ei selgu, kas muudatuse jõustumisel on suitsetamine keelatud ka

toitlustusettevõtte müügikoha vahetus läheduses väljaspool siseruume asuval hooajalisel

laiendusel (väliterrassil), mis on täna lubatud. Seletuskirjas ei ole muudatuse mõju selgelt välja

3 (4)

toodud ning palume see välja tuua, kuna selline muudatus ei pruugi lugejale olla praegu

väljaloetav.

Eelnõu kohaselt kehtib täielik suitsetamiskeeld edaspidi ka spordihoonetes ning spordi- ja

puhkerajatistes (TubS § 29 lõike 1 punkt 8). Soovitame seletuskirjas ühemõtteliselt defineerida,

mida mõistetakse „spordi- ja puhkerajatiste“ all. Samuti tuleks täpsustada, kas see hõlmab näiteks

turismipuhkekeskusi, turismitalusid ning kas eelnõu keelustab suitsetamise kogu puhkekeskuse

territooriumil, sealhulgas õuealadel. Ehitusseadustiku § 3 lõike 2 kohaselt on ehitis kas hoone või

rajatis. Hoone tähendab katuse või muude välispiiretega siseruumiga ehitist, rajatis on ehitis, mis

ei ole hoone. Sellest võib järeldada, et keeld võib laieneda ka puhkekeskuste välialadele. Kui

piirang ka välist ala hõlmab, tuleb hinnata selle otstarbekust ettevõtjate seisukohast, sest sellise

korra rakendamine tähendaks ettevõtjatele vajadust võimaldada külastajatel territooriumilt

lahkuda ning olukorras, kus kasutatakse ühekordseid pääsmeid, võib aga olla see ettevõtjale

keeruline ja kulukas.

Kuna muudatused hõlmavad ka suitsetamise regulatsiooni rongides ja laevades, on otstarbekas

esitada eelnõu arvamuse avaldamiseks ka vedajatele.

Eelnõuga laiendatakse suitsetamiskeeldu veel paljudele asutustele. On üsna tõenäoline, et selle

tulemusel hakkavad inimesed suitsetama asutuste sissepääsude juures jm asutuste välialadel ehk

et paljude asutuste välialad muutuvad paratamatult uuteks suitsetamise aladeks. Meie hinnangul

tuleb täiendavalt analüüsida, milliseid negatiivseid mõjusid vastavad muudatused asutustele

(rongi perroonidele vm ümbrusele) toovad ning kas muudatused tegelikult passiivset suitsetamist

vähendavad.

Eelnõu § 7 punktis 7 kavandatava muudatusega seonduvalt on seletuskirjas välja toodud, et

tervishoiuasutustes suitsetamisruumis ei ole suitsetamine edaspidi lubatud. Kuigi selleks

muudetakse TubS § 30 lõike 2 punkti 5 ja sätestatakse erand, ei nähtu, kust tuleb edaspidi üldine

tervishoiuasutuses suitsetamise keeld, kuna sama muudatusega koos ei täiendata vastava alusega

TubS § 29 lg-t 1. Kui keeldu on seostatud mõne kehtiva sättega (nt TubS § 29 lg 1 p-st 7), siis

võiks sellele seletuskirjas selguse huvides viidata.

Muudatustega võivad ettevõtjatele kaasneda olulised kulud, sealhulgas olemasolevate

suitsetamisruumide ümberkujundamine või sulgemine. Seletuskirjas on neid mõjusid käsitletud

lühidalt. Soovitame täiendada seletuskirja põhjalikuma mõjude analüüsiga, eristades erinevat

tüüpi asutusi. Kuna pole teada, kui palju asutusi kasutab suitsetamisruume, on mõju ulatust täpselt

hinnata keeruline. Seletuskirjas toodud Statistikaameti andmetel tegutses 2024. aastal Eestis 2709

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande ettevõtet, 4825 majutus- ja toitlustusettevõtet ning 5797 kunsti,

meelelahutuse ja vaba aja valdkonna ettevõtet, mis viitab märkimisväärsele hulgale mõjutatud

ettevõtetest. Täiendavalt tuleks arvestada ka klubisid ja teisi ettevõtteid, kus seadusemuudatused

võivad tähendada vajadust muuta äriprotsesse. Näiteks võivad klubides tekkida olukorrad, kus

külastaja peab uuesti pileti ostma õues suitsetamiseks, kui ta ruumist väljub ja naaseb, ning

garderoobisüsteemi võib olla vaja kohandada suurema inimvoo tõttu. Samuti võib ettevõttel olla

vajadus suurendada personali koosseisu, et toime tulla kasvava töökoormusega.

Kokkuvõttes toetame eelnõu eesmärki bürokraatia vähendamiseks, kuid leiame, et eelpool

nimetatud TubS muudatused vajavad täiendavat analüüsi ja täpsustamist, et tagada nende

proportsionaalsus, selgus, rakendatavus praktikas ja kooskõla 10.04.2025 valitsuskabineti

4 (4)

nõupidamisele esitatud Sotsiaalministeeriumi ettepanekuga vähendada halduskoormust

TubS suitsuruumide järelevalve regulatsiooni muutmisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Tanel Kivi

+372 5781 5040 [email protected]