Vastus

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Miina-Meeri Noot

[email protected]

Teie 18.07.2025 nr RP-6-1/25/7926-1 Meie 22.07.2025 nr 2.2-9/25/2346-2

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie selgitustaotluse, milles palute hinnangut, kas ja millisel

õiguslikul alusel on prokuratuuril aastaraamatu avaldamisel võimalik töödelda isikuandmeid.

Esmalt selgitame, et MSVS §-st 3 tulenevalt on AKI-l kohustus anda õigusalaseid selgitusi

asutuse tegevuse aluseks olevate õigusaktide ning asutuse pädevuse ja õigusloome tegevuse

kohta. Õigusalaste selgituste andmine ei tähenda õigusabi andmist. Õigusalaste selgituste

andmisega on tegemist siis, kui selgitatakse mingi konkreetse seaduse, konkreetse paragrahvi,

konkreetse lõike, konkreetse punkti sisu ja tähendust. Õigusabiga on tegemist siis, kui antakse

mingite konkreetsete eluliste asjaolude osas õiguslik hinnang. Inspektsioon ei osuta õigusabi.

Õiguslikke seisukohti kujundab AKI eelkõige järelevalvemenetluse raames, hinnates kõiki asjas

tähtsust omavaid asjaolusid. Teie pöördumises ei ole toodud välja ühtegi õiguslikku alust, mis

oleks prokuratuuri enda hinnangul õiguslikuks aluseks isikuandmete töötlemiseks aastaraamatu

avaldamisel (eelkõige kriminaalmenetluses süüdistuse saanud ning süüdi või õigeks mõistetud

isikute nimede avaldamine). Seda, millisel õiguslikul alusel ja eesmärgil andmetöötlust läbi

viiakse, peab IKÜM art 5 lg 2 kohaselt selgitama ja tõendama andmetöötleja ise. Saame jagada

vaid üldiseid selgitusi, mida tuleb arvestada isikuandmete töötlemisel. Isikuandmete töötlemise

õiguslike aluste ammendav loetelu on välja toodud IKÜM art-s 6. Kuna käesoleval juhul ei

töödelda isikuandmeid õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel, menetlemisel

või karistuse täideviimisel, siis IKS ei kohaldu.

IKÜM art 5 lg 1 p-i a kohaselt tuleb isikuandmete töötlemisel tagada, et töötlemine on mh

seaduslik ja andmesubjektile läbipaistev. Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh

avaldamiseks) peab lähtuvalt IKÜM art 6 lg-st 1 esinema õiguslik alus. Prokuratuuri poolt

aastaraamatus eelnimetatud isikute kategooriate isikuandmete töötlemise õiguslikuks aluseks

saab olla IKÜM art 6 lg 1 p e. Olete sellele ka ise tuginenud oma 27.01.2023 vastuses nr RP-6-

1/23/131.

IKÜM art 6 lg 1 p-i e alusele tuginemine eeldab lisaks, et isikuandmete töötlemise alus on

kehtestatud täiendavalt ka liidu või liikmesriigi õigusega. Ehk teisisõnu IKÜM art 6 lg 1 p e ei

ole ilma täiendava EL-i või siseriikliku sätteta iseseisev õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks.

Oleme sellele viidanud ka oma 13.03.2023 ettepanekus nr 2.1.-1/23/2904-6.

Kui IKÜM-is osutatakse õiguslikule alusele või seadusandlikule meetmele, ei pea selleks

tingimata olema parlamendi poolt vastu võetud seadusandlik akt, kuid selline õiguslik alus või

seadusandlik meede peaks siiski olema selge ja täpne ning selle kohaldamine peaks olema

2 (2)

eeldatav isikute jaoks, kelle suhtes seda kohaldatakse (IKÜM põhjenduspunkt 41). Samas

austatakse määruses kõiki põhiõigusi ning peetakse kinni aluslepingutes sätestatud ja EL

põhiõiguste hartas (harta) tunnustatud põhimõtetest, mille hulka kuulub ka mh isikuandmete

kaitse (IKÜM põhjenduspunkt 4). Vastavalt harta art 52 lg 1 esimesele lausele tohib aga hartaga

tunnustatud õiguste ja vabaduste, sh art-ga 7 tagatud õiguse eraelu puutumatusele ja harta art-ga

8 tagatud õiguse isikuandmete kaitsele teostamist piirata ainult seadusega, mis konkreetsemalt

tähendab, et õiguslik alus, mis võimaldab neid õigusi riivata, peab tulenema seadusest.

Eraelu puutumatus on põhiseaduslik õigus ja seda võib piirata ainult seadusega (PS § 26).

Seejuures tuleb arvestada, et tegevus riivab isikute põhiõigusi, saab seda teha üksnes

põhiseadusega kooskõlas oleva seaduse alusel (PS § 3 lg 1 ja § 11). Olulisuse põhimõtte kohaselt

on seadusandja kohustatud sätestama kõik põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused ning mida

intensiivsem on põhiõiguste riive, seda üksikasjalikum peab olema täitevvõimu tegutsemise

aluseks olev volitusnorm.

Olete oma pöördumises viidanud Prokuratuuri põhimääruse, AvTS-i ja ProkS-i sätetele, kuid üksi

viidatud säte ei anna prokuratuurile õigust isikuandmete töötlemiseks. Samuti ei nähtu Teie

pöördumises, miks on selgitustaotluses viidatud prokuratuuri ülesannete täitmiseks üldse vajalik

isikute nimesid aastaraamatus avaldada. Praeguses pöördumises viitate samadele

õigusnormidele, millele viitasite 2023 aastal. Oleme juba oma 2023 ettepanekus märkinud, et

vastav volitusnorm isikuandmete töötlemiseks prokuratuuril puudub.

Õigeks mõistetud isikute nimede puhul võib kõne alla tulla õigusliku alusena ilmselt ka IKÜM

art 6 lg 1 p a ehk andmesubjekti nõusolek kuna võib eeldada, et õigeks mõistetud isikul võib olla

huvi oma hea nime ja maine taastamiseks, mistõttu võib ta anda prokuratuurile nõusoleku oma

nime avaldamiseks aastaraamatus.

Loodan, et minu selgitustest on abi.

Lugupidamisega

Andres Kudrjavtsev

jurist

peadirektori volitusel