„Toetuse andmise tingimused ning kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse““ muutmin

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr 74

Regionaalministri 3. novembri 2023. a määruse nr 77

„Toetuse andmise tingimused ning kord meetmes

„Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või

jalgteedesse““ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

Regionaalministri 3. novembri 2023. a määruses nr 77 „Toetuse andmise tingimused ning kord

meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse““ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) autoparkla rajamisega seotud kulud.“;

2) paragrahvi 10 lõike 1 punktis 14 asendatakse sõna „tõendit“ sõnadega „taotleja kinnitust“;

3) paragrahvi 11 lõikes 3 täiendatakse pärast sõna „esitada“ sõnaga „esimeses“;

4) paragrahvi 11 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

„(3¹) Teises taotlusvoorus on igal taotlejal õigus esitada üks taotlus.“;

5) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 13 järgmises sõnastuses:

„(13) Esimeses ja teises taotlusvoorus kasutamata, vabanevad ja täiendavad vahendid liidetakse

ühtseteks üleriigilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üleriigilise reservnimekirja alusel.

Reservnimekirja all mõistetakse projektide üleriigilist pingerida, mis on moodustatud lõikes 12

nimetatud põhimõtete ja teise taotlusvooru hindamiskomisjoni poolt antud koondhinnete

alusel.“;

6) paragrahvi 13 täiendatakse lõikega 6¹ järgmises sõnastuses:

„(6¹) Teises taotlusvoorus eelarvevahendite lõppemise tõttu rahastamiseta jäänud projektidest

moodustatakse üleriigiline reservnimekiri alates suurima punktiarvuga projektist.

Reservnimekirja arvatud taotluse esitanud taotlejat teavitatakse võimalusest saada toetust

projekti elluviimiseks.“;

7) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 3¹ järgmises sõnastuses:

2

„(3¹) Kui projekti abikõlblike kulude eelarve väheneb riigihanke odavnemise tõttu, on

rakendusüksusel õigus toetuse saaja asjakohase avalduse alusel suurendada toetuse määra § 8

lõikes 3 sätestatud kohaliku omavalitsuse üksuse maksimaalse määrani selliselt, et suurendatud

määrale vastav toetuse summa ei ületa taotluse rahuldamise otsuses märgitud toetuse summat.“;

8) paragrahvi 14 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Toetuse saaja võib projekti puhul, mille kohta makstakse toetust ühendmääruse § 27 lõike

1 alusel, taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti eelarves

tegevusele ette nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni 10 protsenti võrreldes

taotluse rahuldamise otsuses sätestatuga tingimusel, et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja

toetuse osakaal ei muutu.“.

9) määrust täiendatakse 10. peatükiga järgmises sõnastuses:

„10. peatükk

Rakendussäte

§ 23. Määruse rakendamine

Määruse § 14 lõiget 31 ja § 14 lõiget 7 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 3. novembrist 2023.

a.“;

10) lisa 1 „Toetuse määr“ kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Regionaalministri 03.11.2023 määrus nr 77

„Kohaliku omavalitsuse investeeringud

Jalgratta- või jalgteedesse

Lisa 1

(regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määruse nr 74 sõnastuses)

TOETUSE MÄÄR1

Kohaliku omavalitsuse üksus

Maksutulu, keskkonnatasud

ja tasandusfondi tulu

elaniku kohta, eurot

Maksimaalne toetuse määr

protsentides

Alutaguse Vallavalitsus 2 153 40%

Anija Vallavalitsus 1 265 70%

Antsla Vallavalitsus 1 123 70%

Elva Vallavalitsus 1 290 70%

Haapsalu Linnavalitsus 1 145 70%

Haljala Vallavalitsus 1 277 70%

Harku Vallavalitsus 1 818 45%

Hiiumaa Vallavalitsus 1 327 67%

Häädemeeste Vallavalitsus 1 299 70%

Jõelähtme Vallavalitsus 1 667 52%

Jõgeva Vallavalitsus 1 157 70%

Jõhvi Vallavalitsus 1 151 70%

Järva Vallavalitsus 1 286 70%

Kadrina Vallavalitsus 1 268 70%

Kambja Vallavalitsus 1 635 54%

Kanepi Vallavalitsus 1 266 70%

Kastre Vallavalitsus 1 561 57%

Kehtna Vallavalitsus 1 290 70%

Kihnu Vallavalitsus 1 094 70%

Kiili Vallavalitsus 1 801 45%

Kohila Vallavalitsus 1 413 65%

Kohtla-Järve Linnavalitsus 1 028 70%

Kose Vallavalitsus 1 546 58%

Kuusalu Vallavalitsus 1 446 63%

Loksa Linnavalitsus 992 70%

Luunja Vallavalitsus 1 594 56%

Lääne-Harju Vallavalitsus 1 334 69%

Lääne-Nigula Vallavalitsus 1 274 70%

Lääneranna Vallavalitsus 1 191 70%

Lüganuse Vallavalitsus 1 122 70%

Muhu Vallavalitsus 1 352 68%

1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 2023. aasta kohaliku omavalitsuse

üksuse põhitegevuse (maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfond) tulud ja elanike arv rahvastikuregistri 1.

jaanuari 2023. a seisuga.

Mulgi Vallavalitsus 1 138 70%

Mustvee Vallavalitsus 1 079 70%

Märjamaa Vallavalitsus 1 217 70%

Narva Linnavalitsus 1 011 70%

Narva-Jõesuu Linnavalitsus 1 450 63%

Nõo Vallavalitsus 1 424 64%

Otepää Vallavalitsus 1 250 70%

Paide Linnavalitsus 1 165 70%

Peipsiääre Vallavalitsus 1 197 70%

Põhja-Pärnumaa Vallavalitsus 1 257 70%

Põhja-Sakala Vallavalitsus 1 206 70%

Põltsamaa Vallavalitsus 1 203 70%

Põlva Vallavalitsus 1 145 70%

Pärnu Linnavalitsus 1 184 70%

Raasiku Vallavalitsus 1 489 61%

Rae Vallavalitsus 1 902 40%

Rakvere Linnavalitsus 1 184 70%

Rakvere Vallavalitsus 1 276 70%

Rapla Vallavalitsus 1 274 70%

Ruhnu Vallavalitsus 1 303 70%

Rõuge Vallavalitsus 1 133 70%

Räpina Vallavalitsus 1 096 70%

Saarde Vallavalitsus 1 188 70%

Saaremaa Vallavalitsus 1 219 70%

Saku Vallavalitsus 1 743 48%

Saue Vallavalitsus 1 623 54%

Setomaa Vallavalitsus 1 157 70%

Sillamäe Linnavalitsus 976 70%

Tapa Vallavalitsus 1 164 70%

Tartu Linnavalitsus 1 344 68%

Tartu Vallavalitsus 1 622 54%

Toila Vallavalitsus 1 278 70%

Tori Vallavalitsus 1 323 69%

Tõrva Vallavalitsus 1 148 70%

Türi Vallavalitsus 1 178 70%

Valga Vallavalitsus 1 052 70%

Viljandi Linnavalitsus 1 159 70%

Viljandi Vallavalitsus 1 227 70%

Vinni Vallavalitsus 1 273 70%

Viru-Nigula Vallavalitsus 1 120 70%

Vormsi Vallavalitsus 1 584 70%

Võru Linnavalitsus 1 129 70%

Võru Vallavalitsus 1 220 70%

Väike-Maarja Vallavalitsus 1 238 70%

1

SELETUSKIRI

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 3. novembri 2023. a

määruse nr 73 „Toetuse andmise tingimused ning kord meetmes „Kohaliku omavalitsuse

investeeringud jalgratta- või jalgteedesse““ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaalministri 3. novembri 2023. a määrus nr 77 „Toetuse andmise tingimused ning kord

meetmes „Kohaliku omavalitsuse investeeringud jalgratta- või jalgteedesse““ (edaspidi

regionaalministri määrus) on kehtestatud perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

Käesoleva eelnõuga muudetakse struktuuritoetuste andmist reguleerivat regionaalministri

määrust eesmärgiga reguleerida võimalike vabanevate vahendite suunamist üleriigilisse

reservnimekirja ning täpsustada kulude abikõlblikkust, toetuse taotlemise ja taotluse rahuldamise

otsuse muutmise tingimusi.

Lisaks kinnitatakse määruse muudatusega uues redaktsioonis määruse lisa 1, millega

kehtestatakse kohalike omavalitsuste üksuste maksimaalsed toetuse määrad.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi regionaalpoliitika

osakonna nõunik Julia Troitskaja ([email protected], 5309 7437). Eelnõule on juriidilise

ekspertiisi teinud kohalike omavalitsuste osakonna kohalike omavalitsuste õigusvaldkonna juht

Olivia Taluste ([email protected], 5885 1453). Keeletoimetuse on eelnõule ja seletuskirjale

teinud õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal ([email protected], 5698 3427).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 6 punktiga 4 ja sätestatakse, et projekti raames ei ole

abikõlblikud autoparkla rajamiseks ettenähtud kulud. Liiklusseaduse § 2 punkti 50 tähenduses on

parkla sõidukite parkimiseks ettenähtud ehituslikult või liikluskorralduslikult kujundatud ala,

mille moodustavad parkimiskohad ja neid ühendavad teeosad.

Jalgratta- või jalgteede võrgustiku loomine on osa liikuvusreformist, millega soovitakse

soodustada jalgrattaga ja jalgsi liikumist, pakkudes inimestele paremat igapäevast

liikumisvõimalust tööle, kooli ja juurdepääsu muudele avalikele teenustele ning vähendada

sellega sõltuvust isikliku sõiduauto kasutamisest. Meetme eesmärk on suurendada jalgrattaga või

jalgsi liikujate osakaalu, pakkudes neile kasutusmugava ja ohutu alternatiivi autoga liiklusele.

Meetme tingimustest lähtuvalt on jalgratta- või jalgtee eeldatavateks kasutajateks selle tee

vahetus läheduses elavad või selle lähedal teenuseid kasutavad inimesed, kes saavad rajatud teed

kasutada eelkõige enda igapäevaeluliste tegevuste täitmiseks.

Parkimisalad on sageli vajalikud rekreatiivseid eesmärke teenivate teede puhul, tagades

külastajatele mugava juurdepääsu looduses liikumiseks või vaba aja tegevusteks. Samas, kodust

töökohtade ja teenusteni viivate ühenduste puhul pole parkimisalade rajamine nii oluline. Pigem

tuleks keskenduda sellele, et jalgrattaga ja jalgsi liikumiseks mõeldud teed oleksid mugavad,

turvalised, hästi ühendatud ning tagaksid soodsamat liikumist alternatiivsete

liikumisvõimalustega, mitte autoga. Seetõttu ei toeta parkimisalade rajamine otseselt meetme

eesmärkide saavutamist. Põhjendatud juhul on lubatud invaparkimiskohtade rajamine, kui selle

2

eesmärk on tagada kõigile kasutajagruppidele, sealhulgas liikumispuudega isikutele, võrdsed

võimalused ja ligipääsetavus jalgratta- või jalgteele. Sellisel juhul vastab invaparkimiskohtade

rajamine meetme määruse § 5 lg 2 p 9 nõuetele ning edendab avaliku ruumi kasutusmugavust.

Parklate rajamise asemel soovime suunata toetust veelgi rohkem säästvate transpordiühenduste

loomisele ja arendamisele, toetades sellega rohkemat aktiivsete liikumisviiside kasutamist ning

suurendades inimeste üldist rahulolu elukeskkonnaga. Parkla ehitamata jätmisega saab lisaks

meetme kulude kokkuhoiule mõnevõrra vähendada ka keskkonnale mõjuvat transpordisektori

kasvuhoonegaaside heidet pikemas perspektiivis, vähendades autoga sõitmise vajadust.

Juhul kui projektis planeeritud terviklahendus näeb ette ka parkla rajamist, peab taotleja

arvestama sellega, et parkla rajamisega seotud kulud tuleb tal omavahenditest katta.

Eelnõu punktiga 2 muudetakse määruse § 10 lõige 2 punkti 14 ning sätestatakse, et taotlus peab

sisaldama linnas, alevis või alevikus kavandatava kõnnitee puhul taotleja kinnitust selle kohta, et

taotlejaks ega partneriks mitteolevat kõnniteega külgneva maatüki omanikku on teavitatud

kavandatavast kõnniteest ning sellega seotud kohustustest ehitusseadustiku § 97 lõike 6 kohaselt.

Varasema sõnastuse kohaselt tuli taotlusele lisada dokumentaalsed tõendid, mis kinnitaksid

teavituse toimimist. Muudatusega loobutakse tõendite esitamisest ning asendatakse see taotleja

kinnitusega, et projekti raames rajatava jalgratta- ja jalgtee naaberkinnistute omanikud on

teavitatud kohustatusest korraldada sõidutee ja tema kinnisasja vahel asuva kõnnitee koristuse

tasemel, mis võimaldab kõnniteel ohutult liigelda.

Eelnõu muudatus võimaldab toetuse taotlemise protsessi lihtsustamist ja taotluste menetluse

kiirendamist, asendades varasemalt nõutud dokumentaalsed tõendid taotleja kinnitusega teavituse

toimimisest. See aitab vähendada liigset bürokraatiat, kuid samas säilitab taotleja vastutuse

õigetele andmetele tugineva teavituse esitamise eest.

Eelnõu punktiga 3 muudetakse seoses eelnõu punktiga 4 tehtava muudatusega määruse § 11

lõiget 3 ning täpsustatakse, et taotlejal on õigus esitada kuni kaks taotlust vaid esimeses

taotlusvoorus. Teises taotlusvoorus saab taotleja esitada ainult ühe taotluse. Muudatus võimaldab

eristada kahe taotlusvooru reegleid ning vältida võimalikke segadusi määruse tingimuste

tõlgendamisel.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määruse § 11 lõikega 3¹, millega täpsustatakse, et teise

taotlusvooru raames on igal taotlejal õigus esitada ainult üks taotlus.

Esimese taotlusvooru raames tunnistati erinevatest Eesti piirkondadest vastavaks 43 taotlust,

millest toetati 37 projekti 10 miljoni euro ulatuses. Toetuste jaotamisel rakendati NUTS III

piirkondlikku rahajaotust, tagades toetuste jõudmist kõigisse piirkondadesse ning toetades seeläbi

jalgratta- ja jalgteede arendamist üle Eesti.

Selle tulemusena toetati Kesk-Eesti piirkonnas seitset projekti kogumaksumuses ligikaudu 1,3

miljonit eurot, mille raames on planeeritud rajada umbes 9 kilomeetrit jalgratta- ja jalgteid. Kirde-

Eestis toetati viit projekti summas ligikaudu 1,6 miljonit eurot ning nende raames on kavandatud

ehitada ligikaudu 6 kilomeetrit teid. Lääne-Eestis rahastati seitset projekti summas 1,8 miljonit

eurot ning planeeritakse rajada kokku 11 kilomeetrit jalgratta- ja jalgteid. Põhja-Eestis on toetatud

nelja projekti ligikaudu 870 tuhande euro ulatuses, mille raames on plaanis rajada umbes 5

kilomeetrit teid. Kõige suurema toetussumma sai Lõuna-Eesti, kus 13 projekti kogumaksumus

on ligi 4 miljonit eurot ning nende raames planeeritakse rajada kokku 19 kilomeetrit jalgratta- ja

jalgteid. Kuigi piirkondadele eraldatud vahendid ühtisid üldiselt NUTS III piirkonnale kinnitatud

eelarvete mahtude jaotusega, tekkis Kesk-Eesti piirkonnas kasutamata vahendeid, mis suunati

üleriigilisse pingeritta sattunud projektide toetuseks.

Esimeses taotlusvoorus oli lubatud ühe omavalitsusüksuse poolt taotleda toetust kuni kahe

projekti elluviimiseks. Praktikas said mitmed omavalitsused toetust vaid ühe projekti jaoks, ent

Lääne-Eestis ja Lõuna-Eestis toetati ka Pärnu linnavalitsuse ning Tartu, Võru ja Tori

3

vallavalitsuste mõlemat projekti. Samas eelarve piiratud mahust tingituna jäid rahastamata

mõningate omavalitsuste vastavaks tunnistatud projektid (näiteks Rakvere, Saku, Lääneranna

vallavalitsuste, Kohtla-Järve linnavalitsuse projektid).

Esimese taotlusvooru kogemuse põhjal võib järeldada, et kuigi toetused jagunesid piirkondade

vahel üldjoontes tasakaalustatult ning paljud projektid said rahastuse, esines omavalitsuste vahel

ebaühtlust, mis tõi kaasa mõnede vastavaks tunnistatud projektide rahastamata jäämise.

Arvestades sellega, et teise taotlusvooru eelarve mõnevõrra väheneb, ei ole võimalik toetada

projekte samas mahus ning seega tagada ka rahastuse tasakaalustatud jaotust eri kohalike

omavalitsuse üksuste vahel. Seetõttu muudame teise taotlusvooru tingimusi nii, et iga taotleja

saaks esitada teise taotlusvooru raames ainult ühe taotluse. Sellega tagame rohkemate kohalike

omavalitsusüksuste kaasamise, mis aitab kaasa toetuse tõhusamale kasutamisele ning vähendab

asjatut halduskoormust.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse § 12 lõikega 13, millega reguleeritakse olukorda, kus esimeses

ja teises taotlusvoorus kasutusele võtmata, lisanduvad või vabanevad vahendid liidetakse

ühtseteks üleriigilisteks vahenditeks, mis jaotatakse üleriigilise reservnimekirja alusel.

Reservnimekirja all mõistetakse projektide pingerida, mis on koostatud teise taotlusvooru

hindamiskomisjoni poolt antud koondhinnete alusel.

Reservnimekirja lisatakse kõik teises taotlusvoorus positiivse koondhinde saanud taotlused, mille

rahastamiseks taotlusvoorus vahendeid ei piisa. See võimaldab ilma täiendava aja- ja

halduskuluta valida rahastamiseks täiendavaid projekte ning aitab sellega kaasa meetme eelarve

täielikule ärakasutamisele perioodi lõpuks.

Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 13 lõikega 6¹, millega reguleeritakse taotluse

rahuldamise otsuse tegemist üleriigilise reservnimekirja koostamise puhul.

Üleriigiline reservnimekiri koostatakse teises taotlusvoorus eelarve vahendite lõppemise tõttu

positiivse hinnangu saanud, kuid rahastamata jäänud taotlustest. Juhul kui esimeses või teises

taotlusvoorus vabanevad vahendid, teavitatakse üleriigilises reservnimekirjas kajastatud

projektide taotlejat toetuse saamise võimalusest. Rahastamisele kuuluvad teises taotlusvoorus

positiivse koondhinde saanud taotlused, alates suurima punktiarvuga rahastamiseta jäänud

projektist.

Eelnõu punktiga 7 täiendatakse määruse § 14 lõikega 3¹ ja sätestatakse, et juhul, kui projekti

abikõlblike kulude eelarve väheneb riigihanke odavnemise tõttu, saab rakendusüksuse nõusolekul

suurendada toetuse määra määruse lisas 1 kinnitatud kohaliku omavalitsuse üksuse maksimaalse

määrani. Toetuse määra suurendamiseks tuleb toetuse saajal esitada rakendusüksusele

sellekohane kirjalik avaldus ühendmääruse §-s 12 sätestatud tingimustel ning korras.

Kuna taotluse eelarve koostamise aluseks on paljude projektide puhul indikatiivne

eelkalkulatsioon, võib riigihanke tulemusena tegelik tööde maksumus esialgsest

eelkalkulatsioonist oluliselt erineda. Eelarvet planeerides peab taotleja lähtuma

eelkalkulatsioonist ning määrusest tulenevast toetuse maksimaalsest summast, mistõttu võib

esialgne projekti toetuse määr kujuneda väiksemaks kui määruses arvestatud maksimaalne

toetuse määr seda võimaldab. Esimese taotlusvooru kogemuse põhjal võib järeldada, et osade

projektide puhul võib teostatavate tööde tegelik maksumus osutuda planeeritust madalamaks. Kui

hiljem selgub, et projekti tegelik eelarve on algselt arvestatust väiksem, on taotlejal õigus

suurendada projekti toetuse määra kuni määruse lisas 1 (taotlemise hetkel kehtinud redaktsioonis)

lubatud maksimaalse toetuse määrani.

Toetuse määra suurendamine võimaldab toetuse saajal kasutada taotluse rahuldamise otsuses

märgitud toetuse summat võimalikult suures mahus, mis aitab oluliselt kaasa projekti

elluviimisele ning eraldatud toetuse efektiivsele kasutamisele.

4

Näide:

Esialgne projekti

eelarve

Toetuse määra muutmise näited

hanke odavnemise tõttu

Projekti kogumaksumus 900 000 750 000 800 000

Projekti abikõlblik summa 850 000 750 000 781 300

Toetuse summa 500 000 480 000 500 000

Omafinantseeringu summa 350 000 270 000 281 300

Toetuse määr 58,8% 64% 64%

Omafinantseeringu määr 41,2% 36% 36%

Lubatud maksimaalne toetuse määr 64%

Õigus taotleda toetuse määra suurendamist on üksnes sellistel taotlejatel, kelle riigihankes

kujunenud tööde maksumus osutus planeeritust odavamaks, toetuse summa ei ületa taotluse

rahuldamise otsuses märgitud toetuse summat ning muudetav toetuse määr ei ületa meetme

määruse lisas 1 kinnitatud kohaliku omavalitsuse üksuse maksimaalset määra.

Eelnõu punktiga 8 täiendatakse määruse § 14 lõikega 7 ja sätestatakse, et toetuse saaja võib

taotluse rahuldamise otsuse muutmise taotlust esitamata muuta projekti eelarves tegevusele ette

nähtud eelarverea mahtu teise eelarverea mahu arvelt kuni kümme protsenti võrreldes tingimusel,

et projekti abikõlblike kulude kogumaht ja rahuldamise otsusega kinnitatud toetuse määr ei

muutu.

Kuna paljude projektide planeeritud eelarve aluseks on indikatiivsed eelkalkulatsioonid ning

tegelik tööde maksumus võib projekti rakendamisel muutuda, antakse toetuse saajale võimalus

kasutada projekti toetuseks eraldatud vahendeid paindlikumalt ja eesmärgipärasemalt ilma

rahastamisotsuse muutmiseta, suunates ühe eelarverea jääke teiste eelarveridade kulude

katmiseks.

Eelnõu punktiga 9 täiendatakse määrust peatükiga 10, mis näeb ette määruse

rakendussätted. Määruse § 14 lõikeid 31 ja 7 rakendatakse tagasiulatuvalt alates 3. novembrist

2023. See võimaldab ka esimese taotlusvooru projektide toetuse saajatele muuta projekti eelarvet

ning suurendada toetuse määra määruse lisas 1 kinnitatud kohaliku omavalitsuse üksuse

maksimaalse määrani (vastavalt esimese taotlusvooru ajal kehtinud määruse lisa 1

redaktsioonile). Tagasiulatuv rakendamine ei ole toetuse saajale koormava mõjuga, vaid

suurendab toetuse saaja paindlikkust toetusotsuse rakendamisel. Muudatus kohaldub kõigile

toetuse saajatele ühetaoliselt.

Eelnõu punktiga 10 kehtestatakse lisa 1 „Toetuse määr“ uues redaktsioonis. Individuaalsete

toetusmäärade alusena võetakse võrreldes esimese taotlusvooruga arvesse uuemaid andmeid.

Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal on määruse lisa 1 kohaselt 40–70 protsenti

vajalikust kaasrahastamise abikõlblikust kulust. Toetuse määra arvestamise aluseks on võetud

2023. aasta iga konkreetse omavalitsuse põhitegevuse (maksutulud, keskkonnatasud ja

tasandusfond elaniku kohta) tulud elaniku kohta ning on eelnõu lisa „Toetuse määr“ kohaselt 40–

70% toetatava projekti tegevuse kuludest. Elanike arv arvestatakse rahvastikuregistri andmete

alusel 2023. aasta 1. jaanuari seisuga. Kohaliku omavalitsuse üksuste individuaalse toetusmäära

leidmisel kasutatakse 2025. aastal avatavas taotlusvoorus korrigeeritud valemit, mille kohaselt

minimaalset toetusmäära rakendatakse omavalitsustele kelle tulu elaniku kohta on suurem või

võrdne kui 137% Eesti keskmisest tulemusest ning maksimaalset toetusmäära omavalitsustele,

kelle tulu elaniku kohta on väiksem või võrdne kui 94% Eesti keskmisest tulemusest ehk vastavalt

5

1900 eurot ja 1300 eurot. Erandina kohaldatakse kõikide väikesaareliste omavalitsusüksuste

puhul maksimaalset toetusmäära, milleks on 70% abikõlblikest kuludest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga tehtavad muudatused ei oma Euroopa Liidu õigusega otsest puutumust.

4. Määruse mõjud

Muudatusega ei lisandu täiendavaid mõjusid meetme rakendamisel.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse § 14 täiendamine lõikega 7 võimaldab vähendada toetuse saaja halduskoormust, kuna

kaob vajadus esitada taotlust toetuse rahuldamise otsuse muutmiseks seoses projekti

eelarveridade mahu ümberjaotusega. Lisaks soodustab meetme eelarve tõhusamat kasutamist

ning rakendusüksuse halduskoormuse vähenemist määruse § 12 täiendamine lõikega 13, millega

kehtestatakse üleriigilise reservnimekirja koostamine, võimaldades vabanenud vahendite

kasutuselevõttu ilma täiendava taotlusvooru korraldamata positiivse hindega projektide

rahastamiseks.

Määruse rakendamisega ei kaasne riigieelarvelisi tulusid ega kulusid.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemis kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Riigi

Tugiteenuste Keskusele, Kliimaministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Eesti Linnade ja Valdade Liidule. Eelnõu esitati

arvamuse avaldamiseks Transpordiametile, SF seirekomisjonile ja Euroopa Komisjonile.

Rahandusministeerium, Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja Riigi Tugiteenuste

Keskus kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Arvamuse esitas Transpordiamet, mille põhjal on

seletuskiri täiendatud. Ülejäänud organisatsioonid, kellele eelnõu edastati kooskõlastamiseks või

arvamuse avaldamiseks, ettepanekuid määruse täiendamiseks ei teinud.

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler