Ühistranspordiseaduse muutmise seadus

1

EELNÕU

22.08.2025

Ühistranspordiseaduse muutmise seadus

§ 1. Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 58 lõike 3 punkt 5 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 62 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Teenindajakaardi kohta avalikustatakse majandustegevuse registris:

1) teenindaja ees- ja perekonnanimi;

2) teenindaja isikukood;

3) põhiline teeninduspiirkond;

4) teenindajakaardi andja nimetus;

5) teenindajakaardi kehtimise aeg;

6) teenindajakaardi number.“;

3) paragrahvi 73 lõike 1 teisest lausest jäetakse välja sõnad „ning välja antud

teenindajakaartide“;

4) paragrahvi 74 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 75 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 77 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Ühenduse tegevusloa ja ühenduse tegevusloa tõestatud koopia andja kannab käesoleva

seaduse § 51 lõikes 1 nimetatud andmed ja § 46 lõike 1 punktis 21 nimetatud tegevjuhi andmed

ning taksoveoloa, sõidukikaardi ja teenindajakaardi andja kannab § 62 lõigetes 1–3 nimetatud

andmed majandustegevuse registrisse majandustegevuse seadustiku üldosa seaduses sätestatu

kohaselt.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 202x

2

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

1

22.08.2025

Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Muudatuse eesmärk on koondada erinõuetega majandustegevuse andmed ühte registrisse, et

tagada tõhusam andmete haldamine, vähendada halduskulusid ja turvariske. Selleks viiakse

teenindajakaartide taotluste menetlemine ja väljastamine üle ühistranspordiregistrist

majandustegevuse registrisse (edaspidi MTR). Muudatus aitab vähendada riigi kulusid, mis on

seotud registrite haldamise ja arendamisega, ning vähendab ettevõtete ja elanike

halduskoormust, kuna teenindajakaartide taotlemine muutub lihtsamaks ja menetlus toimub

ühes registris. Teenindajakaartide taotlemine muutub lihtsamaks, sest teenindajakaartide

taotlemine, väljastamine ning nende üle arvestuse pidamine toimub edaspidi ühes registris.

Varasemalt esitati taotlus teenindajakaardi saamiseks MTR-is, aga füüsilise teenindajakaardi

väljastamiseks tehti väljatrükk riiklikust ühistranspordiregistrist (edaspidi ÜTRIS) ning

väljastatud teenindajakaardid olid samuti ÜTRIS-est leitavad.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

ühistranspordiosakonna õigusnõunik Kristella Kukk (5676 7894; e-post:

[email protected]) ja sama osakonna juhtivspetsialist Katrin Tambur (5851 6035; e-post:

[email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna peaspetsialist Romet Viikmäe (625 6176,

[email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu toetab Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis toodud üldpõhimõtte „Ettevõtluse

kasvuks vähendame halduskoormust ja lihtsustame teenuseid ja regulatsioone“ ellu

rakendamist.

Eelnõuga kavandatakse ühistranspordiseaduse redaktsiooni (RT I, 23.12.2024, 10) muutmine.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (edaspidi MSÜS) § 8 kohaselt on erinõuetega

majandustegevuse andmed kantud MTR-i või muusse samalaadsesse registrisse. MSÜS-i

eesmärk oli koondada kõik erinõuetega majandustegevuste andmed ühte registrisse ja vältida

MTR-i kõrval teiste seaduste alusel sätestatud erilisi järelevalveregistreid. Praegu peetakse

teenindajakaartide üle arvestust ühistranspordiregistris. Eelnõuga viiakse teenindajakaartide

2

taotluste menetlemine ja teenindajakaartide väljastamine ühistranspordiregistrist üle MTR-i.

Teenindajakaartide taotlemine ja nende menetlemine toimub juba praegu MTR-is, mistõttu ei

ole vaja ühistranspordiregistris olevate andmete üleviimise tõttu MTR-i olulises mahus

arendada, samuti ei kaasne sellega olulisi rahalisi kulutusi. Eelnõu eesmärk on tagada, et

kodanike jaoks oleks kõik loa- ja teatemenetlused kättesaadavad ühest kohast, ning hoida kokku

riigi kulusid, mis kaasnevad erinevate registrite haldamise ja arendamisega.

Teenindajakaartide andmed (edaspidi andmekoosseis) on hetkel majutatud Transpordiameti

serveri ühistranspordiregistris, kuid nimetatud andmekoosseisu majutamine lõpeb 2025. aasta

lõpus. Transpordiametil kaasnevad andmekoosseisu majutamisega tõsised turvariskid, kuna

süsteem on aegunud ja hooldamata. Aegunud ja hooldamata andmekoosseisu jätkuv

majutamine ohustab ka teisi Transpordiametis kasutusel olevaid süsteeme, mis asuvad samas

klastris. Seetõttu lõpeb teenindajakaartide praegusel viisil avalikkusele näitamine.

Ühistranspordiseaduse reformimise tarbeks koostati väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK), kus

käsitleti ühe vajaliku muudatusena taksoveo teenindajakaardi andmete kandmist MTR-i. Kuna

ühistranspordiseaduse suures mahus muutmine võtab aega, otsustati nimetatud muudatus

suuremast eelnõust välja tõsta, kuna tegemist on ajakriitilise uuendusega ning vajab seetõttu

eraldi kiireloomulist eelnõud.

VTK tagasisides pidasid huvigrupid muudatust vajalikuks ning seda põhjalikumalt ei

kommenteerinud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ning teiste seadustega. Eelnõuga ei riivata

isikute või ametkondade õigusi, kuna andmekoosseis tõstetakse mehhaaniliselt ühest registrist

teise ning muudatuste tulemusel ei hakata töötlema rohkem andmeid kui varasemalt. Eelnõul ei

ole puutumust Euroopa Liidu õiguse ega Eesti Vabariigi jõustunud välislepingutega.

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu §-s 1 sätestatakse ühistranspordiseaduse (edaspidi

ÜTS) muudatused ning §-s 2 seaduse jõustumine 2026. aasta 1. jaanuaril.

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks ÜTS-i § 58 lõike 3 punkt 5, millega jäetakse

ÜTS-ist välja nõue esitada teenindajakaardi saamiseks isikut tõendavate dokumentide seaduse

§ 15 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele vastav foto. Kuivõrd teenindajakaart väljastatakse

tähtajatult, ei ole dokumendifotole seatud kehtivuse ajast (6 kuud) lähtuvalt foto esitamine enam

vajalik. Muudatusega kaasneb töödeldavate andmete vähenemine

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse ÜTS-i § 62 lõiget 3, mille kohaselt jäetakse MTR-is

avaldatavate andmete loetelust välja nõue avaldada sõidukijuhi pilt.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse ÜTS-i § 73 lõiget 1. Nimetatud sättest jäetakse välja sõnad

„ning välja antud teenindajakaartide“, sest ühistranspordiregistri andmete koosseis muutub.

Edaspidi ei peeta ühistranspordiregistris enam arvestust teenindajakaartide üle.

Eelnõu § 1 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks ÜTS-i § 74 lõike 1 punkt 7. Nimetatud sätte

kohaselt kuulusid ühistranspordiregistri koosseisu ka teenindajakaartide andmed. Edaspidi

peetakse teenindajakaartide andmete üle arvestust ainult MTR-is.

Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks ÜTS-i § 75 punkt 8. Edaspidi ei ole

teenindajakaardi andjal, kes on ÜTS § 13 lõike 1 punkt 5 ja § 55 kohaselt omavalitsusorgan või

3

omavalitsusorgani volitatud isik, kohustust kanda ühistranspordiregistrisse andmeid

teenindajakaartide kohta.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse ÜTS-i § 77 lõiget 1. Kui praegu kajastuvad MTR-is andmed

ühenduse tegevusloa, ühenduse tegevusloa koopia, tegevjuhi, taksoveoloa ja sõidukikaardi

kohta, siis edaspidi kantakse sinna andmed ka teenindajakaardi kohta. Muudatusega luuakse

teenindajakaardi andjale kohustus kanda vastavad andmed MTR-i.

Eelnõu § 2 kohaselt jõustub seadus 2026. aasta 1. jaanuaril. Seaduse jõustumise ajaks on valitud

2026. aasta 1. jaanuar põhjusel, et registri majutamine Transpordiameti serveris lõppeb

2025. aasta lõpus ning 2026. aasta alguseks peab olema loodud seaduslik alus andmete

säilitamiseks MTR-is .

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõus ei ole kasutusele võetud uusi ega võõrsõnalisi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

Muudatus (eelnõu § 1 punkt 1): teenindajakaardi saamiseks ei ole vaja enam teenindajakaardi

taotlejal esitada isikut tõendavate dokumentide seaduse § 15 lõike 7 alusel kehtestatud nõuetele

vastav foto.

Valdkond: mõju teenindajakaardi taotlejatele, riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele.

Mõju: Teenindajakaartide taotleja ei pea enam esitama teenindajakaardi taotlusega nõuetele

vastavat fotot ning teenindajakaardi andja ei pea kontrollima foto vastavust seaduses sätestatud

nõuetele. Lisaks kaob vajadus registris foto nõuetekohasele töötlemisele ning säilitamisele.

Seetõttu väheneb töö- ja halduskoormus KOV-idele ja piirkondlikele ühistranspordikeskustele,

kui KOV-id on ühistranspordikeskustele andnud ÜTS § 15 lõike 2 alusel volituse

teenindajakaartide andmiseks.

Muudatus (eelnõu § 1 punkt 2): MTR-is avaldatavate andmete loetelust jäetakse välja nõue

avaldada sõidukijuhi pilt.

Valdkond: mõju teenindajakaardi omanikele, riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse

korraldusele.

Mõju: Edaspidi ei avalikustata teenindajakaardi omaniku fotot. Isiku foto eemaldamine toob

kaasa isiku privaatsuse suurenemise. Näiteks vähendab foto eemaldamine riski, et taksojuhid

satuvad soovimatu tähelepanu ohvriks, mis võib internetis või avalikus ruumis tähendada

isikuandmete väärkasutust. Negatiivne mõju seisneb selles, et järelevalveasutustel on

keerulisem isikuid tuvastada ning see muudab järelevalve tööülesannete täitmise

aeganõudvamaks. Ka taksoteenust kasutatavatel klientidel võib olla raskem veenduda, et

taksojuht on tegelikult see sama isik, kellele teenindajakaart on väljastatud.

Muudatus (eelnõu § 1 punktid 3 ja 4): muudetakse ühistranspordiregistri andmete koosseisu,

mille tulemusel ei peeta ühistranspordiregistris enam arvestust teenindajakaartide üle.

Valdkond: mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

4

Mõju: Mõju on positiivne riigiasutuste ja omavalitsuse korraldusele, kuna kõik taksoveoga

seotud dokumendid ja andmed (taksoveoluba, teenindajakaart ning sõidukikaart) on leitavad

ühest registrist.

Muudatus (eelnõu § 1 punktid 5 ja 6): teenindajakaardi andja ei pea enam esitama

teenindajakaartidega seotud andmeid ühistranspordiregistrisse, vaid MTR-i.

Valdkond: mõju riigiasutustele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele.

Mõju: Edaspidi on kõik taksoveoga seotud dokumendid ja andmed leitavad ühest registrist.See

lihtsustab teenindajakaartide andjate tööd ja otsuste tegemist, kuna kõik andmed on

kättesaadavad ühest registrist. Samuti välditakse seeläbi olukorda, kus liidetus kahe erineva

registri vahel ei tööta ja andmeid ei liigu ühest registrist teise. Seeläbi kaob vajadus hoida üleval

X-tee liidestust, mistõttu tekib kulude kokkuhoid, kuna see tähendab vähem arendusvajadust,

hooldust ning IT-tuge. Lisaks on muudatus oluline halduskoormuse vähendamisele, kuna

teenindajakaardi andjaid ei pea edastama andmeid kahte erinevasse registrisse.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõuga kavandatavate muudatuste rakendamisega ei kaasne lisakulusid riigieelarvest, sest

MTR-is on kõik vajalikud arendused tehtud ja muudatusteks vajalike analüüsi-, arendus- ja

juurutamistööde maksumus on hinnanguliselt 5000 eurot, mis kantakse Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Ameti eelarvest.

Teenindajakaarte väljastavatele kohalikele omavalitsustele ei muutu menetluse käigus midagi.

Eelnõuga tehtavate muudatuste rakendamise tulemusena tekib rahaline kokkuhoid, sest kaob

vajadus pidada arvestust teenindajakaartide üle ühistranspordiregistris.

8. Rakendusaktid

Rakendusaktina on vaja muuta kehtiva Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 2015. a määruse nr 106

„Riikliku ühistranspordiregistri põhimäärus“ norme, kus on reguleeritud teenindajakaartidega

seonduv, jättes selle põhimäärusest välja. Rakendusakti kavand on seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. jaanuaril. Kavandatud jõustumisaeg on piisav tehniliste eeltööde

teostamiseks ning muudetud normidega tutvumiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile ning Kliimaministeeriumile.

Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti

Linnade ja Valdade Liidule ning kõigile üheksale ühistranspordikeskusele (Põhja-Eesti, Ida-

Virumaa, Järvamaa, Jõgevamaa, Tartumaa, Kagu, Valgamaa, Viljandi ja Pärnumaa) ja kahele

vallale (Saaremaa ja Hiiumaa).

Kliimaministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Ettepanekud ja märkused esitasid

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning Eesti Linnade ja Valdade Liit. Majandus – ja

Kommunikatsiooniministeerium ettepanekuid ega märkusi ei esitanud. Eelnõu kohta tehtud

märkuste ja ettepanekutega arvestamise ning mittearvestamise tabel on seletuskirja lisas 2.

5

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ……………. 2025. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiits- ja Digiministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/562-2

Ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a

määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 6 lõike 5 alusel kooskõlastamiseks

ühistranspordiseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Kuna eelnõu peaks seadusena jõustuma 1. jaanuaril 2026. a ja see on kavas esitada Vabariigi

Valitsuse 4. septembri 2025. a istungile, siis palub Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

kooskõlastada eelnõu esimesel võimalusel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1) eelnõu, JDM_EN_teenindajakaart_22_08_2025.pdf

2) seletuskiri, JDM_SK_teenindajakaart_22_08_2025.pdf

3) rakendusakti kavand, UTS_SK_lisa_1.pdf

4) kooskõlastuste tabel, UTS_SK_lisa_2_KK_tabel.pdf

Kristella Kukk

[email protected]

Romet Viikmäe

[email protected]

Lisa 1

Ühistranspordiseaduse

muutmise seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

MÄÄRUS

xx.xx.202x nr …..

Vabariigi Valitsuse määruse 22. oktoobri 2015. a määruse

nr 106 „Riikliku ühistranspordiregistri

põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse ühistranspordiseaduse § 73 lõike 3 alusel.

Vabariigi Valitsuse 22. oktoobri 2015. a määruses nr 106 „Riikliku ühistranspordiregistri

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Registri pidamise eesmärk on koondada ühtsesse andmebaasi käigusolevate bussiliinide

ning riigisiseste rongi-, laeva- ja lennuliinide sõiduplaanid ning kehtivad piletihinnad, samuti

andmed vedajatele antud liinilubade ja sõlmitud avaliku teenindamise ning pidada nende üle

arvestust.“;

2) paragrahv 5 lõike 2 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahv 6 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahv 9 lõike 1 punkt 8 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahv 10 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahv 13 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sõiduplaanide, ühistranspordi peatuste ja piletihindadega seotud andmed arhiveeritakse

avaandmete formaadis iga nädal. Liinilubade ja taotluste andmed arhiveeritakse andmebaasis

info mitteaktiivseks muutmisega.“;

7) paragrahv 15 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks. § 2. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2026. a.

KAVAND

22.08.2025

2

Kristen Michal

Peaminister

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

Ühistranspordiseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 2

Kooskõlastustabel

Ettepaneku sisu Seisukoht

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

TTJA soovib välja tuua, et kõnealuse

eelnõuga kavandatavad muudatused

tingivad majandustegevuse registris

(MTR) järgmisi IT arendusi:

- teenindajakaardi avalikus vaates

kuvamise võimekuse arendamine;

- trükimallide arendamine

teenindajakaartide printimise jaoks.

Vajalike analüüsi-, arendus- ja

juurutamistööde maksumus on

hinnanguliselt 5000 eurot ning tööde

ettevalmistamise ja teostamise kestus on

hinnanguliselt kolm kuud. Töödega on

otstarbekas alustada siis, kui õigusaktiga

teenusele esitatavad nõuded on lõpliku

kinnituse saanud, st seadus on vastu

võetud. Sellest tulenevalt on vajalik, et

vacatio legis oleks (seadus jõustuks) mitte

vähem kui 3 kuud seaduse vastuvõtmisest

(avaldamisest) arvates. See võimaldaks

teostada eelpool kirjeldatud IT arendused,

millega tagatakse IT süsteemi vastavus

seaduse jõustumise ajaks.

Arvestatud osaliselt

Viidatud IT arendustega on võimalik siiski alustada

juba eelnõu menetlemise käigus, sest juba täna

kuvatakse suures osas teenindajakaartide andmeid

avalikus vaates.

Nõustume, et hetkel on puudu trükimall. Trükimall

on vajalik kuna teenindajakaart tuleb nn

klassikalise taksoteenuse osutamise korral asetada

sõidukisse nähtavale kohale.

Eelduslikult võetakse seadus varem vastu, kuigi

jõustumiskuupäev on 1. jaanuar 2026. a. Kui

seadus on vastu võetud, aga ei ole veel jõustunud,

ei tähenda see seda, et arendustöödega ei saaks

alustada ja võiks olla kartus, et enne 1. jaanuari

tehtud arendustööd ei peaks realiseeruma.

Arendustöödega tuleks alustada enne seaduse

jõustumist, sest 31. detsembril 2025. a suletakse

ühistranspordiregistri teenindajakaartide osa ja

neid seal enam ei kuvata.

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Täiendada ÜTS-i järelevalve peatükki

sättega, mis annaks kohaliku omavalitsuse

korrakaitseüksusele õiguse teostada

kontrolltehinguid ka platvormiteenuse

osutajate suhtes. Leiame, et selline

muudatus on vajalik, et tagada õiglane

konkurents, läbipaistev teenuseosutamine

ning kohalike omavalitsuste tegelik

suutlikkus täita neile pandud

järelevalvefunktsiooni.

Mitte arvestatud

Käesoleva eelnõu puhul on tegemist ainult

ühistranspordiseaduses nimetatud

ühistranspordiregistris teenindajakaartide üle

arvestuse pidamise korra muutmisega. Kuna

tegemist on kiireloomulise muudatusega, siis selle

raames muid muudatusi ei tehta.