Tartu Kristlik Noortekodu_kontrollkäigu kokkuvõte

Kristjan Pallav

Juhataja

Tartu Kristlik Noortekodu

[email protected]

Teie nr

Meie 22.08.2025 nr 7-9/251292/2506153

Kontrollkäik Tartu Kristlikusse Noortekodusse

Austatud juhataja

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 9.-10. aprillil 2025 ette teatamata Tartu Kristliku Noortekodu

(edaspidi: noortekodu) tegevust. Tänan noortekodu meeldiva ja asjaliku koostöö eest kontrollkäigu

ajal ja järel.

Noortekodu osutab teenust kuues tegevuskohas, kokku kaheksas peres, kohti on 38 noorele. Ühes

tegevuskohas on ühes majas üks ja teises kaks peret. Viis tegevuskohta asuvad korterites, millest

igaühes võib elada üks pere.

Kontrollkäigu ajal elas noortekodu kuues peres kokku 30 last ja noort, neist 28 olid

asendushooldusel ning 2 järelhooldusel. Kahes tegevuskohas ja peres lapsi ei olnud. Ühes peres

osutatakse perevanemaga perekoduteenust; teistes peredes kasvatajatega asenduskoduteenust.

Õiguskantsleri nõunikud tegid ringkäigu kõigis peredes ning vestlesid laste ja töötajatega.

Rõõmu teeb see, et väga oluliseks peetakse hariduse omandamist ning seetõttu pingutatakse igati,

et lapsi õppetöös toetada. Töötajad on lastele pühendunud – nende võimeid osatakse märgata ning

järjekindlalt toetada.

Suurt tähelepanu pööratakse ka huvitegevuste võimaldamisele. Noortekodu korraldab ise pilliõpet

ja kodus on olemas väärikas rahvapillikogu. Lastel võimaldatakse tegeleda mitme huvialaga,

muretsetud on huvialaga tegelemiseks vajalikku varustust ning tehtud mitmeid väljasõite. Lapsed

on saanud käia reisimas. Hoolitsetakse, et laste igapäevavajadused oleksid rahuldatud.

Noortekodust ärajooksmist tuleb ette harva.

Palun noortekodul korraldada töö nõnda, et iga pere laste juures oleks öösiti kasvataja või

perevanem ning et kasvatajad töötaksid kindlates peredes ega liiguks ühest perest teise. Samuti on

oluline lapsed ära kuulata ja nende arvamust arvestada. Laste areng ja käekäik tuleks

dokumenteerida.

Palun jälgige, et ruumid oleksid puhtad ja õhutatud ning et kuskil ei ripuks lahtisi elektrijuhtmeid,

mis on kõigile ohtlikud. Noortekodul tuleb tagada, et majandustegevuse registris oleksid töötajate

kohta õiged andmed, et töötajad oleksid läbinud vajaliku täiendkoolituse ja et perevanema

elukaaslane vastaks seadusega sätestatud nõuetele.

2

Palun tutvustage kontrollkäigu kokkuvõtet ka lastele. Ootan Teilt 31. jaanuariks 2026 tagasisidet,

kuidas olete kokkuvõttes antud soovitusi järginud.

Laste turvalisus

Kontrollkäigul selgus, et ühes Riia tänava perekorteris jäeti kolm last öösel omapäi, ilma

täiskasvanu järelevalveta. Neist kaks olid 11-aastased ja üks 14-aastane. Tavaliselt vaatas teise

korteri perevanem enne laste uinumist üle, et lapsed oleksid voodis, ja lukustas siis korteriukse

väljastpoolt. Korterid asusid kortermaja eri korrustel.

Teises Riia tänaval asuvas perekorteris ripnesid esiku seinal lahtised elektrijuhtmed, mis plaaniti

lähiajal korda teha. Kuigi juhtmed olid laste haardeulatusest kõrgemal, ei ole välistatud elektrilöögi

või tulekahju oht.

Samas peres elas ka perevanema elukaaslane, kes vahel vaatas laste järele. Vähemalt üks laps

kutsus teda isaks. Elukaaslast ei olnud registreeritud perekodu töötajana majandustegevuse

registris.

Asendushooldusteenuse osutaja ülesanne on luua lastele turvaline elukeskkond

(sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 455 lg 1).

Kui lapsed on kodus, peab seal ööpäev läbi olema vähemalt üks kasvataja (SHS § 458 lg 2).

Järelevalveta jätmine võib seada ohtu laste elu ja turvalisuse, näiteks kui lapsel peaks tekkima

äkiline haigushoog või puhkema tulekahju. Isegi kui lapsed saavad korteri ukse ise avada või

helistada ülakorteri perevanemale, vajavad nad kriisiolukorras kohapeal täiskasvanu toetust, kes

oskab kiirelt ja asjakohaselt reageerida ja tegutseda.

Traumakogemusega lastele aitab täiskasvanu kohalolek tagada turvatunde, et keegi on nende jaoks

olemas ega hülga neid. Täiskasvanute hoolimatust kogenud lapse jaoks on tähtis luua usaldus ja

kindlustunne.

On oluline, et kõik asendushooldusel olevate laste eest hoolitsevad inimesed oleksid selleks tööks

sobivad. Seepärast on seadusega kehtestatud nõuded ka perevanemaga koos elavale inimesele:

peab olema selge, et tema õigusi lapsevanema või eestkostjana ei ole piiratud ega ära võetud; teda

pole karistatud tegude eest, mis välistavad lastega töötamise; tal pole alkoholi- ega

uimastisõltuvust ning ta pole nakkusohtlik.

Nakkusohutuse kinnituseks peab perevanema elukaaslane käima regulaarselt tervisekontrollis ja

esitama selle kohta tervisetõendi. Muudele nõuetele vastavust peavad perevanem ja elukaaslane

kinnitama allkirjaga (SHS § 4513 lõiked 2 ja 3). Samamoodi nagu töötajate puhul, peab noortekodu

vähemalt iga 12 kuu tagant kontrollima, ega perevanemaga koos elavatel inimestel pole kehtivat

karistust (lastekaitseseaduse (LasteKS) § 20 lg 3). See aitab tagada, et lastel on temaga koos elada

sobiv ja ohutu.

Palun tagage elektriohutus ja kõrvaldage rippuvad elektrijuhtmed. Samuti palun pidada kinni SHS

§ 458 lõikes 2 esitatud nõudest, et kasvataja on lastega koos ka öösiti. Lisaks palun kontrollige ja

esitage õiguskantslerile tõendid, et perevanema elukaaslane vastab SHS § 4513 lõigetes 2 ja 3

kehtestatud nõuetele.

3

Noortekodu töökorraldus

Noortekodu kõigi kasvatajate andmeid ei olnud kantud majandustegevuse registrisse.

Teenuseosutaja peab tagama, et registris oleks õige info (majandustegevuse seadustiku üldosa

seaduse § 30 lg 5) ning et see esitataks registripidajale esimesel võimalusel ja õigeaegselt.

Majandustegevuse registris peavad kajastuma õiged andmed.

Noortekodu kõik töötajad ei olnud läbinud SHS § 4513 lõike 1 punktis 11 ja lõikes 5 nõutavat

täienduskoolitust. Palun noortekodul tagada, et kõik töötajad saaksid läbida kohustusliku

koolituse.

Kontrollkäigul selgus, et noortekodus ei jäädvustata järjekindlalt laste kohta käivat teavet.

Noortekodu peab koguma lapse kohta käiva teavet ja dokumente (SHS § 4512 lg 1 p 2).

Noortekodus elab palju lapsi ning igaüks neist vajab tuge just vastavalt oma

vajadustele. Võrgustiku liikmed (nt kohaliku omavalitsuse või ka noortekodu töötajad), kes last

asendushoolduse ajal toetavad, võivad aja jooksul vahetuda, mistõttu võimaldab info talletamine

saada ülevaate lapse elus toimuvast. Kirja pandud teave aitab täiskasvanutel olla kursis lapse elu-

ja arenguetappidega. Samuti võimaldab see lapse arengu toetamisel eesmärke täpsemini kindlaks

määrata. Seetõttu on lapse arengu ja käekäigu kohta info kogumine ja säilitamine väga oluline.

Teabe kogumise vorm on asendushooldusteenuse osutajatele jäetud vabaks, seda saab teha viisil,

mida noortekodu töötajad kõige mõistlikumaks peavad.

Stabiilne elukorraldus

Vestlustest selgus, et osa lapsi on ühest majast, korterist või toast teise ümber kolitud.

Ümberkolimiste käigus on vahetunud nii laste toakaaslased kui ka laste eest hoolitsevad

täiskasvanud. Noortekodu esitatud töögraafikus ei olnud täpsustatud, kes millises peres töötab.

Kasvatajad ei tööta ühes kindlas peres, vaid liiguvad ühest perest teise vastavalt vajadusele. Nõnda

on lastel keeruline luua täiskasvanutega usalduslikke suhteid.

Lapse asendushoolduse ajal on oluline järjepidevus ja stabiilsus, mis võimaldab lapsel hoida

emotsionaalseid suhteid oma hooldajatega (ÜRO lapse õiguste konventsiooni (LÕK) art 20).

Asendushoolduse korralduse sagedane muutmine mõjub kahjulikult lapse arengule ega soodusta

kiindumussuhete loomist (ÜRO suunised laste asendushoolduse kohta, p 60).1

Laste ümberpaigutamist ühest perest teise tuleks vältida, välja arvatud juhul, kui see on lapse

huvidest lähtuvalt vajalik. Sellise otsuse peab noortekodu tegema koos lapse eestkostjaga, otsust

tuleb põhjalikult kaaluda ja põhjendada. Enne otsustamist tuleb välja selgitada lapse arvamus ning

ümberkolimise otsust lapsele põhjendada, nii et laps sellest aru saaks (LasteKS § 21).

Asendushoolduse ajal tuleb pakkuda lapsele pereeluga sarnased elutingimusi (SHS § 455 lg 1).

Seaduse eesmärk on, et igas asenduskodu peres oleksid kindlad kasvatajad, see aitab suurendada

stabiilsust lapse elus ning aitab kaasa kiindumussuhete tekkimisele ja hoidmisele. Kui kasvatajad

töötavad asenduskodu erinevates peredes, ei toeta see püsivaid usalduslikke suhteid laste ja

kasvatajate vahel.

Palun noortekodul korraldada töö nõnda, et kasvatajad töötaksid kindlates peredes ega liiguks

ühest perest teise, v.a erandlikes olukordades, mida ei ole võimalik töökorralduses ette näha ja

arvestada.

4

Laste arvamusega arvestamine

Lapsed leidsid, et tubadesse paigutamisel nende arvamust ei arvestata. Lastelt ei küsita eriti ka

nende toidueelistuste kohta – ehk ainult nädalavahetustel ja koolivaheaegadel. Mõne pere lapsed

sooviksid, et nende arvamust kuulataks ja arvestataks nii huviala valimisel kui ka nädalavahetuse

sisustamisel. Mõne pere lapsed olid rahul, et saavad kaasa rääkida, kuhu väljasõidule minna,

kuidas nädalavahetust veeta ja kuidas oma tuba sisustada.

ÜRO lapse õiguste konventsiooni aluspõhimõtete kohaselt on igal lapsel õigused, olenemata tema

vanusest. See põhimõte on kirjas konventsiooni artiklis 12, mis sätestab, et lapsel on õigus olla

kaasatud kõikide teda puudutavate otsuste tegemisse. ÜRO Lapse Õiguste Komitee on öelnud, et

asendushooldust saaval lapsel on õigus kaasa rääkida ka asutuse reegleid puudutavates küsimustes

(üldkommentaar nr 12 (2009)).2

Asendushooldusel olevale lapsele tuleb luua pereeluga võimalikult sarnased elutingimused, et iga

laps saaks piisavalt hoolt ja tähelepanu (SHS § 455 lg 1). See tähendab muu hulgas, et tuleb kuulata

lapse arvamust ja haarata ta igapäevaelu puudutavate otsuste tegemisse. Lapse eest hoolitsemisel

ja lapse kasvatamisel peavad kasvatajad ja perevanemad arutama lapsega ka hooldus- ja

kasvatusküsimusi, seda saab teha tema vanust ja arengutaset arvestades. Tuleb silmas pidada, et

lapse võimete ja vajaduste suurenemisega kaasneb ka tema vajadus ja oskused iseseisvalt ja

vastutusvõimeliselt tegutseda (LasteKS § 22 lg 2).

Peresarnaste tingimuste loomisele aitaks kaasa ka see, kui lapsed saaksid rohkem osaleda

toiduvalmistamises. Noortekodus asub köök Jaama tänava vanema hoone esimesel korrusel ning

sealses söögiruumis käivad ühiselt söömas kolme pere lapsed. Jaama tänava uue maja peredes on

olemas kraanikausiga kööginurga sisseseade, kuid toiduvalmistamiseks seal ruumi napib.

Tavakodudes tehakse üldjuhul süüa ühiselt ja lapsed saavad osaleda nii toiduainete ostmisel ja

selleks vajaliku eelarve planeerimisel kui ka toiduvalmistamises. Need oskused on olulised

iseseisvaks eluks valmistumisel. Kuigi noortekodu Jaama tänava majas valmistatakse korraga süüa

kolmele perele, saab ka sellise lahenduse korral kaaluda, kuidas lapsi veelgi enam kaasata.

Palun noortekodul pingutada, et lapsi kaasata rohkem nii igapäevaste otsuste (näiteks

söögitegemisse ja nädalavahetuse plaanide tegemisse) kui ka lapse arengut rohkem mõjutavate

otsuste (näiteks ühest perest teise kolimine, toa ja toakaaslase vahetus, huviringide valik)

tegemisse.

Olme ja tervisekaitsenõuded

Kontrollkäigul ilmnes, et ühe Riia tänava korteris elava pere kasvatajal polnud eraldi tuba, ta ööbis

elutoas. Peale kööginurgaga elutoa oli korteris kaks laste magamistuba. Ühes neist elas kaks

tüdrukut ja teises üks poiss.

Tervisekaitsenõuete järgi peab perekodus olema nii elutuba kui ka kasvataja tuba (§ 4 lg 2 punktid

2 ja 4). Sellisel juhul on lastel võimalik kasutada elutuba, kööki, tualetti ja pesuruumi, kartmata

seejuures segada kasvatajat, kes ennast juba magama sätib või pole veel ärganud. Nõuetekohase

suurusega pereruumid aitavad ka tagada, et igal pereliikmel on soovi korral võimalik olla omaette

või koos teistega, vaadata televiisorit või kutsuda külalisi.

5

Seega sobib kõnealune korter kuni kahele lapsele asendushoolduse pakkumiseks. Palun

noortekodul seda nõuet edaspidi arvestada, et ei tekiks uuesti praegust olukorda. Kuigi üldjuhul

on laste ümberkolimine taunitav, võiks noortekodu koos laste ja nende eestkostjatega arutada ja

hinnata, milline lahendus oleks konkreetsel juhul iga lapse parimates huvides: kas olulisem on

jätkata senisel moel või oleks mõnele lapsele parem kolida teise perre või on veel muid võimalusi.

Riia tänaval asuva teise pere korteri esikus ja elutoas oli tunda ebameeldivat lõhna. See tähendab,

et tube tuleb tihedamalt koristada ja tuulutada. Peres oli kaks koera, kaks kassi ja ajutiselt ka haige

kana. Tervisekaitsenõuete järgi peavad ruumid olema puhtad ning neid tuleb korrapäraselt

tuulutada (§ 8 lõiked 1 ja 6).

On tervitatav, et lastel on võimalus kasvada koos koduloomadega, kelle toel saab õppida hoolivust

ja kellest võib olla vaimse tervise tuge. Samas on loomapidamisel siiski väga oluline kinni pidada

hügieeninõuetest, et lapsed õpiksid eeskuju kaudu puhtust hoidma ning loomade järelt koristama.

Palun noortekodul tagada, et loomapidamine perekodus vastaks tervisekaitsenõuetele ja oleks laste

tervisele ohutu. Tervisekaitsenõuded peavad asendushooldusteenuse osutamisel olema täidetud.

Jaama tänaval asuva vana maja teisel korrusel elavate neiude toast läheb ühendustee uude majja,

mistõttu kasutatakse seda aeg-ajalt selleks, et ühest majast kiiremini teise liikuda. Nii on noorte

tuba aeg-ajalt läbikäidav. Töötajad kinnitasid kontrollkäigu ajal, et püüavad seda otseteed kasutada

võimalikult vähe.

Palun silmas pidada, et magamistuba on noortele olemuslikult kõige privaatsem koht

asenduskodus. Kui magamistuba on läbikäidav, ei ole laste privaatsus piisavalt kaitstud.

Palun Teilt 31. jaanuariks 2026 tagasisidet, kuidas olete neid soovitusi järginud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Koopia: Sotsiaalministeerium, Sotsiaalkindlustusamet

Eva Lillemaa 6938430

[email protected]

Margit Sarv 6938424

[email protected]