Rahvastikuregistri päringute kajastamine eesti.ee andmejälgijas

JÕHVI VALLAVALITSUS

Kooli 2 tel 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025

41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006

Registrikood 75033483 www.johvi.ee

Siseministeerium

Rahvastiku toimingute osakond

25.08.2025 nr 2-6.3/3281-1

Rahvastikuregistri päringute kajastamine eesti.ee andmejälgijas

Jõhvi Vallavalitsuse poole pöörduvad isikud nõudmaks selgitusi eesti.ee andmejälgijast saadud info

kohta – miks ja millisel õiguslikul alusel on Jõhvi Vallavalitsus nende isikuandmeid

rahvastikuregistris (RR) töödelnud.

Sisuliselt on tegemist päringutega, kus maakonnakeskuse kohaliku omavalitsuse üksuse

perekonnaseisuametnik menetleb uue eesnime, perekonnanime või isikunime andmise avaldust,

mille käigus konkreetse päringuga pöörduja isikuandmeid faktiliselt ei töödelda, ega tehta ka

päringuid konkreetse vastava perekonnanimega isiku kohta.

Nt on viis isikut perekonnanimega Liivamägi pöördunud Jõhvi Vallavalitsuse poole saamaks

selgitusi miks nende isikuandmeid on töödeldud.

Vastavalt nimeseaduse § 17 1 lg 1 punktile 2 ei või uueks perekonnanimeks olla nimi, mida RRi

andmetel kannab 1–20 elavat isikut. Seega tuli avaldust menetleval ametnikul kontrollida

rahvastikuregistrist kui mitu Eestis elavat isikut soovitavat perekonnanime kannab.

Kontrollimise ajal elas Eestis nt perekonnanimega Liivämägi 367 isikut. Tänaseks on viis neist

pärinud, miks nende isikuandmeid töödeldi, kuigi Jõhvi Vallavalitsuses nende isikuandmeid ei

töödelnud, vaid otsiti vastet selle perekonnanime kandjate arvu kohta.

Vastava teabe (et nende isikuandmeid on Jõhvi Vallavalitsuses töödeldud) said eeldatavasti eesti.ee

andmejälgijasse kõik 367 selle perekonnanime kandjat, st et oodata võib veel 362 päringut sama

perekonnanime kandvalt isikult, kellel kõigil on kahtlus, et nende isikuandmeid ei ole õiguslikult

töödeldud ja kellele on õigus pöörduda Jõhvi Vallavalitsuse poole selgituse saamiseks miks nende

isikuandmeid töödeldi.

Sarnaselt on selgitusnõudega (tänaseks) pöördunud perekonnanime Lumi, Konstantinova ja Berezin

kandvad isikud. Kui pöörduksid kõik sellenimelised isikud eesti.ee andmejälgijast, oleks oodata

veel vähemalt 928 pöördumist, mis ei ole otseselt seotud nende konkreetsete isikute isikuandmete

töötlemisega ega ka KOVi poolt täidetavate ülesannete täitmisega, sest omavalitsuslike ülesannete

täitmisel isikuandmete töötlemise kohta vastavaid päringuid tehtud ei ole.

Sarnane olukord on tekkinud ka 2025. aasta alguses isikute poolt välisriigi dokumentide esitamise

ja nüüd nende dokumentidel sisalduvate andmete kandmisega RRsse. Kui esitatakse sünnitunnistus,

siis tuleb rahvastikuregistris menetleda kõiki samanimelisi isikuid, kes esitatud välisriigi

dokumendile on kantud – samas tuleb konkreetset isikut otsida samanimeliste seast, mille juures ei

soovita tegelikult töödelda kõikide samanimeliste isikute isikuandmeid.

Jõhvi Vallavalitsuses töötavad perekonnaseisuametnikud peavad kandma rahvastikuregistrisse üle

4000 aasta alguses esitatud välisriigi dokumendi (osa neist on juba kantud) ning juba on ka

välisriigi dokumentidelt isikuandmete kandmise kohta RRi esitatud päring, kus pöördumise teinud

isiku isikandmeid tegelikult ei töödeldud.

Kui palju esitatud dokumentidel samanimeliste isikute pöördumisi esitatakse, ei ole võimalik

ennustada, kuid see hulk võib olla ebamõistlikult suur arvestades, et üldjuhul päringu teinud isiku

isikuandmeid ei otsitud ega ka sisuliselt ei töödeldud

Rahvastikuregistri vastutav töötleja on Siseministeerium.

Kui arvestada kuidas ajakirjandus ja meedia kajastab viimasel ajal ametiasutustes isikuandmete

töötlemist, siis ei ole mõistlik, ega ühegi Eesti ega Euroopa Liidu õigusaktiga kooskõlas tegevus,

kus RRi andmejälgija saadab andmesubjektidele teate nende isikuandmete töötlemise kohta, kuigi

vajadus oli teada saada ainult vastavat perekonnanime kandvate isikute arv Eestis, mida paraku ei

ole võimalik selgitada ilma rahvastikuregistrisse perekonnanime kandmata.

Täiesti põhjendamatult on RRi infosüsteemis loodud andmetöötluse loogika tekitanud ja

eeldatavasti tekitab ka edaspidi (kui midagi ette ei võeta) ressursi raiskamise päringutele

vastamisega, kui tegelikult päritakse perekonnaseisuametniku poolt RRist vaid statistikat

nimekandjate arvu kohta. Sellistele päringutele vastamise ajal jäävad meil täitmata KOVile

tegelikult pandud ülesanded.

Tegemist ei ole ka pelgalt inimesele vastamisega, vaid selleks, et saada teada milline ametnik

millise menetluse käigus „isikuandmeid töötles“ tuleb pöörduda vastava nõudega Siseministeeriumi

Rahvastikuregistri toe poole (vastab SMIT).

SMIT saadab krüpteeritult andmed ametniku kohta, kes menetlusega tegeles. Siinkohal jääb

arusaamatuks selliste andmete krüpteerimise otstarve – ametnike andmed on kodulehel avalikud, sh

saab selle ametniku isikukoodi tuvastada digiallkirjast (kui ta on allkirjastanud avalikult

kättesaadava dokumendi), mis tähendab, et krüpteerimisvajadus SMITi meelest on menetluse

numbril, millega tegelikult ei ole kellegi mitte midagi peale hakata. Samas on krüpteerimine taas

ajamahukam kui lihtsalt teabe lisamine dokumendihaldusregistrisse.

Kõik inimesed ei küsi lihtsalt, et millisel alusel ja milleks on nende isikuandmeid töödeldud, vaid

peame põhjendamata taluma ka päringu esitajate üleolevat suhtumist ja irooniat nagu tuhniksime

ilma õigusliku aluseta inimeste isikuandmetes või miks meil on huvi nende isikute vastu.

Selline sildistamine on tööalaselt väga demotiveeriv.

Leiame, et põhjendamatu on raisata ressurssi päringutele vastamisele isikuandmete töötlemise kohta

kui neid faktiliselt ei töödelda ning tegelikult saadakse RRst vaid statistikat nimekandjate arvu

kohta või seotud isikuid vaid nende sarnase nime järgi. Sellistele päringutele vastamine on piisavalt

ajamahukas, millise aja jooksul ei ole võimalik täita sisulisi KOVile pandud ülesandeid.

Sellistele päringutele vastamist peame seotuks perekonnaseisutoiminguga, mis PKTS § 3 lõikest 3 1

tulenevalt on riiklik ülesanne, mistõttu on õiglane suurendada riigieelarvest ette nähtavate vahendite

summat nende tegevuste, kui riikliku ülesande täitmisega seotud kulu hüvitamiseks.

Kulu konkreetse summa väljaselgitamiseks saame faktipõhiselt välja arvutada kogu menetlusega

seonduva aja, suhtes ametnikule määratud palgaga (registreerimine; andmesubjektile vastamine

puuduste kõrvaldamiseks (allkirjastatud avalduse esitamise nõue); RRi klienditoe poole pöördumine

tuvastamaks konkreetset ametnikku, kes päringu tegi; päringu tegijaga õigusliku aluse ja muu

menetluse selgitamine vastuse koostamiseks ning vastuse koostamine). Kogu tegevus on ajas

mõõdetav ja faktiliselt tõendatav.

Paraku selliste pöördumiste sagedus ajas kasvab ning koormuse suurenedes pole võimatu, et meil

tuleb kaaluda täiendava koha või koormuse tekitamiseks, et päringutele vastata. Ainuüksi loetletud

perenimedega ja veel päringut esitamata on 928 inimest, kellele võivad lisanduda aasta algusel

välisriigi dokumentide esitamisest tulenevad menetlused, mille arvu ei oska ette näha.

Ühe lahendusena näeme ka selliste pöördumiste otse edastamist Siseministeeriumile, kui

infosüsteemi vastutavale töötlejale vastamiseks, kuna RRi on infosüsteemina seadistatud selliselt, et

inimestele saadetakse vale info tema isikuandmete töötlemise kohta juhul, kui tegelikult soovitakse

saada samanimeliste isikute arvu Eestis või otsitakse isikut, kellega siduda välisriigi dokumendil

kajastatud isik – tegemist ei ole konkreetse isiku päringuga RRi ega sooviga töödelda tema

isikuandmeid.

Palume Teie nägemusest olukorra lahendamiseks.

Riikliku infosüsteemi vigane ülesehitus ei saa olla põhjenduseks sisutühja ülesande täitmisele ja

KOVile täiendavate riiklike ülesannete lisamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maris Toomel

vallavanem

Piia Lipp, [email protected]