Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number 176-25/296304

Otsuse kuupäev 26.08.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus Ühispakkujate Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia ja Fujitsu Finland

Oy vaidlustus Eesti Panga riigihankes „Eesti Panga

majandustarkvara SAP versioonivahetuse eelanalüüsi hange

II“ (viitenumber 296304) otsustele tunnistada

mittevastavaks ühispakkujate Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia ja

Fujitsu Finland Oy pakkumus ja edukaks Intelsys OÜ

pakkumus

Menetlusosalised

Vaidlustaja, ühispakkujad Aktsiaselts Fujitsu Estonia ja

Fujitsu Finland Oy, esindajad vandeadvokaat Erki Fels ja

advokaat Gregor Saluveer

Hankija, Eesti Pank, esindaja vandeadvokaat Kadri Matteus

Kolmas isik, Intelsys OÜ

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel

1. Jätta ühispakkujate Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia ja Fujitsu Finland Oy

vaidlustus rahuldamata.

2. Mõista ühispakkujatelt Aktsiaselts Fujitsu Estonia ja Fujitsu Finland Oy

Eesti Pank kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 2650,5 eurot

käibemaksuga.

3. Jätta ühispakkujate Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia ja Fujitsu Finland Oy

vaidlustusmenetluse kulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

1 riigihangete seadus

2 (11)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti Pank (edaspidi ka Hankija) avaldas 05.06.2025 riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Eesti Panga majandustarkvara SAP

versioonivahetuse eelanalüüsi hange II“ (viitenumber 296304) (edaspidi Riigihange)

hanketeate.

Hankija lükkas ühispakkujate Aktsiaselts Fujitsu Estonia ja Fujitsu Finland Oy pakkumuse

tagasi (otsus allkirjastatud 11. ja 12.07.2025) ja tunnistas edukaks Intelsys OÜ pakkumuse

(otsus allkirjastatud 14.07.2025).

2. 24.07.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

ühispakkujate Aktsiaseltsi Fujitsu Estonia ja Fujitsu Finland Oy (edaspidi ka Vaidlustaja)

vaidlustus Hankija otsustele lükata tagasi Vaidlustaja pakkumus ja tunnistada edukaks Intelsys

OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 31.07.2025 kirjaga nr 12.2-10/176 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 05.08.2025 ja neile vastamiseks 08.08.2025.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad

Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, ühispakkujad Aktsiaselts Fujitsu Estonia ja Fujitsu Finland Oy, põhjendab

vaidlustust järgmiselt.

4.1. Hankija on lükanud Vaidlustaja pakkumuse tagasi, kuna Hankija hinnangul on Vaidlustaja

esitanud tingimusliku pakkumuse. Vaidlustaja sellega ei nõustu.

4.2. Pakkumus on tahteavaldus lepingu sõlmimiseks (RHS § 110 lg 1). Tingimuslik

tahteavaldus on selline, mis on antud edasilükkava või äramuutva tingimusega (TsÜS § 102

lg 1). Teisisõnu selline tahteavaldus, milles õiguslike tagajärgede tekkimine või lõppemine

sõltub asjaolust, mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (TsÜS § 102 lg-d 2 ja

3).

Riigihangete kontekstis tähendab tingimuslik pakkumus seda, et pakkumuse õiguslik siduvus

on seatud sõltuvusse Riigihanke alusdokumentide (edaspidi RHAD) muutmisest pakkujale

sobival viisil või mõnest muust tingimusest (nt hankelepingu sõlmimise päevast). Tingimuslik

saab olla seega pakkumus, mis pakkumuste esitamise tähtpäeval on puuduliku siduvusega.

Vaidlustaja ei ole esitanud tingimuslikku ehk puuduliku siduvusega pakkumust. Vaidlustaja ei

taotle RHAD muutmist. Riistvara asubki Hankija poolt hallatavas andmekeskuses. Nõnda on

kirjas tehnilise kirjelduse sissejuhatavas osas, kus Hankija selgitab hetkeolukorda: „Nii

pangas kui inspektsioonis kasutatav SAP lahendus on samas installatsioonis ning see on

majutatud panga serverites.“

3 (11)

Seda tõsiasja arvestades on vaidlusalust lauset Vaidlustaja pakkumuses võimalik lugeda

põhimõtteliselt nii: [Vaidlustaja ärisaladus]. Selles märkuses pole midagi tingimuslikku.

Vaidlustaja lihtsalt selgitab, [Vaidlustaja ärisaladus].

4.3. Isegi kui Hankija oleks põhjendanud Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist sellega, et

pakkumus on RHS § 114 lg 2 mõistes RHAD-le mittevastav, ei oleks see tõsi. Pakkumuse

vastavust tuleb kontrollida läbi selle, kas pakkumus vastab sellistele hanketingimustele, mis

sisaldavad nõudeid pakkumuse sisule.

Ühestki hanketingimusest ei tulene, et [Vaidlustaja ärisaladus].

Hankija viitab vaid tehnilise kirjelduse sissejuhatavale lausele. [Vaidlustaja ärisaladus].

Kõnealune tehnilise kirjelduse lause on hetkeolukorra kirjeldus, millest juba olemuslikult ei

saa tuleneda sisulisi nõudeid pakkumusele. Sellele viitab selgelt ka „Vastavustingimused“ osa

„Pakkumuse sisu“, mille kohaselt peab pakkumus vastama tehnilise kirjelduse p-is 4

sätestatud nõuetele. Lause, millele Hankija tugineb, asub p-is 1.

4.4. Hankija näib olevat arusaamal, et riigihangetes kehtib põhimõte „kõik mis pole lubatud,

on keelatud“. Tegelikkus on vastupidine. Juurdunud vaidlustus- ja kohtupraktika järgi saab

pakkumuse mittevastavana tagasi lükata vaid siis, kui asjaomane tagasilükkamise alus tuleb

selgesõnaliselt hankedokumentidest.

Asjaolu, [Vaidlustaja ärisaladus], ei oma tähtsust. Vaidlustaja on [Vaidlustaja ärisaladus].

Hankija kohustus on oma tahe õigesti RHAD-i kirja panna. Läbipaistvuse põhimõte eeldab,

et hankemenetluse tingimused on RHAD-is selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt sõnastatud.

Kui Hankija on eksinud oma tahte väljendamisega RHAD-is ning koostanud tingimused

ebapiisaval või ebaselgel viisil, ei saa selle eest karistada pakkujat. Hankijast on väär nõuda,

et tema puuduliku töö negatiivsed tagajärjed lükataks pakkuja õlule. Puudulikult koostatud

Riigihanke alusdokumendi eest vastutab eranditult Hankija.

Kui RHAD-is olnuks kirjas [Vaidlustaja ärisaladus], oleks Vaidlustaja esitanud teistsuguse

pakkumuse. Lõplik lahendus sõltub alati konkreetse teenuse või projekti kasutusjuhtumist ja

kliendi turvanõuetest. [Vaidlustaja ärisaladus].

4.5. Vaidlustaja esitas Kolmandast isikust soodsama pakkumuse. Vaidlustaja pakkumuse

vastavaks tunnistamise korral kaob ära Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise

kohustuslik eeldus, kuna see poleks enam alles jäänud pakkumustest majanduslikult soodsaim

(RHS § 117 lg 1).

4.6. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad.

4.6.1. Vaidlustaja pakkumus oleks tingimuslik siis, kui Vaidlustaja oleks kirjutanud

pakkumuses näiteks nõnda: [Vaidlustaja ärisaladus]. Mingit sellist märkust aga Vaidlustaja

oma pakkumuses esitanud pole. Vaidlustaja pakkumuse edukaks tunnistamine ei eelda mingil

viisil RHAD muutmist. [Vaidlustaja ärisaladus].

Vaidlustaja on teabevahetuses selgitanud, et [Vaidlustaja ärisaladus]. Hankija teab seda, kuna

4 (11)

viitab kõnealusele teabevahetusele vastuses vaidlustusele ka ise.2

4.6.2. Hankija viide Tallinna Ringkonnakohtu otsusele haldusasjas 3-22-2325 on asjakohatu.

Pakkuja oli otseselt andnud teada, nagu selgitas ka kohus, et pakkujaga lepingu sõlmimise

korral on teatud tehnilises kirjelduses sätestatud nõuded täitmata kuni kolm kuud lepingu

sõlmimisest arvates.3 RHAD ei näinud aga ette mingit ettevalmistusperioodi pärast lepingu

sõlmimist, teenust tuli hakata osutama kohe pärast lepingu sõlmimist.

Analoogia vaidlusaluse olukorraga puudub.

Vaidlustaja ei ole andnud teada, et mingid tehnilise kirjelduse punktid on mingi aja täitmata.

4.6.3. Hankija ei ole vastuses vaidlustusele osutanud ühelegi vastavustingimusele, millega

Vaidlustaja pakkumus on mittevastav.

Hankija ei ole tuvastanud mittevastavust ühegi tehnilise kirjelduse p-is 4 sätestatud nõudega.

Vaidlustaja ei taotlegi, et Hankija olemasolevat olukorda muudaks. Vaidlustaja lihtsalt

selgitab, kuidas ta olemasoleva olukorra taustal lepingut täidab.

RHAD sätte sisu prevaleerib selle vormi üle. Lihtsalt sellest, et mingi lause on asetatud

tehnilise kirjelduse dokumenti, ei tulene, et tegemist on pakkumuse vastavustingimusega.

Tehniline kirjeldus on teenusele sätestatud nõuete loetelu (RHS § 87 lg 1 p 1).

Olukorrakirjeldus ei ole nõue.

Hankija töötaja ei saa meelevaldselt otsustada, et mingi lahendus on mittesobiv. Hankija peab

lähtuma RHAD-st.

Kui hanketingimused ei sisalda [Vaidlustaja ärisaladus], ei saa sel alusel pakkumust tagasi

lükata.

Pakkujad ei pea ennustama, kas Hankija peab üht või teist lahendust vastavaks. Hankija

kohustus on tingimused ja kord selgelt, täpselt ja üheselt mõistetavalt sõnastada.4 Pakkujad

peavad ja saavad lähtuda üksnes sellest, mis on hanketingimustes kirjas. Kui Hankija on

eksinud oma tahte väljendamisega RHAD-s ning koostanud tingimused ebapiisaval või

ebaselgel viisil, ei saa selle eest karistada pakkujat.5 Vaidlustaja jaoks pole mingi probleem

[Vaidlustaja ärisaladus]. Kui Vaidlustaja teadnuks, et [Vaidlustaja ärisaladus], oleks ta

ilmselgelt esitanud pakkumuse, mis sellega arvestab.

5. Hankija, Eesti Pank, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Riigihanke „Vastavustingimuses“ nr 11 on sätestatud järgnev: „Pakkumuse esitamisega

kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.“

Tehnilise kirjelduse 1. punktis lõigus 8 on toodud, et tarkvara on majutatud panga serverites:

2 Vastus vaidlustusele, p 2.15.

3 TlnRnKo 3-22-2325,

p 16.

4 EKo C-171/15, p 40.

5 TrtRnKo 3-21-258, p 14.

5 (11)

„Nii pangas kui inspektsioonis kasutatav SAP lahendus on samas installatsioonis ning see on

majutatud panga serverites.“

Hankija põhjendas Vaidlustaja pakkumuse tagasi lükkamist järgmiselt: „Riigihanke tehnilise

kirjelduse punktis 1 „Sissejuhatus“ 8. lõigus on kirjas, et „nii pangas kui inspektsioonis

kasutatav SAP lahendus on samas installatsioonis ning see on majutatud panga serverites“,

ehk need asuvad Eesti Panga poolt hallatavas andmekeskuses. [Vaidlustaja ärisaladus].

[Vaidlustaja ärisaladus]. See eeldus ei ole kooskõlas tehnilises kirjelduses sätestatuga ning

muudab pakkumuse tingimuslikuks.“

5.1.1. RHS § 110 lg 3 sätestab, et pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole

lubatud.

Tingimuslik on pakkumus, mille siduvus on seatud sõltuvusse RHAD muutmisest pakkujale

sobival viisil.

TsÜS § 102 lg 1 mõttes nimetatakse tingimuslikuks tehinguks tehingut, mille õiguslike

tagajärgede saabumine on seotud mingi tulevikus tekkiva asjaoluga, mille saabumine või

mittesaabumine ei ole kindel.

Seega grammatilisel tõlgendamisel lauset [Vaidlustaja ärisaladus] on ilmne, et tegemist on

tingimusliku eeldusega „kui …, siis …“.

Vaidlustaja eksib märkides, et tegemist ei ole tingimusliku märkusega pakkumuses, kuna

reaalne olukord ongi selline, st riistvara asubki Hankija poolt hallatavas andmekeskuses.

Probleemi allikaks on lause teine pool, mille kohaselt juhul, kui Hankija jätab ka edaspidi

riistvara enda hallatavasse andmekeskusesse siis [Vaidlustaja ärisaladus]. Sellist võimalust

RHAD ette ei näinud, seega on Vaidlustaja esitanud pakkumuse selliselt, et kui Hankija enda

andmekeskusi ei muuda, st riistvara mujale kui enda hallatavasse andmekeskusesse ei vii, on

vajalik [Vaidlustaja ärisaladus]. Seega on tekitatud Hankija tegevuse (mis ei ole planeeritud

ega RHAD-s kuidagi märgitud) ja Vaidlustaja vajaduste vahele edasilükkav sõltuvusseos

TsÜS § 102 lg 2 mõttes, mida RHAD ei sätestanud.

5.1.2. Vaidlustaja käsitlus ei ole asjakohane sellest, et pakkumuse koosseisus esitatud lauset

oleks võimalik lugeda selliselt, et [Vaidlustaja ärisaladus].

Lause ei anna edasi kindlust, et selle [Vaidlustaja ärisaladus]. Lisaks ei ole [Vaidlustaja

ärisaladus], mistõttu üht või teist pidi seda lauset lugedes ei ole võimalik jõuda järeldusele,

et Vaidlustaja aktsepteerib Riigihankes seatud tingimusi ja planeerib neid järgida lepingu

täitmisel.

5.2. Kui vaidlustuskomisjon peaks leidma, et Vaidlustaja pakkumus ei olnud tingimuslik, siis

on ta vaatamata sellele mittevastav. Pakkumus lükati tagasi [Vaidlustaja ärisaladus], mida

Vaidlustaja oma pakkumuses taotles. Asjaolu, kas seda õiguslikult kvalifitseerida

tingimuslikuks RHS § 110 lg 3 mõttes või lihtsalt mittevastavaks RHS § 114 lg 2 mõttes ei

olegi niivõrd määrav, kuivõrd otsuse tegemise aluseks olevad asjaolud on täpselt samad ning

Vaidlustaja pakkumus on tagasi lükatud RHS § 114 lg 2 alusel. Nimelt on Riigikohus

märkinud , et hankeasjades tuleb arvestada põhimõttega, et riigihankemenetluses tehtud viga

6 (11)

ei too kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei

mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt.

Arvestades asjaolu, et RHAD (sh tehnilise kirjelduse ptk 1 lõik 8) ei võimaldanud [Vaidlustaja

ärisaladus], kuid Vaidlustaja seda pakkumuse esitamisel taotles, ei olnud pakkumus ka vastav.

Kuigi [Vaidlustaja ärisaladus] võib olla Vaidlustaja töös tavapärane, siis Hankija ei ole

tavapärane klient ning Hankija töös on tavapärane hoopis vastupidine tulenevalt kõrgendatud

turvanõuetest.

Vaidlustaja eksib ka selles, justkui mingi osa tehnilisest kirjeldusest ei oleks kohalduv nõue -

kogu tehniline kirjeldus kirjeldab kohalduvaid nõudeid, st olemasolevat olukorda ei ole

Hankijal plaanis muuta, mistõttu pidi Vaidlustaja pakkumuse esitamisel sellest ka lähtuma.

Kõik tehnilise kirjelduse sätteid tuleb arvestada kui nõudeid pakkumusele ja hankelepingu

täitmisele.

Hankija on selgitanud tehtud otsuses, et [Vaidlustaja ärisaladus] ei ole võimalik

turvakaalutlustel ning pakkuja ei saanud sellega pakkumuse koostamisel arvestada. Tegemist

ei ole õigusliku võimalusega, mille puhul ei ole tõepoolest võimalik lähtuda põhimõttest „kõik,

mis pole keelatud, on lubatud“, vaid tehnilise nõudega. Kui Hankija ei näe tehnilises

kirjelduses ette [Vaidlustaja ärisaladus], siis ei saa pakkuja võtta pakkumuse koostamisel

positsiooni, et talle seda ka võimaldatakse.

[Vaidlustaja ärisaladus]. Arvestades, et tegemist on pakkumise peamise eeldusega ehk

tingimusega, siis ilma selleta pole pakkumuse realiseerimine võimalik.

Püüdes leida lahendust nende seatud tingimustele, küsis Hankija Vaidlustajalt teabevahetuse

teel, kas seda oleks võimalik lahendada läbi alternatiivse lahenduse.

Vaidlustaja vastas.

Hankija IT riskijuht välistas Vaidlustaja poolt pakutud lahendused kui mittesobivad ja

tehnilisele kirjeldusele mittevastavad, leides, et Hankijal ei ole võimalik pakkuda pakkujatele

[Vaidlustaja ärisaladus]. [Vaidlustaja ärisaladus]. [Vaidlustaja ärisaladus].

Vaidlustuses väidab Vaidlustaja, et kui RHAD-s oleks olnud [Vaidlustaja ärisaladus], siis

oleks Vaidlustaja esitanud teistsuguse pakkumuse. Kuna Vaidlustaja ei saanud eeldada, et

[Vaidlustaja ärisaladus], siis ilmneb ka sellest lausest pakkumuse ilmselge mittevastavus.

5.3. Hankija esitas täiendavad seisukohad.

5.3.1. Hankija ei ole vastuses vaidlustusele lisanud uusi põhjendusi pakkumuse

tagasilükkamiseks, vaid üksnes esitanud alternatiivse õigusliku käsitluse sama asjaolu

õiguslikuks kvalifitseerimiseks, mis ei ole menetluslikult keelatud. Hankijal on üksnes keeld

laiendada otsuse faktilist alust6, kuid seda ei olegi Hankija teinud.

5.3.2. Vaidlustaja väidab seisukohas, et mõlemad variandid on tavapärased, kuid [Vaidlustaja

ärisaladus]. Vastupidi, Hankija on selgitanud, et tema konkreetset süsteemi ülesehitust ning

keskpanga rolli arvestades eeldab [Vaidlustaja ärisaladus]. [Vaidlustaja ärisaladus]. Ning

teiseks ei ole lahenduse mugavus või mittemugavus oluline. Hankija ei pea Vaidlustaja

6 Vt K. Matteus RHS § 114 komm 12-13. M.A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2019; VAKO 06.11.2017, 157-17/188154, p 16; TlnHKo 3-12405 p

32.

7 (11)

pakkumuses olevat [Vaidlustaja ärisaladus]. Vaidlustaja ei ole oma pakkumuses pakkunud

mõlemat varianti ja seda on kinnitatud ka vaidlustuse tekstis.

5.3.3. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et [Vaidlustaja ärisaladus]. Siin peitub ka

vaidluse tuum - kuidas tõlgendada RHAD-d ja kas Vaidlustajal oli õigus eeldada, et nad saavad

lepingu täitmise ajaks [Vaidlustaja ärisaladus]. Vaidlustaja on pakkumus esitatud eeldusega,

et Hankija võimaldab töö teostamiseks [Vaidlustaja ärisaladus]. See eeldus ei ole kooskõlas

tehnilises kirjelduses sätestatuga ning muudab pakkumuse tingimuslikuks või alternatiivselt

tehniliselt mittevastavaks.

5.3.4. Nõustuda ei saa Vaidlustaja väitega, et pakkumus ei ole tagasi lükatud RHS § 114 lg 2

alusel. Hankija tsiteerib siinkohal vastavusotsuse sissejuhatust: „Hankija lükkab RHS § 114

lg 2 alusel Aktsiaselts Fujitsu Estonia (10239452) ja Fujitsu Finland Oy (0815044-1) poolt

riigihankes "Eesti Panga majandustarkvara SAP versioonivahetuse eelanalüüsi hange II"

(296304) esitatud ühispakkumuse tagasi, kuna ühispakkumus ei vasta riigihanke

alusdokumentides sätestatud tingimustele.“

Samuti ei ole õige väita, et pakkumus pidi vastama vaid tehnilise kirjelduse 4. peatükile .

Tegemist on konteksti mitte arvestava väitega, sest tehnilise kirjelduse 4. ptk käsitleb üksnes

pakkumuse dokumendinõuded ehk mida ja mis sisuga dokumente pidid pakkujad esitama

koos pakkumusega. Näiteks pidi esitama projekti läbiviimise metoodika, tegevuste ja tööde

kirjelduse (p 4.1) ja projektiplaani, milles on arvestatud võimalike riskide ilmnemisega (p 4.2).

Kuid 4. peatüki sissejuhatuses (p-s 4.1) on selgitatud, et pakkumuse sisu peab lähtuvalt

tehnilisest kirjeldusest sisaldama Pakkuja esialgseid lahendusi, metoodikat ja tegevuste

kirjeldust koos ajakavaga projekti eesmärkide saavutamiseks etteantud aja jooksul (rõhutus

lisatud). Kõik sisulised tingimused ja nõuded töö tegemisele tulevad teistest tehnilise

kirjelduse punktidest, sh taustsüsteemi kirjeldusest 1. peatükis lk 3 („Nii pangas kui

inspektsioonis kasutatav SAP lahendus on samas installatsioonis ning see on majutatud panga

serverites“). Lähtudes Vaidlustaja tõlgendusest peaks Hankija vastavaks tunnistama ka sellise

pakkumuse, mis küll formaalselt sisaldab 4. peatükis nõutud projektiplaani, kuid mille sisu

oleks vastuolus näiteks tehnilise kirjelduse p-s 3.6 olevate projekti tulemitega pelgalt seetõttu,

et tulemid on kirjeldatud väljaspool tehnilise kirjelduse 4. peatükki. RHAD-d tuleb tõlgendada

ja lugeda funktsionaalselt ning tingimused pakkumusele ei ole kitsendavad üksnes tehnilise

kirjelduse 4. peatükile (milles sisaldusid dokumendinõuded pakkumusele).

5.3.5. Pelgalt asjaolu, et RHAD-s ei ole expressis verbis [Vaidlustaja ärisaladus], ei tähenda,

et see on lubatav.

Vaidlust ei ole selles, et Vaidlustaja on enda pakkumuse eeltingimusena nõudnud [Vaidlustaja

ärisaladus]. Kuna Hankija ei ole lubanud ega asu turvakaalutlustel [Vaidlustaja ärisaladus],

siis on Vaidlustaja pakkumus tingimuslik ja mittevastav ning ühispakkumuse tagasilükkamine

RHS § 114 lg 2 alusel on õiguspärane.

6. Kolmas isik, Intelsys OÜ, oma seisukohti ei esitanud.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlustaja on oma pakkumuses dokumendi „3_1 Fujitsu SAP analüüsi pakkumus“ p 2.8

„Eeldused, riskid, kokkulepped“ alap-is 1 „Peamised eeldused“ andnud teada järgmist:

[Vaidlustaja ärisaladus].

8 (11)

27.06.2025 on Hankija esitanud Vaidlustajale selgitustaotluse: [Vaidlustaja ärisaladus].

01.07.2025 on Vaidlustaja vastanud järgmiselt: [Vaidlustaja ärisaladus].

Seega tuleneb Vaidlustaja pakkumusest, et kui SAP lahendus ja riistvara asuvad Eesti Panga

andmekeskuses (serverites), siis sõlmitava hankelepingu täitmiseks on Vaidlustajal vajalik

[Vaidlustaja ärisaladus]. [Vaidlustaja ärisaladus].

Asjaolus, et Hankija on RHAD-s andnud teada, et SAP lahendus ja riistvara asuvad Eesti

Panga andmekeskuses (serverites), ei saa olla vaidlust.

7.1. „Vastavusotsuse“ ja selle lisa 1 kohaselt on Vaidlustaja pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel

tagasi lükatud (edaspidi Otsus). Hankija on esitanud kokkuvõtlikult järgmised Otsuse

põhjendused:

1) „Vastavustingimustes“ on sätestatud, et tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole

lubatud;

2) [Vaidlustaja ärisaladus]. [Vaidlustaja ärisaladus];

3) Vaidlustaja on oma pakkumuse p 2.8.1 „Peamised eeldused“ 8. alapunktis kirjutanud,

et [Vaidlustaja ärisaladus]. Sellest tulenevalt on pakkumus esitatud eeldusega, et

Hankija võimaldab töö teostamiseks [Vaidlustaja ärisaladus]. See eeldus ei ole

kooskõlas TK-s sätestatuga ning muudab pakkumuse tingimuslikuks.

Vaidlustaja on Otsuse vaidlustanud ja leiab, et:

1) Vaidlustaja ei ole esitanud tingimuslikku ehk puuduliku siduvusega ega ka

mittevastavat pakkumust;

2) märkust Vaidlustaja pakkumuses [Vaidlustaja ärisaladus] tuleb pidada selgituseks

kuidas Vaidlustaja lepingut täidab;

3) ühestki hanketingimusest ei tulene, et [Vaidlustaja ärisaladus], Hankija viidatud TK

sissejuhatav lause ei ütle mitte midagi selle kohta, kuidas tohib või ei tohi serveriga

ühendust luua;

4) „Vastavustingimused“ osa „Pakkumuse sisu“ kohaselt peab pakkumus vastama TK p-

is 4 sätestatud nõuetele, lause, millele Hankija tugineb, asub p-is 1, Hankija ei ole

tuvastanud Vaidlustaja pakkumuse mittevastavust ühegi TK p-is 4 sätestatud nõudele;

5) asjaolu, [Vaidlustaja ärisaladus], ei ole tähtsust;

6) [Vaidlustaja ärisaladus];

7) [Vaidlustaja ärisaladus]. [Vaidlustaja ärisaladus];

8) Vaidlustaja on teabevahetuses selgitanud, et ligipääsu tagamiseks vajalikud toimingud

teeb tema;

9) kui Vaidlustaja teadnuks, et [Vaidlustaja ärisaladus], oleks ta ilmselgelt esitanud

pakkumuse, mis sellega arvestab.

7.2. RHS § 114 lg 2 esimene lause kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta

riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija

nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse

vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele.

Seega peab pakkumuse tagasilükkamiseks esinema vähemalt üks kolmest alusest: 

1)pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele;

2) pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi;

3) pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke

9 (11)

alusdokumentides esitatud tingimustele.

Puudub vaidlus, et tingimusliku pakkumuse esitamine ei olnud lubatud (RHS § 110 teine

lause, „Vastavustingimused“ osa PAKKUMUSE ESITAMINE). Seega oli Hankijal õigus

pidada RHAD-le („Vastavustingimused“) mittevastastavaks ka pakkumust, mis on

tingimuslik.

Otsusest tuleneb, et Vaidlustaja pakkumus on RHS § 114 lg 2 alusel tagasi lükatud, sest

Hankija on pidanud Vaidlustaja pakkumust tingimuslikuks.

Vaidlus on selles, kas lause Vaidlustaja pakkumuses [Vaidlustaja ärisaladus] ja ka Vaidlustaja

01.07.2025 selgitus Hankijale näitavad, et tegemist on tingimusliku pakkumusega.

7.3. TK osas „Sissejuhatus“ on sätestatud, et nii pangas kui inspektsioonis kasutatav SAP

lahendus on samas installatsioonis ning see on majutatud panga serverites.

Vaidlustaja on selgitanud, et kui riistvara ei asu teenus pakkuja enda andmekeskuses (nagu

tuleneb ka TK „Sissejuhatusest“), siis on Hankija poolt tellitava teenuse osutamiseks kaks

võimalust:

1) [Vaidlustaja ärisaladus];

2) [Vaidlustaja ärisaladus].

Seega pidi ka Vaidlustajale olema teada, et hankelepingu täitmiseks on mitmed ligipääsu

võimalused.

Hankija on RHAD-s näinud ette näinud seda, kas hankelepingu täitmiseks [Vaidlustaja

ärisaladus]. Enne pakkumuste esitamise tähtpäeva pole pakkumuse esitamisest huvitatud

isikud seda Hankijalt ka küsinud.

Vaidlustuskomisjon möönab, et viidatud TK osas „Sissejuhatus“ sätestatud lause oleks

pidanud olema selgemalt sõnastatud - kui Hankija eesmärgiks oli sellele lausega lahendada

serveritele ligipääsu küsimus, siis see pole õnnestunud. Kuid pakkumuse esitamisest huvitatud

isikutele pidi olema teada, et:

1) teenuse osutamiseks on mitu ligipääsu võimalust;

2) RHAD ei andnud pakkujale õigust pakkumuses Hankija eest ära otsustada seda, kuidas

Hankija tagab ligipääsu.

„Vastavustingimused“ osa PAKKUMUSE SISU kohaselt pakkumuse sisu e. pakkujapoolne

arusaam tehnilisest kirjeldusest peab sisaldama esialgseid lahendusi, metoodikat ning

tegevuste kirjeldust koos ajakavaga projekti eesmärkide saavutamiseks etteantud aja jooksul.

Pakkumuse sisu peab vastama Tehnilises kirjelduses punkti 4. alapunktides toodud nõuetele.

Mitte ühestki RHAD-st ei tulenenud pakkujale õigust näha pakkumuses ette seda, kuidas peab

olema Hankija poolt tagatud ligipääs Eesti Panga serveritele.

7.4. RHS § 110 lg 1 kohaselt pakkumus on pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks,

mis on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke

alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlusalune lause Vaidlustaja pakkumuses ja

Vaidlustaja 01.07.2025 selgitused Hankijale näitavad selgelt, et Vaidlustaja on pakkumuses

10 (11)

näinud hankelepingu täitmist üksnes [Vaidlustaja ärisaladus].

Vaidlustuskomisjon leiab, et kuigi RHAD seda ette ei näinud, on Vaidlustaja oma pakkumuses

teinud valiku, kuidas ta on valmis teenust osutama. Seda valikut peale pakkumuse esitamise

tähtpäeva enam muuta ei saa - siis oleks tegemist pakkumuse lubamatu muutmisega.

Vaidlustaja on Hankija eest otsustanud, et [Vaidlustaja ärisaladus] on Hankijale vähem

koormavam. Vaidlustusmenetluses on Vaidlustaja selgitanud, et pole tähtsust ka sellel, kas

[Vaidlustaja ärisaladus].

Juhul, kui Vaidlustajaga sõlmitakse hankeleping, siis on Hankija lähtuvalt Vaidlustaja

pakkumusest olukorras, kus hankelepingu täitmiseks tuleb [Vaidlustaja ärisaladus]. Isegi siis,

kui Hankija tahaks, ei saaks ta asuda seisukohale, et Vaidlustaja poolt hankelepingu täitmisel

[Vaidlustaja ärisaladus].

7.5. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 102 kohaselt on tehing tingimuslik,

kui see on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega.

TsÜS § 102 lg 2 kohaselt tehing on tehtud edasilükkava tingimusega, kui tehinguga

kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede tekkimine sõltub asjaolust (edasilükkav tingimus),

mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu.

TsÜS § 102 lg 3 kohaselt tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga

kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus),

mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu.

RHS § 110 lg 3 tähenduses tähendab tingimuslik pakkumus mh seda, et pakkuja seab oma

pakkumuses toodud kohustuste tekkimise või täitmise sõltuvusse mingist tulevikus tekkivast

või muutuvast sündmusest või asjaolust.

Vaidlustaja andis pakkumuses teada, et kui SAP lahendus on majutatud Eesti Panga serverites

(nagu TK ette näeb), siis tema osutab teenust [Vaidlustaja ärisaladus] - tegemist on

tingimusliku pakkumusega, mis paneb Hankija olukorda, kus Vaidlustajaga hankelepingu

sõlmimisel ei saa (ka vaatamata turvaprobleemidele) [Vaidlustaja ärisaladus].

Kui Vaidlustaja oleks pakkunud ühe võimaliku variandina [Vaidlustaja ärisaladus], siis

poleks pakkumus tingimuslik, kuid Vaidlustaja on sidunud pakkumuses oma hankelepingu

täitmise konkreetse tingimusega.

7.6. Hankija on asunud seisukohale, et kui Vaidlustaja pakkumus ei ole tingimuslik, siis on

see mittevastav - pakkumus lükati tagasi [Vaidlustaja ärisaladus]. Seda põhjendust Otsuses

pole, aga vaidlustuskomisjon peab vajalikuks märkida järgmist.

Selleks, et lükata Vaidlustaja pakkumust tagasi peab RHAD-s olema sätestatud tingimus, mis

tuli pakkumuses täita ja millele tuginedes lükatakse Vaidlustaja pakkumuse tagasi ning kui

selline tingimus on, siis tuleb tuvastada seda, kas Vaidlustaja pakkumus sellele tingimustele

vastab või mitte.

Hankija leiab, et TK osas „Sissejuhatus“ on sätestatud [Vaidlustaja ärisaladus] välistus.

Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu. Vaidlustuskomisjon ei tuvastanud RHAD-s sellist

välistust.

11 (11)

7.7. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHAD-st tulenevalt ei saanud Vaidlustaja Hankijale

ette kirjutada, et teenust osutatakse [Vaidlustaja ärisaladus], mistõttu Otsus Vaidlustaja

pakkumuse tagasilükkamise kohta Otsuse lisas 1 esitatud põhjendustel on kooskõlas RHS §

114 lg 2 esimese lausega.

8. Vaidlustaja on vaidlustanud ka Hankija otsuse, millega tunnistati Kolmanda isiku pakkumus

edukaks. Vaidlustus selles osas põhineb nn otsuste järgnevuse põhimõttel, mille kohaselt

Otsuse õigusvastasuse tõttu on õigusvastane ka sellele järgnev Kolmanda isiku pakkumuse

edukaks tunnistamise otsus, kuna Vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistamisel tulnuks

hindamise kriteeriumide kohaselt edukaks tunnistada tema pakkumus. Kuna

vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Otsus on õiguspärane, siis puudub alus Kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

9. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3 (Kolmas isik pole

vaidlustusmenetluses osalenud).

Hankija on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

kogusummas 2650,5 eurot käibemaksuga, kokku 11,25 tunni õigusabi osutamise eest,

tunnitasuga 190 eurot (käibemaksuta).

Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankija lepingulise esindaja kulud on täies ulatuses vajalikud

ja põhjendatud ning tuleb Vaidlustajalt välja mõista (Hankija on kinnitanud, et kuna Eesti

Pank ei taotle õigusabikuludelt sisendkäibemaksu tagasi, siis kuulub hüvitamisele

käibemaksuga summa).

Vaidlustaja kulud (riigilõiv 640 eurot ja esindajate kulud) vaidlustusmenetluses jäävad

Vaidlustaja kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets