Eelnõu edastamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952

Eesti Apteekrite Liit Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit Eesti Pank Eesti Perearstide Selts Eesti Proviisorapteekrite Liit Eesti Ravimihulgimüüjate Liit Ravimiamet Riigikantselei Terviseamet Tervisekassa

Meie 24.08.2025 nr 5.2-2/2157-1

Elutähtsa teenuse osutajaks määramisega seotud määrused

Lugupeetud koostööpartnerid Täname teid tagasiside eest Eelnõude infosüsteemis avaldatud eelnõudele. Oleme sellega arvestanud ulatuses, milles see oli võimalik. Edastame teile tutvumiseks täiendatud eelnõud, seletuskirjad ja kooskõlastustabeli. Kui teil on täiendusi või märkusi, palume need esitada hiljemalt 29. augustiks. Seejärel edastatakse materjalid keeletoimetusse ning kooskõlastusringile. Tagasiside puudumisel on määruste eeldatav jõustumisaeg septembri teises pooles. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Nikita Panjuškin osakonnajuhataja Lisad: 1) Kooskõlastustabel; 2) Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmine (eelnõu); 3) Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmine (seletuskiri); 4) Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius (eelnõu); 5) Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius (seletuskiri).

Märkuse või ettepaneku sisu Arvestatud/mittearvestatud/selgitatud, mittearvestamise

põhjus

Eesti Apteekrite Liit

Hindame mõistlikuks apteekidele kehtestatud tähtaegu: 30 tundi nädalas

tegutsemiskohustust, tegevuse taastamine 48 tunni jooksul, toimepidevuse hoidmine

vähemalt 72 tunni jooksul.

Arvestatud

Ebaselgeks jäi, mis ajahetkest neid tähtaegu loetakse: kas

igasuguse häiringu algusest (nt kaob konkreetsest ETO apteegist elekter või side - kuid

teised apteegid töötavad takistusteta) või on tegevuse taastamise ja ETO-apteegina

tegutsemine seotud mingi teate või korraldusega (kuulutatakse välja nt hädaolukord)?

Selgitatud. Eelnõu § 43 (4) sätestab, et „elutähtsa teenuse

katkestuse korral…“. Eelnõu punktiga 3 sõnastatakse § 2 (3)

järgnevalt: „Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestus määruse

tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise taseme langus alla

määruses kehtestatud taseme või selle täielik lakkamine riigis

või teatud piirkonnas, kui teenuse osutamist ei suudeta taastada

määruses kehtestatud aja jooksul.“. Ehk tähtaegu loetakse

sellest hetkest, kui ETO apteek ei ole enam võimeline ravimeid

vastu võtta, säilitada või tagada jäemüüki koos sellega kaasneva

ravimite alase nõustamisega (mis moodustavad minimaalset

kriisiaegset võimekust).

Piirkondliku mõjuga häire on loogiliselt häire, mis hõlmab tervet maakonda või olulist osa

selle elanikkonnast (nt Pärnu linn “lülitub välja”, kuid ülejäänud Pärnumaal perearstikeskused-

apteegid toimivad). Seda võiks seletuskirjas täpsustada või selgitada. Mõistlik ei ole

“piirkondliku mõjuga häireks” liigitada ühe ETO apteegi või perearstikeskuse häiret.

Arvestatud. Seletuskiri on vastavalt täiendatud.

Eelnõu seletuskirjas on tähelepanu pööratud autonoomsete kaardimaksete toimimisele. See on

oluline, kuid retseptiravimite väljastamise aspektist on hoopis olulisem retseptikeskuses oleva

teabe kättesaadavus. Kui puudub teave patsiendile väljakirjutatud retseptide kohta, siis ei ole

võimalik patsiendile retseptiravimit väljastada. Ja isegi, kui teave on olemas (nt paberretsepti

näol), on retseptikeskuse töö katkestuse puhul võimatu arvutada konkreetse patsiendi

hinnasoodustusi (nt täiendav ravimihüvitis). Tuleks ette näha võimalus, et sellise teabe

puudumisel väljastatakse ravimid patsiendile täishinnaga (või üldise diagnoosikoodist tuleneva

soodustusega).

Mitte arvestatud. Täname olulisele kitsaskohale osutamise

eest. Kahjuks, seda ei ole võimalik lahendada eelnõu raames,

kuid sellega tegeletakse teiste tegevuste raames, mille käigus

tõhustatakse tervisevaldkonna infosüsteemide toimepidevust.

ETO-apteegiks määramise kohta märgiksime seda, et praegu nähakse ette ETO-apteegiks

määramist (ehk väljaspoolt tulevat määratlust-sundi). Mõistlik oleks anda apteekidele endale

võimalus enda ETO-apteegina määratlemiseks. Mõistlik oleks kutsuda potentsiaalsed ETO-

Osaliselt arvestatud. Eelnõu näeb ette, et apteegipidaja enda

soovi võetakse arvesse ETO-ks nimetamisel. Küll aga ei ole

võimalik nimetada isikut ETO-ks üksnes tema enda soovi

apteegid kokku ja teemat arutada. Apteegiteenuse toimepidevuse tagamiseks ja riskide

maandamiseks on kasulik, et võimalikult palju teenuseosutajaid oleksid ETO-apteegid. Näiteks

Järvamaal (väike maakond) oleks hea, kui ETO-apteegid asuksid nt Türil ja Paides.

alusel, kuna ETO staatusega kaasnevad vastastikud kohustused

ETKA (elutähtsat teenust korraldav asutus) ja ETO vahel.

Eesti Proviisorapteekrite Liit

1.1.Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 2 lõiget 1 punktidega 3-5. Punktis 5

defineeritakse apteegiteenus elutähtsa teenusena järgnevalt: „ravimiseaduse § 29 lõikes 11

nimetatud üldapteegi tegevusloa omaja (edaspidi üldapteek) ravimite hulgimüüjalt vastu

võtmine, säilitamine ja jaemüük koos sellega kaasneva ravimite alase nõustamisega.“ Samuti

on eelnõu punktiga 4 muudetava määruse § 43 lõikes 1 kirjeldatud üldapteegi toimepidevuse

nõuded: „Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases

olukorras peab elutähtsat teenust osutav apteek tagama ravimite hulgimüüjalt vastuvõtmise,

säilitamise ja jaemüügi koos sellega kaasneva ravimitealase nõustamisega vähemalt 30 tundi

nädalas“. Mõlemad viidatud sätted rõhutavad, et apteek peab elutähtsa teenuse osutamisel

võtma ravimeid vastu hulgimüüjalt. Ravimiseaduse § 31 lg 3 lubab apteegil lisaks hulgimüügi

tegevusloa omajale võtta ravimeid vastu ka ravimite tootmise tegevusloa omajale kuuluvast

ettevõttest või teisest apteegist. Ravimite kättesaadavuse aspektist peaks apteek saama

ravimeid vastu võtta kõigilt isikutele, kellelt seadus lubab ravimeid hankida (vastu võtta).

Arvestatud. Eelnõu ja seletuskiri on parandatud.

Mõlemad viidatud sätted panevad üldapteegile kohustuse tagada kriisiolukorras ravimite

hulgimüüjalt vastu võtmine, säilitamine ja jaemüük koos sellega kaasneva ravimite alase

nõustamisega. Samas on perearstide puhul kirjas, et ETO perearstikeskus peab tagama

perearstiabi kättesaadavuse vähemalt vältimatu abi ulatuses. Leiame, et ka apteekide puhul

tuleb lähtuda põhimõttest, et kriisiolukorras anname endast parima, kuid me ei pruugi suuta

tagada sama kvaliteeti, mis igapäevaselt. Leiame, et põhjaliku raviminõustamise tagamine

olukorras, kus ravimite vajajate saba on uksest välja, ei ole põhjendatud. Olulisem on

väljastada ravimeid võimalikult suurele hulgale inimestele, sest teised apteegid on suletud ja

nõustada neid patsiente, kellele see on vajalik ravimi ohutuks kasutamiseks – nt ravimi

esmakordse kasutamise tõttu. Teeme ettepaneku, et sõnastus võiks olla „ravimite vastuvõtmine

ja jaemüük, tagades ravimite nõuetekohase säilitamise.“ Palume eelnõu seletuskirjas

täpustsada, et „jaemüük“ kriisiolukorras ei hõlma kõiki tavapäraseid apteegiteenuse

komponente nagu iga ravimi ostja nõustamine.

Arvestatud osaliselt. Eelnõu tekst on parandatud vastavalt

Ravimiameti ettepanekule.

Tehnilise märkusena juhime tähelepanu, et määruse § 2 lg 1 punktiga 5 soovitakse ETO -

apteeki edaspidi määruses tähistada mõistega „üldapteek“. Määruses on aga läbisegi kasutusel

Arvestatud. Terminoloogia on ühtlustatud, läbivalt kasutatakse

terminit „üldapteek“.

„üldapteek“ ja „apteek.“ Palume määrus läbivalt üle kontrollida, et mõisted oleksid

järjepidevalt ühesugused.

1.2.Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määrust §-ga 43 . Vastava paragrahvi lõike 7 kohaselt

kavandab „Apteek lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse katkestusi

ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik korraldada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt

72 tunni jooksul.“ Antud sätte osas tuleks samuti täpsustada sarnaselt § 43 lõikes 2 tooduga, et

lõikes 7 sätestatud ajaline nõue ei rakendu juhul, kui üldapteegi ravimite varud on

ammendunud ja üldapteeki ravimitega varustav isik ei ole võimeline neid täiendama.

Selgitatud. Lõige 2 sätestab, et kui apteek ei pea olema lahti,

kui kaup on otsas ja tarnija ei taga uut kaupa. Lõige 7 sätestab,

et toimepidevuse tagamise meetmete kavandamisel peab

lähtuma põhimõttest, et nende abil on võimalik tagada teenuse

toimimist 72 tunni jooksul. Täname, et juhtisite tähelepanu

keelelisele veale.

1.3.Eelnõu punktiga 5 muudetakse määruse §-i 5. Lõike 2 kohaselt peab apteek teatama

elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, oluliselt häirivast sündmusest

või sellisest ohust viivitamata Ravimiametit. EPAL hinnangul ei ole igasugusest apteegi

tegevust häirivast sündmusest või ohust teavitamine asjakohane ning hakkab ETO apteeke

asjatult koormama (nt häired Retseptikeskuses töös, mida aeg-ajalt esineb). Pigem peaks riik

teatama ETO apteekidele planeeritud ja ka planeerimata häiretest, et kriisiapteek teaks

häireteks valmistuda ja võimalike tõrgetega arvestada.

Selgitatud. Arvestades väheoluliste sündmuste rohkust on

jäetud apteekidele 24 tundi esmase teavituse edastamiseks.

Lisaks sätestab eelnõu § 2 (2), et „Elutähtsa teenuse

toimepidevuse häire käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa

teenuse osutamisel esinev takistus, mille tõttu osutatakse

teenust ajutiselt osalises mahus ja mis võib viia elutähtsa

teenuse katkestuseni kogu riigis või teatud piirkonnas.“ – ehk

sündmusest, millel puudub igasugune potentsiaalne teenuse

katkestuse oht, ei pea teavitama.

1.4.Lõike 4 kohaselt tuleb apteegil esitada üksikasjalik sündmuse aruanne hiljemalt ühe kuu

jooksul lõikes 1 või 2 kirjeldatud sündmuse lõpust arvates. Üksikasjalik sündmuse aruanne

peab

hõlmama muuhulgas (p 1) häirest mõjutatud kasutajate arvu.

Kuna apteegil ei ole püsikliente, kes igapäevaselt apteeki külastavad, siis on apteegil keeruline

hinnata kui paljusid isikuid võib häire mõjutada. Seeõttu ei ole apteekide puhul häirest

mõjutatud isikute arvu nimetamine asjakohane, mistõttu palume selle nõude eelnõust välja

jätta.

Osaliselt arvestatud. Seletuskiri on vastavalt täiendatud.

Nõude eelnõust eemaldamine ei ole võimalik, sest see tuleneb

hädaolukorra seadusest.

1.5.Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse pargarahvi 6 täiendavate lõigetega seoses uute

tervishoiu ETO-de lisandumisega.

Kehtiva määruse §6 lõike 1 kohaselt loetakse elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete

tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraks olukorda, mille korral

esinevad kõik § 6 lõike 1 alapunktides esinevad kriteeriumid.

Arvestades, et eelnõuga täiendatakse § 6 lõiget 1 punktidega

tähendab see, et peale

Arvestatud. Eelnõu on vastavalt parandatud.

kiirabibrigaadi ja haiglateenuse osutajate teenuste häirete peavad hädaolukorra esinemiseks

esinema häred ka kõigi teiste lisanduvate tervishoiu ETO-de teenustes. Palume vastav

muudatus üle vaadata, et muudatused oleksid kooskõlas kehtiva määruse §6 eeldustega.

Märkasime samuti, et praeguses sõnastuses (§6 lg 1 p 1) on kiirabibrigaadi ja haiglateenuse

osutajate puhul hädaolukorraks piisav, kui ühe või teise teenuse osutamine on katkenud või

oluliselt häiritud, kuid uute tervishoiu ETO-de puhul sellist alternatiivset võimalust ette nähtud

ei ole. Palume vastav säte ka sellest aspektist üle vaadata.

Lisaks palun kontrollida üle §6 lg 1 puntides 12

ja 13

toodud viited – tundub, et viited on

ebakorrektsed (õiged viited vastavalt § 42

lg 1 ja 43

lg 1).

Arvestatud. Viited on parandatud.

2.1 Eelnõu § 3 sätestab nõuded üldapteegi tegevusloa omajast elutähtsa teenuse osutajale.

Eelnõu § 3 lg 4 punktid 5 ja 6 sätestavad ETO apteegi määramise kriteeriumidena „5) apteegi

võimekus ravimeid valmistada ja jaendada“ ja „6) apteegi omanikuks oleva proviisori soov

saada ETO-ks“ RavS § 29 lg 1 kohaselt on ETO apteegi ülesandeks „tagada ravimite jaemüük

ravimitega katkematu varustatuse tagamiseks erinevates kriisisituatsioonides“. RavS 29 lg 1 2

ei too samuti ETO-apteegile täiendavalt nõuet ravimeid valmistada ja jaendada. Nimetatud

tegevused on küll apteegiteenuse osaks, kuid ETO apteekide kriisiülesandeks ei ole ravimite

valmistamise ja jaendamise võimekuse tagamine, mistõttu ei ole selline kaalumiskriteerium

määruse § 3 lg 4 punktis 5 ja seletuskirjas asjakohased.

Arvestatud. Ravimite valmistamise võimekuse kriteerium on

eemaldatud.

Punkti 6 kohaselt võtab Ravimiamet ETO-apteegi määramisel arvesse ka omanikuks oleva

proviisori soovi saada elutähtsa teenuse osutajaks. Seletuskirjas on vastavat soovi selgitatud

kui „valmisolekut teenust osutada.“ Palume eelnõus selgemalt sõnastada, mida loetakse

apteegi omaniku sooviavalduseks – kas apteek peab esitama Ravimiametile (soovi)avalduse ja

kas Ravimamet korraldab selleks avaliku konkursi või peab ETO-apteegiks pürgiv apteek ise

aktiivselt soovi avaldama? Praegu jääb eelnõus ja seletuskirjas mõnevõrra lahtiseks, kuidas on

riik plaaninud ETO apteegi määramise menetlust läbi viia ning milline on apteegi omaniku roll

ja otsustusõigus selles menetluses.

Arvestatud. Seletuskiri on vastavalt täiendatud.

2.2 Määruse § 3 lg 3 p 2 kohaselt määratakse igas maakonnas vähemalt üks ETO - apteek. Siin

peaks kaaluma pigem „rahvastiku paiknemist“ – nagu näeb määramise kriteeriumina ette

Arvestatud. Säte on täpsustatud.

RavS. Rahvastikuliselt väikeste maakondade ja suurlinnade võrdne kohtlemine (nt üks

ETOapteek Harjumaal ja üks Läänemaal) ei ole kooskõlas tegelike vajadustega. Maakonna

piirid ei tohiks mõjutada ETO apteekide määramist. EPAL seisukohast ei ole oluline, et

kindlasti oleks igas maakonnas üks apteek vaid pigem see, et inimesed saaksid kriisi olukorras

oma ravimid kätte. Lisaks on ju loomisel ka kriisiapteekide võrgustik, mis peaks katma samuti

teatud Eesti piirkonnad. Väiksemas kohas võiks „kriisiapteegist“ piisata ja sest ETO

kohustuste täitmine võib osutuda väiksemale apteegile võimatuks.

2.3 Määruse § 3 lg 5 toob kriteeriumid, mida võetakse arvesse ETO-apteegi määramisel. Kuna

apteegid ei ole täna ETO nõuetele vastavad, siis ei ole antud võrdluskriteeriumi kohaldamine

asjakohane. Alles pärast määramist hakkavad ETO-apteegid viima oma sisseseadet vastavusse

ETO tegevusnõuetega. Lisaks rääkisime kevadel toimunud kohtumisel, et ETO apteek võib

end toimepidevaks muuta ka etapiviisiliselt lähtuvalt riskianalüüsist.

Mitte arvestatud. Kuigi üldapteegid ei vasta täna ETO-

nõuetele, nende tegelik kriisivalmidus ja selle soodustavad

faktorid on erinevad: näiteks, asukoht, töötajate arv jne. Neid

asjaolusid peab võtma arvesse ETO-apteeke valimisel.

2.4 § 3 lg 6 – „Juhul, kui Ravimiametil ei ole võimalik teha ettepanekuid kõigi vajalike

apteekide elutähtsa teenuse osutajaks nimetamiseks samal ajal, tehakse ettepanekud vastavalt

valdkonna eest vastutava ministri poolt käskkirjaga kinnitatud kavale.“ Palume täpsustada, kas

selline kava on olemas ja kui ei ole, siis kaaluda sõnastuse muutmist nii, et Ravimiametil on

õigus teha ettepanekuid ETO - apteekide määramiseks vastavalt tegelikule vajadusele ja

apteegi valmisolekule ETO - apteegina teenust osutada

Selgitatud. Kava kehtestatakse ministri käskkirjana, mida

koostatakse koostöös Ravimiametiga.

2.5 „Määruse seletuskirja punktis 3.2. on kirjeldatud määruse mõju majandusele ning

nenditakse, et „eelnõu põhjustab elutähtsa teenuse osutajaks nimetatud apteekidele täiendavaid

kulusid uute kohustuste täitmisel, mille suurus sõltub asutuse suurusest ja senisest

toimepidevuse tasemest. Eelnõuga seotud elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks on

taotletud kokku 4 912 000 eurot riigieelarvest perioodiks 2026-2029. Vahendid on vajalikud

toimepidevuse võimekuse loomiseks ja tagamiseks, küberrünnete tõkestamiseks ning

kriisikoolituste läbiviimiseks. Lisaks sellele Vabariigi Valitsus juba otsustas eraldada 500 000

eurot 2026. aasta eelarvesse tervishoiuvaldkonna ETO-de toimepidevuse tagamiseks.“ Palun

ministeeriumil täpsustada eelnõu seletuskirjas, millises osas ja milliste tegevuste või toetuste

näol on planeeritud eelnimetatud summast toetada ETO- apteeke. Oleme korduvalt välja

toonud oma tagasisidest erinevatele ETO apteeke käsitlevatele eelnõudele, et apteekidel ei ole

võimekust ilma riigi poolse toetuseta elutähtsa teenuse osutamist tagada.

Arvestatud. Seletuskirjas on täpsustatud, et vahendite jaotus

valdkondade ja asutuste lõikes toimub vastavalt tegelikule

vajadusele. Tänasel päeval ei ole võimalik kirjeldada täpselt

jaotust seletuskirjas, sest see selgub alles ETO-asutuste valikul.

Eesti Pank

1. Tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste

kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmise eelnõu § 4 3 lõige 6 kohustab apteeki

korraldama koostöös lepingupartneriga apteegiteenuse osutamiseks võimekuse vastu võtta

võrguühenduseta kaardimakseid. Eesti Pank teeb ettepaneku sõnastada see säte järgnevalt:

„Apteek tagab hädaolukorras või muus sarnases olukorras, kui elektroonilise side võrgu

toimimist, kaardipõhise maksetehingu vastuvõtmist või selle tehingu töötlemist võimaldava

infosüsteemi häire ei võimalda nimetatud olukordades kaardipõhise maksetehingu teostamist

või takistab seda oluliselt, oma müügikohas valmisoleku teostada võrguühenduseta

kaardimakseid kaardiskeemide reeglite järgi ning pangakaardi väljastaja panga määratud

limiidi ulatuses“. Pakutud sõnastus on kooskõlaline krediidiasutuste seaduse § 871 lõikega 1.

Arvestatud. Eelnõu on täiendatud pakutud sõnastusega, mis on

vähesel määral kohandatud.

2. Sotsiaalministri määruse „Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ eelnõu

sätestab, et elutähtsa teenuse osutaja nimetamise ettepaneku tegemisel võtab Terviseamet

arvesse perearstiabi osutaja ja Ravimiamet apteegi omanikuks oleva proviisori soovi saada

elutähtsa teenuse osutajaks. Eesti Panga hinnangul ei saa võimaliku elutähtsa teenuse osutaja

soov olla elutähtsa teenuse osutaja nimetamisel oluliseks asjaoluks, mille põhjal tehakse otsus

ühe või teise teenuse osutaja kohta. Seetõttu teeme ettepaneku kas vastav säte eelnõust välja

jätta või sätestada tekst selliselt, et tegemist on kõrvalkriteeriumiga.

Mitte arvestatud. Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab kriteeriumide

kogumi, mille hulgas on ka apteegi omaniku soov saada

elutähtsa teenuse osutajaks. Sama paragrahvi lõige 5 täpsustab,

et kõiki kriteeriume hinnatakse tervikuna, kuna nende olulisus

võib piirkonniti erineda. Leiame, et kehtiv sõnastus ei sea

omaniku soovi kõige olulisemaks kriteeriumiks, vaid üksnes

osutab sellele kui ühele kaalutlusele. Oleme seisukohal, et

omaniku motivatsioon teha koostööd ETKA-ga võib teatud

olukorras olla mõjukam kui mõni teine kriteerium.

Eelnõu § 1 lõige 5 ning § 3 lõige 5 sätestavad, et elutähtsa teenuse osutajaks nimetatakse

piirkonnas asuvatest perearstiabi osutajatest või apteekidest enim kriisidega toimetulekuks

valmis olevad perearstiabi osutajad või apteegid. Eesti Pank ei pea teenuseosutaja olemas

olevat valmisolekut elutähtsat teenust osutada määravaks kriteeriumiks elutähtsa teenuse

osutaja nimetamisel.

Mitte arvestatud. Senise valmisolekuga arvestamine võib

osutuda tulemuslikuks, kuna kõrge kriisivalmidusega

tervisekeskused vajavad pärast elutähtsa teenuse osutajaks

määramist vähem täiendavaid investeeringuid. See on oluline,

arvestades asjaolu, et valdav osa tervisekeskuste tuludest

pärineb Tervisekassa eelarvest. Sama kehtib ka apteekide

puhul, kelle hinnakujundus on rangelt reguleeritud ning

kriisivalmiduse suurendamine võib eeldada riigipoolset toetust.

Eelnõu sätestab, et valdkonna eest vastutav minister otsustab elutähtsa teenuse osutajaks

määramise mõistliku aja jooksul. Eesti Pank teeb ettepaneku määratlemata ajalise mõiste

asemel kasutada päevades või kuudes määratud tähtaega.

Arvestatud. Eelnõu on vastavalt täiendatud.

Eesti Perearstide Selts

1. Üldine põhimõte: ETO-dest perearstikeskustel peab olema valmisoleku tasu sarnaselt

teistele TTO-dele.

Mitte arvestatud. Tervishoiuteenuste tasustamine sätestatakse

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus, käesoleva eelnõuga ei

ole võimalik rahastusmudelit muuta

Täiendavate kohustuste lisandumisel, mis kulumudelis ei sisaldu, on vajalik määrata neile ka

rahastusallikas. Perearstiabi osutajate tegevus põhineb peaaegu täielikult riiklikul rahastusel

ning nende suhtes on kehtestatud ulatuslikud tegevuspiirangud, mis ei võimalda perearstidel

muul moel oma sissetulekut suurendada.

Mitte arvestatud. Tervishoiuteenuste tasustamine sätestatakse

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus, käesoleva eelnõuga ei

ole võimalik rahastusmudelit muuta

3. Teeme ettepaneku muuta perearsti poolt osutatava elutähtsa teenuse määratlust, asendades

selle järgmise sõnastusega: § 2. Terminid (1) Elutähtis teenus käesoleva määruse tähenduses

on: 3) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud perearstiabi osutaja

osutatav vältimatu abi sama seaduse § 5 tähenduses, aegkriitiliste retseptide väljastamine ning

patsientide nõustamine vähemalt ühe sidevahendi teel;

Osaliselt arvestatud. Eelnõu on parandatud, viidates TTKS §

5-le (vältimatu abi), mitte kogu perearstiabile. Vältimatu abi

näited (retseptid, nõustamine, esmaabi) on välja toodud

seletuskirjas, sest nende loetlemine määruses piirab õigusakti

rakendamise paindlikkust.

Taasteajad peaks seejuures katma ära kogu elutähtsa teenuse - praegu reguleeritakse osade

teenuste (nt haigla, apteek) taastamist nö poole peale. Meie hinnangul ei ole otstarbekas

kriisiolukorras nõuda, et ETO-d peavad taastama KOGU teenuse loetud tundidega (nt

relvaload, krooniliste haigete jälgimine perearstikeskuses jms). Lisaks on ilmnenud tõsiasi, et

kuskil seaduses ei ole kirjas, millal peab haigla oma Tervisekassa lepingus sätestatu 100%

taastama.

Arvestatud. Eelnõu sõnastus on parandatud nii, et elutähtsa

teenuse katkestuse (ehk vältimatu abi osutamise suutmatuse)

korral taastab perearstiabi osutaja vältimatu abi osutamist ühe

tööpäeva jooksul.

4. Palume selgitusi, mida on täpsemalt mõeldud toimepidevuse häire ja katkestuse all

§ 2. Terminid

(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa teenuse

osutamisel esinev takistus, mille tõttu osutatakse teenust ajutiselt osalises mahus ja mis võib

viia

elutähtsa teenuse katkestuseni kogu riigis või teatud piirkonnas.

(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestus käesoleva määruse tähenduses on elutähtsa

teenuse osutamise taseme langus alla käesolevas määruses kehtestatud taseme või selle täielik

lakkamine riigis või teatud piirkonnas, kui teenuse osutamist ei suudeta taastada käesolevas

määruses kehtestatud aja jooksul.

Häire – kas saame õigesti aru, et kui ei kaasne päris katkemise ohtu, siis pole tegemist häirega

sõltumata sellest, kui suur osa teenusest seisab? ( „/…/ ja mis võib viia elutähtsa teenuse

katkestuseni kogu riigis või teatud piirkonnas.“)

Selgitatud. Toimepidevuse häire defineerimisel lähtuti

eeldusest, et igasugune toimepidevuse häire võib potentsiaalselt

viia teenuse katkestuseni. Lisaks selline definitsioon aitab

eristada olukordi, mida ei tunnistata toimepidevuse häireks.

Näiteks, kui perearst jääb haigeks ja ei ilmu tööle, võiks

tunnistada olukorda toimepidevuse häireks (sest teenust

osutatakse piiratud mahus ja realiseerub riskianalüüsis

kirjeldatud risk - tervishoiutöötajate ja -spetsialistide ajutine

puudumine), kuid tegemist ei ole määruse mõistes

toimepidevuse häirega, mis võib viia teenuse katkestuseni.

Täname tähelepanu juhtimast „katkestuse“ definitsioonile –

eelnõu on vastavalt parandatud. Nõustume, et katkestus

Katkestus - kas katkestus tekib alles siis, kui nõutud ajaks teenust ei taastata? Nt kui apteek on

5

päeva kinni ja siis nädala kahe viimase päevaga on 30h avatud, siis pole katkestust tekkinud?

Lisaks on „teatud piirkond“ väga ebamäärane – näiteks kui üks Tallinna apteek või

perearstikeskuse

ei tööta, teised aga töötavad, siis kas on tekkinud katkestus?

tähendab teenuse osutamise mahu langust alla ettenähtud

taseme ning selle tuvastamisel ei ole vaja arvestada taastumise

ajaga.

Väljend „teatud piirkonnad“ on eelnõusse lisatud seetõttu, et

ühe apteegi või tervisekeskuse töö lõpetamine ei pruugi kaasa

tuua piisavat mõju hädaolukorra väljakuulutamiseks, kui selle

vahetus läheduses tegutseb mõni muu sarnase teenuse osutaja.

Eelnõus kasutatakse üldist sõnastust „teatud piirkond“, kuna

hädaolukorra tuvastamisel on määrav sündmuse mõju ulatus,

mitte selle täpne geograafiline asukoht.

5.Teeme ettepaneku, et sarnane nõue oleks ka haiglatel.

§ 3. Kiirabibrigaadi pidaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral taastab kiirabibrigaadi pidaja 12 tunni jooksul

vähemalt kahe kolmandiku ja 24 tunni jooksul kõikide kiirabi rahastamise lepingus ette nähtud

kiirabibrigaadide tegutsemisvalmiduse vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 17

lõike 2 alusel kehtestatud korrale.

Mitte arvestatud. Arvestades kaasaegseid ohte teenuse

täielikku taastamise kiirus võib olla prognoosimatu, näiteks

ulatuslikku looduslikku katastroofi või sõjaolukorras. Seetõttu

püüame järgida põhimõtet, et sätestame üksnes nõuded

elutähtsa teenuse taastamisele, k.a. perearstiabi valdkonnas.

6. Teeme ettepaneku täpsustada 24 tunni jooksul taastamist vajava teenuse ulatust § 41 lg 2

sõnastus võiks olla: (2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral toimub vältimatu abi

osutamise, aegkriitiliste retseptide väljastamise ning vähemalt ühe sidevahendi teel patsientide

nõustamise võimekuse taastamine esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul.

Arvestatud.

7. Palume täpsustada

§ 41. Perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras

peab

elutähtsa teenuse osutajaks nimetatud perearstiabi osutaja tagama perearstiabi kättesaadavuse

vähemalt vältimatu abi ulatuses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 tähenduses.

(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral toimub vältimatu abi osutamise, aegkriitiliste

retseptide väljastamise ning vähemalt ühe sidevahendi teel patsientide nõustamise võimekuse

taastamine esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul.

Miks lõikes 1 on välja toodud ka hädaolukord jms kriis, lõikes 2 aga ei ole? Kas erinevus on

taotluslik

Arvestatud. Tegemist on sõnastuslikku veaga. Lõige 2

sõnastus on parandatud „Elutähtsa teenuse toimepidevuse

katkestuse korral“

ning olukorrad erinevad - st kas hädaolukorras ei ole taastamise kohustust? Sama sõnastuse

loogika on kõigi tervishoiu ETO-de puhul.

8. Teeme ettepaneku paberretseptide kehtivusaja vabaks jätmiseks § 41. Perearstiabi osutaja

elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded (2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire

korral toimub vältimatu abi osutamise, aegkriitiliste retseptide väljastamise ning vähemalt ühe

sidevahendi teel patsientide nõustamise võimekuse taastamine esimesel võimalusel, kuid mitte

hiljem kui 24 tunni jooksul. Paberretsepti kehtivusaeg võiks olla retseptiväljastaja määrata –

vaikimisi 30 päeva, kuid väljastajal peaks olema õigus kehtivus aega lühendada, pikendada.

Sõltuvalt olukorra tõsidusest, prognoositavast kestvusest. Samuti on meil mureks, kuidas

toimub ilma internetita soodustuse määra kontrollimine, mistõttu oleks mõistlik, et ka selleks

puhuks on lepitud kokku kord.

Mitte arvestatud. Käesoleva eelnõuga ei ole võimalik

kehtestada nõudeid paberretseptile. Küll aga probleemile on

osutatud ka Eesti Apteekrite Liidu poolt, mis viidad probleemi

aktuaalsusele ning vajadusele alustada sellekohased arutelud.

9. Teeme ettepaneku sõna muutmiseks § 41. Perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja

toimepidevuse nõuded (4) Perearstiabi osutaja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate

teenuste ostmisel võimaluse korral lepingupartneri võimet osutada teenust ka hädaolukorras,

sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. Teeme ettepaneku „lähtub“ asendada

sõnaga „arvestab“.

Arvestatud.

10.Teeme ettepaneku asendada meetmete kavandamisel „72 tunniks“ 24 tunniga. § 41.

Perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded (5) Perearstiabi

osutaja kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse häireid ja katkestusi

ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik korraldada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt

72 tunniks. Meie hinnangul on 72 tundi liialt pikk aeg, reaalsusega vastav on 24 tundi.

Arvestatud. Eelnõu on täiendatud ETTKL pakutud sõnastuses

– 1 tööpäev

11. Teeme ettepaneku vaadata üle ravimite säilitustingimuste taastamise aeg. § 42 lg 5:

Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korral taastab ravimite hulgimüüja esimesel

võimalusel, kuid mitte rohkem kui 48 tunni jooksul ravimite nõuetekohase säilitamise

tingimused, ravimite väljastamise ja transpordi võimekuse ning ravimite vastuvõtmise

võimekuse. § 43 lg 3: Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korral taastab elutähtsat

teenust osutav üldapteek 48 tunni jooksul ravimite säilitamise, vastuvõtmise ja väljastamise

võimekuse. Meie hinnangul on 48 tundi ravimite säilitamise tingimuste taastamiseks liiga pikk

aeg, selle ajaga jõuavad paljud ravimid ja vaktsiinid muutuda kasutuskõlbmatuks.

Selgitatud. Selleks, et ravimid ja vaktsiinid ei muutuks

kõlbmatuks, kavandatakse toimepidevuse häire ennetatavad

meetmed 72 tunniks. Kõnealused sätted kohustavad taastada

ravimite hoiustamise meetmeid siis, kui riskimaandamise

meetmed (näiteks, generaatori käivitamine) on juba

ammendunud.

12. Apteegi toimepidevus - teeme ettepaneku, et teenuse mahu arvestus oleks päevade, mitte

nädala lõikes ning et taasteaeg oleks võrreldav teiste tervishoiu ETO-dega.

§ 43. Üldapteegi tegevusloa omaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded

Selgitatud. Nõue on sõnastatud analoogselt sotsiaalministri

06.01.2010. a. määrusele nr 2 „Perearsti ja temaga koos

töötavate tervishoiutöötajate tööjuhend“ § 5 (1), kus on

(1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras

peab

elutähtsat teenust osutava apteegi tegevusloa omaja selle apteegi osas, tagama ravimite

elutähtsat

teenust osutavalt hulgimüüjalt vastu võtmise, säilitamise ja jaemüügi koos sellega kaasneva

ravimite

alase nõustamisega vähemalt 30 tundi nädalas.

Nii saab ju põhimõtteliselt kas või 5 päevaks apteegi kinni panna. Peaks olema ikka päevade

lõikes.

sätestatud perearsti minimaalne vastuvõtuaeg nädalas, ilma

jaotuseta päevade kaupa. Analoogselt perearstikeskustele ei

pruugi apteek töötada iga päev, mistõttu nõue on sätestatud

nädala lõikes.

(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korral taastab elutähtsat teenust osutav

üldapteek

48 tunni jooksul ravimite säilitamise, vastuvõtmise ja väljastamise võimekuse.

Arvestades, et tervishoiuteenuse osutajatest ETO-de taasteajad on oluliselt lühemad, võiks

apteekide taasteaeg olla 24 tunni kandis, et tervishoiuteenuste osutajatel oleks võimalik

kriisiolukorras varusid täiendada ning suunata patsiente vajalikke ravimeid ostma.

Selgitatud. Nii nagu perearstiabi osutajate puhul on sätestatud

ajaline piirang, mille raames kavandatakse toimepidevuse

häireid ennetavaid meetmeid (24 tundi), on ka üldapteekide

teenuse taastamise ajaline nõue kehtestatud Eesti Apteekrite

Liidu ja Eesti Proviisorapteekide Liidu sisendi põhjal. Nende

hinnangul ei ole 24-tunnine piirang tänastes tingimustes

realistlik.

13. Palume täpsustamist: § 5. Elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle

tekkimise ohust teavitamine (1) Kiirabibrigaadi pidaja, haiglavõrgu haiglapidaja ja perearstiabi

osutaja teavitab elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa

teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust

ohust, hädaolukorrast või selle ohust Terviseametit viivitamata, kuid hiljemalt ühe tunni

jooksul häire või katkestuse avastamisest Seaduses on teavitamise aeg max 24h (ja

üksikasjaliku aruande tähtaeg 1 kuu). 1-tunnine teavitusaeg on põhjendatud erakorralist abi

osutavate üksuste puhul, kus teenuse katkestuse korral on vajalik operatiivne reageerimine

ning nt kiirabide mujale suunamine, mitte aga perearstikeskustes. Lühiajalised häired

perearstikeskuse töös ei vaja Terviseameti vm asutuse poolset sekkumist, suurem osa

perearstikeskuse tööst on plaanilise iseloomuga. Juhul, kui "häire" jääb praeguses sõnastuses -

st teatada tuleb sisuliselt siis, kui me ei osuta vältimatut abi, ei saa kasutada ÜHTEGI

sidevahendit või ei saa väljastada ka paberretsepte (või on selliste olukordade vahetu oht), siis

on mõeldav 2-3h.

Selgitatud. Säte on koostatud Terviseameti sisendi alusel, kelle

arvates võivad teatud laadi häired nõuda võimalikult varajast

Terviseameti sekkumist näiteks, kui tegemist on mõjusa

küberintsidendiga.

14. Palume täpsustamist, keda peab teavitama ning mis saab ulatusliku sidekatkestuse korral. §

5. Elutähtsa teenuse toimepidevuse häirest või katkestusest ja selle tekkimise ohust

teavitamine (1) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab viivitamata lisaks Terviseametile või

Ravimiametile ka hädaolukorra seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud hädaolukorra lahendamist

juhtivat asutust, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse häire või katkestuse on põhjustanud

sündmus, mis võib kaasa tuua sellise hädaolukorra või hädaolukorra ohu, mille lahendamine ei

kuulu Terviseameti või Ravimiameti pädevusse. Oleks loogilisem, kui Terviseamet teavitused

vajadusel edastab. Kui Ravimiamet on siin lauses põhjusel, et apteegid ja ravimite

hulgimüüjad peavad hoopis Ravimiametit teavitama, siis võikski kirja panna, et mis ametit

mingi ETO teavitab. Teavitustel peaks olema üks kontaktpunkt (sealt peaks teavitus minema

ka Tervisekassasse ja vajadusel muudele ametitele, lepingupartneritele). Kriisiolukorras ei

peaks ETO kulutama aega sellele, et uurida kas on äkki veel kedagi vaja teavitama hakata.

Lisaks, kuidas toimub teavitamine ulatusliku sidekatkestuse korral, eriti olukorras, kus ETO

perearstikeskustel pole täna ka sateliittelefoni?

Selgitatud. Hädaolukorra seaduse § 36 sätestab elutähtsa

teenuste ja nende toimepidevust korraldatavate asutuste

(ETKA) loetelu. Teatud elutähtsa teenuste häire puhul on

mõistlikum suhelda otse ETKA, mitte Terviseametiga. Näiteks,

see on asjakohane kaugküte või vee ja kanalisatsiooni häire

korral, mida korraldab kohalik omavalitsus. Erinevalt

teenusepakkujalt, ei pruugi Terviseametil olla ajakohast teavet

kes vastutab elutähtsa teenuse korraldamise eest piirkonnas ega

tema kontaktandmeid.

15. Palume täpsustada, kas viited on õiged § 6 lg 1 punktides 11–13 viidatakse § 5 lõigetele 1

ja 2, § 6 lõigetele 1 ja 3 ning § 7 lõigetele 1 ja 3. Oletame, et silmas on peetud viiteid § 41, 42

ja 43 vastavatele lõigetele

Arvestatud. Täname tähelepanu suunamise eest.

1. Teeme ettepaneku, et saaks sõnastatud oluline muutumine ja nende korral teavitamine. § 1.

Esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramine (3)Terviseamet

võtab perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks nimetamise ettepaneku tegemisel

arvesse: Tulenevalt TTKS § 7 lõikest 9 peaks TTO hakkama kõigi nende asjaolude

muutumisest Terviseametit teavitama – sh kui töötajate arv või teenuste mahud muutuvad?

TTTKS § 7 (9) Elutähtsa teenuse osutajast perearstiabi osutaja on kohustatud viivitamata

teavitama Terviseametit, kui muutuvad käesoleva paragrahvi lõigete 6 ja 7 alusel arvesse

võetud asjaolud, mida võeti arvesse tema elutähtsa teenuse osutajaks määramisel. (see määrus

kehtestatakse lg 7 alusel). Kuhugi oleks vaja sisse tuua, et teavitada tuleb OLULISEST

muutumisest.

Mitte arvestatud. Määrus ei saa sätestada seadusega

vastuolulist. Küll aga nõustume, et kõnealune säte TTKS-s

vajab ajakohastamist.

2. Palume § 1 lõike 1 punktis 6 asenda sõna soovi sõnaga nõusolekut.

§ 1. Esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramine

(1) Terviseamet võtab perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks nimetamise ettepaneku

tegemisel arvesse:

6) perearstiabi osutaja soovi saada elutähtsa teenuse osutajaks.

Arvestatud.

Asendada sõnaga NÕUSOLEKUT

3. Palume § 1 lõikes 5 sisse viia kirjavea paranduse.

(5) Eelnimetatud kriteeriume arvestatakse tervikuna, nimetades elutähtsa teenuse osutajaks

piirkonnas asuvatest perearstiabi osutajatest enim kriisidega toimetulekuks valmis olevat.

Asendada sõnaga OLEVA.

Arvestatud. Täname veale tähelepanu suunamise eest.

4. Palume § 1 lõikesse 6 lisada lause, mis sisaldaks perearstiabi osutaja nõusolekut

§ 1. Esmatasandi tervishoiuteenuse toimimise elutähtsa teenuse osutaja määramine

(6) Sotsiaalministeerium otsustab haldusaktiga perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks

määramise ühe kuu jooksul pärast Terviseametilt selleks ettepaneku saamist.

Teeme ettepaneku täiendada vastavalt:

(6) Sotsiaalministeerium otsustab haldusaktiga perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks

määramise ühe kuu jooksul pärast Terviseametilt selleks ettepaneku saamist.

Perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks määramise eelduseks on perearstiabi

osutaja nõusolek.

Mitte arvestatud. Selline sõnastus on vastuolus hädaolukorra

seaduse § 53 (16)-ga, kuna seadust ei ole võimalik täita, kui

ükski perearstiabi osutaja ei avalda nõusolekut.

5. Üldine põhimõte ja seletuskiri: ETO-de rahastus Seletuskirja p 4: Eelnõu rakendamisel

otseseid püsikulusid riigiasutustele ei teki, välja arvatud tööjõukulud. Kuid kulud tekivad

elutähtsa teenuse osutajaks määratud isikutele. Samuti toob rakendamine kaasa

halduskoormuse suurenemise Ravimiametile, Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumile.

Potentsiaalselt võivad tekkida kaudsed kulud Tervisekassale, kui toimepidevuse tagamisega

kaasnevad püsikulud osutuvad planeeritust oluliselt suuremaks. /…/ Täiendavate kohustuste

lisandumisel, mis kulumudelis ei sisaldu, on vajalik määrata neile ka rahastusallikas.

Perearstiabi osutajate tegevus põhineb peaaegu täielikult riiklikul rahastusel ning nende suhtes

on kehtestatud ulatuslikud tegevuspiirangud, mis ei võimalda perearstidel muul moel oma

sissetulekut suurendada.

Mitte arvestatud. Tervishoiuteenuste tasustamine sätestatakse

Tervisekassa tervishoiuteenuste loetelus, käesoleva eelnõuga ei

ole võimalik rahastusmudelit muuta

6. KÜSIMUSED Kas HOS § 38 regulatsioon on piisav ETO vahetamiseks? Kas see võimaldab

ETO-ks olemist lõpetada juhul, kui TTO ja Terviseamet selles kokku lepivad? Nt kui

piirkonnas on mõni teine ETO-ks sobiv TTO. Ja kas regulatsioon võimaldab mingi aja tagant

uuesti hinnata, et milline keskus piirkonnas on kõige sobivam ja siis vajadusel muuta? Kui

ETO-sid mõistlikult muuta ei saa, võiks kaaluda määruse täiendamist.

Selgitatud. Sotsiaalministeeriumi hinnangul HOS § 38 on

piisav ning ETO-de nimekirja on võimalik üle vaadata näiteks

PITK-de kehtestamisel, ühtlasi siis on võimalik kaaluda ka

valmisolekutasu kehtestamist või ETO nõuete täitmise kulud

sisseviimist kulumudelisse kõikide osapoolte nõusolekul.

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit

1.1) Normitehnilise mõttena: Selguse huvides võib kaaluda lõigete järjekorra muutmist

paragrahvides, et need kajastaks rohkem järjekorras elutähtsa teenuse osutajate leidmise

Arvestatud.

menetlusprotsessi. Näiteks näeb § 2 lg 1 ette, et Ravimiamet teeb ministeeriumile ettepaneku

hulgimüügi tegevusloa omaja ETO-ks määramiseks. Samas lg 2 kohaselt otsustab ETO-ks

määratavate hulgimüüjate arvu ministeerium. Eelnõu ei täpsusta, mis vormis ja kujul see otsus

tehakse. Eeldatavasti toimub ETO-de üldarvu määramine enne konkreetsete ettevõtete kohta

ETO-ks määramise ettepaneku tegemist ning ETO-de arv on ametile juhiseks ettepaneku

koostamisel. Seepärast võib selguse huvides siinkohal kaaluda lõigete järjekorra muutmist.

1.2) Normitehnilise mõttena: eelnõu § 2 lg 3 p 3 kasutab mõistet “humaanravim”, mis eelnõu

ei defineeri ega tunne ka ravimiseadus. Selguse huvides võiks uue mõiste asemel kaaluda

seaduse termini “inimtervishoius kasutatav ravim” kasutamist ka määruses. Ühtlasi täname

ministeeriumit ja Ravimiametit arutelude eest ETO-hulgimüüja valimisel ravimite skoobi

piiritlemise üle

Arvestatud

1.3) Palve täpsustada seletuskirja: Lisaks määruses sätestatud kohustusele teha ministeeriumile

ettepanek ravimihulgimüüjate ETO-ks nimetamisele näeb ravimiseadus Ravimiametile ette ka

kohustuse hinnata “perioodiliselt” ravimihulgimüüja-ETO vastavust ETO-nõuetele ning

esitada vajaduse korral uus ettepanek ETO-ks määramise või väljaarvamise kohta. Palume

selguse huvides seletuskirjas selgitada, mis võiks riigi kava kohaselt olla asjakohane “periood”

ning kas regulaarne ülehindamine toob kohustusi ka ettevõtetele.

Arvestatud. Seletuskiri on täiendatud.

1.4) Võimaliku rakendusätte vajalikkusest: Kuigi HOS ja RavS näevad ETO-de kohustuste

täitmisele teatud osas ette ajalisi kriteeriume, siis mitmed ETO-ülesannete rakendamise algust

ja korraldust puudutavad küsimused jäetakse ETO-ks määramise haldusakti otsustada.

Käesolev ETO-ks määramise eelnõu on kavandatud jõustuma üldkorras. Samas ei leia eelnõust

ega seletuskirjast infot sellest, millal võiksid ettevõtted oodata uute ETO-ks määramise

haldusmenetluste käivitumist. Rakendus- ja õigusselguse huvides palume need põhimõtted

seletuskirjas avada ning vajadusel kaaluda ka eelnõu enda täiendamist asjakohase

rakendussättega. See küsimus on ennekõike oluline uute ETOkategooriate vaates kuhu

kuuluvad ka ravimihulgimüüjad.

Selgitatud. Hilisem ETO-de nimetamise tähtaeg on välja

toodud HOS-s § 53 (16). Eelnõu ei kehtestata varasemat aega

või kogu nimetamise protsessi ajakava.

1.5) Palve täpsustada seletuskirja mõjude osa riigi poolt ETO-dele antava toe täpsemate

selgitustega:

Eelnõu seletuskirja kohaselt põhjustab ETO-ks saamine vastavatele ravimihulgimüüjatele uute

kohustuste täitmisel täiendavaid kulutusi. Uuest ETO-staatusest tulenevad kulud on püsivad.

Lisaks

Arvestatud. Seletuskiri on täiendatud

selgitatakse, et eelnõuga seotud elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks on perioodiks

2026-

2029 taotletud riigieelarvest 4 912 000 eurot. Need vahendid on mõeldud toimepidevuse

võimekuse

loomiseks ja tagamiseks, küberrünnete tõkestamiseks ning kriisikoolituste läbiviimiseks.

Lisaks on ka

valitsus eraldanud 500 000 eurot tervisevaldkonna ETO-de toimepidevuse tagamiseks. Samas

tunnistatakse, et hetkel on riiklikud toetusmeetmed mittesüsteemsed.

Nõustume eelnõu autoritega, et ETO-staatuse mõjud ravimihulgimüüjatele on olulised ja

püsivad.

Teame, et riigil on nii HOS kui selle aluseks oleva CER-direktiivi kohaselt ka ülesanne toetada

ETOsid nende toimepidevuse funktsioonide täitmiseks ja rakendamisel.

Peame oluliseks seletuskirjas täpsemalt selgitada, kuidas kavandab riik neid ülesandeid ETO-

de ja

täpsemalt ka ravimihulgimüüjate osas täita. Missugused toetusvõimalused ja mis ulatuses on

ETO-dele

kavandatud, kuidas neid taotleda ning kuidas ja millal need jaotuvad erinevate ETO-de lõikes,

sh

seletuskirjas nimetatud summade ja tegevuste lõikes?

2.1) Ravimihulgimüügi elutähtsa teenuse sisu piiritlemisest: Täname Sotsiaalministeeriumit ja

Ravimiameti arutelude eest ravimihulgimüügi ETO-tegevuste ulatuse piiritlemise üle (määruse

§ 2 lg 1 uus p 4 ja § 42 lg 1-2) . Toetame piiritlust, mille kohaselt saab ravimihulgimüüja ETO-

ülesanne seisneda Eestis saabunud ravimite vastuvõtmises, säilitamises ja transportimises Eesti

piires. Nõustume tõdemusega, et kriisiolukorras ei saa ega ole hulgimüüjal realistlik

kontrollida ravimi tarneahela toimimist Eestist väljaspool ning seepärast ei ole realistlik

kohustada hulgimüüjat neis oludes ja sõja või rahvusvaheliste tarneahelate katkemise

olukorras tagama ravimite riiki toimetamist. Toetame ka eelnõu selgemaks muudetud

sõnastust, milles loobutud ulatuslikest edasiviidetest teistele õigusaktidele ja sätetele. Siiski

võib § 2 lg 1 p 4 sõnastus selguse huvides vajada keelelist toimetamist – kaaluda võib “poolt”-

tarindi lisamist vms täiendust

Arvestatud.

2.2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire ja katkestuse mõiste täpsustamisest ja

ühtlustamisest

Selgitatud. Juhul, kui Pärnu haigla toimepidevus on häiritud,

tegemist võib olla samuti piirkondlikku, kuid olulise mõjuga.

eelnõus ja seletuskirjas: eelnõu § 2 lg-tes 2 ja 3 on elutähtsa teenuse toimepidevuse häire ja

katkestuse

ühe kriteeriumina sätestatud “piirkondlikkuse” kriteerium. Seletuskirja kohaselt on vajalik

tingituna

üldapteekide ja perearstide tegevusest, kelle tegevuse katkemise mõju avaldub eelkõige

piirkondlikult,

mitte üleriigiliselt. Sellepärast käsitletakse eelnõus ka ETO-tegevuse piirkondliku mõjuga

häiret

elutähtsa teenuse toimepidevuse häirena.

Nõustume eelnõu autoritega, et ETO-perearstide ja -üldapteekide tegevuse häired oleks

ennekõike

piirkondliku mõjuga ning eelnõus tuleb selle asjaoluga arvestada.

Siiski peame oluliseks, et vastav seos piirkondlikkuse kriteeriumi ning just ETO-perearstide ja

-

üldapteekide tegevuse vahel oleks sõnaselgelt välja toodud juba eelnõus endas, mitte üksnes

seletuskirjas. Vastasel juhul võib “piirkondlikkuse” kriteerium ja sellest tekkivad mõjud hakata

ebamõistlikult ja ebaproportsionaalselt ning erinevalt eelnõu autori kavale hakata kohalduma

ka teistele

tervisevaldkonna ETO-dele.

Uue sõnastuse eesmärk on tagada senisest suuremat

paindlikkust määruse rakendamisel ja seetõttu piirkondlikkuse

kriteerium on sobilik ka varasemalt määratud ETO-de puhul.

2.2.1) „teenuse katkuse“, „teenuse häire“, „teenuse häire ohu“ jms terminid vajaks nii eelnõus

kui seletuskirjas täpsemalt ja näitlikumalt avamist ning seda võimalusel erinevate ETO-

kategooriate lõikes eraldi. Neist sõltuvad otseselt ETO-de kohustused.

Osaliselt arvestatud. Terminid on seletuskirjas avatud

mõnevõrra selgemini. Konkreetsed definitsioonid on määruse

tekstis. Piltlikud näited ei ole lisatud kahel põhjusel: esiteks

kriisivalmidus näeb ette valmidust ettenägematu olukordadeks,

teiseks näitete toomine võib kitsendada määruse

tõlgendamisruumi.

2.3) ETO-ravimihulgimüüja varustusprioriteetide osas määruse ja seletuskirja ühtlustamisest:

määruse § 42 lg 3 kohaselt peab ETO-ravimihulgimüüja olukorras, kus ei ole võimalik tagada

kõigi apteekide varustatust ravimitega, tagama varustatuse eelisjärjekorras elutähtsat teenust

osutavate üldapteekide ning haiglate ja kiirabibrigaadi pidajate moodustatud haiglaapteekidele.

Seletuskirja kohaselt mõeldakse sättes seda, et tarnehäire korral varustab hulgimüüja

esmajärjekorras teisi elutähtsa teenuse osutajaid ning alles seejärel muid kliente. Selguse

huvides tasuks seletuskirja eeskujul kaaluda eelnõu sõnastuse lihtsustamist “varustab

Osaliselt arvestatud. Määruse tekst on täiendatud. Palume

konkreetset ettepanekut termini „tarnehäire“ asendamiseks.

hulgimüüja esmajärjekorras teisi elutähtsa teenuse osutajaid” vms sõnastuses. Samas tuleks nii

eelnõus kui seletuskirjas hoiduda määratlemata mõiste “tarnehäire” kasutamisest. Toetame

määruse § 42 lg 3 põhimõtet, et Ravimiametil on omakorda õigus seada täpsemad

varustusprioriteedid erinevate ETO-de vahel.

2.4) Määruse § 42 lg 6 p-s 4 seatud ETO-ravimihulgimüüja toimepidevuse riskianalüüsi ja

toimepidevuse plaani sisule ka nõue arvestada veevarustuste ja kanalisatsiooni häiret ja

katkestust. Kuna neid ressursse hulgimüüja ETO-ülesannete täitmiseks vahetult ei kasutata,

siis palume veelkord kaaluda eelnõus sellest nõudest loobuda. Kui vastavate häirete tegelikuks

põhjuseks on elektrisüsteemi häired, siis need on juba hõlmatud sama lõike p-ga 1. Samuti ei

välista nõudest loobumine võimalust, et asjakohasel juhul saavad elutähtsa teenuse osutajad,

kelle puhul ka need kriteeriumid olulised on, need ise oma plaanides kirjeldada ja hõlmata.

Mitte arvestatud. Samasugune nõue kehtib kõigile teistele

Sotsiaalministeeriumi valitsemisala elutähtsa teenuse

osutajatele ja sellest loobumine hulgimüüjate puhul oleks

ebaproportsionaalne. Veevarustus mõjutab otseselt töötajate

töötingimusi. Eelnõu kohustab käsitlema vastavat riski

riskianalüüsis ning kirjeldama riskimaandamise meetmeid

toimepidevuse plaanis – see võibki piirduda näiteks selgitusega,

et veevarustuse katkemise korral suunatakse töötajad

kodukontorisse ning riski mõju hinnatakse väheseks.

2.4.1) Samuti tuleks tulevaste ETO-de ja nende analüüside-plaanide jaoks täpsustada,

missugust „sügavust“ või toimepidevust erinevate riskide puhul eeldatakse ja praktikas üldse

realistlikult eeldada saab. Ilmselgelt on näiteks „ravimilao evakueerimine“ kui risk

põhimõtteliselt erinev „äkkrünnakust“ või „ravimite varustusahela katkemisest“– samuti neist

taastumise ja teenuste taandamise võimalused jne.

Mitte arvestatud. Sellised nõuded kehtestatakse Vabariigi

Valitsuse 29.07.2021. a määruses nr 75 „Elutähtsa teenuse

toimepidevuse riskianalüüsi ja plaani nõuded, nende

koostamise ning plaani kasutuselevõtmise nõuded ja kord“.

Dokumentide „sügavust“ lepitakse kokku koostöös

Ravimiameti või Terviseametiga, kes kooskõlastavad neid.

2.5) Toimepidevuse meetmete ja taastamise tähtaegadest: Täname ministeeriumit ja

Ravimiametit konstruktiivse dialoogi eest tähtaegade arutelul. Palume veelkord kaaluda, kas

lisaks juba arvestatud punktidele võiks siiski olla võimalik ka elutähtsa teenuse katkestusest

jms teavitamise tähtajana sätestada 48h.

Selgitatud. 48-tunnilise tähtaja kehtestamine oleks vastuolus

hädaolukorra seadusega § 38 lk. 3 p. 4. Eelnõus on sätestatud

maksimaalselt võimalik aeg vastavalt HOS-le.

2.6) Teenusekatkestuse aruandest: määruse § 5 lg 3 kohaselt tuleb üksikasjalikus

sündmusaruandes elutähtsa teenuse katkestuse, selle ohu jms kohta esitada ka info “mõjutatud

kasutajate” ning “mõjutatud geograafilise piirkonna” kohta. Seletuskirjas selgitatakse, et

vastav aruandlusnõue tuleneb HOS § 38 lg-st 3.

Arvestatud. Seletuskiri on vastavalt täiendatud, HOS viide on

parandatud õigeks.

2.7) ETO-teenuse häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorra definitsioonist: määruse §

6 lg 1 kataloogi täiendatakse punktidega 11 –13 sellest, mis asjaolude esinemist loetakse

hädaolukorraks. Ilmselt on uute punktide lisamisel tekkinud teatav eksitus. Lg 1 sissejuhatava

lauseosa kohaselt oleks hädaolukorraks juhtum, kui kumulatiivselt ja korraga esinevad kõik lg

1 kõigis punktides nimetatud asjaolud. Lg 1 uued punktid 11 –13 tunduvad aga igaüks pigem

Arvestatud. Täname, et osutasite tähelepanu olulisele veale.

Eelnõu on vastavalt parandatud.

olevat mõeldud hädaolukorra väljakuulutamise eraldi alusena. Ilmselt tuleks need punktid

sätestada olemasoleva p 1 alternatiivsete asjaolude loetelu sees või kaaluda paragrahvi ja sätete

täiendavat liigendamist mõnel muul viisil. 2.6.1) Ilmselt on määruse § 6 lõigetesse 12 ja 13

sattunud ka viiteviga: ravimihulgimüüjate osas viidatakse teenustaseme ja tähtaegade osas § 6

lg-tele 1–2 ja apteekide puhul vastavalt § 7 lg-tele 1–2. Muudetud määruse kohaselt käsitleks

hulgimüüja ülesanded aga § 42 ning apteekide puhul § 43 .

Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liit

1. Elutähtsa teenuse osutajale kehtestatavate lisakohustuste rahastamine

Määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja

toimepidevuse nõuded“ eelnõu seletuskirjas on mainitud, et eelnõuga seotud elutähtsate

teenuste toimepidevuse tagamiseks on perioodiks 2026-2029 riigieelarvest taotletud kokku 4

912 000 eurot. Seletuskirja sõnul on vahendid vajalikud toimepidevuse võimekuse loomiseks

ja

tagamiseks, küberrünnete tõkestamiseks ning kriisikoolituste läbiviimiseks. Lisaks märgitakse

seletuskirjas, et Vabariigi Valitsus on juba otsustanud eraldada 500 000 eurot 2026. aasta

eelarvesse tervishoiuvaldkonna ETO-de toimepidevuse tagamiseks. Samal ajal ei sisalda

seletuskiri teavet selle kohta, kuidas nimetatud summa jaguneb erinevate tervishoiuteenuse

osutajate vahel ja millised võimalused avanevad tervisekeskustele saada riigieelarvest tuge

enda toimepidevuse võimekuse tõstmisel. Eriti murelikuks teeb see, et õigusaktide tekst ise ei

taga tervisekeskusele võimalust taotleda vastavat toetust riigieelarvest, kuna sisaldab vaid

elutähtsa teenuse osutajaks saava tervisekeskuse kohustusi, ent mitte õigusi.

Tervisekeskuste rahastusmudelis on ette nähtud kindlad ressursid, mille loetelu on kehtestatud

sotsiaalministri 19.01.2007 määrusega nr 9 ”Tervisekassa poolt tasu maksmise kohustuse

ülevõtmise kord” ja millega tervisekeskustel on juba täna keeruline katta kulusid kvaliteetse ja

inimkeskse perearstiabi teenuse osutamiseks. Näiteks, kui tervisekeskus määratakse ETOks,

kaasneb sellega kohustus koostada riskianalüüse ja -plaane, koolitada personali või isegi

palgata seda juurde, hoiustada ravimite ja meditsiiniseadmete varusid, milleks on vaja rentida

täiendavad ruumid. Lisaks toob lisakulu elektrivarustuskindluse loomiseks vajalike

generaatorite

ostmine ja käitamine. Need on hetkel meile teadaolevad investeeringud, mida tänane

Tervisekassa rahastus ei kata ja mille tegemiseks on vajalik riigipoolne rahastus.

Mitte arvestatud. Käesolevad eelnõud ei sätesta tervishoiu

rahastamist.

2. Tervisekeskusest elutähtsa teenuse osutaja soovi ja võimaluste arvestamine

elutähtsa teenuse osutajaks määramisel ja ETO staatusest loobumisel

Juhime tähelepanu, et vaatamata meie eelnõu koostamisse kaasamise koosolekutel esitatud

argumentidele, puudub määruse „Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“

eelnõus endiselt tervisekeskuse võimalus põhjendatud juhtudel loobuda ETO staatusest juhul,

kui viimane tervisekeskusele ülemäära koormavaks muutub.

Täname, et eelnõu koostajad on kajastanud „perearstiabi osutaja soovi“ määruse § 1 lõikes 4

toodud argumentide loetelus, mida on kokku 6 ja mille Terviseamet võtab arvesse perearstiabi

osutaja elutähtsa teenuse osutajaks nimetamise ettepaneku tegemisel. Ent samal ajal ei saa me

toetada järgmises lõikes 5 toodud sõnastust, mille kohaselt arvestatakse vaadeldavaid

kriteeriume „tervikuna“. Palume tuua “perearstiabi osutaja soovi” kui otsustuskriteeriumi välja

eraldi lõikes, mis tagab tervisekeskusele võimaluse mitte nõustuda ETO-ks määramisega või

loobuda ETO staatusest juhul, kui tal on võimalik seda Terviseametile objektiivselt

põhjendada

(näiteks puudub vajalik personal vm ressursid).

Mitte arvestatud. Selline sõnastus on vastuolus hädaolukorra

seaduse § 53 (16)-ga, kuna seadust ei ole võimalik täita, kui

ükski perearstiabi osutaja ei avalda nõusolekut olla ETO või

teeb omaalgatusliku loobumise.

3. Tervisekeskuste kasutuses olevate ressursside arvestamine neile toimepidevuse

nõuete kehtestamisel

Palume muuta määruse „Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17

„Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse

nõuded“ muutmine” eelnõu punktis 4 esitatud määruse uue § 4-1 lõiget 5 ja sõnastada see

järgmiselt:

„(5) Perearstiabi osutaja kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse

häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik korraldada elutähtsa teenuse

osutamine vähemalt üheks tööpäevaks.“

Muudetava määruse kehtivas redaktsioonis on juba kehtestatud analoogsed nõuded

kiirabipidajale (§ 3 lõige 5) ja haiglavõrgu haiglale (§ 4 lg 6). Me ei saa nõustuda sellega, et

tulevastest ETO-dest tervisekeskused soovitakse eelnõus võrdsustada kiirabipidaja ning

regionaal- ja keskhaiglaga, kuivõrd tervisekeskustes osutatavad teenused ja nende osutamise

kord, samuti teenuste rahastusskeem ja sellest tulevalt tervisekeskuste käsutuses olevad

ressursid, mida saaks kasutada ETO-de ülesannete täitmiseks, erinevad kiirabipidajate ning

suurhaiglate omadest väga olulisel määral. Pigem on tervisekeskuse võimalused võrreldavad

üld- ja kohalike haiglate võimalustega, kes kehtiva määruse kohaselt peavad tagama

Arvestatud.

toimepidevuse meetmed 16 tunniks. Kuna tervisekeskused erinevalt kiirabipidajatest ning

haiglate EMOdest ei osuta teenuseid ööpäevaringselt, siis teeme ettepaneku asendada

ülemäära koormavad 72 tundi eelnõus ühe tööpäevaga.

Ravimiamet

• Paragrahv 43 lõike 4 keeleline korrektuur: „Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud

olukorras võib Ravimiamet vajadusel kehtestada elutähtsa teenuse osutajate ravimitega

varustamise prioriteedid.“

Arvestatud.

Kuigi sissejuhatuse punktis 1.3. on märgitud, et eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega, on see siiski seotud CER-direktiivi ülevõtmisega riiklikku õigusesse.

Arvestatud. Seletuskiri on parandatud.

Paragrahv 43 lõike 7 selgituses on mainitud toimepidevuseks vajaliku taristu all sulgudes ühe

näitena ka varud – apteegi jooksev ravimivaru ei peaks siin olema eraldi väljatoodud ega kuulu

taristu alla.

Arvestatud. Seletuskiri on parandatud.

Paragrahv 2 lõikes 4 ja paragrahv 3 lõikes 7 on märgitud, et valdkonna eest vastutav minister

otsustab elutähtsa teenuse osutajaks määramise mõistliku aja jooksul pärast Ravimiametilt

selleks ettepaneku saamist. Seletuskirjas peaks nn ajaraami täpsustama, et Ravimiamet teaks

planeerida ettepanekute tegemist. Kui 2026. aasta veebruari lõpuks peavad olema määratud

esimesed ravimitega varustamise elutähtsa teenuse osutajad, siis millises ajavahemikus tuleks

esitada ettepanekud?

Arvestatud.

Paragrahv 3 lõike 3 alguses keeleline korrektuur: „Elutähtsa teenuse osutajateks määratavate

apteekide vajaliku arvu kehtestamisel lähtutakse järgnevatest põhimõtetest.“

Arvestatud.

Paragrahv 3 lõike 4 punktis 5 on märgitud kriteeriumina apteegi võimekus ravimeid

valmistada ja jaendada. Ravimiameti hinnangul ei ole see tingimata vajalik kriteerium, sest

elutähtis teenus on eelkõige ravimite väljastamine, mitte valmistamine.

Arvestatud.

Kuigi sissejuhatuse punktis 1.3. on märgitud, et eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse

rakendamisega, on see siiski seotud CER-direktiivi ülevõtmisega riiklikku õigusesse.

Arvestatud.

Paragrahv 2 lõike 1 ja paragrahv 3 lõike 1 selgituses „Ettepanekud on vajalikud, kuna

Ravimiamet on elutähtsat teenust korraldav asutus“ võiks asendada „Ravimiameti ettepanekud

Arvestatud.

Sotsiaalministeeriumile on vajalikud, sest Ravimiametil on ravimite käitlemise järelevalve

tegijana ülevaade hulgimüüjate/apteekide elutähtsa teenuse osutajaks määramise

kriteeriumitele vastavuse ja sobivuse osas.“

Paragrahv 3 lõike 6 selgituses „Säte on vajalik, sest ravimite kättesaadavuse tagamiseks tuleb

määrata suur hulk üldapteeke elutähtsa teenuse osutajaks, kuid Ravimiametil ei ole võimalik

samaaegselt toetada nii paljude partnerite kohustuste täitmist“ võiks asendada „Arvestades

Ravimiametile antud ressursse ravimitega varustamise kui elutähtsa teenuse korraldamiseks, ei

ole võimalik samaaegselt toetada kõiki uusi elutähtsa teenuse osutajateks määratud apteeke

nende uute kohustuste täitmisel.“

Arvestatud.

Paragrahv 42 lõikes 3 ja 4 peaks lisama seletuskirja, et mitte tarnehäire või ulatusliku

tarneraskuse korral (sest need on igapäevane nähtus ja ei teki ainult hädaolukorras vms

olukorras) vaid elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases

olukorras varustab hulgimüüja esmajärjekorras teisi elutähtsa teenuse osutajaid ning alles

seejärel muid kliente (3) ja annab Ravimiamet täiendavad juhised selle kohta, keda peab

ravimite hulgimüüja varustama eelisjärjekorras, lähtudes konkreetse olukorra hindamisest (4).

Arvestatud.

Ei saa nõustuda täielikult nõustamise eemaldamisega elutähtsa teenuse kirjeldusest.

Nõustamata jätmisega kaasnevad terviseriskid ja patsient võib ravimi vale manustamise puhul

vajada haiglaravi. Nagu ka EPAL on välja toonud siis kasvõi ravimi esmakordse kasutamise

puhul on nõustamine hädavajalik. Arusaadav, et suure patsientide hulga puhul ei ole

tavapärases mahus nõustamine võimalik ega ratsionaalne. Ettepanek elutähtsa teenuse

sõnastuseks: ravimite vastuvõtmine ja jaemüük koos sellega kaasneva minimaalselt vajaliku

ravimite alase nõustamisega ravimite õigeks ja ohutuks kasutamiseks.

Arvestatud.

Riigikantselei

Tulenevalt asjaolust, et „Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ määruse eelnõu

seletuskirjas puudub selgitus, mida peetakse silmas kõrgema riskitasemega piirkonna all,

samuti tuginedes asjaolule, et üleriigilises riskianalüüsis ega hädaolukorra lahendamise plaanis

ei määrata piirkondade riskitasemeid teeme ettepaneku nimetatud määruse § 1 lg 3 p 3 ja § 3 lg

3 p 3 sõnastada järgmiselt: enam kui 30 000 elanikuga maakonnas võib määrata elutähtsa

teenuse osutajaks rohkem kui ühe perearstiabi osutaja, arvestades nii elanikkonna kui

perearstiabi osutajate paiknemist.

Arvestatud. Tekst on täiendatud Terviseameti ettepaneku

sõnastuses

„Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“

määruse muutmise eelnõu § 41, 42 ja 43 soovitame täiendada uue lõikega järgmises

sõnastuses: määratlevad oma taristu, mis enim mõjutab pakutava elutähtsa teenuse

toimepidevust (edaspidi kriitiline taristu) ning tagavad oma objekti ja kriitilise taristu kaitse ja

rakendavad turvalisuse tagamise meetmed vastavalt riskianalüüsi tulemustele ja elutähtsa

teenuse korraldava asutuse korraldustele. Selle sõnastuse eesmärk on rõhutada lisaks

küberturvalisusele ka füüsilise turvalisuse tähtsust ning seeläbi tugevdada elutähtsa teenuse

osutaja toimepidevust.

Selgitatud. Tähelepanu füüsilisele turvalisusele on juba

suunatud § 41 (3), § 42 (6) ja § 43 (4). Leiame, et liigne

keskendumine füüsilisele objektikaitsele ei ole

perearstikeskuste ja apteekide puhul proportsionaalne.

Terviseamet

Kirjelduse ja nõuete määrus:

§ 4(1) lg 3 p 6 – eelnõus on kirjas, et perearstiabi osutaja peab oma riskianalüüsis kirjeldama ja

plaanis arvestama „6) rünnak üldarstiabi osutaja vastu“. Kas siin ei peaks olema sõna

„perearstiabi osutaja“?

Arvestatud. Täname märkuse eest.

Pealkirjas on „ETO määramine“, kuid tekstis on samas tähenduses läbisegi kasutatud nii

„määramine“ kui „nimetamine“. Soovitan määruses muuta sõnastus läbivalt ühtseks – kas

ETO-d määratakse või nimetatakse. Ise pooldan sõnastust „määramine“.

Arvestatud. Sõnastus on ühtlustatud, kasutatud sama sõnastus

nagu hädaolukorra seadus ehk „määramine“.

1. § 1 lg 3 p 3:

„enam kui 30 000 elanikuga maakonnas või üleriigilise riskianalüüsi või hädaolukorra

lahendamise plaani alusel kõrgema riskitasemega piirkonnas võib määrata elutähtsa teenuse

osutajaks rohkem kui ühe perearstiabi osutaja, arvestades nii elanikkonna kui perearstiabi

osutajate paiknemist.“

i. Kuna Riigikantselei on teinud ettepaneku võtta välja kollasega märgitud tekstiosa, siis see

hakkaks piirama Terviseametil teha ettepanek määrata rohkem kui 1 perearstiabi osutajast

ETO Hiiu-, Lääne-, Põlva-, Jõgeva- ja Valgamaal – kõigis neis maakondades on vähem kui

30 000 elanikku. SOMil tasub hinnata, kas 30 000 ei ole mitte liiga kõrge arv selleks

piiranguks ja kas nimetatud maakondades ei pruugi olla vaja rohkem kui 1 ETO-t? Lihtsalt

tähelepanek. Kui sellega on juba arvestatud antud 30 000 elaniku piiri määramisel, siis jätke

mu kommentaar tähelepanuta.

Arvestatud.

Tervisekassa

Palume selgelt lahti kirjutada, millistest komponentidest koosneb eeldatavasti ETO-de

lisanduv püsikulu. Juhime tähelepanu, et Tervisekassale teadaolevalt ei olnud planeeritud

ETO-de kulu rahastamine Tervisekassa vahenditest. Varasemate kokkulepete alusel ei

pidanud Tervisekassa seda rahastama ja kokkulepe oli leida mujalt vajalikud vahendid.

Samas on täna seletuskirjas välja toodud: „Potentsiaalselt võivad tekkida kaudsed kulud

Tervisekassale, toimepidevuse tagamisega kaasnevad püsikulud osutuvad planeeritust

oluliselt suuremaks.“

Vastav seletuskirja sõnastus on olemuselt vastuolus varasemate kokkulepetega. Palume

selle osas selgitusi.

Selgitatud. Tunnistame varasemat kokkulepet ja teeme kõike

endast olenevat, et sellest kinni pidada. Seletuskirjas on välja

toodud „potentsiaalselt võivad tekkida…“ – selle lause eesmärk

on tuua välja riski. Vaatamata sellele kavandame elutähtsa

teenuse osutajate nõuete kehtestamise selliselt, et püsikulud

vältida. Eelnõu § 1 (2) ütleb, et „Terviseamet teeb

kooskõlastatult Tervisekassaga Sotsiaalministeeriumile

ettepaneku…“ – mis tagab samuti Tervisekassaga

kooskõlastatud tegevust, vältimaks ebamõistlikke kohustusi

Tervisekassale.

Toimepidevuse tagamiseks taotlesime hetkel vahendid

riigieelarvest (vt. seletuskiri)

Palume täpsustada, kas täna on planeeritud selliselt, et kriisi ajal osutavad teenust ainult

ETO-d näiteks tavapärase perearstiabi asemel? Sellest tulenevalt, kas on planeeritud

selliselt, et kriisi ajal rahastab Tervisekassa ainult ETO-de tegevust?

Selgitatud. Kriisimeetmete rakendamisel kehtib

proportsionaalsuse põhimõte (Teenuste osutamine ja

rahastamine lõpetatakse järk-järgult vastavalt olukorra

tõsidusele, mitte kõiki korraga), mille kohaselt eelnõu autor

näeb ette, et kriisiolukorras rahastatakse kõiki perearstiabi

osutajaid, kes sel ajal teenust osutavad. Elutähtsa teenuse

osutajaks määramine loob aluse suurendada toimepidevust nii

teenuseosutaja enda kui ka riigiasutuste ühispingutusena ning

loob eeldused, et kriisiolukorras osutavad nad teenust

võimalikult kaua.

Palume täpsustada eelnõus või vähemalt seletuskirjas, mida hakkab maksma Tervisekassa

(tööjõud, teenused või midagi muud?). Niisamuti palun fikseerida eelnõus, et kui

Tervisekassale pannakse kohtustus finantseerida osa ETO-dest, siis vastavad vahendid

tulevad riigieelarve vahenditest. Hetkel, kui ei tea ette, kui palju on ETOsid kokku, ei ole

võimalik Tervisekassal selle osas eelarvet planeerida.

Märgime ära ka vajaduse teada, kuidas on planeeritud erinevate ETO tüüpide rahastamine

ning nendevaheline finantseerimise jaotus, tagamaks selgus vahendite koguse varumisel ja

hilisema jagamise hetkel.

Selgitatud. Käesolev eelnõu ise ei pane kohustusi

Tervisekassale ega käsitle rahastamise põhimõtteid. Hetkel ei

kavandata Sotsiaalministeeriumi poolt selliste nõuete

kehtestamist, millega peab arvestama rahastusmudelis. Juhul,

kui olukord muutub ja tekib vajadus Tervisekassale luua uusi

kohustusi, toimub see tavapärasel viisil TTL menetlemise

käigus. Selleks, et Tervisekassa saaks planeerida eelarvet ja

arvestada ETO-dega toimub nende määramiseks ettepanekute

koostamine Tervisekassaga kooskõlastatult. Juhime tähelepanu,

et kõik HVA haiglad ja kiirabibrigaadi pidajad on juba aastaid

ETO-d ja nende kulumudelis ei ole ettenähtud ETO-nõuete

täitmiseks rahastamist.

Juhime tähelepanu, et määruses „Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ on

välja toodud, et „Perearstiabi osutajate, keda elutähtsa teenuse osutajaks määrata, arvu

kehtestamisel lähtutakse järgnevatest põhimõtetest: 1) määratakse ainult nii palju

perearstiabi osutajaid elutähtsa teenuse osutajateks, kui on teenuse toimepidevuse

tagamiseks vajalik.“

Leiame, et eeltoodud sõnastusega ei ole võimalik kulusid ennustada, kuivõrd kui isegi ühe

perearstiabi ETO kulud kokku arvestada, ei ole teada, mitmega tuleb arvestada. Vastav

sõnastus ei soosi planeerimist, mis on aga kriisi ennetava haldamise vaates väga oluline

aspekt.

Selgitatud. Teie välja toodud paragrahvi lõiges 1 tuuakse välja,

et valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga

elutähtsa teenuse osutajaks määratavate perearstiabi osutajate

arvu.

Eelnõus tuuakse välja, et eelnõu rakendamine tugevdab perearstiabi osutajate

toimepidevust kriisiolukordades, võimaldades neil jätkata vältimatu arstiabi osutamist ka

hädaolukordades. Palume selgust, kuidas eelnõu rakendamine TTOde toimepidevust

tugevdab? Kas silmas on peetud seda, et ETO perearstiabi keskused saavad juba enne kriisi

lisameetmeid, lisaressursi, koolitusi vmt? Või on silmas peetud seda, et neil on olemas

kindlus edasiseks rahastuseks ka kriisi ajal? Kui silmas on peetud veel midagi muud,

palume see konkreetselt välja tuua.

Selgitatud. Eelnõu rakendamine tugevdab TTO-de

toimepidevust nii tänu kriisieelsetele tegevustele kui ka tänu

rolliselgusele kriisiajal. Riigieelarvest planeeritakse nii

investeeringuid toimepidevusse kui ka koolitusi töötajatele.

ETO-staatuse määramine teenuseosutajatele toob neid pildile ka

teiste sektorite esindajatele: julgeolek, elektrivarustus jne, kes

arvestavad TTO-de erilise tähtsusega inimeste tervise

hoidmisel. Käesolev eelnõu ise ei reguleeri kriisiaegse

rahastamise põhimõtteid.

Palume eelnõus siiski defineerida, mida peetakse kriisiolukorras vältimatuks

abiks/perearstiabiks. Juhime tähelepanu, et eelnõu reguleerib perearstiabi osutaja elutähtsa

teenuse kirjeldust. On eksitav rääkida samaaegselt perearstiabi kättesaadavusest ning see

piirata ära vältimatu abiga, defineerimata vältimatut abi teisiti kui TTKS § 5 sisu. Selliselt

jääb eelnõu sisutühjaks. Kui tahta selliselt ETOde kohustust piirata, on kohane rääkidagi

vaid vältimatu abi tagamisest või siis defineerida tagatav perearstiabi muul viisil kui TTKSi

vältimatu abi.

Arvestatud. Vältimatu abi sisu on selgemini avatud nii

seletuskirjas kui ka eelnõus tuginedes Eesti Perearstide Seltsi

ettepanekutele. Jääme siiski arvamusele, et vältimatu abi täpne

defineerimine takistab eesmärki valmistuda erineva laadi

kriisideks samaaegselt. Sõltuvalt kriisiolukorrast vältimatu abi

võib tähendada nii trauma käsitlemist kui ka hädavajalikke

retseptide väljakirjutamist või midagi sellist, mida eelnõu

koostamise hetkel ei osata ette näha.

Näeme vastuolu määruses „Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ § 1

lõikes 5. Vastava lõike 5 kohaselt: „Eelnimetatud kriteeriume arvestatakse tervikuna,

Arvestatud. Seletuskiri sõnastus on muudetud selgemaks.

nimetades elutähtsa teenuse osutajaks piirkonnas asuvatest perearstiabi osutajatest enim

kriisidega toimetulekuks valmis olevat.“

Vastavalt seletuskirjale: „Elutähtsa teenuse osutaja määramisel võivad erinevad

kriteeriumid piirkonniti omada erinevat kaalu. Seetõttu valitakse perearstiabi osutaja, kes

on kriisiolukorras kõige tõhusam.“

Meie hinnangul on kohane ETO tervishoiuteenuse osutajad määrata enne kriisi, et nad

oleksid kriisi olukorraks valmis. Meie arusaama alusel näeb seda ette ka enamik eelnõude

sisust. Samas viidatud määruse § 1 lg 5 sõnastuse ja seletuskirja koosmõjus tuleb enne kriis

ära oodata, et ETO-sid määrama hakata, kuivõrd alles siis on teada, kes on realiseerunud

kriisiolukorras kõige tõhusam. Palume sõnastus (vähemalt seletuskirjas) ümber vaadata

selliselt, et ETO määramise ajaraamis ei saaks tekkida kaheti mõistetavust.

MINISTRI MÄÄRUS

{reg.kpv} nr {viit}

Tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määruse nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse hädaolukorra seaduse § 37 lõike 2 alusel. 1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktidega 3–5 järgmises sõnastuses: „3) tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõikes 5 nimetatud perearstiabi osutaja osutatav vältimatu abi sama seaduse § 5 tähenduses; 4) ravimiseaduse § 26 lõikes 11 nimetatud ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja (edaspidi ravimite hulgimüüja) poolt ravimite hankimine, säilitamine, väljastamine ja transport eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada; 5) ravimiseaduse § 29 lõikes 11 nimetatud üldapteegi tegevusloa omaja (edaspidi üldapteek) ravimite vastu võtmine, säilitamine ja jaemüük koos sellega kaasneva ravimite alase nõustamisega.“; 2) paragrahvi 2 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „katkestuseni“ sõnadega „kogu riigis või teatud piirkonnas“; 3) paragrahvi 2 lõige 3 sõnastatakse järgmiselt: „(3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestus määruse tähenduses on elutähtsa teenuse osutamise taseme langus alla määruses kehtestatud taseme või selle täielik lakkamine riigis või teatud piirkonnas“. 4) määrust täiendatakse §-dega 41–43 järgmises sõnastuses: „§ 41. Perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras peab elutähtsa teenuse osutajaks nimetatud perearstiabi osutaja tagama perearstiabi kättesaadavuse vähemalt vältimatu abi ulatuses tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 5 tähenduses.

2

(2) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korral toimub vältimatu abi osutamise, aegkriitiliste retseptide väljastamise ning vähemalt ühe sidevahendi teel patsientide nõustamise võimekuse taastamine esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul. (3) Perearstiabi osutaja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi ohte ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel: 1) elektrivarustuse häire ja katkestus; 2) telefoniside ja andmesideteenuse häire ja katkestus; 3) tulekahju; 4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häire ja katkestus; 5) kaugkütteteenuse häire ja katkestus; 6) rünnak perearstiabi osutaja vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus, pantvangikriis; 7) tervishoiutöötajate ja -spetsialistide ajutine puudumine; 8) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela katkemine; 9) olulise seadme ulatuslik tehniline rike; 10) olulise infosüsteemi häire ja rike; 11) küberintsident; 12) perearstiabi osutaja tegutsemine nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste ohu korral; 13) perearstiabi osutaja evakueerimise või tegevuskoha mahajätmise vajadus; 14) teise perearstiabi osutaja vastuvõtmine tema tegevuskohast ümberpaiknemise korral, kui see toimub vastavalt Terviseameti kehtestatud korrale; 15) vältimatu abi vajaduse järsk suurenemine. (4) Perearstiabi osutaja arvestab elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel võimaluse korral lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. (5) Perearstiabi osutaja kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik korraldada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt üheks tööpäevaks. § 42. Ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras peab elutähtsa teenuse osutajast ravimite hulgimüüja tagama nõuetekohase ravimite hankimise, säilitamise, väljastamise ja transpordi eesmärgiga ravimeid hulgi müüa või muul viisil väljastada. (2) Ravimite hulgimüüja ei ole kohustatud tagama ravimite riiki toimetamist, kui see ei ole talle objektiivselt võimalik kriisiolukorra mõjude tõttu. (3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras, kui ei ole võimalik tagada kõikide üldapteekide varustatust ravimitega, tagab ravimite hulgimüüja ravimitega varustatuse eelisjärjekorras teistele elutähtsa teenuse osutajatele. (4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud olukorras võib Ravimiamet vajadusel kehtestada elutähtsa teenuse osutajate ja muude oluliste asutuste ravimitega varustamise prioriteedid. (5) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korral taastab ravimite hulgimüüja esimesel võimalusel, kuid mitte rohkem kui 48 tunni jooksul ravimite nõuetekohase säilitamise tingimused, ravimite väljastamise ja transpordi võimekuse ning ravimite vastuvõtmise võimekuse. (6) Ravimite hulgimüüja peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama vähemalt järgmisi ohte ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel:

3

1) elektrivarustuse häire ja katkestus; 2) telefoniside ja andmesideteenuse häire ja katkestus; 3) tulekahju; 4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häire ja katkestus; 5) kaugkütteteenuse häire ja katkestus; 6) rünnak ravimite laohoone vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus, pantvangikriis; 7) töötajate ajutine puudumine; 8) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja ravimite varustusahela katkemine; 9) olulise seadme ulatuslik rike; 10) olulise infosüsteemi häire ja rike; 11) küberintsident; 12) ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja tegutsemine ulatusliku nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste ohu korral; 13) ravimilao evakueerimise või ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja tegutsemiskoha maha jätmise vajadus. (7) Ravimite hulgimüüja lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel võimaluse korral lepingupartneri võimest osutada teenust ka häire, katkestuse korral ja hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. (8) Ravimite hulgimüüja kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse häireid ja katkestusi ennetavaid meetmeid, mille abil on võimalik tagada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt viieks ööpäevaks. § 43. Üldapteegi tegevusloa omaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded (1) Elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras ja muus sarnases olukorras peab elutähtsat teenust osutav üldapteek tagama ravimite vastuvõtmise, säilitamise ja jaemüügi vähemalt 30 tundi nädalas. Kui ravimitealast nõustamist ei ole olukorrast tulenevalt võimalik tagada, osutatakse seda minimaalses võimalikus mahus, et tagada ravimite õige ja ohutu tarvitamine. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud ajaline nõue ei rakendu juhul, kui üldapteegi ravimite varud on ammendunud ja hulgimüüja ei ole võimeline neid täiendama. (3) Elutähtsa teenuse toimepidevuse katkestuse korral taastab elutähtsat teenust osutav üldapteek 48 tunni jooksul ravimite säilitamise, vastuvõtmise ja väljastamise võimekuse. (4) Üldapteek peab oma toimepidevuse riskianalüüsis kirjeldama elutähtsat teenust osutava üldapteegi osas vähemalt järgmisi ohte ja arvestama nendega toimepidevuse plaani koostamisel: 1) elektrivarustuse häire ja katkestus; 2) telefoniside ja andmesideteenuse häire ja katkestus; 3) tulekahju; 4) veevarustuse ja kanalisatsiooni häire ja katkestus; 5) kaugkütteteenuse häire ja katkestus; 6) rünnak üldapteegi(hoone) vastu, sealhulgas äkkrünnak, pommiähvardus, pantvangikriis; 7) proviisorite ja farmatseutide ajutine puudumine; 8) oluliste vahendite ajutine puudumine erakordse vajaduse korral ja varustusahela

katkemine; 9) olulise seadme ulatuslik tehniline rike; 10) olulise infosüsteemi häire ja rike; 11) küberintsident; 12) üldapteegi tegutsemine ulatusliku nakkuse leviku, keemia- või kiirgussaaste ohu korral; 13) üldapteegi evakueerimise või hoone mahajätmise vajadus;

4

(5) Üldapteek lähtub elutähtsa teenuse osutamist toetavate teenuste ostmisel võimaluse korral lepingupartneri võimest osutada teenust ka hädaolukorras, sealhulgas teiste elutähtsate teenuste katkestuse korral. (6) Üldapteek tagab elutähtsa teenuse toimepidevuse häire korral, hädaolukorras või muus sarnases olukorras, kui elektroonilise side võrgu toimimist, kaardipõhise maksetehingu vastuvõtmist või selle tehingu töötlemist võimaldava infosüsteemi häire ei võimalda nimetatud olukordades kaardipõhise maksetehingu teostamist või takistab seda oluliselt, oma müügikohas valmisoleku teostada võrguühenduseta kaardimakseid kaardiskeemide reeglite järgi ning pangakaardi väljastaja panga määratud limiidi ulatuses. (7) Üldapteek kavandab lähtuvalt toimepidevuse riskianalüüsist elutähtsa teenuse katkestusi ennetavad meetmed, mille abil on võimalik korraldada elutähtsa teenuse osutamine vähemalt 72 jooksul. 5) paragrahvi 5 tekst sõnastatakse järgmiselt: „(1) Kiirabibrigaadi pidaja, haiglavõrgu haigla pidaja ja perearstiabi osutaja teavitab elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse tekkimise ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust, hädaolukorrast või selle ohust Terviseametit viivitamata, kuid hiljemalt ühe tunni jooksul häire või katkestuse avastamisest. (2) Ravimite hulgimüüja ja üldapteek teavitab elutähtsa teenuse planeerimata katkestusest, katkestuse ohust, elutähtsa teenuse toimepidevust oluliselt häirivast sündmusest või sellise sündmuse toimumise vahetust ohust, hädaolukorrast või selle ohust Ravimiametit viivitamata, kuid hiljemalt 24 tunni jooksul häire või katkestuse avastamisest. (3) Elutähtsa teenuse osutaja teavitab viivitamata lisaks Terviseametile või Ravimiametile ka hädaolukorra seaduse § 14 lõikes 1 nimetatud hädaolukorra lahendamist juhtivat asutust, kui elutähtsa teenuse toimepidevuse häire või katkestuse on põhjustanud sündmus, mis võib kaasa tuua sellise hädaolukorra või hädaolukorra ohu, mille lahendamine ei kuulu Terviseameti või Ravimiameti pädevusse. (4) Üksikasjalik sündmuse aruanne esitatakse hiljemalt ühe kuu jooksul lõikes 1 või 2 kirjeldatud sündmuse lõpust arvates. Üksikasjaliku sündmuse aruanne peab hõlmama vähemalt järgmist: 1) häirest või katkestusest mõjutatud kasutajate arv, osakaal ning prognoositav mõju; 2) häire või katkestuse toimumise aeg ja kestus; 3) sündmusest mõjutatud geograafiline piirkond (kui on asjakohane); 4) häire või katkestuse tegelik või oletatav põhjus ja hetkeolukorra lühikirjeldus; 5) teenuse taastamiseks või häire või katkestuse mõju vähendamiseks rakendatud ja rakendatavad meetmed.“; 6) paragrahvi 6 tekst sõnastatakse järgmiselt: (1) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorraks loetakse elutähtsa teenuse toimepidevuses esinevaid tõsiseid ja ulatuslikke häireid või teenuse osutamise täielikku lakkamist, mille korral olukorra on vajalik juhtida riiklikult ning esineb vähemalt üks järgmistest kriteeriumitest: 1) kiirabibrigaadi pidaja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 3 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul või haiglavõrgu haigla pidaja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust

5

vähemalt käesoleva määruse § 4 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul;

2) elutähtsat teenust osutatav perearstiabi osutaja või teatud piirkonna perearstiabi osutajad ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 41 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul; 3) elutähtsat teenust osutatav ravimite hulgimüüja ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 42 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 3 kehtestatud aja jooksul; 4) elutähtsat teenust osutatav üldapteek või teatud piirkonna üldapteegid ei suuda tagada elutähtsa teenuse osutamise võimekust vähemalt käesoleva määruse § 43 lõikes 1 kehtestatud tasemel sama paragrahvi lõikes 2 kehtestatud aja jooksul.; (2) Hädaolukorraks loetakse olukord, kus Terviseamet on kehtestanud tervishoiu valmisoleku taseme tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 59 lõike 1 alusel. 7) paragrahvi 6 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Elutähtsa teenuse ulatuslikust või raskete tagajärgedega häirest või katkestusest põhjustatud hädaolukorda juhib Terviseamet kaasates ravimite tarnekindlusega seotud küsimustes Ravimiameti, lähtudes hädaolukorra seadusest, tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, ravimiseadusest ja nende alusel kehtestatud õigusaktidest ning hädaolukorra lahendamise plaanist.“. (allkirjastatud digitaalselt) {allkirjastaja} {ametinimetus} /* (allkirjastatud digitaalselt) {teine allkirjastaja} {teise allkirjastaja ametinimetus}*/

Tervise- ja tööministri määruse „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ muutmise eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2024. aasta 18. oktoobril jõustus hädaolukorra seaduse redaktsioon, millega laiendati elutähtsate

teenuste loetelu. Seaduse § 53 sätestab, et uued elutähtsa teenuse osutajad peavad olema

määratud hiljemalt 2026. aasta 28. veebruariks. Seaduse § 36 lõike 2 kohaselt korraldab

Sotsiaalministeerium tervishoiuteenuste toimimise ja ravimitega varustamise kui elutähtsate

teenuste toimepidevust.

See tähendab, et uue hädaolukorra seaduse redaktsiooniga laiendatakse elutähtsa teenuse

osutajate hulka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas. Elutähtsa teenuse osutajaks on seni olnud

kõik kiirabibrigaadi pidajad ja haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglad. Edaspidi lisanduvad

elutähtsa teenuse osutajate hulka valitud perearstiabi osutajad, üldapteegid ja ravimite

hulgimüüjad. Seni ei ole Eestis ükski neist olnud elutähtsa teenuse osutaja. Eelnõus on sätestatud

uus kord, mille alusel saab riigis nimetatud teenuste kättesaadavust tagada kriisiolukordades.

Eelnõuga kehtestatakse elutähtsat teenust osutavate perearstikeskuste, üldapteekide ja ravimite

hulgimüüjate teenuse kirjeldus, toimepidevuse nõuded, elutähtsa teenuse häirest teavitamise kord

ning hädaolukorra väljakuulutamise tingimused ja juhtimine.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna terviseõiguse juht Susanna Jurs ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Eelnõu koostati koostöös Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu, Eesti

Perearstide Seltsi, Eesti Proviisorapteekide Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, Ravimiameti ja

Terviseametiga.

1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14. detsember 2022. a direktiivi (EL) 2022/2557 ülevõtmise käigus toimunud Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 426 SE jõustumisega. Tegemist on kehtiva määruse muutmisega, et tagada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, ravimiseaduse ja hädaolukorraseaduse rakendamine. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega hõlma isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Käesolev eelnõu muudab tervise- ja tööministri 21. aprilli 2018. a määrust nr 17 „Sotsiaalministeeriumi korraldatavate elutähtsate teenuste kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“, täpsustades ja laiendades elutähtsate teenuste loetelu ning kehtestades uued toimepidevuse tagamise nõuded perearstiabile, ravimite hulgimüüjatele ja üldapteekidele. Muudatuste eesmärk on tagada elanikkonnale perearstiabi ja ravimite parem kättesaadavus kriisiolukordades ning parandada tervishoiusüsteemi valmisolekut hädaolukordadeks.

2

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse määruse § 2 punktidega, millega määratletakse uued elutähtsad teenused. Perearstiabi elutähtis teenus on vältimatu abi osutamine. Eelnõu ei piira vältimatu abi definitsiooni, kuna tegemist on meditsiinilise otsusega. Vältimatu abi võib vastavalt olukorrale hõlmata näiteks elupäästvat esmaabi, aegkriitiliste retseptide väljastamist või konsulteerimine sidevahendite kaudu. Perearsti ja -õe tegevusvaldkond on väga lai ning vältimatu abi piiritlemine õigusaktis ei oleks piisavalt paindlik ega tõhus. Ravimite hulgimüüja elutähtis teenus seisneb Eestisse saabunud ravimite vastuvõtmises, säilitamises, väljastamises ja transportimises Eesti piires. Ravimite hulgimüüja ei vastuta ravimite Eestisse toomise eest – sellise kohustuse kehtestamine ei oleks realistlik, kuna hulgimüüjad ei saa kontrollida tarneahela toimimist kriisiolukorras. Üldapteegi elutähtis teenus on ravimite vastuvõtmine ravimite hulgimüüjalt, nende säilitamine ja jaemüük koos ravimitealase nõustamisega. Eelnõu punktiga 2 täpsustatakse elutähtsa teenuse häire definitsiooni. Perearstiabi osutajate ja

üldapteekide tegevus ning selle katkemine avaldab mõju eelkõige piirkondlikul tasandil, mitte kogu

riigis. Seetõttu täpsustatakse eelnõus, et ka piirkondliku mõjuga häiret käsitletakse elutähtsa

teenuse toimepidevuse häirena.

Eelnõu punktis 3 sõnastatakse ümber määruse § 2 lõige 3, et vähendada ristviiteid ning hõlmata

ka uusi elutähtsa teenuse osutajaid.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määrust paragrahvidega 41-43.

Paragrahv 41 sätestab perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded. Lõige 1 sätestab perearstiabi kättesaadavuse nõuded elutähtsa teenuse toimepidevuse häire, hädaolukorra ja muu sarnase olukorra korral. Lõige 2 sätestab, et elutähtsa teenuse katkestuse korral taastab perearstiabi osutaja võimekuse osutada vältimatut abi ühe tööpäeva jooksul. Lisaks sätestatakse lõikes vältimatu abi miinimumnõuded. Määruse § 2 kohaselt on toimepidevuse katkestus olukord, kus teenuse osutamine langeb alla kehtestatud taseme või lakkab täielikult. See tähendab, et teenuse täielikul või peaaegu täielikul katkemisel peab perearstiabi osutaja ühe tööpäeva jooksul suutma tagada vältimatu abi osutamise, aegkriitiliste retseptide väljastamise ning vähemalt ühe sidevahendi teel patsientide nõustamise võimekuse Lõige 3 loetleb ohud, mida perearstiabi osutaja peab käsitlema riskianalüüsis ja arvestama toimepidevuse plaanis. Lõige 4 sätestab, et perearstiabi osutaja lähtub teenust toetavate teenuste hankimisel võimalusel partneri suutlikkusest tagada teenuse osutamine ka hädaolukorras. See suunab perearstiabi osutajaid võimalusel valima partnereiks näiteks elutähtsate teenuste osutajatest kommertspanku, telekommunikatsiooniettevõtteid ja muid teenuse pakkujaid. Lõige 5 kohustab perearstiabi osutajat kavandama riskianalüüsi põhjal meetmed, mis võimaldavad teenuse osutamist vähemalt 72 tunni jooksul. Kuigi nõue on sama mis haiglatel ja kiirabil, on perearstiabi osutaja väiksem ja suudab toimepidevuse tagamiseks vajaliku taristu (nt generaator, külmkapp, varud) tagada väiksema ressursiga. Ühtne 72-tunnine nõue lihtsustab Terviseameti kriisijuhtimist, tagades kõigilt teenuseosutajatelt sarnase valmisoleku. See annab hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele ajaruumi, kui perearstikeskus ei suuda iseseisvalt olukorra lahendada. Paragrahv 42 sätestab ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded.

3

Lõige 1 sätestab, et elutähtsa teenuse toimepidevuse häire, hädaolukorra ja sarnaste olukordade korral peab hulgimüüja tagama ravimite nõuetekohase hankimise (välja arvatud riiki toomine, kui see ei ole objektiivselt võimalik), säilitamise, väljastamise ja transpordi. Lõige 2 täpsustab, et hulgimüüja ei ole kohustatud tagama ravimite Eestisse toimetamist, kui see ei ole kriisi iseloomu tõttu võimalik (nt sõda, rahvusvahelise tarneahela katkemine). Lõige 3 sätestab, et elutähtsa teenuse toimepidevuse häire, hädaolukorra ja sarnaste olukordade korral varustab hulgimüüja esmajärjekorras teisi elutähtsa teenuse osutajaid ning alles seejärel muid kliente. Lõige 4 sätestab, et elutähtsa teenuse toimepidevuse häire, hädaolukorra ja sarnaste olukordade korral annab Ravimiamet täiendavad juhised selle kohta, keda peab ravimite hulgimüüja varustama eelisjärjekorras, lähtudes konkreetse olukorra hindamisest. Lõikes ei piirdu eelisjärjekorra saajate ring üksnes teiste elutähtsa teenuse osutajatega, vaid nähakse ette laiem loetelu, kuna lisaks ETO-dele võib olla oluline varustada eelisjärjekorras näiteks Kaitseväe üksuseid. Lõige 5 sätestab, et toimepidevuse katkestuse korral taastab hulgimüüja oma teenuse 48 tunni jooksul (tagades ravimite hankimise, säilitamise, väljastamise ja transpordi). Lõige 6 loetleb ohud, mida hulgimüüja peab käsitlema riskianalüüsis ja arvestama toimepidevuse plaanis. Lõige 7 sätestab, et ravimite hulgimüüja lähtub teenust toetavate teenuste hankimisel võimalusel partneri suutlikkusest tagada teenuse osutamine ka hädaolukorras. See suunab ravimite hulgimüüjaid võimalusel valima partnereiks näiteks elutähtsate teenuste osutajatest kommertspanku, telekommunikatsiooniettevõtteid ja muid teenuse pakkujaid. Lõige 8 kohustab hulgimüüjat kavandama riskianalüüsi põhjal meetmed, mis võimaldavad teenuse osutamist vähemalt viie ööpäeva jooksul riskide realiseerumisel. See annab hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele ajavaru reageerimiseks. Paragrahv 43 sätestab üldapteegi tegevusloa omaja elutähtsa teenuse kirjelduse ja toimepidevuse nõuded. Lõige 1 sätestab, et üldapteegi elutähtis teenus on ravimite vastuvõtmine ravimite hulgimüüjalt, nende säilitamine ja jaemüük koos minimaalset vajaliku ravimite alase nõustamisega ravimite õigeks ja ohutuks kasutamiseks. Suure patsientide hulga puhul apteegis ei ole tavapärases mahus nõustamine võimalik ega ratsionaalne, kuid patsient peab ravimi väljaostmisel saama esmavajaliku teabe selle õigeks ja ohutuks kasutamiseks, sest vale kasutamisega võivad kaasneda terviseriskid. Minimaalse vajaliku nõustamise mahtu saab apteeker hinnata lähtuvalt patsiendi seisundist ja vajadustest. Teatud olukordades, näiteks ravimi esmakordse kasutamise puhul, ravimi säilitamise eritingimuste korral (nt külmkapis säilitamine, ravimi piiratud säilivusaeg pärast avamist), ravimiga kaasas olevate ohutusmaterjalide olemasolul, ravimite koostoimete esinemisel, on nõustamine möödapääsmatu, kuid kindla ning juba patsiendile tuttava raviskeemi puhul ei ole see piiratud personali- ja ajaressursi korral vajalik. Üldapteek ei saa tagada ravimite kättesaadavust, kui selle tarnimine pole võimalik. Ajaline nõue on vajalik, et tagada ravimite kättesaadavus inimestele. Määruses ei täpsustata kellelt üldapteek võib ravimeid vastu võtta, sest see on reguleeritud ravimiseaduses § 31 (3): apteeki võib ravimeid hankida ainult ravimite tootmise või ravimite hulgimüügi tegevusloa omajale kuuluvast ettevõttest või teisest apteegist Lõige 2 sätestab, et kui üldapteegil puudub kaup ja varusid ei saa taastada, ei pea ta eelmises lõigus ajalist nõuet täitma.

4

Lõige 3 sätestab, et elutähtsa teenuse katkestuse korral taastab üldapteek 48 tunni jooksul võimekuse ravimeid vastu võtta, säilitada ja väljastada. Lõige 4 loetleb ohud ja meetmed, mida üldapteek peab käsitlema riskianalüüsis ja arvestama toimepidevuse plaanis. Lõige 5 sätestab, et üldapteek lähtub teenust toetavate teenuste hankimisel võimalusel partneri suutlikkusest tagada teenuse osutamine ka hädaolukorras. See suunab üldapteeke võimalusel valima partnereiks näiteks elutähtsate teenuste osutajatest kommertspanku, telekommunikatsiooniettevõtteid ja muid teenuse pakkujaid. Lõige 6 kohustab üldapteeki koostöös lepingupartneriga tagama võimekuse võtta vastu kaardimakseid ka võrguühenduseta. Kuna enamik üldapteekides tehtavatest maksetest toimub elektrooniliselt, võib sidekatkestus või muu tehniline häire oluliselt piirata teenuse kättesaadavust. Võrguühenduseta kaardimaksete võimaldamine on praktiline lahendus, mis aitab säilitada üldapteegi töövõime olukorras, kus võrguühendus ei toimi, ning tagab ravimite kättesaadavuse elanikkonnale ka kriisiolukorras. Analoogne nõue elutähtsa teenuse osutajaks määratud pankadele on sätestatud Eesti Panga Presidendi 13.07.2018. aasta määruse nr 7 „Makseteenuse ja sularaharingluse kirjeldus ja toimepidevuse nõuded“ § 5-s. Kuigi üldapteekidel ei teki lisakulu võrguühenduseta kaardimaksete vastuvõtmise valmisoleku eest, kuna selle tagamise kohustus lasub pankadel, peavad üldapteegid olema valmis teenust vastu võtma, sealhulgas kontrollima, et nende kasutuses olevad pangaterminalid toetavad nimetatud funktsiooni. Lõike sõnastus on pakutud Eesti Panga poolt ja toetub krediidiasutuste seaduse § 871 lõikele 1. Lõige 7 kohustab üldapteeki kavandama riskianalüüsi põhjal meetmed, mis võimaldavad teenuse osutamist vähemalt 72 tunni jooksul. Kuigi nõue on sama mis haiglatel ja kiirabil, on üldapteek väiksem ja suudab toimepidevuse tagamiseks vajaliku taristu (nt generaator, külmkapp jms) tagada väiksema ressursiga. Ühtne 72-tunnine nõue lihtsustab Terviseameti ja Ravimiameti kriisijuhtimist, tagades kõigilt teenuseosutajatelt sarnase valmisoleku. See annab hädaolukorra lahendamist juhtivale asutusele ajaruumi, kui üldapteek ei suuda iseseisvalt olukorda lahendada. Eelnõu punktiga 5 täiendatakse määruse § 5 järgnevalt: Lõige 1 sätestab, et kiirabibrigaadi pidaja, haiglavõrgu haigla pidaja ning perearstiabi osutaja on kohustatud teavitama Terviseametit viivitamata, kuid mitte hiljem kui ühe tunni jooksul hetkest, mil tuvastatakse elutähtsa teenuse planeerimata katkestus või selle tekkimise oht, sündmus, mis oluliselt häirib teenuse toimepidevust, või selle vahetu oht, samuti hädaolukord või selle oht. Terviseamet korraldab vältimatu abi toimimist. Isegi lühiajaline vältimatu abi katkestus võib oluliselt mõjutada inimeste tervist ja elu, mistõttu on oluline Terviseameti õigeaegne teavitamine ja varajane sekkumine. Käesolevas lõikes on mõeldud esmast teavitust, mille eesmärk on edastada olemasolev piiratud teave Terviseametile. Lõige 2 sätestab ravimite hulgimüüja ja üldapteegi kohustuse teavitada Ravimiametit viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul hetkest, mil tuvastatakse elutähtsa teenuse planeerimata katkestus või selle tekkimise oht, sündmus, mis oluliselt häirib teenuse toimepidevust, või selle vahetu oht, samuti hädaolukord või selle oht. Nimetatud nõue erineb oluliselt eelnevas lõikes sätestatust, kuna ravimite varustamise valdkonnas esineb aeg-ajalt lühiajalisi häireid (nt makseteenuse tõrge), mis ei põhjusta ulatuslikku teenuse toimepidevuse häiret ega eelda kohest Ravimiameti sekkumist. 24 tundi on maksimaalne lubatud teavitamistähtaeg vastavalt hädaolukorra seaduse § 38 lõikele 3. Lõige 3 täpsustab elutähtsa teenuse osutaja teavitamiskohustust olukorras, kus teenuse toimepidevuse häire või katkestus on põhjustatud sündmusest, mis võib viia hädaolukorrani, mille lahendamine ei kuulu Terviseameti ega Ravimiameti pädevusse. Näiteks tuleb kaugkütte katkestuse korral teavitada vastava teenuse osutajat.

5

Lõige 4 sätestab kohustuse esitada üksikasjalik sündmuse aruanne hiljemalt ühe kuu jooksul pärast sellise sündmuse lõppemist nagu elutähtsa teenuse katkestus, katkestuse oht, olulise toimepidevushäire teke või hädaolukord. Nõue kehtestatakse vastavalt hädaolukorra seaduse § 38 lõikele 6. Juhul kui geograafiline piirkond, mõjutatud teenuse kasutajate arv või muu asjakohane teave ei ole konkreetse sündmuse puhul määratletav, tuleb see aruandes välja tuua. Eelnõu punktiga 6 täiendatakse määruse § 6, et täpsustada olukordi, mille ilmnemisel võib Terviseamet või Ravimiamet hinnata hädaolukorra vajadust. Eelnõuga täiendatakse paragrahvi punktidega, mis käsitlevad uusi elutähtsa teenuse osutajaid. Peamine erinevus varasema sõnastusega seisneb selles, et hädaolukorraks ei loeta enam üksnes olukorda, kus elutähtsa teenuse osutaja ei suuda tagada teenuse toimepidevust. Perearstiabi osutajate ja üldapteekide puhul võetakse arvesse kogu piirkonna teenuseosutajate suutlikkust. Näiteks juhul, kui elutähtsa teenuse osutajaks nimetatud üldapteek ei suuda teenust osutada, kuid selle vahetus läheduses tegutsevad teised üldapteegid, ei ole teenuse kättesaadavus inimese vaates piisavalt häiritud, et põhjendada hädaolukorra väljakuulutamist. Eelnõu punktiga 7 täpsustatakse hädaolukorra juhtimise korraldust olukordades, kus elutähtsa teenuse ulatuslik katkestus või raskete tagajärgedega häire kujuneb hädaolukorraks. Uue sõnastuse kohaselt juhib tervishoiu hädaolukorda Terviseamet, kuid ravimite tarnekindlusega seotud küsimustes kaasatakse Ravimiamet.

3. Määruse mõjud

Eelnõu eesmärk on tagada Eesti elanikkonnale perearstiabi ning ravimite kättesaadavus kriisiolukorras. Määruse rakendamisel on suurim mõju määratavatele perearstikeskustele, üldapteekidele ning ravimite hulgimüüjatele, kellele luuakse uusi kohustusi, sealhulgas lisandub asutustele täiendavaid kulusid. Mõju avaldub ka Terviseametile ja Ravimiametile, kelle ülesanne on teha ettepanekuid elutähtsa teenuse osutajate nimetamisel ning edaspidi täita elutähtsa teenuse korraldava asutuse ülesandeid. Eelnõul on mõju riigi julgeolekule ja majandusele. Teisi mõjusid ei ole tuvastatud. 3.1. Mõju riigi julgeolekule

Sihtrühm: perearstikeskused

Eelnõu rakendamine tugevdab perearstiabi osutajate toimepidevust kriisiolukordades, võimaldades neil jätkata vältimatu arstiabi osutamist ka hädaolukordades. Selle tulemusel paraneb esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus elanikkonnale ning tagatakse tervishoiusüsteemi olulisemate lülide stabiilne toimimine riikliku julgeoleku seisukohalt kriitilistes olukordades. See on vajalik inimeste tervise toetamiseks kriisiajal ning seeläbi nende heaolu, kriisivalmiduse ja kaitsetahte suurendamiseks, samuti vältimatu meditsiini liigse koormuse vältimiseks kriisiolukorras.

Sihtrühm: üldapteegid ja ravimite hulgimüüjad

Eelnõu soodustab üldapteekide ja ravimite hulgimüüjate suutlikkust tagada teenuse katkematu osutamine kriisiolukordades. Paraneb ravimite tarneahela toimepidevus, mis võimaldab tervishoiuasutustel ja elanikkonnal parema juurdepääsu vajalikele ravimitele. See omakorda suurendab elanikkonna varustuskindlust ja toetab tervishoiusüsteemi toimepidevust, millel on otsene positiivne mõju riigi siseturvalisusele ja kriisivalmidusele. Eelnõul on keskmine mõju julgeolekule, kuna uute elutähtsa teenuse osutajate nimetamine parandab oluliselt tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavust kriisiolukorras. 3.2. Mõju majandusele

6

Sihtrühm: perearstikeskused, üldapteegid, ravimite hulgimüüjad Eelnõu põhjustab elutähtsa teenuse osutajaks nimetatud perearstikeskustele, üldapteekidele ja ravimite hulgimüüjatele täiendavaid kulusid uute kohustuste täitmisel, mille suurus sõltub asutuse suurusest ja senisest toimepidevuse tasemest. Mõju vähendamiseks arvestatakse uute elutähtsa teenuse osutajate nimetamisel muu hulgas nende senise kriisivalmiduse taseme ja valmidusega võtta vastu uus roll. Sotsiaalministeerium ja allasutused otsivad pidevalt eelarvelisi ja muid võimalusi, et vähendada elutähtsa teenuse osutaja staatusest tulenevaid mõjusid ning toetada toimepidevuse kasvu. Näiteks kavandatakse riiklikul rahastusel kriisikoolitusi töötajatele, investeeringuid elutähtsa teenuse osutajate taristu toimepidevusse ning nende kaasamist riigiasutuste korraldatavatesse koolitustesse. Eelnõuga seotud elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks on taotletud kokku 4 912 000 eurot riigieelarvest perioodiks 2026-2029. Vahendid on vajalikud toimepidevuse võimekuse loomiseks ja tagamiseks, küberrünnete tõkestamiseks ning kriisikoolituste läbi viimiseks. Lisaks sellele Vabariigi Valitsus juba otsustas eraldada 500 000 eurot 2026. aasta eelarvesse tervishoiuvaldkonna ETO-de toimepidevuse tagamiseks. Mõju elutähtsa teenuse osutajate majandusele on keskmine – uuest staatusest tulenevad kulud on püsivad, ent riiklikud toetusmeetmed on hetkel mittesüsteemsed. 4. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisel otseseid kulusid riigiasutustele ei teki, välja arvatud tööjõukulud. Kuid kulud tekivad elutähtsa teenuse osutajaks määratud isikutele. Samuti toob rakendamine kaasa halduskoormuse suurenemise Ravimiametile, Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumile. Potentsiaalselt võivad tekkida kaudsed kulud Tervisekassale, kui toimepidevuse tagamisega kaasnevad püsikulud osutuvad planeeritust oluliselt suuremaks. Eelnõu rakendamisest tekkiv tulu väljendub tervishoiuvaldkonna kriisivalmiduse ja kerksusvõime parandamisel. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamise töörühmas osalesid peamiselt Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Ravimiameti esindajad. Eelnõu edastati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Tervisekassale, Terviseametile, Ravimiametile, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Proviisorapteekide Liidule ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule.

EELNÕU 17.06.2025

MINISTRI MÄÄRUS

{reg.kpv} nr {viit}

Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 7 lõike 7 ning ravimiseaduse § 26 lõike 13 ja § 29 lõike 13 alusel. § 1. Perearstiabi osutaja määramine elutähtsa teenuse osutajaks (1) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga elutähtsa teenuse osutajaks määratavate perearstiabi osutajate arvu. (2) Terviseamet teeb kooskõlastatult Tervisekassaga Sotsiaalministeeriumile ettepaneku perearstiabi osutaja määramiseks hädaolukorra seaduse § 36 lõike 2 punktis 2 nimetatud elutähtsa teenuse osutajaks (edaspidi elutähtsa teenuse osutaja). (3) Elutähtsa teenuse osutajateks määratavate perearstiabi osutajate vajaliku arvu kehtestamisel lähtutakse järgnevatest põhimõtetest: 1) määratakse ainult nii palju perearstiabi osutajaid elutähtsa teenuse osutajateks, kui on teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalik; 2) igas maakonnas määratakse vähemalt üks elutähtsa teenuse osutaja maakonna keskusesse või mujale, arvestades rahvastiku paiknemist; 3) enam kui 30 000 elanikuga maakonnas või maakonnas, kus elanikel on kauguse tõttu raskendatud juurdepääs perearstiabile, võib määrata elutähtsa teenuse osutajaks rohkem kui ühe perearstiabi osutaja, arvestades elanikkonna ja üldapteekide paiknemist. (4) Terviseamet võtab perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks määramise ettepaneku tegemisel arvesse: 1) perearstiabi osutaja asukohta arvestades patsientide ligipääsetavust, teiste tervishoiuteenuste osutajate lähedalolu ning asjaolu, et kaetud peab olema võimalikult suur osa maakonna elanikkonnast 2) perearstiabi osutaja varem osutatud tervishoiuteenuste arvu ja mahtu; 3) perearstiabi osutaja juures töötavate tervishoiutöötajate arvu, eelistades suurema tervishoiutöötajate arvuga perearstiabi osutajaid; 4) perearstiabi osutaja ruumide suurust, kriisivalmidust ja toimepidevust soodustavaid tegurid; 5) perearstiabi osutaja sisseseadet ja varustuse sobivust elutähtsa teenuse osutamiseks; 6) perearstiabi osutaja nõusolekut saada elutähtsa teenuse osutajaks. (5) Eelnimetatud kriteeriume arvestatakse tervikuna, määrates elutähtsa teenuse osutajaks piirkonnas asuvatest perearstiabi osutajatest enim kriisidega toimetulekuks valmis oleva.

2

(6) Juhul, kui Terviseametil ei ole võimalik teha ettepanekuid kõigi vajalike perearstiabi osutajate elutähtsa teenuse osutajaks määramiseks samal ajal, tehakse ettepanekud vastavalt valdkonna eest vastutava ministri poolt käskkirjaga kinnitatud kavale. (7) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks määramise ühe kuu jooksul pärast Terviseametilt ettepaneku saamist. § 2. Hulgimüügi tegevusloa omaja määramine elutähtsa teenuse osutajaks (1) Valdkonna eest vastutav minister otsustab elutähtsa teenuse osutajateks määratavate hulgimüüjate arvu. (2) Ravimiamet teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja (edaspidi hulgimüüja) määramiseks elutähtsa teenuse osutajaks. (3) Ravimiamet lähtub hulgimüüja elutähtsa teenuse osutajaks määramise ettepaneku tegemisel järgmistest põhimõtetest: 1) eelistatakse suurema nomenklatuuriga hulgimüüjat ja hulgimüüjat, kes väljastab suuremat nomenklatuuri ravimeid üldapteekidele ; 2) eelistakse hulgimüüjat, kelle inimravimite turumaht on viimase kolme aasta jooksul olnud keskmiselt vähemalt 10%; 3) Elutähtsa teenuse osutajaks võib määrata ka hulgimüüja, kes käitleb üksikut, kuid hädaolukorra lahendamiseks asendamatut inimtervishoius kasutatavat ravimit, kui varasemate punktide alusel määratud hulgimüüjad ei suuda seda piisavas koguses turustada. (4) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga hulgimüüja määramise elutähtsa teenuse osutajaks ühe kuu jooksul pärast Ravimiametilt ettepaneku saamist. § 3. Üldapteegi tegevusloa omaja määramine elutähtsa teenuse osutajaks (1) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga elutähtsa teenuse osutajaks määratavate üldapteekide vajaliku arvu. (2) Ravimiamet teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku üldapteegi tegevusloa omaja (edaspidi üldapteek) määramiseks elutähtsa teenuse osutajaks. (3) Elutähtsa teenuse osutajateks määratavate üldapteekide vajaliku arvu kehtestamisel lähtutakse järgnevatest põhimõtetest: 1) määratakse nii palju üldapteeke, kui on teenuse toimepidevuse tagamiseks vajalik; 2) igas maakonnas määratakse vähemalt üks üldapteek elutähtsa teenuse osutajaks kas maakonna keskuses või mujal, arvestades rahvastiku paiknemist; 3) Enam kui 30 000 elanikuga maakonnas või maakonnas, kus elanikel on kauguse tõttu raskendatud juurdepääs üldapteegiteenusele, võib määrata elutähtsa teenuse osutajaks rohkem kui ühe üldapteegi, arvestades elanikkonna ja üldapteekide paiknemist. (4) Ravimiamet võtab arvesse järgmist: 1) üldapteegi asukohta, arvestades klientide ligipääsetavust, teiste tervishoiuteenuse osutajate lähedalolu ning seda, et teenindusulatus kataks võimalikult suure osa maakonna elanikkonnast; 2) erialatöötajate arvu, eelistades suurema erialatöötajate arvuga üldapteeke; 3) üldapteegi ruumide suurust, kriisivalmidust ja toimepidevust soodustavaid tegureid; 4) üldapteegi sisseseade ja varustuse sobivust elutähtsa teenuse osutamiseks; 5) üldapteegi omanikuks oleva proviisori nõusolekut saada elutähtsa teenuse osutajaks.

3

(5) Eelnimetatud kriteeriume arvestatakse tervikuna, nimetades elutähtsa teenuse osutajaks piirkonnas asuvatest üldapteekidest enim kriisidega toimetulekuks valmis oleva apteegi. (6) Juhul, kui Ravimiametil ei ole võimalik teha ettepanekuid kõigi vajalike üldapteekide elutähtsa teenuse osutajaks nimetamiseks samal ajal, tehakse ettepanekud vastavalt valdkonna eest vastutava ministri poolt käskkirjaga kinnitatud kavale. (7) Valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga üldapteegi elutähtsa teenuse osutajaks määramise ühe kuu jooksul pärast Ravimiametilt selleks ettepaneku saamist. (allkirjastatud digitaalselt) {allkirjastaja} {ametinimetus} /* (allkirjastatud digitaalselt) {teine allkirjastaja} {teise allkirjastaja ametinimetus}*/

Sotsiaalministri määruse „Elutähtsa teenuse osutajate määramine tervishoius“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus 1.1. Sisukokkuvõte 2024. aasta 18. oktoobril jõustus hädaolukorra seaduse redaktsioon, millega laiendati elutähtsate teenuste loetelu. Seaduse § 53 sätestab, et uued elutähtsa teenuse osutajad peavad olema määratud hiljemalt 2026. aasta 28. veebruariks. Seaduse § 36 lõike 2 kohaselt korraldab Sotsiaalministeerium tervishoiuteenuste toimimise ja ravimitega varustamise kui elutähtsate teenuste toimepidevust. Uue hädaolukorra seaduse redaktsiooniga laiendatakse elutähtsa teenuse osutajate hulka Sotsiaalministeeriumi valitsemisalas

Elutähtsa teenuse osutajaks on seni olnud kõik kiirabibrigaadi pidajad ja haiglavõrgu arengukavas

nimetatud haiglad. Edaspidi lisanduvad elutähtsa teenuse osutajate hulka valitud perearstiabi

osutajad, üldapteegid ja ravimite hulgimüüjad. Seni ei ole Eestis ükski nendest olnud elutähtsa

teenuse osutaja. Eelnõus sätestatakse kriteeriumid, mille alusel isikud valitakse elutähtsa teenuse

osutajaks määramisel. See on vajalik, et tagada läbipaistvus ja selgus valdkonnas, kus kõiki

eraõiguslikke asutusi, kes tagavad samalaadset teenust oma valdkonnas, ei määrata elutähtsa

teenuse osutajaks.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste osakonna juhataja Nikita Panjuškin ([email protected]). Eelnõu juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna terviseõiguse juht Susanna Jurs ([email protected]). Eelnõu on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected]). Eelnõu koostati koostöös Eesti Apteekrite Liidu, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidu, Eesti Perearstide Seltsi, Eesti Proviisorapteekide Liidu, Eesti Ravimihulgimüüjate Liidu, Ravimiameti ja Terviseametiga. 1.3. Märkused Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 14. detsember 2022. a direktiivi (EL) 2022/2557 ülevõtmise käigus toimunud Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 426 SE jõustumisega. Tegemist on uue määruse kehtestamisega, et tagada tervishoiuteenuste korraldamise seaduse, ravimiseaduse ja hädaolukorraseaduse rakendamist. Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega hõlma isikuandmete töötlemist isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses. 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu paragrahvis 1 sätestatakse perearstiabi osutaja määramine elutähtsa teenuse osutajaks. Lõikes 1 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister otsustab elutähtsa teenuse osutajaks

määratavate perearstiabi osutajate arvu. See on vajalik selleks, et Terviseametil oleks teada, kui

paljude perearstiabi osutajate kohta on vaja teha ettepanekud. Minister lähtub otsuses üleriigilisest

riskianalüüsist, hädaolukorra lahendamise plaanist ja muudest ohuhinnangutest. Mainitud muud

ohuhinnangud on sageli piiratud juurdepääsuga dokumendid (salajased), nende loetelu on lahtine,

mistõttu nende nimetamine määruses ei ole võimalik.

2

Lõikes 2 sätestatakse, et Terviseamet teeb ettepaneku Sotsiaalministeeriumile perearstiabi osutaja määramiseks elutähtsa teenuse osutajaks. Terviseamet teeb ettepaneku kooskõlastatult Tervisekassaga, et arvestada kogu perearstiabi ostmise protsessiga. Terviseameti ettepanekud on vajalikud, kuna Terviseamet on elutähtsa teenuse korraldav asutus ning tervishoiualase hädaolukorra lahendamist juhtiv asutus. Lõikes 3 sätestatakse, millistele põhimõtetele tuginetakse perearstiabi osutajate elutähtsaks teenuseks määramisel. Määramisel arvestatakse riigi ja elanikkonna vajadusi, hinnates piirkonnapõhiselt, milline on optimaalne teenusepakkujate arv, keda kriisiolukorras vaja läheb. Eesmärk on võimaldada perearstiteenuse kättesaadavus igas maakonnas vastavalt elanikkonna arvukusele ja paiknemisele. Kui elanikkond ületab 30 000 inimese piiri või ligipääs on kauguse tõttu piiratud võib elutähtsa teenuse osutajaks määrata rohkem kui ühe perearstiabi osutaja maakonnas. Lõikes 4 kirjeldatakse tingimusi, mida võetakse arvesse perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse

osutajaks määramise ettepaneku tegemisel. Muuhulgas on oluline, et üheks kriteeriumiks

perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks määramisel on tema nõusolek. Järgmises lõigus

on täpsustatud, et kõiki kriteeriume arvestatakse tervikuna – see tähendab, et nõusolekut võetakse

arvesse, kuid see ei ole määrav kriteerium. Juhul kui samas piirkonnas on mitu teenuseosutajat,

kelle üldine kriisivalmidus on sarnasel tasemel, eelistatakse määramisel seda, kellel on nõusolek

olemas. Kui aga piirkonnas ei ole ühtegi teenuseosutajat, kes oleks nõus elutähtsa teenuse osutaja

rolli võtma, tehakse määramine ülejäänud kriteeriumite alusel. Perearstiabi osutaja võib oma

nõusoleku, kui see on olemas, esitada vabas, kuid taasesitatavas vormis.

Lõikes 5 täpsustatakse, et kõiki eeltoodud kriteeriume arvestatakse tervikuna. Elutähtsa teenuse

osutaja määramisel võivad erinevad kriteeriumid piirkonniti omada erinevat kaalu. Seetõttu

valitakse perearstiabi osutaja, kes on määramise hetkel kriisiolukorraks kõige paremini valmis.

Lõikes 6 sätestatakse, et juhul kui Terviseamet ei saa teha ettepanekuid kõigi vajalike perearstiabi

osutajate määramiseks samal ajal, tehakse ettepanekud vastavalt valdkonna eest vastutava

ministri käskkirjaga kinnitatud kavale. Säte on vajalik, sest perearstiabi kättesaadavuse

tagamiseks on vaja määrata üle kahekümne perearstiabi osutaja elutähtsa teenuse osutajaks, kuid

Terviseametil ei ole võimalik samaaegselt toetada nii paljude partnerite kohustuste täitmist.

Kavandatav kava sisaldab põhimõtteid, mille kohaselt määratakse esmajärjekorras elutähtsa

teenuse osutajaks need perearstiabi osutajad, kelle mõju kriisiolukorras on kõige suurem – st kelle

teenuse maht on suurim ja kes asuvad kõige tihedamini asustatud piirkondades.

Lõikes 7 täpsustatakse, et Terviseamet teeb ettepaneku perearstiabi osutaja määramiseks elutähtsa teenuse osutajaks. Ettepaneku alusel otsustab valdkonna eest vastutav minister käskkirjaga, keda määrata elutähtsa teenuse osutajaks, ja teeb seda ühe kuu jooksul. Säte on oluline, et iga määratav isik saaks individuaalse haldusakti, mis loob valdkonnas ühetaolise selguse selle kohta, kes on elutähtsa teenuse osutaja ja kes mitte. Vajadusel arvatakse elutähtsa teenuse osutaja nimekirjast välja vastavalt hädaolukorra seaduses sätestatule. Paragrahvis 2 sätestatakse ravimite hulgimüügi tegevusloa omaja määramine elutähtsa teenuse osutajaks. Lõikes 1 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister otsustab elutähtsa teenuse osutajaks

määratavate ravimite hulgimüüjate arvu. See on vajalik selleks, et Ravimiametil oleks ettepanekute

tegemisel teada sihtarv.

Lõikes 2 sätestatakse, et Ravimiamet teeb ettepaneku Sotsiaalministeeriumile ravimite hulgimüüja tegevusloa omaja määramiseks elutähtsa teenuse osutajaks. Ravimiameti ettepanekud Sotsiaalministeeriumile on vajalikud, sest Ravimiametil on ravimite käitlemise

3

järelevalve tegijana ülevaade hulgimüüjate elutähtsa teenuse osutajaks määramise kriteeriumitele vastavuse ja sobivuse osas. Lõikes 3 loetletakse tingimused, millest Ravimiamet lähtub ettepaneku tegemisel hulgimüüja elutähtsa teenuse osutajaks määramisel. Säte aitab tagada, et määratakse need hulgimüüjad, kellel on suurim mõju. Kavandatav säte toob otsustusprotsessi selged, sisulised ja põhjendatud eelistused. Ravimiamet kontrollib vähemalt kord kahe aasta jooksul ETO vastavust ETO nõuetele Ravimiametile esitatud andmete põhjal (näiteks hulgimüüja turustatavate ravimite nomenklatuur ja turuosa hulgimüügi aruannete põhjal). Andmete ülevaatamine ei too varem ETO-ks määratud ettevõttele kaasa täiendavaid kohustusi. Vajadusel arvatakse elutähtsa teenuse osutaja nimekirjast välja vastavalt hädaolukorra seaduses sätestatule. Lõikes 4 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister määrab ravimite hulgimüüja elutähtsa teenuse osutajaks käskkirjaga ühe kuu jooksul pärast Ravimiametilt ettepaneku saamist. Säte on oluline, et iga määratav isik saaks individuaalse haldusakti, mis loob valdkonnas ühetaolise selguse selle kohta, kes on elutähtsa teenuse osutaja ja kes mitte. Paragrahvis 3 sätestatakse üldapteegi tegevusloa omaja määramine elutähtsa teenuse osutajaks. Lõikes 1 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister otsustab käskkirjaga elutähtsa teenuse osutajaks määratavate üldapteekide vajaliku arvu. Lõige 2 näeb ette, et Ravimiamet teeb Sotsiaalministeeriumile ettepaneku määrata elutähtsa

teenuse osutajaks üldapteegi tegevusloa omaja. Ravimiameti ettepanekud Sotsiaalministeeriumile

on vajalikud, sest Ravimiametil on ravimite käitlemise järelevalve tegijana ülevaade üldapteekide

elutähtsa teenuse osutajaks määramise kriteeriumitele vastavuse ja sobivuse osas

Lõigks 3 sätestatakse põhimõtted, millest lähtutakse elutähtsa teenuse osutajateks määratavate üldapteekide arvu määramisel. Määratakse vaid nii palju üldapteeke, kui on vajalik teenuse toimepidevuse tagamiseks — igas maakonnas vähemalt üks, vajadusel rohkem suurema rahvaarvuga või piiratud ligipääsuga piirkondades. Eesmärk on tagada apteegiteenuse järjepidevus ja kättesaadavus kogu Eestis. Lõikes 4 sätestatakse kriteeriumid, mida Ravimiamet arvestab ettepaneku tegemisel üldapteegi määramiseks elutähtsa teenuse osutajaks. Hinnatakse üldapteegi asukohta ja ligipääsetavust, erialatöötajate arvu, ruumide sobivust ja kriisivalmidust, varustust ja sisseseadet ning omaniku (proviisori) nõusolekut teenust osutada. Säte tagab, et määratakse need üldapteegid, kellel on tegelik võimekus ja valmisolek. Järgmises lõigus on täpsustatud, et kõiki kriteeriume arvestatakse tervikuna – see tähendab, et nõusolekut võetakse arvesse, kuid see ei ole määrav kriteerium. Juhul kui samas piirkonnas on mitu teenuseosutajat, kelle üldine kriisivalmidus on sarnasel tasemel, eelistatakse määramisel seda, kellel on nõusolek olemas. Kui aga piirkonnas ei ole ühtegi teenuseosutajat, kes oleks nõus elutähtsa teenuse osutaja rolli võtma, tehakse määramine ülejäänud kriteeriumite alusel. Omanik võib oma nõusoleku, kui see on olemas, esitada vabas, kuid taasesitatavas vormis. Lõikes 5 sätestatakse, et üldapteekide hindamisel võetakse kõiki kriteeriume arvesse tervikuna. Elutähtsa teenuse osutajaks määratakse piirkonnas see üldapteek, kellel on parim valmisolek kriisidega toimetulekuks. Kavandatav säte tagab, et otsus tehakse tervikvaate põhjal, mitte üksiknäitajate alusel, sest erinevatel kriteeriumidel võib olla piirkonniti erinev tähtsus. See võimaldab valida kõige sobivama apteegi, suurendades teenuse toimepidevust kriisiolukorras. Lõikes 6 sätestatakse, et juhul kui Ravimiamet ei saa teha ettepanekuid kõigi vajalike üldapteekide kohta üheaegselt, tehakse need ettepanekud vastavalt ministri käskkirjaga kinnitatud kavale. Arvestades Ravimiametile antud ressursse ravimitega varustamise kui elutähtsa teenuse korraldamiseks, ei ole võimalik samaaegselt toetada kõiki uusi elutähtsa teenuse osutajateks määratud üldapteeke nende uute kohustuste täitmisel. Kavas sätestatakse põhimõtted, mille

4

kohaselt määratakse esmalt need üldapteegid, mille mõju kriisiolukorras on kõige suurem – st need, mis asuvad kõige tihedamini asustatud piirkondades. Lõikes 7 sätestatakse, et valdkonna eest vastutav minister määrab üldapteegi elutähtsa teenuse osutajaks käskkirjaga ühe kuu jooksul pärast Ravimiametilt ettepaneku saamist. Säte on oluline, et iga määratav isik saaks individuaalse haldusakti, mis loob valdkonnas ühetaolise selguse selle kohta, kes on elutähtsa teenuse osutaja ja kes mitte. Vajadusel arvatakse elutähtsa teenuse osutaja nimekirjast välja vastavalt hädaolukorra seaduses sätestatule.

3. Määruse mõjud

Eelnõu eesmärk on tagada Eesti elanikkonnale perearstiabi ning ravimite kättesaadavus kriisiolukorras. Määruse rakendamisel on suurim mõju määratavatele perearstikeskustele, üldapteekidele ning ravimite hulgimüüjatele, kellele luuakse uusi kohustusi, sealhulgas lisandub asutustele täiendavaid kulusid. Mõju avaldub ka Terviseametile ja Ravimiametile, kelle ülesanne on teha ettepanekuid elutähtsa teenuse osutajate nimetamisel ning edaspidi täita elutähtsa teenuse korraldava asutuse ülesandeid. Eelnõul on mõju riigi julgeolekule ja majandusele. Teisi mõjusid ei ole tuvastatud. 3.1. Mõju riigi julgeolekule

Sihtrühm: perearstikeskused

Eelnõu rakendamine tugevdab perearstiabi osutajate toimepidevust kriisiolukordades, võimaldades neil jätkata vältimatu arstiabi osutamist ka hädaolukordades. Selle tulemusel paraneb esmatasandi tervishoiuteenuste kättesaadavus elanikkonnale ning tagatakse tervishoiusüsteemi olulisemate lülide stabiilne toimimine riikliku julgeoleku seisukohalt kriitilistes olukordades. See on vajalik inimeste tervise toetamiseks kriisiajal ning seeläbi nende heaolu, kriisivalmiduse ja kaitsetahte suurendamiseks, samuti vältimatu meditsiini liigse koormuse vältimiseks kriisiolukorras.

Sihtrühm: üldapteegid ja ravimite hulgimüüjad

Eelnõu soodustab üldapteekide ja ravimite hulgimüüjate suutlikkust tagada teenuse katkematu osutamine kriisiolukordades. Paraneb ravimite tarneahela toimepidevus, mis võimaldab tervishoiuasutustel ja elanikkonnal parema juurdepääsu vajalikele ravimitele. See omakorda suurendab elanikkonna varustuskindlust ja toetab tervishoiusüsteemi toimepidevust, millel on otsene positiivne mõju riigi siseturvalisusele ja kriisivalmidusele. Eelnõul on keskmine mõju julgeolekule, kuna uute elutähtsa teenuse osutajate nimetamine parandab oluliselt tervishoiuteenuste ja ravimite kättesaadavust kriisiolukorras. 3.2. Mõju majandusele Sihtrühm: perearstikeskused, üldapteegid, ravimite hulgimüüjad Eelnõu põhjustab elutähtsa teenuse osutajaks nimetatud perearstikeskustele, üldapteekidele ja ravimite hulgimüüjatele täiendavaid kulusid uute kohustuste täitmisel, mille suurus sõltub asutuse suurusest ja senisest toimepidevuse tasemest. Mõju vähendamiseks arvestatakse uute elutähtsa teenuse osutajate nimetamisel muu hulgas nende senise kriisivalmiduse taseme ja valmidusega võtta vastu uus roll. Sotsiaalministeerium ja allasutused otsivad pidevalt eelarvelisi ja muid võimalusi, et vähendada elutähtsa teenuse osutaja staatusest tulenevaid mõjusid ning toetada toimepidevuse kasvu. Näiteks kavandatakse riiklikul rahastusel kriisikoolitusi töötajatele, investeeringuid elutähtsa teenuse osutajate taristu toimepidevusse ning nende kaasamist riigiasutuste korraldatavatesse koolitustesse.

5

Eelnõuga seotud elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamiseks on taotletud kokku 4 912 000 eurot riigieelarvest perioodiks 2026-2029. Vahendid on vajalikud toimepidevuse võimekuse loomiseks ja tagamiseks, küberrünnete tõkestamiseks ning kriisikoolituste läbi viimiseks. Lisaks sellele Vabariigi Valitsus juba otsustas eraldada 500 000 eurot 2026. aasta eelarvesse tervishoiuvaldkonna ETO-de toimepidevuse tagamiseks. Mõju elutähtsa teenuse osutajate majandusele on keskmine – uuest staatusest tulenevad kulud on püsivad, ent riiklikud toetusmeetmed on hetkel mittesüsteemsed. 4. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud Eelnõu rakendamisel otseseid püsikulusid riigiasutustele ei teki, välja arvatud tööjõukulud. Kuid kulud tekivad elutähtsa teenuse osutajaks määratud isikutele. Samuti toob rakendamine kaasa halduskoormuse suurenemise Ravimiametile, Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumile. Potentsiaalselt võivad tekkida kaudsed kulud Tervisekassale, kui toimepidevuse tagamisega kaasnevad püsikulud osutuvad planeeritust oluliselt suuremaks. Elutähtsa teenuse osutajate toimepidevuse arendamiseks on vajalikud ühekordsed

investeeringud, mille täpne suurus saajate lõikes selgub konkreetsete isikute määramisel – mida

kõrgem on teenuseosutaja olemasolev kriisivalmidus, seda väiksem on investeeringuvajadus.

Kuigi riigieelarves on ette nähtud ühekordsed eraldised toimepidevuse parendamiseks, jätkab

Sotsiaalministeerium süsteemsete lahenduste otsimist vastavate püsikulude katmiseks.

Eelnõu rakendamisest tekkiv tulu väljendub tervishoiuvaldkonna kriisivalmiduse ja kerksusvõime parandamisel. 5. Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras. 6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu koostamise töörühmas osalesid peamiselt Sotsiaalministeeriumi, Terviseameti ja Ravimiameti esindajad. Eelnõu edastati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Pangale, Tervisekassale, Terviseametile, Ravimiametile, Eesti Apteekrite Liidule, Eesti Esmatasandi Tervisekeskuste Liidule, Eesti Perearstide Seltsile, Eesti Proviisorapteekide Liidule ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liidule.