Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
Viit | 1.1-11/3782-1 |
Registreeritud | 26.08.2025 |
Sünkroonitud | 27.08.2025 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
Toimik | 1.1-11/2025 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Saabumis/saatmisviis | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium |
Vastutaja | Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
Originaal | Ava uues aknas |
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: REM/25-0933 - Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Justiits- ja Digiministeerium; Siseministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Rahandusministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 16.09.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35f814f3-a0e5-43cc-bd8e-a251f5d75d38 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/35f814f3-a0e5-43cc-bd8e-a251f5d75d38?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Justiits- ja Digiministeerium
Rahandusministeerium
Kliimaministeerium
Sotsiaalministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Siseministeerium
(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/611
Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu kooskõlastamiseks esitamine
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab teile kooskõlastamiseks veterinaarseaduse
muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.
Eelnõu on varem läbinud kooskõlastamise eelnõude infosüsteemis. Esimene kord esitati eelnõu
kooskõlastamisele 6. veebruaril 2025. a (EIS-i toimiku number: 25-0126). Seekord esitame
eelnõu kooskõlastamisele seoses Vabariigi Valitsuse koosseisu uuenemisega.
Kuna eelnõu esitatakse korduvale kooskõlastamisele, esitame eelnõu Justiits- ja
Digiministeeriumile samaaegselt teiste ministeeriumidega.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
Lisad: 1. Eelnõu, VS_EN_v2.pdf;
2. Seletuskiri, VS_SK_v2.pdf;
3. Seletuskirja lisa, VS_SK_lisa_1_v2.pdf
4. Seletuskirja lisa, VS_SK_lisa_2_v2.pdf
Kadri Kabel
5687 7104 [email protected]
Katrin Tuula
625 6166 [email protected]
1
Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seadus
§ 1. Veterinaarseaduse muutmine
Veterinaarseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seaduse tekstis, välja arvatud §-s 117, asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”
sõnadega „loomade register” vastavas käändes;
2) paragrahvi 2 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tavapäraselt loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava
maismaalooma ja hobuslase (edaspidi põllumajandusloom) pidamisel ning loomse saaduse, välja
arvatud loomse kõrvalsaaduse käitlemisel osaleva isiku tervisekontrolli suhtes kohaldatakse
nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust.”;
3) seadust täiendatakse §-ga 31 järgmises sõnastuses:
„§ 31. Lemmikloom
(1) Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2016/429 artikli 4 punktis 11 sätestatud peetav loom.
(2) Lemmiklooma süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip)
identifitseerimist, loomade registris registreerimist ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamist
reguleerivaid sätteid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud
kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.”;
4) paragrahvi 9 punktis 2 asendatakse tekstiosa „artiklites 33–35” tekstiosaga „artiklites 33 ja 34
ning artikli 35 lõike 1 punktides a ja b ning lõikes 2”;
5) paragrahvi 19 lõike 1 punkt 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„8) lisama loomale tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisel oma allkirjale ees-
ja perekonnanime ning kutsetegevuse loa numbri;”;
6) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Veterinaararstide registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) täpsem andmekoosseis;
2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
3) vastutava töötleja ülesanded;
4) andmetele juurdepääsu kord;
5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.”;
7) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 51 järgmises sõnastuses:
„(51) Vastutaval töötlejal on õigus kasutada veterinaararstide registris registreeritud isiku
kontaktandmeid sellele isikule vastutava töötleja tegevusega seotud teate, nagu näiteks
loomataudi ohu teade, loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajaduse teade ja
muu selline teade, saatmiseks. Isiku nõusolekul võib tema kontaktandmeid kasutada ka
EELNÕU
26.08.2025
2
loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks. Isik võib loobuda teadete
saamisest.”;
8) paragrahvi 21 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „3) andmed töökoha kohta, sealhulgas andmed kõigi loomapidamisettevõtete ja muude teenuse
osutamise kohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab;”;
9) paragrahvi 21 lõiget 6 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:
„31) andmed volitatud veterinaararsti pädevuse kohta;”;
10) paragrahvi 21 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Veterinaararstide registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt veterinaararsti
kohta kogutud andmeid säilitatakse viis aastat kutsetegevuse loa andmisest keeldumise või
kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks muutumisest arvates. Logisid
säilitatakse veterinaararstide registri põhimääruses sätestatu kohaselt.”;
11) paragrahvi 21 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(9) Veterinaararstide registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja.
Veterinaararstide registrisse edastatud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus
andmete muutmiseks.”;
12) paragrahvi 21 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:
„(11) Vastutav töötleja avaldab veterinaararstide registris olevad kutsetegevuse loaga ja volitatud
veterinaararsti õiguste andmisega seotud andmed käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1
nimetatud eesmärgil avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud käesoleva paragrahvi
lõike 1 alusel kehtestatud veterinaararstide registri põhimääruses.”;
13) paragrahvi 30 täiendatakse lõigetega 11–13 järgmises sõnastuses:
„(11) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas sellist liiki looma kaubanduslikul või
eriülesannete täitmise eesmärgil pidav loomapidaja, korraldab oma looma identifitseerimise
mikrokiibiga.
(12) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud liiki lemmiklooma võib identifitseerida
mikrokiibiga, mille Põllumajandus- ja Toiduamet on sellist liiki looma märgistamiseks käesoleva
paragrahvi lõike 2 kohaselt heaks kiitnud.
(13) Looma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi paigaldab veterinaararst.”;
14) paragrahvi 30 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vastab
asjaomases Euroopa Liidu õigusaktis kehtestatud nõuetele.”;
15) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Peetava maismaalooma märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi
heakskiitmiseks esitab selle identifitseerimisvahendi tootja või turustaja taotluse Põllumajandus-
ja Toiduametile.”;
16) paragrahvi 30 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Põllumajandus- ja Toiduamet avaldab käesoleva paragrahvi lõike 2 kohaselt heaks kiidetud
elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu tootjate ja turustajate kaupa oma veebilehel.”;
3
17) paragrahvi 30 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Peetava maismaalooma märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastab
Põllumajandus- ja Toiduametiga selleks halduslepingu sõlminud isik taotluse alusel ja taotleja
kulul. Looma märgistamiseks kasutatav mikrokiip väljastatakse ainult veterinaararstile.”;
18) paragrahvi 30 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Põllumajanduslooma märgistamisel kasutatava identifitseerimisvahendi väljastajaga
käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud halduslepingu sõlmimiseks kuulutab Põllumajandus- ja
Toiduamet välja konkursi. Konkursi kuulutus avaldatakse Põllumajandus- ja Toiduameti
veebilehel.”;
19) seadust täiendatakse §-ga 301 järgmises sõnastuses:
„§ 301. Erandid identifitseerimise nõuetest
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39, 47, 53, 54 ja 61
sätestatud pädeva asutuse nõusoleku põllumajanduslooma identifitseerimise nõuetest erandi
saamiseks annab Põllumajandus- ja Toiduamet.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsustab
Põllumajandus- ja Toiduamet 30 päeva jooksul asjakohase taotluse saamisest arvates.”;
20) paragrahvi 31 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada komisjoni delegeeritud
määruse (EL) 2019/2035 artiklites 41, 48, 59, 60 ja 62 nimetatud erandite kohaldamise ning
erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise korra.”;
21) paragrahv 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 32. Lemmiklooma kohta arvestuse pidamine
(1) Koera, kassi ja valgetuhkru kohta, sealhulgas kaubanduslikul või eriülesannete täitmise
eesmärgil peetava looma kohta peetakse arvestust loomade registris.
(2) Loomade registris registreeritakse Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse
toimetatud koer, kass ja valgetuhkur järgmise tähtaja jooksul:
1) ühe kuu jooksul looma pidaja elamisloa alusel Eestisse saabumise päevast arvates või temale
elamisloa andmise otsusest teavitamise päevast arvates, kui looma pidaja on välismaalane
välismaalaste seaduse tähenduses;
2) kolme kuu jooksul looma pidaja Eestisse sisenemise päevast arvates, kui looma pidaja on
Euroopa Liidu liikmesriigi, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigi või Šveitsi
Konföderatsiooni kodanik või nimetatud kodaniku perekonnaliige;
3) viivitamata, kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul sihtkohta jõudmise päevast arvates,
kui loom on Eestisse toimetatud kaubanduslikul eesmärgil liikumise korras.
(3) Muu kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud liiki lemmiklooma kohta peetakse arvestust
loomade registris, kui lemmikloomapidaja soovib oma lemmiklooma loomade registris
registreerida.
(4) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma pidaja esitab käesoleva seaduse § 35 lõike 1 punktis 7 või 8 nimetatud andmed
enda ning oma peetava looma kohta loomade registrisse kandmiseks käesolevas seaduses ja selle
alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.
4
(5) Käesoleva seaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti
pääsenud looma (edaspidi hulkuv loom) pidamisega tegelev isik esitab andmed enda ning
hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5
lõikes 2 nimetatud ajavahemikul peetava koera, kassi ja valgetuhkru ning käesoleva paragrahvi
lõikes 3 nimetatud looma kohta loomade registrisse kandmiseks.
(6) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma pidaja vahetumise registreerimise loomade registris tagab iga järgmine
loomapidaja või lemmikloomapidaja.
(7) Veterinaararst korraldab viivitamata andmete esitamise loomade registrisse:
1) koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema
pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks loomale mikrokiibi paigaldamise järel;
2) käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud hulkuva looma veterinaarse läbivaatuse ja loomale
tehtud ravi kohta kande tegemiseks nimetatud läbivaatuse või ravi tegemise järel.
(8) Mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava koera, kassi, valgetuhkru
ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning registreerimise
täpsemad tingimused ja korra, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning
mikrokiibi asendamise nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
(9) Loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma registreerimise eest ning loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise korral
andmete muutmise eest tasutakse riigilõivu riigilõivuseaduses sätestatud määras.”;
22) paragrahvi 33 pealkiri muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 33. Lemmikloomapass”;
23) paragrahvi 33 lõiked 1–5 tunnistatakse kehtetuks;
24) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Veterinaararst lisab lemmikloomapassi väljastamisel oma allkirjale kutsetegevuse loa
numbri ning kannab lemmikloomapassiga seotud andmed loomade registrisse käesolevas
seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktis sätestatud korras.”;
25) paragrahvi 33 lõikes 8 asendatakse tekstiosa „Põllumajandus- ja Toiduametiga” tekstiosaga
„Põllumajandus- ja Toiduamet või temaga”;
26) paragrahvi 34 lõike 2 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Loomade registri eesmärk on tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja
veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta:”;
27) paragrahvi 34 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma pidaja.”;
28) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(31) Loomade registri põhimääruses sätestatakse registri pidamise kord, sealhulgas:
1) täpsem andmekoosseis;
2) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;
3) kaasvastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate ülesanded;
4) andmetele juurdepääsu kord;
5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
5
6) muud korralduslikud küsimused.”;
29) paragrahvi 34 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Loomade registri kaasvastutavad töötlejad on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning Põllumajandus- ja Toiduamet.”;
30) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:
„(5) Loomade registri volitatud töötlejal on õigus kasutada loomade registris registreeritud isiku
kontaktandmeid isikule loomatervise alase ohu teadete saatmiseks. Isiku nõusolekul võib tema
kontaktandmeid kasutada ka muu loomade registriga seotud teabe saatmiseks ja loomatervise
valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks. Isik võib loobuda teadete saamisest.”;
31) paragrahvi 35 lõiget 1 täiendatakse punktidega 7 ja 8 järgmises sõnastuses:
„7) füüsilisest isikust lemmikloomapidaja puhul nimi, isikukood või selle puudumise korral
sünniaeg, telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress ning tema peetava lemmiklooma
identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime muutmise ja
tema surma kohta;
8) juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtjast loomapidaja puhul nimi, registrikood või
selle puudumise korral asjakohane identifitseerimistunnus, telefoninumber, e-posti aadress,
esindusõigusliku isiku nimi ja isikukood, ettevõtja tegevuskoha aadress ning tema peetava koera,
kassi, valgetuhkru või käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud looma identifitseerimiseks
vajalikud andmed, samuti andmed loomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise kohta.”;
32) paragrahvi 35 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet keeldub loomade registrisse looma kohta
kande tegemisest, kui isik on teadlikult esitanud valeandmeid või kui isikult on sellist liiki looma
pidamise õigus kohtuotsusega ära võetud.
(4) Andmed loomade registrisse esitatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
e-teenuse keskkonna kaudu või muu e-teenuse keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi
infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu loomade registriga.
(5) Loomade registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja.”;
33) paragrahvi 35 täiendatakse lõigetega 51–53 järgmises sõnastuses:
„(51) Põllumajanduslooma pidava isiku ja tema tegevuskoha ning põllumajanduslooma ja tema
liikumise kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata,
kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul andmete muutumisest arvates.
(52) Loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja käesoleva seaduse § 32 lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma ning tema pidaja kohta kantud andmete muutmiseks esitatakse taotlus viivitamata,
kuid mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul andmete muutumisest arvates, välja arvatud andmete
korral, mis saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel
kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.
(53) Püütud hulkuva looma varjupaigas pidamise korral loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2
sätestatud ajavahemiku lõppedes esitatakse taotlus käesoleva seaduse § 32 lõikes 1 ja 3 nimetatud
looma ja tema pidaja kohta loomade registrisse kantud andmete muutmiseks viivitamata, kuid
mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul nimetatud ajavahemiku lõppemisest arvates juhul, kui
selle ajavahemiku lõpuks ei ole looma omanikku kindlaks tehtud või ei ole otsustatud loom
hukata loomakaitseseaduse §-s 18 sätestatud korras.”;
6
34) paragrahvi 35 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:
„(61) Loomade registrisse kantud käesoleva paragrahvi lõike 1 punktide 7 ja 8 kohaselt looma ja
tema pidaja kohta kogutud andmeid ning nende alusdokumente säilitatakse üks aasta arvates
looma surma kohta kande tegemisest või 20 aastat arvates looma kohta registrisse kantud
sünnikuupäevast. Logisid säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu kohaselt.”;
35) paragrahvi 49 lõiked 3–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Veterinaararst teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku
loomataudi või muu loomataudi, mis kuulub Maailma Loomatervise Organisatsioonile
kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu (edaspidi WOAH-i loomataudide loetellu kuuluv
loomataud), või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest Põllumajandus- ja Toiduametit,
loomapidajat ja lemmikloomapidajat.
(4) Labor teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud teatamiskohustusliku loomataudi,
WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja
laboratoorsest leiust Põllumajandus- ja Toiduametit, peab nimetatud loomataudide ja
haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestust ning esitab leidude kohta aruande
Põllumajandus- ja Toiduametile.
(5) Nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit
teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust
pidama, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;
36) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „liikmesriike” sõnadega „nende taotlusel”;
37) seadust täiendatakse §-ga 551 järgmises sõnastuses:
„§ 551. Muu loomataudi tõrje meetmed
(1) Muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet taudi
leviku ennetamiseks Maailma Loomatervise Organisatsiooni väljatöötatud asjakohaseid
põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid.
(2) Muu loomataudi leviku ennetamiseks rakendab loomapidaja asjakohaseid bioturvalisuse
meetmeid ning järgib taudi tõrjel Põllumajandus- ja Toiduameti ettekirjutusi.
(3) Muu loomataudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed võib kehtestada valdkonna eest
vastutav minister määrusega.”;
38) paragrahvi 92 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Referentlabor tegutseb valdkonna eest vastutavale ministrile esitatud ja regulaarselt
ajakohastatud tegevuskava alusel. Tegevuskava täitmist rahastatakse riigieelarvest Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile eraldatud vahenditest.”;
39) paragrahvi 107 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 99” tekstiosaga „§ 100”;
40) seadust täiendatakse §-ga 1171 järgmises sõnastuses:
„§ 1171. Loomade register
Käesoleva seaduse §-s 34 nimetatud loomade registrina käsitatakse käesoleva seaduse enne
2027. aasta 1. juunit kehtinud redaktsiooni samas paragrahvis nimetatud põllumajandusloomade
registrit.”;
7
41) seadust täiendatakse §-dega 1211 ja 1212 järgmises sõnastuses:
„§ 1211. Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimine ning registreerimine
(1) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks oma sellise
looma mikrokiibiga identifitseerimise ja loomade registris registreerimise, kes on 2027. aasta
1. juuni seisuga vanem kui 12-nädalane, mikrokiibiga identifitseerimata ning enne 2027. aasta
1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus registreerimata.
(2) Koera, kassi ja valgetuhkru pidaja korraldab veterinaararsti kaudu hiljemalt 2028. aasta
1. jaanuariks loomade registris oma sellise looma registreerimise, kes on 2027. aasta 1. juuni
seisuga vanem kui 12-nädalane, identifitseeritud mikrokiibiga ning enne 2027. aasta 1. juunit
kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus registreerimata.
§ 1212. Andmete üleandmine
(1) Enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogus
2027. aasta 31. mai seisuga lemmiklooma ja lemmikloomapidaja kohta kogutud andmete
üleandmise Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile korraldab kohalik omavalitsus
masinloetaval kujul hiljemalt 2027. aasta 7. juuniks.
(2) Masinloetaval kujul andmete üleandmiseks vajaliku täpsema juhise avaldab Põllumajanduse
Registrite ja Informatsiooni Amet oma veebilehel hiljemalt 2027. aasta 1. märtsiks.”.
§ 2. Loomakaitseseaduse muutmine
Loomakaitseseaduse § 202 lõikes 4, § 40 lõikes 3 ja §-s 65 asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade registrisse” sõnadega „loomade registrisse”.
§ 3. Põllumajandusloomade aretuse seaduse muutmine
Põllumajandusloomade aretuse seaduse § 6 lõikes 4 ja § 11 lõikes 5 asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade registrisse” sõnadega „loomade registrisse”.
§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine
Riigilõivuseaduses tehakse järgmised muudatused:
1) seadust täiendatakse §-ga 514 järgmises sõnastuses:
„§ 514. Loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastamine
(1) Riigiasutus ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutus on tema pädevuses oleva ülesande
täitmiseks vajaliku loomade registri toimingu eest riigilõivu tasumisest vabastatud.
(2) Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti
pääsenud loomade pidamisega tegelev mittetulundusühing on loomade registris mikrokiibiga
märgistatud koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma
registreerimise eest riigilõivu tasumisest vabastatud.”;
2) seaduse 101. peatükki täiendatakse 5. jaoga järgmises sõnastuses:
„5. jagu
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti toimingud
1. jaotis
Veterinaarseaduse alusel tehtavad toimingud
8
§ 26133. Loomade registri toimingud
(1) Loomade registris koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma registreerimise eest tasutakse riigilõivu 12 eurot.
(2) Loomade registrisse kantud andmete muutmise eest seoses koera, kassi, valgetuhkru ja
veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumisega tasutakse riigilõivu
12 eurot.”.
§ 5. Toiduseaduse muutmine
Toiduseaduse § 7 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris”
sõnadega „loomade registris”.
§ 6. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmine
Vedelkütuse erimärgistamise seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 32 lõike 1 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega
„loomade registri”;
2) paragrahvi 37 lõike 2 punktis 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registrisse”
sõnadega „loomade registrisse”.
§ 7. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, 3, 13–18, 21–24, 26–34, 40 ja 41 ning §-d 2–6 jõustuvad
2027. aasta 1. juunil.
____________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus … …..202x. a
Vabariigi Valitsuse nimel
(allkirjastatud digitaalselt)
Lauri Hussar
Riigikogu esimees
Tallinn, ….. ……. 2025
Veterinaarseaduse muutmise ja
sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Rakendusaktide kavandid
MÄÄRUS
xx.xx.2026 nr …..
Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 67
„Riikliku veterinaararstide registri põhimäärus”
muutmine
Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 21 lõike 1 alusel.
§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruses nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri
põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 6 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Registrisse kantakse isiku kohta andmed kõigi loomapidamisettevõtete ja muude teenuse
osutamise kohtade kohta, kus isik püsivalt veterinaarteenust osutab, sealhulgas töökoha aadress
ning juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja ärinimi ja registrikood.”;
2) paragrahvi 91 lõike 1 punktis 4 ja lõike 4 punktis 4 asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”;
§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2026. a, välja arvatud § 1 punkt 2, mis jõustub 1. juunil 2027. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
KAVAND 1
2
MÄÄRUS
xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 68
„Veterinaarteenuse osutamise kohta arvestuse pidamise
ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja
kord” muutmine
Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 19 lõike 2 alusel.
§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruses nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta
arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord” tehakse
järgmised muudatused:
1) paragrahvi 2 lõike 1 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt:
„2) individuaalselt identifitseeritavale loomale süstitava elektroonse identifitseerimisvahendi
(edaspidi mikrokiip) tähtnumbriline kood või muu identifitseerimisvahendi number või nende
puudumisel looma kirjeldus;“;
2) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 21 järgmises sõnastuses:
„21) individuaalselt identifitseeritavale loomale mikrokiibi või muu identifitseerimisvahendi
paigaldamise kuupäev;”;
3) paragrahvi 2 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „lõike 1 punktides 2 ja 3“ tekstiosaga „lõike 1
punktides 2, 21 ja 3“.
§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
KAVAND 2
3
MÄÄRUS
xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 71
„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu
nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja
zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete leidude
kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete
esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende
zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb
Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude
loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu,
mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ muutmine
Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 49 lõigete 5 ja 6 alusel.
§ 1. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 71 „ Põllumajandus- ja Toiduametile
esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete
haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete
esitamise täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja
leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete
haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ tehakse järgmised
muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning teatise esitamise kord,
laboris laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise
täpsem kord ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust
tuleb teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor
arvestust pidama“;
2) määruse § 1 tekst sõnastatakse järgmiselt:
„Määrusega kehtestatakse:
1) Põllumajandus- ja Toiduametile laboratoorsete leidude kohta esitatava teatise sisu nõuded
ning teatise esitamise kord;
2) laboris teatamiskohustusliku loomataudi, Maailma Loomatervise Organisatsioonile
kohustuslikult teatatavate loomataudide loetellu kuuluva loomataudi (edaspidi WOAH-i
loomataudide loetellu kuuluv loomataud) ja zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete
KAVAND 3
4
leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord ja aruande
sisu nõuded;
3) nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb Põllumajandus- ja Toiduametit
teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor
arvestust pidama“;
2) paragrahvide 2 ja 3 pealkirja täiendatakse pärast sõna „loomataudi“ tekstiosaga „, WOAH-i
loomataudide loetellu kuuluva loomataudi“;
3) paragrahvi 2 lõikeid 1−3 täiendatakse pärast sõna „loomataudi“ tekstiosaga „, WOAH-i
loomataudide loetellu kuuluva loomataudi“;
4) paragrahvi 3 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Labor peab arvestust teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu
kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete
leidude kohta“;
5) paragrahvi 3 lõikest jäetakse välja sõnad „Muud loomataudid ja“;
6) paragrahvi 4 pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„§ 4. Teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva
loomataudi ning zoonoosse haigusetekitaja laboratoorse leiu kohta esitatava aruande sisu
nõuded ja aruande esitamise täpsem kord“;
7) paragrahvi 4 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Põllumajandus- ja Toiduametile esitatav aruanne teatamiskohustusliku loomataudi,
WOAH-i loomataudide loetellu kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete
haigusetekitajate laboratoorsete leidude kohta sisaldab järgmisi andmeid:“;
8) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Labor esitab aruande teatamiskohustusliku loomataudi, WOAH-i loomataudide loetellu
kuuluva loomataudi ning lisades 1 ja 2 loetletud zoonoossete haigusetekitajate laboratoorsete
leidude kohta üks kord kvartalis sellele kvartalile järgneva kuu 15. kuupäevaks“;
9) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
§ 2. Määrus jõustub 1. juulil 2026. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
Lisa 2
5
Regionaal- ja põllumajandusministri… määrus nr… „Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris
laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem
kord ja aruande sisu nõuded ning nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate leiust tuleb
teavitada ning zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust
pidama“ Lisa 2
(regionaal- ja põllumajandusministri xx.xx.202x. a määruse nr xx sõnastuses)
Nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama
Zoonoosid
Metitsilliiniresistentse Staphylococcus aureus’e nakkus (MRSA)
Zoonoossed haigusetekitajad toidus 1. Yersinia enterocolitica
2. Clostridium botulinum
3. Trichinella spp.
6
MÄÄRUS
xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73
„Põllumajandusloomade registri põhimäärus” muutmine
Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 34 lõike 3 alusel.
§ 1. Maaeluministri 25. novembri 2021. a määruses nr 73 „Põllumajandusloomade registri
põhimäärus” tehakse järgmised muudatused:
1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:
„Loomade registri põhimäärus”;
2) määruse tekstis asendatakse läbivalt sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega
„loomade register” vastavas käändes;
3) paragrahvi 1 lõike 2 sissejuhatav lauseosa sõnastatakse järgmiselt:
„Registri eesmärk on tagada loomade jälgitavus ning tõhusa veterinaarjärelevalve ja
veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust järgmiste isikute ning nende tegevuse kohta:“;
4) paragrahvi 1 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma
pidaja.“;
5) paragrahv 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 2. Registri vastutav töötleja ja volitatud töötleja
(1) Registri kaasvastutavad töötlejad on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning Põllumajandus- ja Toiduamet.
(2) Registri volitatud töötlejad on Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet ning
Põllumajandus- ja Toiduamet.“
6) paragrahv 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 3. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded
KAVAND 4
7
(1) Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni
Amet kaasvastutavate töötlejatena vastutavad registri haldamise seaduslikkuse ja andmekogu
arendamise eest.
(2) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet registri volitatud töötlejana majutab
registrit, korraldab registri teenuste ja tehnoloogilise keskkonna haldamist ning töötleb
registriandmeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab, avalikustab, muudab, säilitab ja
kustutab neid.
(3) Põllumajandus- ja Toiduamet registri volitatud töötlejana töötleb § 6 lõigetes 1–3 ning lõike
4 punktides 1 ja 3 ning majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse §-des 53–56 nimetatud
andmeid, sealhulgas kogub, salvestab, korrastab, avalikustab ja muudab neid.
(4) Registri volitatud töötleja järgib andmete töötlemisel Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi kui kaasvastutava töötleja juhiseid ja tagab andmekogu
turvalisuse.“;
7) paragrahvi 4 lõike 4 punktist 1 jäetakse välja sõna „volitatud”;
8) paragrahvi 4 lõike 4 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:
„6) Maksu- ja Tolliametile riiklike maksude tasumise õigsuse kontrollimiseks ja
veterinaarseaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;”;
7) paragrahvi 4 lõiget 4 täiendatakse punktidega 9−12 järgmises sõnastuses:
„9) kohaliku omavalitsuse üksusele veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta
või loomapidaja juurest lahti pääsenud lemmikloomade (edaspidi hulkuv loom) püüdmise ja
pidamise ning nende hulkuvate loomade pidajate kindlakstegemise ning kohaliku elu
korraldamisega seotud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;
10) Politsei- ja Piirivalveametile kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja
loomakaitseseaduse alusel kehtestatud ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele;
11) Põllumajandus- ja Toiduameti ametnikule tema ülesannete täitmiseks vajalikele andmetele
12) hulkuva looma pidamisega tegelevale isikule hulkuvate loomade pidamiseks ettenähtud
kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul hulkuva
looma pidamisega seotud ülesannete täitmiseks ning hulkuvate loomade pidajate kindlaks
tegemiseks vajalikele andmetele.”;
10) paragrahvi 7 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Registrisse kantakse:
1) ettevõtja ja veterinaarseaduse § 24 lõikes 4 nimetatud isiku põllumajandusloomade arv ning
muud andmed nende ettevõtete ja tegevuskohtade kaupa;
2) andmed koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma
(edaspidi koos lemmikloom) ja tema pidaja (edaspidi koos lemmikloomapidaja) kohta.”;
11) paragrahvi 7 täiendatakse lõigetega 41–44 järgmises sõnastuses:
„(41) Registrisse kantakse lemmiklooma kohta järgmised andmed:
1) looma liik, sugu ja tõug või eristatavad omadused tõu puudumisel;
2) looma nimi ja sünnikuupäev;
3) loomale paigaldatud mikrokiibi tähtnumbriline kood, mikrokiibi asukoht, mikrokiibi
paigaldamise või mikrokiibi näidu lugemise kuupäev, mikrokiibi paigaldanud või mikrokiibi
tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi ning kutsetegevuse loa number;
4) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud
identifitseerimisdokumendi (edaspidi lemmikloomapass) olemasolu korral selle väljastamise
8
kuupäev ja number ning lemmikloomapassi väljastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanimi
ning kutsetegevuse loa number;
5) loomaga seotud sündmus ja selle toimumise kuupäev.
(42) Registrisse kantakse lemmiklooma kohta järgmine selle loomaga seotud sündmus ja selle
toimumise kuupäev:
1) registris registreerimine;
2) kadumine;
3) leidmine;
4) hulkuva looma varjupaigas pidamine loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud
ajavahemikul;
5) lemmikloomapidaja vahetumine;
6) riigist püsivalt väljaviimine;
7) looma surm veterinaarse menetluse käigus;
8) looma surm muul kui punktis 7 nimetatud põhjusel.
(43) Registrisse kantakse lemmikloomapidaja kohta järgmised andmed:
1) füüsilisest isikust lemmikloomapidaja nimi ja isikukood või selle puudumise korral
sünniaasta, -kuu ja -päev;
2) juriidilisest isikust või füüsilisest isikust ettevõtjast lemmikloomapidaja nimi ja registrikood
või selle puudumise korral asukohariigi asjakohane identifitseerimistunnus
(registreerimisnumbriga võrdsustatav numbri- või tähekombinatsioon);
3) kontaktandmed: telefoninumber, e-posti aadress ja elu- või tegevuskoha aadress;
4) andmed füüsilisest isikust lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema surma kohta;
5) andmed juriidilisest isikust lemmikloomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise
kohta;
6) juriidilise isiku või füüsilisest isikust ettevõtja esindusõigusliku isiku nimi, isikukood ja
kontaktandmed: telefoninumber ja e-posti aadress;
7) andmed riigilõivu laekumise kohta.
(44) Registrisse kantakse varjupaigas loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud ajavahemikul
peetava hulkuva looma kohta järgmised andmed:
1) hulkuva looma pidamisega tegeleva isiku nimi, registrikood ja tegevuskoha aadress;
2) lemmiklooma pilt;
3) lõikes 41 nimetatud andmed lemmiklooma kohta, kui need on tuvastatavad;
4) andmed hulkuva looma varjupaika toomise kohta (varjupaika toomise põhjus, kuupäev,
kellaaeg, leidmise koht ja leidmise kuupäev, kui see erineb varjupaika toomise kuupäevast);
5) andmed veterinaarse läbivaatuse kohta (läbivaatuse kuupäev, looma terviseseisundi hinnang,
looma kaal, veterinaararsti otsus ravi, ratsiooni ja pidamisrežiimi kohta);
6) loomal teostatud ravi;
7) andmed loomapidajale looma tagastamise ja selle kuupäeva või teise varjupaika
ümberpaigutamise ja selle kuupäeva kohta ning teise varjupaika ümberpaigutamise põhjuse
kohta.
12) paragrahvi 11 lõiget 1 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 56 nimetatud andmed“ tekstiosaga
„vastavate keeldude kehtivuse ajaks“;
13) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 56 nimetatud andmed“ tekstiosaga
„selle kehtivuse ajaks“;
14) paragrahvi 12 tekst loetakse lõikeks 1 ning paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
9
„(2) Andmevahetus teiste andmekogudega toimub avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.”;
15) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses: „(5) Lemmikloomapidajalt saadakse § 7 lõike 41 punktis 2, lõike 42 punktides 2, 3, 5, 6 ja 8 ning lõike 43 punktides 1–5 nimetatud andmed. (6) Hulkuva looma pidamisega tegelevalt isikult saadakse § 7 lõike 42 punktides 3–5 ja 8, § 7
lõike 44 punktides 1–4 ja 7 nimetatud andmed.
(7) Veterinaararstilt saadakse § 7 lõike 41 punktides 1, 3, 4, lõike 42 punktis 7 ning § 7 lõike 44
punktides 5 ja 6 nimetatud andmed.”;
16) paragrahvi 15 täiendatakse punktidega 4–10 järgmises sõnastuses:
„4) kohtuotsus, millega on isikult ära võetud loomapidamise õigus;
5) lemmiklooma registreerimise või registriandmete muutmise taotlus, mille on esitanud
lemmikloomapidaja, hulkuva looma pidamisega tegelev isik või veterinaararst;
6) veterinaararsti väljastatud tõend;
7) veterinaararsti väljastatud lemmikloomapass;
8) Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile e-teeninduse kaudu esitatud dokument;
9) riigi infosüsteemide andmevahetuskihi (X-tee) liikme andmeteenuse kaudu esitatud
dokument;
10) lemmiklooma varjupaika registreerimise ankeet.”
17) määrust täiendatakse §-ga 161 järgmises sõnastuses:
„§ 161. Registriandmete säilitamine
Andmeid lemmiklooma ja tema pidaja kohta ning nende andmete alusdokumente säilitatakse
veterinaarseaduse § 35 lõikes 61 sätestatud tähtaja jooksul. Pärast seda andmed kustutatakse.”.
§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
10
MÄÄRUS
xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri 23. novembri 2021. a määruse nr 74
„Põllumajanduslooma märgistamise ja registreerimise
ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma
tapmisest ja hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise
kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja
asendamise nõuded” muutmine
Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 31 lõike 3 alusel.
§ 1. Maaeluministri 23. novembri 2021. a määrust nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja
registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja
hukkumisest ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise
ja asendamise nõuded” tehakse järgmised muudatused:
1) määruses asendatakse läbivalt sõnad „viis tööpäeva” sõnadega „seitse päeva” vastavas
käändes;
2) määruse § 1 lõikes 5 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega
„loomade registri”;
3) määruses asendatakse läbivalt sõna „transponder” sõnaga „mikrokiip” vastavas käändes;
4) määruses asendatakse läbivalt sõna „asendustransponder” sõnaga „asendusmikrokiip”
vastavas käändes.“.
§ 2. Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
KAVAND 5
11
MÄÄRUS
xx.xx.202x nr …..
Mikrokiibiga identifitseeritavate ja loomade registris
registreeritava koera, kassi, valgetuhkru ja muu
lemmiklooma märgistamise ning registreerimise
täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete esitamise
ja ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi
asendamise nõuded
Määrus kehtestatakse veterinaarseaduse § 32 lõike 8 alusel.
§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala
(1) Määrusega kehtestatakse süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi
mikrokiip) identifitseeritavate ja loomade registris (edaspidi register) registreeritava koera,
kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise
ning registreerimise täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete registrisse kandmiseks
esitamise ja registrisse kantud andmete ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi
asendamise nõuded.
(2) Määruse nõudeid kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud
kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.
§ 2. Lemmiklooma identifitseerimise ja registreerimise kord
(1) Koer, kass ja valgetuhkur identifitseeritakse mikrokiibiga enne loomapidaja vahetumist,
kuid mitte hiljem kui looma 12-nädala vanuseks saamisel.
(2) Kui lemmikloomapidaja soovib loomade registris registreerida muu looma kui lõikes 1
nimetatud lemmiklooma, otsustatakse nimetatud lemmiklooma identifitseerimise jaoks sobilik
aeg koostöös veterinaararstiga ja tulenevalt liigi eripärast.
(3) Koera, kassi, valgetuhkru ja lõikes 2 nimetatud lemmiklooma (edaspidi koos lemmikloom)
registreerimiseks esitab koera, kassi, valgetuhkru ja lõikes 2 nimetatud lemmiklooma pidaja
(edaspidi koos lemmikloomapidaja) oma peetava lemmiklooma ning enda kohta maaeluministri
25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohased andmed
registri volitatud töötlejale mikrokiibi paigaldanud veterinaararsti kaudu.
KAVAND 6
12
(4) Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse toimetatud koera, kassi ja valgetuhkru
pidaja korraldab veterinaarseaduse § 32 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul loomade registris
oma looma registreerimise veterinaararsti kaudu.
(5) Veterinaarseaduse § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti
pääsenud looma (edaspidi hulkuv loom) pidamisega tegelev isik esitab hulkuvate loomade
pidamiseks ettenähtud kohas (edaspidi varjupaik) loomakaitseseaduse § 5 lõikes 2 nimetatud
ajavahemikul peetava hulkuva looma ning enda kohta maaeluministri 25. novembri 2021. a
määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete kohased andmed registri volitatud
töötlejale viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast hulkuva looma varjupaika
paigutamist.
(6) Lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud veterinaararst korraldab andmete esitamise
lemmiklooma ja tema pidaja kohta registri volitatud töötlejale viivitamata mikrokiibi
paigaldamise järel, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast mikrokiibi paigaldamist.
(7) Alla 16 aasta vanuse lemmikloomapidaja korral esitatakse registrisse kandmiseks tema
seadusliku esindaja andmed.
(8) Varjupaigas tegutsev veterinaararst korraldab registri volitatud töötlejale lõikes 4 nimetatud
hulkuval loomal teostatud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta andmete esitamise viivitamata,
kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast teostatud veterinaarset läbivaatust ja ravi.
(9) Lemmiklooma registreerimiseks korraldab veterinaararst registri volitatud töötlejale
maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ nõuete
kohaste andmete, sealhulgas lemmikloomale tehtud veterinaarse menetlusega ja
lemmikloomapassi väljastamisega seotud andmete esitamise.
§ 3. Andmete ajakohasena hoidmine
(1) Registrisse kantavad andmed hoitakse ajakohasena.
(2) Veterinaararst korraldab lemmikloomale tehtud veterinaarse menetluse ja
lemmikloomapassi väljastamise kohta registrisse kantud andmete ajakohastamise
veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul.
(3) Lemmikloomapidaja ajakohastab lemmiklooma ja enda kohta registrisse kantud andmed,
mis ei ole seotud veterinaarse menetlusega, veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja
jooksul.
(4) Hulkuva looma pidamisega tegelev isik ajakohastab § 2 lõikes 4 nimetatud hulkuva looma
ja enda kohta registrisse kantud andmed, mis ei ole seotud veterinaarse menetlusega,
veterinaarseaduse § 35 lõikes 53 ettenähtud tähtaja jooksul.
(5) Lemmikloomapidaja vahetumise korral esitavad loomade registris registreeritud
lemmikloomapidaja ja lemmiklooma tulevane pidaja isikutuvastust võimaldaval viisil loomade
registri vastutavale töötlejale taotluse loomapidaja vahetumise registreerimiseks loomade
registris. Taotluse esitamisega kinnitab registreeritud lemmikloomapidaja lemmiklooma
üleandmise uuele loomapidajale ja tulevane lemmikloomapidaja lemmiklooma vastuvõtmise
registris registreeritud loomapidajalt.
§ 4. Mikrokiibi loetamatuks muutumine ja asendamine
13
(1) Lemmikloomapidaja pöördub viivitamata veterinaararsti poole, kui on saanud teada, et tema
peetava lemmiklooma mikrokiip on muutunud loetamatuks.
(2) Mikrokiibi loetamatuks muutumise või meditsiinilistel näidustusel eemaldamise vajaduse
korral paigaldab veterinaararst lemmikloomale meditsiinilise näidustuse põhjuse möödumisel
viivitamata uue mikrokiibi ja korraldab uue mikrokiibi paigaldamise kohta maaeluministri 25.
novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus“ § 7 lõike 41 punktis 3
nimetatud andmete esitamise veterinaarseaduse § 35 lõikes 52 ettenähtud tähtaja jooksul
mikrokiibi paigaldamise päevast arvates.
§ 5. Määruse jõustumine
(1) Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Marko Gorban
Kantsler
14
MÄÄRUS
xx.xx.202x nr …..
Maaeluministri, põllumajandusministri ja
regionaalministri määruste muutmine seoses
põllumajandusloomade registri nimetuse muutmisega
Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 2
lõike 2, § 7 lõike 2, § 8 lõike 2, § 12 lõike 3, § 14 lõike 2 punkti 3, § 15 lõike 2, § 16 lõike 3,
§ 18 lõike 4, § 19 lõike 5, § 20 lõike 4, § 21 lõike 2, § 24 lõike 1, § 25 lõike 2, § 28 lõike 2,
§ 29 lõike 2, § 38 lõike 3, § 39 lõike 3, § 67 lõike 2, § 86 lõike 3, § 104 lõike 4, maaelu ja
põllumajandusturu korraldamise seaduse § 11 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 202 lõike 1,
toiduseaduse § 26 lõike 3, vedelkütuse erimärgistamise seaduse § 32 lõike 3, § 33 lõike 5 ja §
34 lõike 5, veterinaarseaduse § 41 lõike 7, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
nr 1308/2013, millega kehtestatakse põllumajandustoodete ühine turukorraldus ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 922/72, (EMÜ) nr 234/79, (EÜ)
nr 1037/2001 ja (EÜ) nr 1234/2007 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 671–854), VII lisa VI osa
III punkti alapunktide 1 ja 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2115, millega
kehtestatakse liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise
põllumajanduspoliitika strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning
tunnistatakse kehtetuks määrused (EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435,
06.12.2021, lk 1–186), artikli 4 lõigete 1, 2, 4 ja 5, artikli 18 lõike 1, artikli 29 lõike 3, artikli 34
lõike 2, komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2022/126, millega täiendatakse Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) 2021/2115 täiendavate nõuetega teatavatele
sekkumisviisidele, mille liikmesriigid määravad kindlaks kõnealuse määruse kohastes
ajavahemikuks 2023–2027 ette nähtud ÜPP strateegiakavades, ning eeskirjadega, milles
käsitletakse maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise (HPK) 1. standardi
kohast suhtarvu (ELT L 20, 31.01.2022, lk 52–94), artikli 2, komisjoni rakendusmääruse (EL)
2022/1173, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/2116
kohaldamise eeskirjad ühise põllumajanduspoliitika ühtse haldus- ja kontrollisüsteemi kohta
(ELT L 183, 08.07.2022, lk 23–34), artikli 3 lõigete 2 ja 3, artikli 5 lõike 6, artikli 7 lõike 1
punkti a ja artikli 8 lõike 3 punkti i , Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
nr 1307/2013, millega kehtestatakse ühise põllumajanduspoliitika raames toetuskavade alusel
põllumajandustootjatele makstavate otsetoetuste eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks
nõukogu määrused (EÜ) nr 637/2008 ja (EÜ) nr 73/2009 (ET L 347/608, 20.12.2013, lk 608–
670), artikli 37, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega
sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni erieeskirjad (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205),
artikli 1 lõike 3 punkti d ja lõike 4 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)
KAVAND 7
15
nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ETL L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 13 lõike 3
alusel.
§ 1. Maaeluministri 22. novembri 2021. a määruse nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja
jäneselise liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” muutmine
Maaeluministri 22. novembri 2021. a määruse nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise
liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded” § 5 lõikes 4 asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade registris” sõnadega „loomade registris”.
§ 2. Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise
toetus“ muutmine
Maaeluministri 29. aprilli 2015. a määruse nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“ §
16 lõikes 8 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.
§ 3. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus” muutmine
Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 56 „Loomade heaolu toetus” tekstis asendatakse
sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 4. Maaeluministri 16. veebruari 2017. a määruse nr 17 „Loomakasvatuse
üleminekutoetus“ muutmine
Maaeluministri 16. veebruari 2017. a määruse nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“ tekstis
asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas
käändes.
§ 5. Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 55 „Loomse paljundusmaterjali
märgistamise nõuded” muutmine
Maaeluministri 17. novembri 2021. a määruse nr 55 „Loomse paljundusmaterjali märgistamise
nõuded” § 2 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registris” sõnadega
„loomade registris”.
§ 6. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku
toetus ja mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ muutmine
Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja
mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ § 5 lõikes 6 asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.
§ 7. Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus“ muutmine
Maaeluministri 6. veebruari 2019. a määruse nr 12 „Mesilaspere toetus“ tekstis asendatakse
sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 8. Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise
toetus“ muutmine
Maaeluministri 3. märtsi 2023. a määruse nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“ § 5
lõikes 4 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade registri“.
16
§ 9. Regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded
kanamunade turustamise korral“ muutmine
Regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määruse nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded
kanamunade turustamise korral“ § 2 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kanamunad märgistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1308/2013
VII lisa VI osa III punkti alapunktis 1 sätestatud tootjakoodiga, mis koosneb maaeluministri
25. novembri 2021. a määruse nr 73 „Loomade registri põhimäärus” § 6 lõike 4 punkti 3 ja
lõike 5 kohasest munakanade pidamiseks kasutatava ettevõtte loomade registris registreerimise
kordumatust numbrist.“.
§ 10. Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti
ohtliku loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali
taastamise toetus” muutmine
Maaeluministri 26. juuni 2017. a määruse nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku
loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus” tekstis
asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas
käändes.
§ 11. Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise
toetus“ muutmine
Maaeluministri 30. aprilli 2015. a määruse nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“
tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register”
vastavas käändes.
§ 12. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised
nõuded, põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“
muutmine
Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded,
põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“ § 2 lõike 3
punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.
§ 13. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning
lamba ja kitse kasvatamise otsetoetus“ muutmine
Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja
kitse kasvatamise otsetoetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”
sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 14. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade
heaolu toetus“ muutmine
Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu
toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade
register” vastavas käändes.
§ 15. Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste
korjeala toetus“ muutmine
17
Maaeluministri 21. detsembri 2022. a määruse nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala
toetus“ § 5 lõikes 3 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri“ sõnadega „loomade
registri“.
§ 16. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud
tõugu looma pidamise toetus” muutmine
Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu
looma pidamise toetus” tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega
„loomade register” vastavas käändes.
§ 17. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee
kaitse toetus“ muutmine
Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse
toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade
register” vastavas käändes.
§ 18. Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027
põhjavee kaitse alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine
Regionaalministri 21. detsembri 2023. a määruse nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse
alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 19. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee
kaitse toetus“ muutmine
Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse
toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade
register” vastavas käändes.
§ 20. Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja
erodeeritud mulla kaitse toetus“ muutmine
Maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja
erodeeritud mulla kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”
sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 21. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas-
ja erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ muutmine
Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja
erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“ tekstis asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 22. Maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava
eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ muutmine
18
Maaeluministri 30. septembri 2022. a määruse nr 53 „Põllumajanduses kasutatava
eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ § 2 lõikes 1 asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.
§ 23. Maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja
heinaseemne üleminekutoetus“ muutmine
Maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne
üleminekutoetus“ § 2 lõike 2 punktis 2 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri”
sõnadega „loomade registri”.
§ 24. Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 Põllumajandustootja
asendamise toetus“ muutmine
Põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määruse nr 84 Põllumajandustootja asendamise
toetus“ § 4 lõigetes 3 ja 6 asendatakse sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega
„loomade registri”.
§ 25. Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste
põllumajandusettevõtete arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning
kord“ muutmine
Põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määruse nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete
arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“ § 3 lõikes 2 asendatakse
sõnad „põllumajandusloomade registri” sõnadega „loomade registri”.
§ 26. Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade
tervist edendavate kõrgemate majandamisnõuete toetus“ muutmine
Maaeluministri 23. detsembri 2022. a määruse nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist
edendavate majandamisnõuete toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade
register” sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 27. Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027
loomatauditõrje programmi rakendamise toetus“ muutmine
Regionaalministri 18. detsembri 2023. a määruse nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje
programmi rakendamise toetus“ tekstis asendatakse sõnad „põllumajandusloomade register”
sõnadega „loomade register” vastavas käändes.
§ 28. Määruse jõustumine
Määrus jõustub 1. juunil 2027. a.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hendrik Johannes Terras
Regionaal- ja põllumajandusminister
(allkirjastatud digitaalselt)
19
Marko Gorban
Kantsler
Veterinaarseaduse muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
Lisa 2
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel
veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu
seletuskirja juurde
Ettepaneku
tegija
Märkused ja ettepanekud Arvestame / ei arvesta / selgitus
Rahandus-
ministeerium
1. Seletuskirjas tuuakse välja eelduslik
personali- ja majandamiskulu (189 000
eurot aastas). Samas ei selgu, kui suur osa
sellest on personalikulu ja kui palju
tööjõudu lisandub.
Eelnõule eelnenud VTK-s 2023. aastal
märgiti tööjõukulude vajaduseks ligi 178
000 aastas. Kas siis ei olnud kulude
arvestuse aluseid selgitatud ja ei olnud aru
saada, kuidas nimetatud summani jõuti.
Nüüdseks on kulu veelgi kasvanud, samas
selgitused on jätkuvalt puudulikud.
Selgitame
Pärast 2023. aastat, mil VTK avaldati, on
oluliselt muutunud vajadused –
suurematest teemadest on juurde tulnud nn
varjupaikade moodul ja riigilõivu
kogumise osa, mis teeb arendust
keerulisemaks ja kallimaks ning seega ka
püsivaid tegevuskulusid (s.t arenduste
hoolduskulud ja teenuse pakkumisega ning
klientide teenindamisega seotud kulud).
Seletuskirja on täiendatud ning kulusid
kirjeldava tabeli all (lk 42) on
personalikulude kohta välja toodud
järgmine info:
Personalikulude hulgas kahe töötaja
palgakulu: tooteomanik palgaga 3000
eurot, IT-analüütik palgaga 3200 eurot.
Registri ülalpidamiseks mõeldud
personali- ja majanduskulud kaetakse
riigilõivuga. Uusi töötajaid juurde ei
võeta.
Kõigi kulude arvestuse aluseks on
võetud PRIA IT-raamhanke
tunnihinnad ning vastavate tööperede
keskmised töötasud.
Samuti on täpsustatud majandamiskulude
komponente.
2. Eelnõuga kehtestatakse riigilõiv
loomade registri toimingute eest. Samas
soovitakse sätestada lõivuvabastus
riigiasutusele, kohaliku omavalitsuse
üksuse asutusele ning MTÜ-dele, kes
tegelevad hulkuvate loomadega.
Riigilõivuvabastused on sätestatud
riigilõivuseaduse 2. peatükis. Palume
eelnõuga sätestatava paragrahvi lõiked 3 ja
4 sätestada nt seaduse §-na 514 „Loomade
registri toimingu eest riigilõivu tasumisest
vabastamine“.
Arvestame
Lõivuvabastuse sätted on eelnõusse lisatud
riigilõivuseaduse § 514-na.
3. Palume kontrollida veterinaarseaduse §
31 lõike 2 sõnastust, kuivõrd sellest ei ole
aru saada, milliseid nõudeid kohaldatakse
loomade ja milliseid inimese (looma
pidaja) suhtes või kohaldataksegi kõike
Arvestame
Eelnõus on sõnastust täpsustatud selliselt,
et oleks üheselt arusaadav, et asjaomaseid
sätteid kohaldatakse loomade pidamisel.
2
mõlemale.
4. Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu, kuidas
kavatsetakse tagada registri andmete
õigsus. Eelnõu on suunatud üksnes
registreerimisele ja loomade kiibistamisele,
kuid puudub surnud loomadest teavitamise
regulatsioon. Seega on antud juhul väga
suur tõenäosus, et registri andmed
muutuvad õige pea ebaadekvaatseks.
Selgitame
Veterinaarseaduse alusel on kehtestatud
maaeluministri 25. novembri 2021. a
määrus nr 73 „Põllumajandusloomade
registri põhimäärus”. Nimetatud määruse
muutmise kavand on eelnõu seletuskirja
lisana failidele lisatud. Seal on ka selgelt
välja toodud, et looma surma kohta on
kohustus andmed registrisse edastada.
Samuti on rakendusakti kavandis
nimetatud, kes millisel puhul need andmed
registrisse esitab.
Seaduse eelnõu § 1 punktis 33 (VS § 35
lõiked 52 ja 53) on lisaks sätestatud andmete
ajakohastamiseks andmete esitamise
tähtaeg (st ka looma surma kohta andmete
esitamine) ning § 1 punktis 34 (VS § 35 lg
61) välja toodud, et andmete säilitamise aeg
on seotud looma surma kohta kande
tegemisega.
Loomapidaja ettevõttes loomadega
toimuva kohta ajakohaste andmete
esitamise kohustus tuleneb EL
loomatervise määruse artiklist 84.
5. Seletuskirjas on märgitud, et planeeritud
andmekogu ülalpidamisega kaasnevad
tööjõu- ja majandamiskulusid kaetakse
riigilõivust. Sõnastus on natuke ebatäpne,
kuivõrd sellest võib ka aru saada selliselt, et
riigilõiv laekub otse asutusele, millest saab
kulusid katta. Selgitame, et riigilõiv laekub
riigieelarvesse ja kuludeks eraldatakse
vahendid eelarvega.
Selgitame
Riigilõivu kehtestamise eesmärk ongi
tagada riigieelarvesse vahendite laekumine,
et PRIA-l oleks võimalik seda nende
tegevuse kulude katmiseks asutuse või
REM-i eelarvesse taotleda. Seletuskirja
sõnastust on täpsustatud.
6. Palume selgitada, kuidas on planeeritud
seletuskirjas toodud (lk 26) „Raha registri
ülalpidamiseks, hoolduseks ja riigilõivu
teenustasudeks tuleb igal aastal arvestada
PRIA baasrahastuse sisse“ rakendada?
Kellele antud ülesanne suunatud on?
Märgime, et kehtivas riigi
eelarvestrateegias ei ole eelnõuga
kaasnevate kuludega arvestatud ja eelnõu
heakskiitmisega kaasnevad kulud tuleb
katta Regionaal- ja Maaeluministeeriumi
valitsemisala eelarvest. Palume
seletuskirjas välja tuua, kuidas on kavas
planeeritud kulusid katta. Palume ka
selgitada, mida tähendab seletuskirjas
nimetatud riigilõivu teenustasu?
Selgitame
Riigilõivu kehtestamise eesmärk ongi
tagada riigieelarvesse vahendite laekumine,
et PRIA-l oleks võimalik seda nende
tegevuse kulude katmiseks asutuse või
REM-i eelarvesse taotleda. PRIA eelistus
on, et see summa oleks nende baasrahastuse
hulka arvestatud, selleks, et oleks tagatud
teenuse pakkumiseks vajalikud vahendid.
Seletuskirja sõnastust on parandatud.
Riigilõivu teenustasu all peetakse silmas
järgmist: erinevatel pangalinkidel, mille
kaudu kliendid e-PRIAs riigilõivu tasuvad,
on eraldi hinnakirjad ülekannete
tegemiseks. Hinnakirjajärgse ülekande
tegemise teenustasu kulu jääb PRIA kanda.
7. Seletuskirja kohaselt on
veterinaarseaduse (VS) muutmise üks
eesmärke lemmikloomade heaoluga seotud
probleemide lahendamine. Kuna seadus on
Ei arvesta, selgitame
Vastavalt määruse (EL) nr 576/2013 artikli
35 lõikele 1 otsustab pädev asutus pärast
konsulteerimist ametliku
3
koostatud viis aastat tagasi ning selle
rakendamisel on ilmnenud teatud
kitsaskohad, soovitakse eelnõuga
kitsaskohad kõrvaldada. Lähtudes eelnõu
eesmärgist soovime tähelepanu juhtida
lemmiklooma heaolu parandamisele ning
menetlustele ja võetavatele meetmetele,
mis on seotud mittekaubanduslikul
eesmärgil riiki sisse veetavate
lemmikloomade piiriületustoimingutega.
Kehtiva VS § 9 kohaselt on loomatervise,
sh loomataudide leviku tõkestamise üle
järelevalvet tegev asutus Põllumajandus- ja
Toiduamet (PTA). VS § 9 punkti 2 kohaselt
on Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) nr 576/2013 artiklites 33–35
sätestatud juhtudel pädevaks asutuseks
Maksu- ja Tolliamet (MTA). Viidatud
artiklid 33-35 reguleerivad
lemmikloomade mittekaubandusliku
liikumise kontrolli ELis, eelkõige
piirületusega seonduvalt lemmiklooma
dokumentide kontrolli. VSi muutmise
eelnõu väljatöötamiskavatsuse menetluses
tegi MTA ettepaneku VS § 9 punkti 2
täpsustada ning selgelt välja tuua, et
määruse artiklis 35 sätestatud looma
surmamise otsuse tegemine ei saa olla MTA
pädevuses, vaid selleks on pädev PTA.
Eelnõus on märkusega arvestatud ning VS
§ 9 punkti 2 vastavalt muudetud. Oleme
täiendavalt analüüsinud VS § 9
kohaldamisala ning määruse 576/2013
artiklis 35 sätestatud meetmete võtmise ja
haldusotsuse tegemise protsessi ning
leiame, et MTA ja PTA toimingud ja
otsustuspädevuse piirid tuleb selgemalt
piiritleda.
Määrusega 576/2013 sätestatakse
lemmikloomade mittekaubandusliku
liikumise suhtes kohaldatavad
loomatervishoiunõuded ja sellise liikumise
vastavuskontrollide eeskirjad. Kui
lemmikloomaga soovitakse Eestisse või
Eesti kaudu teise ELi liikmesriiki reisida,
tuleb täita määruse II ja III jaotises
sätestatud loomatervishoiunõuded.
Määruse artiklite 33 ja 34 järgi teeb
liikmesriigi pädev asutus lemmiklooma
dokumentide ja identsuse kontrolli artikli 3
punktide i ja j tähenduses ning kui
loomatervishoiunõuded on täidetud,
veterinaararstiga ning, kui see on
asjakohane, omaniku või volitatud isikuga,
kas loom tagasi saata lähteriiki või-
territooriumile (punkt a) või isoleerida
lemmikloom ametliku järelevalve all
(punkt b). Pädev asutus on kontrolle
läbiviiv asutus, ehk MTA, vajadusel
konsulteeritakse PTA ametnikuga. PTA-l ei
ole pädevust piiripunktis anda
korraldusi loomaga liikuvale isikule,
vaid ainult anda olukorrale hinnang, mille alusel MTA edasi tegutseb. Leiame,
et probleem on lahendatav
töökorralduslikult ametite vahelise
koostööleppega.
4
lubatakse lemmikloom riiki sisse. VS § 9
punkti 2 järgi on artikli 33 ja 34 kohase
dokumentide ja identsuse kontrolli
tegemiseks pädev MTA.
Praktikas on lemmikloomade piiriületusega
seotud rakendamisprobleemid ilmnenud
siis, kui dokumentide ja identsuse kontrolli
tulemusel selgub, et määruses sätestatud
loomatervishoiunõuded ei ole täidetud. Sel
juhul võtab riik artiklis 35 sätestatud
meetmed, milleks saab olla kas
lemmiklooma tagasi saatmine lähteriiki,
lemmiklooma isoleerimine ametliku
järelevalve all eesmärgiga täita
loomatervishoiunõuded või looma
surmamine. Leiame, et sarnaselt looma
surmamise otsuse tegemisele eeldab ka
lemmiklooma lähteriiki tagasi saatmise või
lemmiklooma isoleerimise otsustus
erialaseid teadmisi ning see pädevus on
veterinaarkeskasutusel, mis teeb
järelevalvet loomadele või inimestele
edasikanduvate loomataudide ennetamise
ja tõrje eeskirjade täitmise üle kooskõlas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega
(EL) 2016/429 (loomatervise määrus).
Viidatud loomatervise määruse artikli 4
punktis 55 nimetatud veterinaarkeskasutus
on Eestis VS § 9 punkti 1 kohaselt PTA.
Veterinaarkeskasutus vastutab ametlike
kontrollide (art 4 p 33) korraldamise ja
muude ametlike toimingute eest. Seetõttu ei
saa MTA olla piiripunkti jõudnud, kuid
loomatervishoiunõuetele mittevastava
lemmiklooma suhtes määruse 576/2013
artiklis 35 sätestatud edasiste meetmete
võtmise otsuse tegija. Seda toetab ka tänane
praktika, mida MTA ja PTA rakendavad
koostöös määruse 576/2013 artikli 35 lg 1
p b ja artikli 32 kohase eriloa välja
andmisel. Artikkel 32 annab liikmesriigile
õiguse otsustada, kas nõuetele mittevastava
looma suhtes on võimalik siiski nõuded
täita (n vaktsineerimine) ning eriloa alusel
lemmikloom riiki lubada. Selline olukord
on artikli 32 mõistes käsitatav
eriolukorrana ning erandina saab riiki
sisenemiseks anda loa PTA (VS § 9 p 2
pädevus).
Artikli 32 kohase eriloa andmise protsess
eeldab, et lemmikloom hoitakse ametliku
järelevalve all isolatsioonis ning pädev
5
asutus määrab, kus on isolatsiooniks
heakskiidetud koht ja millised on
isolatsiooni tingimused (art 32 lg 1 p b).
Artikli 35 lg 1 punktis b viidatud
lemmiklooma isoleerimise üle otsustamine
loomatervishoiunõuete täitmise eesmärgil
(määruse II ja III jaotis) on täpselt
samasugune protsess nagu määruse artiklis
32. Lemmiklooma tervisega seotud otsuse
(isoleerimine ja vaktsineerimine) teeb nii
artikli 32 kui artikli 35 puhul PTA
konsulteerides veterinaararstiga. Seetõttu ei
ole VS § 9 p-s 2 sätestatud õiguslik
lahendus, kus PTA on pädev asutus
määruse artikli 32 osas aga MTA artikli 35
osas, arusaadav, järjepidev ega
põhjendatud.
Ka lemmiklooma tagasi saatmise otsust (art
35 lg 1 p a) ei ole võimalik teha kaalumata
artikli 32 kohase eriloa andmise võimalust.
Näiteks, kui lemmiklooma omanik on
sõjapõgenik või ELi kodanik, on
lemmiklooma lähteriiki tagasisaatmine
välistatud. Järelikult tuleb otsustada
isoleerimise ja nõuete täitmise võimaluse
või looma surmamise küsimus. Kui
tegemist on olukorraga, kus looma omanik
on kolmanda riigi kodanik ja on nõus
nõuetele mittevastava lemmikloomaga
lähteriiki naasma, kuid transpordivõimalus
selleks (n tagasilend Tallinna lennujaamast)
avaneb mitme päeva pärast, tuleb otsustada
looma isoleerimise küsimus. Lemmikloom
võib isolatsioonis olla ametliku järelevalve
all ja heakskiidetud kohas. Need sisulised
otsused saab teha veterinaarkeskasutusena
PTA.
Arvestades ülaltoodut palume VS § 9
punkti 2 muuta selliselt, et MTA oleks
pädev asutus artiklite 33 ja 34 osas, kuid
mitte artikli 35 osas.
Sotsiaal-
ministeerium
1. Kahetsusväärne on, et eelnõus on
lemmiklooma mõiste avatud viitega
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele.
Kuigi on mõistetav, miks selline lahendus
on seadusandjale kõige mugavam, on siiski
tegemist peamiselt tavalisele inimesele
suunatud regulatsiooniga ja peaks olema
siseriiklikus õiguses selgelt, arusaadavalt ja
ühemõtteliselt avatud.
Võtame teadmiseks Selgitame, et tegemist ei ole seadusandja
mugavusega, vaid EL-i õiguse rakendamise
reeglitega. ELi määruseid kohaldatakse
ELTL-i artikli 288 kohaselt üldiselt, need
on tervikuna siduvad ja vahetult
kohaldatavad kõikides liikmesriikides.
EL-i määruseid riigisisesesse õigusesse üle
ei võeta. Vahetult kohaldatava EL-i
määruse sätete kopeerimine või
ümberkirjutamine riigisisestesse
6
õigusaktidesse ei ole lubatud ja viitamine
tagab mõiste võimalikult üheselt
mõistetavuse. Viide on tehtud, et saavutada
suurem ühtsus Eesti ja EL õiguses olevate
mõistesüsteemide vahel.
HÕNTE § 18 lõike 2 kohaselt peavad EL-i
õigusega seotud seaduseelnõus kasutatavad
terminid olema kooskõlas EL-i õiguses
kasutusel olevate terminitega ning eelnõus
neid üldjuhul enam ei määratleta.
2. Loomapidaja on VS § 5 lõike 1 järgi
ettevõtja Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2016/429 artikli 4 punkti 24
tähenduses. Viidatu sätestab, et „ettevõtja”
on füüsiline või juriidiline isik, kes vastutab
loomade või toodete eest, sealhulgas
piiratud kestusega ajal, v.a
lemmikloomapidajad ja veterinaararstid.
Kahjuks ei selgu ei eelnõus ega
seletuskirjas, kes on „lemmikloomapidaja“,
kellele vastavad nõuded kohalduvad ning
kelle andmeid töödeldakse. Kui vaadata
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2026/429 artikli 4 punktis 12 avatud
„lemmikloomapidaja“ mõistet, siis on
tegemist lemmiklooma pidav füüsiline isik,
kes võib olla lemmiklooma omanik. Selline
mitmeti tõlgendatavus võib aga tekitada
arusaamatusi selles, kelle andmed
tegelikult peab esitama.
Selgitame
Eelnõus kasutatakse mõistet
„lemmikloomapidaja“ EL-i loomatervise
määruse art 4 punktis 12 sätestatud
tähenduses. Mõiste
„lemmikloomapidaja“ on määratletud
vahetult kohaldatava EL-i loomatervise
määruse art 4 punktis 12 ja selle määratluse
kohaselt on lemmikloomapidaja
lemmiklooma pidav füüsiline isik, kes võib
olla lemmiklooma omanik. Selgitame, et
tulenevalt EL-i loomatervise määrusest on
loomapidaja või lemmikloomapidaja
looma pidav isik. Kui loom kuulub
loomapidajale, on ta samaaegselt nii
loomapidaja kui ka loomaomanik. Kui
looma pidav isik ei ole looma omanik, on ta
siiski loomapidaja ja vastutab
loomapidamisele kehtestatud nõuete
täitmise eest.
VS-is ei sätestata nõudeid omandisuhtest
lähtuvalt – loomatervise seisukohast on
oluline, et oleks selge looma pidamise eest
igapäevaselt vastutav isik.
Oleme seisukohal, et eestikeelsed sõnad
„loomapidaja“ ja „lemmikloomapidaja“ on
ka määruse (EL) 2016/429 kontekstis
üheselt mõistetavad.
3. Vastavalt AvTS § 431 lõikele 1 asutatakse
ja kasutatakse andmekogu seaduses, selle
alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises
lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks.
Eelnõuga muudetakse VS § 34 lõike 2
sissejuhatavat lauseosa lisades registri
eesmärgile loomade jälgitavus ning
laiendatakse kontrollitavate ringi
lemmikloomapidajatega. Andmete
kogumist põhjendatakse seletuskirjas kui
vajadust „toetada KOV-e oma ülesannete
täitmisel ja vähendada varjupaika
sattuvate loomade hulka“, sh peaks
registris olev andmestik andma järelevalve
tegijale teavet peetavate loomade
jälgitavuse kohta – märgistamise ja
Selgitame
PRIA ülesannete hulka kuuluvad
põhimääruse kohaselt ka teiste seaduse või
muu õigusaktiga antud või ministri poolt
temale pandud ülesannete täitmine.
Põllumajandusloomade registrisse
kantavate andmete puhul tuleb arvestada, et
sõltuvalt loomapidamise eesmärgist või
loomaliigist kogutakse andmed
erinevatesse registri osadesse. Vastavalt
sellele, milliseid andmeid kogutakse,
toimub ka teavituste saatmine või vajadusel
seiramine vastavalt sihtgrupile. Koerakatku
leviku korral mõnes Eesti piirkonnas ei
saadeta selle kohta teavitust muude
loomade pidajatele, näiteks piimaveise
7
registreerimise kontroll, omandis olevate
lemmikloomade arv või looma korduv
varjupaika sattumine.
Nimetatud registripidamise eesmärgiga ei
ole kooskõlas eelnõu § 1 punktis 24
sätestatud registri volitatud töötaja
(Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Amet (PRIA)) õigus
kasutada registriandmeid erinevate teadete
edastamiseks, veel vähem seire või
küsitluse korraldamiseks. Seletuskirjas on
toodud erinevaid näiteid, milliseid teateid
edastatakse, kuid näidisloetelus olevate
teavituste tegemine ei kuulu PRIA
põhimääruse kohaselt ameti ülesannete
hulka. Miks ja kuidas sellised teavitused
registri eesmärgist lähtuvad, seda
seletuskirjas ei käsitleta. Arusaamatuks
jääb ka arvestades andmekoosseisu, kuidas
jõuaks PRIA surnud loomaomaniku
sugulasteni, kellele seletuskirja järgi
soovitakse edastada „teade registris oleva
teabe uuendamise vajaduse kohta – kes on
uus loomapidaja“. Mõeldamatu on, et
PRIA hakkaks andmeid töötlema
eesmärgiga leida konkreetne inimene, sest
lemmiklooma kui vallasasja puhul toimub
surnud omaniku/pidaja korral
omandiõiguse üleminek
pärimismenetluses. Veelgi enam, et nt
tõukoera puhul inimene, kelle juures looma
elas, ei pruukinud olla isegi looma omanik.
Seletuskirjas ei põhjendata ka, milliste
avalikes huvides oleva ülesande täitmiseks
on kavandatud kasutada seirete ja küsitluste
raames töödeldavaid andmeid.
pidajatele, vaid ainult koerte pidajatele. On
meelevaldne järeldada eelnõu ja
seletuskirja põhjal, et riigiasutus valimatult
ja eesmärgipäratult oma tegevusi korraldab.
Registri pidamise eesmärkide hulka
loomade jälgitavuse lisamine on
põhjendatud mitte ainult koerte, kasside ja
valgetuhkrute, vaid ka
põllumajandusloomade pidamise vaatest.
Loomade jälgitavuse tagamine ja selle
kohta andmete koondamine on oluline osa
toiduohutuse tagamisel, taudide
ennetamisel ning taudipuhangute korral
neile reageerimisel.
Kinnitame, et lemmikloomapidaja surma
korral ei saada PRIA teavitusi selle isiku
lähikondlastele. Lisaks asjaolule, et
lähikondlaste kohta puuduvad PRIA-l
andmed, ei ole PRIA-l ka huvi selliseid
teavitusi saata. Tegu on ebaõnnestunud
sõnastusega eelnõu seletuskirjas.
Seletuskirja sõnastust on parandatud.
PRIA põhimäärusest tulenevatele
ülesannete hulgas on ka andmete
analüüsimine. Isikute täiendav teavitamine
on oluline taudiennetuse, toiduohutuse ja
registriandmete õigsuse tagamiseks (sh
loomade jälgitavuse tagamiseks) ning
leiame, et selle võimaluse jätmine on igati
asjakohane. Oleme lisanud eelnõusse
nõusoleku alusel näiteks seiretes ja
küsitlustes osalemise.
4. Eelnõu § 1 punkti 25 kohaselt kogutakse
loomade registrisse füüsilisest isikust
lemmikloomapidaja puhul nimi, isikukood
või selle puudumise korral sünniaeg,
telefoninumber, e-posti aadress, elukoha
aadress ning tema peetava lemmiklooma
identifitseerimiseks vajalikud andmed,
samuti andmed lemmikloomapidaja nime
muutmise ja tema surma kohta. Nagu
seletuskirjaski märgitakse peab andmete
töötlemisel järgima isikuandmete
töötlemise põhimõtteid, üheks selliseks
põhimõtteks on minimaalsus - andmeid
tuleb koguda nii vähe kui võimalik teatud
eesmärgi saavutamiseks ja igaks juhuks
andmete kogumine on ebaseaduslik. Jääb
arusaamatuks ja seletuskirjast ei selgu,
Selgitame
Lemmikloomapidaja elukoha aadress on
vajalik loomapidajale tema looma
tagastamiseks, kui loom leitakse ja
loomapidajaga ei saada kontakti. Samuti on
see info oluline KOV-ide vaatest, et tagada
neile andmestiku olemasolu selle kohta, kui
palju koeri, kasse ja valgetuhkruid nende
haldusterritooriumil peetakse. Sellisel
puhul ei ole see vajalik isiku täpsusega,
kuid registrisse andmetele ligipääsu
andmisel arvestatakse ka kasutajagruppide
konkreetsete vajadustega. Samuti on
aadressiandmed olulised selleks, et KOV-il
oleks võimalik üldistatult aru saada,
millistes piirkondades lemmikloomi
suuremal või väiksemal arvul peetakse
8
milleks on kõiki ülalnimetatud andmeid
vaja ja kuidas need tegelikku eesmärkide
saavutamisse panustavad. Seletuskirjas
tuuakse, et „isikuandmeid on vaja eelkõige
lemmikloomapidaja ja tema lemmiklooma
vahel seose loomiseks eesmärgiga loom
kaduma mineku korral pidajale tagastada,
erijuhtudel järelevalveasutustele
piiriületuse õiguspärasuse ja
loomapidamisnõuete täitmise
kontrollimiseks“. Viidatust ei selgu aga
millise eesmärgi saavutamist toetab:
lemmikloomapidaja elukoha
aadress – jääb selgusetuks, milline
on selliste andmete kasutamise
eesmärk. Tõukoerte puhul on
loomaomanike suhted väga
erinevad, kasutatakse nii rendi-,
laenu-, kaasomandi kui ka muid
omandi suhteid ning omanik ja
koera asukoht aga ka valdus ei
pruugi olla kattuvad. Olukorras, kus
koer on kaasomandis või elab
mitmes kodus puudub igasugune
vajadus loomapidaja elukoha
andmete järele. Kui elukoha
aadressi eesmärk võiks olla
loomapidamisnõuete täitmise
kontrollimine, siis on asjakohane
ikkagi koguda andmeid
lemmiklooma pidamise koha kohta;
lemmikloomapidaja nime
muutmise andmed – jääb
arusaamatuks, mis on need täpsed
andmed, mida sellise
andmekoosseisu all silmas
peetakse. Eraldi on
andmekoosseisus
lemmikloomapidaja nimi. Kui
looma omandisuhted muutuvad on
endiselt kogutavateks andmeteks
lemmikloomapidaja nimi;
lemmikloomapidaja surma andmed
– kuigi seletuskirjas on
adresseeritud võimalust teavitada
surma korral inimese sugulasi
registris oleva teabe uuendamise
vajadusest, jääb laiemalt selliste
andmete kogumise põhjus
arusaamatuks. Nagu eelnevalt
märgitud, ei ole mõeldav, et PRIA
sekkuks pärimismenetlusse, ka
puudub andmekogus
andmekoosseisus igasugune
selleks, et tagada oma elanikele vajalike
teenuste kättesaadavus: näiteks koerte
väljaheidete jaoks prügikastid,
jalutusväljakud jmt.
Lemmikloomapidaja nime
(eesnimi/eesnimed ja
perekonnanimi/perekonnanimed)
muutmise andmed on vajalikud olukorras,
kus isik abiellub või muudab muul põhjusel
nime. Lemmiklooma tagastamisel tema
pidajale on oluline veenduda, et loom
tagastatakse tegelikule loomapidajale.
Lemmikloomapidaja surma korral ei sekku
PRIA pärimismenetlusse. Igal elusal
lemmikloomal, kelle kohta on andmed
registrisse kantud, peab olema seos isikuga,
kes teda peab. Kui loomapidaja on surnud
ja selle kohta saabub registrisse vastav info,
on oluline, et andmetes toimuks teatud aja
jooksul ka pidaja osas muutus. On oluline,
et loom ei jääks hooletusse pärast seda, kui
loomapidaja on surnud.
9
võimalus, et PRIA üldse saaks
lemmikloomapidaja sugulased
tuvastada.
5. Teise olulise andmetöötluspõhimõttena
ei pruugi olla tagatud andmete õigsus.
5.1. Andmed peavad olema aja- ja
asjakohased. Eelnõu § 1 punktiga 35
täiendatakse VS-i §-ga 1212, mille kohaselt
kohustatakse kohalike omavalitsusi andma
PRIA-le üle enne 2027. aasta 1. juunit
kehtinud korras arvestuse pidamiseks
kasutatavas andmekogus kogutud andmed.
Kuigi on tervitatav, et sellise lahendusega
soovitakse vältida, et juba üks kord
registritesse kantud lemmikloomi peaks
uuesti tasuliselt uude registrisse kandma, ei
selgu seletuskirjas, kas ja kuidas tagatakse
ülekantavate andmete õigsus.
Täna ei võimalda ei LLR (www.llr.ee) ega
Eesti (www.lemmikloomaregister.ee)
lemmikloomaregister, omanikul endal teha
muudatusi ei selles, kas loom on omaniku
vahetanud või ka selle kohta, et loom on
juba surnud. Seega sisaldavad need
registrid juba täna ebatäpseid andmeid,
mille uuendamist
loomaomanikele/pidajatele ei võimaldata
või võimaldatakse üksnes läbi
veterinaararsti (s.o tasulise teenuse) kaudu.
Seletuskirjast lähtuvalt võib aru saada, et
registrisse ei kanta ümber Eesti Kenneliidu
(Eesti tõukoerte liit) ega Eesti
Kassikasvatajate Liit Felix (Eesti
tõukasside liit) registrite andmeid, mis aga
on ilmselt kõige täpsemad vähemalt
tõukoerte ja -kasside osas.
Selgitame
KOV-idel on kohustus pidada arvestust
koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade
kohta (kehtiv VS § 32 lg 4). Eesti elanikel
on enamikes KOV-ides (67-s 79-st)
kohustus koerad kiibistada ja registreerida
KOV-i vastavas andmekogus, kasside
kohta on sarnane kohustus ligi pooltes
KOV-ides. Koerte kiibistamise kohustuseta
on vaid 6,5% Eesti elanikkonnast, nagu ka
seletuskirjas väljatoodust nähtub. Kuna riik
võtab KOV-idelt üle lemmikloomade kohta
arvestuse pidamise kohustuse, võetakse ka
KOV-idelt nende senini kogutud andmed.
PRIA puhastab ja korrastab need andmed
(sh dubleerivad, aegunud jne) selleks, et
tagada, et andmed oleksid aja- ja
asjakohased.
Eesti Kennelliidu registri eesmärk on
tõuraamatu pidamine, mitte arvestuse
pidamine Eestis peetavate koerte kohta.
Lisaks on Eesti Kennelliidu registris koera
kasvataja andmed, kuid mitte tegeliku
pidaja andmed. Seega nende andmete
ülekandmine ei täida registripidamise ja
selleks vajalike andmete koondamise
eesmärki. Eesti Kassikasvatajate Liit Felix,
nagu ka Eesti Kennelliit, on vabatahtlik
ühendus, mistõttu sealsed andmed ei ole
samuti kõikehõlmavad. Kehtiva õiguse (VS
§ 32 lg 5) kohaselt on kohustus
mikrokiibiga märgistatud koerte, kasside ja
valgetuhkrute kohta andmete
registreerimiseks KOV-i registris, mis
tähendab, et tõukoerte ja -kasside kohta
peavad need andmed juba praegu olema
KOV-ide andmebaasides olemas.
Tõukoerte ja -kasside liitude registritest
andmete ülekandmine loodavasse riigi
lemmikloomaregistrisse looks dubleerivad
andmed KOV-ide registrisse kantud
andmetele lisaks, mis omakorda
suurendaks PRIA tööd neile esitatud
andmete puhastamisel ja korrastamisel.
5.2. Seletuskirja leheküljel 13 sedastatakse,
et andmete ajakohasuse eest vastutab
lemmiklooma pidaja, ning märgitakse, et
ajakohastatavad on „elukoha- ja
kontaktandmed rahvastikuregistris“. Nagu
märgime kooskõlastuskirja punktis 3 ei ole
Selgitame
Registrisse on vaja kanda lemmiklooma
pidaja andmed. Kui omanik ja pidaja on
erinevad isikud, tuleb registrisse kanda
looma pidaja andmed, mitte omaniku
omad. Ajutised liikumised loomaga, sh
10
nt tõukoerte puhul ajakohastatud andmed
ilmtingimata seotud lemmikloomapidaja
andmetega, st koera omanik võib olla
andnud oma koera rendile, ta võib olla
kaasomandi koer, või elada muudel
põhjustel mujal kui tema tegelik omanik.
Ebamõistlik on eeldada, et sellised mh
lühiajalised (poegimise ajaks või
kaasomandis olemisel nädalaks või paariks,
puhkuse ajal koerahoius jms) teises kohas
teise inimese juures elava koera puhul
tehakse lemmikloomapidaja muudatus ja
tasutakse riigilõiv. Sama kehtib iga
lemmiklooma puhul, kelle elukoht ei
pruugi ühtida loomapidaja elukohaga.
Siinkohal jääbki selgusetuks, et millisel
eesmärgil loomapidaja elukoha andmeid
kogutakse.
reisimise või paaritumise/poegimise ajaks,
ei too endaga kaasa veel vajadust registris
andmeid ajakohastada, sest loomapidaja ja
seeläbi ka looma püsielukoht ei ole sellest
muutunud. Sealhulgas ei pea registris
registreerima loomapidaja vahetumist
ainuüksi selle pärast, et loomaga minnakse
maale vanaema juurde suvitama.
Loomapidaja vahetumine tuleb
registreerida registris siis, kui
loomapidamisõigus ja sellega koos ka
vastutus antakse püsivalt üle teisele isikule.
Seletuskirja on vastava sisuga ka
täiendatud.
Elukoha andmete kogumise vajaduse kohta
näete täpsemat selgitust varasemalt selle
kohta esitatud küsimuse vastuses.
5.3. Andmete töötlemise ja õigsuse vaates
on kahetsusväärne, et eelnõuga on
planeeritud registrikannete tegemine läbi
veterinaararsti (eelnõu § 1 punktis 17 VS §
32 lõikes 7). Kui on olemas infosüsteem,
siis miks ei ole võimalik automaatselt
andmeid uuendada, näiteks
omanikud/pidajad saaksid ise sisse logida
ja oma andmeid muuta. Arvestades
veterinaarteenuse kulukust ja
kättesaadavust mh maapiirkonnas ning
senist praktikat (andmeid ei käida
uuendamas) on paratamatu, et sellise
lahenduse korral ei olegi võimalik tagada
andmete ajakohasust.
Selgitame
Nagu viidatud eelnõu punktis kirjas,
korraldab veterinaararst andmete esitamise
loomade registrisse:
1) mikrokiibiga märgistatud koera, kassi,
valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma ning tema pidaja kohta
esmakordse kande tegemiseks loomale
mikrokiibi paigaldamise järel;
2) VS § 32 lõikes 5 nimetatud hulkuva
looma veterinaarse läbivaatuse ja
loomale tehtud ravi kohta kande
tegemiseks nimetatud läbivaatuse või ravi
tegemise järel.
See tähendab, et edasised andmete
ajakohastamised pärast esmase
registrikande tegemist ei toimu
veterinaararsti abil, vaid isikud ise
ajakohastavad oma andmed, sh
loomapidaja vahetumise. See ei raskenda
kuidagi andmete ajakohastamist näiteks
loomapidaja telefoninumbri muutumise
korral, sest selleks ei pea pöörduma
veterinaararsti juurde. Andmeid, mis
puudutavad veterinaarseid menetlusi,
ajakohastavad veterinaararstid.
Veterinaarse menetluse tegemiseks on
vajalik veterinaararsti visiit.
Veterinaararst esitab registrisse mikrokiibi
paigaldamise järel andmed mh mikrokiibi
koodi kohta. Praegune praktika, kus see on
osaliselt jäetud loomapidaja enda esitada,
ongi tekitanud olukorra, kus kiibistatud
loomade kohta osaliselt andmed registritest
11
puuduvad ja loomade mikrokiibiga
märgistamine ei täida ühtki eesmärki.
Seetõttu on veterinaararsti roll siin
võtmetähtsusega.
Juhime ka tähelepanu, et eelnõu § 1 punktis
21 (VS § 32 lõikega 8) on loodud
volitusnorm ministrile määruse
kehtestamiseks. Nimetatud rakendusakti
kavandis on täpsemalt ette nähtud nõuded,
kes milliseid andmeid ja millal peab
ajakohastama.
5.4. Samal ajal jääb selgusetuks, kui
vastavalt eelnõu § 1 punktis 17 tehtava VS
§ 32 muudatusega nähakse lõikes 6 ette, et
„lemmiklooma pidaja vahetumise
registreerimise loomade registris tagab iga
järgmine loomapidaja või
lemmikloomapidaja“, siis kas ja kuidas on
planeeritud lemmikloomapidaja
vahetumisel välisriigiomanike poolt
vastavate muudatuste tegemine. Samuti ei
selgu, kuidas on tõukoerte ja -kasside aga
miks mitte ka muud lemmikloomapidajad
sellise lahenduse korral kaitstud
pahatahtlike lemmikloomapidajate
muutmise eest, kus nt omanikuvahetust ei
olegi toimunud või lemmikloom on
varastatud või kadunud.
Selgitame
Seletuskirjas on välja toodud, et
lemmikloomapidaja vahetumise
registreerimisel kinnitavad
lemmikloomapidaja vahetumise registris
nii eelmine kui ka uus loomapidaja.
Samuti on seletuskirja lisaga eelnõule
lisatud rakendusakti kavandi nr 5 § 3 lõikes
5 kirjas: Lemmikloomapidaja vahetumise
korral esitavad loomade registris
registreeritud lemmikloomapidaja ja
lemmiklooma tulevane pidaja
isikutuvastust võimaldaval viisil loomade
registri vastutavale töötlejale taotluse
loomapidaja vahetumise registreerimiseks
loomade registris. Taotluse esitamisega
kinnitab registreeritud lemmikloomapidaja
lemmiklooma üleandmise uuele
loomapidajale ja tulevane
lemmikloomapidaja lemmiklooma
vastuvõtmise registris registreeritud
loomapidajalt.
Seletuskirja on selguse mõttes eelnõu § 1
punktis 21 täiendatud.
Registri kulust ja riigilõiv
6. Seletuskirjas on põhjendatud riigilõivu
suurust ja vajadust asjaoluga, et registri
ülalpidamise kulu on hinnanguliselt 189
000 eurot.
6.1. Riigilõivu määra arvestamisel on
lähtutud ebaõigetest andmetest. Arvestuste
tegemisel on lähtutud Eestis sündivate
tõukoerte, tõukoerte kutsikate
võõrandamise, tõukasside sünni ja Euroopa
Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja
ekspertsüsteemi veebiplatvormil TRACES
(edaspidi TRACES) registreeritud
lemmikloomade ning varjupaikadest koju
läinud lemmikloomade arvust. Arvestatud
ei ole tõsiasjaga, et tõukoeri ja -kasse on
Selgitame
Riigilõivu määra arvutamisel ei ole
lähtutud valeandmetest. Nagu ka
seletuskirjas korduvalt ja põhjendatult on
välja toodud, ei ole võimalik võtta arvesse
tegelikku lemmikloomade populatsiooni,
sest tegelikke andmeid selle kohta ei ole:
„Täpsed andmed igal aastal sündivate
koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta ning
loomapidaja või lemmikloomapidaja
vahetumiste kohta aastas
puuduvad,“ „Kalkulatsioon annab
tulemusena eeldusliku riigilõivu suuruse,
kuna täpseid andmeid lemmikloomade
arvu kohta Eestis ei ole“ ning „Samas
tuleb nende jooniste põhjal tehtavate
12
Eestis kordades vähem kui on segaverelisi.
Samuti pole arvestatud asjaoluga, et
TRACESe süsteemi kasutamine ei ole
juurdunud ning selle kasutamine on
kohustuslik üksnes juhul, kui lemmikloom
tuuakse sisse kaubanduslikul eesmärgil (st
inimene ei reisi ise, et oma lemmikloom
välisriigis ära osta ja koju tuua).
Jääb arusaamatuks, miks ei ole arvesse
võetud üldist Eesti lemmikloomade
populatsiooni. Kui tegemist oleks
registriga, mis koondab vaid tõuloomade
andmeid (seletuskirjas toodud tõukassid
ning tõukoerad koos omanikuvahetusega
moodustavad eeldatavatest registreeringute
arvust enam kui 53%), siis ei ole antud
registri pidamine üldse vajalik. Nagu
seletuskirjas sedastatakse on vastavate
loomade andmed terviklikult juba
koondatud Eesti Kennelliidu tõukoerte ning
tõukasside aretusühingute registritesse.
järelduste tegemisel võtta arvesse ka
asjaolu, et meil puuduvad andmed Eesti
eri piirkondades peetavate lemmikloomade
tegeliku arvu kohta (sealhulgas kiibistatud
või registreeritud koerte, kasside ja
valgetuhkrute osakaal, loomapidajate arv,
loomapidajate vahetumiste arv aastas jne),
mis võimaldaks adekvaatselt hinnata
regionaalseid mõjusid, sealhulgas seda, kui
suurt osa ja mil määral eri piirkondade
elanikke muudatus tegelikult mõjutab.“
Riigilõivu suuruse arvutamiseks on oluline
teada, kui palju sünnib koeri, kasse ja
valgetuhkruid ning mis mahus toimub
loomapidajate vahetumisi ühes aastas. See
annab infot selle kohta, kui palju
registritoiminguid aasta vältel tehakse ning
selle põhjal on võimalik välja arvutada ühe
registritoimingu hind.
Nagu eelnevalt öeldud, ei ole Eestis
piisavalt tegelikkust peegeldavaid
andmeid, millele tugineda. Seetõttu ongi
koondatud arvutuse tegemiseks need
andmed, mida on olnud võimalik koguda.
Üldine lemmikloomade populatsioon ei ole
siinkohal kalkulatsioonide tegemisel
oluline, sest juba KOV-ide registrites
registreeritud loomade kohta ei pea
loomapidajad loodavasse riigi
lemmikloomaregistrisse uuesti esitama.
Need andmed kantakse riigilõivu tasumata
uude registrisse, sest need loomapidajad on
juba selle (KOV-i kehtestatud) kohustuse
täitnud, sh tõenäoliselt tasunud
veterinaararstile ka registrisse andmete
kandmise teenuse eest.
Tõukoerte andmed ei ole seletuskirja
kohaselt „terviklikult koondatud“ Eesti
Kennelliidu tõukoerte ning tõukasside
aretusühingute registritesse. Nende liitude
liikmeks olemine on vabatahtlik, mis
tähendab, et ka kõik tõuloomad ei ole neis
registrites registreeritud. Eesti Kennelliidu
registri eesmärk on tõuraamatu pidamine,
mitte arvestuse pidamine Eestis peetavate
koerte kohta.
Pärast registri toimima hakkamist on
võimalik hinnata, kas riigilõivu suurus
vajab ümber kalkuleerimist. Senini saame
tugineda neile andmetele, mis meile praegu
13
kättesaadavad on.
6.2. Riigilõivu määraks on otsustatud
kehtestada 12 eurot iga lemmiklooma
esmase registreeringu ja
lemmikloomapidaja vahetumise kohta.
Samal ajal on Soomes samasuguse registri
pidamisel omaniku kande ja selle
muudatuse tegemise riigilõiv 10 eurot.
Selgitame
Kalkulatsioonid on tehtud Eestis
olemasolevate andmete põhjal ja arvestades
registri ülalpidamiseks vajaminevat
aastakulu. Soomes on tõenäoliselt ka
rohkem loomapidajaid, sest on rohkem
elanikke ja see aitab tuua kulu ühe
registritoimingu kohta madalamaks.
6.3. Seletuskirjast ei selgu ka, miks on
loomade registri ülalpidamine üksnes
lemmikloomapidajate kohustuseks.
Seletuskirja leheküljel 25 on märgitud ja
hiljem täpsemalt avatud, et „Iga-aastane
loomade registri ülalpidamiskulu on PRIA
hinnangul ligikaudu 189 000 eurot“ ning
vastav kulu on riigilõivu määra
kehtestamiseks jagatud potentsiaalsete
lemmiklooma registreeringute vahel.
Vastavalt eelnõu § 1 punktil 1 ja selle
seletuskirjale hakatakse lemmikloomade
andmeid koguma „PRIA
põllumajandusloomade registri juurde
loodavas riigi lemmikloomaregistris. /…/
Sellest tulenevalt on sobiv nimetada
register ümber loomade registriks“.
Registri eesmärgist (eelnõu § 1 p-d 22 ja
23) lähtuvalt moodustab
lemmikloomapidajaid puudutav registri
osas ehk ¼ kogu registrist. Nt tuuakse
seletuskirjas § 1 punkti 24 selgitustes välja,
et registri andmeid kasutataks „PRIA
registritega seotud tõrgete tekkimise ja
lahendamise teavitamise teade (näiteks
trükikojas 18 veisepasside printimise
probleem)“ edastamiseks, milline tegevus
ei puutu kuidagi lemmikloomadesse.
Registri kasutuse laiemat sihtrühma (s.o
(lemmik)loomapidaja andmete kogumine)
kinnitab ka eelnõu § 1 punktiga 25 tehtav
muudatus, mille alusel kogutakse loomade
jälgitavuse tagamiseks ja võimalike
pettuste ennetamiseks andmeid kõigi
loomade pidajate kohta – s.o nii
lemmikloomapidajad, kelleks saab eelnõu
kohaselt olla üksnes füüsiline isik, kui ka
loomapidajad, ehk VS § 5 lg 1 kohane
ettevõtja.
Seega ei ole arusaadav, miks peaks üksnes
lemmikloomapidajate kanded olema need,
millelt tasutakse riigilõiv registri
ülalpidamiseks. Ometi ei näha eelnõuga
Selgitame
Kogu loomade registri ülalpidamine ei ole
lemmikloomapidajate kohustus. See
kohustus jääb lemmikloomapidajate kanda
vaid selle registriosa ulatuses, mis sisaldab
lemmikloomade andmeid, nii nagu see on
seletuskirjas ka üheselt väljendatud:
„Loomapidajate ja lemmikloomapidajate
makstav riigilõiv katab eeldatavalt riigi
lemmikloomaregistri ülalpidamiskulu
209 258 eurot aastas.“
14
riigilõivuseaduses ette riigilõivu muudel
juhtudel kui lemmikloomade
registreerimine ja lemmikloomapidaja
vahetumisel andmete muutmine.
Veterinaararsti vahendusel registri
kasutamine
7. Vastavalt eelnõu § 1 punktis 17 toodud
VS § 32 lõikele 7 on esmase
lemmikloomapidaja registrisse kandmise
kohustus veterinaararstil mikrokiibi
paigaldamise järel (punkt 1) või hulkuva
looma korral läbivaatuse või ravi järel
(punkt 2).
7.1. Veterinaararsti kaudu registreeringu
tegemist põhjendatud ei ole. Seletuskirja
kohaselt on maksab selline teenus
inimesele keskmiselt 15 eurot kande kohta
(seega koos riigilõivuga maksab inimene
27 eurot) ning et tasu suuruse tõttu ei soovi
osa loomapidajaid seda teenust kasutada.
Jääb arusaamatuks, miks jätkatakse
samasuguse praktikaga, miks peab riikliku
registri pidamisel ja
lemmikloomapidajale seadusega kohustuse
panemisel toimuma selle täitmine
täiendava tasulise teenuse kaudu. Küsitav
on ka selline mitme isiku kaudu andmete
töötlemise kooskõla andmetöötluse
minimaalsusega, sest seletuskirja kohaselt
peaks inimene avaldama ja veterinaararst
kontrollima kõiki inimese kohta registrisse
esitatavaid andmeid.
Siinkohal juhime tähelepanu asjaolule, et
veterinaararsti kohustuseks ei ole
lemmikloomade märgistamise üle
järelevalve korraldamine. Veterinaararsti
ülesanne võiks piirduda kiibi
kasutuselevõtu registreerimisega, millega
inimene saab ise oma lemmiklooma
loomade registris siduda sisestades aja- ja
asjakohase informatsiooni.
Selgitame
Veterinaararsti kaudu registreeringu
tegemine on seletuskirjas põhjendatud
järgmiselt:
„Praegu on lemmiklooma andmete
andmekogusse kandmise õigus sõltuvalt
registrist kas loomapidajal, KOV-i
ametnikul või veterinaararstil. Vaatamata
kasutatavast teenusepakkujast küsib
veterinaararst andmekogusse andmete
kandmise eest tasu (umbes 15 eurot), sest
tegemist on eraldi tööülesandega. Tasu
suuruse tõttu ei soovi osa loomapidajaid
seda teenust kasutada, mis jätab Spin
TEK-iga lepingu sõlminud KOV-i
elanikust loomapidajale võimaluse andmed
ise andmekogusse kanda, kuid seda alati ei
tehta ja seetõttu võib loom olla küll kiibiga
märgistatud, kuid tema ja tema pidaja
andmeid andmekogus ei ole.
Hetkeolukorra kohaselt ei pruugi seega
mikrokiibiga identifitseeritud loomad
olla registreeritud, mis tähendab, et
märgistamine ei võimalda looma tema
pidajaga seostada ja märgistamine ei
kanna oma eesmärki (loomade kohta
arvestuse pidamine, hulkuvate loomadega
tegelemine, kadunud lemmiklooma
tagastamine pidajale, järelevalveasutuste
ülesannete täitmine). Seetõttu on oluline
siduda omavahel kaks protseduuri:
lemmikloomale kiibi paigaldamine ning
seejärel kohe andmete registris
registreerimine. Nõue, mille kohaselt peab
edaspidi andmed registrisse kandma
veterinaararst, on seotud
loomakaitseseaduse § 9 lõikes 3 sätestatud
nõudega, mille kohaselt tohib kiibistada
ainult veterinaararst, ning eelnõu punktiga
17 (VS § 30 lg 4), mille kohaselt tohib
looma märgistamiseks kasutatavat
mikrokiipi väljastada vaid veterinaararstile.
Registriandmete usaldusvääruse
tagamiseks ja looma identifitseerimisega
seotud pettuste ärahoidmiseks on
asjakohane, et sellekohase teabe edastab
mikrokiibi paigaldanud veterinaararst.“
15
Juhime ka tähelepanu asjaolule, et
tõenäoliselt on suur osa praegu KOV-ide
registrites registreeritud loomadest
registreeritud veterinaararsti vahendusel,
mis tähendab muuhulgas, et seda on tehtud
tasu eest. Näiteks Eesti Loomaarstide Koja
registrisse saabki esitada andmeid vaid
veterinaararst, registrikande kulu on 25
eurot. Nendes KOV-ides, kes kasutavad
Spin TEK AS-i teenust, on tõesti
loomapidajale looma registreerimine
tasuta. Küll aga katab selle kulu
teenusepakkujale loomapidaja eest KOV.
Sealjuures tasub KOV teenusepakkujale
tasu kõigi KOV-is elavate isikute pealt, st
ka nende inimeste eest, kellel lemmiklooma
ei ole või kes ei plaani endale kunagi
lemmiklooma võtta.
Majanduslikust poolest on riigilõivu
tasumine registritoimingu eest vajalik
loodava uue lemmikloomaregistri
ülalpidamiskulu katmiseks. Loomade
heaolu vaatest aga loomapidaja isikliku
vastutuse rõhutamiseks. Nimelt tuleb enne
lemmiklooma võtmist oma otsust
põhjalikult kaaluda ja lemmiklooma
võtmisega võtab loomapidaja looma eest
vastutuse.
Lemmiklooma pidamisel looma tervise ja
heaolu tagamiseks kehtestatud nõuete
järgimise eest lasub isiklik vastutus
loomapidajal, mitte ühiskonnal tervikuna.
Kui registreerimine oleks tasuta, tähendaks
see, et kõik Eesti elanikud peaksid riigile
maksudena laekunud rahast solidaarselt
ülal pidama lemmikloomaregistrit, kuid
registrist saadavast hüvest ei saaks osa need
isikud, kellel ei ole lemmiklooma. Seetõttu
ei pea me asjakohaseks registri
ülalpidamiskulusid katta riigieelarvest,
vaid lemmiklooma pidava isiku tasutavast
riigilõivust.
7.2. Kuigi eelnõu alusandmetena on
suuremas osas arvestatud tõukoerte ja -
kasside andmetega, on lemmiklooma
registrisse kandmine just tõukoerte ja -
kasside pidajatele põhjendamatult
kulukamaks muudetud. Tõukoerte ja -
kasside kiipimine toimub enamasti
samaaegselt esimese vaktsineerimisega,
mida soovituslikult tehakse 6-8 nädal
vanuselt. Sellises vanuses elavad enamasti
Selgitame
Ükski loomapidaja (ka mitte tõukoera
ega -kassi pidaja) ei pea enda looma kohta
andmete riigi lemmikloomaregistrisse
kandmise eest kaks korda maksma
riigilõivu. Uuele pidajale looma üle
andmisel tasub riigilõivu uus pidaja või
teine isik tema eest. See kulu ei jää
kasvataja kanda, kui ta seda just ise ei soovi
või uue loomapidajaga sellist kokkulepet ei
16
kõik tõukoerad ja -kassid endiselt kasvataja
juures, mis tähendab, et nende pidajaks
saab olla vaid kasvataja. Veelgi enam, uude
koju ei või mitte ükski tõukoer ega -kass
minna ilma kiibita. Seega sõltumata uude
koju minemise vanusest (tõu koerte puhul,
mitte enne 7 elunädalat, kuid enamasti 10-
15 elunädalat) peavad tõukoerte ja -kasside
omanikuvahetuse korral nende pidajad alati
maksma riigilõivu vähemalt kahel korral.
sõlmi.
Justiits- ja Digi-
ministeeirum 1. Toetame ühtse loomade registri
loomist ning sellega seotud andmete
esitamise ja uuendamise süsteemi
väljaarendamist. Leiame, et ühtne register
aitab kaasa kadunud lemmikloomade
leidmisele, ebaseadusliku
loomakaubanduse tõkestamisele ning
annab täpsema ülevaate lemmikloomadest.
Samuti vähendab see kohalike
omavalitsuste (KOV) registrite
arendamiskulusid. Praegu peavad erinevad
osapooled (loomakliinikud, varjupaigad ja
KOV-id) haldama samu andmeid eraldi,
mis tekitab dubleerimist ja ebatõhusust.
Ühtne register lihtsustaks andmete
sisestamist, parandaks nende ajakohasust ja
kättesaadavust ning võimaldaks tõhusamat
veterinaarjärelevalvet, sealhulgas
hõlbustaks infovahetust loomapidajatega
näiteks loomataudide (nt marutaudi)
ennetamise ja tõrje küsimustes.
Võtame teadmiseks
Soovitame kehtestada lemmiklooma
registreerimise kohustuse ainult
isikutele, kelle elukoht on Eestis ning kes
elavad KOV-is, kus on vastav nõue
kehtestatud. Registrisse tehtavad
muudatused peaksid meie hinnangul olema
nõutud näiteks 30 päeva jooksul — eelnõus
pakutud 2 päeva on ebamõistlikult lühike.
Juhul, kui ette näha ka selle tingimuse
täitmise kontroll näiteks rahvastikuregistri
elukoha andmetega, siis sellisel juhul on
vajalik luua ka õiguslik regulatsioon
rahvastikuregistrist andmete sellel
eesmärgil saamiseks. Samuti peab protsess
arvestama andmete minimaalse töötlemise
põhimõttega, nõude/tingimuse
kontrollimiseks on vajalik üksnes fakt, et
isiku elukoht on Eestis.
Ei arvesta
Selgitame: lemmiklooma registreerimise
kohustus on otseselt seotud looma
mikrokiibiga identifitseerimisega.
Kiibistamisest ei ole ilma registreerimiseta
kasu, sest kiip ise ei sisalda muud, kui vaid
koodi. Registreerimise kasu seisneb selles,
et registris seotakse kiibilt loetav kood
loomapidaja andmetega. Senine praktika,
kus kiibistamine ja registreerimine on
olnud kaks eraldiseisvat toimingut, ongi
tekitanud olukorra, kus lemmikloomad
võivad olla kiibistatud, kuid pole
registreeritud. Selline praktika ei ole mitte
ainult ebamõistlik, vaid raiskab
loomapidaja raha. Kordame, kiip üksi ei
taga looma jälgitavust. Looma jälgitavus on
tagatud vaid koos kiibi andmete
registreerimise ja loomapidaja andmetega
sidumisega. Seega ei saa me nõustuda
sellise praktika soodustamise või
jätkamisega, kus registreerimise kohustust
mikrokiibiga märgistatud loomade puhul ei
17
kehtestata.
Leiame, et registriandmete ajakohasena
hoidmise eesmärgil on tähtaja pikendamine
30-le päevale riskantne. Liiga pikk andmete
ajakohastamise periood tekitab olukorra,
kus isikud unustavad selle ära. Oleme
seisukohal, et lühem andmete
ajakohastamise tähtaeg tagab andmete
ajakohastamise suurema tõenäosuse.
Eelnõuga välja pakutud kaks tööpäeva on
meie hinnangul piisav aeg näiteks
loomapidaja vahetumise registreerimiseks.
Õiguslik alus rahvastikuregistrist andmete
pärimiseks tuleb eelnõu seletuskirjale
lisatud rakendusaktide kavandite failist
(kavand 4), millega muudetakse praeguse
põllumajandusloomade registri
põhimäärust. Nimetatud määruse muutmise
kavandi punkt 12 sisaldab järgmist
täiendust: Andmevahetus teiste
andmekogudega toimub avaliku teabe
seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel
kehtestatud korras riigi infosüsteemide
andmevahetuskihi kaudu.
Koerte, kasside ja valgetuhkrute
kohustuslikku mikrokiipimist ja
registreerimist nõutakse hetkel vaid
piiriületusel (tulenevalt Euroopa Liidu
nõuetest). Seetõttu ei toeta me eelnõus
pakutud mikrokiibistamise ja
registreerimise kohustuse laiendamist
kõigile lemmikloomadele, kuna see
suurendaks nii elanike kui ka
veterinaaride halduskoormust. Leiame,
et lemmikloomade kiipimine ja
registreerimine võiks jääda vabatahtlikuks
nendes KOV-ides, kus see ei ole seni
reguleeritud, ning kohustuslikuks seal, kus
nõue juba kehtib.
Samas mööname, et kiipimine on oluline
meede, mis aitab kadunud loomad
kiiremini omanikele tagastada, suurendab
loomapidajate vastutust (sealhulgas aitab
ennetada loomade väärkohtlemist) ja
tugevdab veterinaarjärelevalvet. Kiipimine
on lemmikloomapidamise kogukuludega
võrreldes väike väljaminek. Siiski saaks
loomaomanike teadlikkust kiipimise ja
registreerimise vajalikkusest tõsta
mitteregulatiivsete vahenditega.
Ei arvesta
Selgitame: Nõustute, et kiibistamine on
lemmikloomapidamise kuludega võrreldes
väike väljaminek. Senini rakendatud
mitteregulatiivsed meetmed kiibistamise
propageerimiseks ei ole piisavat tulemust
toonud, nagu selgitatud ka käesolevale
eelnõule eelnenud VTK-s, mille JDM (sel
ajal JUM) kooskõlastas. Eelnõu
seletuskirjas on seaduse mõjude osas välja
toodud, et praeguse seisuga on Eesti
rahvastikust vaid 6,5% elanikkonnast,
kellele veel ei kehti koera kiibistamise ja
registreerimise kohustus. Samuti ei ole kõik
neist koerapidajad. Kasside kiibistamise ja
registreerimise kohustus on kehtestatud pea
pooltes KOV-ides. Arvestades, et tegu on
ühekordse väljaminekuga ning arvestades
kiibistamise ja registreerimise suurt
kasutegurit, leiame, et koerte, kasside ja
valgetuhkrute pidamisel kohustusliku
kiibistamise laiendamine üleriigiliseks ei
too kaasa märkimisväärset halduskoormuse
tõusu ei nimetatud liiki loomade pidajatele
ega veterinaararstidele.
2. Riiklikust veterinaararstide registrist
A. Eelnõu § 1 p 6 kohaselt võib Arvestame Eelnõus sõnastust on muudetud.
18
veterinaararstide kontaktandmeid kasutada
ka küsitluste korraldamiseks. Palume
põhjendada, mis on see avalik hüve, mis
õigustab arstidele selliste küsimustega
lisakoormuse tekitamist. Palume kaaluda
küsitlustel kontaktandmete kasutamise
võimaldamist nõusoleku alusel (vt ka
selgitust kooskõlastuskirja punktis 3 (B)).
Täpsustatud on, et isiku nõusolekul võib
tema kontaktandmeid kasutada ka
loomatervise valdkonnas seire või küsitluse
korraldamiseks. Seletuskirja on täiendatud
asjakohase selgitusega.
B. VS § 21 lõike 1 osas märgime, et
seaduses tuleb ette näha ka volitusnormi
raamid, mis küsimused on seadusandja
jätnud määruse tasemel lahendamiseks.
Volitusnormi sisustamisel saab kasutada
järgmist näidet:
“Riikliku veterinaararstide registri
(edaspidi veterinaararstide register)
pidamiseks sätestatakse registri pidamise
kord, sealhulgas:
1) andmeandjad ja nendelt saadavad
andmed;
2) täpsem andmekoosseis;
3) vastutava töötleja ja volitatud töötleja
ülesanded;
4) andmetele juurdepääsu ja andmete
väljastamise kord;
5) andmete säilitamise täpsemad tähtajad;
6) muud korralduslikud küsimused.”
Arvestame Volitusnormi sisustamisel on ettepanekuga
arvestatud.. Kuigi AvTS-is on sätestatud
andmekogude regulatsioon (AvTS § 435 lg
1), mis juba näeb ette üldisemad raamid,
mis küsimused tuleb andmekogu
põhimääruse tasemel lahendada, on siiski
asjakohane volitusnormi täpsustada. Seda
selleks, et oleks selgem, mis küsimuste
reguleerimine on volitusnormiga hõlmatud.
Näiteks, kas andmetele juurdepääsu kord
on hõlmatud või mitte.
C. VS § 21 lg 2 p 1 kohaselt on registri
pidamise üks eesmärk teabe tagamine
tarbijale ning registri põhimääruse § 16 lg 4
kohaselt tehakse avalikud registriandmed
avalikkusele kättesaadavaks Eesti
avaandmete teabevärava kaudu ning
avalikustatakse töötleja veebilehel.
Esmalt selgitame, et igasugune
isikuandmete töötlemine (sh säilitamine)
riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-is
26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele.
PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi
piirata ainult kooskõlas põhiseadusega. See
tähendab, et niisugune piirang peab olema
kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega, mille
kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes
põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate
seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise
seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab
põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik
olulised otsused langetama seadusandja.
Palume seletuskirjas selgitada, kas
kõnealuse sätte kohaselt avalikustatakse ka
isikuandmeid. Kui jah, siis juhime
tähelepanu, et seaduse tasandil tuleb ette
näha, mis andmeid ja millisel eesmärgil
avalikustatakse.
Arvestame
Eelnõu on täiendatud (eelnõu § 1 p 12) ja
seaduse tasandil (VS § 21 lõikes 11) on ette
nähtud, mis andmed ja millisel eesmärgil
avalikustatakse.
19
D. VS § 21 lg 8 esimese lause kohaselt on
registri andmetel informatiivne tähendus.
Juhime tähelepanu, et avaliku teabe
seaduse (AvTS) § 436 lg 4 kohaselt antakse
andmetele õiguslik tähendus seadusega,
seega näib kõnealune säte seaduses olevat
ebavajalik ja tuleks kehtetuks tunnistada.
Arvestame
Eelnõu kohaselt muudetakse VS § 21 lõike
8 sõnastust. Andmetele andmekogus saab
õigusliku tähenduse anda vaid seadusega.
Nii on sätestatud AvTS § 436 lõikes 4. Ilma
selleta on andmed vaid informatiivse
tähendusega. Seega andmekogu
regulatsioonis ei ole vaja deklareerida
andmete informatiivset tähendust.
E. VS § 21 lg 8 kohaselt säilitatakse
veterinaararsti kohta kogutud andmeid
arhiivis viis aastat kutsetegevuse loa
andmisest keeldumise või kehtetuks
tunnistamise otsuse tegemisest või loa
kehtetuks muutumisest arvates. Palume
selgitada, millisest hetkest andmed arhiivi
kantakse. Praeguse seaduse sõnastuse
juures ei ole võimalik aru saada, mis
andmete säilitamise tähtaeg tegelikult on.
Arvestades veterinaararstide registri
põhimääruse § 15 lõikes 2 sätestatut ning
asjaolu, et arhiiv on samuti registri osa, siis
palume selguse huvides VS § 21 lg 8
sõnastada järgmiselt:
“Veterinaararstide registrisse kantud,
käesoleva paragrahvi lõike 6 kohaselt
veterinaararsti kohta kogutud andmeid
säilitatakse viis aastat kutsetegevuse loa
andmisest keeldumise või kehtetuks
tunnistamise otsuse tegemisest või loa
kehtetuks muutumisest arvates. Logisid
säilitatakse veterinaararstide registri
põhimääruses sätestatu kohaselt.”
Arvestame
Ettepanekuga on arvestatud ja eelnõu
kohaselt muudetakse VS § 21 lõike 8
sõnastust.
F. VS § 21 lg 9 kohaselt vastutab registrisse
kantud andmete õigsuse eest nende esitaja.
Selgitame, et andmete edastaja vastutab
edastatavate andmete õigsuse eest.
Isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM)
art 6 lg 2 kohaselt tagab vastutav
infosüsteemi töötleja sama artikli lõikes 1
sätestatud isikuandmete töötlemise
põhimõtete järgimise. Art 6 lg 1 punkti d
kohaselt tagab vastutav töötleja ka andmete
õigsuse ja asjakohasuse. Eelnevat arvesse
võttes vastutab infosüsteemi vastutav
töötleja tervikuna infosüsteemi andmete
õigsuse eest. Kõnealune säte seaduses on
eksitav ja tuleks kehtetuks tunnistada.
Arvestame
Nõustume, et registrisse kantud andmete
õigsuse eest vastutab registripidaja.
Seetõttu on lisatud eelnõusse ja seletuskirja
VS § 21 lg 9 muudatus: Veterinaararstide
registrisse edastatud andmete õigsuse eest
vastutab nende esitaja. Veterinaararstide
registrisse edastatud andmete muutumise
korral esitatakse viivitamata taotlus
andmete muutmiseks.
3. Loomade registrist
A. Eelnõu § 1 p 17 – VS § 32 lg 4 kohaselt
on loomapidaja kohustatud esitama
loomade registrisse andmed enda ja oma
peetava looma kohta. Võib eeldada, et
Arvestame
Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
20
siinkohal on peetud silmas VS § 35 lg 1 p-
des 7 ja 8 sätestatud andmeid, seega palume
selguse huvides VS § 32 lõiget 4 ka vastava
viitega täiendada.
VS § 32 lg 7 p 2 kohaselt esitatakse
loomade registrisse andmed hulkuva looma
veterinaarse läbivaatuse ja loomale tehtud
ravi kohta kande tegemiseks nimetatud
läbivaatuse või ravi tegemise järel.
Seletuskirjas aga ei ole selgitatud, millisel
eesmärgil need andmed registrisse kantakse
ning milliseid andmeid täpsemalt silmas on
peetud. Palume seletuskirja selles osas
täiendada.
B. Eelnõu § 1 p 24 – selle kohaselt on
registri volitatud töötlejal õigus kasutada
loomade registris registreeritud isiku
kontaktandmeid sellele isikule volitatud
töötleja tegevusega seotud teadete, nagu
näiteks loomatervise alase ohu teate,
loomade registriga seotud muudatuse teate,
andmete ajakohasena hoidmise teate ja
muu sellise teate saatmiseks või
loomatervise valdkonnas seire või küsitluse
korraldamiseks.
Esmalt juhime tähelepanu, et seadusega
tuleb ette näha kindlad juhud, millise teabe
saatmiseks on isikuandmete töötlemine
lubatud, loetelu peab olema ammendav,
mitte esitatud läbi näidete. Seadusliku aluse
loomaomaniku kontaktandmete
töötlemiseks loomisel tuleb arvestada, et
see peab olema seotud isiku huviga, millist
informatsiooni loomapidaja vajab. Meie
hinnangul peab küsitluste puhul selline
andmetöötlus toimuma isiku nõusoleku
alusel. Samuti palume ka muu
informatsiooni saamise osas isikule anda
valikuvabadus, kas ta soovib info saamisest
loobuda. Selgitame, et isiku
kontaktandmete töötlemisel on tegemist
isiku põhiõiguste piiramisega, mida saab
teha üksnes PS-s sätestatud tingimustel. PS
§ 11 teise lause kohaselt peavad õiguste ja
vabaduste piirangud olema demokraatlikus
ühiskonnas vajalikud ega tohi moonutada
piiratavate õiguste ja vabaduste olemust.
Põhiõiguse piirang on õiguspärane üksnes
juhul, kui see on proportsionaalne.
Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt
võib piiranguid seada üksnes juhul, kui
need on vajalikud ning vastavad tegelikult
liidu poolt tunnustatud üldist huvi
pakkuvatele eesmärkidele või kui on vaja
Arvestame Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud.
21
kaitsta teiste isikute õigusi ja vabadusi.
Antud juhul on kaheldav, kas toodud
eesmärgil andmetöötlusele seadusliku
aluse loomine on vajalik ning et eesmärki
ei ole võimalik saavutada mõne teise, isikut
vähem koormava abinõuga. Saab nõustuda,
et isikute informeerimine ohtude ja taudide
eest on vajalik, kuid muudatuste teavituste
osas pigem mitte. Samuti peaks siinkohal
olema isikul valikuvabadus, kas ta soovib
teateid saada või mitte. Oleme arvamusel,
et isiku nõusoleku alusel andmetöötluse
võimaldamine on isikule vähem koormav.
Teeme ettepaneku VS § 34 lg 5 sõnastada
järgmiselt:
“(5) Loomade registri volitatud töötlejal on
õigus kasutada loomade registris
registreeritud isiku kontaktandmeid isikule
loomatervise alase ohu teadete saatmiseks.
Isik võib loobuda teadete saamisest. Isiku
nõusolekul võib tema kontaktandmeid
kasutada ka muu teabe saatmiseks ja
loomatervise valdkonnas seire või küsitluse
korraldamiseks.”
C. Eelnõu § 1 p 25 – selle kohaselt
kantakse loomade registrisse VS § 35 lg 1
p-des 7 ja 8 nimetatud andmed. Nende
andmete esitamise kohustus on
loomapidajal. Samas on seletuskirjas (lk
13) selgitatud järgmist: „Samuti
sätestatakse lõikega 4 loomapidaja
kohustus hoida ajakohasena andmed nii
enda kui ka oma lemmiklooma kohta.
Nende ajakohastatavate andmete hulka
kuuluvad muu hulgas loomapidaja nimi,
elukoha- ja kontaktandmed
rahvastikuregistris juhul, kui need andmed
muutuvad, samuti andmed looma kohta
looma surma korral.“ Sellest võib
järeldada, et isiku elukoha- ja
kontaktandmed võetakse registrisse
rahvastikuregistrist. Seega jääb
selgusetuks, kas isik siis esitab ise
vajalikud andmed või saadakse need
andmed rahvastikuregistrist ning kui
tegemist on viimasega, siis millisel
õiguslikul alusel andmed
rahvastikuregistrist saadakse. Lisaks
palume selgitada, mis saab olukorras, kui
rahvastikuregistri ja isiku poolt esitatud
andmed on erinevad.
Samuti peab loomapidaja esitama andmed
nimemuutuse kohta. Võttes arvesse
andmete ühekordse küsimise põhimõtet,
Arvestame osaliselt
Eelnõu ja seletuskirja teksti on selguse
mõttes täpsustatud. Andmete
ajakohastamise nõudele (VS § 35 lg 52) on
lisatud erand, mille puhul VS-iga ei
kohustata andmeid ajakohastama. Erand
kehtib selliste andmete korral, mis saadakse
teistest andmekogudest avaliku teabe
seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel
kehtestatud korras riigi infosüsteemide
andmevahetuskihi kaudu. Näiteks
rahvastiku- või äriregistrist.
Elukoha andmed saadakse seega
rahvastikuregistrist, lemmikloomapidaja
veendub looma registreerimise alustamisel
pärast riigilõivu tasumist, kas andmed on
tema kohta õiged (valideerib). VS-i
muudatused ei kohusta neid andmeid
muutma, juhul kui tegu on ebaõigete
andmetega. Küll aga on isiku enda huvides
ebaõiged elukoha- või kontaktandmed
rahvastikuregistris uuendada kehtivate
vastu.
Selgitame, et andmed loomaomaniku nime
muutumise ja surma kohta tulevad
rahvastikuregistrist, neid ei ole vaja eraldi
riigi lemmikloomaregistris muuta.
Arusaadav, et inimene ei saa ka andmeid
22
siis ka need andmed on ju
rahvastikuregistris olemas, ehk miks isik
peab neid andmeid riigile uuesti esitama.
Veel enam tekitab küsimusi, kuidas peaks
loomapidaja täitma kohustust esitada
andmed tema surma kohta. Kas siinkohal
on siiski silmas peetud andmeid looma
surma kohta, nagu on toodud seletuskirjas
§ 32 lg 4 selgitustes? Juhul, kui siiski on
silmas peetud, et esitama peab andmed
looma surma kohta, siis palume § 35 lg 1 p
7 ka vastavalt sõnastada.
Seletuskirjas (lk 29) sotsiaalsete mõjude all
on selgitatud – füüsilise isiku kohta
vajaminevad andmed (nt kontaktandmed,
isikukood/sünnikuupäev) saab valideerida
rahvastikuregistris, mis eraldi andmete
kogumist ei eelda ning isik ei pea oma
andmeid mitmekordselt riigile esitama.
Palun selgitage, mida siinkohal on silmas
peetud selle all, et andmed saab valideerida
rahvastikuregistris.
Põhimõtteliselt jääb selgusetuks, milliseid
andmeid loomapidaja ise on kohustatud
registrisse esitama. Tegemist on isikule
seadusega pandud kohustusega ning selline
kohustus peab talle olema selge ja
arusaadav. Arvestada tuleks ka asjaolu, et
teatud andmed kannab looma kohta
registrisse veterinaararst looma
kiibistamisel.
uuendada, kui ta on surnud. Need andmed
on õigusaktis selgelt välja toodud selleks, et
PRIA-l oleks õigus neid andmeid
rahvastikuregistrist (või ettevõtja, sh FIE
puhul äriregistrist) pärida.
Juhul kui riigi registrites ei ole andmeid
loomapidaja kohta, esitab ta need ise pärast
riigilõivu tasumist. Täpne andmekooslus ja
milline on osapool, kes tagab, et nõutud
andmed saavad registripidajale esitatud
(või veendub, et andmed, mis teistest
andmekogudest päritakse riigi
lemmikloomaregistrisse kandmiseks, on
õiged) on välja toodud seletuskirja lisas 1
rakendusaktide kavandites (vt kavand 4).
D. Eelnõu § 1 p 26 – VS § 35 lg 4 kohaselt
esitatakse andmed loomade registrisse
Põllumajanduse Registrite ja
Informatsiooni Ameti (PRIA) e-teenuse
keskkonna kaudu või muu e-teenuse
keskkonna kaudu, mis suhtleb riigi
infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu
loomade registriga. Palume selgitada, kas
PRIA e-teenuse keskkonna all mõeldakse
loomade registri nn
iseteeninduskeskkonda. Samuti palume
selgitada, mida on silmas peetud muu e-
teenuse keskkonna all. Selgitame, et
isikuandmete töötlemine saab toimuda
seaduslikul alusel ning kui andmeid
töödeldakse (esitatakse) mõnes teises
andmekogus kui loomade register, siis tuleb
ka vastava andmekogu sätteid täiendada.
VS § 35 lg 5 kohaselt vastutab registrisse
kantud andmete õigsuse eest nende esitaja.
Kõnealune säte on eksitav ja tuleks
eelnõust välja jätta. Selgitus on toodud
kooskõlastuskirja punktis 2 (F).
Arvestame
Nõustume, et registrisse kantud andmete
õigsuse eest vastutab registripidaja.
Seetõttu on eelnõus ja seletuskirjas § 35 lg
5 sõnastust täpsustatud järgmiselt:
Loomade registrisse edastatud andmete
õigsuse eest vastutab nende esitaja.
PRIA e-teenuse keskkonna all mõeldakse
põllumajandusloomade registri
iseteeninduskeskkonda. Muu e- teenuse all
mõeldakse näiteks loomade
jõudlusandmeid, mis laekuvad
automaatselt loomade registrisse veistega
toimunud sündmuste kohta Eesti
Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli
AS (EPJ) infosüsteemist ning ettevõtja ei
pea sündmuste kohta lisama eraldi teavitusi
e-PRIAsse.
23
E. VS § 34 lg 4 kohaselt on registri vastutav
töötleja Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium. Registri
põhimääruse §-s 3 on määratud registri
volitatud töötlejateks PRIA ning
Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA). Sama
sätte lõigetes 2 ja 3 on toodud volitatud
töötlejate vastutusvaldkonnad. Juhime
tähelepanu, et IKÜM art 4 p 8 kohaselt on
volitatud töötleja füüsiline või juriidiline
isik, avaliku sektori asutus, amet või muu
organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava
töötleja nimel. Antud juhul ei töötle
nimetatud asutused isikuandmeid
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
nimel, vaid neile seadusega pandud
ülesannete täitmiseks ning on seega registri
kaasvastutavad töötlejad. Seega palume
seaduseelnõu täiendada selliselt, et registri
kaasvastutavateks töötlejateks on
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium,
PRIA ja PTA ning põhimääruse
volitusnormi lisada, et kaasvastutavate
töötlejate ülesanded määratakse registri
põhimääruses.
Arvestame Eelnõus ja seletuskirjas on täiendused
tehtud.
4. Väljatöötamiskavatsuse (VTK)
tagasisides juhtisime tähelepanu, et
koostada tuleb ka andmekaitsealane
mõjuhinnang, seletuskirjas on viidatud
kahes kohas (lk-d 29 ja 35), et täpsem mõju
andmekaitsele on kirjeldatud
andmekaitsealases mõjuhinnangus,
seletuskirja lisana ei ole seda esitatud ja ei
ole ka viidet, kus sellega tutvuda saaks.
Selgitame
Andmekaitsealane mõjuhinnang on
edastatud AKI-le ja RIA-le
kooskõlastamiseks seoses muudatustega
põllumajandusloomade registris. Eelnõu
koostamise käigus otsustati
ettevaatusprintsiibist lähtuvalt jätta
andmekaitsealane mõjuhinnang muudele
osapooltele avalikustamata.
5. Seletuskirjas (lk 24) on toodud, et KOV-
il ei ole loomapidajatele teenuste
pakkumisel vaja teada füüsilisest isikust
loomapidaja isikuandmeid. Samas on
seletuskirjas (lk 35) öeldud, et loomapidaja
aadress on KOV-idele vajalik teadmaks, kui
palju on loomapidajaid ning milliseid
teenuseid ja millises KOV-i piirkonnas
pakkuda. Seega jääb ebaselgeks, milliseid
andmeid registrist siiski KOV-idele
edastatakse ning kui KOV-idele siiski
edastatakse ka isikuandmeid, siis millisel
õiguslikul alusel see toimuks.
Seaduseelnõus on KOV välja toodud
üksnes riigilõivuseaduse muudatuses, mille
kohaselt kohaliku omavalitsuse üksuse
asutus on tema pädevuses oleva ülesande
täitmiseks vajaliku loomade registri
toimingu eest riigilõivu tasumisest
vabastatud. Palun selgitage, milliseid
Selgitame
Lemmikloomapidaja elukoha aadress on
vajalik loomapidajale tema looma
tagastamiseks, kui loom leitakse ja
loomapidajaga ei saada kontakti. Samuti on
see info oluline KOV-ide vaatest, et tagada
neile andmestiku olemasolu selle kohta, kui
palju koeri nende haldusterritooriumil
peetakse. Sellisel puhul ei ole see vajalik
isiku täpsusega, kuid registrisse andmetele
ligipääsu andmisel arvestatakse ka
kasutajagruppide konkreetsete vajadustega.
Samuti on aadressiandmed olulised selleks,
et KOV-il oleks võimalik üldistatult aru
saada, millistes piirkondades lemmikloomi
suuremal või väiksemal arvul peetakse
(peamiselt koeri) selleks, et tagada oma
elanikele vajalike teenuste kättesaadavus:
koerte väljaheidete jaoks prügikastid,
jalutusväljakud jmt. Õiguslik alus KOV-
24
toiminguid ning millisel õiguslikul alusel
KOV loomade registris teeb ning milliseid
andmeid ja millisel õiguslikul alusel KOV-
ile edastatakse.
idele vajalikele andmetele ligipääsuks
kehtestatakse põllumajandusloomade
registri põhimäärusega, mille muutmise
kavand (Kavand 4) on seletuskirja lisas 1.
6. Eelnõuga muudetakse seni KOV-i
ülesandeks olnud lemmikloomade üle
arvestuse pidamine riigi ülesandeks.
Eelnõu ajendiks seletuskirja kohaselt on, et
KOV-d ei ole suutnud tagada ühiselt
kasutatavat andmebaasi – erinevad KOV-id
kasutavad erinevaid tehnilisi lahendusi, mis
omavahel ei ühildu või ei kasutata üldse
mingit tehnilist vahendit. Seletuskirjas (lk
3) on märgitud: „see on toonud kaasa
arvestuse pidamises KOV-ide vahelise
killustumise, mis omakorda raskendab
varjupaika jõudvate loomade pidajate
tuvastamist, tekitades seeläbi varjupaikades
selliste loomade ülalpidamisel KOV-idele
suuremaid kulusid”. Leiame, et samamoodi
tuleks riigis tervikuna reguleerida ka
lemmikloomade lahtipääsemise keeld.
Keeld on küll VS § 37 lg-s 1 sätestatud,
kuid seda tõlgendatakse praktikas
kitsendavalt vaid veterinaarohutuse
tagamise vahendina (taudide leviku
vältimine). Muudatus on kantud samast
eesmärgist nagu ka arvestuse pidamise
kohustuse ülevõtmine – riigis ei saa kehtida
79 erinevat reeglit loomade lahtipääsemise
küsimuses. Tegemist on avaliku korra
tagamiseks vajaliku kohustusega, mis peab
riigis tervikuna kehtima ühesugusena.
Lahtipääsemise keeluga seoses on
praktikas tekkinud ka vaidlused selle üle,
kellel on VS §-s 37 sätestatud
lemmikloomapidaja kohustuse osas
järelevalvepädevus. Probleemi
lahendamiseks tuleb lisaks üldisele
lahtipääsemise keelule sätestada seaduses
ka järelevalveorgan. Järelevalvepädevus
võib olla ka kattuv – pädev organ võib olla
nii PTA kui ka KOV.
Selgitame
Selgitame, et VS § 37 lõikes 1 sätestatud
nõue pidada looma veterinaarnõuete
kohaselt ja sealhulgas rakendada ka
vajalikke meetmeid looma lahtipääsemise
vältimiseks, on kehtestatud:
1) eelkõige looma tervise ja heaolu
kaitsmise eesmärgil;
2) loomataudi ennetamise ja tõrje
eesmärgil;
3) loomse saaduse, loomse kõrvalsaaduse
ja loomse paljundusmaterjali ohutuse
tagamise eesmärgil.
Veterinaarseaduse § 37 peamine sisu on
määratleda, kes on lahtipääsenud loom ja
kes on omanikuta loom ning kes korraldab
sellise looma püüdmise.
LoKS-is ja selle alusel kehtestatud loomade
heaolu tagamise nõudeid käsitletakse
veterinaarnõuetena, mille eesmärgiks on
loomade kaitse inimese sellise tegevuse
või tegevusetuse eest, mis ohustab või
võib ohustada loomade tervist või
heaolu.
VS ja LoKS ei reguleeri:
1) inimeste turvalisuse tagamist ja
2) vallas või linnas heakorra tagamist ega
3) avalikus kohas käitumise üldnõudeid.
Samas KOKS-i alusel kehtestatud KOV-i
koerte ja kasside pidamise eeskirjade
eesmärk on inimese turvalisuse ning valla
või linna territooriumil heakorra tagamine
kohaliku omavalitsuse üksuse heakorda ja
avalikku korda reguleerivate nõuete kaudu.
Juhime tähelepanu, et Vabariigi Valitsus
kiitis 26. juuni 2025. a istungil Riigikogule
esitamiseks heaks REM-i välja töötatud
KOKS-i ja sellega seonduvate seaduste
muutmise seaduse eelnõu1 (EIS eelnõu
toimiku nr: 24-0006), milles reguleeritakse
omavalitsusüksuse eeskirjade üle riiklikku
järelevalve tegemist terviklikult. See
tähendab, et lisaks koerte ja kasside
1 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/95b6f1c4-e377-4697-b8b5-ae6f7633b4a9.
25
pidamise eeskirjade täitmise üle nähakse
selles ette omavalitsusüksuse õigus teha
riiklikku järelevalvet ka muude volikogu
kehtestatud eeskirjade (kaevetööde
eeskirjad, heakorraeeskirjad ning avalikult
kasutataval maa-alal kaubanduse
korraldamise nõuded ja kord) täitmise üle.
Lisaks muudetakse koerte ja kasside
pidamise eeskirja kehtestamise aluseks
oleva volitusnormi ulatus laiemaks,
asendades selle üldisema sõnastusega
„lemmikloomade pidamise eeskirja
kehtestamine“ ja täpsustatakse, mida
volikogu nimetatud eeskirjas reguleerida
võib. Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõus
võimaldatakse näiteks
omavalitsusüksustel kehtestada nõuded
ka loomapidajale kuuluva või tema
kasutuses oleva territooriumi, millel ta
lemmiklooma peab, piiramise kohta, et
oleks välistatud lemmiklooma
lahtipääsemine sellelt territooriumilt.
Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõus on
kavandatud ka regulatsioon selle osas,
kuidas omavalitsusüksus saab agressiivsete
koerte juhtumitega tegeledes olulise või
korduva rikkumise korral, kui tekib vajadus
sellised koerad loomapidaja juurest nö
hoiule võtta ja otsustada nende edaspidine
saatus, kohaldada LoKS § 64 lõigetes 4–7
ja §-des 642 ja 648 sätestatud lemmiklooma
nõuetekohase pidamisega seotud
kohustuste ülevõtmise regulatsiooni.
Nimetatud sätetes nähakse ette
lemmikloomade hoiulevõtmise, müümise
või hukkamise regulatsioon. LoKS-i
nimetatud regulatsioon arvestab nii
loomade olemusega (loomad ei ole asjad,
vaid tunnetavad olendid) kui ka
loomapidaja omandiõigusega.
Lemmiklooma puhul ei ole asjakohane
rakendada riikliku järelevalve menetluses
KorS §-des 52 ja 53 ette nähtud
erimeetmeid ehk vallasasja hoiulevõtmise
ja hoiulevõetud vallasasja müümise või
hävitamise sätteid.
7. Palume arvestada ka käesoleva kirja lisas
esitatud seletuskirja failis jäljega tehtud
normitehniliste märkustega ning
märkustega eelnõu mõju kohta.
Arvestame
Keskkonnaamet Seoses sellega, et veterinaarseadust
täiendatakse §-ga 3¹, mille lõikes 1
määratletakse lemmiklooma tähendus: „§
Ei arvesta
Selgitame: loomakaitseseaduse mõiste
lähtub loomakaitselistest eesmärkidest ja
26
3¹. Lemmikloom (1) Lemmikloom
käesoleva seaduse tähenduses on Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2016/429 artikli 4 punktis 11 sätestatud
peetav loom.“ tuleks üle vaadata ka
loomakaitseseaduses § 2 lõikes 3 sätestatud
lemmiklooma tähendus: „Lemmikloom
käesoleva seaduse tähenduses on inimese
isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks
peetav või sellel eesmärgil pidamiseks
mõeldud loom. Lemmiklooma kohta
käivaid sätteid kohaldatakse ka
eriülesannete täitmiseks treenitud loomale,
keda kasutavad näiteks pimedad, politsei
või Päästeamet.“ Antud juhul
regulatsioonid võimaldavad erinevat
tõlgendust, kes võib olla lemmikloom ning
need tuleks ühtlustada.
keskendub asjaolule, et ka nn
„tööloomade“ heaolu tuleb tagada. Seega ei
saa seda täiendust LoKS-i mõistest välja
jätta. Lisaks määruses (EL) 2016/429
nimetatud definitsioonile on eelnõusse
lisatud täiendus, mille kohaselt
kiibistamise, registreerimise ja
lemmiklooma kohta arvestuse pidamisega
seotud sätted kehtivad ka tavapäraselt
lemmikloomana pidamiseks mõeldud
kaubanduslikul või eriülesannete täitmise
eesmärgil peetava looma pidamisel.
Oleme seisukohal, et kuigi sisulist vahet
loomakaitseseaduses ja veterinaarseaduses
kasutatavatel mõistetel kiibistamise ja
registreerimisega seoses ei ole, on need
vaja seaduste erinevatest eesmärkidest
lähtuvalt ja EL õigusega seoses mõlemas
seaduses eraldi sõnastada. VS-iga on
soovitud luua loomakaitseseadusega
ühisosa ja sarnane rakendus lemmiklooma
kohta käivate nõuete osas, mistõttu mõisted
on seadustes küll pisut erinevad oma
ülesehituselt, kuid kokkuvõttes hõlmavad
üht ja sama loomade rühma.
Maksu- ja
Tolliamet
Ülejäänud määruse (EL) nr 576/2013
artiklites 33-35 nimetatud ülesanded jäävad
MTA pädevusse. Seega on MTA eelnõu
kohase seaduse kohaselt pädev asutus
eelnimetatud määruse artiklite
33 ja 34 ning artikli 35 lõike 1 punktides a
ja b ning lõike 2 osas.
Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 lõike
1 kohaselt, kui määruse artiklitega 33 ja 34
ette nähtud kontrollidest selgub, et
lemmikloom ei vasta II või III peatükis
sätestatud nõuetele, otsustab pädev asutus
pärast konsulteerimist ametliku
veterinaararstiga ning, kui see on
asjakohane, omaniku või volitatud isikuga,
kas loom tagasi saata lähteriiki või-
territooriumile (punkt a) või isoleerida
lemmikloom ametliku järelevalve all
(punkt b).
Nõustume eelnõu seletuskirjas
väljatooduga, et seaduses pädevuste selge
jaotus tagab, et ametkonnad teevad
kontrolle ja otsuseid oma pädevuse piires.
Küll aga leiame, et kui kontrollides selgub,
et lemmikloom ei vasta nõuetele ja pärast
veterinaararstiga konsulteerimist tuleb
lemmikloom maismaapiirilt või
lennujaamast tagasi saata lähteriiki või-
Ei arvesta Selgitame: Eelnõus täpsustatakse sätet ja
vähendatakse MTA kohustusi seoses
lemmikloomade kontrolliga piiripunktis.
Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 nõuete
täitmine ongi mõeldud tolli ja PTA
ametnike koostöös.
Põhjendus, et MTA-l puuduvad ruumid ja
vahendid kontrolli läbiviimiseks, loomade
ajutiseks hoiustamiseks ja võimekus looma
tagasisaatmiseks on kummalised, kuna see
kohustus on loomatauditõrje seaduses
2016. aastast ja veterinaarseaduse
koostamisel sinna lisatud samal kujul. Ka
eelnevalt oli 2004. aastal jõustunud
loomade ja loomsete saadustega
kauplemise ning nende impordi ja ekspordi
seaduse kohaselt lemmikloomade impordi
kontroll MTA pädevuses.
Saame MTA ettepanekust aru, et amet ei
ole eelneva 8 aasta jooksul määrusest
tulenevate nõuete täitmiseks samme
astunud ja nüüd soovib, et PTA tegeleks
edaspidi loomade isoleerimiseks vajalike
ruumide kasutuselevõtu ja isolatsiooni
läbiviimisega.
MTA esile toodud järelevalvekoerte
terviseohutusega seotud suurenenud riski
me ei näe, kuna koerad puutuvad
27
territooriumile või isoleerida ametliku
järelevalve all, siis seda ei ole alati
võimalik teha ning MTA-l puudub selleks
pädevus ja vahendid.
Maismaapiirilt on võimalus lemmikloom
lähteriiki tagasi saata (välja arvatud juhul
kui tegemist on sõjapõgenikuga, EL-i
kodanikuga) ning sellisel juhul tuleb loom
kas piiripunktis kinni pidada või väljastada
eriluba. Erandina võivad liikmesriigid
määruse (EL) nr 576/2013 artiklist 32
lähtudes teha erandi artiklite 6, 9, 10 ja 14
sätetest (marutaud jms haigused) ning
eriolukorras lubada selliste
lemmikloomade mittekaubanduslikku
toomist oma territooriumile. Eriolukorras
annab loa riiki sisenemiseks pädev asutus,
kes vastavalt VS § 9 punktile 2 on määruse
(EL) nr 576/2013 artikli 32 kohaldamisel
PTA. Järelikult on PTA pädev artikli 32
erandi andmise üle otsustamises. Peame
oluliseks välja tuua, et Narva piiripunkt
(toll) töötab ajavahemikul kell 7.00 kuni
23.00 ning PTA ametnikud töötavad Narva
piiripunktis koha peal kella 08.00-st kuni
17.00-ni. Seega võib piiripunktis tekkida
olukord, kus PTA ei ole koha peal olemas,
et eriluba väljastada, kuid reisijal on
piiriületus lubatud. MTA-l aga ei ole
spetsiaalseid ruume, kus lemmikloomi seni
hoiustada ja isoleerida ametliku järelevalve
all, kuni eriluba antakse. Kuna tolli
ruumides viibivad pidevalt teenistuskoerad,
siis on haigete lemmikloomade korral suur
risk, et teenistuskoer nakatub ja haigestub.
Teenistuskoerte väljaõpe ja ülalpidamine
on väga ressursikulukad. Seega ei ole
põhjendatud, et tekkida võib olukord, kus
nõuetele mittevastavad lemmikloomad
viibivad teenistuskoertega samades
ruumides.
Tallinna lennujaamas ei ole tagasisaatmine
lähteriiki või- territooriumile enamjaolt
koheselt võimalik, kuna lendude vahed on
pikad ning lähteriiki ei pruugi Tallinna
lennujaamast lendu tagasi minna mitu
päeva. Lisaks ei pruugi lemmiklooma
omanikul või volitatud isikul olla võimalik
soetada tagasilennupiletit. Seega peab
nõuetele mittevastav loom jääma
lennujaama teadmata ajaks. Lennujaamas
sees puudub aga loomade
igapäevaselt kokku paljude inimeste ja
mujalt pärit esemetega, mis võivad samuti
kaasa tuua haigusetekitajaid.
Loomataudide vastu on MTA-l kui
loomapidajal vastutustundlik loom
vaktsineerida ja rakendada muid meetmeid
looma kaitsmiseks.
Oleme seisukohal, et probleem on
lahendatav ametite vahelise
koostööleppega.
28
jalutamisvõimalus ning tollil ei ole ruume
ega võimalust lemmiklooma
isoleerimiseks. Lennujaamas viibivad ka
teenistuskoerad, mistõttu on haigete
lemmikloomade korral suur risk, et
teenistuskoer nakatub ja haigestub.
Eriolukorras on küll võimalik, et PTA
annab välja loa looma sisenemiseks riiki
või transiidiks läbi Eesti, kuid kuna
keskasutus töötab tööpäevadel
esmaspäevast neljapäevani kuni kella
16.45-ni ja reedel pool päeva, ei tule
veterinaararstid lennujaama ka väljakutsel
ning eriloa väljastamine on takistatud.
Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 lõike
2 kohaselt, kui pädev asutus ei anna luba
lemmikloomade mittekaubanduslikuks
toomiseks liitu, isoleeritakse
lemmikloomad ametliku järelevalve all,
kuni nad kas saadetakse tagasi lähteriiki või
-territooriumile (punkt a) või võetakse
vastu muu haldusotsus nende
lemmikloomade kohta (punkt b). Nagu
eelnevalt välja tõime, puudub MTA-l
lemmiklooma isoleerimisvõimalus
ametliku järelevalve all. Mis puudutab muu
haldusotsuste tegemist, siis seda on pädev
tegema PTA, kes saab anda välja eriloa
lubada lemmikloom ajutiselt riiki. Seega ei
ole põhjendatud muu haldusotsuse
tegemise osas pädevuse seadmine MTA-le.
PTA-l on selgelt suurem pädevus loomade
riiki lubamise üle otsuseid teha, samuti
otsustada, kuidas tuleks riiki
mittelubamisel loomi hoiustada.
Leiame, et MTA-l on küll võimalik
dokumente kontrollides tuvastada
mittenõuetekohasus, kuid ei ole arvestatud
asjaoluga, et vastavalt VS § 9 punktile 2 on
MTA määratud pädevaks asutuseks ka
lemmikloomade tagasisaatmise ja
isoleerimise üle otsustamisel, kui
dokumendid nõuetele ei vasta. See
omakorda tähendab, et MTA peaks suutma
tagada loomade tagasisaatmise lähteriiki
või- territooriumile ja/või isoleerimise
ametliku järelevalve all. MTA-l aga
puuduvad täna teadmised ja vahendid, et
vajadusel lemmikloomi nõuetekohaselt
hoiustada ning alati ei ole võimalik piirilt
looma tagasi saata. Seda võib ette tulla
eelkõige lennujaamas, kus looma
tagasisaatmine lähteriiki pole alati koheselt
Ei arvesta
Selgitame: Vastavalt määruse (EL) nr
576/2013 artikli 35 lõikele 1 otsustab
pädev asutus pärast konsulteerimist
ametliku veterinaararstiga ning, kui see
on asjakohane, omaniku või volitatud
isikuga, kas loom tagasi saata lähteriiki või-
territooriumile (punkt a) või isoleerida
lemmikloom ametliku järelevalve all
(punkt b). Pädev asutus on kontrolle
läbiviiv asutus, ehk MTA, vajadusel
konsulteeritakse PTA ametnikuga. PTA-l
ei ole pädevust piiripunktis anda
korraldusi loomaga liikuvale isikule,
vaid ainult anda olukorrale hinnang, mille alusel MTA edasi tegutseb.
Oleme seisukohal, et probleem on
lahendatav töökorralduslikult ametite
vahelise koostööleppega.
29
võimalik ning seni kuni see võimalikuks
osutub, on vaja loom isoleerida ametliku
järelevalve all ja hoiustada, milleks
aga puudub lennujaamas koht, kus oleks
võimalik erinevaid loomi nõuetekohaselt
hoiustada. Samas, kui lemmiklooma
dokumentatsioon on puudulik, ei tohi
loomaga riiki sisenemist lubada.
Eeltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et
määruse (EL) nr 576/2013 artiklitest 33 ja
34 tulenev dokumentide ja identsuse
kontroll saab olla MTA ülesanne ja
pädevus, kuid artiklist 35 tulenev loa
andmise ja meetmete võtmise otsustamine,
sh lemmikloomade tagasi saatmine
lähteriiki või- territooriumile ja
isoleerimine ametliku järelevalve all, ei saa
olla MTA ülesanne ja pädevus ning tuleks
VS § 9 punktist 2 välja võtta.
Andmekaitse
Inspektsioon
AKI selgitab, et andmekogus sisalduvate
isikuandmete kasutamise eesmärk peab
olema kooskõlas andmekogu asutamise
eesmärgiga ehk isikuandmete kasutamine
on lubatud ainult seaduses või selle alusel
antud õigusaktis sätestatud ülesannete
täitmiseks (AvTS § 43¹ lg 1).
AKI hinnangul ei ole eelnõuga kavandatav
veterinaararstide ja loomapidajate (sh
lemmikloomapidajate) kontaktandmete
kasutamine eelviidatud isikute
teavitamiseks ja seirete ning küsitluste
korraldamiseks kooskõlas vastavate
andmekogude eesmärkidega ning
nimetatud isikuandmete sellisel viisil
kasutamiseks puudub seega õiguslik alus.
Veterinaararstide register
Haldusorgan ei tohi andmekogu pidada
oma pädevusse mitte kuuluvate ülesannete
tarvis. Riiklik veterinaararstide register on
asutatud VS § 21 alusel. Registri eesmärgid
on ammendavalt loetletud nimetatud
paragrahvi lõikes 2 ning nende hulgas ei
leidu veterinaararstide teavitamist ega
seirete või küsitluste korraldamist. Lisaks
sellele ei kuulu selline teavitamine või
seirete ja küsitluste läbiviimine registri
vastutava töötleja ehk PTA-le seadusega
ettenähtud avalike ülesannete hulka.
VS § 57 lg 3 näeb ette, et loomataudi ohu
korral teavitab Põllumajandus-ja
Arvestame osaliselt
Selgitame:
Veterinaararstide register
Riiklik veterinaararstide register on
asutatud VS § 21 alusel. Registri eesmärgid
on tõesti loetletud nimetatud paragrahvi
lõikes 2 .Veterinaararstide registri eesmärk
on § 21 lg 1 punkti 3 kohaselt muuhulgas
tagada vajalike andmete kogumine
veterinaaria valdkonna paremaks
korraldamiseks. Lisaks peab
veterinaararst vastavalt § 19 lg 1 punktile 9
täitma Põllumajandus- ja Toiduameti
antud ülesandeid seoses eriti ohtliku või
esilekerkiva loomataudi ennetamise ja
tõrjega. Ülesannete planeerimiseks ja
nende andmiseks on PTA-l vaja kasutada
veterinaararsti kutsetegevuse luba omava
isiku kontaktandmeid, et tagada kiire
teavitus ja infovahetus. Seega AKI
seisukoht, et haldusorgan ei tohi
andmekogu pidada oma pädevusse mitte
kuuluvate ülesannete tarvis, ei ole
põhjendatud, sest tegemist on PTA
pädevusega.
AKI toodud näide elanikkonna
teavitamisest ei ole asjakohane, kuna
kõnealuse sättega ei soovita anda volitusi
elanikkonna teavitamiseks. Veterinaararstide teavitamine ning
taudiennetuseks ja tõrjeks vajalike andmete
kogumine ei ole registri eraldi tegevus
ega eesmärk. Taudiennetuse ja -tõrje
läbiviimiseks on PTA jaoks vajalik kogu
30
Toiduamet elanikkonda massiteabevahendi
kaudu vajadusest rakendada asjakohaseid
loomatauditõrje meetmeid. Seadusega ei
ole ettenähtud isikupõhine teavitamise
kohustus.
Järelikult eelnõu punktis 6 ettenähtud
isikuandmete kasutamise eesmärk on
vastuolus veterinaararstide registri
pidamise eesmärgiga ega lähtu PTA
seaduslike ülesannete täitmise vajadusest.
Loomade register
Sarnaselt veterinaararstide registriga ei ole
ka loomaderegistris olevate
kontaktandmete kasutamine teavitamise
ning seirete ja küsitlusete korraldamiseks
kooskõlas andmekogu eesmärgiga. PRIA
põhimäärusest tulenevalt ei kuulu
loomapidajate teavitamine PRIA
tegevusest, loomade registriga seotud
muudatustest jm eelnõu punktis 24
nimetatud tegevused PRIA ülesannete
hulka.
Eriti kahtlusttekitav on seadusandja soov
teavitada loomapidaja perekonda
loomapidaja surma korral teabe
uuendamise vajadusest. Jääb täiesti
arusaamatuks, kuidas soovitakse surnu
perekonda teavitada surnu kontaktandmete
kaudu (ei saa eeldada, et teistel isikutel on
juurdepääs surnu kontaktidele). Või siis
seadusandja sooviks on, et PRIA selgitaks
välja surnud loomapidaja sugulussuhted
ning teavitaks perekonnaliikmeid otse
nende kontaktide kaudu? Samas jääb
selgusetuks, keda konkreetselt tuleks
ikkagi teavitada. Etteruttavalt selgitab AKI,
et selliseks andmetöötluseks puudub
seaduslik alus. AKI ei näe, et sellise
teavitamise jaoks kontaktandmete
kogumine oleks üldse aktsepteeritav. Teabe
uuendamise kohustus tekib vastavalt
seadusele looma uuel omanikul, kelleks ei
pruugi üldse saada surnu perekonna liige.
Juhul, kui andmekogus sisalduvate
kontaktandmete kasutamise eesmärgiks on
isikute täiendav teavitamine, seirete ja
küsitluste korraldamine, peab sellise õiguse
kehtestamine olema põhjalikult kaalutud ja
vajalik. AKI leiab, et eelnõus ei ole sellist
vajadust veenvalt põhjendatud ei
veterinaaria sektori ühises infoväljas
hoidmine ja olemasoleva ressursi
maksimaalne ärakasutamine.
Me ei nõustu väitega, et eelnõu punktis 6
ettenähtud isikuandmete kasutamise
eesmärk on vastuolus veterinaararstide
registri pidamise eesmärgiga ega lähtu
PTA seaduslike ülesannete täitmise
vajadusest.
Loomade register
Kinnitame, et lemmikloomapidaja surma
korral ei saada PRIA teavitusi selle isiku
lähikondlastele. Lisaks asjaolule, et
lähikondlaste kohta puuduvad PRIA-l
andmed, ei ole PRIA-l ka huvi selliseid
teavitusi saata. Tegu on ebaõnnestunud
sõnastusega eelnõu seletuskirjas. Igal
elusal lemmikloomal, kelle kohta on
andmed registrisse kantud, peab olema seos
isikuga, kes teda peab. Kui loomapidaja on
surnud ja selle kohta saabub registrisse
vastav info (rahvastikuregistrist), on
oluline, et loomade registri andmetes
toimuks teatud aja jooksul ka pidaja osas
muutus. On oluline, et loom ei jääks
hooletusse pärast seda, kui loomapidaja on
surnud.
Isikute täiendav teavitamine on oluline
taudiennetuse ja registriandmete õigsuse
tagamiseks (ehk loomade jälgitavuse
tagamiseks) ning leiame, et selle võimaluse
jätmine on igati asjakohane. Oleme lisanud
eelnõusse nõusoleku alusel näiteks seiretes
ja küsitlustes osalemise.
31
veterinaararstide registri ega loomade
registri osas. Juhul, kui isikutega
eelnimetatud eesmärkidel ühenduse
võtmine siiski kehtestada, on see võimalik
ainult juhul, kui isik on andnud selleks
nõusoleku ning ka siis peab isikule jääma
võimalus nõusolek igal ajal tagasi võtta.
Palume eelnõu vastavalt muuta.
Andmete õigsus:
Loomade registri andmete õigsuse eest
vastutab andmete esitaja ehk veterinaar ja
loomapidaja ühiselt. Seadusega on pandud
kohustus ja tähtaeg infot edastada. Samas
seletuskirjas on täpsustatud, et üldjuhul
uuenevad enamik loomapidaja ja
lemmikloomapidaja kohta kogutavad
andmed automaatselt, kui isik neid
andmeid rahvastiku-või äriregistris
uuendab, ning riigi lemmikloomaregistris
ei pea riigi jaoks andmeid topelt uuendama.
Ehk VS paneb sisuliselt loomapidajale
kohustuse uuendada rahvastikuregistris
andmeid ja seda siis VS-s ettenähtud tähtaja
jooksul. Nimetatud lähenemine ei ole
õiguspärane, kuna rahvastikuregistri
andmete uuendamine on juba reguleeritud
rahvastikuregistri seadusega.
Arusaamatuks jääb veel see, mis saab siis,
kui loomaomaniku poolt loomade
registrisse sisestatud andmed erinevad
rahvastikuregistri andmetest. Kas siis need
kirjutatakse automaatselt üle vastavalt
rahvastikuregistri andmetele? Või
loomapidajal on ikkagi võimalus ise
määrata, milliseid kontaktandmeid ta
kasutab oma üldiste kontaktandmetena
(rahvastikuregistris) ning millised ta
märgib loomade registris. AKI hinnangul
peaks see võimalus siiski inimesel olema,
kuna võib juhtuda, et see, kellega loom
reaalselt elab, ei ole see, kes on ennast
looma omanikuna registreerinud (nt looma
omanikuks on poeg ja loom elab enamus
ajast omaniku maakodus omaniku
vanematega ning looma omanik on
otsustanud, et loomade registris oleks
mõistlik näidata looma tegeliku
viibimiskoha aadress).
AKI soovitab hoolega vaadata üle loomade
registrisse andmete kandmist reguleerivad
sätted ning korrigeerida neid viisil, mis
võimaldab aru saada, kuidas reaalselt peab
olema tagatud loomapidaja andmete
õigsus.
Arvestame osaliselt
Selgitame: Eelnõu ja seletuskirja teksti on
selguse mõttes täpsustatud. Andmete
ajakohastamise nõudele on lisatud erand,
millega VS-iga ei kohustata teistes riigi
registrites andmeid ajakohastama. Erand
kehtib selliste andmete korral, mis saadakse
teistest andmekogudest avaliku teabe
seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel
kehtestatud korras riigi infosüsteemide
andmevahetuskihi kaudu. Näiteks
rahvastiku- või äriregistrist.
Oluline on andmete registrisse esitamise
puhul asjaolu, et sinna tuleb esitada mitte
omaniku, vaid loomapidaja andmed.
Loomapidaja või lemmikloomapidaja on
looma pidav isik. Kui loom kuulub
loomapidajale, on ta samaaegselt
loomapidaja ja ka loomaomanik. Kui
looma pidav isik ei ole looma omanik, on ta
siiski loomapidaja ja vastutab
loomapidamisele kehtestatud nõuete
täitmise eest. Lühidalt: loomapidaja on
isik, kellega koos loom elab. VS ei sätesta
nõudeid omandisuhtest lähtuvalt –
loomatervise seisukohast on oluline, et
oleks selge looma pidamise eest
igapäevaselt vastutav isik. Seega ei ole tegu
omandisuhteid reguleeriva või tõendava
registriga. Omandisuhte asemel on oluline
luua seos looma ja teda pidava isiku vahel.
32
Isikuandmete säilitamine:
Eelnõu punktiga 28 sätestatakse, et
loomade registrisse kantud käesoleva
paragrahvi lõike 1 punktide 7 ja 8 kohaselt
looma ja tema pidaja kohta kogutud
andmeid ning nende alusdokumente
säilitatakse üks aasta arvates looma surma
kohta kande tegemisest või 20 aastat
arvates looma kohta registrisse kantud
sünnikuupäevast. Logisid säilitatakse
loomade registri põhimääruses sätestatu
kohaselt.
Seletuskirjas on selle kohta selgitatud, et
üks aasta on piisav ajavahemik andmete
koondamiseks erinevate
rikkumismenetluste või vaidluste
lahendamise tarbeks. Seejuures ei ole
kuidagi selgitatud, miks juhul, kui looma
surma kohta kanne puudub, peab andmeid
säilitama tervelt 20 aastat. Konkreetse
tähtaja määramise põhjendus peab olema
toodud seletuskirjas ning sellest peab
olema üheselt selge, miks ei piisa andmete
säilitamisest lühema aja jooksul. Palume
eelnõu seletuskirja vastavalt täiendada.
Arvestame
Seletuskirja täiendatud järgmiselt:
Juhuks, kui loomapidajad ei ajakohasta
looma surma kohta andmeid, on vaja
meetmeid, millega tagada, et
registriandmed oleksid võimalikult reaalset
elu peegeldavad ja registris ei oleks
andmeid tegelikult surnud loomade ja
nende loomade pidajate kohta. Selleks
kehtestatakse nõue, et looma kohta esitatud
andmeid säilitatakse kuni 20 aastat tema
sünnikuupäevast alates, ehk eeldusliku
maksimaalse looma eluea vältel. Erinevate
tõugude keskmiselt on koerte eeldatav
eluiga isastel loomadel 11,23 aastat,
emastel loomadel 11,41 aastat. Siiski on
tõuge, kelle eeldatav eluiga on
märkimisväärselt pikem. Näiteks
Inglismaal tehtud uuringus selgus, aastatel
2009–2011 surnud koerte mediaanvanus
koera surma ajal oli eeldatavalt 12,0 aastat
(kvartiilide vahe (IQR): 8,9–14,2).
Erinevate tõugude puhul varieerus
mediaanvanus surma ajal Bordoo dogi 5,5
aastast (IQR: 3,3–6,1; n = 21) kääbuspuudli
14,2 aastani (IQR: 11,1–15,6; n = 20).
Kasside keskmine eluiga on vahemikus 13–
17 aastat, kuid sõltuvalt isendist, võivad
nad elada ka 20 aastat või enamgi. Looma
eluiga sõltub paljudest erinevatest
asjaoludest, sh tõug, eluviis (tubane kass
või õuekass), veterinaarabi võimaldamine,
toitumine, aktiivsus jm. Lähtuvalt
eeltoodust, on oluline, et arvestaksime
andmete säilitamise aja puhul nii koerte kui
ka kasside eluea pikkusega. Selle pärast on
andmete säilitamise ajaks määratud 20
aastat alates looma sünnikuupäevast. Kui
aga loomapidaja kinnitab, et loom on elus
ka pärast selle tähtaja saabumist, siis
säilitatakse andmeid looma tegelikust
surma kuupäevast lähtuvalt.
Eesti
Maaülikool
Eesti Maaülikooli veterinaarmeditsiini ja
loomakasvatuse instituut teeb
Veterinaarseaduse muutmise eelnõusse
parandusettepaneku jätta välja § 15 lõige 3
töökogemuse ja läbitud täiendusõppe
arvestuse, kuna need ei ole mõõdetavad ega
hinnatavad näitajad.
Lõige 3 uus sõnastus: Eesti Maaülikool
annab hinnangu selle kohta, kas
kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava
vastab Eesti asjakohasele õppekavale, ning
teeb vajaduse korral ettepaneku
Selgitame Seda muudatust ei ole VTK-ga eelnõu
ettevalmistamise käigus käsitletud,
mistõttu see vajab täiendavat analüüsi.
Veterinaarseaduse kohaselt esitab
kutsetegevuse loa taotleja, kes on
omandanud veterinaararsti kvalifikatsiooni
muus liikmesriigis kui Eestis, Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriigis või
Šveitsis, Põllumajandus- ja Toiduametile
taotluse, elulookirjelduse, kontaktandmed,
andmed eelmise töökoha asukoha riigi
33
täiendusõppe kohta, 40 tööpäeva jooksul
käesoleva paragrahvi lõikes 1 viidatud
dokumentide ja andmete saamisest arvates.
kohta ning kutsealase töökäigu kirjelduse,
veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava
dokumendi koopia ja erialast täiendamist
tõendava dokumendi koopia ning ka
veterinaararsti kvalifikatsiooni tõendava
dokumendi väljastanud õppeasutuse
loomaarstiõppe õppekava. Seega esitatakse
vajalik teave taotleja töökogemuse ja
läbitud täiendusõppe kohta ning esitatud
teavet on võimalik taotleja kvalifikatsiooni
hindamisel arvestada, kui selleks on
vajadus. Taotleja töökogemuse arvestamise
põhimõtte näeb ette Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiiv 2005/36/EÜ
kutsekvalifikatsioonide tunnustamise kohta
(ELT L 255, 30.09.2005, lk 22–142).
Esmasel hinnangul ei ole tegemist selliste
sätetega, mis takistaksid Eesti
asjakohasele õppekavale vastavuse
kohta hinnangu andmist ja täiendusõppe
kohta ettepaneku tegemist.
Ettepanekut ei lahendata praeguse
eelnõu menetluse raames.
Teeme ka ettepaneku korrigeerida § 15
lõige 5 ... lähtudes eesti keele oskuse
nõuetest ja vajadusest ning asendada
väljend „vastavalt õppekorraldusele“
väljendiga „vastavalt
õppekorralduseeskirjale“.
Lõige 5 uus sõnastus: Kui Eesti
Maaülikooli antud hinnangu alusel erineb
kutsetegevuse loa taotleja läbitud õppekava
oluliselt Eesti loomaarstiõppe õppekavast
ja taotleja peab läbima asjakohase
täiendusõppe, on tal võimalik teha
hinnangu saamisele järgneva 60 tööpäeva
jooksul Eesti Maaülikooli koostatud ja
korraldatud eestikeelne sobivustest või
läbida vajalikus mahus loomaarstiõppe
õppekava tingimustele vastav eestikeelne
täiendusõpe koos lõpuhindamisega Eesti
Maaülikoolis tasulise õppe raames
vastavalt õppekorralduseeskirjale.
Sobivustestiga kontrollitakse ja hinnatakse
kutsetegevuse loa taotleja kutse-, eri- ja
ametiteadmisi ning oskusi ja
vilumust.
Selgitame Seda muudatust ei ole VTK-s ega ka eelnõu
ettevalmistamise käigus käsitletud ja seega
vajab see täiendavat õiguslikku ja
sisulist analüüsi.
Teenuse osutamisel on veterinaararstil
keeleseadusest tulenevalt kohustus osata
eesti keelt C1 tasemel, kuid kutsetegevuse
ja läbitud õppekava vastavuse hindamisel
puudub kohustus hinnata keeleoskust.
Taotleja vajab hinnangut eelkõige oma
kutse-, eri- ja ametiteadmiste ning oskuste
ja vilumuste kohta, mitte riigikeele
tundmisele. Eesti keele oskuse nõude
lisamine sätetesse olukorras, kus
veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse
instituut pakub inglisekeelset õpet, ei ole
põhjendatud ja on taotlejale kitsendav.
Esmasel hinnangul ei ole tegemist
sätetega, mis takistavad sisuliselt
sobivustesti või täiendusõppe
korraldamist. Ettepanekut ei lahendata
praeguse eelnõu menetluse raames.
Eesti
Loomaarstide
Koda
Eesti Loomaarstide Koja ettepanek
Maaeluministri määruse nr 58, vastu
võetud 18.11.2021 „Volitatud
veterinaararsti volitusega seotud
veterinaarjärelevalve toimingu tegemise
eest makstava tasu määrad ja tasu
maksmise kord ning volitatud
Selgitame
Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu
menetluse raames ning ettepanek võetakse
võimalusel arvesse edasise õigusloome
käigus.
Sobiva lahenduse leidmiseks on vajalik
koostada täiendatavalt nii õiguslik kui ka
34
veterinaararsti sõidukulude katteks
makstava hüvitise määr sõidukilomeetri
kohta“ ja Veterinaarseaduse muutmiseks.
Antud määruses toodud hinnad on ajale
jalgu jäänud. Hetkel osutavad veel alles
jäänud volitatud veterinaararstid teenust
missioonitundest. Teeme ettepaneku
tunnistada kehtetuks nimetatud määruse § 3
Volitatud veterinaararsti sõidukulude
katteks makstava hüvitise määr
sõidukilomeetri kohta. (1) Volitatud
veterinaararst võib volitusega seotud
veterinaarjärelevalve toimingu tegemisel
isikliku sõiduki kasutamise korral nõuda
isikult, kelle suhtes veterinaarjärelevalve
toiming tehakse, veterinaarseaduse § 84
lõikes 4 nimetatud sõidukulude katteks
hüvitist sõidukilomeetri kohta 0,4 eurot,
millele juhul, kui volitatud veterinaararst
on käibemaksukohustuslane, lisandub
käibemaks. (2) Lõiget 1 ei kohaldata § 2
lõike 1 punktis 3 ja lõike 3 punktis 5
nimetatud toimingute tegemise korral,
mille puhul sõidukulude hüvitis on
arvestatud tasu määra sisse.
Antud § asemel pakume võrdsusprintsiipi
arvestades „visiiditasu“, mis on kõigile
tootjatele ühtne. Hetkel on veterinaararsti
elukohale lähemal asuvad tootjad paremas
seisus kui kaugemal elavad ja maksavad
vähem kui need, kes juhtumisi asuvad
kaugemal. Teeme ettepaneku määrata
ühekordse visiidi tasuks 60€.
majanduslik analüüs ja leida lisarahastus
muude määrade tõusuks. Hetke
kärpesituatsioonis lisaressursside leidmine
pole tõenäoline.
Näeme vajadust muuta Veterinaarseadust
ja teeme ettepaneku muuta kehtetuks selle
§ 84 lõiked 4, 5 ja 6 ning uued lõiked 7 ning
8 sisustada järgmiselt: (7) Volitatud
veterinaararsti volitusega seotud
veterinaarjärelevalve toimingu tegemiseks
vajalikke kohaleja tagasisõidu kulud
(edaspidi volitatud veterinaararsti
sõidukulud) katab ühekordse visiiditasuga
isik, kelle suhtes veterinaarjärelevalve
toiming tehakse. (8) Volitatud
veterinaararsti sõidukulude katteks
makstava ühekordse visiidi tasu määra
kehtestab valdkonna eest vastutav minister
määrusega. Kõikidele hindadele lisandub
käibemaks. Teenuse hindade muutmisel
aluseks võetud inflatsioon aastatel 2022-
2024, ennustatav inflatsioon aastaks 2025
ja erinevate teenuste raskusaste.
Selgitame
Seotud eelneva ettepaneku kohta antud
selgitusega. Ettepanekut ei lahendata
praeguse eelnõu menetluse raames ning
ettepanek võetakse võimalusel arvesse
edasise õigusloome käigus. Sobiva
lahenduse leidmiseks on vajalik koostada
nii õiguslik kui ka majanduslik analüüs ja
arvestada ka muude ettepanekute
koosmõju. Seaduseelnõu väljatöötamise
vajaduse kooskõlastamiseks peab eelnõu
ettevalmistaja koostama
väljatöötamiskavatsuse.
35
Eesti
Põllumajandus-
Kaubanduskoda
EL-i määruse 854/2004 artikkel 5 sätestab
kohustused tapaeelsele ja tapajärgsele
kontrollile, mida peab läbi viima riiklik
veterinaararst, keda võib abistada riikliku
veterinaararsti abi või tapamaja personal.
Nimetatud EL-i määruses on riiklik
veterinaararst määratletud kui
veterinaararst, kes on pädev tegutsema
riikliku veterinaararstina ja kes on pädeva
asutuse poolt määratud. Veterinaarseadus
on sätestatud nõuded veterinaararstile, kuid
ei täpsusta, kes on riiklik veterinaararst.
Siiani on riiklikus veterinaararstiks loetud
vaid PTA teenistuses olevat veterinaararsti.
PTA kliendinõukoja koosolekutel on PTA
juhtkond korduvalt väljendanud muret
veterinaararstide puudusest just tapaeelse ja
tapajärgsete kontrollide teostamisel. Töö
olemus ei kutsu veterinaararste sellisele
tööle, mistõttu töötav kaader on kas juba
pensionieas või kohe pensionini jõudev.
Samas on väiketapamajad aastaid kurtnud
olukorra üle, kus mõnes tapamajas saab
tapaprotsessi teostada vaid ettemääratud
ajal üks kord nädalas või kaks korda kuus,
sest riiklikke veterinaare ei ole piisavalt.
Selline olukord, kus väiketootja peab oma
tööde planeerimisel arvestama PTA
teenistujast veterinaararsti ajagraafikuga,
on kaotanud väiketapamajade teenuses
paindlikkuse ning võimaluse igal ajal
pakkuda kliendile värsket liha. Arvestades
veterinaararstide nappust ja PTA eelarve
kärpeid teeme ettepaneku täiendada
veterinaarseadust selliselt, mis
võimaldab laiendada veterinaararstide
pädevust tapakontrolli teostamisel ning
võimaldab riiklike veterinaararstidena
töötada ka erapraksises tegutsevaid
veterinaararste, tingimusel et nad on
PTA poolt saanud vastava õiguse.
Selgitame
Ettepanekut ei lahendata praeguse eelnõu
menetluse raames ning ettepanek võetakse
arvesse edasise õigusloome käigus.
Parimate lahenduste leidmiseks on vajalik
koostada täiendav mõjuanalüüs ja
seaduseelnõu väljatöötamise vajaduse
kooskõlastamiseks peab eelnõu
ettevalmistaja koostama
väljatöötamiskavatsuse.
EPKK erinevatel loomapõhistel
koosolekutel on tõstatunud küsimus
Eestisse toimetatud loomade
karantiinikohustuse vajadusest. Karantiinis
hoidmine on soovitatav, loomapidaja peaks
olema teadlik riskidest ja hoidma
sissetoodavaid loomi põhikarjast teatud
ajaperioodi eraldi, kuid vastavasisulist
kohustust sätestatuna ei ole. Haiguste
tuvastamise ja leviku piiramise meetmena
on karantiini nõue sissetoodavatele
loomadele üks tõhusamaid meetmeid.
Seakasvatuse ümarlaual osalenud
Ei arvesta
Loomatervise määrus (EL) 2016/429 art 10
ütleb, et ettevõtjad vastutavad nende
vastutusel olevate peetavate loomade eest
ja võtavad vajaduse korral nende vastutusel
olevate peetavate loomade suhtes
bioturvameetmeid. Vajadusel rakendab
ettevõtja äsja sisse toodud või haigete
loomade karantiini, isoleerimist või
eraldamist.
Bioturvakava koostab oma farmi kohta
ettevõtja ise, arvestades riske ja karja
suurust, peetavat loomaliiki jne, ja taudiohu
36
seakasvatajad arvasid, et kohustus peaks
olema seadusest tulenev. Sama teema on
tõstatunud ka teiste põllumajandusloomade
puhul ning välja on pakutud ka muid
lahendusi. Siinkohal teeme ettepaneku
kaaluda võimalusi kehtestada karja
sissetoodavatele
põllumajandusloomadele
karantiinikohustus vähemalt 30 päeva,
kas veterinaarseaduses või lisada nõue
ühe tingimusena bioohutuskavadesse,
või kaaluda mõnda muud alternatiivi,
mis täidaks karantiinikohustuse
seadustamisega samaväärset nõuet.
vältimise seisukohast peaks seal kindlasti
olema sees sissetoodavate loomade
paigutamine karantiini/isolatsiooni.
Kuna karantiini kehtestamise üldsätted on
loomatervise määruses olemas, siis ei ole
vaja neid enam VS-s üle korrata.
Veterinaarseaduse üks oluline osa on
loomataudi ennetamise ja tõrje
üldpõhimõtete sätestamine. ÜPP
Strateegiakavas on sätestatud sekkumisena
loomataudide kontrolliprogrammide alase
koostöö toetus. Sekkumise eesmärk on
motiveerida koostööd
põllumajandustootjate ja neid ühendavate
tulundusühistute vahel eesmärgiga töötada
välja majandusliku mõjuga loomataudide,
nagu infektsioosne rinotrahheiit (IRT) ja
veiste viirusdiarröa (VVD), kontrolli- ja
likvideerimisprogrammid. Vastavasisuline
regionaalministri määrus „Perioodi 2023–
2027 loomatauditõrje programmi
rakendamise toetus“ on kehtestatud 2023.a.
EPKK on korduvalt pööranud tähelepanu,
et on vajalik välja töötada taolisi
programme ka teistele loomaliikidele
järgmiste haiguste leviku ennetamiseks ja
tõrjeks:
Veised, nii piima- kui lihaveised –
lisaks rinotrahheiidile ja
viirusdiarröale ka paratuberkoloos,
mükoplasmoos ja Bluetonque;
Sigade ja broilerite puhul
salmonelloos;
Lammaste puhul Maedi-Visna,
Skreipi ja Brucella ovis;
Kitsede puhul CAE.
Ei arvesta
Antud teema ei ole seotud VS-i
muutmisega. ÜPP rakendamise alused ja
kord on sätestatud ELÜPS-is (Euroopa
Liidu ühise põllumajanduspoliitika
rakendamise seadus). ÜPP
strateegiakavaga pannakse paika
sekkumiste kava, eesmärgid, rakendamise
nõuded jne.
1
Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga täpsustatakse lemmikloomade, sealhulgas kaubanduslikul ja erieesmärgil peetavate
lemmikloomade jälgitavuse nõudeid, muutes Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute
identifitseerimine süstitava elektroonse identifitseerimisvahendiga (edaspidi mikrokiip) ning
looma ja loomapidaja kohta asjakohaste andmete registrisse kandmine (edaspidi ka
registreerimine) riiklikus registris kohustuslikuks. Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni
Ameti (edaspidi PRIA) põllumajandusloomade registri juurde luuakse selleks tarbeks
lemmikloomade ja lemmikloomapidajate andmeid koondav uus registriosa (edaspidi koos riigi
lemmikloomaregister) ning põllumajandusloomade register nimetatakse ümber loomade
registriks. Kehtestatakse riigilõiv, mida tasutakse loomade registris lemmiklooma registreerimise
eest ja lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest. Eelnõuga täpsustatakse
lemmiklooma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi heakskiitmise korda ning nii
veterinaararsti, varjupaigas hulkuvate loomade pidamisega tegeleva isiku kui ka
lemmikloomapidaja kohustusi ja vastutuse ulatust andmete esitamisel ja ajakohasena hoidmisel.
Teise olulise teemana täpsustatakse eelnõu sätetega muu loomataudi ennetamise ja tõrje
korraldamiseks, sealhulgas tauditeavituse kohustusega. Muu loomataud käesoleva seaduse
tähenduses on loomataud, mis ei ole loetletud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2016/4291 (edaspidi EL-i loomatervise määrus) artikli 5 lõike 1 punktis a ja II lisas ning mida ei
peeta esilekerkivaks loomataudiks sama määruse artikli 6 tähenduses. Muu loomataudi
ennetamise ja tõrje reguleerimine on Euroopa Liidus (edaspidi EL) liikmesriigi pädevuses.
Samuti lahendatakse muudatustega käesoleva seaduse ja EL-i õiguse rakendamisel ilmnenud
ebakõlasid ja probleeme ning luuakse alused erandite rakendamiseks loomade märgistamisel.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi toiduohutuse
osakonna nõunik Kadri Kabel (tel 5687 7104, [email protected]), sama osakonna nõunik Ülle
Pau (tel 5684 8244, [email protected]), sama osakonna nõunik Enno Piisang (tel 5672 7199,
[email protected]) ja sama osakonna valdkonnajuht Maia Radin (tel 5621 7373,
[email protected]). Eelnõule on juriidilise ekspertiisi teinud ja seletuskirja kvaliteeti
kontrollinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin Tuula (tel
625 6166, [email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu ja seletuskirja õigusosakonna
peaspetsialist Leeni Kohal (tel 5698 3427, [email protected]).
1.3. Märkused
1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/429, loomataudide kohta, millega muudetakse teatavaid
loomatervise valdkonna õigusakte või tunnistatakse need kehtetuks (loomatervise määrus) (ELT L 84, 31.03.2016,
lk 1–201)
2
Eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga2, kus koalitsioonileppes on välja toodud eesmärk lemmikloomaregistri
eelanalüüsi koostamiseks. Eelnõu on seotud EL loomatervise määruse rakendamisega.
Eelnõu väljatöötamisele eelnes veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse (edaspidi VTK) koostamine ja kooskõlastamine eelnõude infosüsteemi
(edaspidi EIS) kaudu. VTK toimiku number EIS-is on 23-15813. VTK koostati ainult koerte,
kasside ja valgetuhkrute identifitseerimise ja registreerimisega seotud teemade analüüsimiseks.
Eelnõus sätestatakse nimetatud loomade märgistamise nõuded rangemalt kui EL-i loomatervise
määrus ja teised asjakohased EL-i õigusaktid ette näevad. EL-i loomatervise määruse kohaselt on
liikmesriigil lubatud võtta täiendavaid või rangemaid meetmeid (art 269). EL-i õiguse kohaselt
on koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamine mikrokiibiga kohustuslik üksnes nende loomade
teise liikmesriiki liikumise korral. Kaasatud osapoolteks VTK väljatöötamisel olid
Põllumajandus- ja Toiduamet, Maksu- ja Tolliamet, PRIA, Eesti Loomaarstide Koda (varem
Eesti Loomaarstide Ühing ja Eesti Väikeloomaarstide Selts), Spin TEK AS, Eesti Linnade ja
Valdade Liit, kohalikud omavalitsused, Eesti Kennelliit, loomakaitseorganisatsioonid (Eesti
Loomakaitse Liit ja Eesti Loomakaitse Selts) ning aktiivsemad loomaomanikud.
Loomakaitseorganisatsioonid on andnud teema kohta sisendeid toimunud ümarlaudadel ja
kohtumistel. Samuti on nad esitanud oma ettepanekud „Aitab“ petitsiooni4 ühe punktina (punkt
11, millega taotleti kasside ja koerte kiibistamise kohustuse kehtestamist seadusega ning samas
ka üleriigilise lemmikloomade registri loomist), mille põhjal pooldavad nad kohustuslikku
lemmikloomade kiibistamist ning ühtse andmekogu loomist. 2021. aasta märtsis korraldati
küsitlus, kuhu kaasati teemaga seotud sidusrühmad, keda võimalikud lahendused ja nendega
kaasnevad muudatused kõige rohkem mõjutavad: loomapidajad, veterinaararstid ja Eesti
Loomaarstide Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, kohalikud omavalitsused. Küsitluste tulemusi
võeti arvesse VTK koostamisel.
VTK-le esitasid ministeeriumid, riigiasutused, loomakaitseorganisatsioonid, veterinaararstide
esindajad ja kohalikud omavalitsused tagasiside, mida on võimaluse korral arvesse võetud
käesoleva eelnõu ettevalmistamisel.
Ülejäänud muudatused on seotud EL-i loomatervise määruse rakendamisega, nende koostamisel
on kaasatud asjakohaseid huvigruppe ja nende mõjusid analüüsitakse käesoleva eelnõu
seletuskirjas. Muudatused kavandatakse EL-i õiguse paremaks rakendamiseks ja bürokraatia
vähendamiseks ning nende puhul ei ole tegemist riigisiseselt rakendatavate lisanõuetega.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
Eelnõuga muudetakse veterinaarseadust (RT I, 30.06.2023, 103), loomakaitseseadust (RT I,
02.01.2025, 25), põllumajandusloomade aretuse seadust (RT I, 25.03.2025, 2), riigilõivuseadust
(RT I, 17.04.2025, 36), toiduseadust (RT I, 09.01.2025, 29) ja vedelkütuse erimärgistamise
seadust (RT I, 30.06.2023, 98).
2. Seaduse eesmärk
2 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm. Vabariigi Valitsus. https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-
tegevused/valitsemise-alused/tegevusprogramm-0 3 Eelnõude infosüsteem. Veterinaarseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus, 30.11.2023.
https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e25ef253-a6e6-4b92-834e-d9d75d2285e9 4 Rahvaalgatus.ee koduleht. AITAB! Rahvaalgatus Loomakaitseseaduse ja sellega seonduvate õigusaktide
muutmiseks, 14.08.2020. https://rahvaalgatus.ee/initiatives/84efbff9-b3ee-4aa2-96d8-298301cabb07
3
Veterinaarseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse peamine
eesmärk on toetada kohalikke omavalitsusi (edaspidi KOV) omanikuta või loomapidaja juurest
lahti pääsenud loomade (edaspidi hulkuvad loomad) püüdmisel ja pidamisel, aidata vähendada
lemmikloomapidajate peetavate lemmikloomade sattumist loomade varjupaika ning vähendada
seeläbi varjupaikade koormust, samuti aidata kaasa lemmikloomade heaoluga seotud
probleemide lahendamisele ja lemmikloomadega kauplemisel pettuste vähendamisele. Need
eesmärgid saavutatakse koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga märgistamisega (edaspidi
kiibistamine) ja PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris
registreerimisega. Uue registriosa loomisega võtab riik KOV-idelt üle lemmikloomade kohta
arvestuse pidamise kohustuse. Suur osa KOV-e on korraldanud oma haldusterritooriumil koerte
ja kasside kohta arvestuse pidamise, kasutades lemmikloomaregistri pidamiseks eraettevõtjatest
teenusepakkujate tehnilisi lahendusi, mis omavahel ei ühildu. See tähendab, et puudub
ühiskasutatav andmebaas, mida kõik KOV-id kasutada saaksid. Osa KOV-e ei kasuta koerte ja
kasside kohta arvestuse pidamiseks eespool mainitud tehnilisi lahendusi. See on toonud kaasa
arvestuse pidamises KOV-ide vahelise killustumise, mis omakorda raskendab varjupaika
jõudvate loomade pidajate tuvastamist, tekitades seeläbi varjupaikades selliste loomade
ülalpidamisel KOV-idele suuremaid kulusid. Käesoleva eelnõuga soovitakse neid probleeme
lahendada. Muudatuse ettevalmistamisele eelnes VTK (EIS toimiku nr 23-1581) koostamine.
Muudatus on seotud „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030”5 seatud
eesmärkide rakendamiseks vajalike meetmete ja tegevustega, mida kirjeldatakse programmis
„Toiduohutus 2025–2028”6. Programmi tegevuse „Looma- ja taimetervise poliitika kujundamine
ja rakendamine” hulka kuuluva valdkonna „Loomatervise ja -heaolu ja söödaohutuse valdkond”
eesmärk on tagada loomade võimalikult hea tervis ja parandada loomade heaolu taset.
Toiduohutuse programmis on 2025. aasta loomaheaolu taseme tõstmiseks olulisemate tegevuste
hulgas lemmikloomade jälgitavuse parandamiseks kiibistamise ja registreerimise kohustuse
kehtestamine. Eelnõuga kavandatavad muudatused võimaldavad lemmikloomade paremat
jälgitavust, mis omakorda aitab kaasa loomade tervise ja heaolu edendamisele.
Lisaks seaduseelnõu peamise eesmärgiga seotud muudatustele tehakse veterinaarseaduses
(edaspidi VS) muudatusi ja parandusi, mille eesmärgiks on viia Eesti õigus kooskõlla EL-i
õigusega, leevendades ja täpsustades muuhulgas teatud nõudeid, mida EL-i õigusaktide
ülevõtmisel on vajalikust rangemalt tõlgendatud või mida on võimalik paindlikumalt täita. Seadus
on koostatud viis aastat tagasi ning selle rakendamisel on selgunud teatud kitsaskohti ja mõnede
nõuete puhul vajadus suurema õigusselguse järele. Vähese mõjuga ja tehniliste muudatuste puhul
ei olnud VTK koostamine vajalik, nende muudatuste koostamisel on kaasatud asjakohaseid
huvigruppe ja nende mõjusid analüüsitakse käesolevas seletuskirjas.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb seitsmest paragrahvist.
Eelnõu §-s 1 sätestatakse VS-i muutmine.
Eelnõu § 1 punktis 1 asendatakse seaduses sõnad „põllumajandusloomade register” sõnadega
„loomade register” vastavas käändes, välja arvatud §-s 117 asuvas põllumajandusloomade
registrit käsitlevas üleminekusättes.
Muudatus on vajalik, sest eelnõus kavandatud muudatuste kohaselt tuleb 2027. aastal lisaks
põllumajandusloomadele hakata elektroonselt identifitseerima ka koeri, kasse ja valgetuhkruid
5 Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030. Valdkonna arengukava. Maaeluministeerium
2021. https://www.agri.ee/pollumajanduse-ja-kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 6 Toiduohutuse programm 2025–2028. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, 2025.
https://www.agri.ee/sites/default/files/documents/2025-02/programm-2025-2028-toiduohutus.pdf
4
ning nende ja muude mikrokiibiga identifitseeritud lemmikloomade andmeid hakatakse koguma
PRIA põllumajandusloomade registri juurde loodavas riigi lemmikloomaregistris.
Seega ei ole nimetatud registri eesmärk enam üksnes pidada arvestust tõhusa
veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks põllumajandusloomade ja nende pidajate
kohta. Samuti ei peeta registris arvestust üksnes põllumajandusloomade pidamiskohtade kohta.
Sellest tulenevalt on sobiv nimetada register ümber loomade registriks. Registri nimetusega
seotud sätted on VS-i 3. peatüki 3. jaos, mistõttu sõnastatakse need uuesti. Samuti muudetakse
registri nimetus kõigis VS-i alusel vastu võetud õigusaktides ja teistes õigusaktides, milles
viidatakse põllumajandusloomade registrile. Põllumajandusloomade registreerimise osas registri
eesmärgi ja nimetuse muutmisega seotud tegevustes muudatusi ei tehta.
Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse VS-i § 2 lõiget 4.
Tegemist on vormilise muudatusega, mis on vajalik õigusselguse tagamiseks. Kehtiva seaduse
§ 2 lõikes 4 kasutatakse terminit „põllumajandusloom”. Põllumajanduslooma määratlus on
esitatud kehtiva seaduse § 30 lõikes 4, mida eelnõu kohaselt muudetakse ja mis sõnastatakse
uuesti. Termin „põllumajandusloom“ on VS-is ja selle rakendusaktides läbivalt kasutuses ning
seetõttu on vajalik mõiste määratleda pikema sõnaühendina sättes, kus seda esmakordselt
kasutatakse. Seoses sellega asendatakse sõna „põllumajandusloom” tekstiosaga „tavapäraselt
loomse saaduse ja loomse paljundusmaterjali saamise eesmärgil peetava maismaalooma ja
hobuslase”, täpsustades, et edaspidi kasutatakse seaduses selle pika sõnaühendi kordamise asemel
lühendina terminit „põllumajandusloom”.
Eelnõu § 1 punktiga 3 täiendatakse seadust §-ga 31.
Paragrahvi 31 lõikes 1 viidatakse lemmiklooma mõistele EL-i loomatervise määruse artikli 4
punktis 11. Sama paragrahvi lõikes 2 täpsustatakse lemmikloomade mikrokiibiga
identifitseerimise, loomade registris registreerimise ja lemmikloomade kohta arvestuse pidamise
nõuete kohaldamisala. Nähakse ette, et lemmiklooma mikrokiibiga identifitseerimise, loomade
registris registreerimise ja lemmiklooma kohta arvestuse pidamise kohta käivaid sätteid
kohaldatakse ka tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks mõeldud kaubanduslikul või
eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma pidamisel.
EL-i loomatervise määruse kohaselt kuuluvad lemmikloomade hulka vaid nimetatud määruse I
lisas esitatud loetellu kantud liiki kuuluvad loomad, keda peetakse mittekaubanduslikul isiklikul
eesmärgil. Eelnõuga kavandatud muudatuste eesmärk on tagada, et loomade jälgitavuse nõuded
kehtiksid kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute pidamisel. See tähendab, et sätteid tuleb
kohaldada ka nimetatud liiki loomade suhtes, kes on tavapäraselt lemmikloomana pidamiseks
mõeldud, kuid keda ei peeta lemmikloomana.
Kaubanduslikul eesmärgil peavad loomi isikud, kes annavad lemmikloomi kas tasu eest või tasuta
üle uuele pidajale, sealhulgas nii eraisikud, aretajad kui ka varjupaigad ja lemmikloomi müüvad
kauplused, samuti isikud, kes tegelevad loomade pidamisega muul kui isikliku seltsi eesmärgil
ehk looma avalikult näitamiseks, võistlustel osalemiseks või sel eesmärgil treenimiseks ja enda
ning teiste meelelahutuseks, sealhulgas näiteks kelgukoerte pidajad. Eriülesannete täitmise
eesmärgil peetava loomana käsitatakse looma, keda kasutab eriülesannete täitmiseks näiteks
nägemispuudega isik, Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) või Päästeamet. Siia kuuluvad
näiteks teraapialoomad, nägemispuudega isikute juhtloomad, PPA ja Päästeameti
teenistusülesannete täitmisel kasutatavad loomad, kes aitavad tuvastada näiteks lõhkeaineid ja
uimasteid või otsida inimesi.
Kuna EL-i loomatervise määruse mõistetest ei saa siseriikliku õigusega rangemaks või laiemaks
minna, on käesolev täiendav selgitus VS-is vajalik. Loomakaitseseaduse § 2 lõikes 3 on
lemmiklooma defineeritud järgmiselt: „Lemmikloom käesoleva seaduse tähenduses on inimese
5
isiklikuks meelelahutuseks või seltsiks peetav või sellel eesmärgil pidamiseks mõeldud loom.
Lemmiklooma kohta käivaid sätteid kohaldatakse ka eriülesannete täitmiseks treenitud loomale,
keda kasutavad näiteks pimedad, politsei või Päästeamet“. VS-iga on soovitud luua
loomakaitseseadusega ühisosa ja sarnane rakendus lemmiklooma kohta käivate nõuete osas,
mistõttu mõisted on seadustes küll pisut erinevad oma ülesehituselt, kuid kokkuvõttes hõlmavad
üht ja sama loomade rühma.
Koerad ja kassid koos valgetuhkrutega on Eestis registreeritud lemmikloomade arvu poolest enim
peetavad loomaliigid, mistõttu kehtestatakse edaspidi kohustus identifitseerida mikrokiibiga
koer, kass ja valgetuhkur ning registreerida nende pidamise korral andmed loomade registris.
Siiski luuakse eelnõuga võimalus lisaks nendele liikidele registreerida andmed muude
mikrokiibiga identifitseeritavate lemmikloomana peetavate liikide kohta loodavas riigi
lemmikloomaregistris. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade
jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega või tavapäraselt lemmikloomana
pidamiseks mõeldud loomadega kauplemisel pettuste esinemise võimaluste vähendamiseks on
oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate loomaliikide registreerimisel täidetaks
samu nõudeid.
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse VS-i § 9 punkti 2, et täpsustada Põllumajandus- ja
Toiduameti (edaspidi PTA) ning Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) ülesandeid pädeva
asutusena.
Kehtiva seaduse § 9 punktis 2 reguleeritakse PTA ja MTA pädevuste jaotust reisijaga kaasas
olevate loomade üle kontrolli tegemisel. Sättes viidatakse määruse (EL) nr 576/20137 artiklitele
33–35. Nimetatud EL-i määruse lõike 1 kohaselt, otsustab pädev asutus, kui artiklitega 33 ja 34
ette nähtud kontrollide tulemusena selgub, et lemmikloom ei vasta selle määruse II või III
peatükis sätestatud nõuetele, pärast konsulteerimist ametliku veterinaararstiga (Eestis
veterinaarjärelevalve ametnik) ning, kui see on asjakohane, lemmiklooma omaniku või volitatud
isikuga, kas saata lemmikloom tagasi lähteriiki või -territooriumile, isoleerida lemmikloom
ametliku järelevalve all, kui seda on vaja II või III peatüki nõuete täitmiseks, või viimase
abinõuna, kui looma tagasi saata ei ole võimalik või isoleerida ei ole otstarbekas ning kooskõlas
riigisiseselt kohaldatavate eeskirjadega lemmikloomade kaitse kohta surmamisel lemmikloom
surmata. Pädev asutus on kontrolle läbiviiv asutus, ehk MTA. Sama artikli lõike 2 kohaselt
isoleeritakse lemmikloom ametliku järelevalve all kuni looma tagasisaatmiseni kas lähteriiki
või -territooriumile või lemmiklooma kohta muu haldusotsuse vastuvõtmise kohta, kui pädev
asutus ei anna luba lemmiklooma mittekaubanduslikuks toomiseks liitu. Lõike 3 kohaselt
kohaldatakse lõigetes 1 ja 2 osutatud meetmeid omaniku kulul ning võimaluseta neid kulusid
omanikule või volitatud isikule rahaliselt hüvitada.
Kuigi nimetatud EL-i määruses nähakse mittenõuetekohase looma avastamise korral võetavate
meetmete üle otsustamise protsessis ette konsulteerimine veterinaararstiga ning juhul, kui see on
asjakohane, ka omaniku või volitatud isikuga, on looma surmamise otsus ja selle otsuse
täideviimise korraldamine PTA pädevuses. Sellele juhtis VTK tagasisides tähelepanu ka MTA.
PTA-l ei ole pädevust piiripunktis anda korraldusi loomaga liikuvale isikule, vaid ainult anda
olukorrale hinnang, mille alusel MTA edasi tegutseb. Kuigi MTA hinnangul puuduvad neil
otsustuspädevus ja vahendid ka muude haldusotsuste tegemiseks, siis dokumentide kontrollimise
käigus mittenõuetekohasuse tuvastamiseks ei ole veterinaarharidus vajalik, küll aga on see
eelduseks surmamiseks vajaliku otsuse tegemisel. Probleem on lahendatav töökorralduslikult
ametite vahelise koostööleppega. Seetõttu muudetakse eelnõus VS-i § 9 punkti 2 sõnastust,
viidates uues sõnastuses määruse (EL) nr 576/2013 artikli 35 lõike 1 punktile c (pädevus otsustada
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12.06.2013 määrus (EL) nr 576/2013 lemmikloomade mittekaubandusliku
liikumise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 998/2003
6
loom surmata), jättes sellise otsuse tegemise MTA pädevuste hulgast välja. Ülejäänud määruse
(EL) nr 576/2013 artiklites 33–35 nimetatud ülesanded jäävad MTA pädevusse.
Eelnõu § 1 punktiga 5 muudetakse VS-i § 19 lõike 1 punkti 8.
Määruse (EL) nr 576/2013 artikli 6 punktis d osutatud identifitseerimisdokumendiga (edaspidi
lemmikloomapass) seonduv veterinaararsti kohustus jäetakse sellest sättest välja ja esitatakse
uuesti §-s 33 koos muude lemmikloomapassiga seotud nõuetega. Kehtiva õiguse kohaselt on
veterinaararsti kohustatud lemmikloomapassi ja lemmikloomale veterinaarse menetluse kohta
tõendi väljastamisel lisama oma allkirjale ametinimetuse ja kutsetegevuse loa numbri.
Kõnealusesse punkti jäetakse veterinaarse menetluse kohta tõendi väljastamisega seotud nõuded
ja neid täpsustatakse, sest senine sõnastus ei anna edasi sätte tegelikku mõtet ega kanna sätte
kehtestamisega ettenähtud eesmärki.
VS-i § 1 lõike 2 kohaselt kasutatakse VS-is mõisteid EL-i loomatervise määruse ning määruse
(EL) 2017/6258 ja nende rakendamiseks vastu võetud õigusaktide tähenduses, kui VS-is ei ole
sätestatud teisiti. EL-i loomatervise määruse kohaselt on „lemmikloom“ nimetatud määruse I
lisas esitatud loetellu kantud liiki kuuluv peetav loom, keda peetakse mittekaubanduslikul
isiklikul eesmärgil. Sellesse loetellu kuuluvad ka koerad, kassid ja valgetuhkrud. Veterinaarse
menetluse kohta tõendi väljastamise kohustus kehtib näiteks maaeluministri 11. märtsi 2022. a
määruse nr 14 „Marutaudi ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed“9 kohaselt koera, kassi või
valgetuhkru vaktsineerimisel marutaudi vastu. See nõue kehtib kõigi koerte, kasside ja
valgetuhkrute vaktsineerimise korral, mitte ainult nende isendite puhul, keda peetakse EL-i
loomatervise määruse mõistes lemmikloomana. Samuti väljastatakse põllumajandusloomadele
tehtud veterinaarse menetluse kohta tõendeid, mistõttu on põhjendatud muuta sõnastust selliselt,
et nõuded kehtiksid ühtmoodi kõigil sarnastel puhkudel. Selguse huvides kehtib edaspidi punktis
8 nimetatud nõue mitte ainult lemmikloomadele, vaid kõigile loomadele tehtud veterinaarse
menetluse kohta tõendi väljastamisel.
Lisaks eelnevale muudetakse ka tõendile lisatavate andmete nõudeid. Kehtiva õiguse kohaselt on
vaja lisada tõendile ametinimetus, kuid kuna veterinaarse menetluse kohta väljastabki tõendi
menetluse teinud veterinaararst, ei ole vaja ametinimetust „veterinaararst“ eraldi välja tuua.
Ametinimetuse asemel on oluline lisada tõendile veterinaararsti ees- ja perekonnanimi, et
vajaduse korral oleks võimalik veterinaararsti tuvastada. Kehtima jääb nõue lisada tõendile allkiri
ja veterinaararsti kutsetegevuse loa number.
Eelnõu § 1 punktiga 6 täiendatakse VS-i § 21 lõikega 11, milles täpsustatakse riikliku
veterinaararstide registri (edaspidi veterinaararstide register) volitusnormi ning nähakse ette, mis
küsimused on seadusandja jätnud määruse tasemel lahendamiseks, st sätestatakse volitusnormi
piirid.
Haldusmenetluse seaduse § 90 lõike 1 kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva
volitusnormi olemasolul ja kooskõlas volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Määruse eelnõu
ei tohi kitsendada ega laiendada volitava seaduse sätteid. Avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1
tulenevad küll üldised raamid sellele, mis küsimused tuleb andmekogu põhimääruse tasemel
lahendada, kuid siiski on asjakohane volitusnormi piire konkreetse andmekogu puhul eriseaduses
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, 15. märts 2017, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid
ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja
loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr
1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr
1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja
2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja
(EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ,
96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus)(ELT L 95, 07.04.2017, lk 1–142) 9 RT I, 10.12.2024, 8
7
täpsustada. Volitusnormi täpsustataksegi selleks, et oleks selgem, milliste küsimuste
reguleerimine on kaetud volitusnormiga. Volitusnormi sõnastuse muutmisega ei kaasne sisulisi
muudatusi veterinaararstide registri põhimääruses.
Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse VS-i § 21 lõikega 51.
Uue sättega antakse veterinaararstide registri vastutavale töötlejale ehk PTA-le õigus kasutada
veterinaararstide registris registreeritud isikute kontaktandmeid neile PTA tegevusega seotud
teavituste saatmiseks. Säte on vajalik selleks, et PTA-l oleks õigus veterinaararstidele saata
teavitusi olulistel teemadel, nagu näiteks loomataudi oht, volitatud veterinaararstina tegutsemise
või loomatauditõrje toimingu tegemiseks kaasabi osutamise vajadus. Isiku nõusolekul võib tema
kontaktandmeid kasutada ka muu teabe saatmiseks ja loomatervise valdkonnas seire või küsitluse
korraldamiseks. Isik võib loobuda teadete saamisest. Veterinaararstide registri eesmärk on § 21
lg 1 punkti 3 kohaselt muuhulgas tagada vajalike andmete kogumine veterinaaria valdkonna
paremaks korraldamiseks. Lisaks peab veterinaararst vastavalt VS § 19 lg 1 punktile 9 täitma
PTA antud ülesandeid seoses eriti ohtliku või esilekerkiva loomataudi ennetamise ja tõrjega.
Ülesannete kavandamiseks ja nende andmiseks on PTA-l vaja kasutada veterinaararsti
kutsetegevuse luba omava isiku kontaktandmeid, et tagada kiire teavitus ja infovahetus.
Eelnõu § 1 punktidega 8 ja 9 muudetakse VS-i § 21 lõike 6 punkti 3 ning lõiget täiendatakse
punktiga 31. Sätet täpsustatakse ja täiendatakse nii, et edaspidi kogutakse veterinaararstide
registrisse veterinaararsti töökoha andmete hulgas ka andmed nende loomapidamisettevõtete ja
muude teenuse osutamise kohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt veterinaarteenust osutab. Kehtivas sättes on nõutud andmed töökoha kohta, kuid ei ole täpsemat nõuet, millised need
andmed peaksid olema. Nii andmete esitaja kui ka veterinaararstide registri arendamise
seisukohalt on selgem ja täpsem, kui andmed nende ettevõtete kohta, kus veterinaararst püsivalt
veterinaarteenust osutab, on kohustuslikult kogutavate andmete loetelus. Muudatuse mõte on
saada võimalikult selge informatsioon mitte ainult ettevõtetes palgalisena töötavate
veterinaararstide kohta, vaid ka ettevõtetele teenust pakkuvate füüsilisest isikust ettevõtjatena
tegutsevate veterinaararstide teenuse pakkumise kohtade kohta. Selline teenuseosutamine ei
kajastu töötajate registris ja seetõttu tuleb neid andmeid koguda otse teenuse osutajalt. Püsiva
teenuse osutamise all mõeldakse eelnõus teenuse osutamist füüsilisest isikust ettevõtjana või
töölepingust tulenevat või teenuse osutamist reguleerivat suhet teise tööandjaga. Vajadus sellise
täpsustuse järele tuleneb PTA järelevalvepraktikast, näiteks on avastatud veterinaararsti
kutsetegevuse loa numbri kuritarvitamisi. PTA-l on järelevalve paremaks kavandamiseks vajalik
saada ülevaade veterinaararsti teenuse pakkujatest. Eriti oluline on see veterinaarias ravimite
kasutamise järelevalve korraldamisel. Veterinaarteenuse osutamise õigust on riiklikus
veterinaararstide registri avalikus vaates praegu võimalik kontrollida ainult veterinaararsti nime
või kutsetegevuse loa numbri alusel. Riiklikus veterinaararstide registris on 2024. aasta 18.
oktoobri seisuga 895 veterinaararsti. Eesti Loomaarstide Koja (edaspidi ELK) hinnangul osutavad
paljud neist veterinaarteenust ainult üksikutele loomapidamisettevõtetele või väikeses mahus või
ei ole üldse aktiivselt veterinaarteenuse pakkujad. Tegelikud andmed puuduvad, sest neid ei
koguta. Registrit tuleks edasi arendada nii, et veterinaararstide register oleks informatiivsem, et
lõpptulemusena tagada veterinaarteenuse parem kättesaadavus. Kehtiva lõike 6 punktis 3
sätestatud kohustus koguda registris andmeid volitatud veterinaararsti pädevuse kohta on
õigusselguse ja arusaadavuse tagamiseks sätestatud eraldi punktina ja esitatud § 21 lõike 6 uues
punktis 31.
Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse VS-i § 21 lõike 8 sõnastust.
Esiteks jäetakse lõikest välja esimene lause, mis deklareerib, et veterinaararstide registrisse
kantud andmetel on informatiivne tähendus. Andmetele andmekogus saab õigusliku tähenduse
anda vaid seadusega. Nii on sätestatud avaliku teabe seaduse § 436 lõikes 4. Ilma selleta on
andmed vaid informatiivse tähendusega. Seega andmekogu regulatsioonis ei ole vaja deklareerida
8
andmete informatiivset tähendust. Kõnealune lause seaduses on seetõttu ebavajalik ja selle võib
muudetava lõike sõnastusest välja jätta.
Teiseks loobutakse muudetavas lõikes viitamisest arhiivile. Kehtiva § 21 lõike 8 teise lause
kohaselt säilitatakse veterinaararsti kohta kogutud andmeid arhiivis viis aastat kutsetegevuse loa
andmisest keeldumise või kehtetuks tunnistamise otsuse tegemisest või loa kehtetuks
muutumisest arvates. See sõnastus võib aga tekitada küsimuse, millisest hetkest andmed arhiivi
kantakse ning ei ole võimalik üheselt aru saada, mis on tegelikult andmete säilitamise tähtaeg.
Arvestades asjaolu, et arhiiv on samuti registri osa, on sõnastust ühese arusaadavuse tagamiseks
muudetud.
Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse VS-i § 21 lõike 9 sõnastust selliselt, et veterinaararstide
registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende esitaja. Veterinaararstide registrisse
edastatud andmete muutumise korral esitatakse viivitamata taotlus andmete muutmiseks.
Kui varasemalt oli lõikes 9 kirjas, et registrisse kantud andmete eest vastutab andmete esitaja ning
registrisse kantud andmete muutumisel tuleb esitada taotlus andmete muutmiseks, siis käesoleva
muudatusega korrigeeritakse sõnastust, et paremini anda edasi sätte mõtet. Isikuandmete kaitse
üldmääruse (IKÜM) art 6 lg 2 kohaselt tagab vastutav infosüsteemi töötleja sama artikli lõikes 1
sätestatud isikuandmete töötlemise põhimõtete järgimise. Art 6 lg 1 punkti d kohaselt tagab
vastutav töötleja ka andmete õigsuse ja asjakohasuse. Andmete edastaja vastutab edastatavate
andmete õigsuse eest.
Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse VS-i § 21 lõikega 11, milles nähakse ette täpsustus,
milliseid veterinaararstide registris olevaid andmeid ja mis eesmärgil avalikustatakse. Muudatus
on seotud VS § 21 lõike 2 punktiga 1, mille kohaselt on registri pidamise üks eesmärk teabe
tagamine tarbijale ning registri põhimääruse § 16 lõikega 4, mille kohaselt tehakse avalikud
registriandmed avalikkusele kättesaadavaks Eesti avaandmete teabevärava kaudu ning
avalikustatakse töötleja veebilehel.
Igasugune isikuandmete töötlemine (sh säilitamine) riivab Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) §-is
26 sätestatud õigust eraelu puutumatusele. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata ainult
kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3
esimese lausega, mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas
olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab
põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused langetama seadusandja. Seetõttu on
vajalik seaduse tasandil sätestada, mis andmeid ja millisel eesmärgil avalikustatakse. Muudatuse
kohaselt nähakse ette, et vastutav töötleja avaldab veterinaararstide registris olevad kutsetegevuse
loaga ja volitatud veterinaararsti õiguste andmisega seotud andmed VS § 21 lõike 2 punktis 1
nimetatud eesmärgil avalikuks kasutamiseks ulatuses, mis on sätestatud VS § 21 lõike 1 alusel
kehtestatud veterinaararstide registri põhimääruses (vt põhimääruse § 16 lg 3).
Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse VS-i § 30 lõigetega 11–13. Kehtiva VS-i § 30 lõike 1 sõnastuse kohaselt ei kehti säte koera, kassi ja valgetuhkru kohta, kuna
nende loomade kohta on kehtestatud nõuded VS-i §-s 32. VTK analüüsi põhjal tehakse eelnõus
ettepanek muuta nimetatud liiki loomade elektroonne identifitseerimine kohustuslikuks. Seetõttu
sätestatakse § 30 lõikes 11 koera, kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas loomapidaja, kes peab
sellist liiki looma kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil, kohustus korraldada oma
looma identifitseerimine mikrokiibiga.
Paragrahvi 30 lõikes 12 nähakse ette, et lisaks koerale, kassile ja valgetuhkrule võib teist liiki
lemmiklooma identifitseerida mikrokiibiga, mille PTA on sellist liiki looma märgistamiseks
heaks kiitnud VS-i § 30 lõike 2 kohaselt. Kuigi edaspidi kehtestatakse kohustus mikrokiibiga
identifitseerida ja loomade registris andmed registreerida vaid koerte, kasside ja valgetuhkrute
9
pidamisel, luuakse eelnõuga võimalus lisaks neile liikidele ka muude mikrokiibiga
identifitseeritavate lemmikloomadena peetavate liikide registreerimiseks loodavas riigi
lemmikloomaregistris. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade
jälgitavuse nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega kauplemisel pettuste esinemise
võimaluse vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate
loomaliikide registreerimisel järgitaks samu nõudeid.
Paragrahvi 30 lõikes 13 sätestatakse nõue, et mikrokiibi paigaldab veterinaararst.
Loomakaitseseaduse (edaspidi LoKS) § 9 lõige 3 sätestab mikrokiibi paigaldamise õiguse
loomaheaolu vaates veterinaarse menetlusena, mida tohib teha ainult veterinaararst. Kiibistamine
ja selle kohta arvestuse pidamine ning muud seotud tegevused peavad olema usaldusväärsed,
nõuetekohased ja kontrollitavad, seega on seaduses vaja nimetada isik, kes kiibistamisega
seonduva eest vastutab. VS-i sätte lisamise eesmärk on selgelt piiritleda, et kiibistada võib vaid
veterinaararst. Järgnevates sätetes on käsitletud sellega seotult muud tegevused ja vastutus.
Eelnõu § 1 punktiga 14 muudetakse VS-i § 30 lõiget 2.
Põllumajandus- ja Toiduamet kiidab heaks elektroonse identifitseerimisvahendi, mis vastab
asjaomases EL-i õigusaktis kehtestatud nõuetele. Säte sõnastatakse üldisemalt, jättes välja viited
konkreetsetele EL-i loomatervise määruse artiklitele, mille alusel identifitseerimisvahendid heaks
kiidetakse, sest PTA kui rakendusasutus peab tundma EL-i õigusakte. Samuti aitab üldisem säte
ennetada olukordi, kus EL-i õigusaktides muudatuste tegemise järel oleks vaja muuta Eesti
õigusakte.
Eelnõus ei ole enam asjakohane viidata määruse (EL) nr 576/2013 II lisas toodud tehnilistele
nõuetele mikrokiipide kohta, sest seda EL-i määrust kohaldatakse kuni 21. aprillini 2026. aastal
ja eelnõuga tehtava muudatuse jõustumine on kavandatud 2027. aasta 1. juunil. 2026. aasta
21. aprillil jõustub EL-i loomatervise määruse artikli 252 lõike 1 punktis a sätestatud volitusnorm,
mille alusel on komisjonil õigus kehtestada liigispetsiifilisi nõudeid lemmikloomade
identifitseerimisvahendite suhtes ning kõnealuste identifitseerimisvahendite rakendamise ja
kasutamise suhtes.
Jätkuvalt kiidab PTA heaks põllumajanduslooma märgistamiseks kasutatava elektroonse
identifitseerimisvahendi, mis vastab EL-i loomatervise määruse artikli 120 lõike 2 punkti c alusel
kehtestatud nõuetele.
Eelnõu § 1 punktidega 15 ja 16 täiendatakse VS-i § 30 lõigetega 21 ja 31.
Sätetega tagatakse Eesti õiguse parem kooskõla EL-i õigusega. Peetavate loomade
identifitseerimise nõuded on kehtestatud komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2019/203510.
Määruse artiklite 41, 48, 55, 59, 75 ja 82 kohaselt on liikmesriigil kohustus kehtestada loomade
identifitseerimisvahendite heakskiitmise kord. Praegu toimub identifitseerimisevahendite
heakskiitmine lisaks VS-is sätestatud korrale PTA sisemise töökorralduse kohaselt.
Eelnõu kohaselt täpsustatakse seaduses, et tootja või turustaja esitab peetava looma
märgistamiseks kasutatava elektroonse identifitseerimisvahendi heakskiitmiseks taotluse PTA-le.
Identifitseerimisvahendite tehnilised nõuded on sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL)
2021/52011 3. peatükis ja see on PTA-le aluseks identifitseerimisvahendite kasutusse võtmise
lubamisel. 21. aprillil 2026. aastal jõustub EL-i loomatervise määruse artikli 252 lõike 1 punktis a
sätestatud volitusnorm, mille alusel on komisjonil õigus kehtestada liigispetsiifilisi nõudeid
10 Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2019/2035, millega täiendatakse euroopa parlamendi ja nõukogu määrust
(EL) 2016/429 seoses maismaaloomade pidamise ettevõtteid ja haudejaamu ning teatavate peetavate
maismaaloomade ja haudemunade jälgitavust käsitlevate eeskirjadega (ELT L 314, 05.12.2019, lk 115–169) 11 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/520, 24. märts 2021, millega kehtestatakse euroopa parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2016/429 rakenduseeskirjad seoses teatavate peetavate maismaaloomade jälgitavusega
10
lemmikloomade identifitseerimisvahendite suhtes ning kõnealuste identifitseerimisvahendite
rakendamise ja kasutamise suhtes. Senikaua kehtivad määruse (EL) nr 576/2013 II lisas toodud
tehnilised nõuded lemmikloomade mikrokiipide kohta. Kuna Eestis on loomade märgistamiseks
heakskiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite loetelu avalik ja peab olema igal ajal
kättesaadav, avaldab PTA selle loetelu tootjate ja turustajate kaupa oma veebilehel. Veebilehel
avaldatakse heakskiidetud elektroonsete identifitseerimisvahendite kohta järgmised andmed:
heakskiitmise otsuse number, heakskiitmise kuupäev, loomaliik, toote nimi, toote kood ja tootja
nimi. Sätet rakendatakse edaspidi nii lemmikloomade kui põllumajandusloomade märgistamiseks
kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise suhtes.
Eelnõu § 1 punktiga 17 muudetakse VS-i § 30 lõiget 4.
Sätet täiendatakse selliselt, et ka koera, kassi ja valgetuhkru või muu lemmiklooma
märgistamiseks kasutatava mikrokiibi väljastab selleks PTA-ga halduslepingu sõlminud isik
taotluse alusel ja taotleja kulul.
Sätte eesmärk on ühtlustada elektroonsete identifitseerimisvahendite väljastamise korda, et
tagada elektroonseks identifitseerimiseks kasutatavate mikrokiipide suurem usaldusväärus ning
vältida märgistamisega seotud pettusi. Sätet rakendatakse edaspidi nii lemmikloomade kui
põllumajandusloomade märgistamiseks kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite
heakskiitmise suhtes.
Seoses uue registriosa lisandumisega PRIA registrisse on sarnaselt põllumajandusloomade
registriosaga vajalik ka koertele, kassidele ja valgetuhkrutele paigaldatud mikrokiipide
seostamine lemmikloomade märgistamiseks veterinaararstidele väljastatud mikrokiipide
andmetega märgiste jälgitavuse tagamiseks. Looma identifitseerimiseks kasutatava mikrokiibi
tohib väljastada ainult veterinaararstile. Erinevalt põllumajandusloomade märgiste väljastamisest
ei ole kehtiva õiguse kohaselt määratletud, kes võib lemmiklooma identifitseerimiseks
kasutatavaid elektroonseid identifitseerimisvahendeid väljastada. Mikrokiipe turustavad paljud
hulgimüügiettevõtted ning neil ei ole PTA ees aruandekohustust. Seetõttu on keeruline
kontrollida mikrokiipide liikumist nende paigaldajani ning tuvastada elektroonsete
identifitseerimisvahendite väärkasutust. Seoses sellega on vaja ühtlustada märgistusvahendite
väljastamise korda. VTK-s oli selline muudatus samuti vajalikuna välja toodud.
Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse VS-i § 30 lõiget 6. Sätte muutmisega säilib kehtiv kord, mille kohaselt korraldatakse konkurss põllumajanduslooma
märgistamiseks kasutatava identifitseerimisvahendi väljastamiseks. Konkursi võitnud ettevõtjaga
sõlmitakse haldusleping. Põllumajandusloomade identifitseerimisega tagatakse toiduahela
jälgitavus ja sellega seotud kõrvalekalded on toiduohutuse ja loomatervise suhtes kõrgema
riskiga. Seetõttu on oluline välja selgitada toiduloomade identifitseerimisvahendite väljastaja
konkursi korras. Lemmikloomade märgistamiseks kasutatavate mikrokiipide väljastamiseks ei
korralda PTA konkurssi, kuna nende loomade identifitseerimine ei ole looma- ega rahvatervise
suhtes kõrge riskiga. Koerte ja kasside mikrokiibiga märgistamine on siiani olnud vabatahtlik
tegevus ning kohustus märgistada loom mikrokiibiga kaasnes ainult looma teise riiki viimisega.
Kuna üldine identifitseerimiskohustus on lemmikloomapidaja jaoks kehtinud kogu aeg, siis
loomatervise seisukohast olukord ei muutu. Mikrokiipe turustavaid ettevõtjaid on mitmeid ning
sättega ei soovita tekitada konkursi korras võimalust anda monopol ühele neist ettevõtjatest.
Edaspidi sõlmib PTA halduslepingu kõigi lemmikloomadel kasutatavate heakskiidetud
mikrokiipe müüvate ettevõtjatega.
Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse seadust §-ga 301, millega sätestatakse PTA-le volitus anda
loomapidajale nõusolek saada erand põllumajanduslooma üldistest identifitseerimisnõuetest.
Määruse (EL) 2019/2035 artiklites 39, 47, 53, 54 ja 61 on sätestatud, et sellise nõusoleku võib
teatud tingimustel anda pädev asutus. Eelnõus sätestatakse, et Eestis annab selle nõusoleku PTA.
11
Lisaks sätestatakse nõusoleku andmise või sellest keeldumise otsuse tegemise tähtaeg, milleks on
30 päeva asjakohase taotluse saamisest arvates.
Seadust täiendatakse §-ga 301 EL-i õiguse paremaks rakendamiseks. VS-is ei ole praegu
sätestatud identifitseerimisnõuetest üksikerandi andmise võimalust. Eelnõu kohaselt võib PTA
vabastada veiste, sigade, lammaste ja kitsede kinnist ettevõtet käitavad ettevõtjad ning sigu,
lambaid ja kitsi kultuurilisel, vabaajategevusega seotud ja teaduslikul eesmärgil ning veiste puhul
ka ajaloolistel põhjustel või spordiga seotud eesmärgil pidavad ettevõtjad üldiste
identifitseerimisnõuete täitmisest. Kinnine ettevõte on EL-i loomatervise määruse definitsiooni
kohaselt vabatahtlikkuse alusel loodud alaline, geograafiliselt piiritletud ettevõte, mis on loomade
liikumiseks heaks kiidetud ja kus loomi peetakse või aretatakse näitusteks, hariduse eesmärgil,
liigi säilitamiseks või uurimistööks, loomi peetakse suletud ruumides ja eraldatuna ümbritsevast
keskkonnast ning loomade suhtes kohaldatakse loomatervise seire- ja bioturvameetmeid.
Praegu on PTA Eestis heaks kiitnud ainult ühe kinnise ettevõtte – Tallinna Loomaaia. Lisaks on
Eestis veel ettevõtteid, kus loomi avalikult näidatakse, kuid neid ei saa pidada kinnisteks
ettevõteteks. Siiski ei ole välistatud, et sellise loa taotlejaid lisandub. Hoolimata sellest, et praegu
on nende ettevõtete arv väike, kellel on õigus saada erand, tuleb riigil tagada erandi andmise
võimalus. Tallinna Loomaaias peetakse veiseid, hobuslasi, lambaid, kitsi, kaamellasi ja hirvlasi,
kes tuleb üldiste nõuete kohaselt märgistada. Kuna need loomad on juba loomaaia vajadusi ja
nõudeid arvestades märgistatud ja nende liikumine on suure kontrolli all, siis ei ole vajadust
rakendada topelt nõudeid.
PTA võib anda tarneahela ettevõtjatele nõusoleku jätta täitmata sigade identifitseerimise
kohustus, kui kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada selle tarneahela raames Eesti territooriumil,
tingimusel, et muude jälgitavusmeetmete rakendamisega tagatakse nende loomade täielik
jälgitavus. Kinnise tarneahela võimalust Eestis praegu taotletud ei ole. Tavapäraselt on kohustus
märgistada sead sünniettevõtte numbriga selles farmis, kus nad sündisid. Tarneahel on määruse
(EL) 2019/2035 kohaselt integreeritud tootmisahel, millel on loetellu kantud taudide puhul ühtne
tervisestaatus ning mis koosneb koostöövõrgust, kuhu kuuluvad pädeva asutuse heaks kiidetud
spetsialiseerunud ettevõtted, mille vahel sigu tootmistsükli lõpetamiseks veetakse. See tähendab,
et samal põllumajandustootjal võib olla mitu erineva registrinumbriga pidamiskohta, mille vahel
võib PTA nõusolekul vedada loomi ilma märgistamata, aga kui loomad tarneahelast välja viiakse,
näiteks tapamajja, siis märgistatakse nad selle pidamiskoha numbriga, milles neid viimati peeti.
Nõusolek antakse määruse (EL) 2019/2035 kohaselt, kui pidamiskohad on sama loomatervise
alase staatusega ja ettevõte tagab oma pidamiskohtade vahelisel liikumisel sigade jälgitavuse
muul viisil.
PTA võib anda nõusoleku kasutada lihtsustatud identifitseerimismeetodit selliste hobuslaste
puhul, keda kavatsetakse vedada tapamajja ning kelle kohta ei ole kogu eluea jooksul antud välja
kehtivat EL-i loomatervise määruse artikli 110 lõike 1 punkti a kohast
identifitseerimisdokumenti, nn hobusepassi. Sellised hobuslased võivad olla alla 12 kuu vanused
ja nende liikumine sünniettevõttest Eesti asuvasse tapamajja peab olema katkematult jälgitav.
Hobuslased tuleb sellisel juhul vedada otse tapamajja ning selle veo ajal peavad nad olema
individuaalselt identifitseeritud mikrokiibi, tavalise või elektroonilise kõrvamärgi või sõrgatsile
kinnitatava tavalise või elektroonilise tähisega, mis on loetletud määruse (EL) 2019/2035 III lisas.
Eestis ei ole hobuste tapmine lihaks tavapärane, seda eriti alla aastaste hobuste puhul, ning
hobuslaste kohta väljastatakse alati nõuetekohases korras identifitseerimisdokument. Seega on
tegemist EL-i õigusest tuleneva võimalusega, mis tuleb seadusega tagada, kuid mille kasutamist
praktikas on vähe ette näha.
12
Eelnõu § 1 punktiga 20 muudetakse VS-i § 31 lõiget 4.
Sättega täpsustatakse lõikes toodud volitusnormi ulatust. Kehtivas sättes on ministri pädevuses
kehtestada erandite kohaldamise ning erandi kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise kord
kõigi erandite puhul, mida võib EL-i loomatervise määruse kohaselt kehtestada kas riik või pädev
asutus. Sätte lisamise eesmärk on rakendada EL-i õigusest tulenevat paindlikkust.
Tulenevalt üldisest eesmärgist vähendada bürokraatiat soovitakse eelnõuga anda PTA-le
kaalutlusõigust, jättes edaspidi ministrile õiguse ainult nende erandite kohaldamise ning erandi
kohaldamise taotlemise ja taotluse lahendamise korra kehtestamiseks, mis on riigi pädevuses
olevad üldised erandid. Pädeva asutuse õigus otsustada erandi kohaldamise üle üksikjuhtumina
on sätestatud eelnõu punktis 15 (uues VS-i §-s 301). Seetõttu muudetakse § 31 lõikes 4 viiteid,
edaspidi on volitusnormis viited ainult EL-i loomatervise määruse artiklitele 41, 48, 59, 60 ja 62.
Ministri määrusega võib edaspidi loomagrupi või kõigi seda liiki loomade suhtes lubada
loomaliigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asendada alternatiivse
identifitseerimisvahendiga või lubada hobune teatud tingimustel märgistamata jätta. Volitusnorm
on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandi kohaldamise vajadus
võib ajas muutuda. See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide olemasolust, mille
puhul erandit võib kohaldada, või sektori soovist erandit kohaldada. Praegu seda volitusnormi
kasutatud ei ole, sest loomapidajad ei ole sellekohaseid taotlusi esitanud.
Eelnõu § 1 punktiga 21 muudetakse ja sõnastatakse uuesti VS-i § 32.
Paragrahvi reguleerimisese jääb osaliselt samaks, paragrahvis sätestatakse lemmikloomade kohta
arvestuse pidamise nõuded.
Kehtiva VS-i § 32 kohaselt ei ole Eestis peetavate koerte, kasside ja valgetuhkrute elektroonne
identifitseerimine kohustuslik ning nende liikumisel teise liikmesriiki ärilisel või mitteärilisel
eesmärgil peavad nad olema märgistatud vastavalt määruse (EL) nr 576/2013 või määruse (EL)
2019/2035 nõuetele. Sellest erinevalt sätestatakse eelnõu § 1 punktis 13 (VS-i § 30 lg 11) koera,
kassi ja valgetuhkru pidaja, sealhulgas kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil sellist
liiki looma pidaja kohustus korraldada oma looma identifitseerimine mikrokiibiga. Nimetatud
loomade kohta arvestuse pidamise nõuded on eelnõu kohaselt edaspidi sätestatud VS-i §-s 32.
Arvestust koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta peab edaspidi KOV-ide asemel Eesti riik.
Koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise ning registreerimise kohustus
võib endast kujutada teatud ulatuses omandipõhiõiguse riivet, samas ei sea see piiranguid isiku
õigusele ja vabadusele lemmiklooma pidada. Põhiseaduse (edaspidi PS) § 32 sätestab
omandipõhiõiguse. Omandipõhiõigus on olemuselt vabadusõigus ning see annab isikutele
iseseisvuse ja vabaduse oma elu iseseisvalt korraldada. Omandipõhiõigusega on kaitstud vara
omanikule kuuluvana (omandiõigus) nii ise kui ka selle vaba valdamine, kasutamine ja
käsutamine. PS-i § 32 lõike 2 teine lause näeb omandiõiguse piiramiseks ette lihtsa
seadusereservatsiooni. Lihtne seadusereservatsioon tähendab, et üldjuhul võib omandiõigust
piirata mis tahes eesmärgil, mis ei ole PS-iga vastuolus12. Formaalselt peavad omandiõiguse
kitsendused tulenema seadusest. Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed
ega piirata omanikke ebamõistlikult. Kuna saavutatav eesmärk on loomade jälgitavuse tagamine
ning lemmiklooma tervise ja heaolu kaitse ning see eesmärk on õiguspärane, siis on teatav riive
õigustatud. Riive on ka loomaomanike huvides, sest võimaldab neil oma omandit paremini kaitsta
ja lahti pääsenud looma üles leida. Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete ja regulatiivsete
lahenduste võrdlev analüüs ja järeldused esitati VTK-s. Praegu on lemmikloomade
registreerimine ja nende kohta arvestuse pidamise süsteem killustunud KOV-ide erinevate
andmekogude vahel ning osas KOV-ides puudub elektrooniline arvestuse pidamine üldse.
Mitteregulatiivsed võimalused ei ole ootuspärast tulemust andnud. Seetõttu on vajalik kehtestada
loomapidajatele uued kohustused. Koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimis- ja
12 RKPJKo 17.04.2012, 3-4-1-25-11, p 37
13
registreerimiskohustus aitab kaasa loomade jälgitavuse tagamisele ning parema loomatervise
ja -heaolu saavutamisele ning on seega sobiv meede. Identifitseerimis- ja registreerimiskohustus
on vajalik, kuna eelnimetatud eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise isikut vähem
koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne kui esimene. Riive on mõõdukas, sest
legitiimse eesmärgi olulisus kaalub üles piirangu intensiivsuse loomaomaniku jaoks.
Kokkuvõtvalt saab järeldada, et muudatustega kavandatav omandipõhiõiguse riive on vastavuses
proportsionaalsuse põhimõttega, sest rakendada kavandatavad meetmed on sobivad, vajalikud ja
mõõdukad.
Paragrahvi 32 lõike 1 kohaselt peetakse koera, kassi ja valgetuhkru kohta, sealhulgas sellist liiki
kaubanduslikul või eriülesannete täitmise eesmärgil peetava looma kohta arvestust loomade
registris.
Kehtiva õiguse kohaselt peavad KOV-id korraldama koerte ja vajadusel teiste lemmikloomade
kohta arvestuse pidamist oma haldusterritooriumil. Eesti 79 KOV-ist 67 on 2025. aasta jaanuari
seisuga lemmikloomade kohta arvestuse pidamise tehnilise keskkonna kasutamiseks sõlminud
lepingu elektroonse andmekogu ehk lemmikloomaregistri tehnilise keskkonna teenuse pakkujaga
(6613 IT ettevõttega Spin TEK AS14 (edaspidi Spin TEK), 615 Eesti Loomaarstide Koja (edaspidi
ELK) lemmikloomaregistriga16). Viiel KOV-il on sõlmitud leping mõlema teenusepakkujaga.
Lisaks on tõukoeri võimalik kanda Eesti Kennelliidu (edaspidi EKL) tõuregistrisse. EKL-i
tõuregister on veebis kättesaadav ja otsingu tegemiseks kasutatav kõigile soovijatele, kuid ükski
KOV seda andmekogu lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ei kasuta ning kummagi
teenusepakkuja andmekogu sellega liidestatud ei ole. Samuti säilitatakse selles registris koera
kasvataja andmed, kuid mitte tegeliku pidaja andmed, mistõttu sealsed andmed ei ole ka KOV-i
ülesannete täitmisel asjakohased. Lemmikloomaregistri teenust kasutavates KOV-ides on lisaks
koerte ja mõnel juhul ka kasside kiibistamise kohustuse nõudele vaja kiibistatud looma ja tema
pidaja andmed kanda kumbagi eelnimetatud registrisse. Oma haldusterritooriumil peetavate
lemmikloomade kohta ühiskasutust võimaldavas elektroonses andmekogus arvestuse pidamine
puudub 12 KOV-il. Vaatamata sellele, et mõnes neist KOV-idest on koerte ja kasside pidamise
eeskirjaga ettenähtud kiibistatud lemmiklooma ja tema pidaja andmete kandmine andmekogusse
(üleriigilises) lemmikloomade registris, ei ole neil KOV-idel ligipääsu registrisse kantud
lemmikloomade ja nende pidajate andmetele, kuna puudub leping lemmikloomaregistriga ja
seetõttu ei ole võimalik KOV-il kiibistatud lemmikloomade kohta ka arvestust pidada. Kuigi
teoreetiliselt on võimalik nii paberkandjal kui ka mõnes arvutiprogrammis (näiteks Exceli tabelit
kasutades) arvestust pidada selliselt, et loomapidaja isikuandmete töötlemine toimuks süsteemselt
ja isikuandmete kaitse üldmääruse17 nõuete kohaselt, on see küllalt keerukas ja ametnike tööaja
kasutuse mõttes tõenäoliselt ebaefektiivne ja ebamugav.
On oluline, et KOV-id kasutaksid sellist elektroonilist andmekogu, millele pääsevad ligi ka teised
KOV-id, järelevalveametnikud, veterinaararstid ning varjupaigad, et pidaja juurest lahti pääsenud
mikrokiibiga märgistatud looma pidajat oleks võimalik lihtsalt ja kiirelt tuvastada, vaatamata
sellele, millisest Eesti piirkonnast loom leitakse. See pole aga võimalik, kui KOV-i andmekogule
on ligipääs olemas vaid KOV-il endal. Just sel põhjusel on tähtis elektroonilise andmekogu
kasutuselevõtt kõigis KOV-ides ning KOV-ide kasutatavate andmekogude ühtse üleriigilise
süsteemina toimimine. See eeldab kõikide KOV-ide omavahelist koostööd, mis aastate vältel ei
ole senini tulemust andnud. KOV-id, kaasates selleks Eesti Linnade ja Valdade Liitu (edaspidi
ELVL) ja loomakaitseorganisatsioonid on aastaid avaldanud soovi, et kehtestataks riiklik nõue
13 Kadri Kabeli e-mail Spin TEK AS infomeilile 7.01.2025 14 Spin TEK AS. LLR Lemmikloomaregister, 2025. https://www.llr.ee/ 15 Kadri Kaugeranna kõne Julia Abramile 04.05.2023 16 Eesti Loomaarstide Koda. Eesti Lemmikloomaregister, 2025. http://lemmikloomaregister.ee/ 17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus)
14
lemmikloomade kiibistamiseks ja loodaks riigile kuuluv lemmikloomaregister lemmikloomade
kohta arvestuse pidamiseks. Eelnõu kohaselt tullakse sellele soovile vastu ning luuakse riigi
lemmikloomaregister PRIA põllumajandusloomade registri juurde.
Nende liikide kindlakstegemiseks, kelle pidamisel hakkab kehtima üleriigiline kohustus loom
kiibistada ja eespool nimetatud registris registreerida, on arvestatud järgneva teabega. Võttes
arvesse olemasolevaid andmeid, mille põhjal koer on ligi veerandis ja kass ligi kolmandikus Eesti
kodudest ning kokku on neid müüdud lemmikloomasööda põhjal ~544 000 isendit (243 500
koera ja 300 400 kassi)18. Eeldusel, et iga KOV-i andmekogus registreeritud lemmikloom on
unikaalne, ega esine samaaegselt mõlemas registris, on Eestis kiibistatud ja registreeritud vähem
kui 50% kassidest ja koertest. Tegelik seis on siiski veelgi kehvem, sest osa KOV-e ja
loomapidajaid on registreerinud sama lemmiklooma mõlemas andmekogus. Samuti selgub neist
andmetest, et kuigi Eestis peetakse kasse enam kui koeri, on kasse koertest vähem registreeritud.
Tabel 1 Registreeritud lemmikloomade arvud liikide kaupa 10. jaanuari 2025. a seisuga ELK ja
Spin TEK andmetel*
Looma liik
Loomade arv
ELK-s
Loomade arv
Spin TEK-is
Liigi esindajaid
kokku
Koer 58 556 95 100 153 656
Kass 24 739 90 100 114 839
Valgetuhkur 272
272
Roomajad 1
1
Küülik 46
46
Lind 13
13
Nasua 4
4
Kilpkonn 5
5
Kala 3
3
Määramata 9
9
Loomi kokku: 83 648 185 200 268 848
*Andmete hulgast on eemaldatud registreeritud põllumajandusloomade arvud.
Varjupaikadesse sattuvate uut kodu otsivate lemmikloomade liigilise koosluse19,20 põhjal selgub,
et varjupaika jõuavad peamiselt kassid, vähemal määral ka koerad, kuid siiski sagedamini
võrreldes muude liikidega. Võimalik, et koeri jõuab varjupaikadesse vähem just nimelt selle
pärast, et enamikus KOV-ides on koerte kiibistamine tehtud kohustuslikuks ja leitud koera pidajat
on võimalik hõlpsalt tuvastada. Kuigi ligi pooltes KOV-ides on kasside kiibistamine reguleeritud,
on see paljudes neist jäetud loomapidajale vabatahtlikuks ning enamik kasse on eeldatavasti just
seetõttu kiibistamata. Kassi lahtipääsemise korral on keeruline, kui mitte võimatu, tema pidajat
tuvastada, kuna toakassidel puudub tõenäoliselt ka kaelarihm pidaja kontaktandmetega.
Arvestades veel, et kasse peetakse arvuliselt rohkem kui koeri, ei ole liiast järeldada, et see on ka
üks põhjus, miks neid on varjupaikades rohkem. 67 KOV-i on juba praegu koerte ja kasside
pidamise eeskirjaga pannud loomapidajale kohustuse kiibistada oma koer, mistõttu on asjakohane
koerte kiibistamisega jätkata, lisades kohustuslikult kiibistatavate liikide hulka kassid ja
kehtestada see kohustus üle riigi. Koerad ja kassid koos valgetuhkrutega on Eestis registreeritud
lemmikloomade arvu poolest enim peetavad loomaliigid. Samuti kehtivad nende liikide puhul
liikmesriikides ja kolmandasse riiki liikumisel ühtsed EL-i nõuded, sealhulgas kohustus loom
18 FEDIAF EuropeanPetFood. Annual report, 2024. https://europeanpetfood.org/about/annual-report/ 19 Tartu Koduta Loomade Varjupaiga koduleht. Statistika, 26.09.2024.
https://loomadevarjupaik.eu/varjupaik/statistika/ 20 Varjupaikade MTÜ koduleht. Tähtsad numbrid ja dokumendid, 26.09.2024. https://varjupaik.ee/varjupaikade-
mtu/tahtsad-numbrid-ja-dokumendid
15
mikrokiibiga märgistada ja loomapidaja kohustus omada looma pidamise korral
lemmikloomapassi. Seetõttu on asjakohane viia Eesti nõuded kooskõlla EL-i õigusaktide
nõuetega, sealhulgas määrusega (EL) nr 576/2013, ning kehtestada sarnaselt koera ja kassi
pidamise puhul kehtiva kiibistamise ja registreerimise kohustusele sama nõue ka valgetuhkru
pidamise korral.
Eelnõu kohaselt tehtava muudatusega sätestatakse VS-i § 32 lõikes 1, et edaspidi peetakse
arvestust koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta loomade registris, kuhu luuakse selleks tarbeks
riigi lemmikloomaregister. Selle muudatusega leevendatakse varasemalt KOV-idele kehtestatud
nõudeid lemmikloomade kohta arvestuse pidamisel. Nimelt võtab riik eelnõu kohaselt KOV-idelt
arvestuse pidamise kohustuse üle ja loob ühtsetel alustel toimiva andmekogu (riigi
lemmikloomaregister), et lahendada eespool kirjeldatud probleeme.
Paragrahvi 32 lõike 2 kohaselt tuleb loomade registris registreerida ka selline Eestis peetav koer,
kass ja valgetuhkur, kes on Euroopa Liidu liikmesriigist sisse toodud või Eestisse toimetatud.
Tähtaeg nende loomade registreerimiseks on üks kuu, kui loomapidaja on välismaalane
välismaalaste seaduse tähenduses ning kolm kuud, kui tegu on EL-i kodanikuga Euroopa Liidu
kodaniku seaduse tähenduses. Nimetatud tähtajad loomade registreerimise kohta on kooskõlas nii
välismaalaste seaduses21 (§ 121 lõiked 1 ja 2) kui Euroopa Liidu kodaniku seaduses22 (§ 7 lg 2)
sätestatud tähtaegadega, mille jooksul kõnealused isikud peavad oma elukoha registreerima
rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras. Mõistlik on ette näha, et loomade registris
registreerimise tähtaeg on seotud isiku elama asumisega Eestis ning enda elukoha andmete
registreerimisega rahvastikuregistris.
Koera, kassi ja valgetuhkru registreerimise kord on vaja kehtestada ka nende loomade
kaubanduslikul eesmärgil liikumise korral. Kauplemisel tehakse veterinaarjärelevalvet ja
veterinaarkontrolli Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/62523 sätestatud nõuete
kohaselt. Loomad, kellega kaubeldakse, peavad seega vastama veterinaarnõuetele. Sellisel puhul
on loomaga kaasas loomatervise sertifikaat, mis vastab komisjoni rakendusmääruse 2021/40324 I
lisa 61. peatükis esitatud "CANIS-FELIS-FERRETS-INTRA" näidisele EL-i liikmesriikide
vaheliseks liikumiseks või II lisa 38. peatükis esitatud näidisele CANISFELIS-FERRETS EL-i
toomiseks. Nimetatud sertifikaat vormistatakse liikmesriikide pädevaid asutusi ühendavas
Euroopa Komisjoni kaubanduse kontrolli- ja ekspertsüsteemi veebiplatvormi elektroonilises
infosüsteemis TRACES (edaspidi TRACES). Loomatervise sertifikaadile märgitakse lisaks looma
andmetele ka liigutava (ehk saatja) ja vastuvõtva (ehk saaja) ettevõtja andmetele ka lähetamise
kuupäev, sihtriik ja aadress sihtriigis, kuhu loomad toimetatakse. Loomapidaja (ettevõtja
loomatervise määruse artikli 4 punkti 24 mõistes) peab korraldama selle looma registreerimise
21 RT I, 17.04.2025, 13 22 RT I, 17.04.2025, 19 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, 15. märts 2017, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid
ametlikke toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja
loomade heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009,
(EÜ) nr 1107/2009, (EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid
(EÜ) nr 1/2005 ja (EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja
2008/120/EÜ ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja
(EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ,
96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) 24 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/403, 24 märts 2021, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruste (EL) 2016/429 ja (EL) 2017/625 rakenduseeskirjad seoses teatavatesse kategooriatesse kuuluvate
maismaaloomade ja nende paljundusmaterjali saadetiste liitu toomiseks ja liikmesriikidevaheliseks liikumiseks
kasutatavate loomatervise sertifikaatide näidiste ja loomatervise/ametlike sertifikaatide näidistega, selliste
sertifikaatidega seotud ametliku sertifitseerimisega ning tunnistatakse kehtetuks otsus 2010/470/EL (EMPs
kohaldatav tekst)
16
viivitamata arvates looma jõudmisest sihtkohta, aga mitte hiljem kui kahe tööpäeva jooksul
sihtkohta jõudmise päevast arvates.
Kehtiva õiguse kohaselt puudub riiklik kohustus teatud tähtajaks oma koer, kass või valgetuhkur
registreerida. Uute nõuete kehtestamisega on vaja tagada, et teisest riigist Eestisse oma
lemmikloomaga reisides ja siia elama jäädes oleks ka nende lemmikloomade kohta võimalik
arvestust pidada ja nende loomade jälgitavus oleks tagatud. Lühiajalisele puhkuse- või tööreisile
lemmikloomaga tulles ei ole vaja oma lemmiklooma loomade registris registreerida, kuid Eestisse
elama jäädes on oluline, et looma oleks tema kadumamineku ja seejärel leidmise korral võimalik
tagastada tema pidajale. See ei ole võimalik, kui loom ei ole registreeritud ja tema pidaja
andmetega seotud. Nii lemmiklooma kui ka tema pidaja huvides on, et lemmikloom oleks
registreeritud. Välismaalt Eestisse koera, kassi ja valgetuhkruga reisides peab nimetatud loom
olema märgistatud mikrokiibiga, tal peab olema kehtiv tervisesertifikaat või EL
lemmikloomapass. Andmed nii EL-i kodaniku, välisriigi elaniku kui ka Eesti elaniku/kodaniku
lemmiklooma kohta kustutatakse registrist, kui loom viiakse püsivalt Eestist välja ja selle kohta
on esitatud andmed riigi lemmikloomaregistrisse.
Paragrahvi 32 lõike 3 kohaselt peetakse loomade registris arvestust ka teist liiki lemmiklooma
kohta, kui lemmikloomapidaja soovib oma lemmiklooma loomade registris registreerida.
Kuna eelnõu üks eesmärk on toetada KOV-ide ja varjupaikade tegevust hulkuvate loomadega
tegelemisel, on oluline, et loomapidajal oleks vabatahtlikult võimalik registreerida lemmikloom
ka sellisest liigist, keda on võimalik kiibistada ja keda varjupaikadesse ka jõuab (peamiselt
väikeimetajad nagu rotid ja küülikud). Samuti on seda peetud oluliseks VTK tagasiside põhjal.
Lisaks on praegustes KOV-ide lemmikloomaregistrites registreeritud muud liiki lemmikloomi,
kelle registreerimiseks on loomapidajad soovi avaldanud. Nende loomade kohta arvestuse
pidamine jätkub riigi lemmikloomaregistris.
Paragrahvi 32 lõikes 4 sätestatakse koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning VS-i § 32 lõikes 3
nimetatud teist liiki lemmiklooma pidaja kohustus esitada oma peetava looma ning enda kohta
andmed loomade registrisse kandmiseks käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud
õigusaktis sätestatud korras. Pärast lemmikloomale mikrokiibi paigaldamist on vaja
lemmiklooma ja tema pidaja andmed registreerida riigi lemmikloomaregistris. Teatud andmete
esitamise eest lasub vastutus loomapidajal. Nende andmete hulka kuuluvad muu hulgas looma
nimi ja sünniaeg, mille õigsuse eest saab vastutada vaid loomapidaja. Kuigi veterinaararst
korraldab nende andmete registreerimise, ei saa ta nende andmete õigsuse eest vastutada.
Rakendusaktidega on kavandatud sätestada täpne nimekiri andmetest, mille esitab registrisse
kandmiseks loomapidaja, sealhulgas nende andmete esitamise ja ajakohastamise tähtaeg ning
vastutuse ulatus andmete õigsuse eest.
Paragrahvi 32 lõikega 5 sätestatakse nõue, et varjupaika sattuvate loomade, eelkõige koera,
kassi ja valgetuhkru kohta tuleb esitada andmed riigi lemmikloomaregistrisse, et oleks tagatud
loomade jälgitavus ajavahemikul (vähemalt kaks nädalat ehk 14 päeva), mil KOV korraldab
hulkuvate loomade pidamist. Hulkuvate loomade püüdmist, pidamist, nende omaniku
kindlakstegemist ja hulkuvate loomade hukkamist, mida korraldab kohaliku omavalitsuse üksus
oma haldusterritooriumil, reguleeritakse Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2002. a määrusega nr
130.25 Loomade jälgitavuse osana on oluline teada, kes looma tema sünnist surmani peab,
mistõttu looma lahtipääsemine tema pidaja juurest ja ajutine varjupaigas pidamine on samuti
oluline loomade registris sündmusena ära märkida. Kuna hulkuva looma varjupaika viimisel ei
pruugi olla võimalik looma omanikku kindlaks teha, siis loomapidajate vahetumise protsess peab
olema selge. Juhul kui varjupaika sattunud looma omanikku kahe nädala jooksul kindlaks ei tehta,
loom kas eutaneeritakse või läheb loomapidamisõigus üle varjupaigale või uuele omanikule.
25 RT I, 11.12.2021, 19
17
Varjupaigas 14-päevasel ajavahemikul looma pidamise kohta kantakse andmed nii-öelda
varjupaiga moodulisse. Kui pärast seda ajavahemikku on looma võimalik kauem varjupaigas
pidada, jääb loom varjupaika edasi ja sellisel juhul kantakse loom varjupaiga kui uue loomapidaja
nimele. Varjupaiga moodulisse kantakse andmed looma leiukoha ja -kuupäeva kohta, andmed
varjupaiga kohta, kus looma peetakse, ning andmed tema edasise saatuse kohta (tagastamine
loomapidajale, eutanaasia, varjupaiga või uue omaniku nimele kandmine ja muud sellised
sündmused), mis tagab loomast järjepideva ülevaate ehk jälgitavuse looma kohta.
Paragrahvi 32 lõike 6 kohaselt tagab iga järgmine koera, kassi ja valgetuhkru pidaja ning muu
lemmiklooma pidaja, et registris registreeritud lemmiklooma pidava isiku vahetus registreeritakse
loomade registris. Andmed riigi lemmikloomaregistris registreeritud looma ja tema pidaja kohta
tuleb hoida ajakohasena. Lemmikloomapidaja vahetumise korral esitavad loomade registris
registreeritud lemmikloomapidaja ja lemmiklooma tulevane pidaja isikutuvastust võimaldaval
viisil loomade registri vastutavale töötlejale taotluse loomapidaja vahetumise registreerimiseks
loomade registris. Taotluse esitamisega kinnitab registreeritud lemmikloomapidaja lemmiklooma
üleandmise uuele loomapidajale ja tulevane lemmikloomapidaja lemmiklooma vastuvõtmise
registris registreeritud loomapidajalt. Loomapidaja vahetumise kohta on oluline hoida andmed
ajakohasena, et looma saaks lahtipääsemise korral tagastada õigele isikule. Nimetatud nõue
kehtib nii koera, kassi, valgetuhkru kui ka muud liiki lemmiklooma kohta, kelle loomapidaja on
vabatahtlikult otsustanud registris registreerida. Kuigi edaspidi kehtestatakse kohustus
mikrokiibiga identifitseerida ja andmed loomade registris registreerida vaid koera, kassi ja
valgetuhkru pidamise korral, antakse eelnõu kohaselt lisaks neile liikidele võimalus registreerida
loodavas riigi lemmikloomaregistris ka muud liiki mikrokiibiga identifitseeritav lemmikloomana
peetav loom. Registrisse kantavate andmete õigsuse ja usaldusväärsuse ning loomade jälgitavuse
nõuete täitmise tagamiseks ning lemmikloomadega kauplemisel pettuse esinemise võimaluse
vähendamiseks on oluline, et kõigi riigi lemmikloomaregistrisse kantavate loomaliikide
registreerimisel järgitaks samu nõudeid.
Paragrahvi 32 lõike 7 kohaselt peab veterinaararst korraldama andmete esitamise loomade
registrisse nii lemmiklooma ja tema pidaja kohta esmakordse kande tegemiseks kui ka püütud
hulkuva koera, kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud loomal varjupaigas tehtud
veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta kande tegemiseks. Senini on mikrokiibiga identifitseeritud
lemmikloomade registreerimist reguleerinud KOV-ide koerte ja kasside pidamise eeskirjad, mis
arvestasid lemmiklooma registri teenust pakkuva ettevõtja tehniliste lahenduste ja protsessidega
ning kellega KOV või loomapidaja on sõlminud lepingu lemmiklooma ja tema pidaja kohta
andmete registrisse kandmiseks. Praegu on lemmiklooma andmete andmekogusse kandmise
õigus sõltuvalt registrist kas loomapidajal, KOV-i ametnikul või veterinaararstil. Vaatamata
kasutatavast teenusepakkujast küsib veterinaararst andmekogusse andmete kandmise eest tasu
(umbes 15 eurot), sest tegemist on eraldi tööülesandega. Tasu suuruse tõttu ei soovi osa
loomapidajaid seda teenust kasutada, mis jätab Spin TEK-iga lepingu sõlminud KOV-i elanikust
loomapidajale võimaluse andmed ise andmekogusse kanda, kuid seda alati ei tehta ja seetõttu
võib loom olla küll kiibiga märgistatud, kuid tema ja tema pidaja andmeid andmekogus ei ole.
Hetkeolukorra kohaselt ei pruugi seega mikrokiibiga identifitseeritud loomad olla registreeritud,
mis tähendab, et märgistamine ei võimalda looma tema pidajaga seostada ja märgistamine ei
kanna oma eesmärki (loomade kohta arvestuse pidamine, hulkuvate loomadega tegelemine,
kadunud lemmiklooma tagastamine pidajale, järelevalveasutuste ülesannete täitmine). Seetõttu
on oluline siduda omavahel kaks protseduuri: lemmikloomale kiibi paigaldamine ning seejärel
kohe andmete registris registreerimine. Nõue, mille kohaselt peab edaspidi andmed registrisse
kandma veterinaararst, on seotud loomakaitseseaduse § 9 lõikes 3 sätestatud nõudega, mille
kohaselt tohib kiibistada ainult veterinaararst, ning eelnõu punktiga 13, mille kohaselt tohib
looma märgistamiseks kasutatavat mikrokiipi väljastada vaid veterinaararstile.
18
Registriandmete usaldusvääruse tagamiseks ja looma identifitseerimisega seotud pettuste
ärahoidmiseks on asjakohane, et sellekohase teabe edastab mikrokiibi paigaldanud veterinaararst.
Mida väiksem on aeg mikrokiibi paigaldamise ja andmete registreerimise vahel, seda tõenäolisem
on andmete registrisse jõudmine. Ideaalolukorras teeb veterinaararst registrikande sama visiidi
ajal, mil ta paigaldab mikrokiibi. Nii oleks loom registreeritud juba loomakliinikust väljudes ning
kadumamineku korral kohe ka registrist leitav ning välistatud oleks olukord, kus kiibistatud loom
ei ole registrisse kantud. Seetõttu sätestatakse, et edaspidi esitab lemmikloomale mikrokiibi
paigaldanud veterinaararst lemmiklooma ja tema pidaja andmed loomade registrisse kandmiseks.
Vabariigi Valitsuse 16. aprilli 2022. a määruse „Hulkuvate loomade püüdmise, pidamise ja nende
omaniku kindlakstegemise ning hulkuvate loomade hukkamise kord“ § 3 lõike 2 kohaselt peab
veterinaararst varjupaika paigutatud looma viivitamata läbi vaatama. Veterinaararst esitab
andmed püütud hulkuva koera, kassi, valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud loomal
varjupaigas tehtud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta.
Veterinaararst esitab VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud looma kohta järgmised andmed: varjupaigas
tehtud veterinaarse läbivaatuse ja ravi kohta andmed veterinaarse läbivaatuse kohta (läbivaatuse
kuupäev, looma terviseseisundi hinnang, looma kaal, veterinaararsti otsus ravi, ratsiooni ja
pidamisrežiimi kohta) ning loomal teostatud ravi. Nende andmete esitamise nõue kehtestatakse
loomade registri põhimäärusega. Nimetatud andmete esitamine on vajalik selleks, et tagada
vajalik teave nii KOV-idele kui ka loomapidajatele selle kohta, millal loom varjupaika jõudis,
mis seisundis ja mida temaga varjupaigas tehti. Kuna varjupaigas looma pidamise korral tasub
looma pidamise kulu kas KOV (vähemalt 14 esimest päeva vastavalt loomakaitseseadusele) või
loomapidaja, on oluline ka näidata, mille eest arve esitatakse ja mis oli diagnoos või millised
sümptomid tingisid tehtud ravi. Samu andmeid on vaja ka varjupaigal endal (sh veterinaararstil),
et pidada arvestust oma tegevuse kohta (nõue kehtestatud VS alusel) ning esitada arve kas
KOV-ile või loomapidajale, sõltuvalt sellest, kes kulu katab. Arvestuse pidamine ja looma kohta
andmete esitamine registrisse aitab vähendada pettusi ja muudab varjupaikade tegevuse
läbipaistvamaks nii KOV-idele avaliku raha kasutamise vaates kui ka loomapidajatele, kes oma
lemmikloomale varjupaika järele lähevad. Läbipaistvus on oluline aspekt varjupaikade
usaldusväärsuse tagamisel, kuna varjupaigad tegutsevad nii avaliku raha (KOV-id) kui ka
annetuste (loomasõbrad) toel.
Täpsemad registreerimisega seotud nõuded kehtestatakse VS-i § 32 lõike 8 alusel ministri
määrusega. Andmed, mis tavapäraselt registrisse kantakse, on järgmised: looma nimi, liik,
sünniaeg, sugu, värv, tõug, loomale paigaldatud mikrokiibi kood, mikrokiibi paigaldamise
kuupäev, lemmikloomale väljastatud lemmikloomapassi andmed, kui see on väljastatud, ning
need andmed on vaja siduda loomapidajaga, kelle kohta saadakse andmed (isikuandmed,
kontaktandmed, elu- või asukoht) üldjuhul rahvastikuregistrist või äriregistrist. Veterinaararst
kontrollib vajadusel loomapidaja andmete õigsust isiku ID-kaardi või muu isikut tõendava
dokumendi alusel, võrreldes seda võimaluse korral Eesti rahvastikuregistris olevate andmetega.
Varjupaika sattunud loomade puhul on vaja loomade registri nii nimetatud varjupaiga moodulisse
kanda juba käesolevas seletuskirjas eespool (VS § 32 lg 5 selgituse juures) nimetatud andmed
looma leiukoha ja -kuupäeva kohta, andmed varjupaiga kohta, kus looma peetakse, samuti
andmed veterinaarse läbivaatuse ja loomale tehtud ravi kohta ja muud sellised andmed. Täpsed
andmed, mis loomade registrisse kantakse, sätestatakse loomade registri põhimääruses.
Paragrahvi 32 lõikes 8 sätestatakse uus volitusnorm, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest
vastutav minister määrusega mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava
koera, kassi, valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma
märgistamise ning registreerimise täpsemad tingimused ja korra, nõuded andmete esitamise ja
ajakohasena hoidmise kohta ning mikrokiibi asendamise nõuded.
19
Kui KOV on kehtiva õiguse kohaselt koerte ja kasside pidamise eeskirjaga ette näinud
loomapidajale kohustuse oma peetav lemmikloom kiibistada ja registreerida, on sama eeskirjaga
kehtestatud ka kiibistamise ja registreerimise täpsem kord. Edaspidi kehtestatakse täpsemad
nõuded lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks VS-i § 32 lõike 8 alusel ministri määrusega.
Määrusega reguleeritakse muu hulgas koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga
identifitseerimise ja registreerimise tähtaeg, täpsustatakse nii veterinaararsti kui ka loomapidaja
kohustusi ja vastutuse ulatust registrisse kantud andmete ajakohasena hoidmisel ning püütud ja
varjupaika sattunud hulkuvate loomade varjupaigas pidamisel loomade kohta andmete registrisse
kandmise nõudeid. Kui loomapidaja soovib vabatahtlikult kanda registrisse andmed teist liiki
lemmiklooma kohta, keda on võimalik mikrokiibiga identifitseerida, siis kehtivad sellise looma
kohta andmete registreerimisel samad nõuded, mis koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, välja
arvatud identifitseerimise tähtaeg, mis sõltub sellisel puhul liigi eripärast.
Paragrahvi 32 lõikes 9 sätestatakse nõue, mille kohaselt tasutakse loomade registris koera, kassi,
valgetuhkru ja veterinaarseaduse § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma registreerimise eest ning
loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise korral andmete muutmise eest riigilõivu
riigilõivuseaduses sätestatud määras.
Tagamaks loodava riigi lemmikloomaregistri toimivuse ja vajaliku hoolduse, kehtestatakse
registreerimise eest riigilõivu tasumise nõue. Riigilõivu peab maksma loomade registris
lemmiklooma registreerimisel ja samuti andmete muutmise eest lemmikloomapidaja vahetumise
korral. Loomapidaja vahetumise registreerimiseks registris tasub riigilõivu uus loomapidaja ise
või teine isik tema nimel. Riigilõivu suurus kehtestatakse riigilõivuseadusega (vt eelnõu § 4).
Loomade registris looma või tema pidaja andmete ajakohasena hoidmiseks andmete muutmise
korral (elukoha andmed, telefoninumbri vahetumine, loomapidaja nime muutus nt abielu korral
vmt) riigilõivu tasuma ei pea. Seni on Spin TEK-iga lepingu sõlminud KOV-i elanikele olnud
looma registreerimine tasuta, kuid see-eest on KOV tasunud ettevõtjale kuutasuga selle summa
elaniku eest, ELK registrisse looma registreerimise eest on loomapidaja pidanud tasuma 25 eurot.
Eelnõuga kavandatava seaduse jõustumise ajaks kantakse KOV-i registritesse kantud loomade ja
nende pidajate andmed üle loodavasse riigi lemmikloomaregistrisse. Nende andmete riigi
lemmikloomaregistrisse ülekandmise eest loomapidaja riigilõivu tasuma ei pea, kuna
loomapidaja või KOV on loomapidaja nimel teenuse eest juba varem tasunud.
Eelnõu § 1 punktiga 22 muudetakse VS-i § 33 pealkirja, sõnastades selle „Lemmikloomapass“.
Kuna eelnõu kohaselt toimub edaspidi kõigi elektroonsete identifitseerimisvahendite
heakskiitmine ja väljastamine õiguslikult samadel alustel (st VS-i § 30 kohaselt), siis on kehtiva
VS-i § 33 sätted osaliselt juba teistes sätetes sõnastatud. Paragrahvis 33 on edaspidi vajalikud
üksnes lemmikloomapassiga seotud lõiked 6–9, mistõttu on asjakohane muuta ja täpsustada
paragrahvi pealkirja.
Eelnõu § 1 punktiga 23 tunnistatakse kehtetuks VS-i § 33 lõiked 1–5. Nimetatud lõigete 1−5
sisu on edaspidi sätestatud §-s 30 kehtestatud ühtlustatud identifitseerimisvahendite
heakskiitmise ja väljastamise korras.
Eelnõu § 1 punktiga 24 täiendatakse VS-i § 33 lõikega 61, milles sätestatakse kehtiva seaduse §
19 lõike 1 punktis 8 kehtestatud veterinaararsti kohustus lisada lemmikloomapassi väljastamise
korral oma allkirjale kutsetegevuse loa number. Sättest jäetakse välja kohustus lisada allkirjale
ametinimetus. Lemmikloomapassi võib väljastada vaid veterinaararst, mistõttu ametinimetuse
lisamine lemmikloomapassi ei ole vajalik. Sätte asukohta VS-is muudetakse parema selguse
tagamiseks, et lemmikloomapassiga seotud sätted asuksid samas paragrahvis.
Kuna edaspidi on vaja lemmikloomade jälgitavuse tõhustamiseks ja lemmikloomadega
kauplemisel pettuste ennetamiseks lemmikloomapassiga seotud andmed (lemmikloomapassi
väljastamise kuupäev ja passi number ning passi väljastanud veterinaararsti andmed) kanda
20
loomade registrisse ja siduda need andmed loomaga, kelle kohta lemmikloomapass on
väljastatud, täiendatakse eespool mainitud lõiget ka kohustusega esitada sellised andmed. Täpsed
andmed, mida on vaja loomade registrisse lemmikloomapassi kohta esitada, sätestatakse loomade
registri põhimääruses.
Eelnõu § 1 punktiga 25 asendatakse VS-i § 33 lõikes 8 tekstiosa „Põllumajandus- ja
Toiduametiga“ tekstiosaga „Põllumajandus- ja Toiduamet või temaga“. Selliselt täpsustatud lõike
8 kohaselt korraldab lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist
ning lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist PTA või
temaga halduslepingu sõlminud isik.
Lemmikloomapassiga seotud nõuded on kehtestatud määrusega (EL) nr 576/2013. Selle määruse
artikli 23 lõike 1 kohaselt peab liikmesriigi pädev asutus tagama, et lemmikloomapasside
blankette jagatakse ainult selleks volitatud veterinaararstidele ning et veterinaararsti nimi ja
kontaktandmed peavad olema seotud väljastatud passi numbriga. Kehtivas õiguses on PTA-l
kohustus see teenus välja volitada (VS-i § 33 lg 8). Praktikas on selgunud, et konkursi
ebaõnnestumise või pakkuja loobumise korral võib tekkida olukord, kus riigi kohustus tagada
lemmikloomapasside nõuetekohasus ja nõuetekohane kasutamine võib olla ohus. Seetõttu on
eelnõus passide trükkimise ja väljastamise nõudeid muudetud. Eelnõu kohaselt korraldab
lemmikloomapassi blankettide trükkimist ja veterinaararstile väljastamist ning
lemmikloomapasside veterinaararstile väljastamise kohta arvestuse pidamist PTA või temaga
halduslepingu sõlminud isik. Oluline on, et halduslepingu sõlmimise hilinemise korral oleks
teenuse pakkumine endiselt tagatud. Muudatus võimaldab PTA-l kui pädeval asutusel vajaduse
tekkimisel korraldada teenuse pakkumist ise.
Eelnõu § 1 punktidega 26 ja 27 muudetakse VS-i § 34 lõiget 2, et täpsustada loomade registri
eesmärki.
Paragrahvi 34 lõike 2 sõnastust täiendatakse nii sissejuhatavas lauseosas kui ka uue punktiga,
mille kohaselt on loomade registri eesmärgiks tagada loomade jälgitavus ning tõhusa
veterinaarjärelevalve ja veterinaarkontrolli tagamiseks pidada arvestust muu hulgas koera, kassi,
valgetuhkru ja VS-i § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja ning nende tegevuse kohta.
Lemmikloomade ja nende pidajate kohta andmete kogumise esmane eesmärk on toetada KOV-e
oma ülesannete täitmisel ja vähendada varjupaika sattuvate loomade hulka. Andmekogu
andmekoosseisu muutmisega seoses on vajalik täpsustada, et loomade registril on oluline roll
loomade jälgitavuse tagamisel. Selleks täiendatakse lõike 2 sissejuhatavat lauseosa, mis seda
eesmärki täpsustab. Loomade registris olev andmestik annab järelevalve tegijale teavet peetavate
loomade jälgitavuse kohta, sealhulgas on võimalik vajaduse tekkimisel saada teavet koera, kassi
ja valgetuhkru nõuetekohase märgistamise ja registreerimise kohta, saada andmeid selle kohta,
kui palju on isikul lemmikloomi ning looma korduva varjupaika sattumise korral võtta meetmeid
looma nõuetekohaste pidamise tingimuste tagamiseks.
Eelnõu § 1 punktiga 28 täiendatakse VS-i § 34 lõikega 31, milles täpsustatakse loomade registri
volitusnormi, mis on sätestatud VS-i § 34 lõikes 3, ning nähakse ette, mis küsimused on
seadusandja jätnud määruse tasemel lahendamiseks. Haldusmenetluse seaduse § 90 lõike 1
kohaselt võib määruse anda ainult seaduses sisalduva volitusnormi olemasolul ja kooskõlas
volitusnormi piiride, mõtte ja eesmärgiga. Määruse eelnõu ei tohi kitsendada ega laiendada
volitava seaduse sätteid. Avaliku teabe seaduse § 435 lõikest 1 tulenevad küll üldised raamid
sellele, mis küsimused tuleb andmekogu põhimääruse tasemel lahendada, kuid siiski on
asjakohane volitusnormi piire konkreetse andmekogu puhul eriseaduses täpsustada. Volitusnormi
täpsustatakse selleks, et oleks selgem, milliste küsimuste reguleerimine on kaetud
volitusnormiga.
21
Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse VS-i § 34 lõiget 4.
Kehtiva VS-i § 34 lõike 4 kohaselt on registri vastutav töötleja Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium. Registri põhimääruse §-s 3 on määratud registri volitatud
töötlejateks PRIA ning PTA. Sama sätte lõigetes 2 ja 3 on toodud volitatud töötlejate
vastutusvaldkonnad. IKÜM art 4 p 8 kohaselt on volitatud töötleja füüsiline või juriidiline isik,
avaliku sektori asutus, amet või muu organ, kes töötleb isikuandmeid vastutava töötleja nimel.
Kuna antud juhul ei töötle nimetatud asutused isikuandmeid Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi nimel, vaid neile seadusega pandud ülesannete täitmiseks, on nad
registri kaasvastutavad töötlejad. Seega täiendatakse § 34 lõiget 4 selliselt, et registri
kaasvastutavateks töötlejateks on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, PRIA ja PTA.
Sellest lähtuvalt täiendatakse põllumajandusloomade registri põhimääruse volitusnormi, et
kaasvastutavate töötlejate ülesanded määratakse registri põhimääruses.
Eelnõu § 1 punktiga 30 täiendatakse VS-i § 34 lõikega 5.
Sätte kohaselt on loomade registri volitatud töötlejal õigus kasutada isiku kontaktandmeid isikule
volitatud töötleja tegevusega seotud teate saatmiseks. Säte on vajalik eelkõige selleks, et PRIA-l
oleks õigus loomapidajale saata loomatervise alase ohu teade. Isiku nõusolekul võib tema
kontaktandmeid kasutada ka muu PRIA registriga seotud teabe saatmiseks, näiteks: PRIA
registritega seotud muudatuse teade; PRIA registritega seotud tõrgete tekkimise ja lahendamise
teavitamise teade (näiteks trükikojas veisepasside printimise probleem); seadusest tuleneva
kohustuse täitmise meeldetuletuse teade (näiteks loomade arvude teatamine); seadusest tuleneva
nõude rikkumise teade (näiteks registriandmete esitamise hilinemine); andmete korrektsuse ja
ajakohasena hoidmise teade (näiteks veterinaarsertifikaadi väljastamise korral loomade liikumise
andmete registrisse kandmiseks esitamise vajadus, meeldetuletus veenduda andmete
ajakohasuses); toetuse taotlemise võimaluse teade (eriti erakorraliste toetuste puhul, mis on
suunatud kindlale loomaliigile/kategooriale). Isiku nõusolekul võib tema kontaktandmeid
kasutada ka loomatervise valdkonnas seire või küsitluse korraldamiseks. Isik võib loobuda
teadete saamisest.
Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse VS-i § 35 lõiget 1 punktidega 7 ja 8.
Sätte kohaselt kantakse edaspidi loomade jälgitavuse tagamiseks ja võimalike pettuste
ennetamiseks koerte, kasside ja valgetuhkrute ning vajaduse korral teiste lemmikloomaliikide ja
nende pidajate kohta andmed loomade registrisse. VS-i § 35 lõike 1 uues punktis 7 nähakse ette,
et loomade registrisse kantakse füüsilisest isikust lemmikloomapidaja ja tema tegevuse kohta
järgmised andmed: lemmikloomapidaja nimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg,
telefoninumber, e-posti aadress, elukoha aadress ning tema peetava lemmiklooma
identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed lemmikloomapidaja nime muutmise ja
tema surma kohta. VS § 35 lõike 1 uues punktis 8 nähakse ette, et loomade registrisse kantakse
juriidilisest isikust ja füüsilisest isikust ettevõtjast loomapidaja ja tema tegevuse kohta järgmised
andmed: nimi, registrikood või selle puudumise korral asjakohane identifitseerimistunnus,
telefoninumber, e-posti aadress, esindusõigusliku isiku nimi ja isikukood, ettevõtja tegevuskoha
aadress ning tema peetava lemmiklooma identifitseerimiseks vajalikud andmed, samuti andmed
loomapidaja nime muutmise ja tema likvideerimise kohta. Täpsem andmekooslus sätestatakse
loomade registri põhimääruses, mis on kehtestatud VS-i § 34 lõike 3 alusel. Ka füüsilisest isikust
ettevõtja võib loomapidaja olla ning segaduse vältimiseks on asjakohane ka see erisus õigusaktis
selgelt välja tuua.
Kohustuslik registreerimine ja sellega seoses lemmikloomapidaja kohta andmete kogumine ja
töötlemine riigi andmekogus on isikuandmete kaitse üldmääruse26 (edaspidi IKÜM)
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete
töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete
kaitse üldmäärus)
22
kohaldamisalas. Isikuandmete töötlemisel riivatakse inimese õigust privaatsusele, mis on
sätestatud PS-i §-s 26. PS-i § 26 on kvalifitseeritud piiriklausliga põhiõigus. Piiriklausli kohaselt
ei tohi riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud kellegi perekonna- ega eraellu
sekkuda muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või
teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.
Põhiõiguste riive alused peavad tulenema seadusest (PS-i §-id 3 ja 11). Antud juhul on
lemmikloomapidaja isikuandmete töötlemine vajalik andmesubjekti eluliste huvide kaitsmiseks
(pidaja juurest lahti pääsenud looma ülesleidmiseks) ning avalikes huvides oleva ülesande
(loomade jälgitavuse ning seeläbi loomatervise ja -heaolu tagamine, samuti KOV-i territooriumil
heakorra tagamine) täitmiseks. Isikuandmeid on vaja eelkõige lemmikloomapidaja ja tema
lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga loom kaduma mineku korral pidajale tagastada,
erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete täitmise
kontrollimiseks. Laiemas mõttes on isikuandmete kogumine vajalik avaliku korra tagamiseks,
sest avalik kord on ühiskonna seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning
õigushüvede (sh loomatervis ja -heaolu) ja isikute subjektiivsete õiguste (sh omandiõigus)
kaitstus. Andmesubjekti õiguste piirang on demokraatlikus ühiskonnas sobiv, vajalik ning
proportsionaalne, sellele ei ole head alternatiivi, mis oleks vähemalt sama tõhus või vähem riivav.
Kaalutud võimalike mitteregulatiivsete ja regulatiivsete lahenduste võrdlev analüüs ja järeldused
esitati VTK-s. Seni KOV-ide andmekogudes lemmiklooma ja tema pidaja kohta kogutud andmed
kantakse üle riigi andmekogusse ning nende andmete riigi lemmikloomaregistrisse ülekandmise
eest ei pea loomapidaja tasuma riigilõivu . IKÜM-i artiklite 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete
töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete
töötlemise põhimõtteid. Seadust lugedes peaks inimene aru saama, mis liiki andmeid ja milleks
tema kohta kogutakse, kaua neid säilitatakse ning milleks veel võidakse kasutada. Seega peab
isikuandmete töötlemiseks sätestama seaduses minimaalselt andmete töötlemise konkreetse
eesmärgi, samuti töödeldavate andmete koosseisu ja töötlemise kestuse. Selleks, et reguleerida
isikuandmete töötlemist kooskõlas IKÜM-iga ja IKÜM-i kohaselt lubatud ulatuses, on eelnõu §
1 punktides 26 ja 27 (VS-i § 34 lg 2) täiendatud loomade registri eesmärkide sõnastust, eelnõu §
1 punktis 31 (VS-i § 35 lg 1 p 7 ja 8) loetletud loomapidaja kohta kogutavate isikuandmete
koosseis ning eelnõu § 1 punktis 34 (VS-i § 35 lg 61) sätestatud nende isikuandmete töötlemise
kestus.
Eelnõu § 1 punktiga 32 muudetakse VS-i § 35 lõikeid 3–5.
Kehtivas õiguses ei olnud isikutel kohustust esitada riigi andmekogusse andmeid koera, kassi ja
valgetuhkru kohta. Eelnõu kohaselt selline kohustus sätestatakse, seega muudetakse VS-i § 35
lõike 3 sõnastust, mille kohaselt võib PRIA ainult põllumajandus- ja vesiviljelusloomade kohta
esitatavate andmete vastuvõtmisest keelduda. Säte on edaspidi aluseks kõigi peetavate loomade,
sealhulgas ka koerte, kasside, valgetuhkrute ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud loomade kohta
esitatavate andmete vastuvõtmisest keeldumiseks.
VS-i § 35 lõike 4 uue sõnastuse kohaselt ei saa edaspidi PRIA-le enam esitada andmeid
paberkandjal, vaid seda tuleb teha elektroonilist kanalit kasutades, et registripidaja saaks andmete
esitaja turvalisel viisil tuvastada.
2023. aastal esitati põllumajandusloomade registrile andmed 127 018 dokumendil, millest 3 964
ehk 3,12 % esitati paberil. PRIA on selgitanud, et paberprotsessi kaotamine on vajalik eelkõige
infotehnoloogiliste arenduste jaoks kuluva ressursi vähendamiseks. Paberprotsessi
ülevalpidamise mõju IT-le kuluvale eelarvele on eelkõige põhjustatud olukordadest, kus registrile
esitatavate andmete koosseis muutub. IT arendus paberprotsessi jaoks on kallim, kui e-teenuste
jaoks ning seda põhjusel, et paberprotsessile tuleb arendada erinevaid kontrolle, mis e-teenustes
on lahendatud andmete ette kuvamisega. Lisaks peab iga vea korral olema paberprotsessis välja
arendatud paberil tagasiside andmise võimekus, mis peab andmete esitajale olema arusaadav
(selgitama, milles on probleem), ning olema lisatud selgitused probleemi lahendamise võimaluste
23
kohta. Iga esitatavate andmete muudatuse korral õigusaktides tuleb muuta paralleelselt nii e-
teenuseid kui paberprotsessi.
Paberprotsessis on suurim osakaal paberil veisepasside käitlemisel. Kuna alates 1. detsembrist
2021 veisepasse vaid riigisiseselt liikuvate veiste kohta enam ei väljastata, siis veisepassil
esitatavate andmete hulk on kiiresti vähenenud. 2025. aasta 1. aprillist on ettevõtjatel võimalik
kasutada ka loomade Eestist välja viimisel elektroonset veisepassi, seega väheneb
paberdokumentide osakaal veelgi. Arvestamata tagastatud veisepassidelt saadud andmeid, on
paberil esitatud dokumentide osakaal kõigis dokumentides vaid 0,96%. Paberprotsessi kaotamine
soodustab infotehnoloogiliste lahenduste kasutamist. Paberposti kaotamine vähendab
paberprotsessiga tegeleva tööjõu vajadust, kaob vajadus paberdokumentide arhiivipinna järele.
Lahendusena neile isikutele, kellel elektroonilise andmeedastuse võimalus puudub, on PRIA-l
kohapealne teenindus kõigis 15 maakonnakeskuses koos võimalusega esitada andmeid
elektroonselt kohapeal. Isikul on võimalik mugavalt broneerida endale sobiv aeg andmete
esitamiseks. PRIA klienditeenindus pakub kliendile alati kohapealset juhendamist ja abi.
VS-i § 35 lõike 5 muutmise vajadus on seotud koerte, kasside, valgetuhkrute ja VS § 32 lõikes 3
nimetatud lemmikloomade ja nende pidajate kohta loomade registrisse andmete kogumisega.
Nimelt on vaja lõike 5 sõnastust muuta selliselt, et oleks selge, et nii põllumajandusloomade kui
ka lemmikloomade kohta loomade registrisse edastatud andmete õigsuse eest vastutab nende
esitaja. Kuna lemmiklooma ja tema pidaja kohta andmete esitamine registrisse on osaliselt
veterinaararsti (andmed, mis on seotud veterinaarsete menetlustega ja lemmikloomapassi
väljastamisega) ja osaliselt lemmiklooma pidaja kohustus, siis vastutavad nad mõlemad enda
edastatud andmete õigsuse eest. Andmed lemmiklooma nime ja sünniaja ning loomapidaja enda
kohta esitab loomapidaja. Veterinaararstil pole võimalik looma kohta esitatud andmete (nimi ja
sünniaeg) õigsuses täielikult veenduda. Samuti on keerukas veenduda, kas isik on tegelik
loomapidaja, kui isikul pole just näidata ostu-müügi- või rendilepingut. Eestis ei ole tavapärane
sõlmida loomapidaja vahetumisel sellist lepingut, eriti juhul, kui tegu ei ole tõuloomaga. Seetõttu
ei saa veterinaararstil lasuda vastutus teatud andmete õigsuse eest, mida on kohustuslik registrisse
kanda. Varjupaigas ajutiselt looma pidamisel esitatavate andmete õigsuse eest vastutab varjupaik
ettevõtjana, välja arvatud andmed veterinaarse läbivaatuse ja looma veterinaarse menetlusega
seotud surma kohta, mille õigsuse eest vastutab veterinaararst. Põllumajandusloomade kohta
andmete esitamise kohustus kehtiva õigusega võrreldes ei muutu.
Eelnõu § 1 punktiga 33 täiendatakse VS-i § 35 lõigetega 51–53.
Kehtiva VS-i § 35 lõikes 5 asunud normid jagatakse selguse mõttes kaheks eraldi sätteks.
Põllumajandusloomadega seotud andmete muutumise korral taotluse esitamise kohustus
sätestatakse lõikes 51.
Paragrahvi 35 lõike 51 uues sõnastuses muudetakse loomade registrisse isiku ja tema
tegevuskoha kohta ning põllumajandusloomade ja nende liikumise kohta kantud andmete
muutumise korral taotluse esitamise tähtaega. Senise viie tööpäeva asemel tuleb taotlus andmete
muutmiseks esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui seitsme päeva jooksul andmete
muutumisest (s.o sündmuse toimumisest) arvates. Sätte muutmine on vajalik tulenevalt PRIA
praktilise tegevuse käigus tekkinud probleemidest.
Määruse (EL) 2021/520 artikkel 3 sätestab, et veiseid, lambaid, kitsi ja sigu pidavad ettevõtjad
edastavad EL-i loomatervise määruse artikli 112 punktis d osutatud liikumisi, sünde ja surmasid
ning kõnealuse määruse artikli 113 lõike 1 punktis c ja määruse (EL) 2019/2035 artikli 56 punktis
b osutatud liikumist käsitleva teabe kõnealuste liikide jaoks loodud elektroonilistes
andmebaasides registreerimiseks liikmesriikide määratava ajavahemiku jooksul. Teave tuleb
edastada seitsme päeva jooksul loomade liikumisest, sünnist või surmast arvates.
24
Lisaks on hobuslaste kohta teabe esitamine sätestatud komisjoni rakendusmääruse (EL)
2021/96327 artiklis 9. Hobuslasi pidavad ettevõtjad tagavad, et pädevale asutusele edastatakse
määruse (EL) 2019/2035 artikli 64 punktide b ja c kohaselt nõutav teave pädeva asutuse määratud
tähtajaks, mis ei ületa seitsmepäevast ajavahemikku alates kuupäevast, mil hobuslase hariliku
viibimiskohana registreeriti EL-i loomatervise määruse artikli 102 lõike 1 punkti b alapunkti ii
kohaselt ettevõtja käitatav ettevõte.
VS-i nõue esitada andmed põllumajandusloomade registrisse viie tööpäeva jooksul arvates
sündmuse toimumisest tekitab registripidajale, järelevalve teostajale ja loomapidajatele
täiendavat keerukust ja lisakulusid, kuna paralleelselt tuleb jälgida (sh infosüsteemides) VS-is
kehtestatud tähtaega ning määruste (EL) 2021/520 ja (EL) 2021/963 tähtaegu, mis on erinevad.
Jälgides ainult viie tööpäeva nõuet, eksivad loomapidajad 7-päevase tähtaja nõude osas ja seda
olukorras, kus tavapäraselt argipäeval on riigipüha (eriti probleemsed on jaanipäev/võidupüha ja
jõulud). Seitsme päeva nõue on EL-is kokku lepitud, et kõigis liikmesriikides oleks teavitamise
kohustus ühetaoliselt reguleeritud ja andmete esitamise tähtaegades ei sõltutaks erinevate
liikmesriikide riigipühadest. Sisuline vajadus viie tööpäeva nõude erisuse järele puudub.
Kirjeldatud olukord on loomapidajatele asjatult keerukas. Andmete registrile esitamise tähtaja
üheselt arusaadavuse tagamiseks kehtestatakse eelnõuga loomade registrile andmete esitamise
tähtajaks seitse päeva. Andmete täpsema laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja
usaldusväärsus.
Paragrahvi 35 lõikes 52 sätestatakse, et loomade registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32
lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ja tema pidaja kohta kantud andmete muutumise korral tuleb
esitada taotlus andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast
andmete muutumist. Erandina ei kehti andmete ajakohastamise nõue selliste andmete korral, mis
saadakse teistest andmekogudest avaliku teabe seaduse § 439 lõike 1 punkti 5 alusel kehtestatud
korras riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Näiteks rahvastiku- või äriregistrist. Oluline
on, et andmed nii looma kui ka loomapidaja kohta oleksid registris ajakohased ja peegeldaksid
tegelikku olukorda. Sellel põhjusel kehtestatakse nõue nii veterinaararstile kui ka loomapidajale
või lemmikloomapidajale andmete muutumise korral need andmed ka registris uuendada. Selliste
andmete hulka kuuluvad näiteks andmed loomapidaja või lemmikloomapidaja kontaktandmete,
loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumise, loomale lemmikloomapassi väljastamise,
looma püsivalt riigist välja viimise kohta. Üldjuhul uuenevad enamik loomapidaja ja
lemmikloomapidaja kohta kogutavad andmed automaatselt, kui isik neid andmeid rahvastiku- või
äriregistris uuendab, ning riigi lemmikloomaregistris ei pea riigi jaoks andmeid topelt uuendama.
Loomapidaja enda huvides on ebaõiged elukoha- või kontaktandmed rahvastikuregistris
uuendada kehtivate vastu. Ajutised liikumised loomaga, sh reisimise või tõuloomadel
paaritumise/poegimise ajaks, ei too endaga kaasa veel vajadust registris andmeid ajakohastada,
sest loomapidaja ja seeläbi ka looma püsielukoht ei ole selle ajutise liikumise tõttu muutunud.
Muuhulgas ei pea registris registreerima loomapidaja või tema elukoha andmete vahetumist
ainuüksi selle pärast, et loomaga minnakse näiteks maale suvitama. Loomapidaja vahetumine
tuleb registreerida registris siis, kui loomapidamisõigus ja sellega koos ka vastutus antakse
püsivalt (mitte ajutiselt/lühiajaliselt) üle teisele isikule. Näiteks ei pea pidaja vahetumist
registreerima, kui loom antakse loomapidaja reisi kestuse ajaks koerte hotelli hoiule.
Paragrahvi 35 lõikes 53 sätestatakse andmete muutmise kord püütud hulkuva looma varjupaigas
pidamise korral. Lõike 53 kohaselt esitatakse püütud hulkuva looma varjupaigas pidamise korral
27 Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/963, millega kehtestatakse eeskirjad Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruste (EL) 2016/429, (EL) 2016/1012 ja (EL) 2019/6 kohaldamiseks seoses hobuslaste identifitseerimise ja
registreerimisega ning kehtestatakse nende loomade identifitseerimisdokumentide näidised (ELT L 213, 16.06.2021,
lk 3)
25
LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud kahenädalase ajavahemiku lõppedes andmed varjupaigas peetava
kassi, koera, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud looma ja tema pidaja kohta loomade
registrisse kantud andmete muutmiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui kaks tööpäeva pärast
nimetatud kahenädalase ajavahemiku lõppu juhul, kui selle ajavahemiku lõpuks ei ole looma
omanikku kindlaks tehtud või ei ole otsustatud loom hukata LoKS-i §-s 18 sätestatud korras.
Tavaolukorras on andmete muutumisel nende ajakohastamise tähtaeg kaks tööpäeva, kuid pikem
tähtaeg – 14 päeva, millele lisandub kaks tööpäeva – on ettenähtud olukordadeks, mil loom satub
varjupaika (VS-i § 37 lõigete 2 ja 4 tähenduses omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud
loomade pidamiseks ettenähtud koht). Sellisel puhul on keelatud loomapidaja andmete muutmine
registris enne 14 päeva möödumist ehk hulkuva looma ajutise pidamise ajavahemiku lõppemist.
LoKS-i § 5 lõike 2 kohaselt peab loomaomaniku kindlakstegemise alguse ja looma eutaneerimise
vahel olema vähemalt kaks nädalat, mille jooksul tuleb tagada looma nõuetekohane pidamine ja
vajaduse korral ravi. Varjupaik saab küll looma arvele võtta ajutiselt elupaiga pakkumiseks ehk
ajutiseks pidamiseks, kuid ei saa end registreerida esimese 14 päeva jooksul loomapidajaks. Kuna
omanikuta või loomapidaja juurest lahti pääsenud loomade püüdmist ja pidamist korraldab KOV
oma territooriumil, on oluline, et loomapidajal oleks võimalik oma peetav loom varjupaigast
tagasi saada kindla ettenähtud aja jooksul. Hulkuva looma omaniku kindlakstegemise kohustus
ning LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud tähtaja nõue kehtib varjupaiga suhtes sõltumata sellest, kas
tegemist on KOV-i lepingupartneriga või mitte. LoKS-i § 5 lõikes 2 sätestatud kahenädalase
tähtaja nõue ei kehti olukordades, kus lemmikloomapidaja viib omaalgatuslikult oma
lemmiklooma varjupaika selleks, et varjupaik võtaks tema asemel üle selle looma pidamise.
Sellisel puhul ei ole tegemist hulkuva loomaga ning lemmikloomapidaja vahetumine tuleb
registreerida loomade registris kahe tööpäeva jooksul, seejuures kinnitavad lemmikloomapidaja
vahetumise registris nii eelmine kui ka uus loomapidaja.
Eelnõu § 1 punktiga 34 täiendatakse VS-i § 35 lõikega 61, milles sätestatakse loomade registrisse
koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma ning tema pidaja kohta
kogutud andmete ning andmete alusdokumentide säilitamise tähtaeg ning viidatakse, et logisid
säilitatakse loomade registri põhimääruses sätestatu kohaselt.
Andmeid säilitatakse üks aasta arvates looma surma kohta kande tegemisest. Oluline on tagada,
et isikuandmeid töödeldakse ainult seni, kuni see on vajalik nende töötlemise eesmärgi
saavutamiseks. Kuna järelevalvetoimingutega seoses võib olla vajalik isikuandmetele ligi
pääseda ka pärast loomade registris loomapidaja või lemmikloomapidaja vahetumist või looma
surma, on oluline määrata andmete säilitamise aeg. Üks aasta on piisav ajavahemik andmete
koondamiseks erinevate rikkumismenetluste või vaidluste lahendamise tarbeks.
Juhuks, kui loomapidajad ei ajakohasta looma surma kohta andmeid, on vaja meetmeid, millega
tagada, et registriandmed oleksid võimalikult reaalset elu peegeldavad ja registris ei oleks
andmeid tegelikult surnud loomade ja nende loomade pidajate kohta. Selleks kehtestatakse
sättega, et looma kohta esitatud andmeid säilitatakse kuni 20 aastat tema sünnikuupäevast alates
ehk eeldusliku maksimaalse looma eluea vältel. Kuigi registrisse on kohustus kanda andmed vaid
koera pidamisel, registreeritakse senini KOV-ide registritesse ka arvestataval hulgal kasse.
Seetõttu on vaja arvestada ka kasside eeldatava elueaga. Erinevate tõugude keskmiselt on koerte
eeldatav eluiga isastel loomadel 11,23 aastat, emastel loomadel 11,41 aastat28. Siiski on tõuge,
kelle eeldatav eluiga on märkimisväärselt pikem. Näiteks Inglismaal tehtud uuringus selgus,
aastatel 2009–2011 surnud koerte mediaanvanus koera surma ajal oli eeldatavalt 12,0 aastat
(kvartiilide vahe (IQR): 8,9–14,2). Erinevate tõugude puhul varieerus mediaanvanus surma ajal
Bordoo dogi 5,5 aastast (IQR: 3,3–6,1; n = 21) kääbuspuudli 14,2 aastani (IQR: 11,1–15,6;
n = 20)29. Kasside keskmine eluiga on vahemikus 13–17 aastat, kuid sõltuvalt isendist, võivad
28 Teng, K.Ty., Brodbelt, D.C., Pegram, C. et al. Life tables of annual life expectancy and mortality for companion
dogs in the United Kingdom. Sci Rep 12, 6415 (2022). https://doi.org/10.1038/s41598-022-10341-6 29 O’Neill, D. G., Church, D. B., McGreevy, P. D., Thomson, P. C. & Brodbelt, D. C. Longevity and mortality of
owned dogs in England. Vet. J. 198, 638–643 (2013). https://doi.org/10.1016/j.tvjl.2013.09.020
26
elada ka 20 aastat või enamgi30. Looma eluiga sõltub paljudest erinevatest asjaoludest, sh tõug,
eluviis (tubane kass või õuekass), veterinaarabi võimaldamine, toitumine, aktiivsus jm. Lähtuvalt
eeltoodust, on oluline, et arvestaksime andmete säilitamise aja puhul nii koerte kui ka kasside
eluea pikkusega. Selle pärast on andmete säilitamise ajaks määratud 20 aastat alates looma
sünnikuupäevast. Kui aga loomapidaja kinnitab, et loom on elus ka pärast selle tähtaja saabumist,
siis säilitatakse andmeid looma tegelikust surma kuupäevast lähtuvalt.
Eelnõu § 1 punktiga 35 muudetakse VS-i § 49 lõikeid 3–5.
Paragrahvi 49 lõikes 3 tehtava muudatusega sätestatakse veterinaararstile kohustus teavitada
Maailma Loomatervise Organisatsiooni (edaspidi WOAH) kohustuslikult teatatavate
loomataudide loetellu kuuluva loomataudi või zoonoosse haigusetekitaja diagnoosimisest PTA-
d, loomapidajat ja lemmikloomapidajat.
Kehtiva õiguse kohaselt peab veterinaararst teavitama PTA-d EL-is kohustuslikult teavitatavate
loomataudide loetelusse kuuluva loomataudi või zoonoosse haigustekitaja diagnoosimisest. EL-
is kohustuslikult teavitatavate loomataudide hulka kuulub kokku 63 maismaa-ja veeloomataudi.
Nimekiri on koostatud Euroopa Toiduohutusameti soovitusi järgides ja see sisaldab nn EL-is
olulisi loomataude. Eesti on WOAH-i liige ja sellega kaasneb kohustus teavitada organisatsiooni
Eestis diagnoositud loomataudidest 24 tunni jooksul selle diagnoosimisest arvates. WOAH-ile
teavitatavate loomataudide loetelu, mis on leitav WOAH-i veebilehelt maismaaloomad ja
veeloomad ning PTA veebilehelt, on koostatud kogu maailmas olulist mõju omavate
loomataudide kohta. WOAH-i loetelus on lisaks EL-i loomataudide loetelule veel 59 erinevat
loomataudi. Enamikku neist taudidest ei ole Eestis kunagi diagnoositud ja looduslike tingimuste
tõttu neid meie piirkonnas ei esine.
Lisaks tagab muudatus, et WOAH-i teatamiskohustuslikest loomataudidest teavitatakse
õigeaegselt ka siis, kui uuring on tehtud ja haigusetekitaja on leitud muu liikmesriigi laboris.
Paragrahvi 49 lõike 4 muudetud sõnastuse kohaselt peab labor teavitama PTA-d lisaks EL-i
teatamiskohustuslike loomataudide loetelus olevatele loomataudidele ka sellise loomataudi või
zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsest leiust, millest Eestil tuleb kohe teavitada WOAH-i,
labor peab pidama sellise loomataudi ning zoonoosse haigusetekitaja laboratoorsete leidude kohta
arvestust ning esitama leidude kohta aruande PTA-le. Kehtivas VS-is on reguleeritud ainult EL-i
loomataudide loetelusse kuuluva loomataudi diagnoosimisest teavitamise nõuded ja laboritel ei
ole kohustust muust loomataudist kohe teavitada. Uus nõue kehtib kõigile Eestis asuvatele
laboritele, kus uuritakse loomadelt võetud proove loomataudide suhtes. Leidude kohta õigel ajal
teabe edastamisega tagatakse PTA võimekus täita rahvusvahelisi kohustusi.
Paragrahvi 49 lõikes 5 täpsustatakse volitusnormi ulatust. Volitusnormi uue sõnastuse kohaselt
kehtestab valdkonna eest vastutav minister nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitajate
leiust tuleb PTA-d teavitada, ning nende zoonoossete haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta
peab labor arvestust pidama. Volitusnormist on jäetud välja muude loomataudide
haigusetekitajate loetelu, sest see on kaetud WOAH-i teatamiskohustuslike taudide loeteluga.
Kehtiva VS-i kohaselt peavad labor ja veterinaararst teavitama PTA-d ka muu loomataudi ja
zoonoosse haigusetekitaja leiust. Muude loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate loetelu
on kehtestatud maaeluministri 25. novembri 2021. a määruse nr 7131 „Põllumajandus- ja
Toiduametile esitatava teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide
laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord
ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb
30 Jamie Lovejoy, DVM. How Long Do Cats Live? Here's What To Expect. 20.12.2024.
https://www.petmd.com/cat/care/how-long-do-cats-live 31
RT I, 26.11.2021, 13
27
Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete
haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“ lisas 2. Muude haiguste
nimekiri kattub WOAH-ile kohustuslikult teatatavate loomataudide loeteluga, mistõttu ei ole
enam vajalik valdkonna eest vastutava ministri määrusega kehtestada muude loomataudide
loetelu, ning seega täpsustatakse VS-i § 49 lõikes 5 asuvat volitusnormi. Määruse muutmise
eelnõu kavand on lisatud käesolevale seletuskirjale.
Eelnõu § 1 punktiga 36 muudetakse VS-i § 50 lõiget 2.
Lõike 2 täpsustatud sõnastuse kohaselt teavitab PTA simulatsiooniõppuse tulemustest Euroopa
Komisjoni ja liikmesriike nende taotlusel.
Teavituskohustus on sätestatud EL-i loomatervise määruse artikli 45 lõikes 3 ja Eestis on
teavitajaks PTA. EL-i loomatervise määrus ei kohusta liikmesriike iga kord komisjoni ja teisi
liikmesriike teavitama, kui riigis korraldatakse mõne loomataudi tõrje simulatsiooniõppus. Seda
tuleb teha ainult komisjoni või teise liikmesriigi taotlusel. Kehtiv säte on seega EL-i õigusega
vastuolus, seetõttu tuleb seda muuta ja asjakohaselt täiendada.
Eelnõu § 1 punktiga 37 täiendatakse seadust §-ga 551.
Seadusesse lisatakse muu loomataudi kahtluse ja puhkemise korral võetavad meetmed.
Muu loomataudi kohta puuduvad EL-i üleselt kokku lepitud ennetus- ja tõrjemeetmed. EL-i
loomatervise määruse artiklis 171 sätestatakse, et kui muu kui loetellu kantud taud kujutab endast
olulist riski liikmesriigis peetavate maismaaloomade tervisele, võib asjaomane liikmesriik võtta
riiklikke meetmeid kõnealuse taudi tõrjeks ning piirata peetavate maismaaloomade ja loomse
paljundusmaterjali liikumist, tingimusel et kõnealused meetmed ei takista loomade ja toodete
liikmesriikide vahelist liikumist ega ületa piire, mis on asjakohased ja vajalikud kõnealuse taudi
tõrjeks.
Praktikas on tekkinud vajadus anda PTA-le ning loomapidajatele selgemad juhised, milliseid
meetmeid tuleks muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral rakendada. WOAH-i käsiraamat
annab juhised ka nende loomataudide ennetuse ja tõrje meetmete kohta, mis ei ole reguleeritud
EL-i õigusega. Eestis tekitavad igapäevaelus probleeme ja vajavad PTA sekkumist näiteks nõlg,
hobuste rhinopneumoonia, hobuste gripp, lammaste Maedi-Visna ja sigade reproduktiiv-
respiratoorne sündroom (PRRS). Meetmeteks, mida PTA saab rakendada WOAH-i üldiste juhiste
kohaselt, on näiteks kitsenduste kehtestamine loomade liikumisele ettevõttesse ja sealt välja,
loomade eraldamine ning muude asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine. Praegu saab PTA
anda üldisi soovitusi, aga loomade liikumiskeelu ja muude kitsenduste rakendamiseks VS-is selge
õiguslik alus puudub.
Eelnõu kohaselt rakendab PTA muu loomataudi kahtluse või puhkemise korral loomataudi tõrjel
WOAH-i väljatöötatud asjakohaseid põhimõtteid, meetodeid, soovitusi ja juhendeid.
Loomapidaja rakendab muu loomataudi leviku ennetamiseks asjakohaseid bioturvalisuse
meetmeid ja järgib taudi tõrjel PTA ettekirjutusi. Eelnõusse on lisatud ka uus volitusnorm, mille
kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister vajadusel kehtestada määrusega muu loomataudi
ennetamise ja tõrje täpsemad meetmed.
Eelnõu § 1 punktiga 38 muudetakse VS-i § 92 lõike 10 sõnastust.
Kehtiva seaduse kohaselt tegutses referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riikliku
tellimuse alusel. Uue sõnastuse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest vastutavale
ministrile esitatud tegevuskava alusel.
Määruse (EL) 2017/625 artikli 100 kohaselt määrab liikmesriik igale sama määruse artikli 93
lõike 1 kohaselt määratud EL-i referentlaborile ühe riikliku referentlabori või mitu riiklikku
referentlaborit, kelle ülesanded on sätestatud sama määruse artiklis 101. Referentlaborite
tegevuse eesmärk on tagada ametlike laborite tööks vajaliku teadmuse edasiandmine (uute
28
meetodite ja metoodikate kasutuselevõtt, koolituste korraldamine jms); samuti laborianalüüside,
uuringute või diagnostika tulemuste usaldusväärsus ja nende võrreldavus nii riigis kui ka
rahvusvaheliselt. Riiklik referentlabor teeb koostööd EL-i sama valdkonna referentlaboriga,
osaleb rahvusvahelistes laborite vahelistes võrdluskatsetes ning korraldab vajaduse korral
võrdluskatseid volitatud laborite vahel.
Arvestades, et riikliku referentlabori ülesanded tulenevad EL-i vahetult kohalduvast õigusaktist,
on otstarbekas muuta referentlabori tegutsemise alust, mistõttu edaspidi ei lähtu referentlabor
valdkonna eest vastutava ministri esitatud riiklikust tellimusest, vaid referentlabori enda
koostatud tegevuskavast määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete täitmiseks.
Koostatud tegevuskava esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ning seda ajakohastatakse
regulaarselt.
Tegu ei ole uue kohustusega, kuna kehtiva korra kohaselt esitab volituse taotleja tegevuskava
koos taotlusega taotletava volituse ulatuses määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 sätestatud nõuete
täitmiseks. Need asutused, kes täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid,
koostavad ja ajakohastavad tegevuskava, lähtudes lepingus sätestatust.
Eelnõu § 1 punktiga 39 parandatakse VS-i § 107 lõikes 1 asuv viiteviga.
Muudatuse eesmärk on parandada seaduse koostamisel tekkinud viiteviga, mis on jäänud seaduse
vastuvõtmisel märkamata. Paragrahv 107 käsitleb menetlusprotseduuri, kus väärteo vahetuks
objektiks olnud loom, loomne saadus või loomne paljundusmaterjal tuleb PTA või kohtu otsusel
konfiskeerida. Seda meedet võib kohaldada karistusseadustiku § 83 kohaselt, kuid VS-i § 100
lõigetes 2 ja 4, mitte § 99 lõigetes 2 ja 4 sätestatud juhul, nagu on kehtivas seaduses.
Eelnõu § 1 punktiga 40 täiendatakse VS-i §-ga 1171, milles on sätestatud üleminekusäte
loomade registri kohta. Üleminekusätte kohaselt käsitatakse VS §-s 34 nimetatud loomade
registrina VS-i enne 2027. aasta 1. juunil kehtinud redaktsioonis nimetatud
põllumajandusloomade registrit.
Eelnõu § 1 punktiga 41 täiendatakse VS-i §-dega 1211 ja 1212.
Paragrahvis 1211 on sätestatud koera, kassi ja valgetuhkru identifitseerimise ja registreerimise
kohustusega seotud üleminekusätted. Nende sätetega täpsustatakse lemmiklooma
identifitseerimise ja registreerimise nõudeid vanemate koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, kes
enne eelnõu seadusena jõustumist olid küll kiibistatud, kuid registris registreerimata, või
mikrokiibiga identifitseerimata ja registreerimata. Sellise looma pidaja peab korraldama oma
lemmiklooma kiibistamise ja loomade registris registreerimise esimesel võimalusel mikrokiibi
või registreerimise puudumise tuvastamise järel, kuid hiljemalt 2028. aasta 1. jaanuariks.
Paragrahvi 1211 lõikes 2 on täpsustatud, et koer, kass või valgetuhkur, kes on mikrokiibiga
identifitseeritud, kuid registreerimata, tuleb uute nõuete kohaselt lasta registreerida veterinaararsti
vahendusel. Täpsustus on vajalik, sest üldnõudena on registrisse andmete esitamise korraldamine
selle veterinaararsti kohustus, kes on paigaldanud lemmikloomale mikrokiibi, kuid lõikes 2
kirjeldatud olukorras on vaja looma registreerimiseks pöörduda ükskõik millise veterinaararsti
poole, kes registreerimise korraldaks, sest lemmikloomapidaja ei pruugi mäletada, kes oli see
veterinaararst, kes tema loomale mikrokiibi paigaldas. Oluline on, et looma kohta saaks
registrisse andmed esitatud ja siinkohal ei ole niivõrd oluline, kes seda teeb. Veterinaararst esitab
registrisse kandmiseks loomale paigaldatud mikrokiibi näidu lugemise kuupäeva ja enda kui
mikrokiibi tuvastanud veterinaararsti ees- ja perekonnanime ning kutsetegevuse loa numbri.
Pärast eelnõuga ettenähtud muudatuste seadusena vastuvõtmist on kavandatud üheteistkümne
kuu pikkune ajavahemik enne muudatuste jõustumist ja sellele järgnev seitsmekuune
üleminekuaeg. Selline üleminekuaeg peaks olema loomapidajatele piisav uute nõuetega
29
kohanemiseks ning aitab tagada, et lemmikloomad, keda peeti enne eelnõu seadusena jõustumist,
saaksid samuti nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud. Lemmikloomade jälgitavus peab
olema tagatud kõigi koerte, kasside ja valgetuhkrute puhul, mitte ainult nende puhul, kes alates
1. juunist 2027. aastal saavad 12-nädalaseks.
Paragrahvis 1212 sätestatakse üleminekusäte lemmiklooma ja tema pidaja kohta arvestuse
pidamise andmete üleandmise kohta. Nähakse ette, et enne 2027. aasta 1. juunit kehtinud korras
arvestuse pidamiseks kasutatavas andmekogust 2027. aasta 31. mai seisuga lemmiklooma ja tema
pidaja kohta kogutud andmete üleandmise PRIA-le loomade registrisse ülekandmiseks korraldab
kohalik omavalitsus hiljemalt 7. juuniks 2027. aastal. PRIA-le tuleb andmed üle anda
masinloetaval kujul. Masinloetaval kujul andmete üleandmiseks vajaliku täpsema juhise avaldab
PRIA oma veebilehel hiljemalt 1. märtsiks 2027. aastal. Nimetatud juhises kirjeldatakse
üleantavate andmete struktuuri ja kvaliteedi tingimusi.
Kuna 1. juunil 2027 jõustub nõue registreerida koer, kass ja valgetuhkur riigi
lemmikloomaregistris, siis selle kuupäevani KOV-ide arvestuse pidamiseks kasutatud
platvormidel registreeritud loomade kohta tuleb esitada andmed PRIA-le, kes korraldab nende
andmete ülekandmise riigi lemmikloomaregistrisse. KOV-idele antakse andmete PRIA-le
üleandmiseks aega üks nädal, mis on piisav aeg masinloetavate andmete koondamiseks KOV-ide
kasutatavatelt elektroonse andmekogu teenuse pakkujatelt ja nende edastamiseks PRIA-le.
Seejärel kannab PRIA saabunud andmed üle riigi lemmikloomaregistrisse. Loomapidaja saab
teate enda ja oma looma kohta riigi lemmikloomaregistrisse andmete kandmise kohta. On vajalik
sätestada saadavate andmete osas ühtne struktuur ja kindlad kvaliteedikriteeriumid, millistele
vastavalt kohalikud omavalitsused olemasolevad andmed üle annavad. Selleks nähakse ette, et
PRIA oma kodulehel avalikustab vastavad tingimused juhise kujul hiljemalt 3 kuud enne andmete
üleandmise tähtaega ehk hiljemalt 1. märtsiks 2027. aastal. Vastasel juhul võib KOV-idelt
saadavate masinloetavate andmete registrisse kandmisel tekkida prognoosimatu suurusega
täiendav kulu andmete süstematiseerimise või muude asjaolude tõttu. Selle ära hoidmiseks on
mõistlik piiritleda konkreetselt, millisel kujul KOV-id (KOV-ide erasektori partnerid) oma praegu
kasutuses olevatest süsteemidest andmed välja võtavad.
Eelnõu §-des 2 ja 3 on sätestatud LoKS-is ja põllumajandusloomade aretuse seaduses tehtavad
muudatused. Seaduseid muudetakse, et viia need kooskõlla VS-is tehtavate muudatustega.
LoKS-is ja põllumajandusloomade aretuse seaduse sätetes asendatakse sõnad
„põllumajandusloomade registrisse“ sõnadega „loomade registrisse“.
Eelnõu §-s 4 on toodud riigilõivuseaduses tehtavad muudatused.
Eelnõu § 4 punktiga 1 täiendatakse riigilõivuseadusest §-ga 514, milles kehtestatakse tingimused
riigilõivu tasumisest vabastuseks.
Paragrahvi 514 lõikega 1 vabastatakse riigilõivu tasumisest riigiasutused ja KOV-i üksuste
asutused, kui mikrokiibiga märgistatud koera, kassi, valgetuhkru või VS § 32 lõikes 3 nimetatud
lemmiklooma kohta registritoimingu tegemine on vajalik seoses riigiasutuse või KOV-i
ülesannete täitmisega. See tähendab, et näiteks PPA ja Päästeameti teenistuskoera ning KOV-ile
kuuluva varjupaiga nimele kantava lemmiklooma riigi lemmikloomaregistrisse kandmise eest
riigilõivu tasuma ei pea. Riigiasutuste ja KOV-i asutuste vabastamine riigilõivu tasumisest on
asjakohane, kuna nende rahastamine toimub niigi riigieelarve vahenditest. Paragrahvi 514
lõikega 2 vabastatakse riigilõivu tasumisest varjupaiga teenust pakkuvad mittetulundusühingud.
Kuna nende eesmärk ei ole teenida tulu, vaid otsida omanikuta lemmikloomadele kodu, ning
nende tegevus toimub enamasti annetuste toel, ei pea varjupaigad riigilõivu loomade enda nimele
registreerimise eest tasuma. Varjupaigad tegelevad vabatahtlikult ühiskonnale vajaliku teenuse
pakkumisega ja tegutsevad seejuures ühiskonnas senini leviva loomadesse suhtumise tagajärjel
tekkinud probleemide – hulkuvate loomade pidamise ja neile kodu otsimise – lahendamisega.
30
Eelnõu § 4 punktiga 2 täiendatakse riigilõivuseaduse 101. peatükki 5. jaoga VS-i alusel PRIA
toimingute tegemise eest riigilõivu tasumiseks.
Paragrahvi 26133 lõikega 1 kehtestatakse riigilõiv koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3
nimetatud lemmiklooma riigi lemmikloomaregistrisse registreerimise eest. See tähendab, et
registrisse koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma kohta esmase
kande tegemise eest tuleb tasuda riigilõivu 12 eurot. Paragrahvi 26133 lõikega 2 täpsustatakse,
et koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidaja vahetumise korral
tuleb tasuda riigilõivu samas summas ehk 12 eurot registrisse kantud andmete muutmise eest.
Riigilõivu tasumine on vajalik PRIA loomade registri ülalpidamiskulude katmiseks riigi
lemmikloomaregistri vastutava töötlejana. Iga-aastane loomade registri ülalpidamiskulu on PRIA
hinnangul ligikaudu 209 258 eurot. Riik võtab lemmikloomade kohta arvestuse pidamise
KOV-idelt enda kanda, et tagada kogu Eestis ühtsetel alustel arvestuse pidamine. KOV-ide
ülesanne on korraldada hulkuvate loomade püüdmine ja pidamine vähemalt 14 päeva jooksul.
Probleemid hulkuvate loomadega ja vajadus varjupaikade järele, kus hulkuvaid loomi ajutiselt
pidada, on tekkinud elanike tegevuse tagajärjel ning nii KOV-id kui ka varjupaigad tegelevad
tagajärgede likvideerimisega. Oluline on aga lahendada juurprobleem – et igal loomal oleks kodu
ja meil ei oleks hulkuvaid loomi. Lemmiklooma lahtipääsemise korral on seega loomapidaja ja
lemmikloomapidaja huvides oma loom tagasi saada ja ka vastutus selle eest, et tema loom ei jääks
KOV-i ega varjupaiga pidada. Seetõttu katab riigilõivu tasumisega registri hoolduse eest
loomapidaja või lemmikloomapidaja, kelle nimele loom kantakse. Loomapidaja või
lemmikloomapidaja kulu on ühekordne, registris looma enda nimele registreerimise eest tasub
loomapidaja või lemmikloomapidaja loomapidamise perioodi vältel ühel korral ehk riigi
lemmikloomaregistrisse sellekohase kande tegemise eest.
Loomapidajate ja lemmikloomapidajate makstav riigilõiv katab eeldatavalt riigi
lemmikloomaregistri ülalpidamiskulu 209 258 eurot aastas. Esialgsete kalkulatsioonide põhjal on
riigilõivu suurus loomapidajale või lemmikloomapidajale 12 eurot. Täpsed andmed igal aastal
sündivate koerte, kasside ja valgetuhkrute kohta ning loomapidaja või lemmikloomapidaja
vahetumiste kohta aastas puuduvad. Riigilõivu suuruse arvutamisel on arvesse võetud avalikke
andmeid EKL-i registris igal aastal registreeritud tõukoerte kutsikate arvu kohta, tõukasside
aretusühingute registrites registreeritud kasside arvu ning suurematest varjupaikadest uude koju
läinud loomade arvu kohta. Siinkohal on arvestatud ka eeldusliku loomade arvuga, võrreldes
omavahel sarnase suurusega varjupaikade andmeid, kui täpseid andmeid mõne varjupaiga kohta
ei olnud võimalik saada või kui varjupaik küsitud andmeid ei ole esitanud. Sealhulgas koguti
avalikult kättesaadavad andmed ja küsiti täiendavad andmed KOV-ide lepingupartnerite
(varjupaikade) käest. Lisaks võeti arvesse veebiplatvormil TRACES registreeritud Eestisse
saabunud lemmikloomade (koerad, kassid, valgetuhkrud) arvu. Arvude koondamisel on võetud
võimaluse korral arvesse lähiaastate keskmine väärtus. Kalkulatsioon annab tulemusena
eeldusliku riigilõivu suuruse, kuna täpseid andmeid lemmikloomade arvu kohta Eestis ei ole.
Ülevaade kalkulatsiooni tegemisel kasutatud arvude kohta on tabelis 2.
Tabel 2 Eeldatav aastane lemmikloomade registreerimiste ja loomapidaja vahetumiste arv
Registreeritud loomade
arv aastas
Uude koju läinud loomade
arv aastas
Varjupaigad - 6255
Tõukoerad 4600 4000
Tõukassid 121 -
TRACES 1450 -
Kokku loomi 6171 10 255
31
Nende andmete põhjal on aastas loomade registreerimisi ja loomapidaja vahetumisi kokku
eeldatavalt 16 426. Arvestades PRIA aastast kulu 209 258 eurot, on ühe registritoimingu kulu
12,7 eurot. Kättesaadavad andmed, mille alusel on arvutus tehtud, on vaid osa tegelikust
olukorrast ja arvutus alahindab tegelikku loomade registreerimise ja loomapidaja vahetumise
arvu. Tõenäoliselt alahindame tegelikku registritoimingute arvu 5-10%. Seega on sobiv riigilõivu
määr 12 eurot.
Arvestama peab asjaoluga, et Eestis on ligi 50% peetavatest koertest ja kassidest registreerimata
(vt eelnõu punkt 21), mis esialgu eelduslikult suurendab registreeritavate loomade arvu enne kui
aastane registritoimingute arv stabiliseerub. 3–5 aasta jooksul (sõltuvalt olukorra stabiliseerumise
kiirusest) pärast riigi lemmikloomaregistri toimimist arvutatakse tegelike registreeritud loomade
arvude, loomapidajate vahetumiste arvude ja lemmikloomade andmeid koondava registriosa
ülalpidamiskulu põhjal uuesti riigilõivu määr ehk registritoimingu kulu ühe looma registreerimise
või loomapidaja vahetumise kohta. Juhul kui selgub, et tegelik kulu registritoimingu eest on
suurem või väiksem kui 12 eurot, valmistatakse ette riigilõivuseaduse muudatus, et viia riigilõivu
tasu vastavusse tegeliku kuluga.
Loomapidaja või lemmikloomapidaja tasub riigilõivu, esitab PRIA e-teenuste keskkonnas
registrisse enda andmed, oma lemmiklooma registreerimise korral esitab lemmiklooma kohta
„Põllumajandusloomade registri põhimääruse“ paragrahv 7 lõikes 41 punktis 2 toodud andmed.
Seejärel pöördub loomapidaja lemmiklooma registreerimiseks veterinaararsti poole, kes kannab
paragrahv 7 lõikes 41 punktis 1, 3, 4 andmed registrisse. Riigilõivu tasumise kohta tuleb teave
riigikassast, andmete edastamiseks on PRIA-l vaja luua liidestus loomade registriga.
Eelnõu §-des 5 ja 6 muudetakse toiduseadust ja vedelkütuse erimärgistamise seadust.
Nimetatud seadused viiakse kooskõlla VS-is tehtavate muudatustega ning seaduste tekstis
olevates viidetes põllumajandusloomade registrile asendatakse nimetus „põllumajandusloomade
register“ nimetusega „loomade register“.
Eelnõu §-s 7 on sätestatud seaduse jõustumise tähtpäev.
Eelnõu seadusena jõustumine on kavandatud 2026. aasta 1. juulil. Jõustumise erisused
lemmikloomade jälgitavusega seotud uute nõuete osas on sätestatud § 7 lõikes 2, mille kohaselt
seaduse § 1 punktid 1, 3, 13–18, 21–24, 26–34, 40 ja 41 ning §-id 2–6 jõustuvad 2027. aasta 1.
juunil.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga ei lisata uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas EL-i õigusega. Eelnõu väljatöötamisel on arvestatud EL-i loomatervise
määruse nõuetega ja IKÜM-i nõuetega.
6. Seaduse mõjud
6.1 Olulise mõjuga muudatused
Oluline mõju on muudatustel, mis on seotud koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku
kiibistamise ja registreerimise nõude kehtestamise (muudatus 6.1.1) ning riigi
lemmikloomaregistri loomisega (muudatus 6.1.2).
Neist muudatustest mõjutatud sihtrühmad on järgmised.
32
Koera, kassi, valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma pidajad, kes on
Eesti elanikud – Eestis puuduvad täpsed andmed lemmiklooma pidavate isikute arvu
kohta. Aastal 2021, mil Eesti rahvaarv oli 1 330 06832, avaldas If Kindlustus Balti riikides
tehtud lemmikloomateemalise uuringu tulemused33, millest selgus, et 54% Eesti elanikest
peab lemmiklooma. Uuringust selgus, et 37% Eesti elanikest peab kodus kassi, 27% peab
koera ning 14% on võtnud lemmikuks mõne muud liiki looma. Jääb selgusetuks, kas ühe
lemmiklooma pidajaks võivad end tehtud uuringu põhjal pidada korraga mitu sama
leibkonna liiget. Sama aasta kohta avaldas Euroopa Lemmiklooma Söödatööstuse Liit
raporti34, mille põhjal on EL-is vähemalt üks lemmikloom 46% leibkondadest. Eestis on
raporti alusel vähemalt üks kass 31% leibkondadest ja vähemalt üks koer 22%
leibkondadest ehk koera või kassi omab 53% leibkondadest. Kuigi If Kindlustuse uuringu
ja Euroopa Lemmiklooma Toidutööstuse Liidu raporti andmed on võrreldavad, ei saa
nende põhjal hinnata täpset loomapidajate arvu, kuna ühel isikul võib olla korraga mitu
lemmiklooma. Hinnanguliselt võib öelda, et ligi pooltes Eesti leibkondades on
lemmikloomaks koer või kass, teiste lemmikloomade pidajate kohta statistilised andmed
puuduvad. Statistikaameti andmete kohaselt oli aastal 2023 Eestis 643 500 leibkonda35.
Väga ligikaudsete arvutuste järgi on Eestis koera või kassi pidajaid suurusjärgus 322 000
(321 750).
Veterinaararstid – veterinaararstide registris on 2025. aasta 21. jaanuari seisuga 90236
tegevusluba omavat veterinaararsti, kuid nad kõik ei tegele otseselt veterinaararsti teenuse
pakkumisega. 2022. aastal avaldatud uuringu37 tulemuste põhjal tegeleb
lemmikloomadega neist ligikaudu 400 (väikeloomadega 332, segapraksisega 97).
Mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad - Eestis on neli ettevõtjat, kes toovad maale
VS-i § 33 alusel heaks kiidetud koerte, kasside ja valgetuhkrute märgistamiseks
kasutatavaid mikrokiipe38 ning müüvad neid veterinaararstidele. Mikrokiipide müük on
vaid väike osa nende pakutavatest teenustest ja toodetest.
KOV-id – Eestis on 79 KOV-i, millest 67 on 2023. aasta juuni lõpu seisuga kehtestanud
teatud lemmikloomade kohustusliku kiibistamise nõude ja nende lemmikloomade kohta
arvestuse pidamiseks sõlminud lepingu elektroonse andmekogu ehk lemmikloomaregistri
tehnilise keskkonna teenuse pakkujaga. Üldiselt on igas KOV-is üks ametnik, kelle
vastutusvaldkondade hulka kuulub ka lemmikloomadega seonduv.
Varjupaigad – organisatsioone, kes pakuvad omanikuta ja loomapidaja juurest lahti
pääsenud looma pidamise teenust, on üle Eesti mitmeid. Mõned suurematest
varjupaikadest ja hoiukodudest on Varjupaikade MTÜ, mis koondab enda alla seitse
varjupaika üle Eesti, MTÜ Hoiupaiga Loomad, Tartu Koduta Loomade Varjupaik, MTÜ
Tartu Kassikaitse ja Pesaleidja MTÜ. KOV-iga sõlmitud leping omanikuta ja loomapidaja
juurest lahti pääsenud loomade pidamise teenuse osutamiseks on ainult osal
varjupaikadel.
Lemmikloomaregistri teenust pakkuvad ettevõtjad – praeguse seisuga on Eestis kasutusel
kaks peamist lahendust, mida kasutavad nii KOV-id, veterinaararstid kui ka varjupaigad.
Populaarseim neist lahendustest on Spin TEKi KOV-idele liitumiseks pakutav
IT-platvorm, millega on 2025. aasta jaanuari seisuga liitunud 66 KOV-i. Teiseks
32 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. RV021. https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-
koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV021/ 33 If P&C Insurance AS. Uuring: lemmikloomad on 54 protsendil Eesti elanikest, 31.08.2021.
https://www.if.ee/ifist/pressiruum/2021/uuring-lemmikloomad-on-54-protsendil-eesti-elanikest 34 FEDIAF EuropeanPetFood. Annual report, 2022. https://europeanpetfood.org/about/annual-report/ 35 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. LEM04.
https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__leibkonnad__leibkondade-uldandmed/LEM04/table/tableViewLayout2 36 Põllumajandus- ja toiduameti järelevalve infosüsteem. Veterinaararstide register, 2025.
https://jvis.agri.ee/jvis/avalik.html#/vetarstparing 37 M. Leivits. Põud veterinaariamaastikul. Eesti loomaarstlik ringvaade, lk 12–15, sügis 2022. 38 Põllumajandus- ja Toiduameti kodulehekülg. Kiipimine ja registreerimine, 2024. https://pta.agri.ee/tarbijale-ja-
eraisikule/lemmikloomad/kiipimine-ja-registreerimine
33
peamiseks lahenduseks on liitumine ELK-i lemmikloomaregistriga ning seda võimalust
on kasutanud kuus KOV-i. Viiel ELK-i lepingulisel KOV-il on leping mõlema
teenusepakkujaga. Varjupaigad on liitunud Spin TEKi loodud platvormiga. Lisaks on
tõukoeri võimalik kanda EKL-i tõuregistrisse. EKL-i tõuregister on veebis kättesaadav ja
otsingu tegemiseks kasutatav kõigile soovijatele, kuid ükski KOV seda andmekogu
lemmikloomade kohta arvestuse pidamiseks ei kasuta ning kumbki lemmikloomaregister
sellega liidestatud ei ole.
PRIA – isikud, kes peavad tavapäraselt lemmikloomana peetavaid loomaliike
kaubanduslikul eesmärgil ning ka varjupaigad ja kogumiskeskused, kes viivad loomi teise
liikmesriiki, peavad oma tegevusest teavitama või tegevusele heakskiitu taotlema, st
kandma andmed PRIA põllumajandusloomade registrisse. See võimaldab PTA-l teostada
järelevalvet neis tegevuskohtades peetavate lemmikloomade heaolu ja tervise nõuete
täitmise üle.
PTA – PTA teeb riiklikku järelevalvet lemmikloomade nõuetekohase pidamise üle riski-
ja vihjepõhiselt. Selle valdkonnaga on otseselt seotud umbes 10 ametnikku üle Eesti, siiski
on osaliselt seotud kõik loomatervise ja -heaolu nõuete täitmist kontrollivad ametnikud
(umbes 30 ametnikku39). Järelevalvet tehakse kõigi loomapidajate ehk nii eraisikute kui
ka äriühingute üle. Lisaks on kaks piiripunkti (Luhamaa ja Narva), kus PTA teostab
kontrolli lemmikloomade kaubandusliku liikumise nõuetekohasuse üle Eestisse ja Eestist
välja. PTA on sõlminud riikliku järelevalve otstarbekamaks teostamiseks ja koostöö
tõhustamiseks piirikontrolli tegemisel koostööleppe MTA-ga.
MTA – MTA teostab järelevalvet mittekaubanduslikul eesmärgil reisijatega
kaasasolevate lemmikloomade Eestisse sisenemise nõuetekohasuse üle. Riiki sisenemine
on võimaldatud kõikide rahvusvaheliseks liikluseks, sealhulgas reisijatele, avatud
piiripunktide kaudu. Valdkonnaga on seotud Narva, Luhamaa ja Koidula piiripunkti,
Tallinna lennujaama reisiterminali ja vähemal määral ka lennujaama kaubakäsitlusega
seotud ametnikud, mille suurusjärk kokku on 70 ametnikku. Lemmikloomade
piiriületusega seonduvate küsimustega tuleb tegeleda keskmiselt iga päev.
PPA – PPA on LoKS-is sätestatud lemmikloomavastaste väärtegude kohtuväline
menetleja lisaks PTA-le. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse40 alusel menetleb
PPA ka koerte ja kasside pidamise eeskirjade rikkumisega kaasnevaid väärtegusid,
millega on põhjustatud varaline kahju või tervisekahjustus inimesele. Spetsiaalselt
loomade terviseseisundit või heaolu hindama väljaõpetatud ametnikke PPA-s ei ole,
juhtumite lahendamisel kaasatakse vajalike teadmistega partnereid41.
6.1.1. Kavandatav muudatus: koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja
registreerimise nõude lisamine loomapidajale ja riigilõivu kehtestamine registrikande tegemise
eest (eelnõu § 1 punktid 3, 13–16, 21, 27 ja 41 ning § 4).
1) Sotsiaalsed mõjud
Koera, kassi ja valgetuhkru kiibistamise ning seejärel loomade registris looma ja tema pidaja
andmete registreerimisega kaasneb mõju inimeste õigustele, sest see eeldab isikuandmete
töötlemist ja mõjutab seega isikuandmete kaitset. Füüsilise isiku kohta vajaminevad andmed (nt
kontaktandmed, isikukood/sünnikuupäev) saab üldjuhul rahvastikuregistrist (v.a isikute, kes ei
ole rahvastikuregistrisse kantud, andmed),, mis eraldi andmete kogumist ei eelda ning isik ei pea
oma andmeid mitmekordselt riigile esitama. Isikuandmete kaitse aspektist on ühise andmekogu
kasutamisel kõigi loomapidajate, sealhulgas ettevõtjate kohta nõutud andmed eelkõige sellised,
mis on vajalikud looma pidajaga kontakti saamiseks (telefoninumber, aadress, e-posti aadress) ja
39 Põllumajandus- ja Toiduameti koduleht, Kõik kontaktid. 19.10.2023. https://pta.agri.ee/ametist-uudised-ja-
kontaktid/kontakt/koik-kontaktandmed 40 RT I, 30.06.2023, 28 41 Kadri Kaugeranna e-mail Politsei- ja Piirivalveameti infomeilile 20.09.2023
34
tema tuvastamiseks (nimi, isikukood/registrikood). Loomapidaja aadress on KOV-idele vajalik
teadmaks, kui palju on loomapidajaid ning milliseid teenuseid ja millises KOV-i piirkonnas
pakkuda. Järelevalveasutustel on võimalik looma ja tema pidaja vahelist seost selleks vajaduse
tekkimisel (näiteks korralise kontrolli või vihje korral) kontrollida, sealhulgas nendega liikumisel
nii kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Enamik andmeid, mida andmekogus
töödeldakse, on lemmiklooma andmed. Siiski peab tagama, et andmekogule ligipääsu omav isik
pääseks ligi vaid tema tegevuseks vajalikule eesmärgipärasele andmehulgale. Isikuandmete
töötlemise ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes (isikuandmeid on vaja eelkõige pidaja ja
tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga pidajale loom kadumamineku korral
tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete
täitmise kontrollimiseks) ei kaasne füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur ohtu.
Isikuandmeid ei edastata välisriikidele (Europetnet on üleeuroopaline lemmikloomaregistreid
ühendav otsingumootor, mis annab otsingu tulemusena andmed selle lemmikloomaregistri kohta,
kus lemmikloom on registreeritud, kuid mitte looma pidaja kohta), samuti ei töödelda eriliigilisi
isikuandmeid. Andmekaitsealane mõjuhinnang on koostatud eraldi ning esitatud
kooskõlastamiseks nii Riigi Infosüsteemi Ametile kui Andmekaitse Inspektsioonile.
Muudatus mõjutab enam toimetulekuraskustes olevate loomapidajate sotsiaalset heaolu ja
maapiirkonnas elavate inimeste võrdseid võimalusi veterinaarabi teenuste kättesaadavusel. Eestis
omatakse hinnanguliselt ühte või mitut lemmiklooma pooltes peredes. Suhtelises vaesuses elas
Eestis Statistikaameti andmete kohaselt 2023. aastal ligikaudu 20,2%42 elanikkonnast, kuid see
ei tähenda seda, et need pered ei pea lemmiklooma. Lemmikloomade kiibistamise kohustuslikuks
muutmine mõjutab kindlasti seda osa elanikkonnast rohkem. Lemmiklooma kiibistamine (umbes
20 eurot lemmiklooma kohta) võib osutuda kulukamaks neile, kellel on lemmikloomi rohkem kui
üks, ja neile, kes elavad maapiirkonnas, kus veterinaararsti visiidi kuludele lisanduvad
võimalikud koduvisiidi tegemiseks vajalikud sõidukulud, kui veterinaararst kutsutakse koju,
mitte ei minda lemmikloomaga ise veterinaararsti juurde. Siiski vähendab kiibistamine
võimalikke kulutusi looma kadumamineku korral (leitud lemmiklooma varjupaigas pidamisega
seotud kulud katab loomapidaja), sest hulkuma läinud loom ei pruugi varjupaika jõudagi, vaid
pidaja leitakse registriandmete abil üles ning loom toimetatakse ta leidmisel kohe koju tagasi.
Mitmed veterinaararstid, sealhulgas linnades, pakuvad võimalust tasuda veterinaararsti teenuse
eest järelmaksuga. Looma nõuetekohane ülalpidamine, hooldamine ja ravi on kulukas, kuid
looma tervist ja heaolu silmas pidades vältimatult oluline, sellega on oluline arvestada juba enne
lemmiklooma võtmist.
Väiksema elanike arvuga asulates või linnades ja maapiirkondades võib esineda probleeme
veterinaararsti leidmisega. Lemmikloomade kohta asjakohase arvestuse pidamine annab
KOV-idele andmeid, mis näitavad vajadust loomakliinikus pakutavate teenuste järele selles
piirkonnas. Lisaks kiibistamisele ja registreerimisele vajavad lemmikloomad mitmekülgset
hooldust (näiteks vaktsineerimine) ja terviseabi, mida saab pakkuda vaid veterinaararst. Seega
annab kavandatud muudatuste elluviimine lisavõimalusi avada loomakliinik piirkonnas, kus
praegu ei pruugi veterinaararstid ettevõtlusega alustamist tulusaks pidada. See aga avaldaks neis
piirkondades omakorda positiivset mõju tööhõivele. Samuti on veterinaarabi kättesaadavusel
oluline mõju Eesti loomapidamiskultuuri parendamisel, sest veterinaararst saab loomapidajaid
harida sobivate loomapidamistingimuste rakendamises ja kasutuselevõtmises. Lemmikloomade
tervisliku seisundi paranemine omakorda vähendab selles piirkonnas inimeste haigestumise või
tervisekahjustuse riskitegurite esinemist (väheneb inimestele ohtlike zoonootiliste haiguste
esinemine ja tegeldakse aktiivsemalt taudiennetusega).
42 Statistikaameti koduleht. Suhteline vaesus, 18.12.2024. https://www.stat.ee/et/avasta-
statistikat/valdkonnad/heaolu/sotsiaalne-torjutus-ja-vaesus/suhteline-vaesus
35
Lemmikloomade kiibistamine on üleriigiliselt kohustuslik kehtiva õiguse kohaselt olnud vaid
neile, kes soovivad oma koera, kassi või valgetuhkruga reisida Eestist välja. Piirkonniti on Eestis
79 KOV-ist 67 teinud lemmiklooma kiibistamise oma territooriumil kohustuslikuks. See
tähendab, et neis KOV-ides on loomapidajate käitumisega seotud sotsiaalse muutuse juhtimine
jõudnud KOV-i töökorralduse praktikasse ja seaduse tasandil kiibistamise kohustuslikuks
muutmine olulist lisamõju sihtrühmadele ei avalda. Kiibistamise kohustuse laienemine kogu
Eestis mõjutab kõiki isikuid, kes peavad lemmikloomana koera, kassi ja/või tuhkrut või plaanivad
seda tulevikus teha. Kohustus laieneb kõigile Eesti elanikele, st ka välismaalastele ja Eestisse
elama asunud EL kodanikele. Tähtaeg mikrokiibiga märgistatud koerte, kasside ja valgetuhkrute
registreerimiseks on üks kuu, kui loomapidaja on välismaalane välismaalaste seaduse mõistes
ning kolm kuud, kui tegu on EL kodanikuga EL kodanike seaduse mõistes. Nimetatud tähtajad
on kooskõlas nii välismaalaste seaduse (§ 121) kui Euroopa Liidu kodanike seadusega (§ 7), mille
kohaselt need tähtajad on seotud isiku elama asumisega Eestisse ning enda elukoha andmete
registreerimisega rahvastikuregistris.
Kehtiva õiguse kohaselt puudub riiklik kohustus teatud tähtajaks oma koer, kass või valgetuhkur
registreerida. Uute nõuete kehtestamisega on vaja tagada, et teisest riigist Eestisse oma
lemmikloomaga reisides ja siia elama jäädes oleks ka nende lemmikloomade kohta võimalik
arvestust pidada ja nende lemmikloomade jälgitavus oleks tagatud. Lühiajalisele puhkuse- või
tööreisile lemmikloomaga tulles ei ole vaja oma lemmiklooma loomade registris registreerida,
kuid Eestisse elama jäädes on oluline, et looma oleks kadumamineku ja seejärel leidmise korral
võimalik tagastada tema pidajale. Välismaalt Eestisse koera, kassi ja valgetuhkruga reisides, peab
nimetatud loom olema märgistatud mikrokiibiga, tal peab olema kehtiv tervisesertifikaat või EL
lemmikloomapass. Riigi lemmikloomaregistris andmete registreerimiseks on vaja pöörduda
veterinaararsti poole. Andmed nii EL kodaniku, välisriigi elaniku kui ka Eesti elaniku/kodaniku
lemmiklooma kohta kustutatakse registrist, kui loom viiakse püsivalt Eestist välja ja selle kohta
on esitatud andmed riigi lemmikloomaregistrisse.
Lemmiklooma kiibistamine on kogu ülejäänud loomapidamisega seotud kulude seas looma eluea
jooksul loomapidajale ühekordne väljaminek. Mõju olulisus on pigem väike ja avaldub neile
loomapidajatele, kes ei ole veel oma lemmiklooma lasknud kiibistada või kes ei ole veel
registreerinud oma kiibistatud lemmiklooma.
2) Mõju majandusele
Kiibistamise ja registreerimise kohustusega kaasneb mõju ettevõtlusele. Peamiselt mõjutab see
veterinaararste olenemata sellest, kas tegutsetakse tavapärases loomakliinikus või varjupaigas.
Riigi kohustusega registreerida kiibistamise järel asjakohased andmed loomade registris suureneb
veterinaararstide halduskoormus, kuid ka nõudlus nende teenuste järele, sest vähemalt pooled
Eestis peetavatest koertest ja kassidest on kiibistamata ja registrisse kandmata. Kiibistamise
toodete ja teenustega kaasnev tulude kasv (seotud teenuse nõudluse kasvuga) on kesk-pikas (3–5
aastat) perspektiivis eeldatavalt kiirem ja seejärel stabiliseerub. Veterinaararsti koormust aitab
leevendada see, et kavandatava muudatuse kohaselt lemmikloomale mikrokiibi paigaldanud
veterinaararst korraldab andmete esitamise lemmiklooma ja tema pidaja kohta loomade
registrisse kandmiseks. See VS-i säte võimaldab veterinaararstil valida, kas ta esitab andmed ise
või korraldab andmete esitamise tema vastutusel tegutseva abilise kaudu.
Ettevõtjatest on mõjutatud lemmikloomade mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad, sest Eestis
selliste mikrokiipide tootjad puuduvad. Mikrokiipide edasimüüjate tulu suureneb, sest vajadus
mikrokiipide järele kasvab, seega on mõju positiivne.
Kulu lemmikloomi pidavatele leibkondadele või üksikisikutele on piirkonniti erinev ning sõltub
konkreetsest KOV-ist ja seal ettenähtud lemmikloomade kiibistamise kohustuse täitmisest (kas
enne üleriigilise kohustuse kehtestamist on KOV-i kehtestatud kohustus täietud või ei). Nagu
36
eelnevalt mainitud, võib maapiirkonnas olla veterinaararsti teenustele ligipääs piiratud või
veterinaararsti külastus kulukas. Samas erineb ka linnas tegutsevate loomakliinikute
vastuvõtutasu suurus mitmekümne euro võrra, sest konkurentsi (st hea ligipääsetavuse) olemasolu
või kliiniku bränd ja selle maine võimaldavad küsida kõrgemat tasu. Leibkondade majanduslike
võimaluste (tulude) ja kiibistamist vajavate lemmikloomade arvu kohta eraldi uuringud
puuduvad, kuid eeldame, et leibkondade kulud on (sõltuvalt tulutasemest) väikesed või
keskmised seaduse mõjueesmärgi (ühiskonna hüve) saavutamise kontekstis. Kui praegu on
veterinaararsti juures kiibi paigaldamise tasu koos registreerimise jaoks vajalike toimingutega
umbes 20–35 eurot, sh hinnakirja seab teenusepakkuja, siis edaspidi lisandub sellele riigilõiv.
Oluline on siinjuures see, et praegu on kiibistamine ja registreerimine kaks eraldi toimingut, mis
tähendab, et kiibi paigaldamine ilma registreerimiseta on võimalik. Käesoleva eelnõuga see
võimalus kaotatakse – kiibi paigaldamisele peab järgnema registrisse andmete esitamine.
Veterinaararstil on õigus oma pakutava teenuse eest tasu küsida, mistõttu veterinaararsti juures
teenuse hind tõenäoliselt ei muutu. Kui senini on olnud loomapidajale enamikes KOV-ides looma
registreerimine olnud tasuta – selle kulu on katnud loomapidaja eest KOV – siis edaspidi ei kata
seda kulu enam KOV-id ega riik oma elanike eest, vaid loomapidaja tasub selle eest ise. Otsene
mõju kaasnebki riigilõivu kehtestamisega registrikande tegemise eest, mille teeb registripidaja
(PRIA). Esialgsete kalkulatsioonide kohaselt on see 12 eurot loomapidaja nimele looma
registreerimise kohta, seda ka loomapidaja vahetumise korral looma registreerimisel uue
loomapidaja nimele. See tähendab, et lisaks veterinaararstile tema teenuse eest (~20–35 eurot)
maksmisele tuleb tasuda 12 eurot riigilõivu. See tähendab, et kogukulu esmase registreerimise
eest on ühe looma eest ~32–47 eurot. Mõju leibkondadele on looma eluea jooksul ühekordne ja
hajutatav: ette on nähtud üleminekuperiood uute nõuetega kohanemiseks, lisaks võimaldavad
osad kliinikud järelmaksu või osamaksete võimalust.
Kohustusega kaasnev lisakulu võib mõjutada tarbimiskäitumist, mis puudutab lemmiklooma
võtmise (st nii ostmist kui ka tasuta/kingituseks saamist) otsust. Kaalutletud otsuse tegemine
lemmiklooma võtmise ja tema ülalpidamise võimaluste kohta on oluline samm lemmiklooma
edasise tervise ja heaolu tagamisel. Lemmiklooma pidamisel võivad igakuised kulud ulatuda
mitmesaja euroni (sööt, mänguasjad, kassidel liiv, koertekoolis käimine, hooldusteenused nagu
lemmikloomade juuksuris käimine ja muud sellised kulud). Lisanduvad korraliste
marutaudivastaste vaktsineerimiste ja muudest võimalikest tervisehäiretest tulenevad ravikulud.
Kohustuse kehtestamine aitab kaasa Eesti loomapidamiskultuuri parandamisele, sest sellega
tuletatakse inimestele meelde head loomapidamistava.
Eeldatavat mõju suurust elanikele sissetulekukvintiilide kaupa (2022. aasta andmete põhjal43)
saab hinnata jooniste 3 ja 4 põhjal. Samas tuleb nende jooniste põhjal tehtavate järelduste
tegemisel võtta arvesse ka asjaolu, et meil puuduvad andmed Eesti eri piirkondades peetavate
lemmikloomade tegeliku arvu kohta (sealhulgas kiibistatud või registreeritud koerte osakaal,
loomapidajate arv, loomapidajate vahetumiste arv aastas jne), mis võimaldaks adekvaatselt
hinnata regionaalseid mõjusid, sealhulgas seda, kui suurt osa ja mil määral eri piirkondade
elanikke muudatus tegelikult mõjutab.
43 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. ST03 https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__sissetulek/ST03
37
Joonis 1 Sissetulekukvintiilid elukoha kaupa
Joonis 2 Sissetulekukvintiilide võrdlus maalises ja linnalises/väikelinnalises asustuspiirkonnas
Neilt joonistelt selgub, et maapiirkonnas elavatele inimestele on loomapidamisega kaasnevad
kulud, sealhulgas riigilõivu tasumine registritoimingu tegemise eest, suurema mõjuga võrreldes
linnas ja väikelinnas elavate elanikega. Selgelt eristub Põhja-Eesti (Harjumaa), kus muudatuste
mõju elanikele on väiksem võrreldes ülejäänud piirkondadega.
Andmete edastamisega kaasnev kulu suureneb mõningal määral nii loomapidajatele,
varjupaikadele kui veterinaararstidele, kuna lemmiklooma kohta tuleb hakata esitama pisut enam
andmeid. Siiski aitab lisaandmete kogumine tagada lemmikloomade heaolu ning tuvastada
ebaeetilist aretustegevust.
Andmekogusse kantud andmete ajakohastamine, näiteks loomapidaja kontaktandmete
muutumine, loomapidaja vahetuse registreerimine kui ka teatud loomal teostatud veterinaarsete
menetluste kohta teabe lisamine ja uuendamine, toob endaga kaasa halduskoormuse tõusu nende
andmete puhul, mida riik keskselt (eelkõige rahvastikuregistrisse ja äriregistrisse) ei kogu.
Lemmikloomi pidavatele leibkondadele, kelle loomad on kiibistatud ja registreeritud, see muutus
otseseid kulusid ei põhjusta, kuid identifitseerimisandmete registrisse kandmisega varem mitte
kokku puutunud loomapidajatel suureneb seaduse jõustumise järel lühiajaliselt halduskoormus
ning ühekordne kiibistamise ja andmete registreerimise kulu (infokohustuse täitmisega seotud
15,3
16,5
18,8
22,0
27,4
24,9
23,3
19,6
19,0
13,2
28,2
24,8
23,1
15,4
8,5
23,7
23,3
21,9
19,0
12,0
22,5
22,1
20,4
18,7
16,4
0% 20% 40% 60% 80% 100%
Madalaim kvintiil
Teine kvintiil
Kolmas kvintiil
Neljas kvintiil
Kõrgeim kvintiil
Põhja-Eesti Kesk-Eesti Kirde-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti
19,1 18,6 19,2 20,7
22,322,3 23,3
21,9
18,2
14,4
0,0
5,0
10,0
15,0
20,0
25,0
Madalaim kvintiil Teine kvintiil Kolmas kvintiil Neljas kvintiil Kõrgeim kvintiil
Linnaline või väikelinnaline asustuspiirkond Maaline asustuspiirkond
38
ajakulu). Praegu on need toimingud osaliselt soovituslikud ning seetõttu täidavad seda kohustust
eelkõige kohusetundlikumad loomapidajad.
Mõju veterinaararstide koormusele ja sissetulekule on mõõdukas. Vähesel määral suureneb
veterinaararsti halduskoormus veterinaarsete menetluste kohta andmete andmekogusse
esitamisel, kuid tegemist on teenusega, mille eest võetakse loomapidajalt tasu, ja seega eeldame,
et veterinaararstidele lisanduv halduskoormus ja sissetulek nõudluse suurenemisest pakutava
teenuse järele, on omavahel tasakaalus.
Mõju mittetulundussektorile on väike, sest varjupaikade praktikas on juba praegu looma
kiibistamine ja registreerimine enne tema loovutamist tavapärane. Positiivse mõjuna võib
avalduda varjupaikade töökoormuse langus. Kasside kiibistamise ja registreerimise kohustuse
järgimisel (enamik varjupaikadesse jõudvatest loomadest on kassid) jääb varjupaikade mureks
peamiselt vaid omanikuta loomadele pidajate leidmine, sest pidajaga ja juba kiibistatud loomad
jõuavad kiiresti koju tagasi.
3) Keskkonnamõjud
Kui lemmikloomad on kiibistatud ja registreeritud, siis paraneb lemmikloomapidajate vastutuse
suurenemisega eeldatavasti ka lemmikloomade haiguste ja parasiitide profülaktiline ravi ning
väheneb näiteks võimalus, et (õue)kassidega levivad paelussid satuvad laste mänguväljakute
liivakasti. Hinnanguliselt on muudatuse üldine mõju loodus- ja elukeskkonnale siiski vähene.
4) Mõju riigivalitsemisele
PTA töökorraldusele on muudatusel oluline mõju, sest võimaldab vihjepõhisest järelevalvest
minna üle andme- ja riskipõhisele järelevalvele. Säilib praegune tööülesanne mikrokiipide
heakskiitmisel. Samuti jääb PTA-le kohustus heaks kiita ja avalikustada kasutamiseks lubatud
mikrokiipide loetelu tootjate kaupa oma veebilehel, millega antakse kinnitus, et nende kasutamine
Eestis on lubatud. Positiivse mõjuna saab käsitleda parema ülevaate saamist turul olevatest
märgistusvahenditest ja võimalust probleemide korral toote heakskiit peatada, eemaldades toote
loetelust. PRIA-le lisandub riigi lemmikloomaregistri volitatud töötleja ülesanne.
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kiibistamise ja registreerimise kohustuse kehtestamisega
väheneb KOV-ide enesekorraldusõigus. Kiibistamise riikliku kohustuse kehtestamist on KOV-id
valdavalt ise soovinud ja eeldatavalt on see neile positiivse mõjuga. Kuigi KOV-idele ei
kehtestata kohustust kasutada riigi lemmikloomaregistrit, ei ole enam asjakohane kasutada
lemmikloomade ja nende pidajate andmete koondamiseks mõnda muud andmekogu.
Olemuslikult KOV-ide ülesanded ei muutu, sest tegu on kohaliku elu ja heakorra küsimusega,
muutus seisneb peamiselt selles, et riik võtab KOV-idelt üle lemmikloomade kohta arvestuse
pidamise.
Muudatus võimaldab KOV-idel eesmärgipärasemalt saada andmeid oma territooriumil peetavate
lemmikloomade kohta. Nende andmete põhjal on võimalik loomapidajatele vajalike teenuste
kvaliteeti kas parandada, nende pakkumist tõhustada või hakata pakkuma uusi vajalikke
teenuseid, mida seni veel võimaldatud ei ole. Samuti võimaldab see kulusid optimeerida –
KOV-id ei pea teistes KOV-ides elavate loomapidajate lemmikloomi või lemmikloomi, kellel on
tegelikult pidaja olemas, oma raha eest ülal pidama, sest kiibi numbri põhjal on võimalik
tuvastada, kes on loomapidaja ja millises KOV-is ta elab. Kui palju ja milleks KOV otsustab neid
andmeid kasutada, on iga KOV-i otsustada.
Muudatuse (kohustusliku kiibistamise ja registreerimise) rakendamise järel väheneb eeldatavalt
KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmisele ning ülalpidamisele, mistõttu mõju KOV-ide
eelarvele on pikas perspektiivis positiivne.
39
5) Mõju infotehnoloogiale ja ühiskonnale
Lemmikloomade kohta arvestuse pidamine loomade registris muudab küll mitmed ülesanded nii
veterinaararstidele, varjupaikadele kui ka KOV-idele infotehnoloogiast sõltuvaks, kuid siiani on
elektrooniline arvestuse pidamine tõendatult44,45 ka kõige tõhusam abivahend hulkuvate
loomadega tegelemisel mitte ainult KOV-idele, vaid ka varjupaikadele. Kuna loomapidaja ei pea
ise oma lemmiklooma registreerima, vaid selle korraldab veterinaararst, siis ei kaasne sellega
negatiivset mõju eakamate või vähese arvutikasutusoskusega elanikele, kes võiksid muidu hätta
jääda. Statistikaameti andmete kohaselt kasutatakse internetti 92,9% Eesti leibkondades.
16–54-aastaste seas on internetikasutajaid 95%, üle 54-aastaste seas langeb protsent alla 90%
ning 65–74-aastaste hulgas on osakaal ligi 70%.46 Andmete ajakohastamisel vähese või puuduva
internetikasutamise võimekuse korral saavad abiks olla KOV-i ametnikud, kes on
lemmikloomade registreerimisega seoses elanikele siiani tuge pakkunud, ja PRIA maakondlikud
teenindusbürood, mis asuvad kõigis maakondades ja kelle igapäevatöö osa on ka tehnoloogiliste
vahendite ja interneti kasutamine. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse §-st 36 tulenev
selgituskohustus. PRIA kõigis teenindusbüroodes on olemas tehniline taristu ja personal
lemmikloomapidajate abistamiseks.
6) Mõju riigikaitsele ja välissuhetele
EL-i liikmesriikidest 24-s riigis on kohustuslik koerte kiibistamine ja registreerimine, vaid
kolmes riigis (Eesti, Poola, Saksamaa) selline nõue puudub. Kasside kohta on selle kohustuse
kehtestanud seitse riiki47. Kuna ebaseaduslik kaubandus on suur probleem kogu EL-is, siis
registrisse looma ja tema pidaja andmete kandmine aitab kaasa Eestis lemmikloomadega
liikumisega ja lemmikloomavabrikutega seotud probleemide lahendamisele. Muudatus aitab
kaasa Eesti kohta positiivse kuvandi loomisele ja usaldusväärse majanduskeskkonna
edendamisele EL-is.
7) Mõju siseturvalisusele
Muudatuse rakendamine tagab andmestiku olemasolu, mis suurendab PPA, MTA ja PTA
võimekust ennetada, takistada või lahendada süütegusid.
8) Mõju regionaalarengule, sealhulgas linna-, maa- ja rannapiirkondadele
Muudatusel on mõju nii linna- kui ka maapiirkondade elanikele, kuna riigis ühtlustatakse
lemmikloomade kohta arvestuse pidamise nõudeid ja need muutuvad ühesuguseks igal pool.
Muudatus vähendab piirkondadevahelisi erinevusi, kuna lemmiklooma kadumamineku korral on
igas piirkonnas võrdsed võimalused looma leidmise korral tema pidaja kindlaks teha ja loom talle
tagastada.
Senini on lemmikloomade kohta arvestuse pidamise metoodika olnud KOV-i otsustada.
Jooniselt 1 on näha, millised KOV-id on sõlminud lepingu lemmikloomaregistri teenuse
pakkujaga, mis tähendab, et (peamiselt) koerte kiibistamise kohustus on KOV-is kehtestatud ja
see omakorda võimaldab tõhusalt arvestust pidada, ja jooniselt 2 nähtub, milline on (peamiselt)
koerte kiibistamise nõude ulatus maakondades, arvestades elanike arvu.
44 C. Siettou. Evaluating the recently imposed English compulsory dog microchipping policy. Evidence from an
English Local Authority. Preventative Veterinary Medicine: 2019.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S0167587718305099 45 P.A. Dingman, J.K. Levy, L.E. Rockey, M.M. Crandall. Use of visual and permanent identification for pets by
veterinary clinics. The Veterinary Journal: 2014.
https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S1090023314002068 46 Statistikaameti koduleht. Internetti kasutab 92,9% Eesti leibkondadest, sotsiaalmeedia on järjest populaarsem,
16.09.2024. https://www.stat.ee/et/uudised/internetti-kasutab-929-eesti-leibkondadest-sotsiaalmeedia-jarjest-
populaarsem 47 EU Dog & Cat Alliance. National Legislation, 15.09.2024. https://www.dogandcatwelfare.eu/national-
legislation/
40
Joonis 3 Kiibistamiskohustus KOVides
Joonis 4 Koerte kiibistamiskohustuse ulatus maakonnas vastavalt elanike arvule
Kogu Eesti rahvaarvuga (1 374 687 inimest 1.01.2024 seisuga) võrreldes puudub koerte
kiibistamise kohustus 6,5% elanikest (90 044 inimest)48. Neist kõik ei ole koerapidajad. Enamik
neist elab maapiirkonnas ja peamiselt Eesti piirialadel paiknevates KOV-ides. Kuigi Eesti on
marutaudivaba staatusega riik, on oluline, et loomapidajad vaktsineeriksid järjepidevalt oma
48 Statistikaameti andmebaas [e-andmebaas]. RV021https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-
koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-koosseis/RV0291U
Kiibistamiskohustus puudub
Kiibistamiskohustus kehtestatud
Kiibistamiskohustus puudub 1/3 elanikest
Kiibistamiskohustus puudub 1/5 elanikest
Kiibistamiskohustus kõigil elanikel
41
koeri, kasse ja valgetuhkruid, et marutaudivaba staatus säiliks. Piirialade KOV-ides on eriti
oluline pidada arvestust lemmikloomade (koerte, kasside ja valgetuhkrute) kohta, et oleks
võimalik hinnata marutaudivastase vaktsineerimise ulatust nende lemmikloomade seas, sest
piirialadel on suurem risk marutaudi levikuks seoses loomade, sealhulgas metsloomade
liikumisega. Marutaud on viirushaigus, mis levib nakatunud looma süljega ja millesse võivad
nakatuda kõik imetajad, sealhulgas inimene. Juhul kui haiguspilt on juba välja kujunenud, ei ole
haigus ravitav, vaid lõpeb alati surmaga. Üleriigiline kohustus koerte, kasside ja valgetuhkrute
kiibistamiseks ja registreerimiseks võimaldab saada andmeid nimetatud lemmikloomade
marutadivastase vaktsineerimise ulatuse kohta ning toetab piirialade KOV-e koostöös PTA-ga
lemmikloomade ja seeläbi ka inimeste marutaudiga nakatumise ennetamisel.
Täpsemalt on mõjusid kirjeldatud sotsiaalsete ja majanduslike mõjude all.
6.1.2. Kavandatav muudatus: registri loomine PRIA juurde ja riigilõivu kehtestamine (eelnõu
§ 1 punktid 21, 26, 27, 31, 33, 34, 41 ja §-id 2–6).
1) Sotsiaalsed mõjud
Ühtse registri kasutuselevõtmine toob endaga kaasa kõigile loomapidajatele ja
lemmikloomapidajatele võrdse võimaluse oma kass, koer, valgetuhkur või VS § 32 lõikes 3
nimetatud lemmikloom tema kadumamineku korral tagasi saada, sest kogu riigis peetakse
lemmikloomade kohta arvestust samadel alustel. Lemmikloomi võetakse tihti kui pereliikmeid,
seega teadmine, et lemmikloom on oma pidajaga seotud ja tema leidmise korral on suur võimalus
ta tagasi saada, võib mõjuda positiivselt lemmiklooma pidavate isikute omandi kaitsele, heaolule
ning vaimsele tervisele.
Isikuandmete kaitse aspektist on ühise andmekogu kasutamisel kõigi loomapidajate, sealhulgas
ettevõtjate kohta nõutud andmed eelkõige sellised, mis on vajalikud looma pidajaga kontakti
saamiseks (telefoninumber, aadress, e-posti aadress) ja tema tuvastamiseks (nimi,
isikukood/registrikood). Loomapidaja aadress on KOV-idele vajalik teadmaks, kui palju on
loomapidajaid ning milliseid teenuseid ja millises KOV-i piirkonnas pakkuda.
Järelevalveasutustel on võimalik looma ja tema pidaja vahelist seost selleks vajaduse tekkimisel
(näiteks korralise kontrolli või vihje korral) kontrollida, sealhulgas nendega liikumisel nii
kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Enamik andmeid, mida andmekogus
töödeldakse, on lemmiklooma andmed. Siiski peab tagama, et andmekogule ligipääsu omav isik
pääseks ligi vaid tema tegevuseks vajalikule eesmärgipärasele andmehulgale. Isikuandmete
töötlemise ulatust, konteksti ja eesmärke arvesse võttes (isikuandmeid on vaja eelkõige pidaja ja
tema lemmiklooma vahel seose loomiseks eesmärgiga pidajale loom kadumamineku korral
tagastada, erijuhtudel järelevalveasutustele piiriületuse õiguspärasuse ja loomapidamisnõuete
täitmise kontrollimiseks) ei kaasne füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele suur ohtu.
Isikuandmeid ei edastata välisriikidele (Europetnet on üleeuroopaline lemmikloomaregistreid
ühendav otsingumootor, mis annab otsingu tulemusena andmed selle lemmikloomaregistri kohta,
kus lemmikloom on registreeritud, kuid mitte looma pidaja kohta), samuti ei töödelda eriliigilisi
isikuandmeid. Täpsem mõju andmekaitsele on kirjeldatud andmekaitsealases mõjuhinnangus.
2) Majanduslikud mõjud
Ettevõtlusele on mõju negatiivne. Riigi lemmikloomaregistri loomine ja selles registris
registreerimise kohustuslikuks muutmine mõjutab otseselt mõlema ettevõtja tulusid, kes praegu
KOV-idele teenust pakuvad, sest nende teenuseid tõenäoliselt enam ei kasutata. Riigi
lemmikloomaregistri teenuse pakkumine ei ole kummalegi KOV-idele teenust pakkuvale
ettevõtjale nende ainus või põhitegevusala, kuid võib siiski endaga kaasa tuua teatava mõju
ettevõtja toimetulekule. Samuti ei motiveeriks riigi registri loomine tulla turule teisi ettevõtjaid,
kes sellist teenust pakkuda sooviksid.
42
MTÜ-de kulusid ja tulusid ning halduskoormust muudatus eeldatavasti otseselt ei mõjuta.
Varjupaigad, kes on liitunud Spin TEK-i pakutava platvormiga, sisestavad juba praegu leitud
loomade kohta andmeid iga varjupaika jõudva looma kohta koostatud kaardile eraldi. Edaspidi
esitavad varjupaigad andmed loomade registrisse loodavasse varjupaiga moodulisse.
3) Mõju riigivalitsemisele
Kuigi eelduste kohaselt riigieelarve tuludes ja kuludes märkimisväärseid muudatusi ei kaasne,
võib mõningane mõju kaasneda riigieelarvele. Uue andmekogu loomiseks tehtavate IT-arenduste
kulude katteks (kulu riigi lemmikloomaregistri arendusele on umbes 400 000 eurot) on 2025.
aastal taotletud rahastust EL-i struktuurifondist, et rakendada Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas digipöörde plaani. Lisaks arenduse kulule on
taotletud arenduse perioodi personalikulu 154 200 eurot (kaks inimest, 01.01.2026–30.06.2027).
Andmekogu ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja majandamiskulud on vaja katta riigieelarve
vahenditest, v.a tööjõukulud vahemikus 01.01.2026–30.06.2027 eeldusel, et rahastus selleks
saadakse struktuurifondist. Registrikande tegemise eest (loomapidajaks registreerimine,
sealhulgas loomapidaja vahetus) kehtestatakse riigilõiv, mis katab jooksvad kulud. Riigilõiv
laekub riigieelarvesse ja kulude katteks eraldatakse vahendid eelarvega. Riigieelarve tulud
eeldatavasti ei suurene. Loodava andmekoguga on vaja luua seosed rahvastikuregistriga,
äriregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga, karistusregistriga, Europetnetiga.
Uue andmekogu kasutuselevõtmisel tuleb võimalusel andmed teistest praegu kasutusel olevatest
lemmikloomade andmeid koondavatest andmekogudest üle kanda, et mitte tekitada juba enda
lemmiklooma kiibistanud ja registreerinud loomapidajatele lisakohustusi.
IT-arendustega seotud kulude hinnanguline maksumus ja kulukomponendid
Kuluallikas 2025 2026 2027 2028 KOKKU 2025–
2028
Personalikulu1
(püsiv kulu,
allikas
riigieelarve)
34 252,80 € 102 758,40 € 102 758,40 € 102 758,40 € 342 528,00 €
Majandamiskulu2
(püsiv kulu,
allikas
riigieelarve)
6 500,00 € 13 000,00 € 106 500,00 € 106 500,00 € 232 500,00 €
Investeering3
(ajaliselt
piiritletud kulu,
allikas
struktuurifondid)
187 500,00 € 212 500,00 € 400 000,00 €
Kulu kokku4 40 752,80 € 303 258,40 € 421 758,40 € 209 258,40 € 975 028,000 €
1Personalikulude hulgas kahe töötaja palgakulu: tooteomanik palgaga 3000 eurot, IT-analüütik palgaga
3200 eurot. Registri ülalpidamiseks mõeldud personali- ja majanduskulud kaetakse riigilõivuga. Uusi
töötajaid juurde ei võeta. 2Majandamiskulude hulgas:
- loodava riigi lemmikloomaregistri hilisema hooldamise kulu, pisivigade parandamise kulu, süsteemi
uuendamise kulu tarkvara hoolduskuluks on arvestatud 20% arenduse maksumusest.
- riigilõivu teenustasu kulu (erinevatel pangalinkidel, mille kaudu kliendid e-PRIAs riigilõivu tasuvad,
on eraldi hinnakirjad ülekannete tegemiseks. Hinnakirjajärgse ülekande tegemise teenustasu kulu
jääb PRIA kanda. Sõltuvalt teenusepakkujast on vaja iga ülekande eest tasuda baastasu (keskmiselt
0,10 eurot) ning lisanduda võivad erinevad lisatasud (näiteks teatud % ülekande summast jmt).
43
- Europetnetiga liitumise (ühekordne summa kuni 1000 eurot) ja aastamaksu kulu (kuni 5000 eurot/a)49.
Täpsed summad määravad üldkogu ja juhatus Europetneti statuudi artikkel 8 kohaselt. Europetnet
võimaldab lemmikloomade registriotsingut üleeuroopaliselt. 3Investeeringu kulu: riigi lemmikloomaregistri arendamise kulu. 4Kõigi kulude arvestuse aluseks on võetud PRIA IT-raamhanke tunnihinnad ning vastavate tööperede
keskmised töötasud.
Kavandatavad lahendused on kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga
aastani 2030“5 (peatükk 3.2), mille üheks alameesmärgiks on lemmikloomade heaolu
parandamiseks vajalike meetmete koostamine ja rakendamine.
Muudatus toob endaga kaasa lisatööülesande PRIA-le kui uue andmekogu volitatud töötlejale,
kelle ülesandeks jääb tagada andmekogu kvaliteetne töös hoidmine, rakendamine ja vajalike
lisaarenduste tellimine koos klienditoe pakkumisega. Andmekogu loomine aitab kaasa
riigiasutuste omavahelisele koostööle ja andmekogu kavandatud võimaluste tööle rakendumine
(mitmekülgselt lemmikloomade heaolu tagamine) aitaks kaasa nende riigiasutuste positiivsele
kuvandile Eesti ühiskonnas.
Riik võtab üle KOV-ide ülesande pidada lemmikloomade kohta arvestust. Hulkuvate loomade
püüdmise ja pidamise, hukkamise ja korjuste hävitamise korraldamise ülesanne jääb ka edaspidi
KOV-idele. Küll aga muutub töökorraldus, sest kõik KOV-id saavad kasutada riigi registrit,
sealhulgas need KOV-id, kes ei pea praegu arvestust elektroonses andmekogus. See lihtsustab
ülesannete täitmist, muutes töökorralduse eesmärgipäraseks.
Riigi lemmikloomaregistri kasutuselevõtmise korral paraneb eeldatavalt ülesannete täitmise ja
elanikele teenuse pakkumise kvaliteet, isegi kui KOV-i ametnikud vajavad esialgu uuel moel
tööülesande täitmiseks sisseelamisaega. Riigi lemmikloomaregistri kasutuselevõtmine tagab
teenuse (leitud lemmiklooma tagastamine loomapidajale) kättesaadavuse kõigis KOV-ides
samadel alustel.
4) Mõju infotehnoloogiale ja ühiskonnale Registri loomiseks on vaja teha IT-arendusi. Arenduste teostaja tuvastatakse hanke korras ja
varaseim tähtaeg riigi andmekogu valmimiseks on 2027. aasta. Seda eeldusel, et VS-i muudatus
võetakse vastu 2026. aastal. E-teenus muutub kõigis Eesti osades kvaliteetseks ja kättesaadavaks
kõigile KOV-idele ja elanikele.
Loomapidaja huvi on eelkõige lemmiklooma kaduma mineku korral loom tagasi saada. Selleks
peavad olema registrisse kantud loomapidajaga ühenduse saamiseks ja isikutuvastuseks vajalikud
andmed ning andmed, mis tõendavad looma ja tema pidaja omavahelist seost. KOV-il on oluline
teada, kui palju ja mis liigist lemmikloomi elanikud peavad, et tagada vajalike teenuste
pakkumine. Lisaks on oluline omada ülevaadet hulkuvate lemmikloomade püüdmise
korraldamise ja nende varjupaigas pidamise kohta. Loomapidaja kohta on KOV-i jaoks vajalikud
samad andmed, mis on olulised lemmikloomapidajale endale. Oluline on leitud lemmiklooma
pidaja tuvastada ja loom talle tagastada. PTA, MTA ja PPA ülesanded on küll kohati erinevad,
kuid üldjoontes siiski sarnased. Oluline on sellise andmestiku olemasolu, mis võimaldab siduda
loomapidajat tema lemmikloomaga, et leitud loom vajaduse korral loomapidajale tagastada ning
saada teavet looma terviseseisundi ja dokumentide kohta (näiteks lemmikloomapassi andmed),
sealhulgas nendega liikumisel nii kaubanduslikul kui ka mittekaubanduslikul eesmärgil. Riigi
lemmikloomaregistri loomisel jääb registri volitatud töötlejaks PRIA.
49 Europetnet. Statutes. https://www.europetnet.org/statutes.html
44
Muudatuse tagajärjel võetakse kasutusele elektrooniline andmekogu lemmikloomade kohta
arvestuse pidamiseks, mida saavad kasutada kõik KOV-id. See muudab küll mitmed nii
veterinaararstide, varjupaikade kui ka KOV-ide ülesanded infotehnoloogiast sõltuvaks, kuid
siiani on see hulkuvate loomadega tegelemisel ka kõige tõhusam abivahend mitte ainult
KOV-idele, vaid ka varjupaikadele. Kuna loomapidaja ei pea ise oma lemmiklooma
registreerima, vaid esitama ainult andmed registrisse kandmiseks, siis ei kaasne sellega ka
negatiivset mõju eakamate või vähese arvutikasutusoskusega elanikele, kes võiksid muidu hätta
jääda. Andmete ajakohastamisel on samuti abiks KOV-i ametnikud ja PRIA teenindusbürood,
kelle igapäevatöö osa on ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine, seega negatiivset
mõju infoühiskonna teenuste pakkumisele, kättesaadavusele, kasutamisele ega sisule ei ole ette
näha. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse §-st 36 tulenev selgituskohustus.
Lahendus mõjutab riigi infosüsteeme. Riigi lemmikloomaregistri loomisel on vaja luua seosed
rahvastikuregistriga, äriregistriga, riikliku veterinaararstide registriga, riigikassaga,
karistusregistriga ning Europetnetiga. Infosüsteemi kasutajatele tekib ühtne e-teenuse keskkond,
kõik osapooled saavad kasutada süsteemi mugavalt (sisselogimine), lemmikloomadega seotud
andmestik on ühes andmekogus. E-teenuse kättesaadavus on kvaliteetne ja ligipääsetav kõigile
Eestis elavatele isikutele, sõltumata nende elukohast. Riigi registri loomine aitab kaasa Vabariigi
Valitsuse tööplaanis välja toodud eesmärgile viia kohalike omavalitsuste ja riigi IT-süsteemid ja
-teenused ühtsesse personaalse riigi süsteemi. Lisaks aitab see parandada riigi ja kohaliku
omavalitsuse üksuste teenuste kvaliteeti ja kättesaadavust ning tagada andmete turvaline
hoidmine. Proaktiivselt saab riik pakkuda elanikele võimalust hoida registris oma
lemmikloomade andmeid ajakohasena.
Andmekogu lahendused ei mõjuta andme- või küberturvet, kuid nende nõuetega (Eesti
infoturbestandardiga) tuleb arvestada andmekogu teenuse pakkumisel. Asjakohane on välja tuua,
et makseagentuurina on PRIA-l ISO 27001 infoturbesertifikaat, mille omamise kohustus tuleneb
akrediteerimistingimustest.
6.2. Vähese või marginaalse mõjuga muudatused
6.2.1. Kavandatav muudatus: PTA ja MTA pädevuste selgem jaotus (eelnõu § 1 punkt 4).
Muudatuse eesmärk on korrastada riigiasutuste pädevusi seoses reisijatega kaasas olevate
loomade kontrollimisega riiki sisenemisel. MTA pädevuste hulgast jäetakse välja vastutus
mittenõuetekohaste lemmikloomade surmamise üle otsustamise ja selle korraldamise eest. See
pädevus on PTA-l.
1) Mõju riigivalitsemisele
Tegemist on PTA ja MTA pädevuste täpsustamisega suurema õigusselguse tagamiseks. Mõju
PTA-le puudub, sest LoKS-i rakendamine, sealhulgas juhtudel, kus looma heaolu tagamiseks
tuleb loom eutaneerida, on ka praegu formaalselt PTA pädevuses. MTA tegutseb muudatuse
jõustumise järel edasi oma pädevuste piires ning temale lisakohustusi ei panda, kuid sätte
muutmine kaotab mitmeti mõistetavuse looma surmamise otsuse ja selle korraldamise osas.
PTA-ga koostöö osas ei muutu samuti midagi, sest määruse (EL) nr 576/2013 kohaselt tuleb
lemmikloomaga seotud otsuse tegemise puhul konsulteerida veterinaarjärelevalveametnikuga.
Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike, pädevuste selge jaotus seaduses tagab, et
ametkonnad teevad kontrolle ja otsuseid oma pädevuse piires. Looma surmamise otsuseid siiani
ei ole tulnud teha, seega puudub otsene mõju ka MTA tegevusele.
45
6.2.2. Kavandatav muudatus: kohustus esitada veterinaararstide registrisse andmed
veterinaararsti töökoha kohta, kus veterinaar püsivalt teenust osutab (eelnõu § 1 punktid 8 ja 9).
Muudatuse eesmärk on täpsustada andmeid, mida veterinaararsti kohta kogutakse
veterinaararstide registrisse. VS-i § 19 lõike 6 punkti 3 kohaselt kogutakse andmeid töökoha ja
volitatud veterinaararsti pädevuse kohta. Nõue sellises sõnastuses ei ole olnud praktikas piisavalt
selge ega ole oma eesmärki täitnud. Seetõttu täpsustatakse eelnõus, et esitada tuleb andmed nende
töökohtade kohta, kus veterinaararst püsivalt teenust osutab.
1) Mõju riigivalitsemisele
PTA jaoks on riiklikule veterinaararstide registrile andmete esitamise täpsem regulatsioon püsiva
positiivse mõjuga. Veterinaarteenuse esitajate üle järelevalve teostamiseks on vaja hinnata riske
ja oluline on teada, kus veterinaararst teenust osutab. Loomatauditõrje kontekstis on PTA-le
oluline omada ülevaadet veterinaarteenuse osutamise kohtadest Eestis, et vajadusel kaasata neid
loomataudi ennetamise ja tõrje tegevustesse. Ebasoovitavaid mõjusid PTA-le ei kaasne,
veterinaararstide riikliku registri tehnilises lahenduses on vaja teha minimaalseid täiendusi ja
lisada andmevälju. Oluline mõju puudub.
2) Mõju majandusele
Riiklikus veterinaararstide registris on 2024. aasta 18. oktoobri seisuga 895 veterinaararsti.
Veterinaararstidel on kohustus esitada registrile andmed ka kehtiva õiguse kohaselt, muudatus
tehakse suurema õigusselguse huvides. Samuti on veterinaararstide registri tehnilise lahenduse
kohaselt olemas võimalus kuvada töökoha andmeid. Veterinaararsti jaoks on registrisse
täpsemate andmete esitamisel positiivne mõju, kuna register on avalik ja võimaldab
veterinaarteenuse vajajatel saada selgemat teavet teenusepakkujate kohta. Oluline mõju puudub.
6.2.3. Kavandatav muudatus: peetava looma märgistamiseks kasutatava elektroonse
identifitseerimisvahendi heakskiitmise kord (eelnõu punktid 15 ja 16).
Muudatuse eesmärk on kehtestada loomade identifitseerimisvahendite heakskiitmise kord.
Vajadus muudatuse tegemiseks tuleneb määrusest (EL) 2019/2035. Muudatusega ühtlustatakse
kõigil peetavatel loomadel kasutatavate elektroonsete identifitseerimisvahendite heakskiitmise
korda. Muudatus ei ole seotud põllumajandusloomadel kasutatavate elektroonsete
identifitseerimisvahendite heakskiitmisega, küll aga ühtlustatakse lemmikloomadel kasutatavate
mikrokiipide heakskiitmine põllumajandusloomadel kasutatavate märgistusvahendite
heakskiitmisega.
1) Mõju riigivalitsemisele
Tegemist on sätetega, millega rakendatakse EL-i õigust. Praegu kiidetakse
identifitseerimisevahendid heaks PTA sisemise töökorralduse kohaselt, see protseduur sisuliselt
ei muutu, kuid seda täiendatakse õigusselguse eesmärgil. PTA kiidab ka praegu lemmikloomadel
kasutatavad mikrokiibid heaks EL-i õigusaktides esitatud nõuete kohaselt. Sätete lisamisega ei
ole vaja teha ümberkorraldusi PTA sisemises töökorralduses ega võtta kasutusele lisaressursse.
PTA-le lisandub kohustus sõlmida ettevõtjatega haldusleping, kuid see võimaldab PTA-l saada
andmeid veterinaararstidele müüdud mikrokiipide numbrivahemike kohta. Otsene mõju
riigivalitsemisele puudub.
2) Mõju majandusele
Ettevõtjatest on mõjutatud peamiselt lemmikloomade mikrokiipide maaletoojad ja edasimüüjad
(peamiselt ravimite hulgimüügiga tegelevad ettevõtjad), sest Eestis selliste mikrokiipide tootjad
puuduvad. Mikrokiipide edasimüüjate tulu suureneb, sest vajadus mikrokiipide järele kasvab,
seega mõju on positiivne.
46
6.2.4. Kavandatav muudatus: teatud peetavate loomade identifitseerimise kohta erandite
lubamine (eelnõu § 1 punktid 19 ja 20).
Muudatuse eesmärk on reguleerida EL-i loomatervise määruse alusel liikmesriigi pädevale
asutusele antud otsustusõiguse kasutamist seoses loomade identifitseerimisega. Kehtivas
seaduses on sätestatud õigus vajaduse korral kehtestada loomade identifitseerimisega seotud
erand ainult ministril, sõltumata sellest, kas EL-i loomatervise määruse kohaselt võib erandi
kehtestada riik või tema pädev asutus.
Tulenevalt üldisest eesmärgist vähendada bürokraatiat soovitakse eelnõus jätta ministri määruse
sisuks ainult riigi pädevuses olevate üldiste erandite regulatsioon ja pädeva asutuse õigus
otsustada erandite rakendamise üle üksikjuhtumitena on sätestatud eraldi sätetes. Seal on
loetletud EL-i loomatervise määruse artiklid, mida rakendab edaspidi PTA. Muudatus võimaldab
vajaduse korral teha loomapidaja kohta kiiremini otsuseid, samuti ei pea edaspidi kehtestama
selleks nõudeid ministri määrusega.
Eelnõuga kohaselt kehtestatakse EL-i õiguse rakendamiseks PTA jaoks asjakohane protseduur.
PTA-l on kohustus menetleda taotlusi teatud loomade identifitseerimisest erandite lubamiseks.
Identifitseerimisest erandi taotlemiseks on komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2035/2019 mitu
võimalust. Praegu ei ole eranditega seonduv Eesti õiguses reguleeritud.
PTA võib veiste, sigade, lammaste ja kitsede puhul vabastada kinnist ettevõtet käitava ettevõtja
ning neid loomi kultuurilisel, ajaloolisel, vaba aja tegevusega seotud, teaduslikel või spordiga
seotud eesmärgil pidava ettevõtja identifitseerimise nõuete täitmisest. Eesti on praegu ainult üks
PTA poolt heaks kiidetud kinnine ettevõte – Tallinna Loomaaed. Eestis on veel loomaparke, mille
kohta ei ole loomaaialuba väljastatud ja mis ei toimi kõigi kinnisele ettevõttele ettenähtud nõuete
kohaselt, kuid nad võivad kunagi selleni jõuda. Seega on Eestis ka edaspidi tegemist väikese arvu
ettevõtetega, kelle kohta seda erandit taotleda saab.
PTA võib tarneahela ettevõtjatel lubada jätta täitmata sigade identifitseerimise kohustus, kui
kõnealuseid loomi kavatsetakse vedada selle tarneahela raames Eesti territooriumil, tingimusel,
et muude jälgitavusmeetmete rakendamisega tagatakse nende loomade täielik jälgitavus. Eestis
ei ole tarneahela erandit seni rakendatud ja loomapidajad ei ole sellist taotlust esitanud.
PTA võib lubada kasutada lihtsustatud identifitseerimismeetodit selliste hobuslaste puhul, keda
kavatsetakse vedada tapamajja ning kelle kohta ei ole kogu eluea jooksul välja antud kehtivat
EL-i loomatervise määruse artikli 110 lõike 1 punkti a kohast identifitseerimisdokumenti
(hobusepassi). Sellised hobuslased võivad olla alla 12 kuu vanused ja nende liikumine
sünniettevõttest Eestis asuvasse tapamajja on katkematult jälgitav. Vajadust sellist erandit Eestis
kehtestada ei ole ette näha, kuna hobuslaste kohta on Eestis identifitseerimisdokumendid
nõuetekohaselt väljastatud ning ainult hobuste tapmisele ja hobuseliha käitlemisele
spetsialiseeritud tapamajasid Eestis ei ole.
Ministri määruse volitusnorm muutub kitsamaks, edaspidi võib loomagrupi või kõigi seda liiki
loomade suhtes lubada loomaliigile tavaliselt kohustusliku identifitseerimisvahendi asendada
alternatiivse identifitseerimisvahendiga või lubada hobune teatud tingimustel märgistamata jätta.
Volitusnorm on lisatud võimalusena, kuna määruses (EL) 2019/2035 sätestatud erandite
kohaldamise vajadus võib ajas muutuda. See sõltub näiteks nende ettevõtete või loomagruppide
olemasolust, mille puhul erandit võib rakendada, või sektori soovist erandit rakendada. Praegu
seda volitusnormi rakendatud ei ole.
1) Mõju riigivalitsemisele
47
PTA koormus ja halduskulud kohustuse lisamisega ei suurene, kuna vajadus teha loomade
identifitseerimisest erandeid on väga väike ja siiani ei ole seda taotletud. Luuakse võimalus EL-i
rakendada määrusest tulenevat paindlikkust. Ebasoovitavate mõjude risk on väike, kuna
identifitseerimisnõuetest erandite lubamine on seotud peamiselt ainult ühe ettevõtte vajadustega.
PRIA-l peab erandite lubamisega seoses olema valmisolek võtta vastu andmeid ettevõtetelt, kus
erandit rakendatakse. See nõuab tehnilisi arendusi loomade registris. Üldiselt on aga tegu
tavaprotseduuriga, kus loomapidajal on kohustus individuaalselt identifitseeritavate loomade
kohta edastada andmeid kasutatud märgistuse, selle kasutamise ja asendamise ning loomadega
toimuvate muude sündmuste kohta. PTA ja PRIA jaoks on lisakoormuseks protsessi hoolikas
läbimõtlemine, et loa andmisel säiliks ülevaade sigade liikumisest ja nende asukohast. Muudatus
hõlmab teoreetiliselt ka REM-i õigusloomet, üksikerandi kehtestamiseks ei ole vaja regulatsiooni.
Tegelikkuses ei ole EL-i õigusest tulenevat võimalust siiani kasutatud ja seega tegelikku
koormust riigiasutustele lisandunud ei ole. Oluline mõju puudub.
2) Mõju majandusele
PRIA andmetel peetakse kohustuslikult individuaalselt või karjana identifitseeritavaid loomi
umbes 6500 ettevõttes ja kodumajapidamises. Umbes 60 ettevõttes ja majapidamises peetakse
loomi, keda Eestis laiemalt ei peeta, kuid kes tuleb kohustuslikult identifitseerida. Tegemist on
pigem eksootiliste loomadega. Samas tuleb märkida, et enamasti peetakse sellistes ettevõtetes või
majapidamistes ka tavapäraselt põllumajandussaaduste tootmiseks peetavaid loomi.
Ebasoovitavad mõjud puuduvad, kuna kinnise ettevõtte erandit saab taotleda Eestis ainult üks
ettevõte, sigade tarneahela süsteemi Eestis praegu ei kasutata ning hobuste lihaks tapmise
traditsioon Eestis puudub. Seega tavaloomapidaja jaoks ei ole tegu olulise muudatustega.
Mõju on positiivne, kuna võimaldab osale loomapidajatele paindlikkust loomade
identifitseerimise korraldamisel ja aitab vältida ebavajalikke kulusid. Oluline mõju puudub.
6.2.5. Kavandatav muudatus: PRIA paberkandjal teavituse protsessi lõpetamine (eelnõu § 1
punkt 32). Muudatuse eesmärk on lõpetada ressursimahukas, kuid ebaefektiivne ja praktikas vähe kasutatav,
elektroonset asjaajamist dubleeriv protsess PRIA teavitamisel.
1) Mõju riigivalitsemisele Paberprotsessi kaotamine on vajalik eelkõige infotehnoloogiliste arenduste jaoks kuluva ressursi
vähendamiseks. Praegu on paberprotsessi ülevalpidamise mõju IT-le kuluvale eelarvele eelkõige
põhjustatud olukordadest, kus registrile esitatavate andmete koosseis muutub (sealhulgas on
vajalik esitada uusi andmeid, nagu näiteks andmed hobuste liikumise kohta, identifitseerimata
loomade arvust teavitamine, sigade arvust teavitamine). IT-arendus paberprotsessi jaoks on
kallim kui e-teenuste jaoks ning seda põhjusel, et paberprotsessil puhul tuleb arendada erinevaid
kontrolle, mis e-teenustes on lahendatud andmete ette kuvamisega. Lisaks peab paberprotsessis
iga vea korral olema välja arendatud paberil tagasiside andmise võimekus, mis peab andmete
esitajale olema arusaadav (selgitama, milles on probleem) ning olema lisatud selgitused
probleemi lahendamise võimaluste kohta. Iga esitatavate andmete kohta õigusaktis tehtava
muudatuse korral tuleb muuta paralleelselt nii e-teenuseid kui ka paberprotsessi. Paberkandjal
esitatavate teadete ja dokumentide osakaal on alla 1% ning selleks protsessi dubleerimine on
kulukas ja ebavajalik.
Muudatusel on püsiv positiivne mõju PRIA eelarvele, aidates vähendada asutuse töökoormust.
Ebasoovitavade mõjude risk PRIA jaoks puudub.
2) Mõju majandusele
48
Muudatus mõjutab loomapidajate teavituskohustuse täitmist. 2023. aastal esitati
põllumajandusloomade registrile andmed 127 018 dokumendil, millest 3964 ehk 3,12% esitati
paberil. Kuna veisepasse vaid riigisiseselt liikuvate veiste kohta alates 1. detsembrist 2021. aastal
ei väljastata, on veisepassil esitatavate andmete hulk kiiresti vähenenud. Lisaks avaneb 2025.a 1.
aprillist ettevõtja jaoks võimalus edastada looma Eestis väljaviimisel teatud riikidesse veisepass
elektroonselt. Paberkandjal esitatavate teadete ja dokumentide osakaal on alla 1% ja selleks
protsessi dubleerimine on kulukas ja ebavajalik. PRIA-l on kohapealne teenindus kõigis 15
maakonnakeskuses koos võimalusega esitada andmeid elektroonselt. Isikul on võimalik mugavalt
broneerida endale sobiv aeg andmete esitamiseks. PRIA klienditeenindus pakub kliendile alati
kohapealset juhendamist ja abi.
Ebasoovitavade mõjude risk loomapidajale on väike ja oluline mõju puudub.
6.2.6. Kavandatav muudatus: PRIA-le andmete esitamise tähtaja muutmine (eelnõu § 1 punkt
33).
Muudatuse eesmärk on kehtestada PRIA registrile andmete esitamise tähtajaks ühese
arusaadavuse tagamiseks seitse päeva. Praegu on erinevates õigusaktides kehtestatud erinevad
tähtajad, mis tekitab segadust.
1) Mõju riigivalitsemisele Muudatus mõjutab PRIA loomade registrisse andmete kogumist. Viie tööpäeva asemel seitsme
päeva nõue võimaldab vältida olukorda, kus riigipüha tõttu ei ole andmete esitamise tähtaeg enam
kooskõlas EL-i õigusest tuleneva kohustusega esitada andmed mitte hiljem kui seitsme päeva
jooksul. Andmete täpsema laekumisega tagatakse registri ajakohasus ja usaldusväärsus.
2) Mõju majandusele
Loomapidajate jaoks kehtestatakse kõigi loomaliikide puhul ühtne andmete esitamise tähtaeg.
Andmed tuleb esitada kindlaks tähtajaks, sõltumata puhkepäevade arvust, mis jäävad andmete
esitamise tähtaja sisse. Andmete esitamiseks ühtse tähtaja kehtestamine aitab tagada, et tekib
vähem probleeme näiteks seoses nõuetekohasuse kontrollidega või muude toetusmeetmetega
seotud küsimustes.
6.2.7. Kavandatav muudatus: Muude loomataudide kahtlusest ja diagnoosimisest teavituse ja
nende tõrje nõuded (eelnõu § 1 punktid 35−37).
Muudatuse eesmärk on luua PTA-le õiguslikud alused muude kui EL-i loetellu kantud
loomataudide ennetus- ja tõrjemeetme rakendamiseks, nagu kitsenduste kehtestamine loomade
liikumisele ettevõttest, loomade eraldamine, asjakohaste bioturvameetmete kohaldamine ning
rahvusvaheliste kohustuste täitmine nendest loomataudidest teavitamisel.
1) Mõju riigivalitsemisele Kavandatav muudatus ei suurenda PTA töökoormust, kuid annab seadusest tuleneva aluse
kehtestada vajalikud loomatauditõrje meetmed, mida PTA ise saab rakendada või mida ettevõtja
on kohustatud täitma. Kehtiv õigus annab PTA-le selleks üldised alused, kuid praktikas on
selgunud vajadus täpsama regulatsiooni järele. Tuginedes LABRIS-e 2023. aasta aruandele,
diagnoositi selliseid haigusi 11 korral. Oluline mõju puudub.
2) Mõju majandusele
Vähene mõju on põllumajandusloomade pidajale, kelle karjas muu loomataud diagnoositakse või
kes peab sellise taudi leviku tõttu tegema ennetavaid tegevusi. Tavaliselt puudutavad selliste
loomataudide tõttu võetavad meetmed mõnda üksikut ettevõtet.
Veterinaararstide halduskoormus kasvab minimaalselt, mis seisneb PTA teavitamises muu
loomataudi diagnoosimisest. Oluline mõju puudub.
49
6.2.8. Kavandatav muudatus: referentlabori tegutsemise alused (eelnõu § 1 punkt 38). Kehtiva seaduse kohaselt tegutseb referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud
riikliku tellimuse alusel. Arvestades, et riikliku referentlabori ülesanded on sätestatud määruse
(EL) 2017/625 artiklis 101, on otstarbekas muuta referentlabori tegutsemise alust selliselt, et
edaspidi ei lähtu referentlabor valdkonna eest vastutava ministri esitatud riiklikust tellimusest,
vaid referentlabori enda koostatud tegevuskavast sama määruse samas artiklis sätestatud nõuete
täitmiseks. Koostatud tegevuskava esitatakse valdkonna eest vastutavale ministrile ning seda
ajakohastatakse regulaarselt.
Mõju majandusele Muudatus mõjutab referentlabori ülesandeid täitvaid asutusi – loomatervise valdkonnas täidavad
referentlabori ülesandeid praegu Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskus ning Sciensano
Belgia terviseinstituut. Avalduva mõju ulatus on väike, kuna muudatus mõjutab üksnes neid
asutusi, kes täidavad loomatervise valdkonnas referentlaborite ülesandeid. Riikliku referentlabori
ülesanded on sätestatud määruse (EL) 2017/625 artiklis 101 ja kehtiva korra kohaselt esitab
volituse taotleja tegevuskava koos taotlusega taotletava volituse ulatuses sama määruse samas
artiklis sätestatud nõuete täitmiseks. Tegevuskava koostatakse nimetatud määruse samas artiklis
sätestatud ja regulaarselt ajakohastatavate nõuete täitmise tagamiseks. Need asutused, kes
täidavad tsiviilõigusliku lepingu alusel referentlaborite ülesandeid, koostavad ja ajakohastavad
tegevuskava, lähtudes lepingus sätestatust. Mõju sagedus on keskmine, kuna tegevuskava
ajakohastatakse regulaarselt. Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väike.
Muudatuse mõju on pigem väike. Muid mõjusid muudatusega ei kaasne.
6.3. Kokkuvõte haldus- ja töökoormuse kohta
Füüsiliste isikute halduskoormus
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude
kehtestamisega kaasneb teatav mõju nimetatud liiki loomade pidajatele. Juba praegu kehtiva
õiguse kohaselt on 86% KOV-ides koerte kiibistamise kohustus kehtestatud ning elanike
arvukuse põhjal elab vaid 6,5% kogu Eesti elanikkonnast neis KOV-ides, kus kiibistamise
kohustust veel ei kehti. Kõik neist ei pea koera. Kasside kiibistamise kohustus on kehtestatud
vähem kui pooltes KOV-ides, mitmes KOV-is on jäetud see vabatahtlikuks või tehtud erisused
tubastele kassidele. Kiibistamise otsusega kaasneb kohustus andmed registreerida ning
registreerimise korral tuleb tasuda riigilõiv riigi lemmikloomaregistrisse kande tegemiseks.
Looma esmaseks registreerimiseks registris on vaja külastada veterinaararsti, kes paigaldab
loomale kiibi ja tagab looma jälgitavuse jaoks oluliste andmete (sh kiibi number) esitamise
registripidajale. Juba kiibistatud, kuid senini registreerimata looma registreerimiseks on samuti
vaja külastada veterinaararsti, kes esitab looma kohta andmed registrisse kandmiseks. Samuti
kaasneb mõju neile isikutele, kes saavad juba registris registreeritud looma uueks pidajaks –
loomapidaja vahetumine on vaja registris registreerida ja selle eest tuleb samuti tasuda riigilõiv.
Registreeritud loomade ja nende omanike kohta on andmed vaja hoida ajakohasena. See ei ole
uus nõue võrreldes praegu KOV-ides kehtestatud nõuetega. Kokkuvõttes kaasneb koera-, kassi-
ja valgetuhkrupidajatele mõningane, kuid mitte märkimisväärne halduskoormuse tõus võrreldes
kehtivate nõuetega. Vabatahtlikult oma looma kiibistada laskvate isikute puhul on tegu teadliku
valikuga, loomapidajale kiibistamisega kaasnevad kohustused on sobivad ja ootuspärased, mõju
halduskoormusele on väike.
Ettevõtjate halduskoormus
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude
kehtestamisega kaasneb mõju ettevõtlusele peamiselt veterinaararstide seisukohalt. Riigi
kohustusega korraldada pärast lemmiklooma kiibistamist asjakohaste andmete esitamine riigi
50
lemmikloomaregistrisse suureneb veterinaararstide halduskoormus, kuid ka nõudlus nende
pakutavate teenuste järele. Andmekogusse kantud andmete ajakohastamine lemmikloomal
teostatud veterinaarsete menetluste kohta teabe lisamisel ja uuendamisel toob endaga kaasa
halduskoormuse tõusu. Veterinaararstidele halduskoormus siiski märkimisväärselt ei suurene.
Riigi lemmikloomaregistri loomise ja kasutuselevõtuga suureneb mõningal määral
veterinaararstidele teavituskohustuse täitmisega kaasnev kulu, kuna lemmiklooma kohta tuleb
esitada pisut enam andmeid kui senini. Siiski aitab lisaandmete kogumine kaasa lemmikloomade
heaolu tagamisele ning ebaeetilise aretustegevuse tuvastamisele. MTÜde halduskoormusele
muudatus otsest mõju eeldatavalt ei avalda. Varjupaigad, kes on liitunud Spin TEK-i pakutava
platvormiga, sisestavad juba praegu leitud loomade kohta VTK-s väljapakutud andmeid
(varjupaiga mooduli andmed) iga looma kohta koostatud kaardile eraldi. Edaspidi esitavad
varjupaigad andmed loomade registrisse loodavasse varjupaiga moodulisse.
Avaliku sektori töökoormus Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku mikrokiibiga märgistamise ja riigi
lemmikloomaregistris registreerimise nõude kehtestamisega võtab riik KOV-idelt üle kohustuse
pidada lemmikloomade kohta arvestust, millega väheneb KOV-ide töökoormus. Kuigi riik võtab
üle KOV-ide ülesande pidada lemmikloomade kohta arvestust, jääb hulkuvate loomade püüdmise
ja pidamise korraldamine ka edaspidi KOV-ide ülesandeks. Küll aga muutub töökorraldus, sest
kõik KOV-id saavad kasutada riigi lemmikloomaregistrit, sealhulgas need KOV-id, kes praegu
elektroonses andmekogus arvestust ei pea. See lihtsustab ülesannete täitmist, muutes
töökorralduse eesmärgipärasemaks.
PTA töökorraldusele omab muudatus olulist mõju, sest võimaldab vihjepõhisest järelevalvest
minna üle andme- ja riskipõhisele järelevalvele, mis eelduslikult võimaldab aega kokku hoida.
PTA praegused tööülesanded seoses mikrokiipide heakskiitmisega ja nende kasutamiseks lubatud
mikrokiipide loetelu tootjate kaupa oma veebilehel avalikustamisega säilivad, töökoormusele
avaldub vähene mõju seoses mikrokiipide maaletoojatega halduslepingu sõlmimisega.
Andmete ajakohastamisel vähese või puuduva internetikasutamise võimekuse korral saavad
loomapidajatele olla abiks KOV-i ametnikud, kes on lemmikloomade registreerimisega seoses
elanikele siiani tuge pakkunud, ning PRIA maakondlikud teenindusbürood, kelle igapäevatöö osa
on ka tehnoloogiliste vahendite ja interneti kasutamine. Samuti on neil haldusmenetluse seaduse
§-st 36 tulenev selgituskohustus. Eelduslikult on mõju KOV-i ja PRIA töökoormusele väike.
Riigi lemmikloomaregistri loomine toob endaga kaasa lisatööülesande PRIA-le kui uue
andmekogu volitatud töötlejale, kelle ülesandeks jääb tagada andmekogu kvaliteetne töös
hoidmine ja rakendamine ning vajalike lisaarenduste tellimine koos klienditoe pakkumisega.
PTA ja MTA pädevuste täpsema sätestamisega luuakse suurem õigusselgus. Mõju PTA-le
puudub, sest LoKS-i rakendamine, sealhulgas juhtudel, kus looma heaolu tagamiseks tuleb loom
eutaneerida, on ka praegu formaalselt PTA pädevuses. MTA tegutseb muudatuse jõustumise järel
edasi oma pädevuste piires ning muudatusega lisakohustusi ei kaasne, kuid sätte muutmine kaotab
mitmeti mõistetavuse looma surmamise otsuse ja selle korraldamise osas.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Koerte, kasside ja valgetuhkrute kohustusliku kiibistamise ja registreerimise nõude kehtestamine
ja registri loomine vähendab eeldatavalt KOV-ide kulu hulkuvate loomade püüdmisele ning
ülalpidamisele. Mõju KOV-ide eelarvele on eelhinnangu kohaselt positiivne.
51
Kuigi eelduste kohaselt riigieelarve tuludele ja kuludele märkimisväärseid muudatusi ei kaasne,
võib mõningane mõju kaasneda. Uue andmekogu loomiseks tehtavate IT-arenduste kulude
katteks (kogukulu umbes 554 200 eurot) on 2025. aastal on taotletud rahastust EL-i
struktuurifondist, et rakendada ReM-i valitsemisalas digipöörde plaani. Andmekogu
ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja majandamiskulud (umbes 209 258 eurot aastas) on vaja
katta riigieelarve vahenditest. Riigi lemmikloomaregistrisse registrikande tegemise eest
(loomapidajaks registreerimine, sealhulgas loomapidaja vahetuse korral andmete muutmine)
kehtestatakse riigilõiv, et katta andmekogu ülalpidamisega kaasnevad tööjõu- ja
majandamiskulud. Riigilõiv laekub riigieelarvesse ja kulude katteks eraldatakse vahendid
eelarvega. Täpsem ülevaade kuludest on toodud seletuskirja lehekülgedel 30 ja 31 ning lk 42.
Marginaalseid täiendusi tuleb teha riiklikus veterinaararstide registri IT-lahenduses. Riigieelarve
tulud ei suurene.
8. Rakendusaktid
8.1. Muudetavad rakendusaktid
Eelnõu seadusena rakendamiseks tuleb muuta järgmiseid määruseid:
1) maaeluministri 23. novembri 2021. a määrus nr 67 „Riikliku veterinaararstide registri
põhimäärus” https://www.riigiteataja.ee/akt/112092023004;
2) maaeluministri 23. novembri 2021. a määrus nr 68 „Veterinaarteenuse osutamise kohta
arvestuse pidamise ning aruande ja andmete esitamise täpsemad nõuded ja kord”
https://www.riigiteataja.ee/akt/112092023005;
3) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 71 „Põllumajandus- ja Toiduametile esitatava
teatise sisu nõuded ning esitamise kord, laboris loomataudide ja zoonoossete haigusetekitajate
laboratoorsete leidude kohta arvestuse pidamise ning selle kohta aruannete esitamise täpsem kord
ja aruande sisu nõuded, nende zoonooside loetelu, mille haigusetekitaja leiust tuleb
Põllumajandus- ja Toiduametit teavitada, ning muude loomataudide ja zoonoossete
haigusetekitajate loetelu, mille leiu kohta peab labor arvestust pidama“
https://www.riigiteataja.ee/akt/126112021013;
4) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 73 „Põllumajandusloomade registri
põhimäärus” https://www.riigiteataja.ee/akt/104072023035;
5) maaeluministri 25. novembri 2021. a määrus nr 74 „Põllumajanduslooma märgistamise ja
registreerimise ning veisepassi väljastamise kord, põllumajanduslooma tapmisest ja hukkumisest
ning kõrvaldamisest teavitamise kord ning identifitseerimisvahendi eemaldamise ja asendamise
nõuded” https://www.riigiteataja.ee/akt/102082024003;
6) maaeluministri 17. novembri 2021. a määrus nr 55 „Loomse paljundusmaterjali märgistamise
nõuded” https://www.riigiteataja.ee/akt/119112021003;
7) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 82 „Perioodi 2023–2027 ohustatud tõugu
looma pidamise toetus” https://www.riigiteataja.ee/akt/125052024005;
8) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 56 „Loomade heaolu toetus”
https://www.riigiteataja.ee/akt/120042022006;
9) maaeluministri 26. juuni 2017. a määrus nr 48 „Ohtliku taimekahjustaja ja eriti ohtliku
loomataudi tõttu kahjustunud põllumajandusliku tootmise potentsiaali taastamise toetus”
https://www.riigiteataja.ee/akt/125112021016;
10) maaeluministri 22. novembri 2021. a määrus nr 59 „Farmis tapetud kodulinnu ja jäneselise
liha väikeses koguses käitlemise hügieeninõuded”
https://www.riigiteataja.ee/akt/124112021005;
11) maaeluministri 30. septembri 2022. a määrus nr 53 „Põllumajanduses kasutatava
eriotstarbelise diislikütuse ostuõiguse andmine“ https://www.riigiteataja.ee/akt/101102022009;
12) maaeluministri 16. veebruari 2017. a määrus nr 17 „Loomakasvatuse üleminekutoetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/115052020017;
52
13) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 84 „Perioodi 2023–2027 loomade heaolu
toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024024;
14) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 73 „Piimalehma, ammlehma ning lamba ja
kitse kasvatamise otsetoetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024039;
15) maaeluministri 17. aprilli 2017. a määruse nr 33 „Põllumajanduskultuuri ja heinaseemne
üleminekutoetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017044;
16) maaeluministri 6. veebruari 2019. a määrus nr 12 „Mesilaspere toetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/131032023005;
17) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 55 „Ohustatud tõugu looma pidamise toetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/124042024002;
18) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 86 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja
erodeeritud mulla kaitse toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024035;
19) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määrus nr 87 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse
toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024032;
20) maaeluministri 27. detsembri 2022. a määruse nr 88 „Perioodi 2023–2027 pinnavee kaitse
toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024030;
21) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 76 „Perioodi 2023–2027 mesilaste korjeala
toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024027;
22) maaeluministri 21. detsembri 2022. a määrus nr 71 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded,
põhisissetuleku toetus, ümberjaotav toetus ja noore põllumajandustootja toetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024021;
23) maaeluministri 29. aprilli 2015. a määrus nr 49 „Keskkonnasõbraliku majandamise toetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/106102022003;
24) maaeluministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 53 „Mahepõllumajandusele ülemineku toetus ja
mahepõllumajandusega jätkamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/118042023004;
25) maaeluministri 3. märtsi 2023. a määrus nr 12 „Mesindussektorisse sekkumise toetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/128052024008;
26) põllumajandusministri 8. oktoobri 2014. a määrus nr 84 Põllumajandustootja asendamise
toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/104062022006;
27) põllumajandusministri 20. jaanuari 2015. a määrus nr 7 „Väikeste põllumajandusettevõtete
arendamise toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord“
https://www.riigiteataja.ee/akt/108032022006;
28) regionaalministri 18. jaanuari 2024. a määrus nr 6 „Märgistamise täpsemad nõuded
kanamunade turustamise korral“ https://www.riigiteataja.ee/akt/119012024011;
29) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 102 „Perioodi 2023–2027 turvas- ja
erodeeritud mullaga väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024034;
30) regionaalministri 21. detsembri 2023. a määrus nr 110 „Perioodi 2023–2027 põhjavee kaitse
alal asuva väärtusliku püsirohumaa kaitse toetus“
https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024031.
31) maaeluministri 23. detsembri 2022. a määrus nr 77 „Perioodi 2023–2027 loomade tervist
edendavate majandamisnõuete toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024025;
32) regionaalministri 18. detsembri 2023. a määrus nr 100 „Perioodi 2023–2027 loomatauditõrje
programmi rakendamise toetus“ https://www.riigiteataja.ee/akt/120122023035.
8.2. Uus rakendusakt
VS-i § 32 lõikega 8 (eelnõu § 1 punkt 21) antakse regionaal- ja põllumajandusministrile volitus
kehtestada mikrokiibiga identifitseeritava ja loomade registris registreeritava koera, kassi,
valgetuhkru ja VS § 32 lõikes 3 nimetatud lemmiklooma märgistamise ning registreerimise
täpsemad tingimused ja kord, nõuded andmete esitamise ja ajakohasena hoidmise kohta ning
mikrokiibi asendamise nõuded. Määrusega reguleeritakse muu hulgas koerte, kasside ja
valgetuhkrute mikrokiibiga identifitseerimise ja registreerimise tähtaeg, täpsustatakse nii
53
veterinaararsti kui ka loomapidaja kohustusi ja vastutuse ulatust registris olevate andmete
ajakohasena hoidmise eest ning varjupaika sattunud ja seal peetavate hulkuvate loomade kohta
andmete registrisse kandmise nõudeid.
Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.
9. Seaduse jõustumine
Seaduse jõustumine on eelnõu kohaselt kavandatud 2026. aasta 1. juulil.
Jõustumise erisused lemmikloomade jälgitavusega seotud uute nõuete osas on sätestatud § 7
lõikes 2, mille kohaselt seaduse § 1 punktid 1, 3, 13–18, 21–24, 26–34, 40 ja 41 ning §-d 2–6
jõustuvad 2027. aasta 1. juunil. Jõustumise erisused on sätestatud arvestusega, et jõustumise ajaks
on riigi lemmikloomaregister kasutusvalmis. Jõustumise tähtpäevaks on valitud 1. juuni, et nii
loomapidajad kui ka KOV-ide töötajad, kellele on kehtestatud eelnõuga tähtajad kohustuste
täitmiseks, ei oleks veel suurel hulgal suvepuhkusel. See võimaldab paremini korraldada riigi
lemmikloomaregistri toimima saamist.
Selline üleminekuaeg on loomapidajatele piisav uute nõuetega kohanemiseks ning aitab tagada,
et lemmikloomad, saaksid nõuetekohaselt identifitseeritud ja registreeritud.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi EIS kaudu (EIS toimiku number: 25-012650)
kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile,
Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile
ning Rahandusministeeriumile. Eelnõu esitatakse teistkordseks kooskõlastamiseks samadele
ministeeriumitele seoses Vabariigi Valitsuse koosseisu uuenemisega ning Justiits- ja
Digiministeeriumile, et enne eelnõu Vabariigi Valitsusele esitamist kontrollida lõplikult selle
vastavust hea õigusloome ja normitehnika eeskirjale.
Siseministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
ning Kliimaministeerium ei ole ettenähtud tähtaja jooksul eelnõu kooskõlastanud või jätnud seda
põhjendatult kooskõlastamata, samuti ei ole taotlenud tähtaja pikendamist, mistõttu loetakse
eelnõu Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. a määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“
§ 7 lõike 4 kohaselt kooskõlastatuks. Sotsiaalministeerium ning Justiits- ja Digiministeerium
kooskõlastasid eelnõu märkustega. Rahandusministeerium jättis eelnõu kooskõlastamata ning
esitas eelnõu kohta märkused ja ettepanekud. Märkuste ja ettepanekutega arvestamise teave on
esitatud seletuskirja lisas 2.
Samuti edastati eelnõu teadmiseks Riigikogule ning arvamuse avaldamiseks järgmistele
asutustele ja huvirühmadele: Andmekaitse Inspektsioon, Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet,
Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Loomaarstide Koda,
Spin TEK AS, Eesti Kennelliit MTÜ, Eesti Loomakaitse Selts MTÜ, Eesti Loomakaitse Liit
MTÜ, Loomus MTÜ, Varjupaikade MTÜ, Hoiupaiga Loomad MTÜ, Pesaleidja MTÜ, Cats Help
MTÜ, Assisi Franciscuse Selts MTÜ, Tartu Kassikaitse MTÜ, Lääne-Virumaa Koduloomade
Varjupaik MTÜ, MTÜ Hiiumaa koduta loomade turvakodu, MTÜ Paikass, Kiisutuba MTÜ,
Kohtla-Järve kodutute loomade varjupaik Grey Dogs, MTÜ Ayuda, MTÜ Saaremaa
Lemmikloomade Turvakodu, Pörröpallo OÜ, Esticat Eesti Kasside Assotsiatsioon, Eesti
Kassikasvatajate Liit Felix, Cato Club.
50 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/394d5ab5-aa0c-4527-90c6-7bca16c3d93c
54
Arvamuse esitasid Keskkonnaamet, Maksu- ja Tolliamet, Andmekaitse Inspektsioon, Eesti
Maaülikool, Eesti Loomaarstide Koda ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Teave arvamuse
avaldajate ettepanekute ja märkustega arvestamise kohta on esitatud seletuskirja lisas 2.
Kuna eelnõu sisaldab toote nõuetele vastavuse seaduse tähenduses tehnilisi norme, teavitatakse
sama seaduse § 43 lõike 1 kohaselt sellistest normidest Euroopa Komisjoni ja Euroopa
Majanduspiirkonna lepinguriike. Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2010. a määruse nr 140
„Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast nõudest ja teenuse
osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse määramine” § 3 lõike
1 kohaselt on Eesti Vabariigis teavitamist koordineerivaks asutuseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium. Eelnõu edastatakse Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile edasiseks menetlemiseks.
_____________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus „…“ ……………...2025. a
(allkirjastatud digitaalselt)