Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
Viit | 6-1/2838-2 |
Registreeritud | 25.08.2025 |
Sünkroonitud | 26.08.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
Toimik | 6-1/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Siseministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
Vastutaja | Märt Änilane (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee
Registrikood 70000562
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Teie: 31.07.2025 nr 9.9/25-0426/-2T
Meie: 25.08.2025 nr 5-1/44-2
Siseministeeriumi arvamus Euroopa Liidu
varude strateegia teatise kohta, COM(2025)
528
Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 4-2/25-01450 edastab Siseministeerium arvamuse
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Euroopa Liidu (edaspidi EL) varude strateegia
teatise kohta, COM(2025) 528. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete
osakond, elanikkonnakaitse osakond ning kriisivalmiduse osakond
([email protected]). Seisukoha kujundamisel on arvestatud Päästeameti edastatud
arvamusega. Valdkonna eest vastutab kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli
Räim ([email protected]).
Siseministeerium toetab EL strateegiliste varude planeerimise ja varajase reageerimise
võimekuse tugevdamist, mis tagab EL-i parema valmisoleku erinevateks kriisideks.
Selleks on vaja parendada koostööd liikmesriikide vahel, EL-i siseselt ja rahvusvaheliste
partneritega, et vältida dubleerimist ja tagada ühtne reageerimine.
Siseministeerium on seisukohal, et varude tõhusaks planeerimiseks on oluline õigeaegne ohtude
ja varude vajaduste tuvastamine ja hindamine. Paralleelselt on vajalik kindlaks määrata ajaliselt
sobivamad ja kulutasuvamad meetodid, tagades seeläbi toodete olemasolu ja teenuste
kättesaadavuse kriisiks valmistumisel ja kriisi korral.
Varude dubleerimise vältimiseks peab toimuma tihe koostöö nii EL-i liikmesriikide vahel kui
ka rahvusvahelisel tasandil. Varude planeerimine ja koostöö liikmesriikide vahel aitab vältida
tarnepuudujääkide ja tarneahela häirete tekkimist ning soodustab EL-i riikide vahel varude
liikumist. Kõik liikmesriigid peaksid kaardistama varude valdkonnad, sh juba olemasolevad
varud ja tulevikku vaatavalt ka võimalikud vajadused. Selline planeerimisprotsess peaks
lähtuma optimaalsusest, et vältida varude raiskamist, kuid samal ajal tuleks tagada piisavate
varude olemasolu. Lisaks varude tagamisele tuleks jälgida, et siseturul ei tekiks tõrkeid ning
olemasolevaid tootmisvõimsusi kasutatakse eesmärgipäraselt.
EL-i liikmesriikide sujuvaks koostööks tuleks see õiguslikul tasandil reguleerida. Näeme selget
vajadust varude tagamise õigusliku regulatsiooni järele. Regulatsiooni luues tuleb jälgida, et
juurde ei tekiks ühtse turu tõrkeid ja liikmesriigid ei hakkaks omavahel konkureerima samadele
2 (4)
kaupadele ning tagatakse kriisiks vajalike kaupade olemasolu ja elutähtsate ühiskondlike
funktsioonide toimimine. Lisaks peab olema tagatud kogutud ja vahetatavate andmete
turvalisus, see tähendab, et andmed peavad olema kaitstud erinevate küberrünnakute eest.
Määrus peaks hõlmama ressursside piiriülese liikumise ja jaotamise menetluste lihtsustamist,
transpordieeskirjade paindlikkuse tagamist ning vältima tootjate ja turgude kokkuvarisemist.
Siseministeerium toetab erasektori kaasamist, et suurendada kriisidele reageerimise
paindlikkust ja ulatust, mis omakorda aitab tugevdada tarneahelate töökindlust ja
ennetada katkestusi, sh küber- ja hübriidohtude korral.
Siseministeeriumi vaatest on oluline suurendada koostööd erasektoriga kõigis etappides –
prognoosimine, tootmisvõimsused, ostmine, tarneahelate ja varude haldamine ning kasutamine
–, kuna see on tõhususe suurendamiseks võtmetähtsusega. Erasektoriga koostöös tuleks seada
kriteeriumid, mille alusel kaardistatakse oluliste kaupade tootmisvõimsused ja varud, mis
tagaksid kaupade olemasolu erinevateks kriisiolukordadeks, hõlmates tarneahelate turvalisust,
ressursitõhusust, varude haldamist, varude rotatsiooni tagamist ja varude kasutamist. Samuti
võiks uurida virtuaalsete varude loomise võimalust, et vähendada ladustamiskulusid ning
suurendada paindlikkust ja jätkusuutlikkust.
Koostöö peaks sisaldama ka parimate tavade vahetamist, et toetada liikmesriikide ja ettevõtete
jõupingutusi muutmaks varude korraldus vastupidavamaks erinevatele teguritele (nt pandeemia,
sabotaaž jne) kooskõlas konkurentsi- ja ühtse turu reeglite ja põhimõtetega ning liidu
valmisolekustrateegias kavandatud võimalike tulevaste minimaalsete valmisolekunõuetega.
Siseministeerium toetab tsiviil-sõjalise koostöö suurendamist, sh transpordi, logistika ja
varustuse osas, ning koostöö parandamist NATO-ga.
Tsiviil-sõjaline koostöö ja abi andmine peaks toimuma mõlemas suunas. Laiemalt peaksid
ühiskondlikud süsteemid toimima eesmärgiga toetada sõjaväge materiaalse valmisoleku,
logistilise võimekuse ning vastupidavuse arendamise ja säilitamisega. Samas teatud
tsiviilkriiside korral võib olla vajadus kaasata militaarüksusi ning sõjavägi peaks olema
sellisteks olukordadeks samuti valmis. Tuleks analüüsida tsiviil-sõjalisi meetmeid, sh varude
ladustamiskohtade vastavusse viimist EL-i sõjalise liikuvuse, investeeringute edendamise,
transpordi infrastruktuuri ja kahesuguse kasutusvõimalusega varade näol ning selle uurimist,
kuidas tsiviilvarude puhul võiks võtta arvesse sõjalisi nõudeid ja vajadusi. Investeeringud
kriitilise tähtsusega transpordiinfrastruktuuri ja -vahenditesse peaksid suurendama nende
kahesuguse kasutusega potentsiaali.
Koostöö NATO suunal peab hõlmama materiaalset valmisolekut ja varude loomist, seetõttu
toetame praktilisi samme kaitsevalmiduse valdkonna võimearenduseks, sh piisavate varude
tagamiseks idapiiril. Rõhutame, et EL-i tegevus kaitsevalmiduse ja kriisikindluse valdkondades
peab selgelt arvestama NATO kollektiivkaitse võimevajadusi, tegevusi ja planeerimisprotsessi,
nendega konkureerimata.1 Sõjalise konflikti olukorras on varustuskindluse tagamiseks
1 Riigikantselei 06.02.2025 nr 2-5/25-00206-3 Eesti seisukohad Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku
tugevdamise kohta.
3 (4)
vältimatult vajalik koostöö NATO-ga nii planeerimise kui ka tegevuste läbiviimise faasis.
Näeme tsiviil-militaar koostööpunkti kindlasti ka humanitaarabi vastuvõtmisel ja ladustamisel.
Siseministeeriumi vaatest on oluline luua koordineeritud EL-i varude võrgustik, mis
võimaldab vajaduste hindamist, ühiseid hankeid ja varude paigutust ning tagab kriitiliste
ressursside olemasolu ja kättesaadavuse kõikjal Euroopas kriiside ajal – nt toit, vesi,
kütus, ravimid.
Toetame ühtse EL-i varude võrgustiku loomist. Selle eelduseks on liikmesriikide vaheline
koostöö ja sellekohase info jagamine EL-i üleselt. Varude võrgustiku rajamiseks on vaja
hinnata varude ja nende paigutamise vajadusi sõltuvalt liikmesriikide asukohast, mõjutavate
kriiside iseloomust ja tõenäosusest. Kriiside korral võimaldab varude võrgustik olemasolevaid
kaupu ja ressursse EL-i siseselt jagada ja vajadusel ümber paigutada optimaalsete kuludega.
Samuti võimaldaks see liikmesriikidel paremini kaupu roteerida ja täiendada ning ka annetada,
kui kaupade kehtivusaeg hakkab lõppema. Mõistliku varude rotatsiooni tagamiseks tuleb uute
varude loomisel arvestada, et need oleksid kasutatavad võimalikult erineva iseloomuga
kriisides. Ühtlasi aitab see vältida tarbetut raiskamist ja hoiab kokku kulusid.
Oluliste kaupade kättesaadavuse tagamine kriisiolukorras üle sektorite ja piiride sõltub tugevast
ja koostalitlusvõimelisest transpordi-, logistika- ja varude ladustamise infrastruktuurist. See
kehtib kogu varude säilitamise tsükli jooksul, alates tarneahelate haldamisest kuni
kasutuselevõtmiseni, ning hõlmab nii avalikku kui ka erasektorit. Hea näide on EL-i ühtne
kontaktpunktide mehhanism, mis säilitab EL-i tasandil strateegilisi varusid rescEU algatuse
raames kiireks hädaolukorra lahendamiseks. Toetame EL-i strateegiliste varude suurendamist,
tuginedes rescEU mudelile. Ka varude strateegia dokumendis on toodud, et praegune
riskimaastik ja operatiivkogemused on toonud esile vajaduse rescEU reservi edasi arendada ja
tugevdada kooskõlas liidu valmisolekustrateegias sätestatud põhimeetmetega.
Ühtlasi juhime tähelepanu, et EL ülese varude strateegia loomist on käsitletud ka Vabariigi
Valitsuse seisukohtades 06.02.2025 nr 2-5/25-00206-3 „Eesti seisukohad Euroopa tsiviil- ja
sõjalise valmisoleku tugevdamise kohta“ punktis 4, täpsemalt:
„1.4 Euroopa Liidu ülese varude strateegia loomine strateegilise varustuskindluse
parandamiseks:
1.4.1 Eesti peab oluliseks strateegilise varustuskindluse parandamist Euroopa Liidus.
Eesti toetab Euroopa Liidu ülese varude strateegia loomist fookusega Euroopa Liidu kesksetele
ja regionaalseid erisusi arvestavatele kriisivarudele. Meie regiooni varustuskindluse olukord
peab olema kooskõlas ohuhinnangute ja vajaduste strateegilise analüüsiga, mis võib tähendada
eelpaigutatud Euroopa Liidu kriisivarude (sealhulgas ravimid ja verekogumiseks vajalikud
vahendid) suuremat kontsentratsiooni piirkonnas.
1.4.2 Euroopa Liidus tuleb tagada parem valmisolek abistada liikmesriike elutähtsa
taristu varuosadega ja reservseadmetega varustamisel ning taristuobjektide kaitseks
kindlustusmaterjali varu moodustamisel.“
4 (4)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Räim
kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse
asekantsler
Katarina Budrik 6125144
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|