| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 4.2-3/2151-1 |
| Registreeritud | 22.08.2025 |
| Sünkroonitud | 25.08.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 4.2 Sotsiaalse turvalisuse, sotsiaalkindlustuse ja –hoolekande korraldamine |
| Sari | 4.2-3 Sotsiaalhoolekande kavandamise ning korraldamisega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 4.2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Õiguskantsleri Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Õiguskantsleri Kantselei |
| Vastutaja | Helen Jõks (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Meelis Kukk
Juhataja
Tallinna Lastekodu
Teie nr
Meie 22.08.2025 nr 7-8/251290/2506158
Kontrollkäik Tallinna Lastekodu Mustamäe majja
Austatud juhataja
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 30. mail 2025 ette teatamata Tallinna Lastekodu Mustamäe
maja (edaspidi: asenduskodu) tegevust. Tänan asenduskodu meeldiva ja asjaliku koostöö eest.
Mustamäe majas osutatakse asendushooldusteenust 24 sügava ja raske puudega lapsele.
Kontrollkäigu ajal elas asenduskodus 19 last. Kasvatajatega asenduskoduteenust osutatakse neljas
peres. Õiguskantsleri nõunikud tegid ringkäigu kõigis neljas peres, tutvusid asutuse
dokumentidega ning vestlesid töötajatega.
Hea meel oli näha, kui soojalt, mõistvalt ja lugupidavalt suhtuvad töötajad igasse lapsesse ja kuidas
arvestatakse nende kõigi eripäraseid vajadusi. Töötajad oskavad märgata, millal laps hakkab
ärevaks muutuma ja teavad, kuidas asjatundlikult olukorda lahendada. Mõnes peres on töö väga
pingeline, mistõttu on korraga tööl kaks kasvatajat ning lapsi on peres vähem kui kuus, mis on
õigusaktidega sätestatud suurim laste arv peres. Sellegipoolest vahetuvad töötajad tihti, mis ei
mõju hästi neile lastele, kellel on muutustega raske kohaneda. Töötajad sooviksid rohkem
koolitusi, mis käsitleksid just puuetega lastega tegelemist.
Kasvatajad teevad tihti väljasõite, näiteks viiakse lapsi mere äärde ja kelgutama, mis lastele väga
meeldib ja nende ellu vaheldust toob. Toiduvalmistamisel arvestatakse iga lapse eripärasid.
Palun asenduskodul järgida ravimite hoidmise nõudeid. Töötajatega tuleks läbi arutada, kuidas
leida suure erivajadusega laste eest hoolitsemiseks parimaid lahendusi, mis arvestaks võimalikult
hästi laste huve.
Ootan Teilt 31. jaanuariks 2026 tagasisidet, kuidas olete kokkuvõttes antud soovitusi järginud.
Olme ja laste eest hoolitsemine
Asenduskodu hoonele on hea ligipääs ja majas on head olmetingimused. Ruumides oli tehtud
remonti ning need olid hubaselt sisustatud. Mõne toa sisustus oli napim kui teistes tubades, kuid
selle põhjuseks on laste eripära. Töötajad märkisid, et remonditud ruumides on uus
ventilatsioonisüsteem taganud parema sisekliima ning see on mõjunud hästi ka laste tervisele – on
olnud vähem haigestumisi.
2
Õueala rajamisel on arvestatud puudega laste erivajadusi. Rõõmustab see, et kõigi lastega käiakse
regulaarselt õues. Õue aidatakse ka need lapsed, kes saavad liikuda vaid ratastoolis või kohandatud
kärus. Laste jaoks on olemas kvaliteetsed põetus-, hooldus- ja liikumisabivahendid, paljudes
ruumides on ka statsionaarsed ergonoomilised lingtõstukid. Hea on see, et mitmed tugiteenused
on lastele tagatud asenduskodus kohapeal (nt füsioteraapia).
Tekkis kahtlus, kas ühe lapse kohandatud käru kasutatakse alati sihipäraselt. Lapsele on käru
soetatud seetõttu, et oma eripärade tõttu vajab ta pärast sööki stabiilset ja rahulikku keskkonda,
kus istuvas asendis olla. Laps on väga liikuv ja ettearvamatu käitumisega ning vajab pidevat
järelevalvet. Valvamise lihtsustamiseks oli lapse magamistoa ukse ees ka kõrgem turvapiire. Nii
käru kui ka piiret kasutati muu hulgas selleks, et töötajad suudaksid lapse järele pidevalt valvata
nii, et ka teised lapsed ei jääks samal ajal vajaliku tähelepanuta. Kontrollkäigul jäi kahtlus, et last
pannakse kärusse istuma ning piiratakse tema liikumist sagedamini ja kauem, kui see
meditsiinilistel põhjustel tingimata vajalik on.
Palju tähelepanu vajava lapse toetamisel võib abi olla tugiisikust (sotsiaalhoolekande seaduse
(SHS) § 23). Seda on sobivaks lahenduseks peetud mitmes õiguskantsleri kontrollitud
asenduskodus (nt Viljandi Perekodus ja Narva Sotsiaaltöökeskuses). Veel tuleb kaaluda, kas selles
peres töötavatest kasvatajatest alati piisab. SHS § 458 lõikes 2 on sätestatud, kui palju peab olema
asenduskodus kasvatajaid, kuid inimesi tööle võttes tuleb lähtuda eeskätt laste tegelikust
järelevalve- ja hooldusvajadusest. Eriti suure abivajadustega laste eest hoolitsemisel võib olla vaja
võtta tööle rohkem kasvatajaid.
Palun arutage töötajatega läbi, kuidas korraldada igapäevaelu ka suure erivajadusega laste eest
hoolitsemisel, et oleks arvestatud seda, mis on neile parim.
Asenduskodu töö korraldamine ja laste elukorraldus
Kontrollkäigul selgus, et asenduskodus elab lapsi, keda on korduvalt ühest perest teise ümber
kolitud. Kolimiste käigus on vahetunud nii laste toakaaslased kui ka laste eest hoolitsevad
täiskasvanud.
Lapse asendushooldusel on oluline järjepidevus ja stabiilsus, mis võimaldab lapsel hoida
emotsionaalseid suhteid oma hooldajatega (ÜRO lapse õiguste konventsiooni (LÕK) art 20).
Asendushoolduse korralduse sagedane muutmine mõjub kahjulikult lapse arengule ja ei soodusta
kiindumussuhete loomist (ÜRO suunised laste asendushoolduse kohta, p 60).1
Laste ümberpaigutamist ühest perest teise tuleks vältida, välja arvatud juhul, kui see on lapse
huvidest lähtuvalt vajalik. Sellise otsuse peab asenduskodu tegema koos lapse eestkostjaga, otsust
tuleb põhjalikult kaaluda ja põhjendada. Tuleb arvestada, et puuetega lastel võib olla tavalisest
keerulisem kohaneda uue keskkonna ja uute kasvatajatega ning kiindumussuhte tekkimine võib
võtta rohkem aega. Seetõttu on stabiilsuse hoidmine eriti oluline. Palun asenduskodul korraldada
töö peredes nõnda, et lapsi ei viidaks ühest perest teise, kui selleks ei ole lapse vajadustest tingitud
kaalukat põhjust.
Asenduskodu kõigi kasvatajate andmeid ei olnud kantud majandustegevuse registrisse.
Teenuseosutaja peab tagama, et registris oleks õige info (majandustegevuse seadustiku üldosa
1 Vt ka asenduskoduteenuse analüüsi, lk 46.
3
seaduse § 30 lg 5) ning et see esitataks registripidajale esimesel võimalusel ja õigeaegselt.
Majandustegevuse registris peavad kajastuma õiged andmed.
Ravimite käitlemine
Asenduskodu peredes hoiti ravimeid kööginurga kappides või sahtlites ning mitmes peres ei olnud
ravimikapid/sahtlid lukustatud. Ühes peres olid ka ravimipinalid jäetud lahtiselt köögikapile.
Ravimite säilitamisel tuleb vältida nende sattumist kõrvaliste isikute kätte
(ravimiseaduse § 34 lg 1). Lukustamata kapis hoitavad ravimid võivad sattuda laste kätte ning
seada ohtu nende elu ja tervise. SHS § 455 lõike 1 järgi peab asenduskodu lastele olema tagatud
turvaline elukeskkond. Palun jälgida, et ravimeid hoitaks lastele kättesaamatult.
Palun Teilt 31. jaanuariks 2026 tagasisidet, kuidas olete neid soovitusi järginud.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet
Eva Lillemaa 6938430
Margit Sarv 6938424