„Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine

„Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

Lisa (taristuministri xx.xx.xxxx määruse nr sõnastuses)

Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal

Kohaliku omavalitsuse üksuse individuaalne toetusmäär1

Kohaliku omavalitsuse

üksus

Maksimaalne toetusmäär

Alutaguse vald 70%

Anija vald 70%

Antsla vald 70%

Elva vald 70%

Haapsalu linn 70%

Haljala vald 64%

Harku vald 52%

Hiiumaa vald 50%

Häädemeeste vald 70%

Jõelähtme vald 60%

Jõgeva vald 70%

Jõhvi vald 70%

Järva vald 70%

Kadrina vald 70%

Kambja vald 70%

Kanepi vald 70%

1 Toetuse määra arvutamise aluseks on võetud saldoandmike infosüsteemi 202 4. aasta kohaliku omavalitsuse

üksuse põhitegevuse tuludest maksutulud, keskkonnatasud ja tasandusfondi eelarvetulude tasanduse osa .

Kastre vald 70%

Kehtna vald 70%

Keila linn 62%

Kihnu vald 70%

Kiili vald 66%

Kohila vald 70%

Kohtla-Järve linn 70%

Kose vald 70%

Kuusalu vald 70%

Loksa linn 70%

Luunja vald 70%

Lääne-Harju vald 70%

Lääne-Nigula vald 70%

Lääneranna vald 70%

Lüganuse vald 70%

Maardu linn 68%

Muhu vald 56%

Mulgi vald 70%

Mustvee vald 70%

Märjamaa vald 70%

Narva linn 70%

Narva-Jõesuu linn 70%

Nõo vald 70%

Otepää vald 70%

Paide linn 70%

Peipsiääre vald 70%

Põhja-Pärnumaa vald 70%

Põhja-Sakala vald 70%

Põltsamaa vald 70%

Põlva vald 70%

Pärnu linn 70%

Raasiku vald 70%

Rae vald 59%

Rakvere linn 70%

Rakvere vald 70%

Rapla vald 70%

Ruhnu vald 70%

Rõuge vald 70%

Räpina vald 70%

Saarde vald 70%

Saaremaa vald 70%

Saku vald 64%

Saue vald 62%

Setomaa vald 70%

Sillamäe linn 70%

Tallinna linn 50%

Tapa vald 70%

Tartu linn 68%

Tartu vald 70%

Toila vald 70%

Tori vald 70%

Tõrva vald 70%

Türi vald 70%

Valga vald 70%

Viimsi vald 50%

Viljandi linn 70%

Viljandi vald 70%

Vinni vald 70%

Viru-Nigula vald 70%

Vormsi vald 70%

Võru linn 70%

Võru vald 70%

Väike-Maarja vald 70%

MÄÄRUS

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 1-1/25/53

Taristuministri 25.11.2024 määruse nr 77 „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse

andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ muutmine

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika

fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel.

Taristuministri 25.11.2024 määruses nr 77 tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 3 lõiges 8 sõnastatakse asendatakse arv „25 000“ arvuga „ 50 000“;

2) paragrahvi 9 lõikes 3 asendatakse arv „10 000“ arvuga „5 000“;

3) paragrahvi 9 lõikes 5 asendatakse arv „47,93“ arvuga „70“;

4) paragrahvi 9 lõikes 9 asendatakse arv „47,93“ arvuga „55“;

5) paragrahvi 9 lõige 10 sõnastatakse järgmiselt: „(10) Kui toetust antakse ringmajandusele ülemineku toetamiseks üldise grupierandi määruse artikli 47 alusel, on toetuse osakaal suurettevõtjale kuni 45 protsenti, keskmise suurusega

ettevõtjale kuni 55 protsenti ja väikeettevõtjale kuni 65 protsenti abikõlblikest kuludest.“;

6) paragrahvi 9 lõikes 11 asendatakse arv „47,93“ arvuga „50“;

7) paragrahvi 9 lõikes 12 asendatakse arv „40“ arvuga „50“;

8) paragrahvi 11 lõike 2 punkt 18 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 11 lõike 2 punkti 23 täiendatakse pärast tekstiosa „lisa 3“ tekstiosaga „B osa“;

10) paragrahvi 13 lõige 5 sõnastatakse järgmiselt: „(5) Valikukomisjon hindab §-s 14 esitatud nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi määruse §-s 15 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.“;

11) paragrahvi 15 lõiked 1–4 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 15 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt: „(6) Rakendusüksus teeb taotluse rahuldamise otsuse ühendmääruse § 8 lõike 1 kohaselt, kui on

täidetud kõik käesolevas määruses taotlejale ja taotlusele esitatud nõuded, taotluses kirjeldatud projekt vastab lõikes 5 nimetatud valikukriteeriumidele.“;

13) paragrahvi 20 lõikes 4 asendatakse number „6“ numbriga „5“;

14) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses: „(7) Kindlasummalise makse vahemakse makstakse toetuse saajale välja, kui toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses nimetatud

tõendid vahetulemuse saavutamise kohta. Kui vahetulemus saavutatakse, aga lõpptulemus mitte, siis kuulub vahetulemuse eest saadud toetus tagasi maksmisele.“;

15) määruse lisa „Kohaliku omavalitsuse üksuse toetuse osakaal“ asendatakse käesoleva määruse lisaga (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt) Kuldar Leis (allkirjastatud digitaalselt)

taristuminister Marten Kokk kantsler

Taristuministri määruse „Taristuministri 25.11.2024 määruse nr 77 „Ringmajanduse

tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“

muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Taristuministri 25.11.2024 määrusega nr 77 „Ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite toetuse andmise tingimused ja kord perioodil 2021–2027“ (edaspidi ka TAT) reguleeritakse

toetuse andmise tingimusi „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 (edaspidi rakenduskava) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti“ erieesmärgi nr 6 „Ring- ja

ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamine“ raames ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite rakendamiseks.

Toetust kajastatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide meetmete nimekirjas meetmes number 21.2.4.1 „Ringmajanduse

korraldamine“ ja sekkumises nr 21.2.4.11 „Ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite kasutuselevõtu, sh tööstussümbioosi ja toorme hankimisega seotud kahjude vähendamise toetamine ning vastavate erialaekspertide koolitus“.

Määrus kehtestatakse perioodi 2021−2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõike 2 alusel ja kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ § 41 lõikega 1.

Eelnõukohase määrusega täpsustatakse toetatava projekti minimaalset summat: 10 000 euro asemel sätestatakse 5 000 eurot ning kohalike omavalitsuste toetuse minimaalse osakaalu 40% asemel sätestatakse 50%; kehtivast määrusest jäetakse välja piiravad taotluse vastavuse

tingimused ning täpsustatakse kliimakindluse analüüsi vajadust.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi ringmajanduse osakonna ringmajanduse ja finantseerimise valdkonna juht Mihkel Krusberg (e-post [email protected], tel 605 5903) ja finantsosakonna struktuuritoetuste

nõunik Eerika Purgel (e-post [email protected], tel 626 0709). Määruse eelnõu õigusekspertiisi tegi Kliimaministeeriumi õigusosakonna jurist

Rene Lauk (e-post [email protected], tel 626 2948). Keeletoimetaja oli Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 15 punktist.

Punktiga 1 täpsustatakse sõnastust, sest alates 16.12.2024 hakkas kehtima põllumajandusliku vähese tähtsusega abi suurem piirmäär (50 000 eurot), mida arvestatakse sarnaselt komisjoni

määrusega (EL) 2023/2381 kolme aasta kohta, mitte kolme majandusaasta kohta nagu varem (vt määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 3 muudatust siit).

Punktiga 2 vähendatakse toetuse minimaalset summat. Muudatus on vajalik, kuna sekkumise eesmärgi saavutamiseks on vaja teha ka väiksemaid investeeringuid. Ühe projekti maksimaalne

kogumaksumus on kuni 200 000 eurot ja minimaalne kogumaksumus 5 000 eurot.

2

Punktidega 3 kuni 7 ja 15 suurendatakse maksimaalset toetuse osakaalu kuni 70%ni, kuna jäätmereformi saavutamiseks on vaja toetuste abil suurendada ringmajanduse tootmis- ja tarbimismudelite rakendamist. Kohalikele omavalitsusetele kehtestatakse toetuse uued määrad.

Kuna nimetatud muudatused puudutavad ka riigiabi osakaalude suurendamist, siis kinnitame, et muudatused on kooskõlas Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014 (üldine grupierandi

määrus) artiklites 38, 47 ja 29 lubatud riigiabi osakaaludega. Palume täiendada ka seletuskirja osa 4 (Eelnõu vastavus ELi õigusele), lisades viimase punkti alla ka viite komisjoni määrusele (EL) nr 1408/2013.

Punktiga 8 tunnistatakse kehtetuks nõue esitada koos taotlusega eraldi projekti tulemusena

vähenevate kasvuhoonegaaside kokkuhoiu arvutamise käik. See on taotlejale koormav nõue ning vajaduse korral saadakse see info RÜ-lt taotluses esitatud muu info kaudu.

Punktiga 9 täpsustatakse määruses, et taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda ühendmääruse lisa 3 B osast. Taristuinvesteeringute puhul, mis peab vastu pidama vähemalt

viis aastat, tuleb taotlusele lisada kliimakindluse tagamise hinnang rakendusüksuse kehtestatud vormil, mis arvestab ühendmääruse § 40 lõike 21 lisa 3 B osa. Taristu on näiteks hooned, võrgutaristu (nt elektrivõrgud, veetaristu), jäätmekäitlussüsteemid, muud materiaalsed varad.

Taristuprojektidega, mille puhul on vaja tagada kliimakindlus, rajatakse uus taristu või uuendatakse tervikuna või laiendatakse olemasolev taristu. Taristuprojektide korral on vaja

arvestada energiatõhususe esikohale seadmise põhimõttega, mis tähendab, et taristuprojektid peavad suurendama energiatõhusust, et hoida kokku energiakulu ning toetada kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamist. Taristu tähendab nii uut taristut kui ka olemasoleva taristu

uuendamist, ajakohastamist ja laiendamist.

Punktiga 10 täpsustatakse, mida valikukomisjon hindab. Valikukomisjon hindab §-s 14 sätestatud nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi määruse §-s 15 nimetatud valikukriteeriumide alusel, mis on kooskõlas ühendmääruse §-ga 7.

Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks eraldi kehtestatud vastavuskriteeriumid. Määruse nr 77

§ 15 lõigetes 1–4 on sätestatud projektide vastavuskriteeriumid, mille kaudu on seni hinnatud taotluste panust „Riigi jäätmekava 2023–2028“, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskava ning Eesti pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ eesmärkide ja näitajate täitmisse. Määruse rakenduspraktika tulemusena leiti, et samad hindamisaspektid on piisava detailsusega juba kirjeldatud § 15

lõike 5 valikukriteeriumite kaudu ning eraldi vastavuskriteeriumeid lõigetes 1–4 hoida ei ole vaja. Projekti panuse hindamine määruse §-des 3 ja 4 sätestatud eesmärkide ja tulemusnäitajate alusel jääb rakendusüksuse ülesandeks ka muudatuse järel. Samuti tuleb projektide hindamisel

jätkuvalt arvesse võtta toetatavate tegevuste loetelu määruse §-s 6 ning nõudeid §-des 10 ja 11. Sellega on tagatud, et määruse eesmärgid, sealhulgas ringmajanduse ja jäätmetekke vältimisega

seotud sihid, saavutatakse ka nõuete § 15 lõigetes 1–4 eraldi sätestamiseta, vältides samas topeltregulatsiooni ning tagades määruse õigusselguse ja lihtsama kohaldatavuse.

Punktiga 12 täpsustatakse rakendusüksuse otsuse tegemise aluseid.

Punktiga 13 parandatakse teksti jäänud tehniline viga. Punktiga 14 antakse kindlasummalise makse korral toetuse saajale võimalus vahemakseks, kui

toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega rahuldamise otsuses nimetatud tõendid vahetulemuse saavutamise kohta. Täpsustamine on

vajalik, sest mõnes projektis on selle olemusest lähtudes võimalik seada loogilisi vahetulemusi.

3

4. Eelnõu vastavus ELi õigusele

Eelnõu aluseks on perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliit ika

fondide rakendamise seadus ja selle alusel antud õigusaktid. Määruse eelnõu on muuhulgas kooskõlas järgmiste ELi määrustega:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021, milleg a kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ühissätete määrus); • Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

• Euroopa Komisjoni määrused (EL) nr 651/2014, (EL) 2023/2831 ja (EL) nr 1408/2013.

5. Määruse mõju

Määrusega reguleeritava meetme tulemused aitavad ellu viia tegevusi Eesti majanduse toodete

ja teenuste ressursimahukuse vähendamiseks. Toetus on ühekordne tõuge „Riigi jäätmekavas 2023–2028“ esitatud nõuete täitmiseks ning seega ei mõjuta otseselt valitsussektori

eelarvepositsiooni. 6. Määruse rakendamiseks vajalikud kulutused ja rakendamise eeldatavad tulud

Toetust antakse Ühtekuuluvusfondist (ÜF).

Määruse rakendamisest ei oodata lisatulu riigieelarvesse. 7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu kooskõlastati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu Rahandusministeeriumi, Siseministeeriumi, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi, Riigikantselei ja Euroopa Komisjoniga, perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitikate rakendamise seirekomisjoni liikmetega ning Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Eesti Linnade ja Valdade Liiduga. Eelnõu

saadeti arvamuse avaldamiseks keskkonnavaldkonna arengukava (KEVAD) eelnõu juhtkomisjonile.

Kooskõlastustabel

I. Rahandusministeeriumi seisukoht: Kliimaministeeriumi tegevus:

Kooskõlastatud vaikimisi. Esitati

riigiabiga seoses kaks ettepanekut. Riigiabi on edastanud ettepaneku

täiendada seletuskirja seoses eelnõu punktidega 3, 4 ja 5 (vastavalt kehtiva määruse § 9 lõigete 9, 10 ja 11

muutmine).

Arvestatud. Esitatud ettepanekutele vastavalt

on infot määruses ja seletuskirjas täpsustatud.

4

Kuna nimetatud muudatused

puudutavad riigiabi osakaalude suurendamist, siis palume seletuskirjas välja kirjutada, et

muudatused on kooskõlas Euroopa Komisjoni määruse (EL) nr 651/2014

(üldine grupierandi määrus) artiklites 38, 47 ja 29 lubatud riigiabi osakaaludega. Palume täiendada ka

seletuskirja osa 4 (Eelnõu vastavus ELi õigusele), lisades viimase punkti

alla ka viite komisjoni määrusele (EL) nr 1408/2013. Lisaks teeme ettepaneku muuta

kehtiva määruse § 3 lõike 8 kolmandat lauset järgmiselt „Vähese

tähtsusega abi andmisel põllumajandusliku VTA määruse alusel ühele ettevõtjale kõigist

allikatest antud vähese tähtsusega abi ei tohi mis tahes kolme aasta jooksul

ületada 50 000 eurot.“ Nimelt hakkas alates 16.12.2024 kehtima põllumajandusliku vähese tähtsusega

abi suurem piirmäär (50 000 eurot), mida arvestatakse sarnaselt komisjoni

määrusega (EL) 2023/2381 kolme aasta kohta, mitte kolme majandusaasta kohta nagu varem (vt

määruse (EL) nr 1408/2013 artikli 3 muudatus siit).

II. Riigi Tugiteenuste Keskuse

seisukoht:

Kliimaministeeriumi tegevus:

1. Kooskõlastatakse vaikimisi, kuid esitatakse kolm ettepanekut. § 15 lg 6

palun korrigeerida, kuna viidatavad lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks.

Arvestatud. § 15 lg 6 on ümber sõnastatud.

2. § 21 lõikega 7 täiendamine (vahemaksed): palun kaaluda

vahemakse tegemise võimalus sätestada paragrahvis eespool (nt

täiendada lõikega 21) ja vajadusel vaadata üle ka lg 3 (nt "maksetaotlus" asendada "lõppmakse taotlusega").

Selgitame. Toetuse saaja esitab rakendusüksusele maksetaotluse, millele on

lisatud: 1) asjade, teenuste või ehitustööde üleandmist

ja vastuvõtmist tõendava dokumendi koopia; 2) fotod tehtud töödest ja info teavitamise kohustuse täitmisest;

3) taotluse rahuldamise otsuses nõutud teave. Kui toetuse saajal ei ole võimalik eespool

toodut esitada, siis ei saa võimaldada talle ka vahemakset.

3. § 21 lõikega 7 täiendamine (vahemaksed): palun lisada juurde

mis saab juhul, kui vahetulemus saavutatakse, kuid lõpptulemust

Arvestatud. § 21 lg 7 täpsustatud järgmises sõnastuses: Kindlasummalise makse

vahemakse makstakse toetuse saajale välja, kui toetuse saaja esitab taotluse rahuldamise,

5

mitte. Kas sellisel juhul kuulub

vahemakse tagastamisele või mitte?

osalise rahuldamise või kõrvaltingimusega

rahuldamise otsuses nimetatud tõendid vahetulemuse saavutamise kohta. Kui vahetulemus saavutatakse, aga lõpptulemus

mitte, siis kuulub vahetulemuse eest saadud toetus tagasi maksmisele.