Siseministeerium
Pikk tn 61, Kesklinna linnaosa 09.02.2024, nr 88
Tallinn, Harju maakond 15065
E-post: [email protected]

Koopia:
Sander Salmu, Kliimaministeerium, sander.salmu@kliimaministeerium
Ain Tatter, Kliimaministeerium, ain.tatter@kliimaministeerium
Eda Rembel, Kliimaministeerium, eda.rembel@kliimaministeerium

PÖÖRDUMINE
Seadusemuudatuse eelnõu algatamiseks

Lugupeetud härra Lauri Läänemets

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) on autovedusid teostavate ettevõtjate vabatahtlik ühendus. Assotsiatsiooni eesmärgiks on autoveonduse kui tegevusala arendamine ning liikmete huvide ja õiguste kaitsmine.
Autovedusid teostavate ettevõtete majandustegevus sõltub peamiselt sõidukijuhtidest. Teadaolevalt on autojuhtide puuduse probleem globaalne ja süvenev, nii ka Eestis, mistõttu mängivad sektoris olulist rolli kolmandatest riikidest pärit töötajad. Välismaalastest töötajate kaasamine rahvusvaheliste autovedude tegemiseks on hädavajalik, et veondusturul teiste riikide (Läti, Leedu, Poola jt) vedajatega konkureerida. Siinkohal tuleb märkida, et eelnimetatud riikides on välistööjõu kasutamise võimalused palju lihtsamad ning vähempiiravamad, mistõttu Eesti ettevõtted on sunnitud konkurentsis alla vanduma. Näiteks Leedus on kolmandatest riikidest pärit autojuhtide arv üle 80000 kui Eestis on see arv ainult 2000, vahe on neljakümnekordne. Eesti autoveoettevõtted konkureerivad eelkõige just nimetatud riikide ettevõtjatega, mistõttu on oluline, et ühisel turul konkureerimisel oleksid võimalikult sarnased lähtealused. Muul juhul tekivad paratamatult turueelised ettevõtjatele, kelle päritoluriigis on kehtestatud leebemad nõuded tegutsemisele.
Välismaalaste töötamist Eesti Vabariigis reguleerib eelkõige välismaalaste seadus (VMS).1 VMS § 179 lg-s 3 on sätestatud, et välismaalane, kes taotleb tähtajalist elamisluba töötamiseks ja kes on enne Eestis elanud töötamiseks antud tähtajalise elamisloa alusel vähemalt viis aastat, peab oskama eesti keelt vähemalt A2-tasemel. Seadusandja on nimetatud nõuet põhjendanud sellega, et välismaalasel on peale töötamiseks antud tähtajalise elamisloa saamist 5 aastat aega õppida eesti keel nõutud tasemel selgeks.2 Mõistame seadusandja3 ja ühiskonna soovi, et eesti keele oskus on üks olulisemaid eeldusi, et ühiskonda sulanduda ja selles toimuvat mõista. Välismaalasele on riigi keele oskus vahend, et saavutada näiteks parem haridus ja töökoht, ent keeleoskus on tähtis ka ühiskonnale, kui pidada silmas lõimumist ja eesti keele säilimist. Toetame täielikult Siseministeeriumi hinnangut,4 mille kohaselt on otstarbekas rakendada keele oskuse nõuet just uutele riiki saabujatele, kuna need välismaalased on elamisloa taotlemisel teadlikud eesti keele nõude olemasolust ning saavad 5 aasta jooksul astuda samme eesti keele omandamiseks vajalikul tasemel juhul kui nad soovivad ennast Eestiga pikemaajaliselt siduda. Toetame ka kõiki teisi kaalutluspunkte regulatsiooni vastuvõtmisel.
Vaatamata eeltoodule leiame, et keeleoskuse nõuet tuleks rakendada nende isikute puhul, kelle osas on põhjendatud eeldus, et nende töökoht asub Eestis ja nad jäävad ka Eesti Vabariiki pikemaajaliselt elama, samuti nende, kelle töö ja elustiil võimaldavad nn. esmase viieaastase perioodi jooksul eesti keelt piisavalt õppida. VÕS § 179 lg 3 selgitustes toodu kohaselt on A2-tasemel keeleoskuse omandamise eelduseks 5-aastane riigis elamine. Enamike kutsealade puhul on selline nõue mõistlik ja võimalik, kuna töö tegemine toimub Eesti Vabariigis. Siiski on ameteid, mis eeldavad enamiku ajast välisriikides viibimist, näiteks rahvusvaheliste vedude autojuhi amet. Selgitame, et autojuhtide puudus on eriti terav just rahvusvahelistel vedudel ning valdavalt tullakse välisriikidest autojuhina tööle just seetõttu, et töö ei ole lokaalne ega toimu ühes riigis. Eestis käiakse lühiajaliselt, keskmiselt võib-olla mõned päevad kuus ning ka tööväliseid perioode (puhkepäevad, puhkus) ei veedeta reeglina Eestis, vaid oma koduriigis.

Eeltoodust johtuvalt teeme ettepaneku muuta välismaalaste seadust ja võimalikke sellega seonduvaid seadusi selliselt, et kehtestada erisus VMS § 179 lg-s 3 nimetatud isikute puhul rahvusvaheliste vedude autojuhtidele. Teisisõnu, palume lisada VMS § 179 lg 4 eesti keele oskuse nõudest vabastatud välismaalaste hulka rahvusvaheliste vedude autojuhid.

Heale koostööle lootma jäädes

Lugupidamisega

Ermo Perolainen /digiallkiri/
ERAA tegevjuht






Jüri Sulin, [email protected], tel. 5749 5338

Siseministeerium
Pikk tn 61, Kesklinna linnaosa 22.08.2025, nr 600
Tallinn, Harju maakond 15065
E-post: [email protected]

Koopia:
Sander Salmu, Kliimaministeerium, sander.salmu@kliimaministeerium
Ain Tatter, Kliimaministeerium, ain.tatter@kliimaministeerium
Eda Rembel, Kliimaministeerium, eda.rembel@kliimaministeerium


Ettepanekud välismaalaste seaduse muutmiseks


Lugupeetud härra Igor Taro

Suur tänu kaasamise ning arvamuse avaldamise võimaluse eest. Alljärgnevalt esitame autovedusid teostavate ettevõtjate erialaliidu Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon (ERAA) ettepanekud välismaalaste seaduse muutmise seaduse eelnõule.
Autojuhtide puudus on täna sektori kõige suurem probleem ja väljakutse. Konkurents tööjõuturul on globaalne ja võidavad need riigid, kus on vähem piiranguid, kiirem ja paindlikum lubade taotluste menetlemine ning soodsam maksukeskkond. Kolmandatest riikidest pärit autojuhtide kaasamine rahvusvaheliste autovedude tegemiseks on hädavajalik, et veondusturul teiste riikide (Läti, Leedu, Poola jt) vedajatega konkureerida.
Toetame ja tervitame kõiki ettepanekuid, mis muudavad kolmandate riikide päritolu tööjõu värbamise tingimusi Eestis lihtsamaks, kiiremaks ja paindlikumaks. Dokumentide taotluste menetlemise kiirus ehk aeg on probleem, mis täna võõrtööjõu kasutamist märkimisväärselt pidurdab. See puudutab nii elamislubasid, viisasid kui lühiajalise töötamise registreeringuid (LTR). Mitu kuud töötamiseks vajalikke dokumente oodata tähendab, et Eesti ettevõtted jäävad võõrtööjõu turul konkurentsist sisuliselt kõrvale. Naaberriikides toimub dokumentide vormistamine oluliselt kiiremini ning Eestit valitakse viimasena kui teistes riikides mingil põhjusel töötamiseks vajalikke lubasid ei anta. Arusaamatuks jäävad mitmed negatiivse otsusega lõppenud menetlused, kus kogenud, staažikaid, seaduskuulekaid Eesti ettevõtteid nimetatakse ebausaldusväärseteks. Sektori spetsiifikat mittetundvad ametnikud süüdistavad aastakümneid tegutsenud ettevõtjaid „oskamatuses oma tööd korraldada“. Me ei saa selliste hinnangutega nõustuda, keelamise ja piiramise asemel peaks riigi ning ametnike eesmärgiks olema ettevõtjate aitamine ja toetamine. Kehtivad seadused peaksid olema paindlikud ning võimaldama arvesse võtta muuhulgas erinevate valdkondade spetsiifikat.




Käesolevaga soovime korrata 2024.a. veebruaris tehtud ettepanekut VMS muutmiseks kaotada kolmandatest riikidest pärit rahvusvaheliste autovedude autojuhtidele keelenõue. Kui autojuht omab elamisluba ja soovib seda pikendada/uuesti taotleda, siis ei peaks temale rakendama keelenõuet, sest arvestades rahvusvahelise autojuhi töö iseloomu, kus suurem osa ajast viibitakse väljaspool Eestit ning Eestis kohapeal vaid mõned päevad kuus, siis puudub reaalselt vajadus keeleoskuse järele. Pikema 2024.a. veebruaris tehtud pöördumise antud teemal leiate lisatuna. Palume lisada VMS § 179 lg 4 eesti keele oskuse nõudest vabastatud välismaalaste hulka rahvusvaheliste vedude autojuhid.

Rahvusvaheliste vedude autojuhtidele seadustes erisuste loomine peaks olema nende töö iseloomu arvestades igati põhjendatud. Nad ei viibi püsivalt Eestis, nende töö on liikuva iseloomuga ja peamiselt väljaspool Eestit, nad veedavad puhkust oma koduriigis, nad ei koorma Eesti sotsiaal- ja tervishoiusüsteemi. Ja arvestades kriitilist olukorda tööjõuturul, kus Eestis ei ole piisavalt rahvusvahelisi vedusid teostavaid autojuhte, siis Eesti ettevõtjate toimetuleku ja jätkusuutlikkuse tagamiseks on oluline, et võõrtööjõu kaasamine ei oleks takistatud.
Maanteekaubaveo näol on tegemist elutähtsa teenusega, millest sõltub kõigi kaupade ja teenuste kättesaadavus, mistõttu on Eesti enda veovõimekus hädavajalik, et tagada elanikkonna varustamise jätkusuutlikkus. Lisaks annaks sektori konkurentsivõime tõstmine võimaluse kasvatada teenuste ekspordi panust Eesti majandusse.

Heale koostööle lootma jäädes
Lugupidamisega

Ermo Perolainen /digiallkiri/
ERAA juhatuse liige



Lisatud 2024.a. pöördumine