Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigi- ja Omavalitsuste Teenistujate

Ametiühing

[email protected]

Tööaja arvestusest

Lugupeetud Riigi- ja Omavalitsuste Teenistujate Ametiühingu juhatus

Täname pöördumise eest, milles tõstatate olulise teema – summeeritud tööajaga töötavate

teenistujate tööaja arvestuse põhimõtted riigiasutustes ning sellega seonduvad probleemid.

Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 35 lõike 2 kohaselt on ametniku täistööajaks 40

tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Summeeritud tööaja arvestuse korral ei jaotata

tööaega ühtlaselt igale nädalale, vaid tööaeg jaotub pikema arvestusperioodi lõikes (nt 1, 3

või 4 kuud), kusjuures töötunnid võivad jaotuda ebaühtlaselt sõltuvalt graafikust.

Lisaks näeb kollektiivlepingute seaduse § 6 lg 1 p 3 ette võimaluse määrata

kollektiivlepinguga kindlaks töö- ja puhkeaja tingimused. Ka täna on tööandjatega sõlmitud

kollektiivlepinguid, millega on nähtud ette teatud erandid töö- ja puhkeaja tingimustes.

Kollektiivlepingute andmekogu andmetel on näiteks Päästeameti ja Eesti Päästeala Töötajate

Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivleping, milles on muu hulgas sisaldub kokkulepe tööaja

summeerimise kohta.1

Summeeritud tööaja puhul ei kasutata üksnes tavapärast tööpäevade normi, kuna töö võib olla

planeeritud ka nädalavahetusele, riigipühale või muule tavatule ajale. See on praktikas

vältimatu mitmes riigiasutuses, näiteks Politsei- ja Piirivalveametis või Päästeametis, kus töö

iseloom eeldab 24/7 katvust.

Kalendripäevapõhine keskmine on arvutuslik abimeede, mis võimaldab teha võrreldava

jaotuse töötundidest kuupõhiselt siis, kui töötajal on graafikuväliseid puudumisi (nt

töövõimetus, puhkus), et säilitada kooskõla arvestusperioodi tööajanormiga.

Teie toodud näidetes juhitakse tähelepanu olukordadele, kus summeeritud tööajaga töötajale

arvestatakse puhkuse või töövõimetuse tõttu arvestusperioodist maha rohkem tunde kui

tavagraafikus töötavale isikule. Siin on oluline rõhutada, et summeeritud tööaja puhul

lähtutakse arvestusperioodi tööajanormist tervikuna, mitte ainult ühe kuu töötundide arvust.

Lisaks tuleb tööandjal alati järgida, et töötajate võrdne kohtlemine eeldab, et tööaja normi

rakendamisel on tagatud õiglane arvestus ning selged, läbipaistvad põhimõtted.

1 Kollektiivlepingute andmekogu

Teie 05.03.2025 nr 8-4/2180-1

Meie 26.06.2025 nr 12.4-8/1337-3

2

ROTALi mure kalendripäevapõhise tööaja arvestuse osas on arusaadav, eriti kui asutuses

puuduvad selged ja ühtlustatud metoodikad summeeritud tööaja rakendamiseks.

Regulatsioone on mitmel korral selgitanud ka kohtud, näiteks lahendis nr 3-2-1-143-15 leidis

Riigikohtu tsiviilkolleegium, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö

kindlakstegemiseks vähendada kokkulepitud tööaega üksnes töötaja tööajale langeva ajutise

töövõimetuse aja võrra ning ainuüksi asjaolud, et ajutise töövõimetuse aega arvestatakse

kalendripäevades ning töötajale makstava ajutise töövõimetuse hüvitise suurus võib erineda

saamata jäänud töötasu suurusest, ei tingi teistsuguse järelduse tegemist. Lisaks kinnitas

Riigikohtu halduskolleegium asjas nr 3-16-1195, et eelpool toodud seisukoht on asjakohane

ka praeguses asjas, kus tuli kindlaks teha kaebaja tegelikult töötatud normtöötunnid ja saamata

jäänud palk (vaidlus puudutas summeeritud tööaja arvestus Päästeametis, samas asjas tehtud

Tartu Ringkonnakohtu lahend on kättesaadav siit). Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 3-

16-2669 tühistati siseministri 15.12.2015 käskkirjaga kinnitatud PPA palgajuhendi p 3.10

osas, milles nähakse ette, et summeeritud tööajaga teenistuja teenistusest või töölt puudumise

korral TLS §-des 60 või 63 sätestatud puhkuse tõttu vähendatakse normtundide arvu

teenistusest või töölt puudutud kalendripäevade normtundide summa võrra. Lahendis selgitas

kohus perepuhkuste võtmisel tööajaarvestust ja leidis, et summeeritud tööajaga töötaja puhul

/…/, tuleb tema tööpäevana käsitada vaid sellist päeva, mil ta peaks tööajakava kohaselt

olema tööle rakendatud. Summeeritud tööajaga töötaja jaoks on need päevad, mil teda tööle

rakendatud ei ole, samaväärsed n-ö tavatööajaga töötaja laupäevade ja pühapäevadega.

Halduskohtu lahend samas asjas - 3-16-2669.

Kuna summeeritud tööajaga töötavad enamasti eriteenistujad, kelle osas töötab regulatsioone

välja vastava valdkonna eest vastutav ministeerium, nt Politsei- ja Piirivalveameti ja

Päästeameti regulatsioonide eest vastutab Siseministeerium ning vanglateenistujate

regulatsiooni eest Justiits- ja Digiministeerium, tuleb tõstatatud probleemide lahendamiseks

kaasata ka teisi ministeeriume ja ametiasutusi, nagu näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus.

Täname teid tööandjate ja töötajate õiguste tasakaalu eest seismise eest. Oleme valmis

osalema aruteludes ja arutama juhendmaterjalide koostamise vajalikkust, et tagada õiglane ja

arusaadav tööaja arvestus kogu avalikus teenistuses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Truuväärt

riigihalduse osakonna juhataja

asekantseri ülesannetes

Elis-Ketter Müürsepp 5304 5154

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigi- ja Omavalitsuste Teenistujate

Ametiühing

[email protected]

Tööaja arvestusest

Lugupeetud Riigi- ja Omavalitsuste Teenistujate Ametiühingu juhatus

Täname pöördumise eest, milles tõstatate olulise teema – summeeritud tööajaga töötavate

teenistujate tööaja arvestuse põhimõtted riigiasutustes ning sellega seonduvad probleemid.

Avaliku teenistuse seaduse (edaspidi ATS) § 35 lõike 2 kohaselt on ametniku täistööajaks 40

tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul. Summeeritud tööaja arvestuse korral ei jaotata

tööaega ühtlaselt igale nädalale, vaid tööaeg jaotub pikema arvestusperioodi lõikes (nt 1, 3

või 4 kuud), kusjuures töötunnid võivad jaotuda ebaühtlaselt sõltuvalt graafikust.

Lisaks näeb kollektiivlepingute seaduse § 6 lg 1 p 3 ette võimaluse määrata

kollektiivlepinguga kindlaks töö- ja puhkeaja tingimused. Ka täna on tööandjatega sõlmitud

kollektiivlepinguid, millega on nähtud ette teatud erandid töö- ja puhkeaja tingimustes.

Kollektiivlepingute andmekogu andmetel on näiteks Päästeameti ja Eesti Päästeala Töötajate

Ametiühingu vahel sõlmitud kollektiivleping, milles on muu hulgas sisaldub kokkulepe tööaja

summeerimise kohta.1

Summeeritud tööaja puhul ei kasutata üksnes tavapärast tööpäevade normi, kuna töö võib olla

planeeritud ka nädalavahetusele, riigipühale või muule tavatule ajale. See on praktikas

vältimatu mitmes riigiasutuses, näiteks Politsei- ja Piirivalveametis või Päästeametis, kus töö

iseloom eeldab 24/7 katvust.

Kalendripäevapõhine keskmine on arvutuslik abimeede, mis võimaldab teha võrreldava

jaotuse töötundidest kuupõhiselt siis, kui töötajal on graafikuväliseid puudumisi (nt

töövõimetus, puhkus), et säilitada kooskõla arvestusperioodi tööajanormiga.

Teie toodud näidetes juhitakse tähelepanu olukordadele, kus summeeritud tööajaga töötajale

arvestatakse puhkuse või töövõimetuse tõttu arvestusperioodist maha rohkem tunde kui

tavagraafikus töötavale isikule. Siin on oluline rõhutada, et summeeritud tööaja puhul

lähtutakse arvestusperioodi tööajanormist tervikuna, mitte ainult ühe kuu töötundide arvust.

Lisaks tuleb tööandjal alati järgida, et töötajate võrdne kohtlemine eeldab, et tööaja normi

rakendamisel on tagatud õiglane arvestus ning selged, läbipaistvad põhimõtted.

1 Kollektiivlepingute andmekogu

Teie 05.03.2025 nr 8-4/2180-1

Meie 26.06.2025 nr 12.4-8/1337-3

2

ROTALi mure kalendripäevapõhise tööaja arvestuse osas on arusaadav, eriti kui asutuses

puuduvad selged ja ühtlustatud metoodikad summeeritud tööaja rakendamiseks.

Regulatsioone on mitmel korral selgitanud ka kohtud, näiteks lahendis nr 3-2-1-143-15 leidis

Riigikohtu tsiviilkolleegium, et summeeritud tööaja arvestuse korral tuleb ületunnitöö

kindlakstegemiseks vähendada kokkulepitud tööaega üksnes töötaja tööajale langeva ajutise

töövõimetuse aja võrra ning ainuüksi asjaolud, et ajutise töövõimetuse aega arvestatakse

kalendripäevades ning töötajale makstava ajutise töövõimetuse hüvitise suurus võib erineda

saamata jäänud töötasu suurusest, ei tingi teistsuguse järelduse tegemist. Lisaks kinnitas

Riigikohtu halduskolleegium asjas nr 3-16-1195, et eelpool toodud seisukoht on asjakohane

ka praeguses asjas, kus tuli kindlaks teha kaebaja tegelikult töötatud normtöötunnid ja saamata

jäänud palk (vaidlus puudutas summeeritud tööaja arvestus Päästeametis, samas asjas tehtud

Tartu Ringkonnakohtu lahend on kättesaadav siit). Tallinna Ringkonnakohtu otsusega nr 3-

16-2669 tühistati siseministri 15.12.2015 käskkirjaga kinnitatud PPA palgajuhendi p 3.10

osas, milles nähakse ette, et summeeritud tööajaga teenistuja teenistusest või töölt puudumise

korral TLS §-des 60 või 63 sätestatud puhkuse tõttu vähendatakse normtundide arvu

teenistusest või töölt puudutud kalendripäevade normtundide summa võrra. Lahendis selgitas

kohus perepuhkuste võtmisel tööajaarvestust ja leidis, et summeeritud tööajaga töötaja puhul

/…/, tuleb tema tööpäevana käsitada vaid sellist päeva, mil ta peaks tööajakava kohaselt

olema tööle rakendatud. Summeeritud tööajaga töötaja jaoks on need päevad, mil teda tööle

rakendatud ei ole, samaväärsed n-ö tavatööajaga töötaja laupäevade ja pühapäevadega.

Halduskohtu lahend samas asjas - 3-16-2669.

Kuna summeeritud tööajaga töötavad enamasti eriteenistujad, kelle osas töötab regulatsioone

välja vastava valdkonna eest vastutav ministeerium, nt Politsei- ja Piirivalveameti ja

Päästeameti regulatsioonide eest vastutab Siseministeerium ning vanglateenistujate

regulatsiooni eest Justiits- ja Digiministeerium, tuleb tõstatatud probleemide lahendamiseks

kaasata ka teisi ministeeriume ja ametiasutusi, nagu näiteks Riigi Tugiteenuste Keskus.

Täname teid tööandjate ja töötajate õiguste tasakaalu eest seismise eest. Oleme valmis

osalema aruteludes ja arutama juhendmaterjalide koostamise vajalikkust, et tagada õiglane ja

arusaadav tööaja arvestus kogu avalikus teenistuses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Truuväärt

riigihalduse osakonna juhataja

asekantseri ülesannetes

Elis-Ketter Müürsepp 5304 5154

[email protected]