Leping

1

TARTU NOTAR TIINA TOMBERG

BÜROO ASUKOHT TARTU KALURI 2

Notariaalakt ametitegevuse raamatus 2025.a. nr 2272

Täna, viieteistkümnendal augustil kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (15.08.2025.a.) pöördusid

Kaidi Rand, isikukood 47112160246, kes avaldab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise ajal on Saue vald, tegutsedes Eesti Vabariigi, edaspidi nimetatud MÜÜJA, nimel, Rahandusministeeriumi, registrikood Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris 70000272, aadress 10122 Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, e- posti aadress [email protected], kaudu, ning Vladimir Kornejev, isikukood 37606102751, aadress 60306 Ranna tn 90, Kolkja alevik, Peipsiääre vald, Tartu maakond, e-posti aadress puudub, edaspidi nimetatud OSTJA,

kõik koos LEPINGUOSALISED,

kusjuures Vladimir Kornejev viibib tõestamise ajal notaribüroos ning Kaidi Rand osaleb e-notari kaudu videosilla vahendusel,

Tartu notar Tiina Tombergi poole, et sõlmida ja notariaalselt tõestada alljärgnev

MÜÜGILEPING (edaspidi LEPING)

1. KINNISTUSRAAMATU SEIS JA LEPINGU ESE 1.1. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse kantud registriosas number 25209850 alljärgnevad kehtivad kanded: I jagu: katastritunnus 58601:001:0786, pindala 2032,0 m², aadress Ranna tn 90, Kolkja alevik, Peipsiääre vald, Tartu maakond, maa sihtotstarve elamumaa (100%). Pindala on ebatäpne. II jagu: Teise jakku on kantud järgmised omanikud: Vladimir Kornejev (isikukood 37606102751) 1/3 kaasomandist Olga Pantelejeva (isikukood 48707212720) 1/6 kaasomandist Eesti Vabariik 1/2 kaasomandist. III jagu:

2

Kolmandasse jakku on kande nr. 3 all sisse kantud järgmine kanne: Keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Vladimir Kornejev (isikukood 37606102751) kuuluvale mõttelisele osale kohtutäitur Anne Böckler (isikukood 46711062724), Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks. 06.08.2025 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 08.08.2025. IV jagu: Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. Vastavalt ehitisregistri andmebaasile on eelnimetatud katastriüksusega seotud hoone Elamu, ehitisregistri koodiga 121264633, esmane kasutus 1947.a, korruste arv 1, ehitisealune pind 105,0 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Ehitusloa või -teatise, kasutusloa või -teatise või ettekirjutuste kohta andmed puuduvad. Ehitisregistri andmete kohaselt ei ole eelnimetatud ehitis koormatud pandiõiguse või muu kolmanda isiku õigusega. 1.2. Käesolevas notariaalaktis sisalduva müügilepingu esemeks (MÜÜGILEPINGU ESE) on LEPINGU punktis 1.1. nimetatud kinnistust (KINNISTU) MÜÜJALE kuuluv 1/2 suurune mõtteline osa. Objekti kood riigi kinnisvararegistris: KV115920, valitseja: Rahandusministeerium.

2. NOTARI POOLT KONTROLLITUD ASJAOLUD JA KOGUTUD TEAVE. LEPINGULE ALLAKIRJUTANUTE AVALDUSED

2.1. Notar kontrollis notariaalakti tõestamisel:

2.1.1. LEPINGU punktis 1 märgitud registrite andmeid. 2.1.2. Osalejate isikuid Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasi abil, sh Kaidi Rand isikut videosilla vahendusel. 2.1.3. OSTJA Eesti kodakondsust rahvastikuregistri andmete alusel. 2.1.4. OSTJA on vallaline, tema avalduse ning rahvastikuregistri andmete alusel. 2.1.5. E-notari kaudu tehtud päringu alusel on KINNISTUL alljärgnevad kitsendused: Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ulatus: 248,27 m²; nähtus: Tänav; seisund: kehtiv. Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 29,03 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x70); seisund: kehtiv; ulatus: 34,54 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x70); seisund: kehtiv; ulatus: 51,59 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (ALUS.2x16); seisund: kehtiv; ulatus: 6,25 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x25); seisund: kehtiv; ulatus: 6,77 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EXNEK.2x16); seisund: kehtiv; ulatus: 60,95 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x25); seisund: kehtiv;

3

ulatus: 8,08 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (0,4kV kaabelliin); seisund: kehtiv. Piirivöönd ja piiriveekogu ulatus: 2031,83 m²; nähtus: Riigipiir (Piirivöönd ja piiriveekogu); seisund: kehtiv. Planeeringu ala ulatus: 2031,83 m²; nähtus: Tiheasustusala; seisund: kehtiv; ulatus: 2031,83 m²; nähtus: Kohustuslik detailplaneeringu ala; seisund: kehtiv; ulatus: 2031,83 m²; nähtus: Tiheasustusala (Peipsiääre valla üldplaneering); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 968,69 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv. Sideehitise kaitsevöönd ulatus: 29,52 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (side multitoru); seisund: kehtiv; ulatus: 4,61 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (side multitoru); seisund: kehtiv; ulatus: 22,19 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (side multitoru); seisund: kehtiv. Sundvalduse ala ulatus: 54,66 m²; nähtus: Sundvaldusega tehnovõrk (302); seisund: kehtiv. 2.1.6. LEPINGUS märgitud esindaja esindusõigust volikirja originaali ja volikirja tekstist tulenevate volituste ulatuse alusel. 2.2. Notariaalakti ettevalmistamise käigus on ilmnenud alljärgnevad asjaolud:

2.2.1. Notarile on esitatud Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsleri kantsleri ülesannetes Evelyn Liivamägi poolt 23.07.2025 digitaalselt allkirjastatud käskkiri nr 40 alljärgneva sisuga:

1. Tunnistan rahandusministeeriumi kantsleri 05.06.2025 käskkirja nr 31 „Riigivara avalike enampakkumiste tulemuste kinnitamine ja kinnitamata jätmine“ punkti 1.3 kehtetuks, kuna käskkirjaga kinnitatud edukas pakkuja OÜ Kindlustus24 loobus ostu-müügilepingu sõlmimisest. 2. Strateegia- ja finantsosakonnal tagastada OÜ-le Kindlustus24 tagatisraha 1200 eurot ja kinnisasja eest tasutud summa 10 900 eurot. 3. Kinnitan Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kolkja alevikus asuva Ranna tn 90 (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 25209850, katastritunnus 58601:001:0786, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2032 m², rvok KV115920) 1/2 suuruse kaasomandiosa edukaks pakkujaks paremuselt teise pakkuja Vladimir Kornejevi (isikukood 37606102751), kelle pakkumine oli 12 000 eurot. 4. Strateegia- ja finantsosakonnal korraldada Vladimir Kornejevile kinnisasja ostu- müügi arve esitamine summas 12 000 eurot. 5. Kinnisasja ostu-müügileping sõlmida Vladimir Kornejeviga hiljemalt 19.08.2025.a.

2.2.2. Maa- ja Ruumiameti andmebaasi kohaselt on KINNISTU kõlvikuline koosseis haritav maa 1205.0 m², õuemaa 529.0 m², muu maa 298.0 m² ning lisatud on katastripidaja märked: pindala on ebatäpne.

4

2.2.3. Maa- ja Ruumiameti andmebaasi osaks oleva teeregistri andmete kohaselt piirneb KINNISTU Eesti Vabariigi omandis oleva transpordimaa sihtotstarbega kinnistuga, millel on tähistatud riigitee (kõrvalmaantee Kolkja tee). 2.2.4. E-notari kaudu tehtud päringu alusel tegi notar kindlaks, et LEPINGU punktis 1.1. nimetatud elamu aadressil: - on oma elukoha registreerinud 1 füüsiline isik; - oma asukoha registreerinud juriidilised isikud puuduvad. Notar on osalejatele selgitanud, et MÜÜJAL on võimalik rahvastikuregistris KINNISTU oma elukohana registreerinud isikute andmeid täpsustada. Notaril ei ole pädevust väljastada ruumi registreeritud isikute andmeid.

2.3. LEPINGUOSALISED kinnitavad, et 2.3.1. Neile teadaolevalt on punktides 2.1. ja 2.2. kirja pandud asjaolud õiged. 2.3.2. MÜÜGILEPINGU ESE on OSTJA valduses. 2.3.3. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.

2.4. MÜÜJA esindaja kinnitab, et: 2.4.1. Kuni LEPINGU sõlmimiseni ei ole MÜÜGILEPINGU ESET kellelegi võõrandatud ega koormatud (sh kolmandate isikute selliste õigustega, mida kinnistusraamatusse ei kanta), selle käsutusõigust ei ole piiratud ega keelatud ning selle suhtes pole vaidlusi. 2.4.2. MÜÜGILEPINGU ESEME kohta ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.4.3. LEPINGU sõlmimisele eelnenud toimingud on tehtud kooskõlas riigivaraseadusega. 2.4.4. MÜÜJA ei ole MÜÜGILEPINGU ESET ise kasutanud ning ei tea selle seisukorda ega võimalikke puudusi. 2.4.5. Puuduvad eritunnused või puudused, mille fikseerimist LEPINGUS ta peaks vajalikuks.

2.5. OSTJA kinnitab, et 2.5.1. Ta peab eelnimetatud asjaolusid ja kinnitusi LEPINGU sõlmimiseks piisavaks ja sõlmib LEPINGU eeldusel, et need on tõesed. Ta ei pea eelnimetatud piiranguid ja kitsendusi ega energiamärgise puudumist MÜÜGILEPINGU ESEME puudusteks. 2.5.2. Ta ostab MÜÜGILEPINGU ESEME eesmärgiga jätkata selle kasutamist oma elukohana ja peab MÜÜJA poolt antud kinnitusi eeltoodud eesmärki arvestades piisavaks. 2.5.3. Ta on KINNISTU kaasomanikuna ja kasutajana KINNISTU seisukorrast teadlik ning ei oma MÜÜGILEPINGU ESEME seisukorra osas MÜÜJA vastu mingeid pretensioone.

5

3. MÜÜK, OSTUHIND JA SELLE TASUMISE KORD

3.1. MÜÜJA müüb ja OSTJA ostab MÜÜGILEPINGU ESEME. 3.2. MÜÜGILEPINGU ESEME ostuhind on 12'000 eurot, milline summa on OSTJA poolt MÜÜJALE tasutud enne LEPINGULE allakirjutamist ning mille saamist MÜÜJA poolt tõendab MÜÜJA esindaja oma allkirjaga LEPINGUL. Ostuhind ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu.

4. MÜÜGILEPINGU ESEME SEISUKORD

MÜÜJA müüb ja OSTJA ostab MÜÜGILEPINGU ESEME sellises seisukorras, nagu see on. MÜÜJA ei vastuta MÜÜGILEPINGU ESEME puuduste eest, mida ta ei tea.

5. VALDUST PUUDUTAVAD SÄTTED 5.1. OSTJA ei nõua MÜÜGILEPINGU ESET puudutavate dokumentide üleandmist. 5.2. Maamaksu maksavad MÜÜJA ja OSTJA vastavalt maamaksuseadusele. Muude MÜÜGILEPINGU ESEMEGA seotud kulude tasumise eest vastutab OSTJA. 5.3. MÜÜGILEPINGU ESEME juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb OSTJALE üle LEPINGU sõlmimisega.

6. MÜÜGILEPINGU TÄITMISE TAGATISED MÜÜJA ja OSTJA usaldavad teineteist ega soovi LEPINGUST tulenevate kohustuste täitmist lisaks LEPINGUS sätestatule rohkem tagada.

7. MUUD KOKKULEPPED

7.1. Käesolevas notariaalaktis sisalduvas müügilepingus on ette nähtud selle kõik tingimused ning MÜÜJA ja OSTJA ei loe LEPINGU osaks oma varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei sisaldu LEPINGUS. 7.2. LEPINGU muutmisele või lõpetamisele suunatud avaldused ja kokkulepped peavad olema notariaalses vormis.

8. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUSED Eesti Vabariik, tegutsedes Rahandusministeeriumi kaudu, annab üle registriosa number 25209850 all registreeritud kinnistust 1/2 suuruse mõttelise osa omandiõiguse ning Vladimir Kornejev võtab omandi vastu. Eesti Vabariik, tegutsedes Rahandusministeeriumi, registrikood Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris 70000272, kaudu, LUBAB JA Vladimir Kornejev, isikukood 37606102751, AVALDAB SOOVI kustutada

6

registriosa number 25209850 teise jakku kantud kaasomanik Eesti Vabariik ja kanda kinnistu kaasomanikuna 5/6 suuruses mõttelises osas kinnistusraamatusse Vladimir Kornejev, isikukood 37606102751.

9. NOTARI SELGITUSED

Notar on LEPINGULE allakirjutanutele selgitanud, et:

* Paberkandjal notariaalakt säilitatakse paberarhiivis ning digitaalne originaaldokument säilitatakse digitaalses notariaalarhiivis. Kinnitatud ja kinnitamata ärakirja võivad nõuda tehingu tõestamisel tehtud notariaalakti puhul igaüks, kelle tahteavaldus või kelle nimel esitatud tahteavaldus notariaalaktis sisaldub. Notariaalakti ärakirja valdamine asendab õigustoimingutes notariaalakti originaali valdamist. * Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. * LEPINGUGA on välistatud kõik lepingupoolte varasemad müügilepingu eset puudutavad tahteavaldused ja kokkulepped, mistõttu peavad kõik osalejate jaoks olulised kokkulepped sisalduma LEPINGUS. * LEPINGUST tuleneva kohustuse täitmise kohta on kohustuse täitnud poolel õigus nõuda teiselt poolelt täitmise vastuvõtmist kinnitavat kirjalikku tõendit. * LEPINGUST tuleneva kohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise, sh täitmisega viivitamise puhul kohustatud poole poolt on õigustatud poolel õigus nõuda kohustuse täitmist, keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest, nõuda kahju hüvitamist, müügilepingu eseme parandamist, LEPINGUST taganeda, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kuni seaduses sätestatud suuruseni (LEPINGU sõlmimise ajal on viivise suuruseks 10,15 % aastas). Eelnimetatud õiguskaitsevahendeid, mis üksteist ei välista, võib kasutada kas eraldi või üheaegselt. Tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult, siis 10 aastat. LEPINGUS võib eelnimetatud õiguskaitsevahendite kasutamise ja nõuete aegumistähtaja osas seadusest erinevaid kokkuleppeid sõlmida. * Müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vabaneb vastutusest asja lepingutingimustele mittevastavuste eest, millest ostja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. * Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui OSTJA ei teata MÜÜJALE asja lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, va juhul, kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav või kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tingitud MÜÜJA tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui MÜÜJA teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest ja ei avaldanud seda OSTJALE. * Müügilepingu puhul, mille esemeks on kinnisasi või selle osa, korteriomand või piiratud asjaõigus, mille osaks on ehitis, või hooneühistu liikmesus, ning mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul ehitise tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas ehitise üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus ehitise või puuduse olemusega. Eelnimetatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. * Vastavalt Maamaksuseaduse §-le 8 tekib maamaksu tasumise kohustus jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik.

7

* Kommunaalteenuste (valgustus, vesi, ehitise korrashoid, telefoniühendus, elekter, prügivedu jms) tarbimiseks või tarbimise lõpetamiseks tuleb sõlmida teenuste pakkujatega sellekohased kokkulepped. * Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. * Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. * Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. * Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. * Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. * Kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist ja kasutamist puudutavad kokkulepped kehtivad kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. * Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Ostueesõigust ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale. * Tehnovõrkudel ja –rajatistel on kaitsevööndid, mille suhtes kehtivad eriseadustest tulenevad piirangud ja kitsendused. * Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevaid tehnovõrke või -rajatisi, mis: - on püstitatud enne maa esmakinnistamist; - on vajalikud avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus või muu talumiskohustus; - kuuluvad võrguettevõtjale, kellele laieneb eriseadustes sätestatud teenuste osutamise kohustus, on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning mida kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. * Teekaitsevööndis kehtivad seadusest tulenevad piirangud ja kitsendused. * Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. * Rannal on piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd ning nendes vööndites kehtivad looduskaitseseaduses sätestatud piirangud ja kitsendused.

8

* Kui isik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad alaliselt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 14 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. * Energiamärgis. Vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse energiamärgisega. Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta. * Hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisest või kasutusse võtmisest huvitatud isikule peab võimaldama energiamärgisega tutvuda. Energiamärgis või selle koopia antakse lepingu sõlmimisel üle hoone või selle eraldi kasutatava osa omandajale või kasutusse võtjale. See nõue on täidetud, kui energiamärgisega on võimalik tutvuda ehitisregistris. * Kui LEPING peaks sisaldama ühe lepingupoole tüüptingimusi, mis lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustavad teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele (näiteks ebamõistlikke leppetrahve; kokkuleppeid oma õiguste kohtus kaitsmise välistamise või raskendamise kohta, kokkuleppeid ebamõistlikult suure tagatise nõudmise õiguse kohta jne), on need vastavalt võlaõigusseadusele tühised. * Notar ei pea selgitama tehingu maksuõiguslikke tagajärgi. LEPINGUOSALISED kinnitavad, et nad ei soovi täiendavat nõustamist notari poolt.

10. LEPINGU SÕLMIMISEGA KAASNEVAD KULUD 10.1. Notari tasu vastavalt notari tasu seadusele: Lepingu tõestamine 52,40 eurot (tehinguväärtus 12 000,00 eurot: §-d 3, 22, 23 p 2). Kaugtõestamise teel tehtav ametitoiming 20,00 eurot (§ 2 lg 2'). Notari tasu kokku 72,40 eurot. Käibemaks kokku 17,38 eurot. Eelnimetatutele lisandub notari tasu * ärakirjade valmistamise eest § 35 lg 1 p 2 kohaselt iga A4 formaadis lehekülje eest 0,19 eurot, millele lisandub käibemaks 0,05 eurot. * kinnistusosakonnale digitaalse ärakirja väljastamise eest § 31 p 15 kohaselt 12,75 eurot, millele lisandub käibemaks 3,06 eurot. 10.2. Riigilõiv vastavalt riigilõivuseadusele: Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel (registriosa 25209850) 17,00 eurot (tehinguväärtus 12 000,00 eurot: §-d 76, 347). Notar on osalejatele selgitanud, et LEPINGUS sätestatud riigilõivu summa kuvatakse e-maksuametis täisulatuses igale maksjaks määratud isikule. Osalejatel tuleb riigilõivu tasuda vastavalt LEPINGULE, mitte e-maksuametis kuvatavatele andmetele. E-maksuametis kuvatav nõue kaob e-maksuameti keskkonnast pärast riigilõivu täies mahus tasumist. 10.3. Nimetatud kulud kannab OSTJA.

9

Riigilõivuks ette nähtud summa tasutakse notarile kohustusega see Rahandusministeeriumile üle kanda. Notar on juhtinud osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

11. LÕPPSÄTTED

Kinnitatud ärakirjad. * Osalejad soovivad käesoleva notariaalakti notariaalselt kinnitatud ärakirja ja esindusõigust tõendava volikirja originaali kinnistusosakonnale edastamist notari poolt. Lepingu andmete edastamine. * Notar esitab LEPINGU andmed maakatastri pidajale. Vladimir Kornejev ei valda piisavalt eesti keelt. Notar on selgitanud osalejatele notariaalakti kirjaliku tõlke nõudmise õigust. Osalejad ei nõua kirjaliku tõlke koostamist. Kõik osalejad kinnitavad, et nad valdavad vene keelt ja loobuvad notariaalakti ettelugemisest. Notariaalakt on notari poolt osalejatele notaribüroos ja videosilla vahendusel suuliselt tõlgitud eesti keelest vene keelde. Notariaalakt on esitatud notaribüroos viibivale osalejale tutvumiseks paberkandjal ja videosilla vahendusel osalevale osalejale ekraanil. Notariaalakt on osalejate poolt läbi vaadatud ja heaks kiidetud. Notariaalakti paberkandjal eksemplar on notari juures oleva osaleja poolt allkirjastatud ning notariaalakti digitaalne eksemplar on videosilla vahendusel osaleva osaleja poolt digitaalselt allkirjastatud. Notar on allkirjastanud notariaalakti mõlemad eksemplarid pärast kõigi osalejate allkirjade andmist. Pärast notariaalakti tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist märgib notar e-notaris tehinguosalised, kes saavad infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu aadressil https://www.eesti.ee/est/teemad ja e- Notari iseteeninduse kaudu aadressil www.notar.ee õiguse juurdepääsuks nimetatud ärakirjale. Juurdepääsuõiguse märge tehakse tehinguosalisest juriidilise isiku, mitte tema esindaja andmete juurde. Käesolevast notariaalaktist on selle notariaalse tõestamise päeval väljastatud osalejate soovil paberkandjal ärakiri Vladimir Kornejev’ile. Notar on juhtinud osalejate tähelepanu asjaolule, et vastavalt justiitsministri poolt vastu võetud notariaadimäärustiku §-le 16 peavad lepinguosalised notariaalaktile notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutama, märkides allkirja juurde kirjatähtedega oma ees- ja perekonnanime. ees- ja perekonnanimi allkiri Kaidi Rand /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu notar Tiina Tomberg /allkirjastatud digitaalselt/

1

TARTU NOTAR TIINA TOMBERG

BÜROO ASUKOHT TARTU KALURI 2

Notariaalakt ametitegevuse raamatus 2025.a. nr 2272

Täna, viieteistkümnendal augustil kahe tuhande kahekümne viiendal aastal (15.08.2025.a.) pöördusid

Kaidi Rand, isikukood 47112160246, kes avaldab, et tema asukoht notariaalakti tõestamise ajal on Saue vald, tegutsedes Eesti Vabariigi, edaspidi nimetatud MÜÜJA, nimel, Rahandusministeeriumi, registrikood Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris 70000272, aadress 10122 Suur-Ameerika tn 1, Tallinn, e- posti aadress [email protected], kaudu, ning Vladimir Kornejev, isikukood 37606102751, aadress 60306 Ranna tn 90, Kolkja alevik, Peipsiääre vald, Tartu maakond, e-posti aadress puudub, edaspidi nimetatud OSTJA,

kõik koos LEPINGUOSALISED,

kusjuures Vladimir Kornejev viibib tõestamise ajal notaribüroos ning Kaidi Rand osaleb e-notari kaudu videosilla vahendusel,

Tartu notar Tiina Tombergi poole, et sõlmida ja notariaalselt tõestada alljärgnev

MÜÜGILEPING (edaspidi LEPING)

1. KINNISTUSRAAMATU SEIS JA LEPINGU ESE 1.1. Vastavalt kinnistusraamatu andmetele on Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatusse kantud registriosas number 25209850 alljärgnevad kehtivad kanded: I jagu: katastritunnus 58601:001:0786, pindala 2032,0 m², aadress Ranna tn 90, Kolkja alevik, Peipsiääre vald, Tartu maakond, maa sihtotstarve elamumaa (100%). Pindala on ebatäpne. II jagu: Teise jakku on kantud järgmised omanikud: Vladimir Kornejev (isikukood 37606102751) 1/3 kaasomandist Olga Pantelejeva (isikukood 48707212720) 1/6 kaasomandist Eesti Vabariik 1/2 kaasomandist. III jagu:

2

Kolmandasse jakku on kande nr. 3 all sisse kantud järgmine kanne: Keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Vladimir Kornejev (isikukood 37606102751) kuuluvale mõttelisele osale kohtutäitur Anne Böckler (isikukood 46711062724), Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479) kasuks. 06.08.2025 kohtutäituri avalduse alusel sisse kantud 08.08.2025. IV jagu: Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. Vastavalt ehitisregistri andmebaasile on eelnimetatud katastriüksusega seotud hoone Elamu, ehitisregistri koodiga 121264633, esmane kasutus 1947.a, korruste arv 1, ehitisealune pind 105,0 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Ehitusloa või -teatise, kasutusloa või -teatise või ettekirjutuste kohta andmed puuduvad. Ehitisregistri andmete kohaselt ei ole eelnimetatud ehitis koormatud pandiõiguse või muu kolmanda isiku õigusega. 1.2. Käesolevas notariaalaktis sisalduva müügilepingu esemeks (MÜÜGILEPINGU ESE) on LEPINGU punktis 1.1. nimetatud kinnistust (KINNISTU) MÜÜJALE kuuluv 1/2 suurune mõtteline osa. Objekti kood riigi kinnisvararegistris: KV115920, valitseja: Rahandusministeerium.

2. NOTARI POOLT KONTROLLITUD ASJAOLUD JA KOGUTUD TEAVE. LEPINGULE ALLAKIRJUTANUTE AVALDUSED

2.1. Notar kontrollis notariaalakti tõestamisel:

2.1.1. LEPINGU punktis 1 märgitud registrite andmeid. 2.1.2. Osalejate isikuid Politsei- ja Piirivalveameti andmebaasi abil, sh Kaidi Rand isikut videosilla vahendusel. 2.1.3. OSTJA Eesti kodakondsust rahvastikuregistri andmete alusel. 2.1.4. OSTJA on vallaline, tema avalduse ning rahvastikuregistri andmete alusel. 2.1.5. E-notari kaudu tehtud päringu alusel on KINNISTUL alljärgnevad kitsendused: Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd ulatus: 248,27 m²; nähtus: Tänav; seisund: kehtiv. Elektripaigaldise kaitsevöönd ulatus: 29,03 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x70); seisund: kehtiv; ulatus: 34,54 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x70); seisund: kehtiv; ulatus: 51,59 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (ALUS.2x16); seisund: kehtiv; ulatus: 6,25 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x25); seisund: kehtiv; ulatus: 6,77 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EXNEK.2x16); seisund: kehtiv; ulatus: 60,95 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x25); seisund: kehtiv;

3

ulatus: 8,08 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (0,4kV kaabelliin); seisund: kehtiv. Piirivöönd ja piiriveekogu ulatus: 2031,83 m²; nähtus: Riigipiir (Piirivöönd ja piiriveekogu); seisund: kehtiv. Planeeringu ala ulatus: 2031,83 m²; nähtus: Tiheasustusala; seisund: kehtiv; ulatus: 2031,83 m²; nähtus: Kohustuslik detailplaneeringu ala; seisund: kehtiv; ulatus: 2031,83 m²; nähtus: Tiheasustusala (Peipsiääre valla üldplaneering); seisund: kehtiv. Ranna või kalda piiranguvöönd ulatus: 968,69 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv. Sideehitise kaitsevöönd ulatus: 29,52 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (side multitoru); seisund: kehtiv; ulatus: 4,61 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (side multitoru); seisund: kehtiv; ulatus: 22,19 m²; nähtus: Sideehitis maismaal (side multitoru); seisund: kehtiv. Sundvalduse ala ulatus: 54,66 m²; nähtus: Sundvaldusega tehnovõrk (302); seisund: kehtiv. 2.1.6. LEPINGUS märgitud esindaja esindusõigust volikirja originaali ja volikirja tekstist tulenevate volituste ulatuse alusel. 2.2. Notariaalakti ettevalmistamise käigus on ilmnenud alljärgnevad asjaolud:

2.2.1. Notarile on esitatud Rahandusministeeriumi finants- ja maksupoliitika asekantsleri kantsleri ülesannetes Evelyn Liivamägi poolt 23.07.2025 digitaalselt allkirjastatud käskkiri nr 40 alljärgneva sisuga:

1. Tunnistan rahandusministeeriumi kantsleri 05.06.2025 käskkirja nr 31 „Riigivara avalike enampakkumiste tulemuste kinnitamine ja kinnitamata jätmine“ punkti 1.3 kehtetuks, kuna käskkirjaga kinnitatud edukas pakkuja OÜ Kindlustus24 loobus ostu-müügilepingu sõlmimisest. 2. Strateegia- ja finantsosakonnal tagastada OÜ-le Kindlustus24 tagatisraha 1200 eurot ja kinnisasja eest tasutud summa 10 900 eurot. 3. Kinnitan Tartu maakonnas Peipsiääre vallas Kolkja alevikus asuva Ranna tn 90 (Tartu Maakohtu kinnistusosakonna registriosa number 25209850, katastritunnus 58601:001:0786, sihtotstarve elamumaa 100%, pindala 2032 m², rvok KV115920) 1/2 suuruse kaasomandiosa edukaks pakkujaks paremuselt teise pakkuja Vladimir Kornejevi (isikukood 37606102751), kelle pakkumine oli 12 000 eurot. 4. Strateegia- ja finantsosakonnal korraldada Vladimir Kornejevile kinnisasja ostu- müügi arve esitamine summas 12 000 eurot. 5. Kinnisasja ostu-müügileping sõlmida Vladimir Kornejeviga hiljemalt 19.08.2025.a.

2.2.2. Maa- ja Ruumiameti andmebaasi kohaselt on KINNISTU kõlvikuline koosseis haritav maa 1205.0 m², õuemaa 529.0 m², muu maa 298.0 m² ning lisatud on katastripidaja märked: pindala on ebatäpne.

4

2.2.3. Maa- ja Ruumiameti andmebaasi osaks oleva teeregistri andmete kohaselt piirneb KINNISTU Eesti Vabariigi omandis oleva transpordimaa sihtotstarbega kinnistuga, millel on tähistatud riigitee (kõrvalmaantee Kolkja tee). 2.2.4. E-notari kaudu tehtud päringu alusel tegi notar kindlaks, et LEPINGU punktis 1.1. nimetatud elamu aadressil: - on oma elukoha registreerinud 1 füüsiline isik; - oma asukoha registreerinud juriidilised isikud puuduvad. Notar on osalejatele selgitanud, et MÜÜJAL on võimalik rahvastikuregistris KINNISTU oma elukohana registreerinud isikute andmeid täpsustada. Notaril ei ole pädevust väljastada ruumi registreeritud isikute andmeid.

2.3. LEPINGUOSALISED kinnitavad, et 2.3.1. Neile teadaolevalt on punktides 2.1. ja 2.2. kirja pandud asjaolud õiged. 2.3.2. MÜÜGILEPINGU ESE on OSTJA valduses. 2.3.3. Nad ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist, notariaalaktile lisamist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist notari poolt.

2.4. MÜÜJA esindaja kinnitab, et: 2.4.1. Kuni LEPINGU sõlmimiseni ei ole MÜÜGILEPINGU ESET kellelegi võõrandatud ega koormatud (sh kolmandate isikute selliste õigustega, mida kinnistusraamatusse ei kanta), selle käsutusõigust ei ole piiratud ega keelatud ning selle suhtes pole vaidlusi. 2.4.2. MÜÜGILEPINGU ESEME kohta ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi. 2.4.3. LEPINGU sõlmimisele eelnenud toimingud on tehtud kooskõlas riigivaraseadusega. 2.4.4. MÜÜJA ei ole MÜÜGILEPINGU ESET ise kasutanud ning ei tea selle seisukorda ega võimalikke puudusi. 2.4.5. Puuduvad eritunnused või puudused, mille fikseerimist LEPINGUS ta peaks vajalikuks.

2.5. OSTJA kinnitab, et 2.5.1. Ta peab eelnimetatud asjaolusid ja kinnitusi LEPINGU sõlmimiseks piisavaks ja sõlmib LEPINGU eeldusel, et need on tõesed. Ta ei pea eelnimetatud piiranguid ja kitsendusi ega energiamärgise puudumist MÜÜGILEPINGU ESEME puudusteks. 2.5.2. Ta ostab MÜÜGILEPINGU ESEME eesmärgiga jätkata selle kasutamist oma elukohana ja peab MÜÜJA poolt antud kinnitusi eeltoodud eesmärki arvestades piisavaks. 2.5.3. Ta on KINNISTU kaasomanikuna ja kasutajana KINNISTU seisukorrast teadlik ning ei oma MÜÜGILEPINGU ESEME seisukorra osas MÜÜJA vastu mingeid pretensioone.

5

3. MÜÜK, OSTUHIND JA SELLE TASUMISE KORD

3.1. MÜÜJA müüb ja OSTJA ostab MÜÜGILEPINGU ESEME. 3.2. MÜÜGILEPINGU ESEME ostuhind on 12'000 eurot, milline summa on OSTJA poolt MÜÜJALE tasutud enne LEPINGULE allakirjutamist ning mille saamist MÜÜJA poolt tõendab MÜÜJA esindaja oma allkirjaga LEPINGUL. Ostuhind ei sisalda ja sellele ei lisandu käibemaksu.

4. MÜÜGILEPINGU ESEME SEISUKORD

MÜÜJA müüb ja OSTJA ostab MÜÜGILEPINGU ESEME sellises seisukorras, nagu see on. MÜÜJA ei vastuta MÜÜGILEPINGU ESEME puuduste eest, mida ta ei tea.

5. VALDUST PUUDUTAVAD SÄTTED 5.1. OSTJA ei nõua MÜÜGILEPINGU ESET puudutavate dokumentide üleandmist. 5.2. Maamaksu maksavad MÜÜJA ja OSTJA vastavalt maamaksuseadusele. Muude MÜÜGILEPINGU ESEMEGA seotud kulude tasumise eest vastutab OSTJA. 5.3. MÜÜGILEPINGU ESEME juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko läheb OSTJALE üle LEPINGU sõlmimisega.

6. MÜÜGILEPINGU TÄITMISE TAGATISED MÜÜJA ja OSTJA usaldavad teineteist ega soovi LEPINGUST tulenevate kohustuste täitmist lisaks LEPINGUS sätestatule rohkem tagada.

7. MUUD KOKKULEPPED

7.1. Käesolevas notariaalaktis sisalduvas müügilepingus on ette nähtud selle kõik tingimused ning MÜÜJA ja OSTJA ei loe LEPINGU osaks oma varasemaid tahteavaldusi ega kokkuleppeid, mis ei sisaldu LEPINGUS. 7.2. LEPINGU muutmisele või lõpetamisele suunatud avaldused ja kokkulepped peavad olema notariaalses vormis.

8. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUSED Eesti Vabariik, tegutsedes Rahandusministeeriumi kaudu, annab üle registriosa number 25209850 all registreeritud kinnistust 1/2 suuruse mõttelise osa omandiõiguse ning Vladimir Kornejev võtab omandi vastu. Eesti Vabariik, tegutsedes Rahandusministeeriumi, registrikood Riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris 70000272, kaudu, LUBAB JA Vladimir Kornejev, isikukood 37606102751, AVALDAB SOOVI kustutada

6

registriosa number 25209850 teise jakku kantud kaasomanik Eesti Vabariik ja kanda kinnistu kaasomanikuna 5/6 suuruses mõttelises osas kinnistusraamatusse Vladimir Kornejev, isikukood 37606102751.

9. NOTARI SELGITUSED

Notar on LEPINGULE allakirjutanutele selgitanud, et:

* Paberkandjal notariaalakt säilitatakse paberarhiivis ning digitaalne originaaldokument säilitatakse digitaalses notariaalarhiivis. Kinnitatud ja kinnitamata ärakirja võivad nõuda tehingu tõestamisel tehtud notariaalakti puhul igaüks, kelle tahteavaldus või kelle nimel esitatud tahteavaldus notariaalaktis sisaldub. Notariaalakti ärakirja valdamine asendab õigustoimingutes notariaalakti originaali valdamist. * Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse. * LEPINGUGA on välistatud kõik lepingupoolte varasemad müügilepingu eset puudutavad tahteavaldused ja kokkulepped, mistõttu peavad kõik osalejate jaoks olulised kokkulepped sisalduma LEPINGUS. * LEPINGUST tuleneva kohustuse täitmise kohta on kohustuse täitnud poolel õigus nõuda teiselt poolelt täitmise vastuvõtmist kinnitavat kirjalikku tõendit. * LEPINGUST tuleneva kohustuse täitmata jätmise või mittekohase täitmise, sh täitmisega viivitamise puhul kohustatud poole poolt on õigustatud poolel õigus nõuda kohustuse täitmist, keelduda oma võlgnetava kohustuse täitmisest, nõuda kahju hüvitamist, müügilepingu eseme parandamist, LEPINGUST taganeda, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kuni seaduses sätestatud suuruseni (LEPINGU sõlmimise ajal on viivise suuruseks 10,15 % aastas). Eelnimetatud õiguskaitsevahendeid, mis üksteist ei välista, võib kasutada kas eraldi või üheaegselt. Tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaeg on 3 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult, siis 10 aastat. LEPINGUS võib eelnimetatud õiguskaitsevahendite kasutamise ja nõuete aegumistähtaja osas seadusest erinevaid kokkuleppeid sõlmida. * Müüja vastutab müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Müüja vabaneb vastutusest asja lepingutingimustele mittevastavuste eest, millest ostja lepingu sõlmimisel teadis või pidi teadma. * Ostja peab teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Kui OSTJA ei teata MÜÜJALE asja lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda, va juhul, kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav või kui asja lepingutingimustele mittevastavus on tingitud MÜÜJA tahtluse või raske hooletuse tõttu või kui MÜÜJA teadis või pidi teadma asja lepingutingimustele mittevastavusest ja ei avaldanud seda OSTJALE. * Müügilepingu puhul, mille esemeks on kinnisasi või selle osa, korteriomand või piiratud asjaõigus, mille osaks on ehitis, või hooneühistu liikmesus, ning mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva müüja ja tarbijast ostja vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul ehitise tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas ehitise üleandmise ajal, kui selline eeldus ei ole vastuolus ehitise või puuduse olemusega. Eelnimetatust tarbija kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine. * Vastavalt Maamaksuseaduse §-le 8 tekib maamaksu tasumise kohustus jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik.

7

* Kommunaalteenuste (valgustus, vesi, ehitise korrashoid, telefoniühendus, elekter, prügivedu jms) tarbimiseks või tarbimise lõpetamiseks tuleb sõlmida teenuste pakkujatega sellekohased kokkulepped. * Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppel. Kaasomanike häälteenamusega tehtava otsusega võib otsustada küsimusi, mis jäävad ühise asja tavapärase valdamise ja kasutamise piiridesse. Häälte arv otsuse tegemisel sõltub omandi osa suurusest. * Kaasomanik kannab vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. * Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. * Kaasomandis oleva asja võib võõrandada või koormata, samuti asja või selle majanduslikku otstarvet oluliselt muuta ainult kõigi kaasomanike kokkuleppel. * Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. * Kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist ja kasutamist puudutavad kokkulepped kehtivad kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. * Kaasomanik võib temale kuuluva mõttelise osa ühises asjas võõrandada, pärandada, pantida või seda muul viisil käsutada. Kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Ostueesõigust ei kohaldata, kui kaasomanik võõrandab kinnisasja mõttelise osa alanejale sugulasele või vanemale. * Tehnovõrkudel ja –rajatistel on kaitsevööndid, mille suhtes kehtivad eriseadustest tulenevad piirangud ja kitsendused. * Kinnisasja omanik on kohustatud taluma olemasolevaid tehnovõrke või -rajatisi, mis: - on püstitatud enne maa esmakinnistamist; - on vajalikud avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus või muu talumiskohustus; - kuuluvad võrguettevõtjale, kellele laieneb eriseadustes sätestatud teenuste osutamise kohustus, on püstitatud omaniku nõusolekul enne 1999. aasta 1. aprilli ning mida kasutatakse eesmärgipäraselt ja avalikes huvides. * Teekaitsevööndis kehtivad seadusest tulenevad piirangud ja kitsendused. * Ranna kaitse eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. * Rannal on piiranguvöönd, ehituskeeluvöönd ja veekaitsevöönd ning nendes vööndites kehtivad looduskaitseseaduses sätestatud piirangud ja kitsendused.

8

* Kui isik, tema alaealised lapsed ja eestkostetavad asuvad alaliselt elama teise elukohta, esitab isik uude elukohta elama asumisest alates 14 päeva jooksul uue elukoha aadressi rahvastikuregistrisse kandmiseks. * Energiamärgis. Vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse energiamärgisega. Energiamärgis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta. * Hoone või selle eraldi kasutatava osa tasu eest võõrandamisest või kasutusse võtmisest huvitatud isikule peab võimaldama energiamärgisega tutvuda. Energiamärgis või selle koopia antakse lepingu sõlmimisel üle hoone või selle eraldi kasutatava osa omandajale või kasutusse võtjale. See nõue on täidetud, kui energiamärgisega on võimalik tutvuda ehitisregistris. * Kui LEPING peaks sisaldama ühe lepingupoole tüüptingimusi, mis lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustavad teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele (näiteks ebamõistlikke leppetrahve; kokkuleppeid oma õiguste kohtus kaitsmise välistamise või raskendamise kohta, kokkuleppeid ebamõistlikult suure tagatise nõudmise õiguse kohta jne), on need vastavalt võlaõigusseadusele tühised. * Notar ei pea selgitama tehingu maksuõiguslikke tagajärgi. LEPINGUOSALISED kinnitavad, et nad ei soovi täiendavat nõustamist notari poolt.

10. LEPINGU SÕLMIMISEGA KAASNEVAD KULUD 10.1. Notari tasu vastavalt notari tasu seadusele: Lepingu tõestamine 52,40 eurot (tehinguväärtus 12 000,00 eurot: §-d 3, 22, 23 p 2). Kaugtõestamise teel tehtav ametitoiming 20,00 eurot (§ 2 lg 2'). Notari tasu kokku 72,40 eurot. Käibemaks kokku 17,38 eurot. Eelnimetatutele lisandub notari tasu * ärakirjade valmistamise eest § 35 lg 1 p 2 kohaselt iga A4 formaadis lehekülje eest 0,19 eurot, millele lisandub käibemaks 0,05 eurot. * kinnistusosakonnale digitaalse ärakirja väljastamise eest § 31 p 15 kohaselt 12,75 eurot, millele lisandub käibemaks 3,06 eurot. 10.2. Riigilõiv vastavalt riigilõivuseadusele: Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel (registriosa 25209850) 17,00 eurot (tehinguväärtus 12 000,00 eurot: §-d 76, 347). Notar on osalejatele selgitanud, et LEPINGUS sätestatud riigilõivu summa kuvatakse e-maksuametis täisulatuses igale maksjaks määratud isikule. Osalejatel tuleb riigilõivu tasuda vastavalt LEPINGULE, mitte e-maksuametis kuvatavatele andmetele. E-maksuametis kuvatav nõue kaob e-maksuameti keskkonnast pärast riigilõivu täies mahus tasumist. 10.3. Nimetatud kulud kannab OSTJA.

9

Riigilõivuks ette nähtud summa tasutakse notarile kohustusega see Rahandusministeeriumile üle kanda. Notar on juhtinud osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta taotlus läbi vaatamata.

11. LÕPPSÄTTED

Kinnitatud ärakirjad. * Osalejad soovivad käesoleva notariaalakti notariaalselt kinnitatud ärakirja ja esindusõigust tõendava volikirja originaali kinnistusosakonnale edastamist notari poolt. Lepingu andmete edastamine. * Notar esitab LEPINGU andmed maakatastri pidajale. Vladimir Kornejev ei valda piisavalt eesti keelt. Notar on selgitanud osalejatele notariaalakti kirjaliku tõlke nõudmise õigust. Osalejad ei nõua kirjaliku tõlke koostamist. Kõik osalejad kinnitavad, et nad valdavad vene keelt ja loobuvad notariaalakti ettelugemisest. Notariaalakt on notari poolt osalejatele notaribüroos ja videosilla vahendusel suuliselt tõlgitud eesti keelest vene keelde. Notariaalakt on esitatud notaribüroos viibivale osalejale tutvumiseks paberkandjal ja videosilla vahendusel osalevale osalejale ekraanil. Notariaalakt on osalejate poolt läbi vaadatud ja heaks kiidetud. Notariaalakti paberkandjal eksemplar on notari juures oleva osaleja poolt allkirjastatud ning notariaalakti digitaalne eksemplar on videosilla vahendusel osaleva osaleja poolt digitaalselt allkirjastatud. Notar on allkirjastanud notariaalakti mõlemad eksemplarid pärast kõigi osalejate allkirjade andmist. Pärast notariaalakti tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist märgib notar e-notaris tehinguosalised, kes saavad infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) kaudu aadressil https://www.eesti.ee/est/teemad ja e- Notari iseteeninduse kaudu aadressil www.notar.ee õiguse juurdepääsuks nimetatud ärakirjale. Juurdepääsuõiguse märge tehakse tehinguosalisest juriidilise isiku, mitte tema esindaja andmete juurde. Käesolevast notariaalaktist on selle notariaalse tõestamise päeval väljastatud osalejate soovil paberkandjal ärakiri Vladimir Kornejev’ile. Notar on juhtinud osalejate tähelepanu asjaolule, et vastavalt justiitsministri poolt vastu võetud notariaadimäärustiku §-le 16 peavad lepinguosalised notariaalaktile notari juuresolekul omakäeliselt alla kirjutama, märkides allkirja juurde kirjatähtedega oma ees- ja perekonnanime. ees- ja perekonnanimi allkiri Kaidi Rand /allkirjastatud digitaalselt/ Tartu notar Tiina Tomberg /allkirjastatud digitaalselt/