Kiri

Vastuskiri Tallinn Shipyard OÜ 08.07.2025 kirjale keskkonnaloa nr KL-513294 muutmise

osas

Vastame Teie kirjale (08.07.2025, „Tallinn Shipyard OÜ esialgsed küsimused korralduse eelnõu

suhtes keskkonnaloa nr KL-513294 muutmise asjas“)1. Järgnevalt on toodud vastused Teie

küsimustele. Sisu paremaks jälgimiseks on Tallinn Shipyard OÜ kirjaosad esitatud kursiivkirjas

ning Keskkonnaameti poolsed vastused tavalises kirjas.

1. Menetluse ese

1.1. Kas menetluse esemeks on Tallinn Shipyard OÜ (TSY) poolt taotletavad muudatused või

TSY majandustegevus tervikuna? Korralduse pealkiri viitab keskkonnaloa väljastamisele, kuid

korralduse resolutsioonis on loetletud vaid keskkonnaloa üksikmuudatused, mitte uue loa

väljastamine.

Menetluses on loa muutmise taotlus. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) §

59 lg 4 esimese lause alusel vaatab keskkonnaloa andja keskkonnaloa muutmise taotluse läbi

keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras. St nii loa andmise kui ka muutmise menetlused on

ühesugused. Seega keskkonnaloa muutmisel lisaks KeÜS §-s 59 keskkonnaloa muutmise kohta

sätestatule, tuleb lähtuda ka KeÜSi §-des 42-57 sätestatust.

Keskkonnaotsuste infosüsteem KOTKAS genereerib korralduse eelnõu pealkirja automaatselt,

mida praegusel ajal ei ole võimalik käsitsi muuta. Kuna Keskkonnaamet annab välja nii uusi

lube kui ka muudetud lube, on süsteemis korralduse eelnõu pealkiri hetkel „keskkonnaloa

väljastamise korralduse eelnõu“.

Keskkonnaameti poolt koostatud dokumendi nr DM-128015-292 pealkiri on igati asjakohane ja

korrektne: “Tallinn Shipyard OÜ keskkonnaloa nr KL-513294 muutmise otsuse eelnõu

edastamine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks ning menetlustähtaja pikendamine“. Seega

on antud juhul tegemist juba väljastatud keskkonnaloa muutmise otsuse eelnõuga. Loa

muutmise korralduse lõplikule versioonile genereerib infosüsteem KOTKAS õige pealkirja.

1.2. Soovime täpsustada, kas menetluse esemeks on uue keskkonnaloa väljastamine või üksnes

taotletud muudatuste tegemist. Meie hinnangul peaks menetluse esemeks olema üksnes TSY

poolt taotletavad muudatused, mis on loetletud korralduse punktis 2.1, mitte aga TSY tegevus

tervikuna. Menetluseseme korrektne piiritlemine mõjutab nii haldustoimingute kui ka ettevõtja

kohustuste asjakohasust ja proportsionaalsust.

Vt puntki 1.1.

Kuna ettevõtte tootmisterritooriumi naabruskonna elanikud on esitanud kaebusi müra, osakeste

(tolmu) levimise suhtes nende elamuteni ja autodeni, siis kõiki neid asjaolusid on tarvilik

menetluse käigus arvesse võtta.

1 Registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.07.2025 dokumendina nr DM-128015-32. 2 Registreeritud KOTKAS 25.06.2025 dokumendina nr DM-128015-29.

Kuna vastavalt taotlusele on ettevõte kasutusele võtnud suurema doki (D22) väiksema (D3)

asemel, siis sellest tulenevalt on müraallikas ning seetõttu ka dokis toimuvate tegevustega

kaasnev müra levimine muutunud.

1.3. Hetkel näib haldusmenetluse ese olevat selgelt piiritlemata. Korralduse eelnõust nähtub,

et amet ei piirdu üksnes TSY taotletud muudatuste või uute heiteallikate (V29-2, V46-2, V46-3

ja V46-4) ning uue ujuvdoki D22 hindamisega, vaid KA soovib kontrollida TSY tegevust

tervikuna, justkui oleks tegemist uue ettevõtte või uue keskkonnaloa väljastamisega.

1.4. Näiteks ei mainita korralduse resolutsioonis uusi heiteallikaid üldse, küll aga käsitletakse

ettevõtte tegevust tervikuna, sealhulgas:

o müratasemete kontrolli TSY-ga mitte vahetult piirnevate naaberkinnistute

territooriumitel;

o seadmete tööd maksimaalse võimsusega ja üheaegselt (ehkki praktikas nad üheaegselt

ei tööta);

o korterelamu fassaadil mürataset ettevõtte lähipiirkondades, mis ei piirne vahetult TSY-

ga, sh BLRT Grupp AS katastriüksusega;

o nimetamata müraleevendusmeetmete rakendamist.

Vastused punktidele 1.3.-1.4.

Korralduse otsuse peatükis ei kajastata uusi ja kasutusest eemaldatud heiteallikaid. Heiteallikate

info on leitav korralduse asjaolude ja kaalutluste peatükkidest. Heiteallikaid puudutav info

venitaks kokkuvõtliku otsuse osa liiga pikaks ja raskesti jälgitavaks.

Keskkonnaametil on kohustus kontrollida loa andmisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise

aluste esinemist, milleks on ka tegevuse tõttu müra piirväärtuse ületamine mõjutatavas

piirkonnas. Seetõttu tuleb hinnata müra kõikide käitise müraallikate koosmõjus ja terves

piirkonnas.

Väljavõte naaberelaniku kaebusest: Viimastel kuudel on hakanud kostma pidev tugev müra –

liivapritsitööd, keevitamine ja raske tehnika töö, mis kestab tihti kella 23-st kuni

varahommikuni, vahel isegi kella 4-ni.

Lisaks vt ka vastust punktile 1.1. ja 1.2.

1.5. Kõik nimetatud kohustused ei puuduta uute heiteallikate hindamist, vaid TSY

tootmistegevust tervikuna. Meie hinnangul ei ole tootmistegevuse tervikuna ümberhindamine

õiguspärane ega asjakohane, sest TSY-le on keskkonnaluba juba välja antud ning loa

ülevaatamine ja lisanõuete kehtestamine on võimalik vaid selge õigusliku aluse olemasolul,

mida korraldusest ei nähtu.

1.6. Eeldame, et müra hindamine peaks piirduma üksnes uute heiteallikate (nt uued

ventilaatorid või ujuvdokk D22) mõjuga, mitte kogu ettevõtte territooriumil toimuva

tegevusega. Ülejäänud tootmistegevus on juba olemasoleva loa ja kehtestatud piirnormide

raames reguleeritud.

Vastused punktidele 1.5.-1.6. Lisaks vt ka vastust punktile 1.1. ja 1.2.

Kuna ettevõte on kasutusele võtnud suurema doki (D22), siis sellest tulenevalt on müraallikas

ning seetõttu ka tegevustega kaasnev müra levimine muutunud.

Eelnevast lähtudes leiab Keskkonnaamet, et uues olukorras on vajalik kontrollida

naaberelanikeni jõudva mürataseme vastavust seadusandluses kehtestatud piirnormidele. Loa

omanik on kohustatud järgima keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi

määrus nr 71) lisas 1 kehtestatud müra normtasemeid. Piirväärtused II kategooria aladel

(elamualadel) tööstusmüra puhul on päeval 60 dB ja öösel 45 dB.

2. Punkti 1.1.1 ja müraleevendusmeetme ebamäärasus.

Punktis 1.1.1 esinev lause „vajalik on rakendada müraleevendusmeetmeid“ on ebamäärane.

Sellest ei selgu, millised on ettevõtte õigused ja kohustused, mis jätab liiga palju ruumi

meelevaldseks tõlgendamiseks (HMS § 63 lg 2 p 5).

Kuna hetkel on olemas ainult 25.05.-26.05.2021. a mõõtmised, mis kirjeldavad ja vastavad

2021. aasta olukorrale, siis käesoleval, 2025. aastal oleva olukorra selgitamiseks on tarvilik

läbi viia uued mõõtmised ja modelleerimised. Leevendusmeetmete valik ja ulatus sõltub

müramõõtmistel ja modelleerimisel saadud tulemustest.

Korralduse eelnõu otsuse punktis 1.1.1. on märgitud järgmist: Müra piirväärtuste ületamisel

peab keskkonnaloa omaja esimesel võimalusel viima oma tegevuse vastavusse kehtivate

normatiividega. Vajalik on rakendada müraleevendusmeetmeid (nt rajada piisava kõrgusega

müratõkkevall), et tagada vastuvõtjateni jõudva mürataseme piirnormidele vastavus.

Rakendatud meetmetest tuleb koheselt teavitada Keskkonnaametit.

Keskkonnaamet jättis antud juhul detailse leevendusmeetmete loendi esitamata, et oodata

ära mõõtmiste ja modelleerimiste tulemused ja nende vastavus kehtivatele piirnormidele

ning lisaks anda võimalus ka ettevõttele endale kaalutleda võimalike meetmete üle, mis

aitavad tagada müra piirnorme vastuvõtjate juures. Palume ettevõttel esitada omapoolse

loendi võimalike müra ja tolmu levimise leevendusmeetmete kohta.

3. Müra korduskontrolli motiivid ja eesmärgid on kindlaks määramata.

2021. a müratasemete mõõtmiste aruandes toodi välja järgmine asjaolu: „Teostatud

helirõhutasemete mõõtmiste ja mürakaardistamise tulemusena tuleb eraldi välja tuua lähim

eluhoone aadressiga Süsta tn 14, mis on kolmekordne ning hoone ülemistel korrustel võivad

mõjuda kõrgemad müratasemed kui maapinnal, kuna puudub maapealsete rajatiste müra

varjestav mõju (seetõttu võib osutada vajalikuks täiendavate helirõhutasemete mõõtmiste

teostamine Süsta tn 14 korterelamu ülemiste korruste eluruumides).“

Seega ka taotlusmaterjalides olevas mõõtmiste aruandes on välja toodud vajadus läbi viia uued

mõõtmised. Lisaks on ettevõtte naabruskonna elanikelt 2024. ja 2025. aastatel Terviseametile

ja Keskkonnaametile laekunud kaebuseid ettevõtte territooriumilt kostuva häiriva müra suhtes.

Seega tekkis kahtlus, et ettevõtte tegevusest võib levida ülenormatiivne müra.

Eeltoodust lähtuvalt on ettevõttel vajalik tootmisterritooriumi piiril läbi viia müratasemete

mõõtmine ja ka müratasemete modelleerimine naabruskonnas tundlike aladeni (hooneteni)

jõudva mürataseme suhtes. Oluline läbi viia uued mõõtmised, mis kajastaksid praegust

olukorda 2025. aastal. Vastavalt mõõtmiste tulemustele tuleb kasutusele võtta niisugused

müraleevendusmeetmed, mis tagavad tundlike aladeni jõudva piirnormidele vastavuse.

3.1. KA on ise korralduse eelnõus märkinud, et TSY territooriumil on müramõõtmisi korduvalt

tehtud ja lubatud piirväärtuseid ei ole ületatud. Samas on KA siiski seisukohal, et tuleb anda

hinnang müra võimalikkusele ja viidatakse naabruskonna elanike kaebustele.

Korralduse eelnõus on viidatud ainult ühele müratasemete uuringule: Tallinna Keskkonna- ja

Kommunaalameti poolt tellitud „BLRT Grupp AS sadama mürakaart. Helirõhutasemete

mõõtmised 25.05.2021- 26.05.2021“.

Eelmistest mõõtmistest on möödunud 4 aastat ning kuna väiksema doki asemel on ettevõte

võtnud kasutusele suurema doki, siis seetõttu on vajalikud läbi viia müra mõõtmised käesolevas

olukorras. Seega loa muutmise taotluses ja korralduses viidatud uuring ei vasta suure

tõenäosusega enam tänasele olukorrale.

3.2. Korraldusest ei nähtu, millistel faktilistel või õiguslikel alustel põhineb nõue viia läbi uued

müramõõtmised. Viide elanike kaebustele ei pruugi olla piisav ega erapooletu põhjus ettevõtte

õiguspärase ja kehtiva loa alusel toimuva tegevuse piiramiseks. Korralduse eelnõust ei selgu,

miks omistab KA naabrite kaebustele sellise kaalu ega ka see, miks peaks TSY tegelema

kordusmõõtmistega, kui ettevõte on juba teinud vajalikud muudatused ja rikkumisi ei ole

tuvastatud. Elanike kaebuste hindamisel tuleb kindlasti võtta arvesse tõiga, et

laevaremondiettevõte tegutseb territooriumil aastast 1912 ning elanikud on ise vabal tahtel

valinud elamise selle ettevõtte naabruses. TSY tegutseb alal, mille katastriüksuse sihtotstarve

on tootmismaa 100 % (Kopli 103 Põhja-Tallinna linnaosa). Momendil vastuvõetud Põhja-

Tallinna linnaosa üldplaneeringu alusel Kopli 103 katastriüksus on tootmis- ja

laondusettevõtete ala, ettevõtlusala kõrvalfunktsiooniga (T+B). Kehtiva Tallinna

üldplaneeringu alusel on Kopli 103 katastriüksus tööstusettevõtete ala, põhiliselt

tööstusettevõtete ja ladude ala, kus võib paikneda teenindusettevõtteid ja asutusi, uute elamute

rajamine on lubatud ainult erandina. Elanike asustustihedus ega soov suuremast vaikust ei saa

olla aluseks kehtivate piirnormide täiendavale karmistamisele, kui ettevõte tegutseb seaduste

piires. TSY tootmisterritooriumil aadressil Kopli 103 Põhja-Tallinna linnaosa ei ületata

tööstusmüra piirväärtusi tootmise maa-alal (V mürakategooria).

Loa omanik on kohustatud järgima määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud müra normtasemeid.

Piirväärtused II kategooria aladel (elamualadel) tööstusmüra puhul on päeval 60 dB ja öösel 45

dB.

Müra piirväärtus on keskkonnakvaliteedi piirväärtus, mille ületamise puhul on tegu

keskkonnaloa andmisest (antud juhul muutmisest) keeldumise alusega. Seetõttu tuleb loa

muutmise menetluses veenduda, et kavandatava tegevusega ei hakata müra piirväärtusi ületama

(KeÜS § 62 lg 2 p 2 koostoimes §-ga 59 lg 1 p 2 ning §-ga 3 lg 2 p 1). Keskkonnakvaliteedi

piirväärtustele vastamise hindamisel vaadatakse kogu käitise tegevust tervikuna, mitte üksnes

muudetavat tegevust.

KeÜS § 11. Ettevaatuspõhimõte, lõiked sätestavad järgmist:

(1) Keskkonnariski tuleb kohaste ettevaatusmeetmete võtmisega võimalikult suurel määral

vähendada.

(2) Keskkonnariskiga tegevuste suhtes otsuste tegemisel selgitatakse välja nende tegevuste

mõju keskkonnale.

Keskkonnaamet peab hindama mõõtmiste ja modelleerimiste alusel praegust 2025. aasta

tegelikku olukorda ja potentsiaalset mõju naabruskonna elanikele. Keskkonnaametil on

kaalutlusõigus ja vastavalt olukorrale õigus seada loale kõrvaltingimusi.

3.3. Mürataseme mõõtmine keskkonnaloa muutmise menetluses ei ole põhjendatud. Korralduse

eelnõust ei nähtu, miks tuleks TSY taotletud keskkonnaloa muudatusi siduda elanike kaebuste

või mürataseme kordusmõõtmisega. TSY hinnangul ei ole neid mõistlik ühes menetluses

käsitleda.

3.4. Keskkonnamüra hindamisel tuleb tugineda rahvusvahelistele standarditele (nt ISO 1996-

2), mille kohaselt tuleb müra mõõta tüüpilistes töötingimustes, mitte hüpoteetilistes

maksimaalkoormustes, mis ettevõtte tavapärase tegevusega ei kattu. Laevaremonditööd on oma

olemuselt varieeruvad ja tsüklilised, mistõttu ei tööta kõik seadmed kunagi üheaegselt

täisvõimsusel. Mürauuringu lähteandmed peavad kajastama tegelikku töörežiimi, mitte

teoreetilisi maksimumtingimusi ning võimaldama keskkonnamüra arvutuslikku

ekstrapoleerimist.

Vastused punktidele 3.3. ja 3.4.

Võimalik on lisada korraldusse täiendus, et müratasemeid mõõdetakse samaaegselt liivapritsi

kasutava tööprotsessiga. Maksimaalne koormus ei ole hüpoteetiline. Kui käitise tööprotsessides

on vajalik seadme ja nt tööprotsessi teenindava transpordivahendi samaaegne koostöötamine,

siis see pole enam hüpoteetiline situatsioon.

Eelnevast lähtuvalt esitab Keskkonnaamet küsimuse, mitu liivapritsi võib töötada käitises

samaaegselt? Lisaks palume täpsustada ka käitises kastutatavate teiste müra tekitavate

mehhanismide samaaegselt töötamise variante.

3.5. Nõue viia läbi tootmistegevuse uued müramõõtmised on hetkel põhjendamatu ning näib

olevat ahistav katse õngitseda rikkumisi TSY mürarežiimis. Selline lähenemine ei ole kooskõlas

hea halduse põhimõtetega. Kui kordusmõõtmiste läbiviimiseks on veenvad faktilised põhjused

ja õiguslik alus, tuleks need korralduse eelnõus selgelt esile tuua. Vastasel juhul ei jäta KA

erapooletu menetleja muljet.

Viimased mõõtmised on läbiviidud 25.05.-26.05.2021. Seega vastavad need kasutusel olevatele

protsessidele, seadmetele ja tehnoloogiale aastal 2021, need ei kirjelda praegust reaalset

olukorda.

Käesolevaks ajaks on väiksemas dokis töö lõpetatud ning laevade remondiks kasutatakse

suuremat dokki, mis tähendab, et müraallikas on muutunud. Lisaks on ümbritsevad naabrid

esitanud korduvalt kaebusi Terviseametile ja Keskkonnaametile. Eelnevast tulenevalt on igati

põhjendatud müra taseme mõõtmiste läbiviimine, kuna 4 aastat on pikk ajaperiood ja olukord

on vahepeal muutunud.

Müra mõõtmiste eesmärk on kontrollid, kas ettevõtte tegevustest lähtuvad päevased ja öised

müratasemed vastavad seadusandluses kehtestatud piirväärtustele (määruse nr 71 lisa 1, kus

on kehtestatud päevasele (7.00–23.00) ja öisele perioodile (23.00–7.00) erinevad müra

normtasemed, mille tagamine on loa omanikule kohustuslik).

Müra piirnormide ületamine on keskkonnaloast keeldumise alus ning ka kehtetuks tunnistamise

alus (KeÜS § 62 lg 2 p 2 koostoimes §-ga 59 lg 1 p 2 ning §-ga 3 lg 2 p 1).

3.6. Mürataseme kordusmõõtmiste eesmärk on määratlemata. Korralduse eelnõust ei selgu

üheselt, mis eesmärgil mõõtmised tehakse ega mida KA plaanib tulemuste põhjal ette võtta.

Seetõttu jääb kontrolli eesmärk ebaselgeks ning see näib olevat eesmärgipäratu.

3.7. Palume täpsustada, kes kannab müraekspertiisi ja kordusmõõtmiste kulud.

Vastused punktidele 3.6.-3.7. Kindlasti vt ka eelnevaid vastuseid punktidele 3.2 ja 3.5.

Vastavalt KeÜS § 12. Keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine lõikest (1)

Keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või

heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on tellinud mürakaardistamised Tallinna

sadamates, siis võib olla võimalik mõõtmiste vähemalt osaline ühildamine Keskkonna- ja

Kommunaalameti poolt tellitavate mõõtmistega. Keskkonnaametit teavitati plaanist tellida

müratasemete kaardistamine Tallinna sadamates ja nende naaberpiirkondades. Oleme olnud

infovahetuses, et saaks teostada mõõtmisi ka Tallinn Shipyard OÜ tootmisterritooriumilt

lähtuvate müratasemete ja vastuvõtjateni jõudvate müratasemete kohta. Kui tekib vajadus läbi

viia täiendavaid mõõtmisi, siis nende eest tuleb tasuda Tallinn Shipyard OÜ-l.

Palume Tallinn Shipyard OÜ-l seoses müratasemete mõõtmiste ja modellerimiste

ühildamise võimalikkusega suhelda Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti

Keskkonnahoiu osakonnaga ning nende poolt tellitud müratasemete mõõtmisi läbiviiva

ettevõttega.

4. Punkt A7.3 - nn „mürarikaste tööde“ keeld

4.1. Punktis A7.3 sätestatud piirang on ebaselge ja tarbetu. Korralduse kohaselt soovib amet

keelata „mürarikkad tööd“ kella 23.00 kuni 7.00.

4.2. Mürarikkad tööd on sellise keeluna tarbetu ega tugine õigusaktidele, avades liiga laia

ruumi meelevaldsele tõlgendamisele. TSY täidab kõiki seadusest ja kehtivast keskkonnaloast

tulenevaid müra piirnorme. TSY tegevust on korduvalt kontrollitud ning ka korralduse eelnõu

kinnitab, et TSY ei ületa müra piirtaset. Kui KA peab siiski vajalikuks kehtestada TSY-le lisaks

kehtivatele normidele täiendavaid, nn erakorralisi piiranguid, tuleks need piirangud korralduse

eelnõus nii õiguslikult kui ka faktiliselt põhjendada. Hetkel seda tehtud ei ole, mistõttu näib

keeld „mürarikaste tööde“ näol meelevaldne ja tarbetu.

4.3. „Mürarikaste tööde“ mõiste on sisuliselt ebaselge. KA ei ole korralduse eelnõus

selgitanud, mida täpselt tuleb mõista „mürarikaste tööde“ all. Selline termin on õiguslikult

määratlemata ja võõras. Tootmistegevusest tuleneva keskkonnamüra reguleerimisel peaks KA

tuginema õigusaktidega määratud mõistetele ja kasutama üldtunnustatud keskkonnamüra

hindamise mõõtühikuid (nt dB(A)).

Vastused punktidele 4.1.-4.3.

Keskkonnaluba võib sisaldada ka kõrvaltingimusi (KeÜS § 53 lg 1 p 11). Eelkõige võib tekkida

vajadus kõrvaltingimuste sätestamiseks tegevusest mõjutatud isikute õiguste ja huvidega

arvestamiseks, kusjuures silmas tuleb pidada nii klassikalisi õigusi (nt naabri omandiõigus –

AÕS §-d 143-144) kui ka KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õigust. Kui tegevusega kaasneb

ülemäärane müra, siis võib olla vajalik reguleerida müratõkke paigaldust või häiritud inimese

kodu akende vahetamist mürakindlamate vastu (vastavate isikute nõusolekul).

Keskkonnaamet toetub oma dokumentides täielikult seadusandlusele. Palume vaadata määruses

nr 71 lisa 1, kus on kehtestatud päevasele (7.00–23.00) ja öisele perioodile (23.00–7.00)

erinevad müra normtasemed, mille tagamine on loa omanikule kohustuslik.

Kuna 2024.-2025. aastatel on naaberelanikud pöördunud korduvalt mürakaebustega ja

helisalvestistega Terviseameti ja Keskkonnaameti poole, siis tekib kahtlus, et eluhooneteni

jõudev müratase ületab piirnorme. Lisaks taotluse materjalidest nähtub, et gritiga puhastamine

leiab aset ööpäevaringselt ja kõige mürarikkama tegevusena on loa muutmise taotluses välja

toodud liivapritsiga töötamine.

Ettevõttest lähtuvate müratasemete piirnormidele vastuvõtja juures saab kontrollida

mürataseme mõõtmiste ja modelleerimiste abil.

Palume täpsustada, mis tegevusi soovite ettevõttes öisel perioodil teha?

4.4. Korralduse eelnõust ei nähtu, millise müra liigi suhtes piirang kehtiks – kas ekvivalentse,

keskmise, tonaalse või impulssmüra suhtes. Selline piirang näib meelevaldne ja põhjendamata.

4.5. Lisaks ei selgu korralduse eelnõust, kuidas peaks KA hindama muude alade loomulikku

müra, eelkõige tonaalset müra.

Vastused punktidele 4.4 ja 4.5.

Müramõõtmiste käigus tuleb välja selgitada ettevõtte tegevusest tootmisterritooriumi piirile

jõudev müratase ning müratase vastuvõtja juures. Müra normtasemetega võrreldakse müra

hinnatud taset (dBA). Müra hinnatud tase on etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-

korrigeeritud tase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli või

muid asjakohaseid tegureid. Mürataseme hindamise nõuded on sätestatud eelpool mainitud

keskkonnaministri määruses nr 71.

Müramõõtmiste ja- modelleerimiste detailidega sh müra liikide ja tonaalsusega jm võimalike

spetsiifiliste tehniliste küsimustega tegelevad vastavat akrediteeringut omavad ekspert-

ettevõtted, kes viivad läbi ka müramõõtmisi.

5. Valgustite väljalülitamine

Korralduse projektis esitatud valgustite väljalülitamise kohustus näib olevat asjakohatu ega ole

seotud TSY taotluse ega keskkonnakaitsega. Samuti ei selgu korraldusest, miks tuleks valgustid

välja lülitada just kuni kella 5-ni ega miks ei võiks elanikud vajadusel kasutada aknakardinaid.

KeÜS-i § 7. Heide, heite piirväärtus, keskkonnakvaliteedi piirväärtus, saastamine ja

saastatus lõikes (1) on märgitud: Heide on õhku, vette või pinnasesse otseselt või kaudselt

väljutatav aine, organism, energia, kiirgus, vibratsioon, soojus, valgus, lõhn või müra. Sellest

tulenevalt võib ka liigne valgustatus olla saastavaks teguriks keskkonnas.

KeÜS’i § 14. Hoolsuskohustus sätestab järgmist:

Igaüks peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava

keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik eeldada.

Nimetatud sätete järeldusena on ennekõike käitaja kohustus vähendada enda poolt tekitatavat

keskkonnahäiringut maksimaalselt võimalikul määral. See ei ole piirkonna elanike kohustus

vähendada endani jõudvat keskkonnahäiringut.

Eelnevast lähtuvalt palume esitada põhjendused, miks ettevõte ei saa öisel perioodil suure

valgusintensiivsusega valgusteid välja lülitada?

6. Kokkuvõtteks

Palume selgitada järgmist:

a) Kas menetluse esemeks on TSY taotletavad muudatused või TSY majandustegevus tervikuna?

Menetluses on loa muutmise taotlus. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi KeÜS) §

59 lg 4 esimese lause alusel vaatab keskkonnaloa andja keskkonnaloa muutmise taotluse läbi

keskkonnaloa andmiseks sätestatud korras. St nii loa andmise kui ka muutmise menetlused on

ühesugused. Seega keskkonnaloa muutmisel lisaks KeÜS §-s 59 keskkonnaloa muutmise kohta

sätestatule, tuleb lähtuda ka KeÜSi §-des 42-57 sätestatust.

Eeltoodust tulenevalt vaatleb Keskkonnaamet ettevõtte poolt esitatud loa muutmise taotlust

tervikuna. Kuna ettevõtte tootmisterritooriumi naabruskonna elanikud on esitanud kaebusi

müra, osakeste (tolmu) levimise suhtes nende elamuteni ja autodeni, siis kõiki neid asjaolusid

on tarvilik menetluse käigus arvesse võtta.

Kuna ettevõte on kasutusele võtnud suurema doki (D22), siis sellest tulenevalt on müra allikas

ning seetõttu ka tegevustega kaasnev müra levimine muutunud. Lisaks ka selle asjaolu tõttu

tuleb selgitada müramõõtmiste abil, kas tundlike aladeni jõudev müratase vastab

seadusandluses kehtestatud piirnormidele.

b) Müraleevendusmeetmete sisu ja ulatust.

„Tallinna linna välisõhus leviva keskkonnamüra vähendamise tegevuskava aastateks 2025-

2029“ on leitav vastava alampeatükk:

10.4 TÖÖSTUSMÜRA VÄHENDAMISE MEETMED

Tööstusmüra ettevõtete puhul leevendusmeetmete täpne rakendamine vajab koostööd

ettevõtetega, et välja selgitada, milliseid tehnilisi lahendusi on võimalik kasutada olenevalt

seadmetest.

Peamisteks tööstusmüra mõju vähendavateks meetmeteks on:

• seadmete müra leviku tõkestamiseks müratõkete, bokside või kiirgust vähendavat

vooderduste kasutamine;

• mürapeegeldavate pindade vältimine;

• heli ümbersuunamine suunda, kus selle häirivus on väiksem;

• müra tekitava tehnoseadme paigutamine mürakindlasse konteinerisse või hoonesse;

• ventilaatorite juures helisummutite kasutamine;

• tootmishoone heliisolatsiooni parandamine, sh ventilatsiooniseadmetes või teistes

väljaviivates avades;

• mürarikaste seadmete ümbervahetamine vaiksemate vastu või tootmistehnoloogia

muutmine vähem müra tekitavaks;

• mürarikka tegevuse ajaline või mahuline piiramine;

• mürauuringute ja/või -seire läbiviimine, et selgitada välja probleemi olemus või jälgida

piirnormidest kinnipidamist.

Kuna Tallinn Shipyard OÜ tegeleb laevade remondiga ning nende väga suurte mõõtmete puhul

on tõenäoliselt võimalik rakendada: müratõkete rajamist; mürarikaste seadmete

ümbervahetamist vaiksemate vastu või tootmistehnoloogia muutmine vähem müra tekitavaks

ning mürarikka tegevuse ajalist piiramist.

Palume esitada ettevõttel omapoolsed ettepanekud müra ja tolmu levimise vähendamise

meetmete kohta.

c) Müra kordusmõõtmise faktilisi põhjuseid, õiguslikke aluseid, eesmärke ning kulude jaotust.

Keskkonnamõju, antud juhul müra tugevust iseloomustavat mürataset on vajalik ja asjakohane

võrrelda seadusandluses kehtestatud piirnormidega. Loa omanik on kohustatud järgima

määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud müra normtasemeid. Piirväärtused II kategooria aladel

tööstusmüra puhul on päeval (7.00–23.00) 60 dB ja öösel (23.00–7.00) 45 dB.

Keskkonnaluba võib sisaldada ka kõrvaltingimusi (KeÜS § 53 lg 1 p 11). Eelkõige võib tekkida

vajadus kõrvaltingimuste sätestamiseks tegevusest mõjutatud isikute õiguste ja huvidega

arvestamiseks, kusjuures silmas tuleb pidada nii klassikalisi õigusi (nt naabri omandiõigus –

AÕKS §-d 143-144) kui ka KeÜS § 23 lg-s 1 sätestatud õigust. Kui tegevusega kaasneb

ülemäärane müra, siis võib olla vajalik näiteks reguleerida müratõkke paigaldust või reguleerida

mürarohkete tööde läbiviimise aega ööpäeva lõikes).

Mürataseme piirväärtus on keskkonnakvaliteedi piirväärtus, mille ületamisel on tegu

keskkonnaloa andmisest/muutmisest keeldumise ja kehtetuks tunnistamise alusega.

Keskkonnaloa menetluse käigus tuleb välja selgitada ja olla veendunud, et keeldumise aluseid

ei esine. Kuna ettevõtte tegevus muutub ning piirkonnast on juba laekunud kaebusi, on vajalik

müratasemeid kontrollida ka mõõtmiste teel.

Kuna Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet on tellinud mürakaardistamised Tallinna

sadamates ja nende naaberpiirkondades, siis võib tekkida võimalus vähemalt osaliseks

mõõtmiste ühildamiseks Keskkonna- ja Kommunaalameti poolt tellitavate mõõtmistega. Kui

tekib vajadus läbi viia täiendavaid mõõtmisi, siis nende eest tuleb tasuda Tallinn Shipyard OÜ-

l.

Vastavalt KeÜS § 12. Keskkonna kasutamisega seotud kulude kandmine lõikele (1)

Keskkonnahäiringu, -ohu, -riski või -kahju hindamise, vältimise, vähendamise või

heastamisega seotud kulud kannab nende põhjustaja, kui seadusest ei tulene teisiti.

d) Palume selgitada või korraldusest välja jätta punktid A7.3 ja A7.4.

Eelpool mainitud määruses nr 71 lisas 1 on kehtestatud päevasele (7.00–23.00) ja öisele

perioodile (23.00–7.00) erinevad müra normtasemed. Tuginedes nimetatud määrusele ja

naabruskonna elanike korduvatele kaebustele oleme lisanud loa eelnõudele kõrvaltingimuse

A7.3.

Seoses eelnõudesse lisatud kõrvaltingimusega A7.4. palume selgitust, miks ei ole võimalik

välja lülitada tööks mittevajalikke valgusteid perioodil 23.00-05.00. Juhime tähelepanu,

et siinkohal oleme vastu tulnud ettevõttele ja lühendanud öist perioodi 2 tundi ettevõtte

kasuks. Vt ka punkt 5.

7. Samuti teeme ettepaneku eraldada keskkonnaloa muudatuste menetlus ja mürakontroll eraldi

menetlusteks, kuna nende menetlemine ühes ja samas menetluses ei näi olevat põhjendatud.

Nagu eelpool kirjutatud, on menetluses loa muutmise taotlus tervikuna ning seetõttu

käsitletakse ettevõtte tegevusi ja nendest tegevustest lähtuvaid keskkonnamõjusid ühes

menetluses koos.

Palume esitada vastused ja täpsustused Keskkonnaameti poolsetele küsimustele hiljemalt

01.09.2025. Juhul, kui Te vastuseid tähtajaks ei esita ega taotle tähtaja pikendamist, siis

Keskkonnaamet lahendab menetluse seni laekunud asjaolude alusel.