Riigivaraseaduse muutmise seadus

1

EELNÕU

Riigivaraseaduse muutmise seadus

§ 1. Riigivaraseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 75 lõike 31 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) äriühingu kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve

seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile,

§ 11 alusel kehtestatud piirangutele ning mille põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega

netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis;“;

2) paragrahvi 75 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:

„(33) Käesoleva paragrahvi lõike 31 punkti 2 kohaldatakse riigi osalusega äriühingutele, mis ei

kuulu riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse“;

3) paragrahvi 79 lõike 2 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsuse allsektorisse kuuluva sihtasutuse põhikirjas

on sätestatud, et kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse eelarve, mis peab vastama riigieelarve

seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud netovõlakoormuse reeglile,

§ 11 alusel kehtestatud piirangutele ning mille põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega

netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis;“;

4) paragrahvi 79 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 2 kohaldatakse riigi asutatud sihtasutustele, mis ei

kuulu riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse“;

5) paragrahvi 81 täiendatakse lõikega 14 järgmises sõnastuses:

„(14) Osalust valitseva ministeeriumi ametniku või töötaja võib osaluse valitseja riigi äriühingu

nõukogu liikmeks valida ja nõukogust tagasi kutsuda nimetamiskomitee ettepanekust

lähtumata. Riigi äriühingu nõukogu liikmeks ei valita rohkem kui üks osalust valitseva

ministeeriumi ametnik või töötaja.“;

6) paragrahvi 81 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Kui käesoleva seaduse § 87 punktis 2 nimetatud sihtasutuse nõukogusse on asutajaõiguste

teostajal õigus määrata üle ühe liikme, siis ühe neist valib ta valdkonna eest vastutava ministri

ettepanekul.“;

7) paragrahvi 84 lõike 2 punktist 1 jäetakse välja tekstiosad „päevakorra vähemalt kolm

tööpäeva enne koosoleku toimumist ja“ ning „koos koosoleku materjalidega“;

8) paragrahvi 84 lõike 2 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „samal ajal selle väljasaatmisega

nõukogu liikmetele“;

9) paragrahvi 87 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) punktis 1 nimetatud äriühing ja sihtasutus on kohustatud moodustama siseaudiitori

ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui aruandeaasta bilansipäeva seisuga on bilansimaht

suurem kui 15 miljonit eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot;“;

10) paragrahvi 87 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 87 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

2

„4) punktis 2 sätestatud kohustusega äriühingul või sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori

ametikoha loomisest ja siseaudiitori teenuse ostmisest, kui talle ei laiene audiitortegevuse

seaduse §-s 99 sätestatud auditikomitee moodustamise kohustus, nõukogu sellekohane otsus on

kooskõlastatud äriühingu kõigi aktsionäride või osanikega või sihtasutuse kõigi asutajatega

ning riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja kasutab siseauditite tegemiseks enda

juhitava asutuse siseauditi üksust;“;

12) paragrahvi 87 täiendatakse punktiga 6 järgmises sõnastuses:

„6) osaluse valitsejal on õigus tutvuda nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud

dokumentidega.“;

13) paragrahvi 88 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 88 lõike 1 punktis 71 asendatakse sõna „strateegilised“ sõnaga „valdkondlikud“;

15) paragrahvi 97 lõike 6 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 97 lõike 6 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„2) kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande majandusaasta kolme, kuue, üheksa ja

kaheteistkümne kuu finantstulemuste kohta võrrelduna eelmise aasta sama perioodi andmetega

ning ülevaate kvartali majandustegevuse kohta kahe kuu jooksul pärast kvartali lõppemist;“;

17) paragrahvi 97 lõike 6 punktis 3 asendatakse tekstiosa „13 nimetatud aruanded ja ülevaated“

tekstiosaga „12 nimetatud aruanded“;

18) paragrahvi 97 lõiget 6 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:

„4) majandusaasta aruandega samal ajal ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu või

sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist korraldanud ja järelevalvet

teostanud, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul

makstud tasude summa, kus eristatakse käesoleva seaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse

liikmele makstud täiendav tasu.“;

19) paragrahvi 98 pealkirja täiendatakse pärast sõna „osaluste“ sõnadega „valitsemise, liikme-

“;

20) paragrahvi 98 lõige 13 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 98 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Liikmeõiguste teostaja kujundab kord aastas seisukoha mittetulundusühingule seatud

eesmärkide täitmise ja liikmeõiguste teostamise kohta.“;

22) paragrahvi 98 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „äriühingu“ sõnadega „, milles riigil on

otsustusõigus,“;

23) paragrahvi 98 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:

„(51) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2–4 nimetatud seisukohad ja teave riigi osalusega äriühingu

kohta, milles riigil ei ole otsustusõigust, esitatakse Rahandusministeeriumile kümne

kalendripäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist ning avaldatakse samal ajal

oma veebilehel.“;

24) paragrahvi 108 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

3

„(12) Osaluse valitsejad ja asutajaõiguste teostajad viivad riigi osalusega äriühingute ja riigi

asutatud sihtasutuste põhikirjad käesoleva seaduse 2026. aasta 1. aprillil jõustuva

redaktsiooniga vastavusse hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks.“.

§ 2. Seadus jõustub 2026. aasta 1. aprillil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................2025. a

Algatab Vabariigi Valitsus „.....“.......................2025. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Justiits- ja Digiministeerium

Riigivaraseaduse muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamine

Esitame kooskõlastamiseks riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu

2) riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

3) kooskõlastustabel

Hendrik Kull 5302 2908

[email protected]

Meie 26.08.2025 nr 1.1-10.1/2978-3

1

Riigivaraseaduse muutmise seaduse seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on ajakohastada riigivaraga seotud reegleid, et need vastaksid riigi uuendatud

põhimõtetele osalemisel äriühingutes ja sihtasutustes. Kehtivad reeglid ei võimalda riigil

piisavalt tõhusalt jälgida, kuidas tema osalusega organisatsioonid toimivad, ega paku piisavalt

paindlikke võimalusi nende juhtimiseks.

Muudatused tugevdavad osaluspoliitika põhimõtete rakendamist tõhustades läbipaistvust,

vastutust, sisekontrolli, järelevalvet ja vähendades avaliku sektori töökoormust.

Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõus (edaspidi eelnõu) sisalduvad muudatused ja

täiendused põhinevad peamiselt Vabariigi Valitsuse 27. veebruaril 2025. a heaks kiidetud Eesti

Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) uuendatud põhimõtetel1. Ühtlasi

tehakse riigivaraseaduses (edaspidi RVS) üksikuid muudatusi töökoormuse vähendamiseks ja

õigusselguse suurendamiseks, mis ei tulene otseselt uuendatud osaluspoliitika põhimõtetest.

Eelnõuga täpsustatakse muuhulgas siseauditi kohustuse tekke lävendeid ja siseauditist

loobumise tingimusi, luuakse riigivara valitsejale võimalused nõukogu tööd kontrollimiseks

senisest suuremal määral ning täpsustatakse eraõiguslike juriidiliste isikute finantsplaneerimise

ja aruandluse nõudeid ning riigivara valitsemisega seonduvat aruandlust.

Kuna käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused ei too endaga kaasa olulisi õiguslikke

muudatusi ega muud olulist mõju, sest muudatused puudutavad väheseid riigi osalemise

protseduure eraõiguslikes juriidilistes isikutes ning seisnevad enamusosas kehtivate reeglite

kohandamises, ning järgivad Vabariigi Valitsuse poolt 2025. a. veebruaris heaks kiidetud

osaluspoliitika uuendatud põhimõtteid, siis tuginedes HÕNTE § 1 lõike 2 punktile 5 ei ole

tehtud täiendavalt RVS-i muutmise väljatöötamiskavatsust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja

riigihangete osakonna riigiabi jurist Hendrik Kull (tel 5302 2908, e-post [email protected]),

riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhataja Tarmo Porgand (tel 5885 1477, e-post

[email protected]), riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna juhtivanalüütik Kalle

Viks (tel 5885 1378, e-post [email protected]) ning riigi osaluspoliitika ja riigihangete

osakonna osaluspoliitika ja riigiabi valdkonna juht Kaupo Raag (tel 5885 1386, e-post

[email protected]) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Rahandusministeeriumi personali-

ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (tel 5885 1493, e-post

[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna keeletoimetaja Heleri Piip (tel 5303 2849, e-post [email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse riigivaraseaduse 1. jaanuaril 2025. a jõustunud redaktsiooni (RT I,

30.12.2024, 16).

1https://www.fin.ee/sites/default/files/documents/2025-

02/osaluspoliitika%20p%C3%B5himotted%202025_0.pdf

2

Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduseelnõu algatamise eesmärgiks on viia kehtiv õiguslik regulatsioon vastavusse 27.

veebruaril 2025. a heaks kiidetud Eesti Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise

poliitika) uuendatud põhimõtetega.

Muudatused puudutavad peamiselt riigi äriühingute nõukogu liikmete valimist ja tagasi

kutsumist, osaluse valitseja õigust tutvuda nõukogu koosolekute protokollide, materjalide ja

siseauditite tulemustega ning siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse sisse

ostmisest loobumise tingimusi.

Töökoormuse vähendamiseks ja õigusselguse suurendamiseks täpsustatakse ühtlasi riigi

asutatud sihtasutuste nõukogu liikmete valimist, nõukogu liikmete tööga seonduvat

teavituskohustust ning riigi osalusega eraõiguslike juriidilise isikute kvartaalse aruandluse

kohustust.

Seisuga 31. juuli 2025. a oli Eesti Vabariigil osalus 27 äriühingus, millest kolm ei oma enam

aktiivset majandustegevust (AS Nordic Aviation Group (pankrotis), AS Raudtee Varad (endine

AS Operail) võõrandas oma äritegevuse ja OÜ Transpordi Varahaldus tegeleb vara

võõrandamisega). 2024. aastal kustutati registrist AS Eesti Loots (likvideeriti), AS Eesti

Vanglatööstus (likvideeriti), AS Estonian Air (pankrotimenetlus lõppes) ning Terrasport OÜ ja

Goldbalt OÜ (riigi kasuks konfiskeeritud osalused). Käesoleval aastal lisandus riigi äriühingute

hulka Hexest Materials AS, mille notariaalse asutamisotsuse allkirjastas rahandusminister

28. mail 2025. a. ja ühing kanti registrisse 25.06.2025.

Seisuga 31. juuli 2025. a osales riik 65 sihtasutuses. 2024. aastal likvideeris riik SA Koeru

Hooldekeskus, mille tegevus anti üle kohalikule omavalitsusele, ning asutas kolm uut

sihtasutust – SA Tartu Kunstimuuseum, SA Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum ning SA

Eesti Arhitektuurimuuseum. Käesoleval aastal lisandus riigi asutatud sihtasutuste hulka SA

Viljandi Muuseum.

Seisuga 31. juuli 2025. a osaleb riik 15 Eestis registreeritud mittetulundusühingus, millest

üheksa olid piirkondlikud ühistranspordikeskused ning kuus muud mittetulundusühingud. Eesti

Vabariik on ka paljude rahvusvaheliste mittetulundusühingute ja assotsiatsioonide liige, avalike

andmete alusel on riik liige vähemalt 25 välismaises juriidilises isikus.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 koosneb 24 punktist RVS-i muutmiseks.

Punktidega 1 ja 3 (muudetakse RVS § 75 lõike 31 punkti 1; muudetakse RVS § 79 lõige 2

punkti 1) täpsustatakse riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse kuuluva riigi osalusega

äriühingu ja riigi asutatud sihtasutuse eelarvele sätestatud nõudeid. Kehtiva sõnastuse kohaselt

peab eelarve vastama finantsplaanile, mida võib tõlgendada selliselt, et hälbed ei ole lubatud

ühegi andmeühiku puhul ega kummaski suunas, kuigi nõude sisuline eesmärk on ära hoida

kõige olulisemate näitajate halvenemine keskvalitsuse eelarvepositsiooni ja netovõlakoormuse

vaates. Selguse loomiseks ja vajaliku paindlikkuse tagamiseks muudetakse sätete sõnastust

3

selliselt, et eelarves ei või põhitegevuse tulem olla väiksem ega netovõlakoormus suurem kui

nõukogu poolt kinnitatud finantsplaanis.

Eelnõu punktidega 2 ja 4 täiendatakse RVS § 75 lõikega 33 ja § 79 lõikega 21, et suurendada

õigusselgust riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste finantsplaanide esitamise

kohustuse regulatsioonis. Muudatustega koondatakse samasisulist kohustust sisaldavad sätted

ühte paragrahvi, mis võimaldab saada selge ülevaate finantsplaanide esitamise kohustuse

kohaldumisest ka keskvalitsusse mitte kuuluvatele äriühingutele, kus riigil on vähemalt

otsustusõigus, kui ka keskvalitsusse mitte kuuluvatele riigi asutatud sihtasutustele.

Eelnõu punktiga 5 täiendatakse RVS § 81 lõikega 14, et täpsustada riigiteenistujate

(ministeeriumite ametnike ja töötajate) valimist äriühingu nõukogusse. Muudatusega saab riigi

äriühingus osaluse valitseja õiguse osalust valitseva ministeeriumi ametniku või töötaja

nõukogu liikmeks valimiseks ja nõukogust tagasi kutsumiseks oma äranägemisel ehk

nimetamiskomitee ettepanekust lähtumata. Muudatusega tagatakse suurem paindlikkus ja

väiksem töökoormus olukorras, kus osaluse valitseja soovib vahetada ministeeriumi esindajat

riigi ainuosalusega äriühingu nõukogus. Teise lausega täpsustatakse, et osaluse valitseja õigus

piirdub tema juhitava ministeeriumi ühe ametniku või töötaja valimisega äriühingu nõukogu

liikmeks.

Eelnõu punktiga 6 muudetakse RVS § 81 lõiget 4 selliselt, et valdkonna eest vastutavale

ministrile (rahandusministrile) jääb õigus teha ettepanek riigi asutatud sihtasutuse ühe nõukogu

liikme valimise ettepaneku tegemiseks vaid juhul, kui sihtasutusel lasub RVS § 87 punktis 2

sätestatud siseaudiitori ametikoha moodustamise või siseaudiitori teenuse ostmise kohustus.

Muudatusega vähendatakse Rahandusministeeriumi esindatust riigi asutatud sihtasutuste

nõukogudes, kuna senine esindatuse tase ei ole sisuliselt vajalik ega riigiteenistujate

töökoormuse vaates otstarbekas. Finants- jm vajalikke kompetentse on riigi asutajaõiguste

teostajal võimalik kaasata ka iseseisvalt ja vajaduspõhiselt. Väheneb rahandusministri koormus

riigi asutajaõiguste teostajatele ettepanekute tegemisel ning Rahandusministeeriumi ametnike

ja töötajate töökoormus.

Sihtasutusi, kellel on RVS § 87 punktis 2 sätestatud kohustus, on eelnõu koostamise hetkel

kakskümmend2. Kehtiva seaduse kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister teha

ettepaneku vähemalt ühe nõukogu liikme valimiseks igas sihtasutuses, kus riigil on õigus valida

vähemalt kaks nõukogu liiget (selliseid sihtasutusi on 2024. a lõpu seisuga 59).

Eelnõu punktidega 7 ja 8 (muudetakse § 84 lõike 2 punkte 1 ja 2) kaotatakse riigi asutatud

sihtasutuse nõukogu esimehe, kes on nõukogusse nimetatud riigi poolt, kohustus esitada

asutajaõiguste teostajale ja valdkonna eest vastutavale ministrile nõukogu koosoleku päevakord

vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist. Samuti kaotatakse nõukogu otsuse

vastuvõtmise korral koosolekut kokku kutsumata kohustus esitada eelnimetatud isikutele

nõukogu otsuse eelnõu samal ajal selle väljasaatmisega.

Muudatused võimaldavad asutajaõiguste teostajal ja valdkonna eest vastutaval ministril

paindlikumalt reguleerida tema poolt valitud nõukogu liikme poolt teabe edastamist.

Teabevahetuse reeglite paindlikumaks muutmine võimaldab vähendada bürokraatiat. Seejuures

säilib piisavas ulatuses riigi kontroll ja aruandlus, arvestades, et nõukogu liikmed on RVS § 84

2 Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Maaelu

Edendamise SA, SA Viljandi Haigla, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, Eesti Teadusagentuur SA, SA

Tehvandi Spordikeskus, SA CR13, SA Eesti Kunstimuuseum, SA Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskus,

SA Eesti Kontsert, SA Narva Muuseum, SA Tallinna Teaduspark Tehnopol, SA Eesti Meremuuseum, SA

Saaremaa Muuseum, SA Teater Vanemuine, SA Eesti Filmi Instituut, Integratsiooni SA, Spordikoolituse ja -

Teabe SA

4

lõige 1 punktist 1 tulenevalt kohustatud teavitama olulist mõju omavate otsuste tegemise

kavatsusest, ning et punktis 11 kavandatud muudatus võimaldab osaluse valitsejal tutvuda

nõukogu töö dokumentidega.

Eelnõu punktidega 9 ja 10 (muudetakse § 87 punkti 2; tunnistatakse kehtetuks § 87 punkt 3)

muudetakse siseaudiitori ametikoha loomise või siseaudiitori teenuse ostmise kohustuse

kohaldamise lävendeid. Siseauditi kohustus tekib riigi otsustusõigusega äriühingul ja riigi

asutatud sihtasutusel, mille bilansimaht bilansipäeva seisuga on suurem kui 15 miljonit eurot

või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot.

Muudatuse tulemusel kasvab siseauditi kohustusega äriühingute arv 18-lt 19-le (lisandub

KredEx Krediidikindlustus) ning siseauditi kohustusega sihtasutuste arv langeb 47-lt 20-le.

Siseauditi kohustuse tekke lävendite muutmise peamine eesmärk on hõlmata kohustusega vaid

suuremad riigi asutatud sihtasutused (kuni kolmandik riigi asutatud sihtasutuste üldarvust),

kuna väiksemate asutuste puhul osutuvad siseauditiga kaasnevad kulud sageli

ebaproportsionaalseteks ning siseauditist loobutakse liiga kergekäeliselt. Lisaks ühtlustatakse

siseauditi kohustuse tekke lävendid äriühingutel ja sihtasutustel, jättes äriühingute puhul

arvestamata töötajate arvuga ning arvestades samas lisaks müügitulule ka tuluga

sihtfinantseerimisest.

Eelnõu punktiga 11 muudetakse RVS § 87 punkti 4 selliselt, et siseaudiitori ametikoha

loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest võib loobuda üksnes siis, kui äriühingul või

sihtasutusel ei ole auditikomitee moodustamise kohustust, nõukogu otsus kooskõlastatakse

eelnevalt kõigi omanike või asutajatega ning riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste teostaja

kasutab siseauditite läbiviimiseks enda poolt juhitava asutuse siseauditi üksust. Muudatusega

antakse väiksematele siseauditi kohustusega äriühingutele ja sihtasutustele võimalus tagada

esmavajaliku siseauditialase tegevuse toimimine riigivara valitseja ressursside arvel, kui selline

lahendus osutub tõhusamaks ja vähendab töökoormust. Muudatus võimaldab valdkonna eest

vastutaval ja valdkondlikest riskidest ülevaadet omaval riigivara valitsejal teostada siseauditeid

keskselt mitmes oma valitsemisel olevas ühingus.

Eelnõu punktiga 12 täiendatakse RVS § 87 punktiga 6, sätestades osaluse valitseja õiguse

tutvuda nõukogu töö ja siseaudiitori tegevusega seotud dokumentidega. Õigus hõlmab nõukogu

koosolekute protokolle ja materjale, siseauditite tulemusi ning teisi asjakohaseid dokumente.

Muudatusega tugevdatakse osaluse valitseja rolli järelevalve teostajana, võimaldades osaluse

valitsejatel jooksvalt hinnata riigi osalusega äriühingute tegevuse tulemuslikkust ning riigi

poolt seatud eesmärkide saavutamist. Riigi asutatud sihtasutuste puhul jääb nõukogu

koosolekute päevakordade, protokollide, otsuste ja materjalide edastamise kohustus kehtima.

Eelnõu punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks RVS § 88 lõike 1 punkt 7, kaotades riigi

otsustusõigusega äriühingu üldkoosoleku kohustuse kehtestada nõukogu töökord ja nõukogu

liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise kord. Kuivõrd äriseadustiku §

317 lõikest 11 tuleneb õigus kehtestada täpsem nõukogu töökord põhikirja või üldkoosoleku

või nõukogu otsusega, siis jääb üldkoosolekule endiselt pädevus kehtestada nõukogu töökord.

Samas laiendatakse riigi osalusega äriühingu pädevate organite ringi, kelle kaudu on võimalik

nõukogu töökorda määratleda.

Muudatuse tulemusel säilib üldkoosoleku pädevus kehtestada nõukogu liikmete töös

osalemisega kaasnevate kulude katmise kord, kuna see tuleneb äriseadustiku § 326 lõikest 1.

Äriseadustiku § 189 lõikest 2 tulenevalt kohaldub nimetatud säte ka osaühingutele, millel on

nõukogu. Kuna RVS § 88 lõike 1 punkti 2 kohaselt peab äriühingul, milles riigil on

otsustusõigus, olema nõukogu, siis puudub vajadus samasisulist kohustust dubleerida.

5

Punktiga 14 muudetakse § 88 lõike 1 punkti 71 selliselt, et sätte sõnastus ühtiks Eesti

Vabariigi osaluspoliitika (äriühingutes osalemise poliitika) uuendatud põhimõtetes kasutatud

mõistetega.

Eelnõu punktidega 15 ja 16 (tunnistatakse kehtetuks § 97 lõike 6 punkt 1 ja muudetakse § 97

lõike 6 punkti 2) muudetakse kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande ning

kvartali majandustegevuse ülevaate avalikustamise tähtaegu.

Muudatusega kaotatakse esimese ja kolmanda ning teise ja neljanda kvartali finantsteabe

avalikustamisele rakendatavate tähtaegade erinevus reeglite lihtsustamise ja teabe

avalikustamise regulaarsuse eesmärgil. Kahekuulise tähtaja kehtestamine teabe

avalikustamisele leevendab ka lühikesest tähtajast tekkivaid liigseid ressursikulusid ettevõtetel,

kelle aruandlusele kehtivad komplekssemad nõuded, nt börsiettevõtted, ning vähendab vigade

tekkimise ohtu. Sarnase tähtajaga vahearuannete avaldamise kohustus on ka Nasdaq Tallinna

börsi emitentidel.

Ühtlasi asendatakse muudatusega kvartaalne aruandlus jooksva aasta kumulatiivse

aruandlusega. Kumulatiivsed andmed omavad lugeja jaoks suuremat ülevaatlikkust ning

muudatus kõrvaldab formaalse rikkumise olukorras, kus juriidiline isik avalikustab neljanda

kvartali aruandluse asemel auditeerimata aastaaruande.

Punktidega 17–20 (muudetakse § 97 lõige 6 punkti 3, täiendatakse § 97 lõiget 6, muudetakse

§ 98 pealkirja, tunnistatakse kehtetuks § 98 lõige 13) muudetakse seni kehtinud § 98 lõikes 13

sätestatud kohustuse asukohta ning sellega seoses parandatakse asjakohastes sätetes sisalduvaid

viiteid ning sätete sõnastust. Muudatuse eesmärgiks on korrastada seaduse ülesehitust sätete

sisust lähtuvalt.

Eelnõu punktiga 21 muudetakse RVS § 98 lõiget 4 selliselt, et sätte sõnastus vastaks

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 1 lõikele 1, mille kohaselt on mittetulundusühing

isikute vabatahtlik ühendus ehk mittetulundusühingutel ei saa olla kohustuslikku liikmesust.

Osalemist omandiga seotud kohustusliku liikmesusega ühistutes ei ole otstarbekas

aruandluskohustusega katta, sest kohustuslikkusest tulenevalt ei teki vajadust hinnata, kas

osalemise eesmärgid on täidetud ja/või kas osalemine on jätkuvalt riigi eesmärkide

saavutamiseks vajalik.

Eelnõu punktidega 22 ja 23 täiendatakse RVS § 98 lõiget 5 ning lisatakse lõige 51, et

täpsustada § 98 lõigetes 2–4 sätestatud seisukohtade ja teabe esitamise tähtaegu. Muudatus

puudutab riigi osalusega äriühinguid, milles riigil ei ole otsustusõigust, sidudes seisukohtade ja

teabe esitamise ning avalikustamise tähtajad majandusaasta aruande kinnitamise hetkega.

Otsustusõiguse puudumisel ei saa riigivara valitseja tagada, et äriühingu üldkoosolek toimub

nelja kuu jooksul pärast majandusaasta lõppemist, mistõttu ei pruugi kehtiv teabe esitamise

tähtaeg 10. mai olla realistlik. Riigi otsustusõiguse puudumisel rakendub äriühingule

äriseadustikust tulenev kohustus esitada kinnitatud majandusaasta aruanne äriregistrile kuue

kuu jooksul arvates majandusaasta lõppemisest ning otstarbekas on siduda teabe esitamise

tähtaeg majandusaasta aruande kinnitamisega.

Eelnõu punktiga 24 täiendatakse RVS § 108 lõikega 12, mis sisaldab rakendussätet riigi

osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste põhikirjade vastavusse viimiseks RVS-is

tehtavate muudatustega (3 kuud). Rakendussätetega eraldiseisvaid mõjusid ei kaasne, kui

seaduses sätestatud tähtaegadeks põhikirjad kaasajastatakse.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse seaduse jõustumise aeg, milleks on 2026. aasta 1. aprill.

Põhjendused jõustumiskuupäeva täpse kuupäeva märkimise kohta on toodud seletuskirja

punktis 9.

6

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei oma puutumust Euroopa Liidu õigusega.

6. Seaduse mõjud

6.1. Mõju majandusele

Eelnõul puudub otsene mõju majandusele, kaudsed mõjud avalduvad läbi tõhusama järelevalve

riigieelarveliste toetuste kasutamise üle ning läbi võimalike rikkumistega seotud riskide

vähendamise. Eelnõuga ei muutu riigi ettevõtluses osalemise ulatus ega ka seniste osaluste

omamise eesmärgid.

6.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Eelnõu jõustumisel puudub mõju kohalike omavalitsuste korraldusele.

Eelnõuga kehtestatavad täiendavad tingimused siseauditist loobumiseks vähendavad võimalusi

sisekontrollisüsteemide kergekäeliseks nõrgestamiseks, tõhustavad järelevalvet juriidiliste

isikute tegevuse (sh riigieelarveliste toetuste kasutamise) üle ning vähendavad võimalike

rikkumistega seotud riske, sh korruptsiooniriski ning suurendavad usaldusväärsust ja

läbipaistvust.

Eelnõuga tehtavad muudatused puudutavad eelkõige riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud

sihtasutuste tegevust ning riigivara valitseja tegevust riigi ülesannete täitmisel aktsionäri,

osaniku, asutaja või liikmena. Äriühingute ja sihtasutuste majandusnäitajate baasil on sisuliselt

võimatu usaldusväärselt hinnata eelnõuga tehtavate muudatuste otsest mõju juriidiliste isikute

majandustulemustele ja/või eesmärkide saavutamise tõhususele. Äriühingute ja sihtasutuste

tegevust mõjutavad samaaegselt väga palju nii sisemisi kui ka väliseid faktoreid, mis võivad

üksteist võimendada või töötada hoopis vastassuunaliselt. Samas võib juba üldtunnustatud

põhimõtteks ja järelduseks pidada, et heade juhtimistavade järgimine on positiivse mõjuga iga

organisatsiooni tulemustele, mistõttu nende uuendamine lähtuvalt rahvusvahelistest parimatest

praktikatest on loomulik ja ootuspärane.

Eelnõu seadusena vastuvõtmine aitab kaasa riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste tegevuse

mõju paremale arvestamisele riigi tegevuse planeerimisel.

Mõju halduskoormusele

Riigi osalusega äriühingute nõukogu liikmete valimist puudutav muudatus vähendab

nimetamiskomitee töökoormust. Hinnanguliselt võib nimetamiskomitee koosolekute arv

väheneda vähemalt kahe koosoleku võrra aastas, mis tähendab otsest rahalist kokkuhoidu

vähemalt 1800 eurot aastas, millele lisandub koosolekute ettevalmistamise, läbiviimise ja

protokollimisega seotud töökoormuse langusest tulenev tõhususe kasv.

Riigi asutatud sihtasutuste nõukogu liikmete valimise ettepaneku tegemist puudutav muudatus

vähendab rahandusministri töökoormust ning Rahandusministeeriumi ametnike ja töötajate

töökoormust 39 sihtasutuse nõukogu töös osalemisel. Lähtudes nõukogu koosolekute sageduse

7

miinimumnõudest ning hinnangulisest ajakulust 4 tundi koosoleku kohta, vabastab muudatus

aastas vähemalt 624 tundi inimressurssi põhikohustuste tõhusamaks täitmiseks.

6.3. Muud mõjud

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale, regionaalarengule ja

sotsiaalne mõju puudub.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seadusega ei kaasne riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele otseseid kulusid ega tulusid,

välja arvatud osas, mis puudutab siseauditite läbiviimist riigi otsustusõigusega äriühingutes ja

sihtasutustes, millel ei ole auditikomitee moodustamise kohustust ja mis on siseauditist

loobunud.

Kui riigi asutatud sihtasutus või äriühing, milles riigil on vähemalt otsustusõigus, otsustab

loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori teenuse ostmisest, tagatakse

esmavajaliku siseauditialase tegevuse toimimine riigi osaluse valitseja või asutajaõiguste

teostaja ressursside arvel, kasutades siseauditite läbiviimiseks enda juhitava asutuse siseauditi

üksust. Seni kehtinud redaktsiooni kohaselt puudus kohustus sellist siseauditi üksust kasutada.

Muudatusega kaasnevate kulude suurus ei ole prognoositav, kuna puudub ülevaatlik teave

siseauditist loobunud isikute arvu kohta ning seega ei ole ka võimalik hinnata, kas muudatus

toob kaasa personali- või majanduskulude kasvu. Siseauditist loobumise võimalus kaob 10

äriühingul ja neljal sihtasutusel, siseauditist loobumise võimalus kitseneb kaheksal äriühingul

ja 16 sihtasutusel, siseauditi kohustus tekib ühel äriühingu ja kaob 27 sihtasutusel ning

muudatusest mõjutamata jäävad neli äriühingut ning 17 sihtasutust.

Ülejäänud muudatused on töökoormust ning seega kulusid vähendava või efektiivsust

suurendava mõjuga, mille rahaline hindamine on keeruline.

Juriidilise isiku finantsplaani ja eelarve omavahelise vastavuse nõude täpsustamine muudab

eelarve koostamise protsessi paindlikumaks, selgemaks, vähendab nõukogu töökoormust ning

aitab vältida üksuse ootamatut negatiivset mõju riigieelarvele.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga ei kaasne rakendusaktide kehtestamise vajadust.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1. aprillist, et tagada adressaatidele piisav aeg

eelnõuga kavandatud õiguste ja kohustuste muudatustega tutvumiseks ning vajalikuks

korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks. .

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu kõikidele ministeeriumidele,

Riigikantseleile, Riigikontrollile, Riigimetsa Majandamise Keskusele, Vabariigi Presidendi

Kantseleile.

Algatab Vabariigi Valitsus 2025

Seletuskirja lisa

Kooskõlastustabel eelnõule „Riigivaraseaduse muutmise seadus“

Märkus/ettepanek Rahandusministeeriumi seisukoht

Kliimaministeerium

1 RVS § 98 lähtuvalt tuleb osaluse valitsejal pärast majandusaasta

aruande kinnitamist kujundada seisukohad riigi osalemise

eesmärkide täitmise ja riigi osaluste valitsemise kohta. § 98 lg 5

tulenevalt tuleb seisukohad ja teave esitada

Rahandusministeeriumile äriühingu, milles riigil on otsustusõigus

ja sihtasutuse kohta hiljemalt iga aasta 10. mail ning

mittetulundusühingu kohta hiljemalt 10. juulil. Seadusesse lisatava

§ 98 lg 51 järgi tuleb ja teave riigi osalusega äriühingu kohta, milles

riigil ei ole otsustusõigust, esitada Rahandusministeeriumile kümne

kalendripäeva jooksul pärast majandusaasta aruande kinnitamist.

Ettepanek on ühtlustada halduskoormuse vähendamise eesmärgil

seisukohade esitamise kuupäevad ja seada tähtajaks 10. juuli.

10. maiks seisukohtade esitamine on põhjendamatult lühike tähtaeg

arvestades kitsast ajaakent, mille jooksul tuleb majandusaasta

aruanded auditeerida, nõukogu poolt kinnitada, läbi viia

üldkoosolekud, esitada aruanded Äriregistrile, vormistada

üldkoosoleku otsused ning protokollid. Lisaks eeldab seisukohtade

ametlik väljasaatmine kooskõlastusringi, mis puudutab kõigis

äriühingutes ministeeriumi esindavaid nõukogu liikmeid,

asekantslereid, kantslerit, ministri nõunikke ning sellele järgnevalt

kahe ministri poolt allkirjastamist.

Mitte arvestatud.

Esitatavad seisukohad on võimalik sisuliselt kujundada enne

majandusaasta aruande ametlikku kinnitamist korralisel

üldkoosolekul, sest vastav teave on selleks ajaks juba olemas. 10

päevane tähtaeg on Rahandusministeeriumi hinnangul piisav, et

seisukohad ja teave vormistada ja esitada. Seisukohtade ja teabe

esitamise ajakulu ei ole seotud majandusaasta aruannete auditeerimise

või äriregistrile esitamisega.

2 Lisaks, tulenevalt 10.06.2022 määrusest nr 24 „Täpsemad nõuded

riigi osaluse valitseja ning asutaja- ja liikmeõiguste teostaja

seisukohtade ja teabe esitamisele“ (§ 3 lg 2) on nõutud, et

seisukohad fikseeritakse äriühingu korralise üldkoosoleku

protokollis või ainuaktsionäri otsuses. Seega edastame nõutud

seisukohad juba Rahandusministeeriumile esitatavates

Mitte arvestatud.

Selgitame, et üldkoosoleku otsuses või protokollis esitatakse vaid

äriühingule seatud omaniku ootustega määratud strateegiliste ja

finantseesmärkide täitmise kohta eelmisel majandusaastal. Viidatud

määruses nõutud muu teave (kui määruse § 3 lõike 3 alusel sellist

üldkoosoleku otsustes, millele lisandub praeguste nõuete järgi veel

eraldi põhjalikum kokkuvõte 10. maiks. Seaduses toodud

kuupäevad ei ole meie hinnangul nii tugevalt seotud järgnevate

tegevustega, et ei võimaldaks tähtaegu hilisemaks seada.

Toome välja ka vastuolu § 98 lõikega 2, kus on öeldud, et osaluse

valitseja kujundab pärast riigi osalusega äriühingu majandusaasta

aruande kinnitamist seisukoha riigi osalemise eesmärkide täitmise

ja riigi osaluse valitsemise kohta. Eeltoodud määruse § 3 lg 2

tulenevalt tuleb seisukohad fikseerida koos aruande kinnitamisega

(protokollis või otsuses).

aruandeaastal konkreetse ühingu kohta üldse on) esitatakse eraldi

kirjalikus vormis.

3 RVS § 75 lg 31 sätestab kohustuse lisada keskvalitsusse kuuluva

riigi osalusega äriühingu (KVJI) põhikirja nõue koostada ja esitada

igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele vastavalt

finantsplaan, mis on aluseks äriühingu eelarve koostamisel.

Keskvalitsussektori välistel äriühingutel finantsplaani esitamise

kohustus ei ole riigivaraseadusest selgelt välja loetav.

Kaudselt on finantsplaani nõuet käsitletud § 77 lg 2: „Ettepaneku

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud dividendisumma või -

määra kohta esitab osaluse valitseja koos äriühingu jooksva ning

järgmise nelja aasta finantsplaaniga valdkonna eest vastutavale

ministrile iga aasta 15. juuliks“. Tegelik alus keskvalitsussektori

välistele riigi osalusega äriühingutele finantsplaani esitamiseks

tuleneb hoopis § 98 lõikest 6: „Täpsemad nõuded käesoleva

seaduse § 77 lõikes 2, § 79 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva paragrahvi

lõigetes 2–4 nõutud seisukohtade ja teabe esitamisele kehtestab

valdkonna eest vastutav minister määrusega“. Nimetatud

määrusega „Täpsemad nõuded riigi osaluse valitseja ning asutaja-

ja liikmeõiguste teostaja seisukohtade ja teabe esitamisele“ antakse

suunised seisukohade esitamiseks, kuid sinna sisse on

eraldiseisvana põimitud punkt finantsplaani esitamise kohta § 2 lg

1: „Äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ja riigi asutatud

sihtasutuse finantseesmärkide kohta esitatakse hiljemalt 15. juuliks

Arvestatud.

Eelnõusse lisatud selguse huvides punktid, millega täiendatakse

riigivaraseadust § 75 lõikega 33 ja 79 lõikega 21.

Riigieelarve seaduse tähenduses keskvalitsusse mitte kuuluva

äriühingu, kus riigil on vähemalt otsustusõigus, ja riigi asutatud

sihtasutuse finantseesmärkide kohta esitatakse hiljemalt 15. juuliks

finantsplaan vastavalt riigieelarve seaduse § 12 lõike 2 alusel

kehtestatud korrale.

finantsplaan vastavalt riigieelarve seaduse § 12 lõike 2 alusel

kehtestatud korrale“, mis viitab omakorda KVJI-dele kohalduvale

määrusele „Keskvalitsuse juriidilise isiku finantsplaanile esitatavad

nõuded, finantsplaani esitamise kord ning põhitegevuse tulude,

põhitegevuse kulude, võlakohustuste ja likviidsete varade

arvestusmetoodika“. Seega lähtuvad kõik riigi otsustusõigusega

äriühingud finantsplaani esitamisel samast määrusest.

Ettepanek on kajastada selguse mõttes finantsplaani esitamise nõuet

riigivaraseaduses kõigi finantsplaani kohustusega äriühingute

puhul.

Justiits- ja digiministeerium

4 Palume arvestada ka käesoleva kirja lisades esitatud eelnõu ja

seletuskirja failis jäljega tehtud normitehniliste ja keelemärkustega

ning märkustega eelnõu mõju kohta.

1) Palume eelnõu ja seletuskirja failile lisada leheküljenumbrid alla

keskele alates 1. leheküljest, vt Riigikogu juhatuse 2014. aasta 10.

aprilli otsusega nr 70 kehtestatud eelnõu ja seletuskirja

vormistamise juhendit.

Arvestatud. Leheküljenumbrid lisatud.

5 Palun täiendage [seletuskirja] sisukokkuvõtet nii, et see vastaks

HÕNTE § 41 lõike 2 nõuetele. Sisukokkuvõttest peab olema üheselt

arusaadav, millist probleemi eelnõu käsitleb, kuidas see on seotud

kehtiva õigusega ning millisel viisil eelnõu eesmärk aitab probleemi

lahendada.

Arvestatud.

Seletuskirja sõnastust muudetud.

6 Meie hinnangul on eelnõus tegemist peamiselt avaliku sektori

siseste muudatustega ning eelnõu vähendab avaliku sektori

töökoormust, mitte halduskoormust.

Halduskoormus tähendab riigi poolt kehtestatud kohustusi

ettevõtjatele ja kodanikele, mis toovad kaasa lisategevusi või

kulusid, näiteks aruandlus, vastavusnõuete täitmine, protsesside

muutmine või dokumentide esitamine.

Arvestatud.

Seletuskirja sõnastust muudetud.

Seetõttu soovitame eelnõus kasutada mõiste "halduskoormus"

asemel mõistet "töökoormus", et kajastada muudatuste tegelikku

mõju.

7 Parema loetavuse huvides soovitame, seletuskirja osas „Seaduse

mõjud” käsitleda ainult eeldatavat mõju Rahandusministeeriumi

ning riigi sihtasutuste ja äriühingute töökorraldusele. Teiste

valdkondade (nt sotsiaalne, keskkonna- või regionaalne mõju)

puhul piisab täpsustusest, et olulist mõju ei ole tuvastatud.

Arvestatud.

Seletuskirja sõnastust muudetud.

8 Palume siiski kaaluda konkreetse jõustumiskuupäeva kehtestamist,

kuivõrd eelnõu seadusena rakendumisel muutuvad aruannete

esitamise tähtajad. Olenemata jõustumisaja valikust tuleb seda aga

alati põhjendada (HÕNTE § 49). Üldises korras jõustumise korral

peab põhjendus veenma, et adressaatidel on piisavalt aega uue

regulatsiooniga tutvuda ning oma tegevus ümber korraldada.

Arvestatud.

Eelnõusse lisatud rakendussäte ning kehtestatud jõustumiskuupäev.

9 Vastavalt Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõikele 5 palume

eelnõu esitada Justiits- ja Digiministeeriumile täiendavaks

kooskõlastamiseks pärast praegusel kooskõlastamisel saadud

arvamuste läbivaatamist ja vajaduse korral eelnõu parandamist, et

enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida selle

vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.

Arvestatud. Eelnõu esitatud täiendavale kooskõlastamisele Justiits- ja

Digiministeeriumile.

Haridus- ja Teadusministeerium

10 Haridus- ja Teadusministeerium kooskõlastab riigivaraseaduse

muutmise seaduse eelnõu märkusteta.

Vabariigi Presidendi Kantselei

11 Vabariigi Presidendi Kantseleil ei ole märkusi ja ettepanekuid Teie

poolt arvamuse andmiseks esitatud riigivaraseaduse muutmise

eelnõule.

Kultuuriministeerium

12 Eelnõu punktid 10 ja 11 (RVS § 97 lg 6 p 1 kehtetuks tunnistamine

ja p 2 muutmine), millega ühtlustatakse kvartaalsete

majandustegevuse aruannete avalikustamise tähtaega (kahe kuu

jooksul pärast kvartali lõppemist). Teeme ettepaneku eelnõu

Mitte arvestatud.

Kvartaliaruannete avalikustamine ei suurenda märkimisväärselt

ühingute või sihtasutuste töökoormust, kuna nõukogule tuleb

kvartaalsed ülevaated ette valmistada sõltumata nende avaldamise

täiendada ja seada kvartaalsete aruannete avaldamise kohustus

ainult suurematele, siseauditi kohustusega sihtasutustele. Leiame,

et väiksemate sihtasutuste puhul ei ole selline kohustus otstarbekas

ega vajalik. Osad Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtasutused

on pisteliselt vaadanud veebilehe külastatavust antud info osas ja

see on äärmiselt madal. Juhime tähelepanu, et finantsandmed on

avalikult kättesaadavad saldoandmike infosüsteemi kaudu.

kohustusest. Täiendav lisatöö on vaid aruannete avalikustamine

veebilehel.

Aruannete koostamise lihtsustamiseks on Riigi Tugiteenuste Keskus

ette valmistanud ka kohased päringuvormid.

13 Eelnõu punktid 13 ja 15 (RVS § 97 lg 6 täiendamine punktiga ja

sellega seoses § 98 lg 13 kehtetuks tunnistamine). Teeme

ettepaneku sõnastada RVS § 97 lõige 6 punkt 4 järgmiselt:

„4) majandusaasta aruandega samal ajal nõukogu eraldiseisvalt

kinnitatud ülevaate selle kohta, kuidas nõukogu on äriühingu või

sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist

korraldanud ja järelevalvet teostanud vastavalt omaniku ja/või

asutaja ootustele, sealhulgas näidatakse igale nõukogu ja juhatuse

liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus

eristatakse käesoleva seaduse § 86 punktis 2 nimetatud juhatuse

liikmele makstud täiendav tasu.“.

Oleme seisukohal, et eelnõus pakutud sõnastus ei lahenda küsimust,

kas nn nõukogu töö ülevaade esitatakse majandusaasta aruandes

(ehk ülevaate kinnitab ka juhatus) või on see eraldiseisev dokument.

Meile teadaolevalt on see küsimus praktikas tekitanud segadust.

Majandusaasta aruande taksonoomias seda ei nõuta. Reguleerimata

on küsimus, et kui nõukogu annab ülevaate, kuidas sihtasutuse

tegevust on planeeritud, juhitud ja järelevalvet korraldatud, siis kas

see on ka arvamus asutaja ootuste täitmisele. Kui riik on ette näinud,

et kõigil riigi äriühingutel ja sihtasutustel on omaniku/asutaja

ootused ning nende täitmise kohta tuleb koostada ka ülevaade,

peaks see seaduses kirjas olema.

Osaliselt arvestatud, täiendatud eelnõu seletuskirja.

Eelnõu vastava punkti sõnastus muudetud tagamaks selgus, et

nõukogu tegevuse ülevaade peab olema kinnitatud nõukogu poolt.

Kuna tegemist on nõukogu ülevaatega oma tööst, siis on selge, et

sellist aruannet ei saa kinnitada ei juhatus ega üldkoosolek.

Omaniku või asutaja ootuste täitmise ülevaadet ei saa koostada ega

kinnitada nõukogu (või juhatus) vaid ainult ootuste kehtestaja -

asutajaõiguste teostaja või osaluse valitseja. Riigivaraseadus seab

miinimumtaseme, mil määral peab nõukogu oma tegevusest ülevaate

andma. Asutaja või osaluse valitseja soovi korral võib neid nõudeid

täiendada läbi põhikirja, näiteks seades kohustuse, et nõukogu peab

andma omapoolse hinnangu ühingu edukusele omaniku (või asutaja)

ootuste täitmisel.

14 Palume lisada eelnõusse rakendussäte, mis tähtajaks tuleb

äriühingute ja sihtasutuste põhikirjad muudatustega kooskõlla viia.

Arvestatud.

Eelnõusse lisatud rakendussäte tähtajaga 30.06.2026.

15 Lisaks teeme ettepaneku lisada eelnõusse järgmised muudatused:

1) Jätta RVS § 84 lõike 2 punktist 1 välja nõue, et riigi asutatud

sihtasutuse nõukogu koosoleku päevakord tuleb esitada enne

koosoleku toimumist asutajaõiguste teostajale ning valdkonna eest

vastavale ministrile (rahandusminister). Leiame, et selline nõue on

bürokraatlik, samuti ei ole arusaadav mis on päevakordade

Rahandusministeeriumile esitamise mõte ning kas ja milleks

Rahandusministeerium seda informatsiooni kasutab.

Asutajaõiguste teostaja ja valdkonna eest vastutav minister

(rahandusminister) saab sisemiselt reguleerida enda ja tema

nimetatud nõukogu liikmete vahelist teabe edastamise ja

vahetamise korraldust.

Arvestatud.

Eelnõuga muudetakse RVS § 84 lg 2 p-de 1 ja 2. Täiendava selgitusena

märgime, et kui nõukogu hakkab tegema olulise mõjuga otsuseid, siis

rakendub nõukogu liikme teavitamiskohustus (RVS § 84 lg 1).

16 2) Muuta RVS § 97 lõikeid 3, 4 ja 7 ning kaotada ära asutaja otsuste

(sh nõukogu liikmete nimetamised ja tagasi kutsumised, nõukogu

liikmetele tasu määramine, põhikirja muutmine jms) sihtasutuse

veebilehel avalikustamise nõue. Leiame, et on piisav, kui

sihtasutuse veebilehel on avalikustatud põhikiri, nõukogu koosseis

ja nõukogule määratud tasu suurus. Detailsema info saab kätte iga-

aastastest nn nõukogu töö ülevaadetest, mis samuti veebilehel

avaldatakse.

Mitte arvestatud.

Asutaja otsuste avalikustamine loob täiendavat läbipaistvust ning see

kaalub üles töökoormuse, mis tekib üksikute otsuste avalikustamisest

ühingu või sihtasutuse veebilehel.