Tööaja arvestus summeeritud tööaja korral

 RIIGI- JA OMAVALITSUSASUTUSTE
TEENISTUJATE AMETIÜHING
Parda 3-221 Tallinn 10151
Tel: 6612453; 5250063
e-mail: [email protected]
www.rotal.ee



Riigi Tugiteenuste Keskus kiri nr 4 25. 08.2025
[email protected]

Justiits- ja Digiministeerium
[email protected]

Rahandusministeerium
[email protected]

Siseministeerium
[email protected]


Tööaja arvestus summeeritud tööaja korral


Riigi -ja Omavalitsuste Teenistujate Ametiühing (ROTAL) esindab riigi ja omavalitsusasutustes töötavaid inimesi. Käesoleva kirja eesmärgiks on leida lahendus probleemile, mis tekib summeeritud tööajaga töötavate teenistujate tööaja arvestamisel juhul kui kasutatakse arvestamisel kalendripäeva normaega. Oleme veendunud, et riigiasutustes töötavate summeeritud tööajaga töötavajate teenistujate (näiteks vanglaametnikud, politseiametnikud) tööaega arvestatakse valesti.

05.03.2025 saatsime kirja Justiits- ja Digiministeeriumile, milles juhtisime tähelepanu sellele, et ei ole õige tööaja arvestamisel välja arvutada kalendrikuu kalendripäeva normtööaega ja palusime kirjalikku selgitust, miks seda kasutatakse (lisana 1).
26.06.2025 saime 05.03.2025 kirjale vastuse Rahandusministeeriumist (lisana 2). Vastusest ei selgu, miks on kalendripäeva normtööaeg kasutusel ja kirjas soovitatakse tõstatatud probleemi lahendamiseks kaasata teisi ministeeriume ja ametiasutusi, näiteks Riigi Tugiteenuste Keskust.

Probleemi olemus seisneb selles, kuidas arvestatakse summeeritud tööaja korral teenistujale kohustuslikku tööaega. Tööandja peab tööaega arvestama, lähtudes õigusaktidega antud reeglitest. Kehtivad seadused (TLS, ATS) näevad ette ühesugused töö- ja puhkeaegade piirangud. Seetõttu peaks ka tööaja arvestamine nii töölepingu alusel töötavatele inimestele kui ka teenistusse võetud teenistujatele põhinema ühesugustel põhimõtetel.

TLS §-s 43 lg 1 ja 2 on eeldus, et täistööajaga töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ning 8 tundi päevas (esmaspäevast-reedeni). Kalendrikuu täistööaja saamiseks tuleb korrutada kalendrikuu tööpäevade arv (esmaspäev-reede) 8 tunniga.

Summeeritud tööajaga töötaja tööpäevad võivad olla pikemad kui 8 tundi ja tööpäevad võivad langeda kalendrijärgsetele puhkepäevadele või ka riigipühale, kuid ka siis kehtivad kohustuslikud puhkeaja reeglid (iganädalane ja igapäevane järjestikune puhkeaeg). Kui teenistuja ei saa kogu kalendrikuu (tööaja summerimise perioodi) jooksul töötada, siis tuleb kohustuslikku tööaega vähendada lähtudes samast eeldusest, et teenistuja ei pea töötama igal kalendripäeval.

05.03.2025 kirjas oleme selgitanud, miks kalendripäeva tööaja mõiste kasutamine summeeritud tööajaga teenistujate tööaja arvestamisel on ebaõige ja võib tekkida olukord, kus summeeritud tööaja korral tuleks rohkem töötada võrreldes teiste töötajatega, kelle tööaega ei arvestata summeeritult. Seega kasutatakse summeeritud tööajaga töötavate teenistujate tööaja arvestamisel sellist arvestamist, mis on teenistujatele kahjulik ja on vastuolus kehtiva õigusega.


Lähtudes eeltoodust palume lõpetada summeeritud tööajaga töötavate teenistujate ebaõige tööaja arvestamine. Juhul, kui teenistujal on tekkinud vale tööaja arvestamise tõttu kahju, siis tuleb kahju teenistujale hüvitada.

Lisana:
1. ROTALi 05.03.2025 kiri
2. Rahandusministeriumi 26.05.2025 vastus



Lugupidamisega,

Kalle Liivamägi
ROTALi esimees
/digiallkiri/



RIIGI- JA OMAVALITSUSASUTUSTE TENISTUJATE AMETIÜHING
Parda 3-221 Tallinn
Tel: 5250063
e-mail: [email protected]



Justiits- ja Digiministeerium
Minister Liisa-Ly Pakosta 03.03.2025 nr 1

[email protected]

Tööaja arvestus
Lugupeetud minister


Riigi -ja Omavalitsuste Teenistujate Ametiühingu (ROTAL) poole on pöördunud mitmed teenistujad, kellel on tekkinud küsimusi tööaja arvestamisega. Kuna tegemist on laiema probleemiga riigiametites summeeritud tööajaga töötavatele teenistujatele tööaja arvestamisest, siis palume abi probleemi lahendamisel.

Riigiasutustes (näiteks Politsei- ja Piirivalveamet) on summeeritud tööajaga töötavate teenistujate tööaja arvestamisel kasutusel kalendripäeva normtööaja mõiste. Kalendripäeva tööaeg saadakse, kui kalendrikuu täistööaeg jagatakse kalendrikuu kalendripäevade arvuga. Põhjenduseks tuuakse, et summeeritud tööaja arvestuse korral võib töögraafiku järgi tööaeg langeda ka tavalisele puhkepäevale (laupäev, pühapäev, riigipüha).

ATS § 35 lõike 2 järgi on ametniku täistööajaks 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul ja üldjuhul on tööaeg 8 tundi päevas. ATS § 41 lõigete 1 ja 3 järgi peab olema 24 -tunnise ajavahemiku jooksul vähemalt 11 tundi järjestikust puhkeaega ja seitsmepäevase ajavahemiku jooksul summeeritud tööaja arvestuse korral vähemalt 36 tundi järjestikust puhkeaega. Kui arvestada Euroopa Kohtu 02.03.2023 lahendis C-477/21 jõutud seisukohta, et iganädalane puhkeaeg ei saa sisaldada igapäevast puhkeaega, siis peab puhkeaeg olema veelgi pikem.

Tulenevalt ATS § 35 lõikest 2 täistööaeg kalendrikuus saadakse kõikide kalendrijärgsete tööpäevade korrutamisel 8-ga. Näiteks jaanuaris 2025 oli täistööaeg 176 tundi (22 tööpäeva x 8 tundi). Sellisest tööaja arvestusest lähtutakse, kui töötaja töötab esmaspäevast reedeni 40 tundi nädalas.

Leiame, et kalendripäeva tööaja mõiste kasutamine on vale, sest ükski töötaja pole kohustatud töötama kõikidel kalendrikuu kalendripäevadel ilma ühegi puhkepäevata. Olenemata sellest, kas tööaega arvestatakse summaarselt või mitte, on kõikidel töötajatel õigus puhkeajale ja tööaja lühendamisele enne riigipühi. Selline õigus on sõnaselgelt ATS-is kirjas. Seetõttu on arusaamatu, miks riigiasutustes töötavatele summeeritud tööajaga töötavatele isikutele tööaja normi leidmisel lähtutakse kalendripäeva normtööajast ja mitte tööpäeva normtööajast.

Näiteks 2025. aasta jaanuaris oli täistööajaga töötava niinimetatud tavatöötaja tööaeg 8 tundi igal tööpäeval. Täistööaeg kokku 176 töötundi (22 tööpäeva x 8).
Summeeritud tööaja korral oleks siis samas täistööajaga töötava teenistuja kalendripäeva tööaeg 5,68 tundi (176:31= 5,68). Seega peaks summeeritud tööajaga teenistuja töötama 5,68 tundi igal kalendripäeval.

Tööaeg jaanuaris 2025.
Esmaspäev
Teisipäev
Kolmapäev
Neljapäev
Reede
Laupäev
Pühapäev
 
 
1 riigipüha
vaba
5,68 tundi
2
8 tundi
5,68 tundi
3
8 tundi
5,68 tundi
4
vaba
5,68 tundi
5
vaba
5,68 tundi
6
8 tundi
5,68 tundi
7
8 tundi
5,68 tundi
8
8 tundi
5,68 tundi
9
8 tundi
5,68 tundi 
10
8 tundi
5,68 tundi
11
vaba
5,68 tundi
12
vaba
5,68 tundi 
13
8 tundi
5,68 tundi
14
8 tundi
5,68 tundi
15
8 tundi
5,68 tundi
16
8 tundi
5,68 tundi 
17
8 tundi
5,68 tundi
18
vaba
5,68 tundi
19
vaba
5,68 tundi
20
8 tundi
5,68 tundi
21
8 tundi
5,68 tundi
22
8 tundi
5,68 tundi
23
8 tundi
5,68 tundi
24
8 tundi
5,68 tundi
25
vaba
5,68 tundi
26
vaba
5,68 tundi 
27
8 tundi
5,68 tundi
28
8 tundi
5,68 tundi
29
8 tundi
5,68 tundi
30
8 tundi
5,68 tundi
31
8 tundi
5,68 tundi
 
 

Kohaldades kalendripäeva tööaega tekib ebavõrdne kohtlemine tulenevalt tööaja arvestamisest.

Näiteks kui tavatööaja jäi haigeks ja oli töövõimetuslehel 20. – 31. jaanuarini, siis on ta jaanuari täistööaeg 96 töötundi, sest ta töötas 2. jaanuarist kuni 17. jaanuarini 12 tööpäeva igal tööpäeval 8 tundi (12x8).
Kui kalendripäeva normtööajaga teenistuja jääb haigeks ja on töövõimetuslehel 20. – 31. jaanuarini, siis on ta täistööaeg jaanuaris on 107,92 töötundi (19 kp x 5,68 tundi). Seega on summeeritud tööajaga teenistuja täistööaeg jaanuaris 11,2 tundi suurem tavatööajaga töötava töötaja täistööajast.

Sama probleem tekib ka puhkuse korral. Näiteks kui tavatöötaja puhkab 20.- 31. jaanuarini, siis vähendatakse tema jaanuari kuu tööaja normi puhkuse ajale langeva tööaja võrra. Puhkuse ajale langeb 10 tööpäeva ja 80 töötundi, seega on täistööaeg jaanuaris 96 tundi (176 – 80 = 96).
Kui summeeritud tööajaga teenistuja puhkab 20.- 31. jaanuarini, siis vähendatakse tema kuu tööajanormi 20.-31. jaanuarile langeva kalendripäeva tööaja võrra. Sellele ajaperioodile jääb 12 kalendripäeva ehk 68,16 töötundi (12x 5,68 ). Seega on kalendripäeva tööaja korral täistööaeg pikem ehk 107,84 tundi (176 – 68,16=107,84).

Arvestada tuleb sellega, et summeeritud tööajaga teenistuja tööaega arvestatakse summaarselt mitme kalendrikuu lõikes. Seega kui teenistuja ei tööta ära jaanuaris 2025 täistööaja töötunde, on võimalik vähem töötatud töötunnid lisada järgmiste kalendrikuude töötundidele, mis jäävad arvestusperioodi sisse ja võivad tekkida nn alatunnid.

Leiame, et kalendripäeva põhise normtööaja arvestuse korral on tegemist ebavõrde kohtlemisega, sest summeeritud tööajaga teenistuja peab töötama rohkem kui töötaja kelle tööaega summeeritult ei arvestata.

Palun arusaadavalt ja kirjalikult selgitada, miks kasutatakse riigiametites summeeritud tööajaga töötavate teenistujate tööaja arvestamisel kalendripäeva normtööaja mõistet.


Lugupidamisega


Kalle Liivamägi
ROTALi esimees