MINISTRI MÄÄRUS

21.08.2025 nr 38

Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele

Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 20 lõike 2 alusel. § 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala (1) Määrusega kehtestatakse nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele ning nende ruumidele, ohutusele, basseiniveele ja teenuse osutamisele. (2) Nõuded on täitmiseks rahvatervishoiu seaduse § 20 lõikes 1 nimetatud isikule ja asutusele (edaspidi teenuseosutaja), kes osutab ujumis- ja suplemisteenuseid tasu eest või tasuta. (3) Nõudeid ei kohaldata selliste külmaveebasseinide looduslikule veele, kus veevahetus toimub läbivooluna, ega supelrandade rajatistele ja atraktsioonidele, kus kasutatakse pinnavett ning veevahetus toimub läbivooluna. § 2. Nõuded teenusele, ruumidele ja ohutusele (1) Tagatud peab olema teenuste ja ruumide ohutus uppumiste, vigastuste ja sisekliimast põhjustatud tervisehäirete ennetamiseks, vee mikrobioloogilise saastumise vähendamiseks ja päästetööde tegemiseks ning see peab hõlmama: 1) nõuetekohast sisekliimat, sealhulgas ventilatsiooni ja valgustust; 2) libisemis- ja vigastusohu vähendamist; 3) teenusekasutajatele basseinivee ja ruumide, sealhulgas saunad, temperatuuride ning basseini sügavuse kohta teabe andmist; 4) basseinis puhkamise võimalust basseinist väljumata; 5) atraktsioonide ja nende kasutamise ohutust, vettehüpete lubamise korral piisavat basseini sügavust; 6) teenusekasutajate arvu piiramist; 7) pesemis-, riietus- ja tualettruumi kasutamise võimalust; 8) basseini sissevoolu ja väljavoolu süsteemide ohutust. (2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab uppumiste ja vigastuste ennetamiseks ning toimunud sündmustele reageerimiseks olema tagatud: 1) teenusekasutajale abi osutamine; 2) vetelpääste võimekus vastavalt basseini eripärale; 3) esmaabi kättesaadavus. § 3. Nõuded basseiniveele

2

(1) Teenuseosutaja tagab nõuetele vastava veekvaliteedi ja teenusekasutajatele sellekohase teabe. (2) Basseiniveeks võetav vesi peab vastama veeseaduses joogiveele kehtestatud nõuetele. (3) Basseinivesi peab vastama järgmistele mikrobioloogilistele näitajatele: 1) coli-laadsed bakterid kuni 20 PMÜ / 100 ml; 2) enterokokid kuni 10 PMÜ / 100 ml; 3) pseudomonas aeruginosa ei ole lubatud üheski 100-milliliitrises uuritud proovis; 4) stafülokokid kuni 10 PMÜ / 100 ml; 5) kolooniate arv 37 °C juures kuni 100 PMÜ/ml. (4) Basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite, patogeenseid mikroorganisme ega mis tahes aineid sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimese tervisele. (5) Basseinivesi peab vastama järgmistele füüsikalis-keemilistele näitajatele: 1) värvus mitte üle 15 mg/l Pt; 2) hägusus mitte üle 2 NHÜ. 1 NHÜ vastab 0,58 mg kaoliini (SiO2) tekitatud hägususele ühes kuupdetsimeetris vees; 3) pH-arv 6,7–8,0; 4) ammooniumiooni (NH4

+) sisaldus kuni 0,5 mg/l; 5) nitraatiooni (NO3

–) sisaldus võib olla 20 mg/l võrra suurem kui veevõrgust võetaval veel; 6) oksüdeeritavus võib olla 3 mg/lO2 võrra suurem kui veevõrgust võetaval veel; 7) vees lahustunud klooriühendeid (ümberarvestatuna kloorile), mis on võimelised oksüdeerima lämmastikuühendeid (edaspidi vaba kloor), võib olla 0,5–1,5 mg/l; 8) vees lahustunud klooriühendeid (ümberarvestatuna kloorile), mis on reageerinud lämmastiku või orgaaniliste ühenditega (edaspidi seotud kloor), võib olla veetemperatuuril kuni +31 °C kuni 0,4 mg/l ja veetemperatuuril üle +31 °C kuni 0,5 mg/l; 9) klooriühendeid stabiliseeriva aine isotsüanuurhappe kasutamise korral on selle sisaldus kuni 50 mg/l. (6) Veetemperatuur peab olema koolibasseinis +28 °C kuni +32 °C ja väikelaste basseinis +32 °C kuni +36 °C. (7) Basseinivee desinfitseerimiseks muude meetodite kui kloreerimine kasutamise korral lõike 5 punktides 7–9 sätestatud näitajaid ei määrata, kui muud meetodid tagavad vee desinfitseerimise ja ei teki inimese tervisele ohtu põhjustada võivaid jääkprodukte. § 4. Nõuded basseinivee kontrollimisele (1) Basseinivee kvaliteedi nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks tuleb § 3 lõigetes 3 ja 5 nimetatud näitajaid laboratoorselt kontrollida vähemalt üks kord kuus. Analüüsitulemused esitatakse Terviseametile esimesel võimalusel. (2) Vee saastatuse või saastatuse kahtluse korral ja pärast saaste likvideerimist tuleb teha kordusproov rakendatud meetmete tõhususe ja veekvaliteedi nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Paragrahvi 3 lõikes 3 nimetatud näitajate piirsisalduse ületamise kahtluse korral tehakse basseinivee kvaliteedi kontroll esimesel võimalusel. (3) Basseinivee temperatuuri, pH-taset ning vaba ja seotud kloori näitajaid määratakse iga päev vähemalt üks kord enne basseini avamist, tööpäeva keskel ja tööpäeva lõpus. (4) Lõikes 3 nimetatud näitajate kontrollimise tulemused dokumenteerib teenuseosutaja taasesitamist võimaldaval viisil.

3

(5) Kui basseinivesi ei vasta nõuetele, selgitab teenuseosutaja kohe välja veekvaliteedi nõuetele mittevastavuse põhjused ja rakendab vajalikke meetmeid. Teenuseosutaja teavitab nõuetele mittevastavusest Terviseametit ja vajaduse korral suleb basseini. § 5. Rakendussätted (1) Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. (2) Määruse § 2 lõike 2 punkt 2 jõustub 1. jaanuaril 2026. a. (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister (allkirjastatud digitaalselt) Maarjo Mändmaa kantsler

Sotsiaalministri määruse „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ seletuskiri

1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte Määrusega kaasajastatakse ujulate, basseinide ja veekeskuste tervisekaitsenõuded eesmärgiga ennetada terviseohte, parandada teenuste kvaliteeti, suurendada kasutajate ohutust ja vähendada terviseriske. Võrreldes kehtiva korraga ei kehtestata enam üksikasjalikke nõudeid vee ja basseinide puhastamise meetoditele, tsirkulatsioonile ega ehituslikele tingimustele. Teenuseosutajale jääb suurem vastutus ja vabadus valida sobivad lahendused ohutu keskkonna ja puhta vee tagamiseks. Samuti kaotatakse nõue basseine üks kord aastas tühjendada. Määrus annab ettevõtjatele suurema paindlikkuse rakendada kaasaegseid tehnoloogiaid ilma vett kloreerimata, näiteks UV-kiirgus, ultrafiltratsioon või osoneerimine. Terviseameti töökoormus võib esialgu suureneda, kuna uue määruse sisu võib tekitada teenuseosutajatel rohkem küsimusi võrreldes kehtiva määrusega, mis on juba aastatega sisse töötatud ja mille sätted on konkreetsemad. Sellega seoses võib Terviseametil tekkida täpsemate juhendmaterjalide tegemise vajadus määruse paremaks rakendamiseks. Konkreetsete nõuete määrusest väljajätmine tähendab vähem punkte, mida kontrollida, kuid laiem sõnastus ja tõlgendamisruum eeldab Terviseameti-poolset põhjalikumat ohutuse hindamist, mistõttu jääb ameti koormus pikas perspektiivis hinnanguliselt samaks. Olulised muudatused:

 Kaotatakse vananenud ja ülereguleeritud nõuded.

 Teenuseosutaja otsustab, kuidas tagada ohutus ja teenuse kvaliteet.

 Paraneb veeohutus ja väheneb kemikaalide (sh kloori) kasutamine.

 Vetelpääste võimekuse nõuded kohandatakse basseini eripäraga.

 Ujumisvõimalused muutuvad paremini kättesaadavaks ka allergikutele. 1.2. Määruse ettevalmistaja Määruse ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna nõunik Ramon Nahkur ([email protected]). Määruse juriidilise analüüsi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Piret Eelmets ([email protected]). Määruse on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Määrus on tehtud koostöös Terviseameti (Aune Annus-Urmet, Leena Albreht, Natalja Šubina, Pilleriin Kalmus, Raul Sarri, Kersti Raenok), Siseministeeriumi (Mari Tikan), Päästeameti (Mikko Virkala) ja Eesti Vetelpääste Seltsiga (Gert Teder). 1.3. Märkused Määrus on seotud rahvatervishoiu seaduse (RT I, 02.01.2025, 3) jõustumisega 2025. aasta 1. septembril. Määrusega asendatakse seni kehtinud Vabariigi Valitsuse 15. märtsi 2007. a määrus nr 80 „Tervisekaitsenõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“. Määrus kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 20 lõike 2 alusel. Määruse koostamisel on lähtutud rahvastiku tervise arengukavast 2020–2030.1

1 https://www.sm.ee/rahvastiku-tervise-arengukava-2020-2030.

2

Määrus ei ole seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs Määrus koosneb viiest paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala. Nõuded kohalduvad ujulatele, basseinidele ja veekeskustele ning nende ruumidele, ohutusele, basseiniveele ja teenuse osutamisele. Nõuded on täitmiseks ujumise ja suplemisega seonduvaid teenuseid osutavatele avalik-õiguslikele ja eraõiguslikele juriidilistele isikutele, kes osutavad ujumis- ja suplemisteenuseid tasu eest või tasuta. Nõuded kehtivad näiteks avalikele ujulatele, spaadele, veekeskustele, majutusasutustele, kus on ujula, koolidele ja lasteaedadele, kus on ujula, ning mujal, kus ujumisteenust osutatakse. Nõuded ei kehti selliste külmaveebasseinide looduslikule veele, kus veevahetus toimub läbivooluna, ega supelrandade rajatistele ja atraktsioonidele, kus kasutatakse pinnavett ning veevahetus toimub läbivooluna. Paragrahvis 2 sätestatakse nõuded ujula, basseini ja veekeskuse teenusele, ruumidele ja ohutusele. Lõikes 1 sätestatakse üldnõudena, et tagatud peab olema teenuste ja ruumide ohutus uppumiste, vigastuste ja sisekliimast põhjustatud tervisehäirete ennetamiseks, vee mikrobioloogilise saastumise vähendamiseks ja päästetööde (inimese veest välja toomine, ohutusse kohta viimine) tegemiseks. Ohutuse all mõeldakse seda, et materjalid peavad vastama kasutusotstarbele ja olema ujulates kasutamiseks sobilikud ning ruumid ja pinnad peavad olema kergesti pestavad, et minimeerida terviseriske. Basseini seinte ja põhja konstruktsioon ei tohiks halvendada vee omadusi, see peab olema veekindel, mehaaniliselt tugev ning vastupidav puhastamisele ja desinfitseerimisele. Pindade puhastamisel tuleks kasutada biotsiidiseaduse nõuetele vastavaid desinfitseerivaid aineid ning asjakohaseid pesuaineid ja -vahendeid. Terviseohutuse hindamisel tuleb järgida ohutust reguleerivaid õigusakte. Ehitusseadustiku §-s 8 sätestatakse ohutuse põhimõte, mille kohaselt peab ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus olema ohutu. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv muu tegevus on ohutu, kui see ei põhjusta ohtu inimesele, varale, keskkonnale, riigi julgeolekule või riigikaitseobjektile. Asjakohane on järgida ujulate ohutust käsitlevaid standardeid ning kasutada neis esitatud lahendusi ohutuse tagamiseks. Samuti on oluline, et ehitustooteid kasutatakse tootja ette nähtud kasutusotstarbel. Teenuse ohutuse ja kvaliteedi üldnõuded on sätestatud tarbijakaitseseaduse §-des 9 ja 10. Näiteks on tarbijakaitseseaduse § 9 lõikes 1 sätestatud, et kaup ja teenus peavad vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab. Tarbijakaitseseaduse §-s 10 on sätestatud, et kui teenusele ei ole kehtestatud nõudeid õigusaktiga, hindab järelevalveasutus teenuse ohutust, arvestades: 1) Eesti standardiks ülevõetud rahvusvahelist või Euroopa standardiorganisatsiooni standardit; 2) algupärast Eesti standardit; 3) asjakohase valdkonna teenuse ohutuse tagamise head tava; 4) teaduse ja tehnika hetkeseisu; 5) tarbija põhjendatud ootusi ohutuse suhtes. Lõike 1 punktis 1 nimetatud nõuetekohane sisekliima (sh ventilatsioon ja valgustus) tähendab, et õhu liikumise kiirus, õhuvahetus, suhteline õhuniiskus, temperatuur ja valgustus peaksid vastama vajadustele ja soovitatavalt mitteeluruumide ehitusstandarditele, näiteks: EVS-EN 16798-3 „Mitteeluhoonete ventilatsioon. Üldnõuded ventilatsiooni- ja ruumiõhu konditsioneerimissüsteemidele” ja EVS-EN 16798-1 „Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust

3

mugavusest, valgustusest ja akustikast” või muudele samaväärsetele rahvusvaheliselt tunnustatud dokumentidele. Ebapiisav ventilatsioon soodustab õhuniiskuse liigset suurenemist ja lenduvate kloreerimisprotsessi jääkainete (sh klooramiinide, trihalometaanide ja teiste ühendite) kontsentratsiooni suurenemist siseõhus. Kloreerimise jääkained võivad põhjustada hingamisteede ja silmade ärritust. Tähelepanu tuleb pöörata ka sellele, et ruumid ja basseinid oleksid vajalikul määral valgustatud, et inimesed näeksid võimalikke takistusi, treppe ja teisi inimesi. Punktis 2 nimetatud libisemis- ja vigastusohu vähendamine tähendab seda, et tuleks rakendada kõiki võimalikke meetmeid, et vähendada libisemis- ja kukkumisohtu – alates materjalide ja plaatide valikust kuni teavitamiseni. Kõik materjalid ja plaadid ei pruugi tagada libisemiskindlust, kuigi nende spetsifikatsioonis võib olla lubatud neid märgades tingimustes kasutada. Tuleb veenduda, et ka ujulates kasutatavad materjalid on ette nähtud just vastavates tingimustes kasutamiseks. Saunades on vajalik arvestada uste avamise suundadega, et kui keegi kukub ukse ette, saaks ukse väljast avada. Ujulate ja veekeskuste ruumide põrandad, kus käiakse jalatsiteta, ja basseini ümbritsev käigurada tuleks varustada äravoolutrappidega. Põrandakalle peab tagama vee äravoolu äravoolutrappide kaudu kanalisatsiooni. Basseini ümbritsevalt käigurajalt ei tohiks vesi sattuda tagasi basseini, kuna see võib saastada basseinivett. Põrandapind, kus käiakse jalatsiteta või puhaste (ujula hügieenitingimusi arvestavate) jalatsitega ja mis on kokkupuutes veega või millele satub vett ja muid vedelikke, peaks vähendama libisemisohtu. Kehtivas määruses oli sätestatud, et põrand ei tohi olla libe, aga selle saavutamine ujulate kasutamise praktikas on väga keeruline, kuna ujulates on vee tekkimine pindadele praktiliselt vältimatu ja vesi tekitab alati libedust. Selleks et vältida saunades, duširuumides ja basseiniruumides kvaliteedinõuetele mittevastavate ehitusmaterjalide kasutamist mis on libedad ning põhjustavad kukkumisi ja sellega kaasnevaid traumasid (peapõrutused, selgroovigastused, luumurrud), soovitatakse põrandakattematerjalide valikul arvestatada libeduskindlust reguleeriva standardi EVS-EN 15288-1 või muu samaväärse rahvusvaheliselt tunnustatud standardi nõudeid (nt Saksa valdkonda reguleerivaid standardeid DIN 51130 ja DIN 51097). Näiteks on ehitusmaterjali tehnilistele näitajatele märgitud standardiga lubatud hõõrdekoefitsient. Ohutuse suurendamiseks saab kasutada veel näiteks teavitussilti „libeduseoht“ ja kleebiseid, paigaldada lisakäepidemeid ja -tugesid, karestada pindasid jm. Arvestada tuleb ka puudega inimestega, näiteks on soovitatav nägemispuuet arvestades luua kontrastsed värvilahendused, eristatavad astmed ja basseini piir. Punktiga 3 kohustatakse andma teenusekasutajatele teavet basseini sügavuse ning basseinivee ja ruumide temperatuuride kohta, et klient oskaks ise vastavalt enda võimetele ja terviseseisundile ohtusid hinnata. Ujula ja veekeskuse kasutajale on soovitatav esitatada teave nähtavas kohas. Ruumide temperatuurid peaksid olema optimeeritud, et nad ei soodustaks kas liigset jahtumist ja külmetamist või ülekuumenemist. Punktiga 4 nähakse ette, et basseinis peab olema puhkamise võimalus, mis tähendab seda, et kui basseinis olles ei jõua inimene puhkamiseks basseinist väljuda ja ta jalad põhja ei ulatu, oleks tal võimalus puhata basseini sees, näiteks on olemas toru, millest kinni haarata, eraldi tasapind või süvend basseini seinas, millele toetuda, ujumisbasseinis rajapiirded või muu asjakohane lahendus. Vastavaid näiteid leiab standardist EVS-EN 15288-1:2018. Punktis 5 nimetatud atraktsioonide ja nende kasutamise ohutus tähendab seda, et atraktsioonid tuleks ehitada ja paigaldada selliselt, et need ei tekitaks vigastusi (nt kriimustusi, marrastusi, traumat) ega kujutaks kasutajatele ohtu ning nende kasutamine ei soodustaks õnnetusi ega kokkupõrkeid. Näiteks on soovitatav teenuseosutajal tagada see, et liutorudesse ei lubataks

4

korraga minna rohkematel inimesel, kui on ette nähtud ja oleks olemas teavitus toru kasutamise kohta (nt inimese minimaalne pikkus ja vanus ning kasutamisjuhis). Lisaks ei tohiks liutorust väljumine olla planeeritud kohta, kus inimesed suplevad ja saavad pidevalt viibida (kokkupõrke ohu vähendamiseks) jm. Vettehüpete lubamise korral tuleb tähelepanu pöörata hüppajate ja ujujate ohutusele, näiteks sügavusele, et pukk, hüppetorn või hoolaud ning basseini sügavus oleksid projekteeritud vastavalt õigetele mõõtudele vigastuse ohu vältimiseks. Tegemist ei ole sisuliselt uue sättega. Võrreldes kehtiva õigusega asendatakse sõna „sooritamisel“ sõnaga „lubamisel“ ehk ei eeldata, et teenuseosutaja lubab ujulas või veekeskuses igal pool vettehüppeid sooritada, vaid ainult selleks ette nähtud kohtades ja spetsiaalsete ohutusreeglite järgimisel. Soovituslik on kasutada pukkidelt vettehüpete sügavuse arvestamisel Ülemaailmse Ujumisföderatsiooni FINA ja valdkonna ohutust reguleeriva standardi EVS-EN 13451-10 nõudeid. Punktis 6 nimetatud teenusekasutajate arvu piiramine tähendab seda, et teenust kasutama ei lubataks ülemäära palju inimesi, kuna see võib seada ohtu veekvaliteedi, suurendada vigastuste tekkimist ning takistada ka ujujatele abi pakkumist ja päästetööde tegemist. Teenuse pakkumisel ja koormuse reguleerimisel tuleb lähtuda basseinidele projekteerimisel või renoveerimisel ettenähtud arvestuslikust basseinikoormusest. Teenuseosutajal on soovitatav sisekorra eeskirjadega fikseerida, kuidas kasutajate arvu optimeeritakse (nt lähtudes basseinide spetsiifikast ja otstarbest). Punkti 7 kohaselt tuleb tagada ujula kasutajatele pesemis-, riietus- ja tualettruumi kasutamise võimalus basseinivee mikrobioloogilise saastumise vähendamiseks. Basseinivee kvaliteet sõltub olulisel määral basseinikasutajate isiklikust hügieenist. Eelnimetatud ruumid on sellised, mille olemasolu tarbija tavaliselt õigustatult eeldab ja mis vähendavad basseinivee reostumise riski. Riietus-, duši- ja tualettruumid tuleks sisustada vastavalt vajadusele, lähtudes arvestuslikust basseinikoormusest, mis leitakse basseini tegeliku veepindala ja ühele basseinikasutajale ette nähtud arvestusliku veepindala suhtest. Ujula ja veekeskuse kasutajale on mõistlik pääs basseini võimaldada ainult riietus- ja duširuumi kaudu. Selline ruumide paigutus soodustab seda, et basseinikasutaja peseb ennast enne basseini jm ujumisteenuste kasutamist. Selleks et praktilises elus teemat jätkuvalt käsitleda, on vaja pidevalt ja täiendavalt pöörata tähelepanu teadlikkuse parandamisele isikliku hügieeni olulisusest. Punktis 8 nimetatud basseini sissevoolu ja väljavoolu süsteemide ohutus tähendab eelkõige seda, et basseini sissevool ja väljavool oleks korraldatud nii, et ei tekiks ohtu ujujatele. Näiteks ei tohiks väljavool olla nii tugev, et ujuja võiks jääda riiete, juuste või kehaga väljavooluava külge, mis põhjustaks ujujale vigastusi või uppumist. Samuti peaksid olema sisse- ja väljavooluavade restid terved jms. Lõikes 2 sätestatakse, et uppumiste ja vigastuste ennetamiseks ning toimunud sündmustele reageerimiseks peab olema tagatud teenusekasutajale abi osutamine, vetelpääste võimekus vastavalt basseini eripärale ja esmaabi kättesaadavus. Võrreldes kehtiva korraga on sättes uus ainult vetelpääste võimekuse tagamise nõue. Sättega ei nõuta vetelpääste kutsetunnistusega vetelpäästja olemasolu. Kuidas teenuseosutaja vetelpääste võimekuse loob, on tema enda otsustada ja hinnata vastavalt osutatava teenuse ja basseini eripärale. Seega ei kohustata teenuseosutajat komplekteerima vetepääste kutsetunnistusega personali, vaid ta peab tagama selle, et tööl olevate inimeste seas on alati keegi, kes oskab ja suudab vajaduse korral sukelduda ka ujula sügavaimasse basseini, et sealt abivajaja välja tuua. Vetelpääste võimekuse selline sätestamine annab teenuseosutajatele erinevad viisid ujulakasutajate ohutuse tagamiseks. Näiteks on Tallinnas Kalevi ujulas olevad basseinid oluliselt sügavamad kui Pärnus Raba ujulas, mis tähendab, et ka vetepääste võimekus nendes ujulates

5

peab olema erinev. Vahel võib sügavustesse sukeldumine nõuda ka lisavarustust ja eriväljaõpet, aga see jääb teenuseosutaja hinnata ja korradada. Vetelpääste võimekuse tagamiseks on erinevaid variante. Üks võimalus on teenuseosutajal saata oma töötaja koolitaja juurde, kelle väljaõpe vastab vetepäästja taseme 3 kutsestandardis nõutule.2 Suured veekeskused, kus on korraga valves rohkem kui üks basseini vetelpäästja, võivad endale lisaks koolitada ka vanemvetelpäästjaid, kelle väljaõpe vastab vanemvetelpäästja taseme 4 kutsele.3 Teine variant on, et teenuseosutaja korraldab ise sisekoolitusi oma töötajate võimekuse tagamiseks. Töötaja väljaõpe toimuks sellisel juhul asutusesisese tööalase juhendamise teel. Selle võib läbi viia asutuse töötaja ja sellise isiku puudumise korral pädev väliskoolitaja (Haridus- ja Teadusministeeriumi koolitaja nõuetele vastav juriidiline isik). Juhendamise järel fikseeritakse see asutuse personaliinfo või dokumendihalduse süsteemis, et teenuseosutajal oleks endal ülevaade ja ka Terviseametil oleks võimalik nõuete täitmist kontrollida. Tööalane juhendamine kehtiks ainult selles konkreetses ujulas, kus see läbi viidi, ja selle sisu kattuks vetelpäästja taseme 3 valitava kompetentsi tegevusnäitajatega. Teenuseosutaja sisekoolitust läbiviiv töötaja peaks läbima vastava kursuse, et omada õigust juhendada veest päästmise kohustusega töötajaid (asutuses määrab vastava isiku asutuse juht). Vetepääste võimekuse tagamise nõuet tuleb rakendada hiljemalt 1. jaanuaril 2026 (üleminekuaeg sätestatakse määruse rakendussätetes). Üleminekuaeg on vajalik, et tagada teenuseosutajale mõistlik aeg, et oma vetelpääste võimekus üle hinnata ja vajaduse korral rakendada lisameetmeid. Lähtudes terviseohutuse aspektist ja arvestades asjaolu, et basseini kasutavad erinevas eas, erineva ujumisoskuse ja füüsilise võimekusega ning erivajadusega inimesed, sätestatakse nõue osutada ujula ja veekeskuse kasutajale vajaduse korral abi, sealhulgas õnnetusjuhtumi korral esmaabi. Tegemist ei ole uue nõudega, sest see on ka kehtivas määruses. Personal peaks olema koolitatud osutama abi ja esmaabi ning peaks oma kvalifikatsiooni regulaarselt uuendama. Vetelpääste võimekuse jm ohutust puudutavad nõuded on välja töötatud koostöös 2023. aasta kevadel Sotsiaalministeeriumi poolt kokku kutsutud ujulate ohutuse töögrupiga, kuhu kuulusid Siseministeeriumi, Terviseameti, Päästeameti ja Eesti Vetelpääste Seltsi esindajad. Protsessi kaasati ka sektor (teenuseosutajad, Eesti Spaaliit, Eesti Ujumisliit jt) laia ringi küsitluse näol. Töögrupp tegi põhjaliku analüüsi ujulates ja veekeskustes toimunud õnnetustest, esmaabi andmisest ja vetelpäästeteemadest ning Sotsiaalministeerium korraldas 2023. aasta lõpus ujulate ohutust puudutava küsitluse teenuseosutajate (ca 200) jt asjaomaste osapoolte hulgas. Näiteks küsiti, kas esmaabikoolitust ja esmaabi andmise võimekust hinnatakse piisavaks, kas peetakse oluliseks vetelpääste kutseoskustega töötajate olemasolu, kuidas on ujulas tagatud õnnetusjuhtumitega tegelemine jpm. Küsitluses osales ligi 60 teenuseosutajat. Õnnetuste analüüsi ja küsitluse tulemuste põhjal sõnastati asjakohased määruse muudatused. Paragrahvis 3 sätestatakse nõuded basseiniveele. Lõike 1 kohaselt tagab teenuseosutaja nõuetele vastava veekvaliteedi ja teenusekasutajatele sellekohase teabe. Soovi korral tuleb ujula ja veekeskuse kasutajale anda teavet basseinivee kvaliteedi näitajate kohta (esitatud selgelt ja arusaadavalt kõigile kasutajatele). Lõikes 2 sätestatakse, et basseiniveeks võetav vesi peab vastama veeseaduses joogiveele kehtestatud nõuetele. Basseiniveeks võetav vesi peab vastama joogiveele kehtestatud nõuetele, kuna basseinis puutub inimene otseselt kokku veega ja vesi satub ka suhu. Basseinivesi saastub pidevalt nii mikroobse kui ka orgaanilise ja anorgaanilise reostusega. Esmaseks reostusallikaks on ujujad ise. Ujulate ja basseinide kasutamisega seotud terviseohte saab jagada mikrobioloogilisteks (fekaalse ja mittefekaalse päritoluga) ja keemilisteks terviseohtudeks. Esmatähtsad on mikrobioloogilised

2 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11206466. 3 https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/11247544.

6

terviseohud. Kuna eri bakteriliikide (stafülokokid, pseudomonased ja coli-laadsed bakterid) allikad basseinivees on erinevad, on vajalik kehtestada kõikide nende bakteriliikide määramise nõue basseinivee kvaliteedi normimisel. Fekaalsed enterokokid on pikema eluvõimega väliskeskkonnas ja vastupidavamad vee desinfitseerimisele, mistõttu on kehtestatud nõue määrata fekaalse reostuse näitajat (enterokokid). Basseinivee füüsikalis-keemilistest näitajatest nõutakse lisatud temperatuuri muutusest tingitud vaba kloori määramist. Vaba kloor on osa vees olevast kogukloorist, mis ei ole muundatud bakterite, vetikate või muu orgaanilise aine poolt. Vaba kloor on tõendiks, et bakterite ja orgaaniliste ainete hapendumine on lõppenud. Kloorimise tõhususe jooksev kontroll põhineb vaba kloori määramisel. Samuti nõutakse, et määrataks seotud kloori (klooramiinid), mis iseloomustab basseinivee koormust ja reostumist. Klooramiinid tekitavad kloorihaisu, mis ekslikult arvatakse olevat tingitud liigsest kloorist. Klooramiinid ärritavad nahka ja silmi. Kui basseinivee desinfitseerimiseks kasutatakse klooriühendeid, mis sisaldavad ka isotsüanuurhapet (nt trikloroisotsünanuurhape ehk sümkloseen, naatriumtrokloseen ehk naatriumdikloroisotsüanuraat jt), tuleb jälgida isotsüanuurhappe sisaldust vees. Isotsüanuurhapet kasutatakse kloori stabiliseerimiseks vees, et vaba kloor UV-kiirguse tõttu kiiresti ei laguneks ja säiliks selle desinfitseeriv toime. Tsüanuurhape vees ei lagune ning selle kontsentratsioon vees aja jooksul suureneb. Kui isotsüanuurhapet on liiga palju, toob see kaasa vaba kloori vähenemise ning võib toimuda mikrobioloogiline saastumine. Kuna määruse lõppeesmärk on tagada puhas vesi ning anda teenuseosutajatele rohkem paindlikkust ja valikuvabadust, ei sätestata määruses enam seda, kuidas vett puhastada, kuidas toimub veevahetus (vee tsirkuleerimine) jm. Kehtivas määruses on veel sätestatud, et basseini lisatakse iga päev vastavalt tegelikule basseinikoormusele iga basseinikasutaja kohta vähemalt 30 liitrit värsket vett. Basseinivesi saastub pidevalt nii mikroobse kui ka orgaanilise ja anorgaanilise reostusega, mis võib ohustada basseinikasutajate tervist. Samuti ei lagune basseinivee töötlemisel teatud ühendid (nt nitraadid, tsüanuurhapped jt) ning nende konsentratsioon basseinivees suureneb pidevalt. Terviseohte ennetava tegevusena on jätkuvalt tugevalt soovituslik lisada basseini iga basseinikasutaja kohta 30 liitrit värsket vett päevas, mille üle tuleb pidada igapäevast arvestust veemõõtja näitude ja tegeliku basseinikasutajate arvu abil. Basseinivee asendamine puhastatud veega toimub vastavalt tegelikule basseinikoormusele, mis arvestatakse basseinikasutajate arvu järgi tunnis. Basseinivee korduvkasutamisel tuleb basseinivett puhastada, nt desinfitseerimise, filtreerimise, UV-kiirguse, osoneerimise või muude meetodite teel. Basseinivee keemilisel desinfitseerimisel võib kasutada ainult biotsiidiseaduse nõuetele vastavaid desinfitseerivaid ained. Määrus ei sisalda enam ka nõudeid basseini puhastamisele. Kui kehtivas määruses oli lõikes 1 sätestatud, et basseini tühjendatakse, puhastakse ja desinfitseeritakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas, siis enam ei nõuta basseini tühjendamist üks kord aastas, vaid seda tuleb teha vastavalt vajadusele, lähtudes basseini koormusest, veekvaliteedist, veetöötlusmeetoditest ja basseini tehnilisest korrasolekust. Tühjendamise puhul on suurematel ujulatel praktikas probleem veesurve kadumisega suuremahulisest basseinist. Väiksemaid basseine tühjendatakse tihemini, mulli- ja jaapani vannid tühjenevad põhimõtteliselt igal filtripesul. Pärast suuremate basseinide tühjendamist on esinenud mõnel pool lekkimisi ja probleeme basseini seinte konstruktsiooniga. Basseini tühjendamine üks kord aastas pole tänapäevaste efektiivsete veepuhastustehnoloogiate kasutamise korral enam õigusatud ka veekulu tõttu. Basseini tühjendamine peaks olema õigustatud halva veekvaliteedi trendide puhul põhjendatud juhtudel ja Terviseameti suunistel. Terviseameti eksperdid analüüsisid lõikes 3 nimetatud mikrobioloogiliste näitajate asjakohasust. Otsustati, et need on siiani asjakohased näitajad vee mikrobioloogilisele ohutusele hinnangu andmiseks ning muudatusi võrreldes kehtiva määrusega ei tehta. Samasugune hinnang anti ka lõikes 5 nimetatud füüsikalis-keemiliste näitajate kohta ning jõuti samuti järeldusele, et võrreldes kehtiva korraga pole vaja muudatusi teha. Näitajad on piisavad ja asjakohased basseinivee kvaliteedi iseloomustamiseks ja vee terviseohutusele hinnangu andmiseks. Lõigetes 3 ja 5 on nimetatud mikrobioloogilised ja füüsikalis-keemilisted näitajad, millele peab basseinivesi vastama.

7

Lõikes 4 sätestatakse, et basseinivesi ei tohi sisaldada parasiite, patogeenseid mikroorganisme ega mis tahes aineid sellises koguses, mis kujutab potentsiaalset ohtu inimeste tervisele. Määruses ei ole võimalik sätestada kõikehõlmavat loetelu sellistest parasiitidest, patogeenidest ja ainetest, mis võivad ohtu kujutada. Seetõttu, kui basseinikasutajatel tekib terviseprobleem ja seda ei suudeta seostada määruses sätestatud mikrobioloogiliste või füüsikalis-keemiliste näitajatega, on vaja täiendavalt uurida, mis probleemi tekitab (nt võib basseinis kogunema hakata Legionella) ja see seejärel elimineerida. Lõikes 6 on sätestatud üksnes koolibasseini ja väikelaste basseini veetemperatuuri nõuded, mis on ka kehtivas määruses. Temperatuurinõuded sätestatakse selleks, et lastel oleks basseinis mugav (suplusbasseinid) ja külmetamise risk oleks maandatud. Terviseohutuse seisukohast on väga oluline, et basseinivee temperatuur oleks reguleeritud vähemalt selliste basseinide puhul, mida kasutavad lapsed (koolibasseinid, väikelaste basseinid). Basseinides, mis ei asu koolides, aga kus kokkuleppeliselt toimuvad kohustuslikud ujumistunnid ja treeningud (sh täiskasvanute omad) samaaegselt, on keeruline saavutada nõutud temperatuure, aga võimaluse korral võiks neid järgida vähemalt kohustuslike koolitundide puhul. Laste puhul peab vee temperatuur olema kõrgem kui täiskasvanute puhul, sest võrreldes täiskasvanutega on lapsed vähem aktiivsed, samuti on neil vähem nahapinda võrreldes täiskasvanuga, mis tähendab, et nad jahtuvad vees kiiremini. Basseinivee temperatuuri määramisel tuleks arvestada kõige tundlikumate basseinikasutajate vajadusi (mida nooremad ujujad, seda soojem peaks vee temperatuur olema). Muude basseinidele veetemperatuuri nõudeid enam ei kehtestata. Kui täiskasvanule temperatuur ei sobi, on tal võimalus lahkuda, ujulat edaspidi vältida või esitada pretensioon, aga lapsel on vähem kontrolli ja ta ei saa alati ujumistunnist või trennist lahkuda. Lõikes 7 sätestatakse, et kui basseinivee desinfitseerimiseks kasutatakse muid meetodeid kui kloreerimine, ei tule määruse lõike 5 punktides 7–9 sätestatud näitajaid määrata. Teisisõnu, kui kloreerimist ei toimu, pole ka klooriühendite määramine vees õigustatud, kuna neid ei saa seal tekkida. Enne kloreerimise ärajätmist ning desinfitseerimisele alternatiivsete uute veetöötlussüsteemide ja tehnoloogiate kasutusele võtmist soovitab Terviseamet teenuseosutajal teostada riskihindamine, et olla veendunud veekvalieedi nõuetele vastavuse säilimises ning välja töötada vee kvaliteedi tagamise süsteem (sh võimalikud täiendavad vee kvaliteedinäitajad ja nende proovivõtusagedused, et vältida riski, et uus tehnoloogia ei taga piisavat desinfitseerimist või võib põhjustada võimalikke jääkproduktide teket, mis võivad kujutada ohtu tervisele). Teaduse ja tehnika arenemisel ning uute vajaduste valguses on turule tekkinud ja tekkimas uusi veepuhastustehnoloogiaid, mis suudavad vett desinfitseerida ja hoida see mikrobioloogiliselt stabiilsena ilma kloori kasutamata või minimeerides kloori kasutust (nt UV-kiirgus, täiustatud oksüdatsiooniprotsessid, ultrafiltratsioon jm). Sellised tehnoloogiad on maailmas (nt Saksamaal) kasutusele võetud eesmärgiga pakkuda ujumisteenust inimestele, kes soovivad kloori vältida (allergiliste reaktsioonide ja/või lõhnareostuse tõttu). Õigusruum peab olema universaalne ja paindlik ning arvestama selliste tehnoloogiate võimaliku rakendamisega ka Eestis. Paragrahvis 4 sätestatakse nõuded basseinivee kontrollimisele. Lõike 1 kohaselt tuleb basseinivee kvaliteedi nõuetele vastavuse kindlakstegemiseks § 3 lõigetes 3 ja 5 sätestatud näitajaid (mikrobioloogilised ja füüsikalis-keemilised näitajad) laboratoorselt kontrollida vähemalt üks kord kuus. Analüüsi tulemused esitatakse Terviseametile esimesel võimalusel. Tegemist on juba kehtiva määruse sättega. Eesmärk on see, et teenuseosutajad edastaksid Terviseameti inspektorile laboritulemused, ilma et Terviseamet seda pidevalt nõudma peaks, samuti see, et ajakohane info basseinivee nõuetele vastavuse kohta oleks Terviseameti veebilehel olemas. Ka tarbijatel on ootus, et Terviseameti kodulehelt leiab kõige asjakohasemat infot ujulate basseinivee kvaliteedi kohta. Laboratoorseid analüüse vajab Terviseamet iga kuu ning ta sisestab need vee terviseohutuse infosüsteemi (VTI), mille kaudu on võimalik tulemusi ka avalikustada. Inspektorid jälgivad jooksvalt basseinivee kvaliteeti ja proovivõtu sageduse täitmist. Kui proov nõuetele ei vasta, saavad inspektorid olukorda teenuseosutajalt üle kontrollida ja rakendatud meetmeid hinnata. Samuti saab laborianalüüsiga võrrelda kohapeal igapäevaselt määratavate näitajate tulemusi, et probleemile jälile jõuda. Olenevalt olukorrast arvestab inspektor

8

kohapeal mõõdetud tulemusi, suunab tegema korduslaborianalüüsi, soovitab basseini sulgeda vms. Lõikes 2 sätestatakse, et vee saastatuse või saastatuse kahtluse korral ja pärast saaste likvideerimist tuleb teha kordusproov rakendatud meetmete tõhususe ja veekvaliteedi nõuetele vastavuse kontrollimiseks. Eesmärk on saada väljaspool regulaarset kontrolli ülevaade veekvaliteedist ja selle vastavusest nõuetele. Mikrobioloogiliste näitajate piirsisalduse ületamise kahtluse korral tehakse basseinivee kvaliteedi kontroll esimesel võimalusel, sest mikrobioloogiliste näitajate ületamise korral on oht tervisele suurem. Lõikes 3 sätestatakse, et basseinivee temperatuuri, pH-taset ning vaba ja seotud kloori näitajaid määratakse iga päev vähemalt üks kord enne basseini avamist, tööpäeva keskel ja tööpäeva lõpus. Võrreldes kehtiva korraga ei tule enam täita hägususe kohta kehtinud nõuet, sest hägusust ei ole basseinide valdajad suutelised mõõtma võrreldavatel alustel. Soovitus mõõta nimetatud näitajaid kolm korda päevas on üldlevinud nõue, et veenduda vee puhtuses hommikul enne teenuse täiemahulist kasutamist, päevasel ajal, kui koormus on suur, ja õhtul, et olukord üle kontrollida ning teha kindlaks, kas öösel on vaja rakendada vajalikke meetmeid. Kolm korda päevas kloori ja pH mõõtmine ja tulemuste fikseerimine on väga oluline. Nende tulemuste põhjal saab ka kiiresti reageerida ohuolukordade korral. Võrreldes kehtiva korraga ei nõuta enam proovide võtmise täpset asukohta. Oluline on, et proovid võetakse sellisest kohast, kus vesi on hästi segunenud ja seda kohta teab kõige paremini teenuseosutaja ise. Laboratoorseks analüüsiks võetavad proovid tuleks võtta päevasel ajal, kui koormus on kõige suurem. Lõikes 4 sätestatakse, et basseinivee kvaliteedi kohapealse kontrollimise tulemused (lõikes 3 nimetatud näitajad) dokumenteeritakse taasesitamist võimaldaval kujul. See on oluline selleks, et vajaduse korral saaks esitada neid andmeid Terviseametile järelevalvetoimingute tegemiseks. Siin on mõeldud just kohapeal (ei ole tegemist laboris tehtava analüüsiga) kolm korda päevas määratud mõõtmiste tulemusi (fotomeetri või automaatseadmega). See on vajalik nii ujulatele endale kui ka järelevelveametnikule, et hinnata veekvaliteedi kõikumisi ja ohtu ning võrrelda tulemusi laboratoorsete proovidega. Kui laborianalüüse tehakse vaid üks kord kuus, võib igapäevaste mõõtmiste jälgimine anda kinnitust sellele, et vesi on tegelikult puhas ja tehnoloogiaga probleeme ei ole, või vastupidi, et probleemid esinevad juba pikemat aega. Lõikes 5 sätestatakse, et kui basseinivesi ei vasta nõuetele, selgitatakse kohe välja veekvaliteedi nõuetele mittevastavuse põhjused ja rakendatakse vajalikke meetmeid. Mittevastavusest teavitatakse Terviseametit ja vajaduse korral bassein suletakse. Terviseameti teavitamise nõue sätestatakse ennetaval eesmärgil ehk selleks, et fikseerida kaebus ja seostada see basseinivee kvaliteedi nõuetele mittevastavusega. Paragrahvi 5 lõikes 1sätestatakse määruse jõustumisajana 1. september 2025. a, mis on rahvatervishoiu seaduse jõustumise aeg. Lõikes 2 esitatakse määruse § 2 lõike 2 punktis 2 sätestatud vetelpääste võimekuse tagamise nõude rakendussäte, mis jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Üleminekuaeg on vajalik, et tagada teenuseosutajale mõistlik aeg, et oma vetelpääste võimekus üle hinnata ja vajaduse korral rakendada lisameetmeid. 3. Määruse vastavus Euroopa Liidu õigusele Määrus ei ole otseselt seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega ega ole vastuolus ELi õigusega. 4. Määruse mõjud Määruse kehtestamise aluseks oleva volitusnormi alusel kaasajastatakse senini ujulatele kehtinud tervisekaitsenõuded ning kehtestatakse määruse uus redaktsioon. Paljud kehtivas määruses

9

olevad nõuded kehtestatakse õigusselguse parandamise eesmärgil uuesti ning nende mõju ei hinnata. Uute nõuete eesmärk on parandada ujulates ja veekeskustes osutatavate teenuste kvaliteeti ning suurendada teenusesaajate ja -osutajate ohutust. Määruses esitatud muudatuste rakendamisel võib eeldada mõju esinemist järgmistes valdkondades: sotsiaalne mõju ja mõju spordile, mõju majandusele, keskkonnale ja riigivalitsemisele. Mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Määruses esitatud muudatused ei mõjuta infotehnoloogia ja infoühiskonna mõjuvaldkonda, siseturvalisust, regionaalarengut ega riigikaitse ja välissuhete mõjuvaldkonda, mistõttu ei ole mõjusid nendes valdkondades hinnatud. SOTSIAALNE MÕJU JA MÕJU SPORDILE Sihtrühm: ujulate ja veekeskuste kasutajad (kogu elanikkond) Muudatus: vetelpääste võimekuse tagamise nõue Ujulateenuseid võib potentsiaalselt kasutada kogu elanikkond, sealhulgas ujulates treenivad lapsed ja täiskasvanud, mistõttu on sihtrühma suurus suur. Vetelpääste võimekuse tagamine kõikides ujulates ja veekeskustes suurendab teenusekasutaja jaoks teenuse kasutamise ohutust ning võimaldab saada vajaduse korral kiiresti esmaabi. Terviseameti sihtuuringu „Ujulate terviseohutus“ (2018) andmetel oli kutsetunnistusega vetelpääste olemas vaid 21,5%-l uuritud ujulatest. Muudatus: kloreerimisele lisaks alternatiivsete basseinivee desinfitseerimise meetodite kasutamise võimaldamine Kloreerimise kõrval alternatiivsete veepuhastustehnoloogiate kasutuselevõtt mõjutab eelkõige neid, kes on kloori suhtes tundlikud/allergilised või soovivad seda vältida muul põhjusel, näiteks lõhnareostuse tõttu. Liigne kloori sisaldus basseinivees ja kloreerimise jääkproduktid võivad põhjustada silmade, naha ja hingamisteede ärritusi. Tervisemõju suurus oleneb kloreerimise jääkproduktide kontsentratsioonist õhus ja vees, samuti inimese enda tundlikkusest, ujulas viibitavast ajast ja tegevuse intensiivsusest.4 Kloorile ülitundlikud inimesed saavad määruse rakendumisel ja kaasaegsete puhastustehnoloogiate kasutusele võtmisel võimaluse kasutada basseiniteenust või jätkata teenuste kasutamist ilma kaasnevate tervisehäiringuteta. Muudatus mõjutab otseselt teenusekasutajate tervist ja loob võrdseid võimalusi. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Määruse rakendumisel suureneb ujulate ja veekeskuste kasutajate jaoks teenuse kasutamise ohutus, väheneb õnnetuste tekke risk ning luuakse võrdsemad võimalused kloori suhtes ülitundlikele inimestele. Mõju ulatus on keskmine. Mõju avaldumise sagedus oleneb teenuse kasutamise sagedusest ning võib seega olla väike, keskmine või suur. Ebasoovitavaid mõjusid sihtrühmale ei kaasne, sest teenusekasutaja jaoks on tegemist positiivse muudatusega. Eelnevat arvesse võttes on sihtrühma jaoks tervikuna tegemist mõõduka mõjuga ning oluline mõju avaldub kloori suhtes tundlikele inimestele. MÕJU MAJANDUSELE

4 Terviseamet. Keskkonnatervise osakond. Sihtuuring „Ujulate terviseohutus“. Tallinn 2018.

10

Sihtrühm: Eestis tegutsevad basseinide haldajad ja projekteerijad Terviseameti andmetel on Eestis ujulaid omavaid asutusi ja ettevõtteid 205, ujulaid on kokku 232 ja basseine 489 (mille hulgast 89 kooli/lasteaia ujulat kuulub KOV-ile). Basseinide projekteerimisega tegelevaid ettevõtteid on Eestis umbes viis. Enamik basseinide projekteerimise ja ümberehitamisega seotud töödest teeb suurim Eestis tegutsev taoline ettevõte Basseinitehnika OÜ. Kõikidest majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest, mida oli 2024. aasta seisuga 158 3785, moodustab sihtrühm vaid 0,1%, mistõttu on sihtrühma suurus võrreldes kõikide Eesti ettevõtetega väike. Muudatus: vetelpääste võimekuse tagamise nõue Seoses vetelpääste võimekuse tagamise nõude täitmisega tekib ettevõtetele vastavuskulu: tekib töötajate koolitamise vajadus, millega seonduv kulu sõltub valitud koolituse pakkujast ja mahust. Turult võib leida erineva mahu ja hinnatasemega koolitusi, kuid üldiselt saab põhjaliku vetelpääste koolituse läbida maksumusega umbes 300–500 (+ km) eurot iga töötaja kohta. Kui aga ettevõtte hinnangul on personali võimekus vetelpääste pakkumiseks vastavalt basseini eripäradele juba piisav, siis koolituse läbimise kohustust ei teki. Muudatus: kloreerimisele lisaks alternatiivsete basseinivee desinfitseerimise meetodite kasutamise võimaldamine Muudatus lisab mõjutatud sihtrühma tegevusele paindlikkust sobivaima puhastusmeetodi valikul. Arvestades võimalust, et turule tekib kaasaegseid lahendusi, mis võivad olla sihtrühma jaoks ka soodsamad, võib sihtrühmale pikas perspektiivis avalduda positiivne majanduslik mõju veepuhastuskulude vähenemise näol. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab sihtrühmalt riskihindamise tegemist või tõendamist (et need tehnoloogiad tagavad vee desinfitseerimise ja ei teki ohtu põhjustavaid jääkprodukte), millega kaasneb ühekordne aja- ja tööjõukulu. Riskihindamisele tuginedes peavad ettevõtted pädeva asutuse nõudmisel olema valmis veekvaliteeti hindavaid näitajaid täiendavalt analüüsima. Mõju ulatus, avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk Ujulateenuse kasutajate ohutuse suurendamiseks peavad basseinide haldajad tegema väiksemaid muudatusi, kuid ettevõtete üldine toimimine ei muutu, mistõttu on mõju ulatus keskmine. Mõju avaldumise sagedus on väike, sest nõuetega tutvutakse ja nende täitmiseks vajalikke tegevusi tehakse üks kord ning püsivat mõju ei kaasne. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike – ettevõtetele kaasneb minimaalne vastavuskulu, kuid peamine mõju, mis seisneb teenusekasutajate ohutuse suurenemises, on positiivne. Kokkuvõttes on mõjutatud ettevõtete seisukohalt tegemist väheolulise mõjuga. MÕJU RIIGIVALITSEMISELE Sihtrühm: Terviseamet Terviseametis kuulub ujulate järelevalve teenuse nr 143 alla, mis tegeleb laiemalt veega seonduvate küsimustega – joogivesi, suplusvesi, ujulad, mineraalvesi. Ohuprognoosist lähtuvalt seatakse prioriteedid ning teenuse sees tekib jaotus, milline on ujulate kontrolli osakaal kõigist veelvaldkonna objektidest (nt ka supluskohad, veevärgid) ning milliseid ujulaid (koolid, lasteaiad, spaad jne) ja millises mahus kontrollitakse. Kontroll toimub ujulates üldiselt nn täieliku kontrolli formaadis, mis tähendab seda, et igas konkreetsel aastal valimisse sattunud ujulas kontrollitakse kõigi määruses sätestatud nõuete järgimist. Lisaks eelnevale jälgib Terviseamet terve aasta jooksul VTI süsteemis ujulate poolt igal kuul tehtud basseinivee analüüside tulemusi. Muu hulgas

5 Statistikaamet. ER021: STATISTILISSE PROFIILI KUULUVAD ETTEVÕTTED TEGEVUSALA (EMTAK

2008) JÄRGI. Statistika andmebaas.

11

jälgitakse basseinivee kvaliteedi trende ja vajaduse korral nõustatakse. Veekvaliteedi olulise halvenemise või kestvama kvaliteedi kõrvalekalde esinemise korral alustatakse menetlust. Määruse muudatuste rakendumisel jääb Terviseametile riikliku järelevalve roll, kuid nõuete ajakohastamise ja vetelpääste võimekuse tagamise nõude lisamisega kaasneb asutusele kohustus kohandada järelevalveprotsessi vastavalt muutustele. Kloreerimise ärajätmisel ei pea asutus edaspidi järelevalve tegemise käigus klooriühendeid määravaid analüüse tegema, mistõttu võib sellega seonduvalt eeldada kulude kokkuhoidu ühe kontrolli tegemisel umbes 20 euro ulatuses6 (lisaks ka isotsüanuurhappe analüüs), kuid arvestades, et esialgu jääb alternatiivsete tehnoloogiate kasutajate hulk tõenäoliselt marginaalseks, siis olulist kulude kokkuhoidu ei teki. Kuna basseinivee kvaliteedinõuetele vastavuse tagamine on kooskõlas asutuse eesmärkidega ning järelevalve seisukohast on tegemist marginaalsete muudatustega, on nende mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk väike. Eelnevat arvestades on Terviseametile avalduv mõju väheoluline. Sihtrühm: kohalikud omavalitsused (KOV-id) ja nende haldusalas olevad ujulat omavad õppeasutused KOV-ide valduses on kokku 102 kooli ja lasteaia ujulat. Kokku on õppeasutuste ujulaid 43 KOV-is (54% kõikidest 79-st KOV-ist) ning sihtrühma suurus seega suur. Suurem osa ujulatest asub Harjumaal, mistõttu on mõju teistele KOV-idele marginaalne. Võrreldes kehtiva määrusega on KOV-ide seisukohalt peamine muudatus vetelpääste võimekuse tagamine vastavalt basseini eripärale. Kuna nõude täitmine ei eelda kutsetunnistuse olemasolu, peaks koolidel ja lasteaedadel nõutud võimekus olema kõikide eelduste kohaselt juba tagatud (kehalise kasvataja õpetaja, ujumisõpetaja ja treener, kes suudab lapse veest välja tuua, kasutades ametikohale omaseid oskusi või lisavarustust), mistõttu üldjuhul KOV-idele muudatusega kulu ei kaasne. Kui aga võimekuse ülehindamisel tekib vetelpääste võimekuses küsitavusi, kehtib sama, mis ettevõtete puhul ehk tekib vetelpääste koolituse läbimise vajadus (vt mõju majandusele). Mõju avaldumise sagedus on väike, sest uute nõuetega tutvumine ja vajaduse korral väiksemate korrektiivide tegemine (nt juhendmaterjalide uuendamine) ning koolituse korraldamine/läbimine on ühekordne toiming. Eelnevat arvestades on KOV-idele avalduv mõju väheoluline. KESKKONNAMÕJU Sihtrühm: keskkond ja kaudselt kogu elanikkond Muudatus: kloreerimisele lisaks alternatiivsete basseinivee desinfitseerimise meetodite kasutamise võimaldamine Basseinivee desinfitseerimisel kloori kasutamise vähendamine ja alternatiivsete meetodite (nt UV- kiirgus, ultrafiltratsioon, osoonimine või elektrolüüs) rakendamine avaldab positiivset mõju nii elu- ja looduskeskkonnale kui ka inimeste tervisele. Kloreerimise vähendamisega kaasneb väiksem kemikaalide heide õhku ja reoveesüsteemi, mis aitab vähendada negatiivset mõju veeorganismidele ja ökosüsteemidele. Alternatiivsete tehnoloogiate kasutamisel tekib vähem kahjulikke kõrvalprodukte, mistõttu on nende keskkonnamõju väiksem. 5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud

6 Veeanalüüsid | Terviseamet.

12

Määruse rakendamisega täiendavaid tulusid ega püsikulusid riigiasutustele ei kaasne. Määruse uuendusega seoses on vaja Terviseameti järelevalvesüsteemi MEIS IT-arendusteks ühekordse kuluna kokku 3750 eurot. Seda taotletakse RES 2026–2029 raames. Kui määruse menetluse raames MEIS arendusteks lisaraha ei eraldata, taotletakse vahendeid uuesti MEIS õigusruumiga seotud seaduse muudatuste ettevalmistamise järgselt RES 2027-2030 raames. MEISi õigusruumiga seotud seaduse muudatuste esmane eelnõu koostatakse 2025 II poolaastal ja eelnõu menetlus on planeeritud 2026 aastasse. Määruse rakendamisega võib osale teenuseosutajatest tekkida vajadus vetelpääste võimekuse suurendamiseks läbida vetelpäästekoolitus, mis on turul hinnavahemikus 300–500 eurot ühe inimese kohta. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub 1. septembril 2025. a. Jõustumisaeg on seotud uue rahvatervishoiu seaduse jõustumise ajaga. Määruse § 2 lõike 2 punktiga 2 ette nähtud vetelpääste võimekuse tagamise nõue jõustub 1. jaanuaril 2026. a. Üleminekuaeg on vajalik, et tagada teenuseosutajale mõistlik aeg, et oma vetelpääste võimekus üle hinnata ja vajaduse korral rakendada lisameetmeid. 7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Määruse eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Siseministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Terviseametile, Päästeametile, Eesti Vetelpääste Seltsile, Eesti Ujumisliidule, Basseinitehnika OÜ-le, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Spaaliidule ja Eesti Turvaettevõtete Liidule. Ministeeriumid kooskõlastasid eelnõu märkusteta, v.a Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kes edastas Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse tähelepanekud, millega on arvestatud. Märkusi esitasid veel Terviseamet, Eesti Ujumisliit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Spaaliit ja Eesti Turvaettevõete Liit. Märkustega arvestamise tabel on seletuskirja lisas.

1

Sotsiaalministri määruse „Nõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele“ seletuskirja juurde

Lisa 1

Kooskõlastustabel

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1. Kommentaarid puudutavad eelnõu seletuskirja.

Seletuskirja § 2 lg 1 p 1 selgituse kohaseltpeavad õhu liikumise kiirus, õhuvahetus,

suhteline õhuniiskus, temperatuur ja valgustus vastama ka standarditele EVS-EN

16798-3:2017 ja EVS-EN 16798-1:2019. EVS-i hinnangul on tegemist riigisisese

kohustusliku standardiviitega.

Juhime tähelepanu, et toote nõuetele vastavuse seaduse § 42 lg 6 kohaselt on

tehnilises normis lubatud standardile kohustuslikku viidet sätestada üksnes Eestile

rahvusvahelisest õigusest või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate kohustuste

täitmisel. Kuna eelnõu ei ole seotud EL õigusaktiga, siis tuleks standardite

järgimisele viidata soovituslikult, sarnaselt teistele standardiviidetele seletuskirjas.

Viitamisel soovitame kasutada dateerimata viidet (ilma aastaarvuta), et rakendaja

saaks edaspidi juhinduda viidatud dokumendi uusimast väljaandest. Sama

soovitame ka seletuskirja lk 3 neljandas lõigus toodud standardiviite puhul (7.

lõigus on dateering asjakohane).

Seletuskirjas tuuakse § 2 lg 1 p 5 selgituses välja, et soovituslik on kasutada

Ülemaailmse Ujumisföderatsiooni FINA nõudeid ja valdkonna ohutust reguleerivat

standardit EVS-EN 15288-1:2018 ehk sügavuse soovitusi vettehüpete sooritamisel.

Mainitud standardist ei leia viidatud soovitusi, küll aga käsitleb vettehüpete

sooritamisel vee sügavust standard EVS-EN 13451-10, kuid seletuskirjas

väljatoodud sügavused erinevad selles standardis väljatoodud sügavustest.

Seetõttu palume vaadata üle standardi tähis ja võimalike vastuolude vältimiseks

kaaluda seletuskirjas konkreetsete sügavuste välja jätmist.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

2

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Terviseamet

2. Seoses määruse eelnõu § 3 lg-s 6 sätestatud koolibasseini ja väikelaste basseini

veetemperatuuri kehtestamisega märgime, et paljudel koolidel puudub enda ujula

ja tunnid toimuvad üldkasutatavas ujulas. Samuti toimuvad üldkasutatavates

ujulates ka muu ujumisõpe lastele, mitte ainult riikliku kooliprogrammi raames.

Antud juhul võib küsimusi tekkida koolipidajatel, kelle ainsaks valikuks

ujumistundide läbiviimisel võibki olla vaid üldkasutatav ujula, millele

temperatuurinõudeid kehtestatud ei ole, samas ei saa antud basseine käsitleda ka

koolibasseinina.

Selgitatud. Sellisel juhul on soovituslik koolipidajal valida

koolitundide pidamiseks ujula, mis suudab täita vajalikud

temperatuurinõuded.

3. Eelnõu seletuskirja paragrahv 2 osas antud selgituste osas teeme ettepaneku

seletuskirja antud paragrahvi teise lehekülje eelviimase lõigu kaks viimast lauset

„Kehva ventilatsiooni tulemuseks on õhu liigne niiskus. Niiskes õhus olevad

klooramiinid võivad õhku jäämisel ärritada hingamisteid ja silmi“ asendada

järgmiselt: „Ebapiisav ventilatsioon soodustab õhuniiskuse liigset suurenemist

ning lenduvate kloreerimisprotsessi jääkainete (sealhulgas klooramiinide,

trihalometaanide ja teiste ühendite) kontsentratsiooni tõusu siseõhus.

Kloreerimise jääkained võivad põhjustada hingamisteede ja silmade ärritust.“.

Arvestatud

4. Kuna uues määruses puudub viide arvestuslikule bassinikoormusele, siis teeb amet

ettepaneku täiendada määruse eelnõu seletuskirja lk 4 punkti 6 järgmiselt: „Teenuse

pakkumisel ja koormuse reguleerimisel tuleb lähtuda basseinidele projekteerimisel

või renoveerimisel ettenähtud arvestuslikust basseinikoormusest

Arvestatud

5. Värske vee lisamisest. Märgime, et värske vee lisamisele alternatiivi ei ole.

Värsket vett peab lisama lähtudes basseinikoormusest. Ameti praegune kogemus

näitab, et ujula esindajad hoiavad vett kokku, milletõttu halveneb veekvaliteet ning

mida enam jääkprodukte kuhjub seda keerulisem on basseinivee koostist taas

tasakaalu saada ning tulemuseks võibki olla, et tuleb terve basseinivesi välja

vahetada. Amet palub siiski kaaluda määruses värske vee lisamise kohustuse

säilitamist. Hetkel me ei ole saavutanud RTA eesmärki selles valdkonnas.

Kvaliteetse basseiniveega basseinide osakaal on sarnane eelmistele aastatele ja

püsib 80-85% juures (RTA eesmärk 94-95% ) . Peamiseks probleemiks on läbi

aastate olnud seotud ja vaba kloori sisalduse hoidmine lubatud vahemikus.

Mittearvestatud. Määruse kohaselt tuleb vee

mikrobioloogiline ja keemiline kvaliteet ning terviseohutus

tagada – kuidas seda tehakse, on teenuseosutaja otsustada.

Kahtlemata on värske vee lisamine väga oluline ja

möödapääsmatu meede vee kvaliteedi saavutamiseks ning

seda rõhutame ka määruse seletuskirjas.

3

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Viimastel aastatel on sagenenud ka nitraatioonide sisalduse suurenemine ja

piirnormi ületused basseinivees, mis viitab probleemidele basseinivee töötluses,

värsket vett lisatakse juurde liiga vähe või liiga suurt basseinikoormust.

6. Teeme ettepaneku lisada määruse eelnõu seletuskirja lk 5 viimasesse lõiku

täpsustus: „Basseinivee korduvkasutamisel tuleb basseinivett puhastada, nt

desinfitseerimise, filtreerimise, UV-kiirguse, osoneerimise või muude meetodite

teel. Basseinivee keemilisel desinfitseerimisel võib kasutada ainult biotsiidiseaduse

nõuetele vastavaid desinfitseerivaid aineid.

Arvestatud

7. Teeme ettepaneku määruse eelnõu seletuskirja lk 6 teine lõik: „Kui kehtivas

määruses oli lõikes 1 sätestatud, et basseini tühjendatakse, puhastakse ja

desinfitseeritakse vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas, siis

enam ei nõuta basseini tühjendamist üks kord aastas, vaid seda tuleb teha

vastavalt vajadusele teenuseosutaja enda äranägemise järgi“ asendada

sõnastusega: „Kui kehtivas määruses oli lõikes 1 sätestatud, et basseini

tühjendatakse, puhastakse ja desinfitseeritakse vastavalt vajadusele, kuid mitte

harvem kui üks kord aastas, siis enam ei nõuta basseini tühjendamist üks kord

aastas, vaid seda tuleb teha vastavalt vajadusele lähtudes basseini koormusest,

veekvaliteedist, veetöötlusmeetoditest ja basseini tehnilisest korrasolekust.“

Arvestatud

8. Täiendavalt märgime, et määruse eelnõu seletuskirja lk 10 esimeses lõigus on

viide uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise teavitamise ning riskihindamise

kohustusele. Määruses antud nõuded puuduvad. Palume seletuskirja vastavas osas

muuta.

Arvestatud

Eesti Linnade ja Valdade Liit

9. Eelnõu § 2 lg 1 punkt 4 sätestab basseinis puhkamise võimaluse tagamise kohustuse

basseinist väljumata kõigi basseinide puhul. Kehtiva määruse § 4 lõige 4 kohustab

tagama veest väljumata puhkamise võimaluse basseinis, mille sügavus on üle 1,1

m, et ka need, kelle jalad põhja ei ulatu, saaksid puhata. Seletuskirjast ei selgu, kui

paljusid basseine uus, täpsustatud nõue puudutab. Kuna vastav säte hakkab kehtima

alates 1. septembrist 2025, siis võib osutuda probleemiks selle nõude tähtaegne

täitmine. Lähtudes eeltoodust teeme ettepaneku kehtestada üleminekuaeg juba

töötavatele basseinidele, ujulatele ja veekeskustele.

Selgitatud. Basseinis puhkamise võimalus on ka see, kui jalad

ulatuvad põhja (pea jääb vee peale). Lisaks, vajadusel ka toru

paigaldamine (puhkamiseks) ei ole Terviseameti järelevalve

kogemuse hinnangul koormav meede, vaid lihtsasti

rakendatav.

4

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

10.

Eelnõu § 2 lg 2 punkti 2 kohaselt peab uppumiste ja vigastuste ennetamiseks olema

tagatud vetelpääste võimekus vastavalt basseini eripärale. Seletuskirja järgi ei ole

basseinides nõutav vetelpääste kutsetunnistusega vetelpäästja olemasolu, mis

tähendab, et vetelpäästekoolitusele võib suunata näiteks ujulates tegutsevad

instruktorid.

Vetelpäästja ülesandeid täitva isiku vastutus saab olema spordikomplekside

töötajate seas üks kõrgemaid, mistõttu eeldab see väga täpset kohustuste ja vastutuse

tundmist. Sellest lähtuvalt teeme ettepaneku täpsustada vetelpäästja kohustute ja

vastutuse sisu ning ulatust.

Ühtlasi leiame, et kuna määrusega reguleeritakse nõudeid ujulatele, basseinidele ja

veekeskustele, siis on eksitav seletuskirja viide Päästeameti 2023. aasta

veeõnnetuste kokkuvõttele (lk.8), sest sellest ei nähtu, et ükski 2023. aastal

toimunud veeõnnetus oleks aset leidnud ujulas, basseinis või veekeskuses. Palume

viidet täpsustada või välja jätta.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

11. Eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas mõjutavad uued nõuded kohalikke

omavalitsusi. Kuna märgitud on, et need kohalduvad ka lasteaedade ja koolide

basseinidele, siis võib eeldada, et uute nõuete täitmine toob omavalitsustele

omanikena kaasa täiendavaid kulusid. Seletuskirja lk 9 on küll kirjas, et

Terviseameti andmetel on Eestis ujulaid omavaid asutusi ja ettevõtteid 205, ujulaid

on kokku 232 ja basseine 489 , kui palju neist kuulub KOVile, ei ole välja toodud.

Juhime tähelepanu sellele, et eelnõu koostamisel ei ole järgitud Vabariigi Valitsuse

määruse nr 180 „ Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ järgmisis sätteid:

§ 7 lõike 2 kohaselt tuleb riigile või kohaliku omavalitsuse üksusele lisakulude

sätestamisel või kui on vaja nende tulusid vähendada, eelnõu koostamisel

kavandada nimetatud lisakulude või saamata jäävate tulude katteallikad ja § 47 lõige

2 sätestab, et seletuskirja käsitletavas osas kirjeldatakse ka seaduse rakendamise

eeldatavat mõju kohaliku omavalitsuse üksuste eelarvetele ja esitatakse muude

kaudsete kulude prognoos.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

5

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Eesti Spaaliit

12. Eesti Spaaliidu kaasamine määruse väljatöötamisse

Kahetsusega peame teatama, et Eesti Spaaliitu määruse käesoleva versiooni

väljatöötamisse kaasatud ei ole.

Liidu kohtumine Terviseametis toimus novembris 2004 kui arutlusel oli eelnõu

eelmine versioon ning ettepanekud selle redaktsiooni arutamisel ei sisaldanud

praeguses eelnõus peamiselt väljatoodud punkte nagu vetelpääste nõuded ja teised

veepuhastustehnoloogiad.

Selgitatud. Tõsi, peale 28.11.2024 kohtumist

Sotsiaalministeeriumi, Eesti Spaaliidu, teenuseosutajate ja

Eesti Ujumisliiduga Terviseametis toimusid põhimõttelised

muudatused Vabariigi Valitsuse tasandil seoses õigusaktide

ülesehituse, nõuete kärpimise ja bürokraatia vähendamisega,

mille tõttu määruse struktuur ja sisu muutus aga üldpõhimõtted

ja eesmärgid ujulate ohutuse osas jäid samaks. Kuna

rahvatervishoiuseaduse jõustumise tähtaeg on 01.09.2025 ja

samal ajal peab ka käesolev määrus jõustuma, siis aja

kokkuhoiu mõttes oli vaja määrusega liikuda esimesel

võimalusel ametlike protsessidega edasi ja teise kaasamisringi

tegemine poleks olnud ajaraami arvestades võimalik. Seetõttu

lahendamegi üles jäänud küsimused praeguse

kooskõlastamisringiga ära nii palju kui võimalik. Pöörame

tähelepanu, et eelmise aasta lõpu versioonis käsitletud

vetelpääste teema käsitlus pole uues määruse eelnõus

muutunud. Ka eelmise aasta lõpus tutvustatud eelnõu

versioonis oli vetelpääste võimekuse loomise nõue vastavalt

basseini eripärale sees §-s 5 „Nõuded teenuse osutamisele ja

ohutusele“ järgmises sõnastuses: „(3) Ujulas ja veekeskuses

tagatakse vetelpääste võimekus vastavalt ujula ja veekeskuse

basseinide eripärale.“ Lisaks tutvustati-küsiti tagasisidet

vetelpääste võimekuse nõuete vajalikkuse kohta juba 2023. a

lõpus laia ringi küsitlusega, sh Eesti Spaaliidult. Samuti oli

eelnõu eelmises versioonis sees uute tehnoloogiate erisuse

punktid (§ 7 Nõuded basseinivee puhastamisele ja

desinfitseerimisele , lg 3: (2) Kui basseinivee

6

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

desinfitseerimiseks kasutatakse muid meetodeid kui

kloreerimine, teavitatakse sellest eelnevalt Terviseametit.

Kloreerimise puudumisel ei pea määrama § 6 lõikes 4

punktides 7-9 sätestatud näitajaid. (3) Käesoleva §-i lõikes 1

nimetatud desinfitseerimisele alternatiivsete uute

veetöötlussüsteemide ja tehnoloogiate kasutusele võtmise

eelselt koostab ujula valdaja riskihindamise, mis tõestab

veekvaliteedi ohutust. ) ja isegi laiemalt. Kokkuvõttes, eelnõu

eelmine versioon sisaldas praeguses eelnõus peamiselt

väljatoodud punkte nagu vetelpääste nõuded ja teised

veepuhastustehnoloogiad.

13. Tulenevalt senisest praktikast klientide kaebuste ja kohtuvaidlustega, palume

eelnõus väljatoodud kohmakad sõnastused ümber muuta ja teha tarbijale

arusaadavamaks. Määruse eelnõu ja seletuskirja tekstid on mitmes punktis mitmeti

tõlgendatavad, mistõttu on ette näha arvestataval hulgal vaidlusi külastajatega.

Teadaolevalt kohus tõlgendab määruse ja seletuskirja teksti, seega on õige sõnastuse

kasutamine väga oluline.

Selgitatud. Arusaadav on, et uus suund õigusaktide muutmisel

tekitab paratamatult küsimusi ja vaidluskohti ning see on

oodatav, kuid hindame seda mõju ajutisena.

Ühene tõlgendamine on oluline ja usume, et saavutame selle

määruse rakendamisel koostöös teenuseosutajate ja

Terviseametiga. Käesoleva muudatuse eesmärk on olnud viia

nõuded üldisemaks ja paindlikumaks, et vältida liigset

detailsust ning anda teenusepakkujatele rohkem võimalusi

nõuete täitmiseks vastavalt oma spetsiifikale.

14. § 2. Nõuded teenusele, ruumidele ja ohutusele

(1) Tagatud peab olema teenuste ja ruumide ohutus uppumiste, vigastuste ja

sisekliimast põhjustatud tervisehäirete ennetamiseks, vee mikrobioloogilise

saastumise vähendamiseks ja päästetööde tegemiseks ning see peab hõlmama …

Ettepanek muuta sõnastust. Arusaamatuks jääb kuidas tagada ohutus ennetamiseks.

Selgitatud. Kui on tagatud teenuste ja ruumide ohutus (läbi

lõike 1 loetelus nimetatu), siis läbi selle ennetatakse ka

tervisehäireid.

15. § 2. (1) 6) teenusekasutajate arvu piiramist

Palume määruse seletuskirjas välja tuua kuidas seda nõuet täita. Ettepanek on

teenusekasutajate arvu piirangud kehtestada ettevõtte sisekorra eeskirjadega

lähtuvalt basseinide spetsiifikast ja otstarbest.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

16. Ujulate ja veekeskuste ruumide põrandad, kus käiakse jalatsiteta, ja basseini

ümbritsev käigurada tuleks varustada äravoolutrappidega. Mittearvestatud.

Äravoolutrappidega varustamise nõue ei ole uus (on ka

7

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Palume täiendada seletuskirja teksti, et nõue puudutab uute projekteeritavate või

kapitaalset ümberehitust läbivatele rajatistele.

kehtivas määruses ja kehtib olemasolevatele ujulatele). On

üldine tava ehitada ujulad nii, et vesi voolaks ära

äravoolutrappide kaudu ohutuse eesmärgil ja seda on tehtud ka

seni.

17. Vetelpääste nõue: Vetelpääste võimekuse tagamise nõuet tuleb rakendada hiljemalt

1. jaanuaril 2026 (üleminekuaeg sätestatakse määruse rakendussätetes).

Üleminekuaeg on vajalik, et tagada teenuseosutajale mõistlik aeg, et oma

vetelpääste võimekus üle hinnata ja vajaduse korral rakendada lisameetmeid.

Seletuskiri: Kuidas teenuseosutaja vetelpääste võimekuse loob, on tema enda

otsustada ja hinnata vastavalt osutatava teenuse ja basseini eripärale. Seega ei

kohustata teenuseosutajat komplekteerima vetelpääste kutsetunnistusega personali,

vaid ta peab tagama selle, et tööl olevate inimeste seas on alati keegi, kes oskab ja

suudab vajaduse korral sukelduda ka ujula sügavaimasse basseini, et sealt abivajaja

välja tuua.

Palume täpsustada kuidas peaks toimuma sellise nõude täitmine ja kontroll. Kas

võimekust sukelduda ka ujula sügavaimasse basseini võib hinnata tööandja? Kas

oskuse ja suutlikkuse hindamise pädevus on tööandjal? Kui tööandja ütleb, et vastav

töötaja on selleks suuteline, siis nii on või peab olema läbitud siiski vastav koolitus?

Kui näiteks tööandja on enne töötaja tööle asumist teinud testi mille käigus

kontrollib seda, et töötaja on sukeldunud kõige sügavamasse punkti ja sealt nuku

(vetelpääste koolitustel kasutatava) välja toonud, siis kas see on oskuse ja

suutlikkuse tõendamiseks piisav? Hetkel ei anna seletuskiri mingit selgitust.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

18. § 3. Nõuded basseiniveele

(6) Veetemperatuur peab olema koolibasseinis +28 °C kuni +32 °C ja väikelaste

basseinis +32 °C kuni +36 °C.

Paljudel veekeskustel on sõlmitud lepingud kohalike omavalitsustega koolilaste

ujumistundide läbiviimiseks. Sageli toimuvad koolilaste treeningud ja ujumistunnid

spordibasseinides kus ei ole võimalik tagada erinevat tempoeratuuri basseini eri

osades.

Kuna spordibasseinidele ei ole kehtestatud temperatuuri ülem- ja alammäärasid,

tekib küsimus treeninggruppide kohta – millised nõuded siis lastele/noortele kes

osalevad regulaarselt ujumistreeningutel? Sama küsimus kehtib laste ja noorte

Selgitatud. Seletuskirja täiendatud.

Sportlased ja lapsed on kaks erinevat sihtgruppi erinevate

vajadustega, kellest viimased on haavatavamad ja tundlikumad

temperatuuridele.

Rahvusvahelise teadmise kohaselt temperatuurinõuded

varieeruvad, kuid siiski miinimumnormina on valdavalt

esitatud 28 ja isegi 29 kraadi vesi koolilaste puhul (ainult

mõnel juhul on viidatud miinimumtemperatuurile 27,5 kraadi).

8

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

kohta, kes soovivad treeningbasseinides suplusega tegeleda. EI ole võimalik poolt

basseini teha ühe temperatuuriga ja poolt teisega.

Kalev Spas ja Aura Keskuses käivad treenimas Eesti ja maailma tippsportlased ning

korraldatakse erinevaid rahvusvahelisi võistlusi, Saksamaal on treening- ja

sportbasseinides nõutud temperatuur alates 25 kraadi.

Praeguse eelnõu järgi peame tegema otsuse, kas pakume treeningvõimalusi

olemasolevatele tippudele või järelkasvule. Mõlemale pole treeningtingimusi

võimalik pakkuda. Kui pole tippe, siis pole järgijaid ja kui pole järgijaid, siis kuidas

tekivad tipud?

Palume parandada sõnastust, koolilaste/alaealiste spordibasseinide

temperatuurinõuete puudumise kohta.

Nt: Suurbritannia organisatsiooni „Pool Water Treatment

Advisory Group“ juhendi kohaselt on childrens teaching

temperatuurivahemik 29-31 kraadi):

https://www.pwtag.org/download/pwtag-code-of-

practice/?wpdmdl=2378&refresh=61483edc46a79163212463

6

Nt Punaste Risti soovitustel 6-15 aastaste vanustel ujumisõpe

≥ 29 kraadi:

„Learn to swim up to ages 6- 15 (30 to 45 minutes*) Water

temperature - water temperature should be ≥ 29° C (84.2º F“

Template for ACFAS Product Review

Nt CDC / USA Model Aquatic Health Code (MAHC)

MAHC ei näita otseselt vanusepõhiseid

temperatuurivahemikke, kuid “multi‑use aquatic venues” (nt

ühiskasutusega õppimise ja treeningu jaoks) soovitatakse

veetemperatuuriks 83–86 °F (28–30 °C)

Council for the Model Aquatic Health Code • CMAHC

Kui ei ole võimalik hoida temperatuuri vajalikul tasemel

ühiskasutusega basseinis, siis on soovitatav valida teine ujula,

kus on võimalik pakkuda teenust ainult laste tundideks.

19. Nõuded basseiniveele § 3. (5) sätestab nitraatiooni sisalduse 20 mg/l võrra

suuremana kui on veevõrgust võetaval veel. Nõue võiks olla sätestatud sarnaselt

joogiveele kehtiva nõudega kuni 50 mg/l, sest suurte basseinide puhul toimus

täitmine palju varem ja pole põhjendatud nitraatiooni sisalduse võrdlemine hetkel

veevõrgust määratava väärtusega.

Mittearvestatud.

Nitraatide sisaldus vees ei kujuta otsest terviseriski vaid näitab

basseinivee kasutuskoormust ja puhastamise efektiivsust (sh

piisava värske vee lisamist). Kuna nitraate on keeruline veest

välja filtreerida, siis aja jooksul nende sisaldus järk-järgult

basseinivees suureneb. Nitraadid aga reageerivad edasi

9

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

klooriga, tekitades kloreerimise jääkprodukte (seotud kloor,

THM jm ühendid). Samuti soodustab suur nitraatide sisaldus

mikroorganismide kasvu (bakterid, vetikad jt) vees, basseini

pindadel ja basseinisüsteemides. See võib viia vee hägususe

suurenemiseni ning vee mikrobioloogilise ja keemilise

mittevastavuseni, kloori nõudluse suurenemiseni ja

desinfitseerimise efektiivsuse vähenemiseni. Vee ja basseini

puhtana hoidmiseks kulub rohkem energiat ja kemikaale ning

suureneb terviserisk.

Kui sätestame väärtuseks 50 siis selle tõttu terviserisk tõuseb

ja võib kvaliteet halveneda. Selle tõttu pole põhjendatud minna

leebemaks, seda vahemikku on soovitatud ka standardites

(nt Saksa standardis DIN 19643 sama piirnorm - basseinivees

lubatud kuni 20 mg/l rohkem kui sissetulevas vees).

20. Nõuded basseinivee kontrollimisele § 4 lõiked 3 ja 4 sätestavad teenusepakkujatele

kohustuse määrata vee kvaliteedi näitajaid kõikides veesüsteemides kolm korda

päevas ja dokumenteerida need taasesitamist võimaldaval viisil. Kuna määruse

muudatuste eesmärk on teenusepakkujatele suurema vastutuse ja vabaduse

andmine, siis võiks jääda veekvaliteedi kontrolli kohustus sarnaselt praegusele 3

korda päevas ja dokumenteerimise kohustus üks kord päevas. Reeglina ei muutu

basseinivee kvaliteet väga kiiresti ja dokumenteerimise vähendamine 2/3 võrra

võimaldaks ressursse säästlikumalt kasutada.

Mittearvestatud. Kolm korda päevas kloori sisalduste ja pH

määramine on oluline, et tuvastada võimalikke kõrvalekaldeid

ja kontrollida puhastamise efektiivsust. Kontrollimise käigus

näitude üles märkimine ei ole koormav ega võta palju aega.

Kolm korda päevas määramine tekitab ka loogilise tegevuse

jada, ehk kui määrad, siis samal ajal märgitakse üles (nt õhtul

võib märkimine meelest minna või tekkida sisse viga). Kirja

pandud tulemused on abiks eelkõige ujula pidajale endale, et

võimalusel kohe reageerida tekkivate probleemide korral,

hinnata puhastamise efektiivsust ja probleemide korral

annavad need tulemused ka infot probleemi tekke põhjuste

kohta.

10

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

21. § 4. Nõuded basseinivee kontrollimisele

(Seletuskiri) Lõikes 5 sätestatakse, et kui basseinivesi ei vasta nõuetele, selgitatakse

kohe välja veekvaliteedi nõuetele mittevastavuse põhjused ja rakendatakse

vajalikke meetmeid. Mittevastavusest teavitatakse Terviseametit ja vajaduse korral

bassein suletakse. Terviseameti teavitamise nõue sätestatakse ennetaval eesmärgil

ehk selleks, et fikseerida kaebus ja seostada see basseinivee kvaliteedi nõuetele

mittevastavusega

Palume välja tuua kõrvalekalde suurus või vahemik, mille ulatuses ei pea ettevõte

veel Terviseametit teavitama.

Selgitatud. Kui ei vasta nõuetele, siis peab teavitama,

olenemata kõrvalekalde suurusest. Igale näitajale kõrvalekalde

piiride sätestamine oleks üleliia koormav ja ebamõistlik.

22.

§2 lg 1 p.3.

Seletuskiri „Ruumide (sh saunad) temperatuurid ei tohiks olla liiga kõrged ega liiga

madalad, sest võivad soodustada kas ülekuumenemist või liigset jahtumist ja

külmetamist.“

Millised on liiga kõrged temperatuurid, mida saunas ei tohi olla? Üleüldiselt

mõeldakse eestlaste hulgas sauna all ruumi, mis köetakse väga soojaks ja see ongi

suuresti vastava ruumi mõte. Üldteada on ka see, et mitmete tervislike eripärade

puhul ei ole saunas käimine soovituslik, võib olla isegi ohtlik, aga seda peab inimene

enda kohta ise teadma. Kohtades, kus on mitmeid erinevaid saunu, on nii madalate

kui kõrgete temperatuuridega saunu, viimaste puhul küünivad temperatuurid tihti

ka 100 kraadini, leili visates hetkeks veelgi kõrgemale. Enne sauna sisenemist on

vastav teave klientidele vastava ruumi juures olemas ja mõistlik inimene saab teha

teadliku otsuse, kas see temperatuur on talle sobilik ja ohutu. Uus määrus loob aga

olukorra, kus oleks mõistlik saunade variatiivsus kaotada ja jätta alles ainult mingite

temperatuuridega saunad, mille puhul nö ohutu ja tervislik temperatuuride vahemik

on ka määramata. Uue määruse kohaselt tekib olukord, kus inimene (kes oma

tervisliku seisundi tõttu ei tohiks kuumas viibida), kui ta läheb sauna, mis talle

temperatuuri mõttes ei sobi ja tal tekib seal tervisehäire, saab süüdistada

teenusepakkujat selles, et polnud tagatud ohutu temperatuur. Saunade

temperatuuride üldsõnaline ja umbmäärane reguleerimine kaotab ära saunade

mõtte. Saunade juures on oluline see, et enne vastavasse ruumi sisenemist oleks

isikul olemas ruumi kohta oluline teave, et ta saaks teha valiku. Reeglina see teave

on saunade ustel või uste kõrval olemas.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.

11

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Sama olukord on nn jahutavate ja karastavate ruumidega, mis mitmetel

teenusepakkujatel on. On ruume, kus temperatuur on nullilähedane või on lausa

miinuskraadid. Need ruumid on mõeldud selleks, et inimestel oleks koht, kus

saunatamise vahel ennast jahutada ja ka nö karastamas käia. Taolised ruumid on

külastajate poolt väga hästi vastu võetud ja need aitavad kehal kuumusest taastuda

ning nö koos kasutades (kuum saun ja jahe/külm ruum) mõjuvad tervisele hästi (kui

ei ole tervisest tulenevaid vastunäidustusi, mida peab inimene ise teadma).

Loomulikult on nende ruumide ja muude jahutavate võimaluste puhul ka nö

külmetamise oht, aga see on taas koht, kus külastaja peab ise mõistlik ning enda ja

keha eripäradest teadlik olema.

Saunade ja karastuskohtade temperatuure umbmääraselt reguleerides kaob teenuse

mõte, ühtlasi tekib arvestatavalt segadust.

Palume muuta sõnastust selliselt, et saunade tegelik temperatuur peab vastama

kliendile esitatud teabega määratud temperatuurile.

23. § 2 lg 1

5) atraktsioonide ja nende kasutamise ohutust

Seletuskiri: Näiteks on soovitatav teenuseosutajal tagada see, et liutorudesse ei

lubataks korraga minna mitmel inimesel ja oleks olemas teavitus toru kasutamise

kohta (nt inimese minimaalne pikkus ja vanus ning kasutamisjuhis).

Antud juhul on tegu asjakohatu soovitusega – on mitmeid liutorusid, mis ongi

mõeldud vastavaid lisatarvikuid kasutades korraga mitmekesi kasutamiseks.

Siinkohal oleks asjakohane soovitada, et teenuseosutaja peab tagama selle, et

liutorusid kasutataks sihtotstarbeliselt ja vastavalt tootja poolt ette nähtud juhistele.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud

24. § 2 lg 1

2) libisemis- ja vigastusohu vähendamist

Seletuskiri: Senini ei ole Eestis kehtestatud eriregulatsiooni, mis sätestaks

hõõrdekoefitsiendi nõuded selliste ruumide põrandapindadele nagu saunad,

duširuumid, basseiniruumid jne. Selle tulemusena võidakse nendes ruumides

kasutada odavaid ja kvaliteedinõuetele mittevastavaid ehitusmaterjale, mis on

libedad ning põhjustavad kukkumisi ja sellega kaasnevaid traumasid (peapõrutused,

selgroovigastused, luumurrud), mis omakorda suurendavad haiguspäevade arvu ja

ravikulutusi.

Põrandate libeduse määramisel vajab selgitamist, siis kuidas mõõdetakse

hõõrdekoefitsenti. Kui inimene jookseb või kõnnib, siis on need ju erinevad. Kas ta

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud

12

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

on paljajalu või jalanõudes. Ka alla keskmise hinnaga plaat võib vastata ette antud

nõuetele ja vastupidi.

Palume seletuskirja teksti muuta arusaadavamaks. Vajalike materjalide

kasutamiseks veekeskustes on tehnilised näitajad mida tuleb kasutada. Olemasolev

sõnastus ei anna vaidluste tekkimisel mingit lahendust kui odav on odav ja kas seda

võib kasutada.

25. Seletuskiri: Muudatus: vetelpääste võimekuse tagamise nõue

„Vetelpääste võimekuse tagamine kõikides ujulates ja veekeskustes suurendab

teenusekasutaja jaoks teenuse kasutamise ohutust ning võimaldab saada vajaduse

korral kiiresti esmaabi. 2023. aastal registreeriti Eestis kokku 84 veeõnnetust

(kõikides veekogudes ja -keskkondades).2 Terviseameti sihtuuringu „Ujulate

terviseohutus“ (2018) andmetel oli kutsetunnistusega vetelpääste olemas vaid

21,5%-l uuritud ujulatest.“

Antud selgitus/võrdlus on ebaadekvaatne ja loob vale arusaama. Kui me räägime

vetelpäästest ujulas, siis ka veeõnnetuste puhul tuleb vaadata ujulates

(teenusepakkujate juures) juhtunud veeõnnetusi (mille arvestusse ei tohiks minna

mh kodubasseinide õnnetused). Kindlasti ei ole korrektne panna ühte võrdlusse

kõikides veekogudes juhtunud õnnetused ja ujulate vetelpääste võimekuse

olemasolu. Samuti peaks veeõnnetuste ja vetelpääste võimekuse hindamisel

kasutama ühte aastat. Kui ujulate sihtuuringu tulemused on aastast 2018, siis peaks

ka ujulates juhtunud õnnetuste võrdlusnumber olema aastast 2018. 2023. aasta

olukord ujulates võib vetelpääste võimekuse osas olla hoopis teistsugune, kui oli

aastal 2018.

Palume see segadusttekitav tekst seletuskirjast välja võtta või asendada võrreldavate

andmetega.

Arvestatud. Päästeameti kokkuvõtte osa seletuskirjast

eemaldatud. Terviseameti 2018. sihtuuring on hetkel viimane

teadmine vetelpääste kohta ujulates.

Eesti Turvaettevõtete Liit

26. Pöörame Teie tähelepanu, et määruse seletuskirja sisukokkuvõttes on toodud eelnõu

ühe eesmärgina

„suurendada kasutajate ohutust“ aga määrus jätab täies mahus sisustamata kuidas

selle eesmärgi täitmine tagatakse. Juba järgmises seletuskirja selgitavas lõigus

lisatakse, et samal ajal „jääb teenuse osutajale suurem vastutus ja vabadus valida

sobivad lahendused ohutu keskkonna tagamiseks“. Ühtegi täpsustust

Selgitatud. Kasutajate ohutuse suurendamise all on mõeldud

vetelpääste võimekuse teema sissetoomist määrusega, mida on

määruse seletuskirjas põhjalikult selgitatud. Vetelpääste

võimekuse tagamise nõue ei ole sätestatud eesmärgiga, et

kulusid kokku hoida vaid säilitada proportsionaalsus

arvestades erinevate vajadustega ujulaid ja veekeskuseid.

13

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

valikuvabaduse ulatuse või tehtud valiku taasesitatavalt fikseerimiseks määrus aga

ei sätesta.

Samal ajal reguleeritakse määrusega ujula külastajate elu ja tervise kaitsmist

puudutavat töökorraldust, mis vetelpääste kutsevaldkonna seisukohast on

täpsustatud just kutseseaduse alusel koostatud kutsestandardites.

Määruse § 2 lõige 2 sätestab, et uppumiste ja vigastuste ennetamiseks olema tagatud

teenusekasutajale abi osutamine, vetelpääste võimekus vastavalt basseini eripärale

ja esmaabi kättesaadavus. Kõigepealt rõhutab määruse eelnõu praegune sõnastus, et

täiendavad nõuded on mõeldud ainult uppumiste ja vigastuste ennetamiseks ja mitte

juba toimunud sündmustele reageerimiseks. Vetelpääste võimekus peab aga oma

olemuselt tagama lisaks võimaliku õnnetuse ära hoidmisele just asjakohase ja

pädeva reageerimisvõimekuse juba juhtunud õnnetusele, mis ohustab inimese elu.

Selgitame, et vetelpäästja kutsestandardis on kõik kolm määruse eelnõu § 2 lõikes

2 toodud nõuet koos

päästevõimekusega sisustatud kompetentsides, mille olemasolu kontrollitakse

kutsehindamisel:

- ja ennetustegevus;

eskuses;

On mõistetav, et kutseliste vetelpäästjate kasutamine eeldab teenuse pakkujatelt

panustamist ohutust tagava personali ettevalmistamisele. Hetkel jääb määruse

sõnastusest arusaam, et teenuse pakkujatele on jäetud võimalus suhtuda

kokkuhoidlikult ja loovalt veest päästmise võimekuse tagamisele inimeste elu ja

tervist ohustavas keskkonnas. Samas võimaldaks just see määrus raamistada

miinimumnõuded ujulatele, basseinidele ja veekeskustele näiteks lähtuvalt

külastajate arvust või asjaolust, kas samas keskkonnas on lubatud alkoholi müük ja

tarbimine.

14

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Lähtuvalt ülaltoodust esitame ETEL poolsed ettepanekud määruse täiendamiseks:

27. Muuta määruse § 2 lõige 2 sissejuhatavat sõnastust

„Lisaks lõikes 1 sätestatule peab uppumiste ja vigastuste ennetamiseks ning

toimunud sündmustele reageerimiseks olema tagatud:“

Arvestatud. § 2 lõige 2 sõnastust täiendatud.

28. Lisada määruse § 2 lõige 3 sõnastuses

„Valmisolek lõikes 2 sätestatud tegevusteks tuleb fikseerida veeõnnetuse kaardil ja

tagada ujulates, basseinides ja veekeskustes, mis on ette nähtud rohkem kui 50

külastaja korraga teenindamiseks, vetelpäästja kutse või samaväärse

ettevalmistusega personali olemasolu. Juhul, kui ujula, basseini ja veekeskuse alal

on lubatud alkohoolsete jookide tarbimine, tuleb tagada ohutus vähemalt kahe

vetelpäästja kutsega töötaja poolt.“

Selgitatud. Vetelpääste võimekuse tagamist avatud

seletuskirjas.Seoses Vabariigi Valitsuse suunistega

õigusaktide ülesehituse, nõuete kärpimise ja bürokraatia

vähendamisega ei lisatud veeõnnetuskaardi nõudeid

määrusesse.Veeõnnetuskaarti kasutavad juba erinevad

teenuseosutajad varasemalt ning selle kasutusele võtmist

soovitame koostöös Eesti Vetelpääste Selts MTÜ, Päästeameti

ja Terviseametiga edaspidi kõikidele teenuseosutajatele.

29. Lisada määrusele lisa 1 „Miinimumnõuded veeõnnetuse kaardi koostamisele“

Usume, et turvalise elukeskkonna tagamisele ning uppumissurmade vähendamisele

omab olulist positiivset mõju Sotsiaalministri määruse „Nõuded ujulatele,

basseinidele ja veekeskustele“ selline sõnastus, mis ka reaalselt kohustab

teenusepakkujaid tagama valmisolekut võimalikele õnnetustele reageerimiseks.

Hetkel tundub, et määruse eelnõu sõnastusest jäeti teadlikult välja viited

veeõnnetuse kaardile ja vetelpäästja võimekusele, eesmärgiga tagada väiksem

halduskoormus teenuse osutajatele ning järelevalvet teostavale ametkonnale.

Reaalses elus tähendab see aga veelgi suuremat riski veesurmadele ning täiendavat

koormust Eesti kohtusüsteemile, kus tuleb iga surmaga lõppenud õnnetusjuhtumi

korral hakata eraldi sisustama hinnangut surma põhjustamise vastutusest ujula,

basseini ja veekeskuse pidaja poolt.

Selgitatud 28. punkti juures. Usaldame, et Eesti

teenuseosutajad on vastutustundlikud, seavad ohutuse

esikohale ning rakendavad iseseisvalt nende enda teenust

silmas pidades kõige sobivamaid riskihindamise ja

enesekontrolli tööriistu, sh veeõnnetuskaarti.

Eesti Ujumisliit

30. Kommentaarid § 3 lg 6 osas.

Lõikes 6 on sätestatud üksnes koolibasseini ja väikelaste basseini veetemperatuuri

nõuded.

Uues määruses on kirjas küll, et sätestatud temperatuurinõue kehtib

koolibasseinidele, ent seletuskiri laiendab seda meie hinnangul ka teistele

basseinidele, kus viiakse läbi laste treeninguid.

Ujumisliidu kommentaar:

Selgitatud. Seletuskirja täiendatud.

Sportlased ja lapsed on kaks erinevat sihtgruppi erinevate

vajadustega, kellest viimased on haavatavamad ja tundlikumad

temperatuuridele.

15

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

Siin ei ole arvestatud sellega, et enamuses (väga suures osas) täiskasvanute

basseinides viiakse läbi ka kooliujumist, laste (ka eelkooliealiste laste) ujumistunde,

samal ajal on seal ka täiskasvanud, pensionärid, tipportlased ja harrastajad.

Ehk enamus täiskasvanute basseinide kasutajate vanus on algõppest/kooliujumisest

kuni tippspordini ja kõik, mis sinna vahepeale jääb. Ühes basseinis ei ole võimalik

tekitada olukorda, kus erinevatel radadel on erinev temperatuur, lisaks ei saa

temperatuur muutuda vastavalt sellele, kes rajale ujuma läheb.

Liiga sooja veega treenides on see organismile liialt koormav, samas kui

kehtestatakse nõue, et basseinis, kus treenivad lapsed, peab temperatuur olema

vähemalt 28 kraadi, siis üheski spordibasseinis alaealised enam treenida (ega

määruse järgi ka võistelda) ei saa ja reaalsuses arvestatav ujumisspordiga tegelemise

võimalus kaob. Ka koolikohustusliku ujumise läbiviimise võimalused halvenevad

märgatavalt – praegusel juhul liiguvad lapsed teatud oskuste saavutamisel edasi

spordibasseini, et õppida paremates tingimustes.

Sellest tulenevalt soovitame lisada seletuskirja punkt, et juhul, kui täiskasvanute

basseini kasutavad lisaks täiskasvanutele ka lapsed, s.h. kooliujumine, on

temperatuuri nõue vahemikus 26-28 kraadi. Või siis vajadusel täpsustada, et

veetemperatuur peab olema kooli-basseinis +28 °C kuni +32 °C ja väikelaste

basseinis +32 °C kuni +36 °C, täiskasvanute basseinides, mida kasutavad ka lapsed

(näiteks kohustuslikud ujumistunnid ja treeningud) 26-28 kraadi. Soovituslikult

näeksime spordibasseinis 27,5-27,8 kraadi aga kuna on ujulaid, kus selline nõue

tõstaks oluliselt kulusid, siis mõistame ka nende seisukohti ja jätaksime ujulatele

rohkem vabadust ja otsustamist.

Rahvusvahelise teadmise kohaselt temperatuurinõuded

varieeruvad, kuid siiski miinimumnormina on valdavalt

esitatud 28 ja isegi 29 kraadi vesi koolilaste puhul (ainult

mõnel juhul on viidatud miinimumtemperatuurile 27,5 kraadi).

Nt: Suurbritannia organisatsiooni „Pool Water Treatment

Advisory Group“ juhendi kohaselt on childrens teaching

temperatuurivahemik 29-31 kraadi):

https://www.pwtag.org/download/pwtag-code-of-

practice/?wpdmdl=2378&refresh=61483edc46a79163212463

6

Nt Punaste Risti soovitustel 6-15 aastaste vanustel ujumisõpe

≥ 29 kraadi:

„Learn to swim up to ages 6- 15 (30 to 45 minutes*) Water

temperature - water temperature should be ≥ 29° C (84.2º F“

Template for ACFAS Product Review

Nt CDC / USA Model Aquatic Health Code (MAHC)

MAHC ei näita otseselt vanusepõhiseid

temperatuurivahemikke, kuid “multi‑use aquatic venues” (nt

ühiskasutusega õppimise ja treeningu jaoks) soovitatakse

veetemperatuuriks 83–86 °F (28–30 °C)

Council for the Model Aquatic Health Code • CMAHC

Kui ei ole võimalik hoida temperatuuri vajalikul tasemel

ühiskasutusega basseinis, siis on soovitatav valida teine ujula,

kus on võimalik pakkuda teenust ainult laste tundideks.

31. Kommentaarid § 2 lg 1 p 6 ja 7 kohta seletuskirjast. Teadmiseks võetud.

16

Märkuse sisu Märkuse kommentaar

„Riietus-, duši- ja tualettruumid tuleks sisustada vastavalt vajadusele, lähtudes

arvestuslikust basseinikoormusest, mis leitakse basseini tegeliku veepindala ja

ühele basseinikasutajale ette nähtud arvestusliku veepindala suhtest“

„Tagatud peab olema 6) teenusekasutajate arvu piiramist. Punktis 6 nimetatud

teenusekasutajate arvu piiramine tähendab seda, et teenust kasutama ei lubataks

ülemäära palju inimesi, kuna see võib seada ohtu veekvaliteedi, suurendada

vigastuste tekkimist ning takistada ka ujujatele abi pakkumist ja päästetööde

tegemist“.

Ujumisliidu kommentaar:

Saame aru, et arvestusliku veepinna suhe jääb teenusepakkujate enda otsustada, sest

uues määruses seda enam pole, on vaid umbmäärane teenusekasutajate arvu

piiramine.

Ujumisliidu meelest on see väga mõistlik. Ära jääb ülereguleerimine. Sest siin võib

tekkida palju erinevaid olukordi. Nt suures basseinis on 6a laste rühmad,

koolilapsed, 10a treenijad, 17a treenijad - neid ei saa ühe numbriga määrata, palju

on mõistlik arv rajal. Uus määrus annabki paindlikult otsustada ja eluliselt lähtuda.

Kui on 6a lapsed, on lapsi rohkem rajal, kui on 18a tippsportlased, on vähem. Kõik

klubid oskavad siin ise vastavalt grupi vanusest ja tasemest oma laste arvu rajal

paika panna. Ujula tavakasutajate puhul ei ole seda probleemi kunagi, et pileteid

oleks nii palju müüdud, et igal rajal on rohkem kui 10 ujujat.

32. Kommentaar § 2 lg 1 p 3 kohta seletuskirjast.

„Ruumide (sh saunad) temperatuurid ei tohiks olla liiga kõrged ega liiga madalad,

sest võivad soodustada kas ülekuumenemist või liigset jahtumist ja külmetamist.“

Ujumisliidu kommentaar:

Kuna ujujad hindavad (kuuma) sauna olemasolu kõrgelt, lisame oma kommentaari

ka siia. Saunade temperatuuride üldsõnaline ja umbmäärane reguleerimine kaotab

ära saunade mõtte. Saunade juures on oluline see, et enne vastavasse ruumi

sisenemist oleks isikul olemas ruumi kohta oluline teave, et ta saaks teha sauna

kasutamise kohta teadliku valiku. Reeglina on see teave saunade ustel või uste

kõrval olemas.

Arvestatud. Seletuskirja täiendatud.