Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse andmise tingimused ja kord

EELNÕU

12.08.2025

MÄÄRUS

xx.xx.2025 nr

Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse

andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia 2025‒2028 lisa 5 kohase meetme „Õiglase

ülemineku eesmärkidesse panustavate kliima-energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-Virumaal“

elluviimiseks toetuse andmised tingimused ja kord.

§ 2. Riigiabi

(1) Toetus ei ole riigiabi.

§ 3. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on:

1) aidata kaasa Ida-Virumaa sotsiaalmajanduslikule arengule;

2) võimaldada elektrivõrgu uuendamise investeeringute kaudu uute ettevõtjate piirkonda tulekut ja

töökohtade loomist Ida-Virumaal;

3) elektrivõrguga liitumise võimsuste ümberpaigutamine suletud kaevandus- ja tööstusaladelt õiglase

ülemineku käigus rajatavate tööstuste juurde Ida-Virumaal;

4) aidata kaasa energiaintensiivsete tööstusprojektide elluviimisele.

(2) Toetuse andmise tulemusel saavad Ida-Virumaa ettevõtjad elektrivõrguga liitudes toetuse andmise

eelsega võrreldes parema varustuskindluse.

§ 4. Meetme rakendamine

2

(1) Toetuse andmist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. (2) Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid ning väljamakseid ja järelevalvet teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).

§ 5. Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teabe ja haldusaktide edastamine

(1) Toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse ning aruandlusvormid ja

juhised tehakse kättesaadavaks perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas.

(2) Taotluse rahuldamise, rahuldamata jätmise, taotluse rahuldamise otsuse muutmise, toetuse

maksmisest keeldumise, toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ajatamise otsuse ning vaideotsuse

edastab EIS taotlejale või toetuse saajale kolme tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates registris, kus

taotleja või toetuse saaja on registreeritud, olevale e-posti aadressile.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetatakse elektrituruseaduse § 3 punktis 11 sätestatud jaotusvõrgu, mille kaudu osutatakse Ida-Viru

maakonnas võrguteenust, elektrituruseaduse § 66 punktis 9 nimetatud arengukavas hõlmatud taristu, sh

alajaamade ja võrguühenduse ehitamist või olemasoleva ühenduse ümber ehitamist põhivõrgust kuni

täiendavaid töökohti loovate uute või laiendatavate ettevõtete kasutatava tööstusala piirini.

(2) Lõikes 1 nimetatud tegevused peavad olema kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, mille

kohaselt ei tekitata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198,

22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud

keskkonnaeesmärgile.

(3) Lõikes 1 nimetatud tegevuste puhul peab olema tagatud kliimakindlus lähtuvalt Euroopa Komisjoni

teatisest 2021/C 373/01 „Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027“

(ELT C 373, 16.11.2021, lk 1–92) ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse kodulehel avaldatud

kliimakindluse tagamise juhendist.

§ 7. Kulude abikõlblikkus

(1) Abikõlblikud on §-s 3 nimetatud eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks ning projekti elluviimiseks

vajalikud ja põhjendatud järgnevad kulud:

1) ehitusprojektide koostamise ja ehitusprojektide ekspertiisi kulud;

2) uute alajaamade rajamiseks vajalike kinnistute soetamine võrguettevõttele;

3) ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste uurimistööde kulud;

4) muud projekti ettevalmistustööde kulud (näiteks elektripaigaldiste maakasutuse seadustamine);

5) seadmete ja materjalide soetamise kulud;

6) elektrivõrgu, alajaamade ja seotud taristu ehitamise kulud;

7) projektijuhtimise kulud;

8) projektijuhi töötasu ja sellelt maksmisele kuuluvad riiklikud maksud ja maksed või projektijuhtimise

eest võlaõigusliku lepingu alusel makstud tasu;

9) omanikujärelevalve tagamisega seotud kulud;

10) kasutusest väljalangeva võrgu demonteerimisega seotud kulud.

3

(2) Abikõlbmatu kulu on käibemaks.

§ 8. Toetuse suurus ja osakaal

(1) Toetuse maksimaalne suurus projekti kohta on 10 000 000 eurot.

(2) Toetuse minimaalne suurus projekti kohta on 2 000 000 eurot.

(3) Toetuse maksimaalne osakaal on 100 protsenti abikõlblikest kuludest.

§ 9. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik, millal projekti

tegevused algavad ja lõppevad ning projekti elluviimiseks vajalikud kulud tekivad.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast või taotluse rahuldamise otsuses

määratud kuupäevast ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses määratud kuupäeval.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood kestab kuni 48 kuud.

(4) Toetuse saaja võib mõjuval põhjusel taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist

tingimusel, et saavutatav tulemus seostub jätkuvalt toetuse andmise eesmärkidega. Pikendamise korral

võib abikõlblikkuse periood ületada lõikes 3 sätestatut, ent mitte enam kui 36 kuu võrra või, kui see

tähtaeg on varasem, mitte kauem kui Vabariigi Valitsuse määruse nr 121 "Kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse üldtingimused"

§ 3 lg 2 sätestatud perioodi lõpuni.

(5) Projekt loetakse lõppenuks, kui EIS on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale viimase

väljamakse.

3. peatükk

Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

§ 10. Toetuse taotlemine

(1) Toetust taotletakse voorupõhiselt.

(2) Taotluvoorude eelarved ja kestus kehtestatakse majandus- ja tööstusministri käskkirjaga

kooskõlastades need enne Rahandusministeeriumiga.

(3) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning taotlusvooru eelarvest annab

EIS teada oma veebilehel.

(4) EIS teavitab taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäevast oma veebilehel vähemalt

20 kalendripäeva enne taotlusvooru avamist. Taotlusvooru avamisest kuni taotluste esitamise tähtajani

jäetakse vähemalt 90 kalendripäeva.

§ 11. Nõuded taotlejale

(1) Taotleja peab olema Ida-Virumaal võrguteenust osutav jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse § 8

tähenduses.

4

(2) Taotleja maksu- ja maksevõlg koos intressidega ei tohi olla taotluse esitamise hetkeks suurem kui

100 eurot või peab selle tasumine olema ajatatud. Kui nimetatud võla tasumine on ajatatud, peab võlg

olema tasutud ajakava kohaselt. Taotleja peab taotluse esitamise hetkeks olema nõuetekohaselt täitnud

maksukorralduse seaduses sätestatud maksudeklaratsioonide esitamise ning majandusaasta aruannete

esitamise kohustuse.

(3) Kui taotleja on varem saanud riigieelarvest või muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest

toetust, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peavad tagasimaksed olema tähtaegselt tasutud.

(4) Taotleja või tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes ei tohi olla algatatud likvideerimis-,

sundlõpetamis- või pankrotimenetlust ega tehtud pankrotiotsust.

(5) Taotlejal või tema esindajal ei ole karistusseadustiku alusel määratud kehtivat karistust.

§ 12. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) taotlus on esitatud ettenähtud korras ja e-toetuse keskkonna kaudu;

2) taotluses sisalduv projekt on kooskõlas määruses sätestatud toetuse andmise eesmärkidega ja aitab

saavutada meetme tulemust;

3) toetust taotletakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevusele ja §-s 7 sätestatud abikõlblikele kuludele;

4) taotluses sisalduva projekti tegevused lõpetatakse § 9 alusel määratletud projekti abikõlblikkuse

perioodil.

(2) Taotlus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid, kinnitusi ja dokumente:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti nimetus, plaanitavate tegevuste kirjeldus, ajakava, projekti abikõlblikkuse periood, projekti

eesmärk;

3) projekti eelarve ja taotletava toetuse summa;

4) projekti kulude prognoosi/eelarve aluseks olevad vähemalt kaks hinnapakkumist sõltumatutelt

isikutelt;

5) projekti elluviimise koht;

6) ülevaade projekti tegevuse eest vastutavate isikute varasemast kogemusest ning kompetentsist

asjakohases valdkonnas;

7) teave, kas taotleja on projektile või projekti tegevustele taotlenud ja/või saanud toetust samal ajal

Euroopa Liidu või muudest riigieelarve, kohaliku omavalitsuse üksuse eelarve või välisabi vahenditest;

8) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsus võidakse osaliselt või täielikult §-s 18

määratletud aluse esinemisel kehtetuks tunnistada;

9) kinnitus, et taotleja on teadlik, et taotluse rahuldamise otsuses määratud toetuse summa

avalikustatakse.

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 40 tööpäeva taotlusvooru sulgemisest arvates.

(2) Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhul pikendada kuni kümne tööpäeva võrra, millest

teavitatakse taotlejat.

(3) Kui taotluse nõuetele vastavuse kontrollimisel avastatakse puudusi, teatatakse sellest viivitamata

taotlejale ja antakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümme tööpäeva, mille võrra pikeneb taotluse

menetlemise tähtaeg.

5

(4) EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui taotleja ei ole lõikes 3

nimetatud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavus

(1) EIS teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlust sisuliselt hindamata, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

1) taotleja või taotlus ei vasta määruse nõuetele;

2) taotleja ei võimalda nõuetele vastavust kontrollida;

3) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või

ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

4) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi.

§ 15. Taotluste hindamine ja hindamiskriteeriumid

(1) EIS võib moodustada taotluste hindamiseks vähemalt kolmeliikmelise hindamiskomisjoni, mille

koosseisu ei või kuuluda taotluste menetlemisega otseselt seotud isik, kes kontrollib taotlusi või nõustab

taotlejaid. Hindamiskomisjoni koosseis kooskõlastatakse eelnevalt Rahandusministeeriumiga.

(2) Hindamiskomisjoni koosseis tehakse avalikuks EIS-i veebilehel hiljemalt taotluste vastuvõtmise

alustamise päeval.

(3) EIS võib kaasata taotluste hindamiseks hindamiskomisjoni väliseid eksperte, arvestades seejuures

vajadust võimaliku huvide konflikti vältimiseks. Hindamiskomisjoni liikmed ega välised eksperdid ei

tohi olla seotud ühegi taotlejaga samasse kontserni kuuluva ettevõttega.

(4) Taotluste hindamise kriteeriumid koos nende osakaaluga koondhindest on järgmised:

1) projekti mõju toetuse eesmärkide ja oodatavate tulemuste saavutamisele – 40 protsenti koondhindest;

2) projekti sotsiaalmajanduslik mõju – 30 protsenti koondhindest:

• uute töökohtade loomine tarbijate juures

• mõjutatud tööstusinvesteeringute suurus piirkonnas

3) projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus oodatava tulemuse saavutamise seisukohast – 30 protsenti

koondhindest:

• suhteline mõju tarbija tariifile, kui projektid teostatakse investeeringuna, mida finantseeritakse

tariifist.

5) Iga hindamiskriteeriumi järgi antakse hinne skaalal null kuni neli punkti, millest null on mitterahuldav

ja neli suurepärane.

(6) Taotluse koondhinne kujuneb lõikes 4 sätestatud kriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest.

(7) Hindamisprotsess reguleeritakse EIS-i koostatavas hindamise juhendis, mis tehakse kättesaadavaks

EIS-i veebilehel hiljemalt § 10 lg 4 nimetatud vooru algus- ja lõppajast teavitamise kuupäeval.

§ 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotlused rahuldatakse koondhinnete alusel koostatud pingerea järgi, alustades kõrgeima

koondhinde saanud taotlusest; hindepunktid ja koondhinne arvutatakse täpsusega kaks kohta pärast

koma. Taotlus rahuldatakse, kui taotluse koondhinne on vähemalt 2,50 punkti ja ühegi § 15 lõikes 4

sätestatud kriteeriumi hinne ei ole väiksem kui 2,00 punkti ning toetuse summa ei ületa taotluste

rahastamise eelarve vaba jääki.

6

(2) Taotluse rahuldamise otsus sisaldab järgnevat:

1) toetuse saaja nimi ning projekti nimetus;

2) projekti kogumaksumus ja toetuse maksimaalne võimalik suurus ning maksimaalne võimalik osakaal

projekti abikõlblikest kuludest;

3) projekti abikõlblikkuse periood;

4) projekti elluviimise tingimused;

5) aruannete esitamise tähtajad ja kord;

6) toetuse maksmise tingimused;

7) toetuse saaja õigused ja kohustused.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata ja tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

1) taotluse koondhinne on väiksem kui 2,50 punkti;

2) vähemalt ühe § 15 lõikes 4 sätestatud kriteeriumi hinne on väiksem kui 2,0 punkti;

3) taotluste pingerea järgi ületab taotletav toetuse summa taotluste rahastamise eelarve vaba jääki ja

taotlust ei ole võimalik osaliselt rahuldada;

4) taotlus või toetuse taotleja ei vasta käesoleva määruse nõudele.

(4) Taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul

otsuse tegemisest arvates.

§ 17. Taotluse osaline või kõrvaltingimusega rahuldamine

(1) Taotluse osaline rahuldamine on lubatud järgmistel juhtudel:

1) toetust on taotletud tegevusele või kulude katteks, mis ei ole projekti elluviimise seisukohast

põhjendatud;

2) taotletava toetuse rahaline maht ületab rahastamise eelarve vaba jääki.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus EIS-i ettepanekuga taotletud toetuse

summat vähendada või projektis kavandatud tegevusi muuta ning võimalik kavandatud tegevuste

muutmine ei vähenda hindamistulemuse aluseks olnud kulutõhususe näitajat. Kui taotleja ei ole taotluse

osalise rahuldamisega nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse võib teha haldusmenetluse seaduse § 53 tähenduses kõrvaltingimusega,

kui taotleja peab esitama lisadokumente või tegema lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse

seadmisega nõus, teeb EIS taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kõrvaltingimuse nõuetekohasel

täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse rahuldamise otsuse juurde. Tegevused ega kulud ei ole

abikõlblikud enne kõrvaltingimuste täitmist.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudab EIS omal algatusel või toetuse saaja digitaalselt allkirjastatud

kirjaliku taotluse alusel.

(2) Taotluse rahuldamise otsusega kinnitatud projekti eelarvet võib toetuse saaja lõikes 1 nimetatud

taotlust esitamata muuta, kui muudatus on seotud ümbertõstmisega ühelt eelarverealt teisele, toetuse

summa ei muutu ning toetuse saaja kooskõlastab selle muudatuse eelnevalt EIS-iga.

(3) Lõikes 2 nimetatud muudatused kooskõlastab EIS kümne tööpäeva jooksul sellise ettepaneku

saamisest arvates.

7

(4) EIS võib toetuse saaja põhjendatud taotluse alusel toetuse mahtu suurendada, kui see on kooskõlas

§-s 8 sätestatud piirmääradega ning rahastamise eelarves on vabu vahendeid, projekti elluviimise käigus

tekib lisategevuste vajadus, milleta ei ole projekti tulemuse saavutamine võimalik.

(5) Enne toetuse rahuldamise otsuse muutmist kontrollib EIS muudatuste asjakohasust ja vajalikkust

ning hindab muudatuste mõju hindamiskriteeriumide alusel, kui see on vajalik. EIS kaasab vajaduse

korral eksperte või hindamiskomisjoni liikmeid.

(6) EIS-il on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 2 nimetatud juhul

muudatuse kooskõlastamisest, kui soovitav muudatus ei aita kaasa projekti tulemuste saavutamisele või

seab tulemuste saavutamise ohtu või kui projekti tegevusi ei lõpetata abikõlblikkuse perioodil.

(7) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab EIS 20 tööpäeva jooksul sellise taotluse saamisest

arvates.

(8) Taotluse rahuldamise otsust ei tohi muuta tagasiulatuvalt.

(9) EIS võib tunnistada taotluse rahuldamise otsuse täielikult või osaliselt kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) taotlemisel või projekti elluviimisel on esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või nõutud teave on

jäetud esitamata;

3) kõrvaltingimusega taotluse rahuldamise otsuse korral ei täida toetuse saaja kõrvaltingimust;

4) toetuse saaja taotlust muuta toetuse taotluse rahuldamise otsust ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole

toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

5) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(10) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse osaliselt või täielikult kehtetuks

tunnistamise otsuse kohaselt osaliselt või täielikult tagastada.

(11) Kui ilmneb, et toetuse saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ning

rikkumisega on kaasnenud rahaline mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust

objektiivsete näitajate alusel üheselt hinnata, vähendatakse toetust protsentuaalselt olenevalt EIS-i

hinnangust rikkumise raskuse ja mõju kohta kulu abikõlblikkusele. Kui rikkumise rahalise mõju suurus

on üheselt hinnatav, rakendatakse tagasinõuet protsentuaalse määrana rikkumisega seotud rahalisele

ulatusele.

4. peatükk

Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

§ 19. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Vahearuanne peab sisaldama ellu viidud tegevuste ülevaadet, hinnangut tegevuste elluviimisele ja

saavutatud tulemustele, sealhulgas meetme eesmärkide ja oodatud tulemuste seisukohast, andmeid

tegevuste edenemise kohta aruandlusperioodil. Alla 18-kuulise kestusega projekti korral esitatakse selle

kohta üksnes lõpparuanne, seda ületava kestusega projekti kohta esitatakse lõpparuande eel

vahearuanded kord aastas.

(2) Lõpparuanne peab sisaldama elluviidud tegevuste ülevaadet ning hinnangut abikõlblikkuse perioodil

tulemuste saavutamise kohta, sealhulgas meetme eesmärkide ja meetme oodatud tulemuste seisukohast.

(3) Projekti vahe- ja lõpparuande vormid avaldab EIS oma veebilehel hiljemalt § 10 lg 4 nimetatud

vooru algus- ja lõppajast teavitamise kuupäeval.

8

(4) EIS kinnitab vahe- ja lõpparuande või tagastab selle täiendamiseks 30 tööpäeva jooksul selle

saamisest arvates.

(5) EIS võib vahe- ja lõpparuandele hinnangu andmiseks kaasata hindamiskomisjoni liikmeid või

eksperte.

§ 20. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse toetuse saajale toetatava tegevuse elluviimisel tekkinud ja tasutud abikõlblike

kulude alusel taotluse rahuldamise otsuse tingimuste kohaselt vastavalt kuludokumentidele.

(2) Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel pärast vahearuande või lõpparuande

kinnitamist. Maksetaotlus esitatakse EIS-ile taotluse rahuldamise otsuses määratud tähtaegadel, kuid

mitte tihedamini kui kord kvartalis.

(3) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste toimumist ja tulemuste saavutamist ning lõpparuande

kinnitamist.

(4) EIS menetleb maksetaotlust 30 tööpäeva jooksul maksetaotluse esitamisest arvates.

(5) EIS võib toetuse saaja kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kuni § 21 lg 2 p 8 sätestatud

tähtajani.

(6) Kui maksetaotluse või sellega seotud kuludokumendi menetlemisel ilmneb puudus, mida on võimalik

kõrvaldada, määrab EIS puuduse kõrvaldamiseks tähtaja.

(7) EIS võib teha toetuse maksmisest osalise või täieliku keeldumise otsuse, kui:

1) esitatud kuludokument ei vasta taotluses esitatud projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele,

abikõlblikele kuludele ja eesmärkidele;

2) toimunud tegevus ei vasta taotluses esitatud tegevusele või selle toimumine ei ole tõendatud;

3) EIS jättis vastava aruandlusperioodi vahe- või lõpparuande kinnitamata;

4) toetuse saaja ei ole tagasimaksmisele kuuluvat toetust tagasi maksnud;

5) toetuse saaja rikub määruses sätestatud tingimust või kaldub kõrvale taotluse või toetuse rahuldamise

otsuse tingimustest.

(8) EIS võib peatada toetuse maksed toetuse saajale kuni tagasimaksmisele kuuluva toetuse täieliku

tagasimaksmiseni.

5. peatükk

Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning toetuse

tagastamine

§ 21. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt teavet ja selgitusi, mis on seotud õigusaktides sätestatud nõuete

ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) projekti tegevused korrektselt ellu viima, tagama projekti juhtimise ning kasutama toetust taotluse ja

taotluse rahuldamise otsuse tingimuste kohaselt;

9

2) tagama, et raamatupidamises on toetatava projekti kulud ning neid kajastavad kulu- ja

maksedokumendid muudest toetuse saaja kulu- ja maksedokumentidest selgelt eristatavad;

3) esitama EIS-ile nõutud teavet kümne tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates;

4) teavitama EIS-i kirjalikult, kui muutub toetuse saaja otsustusõigusega osanik või aktsionär või

juhtorgani liige, seda ka juhul, kui muudatus nähtub äriregistrist;

5) võimaldama järelevalvet tegevale isikule juurdepääsu projekti elluviimisega seotud territooriumile,

mida toetuse saaja kasutab ning dokumentide kontrolli toetuse saaja ja projekti elluviimise asukohas;

6) osutama auditi ja järelevalve kiireks tegemiseks igakülgset abi;

7) hankima projekti elluviimiseks vajalikud õigusaktides ette nähtud load ja kooskõlastused;

8) säilitama taotluse, toetuse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat alates

viimase toetuse makse tegemise majandusaasta lõpust;

9) viivitamata kirjalikult informeerima EIS-i kõigist esitatud andmete muudatustest või asjaoludest, mis

mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist, tulemuste saavutamist ning projekti

tegevustega jätkamist;

10) kinni pidama esitatud eelarvest;

11) järgima tegevuste elluviimisel riigihangete seadust, kui toetuse saaja on hankija riigihangete seaduse

tähenduses;

12) kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, lähtuma tegevuste elluviimisel

elektrituruseaduse paragrahv 18 lõige 51-st, mille kohaselt jaotusvõrguettevõtja hangib võrguteenuse

osutamiseks vajalikud teenused läbipaistvatel, mittediskrimineerivatel ja turupõhistel tingimustel;

13) järgima taristut projekteerides ja ehitades ehitusseadustikku;

14) paigaldama investeeringu asukohta tahvli tekstiga „Projekti toetas Eesti riik heitkogustega

kauplemise süsteemi enampakkumistulust“.

(3) Toetuse saaja ei tohi toetusega subsideerida oma teisi tegevusi, sealhulgas taristu käitamist.

§ 22. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused

(1) EIS-il on õigus:

1) nõuda taotluses sisalduva projekti kestuse, tegevuste, eesmärkide, tulemuste ja kulude kohta

lisaandmete ja -dokumentide esitamist;

2) kontrollida toetuse saaja juures projekti tegevuste toimumist, viibida toetuse saaja ruumides ja

territooriumil, ning kontrollida toetuse kasutamisega seotud kulu- ja muid dokumente, andmeid ja

materjale.

(2) EIS on kohustatud:

1) tegema taotlus- ja aruandevormid ning juhendmaterjalid taotlejale ja toetuse saajale kättesaadavaks

oma veebilehel hiljemalt § 10 lg 4 nimetatud vooru algus- ja lõppajast teavitamise kuupäeval;

2) teavitama toetuse saajat viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud

muudatustest;

3) pärast otsust taotlus rahuldada avaldama oma veebilehel toetuse saaja nime, toetust saava projekti

nime, toetuse maksimaalse võimaliku summa, projekti maksimaalse võimaliku toetusmäära, projekti

kogumaksumuse, projekti eesmärgi ja kestuse;

4) mitte avaldama taotluse menetlemise käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud punkti 3

kohaselt avaldamisele kuuluv teave;

5) kontrollima projekti elluviimist ja tulemuste saavutamist;

6) teavitama Rahandusministeeriumit määruse rakendamisega seotud takistustest;

(7) viitama rahastusallikale sõnastuses „Meedet toetab Eesti riik heitkogustega kauplemise süsteemi

enampakkumistulust“.

§ 23. Toetuse tagastamine

10

(1) Otsuse toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda teeb EIS kaalutlusõiguse kohaselt järgmistel

juhtudel:

1) kulu, mille alusel on toetust makstud, ei ole abikõlblik;

2) toetuse saaja on jätnud osaliselt või täielikult täitmata määruses või taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud kohustuse või nõude ja see on mõjutanud makstud toetuse aluseks oleva kulu abikõlblikkust;

3) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus.

(2) Toetuse saaja peab tagasinõudeotsuses nimetatud summa maksma tagasi 60 kalendripäeva jooksul

otsuse kehtima hakkamise päevast arvates. Põhjendatud juhul võib tähtaega pikendada ja maksmise

ajatada, kuid mitte pikemaks perioodiks kui üks aasta.

(3) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib tasaarveldada sama projekti raames maksmisele kuuluva

toetusega.

(4) Toetuse tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul projekti lõppemisest arvates.

(5) Abikõlbmatuks loetud kulud jäävad toetuse saaja tasuda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi Merike Saks

rahandusminister kantsler

1

12.08.2025

Rahandusministri määruse „Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõuga kavandatav määrus „Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse andmise tingimused

ja kord“ kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel,

viimaks ellu riigi eelarvestrateegia 2025-2028 lisa 5 kohast meedet „Õiglase ülemineku

eesmärkidesse panustavate kliima-energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-Virumaal“.

Määrusega kehtestatakse tingimused, mille alusel toetada Ida-Virumaal investeeringuid elektri

jaotusvõrku selliselt, et sellest tõuseks maksimaalne kasu piirkonna ettevõtlusele ja

elanikkonnale. Hetkel Ida-Virumaale tehtavate investeeringute tulemusel tekkivatele

ettevõtetele ei jagu piisaval hulgal elektrivõimsusi, mistõttu on vajalikum suuremad võrgu

ümberehitamised, tagamaks piisav elektrivõimsus jaotusvõrgu liitumispunktis. Liitumispunktis

saaks võrguga liituda kõik selle piirkonna tarbijad. Toetuse suurus projekti kohta on kaks kuni

kümme miljonit eurot. Toetuse saaja on piirkonnas tegutsev jaotusvõrguettevõtja. Toetuse määr

on 100% abikõlblikest kuludest.

Määruse alusel toetatav investeering panustab kliimaalaste eesmärkide täitmisse, sealhulgas

energiatõhususe ja taastuvenergia direktiivi kohaste sihttasemete saavutamisse, samuti Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2003/87 (millega luuakse ühenduses kasvuhoonegaaside

saastekvootidega kauplemise süsteem ja muudetakse nõukogu direktiivi 96/61/EÜ) tulenevate

kliima- ja energiaeesmärkide saavutamisse direktiivi artikli 10 lõikes 3 punktis k toodud

sihtotstarbe kohaselt.

Eelnõuga sätestatakse toetuse taotlemise ja andmise tingimused, menetlusnormid, määruse

rakendajaks oleva Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused, toetuse

maksmise ning tagasinõudmise alused ja kord.

1.1. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi

MKM) ettevõtluse osakonna ekspert Kaupo Sempelson (e-post: [email protected],

telefon 625 6350) ja strateegiaosakonna välisvahendite õiguse nõunik Cyrsten Rohumaa (e-

post: [email protected], telefon 631 3609), Rahandusministeeriumi riigieelarve

osakonna nõunik Monika Maamägi-Türk (e-post: [email protected], tel 527 8037),

juriidilise ekspertiisi tegi MKM-i õigusosakonna õigusnõunik Gerly Lootus (e-post:

[email protected], telefon 639 7652). Keeletoimetaja oli Justiits- ja Digiministeeriumi

õigusloome korralduse talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrus koosneb 23 paragrahvist, mis selguse huvides on jagatud viide peatükki.

Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted.

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus.

3. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine.

2

4. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine.

5. Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja kohustused ning

toetuse tagastamine.

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu esimeses peatükis sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning tulemus ning toetuse

andmise korraldaja.

Eelnõu § 1 kirjeldab määruse reguleerimisala.

Eelnõu § 2 määrab, et toetus ei ole riigiabi. Toetust saab taotleda Ida-Virumaal võrguteenust

osutav jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse § 8 tähenduses, sest võrgupiirkonnad on

võrguettevõtjate vahel jaotatud. Sama projekti elluviimiseks võrguettevõtjate vahel konkurentsi

pole. Riigiabi esinemist määravate kriteeriumite kohaselt eelnõud analüüsides ilmneb, et tegu

ei ole riigiabiga.

Riigiabi üldised tingimused

Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) artikli 107 lõike 1 kohaselt, kui aluslepingutes ei ole

sätestatud teisiti, on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel

kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud

ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, siseturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see

kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust.

Euroopa Komisjoni teatises riigiabi mõiste kohta EL-i toimimise lepingu artikli 107 lõike 1

tähenduses (edaspidi komisjoni teatis) on selgitatud, et abimeede on riigiabi, kui abi antakse

avalikest vahenditest, abi annab abisaajale majandusliku eelise, eelis on valikulise iseloomuga

ning sellel on mõju konkurentsile ja kaubandusele. Seejuures peab abi andmine vastama kõigile

eeltoodud tingimustele.

1. Avalikud vahendid

Kui rahalised vahendid saadakse Euroopa Liidult, näiteks struktuurifondidest, ning riigi

ametiasutused võivad neid vahendeid kasutada oma äranägemisel (eriti seoses abisaaja

valikuga), siis on tegemist riigi vahenditega. Komisjoni teatises on selgitatud, et kui rahalised

vahendid saadakse vahetult Euroopa Liidult, Euroopa Investeerimispangalt või Euroopa

Investeerimisfondist ning riigi ametiasutustel puudub igasugune kaalutlusõigus, siis ei ole

tegemist riigi vahenditega.

Määruse alusel antakse toetust Eesti riigi eelarvest, mistõttu on selle riigiabiks liigitumise üks

tingimus täidetud.

2. Majanduslik eelis

Komisjoni teatises on selgitatud, et aluslepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses on eelis iga

majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes turutingimustes ehk riigi

sekkumiseta, ning eelis on antud iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on riigi sekkumise

tagajärjel ja tavalistest turutingimustest erinevatel tingimustel paranenud.

Jaotusvõrguettevõtjate vahel on tegevuspiirkonnad ära määratud elektrituruseaduse (ELTS)

§ 26 lõike 3 alusel. Teeninduspiirkondade põhimõte on sätestatud §-s 62 ja nende muutmine §-

s 63.

3

Taristu omanik ja taristu käitajad on võrguettevõtjad, lõpptarbijad on Ida-Virumaa

elektritarbijad ehk nii ettevõtjad kui ka kõik teised, kes rajatava võrguühendusega selle

liitumispunktis liituda soovivad.

Määrusel alusel loodava meetme eesmärk on võimaldada võrguettevõtjal soodsatel tingimustel

ja võrdsetel alustel pakkuda ettevõtjatele liitumist elektrivõrguga ning võrguettevõtjal müüa

hiljem rajatud võrguühenduse kaudu elektrit turuhinnaga. Juhul kui võrku ei rajataks

toetusmeetme abil, oleks elektrivõrgu rajamine turu tingimustel väga kallis. Seetõttu on toetuse

riigiabiks liigitumisel majandusliku eelise andmise tingimus täidetud.

3. Valikuline iseloom

Komisjoni teatises selgitatakse, et meetme varaline valikulisus viitab sellele, et meedet

kohaldatakse ainult kõnealuse liikmesriigi teatavate ettevõtjate (ettevõtjate gruppide) või

teatavate majandussektorite suhtes. Kindlaks võib teha nii õigusliku kui ka tegeliku

valikulisuse.

Käesoleva määruse alusel saavad toetust üksnes jaotusvõrguettevõtjad Ida-Virumaal

tehtavateks võrguinvesteeringuteks, mistõttu on toetuse riigiabiks liigitumisel valikulise

kohaldamise tingimus täidetud.

4. Mõju konkurentsile ja kaubandusele

Komisjoni teatises on selgitatud, et avaliku sektori toetus ettevõtjatele on EL-i toimimise

lepingu artikli 107 lõike 1 alusel riigiabi üksnes siis, kui see „kahjustab või ähvardab

kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist“, ja ainult

niivõrd, kuivõrd see „kahjustab liikmesriikidevahelist kaubandust“. Riigi võetud meede

moonutab või ähvardab moonutada konkurentsi, kui see suudab parandada abisaaja

konkurentsiseisundit võrreldes teiste ettevõtjatega, kellega ta konkureerib.

Võrgu teeninduspiirkonnad on võrguettevõtjate vahel jaotatud ja mitu võrguettevõtjat samas

asukohas ühendust rajada ja samale objektile taristut ehitada ei saa. Rajatava võrgutaristuga

saavad liituda kõik ettevõtted, mis võrgu teeninduspiirkonnas tegutsevad või tulevikus

tegutsema hakkavad, samuti ümberkaudsed elanikud. Loodav taristu ei ole otsese

konkurentsiga seotud ning kaasatud ei ole muud operaatorid peale jaotusvõrguettevõtja.

Võrgutaristu alternatiivne rahastamine võrgu rahastamise kõrval on nii sektoris kui ka

liikmesriigis ebaoluline. Loodav taristu ei ole ette nähtud konkreetse ettevõtja valikuliseks

soodustamiseks, vaid toob kasu ühiskonnale laiemalt.

Teeninduspiirkonnad määrab Konkurentsiamet tegevusloa andmise või muutmise raames.

Tegevusload on avaldatud majandustegevuse registris, sealt saab ka vaadata, milline on

võrguettevõtja tegevuspiirkond. Jaotusvõrguettevõtjad omavahel ei konkureeri, seega määrus

ei mõjuta konkurentsi võrguettevõtjate vahel ega ka kaubandust. Võrgu ehitamine toimub

tegelike kulude alusel.

Sotsiaalmajanduslikus tähenduses on kasusaaja kogu Ida-Virumaa. Elektrivõrgu rajamine

soodustab tänapäevaste keskkonnasõbralike tööstuste teket, kus luuakse uusi töökohti. Nii

edeneb ettevõtlus ja areneb kohalik elu. Seetõttu ei ole toetuse riigiabiks liigitumisel selle

konkurentsi ja kaubandust kahjustava mõju tingimus täidetud. Järelikult ei ole toetuse puhul

tegu riigiabiga, kuna puudub selle mõju konkurentsile ja kaubandusele.

4

Eelnõu § 3 kirjeldab toetuse andmise eesmärki ja saavutatavat tulemust. Meede aitab kaasa Ida-

Virumaal õiglasele üleminekule fossiilmaavarade kasutuselt kliimaneutraalsele majandusele.

Ida-Virumaal on Õiglase Ülemineku Fondi eduka rakendamisega juba tehtud ja elluviimisel on

mitmeid energiamahukaid investeeringuid. Eeskätt on investeeritud erinevate tööstusalade

arendamisse. Samas ei ole olemasolev elektrivõrguühenduse võimsus nende investeeringute

käitamiseks kaugeltki piisav, arvestades lisandunud ja lisanduvate ettevõtjate elektritarbimist.

Ettevõtjad Ida-Virumaal vajavad oma konkurentsivõime säilitamiseks ja arendamiseks

taastuvenergiat, mille kasutamist olemasolev võrgutaristu alati ei soosi. Seega on vaja toetada

elektrivõrgu liitumispunktide väljaehitamist Ida-Virumaal, et uutele liituvatele ettevõtjatele ja

ka tegevust laiendavatele ettevõtjatele oleks tagatud piisav tööks vajalik elektrivõimsus.

Toetuse andmise tulemusel tekivad uued liitumispunktid piirkonna ettevõtjatele ning nad

saavad võimaluse liituda elektrivõrguga. See võimaldab investeeringutel saada piisavas mahus

elektrit. Lisaks suurendab toetus ka elektrivarustuskindlust. Toetuse kasutamisel saadavad

tulemused võimaldavad võrguettevõtjal pakkuda soodsatel tingimustel ja võrdsetel alustel

ettevõtjatele liitumist elektrivõrguga ning seeläbi soodustab ka taastuvenergia kasutamist.

Eelnõu § 4 kohaselt koordineerib meetme rakendamist Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium. Toetuse taotlusi menetleb, taotluse rahuldamise, rahuldamata

jätmise, taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuseid

ning väljamakseid ja järelevalvet teeb Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (edaspidi EIS).

Eelnõu § 5 sätestab, et toetuse taotlemise ja kasutamisega seotud teavet ja dokumente esitatakse

perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse § 21 lõikes 3 sätestatud e-toetuse keskkonnas.

2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse suurus

Eelnõu 2. peatükis reguleeritakse toetatavad tegevused, abikõlblikud kulud, toetuse suurus ning

projekti abikõlblikkuse perioodiga seonduv.

Eelnõu § 6 kohaselt toetatakse jaotusvõrgu, mille kaudu osutatakse Ida-Viru maakonnas

võrguteenust, elektrituruseaduse paragrahvi 66 punktis 9 nimetatud arengukavas hõlmatud

taristu ehitamist, mis võimaldaks olemasolevatel ja rajatavatel ettevõtjatel elektrivõrguga

liitumist. Ettevõtjate tarbimisvajadusele vastava mahuga liitumisvõimaluste rajamine on

vajalik, arvestades, et Ida-Virumaale rajatakse mitmeid ettevõtteid, kelle vajadus elektrienergia

järele suureneb. Nimetatud tegevus sätestab toetatavad tegevused. Rajatavad

liitumisvõimalused loovad ka eelduse tulevikus suuremamahuliseks taastuvenergia

kasutamiseks, kuigi võrk ise võimaldab erinevate tootjate elektri jaotamist tarbijatele.

Eelnõu § 7 sätestab abikõlblikud kulud ja abikõlbmatu kulu (käibemaks). Abikõlblikud on

määruses nimetatud kulud, kui need on toetuse andmise eesmärgi ja tulemuse saavutamiseks

ning projekti elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud. Kulud peavad olema seotud elektrivõrgu

ehitamisega.

Eelnõu § 8 käsitleb toetuse suuruse ja osakaalu. Toetuse maksimaalne osakaal on 100 protsenti

abikõlblikest kuludest, kuna tegu ei ole riigiabiga. Toetuse suurus on minimaalselt kaks ja

maksimaalselt kümme miljonit eurot.

5

Eelnõu § 9 käsitleb abikõlblikkuse perioodi. Projekti abikõlblikkuse periood on kuni 48 kuud.

Toetuse saaja võib taotleda projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist maksimaalselt 36 kuu

võrra. Selleks peab olema mõjuv põhjus ning tulemus peab jätkuvalt vastama meetme

eesmärkidele. Projekt lõppeb siis, kui EIS on lõpparuande heaks kiitnud ja teinud toetuse saajale

viimase väljamakse.

Projekti abikõlblikkuse periood määratakse taotluse rahuldamise otsuses. Selle ajavahemiku

jooksul peavad projekti tegevused algama ja lõppema ning tekkima projekti elluviimiseks

vajalikud abikõlblikud kulud.

3. peatükk. Toetuse taotlemine ja taotluse menetlemine

Eelnõu 3. peatükis käsitletakse toetuse taotlemisega seonduvat, nõudeid taotlejale ja taotlusele,

taotluste hindamist ning taotluse rahuldamist, sh osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist ning

rahuldamata jätmist, taotluse rahuldamise otsuse muutmist ning kehtetuks tunnistamist.

Eelnõu §-s 10 sätestatud taotluse voorupõhine taotlemine on otstarbekas, selgitamaks välja

toetuse andmise eesmärki ja tulemustesse enim panustavad projektid, kuna eelarve on piiratud.

Kogu info taotluste vastuvõtmise algus- ja lõppkuupäeva, eelarve ning vooru kestuse kohta

avaldab EIS oma veebilehel.

Eelnõu § 11 sätestab nõuded taotlejale ning § 12 nõuded taotlusele. Taotleja peab olema Eestis

registreeritud ja Ida-Virumaal võrguteenust osutav jaotusvõrguettevõtja elektrituruseaduse § 8

tähenduses. Ida-Virumaal on kaks jaotusvõrgu ettevõtjat: Elektrilevi OÜ ja Viru Elektrivõrgud

OÜ.

Eelnõu § 13 käsitleb taotluse menetlemist. Taotlust menetletakse kuni 40 tööpäeva

taotlusvooru sulgemisest. Oluline on, et kui taotlejale määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks ning taotleja seda ettenähtud ajal ei tee, jäetakse taotlus rahuldamata.

Eelnõu § 14 käsitleb taotluse ja taotleja nõuetele vastavust. Kui taotleja ei vasta kõigile

määruses esitatud nõuetele või taotleja ei võimalda kontrollida nõuetele vastavust, jäetakse

taotlus rahuldamata. Samuti juhul kui taotleja ei ole määratud tähtajaks puudusi kõrvaldanud

või on esitanud ebaõigeid andmeid või mõjutanud õigusvastaselt menetlusprotsessi.

Eelnõu § 15 sätestab taotluste hindamise korra ning hindamiskriteeriumid. EIS võib

moodustada hindamiskomisjoni, mille koosseis tuleb kooskõlastada Rahandusministeeriumiga.

Komisjon koosseis avaldatakse EIS-i veebilehel. Taotluste hindamisel on lubatud kasutada

hindamiskomisjoni väliseid eksperte.

Paragrahvis on sätestatud kolm hindamiskriteeriumit ning nende osakaalud koondhindest. EIS

avaldab oma veebilehel hindamise juhendi, mis põhineb määruses sätestatud

hindamiskriteeriumidel.

Eelnõu § 16 käsitleb taotluse rahuldamist ja rahuldamata jätmist. Hindamise järel on EIS-il neli

võimalust: rahuldada taotlus taotletud mahus, rahuldada taotlus osaliselt või kõrvaltingimusega

või jätta taotlus rahuldamata.

Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse nende taotluste kohta, mis pingerea alusel ei mahu

taotluste rahastamise eelarvesse ja mida ei ole võimalik osaliselt rahuldada. Taotluse

6

rahuldamise või rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale kolme tööpäeva jooksul otsuse

tegemisest arvates.

Eelnõu § 17 käsitleb taotluse osalist või kõrvaltingimusega rahuldamist. Taotluse osaline

rahuldamine on lubatud lõikes 1 sätestatud juhtudel ning taotleja nõusolekul. Nõusoleku

andmata jätmise korral tehakse rahuldamata jätmise otsus. Kõrvaltingimusega rahastamise

otsus tähendab, et taotleja peab esitama otsuses määratud lisadokumente või tegema

lisatoiminguid. Kui taotleja ei ole kõrvaltingimuse seadmisega nõus, teeb EIS taotluse

rahuldamata jätmise otsuse. Kõrvaltingimuse täitmisel lisatakse sellekohane teave taotluse

rahuldamise otsuse juurde. Tegevused ega kulud ei ole abikõlblikud enne kõrvaltingimuse

täitmist.

Eelnõu § 18 reguleerib taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja kehtetuks tunnistamist. Kui

toetuse saaja ei soovi muuta toetuse summat, vaid muuta eelarveridades toodud summasid, tuleb

muudatus EIS-iga eelnevalt kooskõlastada ning taotluse rahuldamise otsust ei muudeta.

Taotluse rahuldamise otsust tagasiulatuvalt muuta ei tohi. EIS hindab muutmise taotlust

määruses sätestatud hindamiskriteeriumide alusel, kaasates hindamiskomisjoni ning eksperte.

Paragrahvis on sätestatud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise alused. Taotluse

rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine on kaalutlusotsus.

Kui taotluse rahuldamise otsus osaliselt või täielikult kehtetuks tunnistatakse, tuleb toetuse

saajal maksud toetus osaliselt või täielikult tagasi maksta.

4. peatükk. Aruannete esitamine ja toetuse maksmine

Eelnõu neljandas peatükis käsitletakse toetuse väljamaksmist ja aruannete esitamist.

Aruandluse eesmärk on jälgida projekti edenemist ja tulemuste ning mõju saavutamist, sh

toetuseks eraldatud vahendite kasutuse eesmärkide ja abikõlblikkuse seisukohast.

Eelnõu § 19 käsitleb aruandlust. Esitada tuleb vahearuanne ja lõpparuanne EIS-i veebilehel

avaldatud vormidel. Vahearuanne võimaldab EIS-il jälgida projekti edenemist. Lõpparuande

kinnitamine eelneb toetuse lõppmakse maksmisele. See võimaldab EIS-il kontrollida, kas kõik

projekti tegevused on nõuetekohaselt ellu viidud.

Eelnõu § 20 käsitleb toetuse maksmist. Taotluse rahuldamise otsuses kehtestatakse toetuse

maksmise täpsed tingimused. Toetust makstakse toetuse saaja esitatud maksetaotluse alusel,

kui abikõlblik kulu on tekkinud toetatava tegevuse elluviimisel ja see on tasutud.

Paragrahvis sätestatakse toetuse maksmisest keeldumise alused. EIS võib peatada toetuse

maksed toetuse saajale kuni tagasimaksmisele kuuluva osa täieliku tagasimaksmiseni. Nimetatu

on oluline näiteks juhul, kui toetuse saajale on esitatud tagasinõue.

5. peatükk. Toetuse saaja ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse õigused ja

kohustused ning toetuse tagastamine

Eelnõu viiendas peatükis käsitletakse toetuse saaja ning EIS-i õigusi ja kohustusi ning toetuse

tagasinõudmist.

7

Eelnõu § 21 käsitleb toetuse saaja õiguseid ja kohustusi. Toetuse saajal on õigus saada EIS-ilt

teavet ja selgitusi nõuete ning talle kehtivate kohustuste kohta.

Toetuse saaja olulisim kohustus on viia projekt ellu, saavutada selle oodatud tulemused, tagada

selleks projekti juhtimine ning kasutada toetust taotluses esitatud teabe ja taotluse rahuldamise

otsuses kehtestatu kohaselt.

Eelnõu § 22 käsitleb EIS-i õigusi ja kohustusi.

Kui toetuse rahuldamise otsused on tehtud, avaldab EIS oma veebilehel toetuse saajate nimed,

toetust saavate projektide nimetused, toetuse summad, projektide kogumaksumused, projektide

eesmärgid ning oodatavad tulemused ja kestuse. Küll aga ei avalda ta taotluse menetlemise

käigus saadud teavet ega dokumente, välja arvatud teave, mida ta on kohustatud avaldama. EIS

kontrollib projekti elluviimist ja tulemuste saavutamist ning teavitab Rahandusministeeriumit

määruse rakendamisega seotud takistustest.

Eelnõu § 23 käsitleb toetuse tagastamist. EIS teeb otsuse toetuse osalise või täieliku

tagasinõudmise kohta kaalutlusõiguse kohaselt määruses sätestatud alusel. Toetuse saaja peab

tagasinõudeotsuses nimetatud summa tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul. Toetuse

tagasinõudmise otsuse võib teha kolme aasta jooksul toetuse saaja viimase kohustuse täitmise

lõppemisest arvates. Abikõlbmatuks loetud kulud jäävad toetuse saaja tasuda.

Toetuse andmisel ja kasutamisel antud haldusaktidele ja toimingutele ei kehti kohustuslik

kohtueelne vaidemenetlus. Isik võib vaide esitada EIS-ile haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele.

4. Määruse mõjud

Toetus aitab otseselt kaasa direktiivi 2003/87 art 10.3.k eesmärgile ning soodustab tööjõu

ümbersuunamist, et toetada õiglast üleminekut kliimaneutraalsele majandusele, eelkõige

töökohtade ümberpaigutamisest kõige rohkem mõjutatud piirkondades, st Ida-Virumaal.

Õiglase ülemineku Fondi toel tehtavad mitmed tööstusinvesteeringud ei saa täies ulatuses ilma

piisava elektrivarustuseta käivituda, mistõttu liitumispunktide rajamine suurima kitsaskohaga

tööstuspiirkondadesse on väga oluline ja vajalik tegevus.

Positiivne mõju avaldub eelkõige:

a) toetatakse Ida-Viru maakonnas töökohtade loomist – investeerimist toetades on

võimalik luua piirkonnas uusi töökohti, mis on potentsiaalselt atraktiivsed nii

praegustele (eeskätt) Ida-Viru maakonna töötutele kui ka piirkonnas uusi töö- ja

arenguvõimalusi otsivatele või kaaluvatele inimestele.

b) soodustatakse investeerimist Ida-Virumaal – rajatavad ühendusliinid ja plaanitav

elektrivõimsus muudavad Ida-Virumaa tööstusaladele investeerimise atraktiivsemaks.

Maakonnas arendatakse välja oluliste tööstusalade elektrivõrguühendus. Seal tegutsevate

ettevõtjate vajadused ületavad seni pakutud võimsust, mistõttu ongi vajalik uusi ühendusliine

rajada.

8

Mõju riigieelarvele: toetusmeetme elluviimiseks kasutatakse riigi eelarvestrateegia 2025-2028

lisa 5 kohase meetme „Õiglase ülemineku eesmärkidesse panustavate kliima-

energiaeesmärkidel tegevuste toetamine Ida-Virumaal“ vahendeid kogusummas 12 miljonit

eurot. Hinnanguliselt piisab sellest vähemalt kahe liitumispunkti välja ehitamiseks.

5. Eelnõu seotus teiste meetmete ja valdkondlike arengukavadega

Eelnõu aitab kaasa kliimaeesmärkide saavutamisele ja loob võimalused uute/täiendavate

töökohtade loomiseks Ida-Virumaal kui Eesti õiglase ülemineku territoriaalse kava kohases

piirkonnas. Töökohtade loomine eeldab ka piisava elektrivõimsuse olemasolu, mida antud

toetus võimaldab liitumispunktide rajamisega saavutada. Rajatavad võrguühendused loovad

ettevõtjatele võimaluse soovi või vajaduse korral soetada muuhulgas ka taastuvenergia

allikatest toodetud elektrit.

Oluline on seos järgnevate toetuse andmise tingimusi reguleerivate õigusaktidega, mille osas

määrus avaldab toetavat mõju:

• ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 21.06.2022 määrus nr 50 „Ida-Viru ettevõtluse

investeeringute toetus“;

• majandus- ja infotehnoloogiaministri 09.06.2023 määrus nr 33 „Ida-Virumaa väike- ja

keskmise suurusega ettevõtjate investeeringute toetamise tingimused ja kord“.

Toetatavate projektide oodatavad tulemused aitavad kaasa (välis)investeeringute kaasamisele

ning uute töökohtade loomisele Ida-Virumaal. Toetatavad tegevused võimaldavad ettevõtjate

rajatavatel investeeringuobjektidel liituda elektriühendusega ning saada tootmise alustamiseks

ning käigus hoidmiseks piisav varustuskindlus ja elektrivõimsus. Seega soodustab määruse

alusel antav toetus õiglase ülemineku raames töökohtade loomist Ida-Virumaal, leevendades

seal võrguühenduse, kättesaadava elektrivõimsuse ja liitumisega seotud kitsaskohti.

Seos valdkondlike arengukavadega:

• „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava

2021–2035“. Toetusmeede aitab kaasa eelkõige ettevõtluskeskkonna arendamisele:

loob võrguühenduse ja piisava elektrivõimsuse, et Ida-Virumaal saaksid ettevõtjad

elektrivõrguga liituda, investeeringuid kaasata ning uusi töökohti luua.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Toetuste eelarve on kavandatud katta Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise süsteemi (EL HKS) enampakkumistulust (CO2 kvoodirahade

vahenditest) ning eelarve on kooskõlas riigi eelarvestrateegia 2025-2028 lisas 5 esitatuga kokku

kuni 12 miljonit eurot.

Määruse rakendamisega ei kaasne EIS-ile olulisi lisakulusid.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

9

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kliimaministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Kliimaministeerium

Ida-Viru elektrivõrgu

uuendamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks määruse „Ida-Viru elektrivõrgu uuendamiseks toetuse andmise

tingimused ja kord“ eelnõu.

Palume kiireloomulisuse tõttu kooskõlastust 5 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1) eelnõu

2) eelnõu seletuskiri

Monika Maamägi-Türk 527 8037

[email protected]

Meie 20.08.2025 nr 1.1-10.1/3715-1