Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

175-25/296622

Otsuse kuupäev 25.08.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Stell Eesti AS-i vaidlustus Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusameti riigihankes „Narva linna haljasalade

hooldustööd 2026-2027“ (viitenumber 296622) riigihanke

alusdokumentidele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Stell Eesti AS, esindaja vandeadvokaat Aarne

Akerberg

Hankija, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet,

esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. RHS1 § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 5 alusel

Jätta Stell Eesti AS-i vaidlustus Lisa 2 Osa 1 Tehnilise kirjelduse p-ide 3.1, 3.2.2 ja 3.3,

Lisa 2 Osa 2 Tehnilise kirjelduse p-ide 3.1, 3.2.2 ja 3.3.2 ja Lisa 2 Osa 3 Tehnilise

kirjelduse p-ide 3.1, 3.2.2 ja 3.3.2 osas läbi vaatamata.

2. RHS § 197 lg 1 p 5 alusel

Rahuldada vaidlustus osaliselt ja kohustada Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusametit viima riigihanke alusdokumentide järgmised punktid vastavusse

õigusaktidega ettenähtud nõuetele:

- Juhised pakkujale p 10:

- Lisa 5 Hankelepingu eelnõu p-id 1.4 ja 12.1.1 (mahu suurenemisest ja

hooldusnõuete muutmisest etteteatamise tähtaegade osas) ning 9.12.

3. RHS § 198 lg-te 2 ja 7 alusel

- Mõista Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametilt Stell Eesti AS-i kasuks välja

tasutud riigilõiv ja lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse

rahuldamisega vastavalt summades 640 eurot riigilõiv ja 1710 eurot (käibemaksuta)

lepingulise esindaja kulud.

- Mõista Stell Eesti AS-ilt Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kasuks välja

lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse rahuldamata jätmisega

summas 1581 eurot käibemaksuga

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

1 Riigihangete seadus

2 (18)

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.07.2025 avaldas Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi ka Hankija)

riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Narva

linna haljasalade hooldustööd 2026-2027“ (viitenumber 296622) (edaspidi Riigihange)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD).

Riigihange on jagatud kolmeks osaks:

- Osa 1 - 1.osa Vanalinn, Kesklinn, Juhkentali (edaspidi Osa 1);

- Osa 2 - 2. osa. Soldina, Pähklimäe, Suthoffi, Siiversti, Kudruküla (edaspidi Osa 2);

- Osa 3 - 3. osa. Kreenholmi, Paemurru, Kulgu, Kadastiku (edaspidi Osa 3).

2. 24.07.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Stell

Eesti AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus järgmistele RHAD-i dokumentidele:

- Juhised pakkujale (edaspidi Juhised) p 10;

- Lisa 2 Osa 1 Tehnilise kirjelduse p-id 3.1, 3.2.2 ja 3.3.2 ning p-i 2 lõigu „Töökäsule

reageerimise tähtajad“ esimene alapunkt,

- Lisa 2 Osa 2 Tehnilise kirjelduse p-id 3.1, 3.2.2 ja 3.3.2 ning p-i 2 lõigu „Töökäsule

reageerimise tähtajad“ esimene alapunkt;

- Lisa 2 Osa 3 Tehnilise kirjelduse p-id 3.1, 3.2.2 ja 3.3.2 ning p-i 2 lõigu „Töökäsule

reageerimise tähtajad“ esimene alapunkt (kuna kõikide osade Lisa 2 Tehniline kirjeldus on

vaidlustusse puutuvas osas samas sõnastuses ja vaidlustatud samadel põhjuselt, nimetab ja

käsitleb vaidlustuskomisjon neid edaspidi koos TK);

- Lisa 5 Hankelepingu eelnõu (edaspidi Leping) p-id 1.4, 4.7, 9.12, 12 ja 12.1.1. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 31.07.2025 kirjaga nr 12.2-10/175 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 05.08.2025 ja neile vastamiseks 08.08.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja

Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja Stell Eesti AS põhjendab vaidlustust järgmiselt.

4.1. Juhiste p 10 on sätestatud järgmiselt:

Hankija kaalub RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamist järgmiselt:

Oluliseks rikkumiseks loetakse varem sõlmitud hankelepingute täitmisel kohaldatud

leppetrahvid, mille kogusumma ületab 10% vastava hankelepingu lõppmaksumusest. Samuti

3 (18)

loetakse hankelepingu oluliseks rikkumiseks hankija poolt varem sõlmitud hankelepingu

ülesütlemist või lepingust taganemist õiguskaitsevahendina.

Arvesse võetakse leppetrahve, lepingu ülesütlemist või lepingust taganemist, mis leidsid aset 36

kuu jooksul enne käesoleva hanke väljakuulutamist. Arvesse ei võeta leppetrahve, mille

kohaldamine on vaidlustatud.

Vaatamata eeltoodule hankijal on õigus RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldada hankemenetlusest

pakkuja, kelle suhtes on Narva linna poolt varasemalt hankijaga sõlmitud hankelepingutes

rakendatud eespool nimetatud õiguskaitsevahendeid – leppetrahve, lepingu ülesütlemist või

lepingust taganemist –, sõltumata sellest, kas nimetatud õiguskaitsevahendid on vaidlustatud

või mitte, kui nimetatud õiguskaitsevahendid olid hankija poolt kohaldatud viimase 36 kuu

jooksul enne käesoleva hanke väljakuulutamist.

Õigusvastasus:

Pakkujaid koheldakse ebavõrdselt:

1) eelis antakse pakkujatele, kes on rikkunud mõne teise hankijaga sõlmitud varasemat

hanelepingut ja ebasoodsamasse olukorda pannakse pakkujad, kes on rikkunud Hankijaga

sõlmitud varasemat hankelepingut;

2) üldreegli kohaselt ei võeta arvesse leppetrahve, mille kohaldamine on vaidlustatud, st et

leppetrahvi vaidlustanud pakkujat ei ohusta hankemenetlusest kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i

8 alusel, kuid kui pakkuja on rikkunud Narva linnaga sõlmitud hankelepingut ja Narva linn on

kohaldanud leppetrahvi, siis ohustab vastavat pakkujat käesolevast hankemenetlusest

kõrvaldamine RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel hoolimata sellest, et pakkuja on leppetrahvi tegemise

vaidlustanud.;

RHS § 95 lg 4 p 8 ei võimalda kohelda pakkujaid erinevalt sõltuvalt sellest, kes oli varasema

hankelepingu pooleks – kas mõni teine hankija või Hankija.

4.2. TK p-i 3.1 kohaselt ei tohi terve päeva vältel olla prügikastid ületäitunud. TK p-i 3.2

alapunktid näevad ette nõuded suvisele hooldusele. TK p-i 3.2.2 kohaselt toimub prügikastide

tühjendamine I hooldusklassi korral iga päev kella 7.30-ks, 13.00-ks, 17.00-ks, II hooldusklassi

korral iga päev kella 8.00-ks ja 14.00-ks, III hooldusklassi korral iga päev kella 8.00-ks ja

14.00-ks, IV hooldusklassi korral iga esmaspäev hiljemalt kell 9.00-ks. TK p-i 3.3 alapunktid

näevad ette nõuded talvisele hooldusele.TK p-i 3.3.2 kohaselt toimub prügikastide

tühjendamine I hooldusklassi korral iga päev kella 8.00-ks ja 14.00-ks, II hooldusklassi korral

iga päev kella 8.00-ks ja 14.00-ks, III hooldusklassi korral iga päev kella 8.00-ks ja 14.00-ks.

Vastuseks Vaidlustaja küsimusele on Hankija täpsustanud: Prügikastide tühjendamine peab

toimuma täpselt märgitud ajal, kuid mitte varem — mitte tund ega kaks enne seda aega. Kui

tellija teeb territooriumi ülevaatuse kell 7:30 ja märkab, et prügikastid pole tühjendatud, on

see tehniliste tingimuste rikkumine. Kui ülevaatus toimub kell 11:00, mõistab tellija, et selleks

ajaks võivad prügikastid olla täitunud, ning edastab selle infotöövõtjale edasiseks

tegutsemiseks. (vt riigihangete registris vastust 24.07.2025 10:30).

Õigusvastasus:

1) RHS § 87 lg 1 p-ist 1 tulenevalt peavad olema nõuded arusaadavad, st nõuded ei tohi olla

vastuolulised. TK p-id 3.1, 3.2.2 ja 3.3.2 on vastuolulised, kuna Vaidlustajale ei ole arusaadav,

kas Hankija maksab töövõtjale täiendavat tasu prügikastide lisatühjendamise eest. See on

oluline pakkumuse maksumuse kalkuleerimiseks;

2) Hankija võib esitada prügikastide tühjendamise sageduse, kuid sellisel juhul ei tohi ta esitada

nõuet, et prügikastid ei tohi olla terve päeva vältel ületäitunud. Hankija võib nõuda, et

prügikastid ei tohi olla terve päeva vältel ületäitunud, kuid sel juhul ei tohi ta esitada nõudeid

4 (18)

prügikastide tühjendamise kordade arvule. Mõlema nõude samaaegse esitamise korral tekib

vastuolu ja pole selge, kas töövõtja on lepingut rikkunud juhul, kui ta on tühjendanud prügikaste

Hankija poolt nõutud sagedusega, kuid hoolimata sellest tekib päeva jooksul hetk, kus prügikast

on ületäitunud;

3) kui pakkujad peavad pakkumuse tegemisel arvestama vastuoluliste tingimustega, siis

kaasneb sellega kõrgemate hinnapakkumiste tegemine ja seeläbi Hankija rahaliste vahendite

suurem kulu (vastuolu RHS § 3 p-iga 5);

4) Hankija on esitanud prügikastide arvud (Osas 1 – 336 tk; Osas 2 – 102 tk; Osas 3 – 92 tk)

ning selgitanud vastuses, et prügikastid tuleb tühjendada täpselt õigel kellajal ning Hankija ei

luba tühjendada avalikus linnaruumis paiknevat prügikasti varem. Selline nõue on ebamõistlik

arvestades prügikastide suurt arvu (kokku 530). Prügikasti ei ole mõistlikult võimalik

tühjendada täpselt samal ajal.

4.3. Lepingu p-id 4.2 ja 9.1 annavad tellijale õiguse kontrollida tööde kvaliteeti igal ajal; p-i 9.4

teine lause võimaldab kontrolli läbiviimisest soovi korral vaatlejana osa võtta töövõtja

esindajal; Lepingu p-i 9.12 kohaselt töövõtja teavitab Tellijat Tööde kvaliteedi kontrolli

läbiviimisest vähemalt 30 (kolmkümmend) minutit ette e-maili või telefoni teel, nimetades

teates ära Poolte esindajate kokkusaamise koha.

Lepingu p-i 9.12 õigusvastasus:

1) punkt näeb ette kohtrolli teostamiseks ebamõistlikult lühikese etteteatamise aja (vastuolu

VÕS §-iga 7). Tellija (Hankija) ei saa eeldada, et töövõtja kontaktisik loeb vastavat e-kirja

koheselt ja isegi sel juhul ei ole 30 minutiga kohale jõudmine praktiliselt võimalik. Mõistlikkuse

põhimõttest tuleb lähtuda ka riigihanke korras sõlmitavates lepingutes;

2) Lepingu p-i 9.5 kohaselt teostatakse kontrolli ühes kalendrikuus iga objekti (park/haljasala)

osas vähemalt kaks korda. Seega on kontrolli teostamine tellija (Hankija) jaoks plaanipärane

tegevus ja puudub mõistlik põhjus sellest ette teatamiseks ainult 30 minutit ette. Mõistlik aeg

on vähemalt 2 tööpäeva.

4.4. TK p-i 2 lõigu „Töökäsule reageerimise tähtajad“ esimene alapunkt annab tellijale õiguse

teha objektide ülevaatuse igal ajal, ilma töövõtjat teavitamata (edaspidi TK p 2).

Õigusvastasus:

1) RHS § 87 lg 1 p-i 1 kohaselt peab tehniline kirjeldus olema arusaadav, kuid ülevaatuse

tegemine töövõtjat teavitamata on vastuolus Lepingu p-i 9.4 teise lausega, mis võimaldab

kontrolli läbiviimisest soovi korral vaatlejana osa võtta töövõtja esindajal. Kui tellija töövõtjat

ei teavita, siis pole töövõtjal võimalik kontrolli läbiviimisest osa võtta;

2) Vaidlustaja on pöördunud Hankija poole selgituste saamiseks (RHR sõnumid 11.07.2025

14.39 ja 15.07.2025 14.35), kuid Hankija sisuliselt ignoreeris probleemi. Hankija selgitas

vastuoluliselt, et peab teatama 30 minutit ette, kuid ta pole üldse kohustatud töövõtjat

ülevaatusele kutsuma. See näitab, et Hankija ise ei saa aru enda poolt kehtestatud tingimustest.

4.5. Lepingu p-i 1.4 kohaselt on tellijal õigus muuta (suurendada, vähendada, asendada) lepingu

hooldusmahtu, objektide hooldusklasse (objekti? üle viia ühest hooldusklassist teise) ja/või

hooldusnõudeid võrreldes hankedokumentides sätestatuga kuni 10 protsenti Lepingu hinnast ja

lähtuvalt hankemenetluse käigus kujunenud ühikhindadest.

Lepingu p-i 4.7 kohaselt on tellijal õigus mitte tellida teenuse osutamist, muuhulgas hooldusala

rekonstrueerimise/sulgemise korral, teatades sellest Töövõtjale ette 3 tööpäeva, vähendades

hooldusala ja/või objekti osa ja Töövõtjale makstavat tasu vähenenud mahtude ühiku hinna

alusel.

5 (18)

Lepingu p-id 12.1 ja 12.1.1 annavad tellijale õiguse ühepoolselt muuta hooldustööde mahtusid

seoses ilmastikutingimustega kuni 10% ning lepingujärgset summat vähendada

proportsionaalselt vähendatud mahtudele.

Õigusvastasus:

1) pakkumuste maksumuste tabelite kohaselt tuleb esitada pakkumuste maksumused

kalendrikuude kaupa, seejuures on ühikuks 1 m2. Pakkujad peavad esitama ühe ruutmeetri

koristuse maksumuse kalendrikuus hooldusklasside kaupa. Selliselt küsitud/esitatud

pakkumuste maksumuste põhjal pole võimalik teha ümberarvutusi juhul, kui mahu või

hooldusklassi muudatus ei jõustu kalendrikuu esimest päevast vaid jõustub kalendrikuu mingist

muust kuupäevast;

2) Vaidlustaja palus Hankijal selgitada, kuidas (millise valemi alusel) arvestatakse töövõtjale

makstav kalendrikuu tasu ümber juhul, kui vastav mahu või hooldusklassi muudatus ei jõustu

kalendrikuu esimest päevast (RHR sõnumid 11.07.2025 14.37, 14.07.2025 14.36 ja 11.07.2025

14.38). Hankija vastas, et tasu ümberarvestamine toimub kalendrikuus uute mahtude teostatud

päevade kaupa ehk päevast, millisest on mahud muutunud (vt RHR-is vastuseid 17.07.2025

15.29, 18.07.2025 11.59, 17.07.2025 15.29). Paraku ei arvesta Hankija vastus asjaoluga, et

mingeid päevamaksumusi ei ole pakkumuste maksumuste tabelis küsitud, mistõttu pole

võimalik aru saada, kuidas ümberarvutus toimub. Hankija ei esitanud ümberarvutamise

valemit;

3) RHS § 3 p 1 kohaselt peab hankija tegutsema riigihanke korraldamisel läbipaistvalt ja

kontrollitavalt, kuid tasu võimalik ümberarvutamine Lepingu p-ide 1.4, 4.7, 12 ja 12.1.1

kohaldamisel seda ei ole;

4) Lepingu p-id 1.4, 12 ja 12.1.1 ei sätesta, kui pikalt toimub mahu või hooldusnõuete

muutmisest etteteavitamine. Vaidlustaja esitas vastavad küsimused (RHR sõnumid 11.07.2025

14.37 ja 11.07.2025 14.38), kuid Hankija jättis neile vastamata (RHR vastused 17.07.2025

15.29 ja 17.07.2025 15.29). Kehtiva lepingu alusel teeb Hankija muudatusi sageli üldse ilma

ette teatamata, mis annab alust eeldada, et Hankija kavatseb seda teha ka Riigihanke tulemusena

sõlmitava Lepingu alusel;

5) muudatustest etteteatamine on vajalik selleks, et töövõtja saaks koostada oma töötjatele

tööajakavad (kuna TLS ei näe ette töötajatele töö ajakava teatavaks tegemise minimaalset

tähtaega, siis tuleb lähtuda mõistlikust etteteatamise tähtajast ja Vaidlustaja ettevõttes on

selliseks tähtajaks 14 päeva). Hankija poolt Lepingu p-ide 1.4, 12 ja 12.1.1 alusel muudatuste

tegemine ette teatamata ei ole kooskõlas TLS § 6 lg-ga 6;

6) muudatuste tegemise võimaldamine ette teatamata on vastuolus ka RHS § 3 p-iga 5, kuna

juhul kui pakkujad peavad pakkumuse tegemisel arvestama töölepingute võimaliku

rikkumisega, kaasneb sellega kõrgemate hinnapakkumiste tegemine.

4.6. Vaidlustaja täiendas 05.08.2025 oma seisukohti järgnevalt.

4.6.1. Hankija väidab, et vaidlustuse tekstis viidatakse reeglina RHAD-i sätetele, mida muudeti

18.07.2025. Vaidlustaja on lähtunud RHAD-i kehtivast versioonist vaidlustuse esitamise hetkel

(24.07.2025 seisuga). Hankija on vastusele lisanud TK versioonis, mida pole avaldatud.

4.6.2. Vaidlustatud punktidest on muudetud vaid TK p-i 3.1, kuid kuna nimetatud punkti

muudatused on RHAD-i versioonides, mida ei ole RHR-is avaldatud ka 05.08.2025 seisuga,

siis ei saa neist lähtuda. Ülejäänud vaidlusaluste punktide osas pole muudatusi.

4.6.3. Juhiste p-i 10 osas väidab Hankija, et erinev kohtlemine on objektiivselt põhjendatud.

6 (18)

Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija vastus vaid kinnitab pakkujate ebavõrset kohtlemist.

Hankija ei saa RHAD-i sisse kirjutada pakkute ebavõrdset kohtlemist ja endale eelise andmist

- Hankija peab arvestama ka teiste hankijate poolt tehtud leppetrahve sõltumata nende

vaidlustamisest või jätma arvestamata kõikide hankijate poolt tehtud vaidlustatud leppetrahvid.

4.6.4. TK p-ide 3.1, 3.2.2 ja 3.3.2 vaidlustamise osas olevat Hankijale Vaidlustaja nõude sisu

ebaselge. Vaidlustaja selgitab:

- punktid on vastuolulised, mistõttu ei ole need arusaadavad ega täpsed;

- Hankija väide, et 18.07.2025 ehk enne vaidlustuse esitamist täpsustas Hankija TK p-i 3.1, ei

vasta tegelikkusele (05.08.2025 seisuga ei ole TK p-i 3.1 muudetud);

- Hankija vastuse lisas toodud TK-s (mida pole avaldatud) on p-is 3.1 prügikastide tühjendamise

osas nõue: Prügikastid tuleb tühjendada punktides 3.2, 3.3 ja 3.4 märgitud ajaks; Tühjendamine

ei tohi toimuda oluliselt varem kui määratud aeg; 20–30 minutit enne märgitud aega loetakse

veel lubatavaks. Kui Hankija muudaks TK-d vastavalt, siis muutuks prügikastide tühjendamise

nõuded selgeks (enam ei peaks tagama kogu päeva vältel seda, et prügikastid pole ületäitunud),

kuid jätkuvalt oleks punkt vastuolus RHS § 3 p-ist 5 tuleneva hankija kohustusega kasutada

oma rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt.

530 prügikasti ei ole mõistlikult võimalik tühjendada 20-30 minuti jooksul.

4.6.5. Lepingu p-i 9.12 ja TK p-i 2 osas on Hankija märkinud, et seadus ei nõua tööde

ülevaatusele töövõtja esindaja kaasamist.

- Lepingu p-is 9.12 on tõepoolest kirjas, et töövõtja teavitab tellijat Tööde kvaliteedi kontrolli

läbiviimisest vähemalt 30 (kolmkümmend) minutit ette, kuid lepingu konteksti arvestades on

tegelikult silmas peetud seda, et tellija teavitab töövõtjat 30 minutit ette. Vastupidine olukord

(st töövõtja poolt tellija etteteavitamine) on võimatu, kuna tellija on jätnud endale õiguse

teostada kontrolli igal ajal. Töövõtja ei saa ette teada, millal tellija kavatseb kontrolli teostada;

- VÕS-ist ei tulene kohustust töövõtja kaasamiseks kontrolli teostamisele, kuid antud juhul

annab töövõtjale kontrolli teostamisel osalemise õiguse Lepingu p-i 9.4 teine lause. Kui tellija

on sellise õiguse töövõtjale andnud, siis tuleb töövõtjat ka kontrolli läbiviimise ajast ja kohast

mõistlik aeg ette teavitada;

- Hankija on vastuses märkinud, et füüsiliselt pole võimalik korraldada nimetatud kontrollsõidu

ajal töövõtja esindaja viibimist tellija kontaktisiku juures ilma, et esindajad kooskõlastaksid

omavahel eelnevalt kontrollsõidu marsruudi, kontrollpunktid jms, eesmärgiga viibida kontrolli

käigus ühes kohas üheaegselt. See on õige, kuid sellisel juhul peab olema lepingus ka

tellijapoolse etteteavitamise kohustus. Vastasel korral ei ole võimalik töövõtjal osaleda;

- kui Lepingu p 9.12 näeb ette töövõtja poolt tellija etteteavitamise (nagu on selles otseselt

kirjas), siis on punkt ikkagi õigusvastane, kuna see on lepingu konteksti arvestades ebaselge.

Ei ole mõistetav, kuidas on töövõtjal võimalik tellijat kontrolli osas ette teavitada olukorras, kus

kontrolli teostamine on tellija õigus.

4.6.6. Lepingu p-i 1.4 osas on Hankija märkinud, et 18.07.2025 kell 12.16, ehk enne vaidlustuse

esitamist, teavitas Hankija RHR-i kaudu pakkujaid, et seoses pakkujate esitatud küsimustega

on täpsustatud TK mõnede punktide sõnastust. Samuti täpsustati Lepingu p-i 1.4. Vaidlustaja

märgib, et Hankija ei vastanud küsimusele: Kuidas (millise valemi alusel) arvestatakse

töövõtjale makstav kalendrikuu tasu ümber juhul, kui vastav mahu või hooldusklassi muudatus

ei jõustu kalendrikuu esimest päevast? Hankija esitab valemi alles vastuses vaidlustusele.

4.6.7. Etteteatamise tähtaja osas märgib Hankija, et mahtude muutmisest etteteatamise tähtaeg

olevat juba Lepingu p-is 4.7 määratletud ja see on 3 tööpäeva. Vaidlustaja märgib selles osas

järgmist:

- Hankija jättis vastamata küsimustele, mis puudutasid Lepingu p-ides 1.4, 12 ja 12.1.1 toodud

7 (18)

juhtudel etteteatamise tähtaegu. Samuti ei eita Hankija asjaolu, et kehtiva lepingu alusel teeb

Hankija muudatusi sageli ilma ette teatamata;

- Lepingu p 4.7 annab tellijale õiguse mitte tellida teenuse osutamist ja puudutab üksnes sellest

ette teatamist. Pigem on selles punktis silmas peetud teatud (erakorralisi) juhtumeid, mille tõttu

Hankija teenust ei vaja. Ühestki Lepingu punktist (ega muust RHAD-i koosseisus olevast

dokumendist) ei tulene, et Lepingu p-is 4.7 toodud etteteatamise aeg 3 tööpäeva oleks

kohaldatav p-ides 1.4, 12 ja 12.1.1 toodud juhtudele, mis käsitlevad tööde mahu muutmist (st

mitte ainult vähendamist, vaid ka suurendamist) või hooldusklasside muutmist;

- kui Lepingu p-is 4.7 toodud etteteatamise aeg 3 tööpäeva on kohaldatav ka Lepingu p-ides

1.4, 12 ja 12.1.1 toodud juhtudele, siis on see ebamõistlikult lühike tähtaeg.

5. Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Juhiste p 10

5.1.1. RHS § 3 p-i 2 kohaselt peab sarnases olukorras olevaid pakkujaid kohtlema ühtemoodi,

välja arvatud juhul, kui erinev kohtlemine on objektiivselt põhjendatud. Vaidlustatud juhis näeb

ette, et teiste hankijate määratud leppetrahve, mis on kohtus vaidlustatud, üldjuhul arvesse ei

võeta, samas kui Hankija (Narva linna) enda määratud leppetrahvid võetakse arvesse ka siis,

kui nende peale on esitatud vaidlustus. Esmapilgul võib näida, et tegemist on erineva

kohtlemisega, kuid oluline on mõista selle eristuse põhjust. Objektiivne erinevus seisneb

Hankija teadlikkuses ja kontrollis: Narva linn kui Hankija omab vahetut teavet enda

varasemates lepingutes aset leidnud rikkumiste kohta ning on juba hinnanud leppetrahvi

kohaldamise vajalikkust. Kui sama pakkuja vaidlustab Narva linna määratud leppetrahvi, on

Hankijal sellest hoolimata alust pidada rikkumist tõsiseks. Teiste hankijate määratud

leppetrahvide puhul sellist vahetut teavet ega kindlust ei ole. Narva linn ei pruugi teada kõiki

asjaolusid, mis viisid mõne teise asutuse poolt leppetrahvi määramiseni, ega saa

hankemenetluse raames hakata kolmanda isiku sanktsiooni õiguspärasust ise uuesti üle

vaatama.

5.1.2. Tallinna Ringkonnakohus on otsuses asjas nr 3-22-803 selgitatud, et varasema

hankelepingu alusel kaebaja suhtes kohaldatud leppetrahvi vaidlustamine ei välista selle arvesse

võtmist RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisel. Samuti on Tallinna Halduskohus selgitanud, et kuigi

hankijal on RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamisel uurimispõhimõttest lähtuvalt kohustus selgitada

välja asjas tähtsust omavad asjaolud, ei pea hankija siiski teostama kohaldatud sanktsiooni

täieulatuslikku tsiviilõiguslikku analüüsi ega otsustama leppetrahvi määramise õiguspärasuse

üle. RHS § 95 lg 4 p-i 8 eesmärk on tagada pakkuja usaldusväärsuse kontroll ja võimaldada

kõrvaldada menetlusest pakkuja, kes ei ole usaldusväärne. Hankija leidis, et RHAD-is tuleb

kehtestada üheselt mõistetav kord ja alus selle kohta, kuidas Hankija varasemate rikkumiste

põhjal pakkuja usaldusväärsust kontrollib. Erinevus kolmandate isikute määratud leppetrahvide

ja Hankija enda määratud leppetrahvide vahel tuleneb sellest, et Hankija võib ühelt poolt

arvestada vaidlustatud leppetrahve, kuid teiselt poolt puudub Hankijal sisuline võimalus

kontrollida leppetrahvidega seotud vaidluse puhul tegelikke asjaolusid .

5.1.3. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamine kuulub hankija kaalutlusõiguse alla. Oma

kaalutlusõiguse raames on Hankija eelnevalt RHAD-is selgitanud kriteeriume, mille järgi ta

seda õigust rakendab, tagades seeläbi hankemenetluse läbipaistvuse. Riigihanke praeguses

staadiumis ei toimu veel kaalutlusõiguse sisulist rakendamist, kuid vaidlusorganil (kohtul vms)

puudub õigus sekkuda haldusorgani kaalutlusõigusesse ja kirjutada haldusorganile ette

kaalutlusõiguse teostamise reegleid.

5.1.4. Euroopa Kohus (kohtuasi C-41/18) on selgesõnaliselt kinnitanud, et hankijal on õigus

hinnata pakkuja varasemaid rikkumisi isegi juhul, kui need on kohtus vaidlustatud. Euroopa

8 (18)

Kohus leidis, et siseriiklikud normid, mis keelavad hankijal varasemale lepingurikkumisele

tugineda pelgalt põhjusel, et see on vaidlusalune, piiravad lubamatult hankija kaalutlusõigust.

Kohus rõhutas, et selline norm „halvab“ hankija otsustusvabaduse – hankija ei pea ootama

lõplikku kohtuotsust, et otsustada pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise üle, kui tal on

olemas objektiivsed andmed tõsise rikkumise kohta.

Eespool märgitud hankija õigus võtta arvesse ka vaidlustatud leppetrahve ei võta hankijalt ära

õigust keelduda nende leppetrahvide arvestamisest, mille puhul valitseb faktiline ebaselgus.

Samal ajal säilitab Hankija õiguse võtta arvesse enda määratud leppetrahve sõltumata nende

vaidlustamisest, kuna Hankijale on selgelt teada selliste leppetrahvide määramise põhjendused.

5.2. TK p-id 3.1, 3.2.2 ja 3.3.2

5.2.1. Vaidlustaja nõude sisu on ebaselge. Kaudselt võib järeldada, et tegemist pole punktide

mõistetavuse probleemiga, vaid küsimusega, kuidas tasustatakse nõude täitmist, mille kohaselt

prügikastid ei tohi terve päeva jooksul olla ületäitunud.

Prügikastide tühjendamise sagedus on määratud TK p-ides 3.2.2 ja 3.3.2. Vastuseks Vaidlustaja

küsimusele selgitas Hankija, et tühjendamine peab toimuma konkreetselt määratud aegadel.

5.2.2. 18.07.2025 (enne vaidlustuse esitamist) täpsustas Hankija TK p-i 3.1. Täpsustus

puudutab prügikastide tühjendamise kellaaegu, mille eesmärk on tagada, et prügikastid ei oleks

päeva jooksul ületäitunud. Hankija selgitab, et prügikastide tühjendamine peab toimuma TK-s

märgitud kellaaegadel (nt 7.30, 13.00, 17.00) ning mitte varem kui 20–30 minutit enne

määratud aega. Oluliselt varasem tühjendamine ei ole aktsepteeritav ning seda käsitletakse TK

rikkumisena.

7.2.3. Vaidlustusest on võimalik järeldada, et Vaidlustaja saab nõudest tühjendada prügikastid

konkreetsetel kellaaegadel aru, kuid ei nõustu pigem sellega, et on kehtestatud üldine nõue,

mille kohaselt ei tohi prügikastid olla ületäitunud terve päeva vältel, sõltumata tühjendamise

kellaaegadest. Vaidlustaja käsitleb seda nõuet lisatööna (põhitööks on prügikastide

tühjendamist konkreetseks ajaks ning lisatööks on prügikastide ületäituvuse jälgimine), püüdes

saada Hankijalt vastust, et tegemist on lisatööga, mille eest makstakse lisatasu. Hankija on

seisukohal, et tegemist on kahe erineva kohustusega: kohustus tühjendada prügikastid

konkreetsetel kellaaegadel ja kohustus tagada, et prügikastid ei oleks päeva jooksul ületäitunud,

sõltumata eelmainitud regulaarsete tühjenduste teostamisest. Pakkuja peab selle nõudega

pakkumuse maksumuse esitamisel arvestama - teenuse hind tuleb määrata, võttes arvesse nii

regulaarsete tühjendamiste kohustust kui ka päeva jooksul prügikastide ületäituvuse vältimise

kohustust. Pakkuja peab olema valmis, sõltumata korralistest tühjendamiskordadest, täiendavalt

tühjendama prügikaste, kui päeva jooksul on aset leidnud prügikastide ületäitumine.

7.2.4. Vaidlustaja viitab, et prügikastide korraliseks tühjendamiseks on ette nähtud suhteliselt

lühikesed ajavahemikud, mistõttu tööde maksumus kallineb. Hankija on valmis maksma tasu,

mis võimaldab eespool nimetatud eesmärgi (linna korraliku väljanägemise) saavutada. Pakkuja

ei saa dikteerida Hankijale, milliseid eesmärke ta soovib saavutada või kui palju ta on valmis

maksma oma eesmärgi saavutamise eest.

7.3. Lepingu p 9.12

7.3.1. Kontrolli eesmärgi ning selle läbiviimise korra ja tagajärjed sätestavad erinevad Lepingu

punktid: Lepingu p 4.2 sätestab tellija õiguse igal ajal kontrollida ja hinnata tööde kvaliteeti

(sama sätet korratakse Lepingu p-is 9.1). Need sätted põhinevad VÕS §-il 634, mille kohaselt

on majandustegevuse raames sõlmitud töövõtulepingu puhul tellija kohustatud tehtud töö

viivitamata üle vaatama. Kestvuslepingu puhul, mille raames töid teostatakse kogu lepingu

kehtivuse ajal ning mille tulemuseks on linna haljastuse korrashoidmine, tähendab nimetatud

9 (18)

säte, et lepingu kogu kehtivusaja jooksul on tellijal kohustus teostada tööde ülevaatust.

Lepingu p-i 9.4 kohaselt teostab kontrolli tellija kontaktisik. Soovi korral võib kontrollil osaleda

töövõtja esindaja. Seadus ei nõua tööde ülevaatusele töövõtja esindaja kaasamist.

7.3.2. Kontrolli (ülevaatuse) sagedus on määratud Lepingu p-is 9.5. Tellija/Hankija annab

töövõtja esindajale võimaluse kontrollil osaleda. Juhul, kui tellija kavatseb kontrolli teostada

eespool nimetatud lepingu sätete alusel ning töövõtja soovib kontrollil/ülevaatusel osaleda,

peab töövõtja oma osalemissoovist tellijat teavitama vähemalt 30 minutit enne kontrolli algust.

Käesoleval juhul on Hankija selguse huvides täpsustanud, et ülevaatust/kontrolli teostatakse

kaks korda kuus ning töövõtjale on antud õigus ülevaatusel osaleda. Samas on ülevaatusel

osalemine seotud töövõtja poolse etteteatamise kohustusega, mille kohaselt peab töövõtja

vähemalt 30 minutit enne ülevaatuse algust teavitama tellijat oma soovist ülevaatusel osaleda.

Et vältida olukorda, kus tellija kontaktisik viibib kontrolli ajal ühel tänaval, kuid töövõtja

esindaja teisel, peab töövõtja soovi korral teavitama tellijat oma osalemisest ülevaatusel ette.

7.3.3. Eespool käsitletud teemaga on tihedalt seotud Vaidlustaja nõue seoses TK p-iga 2.

Tellijal on õigus teha objektide ülevaatust igal ajal ilma töövõtjat teavitamata. Vaidlustaja ei

ole esitanud viidet ühelegi seaduse sättele, mis kohustaks tellijat kaasama töövõtjat tööde

ülevaatusele. Vaidlustaja leiab, et Hankija peaks RHAD-is kehtestama kohustuse teavitada

pakkujat tööde ülevaatuse teostamise ajast. Teenuse eesmärk on tagada linna pidevalt korrektne

ja hooldatud väljanägemine. Haljastus peab olema pidevalt rahuldavas seisukorras ning

ülevaatuse eesmärk on näha linna korrashoidu linnaelaniku pilgu läbi. Töövõtja ei saa töid

teostada pidevalt, ilma pausideta, kuid TK-s on määratud erinevate tööde teostamise sagedus,

mis võimaldab saavutada eespool kirjeldatud tulemuse. Pakkuja teavitamine ülevaatusest mitu

päeva ette võib viia selleni, et konkreetsed piirkonnad tehakse ülevaatuse hetkeks korda, samal

ajal kui linna haljastus tervikuna jääb tegelikult korrastamata. Lepingu tulemuseks ei pea olema

vaid konkreetsel ajahetkel korras olev linn vaid linn, mis on püsivalt üldises korrasolekus.

7.3.4. Vaidlust ei ole selles, et töövõtjale on antud õigus ülevaatusel osaleda. Oma õigust saab

pakkuja realiseerida, esitades vähemalt 30 minutit enne ülevaatuse algust teate oma soovist

osaleda. Pakkujal on võimalik näiteks iga kuu alguses teavitada Hankijat soovist, et tema

esindaja osaleb tööde korralistel ülevaatustel. Sellisel juhul on Hankija kohustatud kaasama

pakkuja esindaja ülevaatusele, välja arvatud juhul, kui teade soovist osaleda ülevaatusel on

saabunud vähem kui 30 minutit enne ülevaatuse algust.

Ülevaatuse kohustus ja õigus kuulub tellijale ja millisel viisil tellija seda õigust realiseerib, on

tellija otsustada - töövõtja ei saa dikteerida ülevaatuse mahtu, aega ega muid tingimusi.

7.4. Lepingu p-id 1.4, 4.7, 12 ja 12.1.1

Vaidlustaja ei vaidle üldiselt vastu Hankija õigusele lepingu mahtusid muuta või tellida osa

töödest kolmandatelt isikutelt. Vaidlustaja on rahulolematu seoses asjaoluga, et ebaselgeks jääb

see, kuidas arvutatakse töövõtja tasu juhul, kui mahtude muutmine toimub kuu keskel, samuti

peab Vaidlustaja vajalikuks seada mahumuudatustest etteteatamiseks tähtaja.

7.4.1. 18.07.2025 kell 12.16, ehk enne vaidlustuse esitamist, teavitas Hankija RHR-i kaudu

pakkujaid, et seoses pakkujate esitatud küsimustega on täpsustatud TK mõnede punktide

sõnastust, sh Lepingu p-i 1.4. Täpsustuste kohaselt toimub töömahtude muutumisel tasu

arvestus matemaatilise valemi abil, kus tasu arvutamisel võetakse aluseks konkreetse objekti

teenindamiseks kulunud päevade arv. See tähendab, et kuutasu jagatakse kalendrikuu päevade

arvuga ning korrutatakse objektil tegelikult teenust osutatud päevade arvuga.

Nt kui objekti teenindatakse osaliselt kuu jooksul, arvutatakse tasu proportsionaalselt tegelike

teeninduspäevade arvuga vastavalt kehtivatele ühikuhindadele.

7.4.2. Etteteatamise ajaga seoses märgib Hankija, et mahtude muutmisest etteteatamise tähtaeg

10 (18)

on Lepingu p-is 4.7 juba määratletud: 3 tööpäeva.

Arvestades asjaolu, et mahtude muutmise võimalus on RHAD-is sõnaselgelt välja toodud ning

mahtude muutmise ülempiir on kuni 10% lepingu algsest mahust (maksumusest), on selline

muudatus lubatav RHS § 123 lg 1 p-i 1 alusel. Kõigil pakkujatel on pakkumuse esitamisel ja

pakkumuse maksumuse arvutamisel võimalik arvestada sellega, et pakkumuse maksumus

kataks võimalikest muudatustest tulenevad rahalised riskid.

7.4.3. Vaidlustaja peab TLS §-ile 5 ja § 6 lg-le 6 viidates vajalikuks seada etteteatamise ajaks

15 päeva. Tegemist on töölepingu tingimustega, millest töötajat tuleb teavitada töölepingu

sõlmimisel. Jääb ebaselgeks, kuidas nimetatud seaduse säte õigustab Vaidlustaja nõuet

kehtestada 15-päevane etteteatamise tähtaeg.

Lepinguliste tööde mahtude muutmine on erakorraline meede, mille eesmärk on eelkõige

tagada linna haljastuse korrashoid olukorras, kus töövõtja ise ei ole suuteline seda tegema.

Selline muudatus on tihedalt seotud ilmastikuoludega – nt erakorralise lumesaju, lehesaju vms

korral soovib linn säilitada õiguse vähendada töövõtja töömahte ja tellida selliseid töid

vajadusel isikult, kes on võimeline tagama korrashoiu erakorralistes oludes. On tõenäoline, et

selliste olukordade tekkimisel on vajalik kiire reageerimine ning pikema etteteatamistähtaja

kohaldamine ei vastaks selliste muudatuste tegemise võimaluse kehtestamise eesmärgile.

7.4.4. Leping sõlmitakse kaheks aastaks. Selle aja jooksul võivad osad lepinguga teenindatavad

pinnad jääda teenindusest välja ning vastupidi – võivad tekkida uued pinnad, mis vajavad

teenindamist. Plaaniliste tööde puhul on tehnilistes tingimustes määratud ajavahemikud, mille

jooksul need peavad olema tehtud (nt paar korda kuus) ja kui sellised tööd tekivad, teatatakse

muudatustest 3 tööpäeva ette ja pakkuja asub füüsiliselt tööde teostamisele alles teatava aja

möödudes. Nii erakorraliste kui ka plaaniliste tööde lisamise või vähendamise võimalus on

määratud RHAD-is ja tööde lisamise või äravõtmisega seotud riskid tuleb arvesse võtta

pakkumuse maksumuses.

7.4.5. Hankijal puudub võimalus määrata eraldi etteteatamise aegu erinevate tööliikide jaoks.

Iga konkreetse tööliigi jaoks eraldi etteteatamistähtaja kehtestamine muudaks lepingu raskesti

mõistetavaks ja tooks kaasa erinevaid tõlgendusi.

7.5. Hankija täiendas 08.08.2025 oma seisukohti järgnevalt.

7.5.1. Vaidlustaja viitab sellele, et Hankija nimetatud RHAD-i muudatused ei olnud RHR-is

avaldatud. Hankija tunnistab tehnilist viga ja puudus on kõrvaldatud.

7.5.2. Juhiste p 10

Vaidlustaja väidab jätkuvalt, et kaalutluskäik, mida Hankija kavatseb kasutada kõrvaldamise

aluste hindamisel, ei vasta võrdse kohtlemise põhimõttele. Sätestatud lähenemisi kohaldatakse

kõikidele pakkujatele võrdselt, kuid Hankija jaotab kontrollimise alused gruppidesse, lähtudes

oma võimalustest tegelikult kontrollida leppetrahvide ja muude sanktsioonide kohaldamise

põhjendatust. RHS § 95 lg 4 p-i 8 kohaldamine on hankija kaalutlusõigus ja Hankija selgitas

oma kaalutlusõiguse teostamise lähtealuseid selleks, et need oleksid menetlusosalistele

arusaadavad.

Kehtestatud tingimused kujutavad endast kaalutlusõiguse teostamise viisi eelnevat selgitamist,

mitte kaalutlusõiguse tegelikku teostamist.

7.5.3. TK p 3.1 – Vaidlustaja väitel ei vasta punkt seadusele ka uues sõnastuses.

7.5.3.1. Punkti varasem redaktsioon kehtestas, et prügikastid ei tohi olla ületäitunud kogu päeva

jooksul. Alates 07.08.2025 on TK p 3.1 sõnastatud järgmiselt: Prügikastid tuleb tühjendada

punktides 3.2, 3.3 ja 3.4 märgitud ajaks; tühjendamine ei tohi toimuda oluliselt varem kui

11 (18)

määratud aeg; 20–30 minutit enne märgitud aega loetakse veel lubatavaks.

Hankijale ei ole arusaadav, millest lähtudes on Vaidlustaja järeldanud, et see tingimus kohustab

töövõtjat tühjendama kõik 530 prügikasti 20–30 minuti jooksul. Antud punkt sätestab selgelt

määratud ajad (viidates konkreetsetele punktidele, kus need on määratud täpse kellaajana),

milleks prügikastid peavad olema tühjad. Lisaks sätestatakse, et prügikastide tühjendamine ei

tohi toimuda selliselt, et need oleksid tühjendatud oluliselt enne eeltoodud tähtaegu. 20–30

minutit on nimetatud üksnes selles kontekstis, et lubatavaks loetakse prügikastide tühjendamine

20–30 minutit enne p-ides 3.2, 3.3 ja 3.4 määratud aega. See ei tähenda, et kõik linnas asuvad

prügikastid tuleb tühjendada üheaegselt.

7.5.3.2. Vaidlustaja viitab Hankija kohustusele kasutada oma rahalisi vahendeid säästlikult ja

otstarbekalt. Vaidlustaja ei ole aga kordagi selgitanud, kuidas nõue, mis sisuliselt tähendab, et

linnas ei tohi olla ületäitunud prügikaste, rikub RHS § 3 p-i 5 nõudeid.

Vaidlustaja nõue tuleb jätta rahuldamata selle ebaselguse ning ebaselge õigusliku

põhjendamatuse tõttu.

7.5.4. Lepingu p 9.12 ja TK p 2

7.5.4.1. Vaidlustuses viitas Vaidlustaja sellele, et tellija poolt tööde kontrollimise kohta

etteteatamise aeg on liiga lühike. Vastuses vaidlustusele selgitas Hankija, et vaidlusalustes

punktides on juttu hoopis sellest, et kui töövõtja soovib osaleda kontrollimisel, peab ta sellest

tellijat teavitama vähemalt 30 minutit enne kontrolli toimumist. Töövõtja osalemine tööde

ülevaatusel ei ole kohustuslik. Seega ei eksisteeri Vaidlustaja subjektiivset õigust osaleda tööde

ülevaatusel, mida oleks võinud rikkuda väga lühike etteteatamise tähtaeg.

7.5.4.2. Vaidlustaja esitas kaks täiendavat väidet eespool nimetatud sätte ebaseaduslikkuse

kohta:

- Vaidlustaja väidab, et tema arusaam punktist on õige ning punkti tuleb tõlgendada nii, et

sellega kehtestatakse tellija poolt töövõtjale kontrolli teostamisest etteteatamise aeg. Hankija

sellega ei nõustu - tekstis on selgelt määratud, et töövõtja teavitab oma soovist osaleda kontrollil

vähemalt 30 minutit enne kontrolli algust;

- Lepingu p-ide 4.2 ja 9.1 kohaselt on Hankijal õigus igal ajal kontrollida tööd, mistõttu

Vaidlustaja arvates on ebaloogiline anda töövõtjale ettenägematu kontrollil osalemise kohta

etteteatamise õigus. Hankija selgitab, et kõigepealt reguleeritakse tööde kontrollimise kord

koostoimes Lepingu p-iga 9 ja selle 12 alapunktiga, sh p-iga 9.5. Eelkõige kehtestab p 9.5, et

kontroll teostatakse kuude kaupa, kuus teostatud tööde kohta vähemalt kaks korda kuus.

Hankija selgitas, et olles teadlik kontrolli teostamise üldreeglitest, võib töövõtja, kui tal tekib

soov kontrollil osaleda, esitada tellijale nõude, et kõikidele kuus teostatavatele kontrollidele

oleks kaasatud töövõtja esindaja. Andes töövõtjale õiguse osaleda tööde kontrollimisel

(sisuliselt tööde ülevaatusel), laiendab Hankija töövõtja õigusi võrreldes VÕS-ist tulenevate

õigustega (seadusest ei tulene, et töövõtja võib nõuda tööde ülevaatusel osalemist). Hankija

annab töövõtjale nimetatud õiguse, kehtestades piiranguna üksnes selle, et töövõtja peab oma

osalemisest kontrollil teavitama tellijat vähemalt 30 minutit enne kontrolli algust;

- Vaidlustaja leiab , et juhul, kui Hankija väidab, et töövõtja osalemine kontrollil ei tulene

seadusest, on antud väitega vastuolus Lepingu p 9.4. Hankija ei saa sellest väitest aru. Lepingu

p 9.4 sätestab: Tööde teostamise kvaliteeti kontrollib ja hindab Lepingus nimetatud Tellija

kontaktisik. Kontrolli läbiviimisest võib soovi korral vaatlejana osa võtta Töövõtja esindaja.

Hankija selgitas, kuidas tema seisukohalt toimub töövõtja soovi, osaleda vaatlejana tööde

kontrollil, realiseerimine, kuid Vaidlustaja väidetud vastuolu jääb Hankijale ebaselgeks;

- Vaidlustaja arvates on Hankija Lepingu p-i 9.12 sõnastuses eksinud ja tegelikult pidas Hankija

silmas, et tellija teavitab töövõtjat kontrolli teostamisest 30 minutit enne kontrolli. Hankija

kinnitab, et punkti sõnastus ei ole ekslik. Töövõtja võib vaatlejana kontrollil osaleda juhul, kui

ta on oma osalemisest kontrollil teavitanud tellijat vähemalt 30 minutit enne kontrolli algust.

12 (18)

7.5.4.3. Arusaamatu on Vaidlustaja nõue tunnistada seadusevastaseks TK p 2, mis olevat

vastuolus Lepingu p-iga 9.12. Hankija ei saa aru, milles vastuolu seisneb.

- Lepingu p 9 koos alapunktidega kehtestab Hankija õiguse teostada linna haljastustööde

kontrolli ilma töövõtjat teavitamata. Kontrollakti tegemine ning sellega puuduste kõrvaldamise

tähtaja määramine vastab Lepingu p-ile 9.7. Ebaselgeks jääb, millised vastuolud leidis

Vaidlustaja Lepingu ja TK vahel;

- TK p 2 kehtestab lisaks eespool nimetatud tingimustele ka muid tingimusi, mis ei ole seotud

kontrolliga. Vaidlustaja ei saa nõuda TK p-i 2 tervikuna õigusvastaseks tunnistamist.

7.5.5. Lepingu p 1.4.

7.5.5.1. Tegemist on sätetega, mille kohaselt on tellijal õigus muuta (suurendada, vähendada,

asendada) lepingu hooldusmahtu, objektide hooldusklasse (viia objekte ühest hooldusklassist

teise) ja/või hooldusnõudeid võrreldes RHAD-is sätestatuga kuni 10 protsenti lepingu hinnast

ning lähtudes hankemenetluse käigus kujunenud ühikhindadest. Vaidlustaja väidab jätkuvalt, et

RHAD-is peab olema määratud valem, mille alusel arvestatakse suurendamise või vähendamise

maksumust. Vaidlustaja peab Lepingu p-is 1.4 sätestatut ebapiisavaks selleks, et oleks

arusaadav , kuidas arvutatakse eespool nimetatud maht. Samuti peab Vaidlustaja ebapiisavaks

18.07.2025 Hankija vastuses tema küsimusele tööde mahu suurendamise või vähendamise

maksumuse määramise kohta esitatud näidet, pidades seda ebapiisavaks arvutuskäigu

mõistmiseks, ning nõuab jätkuvalt valemi määramist.

7.5.5.2. Hankija lähenemise kohaselt toimuvad eespool nimetatud muudatused tööde mahtudes

eelkõige RHS § 123 lg 1 p-i 1 alusel. Lepingu p-is 1.4 on Hankija piisava täpsusega märkinud,

et mahu muutmisel võetakse maksumuse arvutamisel aluseks hankemenetluse käigus

kujunenud ühikhinnad.

7.5.5.3. Termini „ühikuhind“ lihtsustamiseks avaldas Hankija 18.07.2025 RHR-i kaudu uue

pakkumuste maksumuse tabeli (2. ja 3. osa) ning lisaks 21.07.2025 maksumuse tabeli 1. osa,

kus on esitatud kaks selgitust: i) ühiku (1 m²) maksumus kuude ja hooldusklasside kaupa

arvestatakse uute või teiste objektide hooldusesse lisamisel ja hooldusest eemaldamisel; ii)

ühiku (1 m²) maksumus kuude ja hooldusklasside kaupa hõlmab kõiki hooldustöid, mis on ette

nähtud tehnilises kirjelduses, sealhulgas mööbli, katete ja muu inventari hooldust. Koos eespool

nimetatud seletusega määratlevad maksumustabelite selgitused piisavalt selgelt, mis on ühiku

maksumus, mida see sisaldab ning kuidas arvutatakse ühiku hind juhul, kui ühiku hind on

kujunenud mittetäieliku kuu puhul.

7.5.5.4. Vaidlustaja ei selgitanud, millise valemi koostamist ta nõuab ja millise seaduse alusel

ta seda nõuab. Hankija on piisava täpsusega selgitanud, kuidas arvutatakse tööde mahu

suurendamise või vähendamise maksumus.

7.5.5.5. Vaidlustaja väidab, et juhul, kui vaidlustuskomisjon leiab, et Lepingu p-iga 4.7

kehtestatud muudatustest etteteatamise tähtaeg kehtib Lepingu p-ile 1.4, siis on antud

etteteatamise aeg liiga lühike. Hankija arvates on küsimus pigem selles, kas tähtaeg on

proportsionaalne. Juhul, kui Vaidlustaja leidis, et Lepingus on sätestatud etteteatamise aeg, kuid

soovib selle kestust vaidlustada, peab ta esitama uue vaidlustuse.

7.5.5.6. Vaidlustaja väidab, et Hankija ei vasta tema küsimustele.

Hankija on kohustatud vastama pakkuja RHR-i kaudu esitatud küsimustele, kuid pakkuja ei saa

dikteerida Hankijale, kuidas küsimustele vastata.

13 (18)

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Juhiste p 10 on sõnastatud järgmiselt:

HANKIJA KAALUTLUSED RHS § 95 lg. 4 p. 8 KOHALDAMISEL

Hankija kaalub RHS § 95 lg 4 p 8 kohaldamist järgmiselt:

Oluliseks rikkumiseks loetakse varem sõlmitud hankelepingute täitmisel kohaldatud

leppetrahvid, mille kogusumma ületab 10% vastava hankelepingu lõppmaksumusest. Samuti

loetakse hankelepingu oluliseks rikkumiseks hankija poolt varem sõlmitud hankelepingu

ülesütlemist või lepingust taganemist õiguskaitsevahendina.

Arvesse võetakse leppetrahve, lepingu ülesütlemist või lepingust taganemist, mis leidsid aset 36

kuu jooksul enne käesoleva hanke väljakuulutamist. Arvesse ei võeta leppetrahve, mille

kohaldamine on vaidlustatud.

Vaatamata eeltoodule hankijal on õigus RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldada hankemenetlusest

pakkuja, kelle suhtes on Narva linna poolt varasemalt hankijaga sõlmitud hankelepingutes

rakendatud eespool nimetatud õiguskaitsevahendeid – leppetrahve, lepingu ülesütlemist või

lepingust taganemist –, sõltumata sellest, kas nimetatud õiguskaitsevahendid on vaidlustatud

või mitte, kui nimetatud õiguskaitsevahendid olid hankija poolt kohaldatud viimase 36 kuu

jooksul enne käesoleva hanke väljakuulutamist.

8.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et RHS § 95 lg 4 p-i 8 puhul tuleb hinnata rikkumise

olulisust ja pidevust ja rikutud tingimuse olulisust igal üksikjuhul eraldi ja Hankija ei saa luua

juba ette üldist reeglistikku, mis kehtiks selles Riigihankes kõikide juhtumite puhul. RHS § 95

lg 4 p 8 on diskretsioonil põhinev alus, mitte automaatne välistamise alus, st et Hankijal on

kaalutlusõigus iga konkreetse juhtumi puhul eraldi hinnata, kas rikkumine oli piisavalt oluline

või pidev, kas rikutud tingimus oli oluline ja kas selle tõttu on pakkuja usaldusväärsus kahtluse

all.

8.2. Hankija ei saa muuta seadusest tulenevat kaalutlusõigust automaatseks reegliks, kuna see

piiraks RHS-i kohast kaalutlusruumi ja välistaks teatud olukordades üldse sisulise hindamise

konkreetse juhtumi asjaolude põhjal.

RHS-is on ammendavalt sätestatud hankemenetlusest kõrvaldamise alused ja Hankija ei saa

luua oma täiendavaid kriteeriume, nt on täiendav kriteerium, et üle 10% leppetrahv tähendab

automaatselt olulist rikkumist; samuti on ilmselgelt täiendav kriteerium Hankija õigus

kõrvaldada pakkuja, kelle suhtes on Narva linna poolt varasemalt hankijaga sõlmitud

hankelepingutes rakendatud eespool nimetatud õiguskaitsevahendeid [---], millega ei kaasne

Hankija kohustust hinnata rikkumise olulisust/pidevust ega rikutud tingimuse olulisust. Samuti

ei saa Hankija ennast RHAD-iga distantseerida vaidlustatud rikkumise hindamisest, seda

sõltumata sellest, kas rikkumise vaidlus käib Hankijale täidetud hankelepingu või mõne muu

riigihanke hankelepingu täitmise üle. Selline seisukoht oleks vastuolus Euroopa Kohtu otsusega

C-41/18 ja Riigikohtu otsuses 3-21-1733 väljendatud seisukohaga.

8.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Juhiste p 10 on vastuolus

RHS § 95 lg 4 p-iga 8 ja RHS § 3 p-ga 1.

Arusaamatuks jääb Hankija korduv rõhutamine, et vaidlustuskomisjon ei saa Hankija kaalutlusi

ümber hinnata. Kaalutlusõigus tähendab, et seadus annab haldusorganile (Hankijale) võimaluse

valida erinevate seaduslike lahenduste vahel, võttes arvesse konkreetse olukorra asjaolusid ja

õiguse üldpõhimõtteid (nt proportsionaalsus, võrdne kohtlemine, õiguspärane ootuse kaitse).

RHS ei anna Hankijale õigust RHAD-is kaalutleda selle üle, kuidas ta RHS § 95 lg 4 p-i 8

Riigihankes kohaldada tahab. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal ei ole võimalik

omaalgatuslikult kõrvaldamise aluseid hanketingimuste kaudu RHAD-is täiendada ega juurde

mõelda.

9. TK p-id 3.1, 3.2.2 ja 3.3.2 ning TK p-i 2 lõigu „Töökäsule reageerimise tähtajad“ esimene

14 (18)

alapunkt

9.1. Vaidlustaja väitel on õigusvastane TK p 3.1, mille kohaselt terve päeva vältel ei tohi

prügikastid olla üle täitunud. Vaidlustusest arusaadavalt puudutab TK p-te 3.2.2 ja 3.3.2 üksnes

Vaidlustaja väide, et 530 prügikasti ei ole mõistlikult võimalik tühjendada täpselt samal ajal.

9.1.1. Vaidlustatud nõuet TK p-is 3.1 praegusel ajahetkel (alates 07.08.2025) enam ei ole.

Pärast 07.08.2025 muudatusi TK p-is 3.1 ei ole vaidlustuse menetlemine TK p-is 3.1 sisaldunud

ületäitumise nõude osas enam vajalik (sellel tingimusel üksi Riigihankes osalemisest huvitatud

isik enam pakkumust esitama ei pea) ega võimalik (vaidlustuskomisjon ei kohusta Hankija

muutma tingimust, mida RHAD-is enam ei ole).

9.1.2. Hankija on lisanud TK p-i 3.1 lause, mis on seotud Vaidlustaja etteheitega võimatusest

tühjendada prügikasti samal ajal - muudetud TK p 3.1 sätestab: Tühjendamine ei tohi toimuda

oluliselt varem kui määratud aeg; 20–30 minutit enne märgitud aega loetakse veel lubatavaks.

Seega enam ei ole TK-st võimalik teha Vaidlustaja väidetud järeldust, et prügikastid peaksid

olema tühjendatud samal ajal. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et TK p-id 3.2.2 ja 3.3.2 on

iseenesest oma sisult selged, arusaadavad ja täpsed ega ole RHS-iga vastuolus ja Vaidlustaja

väidetud võimatus on kõrvaldatud TK p-i 3.1 lisatud täpsustusega.

9.1.3. Vaidlustuse esitamise ajal oli vaidlustus TK p-ide 3.1, 3.2.2 ja 3.3.2 osas lubatav, sh

tähtaegne ja tingimuste vastuolulise põhjusel Vaidlustaja õigusi rikkuv. Alates 07.08.2025, kui

Hankija muutis TK p-i 3.1 - eemaldas sellest Vaidlustaja õigusi rikkuva sisuga nõude ja lisas

sinna ajavahemiku TK-pides 3.2.2 ja 3.3.2 sätestatud tähtaegade järgmiseks - ei saa

vaidlustuskomisjon hinnata TK p-i 3.1 õiguspärasust koosmõjus TK p-idega 3.2.2 ja 3.3.2

nõuete alusel, mida TK kehtivas redaktsioonis enam ei ole (ületäitumine), sh ei asu

vaidlustuskomisjon hindama, kas tühjendamine 20-30 minutit enne TK p-ides 3.2.2 ja 3.3.2

märgitud tähtaegu on õigusärane (fakt on see, et Vaidlustaja väidetud samaaegse tühjendamise

nõuet RHAD-is enam ei ole).

Vaidlus TK-s sätestatud nõuete õiguspärasuse üle, mis pärast muutmist 07.08.2025 enam ei

kehti, ei aita kaasa Vaidlustaja võimalusele esitada pakkumus ja sõlmida hankeleping kuidagi

selgemate ja mittevastuoluliste tingimuste alusel. Seega kehtetud ja muudetud versioonis

RHAD punktid Vaidlustaja subjektiivseid õigusi Riigihankes ei riku, mistõttu tuleb vaidlustus

jätta TK p-i 3.1 (ja TK p-ide 3.2.2 ja 3.3.2) osas läbi vaatamata RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel.

Ei saa olla vaidlust, et TK p 3.1 Hankija 07.08.2025 sõnastuses ei saanud olla Vaidlustaja õigusi

rikkuv vaidlustuse esitamisel 24.07.2025.

9.1.4. Vaidlustaja on küll 05.08.2025 esitatud täiendavates seisukohtades väitnud, et isegi kui

Hankija muudaks TK p-i 3.1 nii, nagu ta seda 07.08.2025 teinud on, siis oleks see punkt

jätkuvalt vastuolus RHS § 3 p-ist 5 tuleneva Hankija kohustusega kasutada oma rahalisi

vahendeid säästlikult.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et TK p-i 3.1 kehtivas sõnastuses Vaidlustaja selles

vaidlustusmenetluses enam vaidlustada ei saanud – hüpoteetiliselt ei saa RHAD-i vaidlustada

(muudatus avaldati alles 07.08.2025), kuid isegi kui Hankija kavandatavad muudatused oleks

olnud enne avaldamist vaidlustatavad (millega vaidlustuskomisjon ei nõustu), tulnuks uusi

asjaolusid sisaldav vaidlustus RHS § 191 lg 1 kohaselt esitada kaks tööpäeva enne täiendavate

selgituste esitamise tähtpäeva (muudetud RHAD-i vaidlustamine tähendaks sisuliselt

vaidlustusmenetluse algamist muudatuste osas otsast peale). Juhul, kui TK p 3.1 kehtivas

sõnastuses Vaidlustaja õigusi siiski (jätkuvalt) rikub, on Vaidlustajal õigus kõikide muudetud

RHAD-i tingimuste vaidlustamine pikendatud pakkumuste esitamise tähtpäeva arvestades

(RHS § 189 lg 31), kuid TK p 3.1 hetkel kehtivas sõnastuses selles vaidlustusmenetluses

vaidlustuskomisjoni kontrollile ei allu.

15 (18)

9.1.5. Vaidlustuskomisjon rõhutab, et vaidlustuse esitamisel ei eksinud Vaidlustaja TK p-ide

3.1, 3.2.2 ja 3.3.2 vaidlustamisel RHS-i nõuete vastu, kuna Vaidlustaja väidetud RHAD-i

vastuolulisuse kõrvaldamine oli vaidlustusmenetluses TK vaidlustamise kaudu põhimõtteliselt

saavutatav. 07.08.2025 TK p-i 3.1 nõuete muutmisega Hankija poolt on aga tekkinud olukord,

mis tingib vaidlustuse läbivaatamata jätmise TK p-i 3.1 (koosmõjus p-idega 3.2.2 ja 3.3.2)

nõuete osas. Kohtupraktika kohaselt tuleb vaidlustuse lubatavust kontrollida

vaidlustusmenetluse kõigis etappides (vt nt Tallinna Halduskohtu 07.06.2013 otsus nr 3-13-966,

p 11).

9.2. TK p 2 on sõnastatud järgmiselt:

Tellijal on õigus teha linna objektide ülevaatusi igal ajal, ilma töövõtjat teavitamata.

9.2.1. Vaidlustaja väitel on nimetatud nõue vastuolus Lepingu p-i 9.4 teise lausega, mis

võimaldab kontrolli läbiviimisest soovi korral vaatlejana osa võtta ka töövõtja esindajal, kuid

kui töövõtjat ei teavitata, siis see pole võimalik.

Vaidlustuskomisjon möönab, et analoogselt VÕS §-is 643 sätestatuga (kui tellija on

töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle

vaatama või üle vaadata laskma) ei ole Hankijal ka RHS-ist tulenevalt kohustust tehtud töö

ülevaatamisest töövõtjat igal juhul teavitada ja/või teda objektile kaasa võtta. Seega TK p 2,

mis sätestab Hankija õiguse ilma töövõtjat teavitamata igal ajal objekte üle vaadata, ei ole

iseenesest õigusvastane.

9.2.2. Vaidlustaja teeb Lepingu p-ist 9.4 järelduse, et olukorras, kus Hankija on sätestanud

Lepingus võimaluse töövõtjal soovi korral kontrollist osa võtta, ei ole Hankijal enam õigust

ilma töövõtjat teavitamata objektide ülevaatusi teha. Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga ei

nõustu.

TK p 2 sätestab, et tellijal on õigus teha objektide ülevaatusi igal ajal, ilma töövõtjat

teavitamata. St, et tellija võib omaalgatuslikult ja etteteatamiseta kohapeal olukorda kontrollida.

Lepingu p 9.4 sätestab, et tööde kvaliteeti kontrollib ja hindab tellija määratud kontaktisik.

Seega Lepingu p 9.4 reguleerib, kes on pädev andma ametliku hinnangu kvaliteedile. Lisaks on

Töövõtjal õigus soovi korral viibida vaatlejana juures, kui selline kvaliteedikontroll toimub.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tegemist ei ole teineteist välistavate vastuoluliste

tingimustega, kuna tellija üldine õigus objekt alati üle vaadata ei ole sama mis ametlik

kvaliteedikontroll Lepingus nimetatud konkreetse isiku poolt, Töövõtja juuresoleku võimalus

on seotud ainult formaalse kvaliteedikontrolliga, mitte tellija iga suvalise objekti ülevaatusega.

Seega tööde ülevaatus võib toimuda igal ajal ilma teavitamata, aga ametlik kvaliteedi kontroll

toimub tellija kontaktisiku kaudu ning töövõtjale antakse võimalus selles vaatlejana osaleda.

9.2.3. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja väidetud

vastuolu TK p-i 2 ja Lepingu p-i 9.4 vahel, mis võiks Riigihankes Vaidlustaja õigusi rikkuda,

ei ole.

10. Lepingu p-id 1.4, 4.7, 9.12, 12 ja 12.1.1

Vaidlustusest nähtuvalt on Lepingu p-id 1.4, 4.7, 12 ja 12.1.1 vaidlustatud kogumis ja Lepingu

p 9.12 erialdi.

10.1. Lepingu p 9.12 on sõnastatud järgmiselt:

Töövõtja teavitab Tellijat Tööde kvaliteedi kontrolli läbiviimisest vähemalt 30 (kolmkümmend)

minutit ette e-maili või telefoni teel, nimetades teates ära Poolte esindajate kokkusaamise koha.

Kõik avastatud puudused fikseeritakse kirjalikult Hooldustööde kvaliteedi kontrollaktiga.

Vaidlustuse kohaselt on 30 minutit etteteatamistähtaeg töövõtjale ebapiisav.

10.1.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et esialgses vaidlustuses lähtus Vaidlustaja ilmselgelt

16 (18)

asjaolust, et Lepingu p 9.12 reguleerib, vastupidiselt punktis sätestatule, tellija kohustust

teavitada töövõtjat – Vaidlustaja väitis, et punkt näeb ette kontrolli teostamisest [ette

teatamiseks] ebamõistlikult lühikese etteteatamise aja [---]. Vaidlustaja möönab

vaidlustusmenetluse käigus, et Lepingu p-is 9.12 on küll kirjas, et töövõtja teavitab tellijat, kuid

asub vaatamata sellele seisukohale, et nii see olla ei saa ja tegelikult [---] on silmas peetud seda,

et tellija teavitab töövõtjat 30 minutit ette. Hankija kinnitas vaidlustusmenetluses, et Lepingu

p-is 9.12 on kirjas see, mida Hankija silmas pidas – töövõtja peab teavitama tellijat, kui ta tahab

kvaliteedi kontrolli läbiviimisest osa võtta.

10.1.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et sättes ei ole kirjas see, et töövõtja teavitab tellijat,

kui ta soovib kontrolli läbiviimisest osa võtta, vaid sättes on kirjas see, et töövõtja teavitab

hoopis Hankijat Tööde kvaliteedi kontrolli läbiviimisest. RHAD ei sätesta ühtegi olukorda, kus

töövõtja (mitte Hankija) saaks läbi viida mingit tööde kvaliteedi kontrolli, kuhu ta saaks kaasata

tellija (Hankija) 30 minutise etteteatamise tähtajaga. Seega Lepingu p-i 9.12 ei ole Hankija

pannud kirja sellist sisu, mida ta väidab seal olevat.

10.1.3. Hankija väidetav tahte ja eesmärk reguleerida Lepingu p-iga 9.12 töövõtja kohustust

informeerida tellijat oma olemise soovist tellija poolt läbiviidava kvaliteedi kontrolli

läbiviimisel, ei ole mõistlikult jälgitav. Isegi olukorras, kus töövõtja peaks tellijale esitama oma

soovi kvaliteedi kontrolli läbiviimisel osaleda, peaks ta selle läbiviimisest kuidagi/kunagi teada

saama ja Hankija õigus teostada kontrolli ühes kalendrikuus iga objekti osas vähemalt kaks

korda (Lepingu p 9.5) ei pane Hankijale mis tahes kohustust kontrolli läbiviimisest mingil ajal

täitjat ka teavitada.

10.1.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lepingu p 9.12 on

vastuolus RHS § 3 p-ga 1 (läbipaistmatu ja kontrollimatu).

10.2. Lepingu p-id 1.4, 4.7, 12 ja 12.1.1

10.2.1. Lepingu p 12 on sõnastatud järgmiselt:

LEPINGU MUUTMINE JA ÜLESÜTLEMINE/TAGANEMINE

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et tegemist on ühe Lepingu punkti pealkirjaga, mis

iseenesest (pealkirjana) mingeid nõudeid, mis saaksid olla õigusvastased, ei sisalda.

10.2.2. Lepingu p-id 1.4, 4.7 ja 12.1.1 on kehtivas RHAD-is sõnastatud järgmiselt:

1.4. Tellijal on õigus muuta (suurendada, vähendada, asendada) lepingu hooldusmahtu,

objektide hooldusklasse (üle viia ühest hooldusklassist teise) ja/või hooldusnõudeid võrreldes

hankedokumentides sätestatuga kuni 10 protsenti Lepingu hinnast ja lähtuvalt hankemenetluse

käigus kujunenud ühikhindadest.

4.7. Tellijal on õigus mitte tellida teenuse osutamist, muuhulgas hooldusala

rekonstrueerimise/sulgemise korral, teatades sellest Töövõtjale ette 3 tööpäeva, vähendades

hooldusala ja/või objekti osa ja Töövõtjale makstavat tasu vähenenud mahtude ühiku hinna

alusel.

12.1.1. Haljasalade hooldustööde kogumahu suurendamine kuni 10 %, mis finantseeritakse

Narva linna eelarvest. Haljasalade hooldustööde kogumahu vähendamine on võimalik mitte

rohkem kui 10 % ning lepingujärgset summat vähendatakse proportsionaalselt vähendatud

mahtudele või vähendatud mahud asendatakse Tellija valikul teiste samaväärsete töödega.

Vaidlustajal on nimetatud punktidega seonduvalt 2 etteheidet:

1) kuna pakkujad peavad esitama 1 m2 koristuse maksumuse kalendrikuus kooldusklasside

kaupa, ei ole võimalik ümberarvutusi teha, kui mahu või hooldusklassi muudatus ei jõustu

kalendrikuu esimesest päevast. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja on selgitusi küsinud ja Hankija

on kinnitanud, et tasu ümberarvestamine toimub kalendrikuus uute mahtude teostatud päevade

17 (18)

kaupa. Vaidlustaja väidab, et kuna päevamaksumusi ei esitata, ei ole aru saada, kuidas

ümberarvutus toimub (Hankija ei ole mingit valemit esitanud);

2) Lepingu p-id 1.4 ja 12.1.1 ei sätesta, kui pikalt toimub mahu või hooldusnõuete muutmisest

etteteatamine.

10.2.2.1. Hankija väitel on lepingu mahtude muutmisest etteteatamise tähtaeg sätestatud

Lepingu p-is 4.7 ja see on 3 tööpäeva. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga osaliselt.

Lepingu p-i 4.7 sõnastusest nähtuvalt sätestatakse seal kitsalt tellija õigust mitte tellida teenuse

osutamist. Seega Lepingu mahu vähendamisest etteteatamisele on Lepingu p-is 4.7 tähtaeg

sätestatud ja see on 3 tööpäeva, kuid Hankija õigus teenust mitte tellida ei tähenda, et teenust

võiks samasuguse etteteatamise tähtajaga tellida hoopis rohkem või teha Lepingus mingeid

muid muudatusi, mis ei ole otseselt seotud Hankija õigusega teenust mitte tellida.

Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja väide etteteatamise tähtaja puudumisest

ei saa käia Lepingu p-i 4.7 kohta (seal on tähtaeg sätestatud) ega ole õige lepingu mahu

vähendamise osas (etteteatamistähtaeg on 3 tööpäeva) ja saab hõlmata üksnes Lepingu p-te 1.4

ja 12.1.2 mahu suurendamise ja hooldusnõuete muutmisest etteteatamise osas. Vaidlustaja ei

ole Lepingu p-i 4.7 vaidlustustanud tähtaegselt (RHS § 191 lg 1) põhjusel, et selles sätestatud

tähtaeg Hankija otsuse korral mitte teenust tellida oleks liiga lühike.

Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohale, et Hankija väide tähtaja sisaldumisest Lepingu p-is

4.7 on õige vaid teenuse vähendamise osas, tuleb kohustada Hankijat viima Lepingu p 1.4 ja

12.1.1 vastavusse õigusaktidega osas, milles need ei sätesta seda, kui pikalt toimub

etteteatamine mahu suurenemisel või hooldusnõuete muutmisel. Hankija ei väida, et vastava

etteteatamis tähtaja Lepingus sätestamata jätmine on tahtlik ja teadlik.

10.2.2.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lepingu p-id 1.4, 4.7 ja 12.1.1 (viimane isegi ei

sätesta sõnaselgelt lähtumist ühikuhindadest) ei vaja ühikuhinna täpsustamiseks muutmist.

Isegi kui Vaidlustajale jäi vaidlustuse esitamisel ühiku sisu arusaamatuks, on Hankija

18.07.2025 ja 21.07.2025 muudatustega võimalikku arusaamatust vähendanud esitades RHAD

lisa 1 pakkumuse tabeli all lisaks eelnevale (NB! Ühiku (1 m2) maksumus kuude ja

hooldusklasside kaupa arvestatakse uute / teiste objektide hooldusesse lisamisel, hooldusest

eemaldamisel, töömahtude suurendamisel, vähendamisel, asendamisel) ka järgneva selgituse:

NB! Ühiku (1 m²) maksumus kuude ja hooldusklasside kaupa arvestab kõiki hooldustöid, mis

on ette nähtud tehnilises kirjelduses, sh mööbli, katete ja muu inventari hooldust.

Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et tabeli eespooltoodud selgitus määratleb piisavalt

täpselt, mida peab Hankija silmas ühiku all ja seetõttu nimetatud Lepingu punktid suurema

selguse saavutamiseks muutmist ei vaja. Asjaolu, et Hankija ei ole esitanud vastuseks

Vaidlustaja selgitustaotlusele konkreetset valemit, ei muuda Lepingus sätestatud ühikhindadest

lähtumise põhimõtteid iseenesest õigusvastaseks. Hankija on vaidlustusmenetluses selgitanud

valemi rakendamist lähtudes ühikuhinnast ja hooldusperioodi tegelikust päevade arvust ja

vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et sama sisu, mida valem annaks edasi sümbolites, on

antud juhul väljendatud RHAD-is sõnalise kirjeldusega ning see on RHAD-ist mõistlikult

arusaadav, mistõttu ei ole rikutud RHS § 3 p-is 1 sätestatud läbipaistvuse ja kontrollitavuse

põhimõtet.

11. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustusmenetlus lõpeb osaliselt vaidlustuse läbi vaatamata jätmisega ja

läbivaadatud osas osalise rahuldamisega, kuuluvad kulude väljamõistmiseks kohaldamisele

RHS § 198 lg-d 2 ja 7 (RHS § 198 lg 7 sätestab, et kui vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse

läbi kas või ühe vaidlustuses sisalduva nõude osas, ei kuulu tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse

alusel tagastamisele. Seega kandus kogu riigilõiv üle jätkuvasse vaidlustusmenetlusse).

11.1. Vaidlustus kuulub RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldamisele osaliselt ja sel juhul kuulub

kohaldamisele RHS § 198 lg 2, mille kohaselt vaidlustusmenetluse lõppemisel käesoleva

18 (18)

seaduse § 197 lg 1 p-is 5 nimetatud vaidlustuse [---] osalise rahuldamisega mõistab

vaidlustuskomisjon oma otsusega hankijalt vaidlustaja kasuks välja vaidlustaja poolt

vaidlustusmenetluses tasutud riigilõivu, tasutud või tasumisele kuuluva eksperditasu ja kantud

lepingulise esindaja kulud proportsionaalselt vaidlustuse [---] rahuldamisega, arvestades

eksperditasu ja lepingulise esindaja kulude puhul tasu ja kulude põhjendatust ja vajalikkust.

Riigikohus on 11.12.2020 otsuses kohtuasjas 3-20-1198 (p 28) asunud seisukohale, et

vaidlustuse rahuldamise proportsiooni ei tule mõõta mitte nõudeid mehaaniliselt loendades vaid

hinnanguliselt nende sisulist kaalu arvestades. Käesoleva vaidluse kaal on olnud

vaidlustuskomisjoni hinnangul proportsioonis ½.

11.2. Vaidlustaja on esitanud taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas

3420 eurot käibemaksuta 19 tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 180 eurot.

Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on

Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikud ja tuleb Hankijalt välja mõista

proportsioonis vaidlustuse rahuldamisega summas 1710 eurot käibemaksuta.

Lisaks tuleb Hankijalt välja mõista Vaidlustaja kasuks riigilõiv samas proportsioonis, so

640 eurot.

11.3. Hankijal on õigus kuludele vaidlustuse rahuldamata jätmise proportsioonis.

Hankija on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esinda kulude hüvitamiseks kogusummas

5270 eurot käibemaksuga (Hankija kinnitas, et on eriviisiline käibemaksukohustuslane ja

vaidlustusmenetlusega seotud kuludelt ei ole tal sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust)

tunnihinnaga 210,80 eurot käibemaksuga.

Vaidlustuskomisjon leiab, et arvestades asja mahtu ja keerukust on Hankija kulud ülepaisutatud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vajalikud ja põhjendatud on kulud 15 tunni eest summas

3162 eurot, millest tuleb Vaidlustajalt välja mõista ½, so 1581 eurot käibemaksuga.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk