Arvamus
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-3/5573-12 |
| Registreeritud | 26.08.2025 |
| Sünkroonitud | 27.08.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-3 Õigusaktide kontseptsioonid, mõjude analüüsid ja väljatöötamiskavatsused |
| Toimik | 8-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda |
| Vastutaja | Mari Käbi (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Avaliku õiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere,
Edastan Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja seisukoha.
Lugupidamisega
Kadri Akkerman
Kantselei spetsialist
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda
+372 64 61672
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAARJA ROHT
PNOEE-48807296015
2025-08-26 06:25:47
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Teie: 27.06.2025 nr 8-3/5573-1
[email protected] Meie: 25.08.2025 nr 3-1/14-1
Arvamus keskse teabe edastuse ja dokumentide
kättetoimetamise tõhustamise lahenduse
väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Täname Teid võimaluse eest esitada arvamus keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) on alustanud ettevalmistusi Koja peetava täitemenetluse infosüsteemi e-Täitur ühendamiseks riikliku postkastiga 2.0. Peame VTK-s esitatud argumente keskse lahenduse kasuks asjakohasteks ning neid üle kordama ei hakka.
TMS § 10 lg 2 sätestatu kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kuid TMS näeb ette ka erisusi (näiteks TMS § 10 lg 21 ja lg 5, § 24 lg 5, § 114 lg 31). TMS § 10 lg 1 kohaselt võib võlgnik avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Samuti võib kohtutäitur TMS § 10 lg 1 kohaselt kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada ja kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. Eelneva tõttu on Koda seisukohal, et keskse kättetoimetamise lahenduse asutustele kohustuslikuks muutmine alternatiivsete kättetoimetamise viiside keelamise kaudu ei ole otstarbekas, vaid pigem tuleks eesmärk sõnastada selliselt, et riiklikult ei loodaks keskse lahenduse kõrvale alternatiivseid samaväärseid tehnilisi lahendusi.
Täitemenetluses on kõige olulisemaks menetluslikuks toiminguks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamine. Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks (TMS § 24 lg 2). Lisaks sätestab TMS, et kohtutäitur toimetab kätte:
1) täitetoimingust keeldumise otsuse (TMS § 7 lg 2);
2) kohtutäituri taandamisest keeldumise otsus (TMS § 9 lg 4);
3) vara arestimise akti (TMS § 10 lg 1, § 64 lg 1, § 75, § 76, § 114 lg 3, § 114 lg 31, § 114 lg 4, § 116 lg 1, § 1181 lg 2, § 122 lg 3, § 123 lg 2, § 124 lg 2, § 129 lg 1, § 134 lg 2, § 135 lg 1, § 148 lg 1, § 148 lg 2);
4) vara enampakkumise akti (TMS § 10 lg 1, § 96, § 223 lg 1);
5) otsuse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta (TMS § 10 lg 1, § 217 lg 5, § 218 lg 1);
6) sissenõudja antud tagatis tõendava kirjaliku dokumendi ärakiri (TMS § 20);
7) kohtutäituri teade asjade muul viisil müümise kavatsuse kohta (TMS § 101 lg 3);
8) kohtutäituri otsus väikese väärtusega vallasasja muul viisil müümise kohta (TMS § 1011 lg 2);
9) kohtutäituri teade võlgniku sooviavalduse kohta asja muul viisil müümiseks (TMS § 102 lg 3);
10) tulemi jaotuskava (TMS § 106 lg 4, § 109 lg 1, § 109 lg 3);
11) nõude eelarestimise teate (TMS § 120 lg 1, § 120 lg 2);
12) avaldus nõudele muul viisil sissenõude pööramise kohta (TMS § 121 lg 2);
13) hoiatus §-s 1772 loetletud õiguste piiramise, lubade kehtivus peatamise või dokumentide kehtetuks tunnistamise ning nende andmise keelamise kohta (TMS § 1771 lg 1, § 1771 lg 2);
14) isiku tahteavalduse (TMS § 212-216).
Loetelus esitatud dokumendid tuleb sõltuvalt liigist toimetada kätte võlgnikule, sissenõudjale, kohustatud isikule või puudutatud isikule. Need dokumendid on seotud isiku põhiõiguste riive või piiramisega – näiteks omandiõiguse, eraelu puutumatuse või ettevõtlusvabaduse riivega – ning nende nõuetekohane kättetoimetamine on täitemenetluses oluline õiguskaitse tagamise eeltingimus. Sõltuvalt isiku rollist konkreetses täitemenetluses on dokumendi kättetoimetamisel isiku õiguste ja kohustuste tekkimisel, samuti menetlusosaliste õiguste kaitsmisel erinev tähendus. Nii näiteks sätestavad TMS § 65 lg 3, § 122 lg 3 ja § 123 lg 2 arestide täitmise järjekorra sõltuvalt arestimisakti kättetoimetamise ajast. VTK-s kavandatu kohaselt on võimalik, et kättetoimetatavad dokumendid kuhjuvad adressaadi vaatesse ja adressaat saab kõik dokumendid korraga vastu võtta. Kui taoliselt korraga vastu võetud dokumentide seas on näiteks mitu sama töötaja sissetuleku arestimisakti, siis peame vajalikuks luua nii õiguslik regulatsioon kui ka tehniline lahendus dokumentide kättetoimetamise järjestuse tagamiseks eelviidatud õigusnormide kontekstis.
Pankrotiseaduse § 6 lg 3 annab dokumentide kättetoimetamiseks pankrotihaldurile, füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 4 lg 8 usaldusisikule ja saneerimisseaduse § 4 lg 7 saneerimisnõustajale TsMS-s sätestatust leebemad tingimused, mistõttu nende kutsetegevusele keskne kättetoimetamise lahendus olulist mõju ei avalda.
Peame vajalikuks, et enne keskse lahenduse kavandamist töötataks välja menetlusseadustike muudatused, et oleks teada õiguslikud alused, kas ja millisel kujul on ühtlustatavad haldus-, kohtu- ja väärteomenetluste kättetoimetamise regulatsioonid ja õigustatud isikute allutamine dokumentide vastuvõtmise kohustusele. Leiame, et kui täitemenetluslike dokumentide kättetoimetamisel võiks kõne alla tulla võimalus piirata isikule riigi e-teenuste kättesaadavust, oleks see võlgnikest adressaatide puhul asjakohane.
Õiguste piiramine ei tohi olla võrdväärne kõikidele adressaatidele (näiteks ei peaks piirama e-teenuseid nendele adressaatidele, kes ei ole võlgnikud). Põhjendame võlgnikele e-teenuste kättesaadavuse piirangute seadmist sellega, et täitemenetluslike dokumentide kättetoimetamine ei ole pelgalt formaalne toiming, vaid sisuline tagatis võlgniku õiguste menetluslikuks kaitseks. E-teenuste piiramine juhul, kui võlgnik ei ole dokumenti vastu võtnud, aitab ennetada täitemenetluse venitusi ning tagada tõhus ja õiglane menetlus, seejuures võlgniku õiguste õigeaegne ja kohane kaitse. Viitame siinkohal asjaolule, et TMS ja TsMS annavad kohtutäiturile võimaluse lugeda dokument kättetoimetatuks ka seda võlgnikule isiklikult üleandmata ja menetlustoimingutega jätkata. Selline lahendus on menetluse eesmärke silmas pidades kohane, kuid võlgnik ei pruugi kavandatavatest või tehtud toimingutest õigeaegselt teada saada ega saa seetõttu esitada kohaselt avaldusi enda õiguste kaitseks. Selles mõttes aitaks keskne kättetoimetamise lahendus koos e-teenuste ajutise piiramisega kaasa võlgniku õigeaegse informeerituse tagamisele.
Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et dokumendi keskse lahenduse kaudu kättetoimetamisega kaasneb ka väiksem täitekulu või puudub see üldse. Võlgnikud on täitekulude suhtes tundlikud, näiteks ühe tähitud kirja saatmine maksab 9 eurot, millele lisanduvad kirja postitamise kulud. Ka kohus on korduvalt rõhutanud, et võlgnikule dokumentide kättetoimetamine peab olema võimalikult raha säästev. Täitekulud nõutakse võlgniku vara arvel sisse enne sissenõudja nõude rahuldamist, mistõttu on täitekulude minimaalsena hoidmine ka sissenõudjate huvides.
Lisaks tuleb rõhutada, et e-teenuste piiramise puudumisel seatakse sissenõudja ebavõrdsesse olukorda, kuna võlgnikul tekiks võimalus teadlikult vältida dokumentide vastuvõtmist ning seeläbi kunstlikult venitada menetlust. See kahjustaks sissenõudja õigust saada kiiresti ja tõhusalt tagasi talle kuuluv raha või taastada õiguspärane olukord. Selline olukord oleks vastuolus õiguskantsleri seisukohaga, mille kohaselt peab menetlusosaline dokumendid õigel ajal vastu võtma ning riik võib seaduslikult kehtestada mehhanismid, mis takistavad pahatahtlikku venitust.
E-teenuste piiramine niivõrd, kuivõrd see motiveerib isikut dokumente vastu võtma ning ei riku pöördumatult tema õigusi, on õigustatud. Tegemist on olukorraga, kus isik saab ise valida, kas ta võtab dokumendi vastu ja taastab kohe juurdepääsu teenustele, või loobub e-teenuse kasutamisest ajutiselt omal vastutusel. Sellist valikut ei dikteeri mitte riik, vaid isiku enda otsus ning õiguste teostamine käib läbi aktiivse osalemise, mitte passiivse vältimise. E-teenustele juurdepääsu piirang ei ole põhjendamatu ega ebaproportsionaalne, kui see puudutab e-teenuse kaudu toimuvat asjaajamist, mida on võimalik teostada ka füüsiliselt asutusse kohale minnes, posti teel või muul viisil.
Vastu võtmata dokumentide puhul ajutise e-teenuste piiramise korraldamisel peame vajalikuks, et analüüsitaks, kuidas tagada, et saatja on adressaadi õigesti määratlenud? Näiteks on olnud juhuseid, kus endisele pankrotivõlgnikule kättetoimetatav dokument saadetakse hoopis pankrotihaldurile, kuna tema aadress on seostatud rahvastikuregistris endise võlgnikuga. Pankrotihaldur või ka muu adressaadiks tegelikult mitteolev isik peab saama vabaneda kohustusest dokumendi sunnitud vastuvõtmiseks, et tema juurdepääsu isiklikele e-teenustele ei takistataks.
Dokumentide kättetoimetamise fikseerimisel keskse lahenduse kaudu palume pöörata tähelepanu ka asjaolule, et näiteks mobiiltelefoniga riiklikku veebikeskkonda sisenemisel ei pruugi tehniliselt õnnestuda vastuvõtmist ootava faili allalaadimine ja avamine samas seadmes. Seega tuleks adressaadile anda selgesõnaliselt teada, et tehniliste probleemide korral dokumentide allalaadimisel või avamisel tuleb kohe ühendust võtta dokumendi avaldajaga.
Palume ka pöörata tähelepanu vajadusele tagada, et inimene, kellel puudub elektroonilise kättesaamise võimekus, saaks temale adresseeritud või tulevikus kättetoimetatava dokumendi kätte näiteks volitatud esindaja, eestkostja või pereliikme kaudu. Võib tekkida ka vajadus, et näiteks pärijad või eestkostjad saaksid teada, mida vastavalt kas pärandajale või eestkostetavale omal ajal kirjutati. Näiteks posti või e-posti teel kätte toimetatud dokumendid oleksid neile põhimõtteliselt kättesaadavad (kui kirjad on säilinud), ent kuidas keskse lahenduse kaudu selline võimalus luua?
Arvestades dokumentide kättetoimetamise viiside paljusust täitemenetluses peaks keskne portaal võimaldama kättetoimetamisele määratud dokumendi portaalist tagasi kutsumist, kui kohtutäitur on selle juba iseseisvalt adressaadile kätte toimetanud. Samuti peaks olema seadistatav periood, mille jooksul on dokument kättetoimetamiseks portaalis adressaadile nähtav. Tähtaja saabumisel peaks dokumendi avaldaja saama kättetoimetamise nurjumise kohta teavituse.
Samuti palume leida lahendus, kuidas teha vahet, mille kaudu on adressaat talle saadetud dokumendid kätte saanud? Näiteks võimaldab TsMS § 317 dokumendi avalikku kättetoimetamist väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu, kuid täitemenetluses sõltub kohtutäituri alustamise tasu sellest, kas täitmisteade toimetatakse kätte väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu või mul viisil elektrooniliselt. Kui tekib olukord, kus keskse lahenduse kaudu ei õnnestu täitmisteadet kätte toimetada, kohtutäitud avaldab täitmisteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ ja ka väljaanne „Ametlikud Teadaanded“ algatab kättetoimetamise keskse lahenduse kaudu, on vajalik menetluslik selgus, milline on konkreetsel juhul kättetoimetamise viis ja millisel juhul loetakse kättetoimetamine avalikuks ja millisel mitte.
Kokkuvõtteks:
1. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda toetab keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise lahenduse loomise eesmärki rõhutades, et see peab arvestama täitemenetluse eripärasid ning vältima paralleelsete riiklike samaväärsete tehniliste lahenduste loomist.
2. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda soovib kasutada keskset süsteemi koos võlgnikule e-teenuste ajutise piiramise võimalusega dokumentide puhul, mille kohtutäitur on seaduse järgi kohustatud kätte toimetama ning mis on seotud võlgniku õiguste riivega.
3. Lahenduse kavandamine eeldab konkreetsete tehniliste lahenduste ja seaduslike regulatsioonide väljatöötamist, et tagada kättetoimetamise selgus, korrektsus ja õiglane tasakaal menetlusosaliste õiguste vahel.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kinnitab oma valmisolekut teha igakülgset koostööd ning osaleda aktiivselt lahenduse väljatöötamise protsessis pakkudes erialast teadmist ja praktilist kogemust eesmärgiga tagada kavandatava süsteemi toimivus ning õiguspärasus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Roht
Koja esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Teie: 27.06.2025 nr 8-3/5573-1
[email protected] Meie: 25.08.2025 nr 3-1/14-1
Arvamus keskse teabe edastuse ja dokumentide
kättetoimetamise tõhustamise lahenduse
väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Täname Teid võimaluse eest esitada arvamus keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) on alustanud ettevalmistusi Koja peetava täitemenetluse infosüsteemi e-Täitur ühendamiseks riikliku postkastiga 2.0. Peame VTK-s esitatud argumente keskse lahenduse kasuks asjakohasteks ning neid üle kordama ei hakka.
TMS § 10 lg 2 sätestatu kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kuid TMS näeb ette ka erisusi (näiteks TMS § 10 lg 21 ja lg 5, § 24 lg 5, § 114 lg 31). TMS § 10 lg 1 kohaselt võib võlgnik avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Samuti võib kohtutäitur TMS § 10 lg 1 kohaselt kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada ja kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. Eelneva tõttu on Koda seisukohal, et keskse kättetoimetamise lahenduse asutustele kohustuslikuks muutmine alternatiivsete kättetoimetamise viiside keelamise kaudu ei ole otstarbekas, vaid pigem tuleks eesmärk sõnastada selliselt, et riiklikult ei loodaks keskse lahenduse kõrvale alternatiivseid samaväärseid tehnilisi lahendusi.
Täitemenetluses on kõige olulisemaks menetluslikuks toiminguks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamine. Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks (TMS § 24 lg 2). Lisaks sätestab TMS, et kohtutäitur toimetab kätte:
1) täitetoimingust keeldumise otsuse (TMS § 7 lg 2);
2) kohtutäituri taandamisest keeldumise otsus (TMS § 9 lg 4);
3) vara arestimise akti (TMS § 10 lg 1, § 64 lg 1, § 75, § 76, § 114 lg 3, § 114 lg 31, § 114 lg 4, § 116 lg 1, § 1181 lg 2, § 122 lg 3, § 123 lg 2, § 124 lg 2, § 129 lg 1, § 134 lg 2, § 135 lg 1, § 148 lg 1, § 148 lg 2);
4) vara enampakkumise akti (TMS § 10 lg 1, § 96, § 223 lg 1);
5) otsuse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta (TMS § 10 lg 1, § 217 lg 5, § 218 lg 1);
6) sissenõudja antud tagatis tõendava kirjaliku dokumendi ärakiri (TMS § 20);
7) kohtutäituri teade asjade muul viisil müümise kavatsuse kohta (TMS § 101 lg 3);
8) kohtutäituri otsus väikese väärtusega vallasasja muul viisil müümise kohta (TMS § 1011 lg 2);
9) kohtutäituri teade võlgniku sooviavalduse kohta asja muul viisil müümiseks (TMS § 102 lg 3);
10) tulemi jaotuskava (TMS § 106 lg 4, § 109 lg 1, § 109 lg 3);
11) nõude eelarestimise teate (TMS § 120 lg 1, § 120 lg 2);
12) avaldus nõudele muul viisil sissenõude pööramise kohta (TMS § 121 lg 2);
13) hoiatus §-s 1772 loetletud õiguste piiramise, lubade kehtivus peatamise või dokumentide kehtetuks tunnistamise ning nende andmise keelamise kohta (TMS § 1771 lg 1, § 1771 lg 2);
14) isiku tahteavalduse (TMS § 212-216).
Loetelus esitatud dokumendid tuleb sõltuvalt liigist toimetada kätte võlgnikule, sissenõudjale, kohustatud isikule või puudutatud isikule. Need dokumendid on seotud isiku põhiõiguste riive või piiramisega – näiteks omandiõiguse, eraelu puutumatuse või ettevõtlusvabaduse riivega – ning nende nõuetekohane kättetoimetamine on täitemenetluses oluline õiguskaitse tagamise eeltingimus. Sõltuvalt isiku rollist konkreetses täitemenetluses on dokumendi kättetoimetamisel isiku õiguste ja kohustuste tekkimisel, samuti menetlusosaliste õiguste kaitsmisel erinev tähendus. Nii näiteks sätestavad TMS § 65 lg 3, § 122 lg 3 ja § 123 lg 2 arestide täitmise järjekorra sõltuvalt arestimisakti kättetoimetamise ajast. VTK-s kavandatu kohaselt on võimalik, et kättetoimetatavad dokumendid kuhjuvad adressaadi vaatesse ja adressaat saab kõik dokumendid korraga vastu võtta. Kui taoliselt korraga vastu võetud dokumentide seas on näiteks mitu sama töötaja sissetuleku arestimisakti, siis peame vajalikuks luua nii õiguslik regulatsioon kui ka tehniline lahendus dokumentide kättetoimetamise järjestuse tagamiseks eelviidatud õigusnormide kontekstis.
Pankrotiseaduse § 6 lg 3 annab dokumentide kättetoimetamiseks pankrotihaldurile, füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 4 lg 8 usaldusisikule ja saneerimisseaduse § 4 lg 7 saneerimisnõustajale TsMS-s sätestatust leebemad tingimused, mistõttu nende kutsetegevusele keskne kättetoimetamise lahendus olulist mõju ei avalda.
Peame vajalikuks, et enne keskse lahenduse kavandamist töötataks välja menetlusseadustike muudatused, et oleks teada õiguslikud alused, kas ja millisel kujul on ühtlustatavad haldus-, kohtu- ja väärteomenetluste kättetoimetamise regulatsioonid ja õigustatud isikute allutamine dokumentide vastuvõtmise kohustusele. Leiame, et kui täitemenetluslike dokumentide kättetoimetamisel võiks kõne alla tulla võimalus piirata isikule riigi e-teenuste kättesaadavust, oleks see võlgnikest adressaatide puhul asjakohane.
Õiguste piiramine ei tohi olla võrdväärne kõikidele adressaatidele (näiteks ei peaks piirama e-teenuseid nendele adressaatidele, kes ei ole võlgnikud). Põhjendame võlgnikele e-teenuste kättesaadavuse piirangute seadmist sellega, et täitemenetluslike dokumentide kättetoimetamine ei ole pelgalt formaalne toiming, vaid sisuline tagatis võlgniku õiguste menetluslikuks kaitseks. E-teenuste piiramine juhul, kui võlgnik ei ole dokumenti vastu võtnud, aitab ennetada täitemenetluse venitusi ning tagada tõhus ja õiglane menetlus, seejuures võlgniku õiguste õigeaegne ja kohane kaitse. Viitame siinkohal asjaolule, et TMS ja TsMS annavad kohtutäiturile võimaluse lugeda dokument kättetoimetatuks ka seda võlgnikule isiklikult üleandmata ja menetlustoimingutega jätkata. Selline lahendus on menetluse eesmärke silmas pidades kohane, kuid võlgnik ei pruugi kavandatavatest või tehtud toimingutest õigeaegselt teada saada ega saa seetõttu esitada kohaselt avaldusi enda õiguste kaitseks. Selles mõttes aitaks keskne kättetoimetamise lahendus koos e-teenuste ajutise piiramisega kaasa võlgniku õigeaegse informeerituse tagamisele.
Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et dokumendi keskse lahenduse kaudu kättetoimetamisega kaasneb ka väiksem täitekulu või puudub see üldse. Võlgnikud on täitekulude suhtes tundlikud, näiteks ühe tähitud kirja saatmine maksab 9 eurot, millele lisanduvad kirja postitamise kulud. Ka kohus on korduvalt rõhutanud, et võlgnikule dokumentide kättetoimetamine peab olema võimalikult raha säästev. Täitekulud nõutakse võlgniku vara arvel sisse enne sissenõudja nõude rahuldamist, mistõttu on täitekulude minimaalsena hoidmine ka sissenõudjate huvides.
Lisaks tuleb rõhutada, et e-teenuste piiramise puudumisel seatakse sissenõudja ebavõrdsesse olukorda, kuna võlgnikul tekiks võimalus teadlikult vältida dokumentide vastuvõtmist ning seeläbi kunstlikult venitada menetlust. See kahjustaks sissenõudja õigust saada kiiresti ja tõhusalt tagasi talle kuuluv raha või taastada õiguspärane olukord. Selline olukord oleks vastuolus õiguskantsleri seisukohaga, mille kohaselt peab menetlusosaline dokumendid õigel ajal vastu võtma ning riik võib seaduslikult kehtestada mehhanismid, mis takistavad pahatahtlikku venitust.
E-teenuste piiramine niivõrd, kuivõrd see motiveerib isikut dokumente vastu võtma ning ei riku pöördumatult tema õigusi, on õigustatud. Tegemist on olukorraga, kus isik saab ise valida, kas ta võtab dokumendi vastu ja taastab kohe juurdepääsu teenustele, või loobub e-teenuse kasutamisest ajutiselt omal vastutusel. Sellist valikut ei dikteeri mitte riik, vaid isiku enda otsus ning õiguste teostamine käib läbi aktiivse osalemise, mitte passiivse vältimise. E-teenustele juurdepääsu piirang ei ole põhjendamatu ega ebaproportsionaalne, kui see puudutab e-teenuse kaudu toimuvat asjaajamist, mida on võimalik teostada ka füüsiliselt asutusse kohale minnes, posti teel või muul viisil.
Vastu võtmata dokumentide puhul ajutise e-teenuste piiramise korraldamisel peame vajalikuks, et analüüsitaks, kuidas tagada, et saatja on adressaadi õigesti määratlenud? Näiteks on olnud juhuseid, kus endisele pankrotivõlgnikule kättetoimetatav dokument saadetakse hoopis pankrotihaldurile, kuna tema aadress on seostatud rahvastikuregistris endise võlgnikuga. Pankrotihaldur või ka muu adressaadiks tegelikult mitteolev isik peab saama vabaneda kohustusest dokumendi sunnitud vastuvõtmiseks, et tema juurdepääsu isiklikele e-teenustele ei takistataks.
Dokumentide kättetoimetamise fikseerimisel keskse lahenduse kaudu palume pöörata tähelepanu ka asjaolule, et näiteks mobiiltelefoniga riiklikku veebikeskkonda sisenemisel ei pruugi tehniliselt õnnestuda vastuvõtmist ootava faili allalaadimine ja avamine samas seadmes. Seega tuleks adressaadile anda selgesõnaliselt teada, et tehniliste probleemide korral dokumentide allalaadimisel või avamisel tuleb kohe ühendust võtta dokumendi avaldajaga.
Palume ka pöörata tähelepanu vajadusele tagada, et inimene, kellel puudub elektroonilise kättesaamise võimekus, saaks temale adresseeritud või tulevikus kättetoimetatava dokumendi kätte näiteks volitatud esindaja, eestkostja või pereliikme kaudu. Võib tekkida ka vajadus, et näiteks pärijad või eestkostjad saaksid teada, mida vastavalt kas pärandajale või eestkostetavale omal ajal kirjutati. Näiteks posti või e-posti teel kätte toimetatud dokumendid oleksid neile põhimõtteliselt kättesaadavad (kui kirjad on säilinud), ent kuidas keskse lahenduse kaudu selline võimalus luua?
Arvestades dokumentide kättetoimetamise viiside paljusust täitemenetluses peaks keskne portaal võimaldama kättetoimetamisele määratud dokumendi portaalist tagasi kutsumist, kui kohtutäitur on selle juba iseseisvalt adressaadile kätte toimetanud. Samuti peaks olema seadistatav periood, mille jooksul on dokument kättetoimetamiseks portaalis adressaadile nähtav. Tähtaja saabumisel peaks dokumendi avaldaja saama kättetoimetamise nurjumise kohta teavituse.
Samuti palume leida lahendus, kuidas teha vahet, mille kaudu on adressaat talle saadetud dokumendid kätte saanud? Näiteks võimaldab TsMS § 317 dokumendi avalikku kättetoimetamist väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu, kuid täitemenetluses sõltub kohtutäituri alustamise tasu sellest, kas täitmisteade toimetatakse kätte väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu või mul viisil elektrooniliselt. Kui tekib olukord, kus keskse lahenduse kaudu ei õnnestu täitmisteadet kätte toimetada, kohtutäitud avaldab täitmisteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ ja ka väljaanne „Ametlikud Teadaanded“ algatab kättetoimetamise keskse lahenduse kaudu, on vajalik menetluslik selgus, milline on konkreetsel juhul kättetoimetamise viis ja millisel juhul loetakse kättetoimetamine avalikuks ja millisel mitte.
Kokkuvõtteks:
1. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda toetab keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise lahenduse loomise eesmärki rõhutades, et see peab arvestama täitemenetluse eripärasid ning vältima paralleelsete riiklike samaväärsete tehniliste lahenduste loomist.
2. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda soovib kasutada keskset süsteemi koos võlgnikule e-teenuste ajutise piiramise võimalusega dokumentide puhul, mille kohtutäitur on seaduse järgi kohustatud kätte toimetama ning mis on seotud võlgniku õiguste riivega.
3. Lahenduse kavandamine eeldab konkreetsete tehniliste lahenduste ja seaduslike regulatsioonide väljatöötamist, et tagada kättetoimetamise selgus, korrektsus ja õiglane tasakaal menetlusosaliste õiguste vahel.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kinnitab oma valmisolekut teha igakülgset koostööd ning osaleda aktiivselt lahenduse väljatöötamise protsessis pakkudes erialast teadmist ja praktilist kogemust eesmärgiga tagada kavandatava süsteemi toimivus ning õiguspärasus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Roht
Koja esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAARJA ROHT
PNOEE-48807296015
2025-08-26 06:25:47
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Teie: 27.06.2025 nr 8-3/5573-1
[email protected] Meie: 25.08.2025 nr 3-1/14-1
Arvamus keskse teabe edastuse ja dokumentide
kättetoimetamise tõhustamise lahenduse
väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Täname Teid võimaluse eest esitada arvamus keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) on alustanud ettevalmistusi Koja peetava täitemenetluse infosüsteemi e-Täitur ühendamiseks riikliku postkastiga 2.0. Peame VTK-s esitatud argumente keskse lahenduse kasuks asjakohasteks ning neid üle kordama ei hakka.
TMS § 10 lg 2 sätestatu kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kuid TMS näeb ette ka erisusi (näiteks TMS § 10 lg 21 ja lg 5, § 24 lg 5, § 114 lg 31). TMS § 10 lg 1 kohaselt võib võlgnik avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Samuti võib kohtutäitur TMS § 10 lg 1 kohaselt kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada ja kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. Eelneva tõttu on Koda seisukohal, et keskse kättetoimetamise lahenduse asutustele kohustuslikuks muutmine alternatiivsete kättetoimetamise viiside keelamise kaudu ei ole otstarbekas, vaid pigem tuleks eesmärk sõnastada selliselt, et riiklikult ei loodaks keskse lahenduse kõrvale alternatiivseid samaväärseid tehnilisi lahendusi.
Täitemenetluses on kõige olulisemaks menetluslikuks toiminguks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamine. Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks (TMS § 24 lg 2). Lisaks sätestab TMS, et kohtutäitur toimetab kätte:
1) täitetoimingust keeldumise otsuse (TMS § 7 lg 2);
2) kohtutäituri taandamisest keeldumise otsus (TMS § 9 lg 4);
3) vara arestimise akti (TMS § 10 lg 1, § 64 lg 1, § 75, § 76, § 114 lg 3, § 114 lg 31, § 114 lg 4, § 116 lg 1, § 1181 lg 2, § 122 lg 3, § 123 lg 2, § 124 lg 2, § 129 lg 1, § 134 lg 2, § 135 lg 1, § 148 lg 1, § 148 lg 2);
4) vara enampakkumise akti (TMS § 10 lg 1, § 96, § 223 lg 1);
5) otsuse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta (TMS § 10 lg 1, § 217 lg 5, § 218 lg 1);
6) sissenõudja antud tagatis tõendava kirjaliku dokumendi ärakiri (TMS § 20);
7) kohtutäituri teade asjade muul viisil müümise kavatsuse kohta (TMS § 101 lg 3);
8) kohtutäituri otsus väikese väärtusega vallasasja muul viisil müümise kohta (TMS § 1011 lg 2);
9) kohtutäituri teade võlgniku sooviavalduse kohta asja muul viisil müümiseks (TMS § 102 lg 3);
10) tulemi jaotuskava (TMS § 106 lg 4, § 109 lg 1, § 109 lg 3);
11) nõude eelarestimise teate (TMS § 120 lg 1, § 120 lg 2);
12) avaldus nõudele muul viisil sissenõude pööramise kohta (TMS § 121 lg 2);
13) hoiatus §-s 1772 loetletud õiguste piiramise, lubade kehtivus peatamise või dokumentide kehtetuks tunnistamise ning nende andmise keelamise kohta (TMS § 1771 lg 1, § 1771 lg 2);
14) isiku tahteavalduse (TMS § 212-216).
Loetelus esitatud dokumendid tuleb sõltuvalt liigist toimetada kätte võlgnikule, sissenõudjale, kohustatud isikule või puudutatud isikule. Need dokumendid on seotud isiku põhiõiguste riive või piiramisega – näiteks omandiõiguse, eraelu puutumatuse või ettevõtlusvabaduse riivega – ning nende nõuetekohane kättetoimetamine on täitemenetluses oluline õiguskaitse tagamise eeltingimus. Sõltuvalt isiku rollist konkreetses täitemenetluses on dokumendi kättetoimetamisel isiku õiguste ja kohustuste tekkimisel, samuti menetlusosaliste õiguste kaitsmisel erinev tähendus. Nii näiteks sätestavad TMS § 65 lg 3, § 122 lg 3 ja § 123 lg 2 arestide täitmise järjekorra sõltuvalt arestimisakti kättetoimetamise ajast. VTK-s kavandatu kohaselt on võimalik, et kättetoimetatavad dokumendid kuhjuvad adressaadi vaatesse ja adressaat saab kõik dokumendid korraga vastu võtta. Kui taoliselt korraga vastu võetud dokumentide seas on näiteks mitu sama töötaja sissetuleku arestimisakti, siis peame vajalikuks luua nii õiguslik regulatsioon kui ka tehniline lahendus dokumentide kättetoimetamise järjestuse tagamiseks eelviidatud õigusnormide kontekstis.
Pankrotiseaduse § 6 lg 3 annab dokumentide kättetoimetamiseks pankrotihaldurile, füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 4 lg 8 usaldusisikule ja saneerimisseaduse § 4 lg 7 saneerimisnõustajale TsMS-s sätestatust leebemad tingimused, mistõttu nende kutsetegevusele keskne kättetoimetamise lahendus olulist mõju ei avalda.
Peame vajalikuks, et enne keskse lahenduse kavandamist töötataks välja menetlusseadustike muudatused, et oleks teada õiguslikud alused, kas ja millisel kujul on ühtlustatavad haldus-, kohtu- ja väärteomenetluste kättetoimetamise regulatsioonid ja õigustatud isikute allutamine dokumentide vastuvõtmise kohustusele. Leiame, et kui täitemenetluslike dokumentide kättetoimetamisel võiks kõne alla tulla võimalus piirata isikule riigi e-teenuste kättesaadavust, oleks see võlgnikest adressaatide puhul asjakohane.
Õiguste piiramine ei tohi olla võrdväärne kõikidele adressaatidele (näiteks ei peaks piirama e-teenuseid nendele adressaatidele, kes ei ole võlgnikud). Põhjendame võlgnikele e-teenuste kättesaadavuse piirangute seadmist sellega, et täitemenetluslike dokumentide kättetoimetamine ei ole pelgalt formaalne toiming, vaid sisuline tagatis võlgniku õiguste menetluslikuks kaitseks. E-teenuste piiramine juhul, kui võlgnik ei ole dokumenti vastu võtnud, aitab ennetada täitemenetluse venitusi ning tagada tõhus ja õiglane menetlus, seejuures võlgniku õiguste õigeaegne ja kohane kaitse. Viitame siinkohal asjaolule, et TMS ja TsMS annavad kohtutäiturile võimaluse lugeda dokument kättetoimetatuks ka seda võlgnikule isiklikult üleandmata ja menetlustoimingutega jätkata. Selline lahendus on menetluse eesmärke silmas pidades kohane, kuid võlgnik ei pruugi kavandatavatest või tehtud toimingutest õigeaegselt teada saada ega saa seetõttu esitada kohaselt avaldusi enda õiguste kaitseks. Selles mõttes aitaks keskne kättetoimetamise lahendus koos e-teenuste ajutise piiramisega kaasa võlgniku õigeaegse informeerituse tagamisele.
Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et dokumendi keskse lahenduse kaudu kättetoimetamisega kaasneb ka väiksem täitekulu või puudub see üldse. Võlgnikud on täitekulude suhtes tundlikud, näiteks ühe tähitud kirja saatmine maksab 9 eurot, millele lisanduvad kirja postitamise kulud. Ka kohus on korduvalt rõhutanud, et võlgnikule dokumentide kättetoimetamine peab olema võimalikult raha säästev. Täitekulud nõutakse võlgniku vara arvel sisse enne sissenõudja nõude rahuldamist, mistõttu on täitekulude minimaalsena hoidmine ka sissenõudjate huvides.
Lisaks tuleb rõhutada, et e-teenuste piiramise puudumisel seatakse sissenõudja ebavõrdsesse olukorda, kuna võlgnikul tekiks võimalus teadlikult vältida dokumentide vastuvõtmist ning seeläbi kunstlikult venitada menetlust. See kahjustaks sissenõudja õigust saada kiiresti ja tõhusalt tagasi talle kuuluv raha või taastada õiguspärane olukord. Selline olukord oleks vastuolus õiguskantsleri seisukohaga, mille kohaselt peab menetlusosaline dokumendid õigel ajal vastu võtma ning riik võib seaduslikult kehtestada mehhanismid, mis takistavad pahatahtlikku venitust.
E-teenuste piiramine niivõrd, kuivõrd see motiveerib isikut dokumente vastu võtma ning ei riku pöördumatult tema õigusi, on õigustatud. Tegemist on olukorraga, kus isik saab ise valida, kas ta võtab dokumendi vastu ja taastab kohe juurdepääsu teenustele, või loobub e-teenuse kasutamisest ajutiselt omal vastutusel. Sellist valikut ei dikteeri mitte riik, vaid isiku enda otsus ning õiguste teostamine käib läbi aktiivse osalemise, mitte passiivse vältimise. E-teenustele juurdepääsu piirang ei ole põhjendamatu ega ebaproportsionaalne, kui see puudutab e-teenuse kaudu toimuvat asjaajamist, mida on võimalik teostada ka füüsiliselt asutusse kohale minnes, posti teel või muul viisil.
Vastu võtmata dokumentide puhul ajutise e-teenuste piiramise korraldamisel peame vajalikuks, et analüüsitaks, kuidas tagada, et saatja on adressaadi õigesti määratlenud? Näiteks on olnud juhuseid, kus endisele pankrotivõlgnikule kättetoimetatav dokument saadetakse hoopis pankrotihaldurile, kuna tema aadress on seostatud rahvastikuregistris endise võlgnikuga. Pankrotihaldur või ka muu adressaadiks tegelikult mitteolev isik peab saama vabaneda kohustusest dokumendi sunnitud vastuvõtmiseks, et tema juurdepääsu isiklikele e-teenustele ei takistataks.
Dokumentide kättetoimetamise fikseerimisel keskse lahenduse kaudu palume pöörata tähelepanu ka asjaolule, et näiteks mobiiltelefoniga riiklikku veebikeskkonda sisenemisel ei pruugi tehniliselt õnnestuda vastuvõtmist ootava faili allalaadimine ja avamine samas seadmes. Seega tuleks adressaadile anda selgesõnaliselt teada, et tehniliste probleemide korral dokumentide allalaadimisel või avamisel tuleb kohe ühendust võtta dokumendi avaldajaga.
Palume ka pöörata tähelepanu vajadusele tagada, et inimene, kellel puudub elektroonilise kättesaamise võimekus, saaks temale adresseeritud või tulevikus kättetoimetatava dokumendi kätte näiteks volitatud esindaja, eestkostja või pereliikme kaudu. Võib tekkida ka vajadus, et näiteks pärijad või eestkostjad saaksid teada, mida vastavalt kas pärandajale või eestkostetavale omal ajal kirjutati. Näiteks posti või e-posti teel kätte toimetatud dokumendid oleksid neile põhimõtteliselt kättesaadavad (kui kirjad on säilinud), ent kuidas keskse lahenduse kaudu selline võimalus luua?
Arvestades dokumentide kättetoimetamise viiside paljusust täitemenetluses peaks keskne portaal võimaldama kättetoimetamisele määratud dokumendi portaalist tagasi kutsumist, kui kohtutäitur on selle juba iseseisvalt adressaadile kätte toimetanud. Samuti peaks olema seadistatav periood, mille jooksul on dokument kättetoimetamiseks portaalis adressaadile nähtav. Tähtaja saabumisel peaks dokumendi avaldaja saama kättetoimetamise nurjumise kohta teavituse.
Samuti palume leida lahendus, kuidas teha vahet, mille kaudu on adressaat talle saadetud dokumendid kätte saanud? Näiteks võimaldab TsMS § 317 dokumendi avalikku kättetoimetamist väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu, kuid täitemenetluses sõltub kohtutäituri alustamise tasu sellest, kas täitmisteade toimetatakse kätte väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu või mul viisil elektrooniliselt. Kui tekib olukord, kus keskse lahenduse kaudu ei õnnestu täitmisteadet kätte toimetada, kohtutäitud avaldab täitmisteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ ja ka väljaanne „Ametlikud Teadaanded“ algatab kättetoimetamise keskse lahenduse kaudu, on vajalik menetluslik selgus, milline on konkreetsel juhul kättetoimetamise viis ja millisel juhul loetakse kättetoimetamine avalikuks ja millisel mitte.
Kokkuvõtteks:
1. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda toetab keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise lahenduse loomise eesmärki rõhutades, et see peab arvestama täitemenetluse eripärasid ning vältima paralleelsete riiklike samaväärsete tehniliste lahenduste loomist.
2. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda soovib kasutada keskset süsteemi koos võlgnikule e-teenuste ajutise piiramise võimalusega dokumentide puhul, mille kohtutäitur on seaduse järgi kohustatud kätte toimetama ning mis on seotud võlgniku õiguste riivega.
3. Lahenduse kavandamine eeldab konkreetsete tehniliste lahenduste ja seaduslike regulatsioonide väljatöötamist, et tagada kättetoimetamise selgus, korrektsus ja õiglane tasakaal menetlusosaliste õiguste vahel.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kinnitab oma valmisolekut teha igakülgset koostööd ning osaleda aktiivselt lahenduse väljatöötamise protsessis pakkudes erialast teadmist ja praktilist kogemust eesmärgiga tagada kavandatava süsteemi toimivus ning õiguspärasus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Roht
Koja esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619
Liisa-Ly Pakosta
Justiits- ja digiminister
Justiits- ja Digiministeerium Teie: 27.06.2025 nr 8-3/5573-1
[email protected] Meie: 25.08.2025 nr 3-1/14-1
Arvamus keskse teabe edastuse ja dokumentide
kättetoimetamise tõhustamise lahenduse
väljatöötamiskavatsuse kohta
Lugupeetav justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
Täname Teid võimaluse eest esitada arvamus keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise tõhustamise lahenduse väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) kohta.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda) on alustanud ettevalmistusi Koja peetava täitemenetluse infosüsteemi e-Täitur ühendamiseks riikliku postkastiga 2.0. Peame VTK-s esitatud argumente keskse lahenduse kasuks asjakohasteks ning neid üle kordama ei hakka.
TMS § 10 lg 2 sätestatu kohaselt kohaldatakse täitemenetluses dokumentide kättetoimetamisele tsiviilkohtumenetluses menetlusdokumentide kättetoimetamise kohta sätestatut, kuid TMS näeb ette ka erisusi (näiteks TMS § 10 lg 21 ja lg 5, § 24 lg 5, § 114 lg 31). TMS § 10 lg 1 kohaselt võib võlgnik avaldada täitmisteate kättesaamisel talle menetlusdokumentide edastamise viisi ja kontaktandmed, kuhu edastatud dokumendid loetakse kohtutäituri poolt kättetoimetatuks. Samuti võib kohtutäitur TMS § 10 lg 1 kohaselt kohustada võlgnikku täitmisteate või muu menetlusdokumendi isiklikul kättetoimetamisel teatama kohtutäiturile oma kontaktandmed, mille abil on võimalik võlgnikule dokumente kätte toimetada ja kui võlgnik seda ei tee või kui edastatud andmed on ebaõiged, võib kohtutäitur ka need dokumendid, mis tuleb seaduse kohaselt kätte toimetada, edastada võlgnikule enda valitud viisil. Eelneva tõttu on Koda seisukohal, et keskse kättetoimetamise lahenduse asutustele kohustuslikuks muutmine alternatiivsete kättetoimetamise viiside keelamise kaudu ei ole otstarbekas, vaid pigem tuleks eesmärk sõnastada selliselt, et riiklikult ei loodaks keskse lahenduse kõrvale alternatiivseid samaväärseid tehnilisi lahendusi.
Täitemenetluses on kõige olulisemaks menetluslikuks toiminguks täitmisteate võlgnikule kättetoimetamine. Täitmisteate võlgnikule kättetoimetamisega loetakse täitemenetlus alanuks (TMS § 24 lg 2). Lisaks sätestab TMS, et kohtutäitur toimetab kätte:
1) täitetoimingust keeldumise otsuse (TMS § 7 lg 2);
2) kohtutäituri taandamisest keeldumise otsus (TMS § 9 lg 4);
3) vara arestimise akti (TMS § 10 lg 1, § 64 lg 1, § 75, § 76, § 114 lg 3, § 114 lg 31, § 114 lg 4, § 116 lg 1, § 1181 lg 2, § 122 lg 3, § 123 lg 2, § 124 lg 2, § 129 lg 1, § 134 lg 2, § 135 lg 1, § 148 lg 1, § 148 lg 2);
4) vara enampakkumise akti (TMS § 10 lg 1, § 96, § 223 lg 1);
5) otsuse kohtutäituri tegevuse peale esitatud kaebuste kohta (TMS § 10 lg 1, § 217 lg 5, § 218 lg 1);
6) sissenõudja antud tagatis tõendava kirjaliku dokumendi ärakiri (TMS § 20);
7) kohtutäituri teade asjade muul viisil müümise kavatsuse kohta (TMS § 101 lg 3);
8) kohtutäituri otsus väikese väärtusega vallasasja muul viisil müümise kohta (TMS § 1011 lg 2);
9) kohtutäituri teade võlgniku sooviavalduse kohta asja muul viisil müümiseks (TMS § 102 lg 3);
10) tulemi jaotuskava (TMS § 106 lg 4, § 109 lg 1, § 109 lg 3);
11) nõude eelarestimise teate (TMS § 120 lg 1, § 120 lg 2);
12) avaldus nõudele muul viisil sissenõude pööramise kohta (TMS § 121 lg 2);
13) hoiatus §-s 1772 loetletud õiguste piiramise, lubade kehtivus peatamise või dokumentide kehtetuks tunnistamise ning nende andmise keelamise kohta (TMS § 1771 lg 1, § 1771 lg 2);
14) isiku tahteavalduse (TMS § 212-216).
Loetelus esitatud dokumendid tuleb sõltuvalt liigist toimetada kätte võlgnikule, sissenõudjale, kohustatud isikule või puudutatud isikule. Need dokumendid on seotud isiku põhiõiguste riive või piiramisega – näiteks omandiõiguse, eraelu puutumatuse või ettevõtlusvabaduse riivega – ning nende nõuetekohane kättetoimetamine on täitemenetluses oluline õiguskaitse tagamise eeltingimus. Sõltuvalt isiku rollist konkreetses täitemenetluses on dokumendi kättetoimetamisel isiku õiguste ja kohustuste tekkimisel, samuti menetlusosaliste õiguste kaitsmisel erinev tähendus. Nii näiteks sätestavad TMS § 65 lg 3, § 122 lg 3 ja § 123 lg 2 arestide täitmise järjekorra sõltuvalt arestimisakti kättetoimetamise ajast. VTK-s kavandatu kohaselt on võimalik, et kättetoimetatavad dokumendid kuhjuvad adressaadi vaatesse ja adressaat saab kõik dokumendid korraga vastu võtta. Kui taoliselt korraga vastu võetud dokumentide seas on näiteks mitu sama töötaja sissetuleku arestimisakti, siis peame vajalikuks luua nii õiguslik regulatsioon kui ka tehniline lahendus dokumentide kättetoimetamise järjestuse tagamiseks eelviidatud õigusnormide kontekstis.
Pankrotiseaduse § 6 lg 3 annab dokumentide kättetoimetamiseks pankrotihaldurile, füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse § 4 lg 8 usaldusisikule ja saneerimisseaduse § 4 lg 7 saneerimisnõustajale TsMS-s sätestatust leebemad tingimused, mistõttu nende kutsetegevusele keskne kättetoimetamise lahendus olulist mõju ei avalda.
Peame vajalikuks, et enne keskse lahenduse kavandamist töötataks välja menetlusseadustike muudatused, et oleks teada õiguslikud alused, kas ja millisel kujul on ühtlustatavad haldus-, kohtu- ja väärteomenetluste kättetoimetamise regulatsioonid ja õigustatud isikute allutamine dokumentide vastuvõtmise kohustusele. Leiame, et kui täitemenetluslike dokumentide kättetoimetamisel võiks kõne alla tulla võimalus piirata isikule riigi e-teenuste kättesaadavust, oleks see võlgnikest adressaatide puhul asjakohane.
Õiguste piiramine ei tohi olla võrdväärne kõikidele adressaatidele (näiteks ei peaks piirama e-teenuseid nendele adressaatidele, kes ei ole võlgnikud). Põhjendame võlgnikele e-teenuste kättesaadavuse piirangute seadmist sellega, et täitemenetluslike dokumentide kättetoimetamine ei ole pelgalt formaalne toiming, vaid sisuline tagatis võlgniku õiguste menetluslikuks kaitseks. E-teenuste piiramine juhul, kui võlgnik ei ole dokumenti vastu võtnud, aitab ennetada täitemenetluse venitusi ning tagada tõhus ja õiglane menetlus, seejuures võlgniku õiguste õigeaegne ja kohane kaitse. Viitame siinkohal asjaolule, et TMS ja TsMS annavad kohtutäiturile võimaluse lugeda dokument kättetoimetatuks ka seda võlgnikule isiklikult üleandmata ja menetlustoimingutega jätkata. Selline lahendus on menetluse eesmärke silmas pidades kohane, kuid võlgnik ei pruugi kavandatavatest või tehtud toimingutest õigeaegselt teada saada ega saa seetõttu esitada kohaselt avaldusi enda õiguste kaitseks. Selles mõttes aitaks keskne kättetoimetamise lahendus koos e-teenuste ajutise piiramisega kaasa võlgniku õigeaegse informeerituse tagamisele.
Vähetähtis ei ole ka asjaolu, et dokumendi keskse lahenduse kaudu kättetoimetamisega kaasneb ka väiksem täitekulu või puudub see üldse. Võlgnikud on täitekulude suhtes tundlikud, näiteks ühe tähitud kirja saatmine maksab 9 eurot, millele lisanduvad kirja postitamise kulud. Ka kohus on korduvalt rõhutanud, et võlgnikule dokumentide kättetoimetamine peab olema võimalikult raha säästev. Täitekulud nõutakse võlgniku vara arvel sisse enne sissenõudja nõude rahuldamist, mistõttu on täitekulude minimaalsena hoidmine ka sissenõudjate huvides.
Lisaks tuleb rõhutada, et e-teenuste piiramise puudumisel seatakse sissenõudja ebavõrdsesse olukorda, kuna võlgnikul tekiks võimalus teadlikult vältida dokumentide vastuvõtmist ning seeläbi kunstlikult venitada menetlust. See kahjustaks sissenõudja õigust saada kiiresti ja tõhusalt tagasi talle kuuluv raha või taastada õiguspärane olukord. Selline olukord oleks vastuolus õiguskantsleri seisukohaga, mille kohaselt peab menetlusosaline dokumendid õigel ajal vastu võtma ning riik võib seaduslikult kehtestada mehhanismid, mis takistavad pahatahtlikku venitust.
E-teenuste piiramine niivõrd, kuivõrd see motiveerib isikut dokumente vastu võtma ning ei riku pöördumatult tema õigusi, on õigustatud. Tegemist on olukorraga, kus isik saab ise valida, kas ta võtab dokumendi vastu ja taastab kohe juurdepääsu teenustele, või loobub e-teenuse kasutamisest ajutiselt omal vastutusel. Sellist valikut ei dikteeri mitte riik, vaid isiku enda otsus ning õiguste teostamine käib läbi aktiivse osalemise, mitte passiivse vältimise. E-teenustele juurdepääsu piirang ei ole põhjendamatu ega ebaproportsionaalne, kui see puudutab e-teenuse kaudu toimuvat asjaajamist, mida on võimalik teostada ka füüsiliselt asutusse kohale minnes, posti teel või muul viisil.
Vastu võtmata dokumentide puhul ajutise e-teenuste piiramise korraldamisel peame vajalikuks, et analüüsitaks, kuidas tagada, et saatja on adressaadi õigesti määratlenud? Näiteks on olnud juhuseid, kus endisele pankrotivõlgnikule kättetoimetatav dokument saadetakse hoopis pankrotihaldurile, kuna tema aadress on seostatud rahvastikuregistris endise võlgnikuga. Pankrotihaldur või ka muu adressaadiks tegelikult mitteolev isik peab saama vabaneda kohustusest dokumendi sunnitud vastuvõtmiseks, et tema juurdepääsu isiklikele e-teenustele ei takistataks.
Dokumentide kättetoimetamise fikseerimisel keskse lahenduse kaudu palume pöörata tähelepanu ka asjaolule, et näiteks mobiiltelefoniga riiklikku veebikeskkonda sisenemisel ei pruugi tehniliselt õnnestuda vastuvõtmist ootava faili allalaadimine ja avamine samas seadmes. Seega tuleks adressaadile anda selgesõnaliselt teada, et tehniliste probleemide korral dokumentide allalaadimisel või avamisel tuleb kohe ühendust võtta dokumendi avaldajaga.
Palume ka pöörata tähelepanu vajadusele tagada, et inimene, kellel puudub elektroonilise kättesaamise võimekus, saaks temale adresseeritud või tulevikus kättetoimetatava dokumendi kätte näiteks volitatud esindaja, eestkostja või pereliikme kaudu. Võib tekkida ka vajadus, et näiteks pärijad või eestkostjad saaksid teada, mida vastavalt kas pärandajale või eestkostetavale omal ajal kirjutati. Näiteks posti või e-posti teel kätte toimetatud dokumendid oleksid neile põhimõtteliselt kättesaadavad (kui kirjad on säilinud), ent kuidas keskse lahenduse kaudu selline võimalus luua?
Arvestades dokumentide kättetoimetamise viiside paljusust täitemenetluses peaks keskne portaal võimaldama kättetoimetamisele määratud dokumendi portaalist tagasi kutsumist, kui kohtutäitur on selle juba iseseisvalt adressaadile kätte toimetanud. Samuti peaks olema seadistatav periood, mille jooksul on dokument kättetoimetamiseks portaalis adressaadile nähtav. Tähtaja saabumisel peaks dokumendi avaldaja saama kättetoimetamise nurjumise kohta teavituse.
Samuti palume leida lahendus, kuidas teha vahet, mille kaudu on adressaat talle saadetud dokumendid kätte saanud? Näiteks võimaldab TsMS § 317 dokumendi avalikku kättetoimetamist väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu, kuid täitemenetluses sõltub kohtutäituri alustamise tasu sellest, kas täitmisteade toimetatakse kätte väljaande „Ametlikud Teadaanded“ kaudu või mul viisil elektrooniliselt. Kui tekib olukord, kus keskse lahenduse kaudu ei õnnestu täitmisteadet kätte toimetada, kohtutäitud avaldab täitmisteate väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ ja ka väljaanne „Ametlikud Teadaanded“ algatab kättetoimetamise keskse lahenduse kaudu, on vajalik menetluslik selgus, milline on konkreetsel juhul kättetoimetamise viis ja millisel juhul loetakse kättetoimetamine avalikuks ja millisel mitte.
Kokkuvõtteks:
1. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda toetab keskse teabe edastuse ja dokumentide kättetoimetamise lahenduse loomise eesmärki rõhutades, et see peab arvestama täitemenetluse eripärasid ning vältima paralleelsete riiklike samaväärsete tehniliste lahenduste loomist.
2. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda soovib kasutada keskset süsteemi koos võlgnikule e-teenuste ajutise piiramise võimalusega dokumentide puhul, mille kohtutäitur on seaduse järgi kohustatud kätte toimetama ning mis on seotud võlgniku õiguste riivega.
3. Lahenduse kavandamine eeldab konkreetsete tehniliste lahenduste ja seaduslike regulatsioonide väljatöötamist, et tagada kättetoimetamise selgus, korrektsus ja õiglane tasakaal menetlusosaliste õiguste vahel.
Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda kinnitab oma valmisolekut teha igakülgset koostööd ning osaleda aktiivselt lahenduse väljatöötamise protsessis pakkudes erialast teadmist ja praktilist kogemust eesmärgiga tagada kavandatava süsteemi toimivus ning õiguspärasus.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Maarja Roht
Koja esimees
Jaan Lõõnik, [email protected], 6464619