Siseministeeriumi arvamus Euroopa Liidu varude strateegia teatise kohta, COM(2025) 528

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Teie: 31.07.2025 nr 9.9/25-0426/-2T

Meie: 25.08.2025 nr 5-1/44-2

Siseministeeriumi arvamus Euroopa Liidu

varude strateegia teatise kohta, COM(2025)

528

Tulenevalt Riigikantselei resolutsioonist 4-2/25-01450 edastab Siseministeerium arvamuse

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile Euroopa Liidu (edaspidi EL) varude strateegia

teatise kohta, COM(2025) 528. Ülevaate koostasid Siseministeeriumi EL ja välissuhete

osakond, elanikkonnakaitse osakond ning kriisivalmiduse osakond

([email protected]). Seisukoha kujundamisel on arvestatud Päästeameti edastatud

arvamusega. Valdkonna eest vastutab kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse asekantsler Tuuli

Räim ([email protected]).

Siseministeerium toetab EL strateegiliste varude planeerimise ja varajase reageerimise

võimekuse tugevdamist, mis tagab EL-i parema valmisoleku erinevateks kriisideks.

Selleks on vaja parendada koostööd liikmesriikide vahel, EL-i siseselt ja rahvusvaheliste

partneritega, et vältida dubleerimist ja tagada ühtne reageerimine.

Siseministeerium on seisukohal, et varude tõhusaks planeerimiseks on oluline õigeaegne ohtude

ja varude vajaduste tuvastamine ja hindamine. Paralleelselt on vajalik kindlaks määrata ajaliselt

sobivamad ja kulutasuvamad meetodid, tagades seeläbi toodete olemasolu ja teenuste

kättesaadavuse kriisiks valmistumisel ja kriisi korral.

Varude dubleerimise vältimiseks peab toimuma tihe koostöö nii EL-i liikmesriikide vahel kui

ka rahvusvahelisel tasandil. Varude planeerimine ja koostöö liikmesriikide vahel aitab vältida

tarnepuudujääkide ja tarneahela häirete tekkimist ning soodustab EL-i riikide vahel varude

liikumist. Kõik liikmesriigid peaksid kaardistama varude valdkonnad, sh juba olemasolevad

varud ja tulevikku vaatavalt ka võimalikud vajadused. Selline planeerimisprotsess peaks

lähtuma optimaalsusest, et vältida varude raiskamist, kuid samal ajal tuleks tagada piisavate

varude olemasolu. Lisaks varude tagamisele tuleks jälgida, et siseturul ei tekiks tõrkeid ning

olemasolevaid tootmisvõimsusi kasutatakse eesmärgipäraselt.

EL-i liikmesriikide sujuvaks koostööks tuleks see õiguslikul tasandil reguleerida. Näeme selget

vajadust varude tagamise õigusliku regulatsiooni järele. Regulatsiooni luues tuleb jälgida, et

juurde ei tekiks ühtse turu tõrkeid ja liikmesriigid ei hakkaks omavahel konkureerima samadele

2 (4)

kaupadele ning tagatakse kriisiks vajalike kaupade olemasolu ja elutähtsate ühiskondlike

funktsioonide toimimine. Lisaks peab olema tagatud kogutud ja vahetatavate andmete

turvalisus, see tähendab, et andmed peavad olema kaitstud erinevate küberrünnakute eest.

Määrus peaks hõlmama ressursside piiriülese liikumise ja jaotamise menetluste lihtsustamist,

transpordieeskirjade paindlikkuse tagamist ning vältima tootjate ja turgude kokkuvarisemist.

Siseministeerium toetab erasektori kaasamist, et suurendada kriisidele reageerimise

paindlikkust ja ulatust, mis omakorda aitab tugevdada tarneahelate töökindlust ja

ennetada katkestusi, sh küber- ja hübriidohtude korral.

Siseministeeriumi vaatest on oluline suurendada koostööd erasektoriga kõigis etappides –

prognoosimine, tootmisvõimsused, ostmine, tarneahelate ja varude haldamine ning kasutamine

–, kuna see on tõhususe suurendamiseks võtmetähtsusega. Erasektoriga koostöös tuleks seada

kriteeriumid, mille alusel kaardistatakse oluliste kaupade tootmisvõimsused ja varud, mis

tagaksid kaupade olemasolu erinevateks kriisiolukordadeks, hõlmates tarneahelate turvalisust,

ressursitõhusust, varude haldamist, varude rotatsiooni tagamist ja varude kasutamist. Samuti

võiks uurida virtuaalsete varude loomise võimalust, et vähendada ladustamiskulusid ning

suurendada paindlikkust ja jätkusuutlikkust.

Koostöö peaks sisaldama ka parimate tavade vahetamist, et toetada liikmesriikide ja ettevõtete

jõupingutusi muutmaks varude korraldus vastupidavamaks erinevatele teguritele (nt pandeemia,

sabotaaž jne) kooskõlas konkurentsi- ja ühtse turu reeglite ja põhimõtetega ning liidu

valmisolekustrateegias kavandatud võimalike tulevaste minimaalsete valmisolekunõuetega.

Siseministeerium toetab tsiviil-sõjalise koostöö suurendamist, sh transpordi, logistika ja

varustuse osas, ning koostöö parandamist NATO-ga.

Tsiviil-sõjaline koostöö ja abi andmine peaks toimuma mõlemas suunas. Laiemalt peaksid

ühiskondlikud süsteemid toimima eesmärgiga toetada sõjaväge materiaalse valmisoleku,

logistilise võimekuse ning vastupidavuse arendamise ja säilitamisega. Samas teatud

tsiviilkriiside korral võib olla vajadus kaasata militaarüksusi ning sõjavägi peaks olema

sellisteks olukordadeks samuti valmis. Tuleks analüüsida tsiviil-sõjalisi meetmeid, sh varude

ladustamiskohtade vastavusse viimist EL-i sõjalise liikuvuse, investeeringute edendamise,

transpordi infrastruktuuri ja kahesuguse kasutusvõimalusega varade näol ning selle uurimist,

kuidas tsiviilvarude puhul võiks võtta arvesse sõjalisi nõudeid ja vajadusi. Investeeringud

kriitilise tähtsusega transpordiinfrastruktuuri ja -vahenditesse peaksid suurendama nende

kahesuguse kasutusega potentsiaali.

Koostöö NATO suunal peab hõlmama materiaalset valmisolekut ja varude loomist, seetõttu

toetame praktilisi samme kaitsevalmiduse valdkonna võimearenduseks, sh piisavate varude

tagamiseks idapiiril. Rõhutame, et EL-i tegevus kaitsevalmiduse ja kriisikindluse valdkondades

peab selgelt arvestama NATO kollektiivkaitse võimevajadusi, tegevusi ja planeerimisprotsessi,

nendega konkureerimata.1 Sõjalise konflikti olukorras on varustuskindluse tagamiseks

1 Riigikantselei 06.02.2025 nr 2-5/25-00206-3 Eesti seisukohad Euroopa tsiviil- ja sõjalise valmisoleku

tugevdamise kohta.

3 (4)

vältimatult vajalik koostöö NATO-ga nii planeerimise kui ka tegevuste läbiviimise faasis.

Näeme tsiviil-militaar koostööpunkti kindlasti ka humanitaarabi vastuvõtmisel ja ladustamisel.

Siseministeeriumi vaatest on oluline luua koordineeritud EL-i varude võrgustik, mis

võimaldab vajaduste hindamist, ühiseid hankeid ja varude paigutust ning tagab kriitiliste

ressursside olemasolu ja kättesaadavuse kõikjal Euroopas kriiside ajal – nt toit, vesi,

kütus, ravimid.

Toetame ühtse EL-i varude võrgustiku loomist. Selle eelduseks on liikmesriikide vaheline

koostöö ja sellekohase info jagamine EL-i üleselt. Varude võrgustiku rajamiseks on vaja

hinnata varude ja nende paigutamise vajadusi sõltuvalt liikmesriikide asukohast, mõjutavate

kriiside iseloomust ja tõenäosusest. Kriiside korral võimaldab varude võrgustik olemasolevaid

kaupu ja ressursse EL-i siseselt jagada ja vajadusel ümber paigutada optimaalsete kuludega.

Samuti võimaldaks see liikmesriikidel paremini kaupu roteerida ja täiendada ning ka annetada,

kui kaupade kehtivusaeg hakkab lõppema. Mõistliku varude rotatsiooni tagamiseks tuleb uute

varude loomisel arvestada, et need oleksid kasutatavad võimalikult erineva iseloomuga

kriisides. Ühtlasi aitab see vältida tarbetut raiskamist ja hoiab kokku kulusid.

Oluliste kaupade kättesaadavuse tagamine kriisiolukorras üle sektorite ja piiride sõltub tugevast

ja koostalitlusvõimelisest transpordi-, logistika- ja varude ladustamise infrastruktuurist. See

kehtib kogu varude säilitamise tsükli jooksul, alates tarneahelate haldamisest kuni

kasutuselevõtmiseni, ning hõlmab nii avalikku kui ka erasektorit. Hea näide on EL-i ühtne

kontaktpunktide mehhanism, mis säilitab EL-i tasandil strateegilisi varusid rescEU algatuse

raames kiireks hädaolukorra lahendamiseks. Toetame EL-i strateegiliste varude suurendamist,

tuginedes rescEU mudelile. Ka varude strateegia dokumendis on toodud, et praegune

riskimaastik ja operatiivkogemused on toonud esile vajaduse rescEU reservi edasi arendada ja

tugevdada kooskõlas liidu valmisolekustrateegias sätestatud põhimeetmetega.

Ühtlasi juhime tähelepanu, et EL ülese varude strateegia loomist on käsitletud ka Vabariigi

Valitsuse seisukohtades 06.02.2025 nr 2-5/25-00206-3 „Eesti seisukohad Euroopa tsiviil- ja

sõjalise valmisoleku tugevdamise kohta“ punktis 4, täpsemalt:

„1.4 Euroopa Liidu ülese varude strateegia loomine strateegilise varustuskindluse

parandamiseks:

1.4.1 Eesti peab oluliseks strateegilise varustuskindluse parandamist Euroopa Liidus.

Eesti toetab Euroopa Liidu ülese varude strateegia loomist fookusega Euroopa Liidu kesksetele

ja regionaalseid erisusi arvestavatele kriisivarudele. Meie regiooni varustuskindluse olukord

peab olema kooskõlas ohuhinnangute ja vajaduste strateegilise analüüsiga, mis võib tähendada

eelpaigutatud Euroopa Liidu kriisivarude (sealhulgas ravimid ja verekogumiseks vajalikud

vahendid) suuremat kontsentratsiooni piirkonnas.

1.4.2 Euroopa Liidus tuleb tagada parem valmisolek abistada liikmesriike elutähtsa

taristu varuosadega ja reservseadmetega varustamisel ning taristuobjektide kaitseks

kindlustusmaterjali varu moodustamisel.“

4 (4)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Räim

kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse

asekantsler

Katarina Budrik 6125144

[email protected]