Eelnõu kooskõlastamine

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kliimaministeerium Teie: 30.07.2025 nr KLIM/25-0855/-1K

Meie: 22.08.2025 nr 1-7/233-2

Eelnõu kooskõlastamine

Täname, et olete esitanud kooskõlastamiseks taristuministri määruse „Majandus- ja

kommunikatsiooniministri 14. juuli 2011. a määruse nr 75 „Välisriigi lippu kandva laeva

kontrollimise kord ja laevakontrolli akti kantavate andmete loetelu“ muutmine“ eelnõu (edaspidi

eelnõu). Siseministeerium on eelnõu läbi vaadanud ning kooskõlastab eelnõu järgmiste

märkuste ja tähelepanekutega:

1) Kooskõlastamisele edastatud eelnõu kaaskirjas ning seletuskirjas on kehtiva taristuministri

määruse pealkiri ekslikult kirja saanud ning seletuskiri vajab vastavas osas korrigeerimist.

Ühtlasi märgime, et muutmist vajab ka Euroopa Liidu õigusakti ülevõtmist kajastav

normitehniline märkus. Kui Euroopa Liidu õigusakti on hiljem muudetud, nimetatakse

normitehnilises märkuses (joonealuse selgitava tekstina) ka andmed muutva akti liigi,

numbri ja avaldamismärke kohta. Meile teadaolevalt on Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2009/16/EÜ, mis käsitleb sadamariigi kontrolli, lisaks kehtiva määruse

normitehnilises märkuses toodule muudetud ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga

(EL) 2024/3099, 27. november 2024.

2) Hetkel kehtiva määruse § 1 lg 2 sätestab, et määrust kohaldatakse välisriigi lippu kandvale

laevale, mis külastab Eesti sadamat või ankruala ja osaleb laeva ja sadama vahelises liideses.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse määruse §-i 1 lõikega 21, mille kohaselt Transpordiamet

kontrollib välisriigi lippu kandvat Eesti territoriaalmeres viibivat laeva ning välisriigi lippu

kandvat laeva, mille kogumahutavus on vähem kui 500. Arvestades, et määruse § 1 sätestab

määruse reguleerimisala ja kontrolli protseduurid on sätestatud määruse 2. peatükis,

soovitame kaaluda eelnõus kehtiva määruse § 1 lõikes 2 toodud sõnastust.

3) Teemat laiemalt käsitledes peame oluliseks ära märkida termini „ankruala“ erinevat käsitlust

siseriiklikes erineva tasandi õigusaktides. Meresõiduohutuse seaduse (edaspidi MSOS)

kohaselt on ankruala navigatsiooniteabes avaldatud piirkond, mis on määratud laeva ankrus

seismiseks (§ 2 p 271). Muudetava määruse, sealhulgas selle kehtiva redaktsiooni tähenduses

on ankruala sadama akvatoorium. Seega kehtivas määruses on ankruala mõistet kitsendatud

ning sadama akvatooriumi käsitlemine ankrualana ei ole kooskõlas MSOSiga. Eelnevast

lähtuvalt palume kaaluda määruses kasutatud termini ühtlustamist, vaadata kehtiva määruse

regulatsioon tervikuna üle ja hinnata, millistes määruse sätetes on vajalik kasutada

määratlust „ankruala“ ja kus on vaja piiritleda nõuded sadama akvatooriumiga.

4) Eelnõu seletuskirjas on toodud, et eelnõu eesmärk on laiendada Transpordiameti

järelevalveametniku õigust kontrollida ka välisriigi lippu kandvaid laevu, mis ei külasta

Eesti sadamaid, vaid viibivad Eesti territoriaalmeres, aga samuti välisriigi lippu kandvaid

2 (2)

laevu, mis on kogumahutavusega vähem kui 500 ega kuulu seega Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2009/16/EÜ kohaselt kontrollitavate laevade hulka. Kavandatud

muudatused võimaldavad paremini tagada meresõiduohutust ja merekeskkonna kaitse

eesmärke, sest kontrollitavate laevade valik suureneb.

Juhime tähelepanu, et määruse tasandil ei saa luua uut järelevalvepädevust, vaid üksnes

reguleerida seadusest tulenevat pädevust. Samuti ei võimalda määruse aluseks olevad

volitusnormid määruses kehtestada Transpordiametile täiendavat järelevalvepädevust, vaid

MSOS § 533 lõige 7 ja § 76 lõige 6 annavad õiguse reguleerida kontrollimise korda.

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on kohtuotsuses 5-22-4/13 punktis 59

andnud järgmise seisukoha: „Täitevvõimule ei või anda pädevust kehtestada seadusega

võrreldes ulatuslikumaid piiranguid (Riigikohtu üldkogu 3. detsembri 2007. a otsus asjas nr

3-3-1-41-06, punktid 21 ja 22; 16. märtsi 2010. a otsus asjas nr 3-4-1-8-09, punkt 160).

Samuti on Riigikohus leidnud, et täitevvõimu üldakti andmiseks peab seaduses olema

vastavasisuline volitusnorm, milles täpsustatakse akti andmiseks pädev haldusorgan ning

talle antava määrusandliku volituse selge eesmärk, sisu ja ulatus (nt Riigikohtu

põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 2. mai 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-2-07, punkt

20; 13. veebruari 2007. a otsus asjas nr 3-4-1-16-06, punkt 21). Samasisuline nõue määruse

volitusnormile tuleneb HMS § 90 lõikest 1.“

Asjakohane on ka sama kohtuotsuse punktis 58 toodu: „Seadusandja pädevuses oleva

küsimuse delegeerimine täitevvõimule ja täitevvõimu sekkumine põhiõigustesse on lubatud

üksnes seaduses sätestatud ja põhiseadusega kooskõlas oleva volitusnormi alusel

(Riigikohtu üldkogu 15. märtsi 2022. a otsus nr 5-19-29/38, punkt 57). Seaduslik alus peab

täitevvõimu põhiõigustesse sekkuval tegevusel olema sõltumata sellest, kas tegemist on

õiguse üld- või üksikakti andmise või toiminguga (mitteregulatiivse tegevusega). Vabariigi

Valitsuse puhul on seaduse reservatsiooni väljendavaks erinormiks PS § 87 punkt 6, mille

kohaselt annab valitsus määrusi ning korraldusi seaduse alusel ja täitmiseks. Samuti 5-22-

4 18(26) tuleneb nõue, et igasugusel põhiõigusi või muid subjektiivseid õigusi riivaval

haldustegevusel peab olema seadusest tulenev alus, HMS-ist (§ 3 lõige 1; § 107 lõige 1).“

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Paavo Mikson 6125216

[email protected]