Lp Kultuuriminister Heidi Purga 10.08.2025
Lp Haljala Vallavanem Anti Puusepp
Lp Haljala Valla Ehitus- ja Keskonnateenistuse juht Janika Merisalu
TEEMA:
Käsmu sadama DP menetluse arutelud Käsmu Meremeeste Seltsimajas:
Käsmu Külaseltsi üldkoosolekul 17.07.2025
Käsmu küla ja Käsmu Külaseltsi üldkoosolekul 14.09.2024
Käsmu Külaseltsi üldkoosolek 16.07.2023
Käsmu sadama DP planeeringu arutelul 22.10.2022
Juba 12 aastat kestnud Käsmu sadama detailplaneeringu menetlus. Arutelu, mida venitatakse nii Haljala valla, Kultuuriministeeriumi ja SA Käsmu Meremuuseum ehk riigivara rentniku poolt. Arutelu, mis on kujunenud Käsmu külarahva ühepoolseks monoloogiks oma huvide kaitsel.
Ootame kohest DP avalikku arutelu, ootame valla otsust Käsmu sadama DP osas ning Kultuuriministeeriumi otsust Merekooli 5 kinnistu tuleviku osas. Me ei saa nõustuda sellega, et ajutine, kaheldava väärtusega rendilepingu alusel end riiklikusse hoonesse sissekirjutanud ühing torpedeerib küla ühist huvi minna edasi sadama detailplaneeringuga ja ehitusega.
Me ei saa aktsepteerida seda, et Haljala Vallavalitsus annab korduvalt lubadusi ….järgmisel nädalal avame kausta, …järgmisel nädalal avalikustame. DP materjalide värske kaust ja KSH eelnõu esitati Haljala vallale 29.10.2024 ehk üle 9 kuu tagasi ning tänaseni pole vald oma seisukohta kujundanud-taoline haldussuutmatus on vastuvõetamatu.
Palume anda meile kirjalikud vastused konkreetsete kuupäevade osas seaduses ettenähtud vastamistähtaja jooksul. Vastasel korral oleme sunnitud oma õiguste kaitsel pöörduma Õiguskantsleri poole.
Täna on Käsmu sadam riigi väikesadamate registris olev sadam. Esmakordselt Käsmu ajaloos on meil oma sadam, tõsi see ei vasta ettekujutusele modernsest 21 sajandi sadamast, mida oleme viimasel kümnendil harjunud Eestis nägema tänu EL toetatavatele väikesadamate arendamise programmile. Põhjuseks nii Haljala Vallavalitsuse venitamine kui Kultuuriministeeriumi rentniku SA Käsmu Meremuuseum ennastunustav panus sadama arengu pidurdamiseks.
Tänane sadamakoht taastati randumiskohana juba 2009.aastal külaelanike ja Käsmu Meremuuseumi initsiatiivil. Õige pea selgus, et see ei mahutanud kõikide külaelanike aluseid, rääkimata külalisalustest. Küla üldkoosoleku ja MTÜ Käsmu Külaseltsi koosoleku arvamustest lähtuvalt pöörduti 28.07.2010 Vihula Vallavalitsuse poole ettepanekuga muuta Valla detailplaneeringut, eesmärgiga jätta 1972 aastal ehitatud muul supluskohaks ning planeerida väikesadam Käsmu Meremuuseumi juurde või mõnda teise sobivasse kohta. Tänaseks läbiviidud uuringute põhjal on sobiv koht praeguses sadama asukohas, sest merepõhja uuringud on tõestanud, et selles asukohas pole vaja teostada süvendustöid. Arvestades, et Käsmu on Lahemaa kaitsealal, on spetsialistid kinnitanud, et asukoht on rannikuala parim. Esialgselt rajatud randumiskohas kujunes tõsiseks murekohaks väikerajatise vähene merekindlus ning veenduti vajaduses rajada turvaline väikesadam. Selle eesmärgi täitmiseks asutati 2013 MTÜ Käsmu Majaka Sadam (praeguse nimega Käsmu Sadam), mis on ka hetkel sadamaala hoonestusõiguse teostaja.
Käsmu Külaseltsil ei ole lisada muud, kui enam mitte palve vaid nõue Vallavalitsusele – minna edasi DP menetlusega võimalikult kiiresti, kuid seaduskorrektselt, sest alates 2010 aastast on selge: käsmukas soovib sadamat. Sadama kava on aja jooksul palju arutatud nii erinevates ametkondades kui erinevate ekspertidega, aga eelkõige külarahvaga, kohalike kalurite ning Meremuuseumiga. Diskusioonide tulemusena on valminud kaunis ja ümbritseva keskkonnaga igati arvestav lahendus, mille on teiste hulgas kooskõlastanud ka Lahemaa arhitektuurinõukogu, keskkonna- ja muinsuskaitseamet. Esialgne kohatine umbusk sadamaala laiendamiseplaanidele on asendunud suure toetusega kohalike elanike poolt, mida kinnitas ka valla poolt veebruaris 2018 läbi viidud külaelanike küsitlus, kus ligi 70% külaelanikest hääletas sadama rajamise poolt.
Käsmukas soovib, et Käsmu tekiks küla keskus, mis on avatud merele. Hoonestusõiguse teostaja MTÜ Käsmu Sadam on lubanud nii külaseltsi, kui kandikogu koosolekul, et ala hoitakse avalikus kasutuses ja toetatakse küla keskuse väljaarendamist, mis seob ühtseks tervikuks Käsmu sadama, Meremuuseumi, Käsmu Poe ning võimalusel ka TÜ Mereinstituudi kinnistu ilma tervikpilti lõhkuva aiata.
Paraku on alles jäänud Kultuuriministeeriumi rentniku SA Käsmu Meremuuseum jäik vastuseis sadamale ning kohaliku kogukonna huvidele, millest on initsieeritud pikad juriidilised vaidlused ning aastate pikkune kohtujada. Rendilepingu alusel 9515 ruutmeetrist kinnistut ning 566 ruutmeetrit hooneid 125(sh KM) euro eest rentiv SA seab enda ärihuvid (46 500 turisti külastust aastas, suuremahulised kontserdid, nädalaid kestvad vabaõhuetendused) esiplaanile küla kogukonna huvidest. Selle asemel, et näha Merekooli tänavat ümbritsevaid hooneid ja kinnistuid ühtse avatud külakeskuse tervikuna üritatakse piirkonnast maalida pilti, kus peaks justkui küla valima, kas soovime Muuseumi või küla poodi, kas Muuseumi või sadamat. Üle kümne aasta toimunud vaidlused pole valdavat enamikku küla kinnistuomanikest ja elanikest heidutanud ning jätkuvalt oodatakse Käsmu avamist merele. Käsmukad näevad Kultuuriministeeriumi haldusalas olevat Käsmu Meremuuseumi hoonet ja seda ümbritsevat kinnistut, külapoodi ja sadamat ühtse, teineteist täiendava tervikuna, mitte teineteist välistavate objektidena.
Nii Külaselts kui ka sadama hoonestusõiguse omaja Käsmu Sadama MTÜ, on veendunud, et Käsmu väikesadam on küla huvides ja tooks meile kümnete tuhandete bussituristide kõrval ka mõned sajad teistsugust külalist. Sellist, kellele meri, merekultuur ja Käsmu mereline ajalugu on eriti südamelähedased.
Käsmu Külaseltsil ja küla kogukonnal ei ole selliseid rahalisi võimalusi, aega ega tahtmist, et Haljala Valla või Kultuuriministeeriumi rentnikuga juriidiliselt samal tasandil vaidlusi juristide vahendusel läbi viia või Eesti kohtusüsteemi koormata. Meil on pikk perspektiiv ja sajanditevanused traditsioonid Käsmu külaelanike nimel ajada. Prioriteetidest olulisim: Käsmu peab olema hea koht elamiseks käsmukatele, põnev koht siin toimetavatele lastele, mõnus koht puhkamiseks siinsetele kinnistuomanikele, huvitav koht turistidele, turvaline koht merelt saabujatele.
Käsmu sadam sobitub hästi ümbritsevate teiste sadamatega just eelkõige suure sügavuse tõttu ja siia saaks turvaliselt siseneda ka purjejahid, nii täiendaksime madala süvisega Võsu sadama võimalusi. Samuti ei saa unustada ajaloolist fakti, et just Käsmu regatt oli aastal 1896 üks Eesti esimesi purjetamisvõistlusi.
Valla volikogu poolt 29.06.2021 aastal lootusrikkalt taas alustaud sadamaala detailplaneeringu menetlus andis alguses lootust, et Haljala vald mõistab kogukonna valdava enamuse soovi, et Käsmu rajatakse sadam. Täna me selles nii kindlad enam ei ole.
Ühtlasi pöördume Kultuuriministeeriumi poole küsimusega: millisena näeb ministeerium kui küla suurim kinnistuomanik selle ala tulevikku.
Palume ministeeriumil oma kinnistu perspektiivi osas seisukoht võtta:
Kas sadam ja teie kinnistul paiknev Käsmu Meremuuseumi poolt renditav hoone täiendavad teineteist või vähendab sadama rajamine teie kinnistu väärtust?
Väike kinnistu ministeeriumile, olulise-elulise suurusega kinnistu meile, käsmukatele – oleksime tänulikud, kui teaksime millised on meie külale olulise kinnistu lähiaja arenguperspektiivid.
Käsmu Küla, Käsmu Külaslelt MTÜ ja Käsmu Kandi nimel
Eduard Vainu
Käsmu külavanem
Käsmu 10.08.2025